Kaitse Kodu! nr 7 2015. a by Kaitse Kodu!

KAITSELIIDU AJAKIRI 7/2015

Vabatahtlik juht!

Leia info kursuste kohta kooli uuendatud kodulehelt: http://kool.kaitseliit.ee

10 KAITSE KODU! Kaitse kodu rindeta sõjas KAANEPILT: BACH BABACH

12 KAITSE KODU! 90 aastat kaanepiltides 16 AJALUGU Kuidas sündis Kaitse Kodu! 20 AJALUGU Kaitse Kodu! kakskümmend aastat varem 26 PERSOON Marek Ranne – mees, keda elu on korduvalt Kaitseliidust eemale viinud, kuid alati ka tagasi toonud

7 | 2015

30 PERSOON Saatuse pantvangid 36 VÄLJAÕPE Meditsiiniväljaõpe Kaitseliidus 42 VÄLJAÕPE Kaitseliidu soomukijuhid said täiendust 44 VÄLJAÕPE Põhja kompanii Keila operatsioonil 47 HARITUD SÕDUR Kuidas tõrjuda meredessanti? 50 VARUSTUS Nagu valatud 52 ÕPETUS Täpne laskmine ei ole mustkunst – paranda oma laskeoskust 1 56 NAISKODUKAITSE Eesti naised Soome sõjaväes 58 NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse tähistas oma 88. aastapäeva

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

60 NAISKODUKAITSE Välikokk – supikulbiga punapõskne tädi või sõjaline juht? 63 SÕJASPORT Leopoldiga admiral Pitka luurevõistlusel 66 AJALUGU Taastatud Tartu maleva I malevkonna 25 aastat 71 MÕTE Millised on kodaniku õigused ja kohustused Eesti kaitsmisel? 74 NOORED Noorte uus vorm rahuldab ka nõudlikumat matkajat

www.facebook.com/kaitsekodu

78 AJALUGU Kaitseliidu taastajad kohtusid jälle Järvakandis 82 ILUS ELU Minu relv on puhastatud ja ülevaatamiseks valmis

See oli 15. oktoobril 1925. aastal, kui nägi päevavalgust esimene Kaitse Kodu!

Püstitasime algusest peale nõude, et kaitseliitlased kirjutavad endale oma ajakirja ise

30 Paljud kriisipiirkonna elanikud jäid lihtsalt oludele jalgu. Osa haaras relva järele, et ühel või teisel poolel võidelda. Osa sõitis minema, kuid paljud jäid varjule keldritesse 4

7 | 2015

Keila operatsioon oli väljakutsuv ja jääb kindlasti üheks nendest õppustest, millest osalenud veel kaua räägivad ja mitteosalenud kuulda tahavad

7 | 2015 Täpne laskmine ei ole mustkunst, vaid iga kaitseliitlase õpitav oskus, mille edenemist saab jälgida sooritatud laskuri- ja kütiklasside põhjal

Meie, kes me sellel kursusel osalesime, ootame nüüd soomlasi endale külla, et saaksime neile tutvustada oma väljaõpet

Kokkuvõtteks võib öelda, et noored said endale hea uue vormi, mida võib kanda nii metsas kui vajadusel ka esinduslikumatel üritustel

Välikoka kursuse läbimine peaks olema kohustuslik osa nii kompaniiveeblite kui ka tagalarühma ülemate-vanemate koolitusplaanis 7 | 2015

Sündmused Kaitseliidu parimad laskurid on Tallinna malevast Septembri teisel nädalavahetusel peeti Männiku lasketiirus Kaitseliidu meistrivõistlused laskmises, mille võitis Kaitseliidu Tallinna maleva võistkond. Teise koha saavutas Alutaguse malev ning kolmandaks jäi Rapla malev. Tallinna maleva pealik kolonelleitnant Lauri Abel rõõmustas rohke osavõtu üle ning soovis laskuritele ka edaspidi teravat silma ja kindlat kätt.

Tallinna laste spordipäev 10. septembril korraldati Tallinnas Kalevi keskstaadionil traditsiooniline laste spordipäev, et pakkuda sportlikke elamusi aktiivsetele ja rõõmsameelsetele lastele ESS Kalevi liikmesklubidest ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonidest, aga ka kõigile teistele linnalastele. Individuaalaladena olid kavas 60 meetri jooks, kaugushüpe ja pallivise ning võistkondlikult viidi läbi kombineeritud teatejooks ja aardejaht. Tublimaid tüdrukuid ja poisse eri vanuserühmades tunnustati meenetega ning kõikide spordipäevaliste suu aitas magusaks teha Premia jäätis.

Pärnakatel on põhjanaabritest teravam silm Möödunud nädalavahetusel Soomes Raasis peetud Eesti ja Soome reservväelaste laskevõistlusel võidutsesid Pärnumaa mehed. Kokkuvõtteks teiseks tulnud Kaitseliidu Pärnumaa maleva võistkond pidi küll napilt tunnistama Eesti Reservohvitseride Kogu Pärnumaa osakonna paremust, kuid allohvitseride arvestuses võeti sellest hoolimata kindel esikoht. Üritust võõrustanud põhjanaabrid pidid aga leppima poodiumi madalamate astmetega. 6

7 | 2015

Kaheksasajas kaitseliitlane Viru malevas on Baruto Viru maleva liikmeskond on ületanud 800 liikme joone. Tähelepanuväärset numbrit asus kandma juunis avalduse esitanud, Laekvere kandist pärit Kaido Höövelson. „Võimalus panustada oma riigi kaitsesse on austav kohustus. Oma vaba aega sellesse panustada tahan ka mina, nii palju kui see võimalikuks osutub. Kindlasti aitasid kaasa Laekvere kaitseliitlased oma ettepanekuga nendega liituda,“ sõnas Höövelson.

Kaitseliidu langevarjurid harjutasid koostööd liitlastega Augusti lõpus osalesid kaitseväe, Kaitseliidu ja Eestis paikneva USA õhudessantkompanii langevarjurid Nurmsi lennuväljal strateegilise õhutranspordi ja -dessandi ühisharjutusel, kus sooritasid esimest korda Eestis hüppeid suurelt transpordilennukilt Boeing C-17. „Harjutus aitab edendada kaitseväe, Kaitseliidu ja meie liitlaste koostööd nii õhutranspordi kui ka õhudessandi vastuvõtmisel,” ütles Eesti õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge. Jõgeva malev sai uue keskuse 22. augustil avati Jõgeval, Aia 36a, uus Kaitseliidu maleva staabi- ja tagalakeskus. Seni üsna troostitus seisus staabihoone vahetati välja täiesti tänapäevase, spetsiaalselt Kaitseliidu vajadusi arvestades projekteeritud maja vastu. Koos õppeklasside, moodsa siselasketiiru, ladude ja muude vajalike ruumidega on uues majas pinda ligi 2500 ruutmeetrit.

Koloneli laskmisel näitasid paremust võrukad Augusti viimasel nädalavahetusel võeti mõõtu Kaitseliidu Valgamaa maleva laskevõistlusel „Koloneli laskmine 2015“. Individuaalselt oli parim Jaanus Kala Kaitseliidu Võrumaa malevast, edestades Jaak-Joseph Rumvolti Võrumaa malevast ning Veiko Parki KVÜÕA-st. Võistkondlikult saavutas esikoha Kaitseliidu Võrumaa malev, järgnesid KVÜÕA ning Valga politseijaoskonna võistkonnad. Lisaks Valgamaa maleva neljale võistkonnale ja lätlastele olid kohal Võrumaa maleva, Valga politseijaoskonna, Kuperjanovi pataljoni, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA), 1. jalaväebrigaadi ning kaitsepolitsei Lõuna osakonna võistkonnad. Kokku osales kombineeritud võistlusel 42 meest ja naist ning 11 võistkonda.

7 | 2015

Must kotkas lendas kaheksandat korda 28.–29. augustini toimus kaheksandat korda Kaitseliidu Põlva maleva korraldatav sõjalis-sportlik patrullvõistlus „Must Kotkas“. Nooremas vanusegrupis saavutas esikoha võistkond Sakala koosseisus Tõnis Toom ja Kris Gregor Edo. Teise koha saavutas võistkond Rapla I ja kolmandaks tuli võistkond Saaremaa I. Vanemas vanusegrupis sai võidu võistkond Küberkaitse koosseisus Raul Tammesoo ja Joosep Meus. Teise koha noppis võistkond Järva I ning kolmanda võistkond Põlva 3.

7 | 2015

Oktoober

Kalender

1 1928. aastal asutati õhutõrjepataljon; 1939. aastal ratiﬁtseeris Eesti vastastikuse abistamise lepingu Nõukogude Liiduga

2 2012. aastal annetati erioperatsioonide üksusele lipp

4 1928. aastal asutati õhuväe staap

5 1944. aastal algas Saaremaa vallutamine Punaarmee poolt

8 1944. aastal toimus Tehumardi lahing

10 1919. aastal abistasid Eesti väed Riias Lätit BermondtAvalovi vastu

11 1884. aastal sündis Julius Kuperjanov

12 1992. aastal alustati Sisekaitseakadeemia kaitsekolledžis ohvitseride väljaõpet

14 1925. aastal ilmus Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! esimene number

15 2001. aastal andsid Rootsi kuningriigi esindajad Eesti kaitseväele üle jalaväepataljoni varustuse; Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! aastapäev

16 1919. aastal jõudsid Eesti väed Ingerimaal Krasnaja Gorka alla

18 1939. aastal algas Punaarmee sissemarss Eestisse

19 1939. aastal asusid Nõukogude väed baasidesse Eestis; 2011. aastal ühines Eesti NSHQ-ga (NATO Special Operations Headquarters)

20 1917. aastal asutati Tartu malev; 1996. aastal suundus esimene ESTCOY Liibanoni

21 1941. aastal vabastati Lääne-Eesti saarestik Punaarmeest

22 1943. aastal moodustati 3. Eesti brigaad

28 1913. aastal asutati Vabadussõjas osalenud korp! Ugala; 2008. aastal algas Ämari lennubaasi renoveerimine

29 1993. aastal taasloodi sidepataljon

30 2003. aastal loodi akadeemilise malevkonna spordiklubi

31 1991. aastal taasloodi kaitsejõudude peastaap

November

1 1999. aastal suundus ESTPATROL-1 operatsioonile Kosovos

10 1913. aastal asutati Vabadussõjas osalenud korp! Rotalia; 2002. aastal toimus esimene „Kõikide laste isadepäev“

11 1918. aastal lõppes I maailmasõda; 1918. aastal asutati Kaitseliit, samuti Pärnumaa, Järva ja Viru malevad

12 2010. aastal suundus operatsioonipiirkonda Adeni lahes esimene laevakaitsemeeskond

13 1884. aastal asutati Vabadussõjas osalenud EÜS Põhjala

14 1909. aastal asutati Vabadussõjas osalenud korp! Sakala; 1911. aastal asutati Vabadussõjas osalenud ENÜS

16 1918. aastal asutati Eesti kaitsevägi; 1919. aastal alustas Punaarmee pealetungi Narva rindel

18 1918. aastal asutati Valga malev

19 9

20 1918. aastal asutati Saaremaa malev

21 1918. aastal loodi merevägi ja õhuvägi, asutati staabi- ja sidepataljon ning varustusvalitsus

24 1944. aastal langes Sõrve poolsaare langemisega kogu Eesti territoorium Punaarmee kätte

26 1900. aastal asutati Vabadussõjas osalenud korp! Vironia; 1918. aastal asutati sõjavägede peastaap

28 1918. aastal algas Narva langemisega Eesti Vabadussõda

7 | 2015

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 7 | 2015

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keeletoimetaja: Anu Jõesaar

Kaitseliit

Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Naiskodukaitse

Maailma vanim Kaitseliidu ajakiri

Noored Kotkad

Kaitse Kodu! päris esimene number kannab kaanel kuupäeva 14. oktoober 1925. Polegi vaja pikalt arvutada, et leida – saime äsja 90aastaseks! See teeb Kaitse Kodust ühe vanima senini ilmuva ajakirja Eestis. Niivõrd küpsete kodumaiste väljaannete üleslugemiseks piisab kahe käe sõrmedest, varbad jäävad puha üle. Õieti on meil sel sügisel topelt sünnipäev, sest ka Kaitse Kodu! taastaastamine (pärast lühikest eraalgatuslikku katset mõni aasta varem) õnnestus just nimelt sügisel 20 aastat tagasi. Kuidas täpsemalt, seda meenutab käesolevas numbris taastatud Kaitseliidu ajakirja eestvedaja, esimene ja seni kõige pikema staažiga peatoimetaja Ivar Jõesaar. Aga kuidas sündis ajakiri esimest korda, sellest kirjutab Kaitse Kodu! 85 aasta tagune tegevtoimetaja Viktor Neggo. Kirjutab ajakirja väljakiskumisest Sõduri hõlma alt, toimetuse tööst ja selle töö kriitikutest. Ja kirjutab nii, et tänane toimetus otsustas muigelsui jätta kõrvale artikli Kaitse Kodu! tegemisest 2015. aastal – vana kirjeldus passib tänasesse nii imekenasti! Seda mõtlikukstegevat äratundmistunnet vana ja uue kõrvutamisel tahame teiega jagada. Sestap sättisime rahvusraamatukogu fuajeesse näituse maailma ajaloost Kaitseliidu ajakirja pilgu läbi – tule ja koge! Näitus on avatud Kaitseliidu aastapäevani.

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226 Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred Kaastööde saatmise tähtajad: 12. oktoober, 25. jaanuar, 29. veebruar, 11. aprill

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku. Kaitse Kodu! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

peatoimetaja

7 | 2015

RAGNAR TAGEL

K AITSE KODU!

Kaitse kodu rindeta sõjas Kord püüdsin seletada oma prantsuse sõpradele, mis asi on Kaitseliit, aga nad ei saanud aru. Prantsusmaal justnagu ei ole arusaamist ühestki ohust, mis nende riiki võiks ähvardada. Tekst: ILMAR RAAG

7 | 2015

Mitte miski ei paista olevat piisavalt ähvardav ja ohtlik ning seetõttu tundub kodanike relvastamine justkui ohuna demokraatiale. Ühe teatud Lääne mõtteviisi kohaselt kehastavad relvastatud kodanikud võimalust, et ühel hetkel loobutakse eriarvamuste lahendamisest demokraatlikul moel ja selle asemel hakkab relvastatud vähemus oma tahtmist dikteerima. Minu silmis tähendaks see oma kodanikesse mitteuskumist, seda enam, et meie Kaitseliitu kasutatakse tegelikult ka muul ajal kui võimaliku sõja korral.

Tunduvalt igapäevasem on kadunud inimeste metsast otsimine või päästeteenistuse toetamine loodusõnnetuse korral. Teisalt seletas üks teine Prantsuse ohvitser hiljem, et eestlastel on paremini korraldatud kodanike üleüldine arusaam, et julgeolek on kõigi ühine asi. Vähe sellest, et Prantsusmaal ei ole Kaitseliitu, ka reservarmee puudumine on tekitanud olukorra, kus nende ja paljude teiste lääneriikide jõustruktuuridel ei ole selget sidet elanikkonnaga. Võib-olla see ohvitser liialdas veidi, aga igal juhul osutas ta

Kaitseliit on seda parem, mida rohkem tajutakse üksteist sõpruskonnana ja mitte üksikindiviididena, kes saavad käske kusagilt ülevalt. Kui mina loen ajakirja Kaitse Kodu!, siis ma loen teateid oma mõttekaaslastelt. tähtsamaks komponendiks vaimne iseolemissoov. II maailmasõja eelõhtul kaotasime me vabaduse, seejärel kaotasime lahinguid ja ka relvastatud vastupanu pärast II maailmasõda ei kandnud kohe vilju, kuid võimaluste saabudes 1980ndatel aastatel ei taotletud lihtsalt demokraatlikku riiki, vaid selle taastamist, mis meil kord juba oli olnud. Mälestused ja mõte iseseisvusest osutus kõige pikemaajaliseks relvaks. Kaitse Kodu! on just sellise relva instrumendiks. Seejuures ei sooviks ma sugugi taandada seda ajakirja hurraapatriotismi korrutavaks propagandaks. Meil on ju oluline pidada omavahel teinekord ka kriitilist diskussiooni, sest muutused maailmas nõuavad kohandumist ka meilt. Kui veel 50 aastat tagasi käsitleti näiteks terrorismivastast teooriat peamiselt „vaenlasekeskselt” – peamine ülesanne oli terroristid üles leida ja hävitada –, siis moodsamad nägemused tuginevad pigem „elanikkonna poolehoiu kesksele” lähenemisele, sest terroristide eesmärk on mõjutada mingi piirkonna elanike mõtlemist. Me ei saa teha midagi, mis meid elanikkonnast eraldaks, sest see ongi vastase taotlus. See aga tähendab, et ideaalis eeldatakse igalt sõdurilt ja võitlejalt, et nende kompetents laieneks relvade käsitsemiselt politseiniku ja läbirääkija aladele. Kuna vastase iga tegevus üritab meid isoleerida, siis ei piisa sellest, et me püüame teda hävitada. Iga meie samm peab alati olema

suunatud ka liitlaste ja sõprade leidmisele. Seni, kuni eesmärgiks on avaliku korra hoidmine ja Eesti põhiseadusliku korra kaitsmine, on iga sama eesmärki tunnistav venelane või ükskõik mis muu rahvuse esindaja meie parim sõber. Mulle endale oli nii väga hea meel näha hiljutise „Põhjakonna” õppuse ajal Kaitseliidu ridades ka hindusid. Halvim, mis võib juhtuda, on konﬂ iktides oma liitlaste kaotamine ja üksijäämine. Ja see ei ole moraalne hüüatus, vaid strateegiline tõsiasi, mille lülitamine oma tegevustesse nõuab päris omajagu tarkust. Ainult põllu peal taktikaliselt liikudes me enam sõdu ei võida. Kust võiksin ma lugeda diskussiooni sellistel teemadel? Kindlasti ei piisa sellest, kui ma arutan neid mõtteid oma malevkonnas. Kindlasti ei piisa ka peastaabi kabinetivaikuses kavandatud reeglitest. See on koht, kus Kaitse Kodu! muutub möödapääsmatuks. Ma mäletan, et olin umbes 10aastane, kui, veel sügaval Nõukogude ajal, leidsin maalt sauna pööningult paar aastakäiku ajakirja Sõdur numbreid aastast 1936. Ma ei mäleta enam, kas see oligi esimene kord, kui ma sain aru, et Eesti oli olnud iseseisev enne Nõukogude aega, aga mingi jälje see jättis. Võib-olla on ka minu tänane kuulumine Kaitseliitu seotud tolle omaaegse leiuga sauna pööningult, aga ma soovin, et minu poeg võiks Kaitse Kodu! endale lugemiseks leida mõnest mugavamast kohast. 7 | 2015

K AITSE KODU!

sellele, mis on Kaitseliidu olulisim ülesanne ühiskonnas. Nende mõtetega alustasin oma juttu ajakirja Kaitse Kodu! juubeli puhul selleks, et rõhutada kodanikuühiskonna tähtsust laiapõhjalise riigikaitse kujundamisel. Me elame ju ajastul, mil mitmed ohuhinnangud lähtuvad arusaamast, et võimalikud sõjad või muud konﬂ iktid toimuvad ilma rindeta korraga kogu riigi ulatuses. Ja teiseks paneb kahanev rahvaarv koos kahanevate eelarvevõimalustega riigi iga suurema kriisi korral sellise surve alla, et riiklikud struktuurid üksinda ei saa mingil juhul hakkama. Eesti avalik haldus on kulutatud nii optimaalselt õhukeseks, et kõik suuremad kriisid nõuavad automaatselt kogu ühiskonna sekkumist. Ja see ongi see koht, kus mängu tuleb Kaitseliit kui kodanikuühiskonna kõige organiseerunum struktuur. Vaadates Kaitseliidu seest, on aga vahest kõige olulisem, et Kaitseliit on seda parem, mida rohkem tajutakse üksteist sõpruskonnana ja mitte üksikindiviididena, kes saavad käske kusagilt ülevalt. Kui mina loen ajakirja Kaitse Kodu!, siis ma loen teateid oma mõttekaaslastelt. See on miski, mis deﬁneerib minu suhteid selle organisatsiooniga üldisemalt kui ainult õppused koos oma malevkonna inimestega. Teine pool Kaitse Kodu! funktsioonist on enda harimine. Kaitseliit muutub koos ajaga, nii nagu muutub paratamatult Eesti ja võimalike kriiside keskkond. Kui võrrelda Kaitse Kodu! näiteks kaitseväe ajakirjaga Sõdur, siis siin on olnud näha kaitseliitlaste suuremat üldist valmisolekut ka irregulaarseks sissisõjaks. Lihtsustatult räägib Sõduri vaimsus sellest, kuidas Eestit kaitsta ja milline on militaarmaailm üldiselt, aga Kaitse Lääne maleva kaitseliitKodu! sellest, me võitleme lane Aivo oli sellekuidas pildi tegemise ajal 40. Just nii võiduni isegi siis, kui vahepeal vana on ka Kaitseliidu stamõni lahing kaotatakse. Tuletagem tistiliselt keskmine liige meelde, et lõpuks on kaitse kõige

90 aastat kaanepiltides Kuu aja jooksul saavad rahvusraamatukogu külalised vaadata otsa elule 90 aastat tagasi nii, nagu seda on näinud kaitseliitlased.

K AITSE KODU!

Tekst: KK!

12 2

Ajakirja Kaitse Kodu! 90 aasta jooksul ilmunud kaanekujunduste näitus on Eesti Rahvusraamatukogu väikeses fuajeegaleriis avatud 14. oktoobrist 11. novembrini. Näitusele on valitud iga viienda ilmumisaasta kaanepildid – taastatud ajakirja juures nihutasime sammu aasta võrra, et näidata ajakirja kõiki eri kujundusi. Näituse külastaja jalutab läbi ajakirja illustreerimise arengu 90 aasta jooksul ning satub mõtisklema selle üle, kuivõrd kirjeldab ajakirjade kaanekujundus oma ajastu elu; kuivõrd peegeldab ka üks väike ajakiri elu ja maailma sel päeval ja hetkel. Kaitse Kodu! esimene number ilmus 40leheküljelisena trükiarvuga 18 000. Kolme esimese numbri kaaned olid üsna ühesugused, seal kõrgus ajakirja kujundaja Peet Areni loodud muistne sõdalane mõõga ja kilbiga ning olekuga, mis sunnib teda võrdlema Kalevipojaga ja annab aimu sellest, milline oli Kaitseliidu ja kaitseliitlase tollane ﬁ losooﬁa. Kogu näituse alusmõte ja inspiratsioon lähtub Kaitse Kodu! viienda sünnipäeva erinumbrist, kus tegev-

1925

1930

Ilmavalgust nägi Adolf Hitleri „Mein Kampfi“ esimene osa, tegevust alustas NSV Liidu uudisteagentuur TASS ja nädalaajakiri “The New Yorker“. Eesti sai endale riigivapi ning ametisse asus Kaitseliidu seni pikaaegseim ülem Johannes Orasmaa-Roska.

Kümnendi juhatas sisse sajandi suurim majanduskriis, kui selgus esimene jalgpalli maailmameister – Uruguai. Asutati Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad, toimus vapside I kongress ning admiral Johan Pitka naases kodumaale. Kaitse Kodu! ilmus iga nädal ja oli muutunud üheks loetavaimaks ajakirjaks.

7 | 2015 15

K AITSE KODU!

1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ lepingu ning haakristilipp kuulutati riigilipuks. Eestis algas nimede eestistamise aktsioon, toimusid üle-eestilised Kaitseliidu päevad ja eestlased tõid esimesed võidud laskmise MMilt. Setud tunnistati siseministri määrusega eestlasteks. Kaitseliidu organisatsioonides loeti kokku 60 367 liiget.

1940 II maailmasõda kogus hoogu: Saksamaa okupeeris Prantsusmaa ja veel mitmed Lääne-Euroopa riigid, NSVL omakorda Balti riigid ja Moldova. Eestis hakkas kehtima Moskva aeg. Jõgeval mõõdeti kõigi aegade külmarekord – 43,5 kraadi. Suri Anton Hansen Tammsaare. Ajakirja viimase numbri juhtkiri soovis lugejale „erakorraliste aegade keerises“ rahu ja meelekindlust.

7 | 20 2015 15

2001

Soome, Rootsi ja Austria ühinesid Euroopa Liiduga ja jõustus Schengeni leping. Bosnias leidis aset koletu Srebrenica massimõrv, Eestis lindiskandaal. Lõppes Riisipere-Haapsalu rongiliiklus ja Tallinnas avati Eesti esimene McDonald’si restoran. 1993. aastal eraalgatusena ilmumist alustanud Kaitse Kodu! oli hingusele läinud ja Kaitseliit otsustas ajakirja uuesti taastada.

Kristliku ajaarvamise 3. aastatuhande esimene aasta tõi Al Qaeda terrorirünnaku WTO kaksiktornidele New Yorgis. Eestis läks ajalukku metanoolitragöödia, Dave Benton ja Tanel Padar võitsid Eurovisiooni lauluvõistluse ning presidendivalimised võitis Arnold Rüütel. Kaitse Kodu! hakati välja andma värvilisel läikpaberil, kuus korda aastas.

K AITSE KODU!

1995

KOMMENTAAR

Kommentaar kaanekujundustele 1925–1940 VIIVE NOOR, kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia illustratsiooniõppejõud Ma olen tõesti meeldivalt üllatunud meie kujunduse tolleaegsest tasemest. Poleks arvanud, et olime sel ajal tõepoolest maailmatasemel ja seda ilma jutumärkideta. Kuigi ma ei tea kujundajate nimesid, on seal taga tugev kool ja hea maitse. Kaanekujundused on paigas igas mõttes, töötab nii idee kui ka kompositsioon. Ja mis mulle kui kunstnikule on väga oluline – need kujundused on isikupärased, mitte laiatarbekaup, nagu tänapäeva kaanekujundused seda sageli on: küll professionaalselt tehtud, aga sageli üliigavad. Kuigi ma ei tahakski üht kujundust teistest esile tuua, sest tase on ühtviisi kõrge, on minu lemmik 1930. aasta Kaitse Kodu!. Illustratsioon loob meeleolu, seal on hea rütm ja liikumine.

2015

1940–1993

2006 Twitter alustas. Tallinna külastasid USA president George W. Bush ja Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II, suri president Lennart Meri. Torino taliolümpiamängudel võitsid eestlased kolm kuldmedalit, Võidupühal toimus Saaremaal Eesti esimene mereparaad. Kaitse Kodu! uus kujundus võttis kasutusele Kaitseliidu endisaegse tunnusvärvi, mida tollane peatoimetaja kirjeldas oma juhtkirjas ilukirjanduslikult nisukollasena. Ajalootundjad on seda värvi nimetanud India kollaseks.

1940. aasta tõi Eestisse Nõukogude okupatsiooni, mis aastatel 1941–1944 vaheldus Saksa okupatsiooniga. Aastatel 1944–1991 jätkus Nõukogude okupatsioon. 1991. aastal kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks, Kaitseliidu tegevus oli taastatud juba 1990. aastal. Ajakiri Kaitse Kodu! ei ilmunud.

K AITSE KODU!

toimetaja Viktor Neggo lõpetab oma artikli ajakirja loomisest nii sügava mõttega soovidega: „Ning mitte jääda seisma arenemise teel! Mis ehk eile oli vastuvõetav kõigile ning vajaline, võib muutuda täna juba üleliigseks. Elu ruttab edasi, seab uusi nõudeid. „Kaitse Kodu!" arvestagu nendega, kohanegu nendele, arenegu ikka edasi ühes elu arenemisega. See on mu südamlikem soov ta hällipäevaks.“ Kummardusena Viktor Neggole ning kõigile Kaitse Kodu! kunagistele tegijatele kannab ajakirja juubelinumber oma esikaanel 2015. aasta versiooni Kalevipojana kõrguvast sõdalasest. Tänavakunsti maaletooja (ja Kaitseliidu Tartu maleva I malevkonna vabatahtliku pealiku) kunstnik Kristjan Bachmani loodud sõjamehel on ka nimi – see on vabatahtlik kaitseliitlane Hendrik Guthan. „Kaasaegne Kalevipoeg - mees meie endi hulgast, isamaalise hinge ja sirge rühiga,“ kirjutas tema kohta Kristjan Bachman alias Bach Babach. Uus Kalevipoeg sündis segatehnikas: kasutusel olid šabloontehnika, aerograaf ja lehtkuld.

2011

2015

Maailma rahvaarv ületas 7 miljardi piiri, vallandus Araabia kevad, Pakistanis tapsid USA eriväelased Osama bin Ladeni. Põhjamaid vapustas Anders Breiviku massimõrv. Eestis võeti kasutusele euro. Toimus viimane Erna retk. Kaitseliitlasi sai kokku üle 10 000.

Maailma ja Euroopa julgeolekut õõnestavad sündmused Ida-Ukrainas, ISILi terror ja hävitustöö Lähis-Idas, Kreeka kriis ning järjest suurenev põgeniketulv. Eestis möllab sigade Aafrika katk, Võidupüha paraad jõudis esmakordselt Hiiumaale. Kaitse Kodu! on internetis loetud ligi 400 000 korda.

7 | 2015

Kuidas sündis Kaitse Kodu!

AJALUGU

S oli 15. oktoobril See 1 1925. aastal, kui esimen ne „Kaitse Kodu!“ nägi p päevavalgust, nägi p päevavalgust kõigi ssekelduste ja takistuste k kiuste. Ja neid oli palju. Tekst: VIKTOR NEGGO, T K Kaitse Kodu! esimene vastutav toimetaja to

DIGAR .EE

Ajakirja esimese ümmarguse sünnipäeva puhul pani kaitseliitlaste häälekandja sünniloo kirja tegevtoimetaja Viktor Neggo. Juubelinumbrist pärit teksti avaldame muutmata kujul.

7 | 2015

sisu, mis enamust rahuldaks, kas ei kujune asi ehk nii, et hakatakse andma välja häälekandjat, mis oma armetu sisuga toob kaitseliidule rohkem kahju kui kasu. Nende kahtluste põhjusena toodi peamiselt ette seda, et, vaadake, kuidas jõuame teha sisukaks iseseisvalt ilmuva ajakirja, kui me isegi ei suuda anda väärilist ilmet paarileheküljelisele „Kaitseliitlasele“ „Sõduri“ sabas. Muutkem enne see tuumakaks, siis vast alustagem juttu oma iseseisvast häälekandjast. Kõige kaaluvama relvaga iseseisva ajakirja väljaandmise vastu esinesid ka kolmandad, kes uut kavatsust arvustasid majanduslikust seisukohast ja teda nimetasid lausa „surnult sündinud lapseks“. Juhiti tähelepanu sellele, et seni ükski ajakiri Eestis, isegi need, mille sisu väärtuslikkuse kohta ei olnud lausuda ühtki halba sõna, polnud jäänud püsima, vaid ilmusid kuu,

kaks, mõned suurte pingutustega mõne aasta, ning siis oli jällegi nende laul lauldud ja pankrott majas. Sama saatuse osaliseks peab saama ka oma iseseisev häälekandja, kõik senised katsed näitavat ilmselt, et endale kujutella midagi teist olevat lausa pimesikutamine ja muud ei midagi. Jah, mõned ajakirjad ilmuvat küll juba pikemat aega, — aga seda vaid suurte riiklike abirahade abil, näiteks „Sõdur“, mille juuremaks ulatuvat vahel mõne miljoni margani. Nõnda sõeluti iseseisva ajakirja ilmumise küsimust nii mõnelgi kaitseliidu juhtivate tegelaste koosolekul ning ta pooldajate seisukord muutus päevast-päeva raskemaks. Ent siiski ei suudetud kord tekkinud ideed matta hoopis maha. Meeleolu tõusis märksa, kui Eesti Paberi Aktsiaseltsilt saadi lubadus, et ta annab kaitseliidu häälekandja

AJALUGU

Häälekandja nimeks valiti: „Kaitse Kodu!“, – ta pidi ilmuma kaks korda kuus vähemalt 24-leheküljelisena.

DIGAR .EE

Iseseisva ajakirja väljaandmise idee tekkis kaitseliidu peastaabis juba varakult, 1925. a. suvel, sest „Kaitseliitlase“ ilmumine „Sõduri“ sabana ei rahuldanud suurt osa kaitseliitlasist, kuna ta oli vaid paarileheküljeline ja ei suutnud seetõttu rahuldada kõiki nõudeid, mis olid kaitseliidul oma häälekandja suhtes. Pealegi oli „Kaitseliitlase“ tellija sunnitud tellima ühes ka „Sõduri“, maksma kallist raha teisele ajakirjale, et saada oma paarileheküljelise saba kätte. Ent ka nende paari lehekülje sisu oli tihti mannetu ning „Kaitseliitlase“ tooaegne toimetaja härra J. Järv lahutas ahastuses käsi selle nähte puhul ja kaebas, et „Sõduri“ toimetus hoolimata J. Järve ägedaist protestest lükkavat ,,Kaitseliitlase“ ossa sarnast materjali, mida ta ise „Sõduri“ osas ei tahtvat ilmutada. Olgu selle viimasega nüüd, kuidas oli, ent selge oli see, et koostöö kahe toimetaja vahel oli raske ning „Sõduri“ toimetajal kui peatoimetajal ikkagi jäme ots peos ning kaalukam sõna otsustamiseks suus. Seega vahekord äärmiselt ebamäärane ja otse tülitsemiseks ahvatlev. Kõigele sellele lisandus veel asjaolu, et kaitseliidu peastaabil tuli „Kaitseliitlase“ osa „Sõdurisse“ paigutamise eest sellele tasuda õige krõbedaid summasid, kuigi kõik tellimisrahad läksid niigi juba tema kasuks. Kõik need põhjused viisidki kaitseliidu peastaabi ideele hakata iseseisvalt, „Sõdurist“ lahus, välja andma oma häälekandjat. Hüva. Sellekohane otsus oli tehtud. Aga ega's sellega veel asi polnud küps. Takistusi lendas ette veel mitmest ja mitmest kandist. Kõige suuremaks neist oli kaitseliidu juhtiva pere, eriti keskkogu, enda kahtlus, kas asjast saab asja. Paljud neist leidsid, et iga korralik kaitseliitlane peab lugema ka sõjateaduslikku ajakirja „Sõdur“, mis seeläbi oleks teostatav kõige paremini, kui „Sõdur“ oma „Kaitseliitlasest“ sabaga jääb ka kaitseliidu ametlikuks häälekandjaks, ühtlasi saaks sel teel „Sõdur“, mille igaaastane puudujääk oli õige suur, ka ehk lõpuks jalad alla. Teised jälle arvasid ja kahtlesid, kas kaitseliidu iseseisvale ajakirjale jätkub võimalust anda ta põhimõtteile vastavat

Ajakirja viienda sünnipäeva puhul anti välja eriline juubelinumber, kus tegijad ajakirja valmimise telgitagustesse valgust heitsid.

7|2 2015

AJALUGU 18

trükkimiseks vajalise paberi poole Meeleolu tõusis märksa, kui Eesti Paberi hinnaga, kui selgus, et trükikojad, tahtes tulla vastu kaitseliidule, aval- Aktsiaseltsilt saadi lubadus, et ta annab dasid nõusolu uue ajakirja trükkikaitseliidu häälekandja trükkimiseks vajalise mist toimetada äärmiselt soodustatud hindadega, kui ärimeestelt saadi paberi poole hinnaga. lubadusi, et nad on valmis ajakirja kõigiti toetama kuulutuste andmise teel jne. objektiks kaitseliidu peastaabile. kidest, mis olid endastmõistetavad Ning kui siis veel tolleaegne AjaSellega, mis sündis oma ringides, ning seotud uue ajakirja sissetöötakirjanikkude Liidu esimees, kandva oleks ju võinud veel leppida, kuid asi misega ning reklaamimisega, saadi nimega ajakirjanik hra Paul Olak, muutus kurjemaks, kui ta vastaste juba kolmandal aastal üle. Kuludlubas vähemalt ajutiseks võtta enda hulka asusid ka ringid väljaspool tulud saadi viia ots-otsaga kokku kätte ajakirja tegevtoimetamise, siis kaitseliidu peret, kui asi viidi isegi ning isegi soetada väike tagavarakaei kahelnud kaitseliidu peastaap vabariigi valitsuse koosolekule ja pital. Ühes sellega kasvas ka „Kaitse enam kõigile takistustele vaatamata riigikogusse, kes ühes tolleaegse Kodu!“ pooldajate arv. „Kaitse Kodu!“ astuda otsustavat sammu. riigivanemaga hakkasid nõudma oli n. ö. „löönud läbi“ ja muutunud Kaitseliidu häälekandja nimeks ta sulgemist. Põhjustena toodi ette loetavaks perekonnaajakirjaks. Eriti valiti: „Kaitse Kodu!“, -ta pidi samu majanduslikke kaalutlusi, mis kaitseliitlaste ridadest kuuldus ilmuma kaks korda kuus vähemalt olid olnud kõne all ta asutamisel. tungiv nõue — meie ei saa endale 24-leheküljelisena. Kõneldi suurtest puudujääkidest kaitseliitu enam kujutella „Kaitse Ning 15. oktoobri 1925. a. hom„Kaitse Kodu!“ ja imelikul kombel Kodu'ta!“; temata suur kaitseliidu mikul alustas „Kaitse Kodu!“ oma ühest suust ka „Sõduri“ väljaandmi- organisatsioon kaotaks nagu oma esimest lendu üle kodumaa. 18 000 sel. Nõuti kategooriliselt nende kahe tervikliku ilme, poleks enam see, eksemplaris tungis ta igasse Eesti ajakirja ühendamist üheks „elu mis ta peab olema. soppi, igasse külla ja tallu, kus aga jõuliseks“. Nüüd oli ,,Kaitse Kodu!“ juba asusid kaitseliitlased ning isamaaliKuid „Kaitse Kodu!“ väike jõmpkergem astuda vastu kõigile peaselt mõtlejad kodanikud. sikas oli vahepeal kasvanud juba lekäimistele, mis nõudsid ühenda„Kaitse Kodu!“ sünnitamisvasuureks poisiks, kaust oli enamasti mist „Sõduriga“. Pealegi oli „Sõduri“ lud olid olnud rasked. Kuid sellega kahe-, kolmekordne lubatud suurutalus jõutud samuti arusaamisele, polnud veel lõppenud ta katsumissest. Kirjastati rida erinumbreid-alet ühendatud ajakirja kahe isanda, ajad. Aastate kaupa oli ta kaitseliibumeid, mis tellijaile läkitati kätte kaitseväe juhtiva personaali ja kaitdu juhtivail koosolekuil alaliseks tasuta. Tellijate arv kasvas päevseliidu, teenimine viib asja rappa, kõneaineks ja tihti ka kallaletungi päevalt. Esimeste aastate puudujääkuna kummalgi on oma erinev ülesanne ja oma eriline lugejaskond. Ning, mis oli veelgi rabavam: kalkulatsioonid, mis valmistati ühtaegu KOMMENTAAR „Kaitse Kodu!“ ja „Sõduri“ talitustes, näitasid paljudele üllatuseks, kuid 1922. aastal sündinud kunagine noorkotkas, selgel keelel, et ühendatud ajakiri naiskodukaitsja Salme Noore poeg HEINO NOOR läheb riigile maksma rohkem kui meenutab Kaitseliidu ajakirja enne sõda: mõlemad kokku eraldi ilmudes. Ei Kaitse Kodu! oli eesti isamaalisuse, patriotismi ja tahetud uskuda, kuid arvud kõnelehea ühiskondliku tooni kandja ja andja. Mäletan, et sid selget keelt – „Sõduri“ ja „Kaitse ajakirjas oli juttu sellistest riiklikest hoogtöödest, Kodu!“ vastutavate toimetajate nagu näiteks nimede eestistamine. Selles andis allkirjadega esitati vabariigi valiteeskuju ka tolleaegne Kaitseliidu ülem, kes eestistas susele ühine märgukiri, mis toetus perenime Roska Orasmaaks. reaalsetele arvudele ning näitas, Oli veel Eesti lipu hoogtöö. See tähendas, et igale milleni võime jõuda, kui tegeliku taluõuele pidi püstitatama lipuvarras Eesti lipule. Riigi eluga arvestamata raiume vaid Teatajas kehtestati, milline on õige lipusinine. Kreenkokkuhoiu nõude tähe all ajakirjade holmi vabrik ja Sindi kalevivabrik hakkasid tootma ühendamise nõuet. Eesti lipu kolmevärvilist kangast. Kaitse Kodu! propaSellele selgele keelele polnud võigeeris lipu õmblemist. Ilmus artikleid, näiteid, sinise malik kõnelda vastu ning vabariigi kirjeldusi. 1938–39 oli lipuvarras juba iga talu õues. valitsus loobus oma nõudmisest, et Kolmandat, kodukaunistamise hoogtööd vedasid riigikogu otsus leiaks täitmist. samuti Kaitseliit ja Kaitse Kodu!. Eesmärk oli, et taluOli saavutatud suur võit. Ametõued saaksid puhtaks ja loodaks iluaiad. Majad pidi likult poolt polnud „Kaitse Kodu!“ värvitama Rootsi punaseks, aknaraamid valgeks. See iseseisvusele enam takistusi karta. jäi pooleli, sest nõukogude aeg tuli peale. Ka teiste — arvustajate — hääled Emal oli Kaitse Kodu! koju tellitud, see oli kui pathakkasid jääma vaiksemaks. Noorriotismiavaldus. mees võis sirguda edasi ja kasvada 7 | 2015

DIGAR .EE

Teh nik a on tein e, kui d sis u mõ tte s sün nib Kai tse Kod u! tän a üsn a sam am ood i, nag u kir jeld ab 80 aas tat illu str ats ioo n tag asi val min ud

täismeheks. Ta muudab oma välimuse ikka ilusamaks, suudab ka sisuliselt läheneda ikka rohkem nendele nõuetele, mis ta lugejaskonnalt seatakse tema suhtes, ning mis väljendusid seks otstarbeks korraldatud ankeedis, kuigi ka siin tuli pidada nii mõnigi võitlus ja kuulda nii mõnigi kibe sõna ja ülekohtune arvustus nende suust, kes tahtsid ta sisu näha puhtkaitseliitlikuna, n. ö. ametlikuna, ning ei soovinud arvestada laiemate rahvahulkade nõuetega ja ajakirja ülesandega levitada isamaalist mõtlemisviisi nende keskel. Sellega ei taha ma sugugi väita, et „Kaitse Kodu!“ toimetamisel ei tehtud ühtki viga, et tal ei olnud kunagi mingisuguseid puudusi, nii sisult kui väliselt. Ei, seda mitte. Ainult see ei tee viga, kes ei tee üldse midagi! Mõnigi etteheidetest, mis langes „Kaitse Kodu!“ toimetamise aadressil, oli ka täiesti õigustatud. Ent sarnased arvustused, mis tulid toimetusele tahtega tuua parandust asjasse, olid alati teretulnud ning võeti ka ikka võimaluse järele arvesse. Kuid rohkem igatahes oli arvustusi lihtsalt seepärast, et tahe-

Elu ruttab edasi, seab uusi nõudeid. „Kaitse Kodu!“ arvestagu nendega, kohanegu nendele, arenegu ikka edasi ühes elu arenemisega. See on mu südamlikem soov ta hällipäevaks. ti arvustada, taheti ütelda kibedaid sõnu, ning sarnastes arvustustes oli iga väide küllalt hea, kui leiaks aga põhjuse kallalekippumiseks. Ning kõige ägedamad olid harilikult just need arvustajad, kes naiivilt oma kallalekippumistele lisasid juure, et nad „Kaitse Kodu!“ üldse ei loe ega ole lugenud! Aga olgu. Ka nendest raskustest jõudis „Kaitse Kodu!“ üle ja edenes isegi seevõrd, et ta 1929. aasta 1. jaanuarist alates võis hakata ilmuma igal nädalal, võis anda välja säärased kaunid erinumbrid, nagu seda oli näiteks erinumber-album Rootsi

DIGA R.EE

stelt el vast u võtt a õnni tlusi tolla Kui ajak iri sai 10, tuli toim etus ast ja lt kui ka Lätis t, Leed ust, Pool maa kodu nii t tidel inen prom muid ugi Soom est

kuninga külaskäigu puhul, mis kõlbas panna isegi Tema Majesteedi lauale, ning oma sisu kui ka välise ilme poolest ületas kõik samal puhul kirjastatud albumid ja erinumbrid. Nüüd, viieaastase töö järele, seisab „Kaitse Kodu!“ kindlasti oma jalul, olles üheks vähestest Eesti ajakirjadest, mis on leidnud üldise tunnustamise ja poolehoiu. Seda märkida ta 5. aastapäeval valmistab suurt rõõmu, eriti isikule, kes on kaasa elanud kõik ta valupäevad. Julgesti edasi kord õigeks tunnistatud teel! Sihid, mis „Kaitse Kodu!“ endale on seadnud, on õiged, ning nende poole rühkimine — kauniks ülesandeks. Ning mitte jääda seisma arenemise teel! Mis ehk eile oli vastuvõetav kõigile ning vajaline, võib muutuda täna juba üleliigseks. Elu ruttab edasi, seab uusi nõudeid. „Kaitse Kodu!“ arvestagu nendega, kohanegu nendele, arenegu ikka edasi ühes elu arenemisega. See on mu südamlikem soov ta hällipäevaks. Kuid kõrged, aatelised sihid jäägu kõikumata püsima, jäägu talle alati kuldseteks tähisteks ta võitlusteel. 7 | 2015

Kaitse Kodu! kakskümmend aastat varem Ajakiri Kaitse Kodu! sündis 1925. aastal, kui Eesti ühiskond pärast „punaste mehikeste“ putšikatset Vabadussõja lõppedes laialisaadetud Kaitseliidu taas relvile kutsus ning see üleriigiline organisatsioon vajas kirjasõna abiga korraldamist ja innustamist. Teise suure sõja eel, 1940. aastaks, oli Kaitse Kodust! saanud tiraažikas ja mõjukas kogupereajakiri. Aga mitte sellest ei tule juttu. Tekst: IVAR JÕESAAR erupeatoimetaja

AJALUGU

Aasta, millest juttu tuleb, oli 1995. Aeg, teadagi, oli raske siis – gangsterid, vaesus, kriis. Iseseisvuse taastanud Eesti riigis taasloodud Kaitseliit oli alles riigi poolt lõplikult tunnustamata. Rahva vaba kaitsetahte avaldusena konkureeris ta riigikaitseturul poliitiliselt laetud Kodukaitsega. 1993. aasta novembris eraalgatuslikult, suuresti Sirje Endre ja Jüri Soone kirjastuse toel taas käima pandud Kaitse Kodu! oli selleks ajaks

Tartu maleva akadeemilise malevkonna, Tartu ülikooli, päästeameti ja politseiameti üksuste ühisel kaitse ja turvalisuse tagamise õppusel “Ülikool lukku” 2. detsembril 2006 oli kohal ka ajakirja Kaitse Kodu! peatoimetaja kapten Ivar Jõesaar

7 | 2015

suutnud vabaturu oludes üllitada neli numbrit ja siis soiku jäänud. Kaitseliidu ülem Johannes Kert aga nõudis Kaitseliidu häälekandja ilmumise jätkumist. Siinkirjutaja oli saanud samal kevadel lõpparve samuti ilmumisjaksu minetanud Hommikulehest. Kaitseliidu tegevuse, sealhulgas ajakirja väljaandmise rahastamiseks loodud Kaitseliidu Fondi direktor Andres Rekker teatas juuni algul: “Jaht tuleb!“. Asjaolusid, mis lõid fooni Kaitse Kodu! (kahekümne aasta eest oli see nimekuju Kaitseliidu Fondi mõjukate isikute uuendusliku soovi kohaselt küll minetanud käskiva kõneviisi ja möönis muhedalt: „Kaitse Kodu“) kolmandale tulemisele, võiks loetleda veel ja veel. Igal juhul: oli 1995. aasta suvi, vastselt ametisse võetud peatoimetajal oli kaenlas oma aja kohta võimas arvuti 486, Sulo Muldia oli loonud väljaandele moodsa kujunduse ning Kaitseliidu ajakirjal oli võita kogu Eesti maailm.

1995. aastal ilmunud esmanumbri kujundus oli pehmelt öeldes õhuline, ometi mahtus 44 leheküljele palju lugemist

Läheb lahti! „Vaene teie,“ olid eelmise Kaitse Kodu! vastutava väljaandja Sirje Endre kaastundlikud sõnad vastsele peatoimetajale, kui olin temalt mõttejuuretise saamiseks oma jutu ära rääkinud. Tagantjärele tundub, et need sõnad olidki prohvetlikud. Järgnenud aastate vältel kippus ikka nii olema, et Kaitse Kodu! ideestik ja sisu oli just täpselt nii vaimuvaene või -rikas, kui peatoimetaja oma peas valmis vaaritas. Pikkade käsulaudade ja konkreetsete suunistega ei määratlenud seda ei mõned korrad koos käinud kolleegium ega Kaitseliidu erinevad ülemad. Eks sellise loomingulise ülivabaduse viljade magusust saa igaüks vanu numbreid lapates ise hinnata. Kakskümmend aastat tagasi oli aga kõik alles ees ja „vaene“ olemine oli veel voorus. Jäi vaid leida vastus igavikulisele küsimusele: „Mida nüüd siis teha?“ Ajakirja levitajana tegutsenud hilisem krimireporter Peeter Võsa oli veendunud, et ajakiri müüb kindlasti, kui kaanepildil esitada toona peamiselt Ida-Virumaal, kuid ka mujal Eestis peetud jõugusõdade auravaid lahinguvälju ning kirjutada kuritegevusega peetavast võitlusest. Siinkirjutaja ajas aga oma jonni, et Kaitseliit pole kokku tulnud niivõrd politsei tööd ära tegema, kuivõrd

Püstitasime algusest peale nõude, et kaitseliitlased kirjutavad endale oma ajakirja ise. ennast alles koguvat Eesti riiki teadagi millise välisvaenlase vastu kaitsma. Ning et üks ajakiri ei saa sellele paremini kaasa aidata tänast

Enne Kaitseliidu tiiva all alustamist jõudis Kaitse Kodu! korraks tagasi tulla juba 1993. aastal, kui Sirje Endre proovis väljaannet ettevõttena majandada

juhuslikku kurjust igavikuliseks kirjutades, vaid hoopis raske väljaõppe ja pingutusega saadud kaitsevalmiduse arenemist jäädvustades. Ühe valiku tegime veel. See oli aeg, mil nõukogudenõiduse võim oli kustunud ning ajutist orientatsioonikriisi põdeva Kurjuse Impeeriumi seni hästipeidetud jõhkrusest ja alatusest rääkivad infokandjad muutusid uurijaile ligipääsetavaks. Lisaks oli veel kõigil asjaosalistel ära rääkimata, mis siis tegelikult juhtus ja kuidas selles suures sõjas asjad tegelikult olid. Sedastasime teadlikult, et kõige selle publitseerimine Kaitse Kodu! külgedel käib meile üle jõu, ja keskendusime valdavalt headele teadetele Kaitseliidu paremaks, targemaks ning võitlusvõimelisemaks saamisel. Ning et see kõik lugejaile tuttav tunduks, püstitasime algusest peale nõude, et kaitseliitlased kirjutavad endale oma ajakirja ise. Mõnikord muidugi aitavad toimetus ja pädevad välisautorid ka.

7 | 2015

AJALUGU

Kõik algas Kuigi kirjutatud on, et alguses oli sõna, ei saa me mööda inimestest. Peatoimetaja, niisiis, seisis, kallis arvuti kaenlas, keset Tartu (!, mitte Tallinna) linna ja vajalikud inimesed leidsid ta juurde tee. Tartusse jäi ajakirjade tegemine ka tööandjate vahetudes peaaegu 17 aastaks, sest miski pidi ju suure linnastumise tuhinas ka tegijate inimeste juurde maale jääma. Neid sõnu tekstiks vormides ma juba tean, et kokku kakskümmend aastat Kaitse Kodus! hea eesti keele kaevikutes kirjaoskamatuse, lohakuse ja labase keelekasutuse vastu väsimatut võitlust pidanud keeletoimetaja Viire Villandi jätkab oma sõnastamistööd taevases toimetuses, sootuks säravamate tähtede taga. Aastal 1995 oli aga tema, kunagine kolleeg Postimehe päevilt, valmis sukelduma koos algaja peatoimetajaga tollal veel karuse militaarse eesti keele maailma. Veelgi enam, ta tõi toimetusele kaasa ajal, mil arvutis tekste kujundada mõistnud tegelased ennast gurudeks hindasid ja pealinnas kalleid ofﬁseid pidasid, nii tähtsa tegelase nagu arvutikujundusest ja –küljendusest huvitunud Matis Karu. Noormees ise käis toona alles keskkoolis, kuid tänaseks kujundustegelaseks sirgus ta just Kaitse Kodu! ja hiljem ka taaskäivitatud sõjandusajakirja Sõdur kujundades.

Kui arvuti, kujundus ja inimesed olemas, polnudki enam midagi lihtsamat kui esimene number kokku panna. Õnneks oli Sulo Muldia, ei tea, kas arvestades toona ühiskonnas levinud „purjus kaitseliitlase“ kuvandit või mingil muul põhjusel, kujundanud ajakirja tekstilise osa hästi hõreda kirjaga ning nii sai see esimene number 1995. aasta oktoobriks ilusti trükitud. Et toimetusel oli kasutada küll auto ja arvuti, kuid polnud oma fotoaparaati, siis tuli ajakirja pildimaterjali saamiseks laenata teiste väljaannete fotograafe. Esimese numbri kaanepildi tarvis tegi tänane Kaitseliidu Kooli juhataja Erik Reinhold läbi arvult kolmanda Erna retke ja Postimehe fotograaf Malev Toom võttis tema väsinud silmad kaanepildi tarvis üles.

Väärikad jutuvestjad Esimese numbri põhiline puudus on tagantjärele vaadates tõdemus, et inimesed ei olnud lasknud ennast veel väga veenda isekirjutamise eelistes ning peatoimetajal tuli liiga palju heade inimeste juttu oma sõnadega kirja panna. Samas olid jutuvestjad väärikad. Sõna said Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Johannes Kert, Tartu Ülikooli rektor prof Peeter Tulviste, Hansapanga juhatuse esimees Hannes Tamjärv. Ise kirjutasid toonane Eesti Päevalehe ajakirjanik Toomas Sildam ja toona-

Aasta on 1997, Kaitse Kodu! peatoimetaja Ivar Jõesaar teeb reportaaži sissilaagrist Vitipalus

7 | 2015

1995. aastal ilmuma hakanud ajakiri oli mustvalge, värvilised olid vaid kaaned ning ajakirja keskele klammerdatud uhke poster

AJALUGU

Kaitseliidu Fondile sponsortoetust ne Ameerika Ühendriikide ÕhuTallink. Tore mustvalge ajakiri, värjõudude Akadeemia kadett, tänane viline SOG poster keskel. õhuväe ülem Jaak Tarien. Juba siis Sama aasta detsembris ilmus veel oli psühholoog Harri Intsul teemaks sõjaväelaste endi kaitsmise küsimus, teinegi number, milles lisaks peatoimetajale võtsid sõna ka Andres Kaitseliidu peastaabi spetsiaalsete operatsioonide grupi (SOG) varjatud Reimer ja Tiit Tambi, hiljem aastaid käsirelvadest kirjutanud Toivo tegelased rääkisid mittetraditsiooSuuroja ning loomulikult Kaitsenilise sõjapidamise võtetest ning Rita Loel Naiskodukaitse tegevusest. jõudude Peastaabi ülem kolonel Ants Laaneots. Ja siis saabus vaikus. Juttu oli relvadest ja relva kasutamise õigusest, Rootsi ellujäämiskur- Ajastuomaselt pisut hämaralt asju ajanud Kaitseliidu Fond pandi kinni sustest ning Läti kommandostest ning peatoimetaja oli 1996. aasta ja tänapäevastest tankidest. Ning jaanuari lõpus ilma peal. tagakaanel reklaami ostes pakkus

20 aastat tagasi alustanud toimetusse on tänaseni püsima jäänud koolipoisina küljendaja ametisse astunud Matis Karu

7 | 2015

AJALUGU

Kuid kus häda kõige suurem, seal Tallinn kõige lähemal, sest peatoimetajal oli ju alles ametiautoks ostetud uhke märja asfaldi karva kuuesilindrilise „Vau“ mootoriga Ford Sierra. Ning Tallinnas, kunagises Ohvitseride Kogu hoones Sakala tänavas, tegutses kaitseministeerium, kus ministriks kunagine Tartu noorsoomiilits Andrus Öövel, kellega veel Edasi ja teise riigikorra ajal oli kõurikutest kirjutamisel kokku puututud. Lisaks oli toonases riigikaitseseaduses kirjas punkt, et kaitseministeeriumi üks ülesannetest on kaitseväe ja Kaitseliidu ajakirjade väljaandmise tagamine. Libeda maantee korduva trotsimise tulemusena võeti peatoimetaja juba märtsikuu keskel mittekoosseisulise ametnikuna ministeeriumi palgale. Kodukaitse endise juhina oli Andrus Öövel seda otsust tehes konkreetne: Kaitseliit tema ajal oma ajakirja kunagi tagasi ei saa ning selleks, et see ajakiri ministeeriumi kirjadega ilmuda saab, peab peatoimetaja aastal 1997 taaskäivitama ka sõjandusajakirja Sõdur. Ikka nii, et kuus numbrit Kaitse Kodu! ja neli numbrit Sõdurit. Aga et ma talle 1996. aasta algul nii ootamatult ukse taha sattusin, siis selleks aastaks oli eelarves raha vaid nelja numbri Kaitse Kodu! tarvis. Ja seegi oli tegelikult algselt Sõdurile ette nähtud raha, aga et selle peatoimetaja Tiit Noormetsaga olid ministri teed lahku läinud, jäi raha Kaitseliidu ajakirja kasutada. Ministri ootamatu otsus Kaitseliidu ajakirja toimetaja tööle võtta tuli ootamatult ka selle valdkonna Must-valge kujundus püsis sisuosas kuni 2005. aastani ja tõi infograafikasse kelmikaid mummusid

7 | 2015

Kaitse Kodu! arhiiv tänase toimetuse kapi otsas

asekantslerile Margus Kolgale, kes ei olnud uue töölõigu kureerimisest huvitatud ning nii jäid Kaitse Kodu! ja hiljem ka Sõduri käsulaudadeks ja juhtmõteteks valdavalt need, mis sündisid peatoimetaja peas.

Natuke köögisaladusi Nagu eespool juba öeldud, on ühe ajakirja kokkukirjutamine imelihtne. Võtad kaitseliitlastelt kuuldud

Toimetusel oli kasutada küll auto ja arvuti, kuid polnud oma fotoaparaati.

sõnad, toksid need oma võimsasse 486 arvutisse üldtuntud .SAM-laiendiga dokumendiformaadis sisse, palud tulemuse Viire Villandil eestikeelseks kohendada ja saadad Matis Karule, kes need sujuvalt külgedele laiali tõmbab. Pisukese erinevusena tänapäevast, mil küljendaja valminud printfailid otse trükikoja serverisse saadab, tuli toona veel veidi võimelda. Esmalt tuli need küljed tahmaprinteriga peegelpildis plotteri kalkale (on selline piimjasvalge poolläbipaistev trükitehniline materjal) välja trükkida. Enne selle kraamiga trüklasse minekut oli vaja veel veeta päevake Tallinnas Nõmmel asunud Reprokeskuses, kus kõik numbri jaoks kogutud fotod-pildid sisse skaneeriti ja õiges suuruses fotokilele välja lasti, mida siis hiljem oli trükikojas võimalik kalkal väljatrükitud külgedele piltide jaoks jäetud raamidesse liimida. Siis asetati kogu see lapp-lapil käsitöö trükiplaadile, mis võimsa fototehnoloogilise menetluse käigus lõplikult valmis sai. Eelarvamuste kummutamiseks võin öelda, et ka toona oli võimalik ajakirju neljavärvitrükis teha ja klantspaberile trükkida, kuid meie olime säästlikud ning hoidsime kallist fotokilet kokku, kus aga saime. Hiljem, kahevärvilist Sõdurit trükiks ette valmistades printisime sinist värvi kirjadega kalkad lihtsalt eraldi. Siinkohal olekski paras punkt panna, sest jõudsime oma kahekümne aasta taguse ajaloo kirjutamisega nagunii juba tänapäevale ohtlikult lähemale. Aga mitte sellest ei tahtnud me ju rääkida.

AKIR AK IRII 7/20 IR 7/20 2015 15

KA KA KAIT AITS AIT ITS TSE TS EL ELIID L DU AJAK LIID KIR R I 7//20 RI 015

Marek Ranne –

PERSOON

mees, keda elu on korduvalt Kaitseliidust eemale viinud, kuid alati ka tagasi toonud Marek Ranne unistas noore mehena miilitsakoolist, kuid lõi vene keele oskuse pärast põnnama ja läks hoopis kokaks õppima. „Nüüd ma oskan vähemalt süüa teha,“ naerab ta ise. Soov panustada kodu- ja korrakaitsesse oli siiski suur ja nii koputas Marek 1992. aastal Tartu maleva staabihoone uksele. Sealt algas tee, mida käies on ta välja jõudnud Kaitseliidu keskjuhatusse. Tekst: VELLI EHASALU

Marek Ranne nimi ilutseb Tartu maleva esildisel, millega esitati Eesti Kaitseliidu ülemale esimestest sõjajärgsetest õppustest osavõtjate nimekiri. Need õppused korraldati Kanepi–Ihamaru–Ridali kolmnurgas 19.–20. detsembrini 1992. „Kogunemine oli öösel,“ meenutab Ranne oma esimest kokkupuudet väliharjutusega. „Ootasin kodus, vajalikud riided seljas ja asjad pakitud, suurest ärevusest ei saanud eriti magada. Mobiile tol ajal polnud, kuid olime just saanud lauatelefoni – selle kaudu tuli korrapidajalt teade vastu hommikut, kella nelja paiku. Ema mäletab, et kui häire tuli, siis kargasin püsti, võtsin selga koti, millel oli madrats risti peal, ja jäin ukse vahele kinni. Vandusin ega saanud aru, mis jama see on, et uksest välja ei saa. Ema soovitas minna, külg ees.“

Pauku tehti suuga 22 aasta tagusest õppusest on Rannel meeles pigem emotsioon: „Väsitav, aga põnev. Nägime öösel juba ilma abivahenditeta. Üksikvõitleja ABC-st ega võitlustaktikast ei teadnud me midagi, kasutasime sõjaﬁ lmidest nähtut ja õppisime vanemate meeste võitluslugudest. Padruneid ei olnud, pauku tegime suuga,“ naerab Ranne kauge ja häguse õppuse üle.

Esimestest tegevusaastatest Kaitseliidus meenub talle üsna vähe. Süsteemsust ja plaanijärgset õpet tol ajal ei olnud. „Käisin Kaitseliidus tööstuskooli kõrvalt, kui oli vaba aega. Kui Vene väed veel Eestis olid, käisime objektivalvetel. Õppused olid valdavalt klassis – kaart, relvad, binokli kasutamine.“ Tookord oli Tartu malev Eesti Põllumajandusakadeemia rentnik. „Mäletan, et tegime ka majas abistavaid töid, näiteks vahatasime parketti,“ räägib Ranne eelmisesse sajandisse jäänud tegevustest Kaitseliidus. „Kaitseliidu asja ajasid siis ikka vanad mehed, vabadusvõitlejad, kes rääkisid oma sõjalugusid. Noored mehed kuulasid ja käisid üritustel kaasas. Vorme meile ei jagunud ja ka varustus õppustel koosnes suuresti endi asjadest, kuid need puudused ei heidutanud kedagi,“ meenutab Ranne. „Motivatsioon oli olemas.“

Segased ajad ja tagasitulekud Iga mees peab korra elus naise võtma. Tihti tuleb selle eest ka pisut lõivu maksta. Marek Rannel tuli vaekausile panna Kaitseliit: uute pereliikmete survel peatas ta 1993. aastal oma liikmelisuse. Pärast kaitseväeteenistust täitus üks tema

Kaitseliidu asja ajasid siis ikka vanad mehed, vabadusvõitlejad, kes rääkisid oma sõjalugusid. 26

7 | 2015

ERAKOGU

unistustest ja ta asus tööle politseis. Et tol ajal ei võinud politseinikud Kaitseliitu kuuluda, kaugenes Marek organisatsiooni tegemistest. Aastatuhande vahetumise paiku hakkas side Kaitseliiduga taastuma Ranne igapäevase töö kaudu – ta õpetas Tartus välja abipolitseinikke, keda tõi hiljem politseiametnikele eeskujuks korrektsete protokollide koostajatena. 2003 ühines Marek uuesti Alutaguse malevaga ja 2006. aasta kevadel asus mõneks ajaks Narva malevkonna pealikuks, kuni Tartu linnakantseleisse tööle minnes peatas ajutiselt oma liikmelisuse Alutagusel. 2012. aastal, kui Marek Ranne kutsuti Ida-Virumaale looma menetlusteenistuse struktuuri, oli ta tagasi ka Kaitseliidu jaoks ning temast sai Vaivara rühma pealik. Rühm oli pikka aega ilma eestvedajata ning Ranne peab oluliseks, et suutis selle taaselustada. 2013 tuli juba uus väljakutse – Kaitseliidu keskjuhatus. Praeguseks on sellele lisandunud ka Alutaguse Maleva juhatus.

PERSOON

Marek koos elukaaslase Kristeliga Kaitseliidu aastapäeva tähistamisel Jõhvi Kontserdimajas. Pidulikul koosviibimisel anti Marekile üle Alutaguse maleva teenetemärk

ERAKOGU

Igapäevaelus mitmekülgne mees

Marek politsei ja kaitseväe ühisõppustel „Sarex 2014“

2012. aastast juhib Marek Ranne Ida-Virumaal menetlusteenistust. Tööst vabal ajal loeb ta õigusalaseid loenguid, osutab õigusabi ja teeb võimalusel (nagu ta ise ütleb) „eakohast sporti“ – jalgrattasõit, rulluisutamine ja võrkpall. Meelsamini räägib Ranne pikemalt aga hoopis oma hobist, mis ajakulult sarnaneb panustamisega Kaitseliitu – selleks on harrastusteater. „Kui mõned lähevad lõõgastumiseks kõrtsi jooma, siis mina lähen lavalaudadele. See aitab igapäe7 | 2015

varutiini vastu,“ ütleb Tartu Vilde teatri ja Vastse-Kuuste näiteringi harrastusnäitleja. „Selleks aastaks võtsin küll teatrist aja maha, sest füüsiliselt ei jõua praegu esinemistele ja väljasõitudele. Aga kui ﬁ lmi kutsutaks, siis võiks mõne väikse rolli teha küll.“ Lühiﬁ lmid „Arvamusliider“ ja „Kodajantsus“, milles meie loo kangelane üles on astunud, on leidnud ka äramärkimist mitmel festivalil ja konkursil.

ERAKOGU

Kaitseliidu keskjuhatus

PERSOON

Marek Kaitseliidu kooli kursusel „Juhtimine praktikas“ läbirääkimiste ülesannet lahendamas

Marek koos oma poegadega Eke Merteni ja Marek Marteniga Alutaguse maleva lipuga enne Jõhvi paraadile minekut

ERAKOGU

Keskjuhatusse kandideeris Marek Ranne huvist saada teada, mida seal tehakse ja kuidas sellel tasandil töö käib. Samuti oli ta kuulnud eelarvamust, et väljaspool Tallinna nagunii keegi keskjuhatuses osaleda ei jõua ja kohal ei käi. Tekkis sportlik hasart seda müüti kummutada ja nii pakkus ta välja oma kandidatuuri. Kui häälte arv talle liikmekoha tõi, võttis ta oma missiooniks olla malevate huvide esindaja keskjuhatuses. Nii plaanib ta kohtuda võimalikult paljude malevate juhatustega. Oluliste märksõnadena käivad jutust läbi avatus, läbipaistvus, koostöö ja liikmete esindatus. „Eemalt vaadates võib keskjuhatusest kergesti jääda mulje kui kummitemplist,“ võrdleb Ranne praegust kogemust varasema kõrvaltvaataja rolliga, „kuid lükkan selle ümber – materjalid saadakse varem kätte ja koosolekutel toimub alati sisuline arutelu.“ Päevakorrateemad on seotud Kaitseliidu arenguga. „Kinnisvaraküsimused on väga arvestatava mahuga,“ toob Marek näite. „Arenevale organisatsioonile kohaselt on olulised ka sümboolika, tunnustusmeetmete ja -vahendite uuendamine, motivatsioonipakettide laiendamine. Oleme päris palju tegelenud ka pehmete väärtustega.“ Veel räägib Ranne käiku minevast projektist „Meie kodu, katus kõigile“, mille eesmärk on kaitseliitlaste omavaheliste suhete tugevdamine sotsiaalse tegevuse kaudu. Praktikas tähendab see malevkondadele oma kodu loomist. „Ainult õppustel käies ei puutu me küllaldaselt

7 | 2015

PERSOON

teiste kaitseliitlastega kokku. Ühise suhtluskeskuse loomine ja üritustel osalemine suurendaks liikmete sidusust,“ selgitab keskjuhatuse liige projekti mõtet. Olulise tööna toob Marek Ranne välja ka ettepanekute kogumise 2013. aasta aprillis jõustunud Kaitseliidu seaduse kohta. Vahepealse aja jooksul on ilmnenud mitmeid kitsaskohti seaduse rakendamisel ja enamik kaitseliitlaste parandusettepanekuid on ka heaks kiidetud.

Võta aega veidi ringi vaadata... Kaitseliit areneb ajas ja ruumis. Uue Kaitseliidu seadusega on mõnevõrra muutunud ka organisatsiooni ülesanded. „Peame õppima uusi oskusi ja omandama vajalikke vahendeid. Vaja oleks ka Kaitseliitu ja Naiskodukaitset paremini lõimida. Mõnes piirkonnas ollakse veel liialt eraldatud ja sidususe suurendamine eeldab arendusi juhtimise tasandil,“ toob Ranne välja mõned olulised mõtted, millega edasi minna. Vestluses hakkab silma, et selline koostöö on temale iseenesestmõistetav – Kaitseliitu või malevat mainides

ERAKOGU

Marek koos Vaivara rühma liikmete jaoülem Valeri Hruskovi ja Alutaguse maleva auliikme Jüri Jõgisooga avaldamas austust Vabadussõjas langenuile Sinimäe kalmistul

Marek oma noorema poja Eke Merteniga 2014. aastal Narva-Jõesuus Kaitseliidu Alutaguse maleva Narva malevkonna korraldatud „Militaarlaagris“

räägib ta ikka kogu liikmeskonnast, ka eriorganisatsioonidest. Lõpetuseks peab Marek Ranne oluliseks meelde tuletada, et kaitseliitlane on ikkagi inimene: võib juhtuda, et ta väsib ära. „Võtku aeg maha ja puhaku, et taas tagasi tulla. Kui liige on jäänud kauemaks eemale, ärgu peljaku uuesti kontakti võtta – Kaitseliit oleme meie kõik kokku.“

Ranne soovitab ka kodumaalt eemal viibivatel kaitseliitlastel endast aeg-ajalt märku anda, et side ei katkeks. „Kui õppustel ei ole võimalik aktiivselt osaleda, siis tulgu kas või aastapäevale. Suhelgu vanade kaaslastega ja saagu tuttavaks uute liikmetega.“ Marek Ranne on kindel, et meie hulgas on kõigile alati koht olemas.

7 | 2015

Saatuse pantvangid Poolteist aastat tagasi OSCE vaatlejana Ukrainas 32 päeva pantvangis veetes mõistsin, et ka Ukraina kriisipiirkonnas elavad inimesed on omal moel saatuse pantvangid. Tekst: TÕNIS ASSON

PERSOON

Kaitseliidu Tartu maleva suvepäevade ajal Sokka puhkekeskuses palus üks särav ja aktiivne, kaameraga pilte klõpsutav proua kaastööd ajakirjale Kaitse Kodu!, pidades silmas minu OSCE erivaatlusmissioonilt Ukrainast saadud kogemust. Mul paluti kirjutada toimunust lihtsalt ja inimlikult. Lihtne ja inimlik palve, millele äraütlemine poleks lihtne ega inimlik. Siiski selgus, et nii lihtne sellist artiklit kirjutada polegi, sest esineb üksikuid inimlikke takistusi: materjali on liiga palju ja aega, nagu alati, vähe. Siiski olen kaitseliitlasena kohustatud oma kogemust teistele edasi andma, sest ehk on kellelgi sellest kriitilises olukorras kasu. Teen seda nende kangete naiste nimel, kes panustavad meie pisikese kodumaa kaitsesse või toetavad selles tegevuses oma lähedasi. Positiivsust kiirgava proua kõrval meenusid teistsugused „tüdrukud“ Donbassist, kes piirasid meie patrulli Makijivka linnas toimunud „töörahva“ miitingul.

Miks ma Ukrainasse sattusin?

ERAKOGU

Tõnis Asson Leniniga Donetskis, kus venemeelsed mässulised kuulutasid möödunud aastal välja Donetski rahvavabariigi

7 | 2015

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas ma 22. aprillil 2014 Ukrainasse lendasin. Olin saanud kutse liituda OSCE erivaatlusmissiooniga (SMMU) ning pärast

kahepäevast kiirkursust transporteerusin viietonnise Toyota džiibi roolis Kiievist Donetskisse. Erimissiooni meeskonnad paiknesid üle kogu Ukraina kümnes suuremas linnas ja pidid jälgima olukorra eskaleerumist. Kuna missioon oli noor ja plaaniväline, polnud organisatsioonil selle käivitamiseks kohe piisavalt võimet ega ressurssi. Linnades olid moodustunud tuumikud ja vaatlejaid värvati järjest juurde. Ohtlikumad ja ärevamad linnad Donetsk ja Lugansk ning vastavad oblastid said meie grupist olulist lisa. Algne rakuke suurenes märkimisväärselt ning tiim suutis saata korraga välja mitu patrulli nii Donetski linna kui ka oblastisse. Tänu oskustele ja kogemustele määrati mind ühe viieliikmelise patrulli („Delta“) juhiks. Vastutusalaks sai oblasti idaosa kuni Venemaa piirini ja kümme sel alal paiknevat (piisavalt suurt) linna. Jõudsime patrullida kuu aega, kui meie masin ühes mässuliste kontrollpunktis peatati ning autos viibinud neljaliikmeline patrull kinni võeti. Järgnenu kõlab kui anekdoot: „Eestlane, taanlane, türklane ja šveitslane on kasakate käes pantvangis...“

Väljavõte vaatleja päevikust. 5.05.2014, esmaspäev Sõidame

kolmekesi Lukase ja Paolaga Toyo ta „soomukiga” Makijivka linna. See on suur kaevandusja tööstuslinn Donetski kõrval. Peame hindama olukorda ja küla stama ülevõetud asutusi. Alustame kohe linna täite vkomitee hoo nest, mis on „vabariiklaste” kon trolli all. Meid kutsutakse sisse ning tehakse tuur, et demonstreer ida asutuse „häirimatut “ toimimist. Sisseja väljapääse kontrollivad laigulis tes ja relvastatud vabatahtlikud. Kait sjate sõnumi kohaselt pole valitsus vägesid vaja, nemad hoiavad ise kord a. Meid kutsutakse tagasi kella neljaks, siis toimub suur miiting. Sõidame ka linnas ringi, Paola ja Lukas teevad Lenini samba juures pilti. Vaatam e üle raudteejaama, kuid selles on vaikne. Tagasi „kontoris“ ehk hote llis, kirjutame nähtust ettekande ja täpsustame edasist tege vuskava . Peame neljaks uuesti kohale min ema ning kogunemist jälgima. Stardim e kolme ajal ja oleme enne nelja tagasi täite vkomitee juures. Meid kuts utakse uuesti sisse, et jälle sise mus es toimuvaid protsesse näidata. Samal ajal on hoone ette kogunen ud mitusada inimest. Peamiselt kaevurid, kelle vahetus kahe ajal lõpp es ja vanemad inimesed (pension ärid ja tööveteranid). Nende eesmärk on avaldada toet ust eraldumisre ferendumile ning protesteerida Kiie vis istuva valitsuse tege vuse vast u. Slovjanskis jätk ub erioperatsioon ning hukkunute arv kasvab. Meid hoit akse kinni seespool, meil pole vaja tead a, millest väljas räägitakse. Kuu leme siiski, et rahvas skandeer ib „Do nbass!” ja „Referendum!” Umbes tunni aja pärast meeleavaldus hääbub . Oleme saanud suhelda paljude vabatahtlikega, kes on ülevõetu d hoones valves, tegelevad toitlusta misega või valmistavad ette 11. mai referendumit. Peamised argumen did toimuva õigustamiseks on kõik idel „aktivistidel“ samad: dialoogi puu dumine Kiie viga, riigis vohav korr uptsioon, rahva huv ide eiramine, maj anduslik allakäik. Samu argumen te kasutavad vihased naised, kui meid sisse piiravad ja karjudes vast useid nõuavad. Selliseid vene „baabasi d“ on sadakond, nad võtavad patr ulli piiramisrõngasse ja röögivad korr aga: „Miks USA rahastas Maidan i? Miks meid sõimatakse separati stideks ja terroristideks? Miks mei e Kiie vi valitsus oma rahva vast u sõdib? Miks vene keel ära keelati? Mik s ei tohi tähistada võidupüha? Miks lõhu takse maha Nõukogude monume nte? Miks lääs Kiie vi huntat aitab? Mik s fašistid ja natsionalistid kuk utas id seadusliku valitsuse Kiie vis? “ Neid „mikse“ on palju ja mõnele ei oskagi kohe vastata. Samas on toimuva tempo pöörane ning põh jalikke vast useid keegi ei ootagi. Tahetakse ennast „lääne“ mandunud (vae nuliku) ühiskonna esindajate pea le välja karjuda. Samas torgatakse patr ullile kusagilt nina alla kaamer a ning jälgitakse meie reak tsiooni. Tege mist on Vene teleajakirjanikega, kes loodavad saada häid kaadreid, kui OSCE rumalasse olukorda satu b. Paraku valmistame neile pett umuse, sest kuulame rahulikult. Itaallanna Paola on emotsionaalsete disk ussioon idega harjunud, pealegi ei vald a ta vene keelt. Lukase keeleosk us on ebap iisav, et vabalt suhelda. Kuid kogu tema olek on positiivne ja väliselt rahu lik. Patr ulli vanemana suhtlen peamiselt mina ning valju häälega. Palu n naissoost vanematel seltsime estel ühekaupa rääkida või küsimus esitada. Seejärel vastan küsimus ele või kommenteer in nende hõigatud kommentaare. Paar lärmakat ja silmnähtavalt purjus provokaator it suru vad vanemad prouad iseregulats iooni korras siiski tahaplaanile. Kuid mõni vanatädi on agressiiv sust vägagi täis, selle jahutamisek s oleks kulunud ära pudel viina, et kaine peaga perspektiive ümb er hinnata. Väljaulatuvate kehaosadega vehkimisega kaasneb tigedate nägude paraad. Peamiselt süüdistatakse Ameerikat, Euroopa Liitu ja NAT Ot, pide valt rõhutatakse „õige” ajal oo mõistmise tähtsust. Vaatan igale suhtluspartnerile otsa, naiste silm adest peegelduvad vast u mure, valu ja raske elu. Usk umatult sürrealistlik tunne on satt uda toimivast lääne hea oluühiskonnast tagasi Nõukogude Liitu. Hallid kujud, maitset ud riide d, tõsised (kohati sünged) ja umbusa ldavad näod. Viimaks naiste entu siasm vaibub, ju siis oligi vaja ennast tühjaks rääkida-karjuda. Eemaldu me rahulikult ja väärikalt, saat jaks ürit use „koordinaator“. Jookseb ligi ajakirjanik, kes palub anda intervju u Vene TV viiendale kanalile. Loob ume viisakalt pakkumisest ning rohk em peale ei suruta. Vaatlejate kim batussesattumist vihase rahvahulga keskel ei õnnestunud neil samuti ﬁlmida. Igal juhul oli meil kuhjaga võim alusi ämbrisse astuda, mis seek ord jäid realiseerimata. Õht ul näidatak se Makijivka miitingut Vene TV esimesel kanalil, kuid meie küsimuste ja vast uste voor u mitte.

PERSOON

„Leppimise pink“, ütleb kirillitsakiri pingi kohal Mariupolis, kus umbes pool elanikest on ukrainlased, teine pool venelased

PERSOON

26.05.2014, esmaspäev Väljavõte vaatleja päevikust. serval, pidime põhitähelepanu

utusala Olles terve päe va patr ullinud vast ületusime kordonis ja kuulsime selle koh ega urit valv Piiri pöörama piirile. idor i“. „kor ava vast läbi t ises bum eim AZ siss malt lugu mitme veoauto Kam temalt ze linna miilitsaülemaga. Pidime Tore teed juua e sim jõud ärel Seej Midagi ga. umi juht i“ alastud „aktivist uur ima, kuidas on lood hiljuti mah is istuinet kab a Ülem a. and si d tunnistu uut polnudki, sest keegi ei julgenu isse etsk mi, et peame kohe ja kiiresti Don des saime juhtimispunktist sõnu s lude teeo elemine kohati lausa kehvades tagasi sõitma. Linnast väljarab kilo ne küm bes Um . GPS-i jonnakusele kestis põhjendamatult kaua tänu mihom juba me tusi pea kus al ristmikul, meetri pärast olime tagasi sam tod. Teel silma teeserval parkivad sõiduau asid tork alt eem Juba kul. kupooli väljakti pun troll vistid, kes jätkasid uue kon askeldasid Šahtarski linna akti is patõst na kraa ev seis mpoolses sõidureas ehitamist. Peamagistraali pare st emi ligin ina mas e Mei i. lokk a betoonp rajasti kalluri Kam AZ kastist mah akanud iseh i keeg ning tõke inim sal teeo märgates tekitati seni veel vabal lugeda tuli neis oludes ja OSCE huv ides reguleer ija vehkis kätega. Seda teel ning trit mee ini oli veel ligi 60 kilo peatumismärguandeks. Donetsk dida. sun a tum pea a mat vali eid võis vahend teisigi kontrollpunkte, kus meid juba a ideg alas ning olime mitmete aktivist Pealegi viibisime oma vast utus valmissõnumi tse maa auto a iilig mob kile suhelnud. Seega saatsin Fran ud saat us inast. Sellest hetkest alates poln „Stopped at CP“ ja väljusin mas formaat ulli patr inse ruti lise s ning tava mõnda aega enam meie endi käte kinni ukse tud usta soom e rask n tasi muutus ebatraditsiooniliseks. Viru lset. maa efor ast mõnda liidr it, kasvõi mitt ning otsisin pilguga rahva hulg ajaga apid korr ja kiga onitsi suhelda Fran Enne väljumist palusin Larsil telef d mai otse d min s ritse ümb el imise asem Kiie vis. Liidrite tasemel läbirääk puudus Kuid d. tanu nõre ei just st kuse alik grupp seltsimehi, kelle olek sõbr . ka otsene agressiiv ne vaenulikkus ja püssist teht ud kärbikut otsima jahi ast van oma Keegi tormas telki stadu vab i ariig vab uue va asta kui rahuarm kippus minulegi seda näitama ud, stat rumenti. Auto liikumistee oli tõke armastava kodanik u olulist inst oma ralt. Ilmselt taheti saata fotosid aga ti selle juures ja taustal pildista ma. oota me pea et e, s olime saanud vihj lähedastele. Osalistega suhelde e väljasisõit on peatatud kuni asjaolud eda et ati, vast ele Otsesele küsimus ust ärev s teised tegelased. See selgitus mei selgitamiseni ja selleks tule vad d mei kus ti, iden kije ve juures toimunud ints ei tekitanud. Meenutasime Jena eesism erim eage kiirr , kuni relvastatud jõuliselt peatati ja karmilt koheldi s), läkski asi ka Gorlovkas (Horlivka raks Jõhk rtis. esko ema kond meid min gi Seal uti. i, ähvardati ning meie peale karj kus meid mitu tundi kinni hoit relvastatud erigrupp. saatis meie patr ulli linna piirini . Pärast d minutit, kuni saabus erigrupp men rküm paa Aega võis kuluda otse is park a Lad pilt. kogu st muutus väikebussi ja sõiduauto saabumi ega, . Bussist väljunud turske, vuntsid taha selle ss ebu väik ning ette Toyota saagi Kee üle. e anik võttis juhtimise koh poolmilitaarselt riides meeskod task ud koos ning isiklikud asjad, nagu raha läbi iini bunutest otsis juba kab aparaat foto ase Luk s“, aka „läp i kotid, Lars dok umentidega, telefonid, selja Järgnes u. kokk ati korj ning üle dati vaa ja muu vallasvara (ka kaardid), vahetamida, eesmärgiks olevat asukoha konkreetne käsk autodesse istu pidime Lars ja as Luk a, gitamiseks. Min ne meie tegeliku olemuse väljasel tundus und seis iline tehn e mill , 2010sse istuma vanasse Ladasse ehk VAZ ahvas, ster tlane. Roolis istus turske mee vähemalt silma järgi hinnates kah reetis il usti sõid ne ardav. Tema agressiiv kelle tehniline seisund tundus ähv ele. istm taga niti sun Lars kõrvale, Lukas ja endist rallihuv ilist. Istusin juhi u sõid kogu kas puh käsi kelle sterahvas, Nende kõrvale asus kõhnem mee olid d lase Makarov i püstolil. Mõlemad tege aja kaenlakabuuris tolknenud Memeti korda istus meie Toyota kabiini oma ik mõnevõr ra när vilised. Peal meie ning ema min nad d as. Kohe kihutasi kõrvale, kes juhifunk tsiooni jätk tega isiku tud asta relv ud ään ebuss ülej Žiguli sööstis nende kannule. Väik t tempot. uma idlik siho taga is hoid kuid järgnes, a tee, ja läbisime seega osaliselt sam le poo sti Suundusime Luganski obla nes järg ze, Tore läbi e d. Alguses sõitsim mida mööda olime alles saabunu sti a ning peagi olime Donetski obla ktig pun troll kon ava tutt Snižne koos siiapoole stist obla oma ud poln me as, välispiir il. Edasine ümbrus oli võõr ja soolusid arvestades ohtlikult. Raske trehvanud. Juhid kihutasid teeo ustusele vedr le hea ning sale mootorile mustatud Toyota suutis tänu võim e auto, egn kaa nõu i Iseg teel. ides kindlalt väga hästi manööverdada, püs

7 | 2015

Mis on OSCE? M Eu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni asutasid NATO ja Varsni savi lepingu riigid 1975. aastal, kui sa sõlmiti nn Helsingi lõppakt. OSCE sõ eesmärgid on konﬂ iktide ennetamiee ne, ne inimõiguste järgimine, kriiside ohjamine ja tagajärgede likvideeoh rimisele kaasaaitamine. Praegu on rim liikmesriike 57. Arvestades organilii satsiooni moodustumise ajaloolist sa tausta on liikmeteks ka kunagised N ta Liidu liiduvabariigid. Esitasin UkraiLi nas seda lugu OSCE tutvustamiseks na igal sammul ja suheldes kõikide osaig pooltega. Kuid siiski teatud erinepo vustega, nagu selgub päevikulõigust vu leheküljel 34. leh

Kuidas saab tavainimene Ku OSCE vaatlejaks? O Ta Tavaline inimene tavaliselt ei saagi, see se oleks liiga ebatavaline. Soovijad saavad kandideerida organisatsioosa ni kodulehel. Valida tuleb erinevate missioonide vahel, kuid eelduseks m on vaba ametikoha olemasolu. Keskmiselt on ühele ametikohale sadu m kandidaate. Alati on lisatud vajalike ka oskuste loetelu ning kriisipiirkondaos des de opereerimisel ei piisa reeglina tavaoskustest. Ukraina erimissiooni tav vaatleja ametijuhendis rõhutati mõva

2013. aasta 21. novembril algasid Ukraina pealinnas Maidani väljakul rahutused ja meeleavaldused, mida tänaseks nimetatakse Euromaidaniks. Rohelised mehikesed sisenesid Krimmi kolm kuud hiljem

ningaid olulisemaid: vene ja inglise keele oskus, teatava geograaﬁ lise piirkonna tundmine, juhtimiskogemus, mõnest kriisipiirkonnast saadud kogemus, C-kategooria juhiload jne. Kandideerides täitsin internetis põhjaliku ankeedi, lisasin CV ja alles seejärel sain esitada elektroonilise

Järgnenu kõlab kui anekdoot: „Eestlane, taanlane, türklane ja šveitslane on kasakate käes pantvangis...“

taotluse. Selle lõpuosas oli ruumi tuhandetele sõnadele, millega kirjeldada oma motivatsiooni vaatlejaks saamisel. Kuigi kirjutamine ei valmista mulle raskusi, olin napisõnaline: „Mul on vastavad oskused ja kogemus. Kui vaja – võtke ühendust!“ Ühendust võeti ning pidin kiirelt reageerima. Saatsin vastuse, et tulen, ostsin lennukipileti ning mõne päeva pärast olingi Kiievis.

Miks ma kandideerisin? Nõukogude armees kutsusid vene rahvusest kaasteenijad mind ja teisi baltlasi fašistideks, ukrainlasi kutsuti hohollideks ja bandeeralasteks ning teatud vabariikidest pärinevaid noormehi tšurkadeks. Sageli pigem harjumusest kui pahatahtlikkusest, kuid need nimetused olid geenides. Juba siis teadsime, et Ukrainas on ida- ja läänepoolsete oblastite vahel teatav erinevus. Nõukogude Liidu lagunemisel olime liiga hõivatud oma pisikese vaba riigi ehitamisega ega jälginud väga teraselt saatusekaaslaste askeldamist. Kui kriis algas, oli selge, et tuleb minna ja aidata. Lisaks olin reservis ja pensionil ning päevaraha oli abiks. Seega olid põhjused majandus-poliitilised.

PERSOON

vast u. Juht (Fiati) kloon pidas kihutamisele algselt Itaalia masinatööst use ehmatault alik korr ijaid rool teisi a suutis mitme ohtliku möödasõidug oped“ ja rusikaga vehkimine, ka „matid-j da. Lisandus äge signaalitamine usid satt elud ete liikm ressil. Meie patr ulli lendasid uimaste tegelaste aad puuöde avö turv s nda süve i ohtu, risk sellises transpordiskeemis tõeliselt ult plik mehike tagaistmel hoidis kram dumine. Sünge näoga relvastatud uend kesk a Seeg meil omavahel suhelda. püstolipärast kinni ega lubanud ja a kau kui , rida ulee kalk meelde jätta ning sin tee jälgimisele, et marsruut utus vast oma a seeg ja sti obla e ületanud kaugele liigume. Igal juhul olim ala piirid. ti endas autojuht hoogu. Üsna vars Linnasildi „Antratsõt“ juures väh tri mee na kon saja kui väljakule. Vähem keerasime peateelt maha avarale mis d, koti liiva sid ritse ümb . Hoonet kaugusel asus ilmselt haldusüksus seisid ja kildude vast u. Asutuse uksel ade relv käsi set kait t ava teat d pakkusi el vah a maj ja ide ning mitmel pool liivakott relvastatud laigulised valv urid luist nem sise e Enn d. vdavad tegelase seisid või istusid positsioone tuge mist d klaasiga kaet ud tahvlilt, et tege itatu kinn ale sein ale gesin ukse kõrv e alik koh mõistes linnavalitsuse hoone oli on linna täite vkomiteega. Meie ala Näd d. detu muu okupeer itud ja staabiks aktivistide poolt üle võet ud ehk voi kon tud vda tuge ime st ning vahetas pärast väljusime asutuse tagaukse stat ud dkülalistena“ veetnud aega luku „sun e olim aua Niik ta. saatel asukoh et ks, ale viidi? Ju olime liiga noored selle ustega arhiivis. Miks meid muj meid arhiveer ida.

L I S A T E AV E

Pantvangi meelespea Kinnivõtmine (kiire ja lühike faas) Allu korraldustele. Ole rahulik. Ära mölise, ära kauple, ära naljata. Väldi järske liigutusi. Võimalusel ära anna käest vajalikke ravimeid, dokumente ega riietusesemeid.  Analüüsi (mõttes) toimuvat süsteemselt, häälesta ennast ümber.     

Transport (olenevalt olukorrast ja vahemaadest võib kesta tunde)  Ole rahulik ja proovi puhata.  Kui vajad spetsiifilisi ravimeid või erikohtlemist tervisliku seisundi tõttu, tuleta seda meelde.  Ole viisakas ja kohtle vangistajaid respektiga (aukartusega).  Kuula ja jälgi tähelepanelikult toimuvat.  Täida korraldusi ja ära vaidle vastu! Allikad: OSCE juhend ja Tõnis Assoni isiklikud kogemused

7 | 2015

Kuidas on olla pantvang? L I S A T E AV E

Pantvangi meelespea Kinnipidamine (kestab tavaliselt kaua või väga kaua) Mõtle positiivselt ja ole optimistlik! Ole füüsiliselt aktiivne – võimle ja liiguta ennast. Ole vaimselt aktiivne – loe, kirjuta ja suhtle. Magamine on vajalik. Ellujäämise võimalused ajaga tavaliselt suurenevad. Jälgi aja kulgemist (kellaaeg, kuupäev, nädalapäev). Proovi välja selgitada oma asukoht. Ole suheldes vangistajate poole näoga. Ära ähvarda vangistajaid. Ära loobu veest ega toidust. Väldi poliitilisi või usulisi diskussioone vangistajatega. Häälesta ennast pikaajaliseks vangistuseks. Hoidu kinnisideedest. Ära usalda kedagi. Ära mõtle ennast ummikusse!

              

PERSOON

Allikad: OSCE juhend ja Tõnis Assoni isiklikud kogemused

2.06.2014, esmaspäev Väljavõte vaatleja päevikust. jõudnud uude kinnipidamiskohta

e just Algab vangist use teine nädal, olem ab sellele, e. Saatuse vingerpuss, mis vihj riss teat kino ord seek ja a linn – teise isemaana kuk käh . Valv urite vahetus käis et elu on täis nii teatrit kui kino d uue kui , jaol e koh Olin “, „Võtsin vast u!“ jandamise korras: „Andsin üle! le). epoo (siss ile post oma de juur sid ukse valvsad rohekad mehikesed asu nad uksel ja ja maskideta. Alustuseks seisid tud asta relv kuid i, ekes kah s Taa seismal lähe n ndi aega, siis sirutasi kohanesid. Andsin neile mõne seku st Pära !“ lane eest ja tleja „Tõnis, OSCE vaa jale terekäe ja tutv ustasin end: mehe sin taju des suru a mid , käsi u le vast hetkelist kõhklemist sirutati mul . tolu päri rset etaa prol t elge ilms agi nenud, tegelikult ei järgnenud mid Tutv ustamist loomulik ult ei järg sitaga m pige itud ting oli va vaik use. See peale ebamugava kõrv uluk usta u selge, amm Oli t. elus loet e vust tege keelatud hoidlikk usest kui tunnimehele konnaga. ärustik u alusel korraldatud toim imä ison garn ud poln t mis et tege maad edu ud utat ignoreer iti. Tahtsin saav Ulatasin teiselegi käe, kuid seda edenim s lisak s tade rõhu slasi ühekaupa, süvendada ning tutv ustasin kaa tas teki seis koos e aaln sion rnat ulli inte le päritolumaad. Vangistatud patr OSCE on? nes loogiline küsimus: „Mis see järg ning i huv uris valv as sem vaik Mida need tähed tähendavad?“ t teistsusiis on nii nimi kui kirjapilt pisu Küsiti loomulik ult vene keeles ja gune (O CE). in venekeelse lühendi. Seejärel lisas Vastamiseks dešifreerisin esmalt iloom le „Sel : ente oleks ka tuttavaid elem mõned ajaloolised faktid, milles u Liid de kogu Nõu nev Brež , kui sm Leonid se juured ulat uvad tagasi aega allkirjastas lepingu osaliste riikide liidr ina savi Vars t lisel sisu ja algatuselt d nad lugekinu .“ Dok umenti ennast ei pruu Helsingi dok umendi aastal 1975 Brežnev i Iljitš id Leon ingi protsessi, kuid sm nud olla ega mäletanud ka Hels tiivposi t onis tsio nisa orga ine joonistasid nimi ja Nõukogude Liidu mainim „Praegu si: eda ga aate ülev in läks t, küsimus sema pildi. Ootamata järgmist Eesti, Läti, palju endisi liiduvabariike nagu as hulg de nen 57, ike esri liikm on evene ja Venemaa.“ Leedu, Ukraina, Kasahstan, Valg teat ud ine loetelusse oli taktikaline käik lisam riigi d nitu Viimasena mai nisatorga et le, selle ks esite as vihj us a osal segaduse tekitamiseks. Venema ale sam täht le neile olulisega. Vihjas ka muu sioon tegeles vähemalt millegi u kokk on d riigi ed nud vaielda. Lisasin: „Ne nagu poliitika, mille üle ei tasu ikti ﬂ kon ta aida et ni, sioo mis ainas vaatlus 2015stasid avada Ukr leppinud 7ja| otsu tlejaid.“ vaa ale koh a saat ning lahendada

Sõber küsis pärast mu kodumaale naasmist: „Mis tunne on olla pantvangis?“ Vastasin keerutamata ja ebatsensuurselt: „S..T!“ Hoolimata sellest, et tingimused olid rahuldavad kui mitte head ja vangistajad suhtusid meisse respektiga. Meid hoiti kinni 32 päeva, mis on parasjagu pikk aeg. Iga pantvangiolukord või inimrööv on kindlasti isemoodi, standardset käitumisjuhendit kirja panna on raske. Kogemuste põhjal võin aga anda mõned soovitused, kuidas see eriline olukord üle elada. Pantvangi peamine eesmärk on ellu jääda! On võimalik tegutseda, toimida ja käituda, vähendades vangistuse negatiivseid mõjusid. Oluline on püsida normis ja vormis, kuni saabub vabanemine. Tähtaegade osas ei maksa hellitada liiga optimistlike lootusi. Sageli on indikaatoreid, mis seda ennustavad. Teatud juhtudel aitab olukorra adekvaatne analüüs ja julgeolekumeetmete tugevdamine kinnivõtmist ära hoida või edasi lükata. Tavaliselt loodame, et see juhtub teistega, looda mitte minuga. Paraku ei tohi unustada, et Pa kellelegi oleme need „teised“ just kelle meie. meie Esimesed minutid on kõige Es ohtlikumad, sest käimasolev on ohtl erakordne kõikidele osapooltele. erak Kinnivõtjad ise on samuti pinge Kinn all, nii et pole mõtet neid provotseerida „rambolike“ võtete või seer vaenuliku käitumisega. Filmides vae näidatakse vahel kangelasi, kes näid vastaseid elegantselt kahjutuks vast teevad. Järgmine stseen toimub teev heal hea juhul vanglas või halvemal juhul juh surnuaial, kus kurjameid maetakse. Optimistid ütlevad, et ma sinna sin jõuame ükskord niikuinii, pole pol mõtet oskamatu tegevuse-

Olime „sundkülalistena“ veetnud aega lukustatud ustega arhiivis. Miks meid mujale viidi? Ju olime liiga noored selleks, et meid arhiveerida.

Sm Leonid Iljitš Brežnevi nimi ja Nõukogude Liidu mainimine joonistasid organisatsioonist positiivsema pildi. ga protsessi kiirendada. Reaalses olukorras teevad vangistajad kõik selleks, et vangistatavad neid ei takistaks. Kinnivõtmise juures pole peamine eesmärk kedagi vigastada või talle haiget teha. Pantvang on vangistajatele teatud põhjustel vajalik elusalt ja tervena.

Lõpetuseks

OSCE on lühend ingliskeelsest nimest Organization for Security and Co-operation in Europe ehk eesti keeli – Euroopa julgeolekuja koostööorganisatsioon

elada. Millegipärast sai äkki rahulik elu otsa ning riik muutus kaudselt (ja otseselt) „suurte sõprade“ mänguväljaks. Ka suures mängus on omad reeglid ja mängunupud. Selles kriisis on nuppe palju, kuid reeglid segased. Mõned inimesed on mängu astunud teadlikult, mõned olude sunnil, sest paremat valikut polnud. Neid „nupukesi“ nimetaksin saatuse pantvangideks. OSCE vaatlejatena olime sekkunud teadlikult, pantvangi sattudes tuli aga mängu saatus.

Paljud kriisipiirkonna elanikud jäid lihtsalt oludele jalgu. Osa haaras relva järele, et ühel või teisel poolel võidelda. Osa sõitis minema, kuid paljud jäid varjule keldritesse. Neil polnud kuhugi minna, kogu nende maine vara, mälestused ja lähedaste hauad on sealsamas. Nad on kaudselt vangis olude, oma otsuste ja valikute tõttu. Selline ongi inimese saatus, maksta oma valikute eest. Ka siis, kui häid valikuid pole või on nende hind liiga kõrge. Nii on nemadki saatuse pantvangid.

PERSOON

Minul pole Ukrainast nõukaaegseid nostalgilisi meenutusi, mis hinge soojendaksid või erilisi emotsioone esile kutsuksid. Olen käinud seal koolipõlves ekskursioonil. 2014. aasta aprillis OSCE vaatlejana naastes imestasin kohati, et aeg on seisma jäänud ja ma olen tagasi NSV Liidus. Seda eelkõige siiski riigi idaosas, kus infrastruktuuri pole oluliselt arendatud ja isegi mälestusmärgid kipuvad lagunema. Punamonumentidest ning tänavate ja asustatud kohtade revolutsioonilistest nimedest peaks lausa eraldi kirjutama. Kõige rohkem tekitasid hämmastust inimesed, kes on vaimselt kinni jäänud möödunud aegadesse ja usuvad jäägitult Venemaa suunatavat propagandat. Võib-olla nad ei unistaks sotsialismist, kui majandus ja elujärg oleksid normaalsed. Unistada muidugi võib, aga selliste unistajatega kohtudes tuleks täpsustada, mis perioodi sotsialismi või nõukogude võimu nad sooviksid tagasi tuua. Mõned haaravad oma unistuste teostamiseks relva, kuid ei võitle niivõrd millegi poolt kui pigem kõige vastu. Arvan, et valitsused Kiievis oleksid saanud protsesse suunata, kui mitte kontrollida. Kohe, kui NSV Liit laiali vajus, oleks pidanud tegelema riigi idaoblastitega ja jõuliselt sekkuma, kui algas „rahvavabariikide“ kriis. Rahva arvates on Kiiev tegelenud ainult Kiieviga ning kui juhib, jagab või valitseb, siis distantsilt. Nimetagem seda kaugjuhtimiseks – valitsus on kaugel ja arvab, et juhib. Rahval on aga kama kaks, kes valitseb ja juhib. Peaasi, et lastakse rahulikult

L I S A T E AV E

Pantvangi meelespea Vabanemine  Läbirääkimiste tulemusena – jälgi instruktsioone ja oota, kuni oled omade juures.  Relvastatud vabastamine – hoia madalat profiili, varju, hoia käed nähtaval, anna karjumisega vabastajatele märku oma asukohast ja staatusest. Ära tõuse enne püsti, kui on kästud!  Mida kauem olukord kestab, seda suurem on tõenäosus vabaks saada. Allikad: OSCE juhend ja Tõnis Assoni isiklikud kogemused

7 | 2015

EHA JAKOBSON

VÄ L J A Õ P E

Meditsiiniväljaõpe Kaitseliidus Meditsiiniväljaõpe on olnud Kaitseliidus tervikuna väga ebaühtlase kvaliteedi ja tasemega. Üks põhjusi on valdkonna keerukus, mis nõuab erialast ettevalmistust. Tekst: KERSTI PODMOŠENSKI

7 | 2015

Teisalt aga on põhjus selles, et teemat ei ole sõjalise väljaõppe raames peetud nii oluliseks, et suunata selle arendamisele eraldi tähelepanu ja ressursse. Viimastel aastatel on meditsiiniväljaõpe muidugi tõsiselt hoogustunud, fookusesse on tõusnud just lahingumeditsiin ja ka vastava varustuse soetamise vajadus. Siiski on praegune tegevus ikka veel eklektiline, malevates tugineb see konkreetsete isikute algatusele, kogemustele ja arusaamadele. Iga algatus on kiiduväärt, kuid pikemas perspektiivis pole see jätkusuutlik ega säästlik ning ühiste põhimõtete

ja käsituse kujundamine on muutunud hädavajalikuks. Seda vajadust tunnetades ongi Kaitseliidu ülema 2015. aasta käsu Naiskodukaitse lisas ülesanne koostada Kaitseliidu meditsiiniväljaõppe kontseptsioon. Naiskodukaitse on juba varemgi astunud samme süsteemse väljaõppe suunas. Näiteks korraldatakse Kaitseliidus 2006. aastast alates ühtsetel alustel esmaabiinstruktori kursust, mille on nüüdseks lõpetanud 80 inimest. Aktiivseid instruktoreid on nende hulgas umbes 50. Nende peamine ülesanne on küll

Näiteks korraldatakse Kaitseliidus 2006. aastast alates ühtsetel alustel esmaabiinstruktori kursust. reguleerimatus nii Kaitseliidu kui ka riigi tasemel. Puudub ka üleorganisatsiooniline kvaliteedi jälgimine või siis on see juhuslik. Murekohaks on ka see, et koolitusvajadus on kordi suurem, kui seda on praegu võimalik pakkuda. Lahendusena nähakse kontseptsiooni projektis kaht meedet:

kinnitada meditsiiniväljaõppe mudel, sh ühtsed õppekavad, mille alusel tuleb malevates meditsiiniteemalisi koolitusi läbi viia; luua koolitajate süsteem, mis tagaks valdkonna parema koordineerituse ja toetaks väljaõppe kvaliteedi saavutamist. VÄ L J A Õ P E

läbi viia esmaabi baaskoolitusi, ent väga paljud neist on ennast pidevalt täiendades omandanud ka lahingumeditsiini teadmised ja oskused. Tänu sellele kursusele on tekkinud kogukond, kuhu kuulujad on paljud meditsiiniväljaõpet puudutavad küsimused omavahel juba selgeks vaielnud ning jagavad ühist arusaama sellest, kuidas võiks meditsiiniväljaõppe valdkond Kaitseliidus korraldatud olla. Sellele tuginedes loodigi sel suvel esmaabiinstruktorite õppepäevadel Valgamaal kontseptsioonile konkreetne alus. Ilmselt on iga kontseptsiooni üheks käegakatsutavamaks osaks konkreetne koolitus- või õppemudel, mis annab huvilisele kiire ülevaate pakutavatest väljaõppevõimalustest. Kaitseliidus on ka praegu olemas loogiliselt järjestatud ja väljaõppe eesmärkide kaudu seotud kursused, ent seda mudelit pole Kaitseliidus tervikuna kinnitatud, mistõttu – kas siis kohustuse või info puudumise tõttu – ei ole see kvaliteetselt rakendunud. Lisaks kursustele viiakse malevates läbi mitmesuguseid koolitusi õppepäevadena, SERE meditsiinikursusi jmt. Esiletõstmist väärib sanitaride õpe, mille aluseks on osaliselt kohaldatud kaitseväe laskursanitari erialakursuse õppekava või koostatakse koolitusplaan läbiviija kogemusest ja maleva vajadustest lähtudes. Järva malev alustas selle koolituse läbiviimist juba aastaid tagasi ning on seda regulaarselt läbi viinud, võttes osalejaid vastu ka teistest malevatest. Viimastel aastatel on laskursanitari õpet plaanipäraselt korraldanud ka Tallinna malev. Niisiis ei saa küll väita, nagu ei suudaks Kaitseliit ise meditsiinialast väljaõpet korraldada või et tavakaitseliitlasel puuduvad võimalused erialaõppeks. Kuid võime ausalt tunnistada, et probleeme on isegi sellise väikese süsteemiga, põhjuseks eriala spetsiiﬁ lisus ning

L I S A T E AV E

Praegu Kaitseliidus pakutav väljaõpe Naiskodukaitse baasväljaõppe esmaabi moodul (16 t, 1 nädalavahetus (nv))  Esmaabi põhikursus, täiendatud Punase Risti ja Pu-



 



nase Poolkuu rahvusvahelise föderatsiooni juhiste kohaselt Õppekava on kinnitanud ainult Naiskodukaitse, Kaitseliidu esmaabiinstruktorid kasutavad kas sama kava või lülitavad selle teemad TSOBKkl meditsiiniosasse. Sihtgrupp: kõik Kaitseliidu liikmed Sisu: teiste meditsiinieriala koolituste eelduskursus. Elupäästev esmaabi, traumad, äkkhaigestumised, välisteguritest tingitud kahjustused ning praktilised harjutused Soovitatav läbi teha iga 3 aasta järel

Tegevliikme sõdurioskuste baaskursus Kaitseliidus (TSOBKkl), meditsiiniõpe (8 õppetundi, muutmisel)  Sihtgrupp: kõik kaitseväekohustuse võtnud Kaitse-

liidu liikmed  Sisu: esmaabiteadmiste täiendus, lähtudes sõja-

meditsiini eripärast. Traumakannatanu käsitsus, lahingustress, hügieen, elustamise meeldetuletus

7 | 2015

EHA JAKOBSON

Kõigepealt uuest mudelist VÄ L J A Õ P E

L I S A T E AV E

Praegu Kaitseliidus pakutav väljaõpe Rühmaparameediku erialakursus KL-s (RPEKkl) (435 t, 10 nv + õppepraktika kiirabis)  Koostatud erakorralise meditsiini tehniku kutse-

standardit ning kaitseväe RPEK õppekava silmas pidades  Eelduskursused: TSOBKkl või SBK (KV-s), naiskodukaitsjatel lisaks ka BVÕ moodulid, sh esmaabi  Sihtgrupp: rühmaparameediku ametikohale määratud või planeeritud kaitseväekohustuse võtnud tegevliikmed ja/või KL esmaabiinstruktorid  Sisu: teadmised ja oskused, et anda rahuajal meditsiinilist esmaabi tervishoiutöötaja juhendamisel ning sõjaajal meditsiinilist esmaabi oma pädevuse piirides. Rõhk käelistel oskustel

Esmaabiinstruktori kursus Kaitseliidus (85 t, 2 nv)  Eelduskursused: instruktori kursus (KL Kool) ja/ või

pedagoogiline (andragoogiline) ettevalmistus, esmaabi põhikursuse (16 h) läbimine viimase 3 aasta jooksul  Sihtgrupp: kõik Kaitseliidu tegevliikmed, kes soovivad panustada esmaabiõppe läbiviimisesse  Sisu: esmaabi põhikursuse eesmärgid ja sisu, aktiivõppemeetodite rakendamine, situatsioonõppe põhimõtted, simulatsioonivahendite kasutamine

Alustuseks kinnitatakse loodetavasti esmaabi põhikursuse õppekava ka Kaitseliidule ning uuendatakse TSOBKkl-i esmaabi osa vastavalt uusimatele juhistele (TCCC, esimene trükk). Samuti vaadatakse üle sanitari ja parameediku funktsioonid Kaitseliidu üksustes ning luuakse eraldi sanitari õppekava, mis lähtub Kaitseliidu vajadustest ning arvestab vabatahtlike ajaressurssi. Viimatinimetatud protsess ongi juba lõppfaasis – sel sügisel alustab pilootkursusena parameediku erialakursus, mille peamiseks erinevuseks võrreldes varasema RPEKkl-iga on eraldiseisvad, ent omavahel haakuvad sanitari ja parameediku moodulid (5nv +5 nv koos kiirabipraktikaga). Tulevikus, kui pilootprojekt ennast õigustab, saavad malevad uut õppekava järgides korraldada sanitari kursust ise. Sooritades positiivselt lõpueksami vastavalt ühtsetele hindamiskriteeriumitele ja -nõuetele, saavad oma kodumalevas sanitari erialakursuse läbinud liikmed kandideerida üle-eestilisele parameediku kursusele, mida viiakse läbi vähemalt 2 korda aastas. Mõlemad moodulid tuleb läbida 2 aasta jooksul, seega jääb ära 10 nädalavahetuse pikkune maratonkursus, mis loodetavasti suurendab vabatahtli-

Esiletõstmist väärib sanitaride õpe, mille aluseks on osaliselt kohaldatud kaitseväe laskursanitari erialakursuse õppekava.

KÜLLIKE TAMMEVESKI, Lääne ringkond, parameediku erialakursus 2014–2015, esmaabiinstruktori kursus 2015

VÄ L J A Õ P E

Metsas lahinguolukordi läbi mängides sai kiiresti selgeks, et esimene ja olulisim abi tuleb anda võimalikult kohe ja tule all. Vastutus ja ka võimalus abi anda langeb eelkõige lahingupaarilisele või jaosanitarile. Rühma parameediku käed jäävad siin lühikeseks, sidumispunkt asub üldjuhul tulejoonest 100–300 meetri kaugusel ja taktikalist abi saab vaid sinna jõudnud kannatanu. Mõistan nüüd, et nii minul endal, kes ma olen läbimas esmaabiinstruktori kursust, kui ka minu kursusekaaslastel lasub vastutus panustada kogu Kaitseliidu arengusse just teisi õpetades ning seeläbi parandades kaasvõitlejate teadmisi tsiviil- ja sõjameditsiinist. Esmaabi on ühtviisi oluline nii rahu- kui ka sõjaajal. Esmaabireeglid lahinguolukorras erinevad siiski pisut igapäevastest ning eeldavad radikaalsemat lähenemist. Õigeaegne ning pädev esmaabi aitab päästa nii mõnedki elud. Hea esmaabiandja vajab aga elukestvat õpet ning oma oskuste järjepidevat lihvimist.

EHA JAKOBSON

ke osalemisvõimalusi. Loomulikult nõuab sellise süsteemi puhul eraldi tähelepanu nö kvaliteedikontroll, mille üheks lüliks on kindlasti eraldi koolitajate süsteemi loomine. Kuna praegu ei tegutse esmaabiinstruktorid kõikides malevates koordineeritult, vaid pigem tekkinud kogukonna põhiselt, siis on esmaabija lahingumeditsiiniõpe väga ebaühtlase tasemega, sõltudes konkreetse instruktori erialastest teadmistest ja enesetäiendamise aktiivsusest. Probleemidena on välja toodud algaja instruktori erialaste teadmiste nõrkust (kui tegemist on tavakodanikust instruktoriga) ning Kaitseliidus kokkulepitud esmaabi õpetamise põhimõtete ja väärtuste eiramist kas siis teadmatusest või näiteks oskamatusest kasutada aktiivõppe, sh situatsioonõppe meetodeid. Viimane puudus iseloomustab pigem tervishoiutöötajatest (ja parameedikutest) instruktoreid, kes pole läbinud Kaitseliidu esmaabiinstruktori kursust, arvates, et nende erialased teadmised ületavad igal juhul esmaabi tasandit ning et see kursus on ainult erialaste teadmiste õppimiseks. Nende probleemide lahendusena on kontseptsiooni projektis plaan kinnitada eraldi Kaitseliidu esmaabija meditsiiniinstruktori koolituse mudel, mis muudab teatud koolituste läbimise kohustuslikuks, kuid arvestab koolitatava erialast ja õpetamisalast ettevalmistust. Põhiliseks nõudeks jääb esmaabiinstruktori kursuse läbimine, mis annab vajalikud eeldused nii tervishoiutöötajast kui ka tavakodanikust instruktorile. Malevad saavad loomulikult kaasata ka organisatsiooniväliseid koolitajaid, ent oluline on see, et vastutava esmaabikursuse või meditsiinikooli-

KOMMENTAAR

EHA JAKOBSON

VÄ L J A Õ P E

tuse läbiviijaks saab olla vaid meditsiiniinstruktori taseme saavutanud koolitaja, kes vastab kokkulepitud nõuetele. Koordineeritumaks muutub ka õpetamispraktika pärast esmaabiinstruktori kursuse läbimist – selle vajadust on esile toonud algajad esmaabiinstruktorid ise, et saada rohkem julgust ning õppida kogenumatelt. Praktika põhimõte sarnaneb mentorluse süsteemiga. Täpne kirjeldus on väljatöötamisel, ent oluline roll saab olema nii piirkondlikel kui ka malevate koordinaatoritel. Kas vastava vabatahtliku ametikoha nimetuseks saab vaneminstruktor, koordinaator või hoopis midagi muud, polegi nii tähtis. Olulisem on see, et nad on väga kogenud ja erialaselt pädevad instruktorid, kess oma piirkonnas saavad toetada väljaõppe läbiviimist ning tagada õppe e kvaliteeti. Kõik need plaanid on siiski alles projekti tasemel ning väga palju vajalikku, näiteks noorteorganisatsioonide väljaõpet meditsiinierialal või erialagruppide tegevust ei ole selles artiklis veel mainitudki. Seetõttu on väga oodatud ja lausa hädavajalik, et kõik, kes tahavad selle valdkonna arendamisel kaasa rääkida ja konk-reetseid ettepanekuid teha, teeksid

7 | 2015

ERIALAVÄLJAÕPE

INSTRUKTORITE KOOLITUS

Esmaabi põhikursus

16 t

Instruktori kursus (KL Kool)

65 t

TSOBKkl esmaabi

Esmaabi instruktori kursus

85 t

Abiinstruktori tase

Sanitari moodul

5 nv

Esmaabi instruktori täienduskoolitus (iga 2 a tagant)

Parameediku moodul

5 nv

Õpetamispraktika

~22 t

Instruktori tase

Uue meditsiiniväljaõppe ja instruktorite in koolitusmudeli projekt

Palun kirjutage julgelt aadressile meditsiin@ naiskodukaitse.ee, et ükski hea mõte kaduma ei läheks.

s seda järgmiste kuude jooksul. Palun kirjutage julgelt aadressile meditsiin@naiskodukaitse.ee, et ükski hea mõte kaduma ei läheks ning meditsiiniväljaõpe kui vastutusrikas ja äärmiselt vajalik valdkond ei jääks enam vaikelusse, vaid ttõuseks paremini esile nii Kaitseliidu d sees kui Eestis üldse. Selle väga head eeldused on tegelikult juba h olemas! o

Kaitseliidu soomukijuhid said täiendust Nõukogude päritolu soomuk BTR pole sugugi selline masin, millega võid rooli hüpates kohe sõitma hakata. Seetõttu otsustati juuli lõpus Järva malevas läbi viia soomustransportööri BTR-80 tüübikoolitus.

KARRI KAAS

VÄ L J A Õ P E

Tekst: KARRI KAAS

Järva maleva tagalajuhataja Lauri Lipp otsustas BTR-80 tüübikoolituse korraldada praktilisest vajadusest uute juhtide järele

7 | 2015

Idee korraldada selline koolitus tekkis Järva maleva tagalajuhatajal Lauri Lipul praktilisest vajadusest. „Järva maleval on kaks töökorras soomukit BTR-80, aga koolitatud juhte meil nendele ei ole,“ sõnas Lipp. Lipp, kes oli ise logistikapataljonis läbi teinud sarnase tüübikoolituse (küll soomukile Pasi), võttis ohjad enda kätte. Ta leidis, et paar aastat tagasi Kaitseliidule üle antud BTRidele oleks kõige otstarbekam ja lihtsam õpetada uusi juhte välja oma kodumalevas, kus selleks on vahendid ja tingimused täiesti olemas. Koolitusele kutsus Lipp vabatahtlikke eelkõige malevatest, kus olid olemas töökorras soomukid. Kursusele pääsemise ainsaks nõudeks oli kehtiv C-kategooria autojuhiluba. Tingimustele vastanud Järva maleva vabatahtlik Marion Nugis otsustas koolitusel osaleda, sest talle on alati meeldinud sõita kõiksugu masinatega. Lisamotivatsiooni andis tõik, et maleva teisel soomukil polnud juhti. Nugis hindas koolituse juures kõige põnevamaks osaks soomuki võimete proovile panemist rasketes

tingimustes. „Õppus toimus karjääris ning sealsed võimalused pakkusid pinget kõigile osalejatele,“ ütles Nugis. Tema arvates tuleks selliseid koolitusi sagedamini teha. „Mehi, kes seda masinat teavad ja tunnevad, jääb malevates järjest vähemaks, mistõttu peaks nooremat verd ikka juurde koolitama,“ oli Nugis veendunud. Terve nädalavahetuse kestnud koolituse teooriaosa võeti läbi Järva maleva Lõõla õppekeskuses ja praktika sooritati Nurmsi karjääris. Kahepäevase koolituse käigus said õppurid ülevaate sõiduki omadustest, tehnilistest parameetritest ning sõiduvõtetest. Samuti harjutati raskel maastikul liikumist ja pööramist ning erinevatel kallakutel sõitmist. Koolituse lõpetas näitlik õppetund sellest, kuidas kinni jäänud transportöör vintsi abil jälle liikuma saada. Tüübikoolitusel osales kaheksateist juhti Harju, Tallinna, Tartu ja Järva malevast, keda juhendasid veeblid Kaido Kaugerand kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljonist ning Tommy Orumaa Järva malevast.

L I S A T E AV E

Kaal: 13,6–15 tonni Pikkus: 7,7 meetrit Laius: 2,9 meetrit Kõrgus: 2,41 meetrit Meeskond: 3 + 7 inimest Relvastus: 14,5 mm raskekuulipilduja KPVT või 30 mm automaatkahur 2A42 ning 7,62 mm kuulipilduja PKT

MARION NUGIS

BTR-80

Järva malevas on praegu kaks töökorras Nõukogude päritolu soomustransportööri BTR-80

VÄ L J A Õ P E

MARION NUGIS

Kokku osales kursusel kaheksateist kaitseliitlast Tallinna, Harju, Tartu ja Järva malevast

L I S A T E AV E

BTRidest üleüldiselt Nõukogude Liidus alustati kohe pärast teise maailmasõja lõppu soomustransportööride väljatöötamist. Esialgne eesmärk oli kaitsta jalaväge transpordil kuulide ning kildude eest. Lisaks pidi transportöör olema amfiibne. Esimesed BTRi prototüübid töötati välja möödunud sajandi keskel. Tänases mõttes klassikaline kaheksarattaline (ujuv) soomustransportöör pärineb BTR-60st, mis oli maailmas esimene omalaadne. Esimesel mudelil puudus relvastus – need olid pealt lahtised, et sees olevad jalaväelased saaksid omi relvi paremini kasutada. Hilisematele modifikatsioonidele tehti juba kinnine kere jalaväelaste paremaks kaitsmiseks. BTR-60 oli varustatud kahe bensiinimootoriga (6silindrilised) ning alates BTR-70st kasutati kahte V-8 bensiinimootorit. Mootorite veo sünkroniseerimine ei olnud just kõige lihtsam, kuid ühe mootori rikke korral suutis soomustransportöör ikkagi aeglaselt liikuda. Tänapäeval kasutatakse ühte diiselmootorit ning arendatakse ka soomustransportööri enda relvastust.

7 | 2015

Põhja kompanii Keila operatsioonil Keila õppus oli raju! Nii intensiivset lahingutegevust pole olnud isegi Põhja kompanii varasematel linnalahinguõppustel.

VÄ L J A Õ P E

Tekst: TANEL JÄRVET, MARTIN MÄGI

Põhja kompanii pidas lahinguid kokku 8 tundi järjest (kella 10st kuni 18ni). Kogu operatsioon käis segases keskkonnas. Kui seni oleme harjunud vastutusalade ja rünnakusektoritega, siis nüüd olid patrullid Keila raudteejaamas ja tänavatel ning korra tegi rühm karmi rünnaku objektidele. Vahepeal olime Keila turu juures, võimalik oli isegi variant turgu läbida, siis olnuks pilt nagu ESTPLAga Bagdadi turul… Vastane tegutses igal pool, pidevalt pidime oma üksuse ümber tagama 360 kraadi julgeolekut. Suutsime vastast suruda ainult kuulipildujatule ja rühmarünnakutega.

AEG: 27. JUUNI 2015 Olukord 1A Vastane. Relvastatud kohalikud + välismaalt saabunud eriüksuslased olid hõivanud Keilas linnavalitsuse hoone, politseijaoskonna, koolimaja ja teisi objekte ning hoidsid tule all Saue–Keila–Paldiski maanteed ning Keilat läbivat Ämarisse suunduvat maanteed. Vastasel olid käsirelvad 1B Meie üksused. Põhja kompanii + tugevdused naaberüksustest Mis oli hästi 1. Võitlusvaim oli hea. Kõik tahtsid võidelda 2. Vahekohtunikke oli piisavalt ja hea oli osaleda õppusel, kus oli pidevalt tegevus peal Mida muuta 1. Kui jaos on haavatu, siis peavad jaoliikmed temaga tegelema, mitte jätma teda maha MEDEVACi ootama 2. Igasse jakku on vaja anda kandematt ja sanitaripaun küllaldase varu harjutussidemetega 3. Tankitõrjerelvad ja kuulipildujad tuleb hoonetesse kaasa võtta – kui vastane on kindlustanud end telliskivihunniku taha, siis on tema hävitamiseks vaja seina lasta MG-3st ja vajadusel granaadiheitjast 4. Kuvaldad ja kangid kaasa, et majades tõkestusi eemaldada

7 | 2015

VÄ L J A Õ P E KARIN LAUGAS

Võitleja Mägi silmadega nähtuna toimus kõik aga hoopis nii. Põhja kompanii on linnalahinguüksus ja meil polnud see esimene kord linnalahingut harjutada. Oleme harjutanud kummituslinnas. Või tühjades, mahajäetud majades. Või mahajäetud vanglas. Kuigi nendel harjutuskohtadel on olnud omad eelised, oli seal puudu elu. Ja nüüd olime järsku PÄRIS linnas, kus on päris inimesed, kes päriselt ajavad oma asju, käivad poes või üritavad ennast töönädalast välja magada. Mul ei olnud ettekujutust, kuidas see stsenaarium ennast lahti kerib. Eeldasin kuidagi rahulikumat algust. Ikkagi laupäeva hommik väikelinnas. MG-3 lahingupaar lendas ristmikule ja avas kattetule. Teisele poole teed läks suitsugranaat ja kaheksa võitlejat tormas läbi suitsu maja vallutama. Autod peatusid pidurite

vilinal. Lähemal olnud inimesed ehmatasid silmnähtavalt ja tardusid. Ma ise ka ehmusin, see MG-3 esimene BRRRRRRRT oli lihtsalt nii vali. Umbes viie sekundiga läks inimestel esialgne šokk üle, keegi hakkas naerma, mingi seltskond aplodeeris ja Keila operatsiooni nähtav-kuuldav osa oli kõigi jaoks alanud. Keila operatsioonis pakkusid kõige erilisemaid elamusi inimesed. Mõned näited inimeste suhtumisest. - Viled, ovatsioonid, hüüded „Go, go, go!“– ilmselt ajateenistuse läbinud noored. - „Kas te metsas ei saa seda teha? Ehmatate inimesi, kõik koerad hauguvad!“ – vanem eesti daam. - „…“, aga väga väljendusrikas pilk härralt, kelle pohmelli oli tunda kümme meetrit allatuult. - „Kas te olete head?“ – „Me oleme väga head!“ – „ Ahah, siis halvad jooksid seal kaks maja edasi!“

„Minge **** siit!“ – vene keeles, kui MG-3 tema rõdu all sõna võttis. Täiesti ebamaine olukord, kus kolmanda korruse aknast lasti nõukogude marssi, sõimati ja ähvardati võitlejale hantel pähe visata. Prouad Keila haigla akendel, kes saatsid meile õhusuudlusi.

Hinge läks selline olukord. Kohtunik määras mulle järjekordse haavatu, kellele hakkasin esmaabi osutama. Umbes 20 meetri kaugusel istus pingil daam, kelle sünniaasta võis jääda kolmekümnendatesse aastatesse. Meie tegutsemise peale hakkas ta käimisraami toel väga aeglaselt liikuma. Eeldasin, et ta läheb paugutamise eest varju, kuid need viis minutit, mis ma võitlejale esmaabi andsin, tõid vanaproua meie juurde. Ta küsis, kas oleme sõjaväes esimesi kuid või oleme juba 7 | 2015

KARIN LAUGAS

Umbes viie sekundiga läks inimestel esialgne šokk üle, keegi hakkas naerma, mingi seltskond aplodeeris. reegleid arvestades minu poolt päris karm otsus, kuid fortuuna oli ENDEXini meie poolt. Haavatuid minu jakku rohkem ei tekkinud, tegelikult ei saanud me enam isegi kontakti, kuigi üritasime seda mööda Keila padrikuid joostes leida.

ENDEX ei saabunud minu jaoks seekord mitte minutitki liiga vara. Ma olin juba päris väsinud ja veekott CamelBak oli ka tühjaks saanud. Kuid see polnud veel päris ENDEX. See oli laadige-relvad-tühjaksENDEX. Järgnes veel ristmike julgestamisega taktikaline jalutuskäik tagasi autode juurde ja hiljem relvade puhastamine. Keila operatsioon oli väljakutsuv ja jääb kindlasti üheks nendest õppustest, millest osalenud veel kaua räägivad ja mitteosalenud kuulda tahavad. Põhja kompanii tänab Keila elanikke vastutulelikkuse eest!

KARIN LAUGAS

VÄ L J A Õ P E

aasta olnud? Ja andis igaühele meist kommi. Sõjaväes on mehed maiad, tema teab. Samas olukorras kohtusin ka „õppuse reaalsusega“. Kohtunik määras meie haavatule kuulipildujatulest saadud lahtise reieluumurru, tugeva verejooksu ja veel mõned mitteeluohtlikud vigastused. Reiele läks peale žgutt ja rõhkside, kohtunik luges verejooksu peatatuks. Aga lahast mul ei olnud. Tellisime MEDEVACi, sest ma ei lubanud „haavatut“ ilma lahaseta liigutada. MEDEVACi oodates teatas kohtunik, et mu haavatu hakkab vaikselt verekaotuse šokki minema. Olin haavatu juba enne paigutanud šokki vältivasse asendisse ja rohkemaks mul võimalusi ega vahendeid ei olnud. Kohtunik uuris, mida ma veel teeksin, kui mul vahendeid oleks, jäi vastusega rahule ja käskis mul endale meditsiiniteenistusest „IV“ hankida. Selle aja peale oli saabunud MEDEVAC, kuid vastase tule tõttu ei saanud nad tulla lähemale kui sada meetrit. Meil oli kolm minutit aega MEDEVACi lahkumiseni! Mul ei jäänud muud üle, kui laadisin haavatu relva tühjaks, võtsin oma isikliku ja kaasvõitlejate Rootsi esmaabipakid ning tegin neid kasutades relvast haavatu jalale lahase. Nii sain teda need sada meetrit transportida ja jõudsime autole päris viimasel hetkel. Jätta ennast ja kaks oma jao võitlejat esmaabipakist ilma oli mängu-

7 | 2015

Dessanditõrje ja rannikukaitse on praegu populaarsed terminid. Kahjuks mõistavad kasutajad neid sageli erinevalt ja liiga kitsalt. Käesolev artikkel üritab dessanditõrje mõistesse selgust tuua. Tekst: TAAVI URB

Dessanditõrje on mitmes mõttes piiripealne nähtus. Valdkonna järgi on ühest küljest tegu meresõjaga, aga teisest küljest maasõjaga ja unustada ei tohi ka õhukomponenti. Lahinguliigi järgi tundub, et tegemist on kaitsega, aga lähemal vaatlusel selgub, et ründavate tegevuste roll võib dessanditõrjes isegi suurem olla. Vaieldav on ka piir, kustmaalt dessanditõrje pole enam dessanditõrje, vaid „tavaline“ maa- või merelahing.

Mis on dessanditõrje? Merelt vaadatuna on dessanditõrje osa rannikusõjapidamisest (Littoral Warfare). Siiski ei peeta rannikusõjapidamist omaette sõjapidamisvaldkonnaks1, pigem on tegemist meresõjaga spetsiiﬁ lises keskkonnas, kus merel toimuvat võitlust saab maalt otseselt mõjutada ja vastupidi. (Umbes nagu linnalahing, öine lahing või talvine sõjapidamine maismaal.) Täpsemalt on dessanditõrje osa rannikukaitsest (Coastal Defence). Kui rannikukaitse hõlmab kõiki tegevusi, mis peavad tagama oma ranniku ja selle lähedase laevaliikluse julgeoleku, siis dessanditõrje on suunatud kitsamalt meredessantide vastu. Kindlasti ei ole dessanditõrje ainult kaitse eriliik (nagu kaitse laia jõe kaldal), sest ta hõlmab mitmekesiseid ja laiaulatuslikke tegevusi, mis jäävad kaitse raamidest välja.

Dessanditõrje kolm meetodit Teoreetiliselt võib dessanditõrjet korraldada kolmel moel: merel, rannajoonel või kaldal. Erinevus tuleneb pigem meetodist kui asukohast. Igal meetodil on oma plussid ja miinused ja nad ei välista üksteist. Reaalselt kasutataksegi tavaliselt

Peamised meresõjapidamise valdkonnad on õhutõrje, pealveetõrje ja allveelaevatõrje ning toetavad miinisõda, elektrooniline võitlus, löögid merelt (Strike Warfare), meredessandid ja kaubandusliku meresõidu juhendamine (NCAGS).

üheskoos vähemalt kahte, kui mitte kolme meetodit. Dessanditõrje merel tähendab, et dessant hävitatakse või tõrjutakse tagasi enne maale jõudmist. Merejalaväelaste vaprusest ja tulejõust pole palju kasu, kui nad maale ei jõua. Dessanditõrje merel teostatakse laevastiku, lennuväe ja rannakaitsesuurtükiväe (tänapäeval pigem maalt lastavate laevavastaste rakettide) koostöös ja merd mineerides. Kui ründaja dessantlaevastikule õnnestub tekitada piisavalt kahju, on see sunnitud ilma dessanti maandamata tagasi pöörduma. Muidugi teab seda ka ründaja ja annab endast parima, et tagada endale vähemalt dessandi ajal ja kohas ülekaal nii merel kui õhus. Dessanditõrje rannajoonel tähendab dessantüksuste hävitamist või tagasi tõrjumist nende liikumisel laevadelt maale, kui nad on kõige haavatavamad. Dessanditõrjele rannajoonel on iseloomulikud massiivsed kindlustused, tõkked ja miiniväljad. Kõige tuntum näide on sakslaste poolt teise maailmasõja vältel rajatud, Norrast Itaaliani ulatunud Atlandi vall. Selle meetodi puhul tõrjuvad dessanti eelkõige rannakaitsesuurtüki ja jalavägi ning neid toetab lennuvägi. Mere- ja maamiinid ning erinevad tõkked tekitavad lisakaotusi ja pidurdavad ründaja liikumist. Selle meetodi puuduseks on, et kaitsjad on hajutatud mööda rannajoont, mis võib olla väga pikk. Ründajal on kerge oma jõude kontsentreerida ja saavutada kohalik ülekaal dessandikohas. Dessanditõrje korralik ettevalmistamine rannajoonel nõuab palju aega ja ressursse: tuleb ehitada varjendeid ja rajada tõkkeid, paigaldada

HARITUD SÕDUR

Kuidas tõrjuda meredessanti?

Ründajal on kerge oma jõude kontsentreerida ja saavutada kohalik ülekaal dessandikohas. 7 | 2015

HARITUD SÕDUR

tuhandeid miine. Ka punkritesse varjunult saavad kaitsjad ründaja õhurünnakutes ja laevadelt antud tulelöökides kõvasti kannatada. Dessanditõrje kaldal tähendab seda, et ründajal lastakse rohkem või vähem segamatult kaldale jõuda, aga seejärel koondatakse ülekaalukad jõud ja vastane purustatakse kaldal või surutakse merre. Kui dessantüksus on jõudnud kaldale, on ta endiselt haavatav: inimeste ja rasketehnika maale toomine võtab aega, varusid on raske täiendada, üksused ja nende juhtimine on paratamatult rohkem või vähem segamini. Samal ajal kaitsvad üksused ei ole hajutatud ja saavad koonduda vasturünnakuks. Samuti ei saa kaitsjad enne maabumist õhurünnakutes ja laevade tuletoetuses palju kannatada. Muidugi mõistab seda ka ründaja ja püüab oma üksused kaldale saada kiiremini, kui kaitsja jõuab enda omad õigesse kohta koondada. Kaitsja liikumist takistatakse õhurünnakute ja diversioonidega. Petteoperatsioonidega üritatakse tõeline maabumiskoht võimalikult kaua saladuses hoida. Heaks näiteks on Normandia dessant, kus sakslasi õnnestus veel pikka aega pärast dessanti uskuma panna, et tegemist on vaid petteoperatsiooniga ja tõeline dessant toimub hoopis Pas de Calais’s.

Dessandi nurjamine teiste meetoditega

ARDI HALLISMAA

Dessandi saab nurjata ka ilma dessanditõrjeta. Kui rünnata dessantüksust laevadele laadimisel või ülesõidul dessandialasse selliselt, et ta kannab suuri kaotusi, pole tegu dessanditõrjega, kuid dessant on ometi nurjunud. Neid võimalusi kasutas Inglismaa XVI sajandil korduvalt Hispaania vastu. Meredessanti

7 | 2015

Meredessanti peetakse õigustatult kõige keerulisemaks sõjaliseks operatsiooniks. ei saa läbi viia, kui ründaja ei valda mereala vähemalt dessandi ajal ja kohas. Seega on kõige kindlam kaitse meredessandi vastu ülemvõim merel ja selle kohal. Samasuguse tulemuse annab ka vastase laevade ja sadamate hävitamine või mineerimine. Dessant võib nurjuda ka pärast edukat maabumist. Kui dessantüksus väljub oma laevastiku tuletoetuse piirkonnast, muutub ta tavaliseks maismaaüksuseks, mida varustatakse merelt. Kui kaitsja moraal ja juhtimissüsteem pärast dessanti kokku ei varise, võib ta veel vastase maismaalahingus peatada või purustada. Nii juhtus näiteks Gallipolis 1915. aastal ja Anzios 1944. aastal. Kui samal ajal õnnestub läbi lõigata ründaja varustusteed merel, satub ta keerulisse olukorda.

Miks dessanditõrje nurjub? Kuigi meredessanti peetakse õigustatult kõige keerulisemaks sõjaliseks operatsiooniks, on enamik neist vähemalt XX sajandil õnnestunud. Suurematest ebaõnnestumistest võib mainida vaid Gallipoli dessanti 1915. aastal ning Midway lahingut ja Dieppe’i reidi 1942. aastal, Eesti ajaloost Heinaste dessanti 1919. aastal ning Meriküla ja Vintri dessante 1944. aastal. Üheks põhjuseks on kindlasti, et õnnestunud dessandid on olnud kõik väga põhjalikult planeeritud ja ette valmistatud. Ohtu tunnetades pole neid tehtud uisapäisa ja operatsioonide läbiviimiseks on koondatud piisavad jõud. Sageli on kaitsja mere- ja õhujõud kandnud

dessandi toimumise ajaks ka nii suuri kaotusi, et dessanditõrje merel ei tule enam kõne alla. Lisaks on kaitsvat poolt vaevanud mõned üllatavamad probleemid. Esimene neist on doktriini puudumine. Jaapanlased arendasid oma dessanditõrje meetodeid kogu teise maailmasõja aja ja jõudsid lõpliku doktriinini alles vahetult enne kapituleerumist 1945. aastal. Sakslased ei jõudnudki sõja vältel oma dessanditõrje doktriinini ja pidid enne iga dessanti mõttetööd uuesti alustama. Kui feldmarssal Rommel asus 1943. aasta lõpus Atlandi valli inspekteerima, avastas ta, et dessanditõkked ja kindlustused on ehitatud ilma igasuguse süsteemita. Osa punkreid tuli lammutada, sest need asusid omade tulesektoris ja oleksid pakkunud kaitset pigem vaenlasele. Rommel ja feldmarssal von Rundstedt ei jõudnudki omavahel kokkuleppele, kuidas oleks parim viis Prantsuse rannikul dessanti tõrjuda ja kumbki valmistus selleks omamoodi. Teine probleem on olnud juhtimise ühtsuse puudumine. Kui dessantoperatsioonide juhtimise ühtsust on ammu tähtsustatud ja reeglina on see ka saavutatud, siis dessanditõrjet ette valmistades pole see nii ilmne. Nii ongi sageli ette tulnud, et merevägi, maavägi, õhuvägi ja vahel ka rannakaitsesuurtükivägi peavad igaüks oma sõda. Mõnikord on ka maaväe üksused jaotatud erinevate ülemate vahel või on reservid jäetud kõrgema ülema käsutusse, kes asub kaugel ega pruugi tegelikku olukorda tajuda. Heaks näiteks on jälle

Dessanditõrje 3 varianti: A – merel; B – rannajoonel; C - kaldal

Eesti kontekst Dessanditõrje merel ainult oma jõududega on Eestile võimatu, kuid see on võimalik koostöös teiste NATO riikidega. NATO ühine laevastik on Venemaa omast oluliselt tugevam. Lisaks on Vene laevastik killustatud 4 mere vahel ja selle ühte kohta koondamine peaaegu võimatu. Kõige tõhusam kaitse dessandiohu vastu olekski mereala valdamise takistamine vaenlasele kogu Läänemerel või vähemalt Läänemere idaosas. Dessanditõrje rannajoonel võib Eesti kontekstis välistada. Eesti rannajoon on pikk (3794 km) ja dessandiks sobilikke piirkondi palju. Vahest ainult pankranniku ja Matsalu lahe võib välistada. Kui kõik planeeritud 30 000 kaitseliitlast rannajoonele paigutada, jääks igaühele neist

DESSANDITÕRJE

MAISMAALAHING A

RÜNNAK ÜLESÕIDUL

RÜNNAK PEALELAADIMISEL

Dessandi nurjamine dessanditõrjeta kaitsta 126meetrine lõik. Ammugi ei jätku ressursse kõigi dessandiohtlike piirkondade mineerimiseks ning sinna tõkete ja kindlustuste rajamiseks. Isegi kui mingi ime läbi õnnestuks vastase kavatsused läbi näha ja rajada oma kaitse just sinna lõiku, kus dessant maandatakse, oleks see meetod kaitsjale kõige hävitavam. Venelased lähenevad meredessandile „matemaatiliselt“: on välja arvutatud, kui palju rauda ja lõhkeainet tuleb dessandialas ruutmeetri peale tulistada, et seal vastupanu lõpeks. Nii palju tulistataksegi. Sinna, kus

Dessanditõrje rannajoonel võib Eesti kontekstis välistada.

ikkagi vastu pannakse, tulistatakse veel. Rohkem on lootust võita juba maabunud dessanti, eriti kui see on juba oma laevastiku tuletoetuse alast väljunud. See eeldab esiteks tugevaid mobiilseid üksusi ja teiseks olukorrateadlikkust. Olukorrateadlikkuse all mõtlen eelkõige tuvastatud merepilti, sest väga tähtis on tegelik dessandipiirkond õigeaegselt tuvastada. Eduvõimalused on suuremad, kui samal ajal õnnestub ohustada vastase varustusteid merel. Loomulikult tuleb saavutada ja säilitada juhtimise ning doktriini ühtsus.

HARITUD SÕDUR

Normandia 1944. aastal. Theodore L. Gathel väidab, et dessanditõrjet peaks juhtima merevägi ja ülejäänud väeliigid peaksid mereväge toetama. Tema sõnul on meredessant eelkõige mereväe operatsioon ja sama kehtib ka dessanditõrje kohta. Maaväelased aga näevad dessanditõrjes kaitse eriliiki ja jätavad seepärast merelisest komponendist tulenevad vajadused ja võimalused tähelepanuta. Maavägi peaks juhtimise üle võtma siis, kui dessant on jõudnud maale.

Allikad: Artikli kirjutamisel on kasutatud Theodore L. Gatcheli raamatut „At the Water’s Edge. Defending against the Modern Amphibious Assault“. Annapolis, Naval Institute Press 2011

7 | 2015

Nagu valatud Nii võitlejal kui matkajal on üks kõige tähtsamaid varustuse elemente korralik saabas. Seni, kuni jalad kannavad, jaksab ka ülejäänud keha.

VA R U S T U S

Tekst: KERT MEIDRA

Kui jalad on valusad ja villis, kaob motivatsioon ja jaks. Olen ise kuue aasta jooksul testinud mitmete tootjate eri mudeleid ja pidama jäänud LOWA saabaste juurde, mis kestavad aktiivselt kandes keskmiselt 5–7 aastat. Asjata pole LOWAle ainsa matkasaapatootjana maailmas omistatud kõrge kvaliteedi eest ISO9001 sertiﬁ kaati. Maailmas väga hinnatud ja ennast tõestanud saapatootja jalatsid valmistatakse 95% käsitööna Euroopas. LOWA saapaid kasutavad paljude riikide regulaararmeed ja ka eriüksused. Lisaks sellele, et LOWA saapad ei vaja sissekandmist, on nad jalas ülimugavad ning suurem osa mudeleid ka väga kerged. Tootja pöörab erilist tähelepanu detailidele, mis lisavad kandmismugavust ja vastupidavust.

L I S A T E AV E

Zephyr GTX Hi TF Väga populaarsed eriüksuslaste seas, sest on kerged, ülimugavad, pakuvad suurepärast tuge kogu jalale ning sobivad kandmiseks nii maastikul kui linnas. Tehnilised andmed:  kaal: 1260 g (suurus 8)  tald: LOWA Cross  vooder: GORE-TEX® Vision 3LY  värvivalik: kõrbepruun (desert), salveiroheline (sage) ja must  suurused: UK 6.5–12, 13

7 | 2015

Jalad ei saa märjaks Eesti tingimustesse, kus on vaheldumisi pidevalt märg ja kuiv, sobivad LOWA Gore-tex voodriga saapad ideaalselt. Gore-tex voodri juures kasutatakse erilist tehnoloogiat, mis hoiab täielikult ära sisepinna kortsumise ja seega villide tekkimise. Kui teie jalad saavad LOWA saabastes märjaks – eeldades, et vesi ei tulnud sisse üle saapasääre –, siis kontrollib tootja voodri üle ja vahetab vigase paari ilma pikema jututa välja uue vastu. Õnneks juhtub seda väga harva. Saabastele lisab vastupidavust taldade valmistamisel kasutatud polüuretaanmaterjal (PU). Seda kasutavad vähesed tootjad, sest PU on tunduvalt kallim kui enimkasutatud materjal EVA (etüleenvinüülatsetaat).

Aastaid kasututses olnud saapad.

LOWA saapad ei vaja sissekandmist. Monowrap-konstruktsioon saapa talla ja pealse ühendamiseks.

VA R U S T U S

Innovatiivse lahendusena on LOWA välja töötanud erilise, nn monowrapkonstruktsiooni saapa talla ja pealse ühendamiseks. Selleks on loodud polüuretaanraam, mis toetab jalga kõikidest tähtsatest kohtadest ning loob kergele saapale suurepärase stabiilsuse. Piltidel on kaks populaarset saapamudelit kollektsioonist “Task Force” (MIL/LE jne). Hea on nende saabaste juures seegi, et neid on saada rohelist ja tumepruuni värvi, mis maastikul ei paista nii hästi silma kui mustad saapad. Need ja teised LOWA saapad on saadaval: https://www.reorg.ee/ tootjad/category/101-lowa.

L I S A T E AV E

Z-8N GTX ja Z-8S GTX Sarnanevad omadustelt paljuski mudeliga Zephyr, kuid neis on kasutatud tunduvalt rohkem nahka ja need sobivad oma vähem sportliku välimuse tõttu ka näiteks rivisaabasteks. Tehnilised andmed:  kaal: 1532 g (Z-8N, suurus 8) ja 1484 g (Z-8S, suurus 8)  tald: LOWA Cross Duty  vooder: GORE-TEX® MS Light Rock  värvivalik: must (Z-8N), kõrbe- ja tumepruun (Z-8S)  suurused: UK 6–13

7 | 2015

Täpne laskmine ei ole mustkunst – paranda oma laskeoskust 1 Kaitseliit on praegu ja nähtavas tulevikus peamiselt kergejalavägi ning meie laskeoskus on oluline, sest eriti midagi muud peale rühma või kompanii kaasasolevate relvasüsteemide meil kasutada ei olegi. Tekst: REIMO SOOSAAR

ÕPETUS

Head laskurid õpivad kõigepealt laskma täpselt ja alles siis kiiresti, kui põhioskused on piisavalt selgeks harjutatud. Täpne laskmine ei ole mustkunst, vaid iga kaitseliitlase õpitav oskus, mille edenemist saab jälgida sooritatud laskuri- ja kütiklasside põhjal. Artikli koostamiseks küsitletud kaitseliitlastest laskeinstruktorite levinuim arvamus oli, et 3 x 10 lasu harjutuse esilaskurist oleks võimalik koolitada jao täpsuslaskur, kuid snaipriks sobib võitleja, kes suudab tabada esiküti tasemel (vastavalt vähemalt 210 ja 260 punkti 300st). Alljärgnevalt kirjeldan baaslaskeoskuse arendamiseks vajalikke elemente kaitseliitlase tavapärase automaadi AK-4 näitel.

KARRI KAAS

Iselaadiva relvaga laskmine AK-4 näitel

Sihikupilt tähendab lühidalt seda, et see on kogu aeg ühesugune, on tegu siis AK-4 kirbu ja dioptriga või optilise sihikuga

7 | 2015

Iselaadiv relv on lasketehnika suhtes märksa pirtsakam ja andestab laskurile vähem vigu kui käsitsi ümberlaetav relv, sest aeg päästikule vajutamisest kuuli lahkumiseni rauast on iselaadival relval tavaliselt pikem. Mis toimub selle lühikese aja jooksul relva sees? Vajutad päästikule, haamer vabastatakse vinnakhamba tagant, löök vastu lööknõela, lööknõel lööb vastu tongi, tong süttib,

Laskeoskuse baastehnikad Baaslaskeoskuse elemendid on alati samad, hoolimata sellest, kas lastakse aeglaselt või kiirelt, klassikalises lamades laskeasendis või pärdiku kombel pea alaspidi rippudes, seistes või sööstes pulsiga 200 lööki minutis. Alati on olulised:  sihikupilt;  hingamine;  loomulik sihtimispunkt;  päästmine;  järelpäästmine. Vaatleme neid elemente järjest. Relva hoidmine on oluline punkt, seega peatun pisut ka sellel, kuid laskeasend on mõnele üllatusena tegelikult ebaoluline tegur ning tuleneb valdavalt hetkesituatsioonist ja -maastikust.

Sihikupilt Sihikupilt tähendab lühidalt öeldes seda, et see on kogu aeg ühesugune,

olgu siis tegu AK-4 kirbu ja dioptriga (mis muide on minu arust üks väga hea sihikukombinatsioon ja erakordselt hästi teostatud, võimaldab lasta nii kiirelt kui aeglaselt ja täpselt) või optilise sihikuga. AK-4 puhul peab meeles pidama, et kirp koos rõngaga selle ümber paigutatakse dioptriavas keskele. Silm õnneks kompenseerib ja haarab seda ise, kuid algul peab ikka selle peale mõtlema. Laskmise ajal fokuseerib silm kirbu otsale, mis paigutatakse siis sihtmärgil soovitud tabamiskoha peale. Enne päästmist käib fookus üpris sageli sihtmärgi ja kirbu vahel, kuid lasu hetkel on kirbul. Lähidistantsidel (kiired enesekaitselasud kuni mõnikümmend meetrit) saab hakkama ka ainult sihtmärki vaadates, kuid kaugemal on raske. Kiiretest heitlaskudest kirjutame mõnel teisel korral. Põsk puutub vastu kaba kogu aeg ühtemoodi ja ühes kohas, pead ei upitata kaugele ette ega tõmmata taha. AK-4 puhul peab jälgima, et ei saaks tagasilöögi ajal lukukoja tagaosaga vastu nina.

Hingamine

ÕPETUS

lask sekundis. Algaja laskur ei tohi enda oskustest kiiremini lasta, tulemuseks on rabistamine ja möödalasud. Kiirus ja täpsus tulevad siis, kui laskuri põhioskused on selged ja nii palju harjutatud, et neile ei ole vaja laskmise käigus mõelda, vaid õiged tegevused tulevad nö harjumusest ja lihasmälust. Aga tuleme tagasi baaslaskeoskuse juurde.

Hingata tuleks nii rahulikult, kui olukord võimaldab. Meie laseme valdavalt tiirus ilma suurema stressita, seega on hingamine rahulik ja piisavalt sügav. Enne lasku oleks

KRISTJAN PRII

püssirohi süttib ja põleb, püssirohugaasid suruvad kuuli rauda, kuul liigub mööda vintrauda ning paiskub lõpuks rauast välja. See kõik võtab aega ning iga liigutus selle aja jooksul mõjutab hajuvust ehk kuuli rauast väljalendamise suuna varieeruvust. Algaja laskuri klassikaline viga on kohe pärast päästikule vajutamist lõdvestada kõik sihtimiseks pingutatud lihased, niiviisi suurendab ta tabamuste hajuvust ja pikematel laskekaugustel võib see olla möödalasu peamiseks põhjuseks. Kõikidele kaitseliitlastele laskeväljaõppest tuttav järelsihtimine ongi selleks, et harjutada laskurit hoidma relva paigal piisavalt kaua, et kuul jõuaks relvast lahkuda. Teine iselaadivate relvade probleem on tagasilöökide hulk. Käsitsi ümberlaetaval relval on üks tagasilöök, kuid iselaadival on neid kolm erinevat, mis järgnevad üksteisele nii kiiresti, et neid tunnetatakse ühena. Need on esiteks püssirohu plahvatamisest ja kuuli väljalennust tulenev löök laskuri õla suunas, teiseks jälle löök taha luku liikumisest tagumisse asendisse ning kolmandaks löök ette luku ette tagasi jõudmisest. Rohkem lööke tähendab seda, et laskeasendi ja relva hoidmise vead tulevad kohe esile ning mõjutavad laskmise tulemust. AK-4 automaatika töötab rullikutega aeglustatud vabaluku põhimõttel ja tagasilöök on suhteliselt järsk. Kui raske käiguga päästik juurde arvata, saamegi relva, millest ei ole lihtne täpselt lasta. Samas on õigesti kasutatud AK-4 üks täpsemaid ja töökindlamaid sõjapüsse, see ei ole juhus, et sakslaste G3 ja selle erinevad kloonid on teeninud juba pool sajandit kümnete riikide armeedes ja sisekaitseüksustes. Täpsuse kohta ütlen oma isiklike kogemuste põhjal, et kui relv on tehniliselt korras ja moon piisavalt hea, näiteks tavaline Rootsi laskemoon, mahuvad tabamused 100 m kauguselt 5–6 cm läbimõõduga ringi sisse. Modiﬁtseeritud laskeharjutuse kriteerium – tabamused 20 cm läbimõõduga alas – on saavutatav kuni 300 m laskedistantsilt. See on piisava harjutamise korral kõigile jõukohane. Iga lask on üks ja ainus, isegi kui neid teha 20 järjest tempoga üks

Peab jälgima, et päästikusõrm saaks liikuda pingevabalt, ja tõmmata päästikut otse tagasi, esimese sõrmelüli padja keskkohaga päästikule toetudes

7 | 2015

mõistlik sundida hingamist rahulikuks, tuleb õppida keskenduma ühele lasule – laskur, sihtmärk, üks padrun, ei midagi muud. Hingamine toimub loomuliku tsüklina: kopsud rahulikult täis ja rahulikult tühjaks. Ei ole vaja punnitada liiga sügavat hingamist, see ajab laskuri pingesse. Pärast iga väljahingamist saabub loomulik paus, mida saab venitada 5–8 sekundi pikkuseks, enne kui hapnikuvaegus hakkab silmanägemist ähmastama ja tahaks uuesti õhku sisse tõmmata. Mõistlik lasu sooritamise aeg on 3–5 sekundit hingamispausi algusest. Saab lasta ka hingamist suvalisel ajal 3–5 sekundiks peatades, aga see vajab tiba harjutamist ega ole algajale laskurile reeglina jõukohane. Hingamistsüklis peab vaatama, et sihikupilt liiguks sihtmärgil ülesalla ning et väljahingamise lõpuks ja pausi tekkeks oleks sihtimispunkt soovitud tabamispunktil. Kui vaja, tuleb ennast nihutada ja sihtimispunkti tõsta või langetada.

Loomuliku sihtimisasendi leidmine See on laskmise juures kõige keerulisem osa, sest loomulik sihtimisasend on igal inimesel erinev. Vähem kogenud koolitajatel on halb komme sundida laskureid

Lasu järel jääb päästik lõpputõmmatud asendisse. sisse võtma sundasendeid vastavalt sportlaskmise reeglitele, sest ei osata tähelepanu pöörata loomulikule sihtimisasendile. Loomulikus sihtimisasendis on relv suunatud sihtimispunkti ja laskuril ei ole vaja lihaseid pingutada relva sihtimispunktis hoidmiseks. Ehk: relv on ise õigesti suunatud, laskja ei hoia seda vajalikus suunas vägisi. Lamades laskeasendis tuleb loomuliku sihtimisasendi kontrollimiseks teha järgmist: olete mugavas laskeasendis, panete silmad kinni, tõmbate relva õlga ja sätite ennast nii, et oleks maksimaalselt hea ja pingevaba olla – relv on kindlalt õlas ja hoitud, kuid lihased ei ole liigselt pinges ja sunnitud asendis. Kui avate silmad, siis see punkt, mida sihikutest näete, ongi loomulik sihtimispunkt. Kui loomulik ja soovitud sihtimispunkt ei lange kokku, siis tuleb keha liigutada nii, et need hakkaksid kokku langema. Laskur pöörab vajalikus suunas ennast koos relvaga, mitte ainult relva. Lamades laskeasendis peab jälgima, et relva tagasilöök oleks suuna-

tud kehasse ja soovituslikult paremasse põlveõndlasse, mitte kuskile keha kõrvale üle õla. Relva taga viltu lamamine tähendab seda, et laskur ei jaksa relva tagasilöögi ajal kinni hoida, relv liigub sihtmärgilt ära ning järgmise lasu sooritamiseks on vaja asendit kohandada. See on eriti oluline suurema kaliibriga relvade puhul. Relva hoitakse kindlalt, kuid mitte sõrmenukke valgeks pigistades. Laskekäsi tõmbab relva kindlalt õlga (kaba on õlas lihaspadjal, mitte rangluu peal) ja on mugavas asendis, tugikäsi hoiab nii relvarauda üleval kui tõmbab ka relva õlga. Koormuste jagamine on individuaalne, kuid mõlemad käed teevad tööd ja hoiavad relva hellalt, kuid kindlalt. Laskja juhib relva, mitte vastupidi. Kui loomuliku sihtimispunkti valik pingutamata õnnestub, siis võib lasta mistahes asendis piisavalt hästi sihtmärgile pihta saamiseks. Loomuliku sihtimispunkti leidmine on tähtsam kui mingi vananenud näidislaskeasendi hoidmine veebli meeleheaks!

Päästmine Laskekäsi hoiab ja tõmbab relva õlga, kuid peate jälgima, et päästikusõrm saaks liikuda pingevabalt ja tõmmata päästikut otse tagasi, esimese

KRISTJAN PRII

Kui loomuliku sihtimispunkti valik tuleb samuti loomulikult, siis võib lasta mistahes asendis piisavalt hästi, et sihtmärgile pihta saada

7 | 2015

Loomulikus sihtimisasendis on relv suunatud sihtimispunkti ja laskuril ei ole vaja relva sihtimispunktis hoidmiseks lihaseid pingutada

ÕPETUS

sõrmelüli padja keskkohaga päästikule toetudes. Päästikusõrm on päästikul soovituslikult päästiku keskosas ja puudutab päästikut sõrme esimese lüli padja keskkohaga, mitte liigesega. Sõrm peab liikuma päästiku tõmbamise ajal otse tahapoole, mitte küljele. Päästiku sikutamisel küljele liiguvad ka tabamused küljele, seda on eriti näha püstolist laskmisel. AK-4 päästik on kahetoimeline, mis tähendab, et enne tegelikku päästmist tõmmatakse päästik oma vabakäigu lõppu, misjärel suuremat vastupanu kohates ja seda ületades vabastatakse lõpuks haamer vinnastushamba tagant ja toimub lask. Eelpäästmine ehk päästiku tõmbamine kuni suurema vastupanu tekkimiseni ja päris päästmiseni tehakse ära enne lasu sooritamist välja hingates. Hingate rahulikult välja, vajutate rahulikult ja aeglaselt päästikule ja tõmbate selle vabakäigu lõpuni. Seejärel, hingamispausi ajal (see 3–5 sekundi pikkune hetk) tõmbate päästikut rahulikult, rabistamata lõppu välja, kuni toimub lask ja lasu järel jääb päästik lõpputõmmatud asendisse. Ei lase päästikut kohe plaksuga lahti, see on üks poolautomaatrelvaga laskmise suuremaid vigu. Sellise tegevuse nimi on järelpäästmine ja mõte on hoida relva täpselt samas asendis kuni kuuli lahkumiseni relvast.

Järelpäästmine Järelpäästmine on alguse saanud musketite aegadest, mil päästikule vajutamise ja lasu toimumise ning kuuli väljalendamise vahele jäi umbes sekundiline ajavahemik. Tänapäeva relvad reageerivad kiiremini, kuid põhimõte on sama, päästikule vajutamise ja lasu toimumise järel jääb laskur relva laskeasendis edasi hoidma, päästik jääb tahatõmmatud asendisse, sihikupilt soovituslikult nii, nagu ta on. Lühidalt öeldes, laskur hoiab oma laskeasendit ja päästikut ka vahetult lasu toimumise järel, alles oma loomuliku hingamispausi lõpus ja tagasilöögi mõju lõppedes vabastatakse rahulikult päästik, lastakse sellel ettepoole liikuda, kuni käib tuntav klõps – see on haamri liikumine vinnastushamba taha, kust see vabaneb uue päästikule vajutamise toimel – ja hingatakse rahulikult sisse. Ei mingit rabistamist ega tõmblemist. Nii tulevadki tulemused, mida saab mõõta väikese joonlauaga.

Õigesti kasutatud AK-4 on üks täpsemaid ja töökindlamaid sõjapüsse, see ei ole juhus, et sakslaste G3 ja selle erinevad kloonid on teeninud juba pool sajandit kümnete riikide armeedes ja sisekaitseüksustes

7 | 2015

NAISKODUK AITSE

Eesti naised Soome sõjaväes Intti tutuksi naisille on Soomes üks kord aastas korraldatav tutvustav väljaõpe, kus eri elualade naised osalevad vabatahtlikult, makstes ise 60 eurot osalustasu. 2015. aasta õppuse raskeim osa oli võitlus ligi 30kraadise kuumaga, eestlannade võitudeks aga parimad tulemused laskmises ja ilusaim rivimarss. Tekst: HEIDI TORMET

7 | 2015

21.–23. augustini toimus Lappeenrantas Soome Riigikaitsekoolitusühingu (Maanpuolustuskoulutusyhdistys, MPK) korraldusel kolmepäevane sõdurioskusi tutvustav kursus ligi 150 naisele. Kutsutud olid ka 14 Eesti naiskodukaitsjat eri ringkondadest.

Pikk päev ettevalmistusteks Esimene päev algas meile väga varakult. Hommikul kell 5.45 kogunesime Kaitseliidu Harju malevas, laev väljus Tallinna sadamast kell 7.30 ja Soomes tuli meil sõita veel 250 km Lõuna-Karjala poole. Kohale oli vaja jõuda keskpäevaks, et viia läbi formeerimine ja üksustesse jagamine. Eesti osalejad jagunesid lahingupaarideks ning suunati A- ja B-kompanii eri rühmadesse ja jagudesse. Kui kõik naised olid vormid selga saanud, ootas meid ees õppuse tutvustus kohaliku riigikaitsekooli saalis ja seejärel 40 km motoriseeritud rännakut Taipasaare harjutusalale. Harjutusalale jõudes asusime telklaagrit üles panema. Soome jaotelgid sarnanevad meie omadega,

kuid Soomes asetatakse jaotelgi alla veel puust meisterdatud alus, mida kutsutakse näkileiva järgi näkkeri. Alusele paigaldati omakorda kate, nii et meil polnud vähimatki võimalust magades vastu niisket maapinda puutuda. Kohe hakkasid pihta ka rivitunnid, pidev kohendumine ja joondumine ning ühtse taktsammu otsimine. Telklaagri püstitamisele ja kehakinnitusele järgnes ametlik lipuheiskamistseremoonia. Kella 23st kehtis laagrirutiin ja öine ahjuvalve. Ainsatena olid varem sellistes tingimustes maganud Eesti naised ja nii üksustele kui ka MPK instruktoritele pakkus eriti palju põnevust Maret Kommeri otsus ööbida õues telkmantli all.

Mitu põnevat kogemust Teise päeva äratus oli kell 6 ning ees ootasid relvaõpe ja laskmised. Suurt tähelepanu pöörati relva ohutule käsitsemisele, salve laadimisele, täitekäsklustele ja laskeasenditele. Harjutamiseks oli püstol Glock ja kauguseks 15–20 meetrit. Võistluse (5 proovilasku + 10 lasku) panid

kinni kolm eestlannat tulemustega 100, 100 ja 99 punkti. Ei saa mainimata jätta, et esikoha otsustas Eva Nessleri märklaua tulemus: 9 napakymppit ja 1 tavaline 10. Laskmine automaadist AK-47 toimus 150 meetri kauguselt ja jälle olid Eesti naiste tulemused suurepärased. Kahe laskmise tulemused liideti ja parimaid autasustati medalitega, neist kuldse ja hõbedase tõid koju meie naiskodukaitsjad. Teise päeva õppesse mahtus ka transpordivahendite tutvustus. Sellist kastiautot, mille toolid meenutavad karusselli istmeid ja kus iga sõitja kinnitatakse traksidega tugevasti istme külge, pole me oma Kaitseliidu õppustel veel kohanud. Samuti saime Sisu NA-140 BT-ga teha lühikese lõbusõidu karjäärimaastikul, 45 kraadi alla- ja ülesmäge. Õpetati ka jao liikumisviise ja drillimist. Rühma ja jao puhul ajas meid kõige rohkem segadusse soome keel: neil on jagu ryhmä, rühm aga joukkue. Midagi täiesti uut ja ebaharilikku saime kogeda nn leirikirkkos. Kõik vabatahtlikud osalejad viidi metsa ehitatud katuseta kirikusse, kus peeti pooletunnine jumalateenistus. Lauldi, palvetati ja kuulati jutlust ning saadi armulaual osa Kristuse ihust ja verest. Kirikust naastes sai minna järve äärde sauna ning seejärel ootas meid kohalikust üksusest loodud bänd. Kontsert oli väga meeleolukas ning lähendas eestlasi ja soomlasi veelgi.

Eesti lippu kõrgel ja meie üle võib kindlasti uhkust tunda. Kursusele osalema võis Eestist Kaitseliidu peastaabi kaudu kandideerida kuni 20 naist järgmistel tingimustel: soovija pidi olema aktiivne Naiskodukaitse liige ja läbinud kõik BVÕ moodulid, tegutsema ringkonnas vabatahtliku instruktorina või korraldama ringkonna tasandil väljaõpet, tundma huvi sõjaliste oskuste õpetamise vastu, soovitatavalt

NAISKODUK AITSE

Ootame nüüd soomlasi endale külla, et saaksime neile tutvustada oma väljaõpet.

olema läbinud instruktorikursuse ja valdama soome keelt algtasemel. Kursusel osalesid Tartu, Viru, Lääne, Pärnumaa, Jõgeva, Harju, Viru, Rapla ja Tallinna ringkonna esindajad. Kõigi kursuslaste muljed olid väga head. Nii mõnegi ringkonna esindaja õppis kursustelt midagi uut, samas kogesime väga palju sarnasusi Naiskodukaitse sõdurioskuste baasväljaõppega. Üldiselt kiideti soomlaste korraldust ja väga sõbralikku vastuvõttu. Jao- ja rühmaülemad olid väga toetavad ja täitsid iga vaba hetke harjutamisega. Meie, kes me sellel kursusel osalesime, ootame nüüd soomlasi endale külla, et saaksime neile tutvustada oma väljaõpet, ja loodame, et koostöö jätkub tulevikus uutel kursustel.

Kolmas päev algas naistele tuttava make-upi ehk nägude maskeerimisega. Pärast hommikusööki ootas meid ees kompaniide ja rühmade vaheline võistlus õpitu põhjal. Ülesannete hulgas olid granaadiheide, haavatu kandmine isetehtud kanderaamil, telgi püstitamine aja peale ning rividrill. Lõpurivistusele olid kutsutud ka kursuslaste pereliikmed ja mõned väikelapsed kohkusid emade näomaskeeringutest päris ära. Mitmete ohvitseride arvates marssisid eestlannad kõige paremini, seega võib öelda, et hoidsime Soomes oma väga hea sooritusega

MARET KOMMER

Sõbralikud ja toetavad naabrid

5. septembril tähistas Naiskodukaitse Jõgevamaal Kuremaa lossis oma 88. aastapäeva. Pidulikul aktusel osales naiskodukaitsjad üle kogu Eesti, külalistena võtsid sõna Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Kaitseliidu vanematekogu esimees erukindral Ants Laaneots ning malevate pealikud ja esindajad. Tekst: TRIINU KÜÜNAL

MARGE TASUR

NAISKODUK AITSE

Naiskodukaitse tähistas oma 88. aastapäeva

7 | 2015

Naiskodukaitse esinaise ülesandeid täitev Ave Proos laenas oma aastapäevakõne alguses sõnu Helene Johanilt, kes 1930. aastal Kaitse Kodu! Naiskodukaitse erinumbris kirjutas: „Suured inimesed üheskoos loovad suure rahva, kes on suur mitte arvult, vaid on suur oma tegudelt. Siin on suur töö ja vastutus kanda Eesti naisel, kel on küllalt jõudu ja armastust, mida vaja on ainult õigesti rakendada töösse, siiani on Eesti naisel olnud seda vastupidavust, püsivust ja tööarmastust palju...“ Ajad ja kombed võivad muutuda, kuid Naiskodukaitse põhiväärtused jäävad – ikka tahavad naised olla aktiivsed ja ühiskondlikus elus kaasa lüüa, lisas Proos. Aastapäevad on organisatsiooni arengu vaheﬁnišid, kus vaadata tagasi ja planeerida eelseisvat. Selle aasta plaanidesse mahub veel uue arengukava koostamine. „Uue, aastani 2020 kestva arengukava koostamisel kuulatakse ära igaüks, kes soovib organisatsiooni arengus

kaasa rääkida. Kaitseliiduga koostöös püüame leida üha rohkem ja efektiivsemaid võimalusi, kuidas naisi Kaitseliidu ülesannete täitmisele kaasata, seda nii rahuaja funktsioonides kui ka sõjaaja ülesannete täitmisel,” rõhutas Ave Proos tulevikku vaadates. Tema sõnul peab Naiskodukaitse pakkuma jätkuvaid väljakutseid kogenud liikmetele ning mõtestatud tegevust värskelt liitunutele. Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili rõhutas aastapäevakõnes naiskodukaitsjate vastutustunnet: „Kui naised registreerivad ennast üritusele, siis võib kindel olla, et nad ka tulevad sinna.“ Kiili tänas naisi nende panuse eest Ukraina sõpru aidates. Eelmisel aastapäeval Järvamaal tegi Kaitseliidu ülem naiskodukaitsjatele üleskutse kududa sokke ja kindaid Ukrainasse saatmiseks, nagu neid varem tehti missioonisõduritele. „Kingisaajate silmis oli siiras üllatus ja tänupisarad, kui nad pakke avasid,” andis Kiili edasi emotsiooni, mis abisaadetisega kaasnes. Naiskodukaitse loodi 2. septembril 1927 ja aastapäeva tähistatakse enamasti septembri esimesel laupäeval. Traditsiooniliselt veedetakse Naiskodukaitse aastapäevi kaunites paikades ja ajaloolistes hoonetes. Järgmisel aastal on naiskodukaitsjatel võimalus pidulikul sündmusel osaleda Saaremaal.

UUDISED Taasiseseisvumispäeval ohutuse lainel

Liiliaristi III klassi teenetemedalid Naiskodukaitse aastapäeval on tavaks kõige aktiivsematele üle anda Liiliaristi III klassi teenetemedalid. Sellel aastal pälvis tunnustuse neli pühendunud naiskodukaitsjat. Liiliaristi III klassi kavaler Liisa Pedoksaar Tartu ringkonnast astus Naiskodukaitsesse 2001. aastal. Selle aja jooksul on teda valitud mitmetele ametikohtadele, ta on panustanud kogu organisatsiooni arengusse eri tasanditel ja tegutsenud vabatahtliku instruktorina. Liiliaristi III klassi kavaler Malle Lohk Sakala ringkonnast astus Naiskodukaitsesse 2001. aastal. Ta on kahel ametiajal juhtinud Sakala ringkonda ning tema eestvedamisel taassündis Karksi jaoskond. Praegu tegutseb ta kohusetundlikult toitlustus- ja kultuurigrupis. Liiliaristi III klassi kavaler Maire Arro on Järva ringkonna liige 2001. aastast. Tegevuse algusaastatel edendas ta eelkõige laskesporti. Praegu on ta võtnud enda kanda toitlustusgrupi tegemised. Liiliaristi III klassi kavaler Tiia Mettus astus samuti 2001. aastal Naiskodukaitse Järva ringkonda. Ta osales Järva ringkonna taasloomisel ja on oma aktiivsusega märkimisväärselt panustanud ringkonna arengusse. 2015. aasta märtsini oli Tiia Mettus Järva ringkonna instruktor.

Turvalisema Eesti nimel 11. septembril toimus Sisekaitseakadeemias Naiskodukaitse ja Eesti Politsei Naisühenduse ametlik kohtumine, kus vaadati üle selle aasta koostööprojektide seis ja suunati pilk järgmisse aastasse. Ees seisab töine 2016. aasta, plaane ja mõtteid koostööks on palju ja seda kõike naiste jõul ning turvalisema Eesti nimel. Naiskodukaitse poolt osalesid kohtumisel esinaise ülesannetes Ave Proos ning keskjuhatuse liikmed Eda Põldma ja Kati Ojaver.

Saaremaa ohutuspäeval õpiti üleelamistarkusi 6. septembril korraldati juba viiendat korda Saaremaa ohutuspäev. Kui eelmisel aastal näitasime Naiskodukaitse seost igapäevaturvalisusega, siis sel korral oli üldteemaks ellujäämine metsas. Üheskoos Kaitseliidu ja noorkotkastega näitasime lihtsaid nippe, kuidas metsas toimetada ja ööd mööda saata, samuti seda, kuidas elustada täiskasvanud inimest ning aidata imikut ja väikelast hingamise seiskumise korral. Kuna kohal oli ka sideauto ning telklaid ühendas telefoniliin, otsustasime traditsioonilise peremängu siduda sama teemaga. Nii said perevõistkonnad kokku panna sõnapusle ja seejärel alternatiivsidet ehk keha kasutades selle edastada. Hea meel on tõdeda, et järjest rohkem väärtustatakse teadmisi abi andmisest erakorraliste seisundite puhul.

NAISKODUK AITSE

L I S A T E AV E

Viljandimaa tähistas tänavu Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva suurejoonelise ohutusteemalise päevana Karksi-Nuias. Ohutuspäeval osalesid Kaitseliidu Sakala malev ja teised jõustruktuurid, Naiskodukaitse Sakala ringkond, kodutütred, noored kotkad, Tamrex Ohutus ning Maanteeamet. Nii suur kui väike sai tehnikat käega katsuda, uudistada ja pildistada. Oli kära-müra, suitsu ja tuld. Naiskodukaitsjad laulsid kooris ja tantsisid rahvatantsurühmas Tirtsud, seisid valves Vabadussõja mälestussamba juures, tutvustasid organisatsiooni tegemisi, müüsid loteriipileteid, keetsid ja jagasid suppi. Heategevusliku loteriiga toetati Viljandi Kaare Kooli, kus õpivad erivajadustega lapsed. Lisaks naiskodukaitsjate ja kodutütarde valmistatud esemetele olid loteriile annetanud oma tooteid ka AS Tere, Mulgi Savikoda, Viiratsi Magusatuba ja mitmed teised ettevõtjad ning piletimüügist kogunes märkimisväärne summa. Meeleolukas pidupäev lõppes kontserdiga, mille andis politsei- ja piirivalveorkester koos armastatud solistide Ott Leplandi ja Birgit Varjuniga.

Väikeste inimeste suur seiklus Naiskodukaitse Märjamaa jaoskonna naiskodukaitsjad korraldasid augusti lõpus, enne kooli- ja sügishooaja algust Märjamaa lastele ühe korraliku seikluspäeva. Seikluspäeva naelaks oli erinevate kontrollpunktidega orienteerumisrada, kuhu läks välja ühtekokku 22 võistkonda ehk 78 suurt ja väikest seiklejat. Rõõm oli näha, et lisaks lastele oli ilusal pühapäeval välja tulnud ka märkimisväärne hulk lapsevanemaid. Orienteerumisrajalt naasnud võistlejaid ootasid jäätis ja pannkoogid ning muidugi auga välja teenitud medalid. Seiklejate emotsioonid olid valdavalt ülipositiivsed, oli äge ja põnev. Lemmikülesannetena nimetati erinevaid kontrollpunkte ja paistis, et tegelikult olid kõik punktid huvipakkuvad. Seikluspäev lõppes Märjamaa päästekompanii pakutud märja üllatusega, millega palava päikese käes rännanud ja seigelnud lapsed olid vägagi rahul. 7 | 2015

Välikokk – supikulbiga punapõskne tädi või sõjaline juht?

NAISKODUK AITSE

Tekst: KAINAR KRUUS

Teooriast praktikasse Esimesel nädalavahetusel toimus peaasjalikult teoreetiline õpe. Õppetöö oli huvitav ja vaheldusrikas, loengud vaheldusid praktiliste harjutuste ja grupitöödega. Kaks

Värsked välikokad

Teatavasti on väliköögimeeskond koos kõige selle juurde kuuluvaga Kaitseliidu kompaniide osa. Seega tahtsin mina kompaniiveeblina väga täpselt teada saada, kuidas käib elu teispool seda puna-valget linti, kuhu lihtsurelikul asja ei ole ning kust saabuvad jumalikud road, millega meid kostitatakse. Vastupidi levinud arvamusele ei olnud välikokakursus otseselt kokanduskursus, kus õpetatakse makarone keetma või kastet valmistama. Põhirõhk oli hoopiski sellistel teemadel nagu toiduhügieen, väliköök ja selle varustus, ülesannete jaotus köögis ning protsessi juhtimine.

7 | 2015

päeva kulusid sellistele teemadele nagu toiduhügieen, väliköögi rajamine, kasutatavad vahendid ja toidukordade kalkulatsioonide koostamine. Kõige huvitavam ja ühtlasi kõige suuremaid väljakutseid esitav oli minu arvates menüüde ja kalkulatsioonide koostamine ning varustuse vajaduse arvutamine. Õnneks oli mitmel kursuslasel juba välitoitlustamise kogemus olemas ja nad oskasid selles valdkonnas nõrgemaid toetada „põllul“ kogutud oskusteabega. Nädalavahetuse lõpuks liikusime praktilisema tegevuse juurde. Pidime grupitööna valmistama miniatuursed imbkaevud, markeerima nõuetekohaselt termoseid, panema üles toidujagamise liini ning paigutama katlad ja muu sinna juurde kuuluva. Nädalavahetuse lõppakordina tehti meile toiduhügieeni test, mille eduka sooritamise järel tohtisime osaleda kursuse teisel

EHA JAKOBSON

See küsimus huulil, esitasin oma kandidatuuri Naiskodukaitse korraldatud välikokakursustele. Otse loomulikult ei olnud sellise valiku taga ainult puhas uudishimu.

MARET KOMMER

nädalavahetusel, et saadud teadmisi praktiliste harjutustega kinnistada. Teiseks nädalavahetuseks pidi iga kursuslane kodutööna koostama viie toidukorra kalkulatsiooni koos vajalike vahendite tellimusega. Pusimist oli omajagu, kuid väikese abiga sain ülesande tehtud ja õigeks ajaks õpetajale esitatud. Asi läks huvitavaks, kui meid Kirnasse jõudes kahte gruppi jaotati ja ülesanded kätte jagati. Meie ülesandeks oli jätkuva õppetöö kõrval valmistada ka kaks toidukorda, olenevalt grupist kas hommiku-, lõuna- või õhtusöögid. „Katsejänesteks“ olime ise.

Tegevus nagu jalaväejaos Eks igaüks meist ole õppustel väliköögiga rohkem või vähem kokku puutunud, kuid vähestel on selge ettekujutus, mis seal täpselt toimub. Vaadates väliköögi tegevust mulle siiani peidus olnud külje pealt, sai kohe selgeks, et siinset tööd võib peaaegu üks ühele võrdsustada tegevustega jalaväejaos. Nagu jalaväejaos, on ka väliköögis igal inimesel oma funktsioon ning kogu tegevust juhib köögi ülem (peakokk). Lisaks peakokale on köögis veel kindlad ametikohad nagu katlakütja, kes hoolitseb tule eest katelde all ning selle eest, et erinevad joogid, näiteks morss, tee ja kohv, õigel ajal valmis oleksid, ning nõudepesija, kelle ülesanne on tagada puhaste töövahendite olemasolu.

Kahe toidukorra valmistamise jooksul saime tunda, kui raske on tegelikult valmistada toitu 100 inimesele ja milline koorem lasub üksuse ülema ehk peakoka õlgadel. On ju tema see, kes võtab vastu kõik otsused, lisab supile soola ja kannab ebaõnnestumise korral kogu vastutuse. Meie õnneks läks seekord kõik hästi ja ei tekkinud suuremaid probleeme kui ehk pisuke kohmetus mõne ülesande esmakordsel täitmisel. Tuues jällegi paralleele jalaväejaoga, algas siingi suurem töö hoopis pärast põhiülesande täitmist. Oli vaja hooldada ja tagastada kogu kasutatud varustus: kõik need seitse lõikelauda ja nuga, uskumatult suur kogus erineva suurusega kausikesi, potte ja panne. Tööd jagus vähemalt paariks tunniks pärast viimase portsu väljajagamist. Ja kui see kõik valmis sai, oli vaja hakata planeerima järgmisi toidukordi. Sellises tempos elades ei saanud arugi, kui juba oli nädalavahetus läbi ja meie mitmeid kordi suurema välitoitlustuskogemusega meeskond võis julge südamega vastu astuda suurimale katsumusele ehk praktikale.

MERILI SEPP

Praktika käigus toitlustati umbes nädala jooksul keskmiselt 370 inimest kolm korda päevas

Plaanid paika ehk väliköögi asetusplaan

7 | 2015

Vaata ka: http://www.naiskodukaitse.ee/2742.htm Praktika!!

Igaks toidukorraks määrati meie seast üks inimene peakoka ülesandeid täitma. Kuna meie eesmärk oli ennekõike saada praktilisi kogemusi, siis vahetusid igal toidukorral ka ülejäänud kursuslaste rollid. See, kes eelmisel toidukorral oli katlakütja, võis järgmine kord olla peakokk või nõudepesija. Selline töökorraldus sundis lisaks toiduvalmistamisele pidevalt ka uut ametit

NAISKODUK AITSE

Praktika sooritasime 3.–8. augustini Võrumaal „Admiral Pitka luurevõistluse 2015“ raames. Toitlustasime peaaegu nädala jooksul kolm korda päevas keskmiselt 370 inimest. Praktikale tulnud 23 kursuslasest moodustati kaks töögruppi. Töö toimus kahes vahetuses, mõlemad grupid said valmistada nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusööki.

MARET KOMMER

Kuna praktika eesmärgiks oli ennekõike saada kogemusi, vahetusid iga toidukorra ajal kursuslaste rollid. Peakokast võis saada katlakütja ja vastupidi

L I S A T E AV E

Asjad, mida võiks teada  Potitäie (40 l) kohvi valmistamiseks kulub 1,5 kg

kohvipuru  Potte on parem tahmast puhastada kuumalt  Potitäis vett läheb keema umbes üks tund  Sooja toitu tohib välja jagada kuni kaks tundi

pärast valmimist  Termoseid ei tohi toidu jagamisel asetada otse

maapinnale

7 | 2015

õppima. Võib ju mõelda, et mis see katlakütja töö siis ära ei ole, paned aga puid alla ja kõik on hästi. Tegelikkus on aga midagi muud ja igas ametis on palju nüansse, mille tundmisest või mittetundmisest sõltub järgmise töölõigu tegevus. Laialtkasutatav lause „Sõda sõjaks, aga lõuna olgu kella pealt“ omandas praktika jooksul meie silmis hoopis suurema tähenduse. Täpne aja planeerimine on välikokale sama tähtis kui allüksuse tuletoetusohvitserile. Toit peab valmis saama täpselt õigel ajal, mitte liiga vara ega, mis veel hullem, liiga hilja. Seega algas ja lõppes kokkade tööpäev hoopis teistel kellaaegadel kui ülejäänud osalejatel. Kui näiteks hommikusöök oli kell 7, siis pidid kokad jalul olema hiljemalt kell 4, et pudrukatlad tulele panna ja võileivamaterjal valmis lõigata, üle lugeda ning letile sättida. Pärast toidukorra lõppu oli vaja ülejäänud toiduained üle lugeda, lattu tagastada, tegeleda koristamise ja ka järgmiste toidukordade ettevalmistamisega. Need on aga asjad, mida keskmine kaitseliitlane ei näe ega oska ettegi kujutada. Sellises mitme stressifaktoriga töökeskkonnas on konﬂ iktid kerged tekkima ning väga tähtsal kohal on meeskonna sisemine side ja austus üksteise vastu. Tuleb tunda üksteise tugevaid ja nõrku külgi ning nendega tööde planeerimisel arvestada. Meie meeskond sai üksteisega suurepäraselt läbi, väikesi naginaid ikka oli, kuid pärast kursuse lõppu olid kõik üksmeelselt valmis kasvõi kuu aega veel köögis koos toimetama. Kui ma välikoka kursusele läksin, ei osanud ma sellest midagi oodata. Nüüd, pärast kursuse lõppu, pean ütlema, et teist nii informatiivset, huvitavat ja kasulikku kursust annab Kaitseliidust otsida. Välikoka kursuse läbimine peaks olema kohustuslik osa nii kompaniiveeblite kui ka tagalarühma ülemate-vanemate koolitusplaanis. Kursuse läbimine aitas minul ja aitaks kindlasti ka teistel ülematel paremini mõista köögi vajadusi ja võimeid ning seeläbi parandada oma allüksuse üldist sõjalist valmisolekut.

Leopoldiga

SÕJASPORT

admiral Pitka luurevõistlusel

MARTIN ANDRELLER

Mis on see, mida tavaline inimene patrullvõistlustest kunagi teada ei saa? Mille kohta käiv info jääb isegi asjaomastele aeg-ajalt segaseks? Loomulikult on see luureülesanne. Tekst: MARTIN ANDRELLER

Ilmselt teavad kõik võistlejad, mida luureülesanne üldjuhul endast kujutab. Vastutegevuse korraldajad teavad aga ainult oma ülesande ülesehitust. Mis toimub põllul, võistlejate taldade all ja mõistuses, seda pole veel keegi uurinud. Paberi peal ja plaane tehes on kõik lihtsam kui maastikul. Luuratav laager paikneb siin, positsioonid tulevad siia ja sinna. Võistlejagi vaatab ülesandele minnes kaarti ja

mõtleb, mis seal päriselt olla võiks. Tavaliselt kõige hullem võpsik ja võsa. Seal see lõbu algabki!

Hommikupoolik metsas Neljapäeva hommikuvalguses luureülesande alasse jõudes lahkusid vastutegevuse liikmed positsioonile patrullima ja mina hakkasin lahti pakkima oma ghillieülikonda, rahva- ja laagripärasemalt – leopoldi.

7 | 2015

SÕJASPORT

MARTIN ANDRELLER

Ettevalmistus oli olnud suurejooneline, rakmed olin ümber korraldanud fotoaparaatide, akude ja kõige muu tarvilise mugavamaks hoiustamiseks. Minu teavitusele, et ma nüüd lähen, noogutati. Libisesin läbi vaarikavarte ja võsa laagri perimeetrist välja. Raske öelda, kas seal oli mõni patrull – vähemalt näha polnud kedagi. Paarsada meetrit laagrist eemal kuulsin eestpoolt lähenevaid hääli. Heitsin oma leopoldis pikali ja jäin, fotoaparaat käes, ootama. Mööda kõrgendiku serva liginesid kaks meest, kuid kas nad olid võistlejad või vastutegevuse liikmed, ei tea ma tänase päevani. Piisavalt lähedalt ma neid ei näinud, et tuvastada võistleja või vastutegutseja tunnuseid. Nende lahkumisel lähikonnast tõusin püsti ja liikusin edasi põhja poole – suunda, kust enamik võistkondi oleksid võinud alale läheneda. Kaugemale metsa, küngastest üles ja alla, läbi ragisevate okste – nii vaikselt kui võimalik. Oleks olnud ääretult totter saada patrullilt valang ja sellega mõni võistleja eemale peletada. Mõneski mõttes sarnanes iseendale püstitatud ülesanne võistlejate omaga. Liikuda luurealas ja matkida nende tegevust, vältides vastutegevust ja otsides neid endid. Umbes 600 meetrit laagrist jõudsin metsaserval teeni. Kontrollisin ristuvat kruusateed, mida võistlejad minu arvates oleksid kindlasti pidanud

Võistlejatel ei pea mitte kerge olema – laagri ümbrusse olid paigutatud vaatluspostid ning teedel liikusid patrullid

ületama, kuid ei näinud midagi. Ümber pöörates nägin aga vaikselt lähenemas GD-d. Harutasin fotograaﬁ valge kaelakaardi välja ja seda käes hoides hakkasin mõõduka sammuga autole lähenema. Esimesest pilgust oli selge, et autojuht kõhkleb, kas hakata mult nõutama elutalonge või lasta mul minna. Juhtus õnneks viimane.

Suundusin uuesti kaitsva metsa rüppe ning vaatasin kriitilise pilguga üle kaardi ja aerofoto. Oli selge, et sealt peab võistkondi tulema. Pärast kümneminutilist mõtisklust ja puhkust – leopold pole just jahedaim varustuse element, mida selle suve ühel kuumemal päeval kanda – liikusin tagasi teele. Vasakut kätt, puude ja tee vahel oli elektrikarjus,

MARTIN ANDRELLER

Ja nii üks korralik luureraport metsas sünnibki – praktiliselt kännu otsas

7 | 2015

kust keegi oli just läbi läinud, sest traat oli natuke välja venitatud. Mõned minutid hiljem hakkasin kuulama, kuidas mets mu ümber elab. Praksatused reetsid, et seal liikujad pole ilmselgelt loomad, vähemalt mitte kahejalgsed. Ettevaatlikult ligi hiilides nägin, kuidas künkaserval kerkisid puude vahelt mõned pinges näod. Kaitseliidu Põlva maleva võistkond vormistas luureraportit. Ainukene positiivne asi leopoldis üllatuskülalise puhul oli see, et ta ei soovinud talonge, kuid teatud kõhklus meestele siiski jäi. Igatahes oli tore näha adekvaatseid ja motiveeritud nägusid, kes üllatuskülalist ehk ülemäära ei usaldanud, kuid ära ka ei ajanud. Pärast mõningast mõtisklemist, kaardi ja maastiku kõrvutamist otsustasin liikuda laagrisse tagasi, et teisest küljest uuesti proovida.

L I S A T E AV E

Admiral Pitka luurevõistlus 2015 Võrumaa raskel maastikul rohkem kui 30kraadises kuumas toimunud rahvusvahelise admiral Pitka luurevõistluse võitis Kuperjanovi pataljoni võistkond Tartu maleva ja Pärnumaa maleva I võistkonna ees. Kokku lõpetas võistluse 14 võistkonda 24 startinust. Naiskodukaitse võistkond lõpetas võistluse 11. kohal, parim välisvõistkond oli Soome I, kes saavutas 10. koha.

AIVAR KROONMÄE

Laagrisse tagasi hiilides tekkis ketserlik mõte teha seda täpselt nagu võistlejad ja see ka õnnestus. Vaikselt, sammhaaval peaaegu sidekongini ning siis valangud ja terve põrgu kahe võitleja kujul. Leopold seljas, seisin keset võsa ja okastraati ning vehkisin fotograaﬁ kaelakaardiga. Hakkasin vaikselt taipama, miks kõik mind natuke imeliku näoga vaatavad. Pärast mõningast lõõgastust ja piltide üleslaadimist avalike suhete osakonna operatiivseks vajaduseks jätsingi püksid maha ja suundusin laagri peale tuuritama. Mõtlesin, et puhkan natuke ja suundun uuele pildiringile, aga siis roomas vastutegevuse sidekongist mööda Taani võistleja, suunaga staabitelgi ja köögi poole. Olin hämmingus. Enam-vähem sama hämmingus olid ka kõik need võitlejad, kes talongi ära korjasid ja võistleja siva tuldud teed tagasi saatsid. Isegi teine taanlane, kes seejärel minu kõrvalt põõsast välja astus ja minema jooksis, oli hämmingus. Mis omakorda tekitas veel suuremat hämmingut. Kui laekus info, et lähedal asuva künka otsast on suurem osa laagrist tegelikult näha, tuli seda muidugi kohe vaatama minna ja tõesti nii oli – kui paljud võistlejad selle avastasid, on muidugi iseküsimus. Kontakte sealtpoolt kuulda ei olnud.

SÕJASPORT

Tagasi laagris

Viimased tunnid Kuna tegemist oli luureülesande viimaste tundidega, siis tuli kuidagimoodi forsseerida oma tegevust ja leida veel midagi, mis kannataks pildistada ning oleks lugejal huvitav vaadata. Suundusin laagrist uuesti välja ja üsna varsti üritas neljane patrull mind tee peal maha joosta. Jälle. Nende jälgedes liikudes märkasin küll metsaservas võistlejate „lohasid“ ja paaris kohas oli ka kuulda, kuidas eemalduti, kuid ei enamat. Lahkusin vaikselt patrulli sabast ja suundusin läbi tihedama padriku tagasi laagri poole. Mida kokkuvõtvalt öelda? Võistlejate liikumist ja olukorda trassil on tegelikult võimatu jälgida ja sellest

piisavalt osa saada, et nähtust korralikult kirjutada. Vastutegevusega kohtudes ei ole aga vahet, kumma poolega kaasa liikuda. Patrullivate üksustega kohtudes on lihtsalt suurem võimalus rajal toimuvast aimu saada. Luureülesannet ennast kajastada on aga sama raske, kui seda ülesannet sooritada. Tavapäraselt on ülesanne kusagil padrikus, kus sõjakirjasaatjal on raske hääletult liikuda, sest tema peab üle kavaldama nii kõike pelgavad võistlejad kui ka vastutegevuse. Siiski on hea õnne, loogilise mõtlemise ja vedamise korral võimalik võistlejatega kohtuda. Näha neid otsepildis ja kuulda esmamuljeid. Sest see on seda väärt! 7 | 2015

ANDRUS MEKK

AJALUGU

Taastatud Tartu maleva I malevkonna 25 aastat Artikkel on järjeks Kaitseliidu vanima Tartu üksuse ehk esimese malevkonna sõjaeelsele loole (vt Kaitse Kodu! nr 2, 2015) ning käsitleb taastatud malevkonna veerandsajandi pikkust tänapäeva. Tekst: KALEV KONSO

7 | 2015

Kaitseliidu eelkäijaks 1980. aastate Tartus oli Kalle Elleri eestvedamisel loodud rakendusspordiselts Tarapita, mis asutati teadlikult militaarse suunitlusega organisatsioonina 1988. aasta lõpus ning tegutses Tartu Muinsuskaitse Ühenduse juures. 17. veebruaril 1990 Järvakandis peetud Eesti Kaitseliidu Asutava Kogu koosolekul oli kohal kolm Tarapita liiget, kellest said esimesed Tartu kaitseliitlased. Tarapita viimaseks ja Tartu kaitseliitlaste esimeseks ametlikuks tegevuseks oli rahvuslike ürituste julgestamine. 24. veebruaril 1990 käidi turvamas Eesti Kongressi valimisi Jõhvis ning 11.–13. märtsini 1990 osaleti Eesti Kongressi I istungjärgu turvamisel Tallinnas. Rakendusspordiselts lõpetas oma tegevuse märtsis 1990 pärast Tartu Kaitseliidu üksuse loomist.

Tõsiste tegude aasta Tartu maleva I malevkond loeb oma asutamiseks napisõnaliselt protokollitud koosolekut, mis toimus 24. märtsil 1990, kui Tarapita ümber koondunud, Muinsuskaitse Seltsiga seotud isikud otsustasid ühiselt taastada Tartus Kaitseliidu. Esmalt küll Tartu Kaitseliidu rühmana alustanud, kuid juba samal kevadel malevkonnaks kasvanud üksus sai praeguse nime 1990. aasta novembris. Kui 1990. aasta möödus taasloomise, allüksuste organiseerimise ning esimeste väljaõppelaagrite tähe all, siis 1991. aasta osutus juba tõsiste tegude aastaks. Jaanuarikuise kriisi ajal toimusid Tartus kahe nädala jooksul Kaitseliidu valved ja patrullid, kus saadi esimesed rutiinse teenistuse kogemused. Pärast esimest pealike

KAITSELIIDU ARHIIV

riskialtimateks relvastatud operatkursust kevadel saabus suve lõpus Konﬂiktid võõrväega sioonideks kujunesid malevale kaks aeg suurimaks enesetõestuseks. 18. 1992. aasta osutus samuti kirjuks ohvriteta lõppenud Kärkna aktsiooaugustil algas Nõukogude Liidus ja ainukordsete sündmuste rohni. Reaalsete konﬂ iktide periood riigipöördekatse, mis viis lõpuks keks. Juba aasta alguses kontrollis võõrväega lõppes Tartumaal juba impeeriumi hävinguni. Kuna Eeskaitsejõudude peastaabi ülem Tartu järgmisel aastal. tisse toodi lisavägesid, alustas ka mõlema malevkonna varustatust ja Oktoobris olid Elva ja Otepää ruuKaitseliit oma militaarset tegevust. valmisolekut aktsioonideks. Esimemis esimesed sõjajärgsed Kaitseliidu Algul jälgiti ainult vastase üksuste sena võeti üle kaks sõjaväeešeloni päevad, mis kujunesid eriti meenuliikumist ja paiknemist ning kanti Nõukogude armee sapööritehnika ja tamisväärseteks, sest Tartu maleva sellest ette. helikopterite tagavaraosadega ning võistkond, kus ühe jao moodustasid Kui Eesti Vabariigi Ülemnõukovalvati neid viis kuud. 24. veebruaI malevkonna liikmed, saavutas gu kuulutas 20. augustil 1991 Eesti ril 1992 toimus Tallinnas Vabaduse lahingrännakus 4. koha. Vabariigi iseseisvuse taastatuks, väljakul Eesti Vabariigi kaitsejõuduDetsembris toimus Põlva maamuutus kaitseliitlaste kui kombade esimene sõjajärgne paraad, kus konnas Eesti kaitsejõudude esimene tantide tegevus juba Eesti Vabariigi I malevkond osales maleva uue lipu sõjajärgne taktikaline õppus. “Põhkaitsmise operatsiooniks. 21. augus- all koguni kahe koondrühmaga. See til koondati suurem osa Kaitseliidu paraad jättis paljude osalejate mällu japoolsete” poolel osalesid Tartu ja aktiivsemaid jõude Tallinna, kus kustumatu elamuse, sest selle meel- Tartumaa malevate lahinguüksused, neist üks kompanii oli komplekteeriTartu I malevkonna kaitseliitlased sus sarnanes rahvusliku ärkamise tud I malevkonna liikmetest. täitsid koos mitme teise malevaaja isamaaliste kogunemiste omaga. ga oma kohust raadio- ja telemaja Maist augustini korraldati Vene ümbruse barrikaadidel. Ohvriteroh- sõjaväelaste liikumiste kontrolliks Stabiilsem eluolu keks kujuneda võinud sõda jäi siiski Alates 1993. aastast muutus mililinnas patrulle ning jälgiti Raadi sõpidamata. taarne eluolu eelnenud aastatega javäelennuvälja ja teisi Vene sõjaväe Seejärel osalesid malevkonna võrreldes üheülbalisemaks ja ka valduses olevaid objekte. Aasta kõige kaitseliitlased seitsme maleva ühisoperatsioonis Tallinna KGB-maja ülevõtmiseks ning koos Tamme malevkonnaga Tartu KGB-maja valvamises. Pärast augustisündmusi hakkas ühiskonna militaarne julgus ja sellega koos Kaitseliidu liikmeskond jõudsalt kasvama. Samas läksid mitmed aktiivsemad malevkonna liikmed taaslooma kaitseväge. Järgmise kaheksa kuu jooksul juba iseseisvas Eestis toimunud arenguhüpe päädis valitsuse 28. aprilli määrusega nr 128, millega Kaitseliit loeti Eesti Vabariigi kaitsejõudude koostisosaks. Viimasest tulenevalt alustati Kaitseliidu riiklikku relvastamist ja varustamist ning süsteemset rahuaegset väljaõpetamist. Mitmed pealikud võeti tegevteenistusse ning pärast vastavate kursuste läbimist anti neile Eesti esimesed sõjaväelised Muinsuskaitseklubi Ugandi (taastatud Kaitseliidu Tartu maleva eelkäija) liikmed välja kaevamas Lõuna-Eesti vabastajate monumenti Raadil garnisoni kalmistul arvatavasti 1988. auastmed.

AJALUGU

Malevkonna taastamise 25. aastapäeval osalenud malevkonna teenetemärgi (TM) kavalerid. Istuvad vasakult: Asko Aren (TM 2005), Arvi Asi (TM 2002), Silver Sepp (TM 1998), Kalev Konso (TM 1998), Kaupo Kiis (TM 1998), Ennu Hinto (TM 2002), Ivo Ingel (TM 2002) ja Margus Klais (TM 2010). Seisavad vasakult: Rein Grauberg (TM 2002), Matti Kõrge (TM 2002), Andrus Rootsmäe (TM 1998), Eduard Tori (TM 1998), Leho Raid (TM 2015), Madis Tammeorg (TM 1998), Kristi Lind (TM 2015), Marge Lippur (TM 2015), Rein Aviste (TM 2000), Karl Kellamäe (TM 2002), Raigo Pool (TM 2010), Marek Sakson (TM 2015) ning malevkonnapealik Kristjan Bachman (TM 2010).

aastal aastal.

7 | 2015

AJALUGU

üksluisemaks. Ühiskonnas oli alaMaist augustini korraldati Vene nud stabiliseerumine, kuigi paljudel sõjaväelaste liikumiste kontrolliks linnas kaitseliitlastel tekkis töötuse probleem. Teisalt oli Kaitseliit saanud patrulle. kindlad sihid ja ülesanded, tegeleti väljaõppega ning üksuste kompleksee käskkiri rohelise tee kuulsusrik- tegid liitlastega koos kolm hüpet ka teerimisega. Malevkonna oluline ka sümboolika taastamiseks. Malev- ameeriklaste lennukilt C-130 Hercuedasiminek arenemisel lahingukonna kaitseliitlased on uhked, et les. Kokkuvõttes kujunes osalus rahüksuseks toimus 1994. aastal, kui selle mainet on õnnestunud hoida vusvahelisel õppusel kõigile malevalgas kolm aastat kestnud aktiivne rikkumatuna. kondlastele edukaks ning sealt saadi operatiivtöö sõjalise valmisoleku Üksuse järjepidevust kinnitab see, väga suur ja erakordne kogemus. saavutamiseks ja hoidmiseks ning et malevkonda on kuulunud ka sõjaSamal aastal osales grupp malahingukeskkonna tundmaõppimieelseid kaitseliitlasi, Kahe omaaegse levkondlasi veel Võrumaal kaitseseks. Kuigi allüksus oli sündinud kui Kambja malevkonna Haaslava rühjõudude pataljoniõppusel „Näiliselt linna malevkond, hakkas liituma ka ma kaitseliitlase liikmelisus taastati tühi ruum”, kus Lõuna-Eesti kaitmaakonna elanikke. Edukas laiene1996. ja 1997. aastal, sest nii rühm seliitlastest moodustatud kompanii mine tipnes malevkonnale vastutuskui ka vald kuulusid I malevkonna koosseisus harjutati koos Kuperala määramisega ning uute rühvastutusalasse. janovi pataljoniga kombineeritud made loomisega veel samal suvel ja kaitselahingu pidamist ja vastutuse sügisel. Mais toimus maleva suurim üleandmist. Rahvusvaheline suurõppus väliõppus Mehikoorma ruumis, kus Aastatel 1998–2001 valitses 1997. aastal toimus Eestis rahvusvalahingupataljoni A-kompanii rollis malevkonnas teatud madalseis, heline rahupartnerluse suurõppus olid just I malevkonna lahingurühsest ka malevale olid need aastad „Baltic Challenge ’97”, mis oli malevmad. Aasta suurimaks sündmuseks keerulised ja ebastabiilsed. Esile kondlastele esimene sedalaadi kogeoli Vene relvajõudude viimaste väesaab tõsta malevkonna taasasutamus. Õppusel osaleti Tartu maleva üksuste väljaviimine Eesti territoomise 8. aastapäeva 1998. aastal, mil esindusrühma koosseisus. Õppuse riumilt 31. augustil. esimest korda pärast sõda annetati sisuks oli humanitaarabi andmiSoovides jätkata järjepidevuse malevkonna taastatud teenetemärse rahuvalvemissioon (vaatlusja traditsiooni ka allüksuse tasemel, ke; Tartu maleva maakaitseõppust kontrollpostide mehitamine, kiirsaavutas I malevkond Kaitseliidu pataljoni tasemel „Tappev sammal” reageerimisjõududes tegutsemine, ülema 1995. aasta 2. märtsi käskkir(viivituslahing, staabitöö) 1999. patrullid jalgsi ja masinatel, VIP-ide jaga nr 41 staatuse, millega malevaastal; malevkonna taasasutamise ja autokolonni eskortimine, taktika kond tunnistati 1940. aastani eksis10. aastapäeva tähistamist ja maleva massirahutuste korral jne). Kaks teerinud Tartu maleva Vabadusristi aastaõppust „Soe vastuvõtt” (lahinmalevkondlast osalesid õppusel Vendade malevkonna õigusjärglaguüksuse formeerimine, objekti mitmerahvuselise langevarjurikomseks. Kuigi sõjaeelseid liikmeid ega kaitsmine vastutusalal) 2000. aastal panii Eesti rühma koosseisus ning varasid leida ei õnnestunud, andis

KAITSELIIDU ARHIIV

Spordiseltsi Tarapita liikmetest said Tartu maleva taasasutajad

7 | 2015

ning väljaõppeürituste märgatavat sagenemist 2001. aastal.

KAITSELIIDU ARHIIV

Uue sajandi tegemised

Tarapita liikmed kaheksakümnendate viimasel aastal

ga pühitseti seal ka juba 1996. aastal valminud I malevkonna lipp, mis oli õmmeldud 1926. aastal kinnitatud kavandi järgi. Mitu aastat kestnud lipu saamise epopöa oli jõudnud lõpule.

Ohvitseride taimelava I malevkond on olnud tuntavaks taimelavaks taastatud Eesti ohvitserkonnale. Rohkem kui 90 ohvitseri on saanud auastmed kas I malevkonna liikmetena või alustanud siin oma militaarset tegevust. Erilist mainimist väärib selle sajandi alguses Kaitseliitu astunute põlvkonna tulek juhtimisse ja vastutuse põhiraskuse võtmine. Nemad on toonud kaasa värskeid tuuli nii malevkondlaste motivatsiooni kui ka allüksuste väljaõppesse. Praeguses malev-

Kuna Eestisse toodi lisavägesid, alustas ka Kaitseliit oma militaarset tegevust.

konnas on märgata juba kolmanda põlvkonna ehk uues Eestis sündinud kaitseliitlaste pealekasvu. Malevkonna koosseis ületas 400 liikme piiri esimest korda 1992. aastal ning teist korda 2009. aastal. Aastatel 2012–2013 oli malevkonnas üle 500 liikme. 2004. aastal komplekteeriti I malevkonna liikmetest kogu Tartu maleva võitlusgrupp ning 2009. aastal reorganiseeriti peamiselt I malevkonna baasil Tartu maleva lahingukompanii. Siinkohal on sobilik meenutada, et malevkond on olnud korduvalt doonoriks teistele Tartu maleva allüksustele. Isikkoosseise on siit saanud: - 1995. aastal taasasutatud sisevete divisjon, mille liikmetest suurem osa pärines I malevkonnast; - 1996. aastal taasasutatud Tartu maleva akadeemiline malevkond, mille tuumikuks sai I malevkonna üliõpilaste kompanii; - 2010. aastal taasasutatud Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm, mille pooled liikmed olid alustanud oma kaitseliitlikku tegevust just I malevkonnas; - 2013. aastal taasloodud PõhjaTartumaa üksikkompanii, mille põhijõuks eraldati malevkonnast kaks rühma; - 2014. aastal loodud Lõuna-Tartumaa üksikrühm, mis komplekteeriti malevkonna ühe aktiivseima rühma baasil. 7 | 2015

AJALUGU

Aastaid 2002–2014 ilmestab eelkõige uuel tasemel osalemine kaitseringkonna- ja brigaadiõppustel Kevadtorm (2003, 2005, 2011, 2012, 2014) ning reservõppekogunemistel (2002, 2004, 2006, 2009). Malevkonda mõjutasid maleva struktuuri olulised muutmised (2002, 2004, 2007, 2010, 2013, 2014). Väike seltskond malevkondlasi osales tihti sõjalissportlikel võistlustel nagu Utria dessant ja Eel-Erna ning tugevamad käisid korduvalt ka Erna retkel. 2002. aastal toimus Paldiskis rahvusvaheline kriisimeditsiiniõppus MEDCEUR-02 kolme Balti riigi ja Ameerika Ühendriikide sõjaväelastele. Õppuse raames Tartu lähedal korraldatud kolmepäevasel osaõppusel osalesid malevkondlased üleveorühmas. Samal aastal korraldati meeldejääv malevkonnasisene kontrollväliõppus (liikuvkaitselahing) nimetusega “Puhh ja mesilased”. Igal pool, kus on tegutsenud Tartu malev, on suure tõenäosusega olnud aktsioonis ka I malevkonna liikmed. Olgu nendeks maleva suurõppused („Hundilõks 2007”, „Tartu lukku” (2008), “Sillad lukku!” (2010) jne) või rutiinsed laskevõistlused, politsei abioperatsioonid kurjategijate tabamisel, Võidupüha paraadid, sõduriproovid, Kaitseliidu päevad ja hilisemad suvepäevad, tulekahjude kustutamised või sohu ja metsa eksinud inimeste otsingud. Tähelepanuväärsematest sündmustest käidi 2005. aastal likvideerimas Pärnu üleujutuse tagajärgi ja 2007. aastal osaleti pronksiööle järgnenud valmisolekus Tartus. 2011. aastal saadi osa maleva virtuaalõppekoostööst KVÜÕA matkekeskusega, 2012. aastal lahingukompanii lahinglaskmistest keskpolügoonil. 2014. aastal aidati Kambjas korraldada Tartumaa maakaitsepäeva ja osaleti Kaitseliidu Kooli korraldatud suurõppusel „Kotkalend“. 25. aprillil 2009 oli Tartu Raekoja platsil Tartu maleva lippude päev. Koos teiste allüksuste uute lippude-

Huvitava faktina võib märkida, et malevkonna liikmed on osalenud statistidena ka Eesti ajalooliste suurfi lmide võtetel: aastal 2002 fi lmis „Nimed marmortahvlil” ning aastal 2014 fi lmis „1944”.

Malevkonna taasasutamise 25. aastapäeva tähistati 28. märtsil 2015 Tartus Tähe tänavas asuvas üliõpilaskorporatsiooni Rotalia konvendihoones. Üritusest võttis osa ümmarguselt 140 malevkondlast ja külalist. Koos esinejate, teenindajate ja turvajatega täideti ära kogu maja. Hümni laulmisele ning kaks nädalat varem ametisse nimetatud värske malevkonnapealiku, nooremleitnant Kristjan Bachmani põhisõnavõtule järgnes malevkondlaste tunnustamine. Tervitussõnavõttudega esinesid ning meeneid kinkisid Elva malevkonna teavituspealik Märt Meesak, Põhja-Tartumaa üksikkompanii pealik Raigo Pool, Tamme malevkonna esindaja Aare Nurm, Akadeemilise malevkonna esindaja Lemmit Kaplinski, Naiskodukaitse Tartu ringkonna Tartu jaoskonna esinaine Karin Vahtre ning Kodutütarde esindaja Mirjam Link. Malevapealik major Kalle Köhler, kes saabus samal ajal toimunud Tamme malevkonna aastapäeva tähistamiselt, kinkis malevkonnapealikule lühikese sepistatud mõõga soovitusega „hoida korda ja ohjeldada seltskonda” aastapäeva tähistamisel.

KAITSELIIDU ARHIIV

AJALUGU

Taasasutamise 25. aastapäev

Relvaõpe Tartu malevas 1990. aastate alguses.

7 | 2015

teavet kogunes väga ebaühtlaselt, tuli autoreil teha valikuid ning mõned teisejärgulised teemad kõrvale jätta. Kuid kõige olulisem sai ﬁ kseeritud ning tähelepanuväärsed tegijad ära mainitud. Seega võib raamatut julgelt nimetada Tartu I malevkonna kaitseliitlaste tegemiste vaimseks postamendiks ja ajalooliseks teetähiseks. Tulemus sai esinduslik ning suurepärase trükikvaliteediga. Esimesed raamatud anti üle varalahkunud Meelis Säre (1960-2014) ja Indrek Raudsepa (1968-2008) leskedele. Seejärel said selle kingiks taastatud Kaitseliidu esimene ülem Kalle Eller ning neli kunagist „Tarapita poissi”, kes nüüdseks on jõudnud soliidsesse ikka. Samuti teose sünnile kaasaaitajad ning malevkonda väljapaistva jälje jätnud endised allüksuste pealikud, kellest mitmed on kaitseväes kaugele jõudnud või jätkavad malevkonna Seejärel autasustati malevkonteenekate liikmetena. na ajaloolise teenetemärgiga kuut Autogrammide jagamine jätkus malevkonna tegemistes viimastel veel paar tundi suupistete nautiaastatel silma paistnud liiget. Päeva keskse sündmusena esitleti mise, tantsu ja pildistamise kõrval. Peomelus õnnestus teha ka 21 värskelt trükikojast tulnud malevmalevkonna teenetemärgi kavaleri konna ajalooraamatut „Vabadusühispilt. risti Vendade malevkonnast Tartu Ligi 10 tundi kestnud ürituse esimese malevkonnani”. Seda 500 eksemplaris trükitud teost tutvusta- meelelahutusliku osa eest hoolitsesid mõlemad malevkonna liikmetest sid ansambel Melody, malevkonna oma mees InBoil ning Burlesque’i autorid. showtantsijad. Kvaliteetse heli- ja Aktiivselt kirjutati raamatut valgustehnika ning tantsumuusika kaheksa viimast kuud 2014. aastal, valiku eest seisis hea oma ala asjakuid materjali otsimisele ja läbitöötundja malevkondlane Tiit Terask. tamisele kulus lausa 14 aastat. Et Mitme organisaatori ja osavõtja hinnangul oli tegemist ühe aegade parima kaitseliitliku peoga. Õnnestumise ning eelkõige vastava ﬂuidumi loomise taga olid nii peo korraldajad kui ka kõik osalejad – väärikad taasasutajad, ammused (et mitte öelda vanad) olijad, mitmekülgselt „kuldsed” keskealised ning noorima põlvkonna esindajad. Mitmele karastunud veteranile osutus see pidu ootamatult meeliliigutavaks ning mällusööbivaks. Et veerand sajandit on just keskmise inimpõlve pikkus, siis oligi viimane aeg raamatuga vanad otsad kokku tõmmata ning innustada uue laine tegijaid (kelle juured peituvad samuti varasemas) meeleoluka peoga. Elagu I malevkond!

Praeguses malevkonnas on märgata juba kolmanda põlvkonna ehk uues Eestis sündinud kaitseliitlaste pealekasvu.

Millised on kodaniku õigused ja kohustused Eesti kaitsmisel? testatud käskkiri nr. 1 igal tingimusel vastuhakkamise kohta kehtib endiselt.

Kodanikel on soov oma riiki kaitsta Nii põhiseaduse § 128 kui ka Einselni käskkiri sätestavad riigikaitsemeetmed Eesti vastu suunatud agressiooni korral. Kahjuks ei ole arusaamad rahvusvahelisest õigusest, riigipiiride puutumatusest ning riigi territoriaalse terviklikkuse põhimõttest tänapäeva Euroopas alati kehtivad ja järgitavad ning sõjalist jõudu püütakse kasutada varjatult ja igal viisil, ilma sõjaseisukorda välja kuuluta-

FREEIMAGES.COM

Tekst: KAIDO PIHLAKAS

Kuidas kodanike omaalgatuslik vastupanu võiks toimuda, sellele pakkus võimaliku lahenduse kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln oma 1995. aasta 1. jaanuari käskkirjas nr. 1, kus ta Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral sõjaseisukorra väljakuulutamise tagamiseks – juhul, kui seda ei ole võimalik teha põhiseaduse §-s 128 ettenähtud korras ja tulenevalt §-s 127 kaitseväe ja riigikaitse juhile pandud ülesannetest ning lähtudes põhimõttest, et parem on surra vaba mehena kui elada orjaahelates – andis käsu kehtestada sõjaseisukord Eesti Vabariigi territooriumil hetkest, mil vaenlase relvastatud üksused või formuleeringud ületavad omavoliliselt riikide vahelise kontrolljoone (riigipiiri). Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras on öelnud, et kindral Einselni keh-

MÕTE

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 54 sätestab, et Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

7 | 2015

FREEIMAGES.COM

MÕTE 72

mata. Nii on Venemaa teinud seda Krimmis ja varem Gruusias ning teeb jätkuvalt Ida-Ukrainas. Seega peaksid Eesti põhiseadus ja kaitseväe juhataja käskkiri nr. 1 Eesti kodanike õigusest osutada omaalgatuslikku vastupanu meie põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele kehtima nii relvastatud agressiooni olukorras, mil piiri ületavad relvastatud üksused, kui ka hübriidsõja meetodeid kasutavate rünnakute korral, milleks Venemaal on olemas praktikas järeleproovitud kogemus. Kuid kas meie kodanikul on küllaldane tahe oma riiki kaitsta ja kas tal on ka piisavalt kogemusi, oskusi ja võimalusi oma kaitsetahet realiseerida? Kaitseministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on enam kui 80% Eesti meeskodanikest valmis astuma maale tunginud vaenlase vastu, relv käes, ning Turu-uuringute ASi andmete kohaselt arvab enamik Eesti elanikest, et riik peaks sõjaolukorras osutama relvastatud vastupanu. Kuid selline on suhtumine sõjaolukorda juhul, kui Eestisse tungivad teise riigi relvajõud. Riigikaitse oluline tegur on Eesti elanike kaitsetahe, kui sellega liitub väljaõpe (ajateenistus, regulaarsed kordusõppused) ning aktiivne tegevus Kaitseliidus. Mais lõppenud suurõppus Siil kinnitas meie riigikaitse valitud suundade õigsust. Osa õppustele kutsutud reservväelaste ilmumata jäämine ei tunnista nende kodanike kaitsetahte ja vastutustunde puudumist, sest puudub analüüs mitteilmumise põhjustest. Korduvate mitteobjektiivsete põhjuste ilmnedes tuleks kaaluda asjakohaste normatiivaktide muutmist, et suurendada vastutust oma kohustuse täitmatajätmise eest. 7 | 2015

Uus seadus annab rohkem võimalusi Vaatamata mõningatele vajakajäämistele on 11. veebruaril 2015 Riigikogus vastu võetud riigikaitseseadus (jõustub 1. jaanuaril 2016) oluline Eesti riigikaitsevõime suurendamiseks, sh hübriidsõja rünnakute tõrjumiseks ja ennetamiseks. Riigikaitseseaduse (RiKS) 9. peatüki rakendussätted kehtestavad võimalike ohtude tõrjumiseks lisavõimalusi ja -viise, kui rünne on suunatud riikliku iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. RiKS rakendussätted muudavad olulisi riigikaitselisi seadusi, sh erakorralise seisukorra seadust (ErSS), kaitseväe korralduse seadust ja Kaitseliidu seadust. Kogumis peaksid need muudatused paremini

tagama Eesti iseseisva kaitsevõime realiseerimise. Nii sätestab RiKS § 8, et tagamaks riigi valmisolekut ennetada ja tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu, kehtib riigis sõltuvalt ohu suurusest üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord. Erakorralisele seisukorrale kohaldatakse erakorralise seisukorra seadus. RiKS rakendussätted muudavad ErSS §-i 15, millega laiendatakse kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist erakorralise seisukorra lahendamisse. Neid võib kaasata avaliku võimuorgani ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, vägivallaga seotud kollektiivse surveaktsiooni või vägivallaga seotud isikugruppide konﬂ iktist

Uuringu kohaselt on enam kui 80% Eesti meeskodanikest valmis astuma maale tunginud vaenlase vastu, relv käes.

Hübriidsõja ohuga peab arvestama

tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks, Eesti mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks, aga ka vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamiseks. RiKS reguleerib ka selle, kuidas kaitsevägi ja Kaitseliit erakorralise seisukorra lahendamisse kaasatakse. RiKS muudab Kaitseliidu seadust ja korrakaitseseadust ning selles kehtestatakse kord, kuidas hakkab toimuma riigikaitseobjekti vastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ja tõkestamine. RiKS jõustumisel saavad kaitsevägi ja Kaitseliit juurde õigusi ja kohustusi. Neid teostades juhinduvad nad ka korrakaitse seadusest, mis reguleerib avalikus kohtades käitumise üldnõudeid ning avalike koosolekute ja avalike ürituste korraldamise nõudeid, samuti annab keelatud koosoleku mõiste: see on koosolek, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse või

Kahjuks hakkavad RiKS ja selle rakendussätted kehtima alles 1. jaanuarist 2016. Niikaua kehtiv sõjaaja riigikaitse seadus aga sätestab korra üksnes sõjaseisukorra ajal, mis on kehtestatud seaduses ettenähtud korras Riigikogu või presidendi poolt, ja reguleerib riigikaitse korraldust üksnes sõja ajal, mitte aga hübriidsõja olukorras. Kehtiv sõjaaja riigikaitse seadus ei saa oma ajaloolist tausta arvestades mingilgi määral reguleerida tänaseid ohte Eesti iseseisvusele ja põhiseaduslikule korrale, mis tulenevad hübriidsõja meetodite kasutamise võimalusest Venemaa poolt. Vastupidine seisukoht ja sellise ohu eitamine või püüe vähendada selle tõsiseltvõetavust on kas asjatundmatu, vastutustundetu või populistlik ning ohustab meie riiklikku iseseisvust ja sõltumatust eriti siis, kui sellega kaasneb Eesti iseseisva kaitsevõime ja heidutuse tähtsuse pisendamine. Seda väites tuginen ka rahvusvaheliselt tuntud asjatundjatele. Nii on Belgia sõjandusanalüütik, sõjaline nõustaja Venemaa asjas Joris van Bladel rõhutanud, et põhja pool

RiKS reguleerib ka selle, kuidas kaasatakse kaitsevägi ja Kaitseliit erakorralise seisukorra lahendamisse. Haagi–Odessa joont on vajalikud territoriaalkaitse ja heidutusstrateegia. Need seisukohad realiseeritaksegi Eesti riigikaitses laiapõhjalise riigikaitsekontseptsiooni ja riigikaitse arengukava loomise ning rahvusvahelise koostööga (õhuturve, ühisõppused jne). NATO peasekretär Jens Stoltenberg on öelnud, et leppis Euroopa Liidu välispoliitika juhi Frederika Mogheriniga kokku NATO ja euroliidu hübriidsõjavastase koostöö intensiivistamises. Ta rõhutas pressikonverentsil, et see võimaldab tegutseda kiiresti ja efektiivselt hübriidsõja ohu korral mõne liikme vastu. Eestis on vaja riiklikult toetada kodanike algatusi, mis on suunatud kaitsetahte ja kaitsevõime suurendamisele, sealhulgas reservväelaste täiendkoolituste ja õppuste korraldamist ning nende riigikaitseks vajaliku sõjaerialase ettevalmistuse regulaarset täiendamist.

MÕTE

põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust.

RiKS ja selle rakendussätted hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2016. 7 | 2015

Noortel Kotkastel ja Kodutütardel valmis hiljuti tänapäevane välivorm, mis muudab noorte ja noortejuhtide metsaskäigud tunduvalt mugavamaks. Kaitse Kodu! sai seda uut vormi katsuda ja proovida. Tekst: KRISTJAN PRII

Kuigi vorm jõudis Kaitse Kodu! toimetusse alles kevadel, sai seda siiski katsetada ka vähe karmimates oludes

7 | 2015

TRIIN INGERMAA

NOORED

Noorte uus vorm rahuldab ka nõudlikumat matkajat

Kihiline riietumine

TRIIN INGERMAA

Kuna inimene ise ei suuda oma kehatemperatuuri reguleerida, peab appi võtma abivahendid ehk rõivad. Neid valides oleks mõistlik jälgida kihilise riietumise kontseptsiooni. Aluskihi moodustab soe pesu, mille ülesandeks on niiskus kehast eemale toimetada. Sellele järgneb vahekiht, näiteks peene koega ﬂ iis, mis lubab kehaniiskusel aurustuda, hoiab sooja ega lase tuulel soojust minema puhuda. Jälgida tuleb, et kahe kihi vahele jääks piisav õhuvahe. Viimaseks kihiks on väliskiht, mis kaitseb vihma ja muude ilmastikunähtuste eest. Neid reegleid rakendades kasutasingi uut vormi. Kahjuks õnnestus see kätte saada alles kevadel, mistõttu ma talviseid katsetusi teha ei saanud. Siiski viibisin vormiga piisavalt jahedates tingimustes ning oman seetõttu üsna adekvaatset pilti selle omadustest madalatel temperatuuridel.

L I S A T E AV E

Tuulejakk Tuulejakk on valmistatud vetthülgavast, tuuletõkkega materjalist, mis peab vastu mehaanilisele kulumisele ja rebimisele. Jakk on sirge lõikega ja pikkade otsaõmmeldud varrukatega. Jakil on püstkrae. Püstkrae ülaservas on kant, millest moodustub tunnel. Tunnelis on krae reguleerimisnöör, mis väljub kandi keskel krae välisküljel olevast öösist. Reguleerimisnööril on stopper krae laiuse fikseerimiseks, nöör on fikseeritud fiksaatoriga. Esiluku all (vasaku hõlma küljes) on tuuleliist. Tuuleliistu ülemisest otsast moodustub lukuotsa kate. Toote hõlmal on ülaosas üks vertikaalsuunaliselt lukuga suletav rinnatasku sulgemise suunaga alt üles. Toote hõlmadel on alaosas diagonaalsed sissetöödeldud lukuga taskud sulgemise suunaga alt üles. Hingavuse suurendamiseks on varruka käealusesse õmblusesse ja küljeõmblusesse (käeaugu alla) õmmeldud spiraallukk (õhutusava), mis on avatav ja suletav kahe kelguga. Tuulejaki varrukasuus on reguleerimistripp, mis on kinnitatud varruka esiosa ühendusõmblusesse. Tuulejaki allääres moodustub tunnel. Tunnelis on reguleerimisnöör, mis läbib küljeõmbluste juures olevaid kahte öösi. Öösid on jaki sisemisel poolel. Nööri reguleeritakse 8 mm ripspaelaga küljeõmblustesse kinnitatud stopperitest, nöör on fikseeritud fiksaatoriga. Alläär on reguleeritav jaki mõlemalt küljelt.

NOORED

Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele mõeldud värske riietus koosneb skaudistiilis mütsist, pükstest, tuulejakist ja jopest. Et saada vormist võimalikult õiglane pilt, panin seda hoolega proovile. Käisin seda kandes jalgsi üle saja kilomeetri mööda erinevaid teid, soid ja rabasid, veetsin välivormis aega mere ääres ja ronisin mägedes. Protsess oli väga põnev ja tulemused huvitavad. Kuid esmalt riietumisest üldisemalt.

Katsetamise käigus läbiti vormiga üle saja kilomeetri mitmesuguse kattega teid

7 | 2015

TRIIN INGERMAA

NOORED

Uus vorm

Vormi testiti nii rannas kui ka mägedes matkates

L I S A T E AV E

Püksid Püksid on sirge siluetiga ja voodrita. Pükstel on kaks küljetükiga, diagonaalselt (sirge joonega) töödeldud küljetaskut. Pükste mõlemal küljel on pealeõmmeldud sääretaskud. Taskuid katab takjatega suletav klapp. Pükste põlvel on kaks maha kapitud sissevõtet ja põhimaterjalist pealepandud tugevdusdetail. Istmikupiirkonnas on figuurse kujuga vaheleõmmeldud tugevdusdetailid. Tagaosas on kaks liistuga sissetöödeldud taskut. Pükste alläär on töödeldud palistusega, millest moodustub tunnel. Tunnelis on ringselt reguleerimisnöör, mis väljub küljeõmbluse juures olevast avast. Nöör läbib tripiga allääreõmblusesse kinnitatud stopperit ning küljeõmblusesse kinnitatud ripspaela.

7 | 2015

Üldiselt näeb vorm väga hea välja, on ilusa lõikega ning maskeerib hästi. Väikseks puuduseks võib lugeda värvitooni, sest rõivas määrdub ruttu. Samas lähevad riided aktiivsel kasutamisel ikka mustaks, mistõttu ei maksa sellest erilist numbrit teha. Müts on väga hea lõikega ja heast materjalist. Loodetavasti lisandub sellele tulevikus ka vähe talvisem versioon. Püksid on materjalist, mida rahvasuus kutsutakse vahvelriideks. Need istuvad hästi jalga, sääred on pikemad ja alt kummiga kokku tõmmatavad, mis soosib nende kandmist nii saapa sees kui ka peal. Krõpsudega küljetaskutesse on hea asju panna, kuid tuleb olla ka ettevaatlik, sest krõps ei pruugi alati hästi kinni jääda. Kandsin pükste ülevalhoidmiseks trakse, sest minu püksirihm ei mahtunud aasadest läbi, kuid laost väljastatavate Rootsi rihmadega tõenäoliselt probleeme ei teki. Tuulejakk on mõeldud vahekihina kasutamiseks. See on varustatud takjaribadega nimesildi, järgutunnuste ja allüksuse embleemi tarbeks. Ilmselt näeb jakk väga lahe välja, kui kõik märgistused on peal, kuid meie omavahel eriti läbi ei saanud. Kuna see oli mõeldud kasutamiseks soojahoidva kihina, pidi see mahtuma ka jope alla. Aga aktiivsel liikumisel oli seda kõike natuke liiga palju, mistõttu kaenlaalused ventilatsioonilukud hakkasid hõõruma ning jaki kandmine muutus ebameeldivaks. Jope vihma- ja tuulepidavus on väga hea. Selle poolmantli sarnane lõige aitab selga kaitsta ka kummardudes. Jopel on hulganisti erinevaid lukkudega taskuid, väga hästi peas püsiv kapuuts, mõistliku kõrgusega krae, väljas takjaribad tunnuste kandmiseks ning sees kiht võrku ventilatsiooni parandamiseks. Kõik need omadused teevad jopest suurepärase riideeseme sügisest kevadeni kandmiseks. Suvel jääb see siiski rohkem passiivsesse kasutusse. Kokkuvõtteks võib öelda, et noored said endale hea uue vormi, mida võib kanda nii metsas kui vajadusel ka esinduslikumatel üritustel. Vormil on palju häid praktilisi omadusi ning nõudliku matkajana usun ma, et see rahuldab suurema osa noorte vajadusi, kombineeritult teiste elementidega ka aktiivsete võistlejate omi.

MARJU KIIPUS

SIRJE SARAPU

Naiskodukaitsjad korraldasid juuli lõpus Muraste politsei- ja piirivalvekolledžis, Eesti Politsei Naisühenduse ja Sisekaitseakadeemia töötajaskonna lastelaagris esmaabi õppepäeva. Esmaabiõppeks jagunesid laagrilised kahte gruppi. Ühed õppisid sidumist, esmaabivahendite tundmist ja kasutamist ning teised omandasid samal ajal elustamise a-d ja b-d. Poolteise tunni möödudes vahetati kohad. Nii sidumise kui elustamise grupis tuli lahendada ka juhtumeid elust enesest. Noored harjutasid õppenukkudel ja hiljem tuli sooritada õppenuku elustamine juba ilma juhendamiseta. Eriti võib kiita väiksemaid poisse ja tüdrukuid, kes oma väikesest kasvust hoolimata püüdsid kõigest väest praktiseerida elustamist õppenukul. Samuti olid nad sidumisõppes väga asjalikud. Väiksemate grupp oli usin ka küsimusi esitama ja juhendajate küsimustele vastama. Elav arutelu tekkis näiteks teemal, kuidas toimida rästiku hammustuse korral. Ka murdeealised noored mõistsid, et praktiline õpe vajab pidevat ja teadmistepõhiselt julget harjutamist. Esmaabiõpe oli suvelaagri kavas esimest korda. Võib väita, et see õnnestus suurepäraselt. Lapsed ja isegi nende kasvatajad said uusi teadmisi teadvuse kontrollimise, hingamise ja muu kohta. Kõige suurem tänu peegeldus laste säravates silmades. Laagri tööst võttis osa ka Eesti Politsei Naisühenduse liige Merche Laul, kes on läbinud parameediku kursused. Nii temal kui Tallinna ringkonna meditsiinigrupi juhi kohusetäitjal Karen Kannistel oli esialgu mure, kuidas õppepäevale abiväge leida. Viimaks nõustus üritusele õla alla panema üks Tallinna ringkonna tegevliige ja pärast läbirääkimisi ühinesid õppepäevaga ka Harju ringkonna naiskodukaitsjad Marju Jõgi ja Kadri Põlm. Üleriigilises laagris osales 43 last vanuses 7–14 aastat.

UUDISED Eesti noored Lätis laagris Augusti keskel osales Lätis Kalnciemsis NATO teemalises noortelaagris „Baltic Guards 2015“ kokku 30 noorkotkast, kodutütart ja noortejuhti Tallinna ja Valgamaa malevatest ning ringkondadest. Laagri keskmes oli regiooni noorte ühtsuse tugevdamine, liidriomaduste lihvimine, noorte valmisoleku suurendamine tulla toime pingeolukordades, sise-ja välisturvalisuse väljakutsete tutvustamine ning NATO toimimispõhimõtete selgitamine. „Baltic Guards“ noortelaager toimus esimest korda 2012. aastal Lätis. Laager roteerus Leetu ja Eestisse 2013. ja 2014. aastal. Laagri läbiviimise eest vastutavad riigikaitselised noorteorganisatsioonid – Eesti Noored Kotkad ja Kodutütred, Leedu Šaulių Sajunga ning Läti Jaunsardze.

Võrumaa noored tegid metsa korda Põlva ja Võrumaa kodutütred ja noorkotkad saabusid 10. augustil Põlvamaal asuvasse Lõunalaagri puhkekohta, et puhastada võsast matkarada ja endise Lõunalaagri ehitiste vundamendid. RMK töötajate juhendamisel tehti vajalikke töid ka Ilumetsas ja Piusal ning saadi uusi teadmisi RMK loodusprogrammidest. Metsas veedeti 2 suvist päeva koos loodusega – oli õpetlik ja põnev laager!

NOORED

Head kogemused esmaabi õppepäevast noortele Murastes

Avinurme malevkonna militaarlaager „Ellujäämine metsas“ Augustikuu eelviimasel nädalavahetusel kogunes Avinurme üle kolmekümne noorkotka ja kodutütre, et juhendajate eestvedamisel kolme päeva jooksul ellujäämisoskusi ja metsas toimetulekut õppida. Esimene õhtu möödus laagri- ja militaareluga tutvudes ning lõkkel vorstikesi ja pulgaleiba küpsetades. Mitmetele uutele või noorematele organisatsiooniga liitunutele oli see esimene öö magada ehtsas sõjaväetelgis ning saada omal nahal tunda, mida tähendab ahjuvalve rõskes augustiöös. Laupäeval alustasid noorkotkad ja kodutütred gruppidena õpet erinevates tegevuspunktides: kaardi- ja kompassiõpe, laskmine õhk- ja sportrelvadest, vibulaskmine, osavusülesanded. Samuti õpiti, kuidas valmistada erinevaid lõkkeid ja dakota ahju, telkmantlitest magamiskohti ja veeﬁltrit joogivee saamiseks. Viimase laagripäeva hommikul pärast pannkookide söömist said laagrilised maha pidada mõned paintballilahingud, enne kui saabus aeg panna kõrvetava keskpäevapäikese käes telgid kokku ja lugeda selleaastane militaarlaager lõppenuks. 7 | 2015

Kaitseliidu taastajad kohtusid jälle Järvakandis 15. augustil kogunesid Kaitseliidu taastamise juures olnud Järvakandis, et tähistada pöördelise koosoleku 25. aastapäeva.

AJALUGU

Autor: KAITSE KODU!

„Saan olla kindel organisatsiooni tahtes, oskustes ja võimetes. See ei oleks võimalik, kui neil keerulistel aegadel, kui me iseseisvuse taastamise poole püüdlesime, ei oleks tulnud kokku neid mehi ja naisi, kes tol ajal otsustasid: nüüd on aeg taastada Kaitseliit.“ Nende sõnadega tervitas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili 15. augustil Järvakandis kokku saanud Kaitseliidu taastajaid. Kutsutud polnud ainult Järvakandis 1990. aasta taastamiskoosolekul osalenud, vaid ka mehed ja naised Eesti eri servadest, kes kuulsale koosolekule ehk ei jõudnud, kuid ajasid vaba riigi algusaastatel Kaitseliidu asja oma kodukohas. „Nii nagu kõik taastamised, ei tulnud seegi lihtsalt,“ ütles kindral Kiili. „Oli palju initsiatiivgruppe, palju püüdeid Eesti eri otstes. Kuid sündmus siin Järvakandis tõi Kaitseliidu väga jõuliselt meie ühiskonna teadvusesse tagasi.“ Järvakandis kogunenud paarsada Kaitseliidu liiget said mälestuseks kaasa meenemedali „25 aastat Kaitseliidu taastamisest“.

5 X KRISTJAN PRII

Kokkutuleku idee autor ja arhitekt, üks esimesi Pärnumaa maleva pealikke ning tänane planeerimis- ja koostööjaoskonna juhataja Hannes Toomsalu

7 | 2015

Kauaaegne Kaitseliidu peastaabi operatiivosakonna ohvitser ja Pärnumaa maleva taastaja Erich Oruste

Järvakanti jõudis päikeselisel laupäeval paarsada 25-aastase staažiga relvavenda

Saarlane Jaan Teär (vasakul) laulis ette 1992. aastal II ohvitseride kursusel koos kadunud Meelis Särega tehtud laulu

Põrgupõhja retke üks eestvedajatest, Toomas "Raudpats" Tõnisson

7 | 2015

Viire Villandi 15. august 1955 – 3. september 2015 vist sügistuul sind kaasa viis IN MEMORIAM

Septembri päikeseline algus viis meie seast kauaaegse keeletoimetaja Viire Villandi. Viire sündis ja kasvas Tallinnas Valeeria Villandi ja Ülo Pootsi peres. Filoloogiaõpingud ülikoolis viisid ta uude kodulinna, Tartusse. Järgnesid tööaastad Tartu Ülikooli raamatukogus, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Keele Instituudis, Postimehes ja pisitasa mujalgi. Kaitseliidule tähendas Viire ilusas emakeeles ajakirja. Just Viire Villandi on silunud Kaitse Kodu! keelekasutust ja stiili nii maitsekalt, diplomaatiliselt ja sisutundlikult alates 1995. aastast. Täpselt sama kaua, kui Kaitseliit seda ajakirja on välja andnud. 2005. aastal annetati Viirele Kaitseliidu teenetemedali III klass. Jääme puudust tundma tema heatahtlikust puudutusest iga Kaitse Kodu! ettevõtmise juures.

7 | 2015

AUTORID

KAINAR KRUUS veebel Kainar Kruus on Tallinna maleva instruktor ja kompaniiveebel. 2014. aastal valiti tema lugu Mali treeningmissioonist Kaitse Kodu! parimaks reportaažiks VELLI EHASALU vabatahtlik reporter Velli Ehasalu kuulub Naiskodukaitse Tallinna ringkonda, kus ta täidab ka ringkonna juhatuse liikme kohuseid MARTIN ANDRELLER vabatahtlik reporter Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin on metsavendluse uurimisele pühendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui ka soomukiga sõites TAAVI URB kaptenmajor Taavi Urb asus mereväkke teenima 1998. aastal. Alates 2011. aastast on ta KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli mereväe põhikursuse ülem. Tal on magistrikraad ajaloos HEIDI TORMET vabatahtlik reporter Naiskodukaitse Tallinna ringkonna liige Heidi Tormet oli esimest korda staabiassistent juba 2009. aastal, kõigest mõned kuud pärast organisatsiooniga liitumist

ILMAR RAAG Valitsuse kommunikatsioonibüroo strateegilise kommunikatsiooni nõunik ja vabatahtlik kaitseliitlane

KERSTI PODMOŠENSKI Naiskodukaitse väljaõppe arendusspetsialist Kersti vedada on tihtipeale olnud erinevad meditsiinialased kursused Kaitseliidus

KALEV KONSO kaptenmajor (r) Kalev Konso on Tartu maleva I malevkonna liige alates 1990. aastast ning ajaloopealik alates 2004. aastast

KRISTJAN PRII Kaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

PARANDUS: Eelmises numbris oli Naiskodukaitse ajaloorubriigi artikli autoriks märgitud Liina Pärnamäe. Tegelikkuses oli autoreid palju rohkem, lisaks mainitule ka Liisa Pedoksaar, Liina Pärnamäe, Anna-Liisa Viltrop, Triin Serglov, Kadri Green, Kristine Kreitsman ja Kadi Kass.

Minu relv on puhastatud ja ülevaatamiseks valmis

ILUS ELU

Paljud kaitseliitlased täiendavad tihtipeale oma relvi – vahetatakse laesääri, lisatakse punatäppsihikuid jne. Selles loos keskendume kaitseliitlaste sõpradele, kes ulatavad meile siin abikäe. NordArm on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis arendab ja toodab relvade lisatarvikuid, varuosi ja väljaõppevahendeid. Üks prioriteetseid arendussuundi on HK G3 / AK-4 lisatarvikud. NordArmi esindaja kinnitusel soovib järjest enam kaitseliitlasi muuta oma põhilist lahingurelva HK G3/AK-4 mugavamaks ja kompaktsemaks. Selleks on NordArm HK arendanud G3/AK-4 relvaplatvormile mitmeid tooteid, mida Kaitseliidu õppustel aina rohkem näha võib. Tootevalikus on põsetoe-

ga teleskoopkaba, picatinny laesäär ning kompensaator laskesportlastele. Katsetusjärgus on küljelekäiv põsetoega teleskoopkaba. Tallinnas tegutseva relvad.ee soov on pakkuda hea kvaliteediga ning mõistlikku hinnaklassi kuuluvaid tooteid. Nende meeskonda kuuluvad ka kaitseliitlased, seega omavad nad päris head ülevaadet riigikaitsjate vajadustest. Üheks relvad.ee tegevusalaks on ka airsoftrelvade müük ja hooldus. Kui varem on see militaarne ja adrenaliinirohke ala olnud peamiselt harrastajate

pärusmaa, siis viimastel aastatel on plastkuuliga õhkrelvad leidnud järjest enam kasutust kaitseväe ja Kaitseliidu õppustel. Kui on huvi, kuid puudub võimalus airsoftrelvi soetada, on võimalik neid ka treeninguüritusteks laenutada relvad. ee healt koostööpartnerilt www. militaarseiklus.ee. Uue tootegrupina pakutakse Eesti ettevõtte Steelcore erakorralise meditsiini vahendeid, alustades komplekteeritud pakkidest üksikvõitlejale ja tervele üksusele ning lõpetades kaitseväe standardile vastavate komplektidega MK1, MK2 ja MK3. Kaitseliidu ja kaitseväe liikmetele kehtib relvad.ee-s püsisoodustus 5%. Hinnakujunduses on nad paindlikud ning suuremate tellimuste puhul (malevad, grupid, sõpruskonnad) tasub kindlasti küsida hinnapakkumist! Lisaks toetab relvad.ee uusi kaitseliitlasi varustuse hankimisel ja pakub lisasoodustusi SBK-l osalejatele. Kursuste juhid – võtke julgesti nendega ühendust!

L I S A T E AV E

NordArmi valikust leiad:  Swiss Arms – Šveitsi lahingu- ja

täpsusrelvad  Schmidt & Bender – Saksa kvaliteetsed

optilised sihikud  RUAG Ammotec – Šveitsi kvaliteetlaske-

moon RELVAD.EE

 Warrior Assault Systems – üksikvõitleja

taktikaline varustus (sh plaadikandjad, ballistilised kaitseplaadid)

Relvad.ee valikust leiab: Nordarmi leiad Harjumaalt www.nordarm.com Läike tee 32 Peetri 75312 Telefon: +372 64 15 511 E-post info@nordarm.com

Relvad.ee kaupluse leiad Tallinnast www.relvad.ee Veerenni 15 Tallinn 10135 Telefon +372 60 90 564 E-post: info@relvad.ee

MOLLE vestid ja taskud (Condor, GalviLinda), saapad (Magnum, Haix, Mil-tec), taktikalised kindad (Mechanix, Helikon), riided (Vertx, Mil-tec, Helikon), optilised ja punatäppsihikud (UTG), seljakotid (Wisport, Condor) ja palju muud militaarvarustust valguspulkadest relvakappideni.

Rohkem soodustusi leiad lehelt: http://www.kaitseliit.ee/et/soodustused-kaitseliitlastele 82

7 | 2015