Skrunda-1: kummituslinn radari varjus Köögilaua praguliselt vakstult ehmub lendu kärbes, kui Roman lusika võtab ning sellega isutult pudru sees songib. Laisalt saadab Roman pilguga kärbse lendu. Too maandub köögi siniseks võõbatud seinal. Kärbsel ei ole kuhugi minna. Romanil kah mitte. Ta on määratud siia. Teenima Läti Sotsialistliku Vabariigi loodenurka, kõrgete metsade vahele rajatud radaribaasi.
MILITAARTURISM
Tekst: ASSO PUIDET
Radaribaasi katab nii tihke saladuseloor, et siia 1955. aastal esimesi puid langetama ja vundamenti valama saabunud ehitusbrigaadil polnud õrna aimugi, mille kallal nad täpsemalt töötavad. Ega see neid väga huvitanud kah. Olulisem oli, et ehitustööde eest maksti ekstra tasu. Tööd jagus neil selle kummalise, 250 meetri pikkuselt laiali sirutatud tiibadega hoonega kuni 1967. aastani. Siis oli Dnepri tüüpi radarijaam – just seda nad enda teadmata ehitasid – tööle lülitamiseks ja vaenlase jälgimiseks valmis. Samal ajal tekkisid saladusesarkofaagi esimesed mõrad. Ühtäkki ebameeldivalt vilisema kippunud raadiovastuvõtjad ning teleekraanidele tekkinud kummalised triibud reetsid seitse kilomeetrit eemal asuva Skrunda linnakese elanikele, et kusagil lähedal peab paiknema võimas radaribaas. Olukorda ei muutnud sugugi paremaks asjaolu, et samas kohas käivitati neli aastat hiljem veel teinegi sama tüüpi radar.
Salajased elud Läbi avatud köögiukse kostab esikuseinal ragisevast krapist Romani kõrvu klassikaline muusikapala. Roman haigutab ja libistab pilgu peegli kohale kinnitatud seinakel-
74
7 | 2016
