NOORKOTKAD JA KODUTÜTRED MÜTTASID MULGIMAA METSADES JA LAIDONERI RAJAL

NOORKOTKAD JA KODUTÜTRED MÜTTASID MULGIMAA METSADES JA LAIDONERI RAJAL

Mai esimesel nädalavahetusel, mil aiapidajad valutasid südant krõbeda öökülma pärast, seiklesid noorkotkad ja kodutütred võistu Viljandimaal Mulgi vallas, et välja selgitada parimad Laidoneri raja läbijad.

Tekst: Tea Raidsalu, naiskodukaitsja, Sakala maleva blogi Oma Maa kaasautor

Reedel, 5. mail said kolmteist meeskonda Abja gümnaasiumi juurest stardi. Ees ootas ligi 40 kilomeetrit rännakut ja kümme kontrollpunkti, kus tuli täita ette antud ülesandeid. Kui võistkond kontrollpunkti ei ilmunud, läksid talle selle ülesande eest kirja maksimaalsed miinuspunktid. Võistkond pidi kogu matka jooksul hakkama saama stardist kaasa võetud vahenditega ja ilma igasuguse kõrvalise abita väljaspool kontrollpunkti.

Ülesanded kontrollpunktides olid mitmekesised ning nõudsid jõudu, osavust ja varem õpitu meelde tuletamist. Näiteks tuli hoonest päästa kannatada saanud tuletõrjuja, ületada jõgi ning ära tunda lindude ja loomade hääli. Ühes punktis vajasid abi kaks matkajat, kellest ühel olid käel põletusvillid ja teisel säärel kaks rästiku hambajälge. „Miiniväljal“ seevastu, kus pealtvaatajad said kõhutäie naerda, pidi üks võistleja läbima takistusraja kinniseotud silmadega, kuulates kõvahäälset juhendajat, kelle kõrvaklappides mürtsus tempokas muusikapala.

Mõistagi „kiusas“ retkelisi ka vastutegevus, kelle eest tuli üsna tihti silgata peitu metsa või viskuda kraavi. Kontrollpunktide ootealas aga said noored vahepeal hinge tõmmata, täita joogipudeleid ning plaasterdada jalgu. Erakordselt külm öö pani võistlejad korralikult proovile – ühel vette sulpsanul külmus püksisäär läbi ja plagises ümber jala, teisel jäätus pudelis joogivesi, kuid võistlusvaimul langeda ei lastud. Koos päikesetõusuga tulid tagasi ka motivatsioon ja jõud. Eri põhjustel pidid mõned tiimid siiski alla vanduma, kuid eks väärt kogemuse said nemadki.

Võistluse peakorraldaja au oli tänavu esimest korda noortejuhil ja naiskodukaitsjal Ebe Õnnel, kes tõdes, et sai edaspidiseks üüratu kogemuse, kuidas käigu pealt välja mõelda plaane B.

„Tegelikult tegi ju kogu võistluse ära korraldustiim, mina ainult moodustasin selle tiimi. Au, kiitus ja tänu neile! Eraldi tooksin välja veteranid, Teringi ja Lilli rühma kaitseliitlased, kes olid nii kontrollpunktides kui vastutegevuses. Võimas oli neid tegutsemas näha! Noored kiitsid, et nad oskasid rääkida ägedaid lugusid,“ ütles Õnne.

Õnne täpsustas, et suurim muudatus sel võistlusel oli laservestide kasutamine ja raja läbimine ilma etteantud ajagraafikuta, mille kohta osalejad andsid positiivset tagasisidet. Üllatusena ootasid noori finišis Laidoneri Viljandi ratsamonumendist inspiratsiooni saanud kostüümidega ratsanikud.

Õnne sõnul õpivad noored seesugusel võistlusel osaledes eelkõige meeskonda tunnetama ja aega planeerima. Kindlasti paraneb ka nende füüsiline vorm ja nad on tulevikus paremini ette valmistatud erinevateks võistlusteks, näiteks Naiskodukaitse koormusmatkaks.

„Ülesanded olid nii lahedalt tehtud ja ägedatesse kohtadesse paigutatud!“ kiitis Reena Reidla Kodutütarde Sakala ringkonna tiimist Vigrid. Põlva kodutütred aga väitsid pärast ära eksimist ja suure ringi tegemist lõbusalt, et neile meeldibki ringiga käia – nii kogub ju samme.

Noorkotkaste meeskonna Delta 6 kapten Kaur Pranno kirjeldas elavalt, kuidas nende punt sattus rajal Vietnami džungli sarnasesse võserikku ja võitles kobrastega. „Meil läks väga meeleolukalt! Me ei teadnudki, et Viljandimaa on nii mägine kant,“ nentis Läänemaalt Mulgimaale võistlema tulnud Pranno.

Sakala maleva Tulnukate tiimi noorkotkad ütlesid pärast poole raja läbimist, et väsimus küll kimbutab, aga pooleli ei jäta nad võistlust mitte mingil juhul. Nad meenutasid naerdes, et Halliste jahimajas pakkusid nad loomade ja lindude mõistatamise ülesandes üheks vastuseks Eesti papagoi, aga tegelikult oli see värvikirev majesteetlik suleline hoopis metsis – nüüd jääb see küll hästi meelde. „Meeldejäävamad punktid rajal olid taktikaline punkt, kus pidi päästma tuletõrjujat, meditsiinipunkt ja takistusrada,“ lisas Reimo Jürjo.

Lõppkokkuvõttes võib öelda, et oli, mille nimel rassida, sest parimad pääsevad oma malevat esindama Ernakesel ja Mini-Ernal.

LAIDONERI RADA

Võistlusmatkast Laidoneri rada võtsid osa Kodutütarde ja Noorte Kotkaste neljaliikmelised võistkonnad (lubatud on ka segavõistkonnad), kuhu kuulusid neli 13–18aastast noort. Lisaks läks rajale naiskodukaitsjatest koosnev nulltiim. Võistluse korraldasid ja viisid läbi Noorte Kotkaste Sakala malev ja Kodutütarde Sakala ringkond koostöös Kaitseliidu Sakala maleva, Naiskodukaitse Sakala ringkonna ja organisatsiooniväliste koostööpartneritega.

PAREMUSJÄRJESTUS

KODUTÜTRED

I koht Tartu KT NEG (Kristin Altsaar, Stella Liimat, Sara­Maria Liiv, Karolina Sepp)

II koht Põlva KT (Emmaliisa Kähr, Eliise Roosen, Karoliina Kets, Ronja Tork)

III koht Pärnu Jaagupi Karud (Eerika Sarapuu, Mariliis Puusepp, Hanna­Mirell Sinivee, Heidi Sai)

NOORED KOTKAD

I koht Delta 6 (Lääne) (Kaur Pranno, Marten Tukk, Kiur Tudeberg, Kristo Keskküla)

II koht Tulnukad (Sakala) (Aleksander Kalitventsev, Raul Pinsel, Romet Jürjo, Reimo Jürjo)