LÕUNA MAAKAITSERINGKONNA VÕITLEJAD TÕSTSID LISAÕPPEKOGUNEMISEL OSALUSE LATI KÕRGELE

LÕUNA MAAKAITSERINGKONNA VÕITLEJAD TÕSTSID LISAÕPPEKOGUNEMISEL OSALUSE LATI KÕRGELE

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti 5.–7. maini lisaõppekogunemisele Okas 23­2 kuni 607 maakaitseüksustesse kuuluvat reservväelasest kaitseliitlast Lõuna maakaitseringkonna Tartu, Põlva, Sakala, Võrumaa ja Valgamaa maleva koosseisus. Lisaks kaasati kuni 300 kaitseliitlast õppuse korraldamist toetavatesse tegevustesse.

„Kaitseliitlased Viljandist Võruni näitasid lõppeval nädalavahetusel seda, milline peab Kaitseliit olema – organisatsioon, mille liikmed tulevad välja siis, kui on vaja Eestit kaitsta või selleks harjutada,“ ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. „Oleme täpselt nii tugevad, kui on meie liikmete aktiivsus, ja Lõuna maakaitseringkonna võitlejad tõstsid lisaõppekogunemistel osaluse lati kõrgele. Loodan, et see on eeskujuks kõigile teistele kaitseliitlastele.“

Seekordne lisaõppekogunemine keskendus Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna üksuste valmisoleku kontrollile ja väljaõppele. Selle käigus harjutasid õppusel osalenud maakaitseväelased väikeüksustena varitsuste püstitamist ja läbiviimist, kontroll­läbilaskepunkti rajamist ja nendega kaasnevaid tegevusi. Õppuse raames õppisid kaitseliitlased paremini tundma ka oma vastutusala, et olla valmis vajadusel kiiresti ja edukalt täitma sõjalisi ülesandeid.

Lisaõppekogunemisel Okas kontrollivad Kaitsevägi ja Kaitseliit lahinguvalmidust, samuti on see kogu riigikaitse käsuahela testimine Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.

Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama. Julgeolek ei teki iseenesest ja seetõttu peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppusi, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.