KA LÕKKEL VALMIB MAITSEV MULGI PUDER

KA LÕKKEL VALMIB MAITSEV MULGI PUDER

Eesti rahvustoiduna tuntud Mulgi puder esitati tänavu UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandmiseks. Mulgi putru teab ja sööb peaaegu igaüks meist, kuid mitte kõik ei tea, kust ja kuidas see argiroog alguse on saanud.

Tekst: PIRET LESKOVA , vabatahtlik autor

Mulgi pudru sünd jääb umbes talude päriseksostmise aega ehk aega enne meie rahvuslikku ärkamist. Nii võib öelda, et Mulgi puder on veidi vanem kui eestlaste eneseteadvus.

Nagu nimestki aimata võib, on see tangu­kartulipuder pärit Mulgimaalt. Mulgid hakkasid 19. sajandi esimesel veerandil otra ja kartulit kokku segama ning kulus ligikaudu 75 aastat, enne kui sama hakati tegema ka ülejäänud Eestis.

Mulgi pudrul on ligi 15 erinevat nime, üks tuntumaid neist on kärutädi puder. See nimi tuleb sellest, et Helme kandis olla olnud üks naine, kes keetis Mulgi putru suure pajaga ja müüs lasipuu ääres teelistele.

Mulgi pudru kohta öeldakse, et nii palju kui on perenaisi, nii palju on ka Mulgi pudru retsepte. Seetõttu kestab ka igipõline vaidlus, millisel viisil valmistatud Mulgi puder on see kõige õigem.

Traditsiooniliselt kasutati selle kuulsa tangu­kartulipudru valmistamiseks odratangu. Tänapäeval teeme me Mulgi putru aga odrakruupidega. Muutus, mil tangude asemel hakati kasutama kruupe, leidis aset nõukogude aja alguse poole, kui tekkis just selliste tangude defitsiit, mida kasutati Mulgi pudru koostises. Vanal ajal jahvatati nimelt kruupidest erineva jämedusega tange. Neid pudru jaoks õigeid, nn jämetange nimetati Mulgi murdes suurmeteks. Selline Lõuna­Eesti peentang, nagu on saada tänapäeval, oli olemas ka nõukogude ajal, aga see oli Mulgi pudrus kasutamiseks liiga peeneks jahvatatud ja nii mindi üle kruubile.

Vaimne pärand on ajas muutuv ja nii on muutused toimunud ka Mulgi pudru valmistamises. Näiteks piima Mulgi pudrule vanasti ei lisatud. Praetud liha sibulatega ehk lihakõrned on aga olnud pudru lahutamatu kaaslane algusest saati, kuid alati on need olnud lisandina nn pudrusilmaks, mitte aga pudru enda sees.

Peamiselt on Mulgi putru valmistatud ahjus. Tänapäeval tehakse seda nii pliidil kui ahjus ja öeldakse, et puupliidil hautatud puder maitseb ikka kõige paremini. Mulgi putru saab aga teha ka lõkkel või metsas. Elaval tulel keedetud Mulgi puder on suurepärane kõhutäide ja maitseb vaieldamatult hästi igale matkalisele või rändurile.

Lõkkel valmistatud Mulgi pudru juurde on hea kasutada suitsuliha, sest see on eelnevalt juba valmis küpsetatud ja vajab vaid soojendamist või praadimist. Suitsulihakuubikud ning hakitud sibula musta pipra ja soolaga praeme pajas läbi enne pudru valmistamist, siis saab lõkkel kenasti ühe anumaga hakkama ja liha praadimiseks ei lähe vaja eraldi panni.

Tänapäeval kasutatakse Mulgi pudru valmistamisel kruupe, aga kui soovida teha seda toitu rohkem vana aja moodi, siis võib kruupidele lisada ka tangu, selliselt saab ehtsama tangu­kartulipudru. Kruubid või tangu­kruubisegu on mõistlik esmalt panna vette likku, nii keevad need pärast koos kartuliga kiiremini ära. Kartulid tuleb aga lõigata väikesteks tükkideks, et need lõkkel keetes kiiremini pehmeneksid.

Seejärel paneme kartulikuubikud ja leotatud tangud­kruubid patta, valame peale nii palju vett, et kõik koostis­ osad oleks kaetud, lisame soola ja asetame kaanega kaetud paja tulele. Kindlasti on vaja jälgida, et puder põhja ei kee, ning keeta, kuni kartulid ja tangud on pehmed. Pehmeks keenud pudru tambime pudrumännaga läbi ja lisame vajadusel veel soola.

Nüüd puder kaussi, lõkke ääres soojas hoitud lihakõrned pudrusilma, veidi maitserohelist peale ja ongi valmis imemaitsev lõkkel valminud Mulgi puder.

Head isu!

MULGI PUDER

10 suuremat kartulit

0,75 klaasi odratangu

0,75 klaasi odrakruupe

400 g suitsuliha

6 sibulat

õli praadimiseks

soola ja pipart maitsestamiseks