Kui seeni on, siis seeni on Ma pole kohanud kedagi teist peale Veiko Kastanje, kes suudab teepervel seent märgata 40kilomeetrise tunnikiirusega sõitva auto aknast ja, vähe sellest, teha seejuures vahet lambatatikal ja puravikul. Pealegi on ta paras naljamees, kes ütleb end seeneteadust õppima läinud olevat halva silmanägemise pärast.
ASSO PUIDET
HEAd ISU
Tekst: TÕNU KANN
36
7 | 2017
Põhjenduski on tal käepärast võtta: elusloodus ei tunne maakeral suuremat olendit kui seen. Suurim neist hõlmab kümneruutkilomeetrise maa-ala. Õnneks siiski mitte Eestis ja mitte kübaraga. Pealegi, paljale silmale see seenehiiglane kätte ei paista, sest enamik temast on peidus seeneniidistikuna maa all, mis elusa organismina on ühes maailma kohas anastanudki kümne jalgpalliväljaku suuruse kasvuala. Maad kaevamata suuremat osa temast ei näe. Ole kui
