INFOOPERATSIOONID: SALARELV IGAPÄEVAELUS

INFOOPERATSIOONID: SALARELV IGAPÄEVAELUS

Kindlasti saab infooperatsioone selgitada mitmesuguste kuivade definitsioonide ja doktriinide abil, aga siis oleks lugeja, nagu tavaliselt, passiivne vastuvõtja ja esimese definitsiooni juures lugemine ilmselt ka lõppeks. Püüame selgitada infooperatsioone hoopiski elulise loo kaudu, nii et lugeja samastuks selle looga ja mõtleks kaasa.

Tekst: major RENE REBANE , Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakond

Etteruttavalt ütlen, et allolev lugu on väga lihtsustatud näide infooperatsioonist tavalise inimese seisukohalt, näidates paralleele sõjaliste tegevustega, ja ennekõike tasub seda lugeda kui teemasse sissejuhatavat artiklit.

OPERATSIOON SUSLIK

Oletame, et ma elan Pärnus viiekordses paneelmajas ja minu suur unistus on saada selle paneelmaja korteriühistu uueks esimeheks. Minu õnnetuseks ei ole aga vana ühistuesimees nõus oma positsioonist loobuma. Mina ja teised majaelanikud puutume iga päev kokku erinevate infotegevustega ilma neid endale otseselt teadvustamata, me võtame neid kui elu loomulikku osa.

Mõned näited:

1. Ühel hommikul panen koridori teadetetahvlile naabritele mõeldud info korteripeo toimumise aja ja koha kohta – teavitustöö ehk MilPA.

2. Mul on kaks poega, kes lõbustavad ennast sellega, et helistavad naabrite uksekelli, et siis kuulata uksele ilmunud naabrite reaktsioone – psühholoogilised operatsioonid ehk PsyOps.

3. Minu vastaskorteris elavad naise vanemad, kes suhtlevad aktiivselt vallavanemaga, konstaabliga ja tuletõrjekomando pealikuga, lisaks tunneb äi Pärnu pätte ja paari häkkerit – tsiviil-sõjaline koostöö ehk CIMIC.

4. Paneelmajas elavad veel minu vend ja sõber (töötab Pärnu linnalehes) oma peredega – omad üksused ja sõbralikud üksused ehk own forces ja friendly forces.

Nüüd küsite, kuidas on see kõik seotud infooperatsioonidega? Kohe jõuan selleni!

Selleks, et oma unistus teoks teha, pean ma töötama välja plaani. Kuna ühistu esimehe otsene füüsiline ähvardamine võib lõppeda politsei saabumisega ja minu kui isiku mainekahjuga, siis infokeskkonnas operatsiooni läbi viies paistab minu isik välja oluliselt vähem ja seosed eri tegevuste vahel ei pruugi otseselt silma torgata. Kutsun pere ja sõbrad kokku ning me arutame, kuidas kõik saaksid minu operatsiooni panustada.

Väga lihtsalt öeldes: infooperatsiooni teostamine tähendab seda, et ma koordineerin erinevate enda käsutuses olevate võimete ja vahendite kasutamist eesmärgiga mõjutada määratud isiku/isikute käitumist endale sobivas suunas.

Ohh, pagan, peaaegu oleks unustanud! Operatsioonile tuleb ju ka nimi panna. Olgu selle nimeks Suslik.

Enne operatsiooni Suslik käivitamist teen missiooni analüüsi. Siin on oluline kaardistada:

1. Mis võimed ja vahendid mul kasutada on?

2. Millised on ühistu tänased probleemid (radiaatorid on külmad, koridoriuksed ei sulgu jne)?

3. Millised inimesed elavad meie paneelmajas (vanus, sugu, pered/üksikud jne)?

4. Ja mis peamine – meelsus: millised elanikud on kindlasti vana ühistuesimehe poolt, millised vastu ja siis n-ö hall tsoon ehk need, kes ei ole poolt valinud. „Hall tsoon“ on see, kellega ma pean kõige rohkem tööd tegema. Nende elanikega, kes on juba vana esimehe vastu, on lihtne, nemad koondan ühise „lipu alla“. Ja nendega, kes pooldavad vana esimeest, tegelen siis, kui jõudu üle jääb.

Järgmisena alustan operatsiooni Suslik elluviimist (ajaliselt jaotub see 2–3 kuu peale).

1. Palun äial rääkida kohalike häkkeritega, et näitude edastamise ajal oleks korteriühistu koduleht katki. Eesmärk: tekitada elanikele ebamugavusi – küberrünnak.

2. Lasen poegadel korraldada erinevaid pahandusi (prügi vedeleb, koridorid mustad jne), et näidata vana esimehe saamatust olukorraga toime tulla – PsyOps

3. Palun naisel rääkida naabritega korteriühistu teemal ja nagu muuseas jõuda jutuga sinna, et ega see vana ühistu esimees väga hingega oma tööd ei tee –PsyOps

a. Sama asja lasen teha ka vennal ja sõbral paneelmaja teiste inimestega – PsyOps.

b. Lisaks hoiavad ämm ja äi mind kursis linna ja teiste teemadega – CIMIC

4. Korraldan korteris peo, kuhu kutsun kohale peamiselt „halli tsooni“ kuuluvad elanikud. Loomulikult jõuan erinevate vestluste käigus tõdemuseni, et vana ühistu esimees on ikka suht saamatu – MilPA ja PsyOps

5. Õõnestamaks vana esimehe autoriteeti, panen teadetetahvlile üles valekutse ühistu koosolekule (õnneks ühistu esimees ei ela samas majas). Loomulikult koosolekut ei toimu ja ma lihtsalt jooksutan inimesi, et nad esimehe peale vihastaks – MILDEC

6. Palun oma sõbral kirjutada linnalehes artikli meie paneelmaja probleemidest – MilPA

7. Panen teadetetahvlile teate, et vaja on arutada vana esimehega seonduvat teemat – MilPA

a. Et takistada vanal esimehel sellel koosolekul osalemast, lasen poistel anda esimehe koerale kõhulahtistit ja seon ta muude tegevustega –kineetiline mõjutamine

8. Kuna vana esimees ei ole endiselt nõus oma positsioonist loobuma, siis palun äial rääkida Pärnu pättidega, et need „vestleksid“ vana esimehega ja annaksid talle mõista, et vajadusel ei piirduta ainult vestlusega – PsyOps ja kineetiline mõjutamine.

9. Panen teadetetahvlile üles teate, et mina olen ühistu uus esimees – MilPA

Aga kuidas on see seotud strateegilise kommunikatsiooni ja narratiiviga? Seletan kohe!

Oletame, et suur osa minu suguvõsast elab Pärnus ja meie peamine eesmärk on saada oma kontrolli alla kõigi paneelmajade ühistute tegevused. Selleks saavad kokku minu suguvõsa mõjukad isikud, koostavad ühtse tegevuskava ja narratiivi ehk loo, kuidas praegused ühistu esimehed Pärnu linnas on saamatud. Siinkohal on väga oluline, et selle loo teemad ja jutupunktid oleksid kõigil ühesugused. Ei saa lubada, et keegi räägiks teist juttu. Kui on kokku lepitud, et „praegused ühistu esimehed on saamatud“, siis pole mõttekas meenutada, et mõni neist on kunagi hakkama saanud ka mõne positiivse teoga.

KOKKUVÕTE

Selle lihtsustatud loo näitel peaks lugeja nüüd mõistma, et samasugust infooperatsiooni skeemi ühel või teisel kujul teise keskkonda üle kandes on võimalik kukutada linnavalitsusi, asutusi ja ka valitsusi. Loomulikult peab mõistma, et suurte strateegiliste infooperatsioonide käivitamine nõuab väga detailset analüüsi ja planeerimist. Aga nendest teemadest räägime juba teises artiklis.

Lühidalt võib infooperatsioonide kohta öelda nii: „Infooperatsioon peab olema kui väga hästi sihitud snaiprilask – sest seda enam tagasi võtta ei saa.“

LUGEMISSOOVITUSED

Kui lugejal tekkis nüüd soov tutvuda erinevate STANAGite ja dokumentidega, siis siin on lugemissoovitus: AJP-10 Allied joint doctrine for strategic communications Edition A, version 1 March 2023. Infooperatsioone käsitleb AJP­10.1; psühholoogilisi operatsioone (PsyOps) AJP­10.2 (pärast uuendust muutub nimetus AJP­3.10.1); teavitustööd ehk Public Affairs´i AJP­10.3 (artikli trükkimineku ajal veel koostamisel).