Kaitse Kodu! nr 8 2013. a by Kaitse Kodu!

EESTI MEES PUNAARMEES II ILMASÕJAS JA PÄRAST SEDA (III)

KAITSE

KODU! NR 8/2013 (124/570)

KAITSELIIDU AJAKIRI

Sügis toob suured õppused

MÄNG DROONI JA SEMAFORIGA

KAITSELIIT TOETUB TRADITSIOONIDELE

Lahenda ülesanne: ü valged alustav alustavad tavad ja võidavad!

Skänni koodi ja vaata kuidas kuid uidas lahing lõpeb!

MIS ON SINU JÄRGMINE KÄIK? Elus on võidukad need, kes oskavad ka raskes seisus käike ette näha. Kõrgem Sõjakool valmistab sind ette nii lahinguks kui ka eluks. Tee oma võidukäik — tule Kõrgemasse Sõjakooli! Külasta Sõjakooli messiboksi noorte infomessil Teeviit 2013.

www.elukutse . ee

NR 8/2013 (124/570) EESTI MEES PUNAARMEES II ILMASÕJAS JA PÄRAST SEDA (III)

KAITSE

KODU! NR 8/2013 (124/570)

KAITSELIIDU AJAKIRI

Sügis toob suured õppused

Põhja-Tartumaa üksikkompanii uus algus

Alutaguse maleva pealik major Ets hindab tööd vabatahtlikega

21 22 24 27 34 39 41

Sügis toob suured õppused

Ridala kaitseliitlased 1940 — kurjategijad, ohvrid või patrioodid?

56 81

Eesti mees Punaarmees II ilmasõjas ka pärast seda (III)

Kaitseliidu, õieti kogu Eesti traditsioonidest

Sisukord

12 14

Põhjakonn ajas sõdima viis malevat Mulgi Mäss tõi vormikandjad kokku Turvavaibale veereb Järva maleva soomuk Kaitseliidu koolitusmudel vajab reformimist Rannikukaitsest, kuid mitte ainult sellest Kaitseliidu kodukord sai valmis

Test. Telksaun pakub kiiduväärt leili

NAISKODUKAITSE MÄNG DROONI JA SEMAFORIGA

KAITSELIIT TOETUB TRADITSIOONIDELE

KAANEFOTO: VELLI EHASALU

60 63 64

Kübarate ja sukkpükstega metsas? Naiskodukaitse baasväljaõpe muutub põnevamaks Hingehoidja paitab leinavat hinge

NOORTEORGANISATSIOONID

Remmelgavõsast „suvilakooperatiiviks“ vaid paari päevaga

Prantsusmaad maitsmas

Kannad villi ja varbad rulli — nii läbiti Kuperjanovlaste rada

75 76

Vastutegevust ei ole ja seljakott ootab laagris Mitmekülgne side: mängu tulid semafor ja droon

27 Kaitse Kodu! 8/2013

72 3

Peatoimetaja veerg

Traditsiooniline sügis

jaloolane Merike Jürjo kirjutab Kaitseliidu traditsioonidest kõnelevas artiklis: „Kui lipp, vorm ja relv olid kaitseliitlase väliste tunnusmärkidena kergelt omandatavad, siis märksa keerulisem ja ka olulisem oli relvastatud organisatsioonile hädavajaliku ühtse meelsuse saavutamine.“ Selle möödapääsmatu ülesande täitmiseks leiti möödunud sajandi alguses parimateks võimalusteks olevat paraadid ja sagedased kokkusaamised ning korralikkust, mehisust ja jõudu pidi näitama neid ettevõtmisi saatev ülev pidulikkus. Eks ajad ole muutunud, rohi pole enam nii roheline kui toona ja „ülev pidulikkus“ ei pruugi 21. sajandi teisel kümnendil mõjuda „mehisuse“ sünonüümina. Sotsiaalteadlased ja organisatsiooniteoreetikud pole siiski vahepeal ümber mõelnud ja on endiselt seda meelt, et traditsioonidel ja tollel „relvastatud organisatsioonile hädavajalikul ühtsel meelsusel“ on seos. Tänapäeval tähendavad Kaitseliidu sügise traditsioonid kogu turvavaibal tihedat vabatahtlikku töögraaﬁkut. „Käve üle küngaste“ lõunas, mässavad mulgid Sakalas, Põhjakonn Virus ja Läänes pöörlev Orkaan on vaid põgus ja auklik loetelu meie uuematest ja vähem pidulikest, küll aga mehistest ja jõulistest sügistraditsioonidest. Ühtne meel lihtsalt peab siin olemas olema, muidu need õppused ja võistlused ei elaks. Kas see on pärand, mille saime esivanematelt kingiks ühes traditsioonidega? On see ajaloo vastuoludest välja puhastatud loodusnähtus, justkui positiivne paratamatus? Küllap nii seda kui teist, aga mitte ainult. Ei saa ju veeretada kogu vastutust meelsuse osas esivanemate kaela ja tegelda nüüd edasi ainult sõjaka ja ratsionaalse osaga kogu ettevõtmisest. Või õigupoolest hoopis teistpidi: kokkusaamised ja pidulik meeleolu peaksid ka kirja minema kui ratsionaalne osa plaanist. Sügis on Kaitseliidus suurte õppuste ja plaanide tegemise aeg. Soovin kõigile väärikas eas, juba 95-aastase Kaitseliidu plaanimeistritele korralikkust, mehisust ja jõudu! LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Kaitseliit

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu

Kaitse Kodu! internetis kaitsekodu.kaitseliit.ee www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226 Trükitud ASi Printall trükikojas

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Noored Kotkad

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaastööde saatmise tähtajad: 18. november, 27. jaanuar, 4. märts, 14. aprill, 26. mai

Kodutütred

Kaitse Kodu! 8/2013

Kalender 21. oktoober

1941. aastal vabastati Lääne-Eesti saarestik Punaarmeest

22. oktoober

1943. aastal moodustati 3. Eesti brigaad

28. oktoober

2008. aastal algas Ämari Lennubaasi renoveerimine

29. oktoober

1993. aastal taasloodi Üksik-sidepataljon

31. oktoober

1991. aastal taasloodi Kaitsejõudude Peastaap

1. november

1999. aastal suundus ESTPATROL 1 operatsioonile Kosovos ovo os

10. november

2002. aastal korraldati esimene „Kõikide laste isadepäev“

11. november

Kaitseliidu aastapäev (Kaitseliit asutati 1918. aastal) Kaitseliidu Pärnumaa, Järva ja Viru maleva aastapäev (asutatud 1918) 1918. aastal lõppes Esimene maailmasõda

12. november

2010. aastal suundus Adeni lahte esimene laevakaitsemeeskond

16. november

kaitseväe aastapäev (kaitsevägi asutati 1918. aastal)

KAITSEVÄGI

1919. aastal alustas Punaarmee pealetungi Narva rindel 2003. aastal annetas Kaitseliit kaitseväele lipu

Kaitseminister Urmas Reinsalu esitles 26. septembril Rakveres riigikaitseõpetajatele uuenduste kava, mille eesmärk on viia riigikaitseõpetus kõigisse Eesti koolidesse. Ta ütles 26. ja 27. septembril peetud riigikaitseõpetajate seminari avakõnes, et kaitseministeeriumi nelja-aastane tegevusprogramm reformib riigikaitseõpetust atraktiivsemaks ja pakub suuremat toetust koolidele. „Meie soov on, et kõigil Eesti õpilastel oleks võimalus riigikaitseõpetusest osa saada, sest see on parim viis kasvatada noorte kaitsetahet ja rajada riigikaitsele kindel tulevik,“ ütles kaitseminister. Reinsalu sõnul näeb uus tegevusprogramm ette õpetajate enesetäiendamiseks mõeldud riigikaitseõpetaja stipendiumi loomist, et tunnustada riigikaitseõpetajate tööd noorte kaitsetahte kasvatamisel. Ka suurendatakse koolide toetamist õpilastele ekskursioonide ja välilaagrite korraldamisel, et õpetajad saaksid pakkuda riigikaitsetundides kaasahaaravaid õpimeetodeid. „Uus programm seab sihi, et riigikaitseõpetus oleks õpilastele huvitav ja võimalusterohke ning tunnustaks riigikaitseõpetajate initsiatiivi ja entusiasmi riigikaitse õpetamisel,“ ütles kaitseminister. Eelmisel õppeaastal õpetati riigikaitseõpetust 149 gümnaasiumis ja kutsekoolis. Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute, õppevahendite, laskeimitaatorite jms hankimisel ning aitab korraldada õppelaagreid ja ekskursioone. Lisaks igasügisesele riigikaitseõpetajate täiendseminarile korraldab kaitseministeerium koostöös Tallinna Ülikooliga riigikaitseõpetajate kursusi, kus saavad end täiendada nii riigikaitseõpetajatena tegutsevad pedagoogid kui ka Tallinna Ülikooli üliõpilased, kes valivad kursuse oma lisaerialaks. Riigikaitseõpetajad said kahepäevasel seminaril ülevaate riigikaitse arengukavast aastateks 2013—2022 ja küberjulgeolekust. Arutati ka noorte väärtushinnanguid ja motiveerimisvõimalusi. Seminaril osales 76 riigikaitseõpetajat üle Eesti.

Kaitse Kodu! 8/2013

Kaitseliidu Valga maleva aastapäev (malev asutati 1918. aastal)

20. november

Kaitseliidu Saaremaa maleva aastapäev (malev asutatu 1918. aastal)

21. november

Lääne kaitseringkonna aastapäev Mereväe aastapäev (loodi 1918. aastal) Staabi- ja Sidepataljoni aastapäev (pataljon asutati 1918. aastal) õhuväe aastapäev (õhuvägi asutati 1918. aastal) 1918. aastal loodi Varustusvalitsus (Kaitseväe Logistikakeskus)

24. november

1944. aastal jäi Sõrve poolsaare langemise järel kogu Eesti territoorium Punaarmee kätte kaitseväe orkestri aastapäev (orkester asutati 1918. aastal)

28. november

1918. aastal algas Narva langemisega Vabadussõda

30. november

1918. aastal saabusid Eestisse esimesed Soome vabatahtlikud

KARRI KAAS

Kaitseminister tutvustas riigikaitseõpetuse reformi

18. november

1919. aastal peeti viimased ägedad lahingud Vabadussõja Viru rindel 31. november

1919. aastal sõlmiti vaherahu Nõukogude Venemaaga

1. detsember

1924. aastal tegid kommunistid Tallinnas mässukatse

1949. aastal peeti Põrgupõhja punkrilahing

1924. aastal asutati Kaitseliidu Akadeemiline malevkond 1924. aastal loodi Kaitseliidu Sadama malevkond 2. detsember

1919. aastal formeeriti Läänemere laevastiku divisjon

3. detsember

1890. aastal sündis Kaitseliidu ülem aastatel 1925—1940 kindralmajor Johannes Orasmaa

5. detsember

1919. aastal algasid uuesti rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaaga

6. detsember

1917. aastal algas 1. Eesti Diviisi moodustamine Viru pataljoni aastapäev (pataljon loodi 1917. aastal)

9. detsember

1991. aastal korraldati Kaitsejõudude Peastaabi juures esimesed ohvitseride kursused

12. detsember

1918. aastal heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni

14. detsember

1992. aastal taasloodi Kaitseväe Võru Lahingukool

15. detsember

Pioneeripataljoni aastapäev (pataljon loodi 1917. aastal)

16. detsember

1919. aastal peeti kaitselahinguid Narva rindel

17. detsember

1919. aastal paiskasid Eesti väed Punaarmee Peipsi taha

19. detsember

2000. aastal loodi Kaitseväe Tervisekeskus

20. detsember

Kalevi pataljoni aastapäev (pataljon loodi 1918. aastal)

21. detsember

2008. aastal naasis Iraagist viimane jalaväerühm ESTPLA-17

23. detsember

1918. aastal korraldasid Eesti merejõud dessandi Kundasse Kuperjanovi pataljoni aastapäev (pataljon asutati 1918. aastal)

25. detsember

1941. aastal algas Eesti Laskurdiviisi moodustamine

Uudised

Kaitseliidu ülem relvaloa tervisetõendist Lisainfo

Lugupeetud kaitseliitlased! Pöördun teie poole, et selgitada relvaloa tervisetõendi asjaolusid. Meie tänast elu reguleerib uus Kaitseliidu seadus, mis toob kaasa teatud muudatusi siiani käibelolnud praktikatesse ja õigusruumi. Et Kaitseliidu seadus nõuab relvaloa olemasolul ka kehtivat tervisetõendit, ei ole mul Kaitseliidu ülemana muud valikut, kui tagada, et organisatsioon täidaks seadust. Saan aru, et see toob kaasa ebamugavusi ja kaasnevad rahalised väljaminekud ei ole väikesed. Samas on võimalik neid kohustusi kanda Kaitseliidul, kui inimene on nõus võtma kodusele hoiule talle kinnitatud Kaitseliidu relva. Kaitseliidu ülemana olen ma huvitatud, et kaitseliitlased hoiaksid relvi enda juures, sest relvastatud rahvas on parim heidutus. Kuid kui teil on ainult isiklik relv, siis selle tervisetõendit me hüvitada ei saa.

SELGITUSED Viimase kuu aja jooksul on malevatelt ja Kaitseliidu peastaabist palju küsitud uues Kaitseliidu seaduses sätestatud nõude kohta, mille kohaselt peab tegevliige, kellel on kehtiv Kaitseliidu relvaluba, kuid kellel ei ole kehtivat tervisetõendit, esitama uue tervisetõendi. Eelmainitud nõude puhul on segadust tekitanud just kõnealuse tervisetõendi vorm. Kaitseliidu seaduse § 43 lg 2 p 4 sätestab, et relvaluba antakse isikule, kes on läbi teinud relvaseaduse § 351 kohaselt ettenähtud tervisekontrolli ja kellel on kehtiv tervisetõend. Seega tuleb Kaitseliidu seaduses sätestatud relvaloa tervisetõendi all mõista relvaseaduses sätestatud tervisetõendit. Uue tervisetõendi esitamise vajadus tuleneb Kaitseliidule esitatud kohustusest viia relvaloa saamise nõuded samaväärseks politseija piirivalveameti poolt väljastatavate isiklike relvade omanike relvaloa nõuetega. Eesmärk on, et Eestis väljastataksid kõik organisatsioonid eraisikutele relvaloa ühesugustel tingimustel. Uue Kaitseliidu seaduse § 93 lg 1 kohaselt oli Kaitseliidu tegevliikmetel, kes omavad Kaitseliidu relvaluba, kohustus esitada malevale kehtiv tervisetõend juba 31. oktoobriks 2013. Eelnimetatud tervisetõendi esitamise aeg tulenes 1. aprillil 2013 kehtima hakanud Kaitseliidu seaduses määratud üleminekutähtajast. Kui relvaloa omanikul oli 31. oktoobri 2013 seisuga kehtiv relvaloa tervisetõend olemas, siis ei pea ta uut tõendit malevale esitama enne, kui viie aasta möödudes tervisetõendi väljaandmisest.

Olen konsulteerinud mitmete õigusteadlastega ja kahjuks ei võimaldada seadusandlus tõlgendust, et kehtib eelmise Kaitseliidu seaduse alusel antud Kaitseliidu tervisetõend. Ma ei taha seada teid ega Kaitseliitu ebasoodsasse olukorda juhul, kui midagi peaks juhtuma relva kasutades. Ka ei ole Kaitseliidule vaja kuvandit organisatsioonist, mis ei täida seadust. Lisan selgitused Kaitseliidu seaduse rakendamise kohta. Palun malevapealikel viia minu selgitused kõikide kaitseliitlasteni.

Relvaloa omanikul tuleb mõista, et Kaitseliidu tervisetõendil ja relvaloa tervisetõendil on erinevad nõuded ja otstarve (relvaseaduse mõistes peetakse tervisetõendi all silmas tõendit, millel on ka eriarstide seisukoht). Ka Kaitseliidu seaduses on sätestatud, et Kaitseliidu relvaluba ei või väljastada tegevliikmele, kellele ei anta relvaseaduse kohaselt tsiviilkäibes oleva relva soetamise luba ja relvaluba (Kaitseliidu seaduse § 43 lg 3). Seega peab kaitseliitlane edaspidi relvaluba pikendades vastama samadele nõuetele, mis kehtivad tsiviilrelvaloa taotleja suhtes. Kaitseliidu relvaloa võib anda tegevliikmele, kes on läbi teinud relvaseaduse § 351 järgi ettenähtud tervisekontrolli ja kellel on kehtiv tervisetõend (Kaitseliidu seaduse § 43 lg 2 p 4). Relvaseaduse § 4 lg 7 sätestab, et relvaloa kehtivusaeg on viis aastat ja seega on ka tervisetõendi kehtivusaeg edaspidi mitte rohkem kui viis aastat.

Loodan teie mõistvale suhtumisele ja koos teeme maailma paremaks. MEELIS KIILI, brigaadikindral Kaitseliidu ülem

Tegevväelased ja politseinikud ei pea lähtuvalt relvaseadusest (§ 35 lg 7) relvaloa taotlemiseks ja omamiseks tervisetõendit esitama ning relvatundmise eksamit tegema, sest nende teenistuses olek eeldab regulaarset eriarstide kontrolli ja laskeväljaõpet.

KARRI KAAS

Relvaloa omanikul või loa taotlejal, kes esitab relvaloa saamiseks nõutud tervisetõendi ning kes hoiustab elukohas riigirelva, on õigus esitada malevale taotlus tervisetõendi kulude kompenseerimiseks.

Loodame kõigi relvaomanike, kes on kohustatud vastava tervisetõendi hankima, mõistvat suhtumist.

Kaitse Kodu! 8/2013

PPA

Hiiumaal sisekaitseõppust läbi viinud kaitseliitlased said 22. septembril politseilt abipalve metsa kadunud vanema meesterahva otsimiseks. Tahkuna rannapatarei juurde marjule tulnud pere oli temaga viimati kontaktis telefoni teel, pärast seda oli telefon levist väljas ja pereliikmetel tekkis mure eksinu tervise pärast. Politseiekipaaž ja rühmajagu kaitseliitlasi alustas otsinguid marjulise viimatise teadaoleva asumise piirkonnas Tahkuna teest mere pool, ent kui see tulemusi ei andnud, jätkati teest Lehtma pool, kust otsitav täie tervise juures ka pohli korjamas leiti. Pärast otsitava kokkujuhatamist muretseva perega jätkasid kaitseliitlased õppust.

Kaitseliit ja politsei kavandasid koostööd

Uudised

Hiiumaal leiti üles kadunud marjuline

Kohane on seenelistele-marjulistele taas meelde tuletada, et annaksite oma liikumisest lähedastele teada, hoiaksite ligi laetud mobiiltelefoni ja kannaksite erksatoonilisi rõivaid, näiteks helkurvest on sellises olukorras täiesti kohane.

Kaitseliidu ülema brig-kin Meelis Kiili ning politseija piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri kohtumisel 9. oktoobril arutati, kuidas oleks võimalik kahe rahva poolt usaldatud asutuse koostööd kõige paremini tihendada, suurendamaks sellega mõlema organisatsiooni võimekust. Kahe organisatsiooni koostööd reguleerib kolme aasta eest alla kirjutatud koostööleping, mis on olnud aluseks malevate ja prefektuuride (politseijaoskondade) vahel lepingute sõlmimisel. Ka on selle lepingu alusel sõlmitud koostöökokkulepe aastateks 2011—2013. Kohtumisel osales Kaitseliidu peastaabi ülem kol Ilmar Tamm.

Raplamaal Pahkla külje all Angerja küla piirkonnas korraldati 3. ja 4. oktoobril päästeameti Lääne regiooni õppus, mille teisel päeval osales 12 Rapla maleva liiget, kellest kümme olid vabatahtlikud kaitseliitlased.

Kaitseliitlased osalesid kindral Laidoneri olümpiateatejooksul Viimsis 25. septembril korraldatud kindral Laidoneri XIV olümpiateatejooksul saavutas segaarvestuses teise koha Kaitseliidu Järva maleva võistkond, põhikoolide arvestuses noppis teise koha Harju maleva noorteorganisatsioonide Loksa võistkond.

KL RAPLA MALEV

Õppuse stsenaariumi järgi oli tegemist metsatulekahjuga. Õppuse staap kaasas koostöö raames kaitseliitlased ja neid rakendati kustutustöödel. Reaalselt sai selleks päästeameti esindaja juhendamisel laiali veetud mitusada meetrit kustutustöödeks vajalikke voolikud, need õigesti ühendatud ja lõpuks ka reaalselt „metsa kustutatud“. Päästetööde staabi hinnangul olid Rapla maleva kaitseliitlased motiveeritud, voolikud veeti lahti ja ühendati kiiresti. Ülesanne täideti hästi ja oluliste vigadeta. Kriisiolukorras on Raplamaa kaitseliitlased alati valmis reageerima.

KAITSEVÄGI

Rapla malev rassis päästeameti õppusel

Kaitse Kodu! 8/2013

Kindral Laidoneri mälestust ja olümpia-aadet teadvustav teatejooks aitab luua ja hoida kunagiste ja tänaste põlvede vaimset sidet. Kohaletulnuid tervitasid kaitseminister Urmas Reinsalu, Viimsi vallavanem Haldo Oravas ja Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili, kes kuulutas võistluse avatuks. Teatejooksul osales 43 võistkonda (üle 300 jooksja). Omavahel võtsid mõõtu üheksa põhikooli, viis gümnaasiumi, kolm ettevõtet või sõpruskonda, neli spordiklubi ja kõrgkooli, 11 üld- ja kaheksa segavõistkonda kaitseväest ja Kaitseliidust. Võistkonnad olid 6—8-liikmelised ning iga jooksja läbis mõisapargis ligi 750 m pikkuse distantsi. Olümpiateatejooksu võitis Lõuna kaitseringkonna võistkond ajaga 16:54,8. Üritust korraldavad spordiselts Kalev, kaitsevägi ja Kindral Johan Laidoneri selts koostöös Kaitseliidu, Viimsi valla ja Eesti Olümpiakomiteega.

Uudised

Vastseliinas kalmistule sängitati enamlaste mõrvatud metsavennad Vastseliina kirikus ja kalmistul korraldati 22. septembril Puutlipalu, Viglasoo ja Lükkä punkrilahingutes langenud 13 metsavenna matusetseremoonia, mille käigus sängitati mulda ka nende põrmud. 28. detsembril 1945 pidasid Võrumaal Lükkä Luhasoos metsavennad lahingut Nõukogude sisevägede üksusega. Ebavõrdses võitluses langes üheksa metsavenda, neist kolme säilmed jäid aastakümneteks punkri lähedale metsa, kust nad 2011. aasta novembris avastati. Aastatepikkuse relvastatud vastupanuvõitluse viimaseks vaatuseks sai Puutlipalu punkrilahing 29. märtsil 1953. Küüditamiste ja repressioonide eest varjunud mehed ja naised osutasid piirajatele mitu tundi vihast vastupanu, kuni langesid viimseni. Nõukogude okupatsioonivõimud peitsid langenute laibad salamatmispaika Võru lähistel Reedopalos, kust nad leiti prügihunniku alt ühishauast koos kahe langenuga Viglasoo punkrist, mis hävitati 27. märtsil 1953.

KAITSEVÄGI

Vastseliina kalmistule maeti pidulikul matusetseremoonial Puutlipalu lahingus langenud Richard Vähi (34), Elsa Vähi (28), August Kuusi (30), Karl Kauri (33), August Kurre (40), Leida Grünthali (28), Lehte-Kai Ojamäe (25) ja Endel Leimanni (38), Viglasoo punkris langenud Rafael Vähi (32) ja Väino Härmi (17) ning Lükkä lahingus langenud Harald Keemi (22), Henn Pihlapuu (17) ja ühe tundmatuks jäänud isiku säilmed. Metsavendade ümbermatmist korraldasid Kaitseliidu Võrumaa malev ja Vastseliina vald ning sellel osales Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili.

Võrumaa malev tähistas aastapäeva UNO MINKA

UNO MINKA

Võrumaa maleva teavituspealik

Kaitseliidu Võrumaa malev pidas 8. septembri pärastlõunal Osula põhikooli saalis oma 96. sünnipäeva. Nagu tavaks, oli kohal liputoimkond. Kui Eesti hümn lauldud, sai peokõneks sõna Võrumaa maleva pealik mjr Urmas Vahter. Ta märkis, et maleva read on kasvanud: liikmeid on juba üle 600. Õppustest osavõtt on aktiivne ja sport au sees, mida ehedalt tõestas ka hiljutine võit jalgpallilahingus politseijaoskonna võistkonna üle tulemusega 4:1. Uuel aastal ootavad ees vastutusrikkad ülesanded: Kevadtorm Lõuna-Eestis, Võru linnalahingu ettevalmistus ja üleriigiliste Kaitseliidu suvepäevade korraldamine Võrumaal. Rõõmu tegi Võru maavanema, Kaitseliidu liikme Andres Kõivu osavõtt peost, kuigi tal olid seoses valimistega pingelised päevad. Kaitseliit ja kohalik omavalitsus on tugevad partnerid ja senine hea koostöö peab jätkuma. Kuperjanovi jalaväepataljoni poolt tõi tervitusi ja sai tänukirja hea koostöö eest mjr Toomas Tõniste. Suupistelaud oli väga rikkalik, mille eest tänusõnad Jaagumäe toidukeskusele. Et peoliste tuju tõsta, tõmbas Jaan Ossis lõõtspilli ja mõnigi tantsupaar kontrollis põranda libisemist. Peotuju oli ülev. Malev on jätkuvalt tasemel, tööd on tehtud kõvasti ja uued sihid on kõigile selged.

Kaitse Kodu! 8/2013

Uudised Scoutspataljoni jalaväekompanii ja Kaitseliidu miinipildujarühm, kokku 134 võitlejat, suundus 28. oktoobri varahommikul lennukiga Poolasse NATO reageerimisjõudude õppusele Steadfast Jazz. See on esimene kord, kui vabatahtlikest koosnev Kaitseliidu üksus osaleb NATO reageerimisjõudude tegevuses, teatas kaitseväe peastaap. Enne Poolasse suundumist harjutasid Tallinna maleva miinipildujarühma kaitseliitlased koostööd Scoutspataljoni jalaväekompaniiga Nursipalu harjutusalal õppusel BAM ning viisid Sirgalas läbi lahinglaskmised kõikidest tabelvarustusse kuuluvatest relvadest. Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku mjr Lauri Abeli sõnul olid 4.—6. oktoobrini Sirgalas korraldatud lahinglaskmised edukad. „Oleme üksuse põhjalikult ette valmistanud, rühma lasketabavus on muljetavaldav ja näitab, et vabatahtlikest kaitseliitlased suudavad lisaks panusele riigikaitses anda oma panuse ka NATO kollektiivkaitsesse,“ lisas mjr Abel. Miinipildujarühma kuulub 32 võitlejat, rühmaülem on n-ltn Alar Nigul. Eesti väekontingendi ülema kpt Mart Sireli sõnul on Steadfast Jazz suurim NATO reageerimisjõudude õppus alates 2006. aastast. „Õppuse eesmärgiks on veenduda, et NATO on suuteline oma liikmesriike kaitsma,“ ütles kpt Sirel. „Meie ettevalmistused on olnud põhjalikud, oleme Scoutspataljoni ja Kaitseliidu üksused hästi kokku harjutanud, nad on valmis täitma lahinguülesandeid ja tegutsema koos teiste riikide mehhaniseeritud jalaväeüksustega,“ lisas ta.

Eesti ja Soome teevad militaarkoostööd Malis ja relvahangete vallas Kaitseväe juhataja kin-mjr Riho Terras kohtus 9. oktoobril Soome kaitseministri Carl Haglundiga, kellega ta arutas Eesti ja Soome kaitsevägede käimasolevaid ja kavandatavaid koostööprojekte. Kaitseväe juhataja ja minister Haglund kinnitasid, et kuu aega tagasi alanud Eesti ja Soome kaitseväelaste koostöö Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis on alanud tõhusalt. „Eesti ja Soome meeskondade tegevus Malis Põhjala-Balti väljaõppemeeskonnas loob tugeva vundamendi koostööks edasistel operatsioonidel,“ ütles kindral Terras. Eesti, Soome ja Rootsi panustavad Mali väljaõppemissiooni kuueliikmeliste meeskondadega, samuti kuuluvad Põhjala-Balti väljaõppeüksusesse Läti ja Leedu instruktorid. Kaitseväe juhataja kinnitas, et Eesti jätkab panustamist Mali missiooni. Kaitseväe juhataja ja kaitseminister arutasid ka võimalike ühishangete korraldamist. Eestil ja Soomel on positiivne kogemus hiljutisest ühisest radarihankest, mille raames Eesti sai kaks ja Soome 12 õhuseireradarit Groundmaster. Kindral Terras kutsus Soome üksusi osalema õppusel Kevadtorm. Eestit ja Soomet seob tihe koostöö alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise kõrghariduse ja lõpetanud staabikolledži paljud Eesti ohvitserid. Eestil on tihe koostöö Soomega ka logistika ja relvastuse vallas. Mereväe ja õhuväe taasloomisest alates on nende väeliikide arengut toetanud Soome kolleegid. Kaitsevägi kasutab nii Eestis kui ka sõjalisel operatsioonil Afganistanis Soome päritolu soomustransportööre Sisu.

KAITSEVÄGI

PÄIVI-PÄÄSU KREUTZWALD

Kaitseliitlased osalevad NATO õppusel

NATO reageerimisjõudude õppusest võtab tänavu osa 6000 sõjaväelast 18 liikmesriigist, neist üle tuhande kuulub mehhaniseeritud üksustesse. Kohal on üle 40 lennuki ja üle 15 mereväe aluse. Õppuste juhtstaap asub Lätis Adažis, õppuste taktikaline osa viiakse läbi Poolas. Koos tsiviilpoolega osaleb Eestist õppustel peaaegu 300 inimest.

Kaitse Kodu! 8/2013

Uudised

Gustav Lokotari mälestusvõistluse võitis Viru malev

1937. ja 1939. aastal Argentiina Karika võitnud rahvusmeeskonda kuulunud, maailmameistrivõistlustelt 12 kuld-, 3 hõbe- ja 4 pronksmedalit koju toonud ning ühe individuaalse maailmarekordi ning kuue meeskondliku rekordi püstitamisel osalenud laskesportlase Gustav Lokotari mälestusvõistlusel osales 34 võistlejat.

Laskeuudised TIIT TAMBERG

KAITSELIIT

Gustav Lokotari V mälestusvõistlusel 14. septembril sai esikoha Viru maleva võistkond ja individuaalarvestuses Kirsti Paavel Valgamaa maleva võistkonnast. Viru maleva Rutja lasketiirus lastud harjutuses 30 lasku lamades Kaitseliidu relvastusse kuulunud lahingurelvadest saavutas individuaalse teise koha Kaido Metus Viru malevast ja kolmanda koha Kalle Toomet Rapla maleva võistkonnast. Võistkondadest saavutas teise koha Valgamaa malev ja kolmanda Rapla malev. Malevasiseses arvestuses võitis Tapa üksikkompanii võistkond lahingukompanii 1. ja Rakvere malevkonna ees.

Välustes valmis moodne välilasketiir Viljandimaal Tarvastu vallas Mõnnaste külas avati 11. oktoobril Kaitseliidu Sakala maleva Väluste lasketiir, mis kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on esimene moodne tiir, millest võetakse eeskuju järgnevate Kaitseliidu laskepaikade rajamisel. „Meie eesmärgiks on, et igas Kaitseliidu malevas oleks uus või renoveeritud välilasketiir,“ ütles kaitseminister Väluste lasketiiru avamisel. „Kümne aasta riigikaitse arengukava alusel on analoogseid välilasketiire planeeritud rajada vähemalt seitse, järgmisena valmivad Valgamaa maleva Metsniku ja Järva maleva Eivere välilasketiir,“ lisas Reinsalu. Avapaugud tiirus lasid kaitseminister Urmas Reinsalu, Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili ja Sakala maleva juhatuse liige Helir-Valdor Seeder, Kaitseliidu Sakala maleva pealik mjr Kalle Köhler, kaitseväe logistikakeskuse ülem kol-ltn Kalev Koidumäe ja tiiru ehitanud AS Skanska juhatuse liige Andres Aavik. Brig-kin Meelis Kiili sõnul on meie potentsiaalsele vastasele suurimaks heidutuseks relvastatud rahvas. „Aga relv on kasutu, kui seda ei osata oskuslikult käsitseda, seetõttu on sellised lasketiirud, nagu täna avatud Väluste oma, Kaitseliidu väljaõppes üliolulised,“ ütles Kaitseliidu ülem. Väluste lasketiir on 300-meetrise vähendatud ohualaga lahtine lasketiir, milles on 24 laskekohta ja võimalik lasta 11 distantsilt (5—300 m). Lasketiirus on lubatud kasutada laskerelvana püstoleid, püstolkuulipildujaid ja revolvreid kaliibripiiranguta, vintraudseid relvi kaliibriga kuni 7,62 mm, sileraudseid relvi kaliibripiiranguta ning tankitõrjerelvi alakaliibriga kuni 9 mm. Lisaks tavasihtmärkidele on lasketiirus ka 12 rajaga elektrooniline sihtmärgisüsteem (muu hulgas liikuv sihtmärk). Lasketiiru ehitas tänavu märtsist oktoobrini AS Skanska, ehitusprojekti koostas OÜ GECC Konsultatsioonid (arhitekt Kristine Kurro) ja ehitustööde omanikujärelevalvet tegi AS Telora-E. Lisaks lasketiiru ehitustöödele lammutati kinnistul amortiseerunud nõukogudeaegsed ehitised ja varemed. Lasketiiru rajamise maksumus koos sihtmärkide ja käibemaksuga oli ligi 850 000 eurot. Tegevust lasketiirus koordineerib Kaitseliidu Sakala malev.

Kaitse Kodu! 8/2013

Uudised

Ago Reio memoriaal sai hoo sisse

KL LÄÄNE MALEV

Septembri teisel nädalavahetusel peetud esimesed kolonelleitnant Ago Reio mälestustvõistlused võitis Risti malevkonna meeskond, kuhu kuulusid Taavi Vaher, Raido Egipti, Meeme Riismaa ja Tarmo Egipti. Võisteldi kahes laskeharjutuses: 3x10 lasku 100 meetrilt ja 20 lasku lamades distantsil 300 meetrit automaadist AK-4. Tulemuste liitmisel saavutas meeskondlikult esimese koha Risti malevkonna I võistkond Hiiumaa malevkonna ja Risti II võistkonna ees. Individuaalselt sai kõige parema tulemuse Risti malevkonna kaitseliitlane Vambola Tamberg.

Tõnu Teder võidutses Poolas Poolas Poznanis peeti 13.—15. septembrini NATO reservvägede laskevõistlused Snajper 2013. Välisvõistkondade individuaalarvestuses sai Lääne maleva liige n-ltn Tõnu Teder esikoha.

Kolonelleitnant Ago Reio oli Lääne maleva pealik aastatel 1930—1934. Aastatel 1934—1940 oli ta Eesti Laskurliidu peasekretär ning 1937. ja 1939. aasta maailmameistrivõistlustel sõjapüssimeeskonna juht.

Eestit esindas võistlustel kaks võistkonda. Need komplekteeriti Lääne maleva võitlejatest. Esimesse võistkonda, mis saavutas väliskülaliste arvestuses seitsmenda koha, kuulusid mjr Arnold Juhans, n-ltn Tõnu Teder, vbl Kalle Karm ja rms Dein-Tom Tõnsing. Teise võistkonda (14. koht) kuulusid n-ltn Sulev Luiga, vbl Toomas Vahur, n-ltn Mare Laide ja ltn Raimond Lunev. Laskevõistlusel osaleti neljandat korda. Täpsuslaskmisel lasti nii automaadist kui ka käsirelvast. Võistlusel osales 208 võistlejat, sh 90 välisvõistlejat. Võistlejaid oli üheksast riigist. Võistlust korraldab Poola kaitseliidu Poznani laskurklubi Snajper.

KL LÄÄNE MALEV

Põhja Kalev pälvis Harju maavalitsuse rändkarika Männiku tiirus peeti 13. septembril Kaitseliidu Harju ja Tallinna maleva ning politseija piirivalveameti Põhja prefektuuri 2013. aasta laskevõistlus Harju maavalitsuse rändkarikale. Individuaal-võistkondlikul jõukatsumisel osales 12 võistkonda. Võisteldi automaadi ja püstoli ning püstoli taktikalises laskmises. Võistkonnas oli neli liiget ja kõik võistlejad pidid laskma kõiki kolme harjutust. Esikolmik järjestus: Tallinna maleva Põhja Kalev, Tallinna maleva Lõuna üksikkompanii, Tallinna maleva Nõmme Tondid.

Kaitseliidu laskemeistriks tuli Tallinna malev

Parim võistleja naiste klassis oli Veera Rumjantseva Alutaguse malevast ning noortest tuli parimaks Sakala maleva võitleja Anton Heinsoo. Kogu võistluse protokoll üleval Kaitseliidu kodulehel.

Kaitse Kodu! 8/2013

KARIN MURU

Männiku lasketiirus 7. septembril peetud Kaitseliidu meistrivõistlustel laskmises oli parim Tallinna maleva võistkond. Teise koha sai Alutaguse maleva võistkond ja kolmandaks tuli Harju maleva võistkond. Osales 12 võistkonda.

Organisatsioon

Põhja-Tartumaa üksikkompanii uus algus Tartumaal haaras selle aasta alguses grupp aktiivseid kaitseliitlasi härjal sarvist ja taaselustas traditsioonidega, kuid unustuse hõlma vajunud Põhja-Tartumaa üksikkompanii. PÕHJA-TARTUMAA ÜKSIKKOMPANII TAASTAMISE ALGATUSRÜHM

smapilgul lootusetu ettevõtmine – taastada Tartu maleva koosseisus vahepeal likvideeritud Põhja-Tartumaa üksikkompanii – kujunes üllatavalt võimsaks koostööprojektiks, mis pälvis uskumatult palju toetust ja kaasaelamist. Kuigi üksus lakkas mitmetel põhjustel eksisteerimast ksus sai juuli juba aastate eest, oli see esimesel paljude meeste mõtetes poolel ametendiselt alles. PõhjaTartumaa üksikkompa- likult Kaitseliidu nii likvideerimisel oli ülema käskkirjaga isikkoosseis suunatud kinnitatud. I malevkonna rüppe, mille nooremad liikmed ei teadnud suurt midagi endisest legendaarsest allüksusest ega selle kaotamise tagamaadest.

Ühtsus, traditsioonid ja omavaheline tihe läbikäimine sundis mehi taas initsiatiivi haarama ja kompanii taastamise nimel tegutsema. Aluseks sai Põhja-Tartumaa üksikkompanii ülem nooremleitnant Raigo Pool

võetud palju näiteid ajaloost, samuti suhtlesime teiste malevate allüksustega, kellel on analoogsed ettevõtmised läbitud ja sellega seotud raskused üle elatud. Nende soovitused, kogemused ja kommentaarid olid väärtuslikuks abiks, et vältida pimesi kobamist ja valedele ustele koputamist. Bürokraatiajões vastuvoolu ujumine osutus niigi kurnavaks, aga seda magusamad on tulemused: üksus sai juuli esimesel poolel ametlikult Kaitseliidu ülema käskkirjaga kinnitatud ja juulikuusse jääb nüüdsest ka kompanii sünnipäeva tähistamine.

Ühtne mõttelaad ja eesmärgid Esimene, tookord veel mitteametlik Põhja-Tartumaa üksikkompanii juhatuse koosolek peeti 27. veebruaril 2013. Siis saadi kinnitus ettevõtmise toetuseks ja langetati ka esimesed otsused. Järgnesid üldkoosolek ning kooskõlastused, konsultatsioonid ja läbirääkimised. Aga miks seda kõike vaja oli? Taastatud üksusesse on koondunud inimeste grupid ja tutvusringkonnad, kes ka eraelus tihedalt lävivad, ja see on igati edasiviiv. Meil on ühtne mõttelaad ja selged eesmärgid. Sellistest inimestest eraldiseisva üksuse loomine oli ainuõige ja loogiline käik teotahtelistes võitlejates jätkusuutaastatud likkuse ning motivatsiooni üksusesse säilitamiseks. Seda kõike on koonhakkab igapäevaselt toetama ja juhtima meie oma dunud inimeste juhtkond, mis tajub või- grupid ja tutmalikke muresid ja rõõme vusringkonnad, kõige lähemalt ning saab piisavalt kiiresti reagee- kes ka eraelus tihedalt lävivad. rida.

Nüüd tekib võimalus kaitseliitlastele individuaalseks lähenemiseks ja sellega tagatakse iga inimese oskuste tõhus esiletõstmine. Distsipliin ja üksusesisesed teavitusliinid hakkavad paremini toimima ning vastavalt arengukavale saab ülioluliseks linnades ja maakondades korraldatav teavitustöö. Meestes peab säilima usk meie tegemistesse, oskustesse ja tugevasse ning kompromissitusse üksteise toetamisse. Tahame anda Põhja-Tartumaa üksikkompanii liikmetele ka parima võimaliku väljaõppe just meie endi seatud kriteeriumide järgi, et see lähtuks meie vastutusalale jäävatest strateegilistest objektidest ja nende eripärast. Väljaõppe kvaliteet peab saama uue taseme ning õpe ise väljuma iganenud ja kulunud formaadist. 12

Kaitse Kodu! 8/2013

Tulevikus loodame teha tihedat koostööd Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, kaitseväe üksuste ja lähipiirkonna Kaitseliidu malevatega. Kindlasti tugevdame koostööd kohalike omavalitsuste ja seal asuvate ettevõtetega. Usume, et saame olla üksteisele kasulikud.

Prioriteedid on paigas Tahame, et inimesed meie endi seast saaksid edaspidi kompanii arengu üle rohkem otsustada ja kõiges julgelt kaasa rääkida. Sellega süvendame paindlikkust ja mitmekesisust kõigil tasanditel ja valdkondades, mis meie tegevusi reguleerivad. Uus hingamine on ootamatult avanud ka inimesi, kelle pakutavatest võimalustest ja abist ei oleks me malevkonna tasandil tõenäoliselt kunagi kuulnud. Prioriteedid ja tööjaotus on nüüd paigas. Tulevikuplaanid on seatud ja edaspidi püüame oma allüksuse kasvatada Põhja-Tartumaa malevkonnaks. See lisab meile tööd ja kohustusi. Soovime, et meid märgataks, ja tahame edaspidi etendada Kaitseliidu Tartu maleva ettevõtmistes olulist osa. Lähiajal toome välja oma sümboolika ja unustatud lipu ning taotleme nende õigusjärgset kinnitamist ja tunnustamist. Taastame parimal võimalikul moel endised tavad ja kombed. Nende taaselustamise taustal naasevad Kaitseliidu Tartu maleva ridadesse ilmselt mõnedki Põhja-Tartumaa legendaarsed võitlejad, kes taandusid koos üksuse varasema likvideerimisega. Loodame saavutada sellise kompetentsuse, et meie peale saaks alati ja igas olukorras kindel olla ning meile usaldada oluliste ülesannete täitmist. Täname kõiki, kes meie tegemistele õla alla panid. Suur tänu toetuse eest Tartu maleva pealikule major Janno Rosenbergile ja I malevkonna endisele pealikule vanemseersant Ivo Inglile, kes meid julgustasid. Edu ja jõudu ka kõigile neile, kes meie ettevõtmisesse skepsisega suhtusid ja seetõttu meie teele kõikvõimalikke takistusi proovisid seada, et me asjast loobuksime. Selle kõige peale pole meil mõtet tagantjärele pahane olla, sest abi oli takistustestki – need aitasid paljud asjad tunduvalt selgemaks saada. Kaitse Kodu! 8/2013

Organisatsioon

Põhja-Tartumaa üksikkompanii esimene õppus

Sõduriproov kutsub põhjapiirile Kõigile Kaitse Kodu! lugejatele olgu julgustuseks öeldud, et vajadusel ärge kartke võtta vastu olulisi ja hädavajalikke otsuseid, kui need on teie meeste heaolu huvides. Kõik sõltub meist ja meie parimast tahtest ning igasugust koordineeritud initsiatiivi tuleb alati igal viisil toetada. Ei tohi mõtlematult raisata ennast ega oma hindamatuid kaaslasi. Hoiame lugejaid oma edasise arenguga kursis ja oleme valmis jagama oma kogemusi kõigiga, kes tahavad meie jälgedes käia. Kes meie tegemiste vastu aga lähemat huvi tunneb, otsigu sõduriproovi esimese ülesandena meie jälgi Tartu põhjapiirilt ja astugu julgelt meie ridadesse. Põhja-Tartumaa üksikkompanii taastamise algatusrühma kuuluvad Risto Pool, Meelis Roomet, Vallo Nuust, Raigo Pool ja Janek Haar.

Põhja-Tartumaa üksikkompaniiga liituda plaaniv kaitseliitlane Margus Põldsepp lubas taastatud üksuse laulu sisse panna: „Kindlasti tuleb minu poolt ka lauluviis Põhja-Tartumaa üksikkompaniist ja selle võin teha kas või homne päev. Kui on head sõnad, tuleb viis iseenesest“

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 13

Aastapäev

Kaitseliidu, õieti kogu Eesti traditsioonidest 1924. aasta lõpul taaselustunud Kaitseliit asus ühelt poolt spontaanselt, teisalt teadlikult looma oma traditsioone, mis aasta-aastalt täienedes kujunesid 1940. aastaks ulatuslikus osas Eesti riiklikeks traditsioonideks.

osas Eesti riiklikeks traditsioonideks. Kaitseliidu põhiliselt 1925. aastal algatatud tseremooniaid täiendati, lihviti ja ajakohastati, kuni need muutusid kaitseliitliku eluviisi pärisosaks ja formuleeriti 1934. aastal ilmunud Kaitseliidu kodukorra V peatükis „Tseremooniad ja traditsioonid“.

MERIKE JÜRJO Kaitseliidu üksuste paraadid

Sama aasta detsembris võimsalt taaselustunud Kaitseliit asus ühtaegu spontaanselt, teisalt teadlikult looma oma traditsioone, mis aasta-aastalt täienedes kujunesid 1940. aastaks ulatuslikus

Kaitseliidu tseremooniate eesmärgiks oli esmajoones kaitseliitliku vaimsuse ja liikmetevahelise sisemise ühtluse loomine. Kui lipp, vorm ja relv olid kaitseliitlase väliste tunnusmärkidena kergelt omandatavad, siis märksa keerulisem ja ka olulisem oli relvastatud organisatsioonile hädavajaliku ühtse meelsuse saavutamine. Selle eesmärgi elluviimise nimel oli traditsioonidel ja kaitseliitlaste sagedastel kokkusaamistel täita ülioluline roll. Kaitseliidu tseremooniate lahutamatuks jooneks oli ülev pidulikkus, mis pidi vastavalt kodukorrale näitama Kaitseliitu „korralikkuse, mehisuse ja jõu eeskujuna“. Väljapaistvaimaks traditsiooniks olid Kaitseliidu üksuste paraadid. Paraade peeti riiklike, Kaitseliidu või rahvuslike sündmuste, pidustuste ja mälestuspäevade puhul, nagu vabariigi aastapäev, Vabadussõjas langenute mälestuspäev, Kaitseliidu päev, aga ka Kaitseliidu üksustele lipu annetamisel ja aastapäeval, kaitseliitlaste piduliku vandetõotuse andmisel, suuremate manöövrite lõpetamisel, mälestussammaste avamisel jne. 3 X KAITSELIIDU ARHIIV

irjandus-, kunsti- ja kultuuriajakirja Agu juhtkiri sisaldas 1924. aasta jaanuari algul pealkirja „Traditsioonideta“ all järgmisi kirjaridu: „Meie oleme noor kultuurrahvas ja sellepärast puuduvad meil kindlakskujunenud kombed ehk traditsioonid. Kui ärksa keevanemate kultuurrahrulisem ja vaste traditsioonidest kuuleme, siis muigame ka olulisem nende üle: meil puudu- oli relvastatud vad, õnneks, kõik need organisatsioonile vanad kütkestavad jäänused! Kui aga asja üle hädavajaliku ühtse lähemalt järele mõtleme meelsuse saavutaja teiste rahvaste tradit- mine. sioonide tõsist tähendust püüame leida, kaob meie uhke üleoleku tunne. Need meie traditsioonid peaks haritud klass eeskuju andes looma.“

Pärnu maleva orkester mängimas 1926. aastal Pärnu paraadiplatsil Pärnu ja Pärnumaa maleva esimesel aastapäeval

Kaitse K it K Kodu! d ! 8/2013

Aastapäev Eesti vabariigi ja Kaitseliidu 20. aastapäeva puhul korraldatud Kaitseliidu paraad Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juunil 1938

Niisiis oli paraad kui piduliku organiseerituse vorm iga Kaitseliidu vähegi olulisema ürituse lahutamatuks osaks. Ja polnud üldse tähtis, kas see leidis aset Tallinnas ehk Tartus kümnete tuhandete, Karksi-Nuias tuhandete või Hiiumaal Kõrgessaares sadade inimeste silmade all. 1934. aastast kujunes õrvikvõidupüha paraad Kaitserongkäike liidu paraadiks, mis tipnes praktisee1938. aastal, kui tähistati Kaitseliidu ja Eesti riigi ris laialdaselt 20. aastapäeva. Osalejate Tallinna malev. arvukuselt suurim paraad sai teoks siiski kolm aastat varem – 1935. aastal – Kaitseliidu päevade lõpetamisel Tallinnas. Seal osales 17 000 kaitseliitlast ja eriorganisatsioonide liiget.

või Toompea lossis, hiljem vabariigi presidenti Kadriorus. Kaitseliidu Tallinna maleva esimesel aastapäeval, 14. novembril 1925 algas tõrvikrongkäik kell 20 Näituseaiast (Balti jaama juures), kust liiguti mööda Vaksali puiesteed (Toompuiestee) ja Falgi teed riigivanema maja (Toompeal Lossi plats 7) ette, edasi Kaitseliidu maja ette ja sealt üle Vabaduse platsi ning siis mindi mööda Harju tänavat raekoja ette ja lõpuks piki Viru tänavat Uuele turule Estonia teatri juures, kus tõrvikud ühises lõkkes ära põletati. Küsitavaks Kaitseliidu populaarsuse võitmise katseks võib pidada 1920. aastail algatatud traditsiooni, mille puhul malevate või malevkondade aastapäevade tähistamist alustati hommikul kogu linnas või asulas kõlava häireprooviga, nii et huilgasid kõik hädasireenid ja vabrikuviled. Traditsioon suri välja 1930. aastate alguseks.

Tapa ja Koeru malevkonna ühine suvelaager Aegviidus 12. ja 13. juunil 1937

Rongkäigud, ka tõrvikutega Rännakharjutusena või traditsioonilisel tähtpäeval korraldas Kaitseliit jalutus- ja rongkäike, hämaral ajal ka tõrvikrongkäike. Esimese jalutuskäigu korraldas teadaolevalt Kaitseliidu Tartu malev. Sõjaministri poolt avaldatud käskkirja alusel korraldati 1. mail 1926 Tartu garnisonis endiste aastate eeskujul ühine Kaitseliidu ja sõjaväeosade jalutuskäik, millest võtsid osa I ja II malevkond ning IV malevkonna õppurkompanii täies koosseisus ja varustuses. Hommikul kell 9.45 koguneti maakonnavalitsuse hoone ette. Käidi orkestri saatel läbi linna ja tuldi samasse kohta tagasi. Tervituskõne pidas maleva abipealik H. Orav. Tõrvikrongkäike praktiseeris laialdaselt Tallinna malev, millel oli traditsioon tervitada pidulikel tähtpäevadel sel viisil riigivanemat kas tema majas Kaitse Kodu! 8/2013

Aastapäev 3 X KAITSELIIDU ARHIIV

Näiteks Tallinna maleva aastapäeva, 15. novembri hommikul 1925. aastal korraldati häire. Hädasireenid, millele lisaks kostsid võimsad plahvatusmürtsud, undasid veerand tundi. Kohe ruttasid kaitseliitlased tänavatele, koondusid salkadesse ja ruttasid oma malevkondadesse. Kirikutornides mängisid maleva pasunakoorid koraale.

Tõotuseandmine oli pidulik sündmus Teiseks oluliseks traditsiooniks oli Kaitseliidu pühaliku tõotuse andmise tseremoonia, mida korraldati tavaliselt kas organisatsiooni aastapäeval, laagris või selleks ettenähtud päeval ülesrivistatud üksuse ees. Sageli viidi tseremoonia läbi ka kirikus.

Kõige olulisemaks peeti tõoäiteks 1920. tuse andmise juures oma aastail korüksuse kaitseliitlaste võimaraldati sageli likult arvukat kohalolekut. Tseremoonia viidi läbi suure koos kaitseliitlase pühalikkusega üksuse lipu pühaliku tõotuse ning vormis kaitseliitlaste, andmise tseremoonaiskodukaitsjate, hiljem ka niaga ka paraade. noorkotkaste ja kodutütarde juuresolekul. Näiteks 1920. aastail korraldati sageli koos kaitseliitlase pühaliku tõotuse andmise tseremooniaga ka paraade. 16

27. septembril 1925 korraldati Hiiu-Kõrgessaare kaitseliitlaste vannutamine (st tõotuse andmine) ühes paraadi ja piduõhtuga. Tõotus anti Reigi kirikus. Rahvast oli kohal haruldaselt rohkesti. Paraadist võttis osa üle 60 kaitseliitlase ühes jalgrattameeskonnaga. Paraad gaüks, kes kuskil jättis kõigile hea mulje. Pärast seda oli Kõrgesmidagi kõneleb, saare mõisas piduõhtu hoolitsegu selle Kaitseliidu heaks. Ka eest, et ta tarvitaks peost võeti elavalt osa.

kõnes korralikku Pühapäeval, 18. oktoob- eesti keelt.

ril 1925 andsid Rapla kirikus tõotuse kohaliku malevkonna kaitseliitlased, pärast seda oli paraad. Õhtune pidu oli mitmekülgse eeskavaga ja seal esines isamaalise kõnega Riigikogu liige Oja. Nii peo- kui ka einelauaruumid olid virkade naiskaitseliitlaste poolt rohkesti kaunistatud rohelisega ning Eesti riigi ja Harju maleva värvidega.

Kõnepidamisest ja kõnekeelest Kaitseliidu üheks traditsiooniks võib arvata ka aktustel ja pidudel peetud kohustuslikku isamaalist kõnet, millest on juttu ka eelmises lõigus. Isamaalise kõne teemad varieerusid vastavalt sündmuse sisule, kohalikele oludele või kõnemehe ettevalKaitse Kodu! 8/2013

Aastapäev Hiiu malevkonna lipu õnnistamise tseremoonia 7. septembril 1930 Käina vallamaja ees. Lipu annetas Naiskodukaitse Keina (Käina) jaoskond

Tõotuse andmise tseremoonia viidi läbi suure pühalikkusega üksuse lipu ning vormis kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, hiljem ka noorkotkaste ja kodutütarde juuresolekul

Kaitseliit paraadmarsil Eesti vabariigi ja Kaitseliidu 20. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juunil 1938

mistusele, kuid selle põhiolemus arendas edasi väärtuste, nagu riiklik iseseisvus, sõjamehevaprus ja rahvuslikkus, sümbioosi. Teatavasti olid 1920. aastaiks fikseerunud Johannes Aaviku ja Oskar Looritsa, aga ka paljude teiste hiigeltöö tulemusena eesti kirjakeele normid, kuid kõnekeele sõnavara ja hääldus andsid paljude puhul veel aimu „kodumurrakust, kõnekäänud ja laused nagu mõisamoonakalt või Vene veltveeblilt Kaitse Kodu! 8/2013

või pärinesid paremal juhul ärkamisaegsest eesti keelest“. Ka Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! seisis hea korraliku keele kasutamise eest ja pani kaitseliitlastele artiklis „Kadugu lohakad pidukõned“ südamele, et „igaüks, kes kuskil midagi kõneleb, hoolitsegu selle eest, et ta tarvitaks kõnes korralikku eesti keelt, olgu see siis omavahelises kõneluses, näitelaval või kõnetoolis“. 17

Alutaguse malevat on üle aasta juhtinud major Margus Ets. Teeme temaga tutvust. IIVE ROHTLA ja MERLE OJASALU Naiskodukaitse Alutaguse ringkond

Miks otsustasid valida sõjaväelase elukutse? 1992. aastal, kui läbisin kohustusliku ajateenistuse Kalevi üksik-jalaväepataljonis, oli Eestis isamaalisus üldlevinud ja minagi leidsin, et kõige õigem on astuda sõjakooli.

inu päris esimene kokkupuude Kaitseliiduga oli 1993. aastal, kui astusin Tallinna maleva liikmeks.

Millest tekkis huvi sõjanduse vastu? Nagu poistel ikka, kuulusid minu lapsepõlvemängude hulka sõjamängud. Kuid põhiliselt tekkis huvi sõjanduse vastu siiski ajateenistuses ja soovist olla suuteline kaitsma vajadusel kodumaad ka sõjaliselt.

Millised olid kokkupuuted Kaitseliiduga enne Alutaguse malevasse teenistusse asumist? Minu päris esimene kokkupuude Kaitseliiduga oli 1993. aastal, kui astusin Tallinna maleva liikmeks. Kuni sõjakooli lõpetamiseni võtsin aktiivselt osa maleva tegevus-

test. Pärast kooli suundusin teenima kaitseväkke ja Kaitseliidus tegutsemine katkes. Alutaguse malevaga oli mul enne siia teenima tulekut vähe kokkupuuteid, kuigi jah, käisin siin vahel koolitusi läbi viimas ja suhtlesin endise malevapealikuga. Millise mulje jättis kaitseväest tulnud ohvitserile Kaitseliit ja mis oli alguses kõige raskem? Kaitseväes on elu mõnes mõttes lihtsam. Seal saad käsu ja sul on olemas ka ressursid, kelle või millega käsku täita. Eelkõige pean silmas inimressurssi ehk ajateenijaid. Kuid paraku on tõsiasi, et nende motivatsioon ei ole alati kuigi kõrge. Kaitseliidus aga pead ülesandeid lahendama vabatahtlike liikmetega. Sa ei tea kunagi, kui palju sa neid kokku saad. Tihti on Kaitseliidus ülesandeid rohkem ja ressurssi vähem. Aga samas ma ei kahetse hetkegi, et Kaitseliitu teenima tulin. Töö vabatahtlikega on oluliselt huvitavam ja mis kõige tähtsam – nad on väga motiveeritud. Oled nüüdseks üle aasta malevat juhtinud. Kas maleva tegemistes on olnud muutusi? Terves Kaitseliidus on ju suured muudatused seoses uue riigikaitse rakenduskavaga. Kuid mis meie malevasse puutub, siis mulle tundub, et

ALUTAGUSE MALEV

Persoon

Alutaguse maleva pealik major Ets hindab tööd vabatahtlikega

Isiklikus karjääris Alutaguse maleva pealik kaugele ette ei mõtle

Kaitse Kodu! 8/2013

Persoon

Millised on teie eesmäröö vabagid töös ja isiklikus kartahtlikega jääris? on oluliselt Isiklikus karjääris ma kaugele ette ei mõtle. Praegu huvitavam ja mis olen malevapealik ja olen kõige tähtsam läbinud ohvitseri sõja- — nad on väga väelise kõrghariduse kaks motiveeritud. astet. Arvan, et kolm-neli aastat siin muudatusi ei tule. Eks edaspidi näis, mis saab. Tööalaseid eesmärke on mitmeid. Riigikaitse arengukava järgi peab malevas selgelt määratlema sõjaaja üksused ja nende sõjalised ülesanded. Selleks on aga vaja koostada plaanid ja korraldada väljaõpet. Maleva varustus ning infrastruktuur vajavad korrastamist ja täiendamist. Eesmärgiks on maleva tõhususe, jätkusuutlikkuse ja koostöö arendamine. Selleks et kõike eelnevat teostada, peab ka oma energiat pidevalt taastama. Millised hobid teie vaba aega täidavad? Oma aega jagan pere, kodu ja Kaitseliidu vahel ning hobidele jääb seda üpris harva. Suurimaks kireks Kaitse Kodu! 8/2013

Lisainfo

VELLI EHASALU

malevkonnad on tõhusamalt tegutsema hakanud, juhtide aktiivsus üha kasvab. Lisaks on paranenud koostöö nii malevkondade vahel kui ka Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega. Suured muutused on veel ees, eelkõige puudutavad need väljaõpet ja sõjaaja üksuste tootmist.

KAITSEMINISTEERIUM TOETAB NARVA MALEVKONNA HOONE RENOVEERIMIST Kaitseministeerium eraldab Kaitseliidule raha Narva malevkonna uue hoone ehituseks, sest malevkonna praegune hoone on täielikult amortiseerunud. „Kaitseliitlased, kes panustavad vabatahtlikult oma aega riigikaitsesse, väärivad ajakohaseid väljaõppe- ja olmetingimusi,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu. „Narva kaitseliitlased on kaheldamatult Eesti patrioodid ja kindlasti kujuneb Kaitseliidu malevkonna kodu isamaalise kasvatuse keskuseks piirilinnas Narvas,“ rääkis kaitseminister.

Major Ets ei kahetse hetkegi kaitseväest Kaitseliitu üle tulemist, sest töö vabatahtlikega on oluliselt huvitavam

Reinsalu sõnul ootab ministeerium Kaitseliidult ehitustööde maksumuse hinnangut ja riigihanke ettevalmistamist. „Kõik eeldused on loodud, et Kaitseliit saaks ehitustöödega algust teha järgmisel aastal,“ sõnas kaitseminister. Kaitseliit juhtis tähelepanu hoone seisukorrale tänavu augustis, kui kaitseminister külastas Narvas Kaitseliidu Alutaguse maleva Narva malevkonda.

on kalalkäimine, suve jooksul ehk mõne korra ikka kalavetele jõuan. Koduveini kääritan ka meelsasti ja võimalusel käin reisimas. Kalastamise juures on hea, et see aitab rutiinist täielikult välja tulla. Kiire

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 19

Persoon ALUTAGUSE MALEV

Kuigi major Etsi suureks kireks on kalapüük, leiab ta vahel aega ka mõnd muud spordiala harrastada

tõesti väga hästi hakkama. Omal käel olen kõige rohkem reisinud Euroopas. Tänavu käisin perega Poolas. Panime haagissuvila autole sappa ning sõitsime läbi Läti ja Leedu Poolasse. Et tegemist ei olnud korraldatud reisiga, saime palju huvitavates kohtades ringi vaadata. See on minu kõige suurem reisielamus kuni praeguse hetkeni.

Ütlesite, et teile meeldib reisimine. Milline on kõige kaugem koht, kuhu olete jõudnud? Ameerika Ühendriigid, kuhu sattusin vahetult pärast Kõrgema Sõjakooli lõpetamist 1997. aastal. Jänkid korraldasid Louisiana osariigis oma IdaEuroopa partneritele õppuse ja leiti, et mina koos oma ajateenijate rühmaga sobin kõige paremini sellel osalema. Seal mingeid ametlikke pingeridasid ei koostatud, aga minu arvates saime õppusel

ALUTAGUSE MALEV

Major Ets tänavusel maakaitsepäeval Jõhvis võidutuld Ida-Viru maavanemale üle andmas

Lisainfo

elutempo juures tuleb vahel hoog maha võtta ja omaette olla. Ega ma end suureks kalameheks pea, paadiga merele ei kipu ja võrguga ei püüa, kuid vaikselt jõe ääres õngitsen küll. Mõnikord võtan ka poja kaasa. Oleme siis looduses paar päeva kahekesi ja ööbime metsas.

KAITSEMINISTER URMAS REINSALU ASTUS NARVA MALEVKONDA Kaitseliidu Alutaguse maleva Narva malevkonda 12. augustil külastanud kaitseminister Urmas Reinsalu kirjutas samas avalduse, milles palus end sellesse malevkonda üle viia. Visiidi ajal andis Alutaguse maleva pealik mjr Margus Ets kaitseministrile ülevaate Alutaguse malevast ja rääkis lähemalt Narva malevkonna tegevusest. Kaitseministrit Narvas saatnud Kaitseliidu ülema brig-kin Meelis Kiili sõnul on Kaitseliidu kohaolek piirilinnas Narvas väga oluline. „Narva kaitseliitlastel, naiskodukaitsjatel, kodutütardel ja noorkotkastel on topeltvastutus. Valdavalt muukeelses keskkonnas tehakse nende eeskuju põhjal järeldusi kogu Eesti riigi kohta. Seetõttu on oluline neid inimesi rohkem motiveerida ja väärtustada, sellest kasvab meie kõigi, ka narvalaste turvalisus,“ ütles kin Kiili. Narva malevkond on üks kolmest Kaitseliidu Alutaguse maleva malevkonnast. Narva malevkonda kuuluvad geograaﬁliselt peale Narva linna veel Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn ning Vaivara vald. Malevkonda kuulub üle 230 kaitseliitlase, selle tuumikuks on juba iseseisvuse taastamise ajal Kaitseliiduga liitunud Eesti patrioodid ning mitmeid endisi ja praegusi piirivalvureid ning politseinikke.

Kaitse Kodu! 8/2013

Paistab, et külmad ja pimedad ööd on kaitseliitlasele igati meele järele, sest just sügis toob kaasa suured ühisõppused, nagu Mulgi Mäss Sakalas, Põhjakonn Virus ja Kotkalend Kaitseliidu koolis.

olme suure ühisõppuse käigus haarati tegevusse ühtekokku enam kui 900 osalist, seejuures ootab Kaitseliidu suurim ühisõppus Orkaan oma traditsiooniliselt ligi 500-liikmelise väega alles oma järge. Suurõppuste maitse on suhu saanud peaaegu kõigi malevate kaitseliitlaste kõrval ka päästjad ja politseinikud. Kaitseliidu kooli tasemekursuste lõppharjutus Kotkalend tõi Alus ning Rapla, Kohila ja Märjamaa valla aladel oktoobri lõpus välja üle 400 kaitseliitlase. „Õppuse eesmärgiks on hinnata ja kontrollida tulevaste kompanii-, rühma- ja jaopealike ning rühmavanemate väljaõpet ja valmidust,“ ütles Kaitseliidu kooli juhataja Erik Reinhold. „Ühtlasi tagab õppus võimaluse harjutada koostööd erinevate malevatega. Sisuliselt on tegemist kursuslaste praktilise lõpueksamiga,“ lisas Reinhold. Lisaks kooli lõpetajatele osalesid Kotkalennu viimasel kolmel päeval Kaitseliidu Harju, Rapla, Järva, Pärnumaa ja Viru maleva üksused. Lõpueksamiks oli

õppus ka Naiskodukaitse eestvedamisel läbi viidud välikoka ja parameediku kursusel osalejatele.

Väljaõpe

Sügis toob suured õppused Nädala jagu väldanud Kotkalend algas äripäevadel taktikalise harjutusega ilma vägedeta (Tactical Exercise Without Troops), mis tuntud ka inglisekeelse lühendina TEWT. Pealikud harjutasid siis juhtimisprotseduure üksusteta instruktorite ja hindajate juhendamisel, paigutades positsioonidele luust ja lihast sõdurite asemel „puusõdurid“. Kotkalennu lõpurivistusel Varbola linnuses said lõpueksami edukalt sooritanud kursuslased kätte kooli lõpetamise tunnistused. Nädala jagu väldanud Kotkalend algas värsketele pealikele taktikalise harjutusega ilma vägedeta, mil positsioonidele tuli paigutada luust ja lihast sõdurite asemel „puusõdurid“

2 X LIIVI REINHOLD

Lisaks Kaitseliidu kooli kursuste lõpetajatele osalesid Kotkalennu viimasel kolmel päeval Kaitseliidu Harju, Rapla, Järva, Pärnumaa ja Viru maleva üksused. Lõpueksamiks oli õppus ka Naiskodukaitse eestvedamisel läbi viidud välikoka ja parameediku kursusel osalejatele

Kaitse Kodu! 8/2013

Väljaõpe

Põhjakonn ajas sõdima viis malevat

eptembri esimesel nädalavahetusel kaitseväe keskpolügoonil korraldatud õppusel Põhjakonn harjutasid taktikalisi oskusi viie maleva vabatahtlikud. „Õppus läks korda ja kaitseliitlastele püstitatud eesmärgid said täidetud,“ kinnitas õppust korraldanud Viru maleva pealik kolonelleitnant Marek Laanisto. „Õppuse peamine ülesanne oli see, et Tallinna, Järva ja Rapla malev said aktiivselt harjutada kaitsetegevust ning Viru ja Alutaguse malev rünnakut.“

4 X VELLI EHASALU

Taktikaõppust Põhjakonn korraldatakse igal aastal, täiendamaks vabatahtlike taktikalisi oskusi. Sellest on kujunenud aasta väljaõppetaseme kontrollüritus, mille järgi saab maleva staap sisse viia vajalikud muudatused väljaõppe aastaplaanis. Kannatlikud mehed ootavad kaitses

Jaoülem hindab mõtlikult, kas sai piisavalt mehi eesliinile saadetud

Kaitse Kodu! 8/2013

Väljaõpe Sõjas on parem, kui on rohkem silmi olukorda jälgimas. Ka fotosilm on abiks

Kõige tähtsam on olla sõjaks valmis. Igatahes!

Kaitse Kodu! 8/2013

Väljaõpe 4 X JAANIKA OJAKÕIV

Laupäeva hommikuks sai politsei õppuse raames info, et pahalased tahavad tungida linna ja halvata strateegiliselt tähtsate objektide tööd. Appi paluti Sakala maleva kaitseliitlased, kes aitasid piltide järgi tuvastada pahalasi ning ühtlasi viidi läbi ka politseioperatsioon „Kõik puhuvad“. Tabati viis pahalast ja 14 alkoholi piirmäära ületanud juhti

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 24

Miitingulised ei rahunenud ja tulid Viljandi naftabaasi Miit juurde juur r oma meelsust näitama, mis politsei sekkudes eskaleerus esk a mässuks. Mässajate rahustamiseks kasutati märulipolitseid mär r ja toodi kohale veekahur

Kaitse Kodu! 8/2013

tõi vormikandjad kokku

Väljaõpe

Mulgi Mäss Septembri lõpul harjutasid Viljandimaal politseija piirivalveamet, päästeamet ning Kaitseliit ühist reageerimist kriisiolukorras.

tsenaariumi järgi ähvardasid Viljandi linna elutähtsaid objekte terroristid, kes süütasid põlema haigla, korraldasid rahutusteks kasvava miitingu ja ründasid Viljandi naftabaasi. „Kaitseliidu Sakala malev sai esmakordselt harjutada koostööd teiste jõustruktuuridega ja üheks raskuspunktiks oli informatsiooni liikumine erinevate juhtimistasandite vahel,“ rääkis õppuse üldjuht, Sakala maleva pealik major Kalle Köhler. Õppusest võttis osa ligikaudu 200 kaitseliitlast, 110 politseiniku ja 40 päästjat, teiste hulgas harjutas oma tegevust 70 märulipolitseinikku. Lisaks rahvarahutustele asusid Kaitseliidu staabija tagalakompanii ning lahingukompanii strateegiliselt tähtsate objektide kaitsele, et tagada elutähtsate teenuste kättesaadavus ohuolukorras. „Sellise koostöös korraldatud õppuse abil oleme tulevikus võimelised paremini reageerima reaalsetes situatsioonides,“ selgitas major Köhler.

Stsenaariumi järgi kaotas kütuseauto Ugala ringteel juhitavuse ja sõitis otsa sõiduautole, mis süttis põlema. Õnnetuse tagajärjel jäid sõiduautos viibinud reisijad lõksu. Päästeametil tuli sündmust lahendada keerulises olukorras, sest samal ajal tulid avariid uudistama ka miitingulised, kes segasid päästetööd ja kelle ohjeldamiseks ei piisanud ainult politseist, vaid kohale tuli kutsuda ka märulipolitsei

Operatsioonil „Linn lukku!“ kontrolliti 2537 juhi joovet ja tabati 14 alkoholi tarbimise piirmäära ületanud autojuhti. „Kui hinnata üldist liiklusolukorda, oli operatsiooni „Linn lukku!“ ajal tabatud joobes juhtide arv isegi väiksem, kui neid tavapäraselt meie liikluses ringi sõidab,“ kommenteeris tulemusi politseija piirivalveameti Viljandi politseijaoskonna juht politseikapten Alvar Pähkel.

Pahalaste ohus asus Sakala malev kaitsele Viljandi naftabaasi

Kaitse Ka K aitts se eK Kodu! odu! od u! 8/ 8 8/2013 //20 20 01 13 3

25 25

Oktoobri esimesel nädalavahetusel korraldati traditsiooniline Kaitseliidu Võrumaa maleva patrullvõistlus „Käve üle küngastõ“. Võistlusel osales kaheksa neljaliikmelist võistkonda. Võisteldi 40-kilomeetrisel võistlustrassil, kus tuli täita 18 ülesannet: pandi proovile nii laskmisoskused, relvateadmised kui ka looduse tundmine. Lõppjooks tuli teha Eesti kõrgeima mäe, 318-meetrise Suure Munamäe, tippu. Kes jooksis, kes sörkis, kes sai üles võistkonnakaaslaste abiga, kuid lõpetasid kõik alustanud võistkonnad. Munamäe jalamil Vabadussõja mälestussamba juures pidulikul rivistusel hõigati välja võitja — Rõuge-Vastseliina üksikkompanii võistkond KASIKABE koosseisus Kadri Parts, Silver Täht, Katrin Pavlov ja Beata Nei.

Järva Sügis 2013

KAITSELIIT

Militaarsport

Võrus käidi üle küngaste

JÜRI VLASSOV

Järva maleva patrullvõistlus Sügis 2013 korraldati 28. ja 29. septembril. Selle võitis võistkond Paide Eskadrill koosseisus Indrek Reismann, Alo Aasmaa, Lennart Komp ja Hannes Einstein. Teisele kohale jõudis meeskond nimega Kraavi Seal ja kolmandale Naiskodukaitse segavõistkond. Võistlust alustas 12 võistkonda ja lõpetas 11, neist kolm olid ﬁnišis kolmeliikmelised. Neljaliikmelistel võistkondadel tuli ligi 30-tunnise võistluse käigus läbida mööda kontrollpunkte liikudes ligemale 60 kilomeetrit, hoidudes kogu trassil ka vastutegevuse eest, mis võistlejate elu kibedaks püüdis teha. Kontrollpunktides tuli võistkondadel täita sõdurioskusi ja head meeskonnatööd nõudvaid ülesandeid, mille alusel selgitati välja parim võistkond. Muu hulgas tuli tänavu näidata oskusi esmaabi andmisel, jõe ületamisel, takistusriba läbimisel, nii spordipüstolist kui ka liikuvast BTRist laskmisel, miinipilduja ülesseadmisel ning tule tellimisel, hoone vallutamisel ja mitmete füüsilist vastupidavust nõudvate ülesannete täitmisel.

Pärnumaal sookollitas

VIKTOR IVANOV

Varbla, Tõstamaa ja Audru valla territooriumil korraldati 5. ja 6. oktoobril Kaitseliidu Pärnumaa maleva traditsiooniline sõjalissportlik võistlus Sookoll 2013, mille võitis Kikepera malevkonna jagu. Võistlusel pandi proovile jagude võimekus tervikuna: nii vaimne kui ka füüsiline vastupidavus ja erialased teadmised. Üheksas kontrollpunktis tuli lahendada väga erinevaid ülesandeid telkmantlist varjualuse püstitamisest veetakistuse forsseerimiseni, „keele“ võtmisest raadiotehnika tundmiseni. Kontrollpunktidesse pidid jaod saabuma täiskoosseisus ja täisvarustuses, kaotusteta. Samal ajal raskendas mitmetel rajalõikudel liikumist „vaenlane“ ehk spetsiaalne vastutegevusüksus. Jagude liikumist metsas võis terava kuulmisega inimene aimata laskude, valangute ja plahvatuste kaikumiste põhjal. Laupäeva õhtuks, pärast pikka ja kurnavat päeva jalgedel, muutusid üha olulisemaks vaimne vastupidavus ja tahtejõud. Võistlus lõppes Potsepa karjääri lähedale metsa püstitatud laagris, kuhu võistlejad saabusid pühapäeva ennelõunaks ja kus Pärnumaa maleva pealik mjr Mehis Born andis osalejatele üle diplomid ja auhinnad. Võistluse korraldamisest võttis osa peaaegu 70 kaitseliitlast kokkadest malevapealikuni. Rahvusvahelist hõngu andis ettevõtmisele lõunanaabrite esindus Lätist Zemessardze 27. jalaväepataljonist, kuhu kuulus ka üks naissoo esindaja. Vaatamata tarmukale sooritusele katkestas Läti esindus võistluse öösel seitsmendas kontrollpunktis.

Kaitse Kodu! 8/2013

On keeruline kirjutada hingestatud tegevusest, sest see on sedavõrd hingestatud, et millestki mittekirjutamine jätab oma jälje ja tekitab ebatäiuslikkuse tunde. Muidugi võib mõelda, et ühest taastatud 13,6-tonnisest metallkolakast pole mingi probleem kirjutada, kuid see mõte on ekslik. MARTIN ANDRELLER vabatahtlik reporter

KARRI KAAS

eadaolevalt on Järva malev Kaitseliidu esimene väeüksus, mis on talle määratud BTR-80 ellu äratanud ja taastanud. Kuidas sellest kõigest kirjutada? Loomulikult saaks kirjutada ainult sõidumugavusest ja elamusest. Etteruttavalt öeldes, mõlemat jagub. Samas tuleb kirjutada ka initsiatiivist ja teotahtest, millega ma kohtusin ühel sügishommikul Türil. Raske on öelda, kumb neist on kaalukam: kas BTR-80 või tagalaülema kapten Lauri Lipu, peataastaja kapral Riho Raimetsa ja teiste malevlaste teotahe?

peretuttava fotot Afganistanist. Tema „demineeris“ oma BTR-80ga seal ühe moodsas mõistes isetehtud lõhkeseadme ehk IED, selle aja mõistes kokteili jalaväemiinist, suundlaengust ja tankitõrjemiinist. Hilisematest aastatest – just enne seda, kui meie maale saabusid esimesed Pasid – on meelde jäänud pidev hala ja vingumine BTRide kehvuse, nõrkuse ja mõttetuse üle. Pasid tulid ja BTRid läksid, et nüüd – vähemalt kõrvalseisjale – üpris ootamatult lgas see lavale tagasi astuda.

lugu 20. novembril 2012, kui Kaitseliidu ülem allkirjastas käskkirja soomukite eraldamiseks kuuele malevale.

BTRid on tagasi

See lugu algas 20. novembril 2012, kui Kaitseliidu ülem allkirjastas käskkirja soomukite eraldamiseks kuuele malevale. Harju malevale määrati kolm ning ülejäänutele kaks soomukit – üks taastamiseks ja teine n-ö doonoriks. Käskkiri sisaldab taastamist puudutavaid lõike, aga juttu on ka vabatahtlike kaasamisest ja tähtajast, milleks peavad malevad tagama ühe soomuki sõidukõlbulikkuse.

Siinkirjutaja esimene kokkupuude soomustransportööridega algas varases lapsepõlves, kui nägin

Tänaseks on kapten Lipu sõnutsi teada, et ka Harju malevale eraldatud kolme soomuki mootorid on

Linna vahel liikuv soomuk püüab tähelepanu ja tekitab huvi Kaitseliidu vastu

Kaitse Kodu! 8/2013

Sõjaraud

Turvavaibale veereb Järva maleva soomuk

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 27

Sõjaraud

RIHO RAIMETS

Et soomuk alguses iseseisvalt ei liikunud, toodi see Järvamaale treileril

töökorras ja äsja, Kaitseliidu ülema visiidil Järva malevasse 11. oktoobril, pandi arutelu käigus paika ka teise soomuki taastamine, mis ei jää tõenäoliselt erandiks, vaid saab teistele malevatele eeskujuks.

18 kg värvi koos hoole ja armastusega Kapten Lipu ülevaate järgi tehtud kulutustest moodustavadki suurima osa rehvid. Uued akud, nõutav vilkur ja rehvide montaaž läks maksma üle 700 euro. Värvid ja kulumaterjalid remondiks on soetatud ilma otseselt raha kulutamata – omadest varudest. Soomuki selga võõbati 18 kilogrammi värvi. Tulemus on ilus ning vastavalt kehtima hakkavale nõudele ka värvikaardiga kooskõlas laigutatud. Siinkohal on paras hetk teha kõrvalepõige soomuki enda juurde. Tänavu 10. mai hommikul saabusid kaks Järva malevale määratud soomukit oma uude asupaika. Napp üheksa päeva hiljem sai kogemustega (ühe Scania Vabise soomuki aastajate elule äratanud jms) peataastaja Raimets juba ühe eestvedaja kap- rõõmsalt nentida, et mootor on täiesti korras.

ten Lipu sõnutsi hakkavad rehvid tegema peavalu ilmselt kõigile malevatele.

Sihiks oli soomukit presenteerida esimest korda maakaitsepäeval, 23. juunil. Nii sai ka tehtud. Kui peamine tegevus mehaanika poole pealt oli lihtsalt kontrollimine-pingutamine ning seadistamine, valmistas parajat ja ilmselt kõige suuremat peavalu jalavarjude probleem. BTRile ettenähtud rehve pole kerge leida, kuid sellest probleemist saadi üle koos Kaitseliidu peastaabi transpordijaoskonnaga.

KARRI KAAS

Taastajate ühe eestvedaja kapten Lipu sõnutsi hakkavad rehvid tegema peavalu ilmselt kõigile malevatele. Teabekirjandust – manuaale ja muud aleva soomusvõi- sellist – saab õnneks omavahel jagada, nagu mekus on ka informatsiooni võitekitanud liikmete malikest varuosade värbamisel tunta„ladudest“. Nagu teame, vat efekti: inimesed, siis üht-teist privatiseeriti lahkuvate Vene kes on kunagi teesõdurite vahendusel ninud soomukitel, ning ka spetsiifilisi on Kaitseliidu teBTRide varuosi on veel gemiste vastu huvi siin ja seal. Kel infot selle kohta, võiks seda tundma hakanud. jagada – kas või anda teada Järva malevasse, küll see sealt asjahuvilistele edastatakse.

Soomukil tundub ressurssi jaguvat. Raimetsa sõnul on ees mototunde umbes 1100, erialakirjandus räägib remondivajadusest 6000 mototunni järel. Loomulikult on masina kasutuselevõtu järel tulnud välja vigu, kuid neid saabki parandada ainult kasutuse ajal. Nagu käskkiri soovitas, tegid taastamistöid vabatahtlikud, ja vaadates töötempot, millega tulemini jõuti, jagus neil nii tegevust kui ka initsiatiivi. Üksnes rehvide montaaž velgedelt jäeti spetsiaalse töökoja hooleks, mis oli igati mõistlik – 16 koordiga kuulikindlaid rehve ei ole lihtne turvaliselt monteerida. Rääkides aga töötundidest soomuki ülekäimisel, kõlas number 160, kuid tugeva tahte ja suure huviga mehed ei pannud neid kindlasti tähele. Muu hulgas mainigem, et maleva soomusvõimekus on tekitanud liikmete värbamisel tuntavat efekti:

Kaitse Kodu! 8/2013

Sõjaraud RIHO RAIMETS

Üheksa päeva pärast soomuki kättesaamist olid mootoril juba hääled sees Soomuki interjöör enne...

Enne soomuki taastama hakkamist tuli välja selgitada, mida kõik need venekeelsed kirjad täpselt tähendavad

Kaitse Kodu! 8/2013

RIHO RAIMETS

KARRI KAAS

... ja pärast taastamist

RIHO RAIMETS

Sõjaraud Kuigi need Peetrid viidi suures osas Eestist minema juba 1990ndate alguses, leidub soomukite „varuosi“ endiselt veel igal pool

inimesed, kes on kunagi teeninud soomukitel, on maleva ja Kaitseliidu tegemiste vastu huvi tundma hakanud. Räägime siin positiivsest kuvandist, mis on kahtleoomulikult mata hea. Pealegi hoiab nüüd ei ole sooturvavaipa lisaks kõigile vabamukijuhil tahtlikele kinni ka üks kaheksa panoraamvaadet rattaga soomustransportöör.

ümberringi isegi siis, kui suured luugid on lahti.

Tähelepanu, ristmik on vaba! Pärast mõningast kohvilauas istumist ja piltide vaatamist soomukite esialgsest olukorrast ning toomisest-remondist tekkis isu jalgu sirutada ja värsket õhku hingata. Loomulikult läksime soomuki manu, kus isegi väike sõiduproov välja pakuti. Kes suudaks sellisest võimalusest ära öelda? Esmamulje oli muidugi… massiivne, soliidne raud, ilusasti laiguline. Mõtted kippusid juba salongi ja sõidu peale. Soomukijuht ja taastaja Raimets asus tegema ettevalmistusi BTRi käivitamiseks ning RIHO RAIMETS

Lisaks on järvakate BTR jäänud silma siin ja seal üle Eesti ning ürituste nimekiri, kus juba osaletud, on muljetavaldav: maakaitsepäev Türil, admiral Pitka luurevõistlus, ohutuspäev Paides, õppus Põhjakonn ja loomulikult Järva maleva patrullvõistlus vahetult enne minu

tutvumist soomukiga oktoobri esimesel päeval. Seda rivi saab artikli ilmumise ajal kindlasti täiendada, sest soomuki näitamine ja kasutamine väljaõppes on absoluutne prioriteet. Monumendina seismas seda malevas näha ei taheta.

KARRI KAAS

Kuigi soomukite välimus alguses paljulubav polnud, ei kõhelnud taastajad kordagi, et nendest võib asja saada

Kaitse Kodu! 8/2013

Sõjaraud Lisainfo

ANDMED Türi üksikkompanii BTR-80 Valmistamisaasta: 1991 Läbisõit: 11321 km

RIHO RAIMETS

Mootor: 260 hj Kaal: ~13 600 kg Maksimaalne kiirus: ~80 km/h (suudab enamat)

Oma esimese suurema etteaste tegi järvakate BTR tänavusel maakaitsepäeval

mõne hetke pärast oligi juba soomuki tagaosa juures näha hallikat tomu, mis väljus parempoolsest summutist, et seejärel sujuvalt üle minna kuumaks õhuvooluks, kui mootor on käivitunud. Ja ma veel mõtlesin: „See peaks ainult turbotatud Kamaz olema?!“ nimesed vaaHääl oli igatahes meeldivalt kuri.

tasid huviga,

naeratasid. Parklast väljumine nõudis täpset manööverdamist, kuid teel me Oli ka neid, kes olime. Isekalt hõivasin „kaardi- lehvitasid või lugeja“ koha, jättes fotograafi näitasid ülestõspendeldama mööda soomuki üllatavalt suurt sisemust ja sõdu- tetud pöidlaid. rite istekohti. Olgu, ruumi kõrgus pole kiita, kuid et tegemist on meditsiinisoomuki kerega, on see niigi tavalisest kõrgem – minu pea õnneks, mis ei olnud kaitstud asjakohase kaitsekiivriga. Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert seisis luugil ja kontrollis olukorda ristmikel. Loomulikult ei ole soomukijuhil panoraamvaadet ümberringi isegi siis, kui suured luugid on lahti, ning kitsamates kohtades (ja kindlasti linnas) on hea, kui keegi abistab juhti ümbruskonna vaatlemisel. Ise jälgisin esiistmelt ümbritsevat vastavate periskoopide vahendusel ja pean ütlema, et vaatel ei olnud viga. Isegi üllatav oli, kuivõrd hästi nende abil näeb. 260-hobujõuline mootor röögatas. Ühel suuremal ristmikul sooritasime vasakpöörde. Mida tegid linKaitse Kodu! 8/2013

Kütusekulu: alates 48 liitrist 100 km kohta

nakodanikud samal ajal? Kas nad jooksid hirmunult eemale või väljendasid oma pahameelt? Oh ei, ma ei näinud terve tuuri ajal kedagi, kes oleks midagi sellist teinud. Inimesed vaatasid huviga, naeratasid. Oli ka neid, kes lehvitasid või näitasid ülestõstetud pöidlaid. Ärajooksvaid vaenlase sõdureid ei olnud näha, kuid seda rahuaja tõttu. (Vastupidisel juhul oleksime ehk nende päkki näinud.) Minu positiivne emotsioon soomuki sees oli kahtlemata oluliselt suurem. Vähenaeratava inimesena oli isegi kummastav hiljem fotodelt näha pidevalt oma „kriips kõrvuni“ olekut. Käiguvahetuste järel oli tunda mootori jõudu. Mäletasin sõbra hinnangut mootori „lahjuse“ kohta, kuid on ka selge, et Eesti lauskmaa pole võrreldav teatud soojema maa tingimustega. Fotograaf oli vahepeal kolinud ümber tagalaülema autosse, et teha pilte ka sõitvast BTRist. Mina aga nentisin ühes teeremondi kohas, et tagumiste rattapaaride ringikeeramine rahulikult paigalt võttes ei ole probleemiks. Seda ei oleks ma uskunud, aga nii see oli.

Sõjamasin, seega askeetlik Kui küsite, milline oli interjöör, vastan, et loomulikult askeetlik. Armatuurlaual lüliteid ja kellasid muidugi jagub, tahhomeetrit oli kõrvalistujalgi hea jälgida, mis sest, et diisli madal pööretevahe31

Igal juhul käis BTR omal jalal Pitka retkel, kuigi soomukijuhi sõnutsi olid käed koju jõudes kanged. Soomuki rool ei paikne tõesti kuigi ergonoomiliselt, kuid kui vaja, küll siis tekib jõud ning harjumus. Oma osa oli seekord kindlasti alles jukerdavas roolivõimendis, millele tuleb paigaldada uued mansetid.

Lisainfo

Sõjaraud

mik eriti jälgima ei kutsu. Üpris traditsiooniliselt sai arutletud ka küsimuse „palju välja läheb“ üle ja polnud sealgi suuri vajakajäämisi.

Tagasisõidul linna olin jalgupidi juhi seljatoel ning toetusin avatud luugile. Kuna sees istudes ei olnud võimalik aru saada, kas mingeid takistusi ka on – nagu pealinnas löökaugud ja roopad –, jälgisin huviga teed. Mingit laveerimist juht kruusateel ei kasutanud: mis ette jäi, sellest läbi sõitsime. Tunda ei olnud aga midagi – sõit oli sujuv ja neerud jäid sinna, kuhu nad loodud on. Selline ülipositiivne kirjeldus võib tekitada tunde, et kirjutajal on mingisugune vajakajäämine ajutegevuses või on tegemist kallutatud jõududega. Teadmata, kuidas soomukis tunde järjest veeta oleks, saan öelda üksnes seda, et esmamulje oli rahuldav. Kapral Raimets vastas küll eelnevalt minu küsimusele: „Kuidas (sõidu)mugavusega on?“, et seda pole. See masin on tehtud sõjapidamiseks. Ehk olen ma selliste asjade suhtes paksu nahaga ega vingu, kuid igal juhul paanikas ma soomukist sõidu lõppedes eemale ei jooksnud. Pigem oleksin tahtnud pikema tuuri teha.

Teeme ära või teeme veel paremini?! Esialgu oli siia kavandatud arutelu nn doonorsoomukite taastamise mõistlikkuse ja vajalikkuse üle, kuid vahetult enne artikli valmimist saabus juba eespool mainitud teave, et Järva malev võib oma soomusvõimekuse täiendamise suunal edasi tegutseda. Seega saame rääkida veel kvaliteetsemast väljaõppest ning kahtlemata huviliste hulga kasvamisest Järva maleva ja selle tegemiste vastu. Liikmeskonna kasvamisele üleüldises plaanis aitab see kindlasti samuti kaasa. Hea näide selle kohta on isiklikust kogemusest juba olemas: positiivset

Nõukogude Liidus alustati kohe pärast Teise maailmasõja lõppu soomustransportööride väljatöötamist. Esialgne eesmärk oli kaitsta jalaväge transpordil kuulide ja kildude eest. Lisaks pidi transportöör olema amﬁibne. Praeguste ja ka kõnealuse BTRi prototüübid on välja töötatud 1950.—1960. aastatel. Tänases mõttes klassikaline kaheksarattaline (ujuv) soomustransportöör pärineb BTR-60st, mis oli esimene omalaadne maailmas. Pardarelvastus esimesel mudelil puudus. Need olid ka pealt lahtised, et sees olevad jalaväelased saaksid paremini oma relvi kasutada. Hilisematele modiﬁkatsioonidele tehti juba kinnine kere veetavate jalaväelaste paremaks kaitsmiseks. BTR-60 oli varustatud kahe bensiinimootoriga (kuuesilindrilised) ning alates BTR-70st kasutati kahte V-8 bensiinimootorit. Mootorite veo sünkroniseerimine ei olnud lihtne, samas ühe mootori rikke korral suutis soomustransportöör ikkagi aeglaselt liikuda. Tänapäeval kasutatakse üht diiselmootorit ja tegeldakse aktiivselt soomustransportööri parema relvastamisega.

tagasisidest jagus küllaga juba korra Türi linnast läbi sõites. Üks kripeldamine on seotud relvastusega. Tegemist ei ole päris BTR-80ga, nagu neid paberil nimetatakse, vaid selle teisendiga BMM-80, mille esialgne funktsioon oli olla meditsiinisoomuk. Samas on sellel torn ja valmidus ks arvesta- kanda ka relvastust. Jällegi mõttekoht väljaõppe seisukohalt, tav „pisiasi“ sest olgem ausad, kui „lahinguon Järva väljale“ saabub soomuk, mille malevas igal juhul avatud luugist pistab pea välja meeskonnaliige, kes seejärel olemas: soomuk pole saanud enda- karjub (sest vaikselt pole liikuva soomuki pealt mõtet rääkida) le veel nime. „valang-valang“, siis... Kui juba soomuk on, siis olgu ka relvastus peal, muidu oleks tegemist pooliku lahendusega. Selles osas nõustuvad siinkirjutajaga kindlasti ka kapten Lipp ja tema meeskond ning kui mitte kõigi malevate vabatahtlikud, siis Järva omad kohe kindlasti.

KARRI KAAS

Teetööd soomukit ei häiri, mis teeb sellest tänapäeva Eestis peaaegu ideaalse liiklusvahendi. Kui ainult kütusekulu nii suur ei oleks

IDANAABRITE RAUDVARA

Oli puhas rõõm näha aktiivsete kaitseliitlaste kätetöö tulemust. Teadmine, et hiljemalt aasta lõpuks on kuuel maleval soomusvõimekus taastatud BTRide kujul olemas, lisab sellele positiivset emotsiooni. Turvavaip katab ja Kaitseliit on ainult rohkem nähtav ning nii pole ka liikmeskonna suurendamine raske. Kuigi see sõltub ka muudest „pisiasjadest“. Üks arvestatav „pisiasi“ on Järva malevas igal juhul olemas: soomuk pole saanud endale veel nime, kuigi mitmeid variante on välja pakutud. Kõige lihtsam variant, mida praegu nn hellitusnimena kasutatakse, on Peeter, samas on kaalutud ka Eesti Wabariigi aegseid soomusautode ja Järvamaalt pärit kangete sõjameeste nimesid. Neidki jagub, kuid valik jääb maleva noorte teha.

Kaitse Kodu! 8/2013

Haritud sõdur

2 X LIIVI REINHOLD

Koolituskavasid läbi vaadates tuleks mõelda ka sellele, milliseid teemasid on võimalik õpetada kursuslasi kasarmeerimata

Kaitseliidu koolitusmudel vajab reformimist TARMO PIHLIK Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna pealik

aitseväe juhataja 4. juuli 2008 käskkirjaga nr 196 kinnitatud kaitseväe ning Kaitseliidu väeüksuste ja allüksuste väljaõppe eeskirja punkti 1.2.1 kommentaaris 2 on öeldud, et individuaalset sõjalist väljaõpet reguleeriv dokument koostatakse eraldi (mulle teadaolevalt sellist dokumenti veel pole). Selle eeskirja joonisel 2 on jagatud väljaõpe järgmisteks osadeks (ajalises järjekorras): baasväljaõpe, erialaväljaõpe, meeskondlik väljaõpe, kollektiivne väljaõpe (ühe relvaliigi põhine), mitmel relvaliigil põhinev väljaõpe, mitme väeliigi põhine väljaõpe (suurõppused). Eeskiri ütleb järgmist: baasväljaõppega omandavad kõik väljaõppes osalejad lahinguväljal ellujäämiseks ja edasise

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 34

teenistuse jätkamiseks vajalikud esmased sõjalised teadmised, oskused ja hoiakud; erialaväljaõppega omandavad kõik väljaõppes osalejad erialased teadmised ja oskused selleks, et hilisema teenistuse käigus tulla edukalt toime konkreetsel ametikohal.

Praegusest koolitusmudelist Esmakordselt kehtestati Kaitseliidus koolitusmudelid tegevliikmele ja pealikele (jaopealikust malevkonnapealikuni) Kaitseliidu ülema 30. juuni 2009 käskkirjaga nr 251-P. Kuni eelmise aasta 30. oktoobrini, mil Kaitseliidu ülema käskkirjaga nr K-1.1-1/28828P tühistati senikehtinud tegevliikme koolitusmudel ja kehtima jäeti vaid pealike koolitusmudelid, olid igale tegevliikmele kohustuslikud kolm kursust: Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursus (TSOBKkl) – 123 tundi, Kaitseliidu liikmesust tutvustav kursus (KLLITK) – 16 tundi, esmaabi baaskursus (EABK) – 16 tundi. Nii on tegelikult saanud eelmise aasta lõpust võimalikuks olukord, kus mittepealikele koolitusmudeleid ei rakendata. Kaitse Kodu! 8/2013

TSOBKkli väljaõppekava on kinnitatud 16. veebruaril 2009 kaitseväe juhataja käskkirjaga. KLLIKT kursusekava on kinnitatud 29. detsembril 2009 Kaitseliidu ülema poolt. Kaitseliitlased, kes on Tartu malevas seda kursust läbi viinud, kinnitasid mulle, et korraegune raldasid kursuse, lähtudes Naissüsteem kodukaitse esmaabi baaskursuse eeldab, et õppekavast.

kõik kaitseliit-

TSOBKkli kursusekava ees- lased peavad märgikirjelduses on öeldud, et tegutsema sõjaTSOBKkl võimaldab omandada lisel suunal. üksiksõduri baasteadmised ja oskused ning on ettevalmistavaks väljaõppeks osalemaks allüksuste kursusel. Meelevaldselt ehk, aga siiski, on võimalik eesmärki sõna-sõnalt lugedes oletada, et pärast TSOBKkli läbimist saaks kaitseliitlane osaleda allüksusega väliõppustel, st justkui ka ilma erialaõpet läbimata. Et see on vastuolus väljaõppe-eeskirjaga, eeldame, et tegu on veaga ja enne allüksuse väljaõppes osalema ei peaks, kui erialaõpe on läbitud. Kunas kaitseliitlane peaks läbima erialaõppe, millise aja jooksul pärast sõduri baastaseme kursuse läbimist, milline on tema väljaõpe edaspidi – see ei ole Kaitseliidus koolitusmudeliga reguleeritud.

nitatud kaitseväe juhataja 29. jaanuari 2003 käskkirjaga nr 30). TSOBKkli väljaõppekava sissejuhatusest saab lugeda, et tegemist on kaitseväe SBK õppekava Kaitseliidule kohendatud versiooniga, mille puhul on tublisti vähendatud kursuse mahtu – SBK maht on 400 tundi, kuid TSOBKkli oma 123 tundi. Üldosa alguses öeldakse, et TSOBKkli käigus võimaldatakse omandada neid oskusi ja teadmisi, mis tagavad piiratud ülesannete täitmise otsese juhtimise all. Viie aasta jooksul ei ole õppekava üle vaadatud ega sellesse muudatusi tehtud.

Haritud sõdur

Sellesama 30. juuni 2009 käskkirja, millega kinnitati Kaitseliidu liikmete individuaalse väljaõppe koolitusmudelid aastateks 2009–2013 lisas 3 on kirjas, et koolitusmudelite loomise on tinginud KLAK13st1 ja selle eesmärk on ühitada rahu- ja sõjaaja pealike ametikohad. Erialaametikohtade täitmise kohta mudel midagi ette ei anna, Tartu malevas erialaspetsialistide kohta arvepidamist ei nõuta ja nende koolitusvajadusi ei koguta2.

Eelneva põhjal tekkisid küsimused, millele oskavad ehk vastata Kaitseliidu väljaõppe planeerijad. Millest lähtuvalt Kaitseliidu tegevliikme koolitusmudel koostati? Miks on tegevliikmele vaja just selliseid kursusi? Kuidas on reguleeritud Kaitseliidu mittepealikest liikmete (erialaspetsialistide) koolitus? Millised on Kaitseliidu liikmete vajadused organisatsioonis ja millised on organisatsiooni vajadused? Kas nendega on koolitusmudeli loomisel arvestatud?

Väljaõppe kattumine TSOBKkli väljaõpekavas on meditsiinile ette nähtud 8 tundi, kus käsitletakse järgmisi teemasid: hügieen (üks klassitund), elustamise põhimõtted (kaks tundi harjutusi),

TSOBKkli väljaõppekava koostamisel on aluseks võetud kaitseväe 2003. aastal koostatud sõduri baaskursuse (edaspidi SBK) õppekava (see on kin-

Kaitse Kodu! 8/2013

Haritud sõdur

traumahaige käsitsemine (üks klassitund, kaks tundi harjutusi), stress ja lahingustress (üks klassitund), teadmiste kontroll (üks tund). Kokkuvõtlikult on tegemist elupäästva esmaabiga, mida õpetatakse EABKga võrreldes lühendatud mahus ja käsitletakse 2009. aastal kinnitatud koolitusmudelite käskkirja lisas 33 ning mille maht on koolitusmudeli järgi 16 tundi. Sõdurioskuste meditsiiniosast on minu arvates puudu väliõppuste seisukohalt olulised teemad: haavatute käsitsemine (inglise k tactical combat casualty care; TCCC), sh kannatanu transport, ettekanded, individuaalne ja üksuse välihügieen, joogivee puhastamine, põletushaavad, mürgistused jmt. Need teemad on küll kirjas kaitseväe jaosanitari erialakursuse õppekavas, kuid on vajalikud kõikidele sõduritele. Seepärast peaks kaaluma sõdurile vajaliku meditsiini lisakursuse õppekavva võtmist, arvestades TSOBKkli piiratud mahtu. KLLITK kursusekavas on järgmised teemad (16 tundi, kõik märgitud statsionaarõppetundidena): organisatsiooni struktuur ja juhtimine – 3 tundi, väljaõpe ja arenguvõimalused Kaitseliidus – 4 tundi, väljaõppevälised tegevused Kaitseliidus – 3 tundi,

Kaitseliidu roll ühiskonnas ja Kaitseliidu missioon – 2 tundi, dokumendihaldus ja asjaajamiskord Kaitseliidus – 1 tund, organisatsioonikultuur ja -käitumine – 3 tundi. TSOBKkli väljaõppekava analoogsed teemad on: kaitseväe määrustikud (üks klassitund), kaitsejõudude tutvustus (üks klassitund), Kaitseliidu seadus ja põhikiri (üks klassitund), teadmiste kontroll (0,5 tundi). Mõlemal juhul on tegu organisatsiooniõppega, mis suurel määral kattub. KLLITK kursusekava on üles ehitatud vanale Kaitseliidu seadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele ning see on pärast uue seaduse vastuvõtmist (kursusekava on kinnitatud 2009. aasta lõpul) uuendamata. Samade teemade kordamine erinevatel kursustel võimaldab küll varemõpitut meelde tuletada, kuid jätab vähem aega uute teadmiste ja oskuste õpetamiseks. Seepärast tuleb läbi mõelda, millised teemad millisesse kursusesse ja mis mahus jätta.

Mida tegelikult vaja on? Kaitseliidu liikmete koolitusmudelid4 on loodud selleks, et võimaldada kaitseliitlaste süsteemset väljaõpet ja anda selge ülevaade kaitseliitlasele

LIINA TOOME

Sõdurioskuste meditsiiniosast on Pihliku arvates puudu mõned väliõppuste seisukohalt olulised teemad, näiteks haavatute käsitsemine ja kannatanu transport

Kaitse Kodu! 8/2013

Haritud sõdur

Kaitseliidu liikmete koolitusmudeleid tuleb reformida ja arvestada neis ka organisatsiooni vajadusi

Praegune süsteem eeldab, et kõik kaitseliitlased peavad tegutsema sõjalisel suunal (TSOBKkl on kohustuslik kursus), kuid tegelikult on organisatsioonis väga palju „pehme“ poole esindajaid. Näiteks on malevkondades järgmised ametikohad: personali-, teabe-, side-, relvur-, spordi- ja tagalapealik, laekur, sekretär jm samalaadsed ametid. Nende organisatsioonile vajalike ametikandaitseliidu jate koolitamisega süsteemliikmete kooselt ei tegelda. Nii jääb vaid litusmudelid imestada ja heameelt tunda, kui vabatahtlikud tegelikult tuleb ümber teha teevad õigeid asju ja tabavad nii, et need kehtikära oma rolli suures süstee- sid kõikide liikmete mis, ega tohi pahandada, kui kohta ja arvestaksid nad seda ei tee.

ka organisatsiooni Kuigi koolitusmudelis on vajadusi, mitte ainult sees KLLITK, siis vähemalt sõjalisi vajadusi. ühes Kaitseliidu malevas ei ole seda kursust kordagi korraldatud. Nii pole võimalik uutel liikmetel saada teada oma võimalustest ja organisatsioonil pakkuda liitujatele ülevaadet Kaitseliidu ülesannetest ja tavadest. See toob kaasa olukorra, kus inimesed on teistsuguste ootustega, kui organisatsioon võimaldaks, ja organisatsiooni ootused ei pruugi õigel ajal nendeni jõuda. Uued, organisatsiooniga liitunud kaitseliitlased jagunevad oma eelneva militaarhariduse järgi kaheks: vähemalt ajateenistuse läbinud ja mitteläbinud. Ajateenistuses käinud ja sõdurioskuse baaskursuse läbinud uutel kaitseliitlastel ei ole vaja sama taseme kursust Kaitseliidus läbida. Ka ei ole neil vaja osa saada esmaabi baaskursusest ega relvaõppest (sellega ei välistata täiendõppe vajadust, sest aastate jooksul unustatakse palju ja õppematerjal täieneb pidevalt). Relvaga õppusel käimiseks peaks tegevliikmel olema läbitud relvakoolitus. Kui seda koolitust pakutakse vaid üks kord aastas, TSOBKklil, peab liitunud liige senikaua tegevusetult ootama. Juhul Kaitse Kodu! 8/2013

LIIVI REINHOLD

endale, tema pealikele ning väljaõppe planeerijatele nõutavast ja tegelikust olukorrast. Praegune süsteem hõlmab vaid pealikuid, kuid selgust vajavad ka ülejäänud tegevliikmed.

kui kaitseliitlane on relvaõppe enne TSOBKkli läbinud (sh relvaloa saanud), tuleb relvaõpe õppekava järgi siiski kursuse käigus uuesti läbida. Kehtiva õppekava alusel läbiviidava TSOBKkli korraldamiseks on peamiselt kaks võimalust: teha kursus ühes tükis või viia seda läbi nädalavahetustel (nn jagada mooduliteks). Ühes tükis läbiviimise eelisteks on õppe sidusus ja ressursside kontsentreeritus lühemale ajale. Kursuse lõpetajate osa on suurem, sest kui kursuslane on arvestanud järjestikuse väljaõppega, tekib vähem ootamatuid asjaolusid, mis viiksid kursuse poolelijätmiseni. See variant sobib hästi Kaitseliidu palgalistele instruktoritele, sest üldjuhul viiakse kursus läbi suvel ja õppeala ülesehitamiseks tuleb jõupingutusi teha üks kord. Samas ei pruugi kaitseliitlastel olla alati võimalik leida kümmet järjestikust päeva töö ja pere kõrvalt. Ka ei pruugi riviõpe, teadmiste jagamise klassitunnid vms metsas kõige paremini õnnestuda. Nii tehakse järeleandmisi õppekvaliteedis.

Rohkem liikmele, vähem sõdurile Nädalavahetustel kursuste korraldamise kulud sõltuvad sellest, kui kaugel on selle teemakäsitluse võimalikud väljaõppealad (transpordikulud), kas on võimalik söögi või kasarmeerimise pealt kokku hoida jms. õistlik Viimasest vaatepunktist lähtuon Kaitdes tuleks sõdurioskuste kursuseliidus sest eraldada need osad, mida saab korraldada klassiruumis ja relvaõppe osa mille puhul ei ole vaja kursuslasi sõdurioskuste kasarmeerida. Leian, et eraldabaaskursusest tavad osad oleksid organisateraldada. siooniõpe, meditsiin ja relvaõpe, mida on võimalik läbi viia enne sõdurioskuste kursusele saamist. Sõdurioskuste taset ei pea kontrollima alles kursuse lõpul, vaid saab kontrollida iga mooduli ajal,

Haritud sõdur

kontrollitav maht on sellega väiksem ja puudujäägid saab koheselt parandada. Teadmiste kontrollimine lahingurajal, kus inimene on kurnatud, väsinud ja mõtetega mujal, võib anda vastuse küll tema käitumise kohta sellistes olukordades, kuid ei pruugi anda tõest pilti tema käitumise kohta lahingusituatsioonis. Kui kontrollima peaks seda, mida on harjutatud, siis kuidas on seda tehtud lahingurajal kontrollitavate teadmistega? Moodulite kaupa õppe läbiviimine on võimalik anda selle ala parimatele vabatahtlikest spetsialistidele ja mooduli läbiviimine ei koormaks vabatahtlikku nii palju kui kogu kursuse korraldamine. Mõistlik on Kaitseliidus relvaõppe osa sõdurioskuste baaskursusest eraldada, sest organisatsioonis on inimesi, kes käivad aktiivselt laskmas, kuid ei osale väliõppustel5 (näiteks vanuse tõttu või ei saa neid paigutada reservametikohale ja seepärast need liikmed ei tunne ka vajadust käia väliõppustel). Paljudel liikmetel on TSOBKkli ajaks relvaeksam juba tehtud6 ja seepärast peavad kursuslased korraldajatega läbirääkimisi, kas nad peaksid laskepäevale tulema või mitte. Seepärast teen ettepaneku luua eraldi relvaõppekursus, mille esimene nädalavahetus koosneks järgmistest teemadest: relvaalane seadusandlus, automaat AK-4 ja selle tööpõhimõte, relva ohutustehnika, laskeasendid ja sihtimine, tõrked, laskevigastused (ning lisaks jao teised relvad ja käsigranaadid). Teisel nädalavahetusel viiakse läbi laskepäev ja granaadivisked kuivtreeningu ja laskeväljaõppega ning nädalavahetuse viimasel päeval on eksamilaskmine.

Teen ettepaneku hakata sõdurioskuste taseme saavutamiseks vajalikku väljaõpet läbi viima moodulite (või eraldi kursuste) kaupa. Vastava mooduli ainete hindamine tuleb läbi viia sama mooduli jooksul (mitte lahingurajal sõdurioskuste baaskursuse lõpus). Teatud moodulitele saamiseks tuleb läbida eeldusmoodulid (nt organisatsiooniõpe, elupäästev esmaabi, relvaõpe). Eraldi moodulisse tuleks tõsta esmaabi baaskursus ja relvaõpe.

een ettepaneku hakata sõdurioskuste taseme saavutamiseks vajalikku väljaõpet läbi viima moodulite kaupa.

Kaitseliidus tuleb koolitusmudelid luua kõigile liikmetele, ka jao, rühma ja kompanii erialaspetsialistidele. 1 2

3 4 5

Arvatavasti Kaitseliidu arengukava aastani 2013. Teiste malevate kohta andmed puuduvad. Tartu malev kogub vaid läbitud kursuste tunnistuste koopiaid, mis lisatakse kaitseliitlase toimikusse. Koolitusmudelite vastavate kursuste lühikirjeldused, EABK lühikirjeldus. Kaitseliidu ülema 30. juuni 2009 käskkiri nr 251-P ja selle lisa 3. Tartu maleva Tamme malevkonna andmebaasi põhjal (seisuga 31. juuli 2013) aastatel 2009—2013 Kaitseliidu tegemises osalenud (vähemalt 1 tund) 191 liikme hulgast võttis relvaõppest osa ja ei osalenud muus sõjalises väljaõppes 19 liiget (9,9%) ja sõjalises väljaõppes osales 137 (71,7%). Tartu maleva 2013. aasta TSOBKkli 30 kursuslasest oli relvaeksam enne kursuse laskepäeva sooritatud 22-l (73,3%).

AUTORI JÄRELSÕNA TARMO PIHLIK Idee panna kirja mõtted sellest, mida peaks Kaitseliidu koolitusmudeli juures muutma, ei tekkinud üleöö, vaid tiirles minu peas juba paar aastat. Pärast keskustelusid mitmete vabatahtlike ja palgaliste kaitseliitlastega ning sellekevadise Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse (TSOBKkl) läbiviimist Tartu malevas tekkis sisemine sund oma mõtted ka Kaitse Kodule! artikliks vormida. Esialgu tundus mulle, et reformima peaks TSOBKklit, kuid probleemide põhjuste eritelu käigus jõudsin tõdemuseni, et muudatusi tuleb teha ka koolitusmudelis. Malevkonnapealikuna tunnetan, et praegune koolitusmudel jätab vastuseta paljud liikmeskonnale olulised küsimused.

ERIK REINHOLD

Lisainfo

Kaitseliidu liikmete koolitusmudelid tuleb ümber teha nii, et need kehtiksid kõikide liikmete kohta ja arvestaksid ka organisatsiooni vajadusi, mitte

ainult sõjalisi vajadusi. Esimese kohustusliku kursusena tuleb uuel liikmel läbida organisatsiooniõppe kursus, et orienteeruda paremini Kaitseliidus toimuvas ja kaasata aktiivsemalt uusi liikmeid.

Tarmo Pihlik juhtimistreenerina Gruusias

Kaitse Kodu! 8/2013

Haritud sõdur

Rannikukaitsest, kuid mitte ainult sellest TAAVI URB, kaptenmajor Kõrgema Sõjakooli mereväe põhikursuse ülem

elmises Kaitse Kodu! numbris ilmus Rene Toomse artikkel „Rannikukaitsest rehepapi kavalusega“, mida mul paluti kommenteerida. Kahjuks ei võimaldanud kommentaari napp formaat kirja panna kõike, mis hinge kripeldama jäi. Nagu ma kommentaaris kirjutasin, tuleb rannikukaitset vaadelda osana terviklikust merekaitsest või merelisest julgeolekust. Käesolev artikkel ongi katse anda sellest valdkonnast laiem pilt.

Millised on Eesti huvid merel? Sõja korral võiksid Eesti huvid merel olla eelkõige oma ranniku kaitse ja mereteede vabana hoidmine. Mõelda võiks ka omapoolsetele meredessantidele ja vastase mereteede blokeerimisele.

60% Eesti väliskaubandusest käib meritsi. Sõja korral võib see osa isegi suureneda. Eestit ühendab Lääne-Euroopaga kaks teed. Üks läheb otse üle mere, teine ringiga läbi Läti, Leedu ja Poola. Seejuures jääb Leedu-Poola piirile vähem kui 100 km laiune kitsaskoht Kaliningradi oblasti ja Valgevene vahel, mida läbivad ainult üks raudtee ja kaks maanteed. Nii kitsast pilu on lihtne läbipääsmatuks muuta. Suurõppuse Zapad 2009 raames harjutasid Venemaa ja Valgevene muu hulgas just selle läbipääsu sulgemist „terroristidele“. Seebi ja hambapastaga saab rahvas mõnda aega ehk hakkama, kuid sõdiv riik vajab suurtes kogustes strateegilisi kaupu. Eesti kütusevaru hoitakse muide Rootsis. Ka sõjaline välisabi saabub pigem merd kui maad mööda. Esiteks on meretransport senini suurte mahtude juures kõige kiirem ja odavam. Teiseks asub see abi juba praegu vähemalt osaliselt laevadel. Eestit on korduvalt külastanud USA meretransKaitse Kodu! 8/2013

KAITSEVÄGI

Et Rene Toomse selgitas rannikukaitse vajadust piisavalt, ei hakka ma teda kordama. Lisan ainult, et parim viis dessandi nurjamiseks on hävitada seda transportiv laevastik. Võitmatu Armaada hävitamine jättis Hispaania armee Flandriasse kasutult ootama. Napoleoni invasiooniplaanid Inglismaale nurjas Trafalgari lahing. Hitler loobus operatsioonist Seelöwe ise, kui mõistis, et tema lennuväel ei õnnestu Suurbritannia õhu- ja mereväge maha suruda.

õjaline välisabi saabub pigem merd kui maad mööda.

Kaptenmajor Taavi Urb

pordi väejuhatusele (Maritime Sealift Command) alluv laev USNS 2nd LT John P. Bobo, mis kannab pardal terve brigaadi varustust lahingumasinatest mutrivõtmeteni. Meretranspordi väejuhatuse kasutuses on 125 mitarim viis mesugust laeva. Mõistlikum on dessandi laadida sellised laevad tühjaks Talnurjalinnas, Muugal või Paldiskis, mitte Gdynias, et siis varustus ringiga miseks on maad mööda kohale vedada. Väidan, hävitada seda et kui Eesti pärast peaks praegu puhtransportiv kema otsustav lahing, peetakse see kusagil Kaliningradi ja Ölandi vahel. laevastik. Kui abiväed sealt läbi pääsevad, on hästi, kui ei pääse…

Kus on koostöö ja isetegemise piir? Meredessanti peetakse üheks kõige keerulisemaks sõjaliseks operatsiooniks. Samas on õnnestunud meredessandil reeglina ebaproportsionaalselt suured tagajärjed. Vabadussõjas korraldasid eestlased mitmeid edukaid meredessante. Meie taktika põhjarannikul ja Landeswehri sõja ajal ka 39

Soome Helsingi Tallinn

Rootsi Stockholm

Eesti

Venemaa

Läti

Riia

Leedu Kaliningrad

Valgevene

Vilnius Gdansk

Minsk

Poola

Võimalikud marsruudid välisabi jõudmiseks Eestisse

HTTP://WWW.MSC.NAVY.MIL/INVENTORY/SHIPS.ASP?SHIP=15

läänerannikul omandas kohati lausa amfiibse ilme. Meredessandid ei ole oma tähtsust minetanud ka tänapäeval.

USA meretranspordi väejuhatuse laev USNS 2nd LT John P. Bobo

eredessanti peetakse üheks kõige keerulisemaks sõjaliseks operatsiooniks.

Läänemeri on ka Venemaale oluline kaubatee. Kahjuks ei tea ma, kui suur osa Venemaa kaubandusest käib Läänemere kaudu, kuid 18,9% Venemaa ekspordist läheb Hollandisse ja Saksamaale, 9,5% impordist tuleb Saksamaalt. Läänemere tähtsust kaubateena demonstreerib ka selle põhja rajatud Nord Streami gaasitoru, mis võib samuti konflikti korral ohustatud olla. Soome lahe blokeerimine Venemaad ilmselt põlvili ei suru, kuid oleks lisaargument kriisiolukorras rahu kasuks otsustamisel, olles seega osa sõjalisest heidutusest.

Loe samal teemal eelmises Kaitse Kodus! ilmunud Rene Toomse artiklit „Rannikukaitsest rehepapi kavalusega”, artikli leiad ka veebist aadressil kaitsekodu.kaitseliit.ee

Ilmselgelt ei jätku Eestil uurõppupraegu ega nähtavas tulese Zapad vikus jõudu kõigi nende 2009 eesmärkide saavutamiseks. raames harjutaÕnneks seisab meie selja taga maailma tugevaim sid Venemaa ja merejõud NATO, millel on Valgevene muu pidevas valmiduses kaks hulgas just selle lahingu- ja kaks miinitõrläbipääsu sulgejeeskaadrit. Viimasesse panustab igal aastal ühe mist „terroristilaevaga poole aasta jook- dele“. sul ka Eesti merevägi. Kus peaks jooksma piir ühelt poolt koostöö ja koostöövõime hoidmise ning teiselt poolt isetegemise vahel, ongi kõige tähtsam küsimus, mis vajab arutelu ja analüüsi. Kui vastus sellele küsimusele on leitud, saab mõelda selle üle, milline institutsioon peaks millised ülesanded enda kanda võtma ning millist taktikat ja tehnilisi lahendusi (ka alternatiivseid!) selleks kasutada.

Kaitse Kodu! 8/2013

Haritud sõdur

Kaitseliidu kodukord sai valmis Lõpuks on see aeg käes — Kaitseliidu kodukord on valmis. Mööda on läinud 14 aastat ja mitu järjestikust töögruppi ning vahepeal jõudis Riigikogu vastu võtta uue Kaitseliidu seaduse. Kuid nüüd on lõpuks Kaitseliidul oma kodukord. LEA VAINULT Kaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja

odukord toob palju uut – muutub Kaitseliitu uute liikmete vastuvõtmise ja struktuuriüksuste vahel liikumise kord, täpsustatud on kollegiaalsete organite ülesanded ning antud raamid revisjonide läbiviimiseks.

vastuvõtmise

See aga ei tähenda, et pika ja malevapealik või Naiskeeruka loome- ning kooskõlastusprotsessi läbinud ja kodukaitse esinaine, viimaks õnnelikult juriidilisse juhatuste ülesanne finišisse jõudnud kodukord on inimestega tutvupeaks järgmised 79 aastat da ja teha pealikule muutumatuna püsima. „On vastav ettepanek. väga tähtis, et meie sisemine korraldus on ka juriidiliselt korrektselt paika pandud, kuid see ei tähenda, et värske kodukord oleks kivisse raiutud,“ ütleb kindral Kiili. „Igasuguste reeglite kehtestamisel tuleb lähtuda ennekõike tervest mõistusest ja kui vaja,

WIKIPEDIA

„Mul on väga hea meel, et kodukord on nüüd olemas ja kinnitatud nagu vaja,“ ütleb Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili kodukorra kinnitamist kommenteerides. Seni korraldas Kaitseliidu sisemist elu 1934. aastal jõustunud kodukord, mis tunnistati valitsuse määrusega kehtetuks juba 2006. aastal. Õigupoolest võis 1934. aasta kodu-

korra juriidilise kehtivuse üle taastatud Kaitseliidus vaielda varemgi, sest selle kinnitamine ei käinud päriselt põhikirjas ette nähtud korras. Värskema kinnitatud kodukorra puudumisel lähtutigi siiani paljuski ajaloolisest dokumendist. Nüüd on valitsuselt kinnituse saanud kodukord õiguslikult igati korrektne ja tingliku õiguspäüüd otsusrasuse ajajärk jäi 10. oktoobril lõplikult seljataha. tab liikmete

Valitsus kinnitas Kaitseliidu kodukorra 10. oktoobri istungil 9. päevakorrapunktina, kohe pärast ettekannet „Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018 elluviimisest“ ja enne päevakorrapunkti „Riigivara üleandmine mitterahalise sissemaksena sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid“

Kaitse Kodu! 8/2013

KRISTJAN PRII

Haritud sõdur Uue kodukorraga muutub keskorganite valimise kord. Pildil kogutakse hääli Pärnu malevakonna taastamise koosolekul

saame ka kodukorda parandusi sisse viia,“ kinnitab Kaitseliidu ülem. Kodukorraga jätkatakse ajaloolist traditsiooni, mille kohaselt Naiskodukaitse noor- ja tegevliikmed võivad olla ainult naised, Noorte Kotkaste noorliikmeteks ainult poisid ja Kodutütarde noorliikmeteks tüdrukud. Kõigi kolme organisatsiooni au- ja toetajaliikmed ning noorteorganisatsioonide tegevliikmed võivad olla mõlemast soost.

Liikmesus peab olema vabatahtlik 7–16-aastane noorliige võib olla ainult Noorte Kotkaste või Kodutütarde liige. 16-aastaseks saamisel võib iga noor valida, kas ta soovib jätkata noorliikmena kuni 18. eluaastani noorteorganisatsioonis või i saa noorliiget tema teadmata esitab taotlus üleviimiseks malevasse, Naiskodukaitja tema kirjaliku sesse või küberkaitseüksuavalduseta muuta sesse.

tegevliikmeks ega üle viia noorteorganisat- Olulised muudatused on tehtud liikmete vastuvõtsioonist malevasse. misel. Kodukorra järgi peab soovitajaid olema kaks, nad peavad olema vähemalt ühe aasta olnud tegevliikmed. Kui inimene soovib ühineda Naiskodukaitsega, peab üks soovitajatest olema naiskodukaitsja. Soovitajaid ei nõuta noorkotkaks ja kodutütreks astuda soovijatelt. 42

Veel näeb kodukord ette, et Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise ja liikmesuse lõppemise kohta teeb ettepaneku madalaima allüksuse juhatus ning otsuse langetab malevas malevapealik, Naiskodukaitses Naiskodukaitse esinaine ja küberkaitseüksuses küberkaitseüksuse pealik. Noorkotkaks võtmise ja liikmesuse lõppemise otsustab vastava Noorte Kotkaste maleva pealik, kodutütarde puhul ringkonnavanem. Varasem regulatsioon nägi ette, et Kaitseliitu vastuvõtmise otsustas väikseima malevaüksuse juhatus ja selle otsuse kinnitas malevapealik (sh Naiskodukaitsesse vastuvõtmise), nüüd otsustab liikmete vastuvõtmise malevapealik või Naiskodukaitse esinaine, juhatuste ülesanne on inimestega tutvuda ja teha pealikule vastav ettepanek – võtta vastu või mitte. Säte ei anna juhatusele õigust keelduda ettepanekut tegemast või keelduda isiku vastuvõtmisest. Juhatus peab temale edastatud taotluse läbi vaatama ja tegema selle põhjal igal juhul ettepaneku, kas võtta inimene Kaitseliitu või mitte. Viimasel juhul lasub juhatusel kohustus oma otsust põhjendada, kas inimene ei vasta Kaitseliidu seaduses toodud nõuetele vms.

ümboolika kinnitamine peaks uue korra järgi muutuma palju kiiremaks.

Ettepaneku põhjal langetab otsuse struktuuriüksuse juht, kes peab alati oma otsust kirjalikult motiveerima, st selgitama, miks selline otsus on tehtud ja kuidas otsuses toodud järelduseni jõuti. „Eriti hoolikalt peab olema motiveeritud liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsus, sest inimene peab aru saama, miks ta ei sobi organisatsiooni liikmeks ja soovi korral peab tal olema võimalus Kaitse Kodu! 8/2013

Otsuse tegemisele peab eelnema isikuandmete kontroll Kaitseliidu seaduses sätestatud korras. Kaitseliidu tegevliikmele esitatavad nõuded on kirjas Kaitseliidu seaduses, selle põhjal kontrollib peastaabis Kaitseliidu ülema määratud isik eri registrites isikuandmeid. „Näiteks kontrollitakse karistatust karistusregistri järgi, rahvastikuregistris vaadatakse kodakondsust ja laste puhul eestkostja olemasolu,“ loetleb seletuskiri. Kaitseliitu ei saa vastu võtta isikut, kellel on karistatus tahtlikult toime pandud esimese astme kuriteo eest või kellele on kohaldatud kuriteo eest sundravi. Vastuvõtmisest võib keelduda näiteks juhul, oorte kui isik on viimase paari Kotkaste aasta jooksul korduvalt keskkogul olnud karistatud narkokuritegude eest, mis ei on organisatsiooni ole küll esimese astme peavanema abil kuriteod, kuid Kaitseliit ja keskjuhatuse on relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev liikmetel ainult organisatsioon, mis peab sõnaõigus. tagama oma liikmete ohutuse, ent narkojoobes tegevliige võib õppekogunemisel olla sõjaväerelvaga ohtlik nii endale kui ka teistele õppusel osalejaile.

Ka võib keelduda Kaitseliidu liikmeks võtmast inimest, kellel on kehtiv karistatus relvade, laskemoona või lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise või raskete kehavigastuste tekitamiste eest.

Uus üksus, uus tõotus Lihtsustunud on liikmestaatuse muutmise ning struktuuriüksuse ja allüksuse vahetamise kord. Nimetatud toimingud tehakse liikme kirjaliku avaldus alusel, struktuuriüksuse juhil ega juhatustel ole õigus keelduda vajalike dokumentide vormistamisest. Näiteks ei saa noorliiget tema teadmata ja tema kirjaliku avalduseta muuta tegevliikmeks ega üle viia noorteorganisatsioonist malevasse või keelata ühe maleva tegevliikmel liikumast teise maleva allüksusega. Kaitseliidu liikmesus on vabatahtlik ning igaühel on õigus valida, mis liikmestaatus talle kõige rohkem sobib ja mis struktuuriüksuses ta tahab kaasa lüüa. Erand on auliikme staatus, mida ei saa isikliku sooviavalduse alusel, vaid mis on otsustuskogude (kollegiaalsete organite) poolt valitav austav liikmestaatus. Kaitse Kodu! 8/2013

ÜKSUSE VAHETAMINE Kui Kaitseliidu liige soovib vahetada struktuuriüksust, tuleb tal esitada kirjalik avaldus selle struktuuriüksuse juhile, mille liige ta on, näidates ära struktuuriüksuse, millega ta soovib liituda. Avalduses võib lisaks malevale, kuhu soovitakse üle minna, näidata ära ka konkreetse allüksuse. Kui allüksust avalduses ei näidata, otsustab allüksuse selle struktuuriüksuse juht, kuhu üle minnakse.

Haritud sõdur

Niisiis otsustab liikmete vastuvõtmise struktuuriüksuse juht ja tal on selleks aega 60 päeva alates ajast, kui inimene esitab avalduse ja kõik muud nõutud dokumendid. Otsus jõustub ja avaldaja loetakse Kaitseliitu vastuvõetuks otsuse tegemise päevast arvates.

Lisainfo

vaidlustada käskkirjas toodud argumendid halduskohtus,“ seisab seletuskirjas.

Allüksuse vahetamiseks malevas või küberkaitseüksuses tuleb teha kirjalik avaldus vastava struktuuriüksuse juhile. Avalduses peab olema kirjas, mis allüksusse soovitakse üle minna. Maleva või küberkaitseüksuse pealik või Naiskodukaitse ringkonna esinaine vormistab ümberasumise hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates avalduse saamisest. Oluline on siinkohal märkida, et vahetus toimub Kaitseliidu liikme avalduse alusel ja sellel allüksuse juhil ega juhatusel, mille liige ollakse, ei ole õigust takistada liikme lahkumist (puudub õigus mitte ära lubada).

Liikmestaatuse muutmise struktuuriüksuses otsustab malevapealik, küberkaitseüksuse pealik või Naiskodukaitse esinaine. Noorkotkaste ja kodutütarde liikmestaatuse muutmise noorteorganisatsioonis otsustab kas Noorte Kotkaste malevapealik või Kodutütarde ringkonnavanem. Kui Noorte Kotkaste või Kodutütarde noorliige soovib 18-aastaseks saades muuta liikmestaatust tegevliikmeks, ühtlasi vahetada struktuuriüksust ja hakata näiteks maleva või Naiskodukaitse liikmeks, tuleb tal selleks esitada avaldus malevapealikule või Naiskodukaitse esinaisele, kes kooskõlastab otsuse noorteorganisatsiooni allüksuse juhiga. Kooskõlastus on informatiivse iseloomuga ja vajalik selleks, et noorteorganisatsioon ei arvaks noorliiget vanuse tõttu Kaitseliidust välja. Liikmestaatuse muutus vormistatakse 30 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Selle aja jooksul peab olema selgeks tehtud ka näiteks toetajaliikme toetuse olemus allüksuse juhatuse tasandil, kui tegevliikmest saab toetajaliige.

n uudne, et Naiskodukaitse esinaine osaleb keskkogul hääleõigusega (varem sõnaõigusega).

„Tahan olla korralik ja aus, armastada oma kodu ja isamaad, aidata ligimest ja jääda ustavaks kodutütre põhimõtetele ja seadustele,“ kõlab kodutütre tõotus. „Kinnitades ausõnaga, annan pühaliku tõotuse teha kõike, mis minu võimsuses, et täita oma kohust Eesti isamaa ees, igal ajal aidata oma ligimest, ustavaks jääda noorkotka seadustele ja nende järgi tegutseda. Olen alati valmis!“ kinnitab noorkotka tõotus. Kaitseliitu astudes tõotab aga värske liige: „Mina tunnistan Eesti Vabariigi täielikku iseseisvust ja tema põhiseaduslikku valitsust. Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud 43

Haritud sõdur

riigikorda, töötades ausasti Kaitseliidu põhimõtete järgi. Kõik ülemate seaduslikud käsud, samuti juhatuse määrused ja korraldused täidan tõrkumata.“ Erinevad ka kodutütre ja naiskodukaitsja tõotused, aga ka tervisenõuded. Kui Noorte Kotkaste ja Kodutütarde noorliige saab Kaitseliidu maleva, küberkaitseüksuse või Naiskodukaitse tegevliikmeks, peab ta andma kodukorras tegevliikmele ettenähtud tõotuse ja esitama tegevliikme tervisetõendi.

ülesanne on aidata struktuuriüksustel oma sümboolikat välja töötada ja valmistada ette materjalid keskjuhatusele. „Kadalipp on lühemaks läinud,“ iseloomustab major Juhans sümboolika kinnitamise protseduuride muutust uues kodukorras. „Sisuliselt ei ole ju midagi muutunud, ka varem ei tohtinud uisapäisa ise mingit sümbolit välja mõelda ja kandma hakata,“ kirjeldab major Juhans. Küll aga lubab ta, et sümboolika kinnitamine peaks uue korra järgi muutuma palju kiiremaks, sest enam ei ole vaja sümboleid valitsuses kinnitada.

Sümboolika üle otsustame ise

Kui Kaitseliidu seadus annab ülematele ja pealikutele võimaluse kohaldada Kaitseliidu liikmete suhtes ergutusi ja karistusi, siis kodukorraga sätestatakse otsustuskogude õigused kohaldada tunnustusi liikmete suhtes, kellel on silmapaistvaid teeneid Kaitseliidu ees, ja võtta vastutusele neid, kes on rikkunud Kaitseliidu tegevust reguleerivaid õigusakte, ei ole täitnud talle pandud kohustusi või on tekitanud oma tegevusega kahju Kaitseliidu mainele või varale.

Kaitseliidu seaduse kohaselt kehtestab Kaitseliidu sümboolika Kaitseliidu keskkogu. Kodukord toob olulise täpsustuse: organisatsiooni kui terviku sümboolika jääb tõesti keskkogu pädevusse, kuid struktuuriüksuste sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus ja nende kasutamise korra Kaitseliidu ülem. Naiskodukaitse sümboolika kehtestavad naisorganisatsiooni enda otsustuskogud. Kaitseliidu ülem on loonud oma käskkirjaga Kaitseliidu sümboolika komisjoni, mille juht on Lääne maleva pealik major Arnold Juhans. Komisjoni

LIIVI REINHOLD

Uue korra järgi pole sümboolika kinnitamiseks enam vaja valitsuse otsust, nii peaks lippude ja märkide kinnitamine muutuma kiiremaks

Distsiplineeriva meetmena võivad juhatused kohaldada näiteks nii seltsielust, võistlustest kui ka kogu Kaitseliidu tegevusest osavõtu keeldu. Kaitseliidu liige, kelle suhtes on kohaldatud tegevusest osavõtu keeld, ei tohi kanda ega kasutada Kaitseliidu ega tegevliikme relva. Kaitseliidu tegevliikme valdusesse antud enesekaitsevahend, erivahend,

Kaitse Kodu! 8/2013

Maleva juhtorgan on maleva juhatus, kuhu kuuluvad ametikoha järgi malevapealik ja malevapealiku abi ning lisaks 3–5 kolmeks aastaks valitud tegevliiget. Liikmed valitakse esindajatekogu koosolekul maleva tegevliikmete hulgast. Võrreldes varasema regulatsiooniga saab juhatusse valida niisiis veel kaks liiget.

Liikmemaksust

Kodukord sätestab kõigi Kaitodutütarde seliidu liikmete kohustuse keskkogu maksta liikmemaksu. Liikmeeelkäimaksu suuruse ja tasumise tähtaja kehtestab Kaitseliidu jaks võib pidada keskkogu. See tähendab, et vanematekogu, keskkogu pädevuses on öelda, mille moodustasid kui suur on kellegi liikmemaks. Kodutütarde peaTäna on see kõigile võrdselt 12 eurot, kuid järgmisel keskkogul vanem ja ringkonon plaanis kehtestada näiteks navanemad. noorliikmetele liikmemaks 0 eurot. Edaspidi tuleb kõik nn liikmemaksuvabastused (nt auliikmed, noorliikmed, noortejuhid) esitada nulleurose liikmemaksu kehtestamiseks keskkogule. Struktuuriüksuse keskkogul, juhatusel ja esindajatekogul liikmemaksust vabastamise õigus puudub. Liikmemaksu tasumise kord ei muutu, see tasutakse ikka kas maleva juhatuse, küberkaitseüksuse juhatuse, Naiskodukaitse ringkonna juhatuse, Noorte Kotkaste keskjuhatuse või Kodutütarde keskjuhatuse näidatud arvelduskontole ja see jääb allüksuste enda kasutada.

Juhatus suureneb ja kogu uueneb Igal liikmeskonnaga struktuuriüksusel on omad otsustuskogud. Olgu siinkohal loetletud suuremad muudatused võrreldes varasema regulatsiooniga. Maleva esindajatekogu moodustatakse malevkondade ja maleva teiste allüksuste üldkoosolekul valitud tegevliikmetest vastavalt allüksuse liikmete arvule. Vana põhikirja kohaselt määrati esindajad esindajatekogusse üksuse juhatuse liikmete hulgast. Seega on võimalus laienenud, esindajad ei pea olema juhatuse liikmed, vaid neid võib valida kõigi allüksuse tegevliikmete hulgast. Esindajatekogule valib esindajad iga malevapealikule vahetult alluv liikmeskonda omav allüksus (v.a palgalistest koosnev maleva staap), seega iga malevkond, üksikkompanii, üksikdivisjon, üksikpatarei, üksikrühm. Kõik esindajatekogu liikmed valitakse kolmeks aastaks ja kogu koosseisu rotatsioon toimub iga kolme aasta tagant. Järjepidevuse kandjaks on allüksuse (malevkonna või üksikkompanii) pealik, kes kuulub esindajatekogusse ametikoha järgi ilma valimiseta.

Kaitse Kodu! 8/2013

Naiskodukaitse sisemine korraldus, sh kogu otsustuskogude tegevust puudutav, oli varemalt sätestatud Naiskodukaitse põhikirjas. Arvestades uue Kaitseliidu seaduse ja kodukorra loogikat, kus Naiskodukaitse on analoogselt malevatele struktuuriüksus, on ka Naiskodukaitse kesksed otsustuskogud nimetatud kodukorras.

Haritud sõdur

laskemoon, kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistrisse kantud tulirelv või muu Kaitseliidu vara tuleb keelu kohaldumise ajaks tagastada Kaitseliidule. Nimetatud säte ei piira isiku kohustust vajadusel osaleda kaitseväeteenistuse seaduse alusel kaitseringkonna ülema kutsel kaitseväe õppekogunemisel, mis on tagatud sunniga.

Naiskodukaitse tegevust korraldav otsustuskogu on keskkogu, kus hääleõigusega osalevad ringkonna esinaine, aseesinaine, iga ringkonnakogu poolt kolmeks aastaks valitud kaks esindajat ja Naiskodukaitse esinaine ning sõnaõigusega võivad osaleda Naiskodukaitse esinaise asetäitja, keskjuhatuse liikmed ja keskrevisjoni esinaine.

„Üldiselt oli meie püüe muuta olemasolevas ja töötavas praktikas nii vähe kui võimalik,“ selgitab Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. „Siiski on ka rida muudatusi. Igapäevaelus hakkab kindlasti silma fakt, et kui varasemalt võttis Naiskodukaitse liikme vastu Kaitseliidu malevapealik, siis nüüd annab vastava käskkirja välja Naiskodukaitse esinaine. Sama loogika kehtib ka teiste liikmestaatust puudutavate käskkirjade puhul. Suurim silmaga nähtav erinevus Naiskodukaitse seisukohalt ongi ehk see, et nüüd on võrdlemisi paljud asjad sätestatud Kaitseliidu rinevalt kodukorras, Naiskodukaitse põhimalekirjas saavad olema peaasjalikult vatest ringkonna ja jaoskonna tasandi asjad,“ võtab Tooming muutused kuuluvad küberkaitseük- kokku.

suse esindajatekogusse kõik üksuse tegevliikmed.

Võrreldes eelmise regulatsiooniga, mis sisaldus Naiskodukaitse põhikirjas, on uudne see, et Naiskodukaitse esinaine osaleb keskkogul hääleõigusega (varem sõnaõigusega). Muudatus on seotud organisatsiooni ühtlustamise protsessiga, nimelt osaleb Kaitseliidu ülem hääleõigusega Kaitseliidu keskkogul, seega on ka struktuuriüksuste kõrgeimate juhtorganite koosolekutel hääleõigus struktuuriüksuse juhil. Lisaks valitakse keskkogusse igast ringkonnast kolmeks aastaks üks asendusliige. Asendusliige asendab valitud põhiliiget, kui viimane ei saa keskkogu koosolekul osaleda. Ka Noorte Kotkaste vastav regulatsioon ei ole varem olnud maleva organite regulatsiooniga samas dokumendis, vaid see on olnud kirjas ainult noorteorganisatsiooni enda põhikirjas. Uus seadus näeb ette noorteorganisatsioonidele oma põhi45

Haritud sõdur

kirja, kuid olulised valdkonnad (liikmesus, keskne juhtimine) sisalduvad kodukorras. „Noorte Kotkaste põhikirjaga tänasel päeval enam palju tööd teha ei ole vaja – põhikiri on põhimõtteliselt valmis esitamiseks kinnitamiseks Kaitseliidu keskkogule. Noorte Kotkaste keskkogu kiitis põhikirja projekti heaks juba 27. aprillil 2013, kui peeti viimane põhikirjateemaline arutelu,“ kinnitab Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm. „Põhikirjale järgneb Noorte Kotkaste sisekorra koostamine, mis on juba mahukam töö,“ lisab ta. Sisekord hakkab tulevikus asendama senini kehtinud Noorte Kotkaste kodukorda.

Järjepidevus on tähtis

Lisainfo

Võrreldes varasemaga on muutunud poisteorganisatsiooni kesksed otsustuskogud. Kogu Kaitseliidu organisatsiooniga ühtlustamise käigus jäid noorkotkastele alles keskkogu (enne pealike keskkogu) ja keskjuhatus, eraldi kogudena kaotatakse suurkogu, vanematekogu, magistrite liit ja sõprade seltsid. Näiteks suurkogu ei ole pärast noorteorganisatsiooni taastamist kordagi koos käinud, ka ülejäänud kogud olid passiivsed ja nende ülesanne ebaselge.

OTSUSTUSKOGUDE VALIMISED KORRALDATAKSE SELLISE ARVESTUSEGA, ET NEED SAAKSID OMA TÖÖD ALUSTADA 1. MAIL 2014 Uuele korrale üleminek näeb keskorganite puhul välja nii: 1. 1. maiks valitakse kõigi keskorganite liikmed uuesti. 2. 2015. aastal lahkub kolmandik pärast kodukorra jõustumist 2014. aastal maleva juhatuse ja revisjonikomisjoni, Naiskodukaitse keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni, Noorte Kotkaste keskjuhatuse, Kodutütarde keskjuhatuse ning küberkaitseüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni koosseisu valitud liikmetest, kusjuures lahkujad otsustatakse liisuheitmisega. Asemele valitakse uued liikmed. 3. 2016. aastal lahkub teine kolmandik pärast 2014. aasta määruse jõustumist maleva juhatuse ja revisjonikomisjoni, Naiskodukaitse keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni, Noorte Kotkaste keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni, Kodutütarde keskjuhatuse ning küberkaitseüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni koosseisu valitud liikmetest (ehk pool allesjäänud „vanadest“ liikmetest). Lahkujad valitakse liisuheitmisega ja nende asemele valitakse uued. 4. Maleva esindajatekogu, Naiskodukaitse keskkogu, Noorte Kotkaste keskkogu ja Kodutütarde keskkogu valitud liikmete puhul lähtutakse teistsugusest loogikast — nemad peavad 2017. aastal kõik lahkuma ja nende asemele valitakse uued liikmed.

Noorte Kotkaste keskkogu on noorteorganisatsiooni tegevust korraldav organ, kuhu kuuluvad Noorte Kotkaste peavanem, malevapealikud ja igast malevast üks maleva pealikekogusse kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuht. Malevate all on mõeldud Noorte Kotkaste allüksusi – malevaid –, noortejuhi all tegevliikmeid uue Kaitseliidu seaduse mõttes. Noorte Kotkaste keskkogul on sarnaselt teistele keskkogudele organisatsiooni peavanema abil ja keskjuhatuse liikmetel ainult sõnaõigus. Uudne on keskkogu puhul see, et liikmed valitakse kolmeks aastaks. Varem koosnes pealike keskkogu malevapealikest, peavanemast ja tema abidest ning – kuna kõik liikmed olid määratud ametikoha järgi – puudus vajadus valimisteks ja tähtaegadeks. Uus kord näeb ette noortejuhtide kaasamise keskkogu tegevusse ja selleks, et parandada keskkogu kvaliteeti ning tagada selle liikmete sotsiaalne mälu ja järjepidevus, on valitud liikmete ülesannete täitmise aeg kolm aastat.

ellega on suurendatud revisjonikomisjonide sõltumatust ja kaalukust teostada järelevalvet üksuse juhatuse tegevuse üle.

Noorteorganisatsiooni Kodutütred sisenemine oli varem kirjas Kaitseliidu keskkogu otsusega kinnitatud Kodutütarde põhikirjas. Kodutütarde staatuse muutumise tõttu eriorganisatsioonist Kaitseliidu struktuuriüksuseks on organisatsiooni kesksed otsustuskogud kirjas kodukorras. Noorteorganisatsiooni keskseid otsustuskogusid on muudetud, varasema vanematekogu ja suurkogu asemel on keskkogu. Kodutütarde keskkogu eelkäijaks võib pidada vanematekogu, mille moodustasid Kodutütarde peavanem ja ringkonnavanemad. Kodutütarde keskkogu on Kodutütarde tegevust korraldav organ, kuhu kuuluvad ringkonnavanemad ning igast ringkonnast üks ringkonna üldkoosolekul kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuht ja Kodutütarde peavanem. Peavanema abi osaleb keskkogul sõnaõigusega. Erinevalt keskkogust oli keskjuhatus Kodutütardel ka enne olemas, kuid muudatusi siiski tehti. Kui varem valis vanematekogu keskjuhatuse liikmed kaheks aastaks ringkonnavanemate hulgast, siis kodukord näeb ette, et liikmed valitakse kolmeks aastaks ning need valib keskkogu noortejuhtide hulgast. Muudatus tuleneb sellest, et eelmise põhikirja kohaselt koosnes vanematekogu ainult ringkonnavanematest ja keskjuhatuse liikmed valiti nende hulgast. Kodukord annab võimaluse kaasata keskkogule oluliselt rohkem inimesi ehk et lisaks ringkonnavanematele valitakse Kodutütarde keskkogule igast ringkonnast noortejuhid. Sellest tulenevalt muutus ka keskjuhatuse liikmete valimine. Kaitse Kodu! 8/2013

LIIVI REINHOLD

Kaitseliidu küberkaitseüksus loodi algselt malevkonnaga võrdsustatud üksusena, mistõttu olid üksuse otsustuskogudeks üldkoosolek ja juhatus. Uue Kaitseliidu seaduse loomisel ühtlustati struktuurüksusi ja struktuuriüksuste otsustuskogusid ning nii evisjonion kodukorra kohaselt küberkomisjoni kaitseüksuse esindusorgan liige on oma sarnaselt malevatele esindajaametikohustuse tekogu. Erinevalt malevatest kuuluvad küberkaitseüksuse täitmisel sõltumaesindajatekogusse kõik üksuse tu, st et näiteks tegevliikmed. Erinevus on tin- malevapealik ei saa gitud üksuse väiksusest ja asjaolust, et ajal, kui üksust loeti käskida ega keelata malevkonnaga võrdsustatud revisjoni tegemist üksuseks ja sel oli üldkoosolek, siis vastavalt Kaitseliidu põhikirja punktile 5.5.5 olid malevkonna üldkoosolekule kutsutud kõik malevkonna liikmed.

Revisjon pöörab pilgu vabatahtlikele Kaitseliidus sisejärelevalvet tegevad kollegiaalsed organid on revisjonikomisjonid. Kaitseliidu keskrevisjonikomisjon on ellu kutsutud organisatsiooni kui terviku suhtes järelevalve tegemiseks, peale selle on oma revisjonikomisjonid struktuuriüksustest malevatel, Naiskodukaitsel ja küberkaitseüksusel ning allüksustest malevkondadel, üksikkompaniidel, ringkondadel ja jaoskondadel. Seni oli Kaitseliidu sisekontrolli tegemine jagatud vabatahtlikest kaitseliitlastest koosnevate revisjonikomisjonide ja palgalise siseaudiitori vahel. Kaitse Kodu! 8/2013

Täiskasvanud kodutütred viiakse üle Naiskodukaitsesse või neile sobivasse malevasse avalduse alusel

Nimetatud funktsioonide võimalike kattuvuste ennetamiseks on kodukorras täpsustatud ja ajakohastatud revisjonikomisjonide ülesandeid. Kaitseliidu kodukorras on kaitseliitlastest koosnevate revisjonikomisjonide ülesanded senisest detailsemalt lahti kirjutatud. Kodukorra eelnõu sätestab, et revisjonikomisjon on oma üksuse järelevalveorgan, mis on aruandekohustuslik üksnes keskkogu, esindajatekogu või üldkogu ees. Sellega on suurendatud revisjonikomisjonide sõltumatust ja kaalukust teostada järelevalvet üksuse juhatuse tegevuse üle. Revisjonikomisjonidele on antud selge kohustus kontrollida muu hulgas ka keskkogu, üldkogu ja esindajatekogu ning juhatuste otsuste täitmist üksuse tasandil. Selgepiirilised ülesanded ja eesmärgid võimaldavad konkretiseerida revisjonikomisjonide funktsiooni, parandada revideerimise kvaliteeti, võrrelda komisjonide kontrolliaruandeid ja planeerida revisjonikomisjoni liikmete koolitamist. Revisjonikomisjonide funktsioonide täpsustamine peab tagama üksuste esindajatekogule vajamineva info üksuse olukorrast ja andma juhtimisorganitele kindlustunnet tehtud otsuste eesmärgipärasusest. Senisest rohkem on revisjonikomisjonide tööd püütud suunata üksuse vabatahtliku juhtimise tõhususe hindamisele (ehk kas juhatused ja esinduskogud käivad koos ja täidavad oma ülesandeid, 47

Haritud sõdur

kas allüksuste pealikud on kaasatud malevas planeerimisprotsessi jms) ning Kaitseliidu alusdokumentide (kodukord, põhikiri ja põhimäärus) järgimise kontrollimisele üksustes.

Uus kodukord värskendab muu hulgas keskorganite ja esinduskogude töökorda

Kava on ainult plaan Sõjaväelises organisatsioonis on äärmiselt oluline sisekommunikatsioon ja vajaliku info jõudmine kõigi kaitseliitlasteni. Seepärast on Kaitseliidu kodukorra eelnõud täiendatud nii, et revisjonikomisjonidele on antud õigus ja kohustus hinnata sisekommunikatsiooni efektiivsust kaitseliitlase vaatepunktist – siis saab ebakõlade ilmnemisel võimalikult kiiresti reageerida. Revisjonikomisjoni liige on oma ametikohustuse täitmisel sõltumatu, st et näiteks malevapealik ei saa käskida ega keelata revisjoni tegemist. Samuti tähendab see keeldu mõjutada revisjonikomisjoni liikmeid nende ülesannete täitmise ajal.

Revideeritav on kohustatud tagama revisjonikomisjoni liikmele juurdepääsu revideerimisega seotud andmetele ja esitama talle tutvumiseks asjassepuutuvaid dokumente, vajaduse korral andma nende kohta aitseliitlased selgitusi ja esitama veel siiski soovivad muid dokumente. Kohustus tegelda oma laieneb nii Kaitseliidu palgalisele koosseisule kui ka harrastustega just vabatahtlikele liikmetele. selles organisat-

sioonis, seepärast on kodukorras võimalus luua huviringe.

Revisjon määratakse revisjonikava alusel. Iga tasandi revisjonikomisjon peab oma struktuuriüksuse või allüksuse revideerimiseks koostama revisjonikava. Mõistlik oleks kava koostada aasta lõpul kalendriaasta revideerimisaruannete põhjal ja esitada siis keskkogule või esindajatekogule heakskiitmiseks. Revideerimiskava koostamise mõte on revideerida eesmärgistatult ja anda revisjonikomisjoni liikmed valinud kogudele võimalus järelevalvevajaduse üle kaasa rääkida. Kui esindajate- või keskkogu on järgmise kalendriaasta revisjonikava heaks kiitnud, ei tähenda see, et sinna ei tohi ega saa vajadusel muudatusi teha. On loomulik, et ettenägematute vajaduste ilmnemisel võib revisjonikomisjon teha järelevalvet kodukorras toodud pädevuste raames ka kavaväliselt, andes sellest teda valinud kogule teada esimesel võimalusel. Iga revisjoni ja kokkuvõttes iga kalendriaasta kohta tuleb koostada revideerimisaruanne, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud olulist tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Aruanne tuleb alati esitada arvamuse avaldamiseks revideeritavale ja revideeritava

arvamus tuleb alati lisada revideerimisaruandele enne aruande esitamist arvamuse avaldamiseks vastavale kogule.

Ühingu asemel huviring Kaitseliidus on tegutsenud mitmeid huviringe, kuid seni on need loodud eeskätt mittetulundusühingutena, näiteks MTÜ Kaitseliidu Sukeldumisklubi, MTÜ Kaitseliidu Laskespordiklubi MäLK, MTÜ Kaitseliidu Ühendatud Lennukorpus. Viimase paari aasta jooksul on nii mõnigi Kaitseliidu asutatud mittetulundusühing likvideeritud, sest puudub MTÜ-poolne aktiivsus, samuti Kaitseliiduväline rahastamine. Kaitseliitlased siiski soovivad tegelda oma harrastustega just selles organisatsioonis, seepärast on kodukorras võimalus luua Kaitse Kodu! 8/2013

Haritud sõdur LIIVI REINHOLD

huviringe. Tegemist ei ole eraldiseisvate juriidiliste kehandite ega iseseisvate struktuuriüksustega, vaid kaitseliitlaste võimalusega koonduda kas malevasiseselt või liituda teiste struktuuriüksuste liikmetega ühistesse huviringidesse ja kasutada selleks Kaitseliidu ressursse. Näitena võib tuua langevarjurid, kes saavad koguneda Järva maleva territooriumil asuval Nurmsi lennuväljal ja tegelda seal oma harrastusega, samas toetades ka Kaitseliidu eesmärke (näiteks osaledes õppustel õhudessandiga). Kui tegemist on ühe maleva liikmetest moodustatud ja sama maleva juures asuva huviringiga, kinnitab selle põhikirja maleva juhatus. Põhikirjas tuleb ära näidata, miks huviring luuakse, kuidas aitab see kaasa Kaitseliidu ülesannete täitmisele, kuidas selle liikmeks saadakse ja kuidas huviringi Kaitse Kodu! 8/2013

rahastatakse. Teiste huviringide, kuhu kuuluvad mitme maleva liikmed, põhikirjad kinnitab keskjuhatus. Et Kaitseliidu seadus sätestab Kaitseliidu üldise ülesandena suurendada vabale tahtele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, peavad huviringide eesmärgid ja tegevus olema kooskõlas selle ülesandega. Et võib olla vajadus moodustada huvialaring ainult ühe Kaitseliidu maleva juures, on otstarbekas, et selle põhikirja kinnitab sama maleva juhatus. Mitme maleva juures tegutseva huviringi (sh ka kõiki malevaid hõlmava ühenduse) põhikirja kinnitab Kaitseliidu keskjuhatus. Huviringi töös osalemist ei loeta teenistuskohustuste täitmiseks, sest tegemist ei ole otseselt käsu korras tegutsemisega. 49

Ajalugu

Ridala kompanii veebel Johannes Rüü on NKVD ülekuulamistoimikute järgi tunnistanud, et sai Kaitseliidu kompaniipealikult ülesande koguda luureandmeid Saanika külla paigutatud Punaarmee väeosa kohta

Kaitseliidu kompaniipealik Johannes Magnus olevat värvanud Rüü ja Laurmaa Punaarmee kohta andmeid koguma. Selle süüdistuse eest maksis mees oma eluga

Ridala kaitseliitlased 1940 — kurjategijad, ohvrid või patrioodid? Mäletatavasti sõlmiti 1939. aasta sügisel Nõukogude Liidu ja Eesti vabariigi vastastikuse abistamise leping, mille järgi Eesti pidi lubama oma territooriumile Punaarmee sõjabaaside rajamise ja 25 000 Nõukogude sõjaväelast. MATI MANDEL Eesti Ajaloomuuseum

unaarmee väeosad majutati väga paljudesse kohtadesse ka Läänemaal. Sinalepa mõisa juurde rajati lennuväli, kus paiknes mitukümmend lennukit. Talvesõja ajal käisid need ülalmainitud lepingut rikkudes Soome linnu pommitamas (Reissaar 2009: 191–195). Ridala kiriku juures paiknes autopark 20 autoga, Saanika mõisas asus autoremonditöökoda. Punaarmeelastel tekkis läbikäimist kohalike elanikega.

Uurimine NKVDs Millalgi 1940. aasta algupoolel, ilmselt veebruaris, viidi Ridalas paiknenud väeosa mujale. Siis juhtus uude paika viidud kasahhist punaarmeelase Kazõ Salijeviga selline lugu, et une ajal kukkus tal koikust põrandale käsigranaat – asi, mida seal ei oleks mingil juhul tohtinud olla. See leiti ja julgeolekuorganid hakkasid asja uurima.

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 50

Kuidas kõik toimus, võib vaid oletada. Igatahes 15. juunil 1940 peeti Leningradis sõjatribunali istung, kus kohtu all oli juba kolm meest, peale Salijevi veel kirgiis N(a)umanžan Madazimov ja usbekk Šodman Jergašuv. Neid süüdistati Punaarmee väeosas juba läbi viidud ning ka kavandatavas terrorija õõnestustegevuses. Madazimovi süüs seisnes üksnes selles, et ta ei teatanud organitesse Salijevi tegudest.

üüd jäi

Meeste ülekuulamisel julgeolekutegid aga uurimisororganitel ganid järelduse, et ülesanded õõnestus- ja üle vaid oodata, terroritegevuseks said kuni õnnestub oma punaarmeelased Kaitse- haardesse võtta liidult, täpsemalt Kaitka kaitseliitlastest seliidu Lääne maleva juhtidelt. Nüüd jäi eestlased. julgeolekuorganitel üle vaid oodata, kuni õnnestub oma haardesse võtta ka kaitseliitlastest eestlased. See võimalus avanes kohe pärast juunipööret. Algul (1940. aasta juunis) tegutseti küll veel Eesti poliitilise politsei kätega, sest formaalselt oli riik alles iseseisev. Juba ööl vastu 19. juunit (?) otsisid poliitilise politsei ja kriminaalpolitsei ametnikud läbi taluperemees Johannes Rüü majapidamise Saanika külas. Leiti kaks kasti granaate ja 2000 padrunit. Samal päeval vahistati nii Johannes Rüü kui ka Kaitseliidu kompaniipealik Johannes Magnus (Krikk 2003: 133). Johannes Rüü arreteerimise ametlikuks kuupäevaks on küll märgitud alles 23. jjuuli, Johannes Magnusel 20. juuli (ERAF, f 139SM, Kaitse Kodu! 8/2013

Ajalugu Kaitseliidu Lääne maleva instruktor leitnant Ferdinand Laurmaa olla Johannes Rüüle andnud nõu hoida eemale Punaarmeest vihkavalt kõnelevatest Nõukogude sõduritest, kahtlustades, et tegu on provokaatoritega

n 1, s 14246, k 1, 5, 31). Ilmselt oli loo uurimine juulikuus juba täielikult NKVD poolt üle võetud.

„Efektiivsed“ ülekuulamised Kinni peeti ja viidi Leningradi ka kriminaalpolitsei assistent, kuid ühtlasi Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu erikompanii pealiku abi lipnik August Naglas, kes suri Sosva vangilaagris 28. septembril 1942 (Krikk 2003: 132–137). 1940. aasta 20. augustil on alla kirjutatud order Lääne maleva instruktori Ferdinand Laurmaa, 11. novembril aga endise malevapealiku Karl Soo arreteerimiseks (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 47, 59). Praegu teame edaspidistest sündmustest üksnes julgeoleku uurimistoimiku andmete põhjal. Kuidas oli kogu lugu tegelikult? Kui palju saab uskuda uurimistoimikutesse talletatut? Kui paljud „tunnistused“ olid kohe pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal arreteeritud Ridala kompanii veeblilt Johannes Rüült, kompaniipealik Johannes Magnuselt, Lääne maleva instruktorilt leitnant Ferdinand Laurmaalt ja kuni 1939. aastani Lääne maleva pealikuks olnud kolonelleitnant Karl Soolt välja pekstud, kui paljud julgeoleku-uurijate eneste poolt kirja pandud ja süüdistatavate meeste poolt edasistest piinamistest pääsemiseks lihtsalt alla kirjutatud, pole teada. Kuid mis on siis kirja pandud uurimistoimikusse? Juba 22. juuli ülekuulamisel on Johannes Rüü tunnistanud, et sai 1940. aasta jaanuaris punaarmeelaselt Omarilt 140 vintpüssipadrunit (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 69). 7. augusti ülekuulamisel on Johannes Rüü rääkinud kõigest pikemalt. 1939. aasta detsembris oli Rüü kohtunud tema maja lähedal asunud kaevu juures punaarmeelastega, kellest üks nimetas end Nikolaiks ja keda Rüü pidas kirgiisiks. Rüü kutsus mehe endale külla. Mõned päevad hiljem tuligi Nikolai Kaitse Kodu! 8/2013

Lääne maleva pealik kolonelleitnant Karl Soo olevat kohustanud mehi luuretegevuseks pärast Punaarmee väeosa paigutamist Eestisse

koos sõbra Omariga (tegelikult Kazõ Salijev). Rüü pakkus meestele veini kirsiekstraktiga. Arenes vestlus, mille käigus selgus, et punaarmeelased ei ole rahul Nõukogude võimuga. Omari isalt oli võim ära võtnud 5000 lammast, 300 hobust ning palju kaameleid ja lehmi. Kõige tipuks olid punaarmeelased tema isa tapnud. Omar rääkis, et soovib Punaarmeest deserteeruda ja Eestisse jääda. Esmalt oli ta aga soovinud endale ui paljud „tunkella. Rüü lubas muretseda kella, kui mehed hangivad nistused“ olid talle nagaani ning sellele välja pekstud, kui paljud julgeoleku- ja vintpüssile padruneid. 1940. aasta jaanuaris oligi uurijate eneste poolt Omar toonud Rüüle 140 kirja pandud ja süüvintpüssipadrunit. Teine punaarmeelane Nikolai distatavate meeste (N(a)umanžan Madazimov) poolt edasistest ei toonud midagi, küll aga piinamistest pääsesõbrunes Rüü naabritalu miseks lihtsalt alla noorukese naistöölisega, kirjutatud? käis tihti seal ja veetis tüdrukuga aega, nagu selgub Johannes Rüü 7. augusti ülekuulamise protokollist (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 87–93).

Ilmselt on Rüüd järgnevalt füüsiliselt töödeldud, sest 3. oktoobri ülekuulamisel tunnistas ta, et on seni nii Eesti kriminaalpolitseile kui ka NKVD-le andnud mittetäielikke ja isegi valetunnistusi (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 106–107p). 5. oktoobri ülekuulamisel rääkis Rüü Ridala vallamajas 1939. aasta novembris korraldatud Kaitseliidu kontrollkogunemisest, kus kompaniipealik Johannes Magnus oli kutsunud ta eraldi ruumi kohtuma maleva instruktori Ferdinand Laurmaaga. Sellel kohtumisel oli Laurmaa teinud Rüüle ülesandeks koguda luureandmeid Saanika külla paigutatud Punaarmee väeosa kohta. Selleks oli Laurmaa soovitanud leida Nõukogude võimu suhtes kriitiliselt meelestatud punaarmeelasi ning uurida neilt, 51

Ajalugu milline on väeosa koosseis ja relvastus. Rüü olevat siis hakanudki käima naaberkaevul, kus käisid ka punaarmeelased, ja viimastega suhtlema.

Lubatud kell Rüü sai Salijevilt teada, et ühes valvealuses kuuris, mis asus Rüü talust 200 m kaugusel, hoitakse laskemoona. Salijev ise keeldus sealt laskemoona hankimast, põhjendades seda asjaoluga, et tema postilt puudumist võidakse märgata. Kuid ta lubas Rüüle teatada, kui tema seal valves on. Rüü omakorda rääkis laskemoona hankimise võimalusest Kaarel Mikule ja Mikk lubas teda laskemoona hankimisel aidata. Grupipildid, millel näeme Johannes Rüü ja Ferdinand Laurmaa nägu, on saadud Heiki Magnuselt ja pärinevad tema hukatud vanaisa, kompaniipealik Johannes Magnuse albumist, pildistatud tõenäoliselt 1930. aastate teisel p poolel

Ühel jaanuariõhtul tuli Salijev Rüü poole ja ütles, et ta on kella 24st kuni kella 3ni öösel laskemoonalao juures valves. Rüü pakkus Salijevile veidi napsi, seejärel käis Miku juures ja kutsus viimase kella 1ks öösel enda juurde. Siis läksid mehed koos lao juurde, kus Salijev valves oli. Rüü võttis igaks juhuks kaasa noa, et kangutada välja naelad aknaraamilt, võimaliku ootamatu konflikti puhul aga end kaitsta. Aken eest võetud, ronis Mikk lattu ning ulatas sealt algul välja väiksema kasti padrunitega, seejärel suurema granaatidega. Kastid toodi Rüü talu õuele. Hommikul paigutas Rüü granaadikasti laudalae peale, padruniksti aga aita. Hiljem käis Salijev veel kolm korda Rüü juures ja küsis endale lubatud kella. Viimasel külaskäigul rääkis mees, et nende väeosa paigutatakse ümber teise kohta. Kuna Rüül teist kella ei olnud, andis ta Salijevile oma väikese käekella, tõi siis laudalaelt kaks granaati ja kaks detonaatorit ning andis needki Salijevile, väidetavalt selleks, et too saaks võimalusel kasutada granaate oma kommunistidest komandöride vastu. Sellise atentaadi järel olla Rüü lubanud Salijevi ära peita. Veel tunnistas Rüü, et oli värvanud ühe punaarmeelase (see oli kolmas Leningradi tribunali süüalune Šodman Jergašuv) sabotaažiks. Nimelt oli ta kord tutvunud Saanika ja Liiva küla vahel veel ühe kirgiisist punaarmeelasega ja pakkunud tollele 5 krooni, kui ta torkab läbi oma väeosas paiknevate autode kummid. Punaarmeelane oligi selle ülesande täitnud. Rüü tunnistas, et oli oma värbamistegevusest rääkinud ka Magnusele (RAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 119–127). Nii kogus julgeolek Rüüd survestades süütõendeid teistegi kaitseliitlaste kohta. 7. oktoobri ülekuu-

Kaitse Kodu! 8/2013

Luuretegevusest õlle abil Ka rääkis Rüü 7. oktoobril ülekuulajale sellest, et pärast tema talu läbiotsimist ja arreteerimist olid poliitilise politsei töötajad Tallinnas andnud talle nõu, imelt oli ta kuidas käituda edasistel ülekord pakkukuulamistel. Nad soovitanud nud kirgiisile Rüül vaikida sellest, et tema 5 krooni, kui ta on kedagi värvanud, sest see poleks Eesti riigile hea, vaid torkab läbi oma rääkida, et laskemoona tõid ja väeosas paiknevate võtsid laost granaadid punaar- autode kummid. meelased ise (ERAF f 130SM, n 1, s, 14246, k 1, 135–141).

Võimalik, et poliitilise politsei töötajad tõepoolest nii toimisid. Küllap nad teadsid, et peagi läheb uurimine NKVD kätte. Kuid neil puudus teadmine ja kogemus NKVD uurimismeetoditest, mis erinesid kardinaalselt demokraatlike riikide julgeolekuorganite omast. NKVDs, teadagi, vahendeid ei valitud.

tamine. Magnusel oli meeles, et Haapsalus oli ta kohtunud nii Soo ja Laurmaa kui ka Soo järglasega malevapealiku kohal Anders Lindkvistiga (kes arreteeriti 19. aprillil 1941, saadeti Sverdlovski vangilaagrisse ja hukati 3. juulil 1941; vt Õispuu 1998: 249) ja kandnud ette, et Ammuta külla on paigutatud suurtükiväge, Sinalepa mõisa juurde lennuväeüksus, Parilasse autoparandustöökoda, Saanikasse jalaväeosa, Ridala kirikumõisa veoautod, Allika piirkonda lennuväeosad(?), Jõõdresse aga neli veoautot.

Ajalugu

lamisel on Rüü näiteks tunnistanud, et ülesande organiseerida Punaarmee autode kahjustamist olla talle teinud instruktor Laurmaa 1940. aasta novembris, viimane oli rääkinud ka võimalikust ülestõusust nõukogude võimu vastu.

Veebruaris-märtsis 1940 oli kohalike hulgas läinud lahti jutt, et ühest Punaarmee väeosast on varastatud laskemoona. Magnus tunnistas 27. septembril ka seda, et oli Laurmaale rääkinud kõigest, mida kuulis Rüült, ka autokummide läbitorkamisest, kuid viimane oli soovitanud sellest eemale hoida, sest arvas, et nii võidakse provotseerida tüli Eesti ja Nõukogude Liidu vahel. Rüült oli Magnus kuulnud ka granaatide vargusest, kuid väitis, et ei teadnud, et selle taga oli Rüü ise (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 179–186). 1. novembri 1940 ülekuulamisprotokolli algusse on ülekuulaja kirja pannud lause: „Annate segaseid tunnistusi. Kas ikka veel varjate oma kuritöid Nõukogude Liidu vastu?“

Töötlemine jätkub Johannes Magnust on NKVD hakanud üle kuulama 20. augustist. Siis ta tunnistas, et Rüü oli talle rääkinud padrunitest ja granaatidest, mida too sai punaarmeelastelt. Ka oli Rüü käinud tema korteris ja rääkinud punaarmeelastest, kes vihkavat nõukogude korda ning lausa õhutavat eestlasi Punaarmee vastu tegutsema. Ta oli sellest rääkinud ka Ferdinand Laurmaale, kuid viimane oli andnud nõu nendest inimestest eemale hoida, arvates ilmselt, et tegu on provokaatoritega. Mingite ülesannete andmist Rüüle Magnus 20. augusti ülekuulamisel eitas (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 156–159). 18. septembri ülekuulamisel tunnistas Magnus aga, et ta oli kaasa tõmmatud luuretegevusse Punaarmee vastu, milleks saadi juhtnöörid Kaitseliidu Lääne maleva pealikult Karl Soolt 1939. aasta sügisel. Ferdinand Laurmaa oli aga küsinud andmeid Punaarmee väeosade liikumise kohta. Magnus nimetas 18. septembri ülekuulamisel ka isikuid, keda kasutati luuretöös (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 166–170). 27. septembri 1940 ülekuulamisel rääkis Magnus sellest luuretegevusest üksikasjalikumalt. Pärast Punaarmee väeosade paigutamist Eestisse oli ta saanud Karl Soolt kirja, milles kohustati Magnust luurama. Viimane kompanii kogunemine oli novembri lõpul või detsembri algul 1939 Ridala vallamajas. Siis oli räägitud võimalustest, kuidas punaarmeelastelt andmeid koguda. Üheks viisiks oli õlletegemine ja sellega punaarmeelaste kostiKaitse Kodu! 8/2013

Magnus on selgitanud, et ta tõepoolest püüdis üht-teist varjata, sest poliitilises politseis oli talle nõu antud, et ta mingil juhul ei räägiks Kaitseliidu tegevusest Punaarmee vastu. Mingil juhtumil ei tohtivat segada laskemoona hankimisse Kaitseliitu. 1. novembri ülekuulamisprotokolli järgi on Magnus aga tunnistanud, et Rüü hankis laskemoona just Kaitseliidu ülesandel. Edasi on Magnus rääkinud ajast, mil toimus Punaarmee sissemarss. Siis oli Laurmaa andnud korralduse, et Magnuse kompanii peab olema valmis igal silmapilgul välja astuma, aga et see kõik peab olema salajane. Pärast Punaarmee sissemarssi anti korraldused luuretegevuseks. Kui Rüü 1940. aasta jaanuaris teatas, et oli hankinud 140 padrunit, oli Magnus talle öelnud, et laskemoona on Kaitseliidul vaja ja las Rüü hangib seda. Magnus tunnistas 1. novembril, et kõigist Rüü tegudest kandis ta ette Laurmaale, kuid et Rüü andis kaks granaati Salijevile, seda ta ei teadnud (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 216–225.).

eebruarismärtsis 1940 oli kohalike hulgas läinud lahti jutt, et ühest Punaarmee väeosast on varastatud laskemoona.

Ilmselt Magnuse töötlemine jätkus. 21. novembri 1940 ülekuulamisel on ta omaks võtnud, et teadis Rüü tehtust, aga ei teatanud sellest Punaarmee 53

Ajalugu

juhtkonnale ja andis sellega võimaluse terroriakti teostamiseks (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 227). Kas Magnus oleks tõesti pidanud võõrriigi sõjaväe juhtkonnale millestki sellisest ette kandma?

as Magnus

Ferdinand Laurmaa on 10. oleks tõesaugustil 1940 ülekuulamisel ti pidanud rääkinud, et kogus vastavalt malevapealik Karl Soo korral- võõrriigi sõjaväe dustele andmeid Punaarmee juhtkonnale milmajutamise kohta Haapsallu, lestki sellisest ette aga ka Martna, Ridala, Asuküla, kandma? Vormsi, Noarootsi, Riguldi, Oru ja Taebla valda. Kui Karl Soo viidi üle Tartu maakonda ja tema asemele tuli Anders Lindkvist, käskis viimane andmete kogumist jätkata. Seda ka tehti (ERAF f 320 SM, n 1, s 14246, k 1, 229–230). 11. novembri ülekuulamisel on Laurmaa tunnistanud, et Punaarmee sissemarsi järel Eestisse oli Soo öelnud, et võimalik on väljaastumine Punaarmee vastu. 1939. aasta novembris olevat Soo kutsunud Laurmaa välja ja öelnud, et peale luureülesannete

tuleks Punaarmeed nõrgestada ka diversiooni abil. Ja et Rüü täitis Laurmaa ülesandeid, värvates kaks punaarmeelast diversioonitööks ning hankides laskemoona (ERAf f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 25–331). Laurmaa on ülekuulamisel mh öelnud, et peab Nõukogude Liitu ja kommuniste oma vaenlasteks (Pinn 1992: 11).

Relvastutud vastuhaku plaanid NKVD pihtide vahele sattus ka endine malevapealik Karl Soo. Ajavahemikus 1934–1939 oli ta Kaitseliidu Lääne maleva pealik, 1939. aastast aga viidi üle Tartu maakonda. Olles 1939. aastal, mõned päevad enne Punaarmee sissemarssi, kindral Laidoneri juures kindralstaabis, oli Laidoner jutustanud lepingu sõlmimisest ja käskinud olla kõigega kursis. Soo võtnud seda suunisena luuretegevuseks Punaarmee vastu, mida Laidoner ei saanud otse öelda. Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa oli aga omavahelises vestluses seda otse öelnud, mainides, et kui tuleb sobilik hetk, võib tulla ka väljaastumine Punaarmee vastu. Seega tuleb teha propagandat ja luuretööd punaarmeelaste hulgas, aga ka viia võimalusel rivist välja tehnikat, nagu ilmneb Karl Soo 18. novembri 1940 ülekuulamise protokollist (ERAF f 130 SM, n 1, s 14246, k 2, 399–404). 19. novembri ülekuulamisel on Karl Soo rääkinud, et ettevalmistusteks võimalikuks väljaastumiseks Punaarmee vastu anti Kaitseliidu kasutusse lisaks endisele relvastusele kuulipildujaid ja padruneid. Ka tehti koostööd Haapsalu politseiga ja pärast Punaarmee sissemarssi Haapsallu loodud poliitilise politseiga. Kõrgemalt poolt siiski mingeid konkreetseid juhiseid väljaastumiseks Punaarmee vastu ei tulnud (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 415–419). 20. novembril koostas NKVD uurija Aleksejev Leningradis määruse, milles süüdistas Karl Sood, Ferdinand Laurmaad, Johannes Magnust ja Johannes Rüüd relvastatud vastuhaku ettevalmistamises Punaarmee väeosade vastu 1939.–1940. aastal. Sõjatribunal mõistis 20. detsembril neljale mehele kõrgeima karistusmäära, mahalaskmise. Otsus viidi täide 1941. aasta 4. mail (Krikk 2003: 135). On selge, et suur osa nendest NKVD-le vajalikest ülestunnistustest saadi, kasutades moraalset ja füüsilist survet, tõenäoliselt jõhkrat peksu ja piinamist. Võib arvata, et luureandmeid Punaarmee väeosade paiknemisest, liikumisest ja relvastusest tõepoolest koguti. Ferdinand Laurmaa oli muide Kaitseliidu Lääne maleva instruktori ameti kõrval ka Eesti vastuluureohvitser, millega kahtlemata kaasnesid vastavad ülesanded. Siis oli Eesti veel iseseisev riik ning luuretegevus oli Eesti seisukohalt täiesti mõistetav ja seaduspärane. 1930. aastatest pärit Ridala ümbruse kaart näitab paiku, kus nelja mehe jaoks saatuslikult lõppenud sündmused arenesid

Kaitse Kodu! 8/2013

Ajalugu

Õiguslik absurd

Kaasa tunti ka soomlastele, kes pidid Talvesõjas pidama ebavõrdset võitlust kümneid kordi Kaitseliidu Võrumaa maleva Nursi üksikrühma kaitseliitlased Käätso külas Tamme poe juures: vasakult esimesena seisab Jaan Sell, tagareas neljandana Artur Eiseb (Eosuurema ja hambuni relsaar). Tamme pood hävis augustis 1944 Punaarmee rünnakus Võru linnale vastatud Punaarmeega. Kaitseliidu Lääne maleva ja Naiskodukaitse ringkonna staabi pööningul dagi olla karistatav teise riigi, st Nõukogude Liidu paiknes mereside raadiojaam, mis andis signaali, repressiivorganite poolt ja Nõukogude Liidus kui Sinalepa või Ungru lennuväljalt tõusid üles ja kehtinud seaduste alusel. Mis puutub relvastuse ja suundusid põhja poole pommilaadungiga lennulaskemoona hankimisse Kaitseliidule võimalikuks kid. Nii hoiatati Soome õhutõrjet Helsingi, Turu väljaastumiseks, siis pole selge, kas Johannes Rüü või Vaasa pommitamise eest (Pinn 1992: 8). seda ikka tegi ülemuste teadmisel või omaenese initsiatiivil. Ja kui tegigi ülemuste teadmisel, siis Kuid siis veel ei teatud, mis hakkab juhtuma pärast saab seda pidada üksnes patriootlikuks teoks. Ka juunipööret. Arreteerimised kestsid terve esimese pole selge, kas Johannes Rüü, andes kaks granaati Nõukogude aasta. Järgnes juuSalijevile, oli teadlik viimase kavatsusest kasutada n selge, et niküüditamine ja sõja puhkeneid oma ülemuste vastu. des mobilisatsioon. Kusjuures suur osa Punaarmeesse mobiliseeritud Niisiis, ühtpidi olid neli hukatud kaitseliitlast nendest mehed viidi kõigepealt töölaagkahtlemata ohvrid, aga Eesti poolt vaadatuna kindNKVD-le vajalikest lasti ka patrioodid, kelle tegevus oli, ehkki see ei ritesse, kus kolmandik neist suri enne rindele saatmist. Kehva ülestunnistustest saavutanud püstitatud eesmärke, suunatud kõige söögi üle protestijad kuulutati saadi, kasutades edaspidi Eestis juhtunu ärahoidmiseks. Seetõttu aga nõukogude võimu vastas- moraalset ja füüsiväärivad need neli meest ja nende teod austust ja teks ja lasti maha. meelespidamist. list survet.

KAITSELIIT

Võimalik, et valmistuti ka väljaastumiseks okupatsiooniarmee vastu. See oli täiesti loomulik, sest enamikule eestlastest oli toimunu vägivaldsus ja eesti rahva huvidele mittevastavus selge. Niisiis ootas suur osa rahvast, esmajoones kaitseliitlased, et võõrväed lüüakse mingil sobival hetkel Eestist välja.

Sõja puhkedes suurenesid repressioonid üle kogu Eesti. Püüti ja tapeti kõiki, keda arvati nõukogude võimu vastasteks. Kõige suuremad mõrvad tehti teoks Tartu vanglas ja Kuressaare lossis. Läänemaa rahvas mäletab aga hästi metsikute piinamistega massimõrvu Lihulas Loidapi majas ja Haapsalus Troi väljal. Viimases paigas mõrvati ka mitte milleski süüdi olnud Ridala valla Panga küla Kaunisvälja talu peremees Jakob Spuul ja Puiatu küla Värava-Hansu talu noorperemees Johannes Rõõmus. Kusjuures Johannese isa Villem Rõõmuse tapsid punaväelased juba päeval, mil võeti kinni tema poeg Johannes (Reissaar 2009: 197–198). Kuid pöördugem tagasi nelja kaitseliitlase loo juurde. Tuletagem meelde, et sündmuste ajal, milles süüdistati neid nelja, oli Eesti veel iseseisev riik, mitte Nõukogude Liidu osa. Seega ei saanud luuretegevus siin viibivate võõrvägede vastu kuiKaitse Kodu! 8/2013

Kirjandus Krikk, Mai 2003. Läänlaste ja saarlaste oma politsei 1918— 1940. Tallinn: Olion. Pinn, Voldemar 1992. Punane terror ja Läänemaa 8: Täiendusi ja täpsustusi seniavaldatule. Haapsalu 1992. Reissaar, Ensel 2009. Mälestusi Sinalepa lennuväljast. In: Paras. Ülla (toim). Läänemaa Muuseumi toimetised XII. Haapsalu: Läänemaa Muuseum, lk 189—201. Õispuu, Leo (koost) 1998. Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis [1940—1988] 2 = Political arrests in Estonia under Soviet occupation [1940—1988] 2. Represseeritud isikute registrid (RIR) 2 = Repressed persons records (RPR) 2. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo.

Arhiiviallikad ERAF f 130SM, n 1, s 14246: Eesti Riigiarhiivi ﬁliaal Tõnismäel > ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimistoimikute kollektsioon (1920—1990) > Uurimistoimikud > LAURMAA Ferdinand Kristjan (1908). MAGNUS Johannes Gustav (1906). RÜÜ Johannes Mihkel (1901). SOO Karl Juhan (1895).

Ajalugu

Eesti mees Punaarmees II ilmasõjas ja pärast seda (III) Jätkuvad Kaitse Kodus! 6/2013 alguse saanud Eesti Maaülikooli emeriitprofessori Jaan Lepa mälestused teenistusest Nõukogude armees Teises maailmasõjas ja pärast seda. JAAN LEPA Eesti Maaülikooli emeriitprofessor

äisime veel päeva või paar abitöödel, kui need leidsid omapärase lõpu hoopis imelikel asjaoludel. Nimelt hakati komplekteerima Saaremaale lahingutesse saatmiseks marsiroodu, mis oli vaja riidesse panna. Kuna meie polnud kahurilihaks veel küpsed – olime alles karantiinis ja polnud veel relvagi käes hoidnud –, ei saanud meid lahingusse saata, aga meile olid kas kogemata või meelega antud selga tuliuued vormiriided. Nüüd pidime nendest rindemeeste heaks loobuma, jäädes aluspesu väel kasarmusse. Sineleid meilt küll ära ei võetud, kuid abitöödel oli sellest hoolimata kriips peal. Meie jamad sellega ei piirdunud. Kuigi süüa saime korralikult, oli meid tubakanimekirjast nähtavasti välja unustatud. Kuni väljas liikusime ja tööl käisime, ei saanud nagu arugi, et midagi on puudu,

aga kasarmus pesuväel istudes tekkisid probleemid. Mind see kuigivõrd ei häirinud, kuid mõned poisid olid tõsises hädas. Kui nähti, et keegi tõmbas suitsu, siis paluti „halli“ (see tähendas mõnda suitsumahvi). Mõned isegi küsisid minult tühja piipu imeda, aga lõõpisin vastu, et piipu ega naist teisele mehele ei laenata. Asi läks isegi nii kaugele, et kui kellelgi veel midagi oli, püüdis ta seda ühe mahvi kaupa kuskil nurgas või läbi sinelivareile olid ruka salaja tõmmata. selga antud Õnneks olukord lahenes neljandal või viientuliuued dal aluspesupäeval, vormiriided. Nüüd kui saime tagantjärele pidime nendest kätte kõik suitsud rindemeeste heaks alates Vene kroonusse võtmise päevast. loobuma, jäädes

aluspesu väel kasarmusse.

Igale mehele anti mitu pakki Belomori, mistõttu värvus meie eluruum suitsust siniseks, sest välja suitsetama ei tohtinud kedagi pesuväel saata. Mina aga otsustasin, et suitsetamisega on lõpp. Isegi piipu ei võtnud

U.S. RAHVUSARHIIV

Ajajoon 1

3. veebruar 1945 — Nõukogude Liit annab liitlastele nõusoleku osaleda pärast vaenutegevuse lõpetamist Saksamaal lahingutegevuses Jaapani vastu. 4. veebruar 1945 — algab Jalta kongress, millel liitlaste juhtﬁguurid otsustavad sõjajärgse Euroopa tuleviku üle (foto 1). 6. veebruar 1945 — prantsuse kirjanik Robert Brasillach (foto 2) hukatakse koostöö eest sakslastega. 9. veebruar 1945 — Walter Ulbricht saab Saksamaa kommunistide liidriks Moskvas. 10. veebruar 1945 — Nõukogude allveelaev S-13 uputab sakslaste transpordilaeva SS General Von Stauben (foto 3), mille tulemusena hukub üle 4000 inimese.

Kaitse Kodu! 8/2013

Tubakanimekirjast ma end maha ei võtnud, sest alati leidus sõpru, kes päevast suitsuportsu endal kauplesid, pakkudes vastu päevast suhkruportsu. Selline vahetusekvivalent kehtis minu kroonuteenistuse lõpuni.

Soldatimahv algab Viimaks sai ka meie ulaelu otsa. Karantiin oli läbi, meile anti ka korralikud riided selga ning jaotati allüksuste vahel vastavalt vajadusele ja ülemuste äranägemisele. Mind määrati koos paarikümne saatusekaaslasega tagavarapolgu õppepataljoni kuulipildurite roodu õhukaitserühma. Algas igapäevane soldatimahv, mis koosnes põhiliselt neljast osast: 1) riviõppus, mille raames pidime

13. veebruar 1945 — Nõukogude väed vallutavad Budapesti.

— Briti kuninglikud õhujõud pommitavad Dresdenit, muutes linna suureks rusuhunnikuks. Elu kaotab kuni 25 000 inimest.

Ajalugu

Kuskilt olid välja ilmunud mängukaardid. Hakkasime suitsude peale kaarte mängima. Ja siis – saatuse nöök – ma võitsin pidevalt. Õhtuks oli minu naril mitusada pakki suitsu, polnud õieti magamisruumigi. Kuulutasin siis, et täna on minu poolt priisuitsud, mida kõik peale minu enda hoolega kasutasid. Järgmisel päeval kaardimäng jätkus, kuid õnnejumalanna, nähes, et minust nagunii enam suitsumeest ei saa, pööras mulle lõplikult selja. Juba paari tunni pärast olin oma viimase suitsupaki kaotanud. Kuna mänguhasart oli ka kadunud, leidsin, et saatus oli minu suhtes ainuõige otsuse teinud.

õppima liikuma ühtses rütmis, sirgetes ridades ja ettenähtud tempoga; 2) relvade ja igasuguste abivahendite tundmaõppimine; 3) määrustike tuupimine ja poliitõppused; 4) taktika, rünnakute matke, roomamine, kaevumine, rännakud jms.

Õppused olid valdavalt eesti keeles, kuid oli ka vähesel määral venekeelseid. Põhiline kirjandus, mida lugeda saime, oli venekeelne Pravda, aga liikus ka kahe Eesti diviisi ajalehti, harvem Eestis ilmuvaid ametlikke ajalehti. Õnneks olin kodunt kaasa võtnud väikese veneubakanimeeesti taskusõnastiku ning asja ette läks ka isalt õpitu ja kirjast ma end venelastest mängukaaslastelt maha ei võtomandatu, mistõttu märkasin nud, sest alati leidus varsti, et võin Pravdat üsna sõpru, kes päevast vabalt lugeda.

suitsuportsu endale

Pravdal oli veel üks hea kauplesid, pakkudes omadus. Kui vahel paberos- vastu päevast suhkside asemel mahorkatubakat ruportsu. anti, väitsid suitsumehed, et Pravda on kõige parem materjal mahorkapläru keeramiseks. Kuigi olin suitsetamisega lõpparve teinud, proovisin siiski ära ka Pravdasse keeratud mahorkapläru, mis minu otsust suitsetamisest loobuda oluliselt kinnitas. Ilmad olid juba üsna talviseks muutunud ja kuna salli kanda oli keelatud, hakkas mind piinama angiin, millega keskkooli ja tehnikumi päevil olin pidevalt hädas olnud. Ühel talvisel hommikul läksin kurguvalu ja ligi neljakümnekraadise pala-

WIKIPEDIA.ORG

enam taskust välja. See oli alguses üsna raske, sest tubakat ju oli ja tuli isegi juurde.

14. veebruar 1945 — Tšiili, Ecuador, Paraguay ja Peruu ühinevad ÜROga. 16. veebruar 1945 — Venezuela kuulutab Saksamaale sõja. 21. veebruar 1945 — Peenemündest lennutatakse välja viimane V-2 tüüpi rakett (foto 4).

WIKIPEDIA.ORG

RICHARD FLEISCHHUT/BUNDESARCHIV

Kaitse Kodu! 8/2013

Ajalugu

vikuga õppuste asemel ambulantsi. Velsker vaatas kurku, mõõtis palavikku, pintseldas kurku joodiga, kirjutas ambulantsiraamatusse, et mulle oli abi antud, ja vabastas mind selleks päevaks õppustest. Järgmisel hommikul olid palavik ja kurguvalu jälle kohal ja pärast raviprotseduuri kordamist sain jälle õppustest vabastuse. Muidugi ei unustatud ka sissekirjutust ambulantsiraamatusse, mida poisid omavahel nimetasid „Habe aetud“.

Kolmandal hommikul kõik kordus. Velsker vaatas mind nüüd pahase näoga ja küsis: „Polegi veel terve?” Palavikku küll mõõtis ja kurku pintseldas, kuid õppustest enam ei vabastanud. Kuna aga teised olid juba õppusele läinud ja ruumis polnud kedagi, pöörasin rahulikult magama. Õhtupoolikul oli meil ette nähtud kasarmuruumis poliittund, mind keegi ei seganud, sest teiste teada olin haige, ambulantsiraamatut keegi ei kontrollinud.

ind määrati koos paarikümne saatusekaaslasega tagavarapolgu õppepataljoni kuulipildurite roodu õhukaitserühma.

Järgmisel hommikul oli kurk küll veel valus, aga enesetunne parem ja selgus, et olingi angiinist kogu kroonuteenistuse ajaks lahti. Kas aitas jood, salli ärakeelamine või miski muu, ma ei tea. Sõjaväest vabanemise järel võtsin siiski ette kurgumandlite operatsiooni, kuid salli pole kandnud ka edaspidi.

Teenistus jätkus enam-vähem eeltoodud programmi järgi ja meie jaokomandör arvas varsti, et meist võib isegi asja saada. Aga üks asi sai mulle kui elektrikule selgeks.

Vene kroonus Ohmi seadus ei kehti Meie kuulipildurite roodu õhukaitserühmas oli kaks kümnemehelist jagu. Esimese jao komandöriks ja ühtlasi rühmavanemaks oli seersant Ernst, teise jao komandöriks, kuhu kuulusin ka mina, nooremseersant Nikolai. Seersant Ernst oli ülikorrektne, suhteliselt väikesekasvuline, umbes kolui vahel mekümneaastane mees, kelle paberosside vormirõivad olid spetsiaalselt asemel makeha järgi õmmeldud. Ja paremast riidest – sellisest, millest horkatubakat anti, olid valmistatud tavaliselt väitsid suitsumeohvitseride vormid.

hed, et Pravda on kõige parem materjal mahorkapläru keeramiseks.

Olles vahetult enne mobilisatsiooni 1941. aastal abielluda jõudnud, oli ta väga õnnelik, et tema kaasa teda truult ootas. Pärast Eestisse tagasijõudmist oli ta mõned päevad puhkust saanud, millest rääkides rõhutas ta alati, kui tähtis on endale „see õige“ leida. Olen kindel, et minu abikaasaideaali väljakujunemisel oli oluline osa Ernsti jutustustel.

Ajajoon 22. veebruar 1945 — lõpeb kolm kuud kestnud Monte Castello lahing, kui Brasiilia üksused sunnivad viimaks sakslased oma positsioonidelt taganema (foto 5).

— Uruguay kuulutab Saksamaale ja Jaapanile sõja. 23. veebruar 1945 — Saksa garnison Poznanis alistub Punaarmee ja Poola üksustele.

— Türgi liitub sõjaga liitlaste poolel. 28. veebruar 1945 — Bukarestis kommunistide õhutusel vägivaldseks muutunud meeleavalduse tulemusena sunnib Nõukogude Liit peaminister Nicolae Radescut (foto 7) ametist loobuma.

WIKIPEDIA.ORG

SIVIO S. DA FONSECA

— Briti kuninglikud õhujõud (foto 6) pommitavad Pforzheimi, hävitades 83% linnast.

Kaitse Kodu! 8/2013

ord kirjutas

Varem eraelus elektrikuna ta laual oleva töötanud, oli ta selle üle ilmajalehe serselt uhke, kuigi teoorias oli tal vale Ohmi seaduse. mõningaid lünki. Kord kirjutas ta laual oleva ajalehe servale Ja ma, vana tobu, ei Ohmi seaduse kui ühe elekt- saanud suud kinni rotehnika algtõe. Suurele osale hoitud, vaid kuulukuulajatest oli see täiesti ükstasin kõigile, et see kõik, kuid mitte minule, sest olin seda kõike tehnikumis on vale. õppinud. Ja ma, vana tobu, ei saanud suud kinni hoitud, vaid kuulutasin kõigile, et see on vale. Ernst võpatas nagu ussist nõelatult ja küsis, et kust ma seda tean. Seletasin siis talle, et olen seda tehnikumis õppinud. Seersandile oli aga isiklik autoriteet momendil tähtsam kui elektrotehnika põhitõed ja ta käratas üsna kurjalt: „Halvasti õppisid! Ja et see asi sulle igavesti meelde jääks, jooksed viis tiiru ümber kasarmu. Marss, marss!“ Kui tagasi tulles Ernstile käsu täitmisest ette kandsin, küsis ta: „Kas nüüd on selge?“ Mina ei suutnud ikka veel olukorraga leppida ning ütlesin: „Just nii, on selge, et Vene kroonus Ohmi seadus ei kehti!“ Seersant arvas selle peale, et mulle kuluks veel kümme tiiru õpetuseks ära, kuid ähvardust siiski täide ei viinud. Meie edasine vahekord jäi aga rangelt ülemuse ja alluva tasemele. Kui meid 1945. aasta märtsis seersandikursuse lõpetanuks tunnistati ja rindele saadeti, olin üks vähestest, kellele ei antud seersandi auastet. Sain

ainult jefreitoriks (vanemreameheks), olles seega tunnistatud õppepataljoni praaktoodanguks. Ma ei tea, millisel määral mõjutas minu lõpuhinnet ja auastet seersant Ernsti arvamus, aga loodan, et seda mingil määral arvestati, sest olen ise absoluutselt veendunud, et ei kõlba sõjaväeteenistusse. Veel vähem sobin ma teisi kamandama, kuigi mõned aastad hiljem püüdis üks üsna kõrge ülemus mind ohvitseride kursustele astuma veenda. Mõtlesin siis, et see kroonu värk on ikka imelik küll.

Ajalugu

Ka igasuguseid sõduritarkusi oskas ta meile väga hästi edasi anda, mistõttu pidasid kõik teda väga heaks ülemuseks. Miks ta ohvitseriks polnud saanud, ei tea, teised temaealised seda valdavalt olid ja nende hulgast oli minu arust raske selleks sobivamat leida.

Oli, kuidas ta oli, aga nagu hiljem selgus, tähendanuks jefreitorist kõrgem auaste mulle tõelist õnnetust, sest toonaste seaduste järgi oli seersantide teenistusaeg reameeste teenistusajast ühe aasta võrra pikem. Kui mul kroonuteenistuse viimasel aastal õnnestus õpinguid tehnikumis jätkata ja vabanemisel saada ajutine töökoht sotsiaalkindlustuse ministeeriumis, siis aasta hiljem sellist võimalust lin üks enam poleks olnud ja minu vähestest, omast arust õnnestunud kellele ei elukäik oleks ilmselt hoopis viletsamaks kujunenud. antud seersandi

auastet. Sain ai-

Kogu sellel lool on minu elus ka järg. Aastakümned hiljem nult jefreitoriks. olin pikemat aega põhitöö kõrvalt ka Eesti Energia õppekombinaadis korraldatavate elektrikute ettevalmistuskursuste lektor ja eksamikomisjoni esimees. Ühel aastal avastasin kursuslaste nimekirjas tuttava nime. Küsisin siis selle omanikult, kelleks oli üks tubli noormees, kas tema isa oli ka elektrik ja teenis Vene kroonus nendel ja nendel aastatel. Tema vastusest selgus, et tegemist oligi seersant Ernsti pojaga. Palusin siis noormehel oma isa tervitada. Pidin vastu võtma ka Ernsti poja eksami. Kuigi see kulges noormehele igati edukalt, küsisin talt lisaküsimusena Ohmi seadust. Erinevalt isast ta teadis seda ja sai hea hinde.

In memoriam

Kapten Jüri Tikk 30. september 1956 — 7. september 2013 7. septembril lahkus meie seast Tartu Akadeemilise malevkonna taastamise üks initsiaatoreid ja eestvedajaid Jüri Tikk. Jüri sündis 30. septembril 1956. Ta sidus oma elu riigikaitsega 1991. aastal, mil läbis esimesed kaitsejõudude peastaabi ohvitseride kursused. 1992. aastal teenis ta Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis. 1992. aastal asus Jüri Tikk tööle peaminister Mart Laari abina, hiljem töötas valitsuse eriesindajana Paldiskis, kus koordineeris Paldiski tuumaobjekti ülevõtmist Eesti riigi poolt. See töö oli ka tema elutöö, sest Paldiski probleemi lahendamine oli Eesti riigile elutähtis küsimus. Jüri sai selle raske tööga edukalt hakkama. Kaitseliidu töös vabatahtlikuna tegutsedes oli Jüri üks Tartu Akadeemilise malevkonna taastamise initsiaatoreid ja eestvedajaid. Pärast malevkonna taastamist 1996. aastal oli Jüri Tikk ka selle esimene pealik. 1997. aastal liitus Jüri Tallinna maleva Toompea malevkonnaga ja täitis seal malevkonnapealiku ülesandeid 1999. aasta lõpuni. Jüri rolli Kaitseliidu, eriti Tartu Akadeemilise ning Tallinna Toompea malevkonna ülesehitamisel ja arendamisel hindame tänaseni. Oleme kaotanud sõbra, kamraadi ja tubli kaitseliitlase. Tartu maleva Akadeemiline malevkond Tallinna maleva Toompea malevkond

Kaitse Kodu! 8/2013

Naiskodukaitse

Kübarate ja sukkpükstega metsas?

3 X 3 X KATI OJAVER-HEIDEMANN

Kuigi vibude ja noolte kõrgaeg jääb kaugesse minevikku, kasutatakse neid tänapäeval laialdaselt spordis

Ajastutruu rõivastus tegi ürituse lustlikuks ja lisas sellele väärikust

ESTI MEIER, PIRET PAOMEES, KOIT KÜNNAPUU

as te olete metsas kohanud naisi? Olete? Aga naisi kleidis ja kübaraga vibu laskmas? Ei ole? Aga millisena kujutate ette tavapärast vibulaskmist? Kas sellisena, et kusagil on märklaud, kusagil nooled ja laskja? Kas see ongi kõik või võib seda teha ka kuidagi teistmoodi? Omamoodi huvitavalt, põnevalt ja teistsuguselt? Jah, võib!

Daamide vibulaskmise koolitus Kullamaal korraldati 5. oktoobril esmakordselt meelelahutuslik daamide vibulaskmise koolitus,

kus kummutati arusaamu, nagu ei võiks naised olla metsas vibudega ja kleitides-kübarates. Kokkulepitud kohtumispaigaks sai Jaanus Tuuliku talu, kuhu saabus koos saatjatega paarkümmend osavõtjat Naiskodukaitse Lääne ringkonnast. Osa tulid terve perega, mõned saatjaga, mõni hobuse ja kalessiga, mõne daami saatja sulgedes kübaraga. Seltskonna käitumismaneerid ja olemus olid väljapeetud ja graatsilised – käituti Maaja Kallasti „Käitumise kuldvara“ alusel. Daamilikud kniksud, džentelmenlikud kummardused, põsetervitused ja kõik sinna juurde kuuluv. Kõik toimus justkui vanas inglise filmis.

Laskevõistlustel ei pea alati kasutama tulirelvi, tõestasid Lääne ringkonna naised

Kaitse Kodu! 8/2013

Miks just vibu? Aga miks mitte? Naiskodukaitses on korraldatud laskeharjutusi tulirelvadest, miks siis mitte ka vibu lasta. Laskmisega on tegemist ju mõlemal juhul.

kaitse, on ka vibulaskmine pika traditsiooniga ja seda harrastatakse tänapäevani.

perega aega veetmas, oma meestele kaasa elamas ja neid toetamas nii kodus kui ka kaugel. Ikka tegutsetakse, hoides au sees traditsioone ja perekonda. Nii nagu Naiskodukaitse, on ka vibulaskmine pika traditsiooniga ja seda harrastatakse tänapäevani. Vibulaskmine sobib meeliköitva harrastusena peaaegu igaühele, vaatamata vanusele ja soole. Seega annab otsida pere- ja seltskonnaüritustele sobivamat ajaviidet, mis tekitaks samaväärselt vibulaskmisega hasarti ja elevust.

Naiskodukaitse

Idee sellise koolituse korraldamiseks tuli ühelt Naiskodukaitse kevadürituselt, kus käidi välja mõte teha midagi sportlikku meelelahutuslikus vormis – kleitides ja kübarates –, mis sobiks igas vanuses õrnema soo esindajale. Eesmärk ii nagu oli jääda väärikaks ja naiselikuks ka metsas vibu lastes. Naiskodu-

Ürituse korraldaja sõnul toimub vibulaskmine kindlasti ka järgmisel aastal ja siis juba suurejoonelisemalt.

Vibulaskmine toetab traditsioone

Naiskodukaitse on pikkade traditsioonidega riigikaitseline naisorganisatsioon, mis pakub erinevaid tegevusi. On päevi, kus võid näha naisi metsas müttamas, teisel korral paraadil marssimas ja kolmandal ennast erinevates olukordades proovile panemas. Aga on ka hetki, kus võib naisi näha

Kingikotid tulid Alu lasteaeda juba enne jõule PILLE-RIIN MOILANEN Naiskodukaitse Harju ringkond

Naiskodukaitse Keila ja Rapla jaoskonna ühisprojekt — mänguasjade kogumine Alu lasteaed-algkoolile — sai ilusa kokkuvõtte 5. oktoobril. Päev algas Rapla naiste juba traditsiooniks kujunenud rabamatkaga, mille järel oligi käes aeg sõita koos Rapla jaoskonna esinaise Nele Pernitsaga Alusse lasteaia- ja koolimajja. Selles koduses ja hubases majas võttis meid vastu juhataja Ülle Riisalu, kes kuulub ise Naiskodukaitse ridades juba aastast 2008. Toodud kastid, kotid ja kompsud sai garderoobi kooli sildi alla poetatud. Kuigi päkapikkude aeg pole veel käes, jõudis andjate südamesse siiski natuke jõulutunnet. Ülle näitas maja ja jagas selgitusi. Huvi ja elevust tekitasid tema tehtud rahvuslike motiividega seinakaunistused, tema õmmeldud ja tikitud rahvariided ning uuenduslikud võtted lasteaia rühmades. Uudistasime kaisukarude projekti kiusamise vähendamiseks, laste töid ja vastremonditud rühmatuba. Tekkis tunne, et nüüd tahaks ise uuesti laps olla ja sellises vahvas lasteaias käia. Loodame, et meie kogutud mänguasjadest, raamatutest ja meisterdamisvahenditest on sealsetele lastele rõõmu.

Kaitse Kodu! 8/2013

NELE PERNITS

Korraldaja Kati Ojaver-Heidemann kommenteeris koolituse planeerimist lühidalt: „Kasuta ära võimalused, mis sul olemas on. Et midagi huvitavat teha, ei pea üldse kaugele sõitma. Igaüks peaks vaatama, mis tal kodu lähedal on, ja selle ära kasutama. Uuri oma organisatsioonikaaslastelt, kellel on midagi põnevat pakkuda. Uuri, küsi, räägi. Kui sa seda ei tee, siis sa ei saagi teada ja see ei tulegi välja.“

Heegeldatud tekid-padjad Võsule NELE PERNITS Naiskodukaitse Rapla ringkond

Oktoobri algul andis Naiskodukaitse Rapla jaoskond Alutaguse ringkonnale üle Naiskodukaitse Võsu õppekeskuse jaoks heegeldatud teki ja padjad. Oli see nüüd hilisel kevadel või varasuvel, kes seda mäletab, aga igatahes tegi Alutaguse ringkond teistele naiskodukaitsjatele ettepaneku Võsu õppekeskuse maja kodusemaks muuta ning palus meisterdada sinna päevatekke ja patju. Mõistagi arutati seda teemat ka käsitööd armastava Rapla jaoskonna juhatuses. Tõdesime, et erilisi õmblejaid meil pole, seetõttu otsustasime päevateki ja padjad hoopis heegeldada. Kaalusime, kuidas anda kõigile võimalus kaasa lüüa, aga samas teha seda nii, et selleks ei peaks eraldi kokku tulema, vaid igaüks saaks heegeldada kodus. Lahenduseks sai nn vanaema mustri motiivide heegeldamine. Mustri leidis Margit internetist ja tegi igale heegeldajale näidismotiivi. Näidismotiiv oli eelkõige lapi õige suuruse tabamiseks. Mitmed meist heegeldasid igal vabal suveõhtul. Käis pidev motiivide kogumine ja loendamine, lõnga tellimine ja jagamine. Tõele au andes heegeldasid kõik sama suure heegelnõelaga ja kasutasid sama lõnga ning näidismotiiv oli ka ees, aga sellegipoolest kõik tükid päris identsed ei tulnud. Merikese ülesandeks jäi tükkidest, mida kokku oli tublisti üle 300, teki kokkuheegeldamine. Margit õmbles padjad. Suur töö sai valmis sügiseks. Läkitasime selle Alutaguse ringkonda oktoobri algul Naiskodukaitse instruktorite õppepäevadel.

Naiskodukaitse

Daisy Kudre sai siiski sõjaväelaste maailmamängude medali

Tänavakohvikus teenitud raha läks Carolin Illenzeeri fondi

Põlva ringkonna naiskodukaitsja Daisy Kudre märtsikuus Prantsusmaal Annecys sõjaväelaste maailmamängudel suusaorienteerumises saavutatud neljas koht asendus pronksmedaliga, sest võistluse võitja venelanna Natalja Tomilova diskvaliﬁtseeriti dopingu kasutamise tõttu.

AVE RALLMANN Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond

Neljandat aastat korraldati Pärnu rannarajoonis kunstide öö Augustiunetus, mille üheks oluliseks osaks on üheöö tänavakohvikud. Sellel aastal otsustasid Pärnumaa ringkonna naiskodukaitsjad seal oma kohvikuga väljas olla.

„Toona oli venelanna kõikidest üle kolme minuti kiirem ja Daisyt jäi pronksmedalist lahutama vaid 26 sekundit,“ ütles kaitseväe peastaabi tugiteenistuste jaoskonna sporditeenistuse ülem major Heino Märks. „Tunneme Daisy saavutuse üle rõõmu, kurb on, et ta ei saanud medalit kaela autasutamistseremoonial.“ Viimast aastat juunioride klassi kuuluv Kudre võistles sõjaväelaste ülemaailmsetel talimängudel koos 17 riigi suusaorienteerujaga lühirajal ja läbis selle ajaga 48.59. Pärast medalite ümberjagamist võitis võistluse venelanna Natalja Naumova ja hõbemedali sai prantslanna Elodie Bourgeois-Pin.

Juunis korraldatud mõttetalgutel pakuti ideid, kuidas kohvik üles ehitada. Need olid nii kirjud ja suurejoonelised, et augustiks oli korraldustoimkond kokku kuivanud. Lõplikku plaani, mida meie kohvik pakub, jäid kolm peamist asja: lastehoid, loterii ja supp, mille valmimisse andsid panuse kõik meie naised, kes Augustiunetusel osalesid.

ERAKOGU

Supil oli suur menu. Pott polnud veel podisemagi hakanud, kui soovijad juba ümber katla seisid. Hoolimata sellest, et paar tundi pärast ürituse algust hakkas vihma tibutama, oli meie telgi ümber pidevalt sebimist. Usinamad osalesid ka kostümeeritud Augustiunetuse jooksul. Meie Augustiunetusel osalemine kandis sügavamat eesmärki, kui on kogu seda melu kohvikupidaja silmadega nautida. Nimelt oli juba algne plaan see, et tegemist on heategevusüritusega, kus kogume raha SA Carolin Illenzeeri Fondi annetamiseks. Õhtu jooksul teenitud rahast annetasime fondi 150 eurot. Selline üllas eesmärk ei jätnud puudutamata ka neid naisi, kes samal ajal viibisid metsas väljaõppel või ei saanud muul põhjusel meid kohapeal aidata, kuid soovisid siiski anda oma panuse. Nii kasvas meie lõplik annetus 200 euroni.

Ja sa riisud ja riisud ja riisud... MARGIT REI Naiskodukaitse Sakala ringkond

NKK SAKALA RINGKOND

Saabuv sügis on toonud kirjud lehed tänavatele, teedele ja parkidesse. Lehevabaks ei ole jäänud ka surnuaiad. Kahjuks on seal üha rohkem ja rohkem neid hauaplatse, mida keegi enam ei hoolda. Naiskodukaitse Sakala ringkonna nobedad liikmed panid ühel oktoobriõhtul kindad kätte, haarasid rehad ja panged kaasa ning võtsid suuna Viljandi Vana surnuaia poole. Kalmistuvaht Aleksander oli meile korrastamiseks välja valinud väga auväärsete isikute hauaplatsid. Nii said lehtedest puhtaks riisutud esimese Eesti lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermann-Lillaku hauaplats, Viljandile palju kuulsust toonud tuletikuvabriku asutaja Johannes Puhki haud, Vabadussõjas langenute kalmud ja Eesti ühe tuntuima naivisti Paul Kondase puhkepaik. Ega päevavalgust sügisel pikalt jagu. Viimased hauaplatsid said korrastatud juba õhtuhämaruses, nende seas ka Sakala ringkonna esimese esinaise Erika Oskar-Männiku viimne puhkepaik — süda ei lubanud sellest platsist niisama mööda minna. Kuigi päeval sadanud vihma tõttu olid lehed märjad ja lehekotid raskevõitu, ei tundud keegi väsimust. Soe tee ja maitsvad saiad-pirukad panid töisele õhtupoolikule mõnusa punkti.

Kaitse Kodu! 8/2013

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse baasväljaõpe muutub põnevamaks NELE PERNITS

arusaam, mida välitoitlustamine endast kujutab. Tempo on selline, et vaevalt saad lõunased nõud puhtaks, kui tuleb hakata tegema ettevalmistusi õhtusöögiks. Köögitöö pole meelakkumine, aga nii palju nalja kui köögis ei saa vist ka kusagil mujal.

Kaitseliidu kooli Naiskodukaitse kursuste koolitusspetsialist

aiskodukaitse 2008. aastast kehtiva baasväljaõppe kursuse kava pikka aega kestnud uuendamine ja ajakohastamine jõudis lõpule 10. oktoobril, kui Kaitseliidu ülem kinnitas oma allkirjaga baasväljaõppe revalveeritud kava.

Väljaõpe muutub praktilisemaks Baasväljaõppe revalveerimisel on lähtutud põhimõttest, et järjepidevuse ja ühtsuse tagamiseks muudetakse vaid seda, mis hädavajalik, kuid suures plaanis jääb kursuse sisu võimalikult samaks. Nii on loodud eeldused, et ka edaspidi viiakse täismahus baasväljaõpet igas ringkonnas läbi tõrgeteta ja instruktorid ei pea ümber õppima. Ka saavad varasema ja revalveeritud kava järgi baasväljaõppe läbinud naiskodukaitsjad üldjoontes sama väljaõppe. Baasväljaõppe eesmärk on anda kõigile kursuslastele esmased teadmised, oskused, hoiakud ja kogemused tegutsemiseks Naiskodukaitses. Lisaks on see ettevalmistavaks väljaõppeks, et osaleda erialakursustel. Revalveeritud baasväljaõppe maht on 86 akadeemilist tundi ja see koosneb neljast moodulist ehk neljast nädalavahetustest. Organisatsiooniõpetuse moodulis vähenes pisut üldriigikaitseline osa ja suurenes Naiskodukaitse oma. Teemadena lisandusid Kaitseliidu noorteorganisatsioonid, mentorlus ja arenguvestlused ning erinevalt varasemast lõpeb moodul kontrolliva ülesandega. Moodulis saab ülevaate Naiskodukaitse organisatsioonist ning sellest, millised on liikmete kohustused, õigused, normid ja tavad, samuti võimalustest, kuidas riigile kasulik olla ja ennast arendada.

Ka sõdurioskuste moodul on senisest praktilisem ning uue ja huvitavana lõpeb see sõdurirajaga, kus kursuslane saab proovile panna omandatud teadmised ja oskused. Sõdurioskuste öögitöö moodulil saab nuusutada seda, mida peetakse päris sõduri- ja pole meemetsaeluks: saab relva katsuda ja lakkumine, aga nii palju nalja kaarti uurida, praktiliselt orienteeruda, ennast maskeerida ja kui köögis ei saa roomata. Kõike just nii palju, et vist ka kusagil tekitada nendes, kellel militaarpisik küljes, soov ennast arendada, mujal. ent samas mitte ära tüüdata neid, kelle tulevik on hoopis välikatla ääres või avalike suhete grupis ja kes seda õiget militaarset kutsumust ei tunne.

Revalveeritud õppekava on praktilisem ja osalejatele põnevam, samas on säilinud baasväljaõppe vana hea olemus. Baasväljaõpe on üldjuhul kohustuslik läbida kahe aasta jooksul alates Naiskodukaitsega liitumisest. Pärast baasväljaõppe läbimist saab liige valida edasise tegevusala. Sõdurioskuste moodulil saab nuusutada seda, mida peetakse päris sõduri- ja metsaeluks

Esmaabimoodul sisaldab varasemast rohkem praktikat ja muu hulgas teadmisi kontrollivaid ja kinnistavaid situatsiooniülesandeid. Lähtutakse elupäästva esmaabi põhimõtetest ja n-ö kahe palja käega kannatanule lähenemisest ehk igapäevaelus ettetulevatest olukordadest, kui meil ei ole abivajajat märgates tõenäoliselt kaasas esmaabikotti ega muud vajalikku. Heal juhul on abistajal vaid teadmised esmaabist ja julgus tegutseda.

Toitlustusmoodul koosneb endiselt õhemast teooriaosast ja mahukast praktilisest harjutusest väliköögis. Kolmel järjestikusel toidukorral vähemalt 30 inimesele välikatlas süüa tehes tekib kursuslasel Kaitse Kodu! 8/2013

KRISTJAN PRII

Köögitöö on raske, kuid lõbus

Naiskodukaitse

Hingehoidja paitab leinavat hinge HELJA KAPTEIN, KATI OJAVER-HEIDEMANN, MERLE RÜÜTEL ja MERLE OJASALU Naiskodukaitsjad

aiskodukaitse Risti jaoskond tähistas tänavusel pärandiaastal hingedepäeva ühises vestlusringis koos psühholoogilise nõustajaga. „Kutsusime külla psühholoogilise nõustaja Kätlin Korjase, et saada teada, mida teha ja kuidas käituda, kui meil või meie lähedasel on lein,“ ütles Risti jaoskonna esinaine Kati Ojaver-Heidemann. Et paljud ei oska sageli ise olukorrast välja tulla ega julge sellest ka rääkida, jäävad probleemid lahendamata. Suvalised kõrvalseisjad aga tavaliselt ei tea, mida öelda või teha, mistõttu tasub raskel hetkel pöörduda professionaali poole. Sünd ja surm on elu loomulikud osad, aga meie kultuuris on iga inimese kaotus lein ja valu.

Lisainfo

NKK RISTI JAOSKOND

MIS ON HINGEDEPÄEV? „Hinged on ju siia jõudnud joo, joo, joo, Kellaritsu käsu pääle joo, joo joo...“ on linti laulnud hingesantide viisi Anna Jõnts Karksist (vt http://www.folklore.ee/Berta/ tahtpaev-hingedepaev.php). 1006. aastal kehtestati katoliiklikus kirikukalendris hingedepäevaks ehk usklike surnute mälestuspäevaks 2. november. Siis austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja ehk novembri lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine ja kärarikkad tööd, nagu puude lõhkumine. Ka olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Ande nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab hauatagust häälitsust.

Ka Kaitseliidu peakaplan major Aivar Sarapik toonitas, et hingedepäev mõjutab oma olemuselt otseselt inimest. „Sel päeval mõtleb igaüks eelkäijatele, heale ja halvale, mis neid seob,“ ütles ta. „Sisekaemuses, mis on rahuseisundi loomine, vaatame tagasi, mida kaasa võtta eelmiste põlvkondade kogemustest.“ Risti jaoskonna esinaise Kati Ojaver-Heidemanni sõnul on neil ka edaspidi kavas jätkata hingeabi andmist erinevate oma ala asjatundjate toel. Üritustesarja „Hingedepäeva hingehoid“ hakatakse korraldama iga aasta hingedepäeva aegu.

Kommentaar

„Tänapäeva ühiskonnas räägitakse väga vähe surmast – see on tabu,“ ütles endine usaldustele-

foni Eluliin ja Ohvriabi vabatahtlik kriisinõustaja Korjas ning lisas, et praegusel ajal on teema jäänud kaugele ja lein tuleb ootamatult. „Vanasti oli surm elu loomulik osa, üle lävepaku minekul polnud midagi hirmutavat,“ ütles hingehoidja Korjas. Ängi ei tohiks jätta lahkunu lähedaste sisse, siis ei mata neid murepilved.

LEINAJA VAJAB TUGE KÄTLIN KORJAS psühholoogiline nõustaja

On tähtis mõista, et lein on loomulik protsess, mis kulgeb igal inimesel erinevalt. Lein võib oma etappidega kesta aastaid, olenevalt sellest, kui lähedaselt leinaja lahkunuga emotsionaalselt seotud oli. Olles leinajale toeks, ei tohiks me kurbust ja pisaraid karta ega proovida inimese mõtteid mujale viia ja teda lõbustada. Saamegi olla esialgu lihtsalt ta kõrval, näidata oma hoolimist ja lubada tal kurb olla ning leinata sel viisil, nagu ta seda ise soovib. Enamasti inimesed suudavad mingi aja jooksul uue olukorraga kohaneda ja eluga edasi minna. Samas võiksime olla oma sõprade ja lähedaste suhtes tähelepanelikud, et oskaksime ära tunda märke, mis viitavad sellele, et tegemist on juba millegi tõsisemaga, näiteks raske depressiooniga. Raske ehk lahendamata leina puhul ei suudeta lähedase surma uskuda ja sellega leppida. Võivad esineda une- ja toitumishäired, mälu halvenemine, toimetulematus igapäevatoimetustega, pidev süütunne lähedase eluajal tegemata ja ütlemata asjade pärast, täielik apaatsus, hirmu- ja paanikahood, eraldumine inimestest ning isegi hallutsinatsioonid ja enesetapumõtted. Kui selliseid märke on veel mitu kuud pärast kaotust, võiks kaaluda abi otsimist spetsialistilt. Surm ja lein puudutavad suuremal või vähemal määral mingil eluetapil meid kõiki. Mida rohkem on meil selle kohta teadmisi ja mida loomulikumalt me sellesse suhtume, seda kergem on meil sellega kohaneda, eluga edasi minna ja kõrvalolijaid rasketel hetkedel toetada.

Kaitse Kodu! 8/2013

LEMBE LAHTMAA KAIE KURG

Naiskodukaitse Sakala ringkond

Lõuna ringkondade naiste hariv laupäev

Kui me helesinise Naiskodukaitse sildiga telgi Viljandi järve randa püsti saime, hakkas kohe osalejaid kogunema. Hea meel oli näha, et seiklema tulid nii kolme- kui kolmekümneaastased. Ka kaks Tartu naiskodukaitsjate võistkonda võttis meie seiklusest osa. Esimese eelregistreerunud võistkonna lähetasime rajale kell 10 hommikul ja iga viie minuti järel startis järgmine. Võistkonnad pidid kaardi alusel läbima tosin kilomeetrit pika raja ja lahendama üheksas kontrollpunktis isesuguseid ülesandeid, milles kajastus Naiskodukaitse lai tegevusvaldkond.

KAIE KURG Naiskodukaitse Põlva ringkond

Naiskodukaitse Lõuna ringkondade (st endise Lõuna piirkonna) kokkusaamine 5. oktoobril algas ekskursiooniga maanteemuuseumis. Seal said huvilised teha läbi turvavöötesti ja olla pöörlevas autos. Kui esimese tulemus oli mingilgi määral etteaimatav, siis teine kogemus pani tõsiselt mõtlema. Kui ringkäik koos giidiga muuseumi väliterritooriumil ja masinahallis tehtud, said naised proovida oskusi liikluslinnakus. Hiljem selgus, oli linnak sel sügisel viimast päeva külastajatele avatud. Naised kartma ei löönud ja näitasid julgelt oma juhtimisoskust elektriautodega minitänavatel ringi vurades. Mitmed kasutasid võimalust sõita tõukerattaga. Pärast väliekspositsiooniga tutvumist vaadati muuseumi siseruumides asuvat püsinäitust. Kui oleksime teadnud, et sealgi on tehtud põnevaid uuendusi, oleksime söögiaja tõenäoliselt kaugemale lükanud. Lisaks Leanele oleks kindlasti mõni teinegi tahtnud olla „lumesaha“ juht ja tee lumest puhtaks lükata. Paraku jäi see lõbu üürikeseks, sest sooja toidu järele läinud instruktor Karinil ei saanud lasta oodata.

Finiš oli taas rannas, sõudepaatide laenutuskoha lähedal. Naiskodukaitsjad Malle ja Lea turgutasid vapraid seiklejaid frikadellisupiga. Sel korral „Sakala seikluse“ üldvõitjat välja ei kuulutanud, vaid iga kontrollpunkti kohtunik valis välja ülesande täitmisel parima, keda autasustati meenega — nii sai rohkemaid osalejaid tunnustada. Kõik ﬁnišeerunud said valida mälestuseks temaatilise külmikumagneti, taskupeegli või rinnamärgi.

KATRIN KESO-VARES

IRINA MÄGI

Mõni kilomeeter mööda postiteed Tartu poole Varbuse Muusikamõisas ootasid kohalikus pitsaäris valminud pitsad ja Põlva pagarite maitsev tort. Värske õhk, päiksepaisteline, kuid jahe ilm, kuum kohv ja mõnus seltskond — kõik see muutis sügispäeva meeldejäävaks. Kõige krooniks esines naistele mõisasse lauluproovi tulnud Haaslava meeskoor.

Esmaabipraktika sooritati Loode Tammikus

Septembri teisel laupäeval lähetasid Sakala naiskodukaitsjad ümber Viljandi järve kuusteist võistkonda. Igas võistkonnas oli kolm kuni viis liiget. Orienteerumismängu „Sakala seiklus“ eesmärk on pakkuda peredele ja noortele sportlikku tegevust ning tutvustada Naiskodukaitse tegemisi laiemalt.

Naiskodukaitse

Viljandis seigeldi ümber järve

Naiskodukaitse Saaremaa ringkond

Viimane kalendrisuvepäev leidis hommikusest Loode Tammikust Saaremaal hulga erksaid inimesi — kõik need olid kogunenud Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna praktilisele meditsiiniõppusele. Õppuse eesmärk oli mängida looduslikus keskkonnas läbi erinevad olukorrad, kus tuleb anda esmaabi. Päeva jooksul jõudsime Saaremaa aasta koolitajaks kuulutatud Mare Kirri juhendamisel läbi proovida kolm situatsiooni: puu otsast alla kukkunud laps, südamevaevustega vanem naine ja väljaväänatud hüppeliigesega naiskodukaitsja. Kõigepealt sai oma teadmisi vabatahtliku „kannatanu“ peal näidata: mis on need protseduurid, mida tuleb antud olukorras teha. Seejärel kuulasime Mare asjatundlikke selgitusi, millises järjekorras ja mida tingimata tuleks ette võtta, et kannatanu saaks õiget abi ja ka abistaja turvalisus oleks tagatud. Läbi sai räägitud ja ka ette näidatud, milliseid abivahendeid on ja kuidas neid kasutada. Värskendasime õppusel oma meditsiinialaseid teoreetilisi teadmisi, ühtlasi neid kohe ka praktikaga sidudes.

Kaitse Kodu! 8/2013

Naiskodukaitse

Rapla rahvas rabas NELE PERNITS Naiskodukaitse Rapla ringkond

Imeliselt päikselisel, end üsna tuulisel 5. oktoobril tõmbasid Rapla ringkonna naised endale kummikud jalga — käes oli kolmas käik „Naiskodukaitsega rappa!“. Sel korral väisasime Jalase-Sõbessoo matkarada ja nagu ikka, ei tikkunud me rabasse üksi, vaid kutsusime kaasa ka kõiki soovijaid. Ja neid, kel soov Naiskodukaitsega rappa minna, kogunes rohkem kui poolsada. Oli naisi, mehi ja lapsi. Oli naiskodukaitsjaid, nende pereliikmeid ja sõpru, aga hulganisti ka täiesti võõraid inimesi. Kui tavaliselt on naised need, kes mehi Naiskodukaitse üritustele veavad, siis sedakorda oli rõõm kuulda, et seltskonnas oli vähemalt üks mees, kes, rappamineku kuulutust näinud, nii enda kui ka naise osalejaks kirja pani. Kui raba ääres kõik kohaletulnud kokku said loetud, alustasime pikas hanereas teekonda, mis alguses kulges mööda laudteed ja hiljem teerada pidi ümber Jalase järve. Pika rodu ees käis loodusemees Olev, kes on põline Rapla kandi inimene ja kellele vist kõik selle kandi sood ja rabad on vanad sõbrad. Rabas oli väga ilus. Sügis lokkas igal pool ja õhk oli karge ja värske. Hingasime värsket õhku, rääkisime juttu, nautisime seltskonda ja juba jõudsimegi ringiga tagasi algusesse.

Orienteerumine jalutuskäigul Stroomi metsas BERIT CAVEGN Naiskodukaitse Tallinna ringkond

Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Lääne jaoskond korraldas 22. septembril orienteerumise praktikapäeva, kus osales peale korraldajate veel 15 inimest, kellest seitse olid kodutütred. Hommikul kell 10 saime kokku Stroomi rannahoone juures. Päev algas instruktaaži ning kaardi ja maa-ala tutvustamisega Maarja poolt ning kohe pärast kehakinnitamist läksid meeskonnad rajale. Igas punktis ootas võistlejaid kas praktiline või teoreetiline ülesanne. Metsas keegi ära ei eksinud ja hädasolevate orienteerujate abikõnesid ei tulnud. Poolteist tundi hiljem tuli esimene võistkond juba metsast tagasi. Ka teisi ei pidanud kaua ootama. Finišis võtsid võistlejaid vastu kuum tee ning näksid.

ELI SUKLES

Et olime varajased lõpetajad, saime orienteerumise üle omavahel arutleda. Arvati, et sellist pisikest orienteerumist ehk hommikust jalutuskäiku võiks sagedamini korraldada. Kohavalik oli hea ja raja ülesehitus ka mõnusalt kerge. See on kasulik orienteerumisoskuse harjutamiseks.

Kanepis matkati heas seltskonnas SILLE KINGLA ja KRISTI RANDLA Naiskodukaitse Põlva ringkond

Juba teist aastat korraldas Naiskodukaitse Põlva ringkonna Kanepi jaoskond eesotsas Merike Klemmeriga naiskodukaitsjatele ja kodutütardele sügisese ja igati õpetliku matka, mis kandis seekord nime „Naabriga parem“. Et jõudsime stardipaika varakult, nägime, kuidas valmisid Merikese käe all isuäratavad lihapirukad, mis olid mõeldud ﬁnišisse jõudjatele kehakinnituseks.

Ootame põnevusega, mida Merike ja Kanepi jaoskond järgmisel aastal teevad. Suurem osavõtt oleks tekitanud ka võistlusmomendi, kuid oleme rahul ka sellega, et saime kaunil laupäeval üheskoos matkata.

SILLE KINGLA

Siis oligi aeg nii kaugel, et pääsesime rajale. Kahjuks või õnneks olime ainuke võistlejaskond. Üheskoos otsustasime, et läbime raja ja ülesanded igal juhul nii, nagu oli ette nähtud. Kontrollpunktid kaardile märgitud, asusime teele. Raja algul kontrollisime kodutütarde kaardilugemisoskust. Kaardiõppest oli neil üksjagu aega möödas, kuid teadmised olid alles. Tänu kaunile sügispäevale ja heale seltskonnale läks 16 km nagu muuseas.

Kaitse Kodu! 8/2013

Noored 5 X KÄRT OJALA

Ebatraditsiooniline tõotuseandmine jättis kustumatu mulje nii poistele endile kui ka maavanemale, malevapealikule, kohaletulnud lapsevanematele ja personalile

Remmelgavõsast „suvilakooperatiiviks“ vaid paari päevaga Kui tavapärased metsalaagrid on Järva malevas piirdunud majutuse rajamisega telklaagri kujul, siis tänavune laager korraldati nn puhtal maastikul, kus isegi telkide püstitamiseks tuli tunde puid maha võtta ja kände välja juurida. KÄRT OJALA Noorte Kotkaste Järva maleva teavituspealik

uve lõpul korraldati Väätsa vallas Aasuvälja külas Järva maleva noorte skautlike oskuste õppus, kus osalesid nii noorkotkad kui ka kodutütred. Neid juhendasid ja õpetasid Järva maleva kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad. Kokku oli laagris koos personaliga 71 inimest, kes ka aktiivselt kõigist tegevustest osa võtsid. „Laagri eesmärgiks oli praktiliste oskuste õpetamine ja harjutamine meeskonnatööna maastikul,“ selgitas õppuse konseptsiooni selle autor ja õppuse üldjuhi abi, Noorte Kotkaste Väätsa rühma pealik Raid Saar. Õppuse idee sai ta oma lapsepõlvest. Poisikesena meeldis talle sõpradega metsas onne ehitada ja ta unistas võimalusest minna metsa onne ehitama nii, et ei peaks vahepeal koju sööma või magama tulema, vaid lõuna toodaks kohale ja ööbida saaks juba valminud ehitistes. Võib öelda, et selle laagriga täitus ka üks Raid Saare lapsepõlveunistus. Telklaagrile lisaks tuli noortel ehitada ka instruktorite poolt maketina ette antud rajatised reaalselt

Kaitse Kodu! 8/2013

Neid ehitisi oli varem katsetatud ainult makettidel

välja, kasutades selleks looduses olevaid vahendeid, nööri ja vähesel määral naelu. Makettide tutvustamisel tunnistas Saar, et pole täiesti kindel nende vastupidavuses, sest reaalselt pole ta neid rajatisi varem muud moodi ehitanud kui ainult maketi kujul. Siiski valmis kolme päevaga alguses

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 67

Noored

lootusetuna tundnuvale maastikule tõeline linnak. Saar oli kindel, et selline laager õpetab noori looduses väheste varudega toime tulema. „Igal lapsel on hommikust õhtuni tööriistad käes,“ ütles ta.

puude mahavõtmisest ja onnide ehitamisest, ilma et keegi keelaks. Tegijaid hoopis julgustati. Nõnda ei olnud laagriplatsil kuulda peaaegu kordagi lauset „Ma ei viitsi!“, vaid paar korda hoopis „Mul on igav!“, mille peale leiti igavlejale kiiresti uus ülesanne.

Töö käis hommikust õhtuni Kohe laagri alguses selgitati noortele ka kõiki ohutusnõudeid ning kohal oli kaheliikmeline meedikute meeskond, kuhu kuulusid kaitseliitlased Geelika Luik ja aagri eesKarin Kont. „Oleme neile õpetamärgiks oli nud, et kui sõrme maha lõikate, praktiliste siis tööriist jätke maha, aga sõrm võtke kaasa, kui medpunkti oskuste õpetamijooksete,“ naljatles Saar. Õnneks ne ja harjutamine möödus laager suuremate vahe- maastikul. juhtumisteta ja üksnes pisemate kriimustuste-sisselõigetega, mida andis plaastriga paigata, ning mõne käheda kurguga, millele tõid leevendust kurgupastillid ja soe tee.

Kolme täispika laagripäeva jooksul kostis metsatukast pidevat puude langetamise raginat koos hüüetega „Kukub!“, saagide sahinat ja mitmesuguste käskluste jagamist. Laagriplats kihas tegevusest ja meenutas sipelgapesa, kus igal noorel oli oma kindel ülesanne ja töö käis hommikust õhtuni. Väga paljud laagrilised said esimest korda saagi või kirvest käes hoida, rääkimata peaaegu valimatult Õppuse idee autor Raid Saar, Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert ja maavanem Tiina Oraste laagriplatsil sillaehituse plaani uudistamas

Vaatetorn, püstkoda ja sild Laagrisse kerkisid vaatetorn, püstkoda, varustuse katusealused, lõkkeplats ja kõige keerukama ehitisena uus sild, mille põhiliseks konstruktsioonielemendiks olid kolmnurgad. Iga laagris olev noorkotkas ja instruktor pidi valmis tegema vähemalt ühe kolmnurga. Ka kolmapäeval laagrit külastanud Järva Teataja ajakirjaniku Eliisa Matsalu ja fotograafi Dmitri Kotjuhi panid rühmaülem Urmas Täht ja Noorte Kotkaste Järva maleva pealik Allar Ansjaki kolmnurki kokku siduma. Neljapäev oli lapsevanemate päev. Lapsed said külla tulnud emadele-isadele uhkusega oma kättetööd näidata. Kui varasemates suvelaagrites on lapsevanemate päev möödunud pigem paari üksiku külastusega, siis seekord oli neljapäeval laagris üsna tihe liiklemine. Väisang ei piirdunud ainult lapsevanematega, vaid laagrit käisid uudistamas ka vanavanemad ja organisatsioonikaaslased. Ka külastasid neljapäeva õhtul laagrit Järva maavanem Tiina Oraste, kes on Kodutütarde Järva ringkonna auliige, ja Kaitseliidu Järva maleva pealik kolonelleitnant Arvi Niglas. Just nemad olid esimesed, kes värskelt valminud uut silda katsetada said.

Ebatraditsiooniline tõotuseandmine Laagri viimasel õhtul andsid tõrvikute valgel pühaliku noorkotka tõotuse 15 poissi, kellest selle laagriga said täieõiguslikud Noorte Kotkaste organisatsiooni liikmed. Ebatraditsiooniline tõotuse andmine jättis kustumatu mulje nii poistele endile kui ka maavanemale, malevapealikule, kohaletulnud lapsevanematele ja personalile. Kuigi poistel polnud seljas noorkotka vormi ega peas vormimütsi, oli nende silmis sära ning õppuse üldjuhi abi Raid Saare ees põlvele laskudes mõõgapuudutusega Järva noorkotkaks lööduna ka uhkem samm tõotuselehele allkirja andma minnes. Lõkkeplatsil käis disko, mis meenutas kunagisi legendaarseid reive – kohal olid laserid ja värvilised tuled, valjust popmuusikast rääkimata. Tol õhtul öörahul piire ei olnud. Noorte skautlike oskuste õppus oli Noorte Kotkaste Järva maleval pilootprojekt, mida on edaspidi plaan korraldada üle aasta, jättes vahepealse aasta Järva noorkotkaste ja kodutütarde ühiste suve- ja sügislaagrite päralt. Tänavune laager kor-

Kaitse Kodu! 8/2013

Noored Kõige keerulisemaks ülesandeks oli noortele silla ehitamine, mis õnnestus aga suurepäraselt

raldati Väätsa põllumehe Väino Valduri maatükil. „Meil on mõnus koostöö. Tal oli vaja maatükil võsa maha võtta, meil oli vaja kuskil laagrit pidada,“ märkis Saar. Õhtust õhtusse oli juhtide huulil vaid üks sõna: „Fantastiline!“ Seda nii noorte kui ka valmis saanud tööde kohta, sest ükski neist ei osanud oodata noorte suurt aktivsust ja kogu seda ära tehtud tööd. Naljatlemisi nimetasid juhid laagrit suvilakooperatiiviks, sest võsast kerkis vaid paari päevaga tõeline linnak. Kaitse Kodu! 8/2013

Oma oskusi sai näidata ka laagrit uudistama tulnud Järva Teataja reporter Eliisa Matsalu

Noored

Prantsusmaad maitsmas Noortevahetus „Feel the Nature“ viis Tartu kodutütred Prantsusmaale ELIS LUKAS Nõo kodutütarde rühmavanem

eie seltskond asus 20. augusti varahommikul Tallinna lennujaamast teele, et järgmisel hommikul ärgata Prantsusmaa metsade vahel. Millega meil seal täpsemalt silmitsi tuleb seista, ei osanud keegi ette kujutada. Teadsime ainult, et ees ootab kümme põnevat päeva koos teiste riikide noortega.

Jäämurdmisest ja uutest sõpradest Nimelt korraldasid prantslased 20.–30. augustini Verteillaci lähedal loodusteemalise noortevahetuse „Feel the Nature“. Lisaks eestlaseid jagati tele ja prantslastele olid laagris segagrup- lätlased, leedukad, hispaanlased ja türklased. Eesti kodutütreid pidesse esindasid vabatahtlikud noortening teatati, et juhid Elis Lukas, Johanna Annakõrva pannakse maa, Kadi Laaneots, Kertu Joosu, kõrvatropid ja suu Mariliis Õun ja noorteinstruktor Mirjam Link. Laager keskendus teibitakse kinni. mitteformaalsele õppimisele. Iga riigi esindus oli saanud teemaks ühe meele, millega me tajume maailma ja loodust, ning läbi tuli viia selleteemaline õppeprogramm.

Eesti esindus õpetas Prantsusmaal laagrilisi vett ﬁltreerima ja teed keetma

Meie grupi korraldada olid esimese päeva tutvumismängud. Ennelõunal arutasime omavahel,

kuidas ja milliseid mänge korraldada, kui leedukad tulid meie juurde ettepanekuga mängida „Secret Friend’i“ ehk salasõpra. Seda oli leedukate suust vahva kuulda, sest plaanisime samuti seda mängida. Pärast mänge tundus, et jää inimeste vahel hakkas sulama, kuid hiljem selgus, et seda seltskonda omavahel lõimuma panna on keeruline. Suurema osa ajast istusid noored oma rahvusgruppides. Laagri lõpuks olukord siiski muutus ja igaüks leidis ka teistest rahvustest vestluskaaslasi. Püüdsime kõigiga suhelda ja uusi kontakte luua, kuid kõige paremini õnnestus see hispaanlastega, kes algusest peale tundusid teistest avatumad.

Näeme ja kuuleme Esimene päev oli mõeldud sisseelamiseks ja päevaprogramm oli veidi vabam, kuid alates teisest päevast korraldati loodusteemalisi ettevõtmisi. Huvitav oli vaadata, kuidas erinevate riikide esindajad oma teemat lahendasid ning selle kümne päeva jooksul sai kirja pandud üksjagu uusi nippe ja mõtteid, mida kodutütarde ja noorkotkaste laagrites katsetada. Esimeseks töötoaks oli leedukate „Nägemine“. Meid jagati segagruppidesse ning teatati, et kõrva pannakse kõrvatropid ja suu teibitakse kinni. Hetkeks olid kõik ehmunud, kuid lõpuks oli ülesanne

Kaitse Kodu! 8/2013

Noored „Katsumise“ töötoa korraldasid prantslased, kes palusid osalejatel valmistada looduslikud mandalad

väga vahva. Liikusime oma meeskonnaga laagri territooriumil ringi ning otsisime kaardi ja vihjete abil riideribasid salasõnadega – igal meeskonnal oli oma värv. Liikumissuund tuli selgeks teha käte, jalgade ja silmadega ning hiljem eed kümtuli sõnad pantomiimina teistele esitada. me au-

gustipäe-

Teisena tegid töötuba hispaanva, mis veetsime lased, teemaks oli „Kuulmine“. Meid jagati taas segagruppidesse, koos 36 huvitava mis oli igati positiivne, sest nii inimesega, olid oli kõige lihtsam integreeruda. täis nalja ja naeTiimide ülesandeks oli salvestada ru ning töiseid telefoniga neli häälitsust. Meie hetki. meeskonna kõige põnevamaks tööks oli eesli hääle lindistamine. Laagri territooriumil oli eesel, kes meid hommikuti äratas, kuid kui me tema juurde läksime, ei teinud ta piiksugi. Nii ei jäänudki meil muud üle kui ise eesli häält teha, mis õnnestus üllatavalt hästi. Hiljem oli põnev kuulata teiste lindistusi.

Lõhnad pole leebed Kolmas töötuba oli meie endi läbi viia ja see oli „Maitsmine“. Lähtusime oma organisatsiooni eripäradest ja püüdsime leida teemale lahendusi, mida saaks metsas kasutada. Suundusime kogu seltskonnaga loodusparki teed keetma ja vett filtreerima. Üks meeskond otsustas lõpuks hoopis suppi keeta, sest neile tee ei maitsenud. Nii korjasidki nad lähedal asuvalt põllult maisi, peeti ja teisi köögivilju ning lõpptulemus oli täitsa supi moodi. Enda filtreeritud vett julgesid osalejad ka maitsta. Teine pool meie töötoast nägi ette erinevate püreestatud puu- ja köögiviljade maitsmist ning äraarvamist. Kõige raskemaks osutus kartuli äratundmine. Neljas töötuba oli „Haistmine“ ja selle viisid läbi türklased. Nende meeskondadesse jagamine nägi ette, et kõik inimesed lõhnastati ja leida tuli sama lõhnaga inimesed. Mõte oli iseenesest põnev, aga kohati olid parfüümid väga vänged ning mitmed Kaitse Kodu! 8/2013

osalejad olid nende vastu tundlikud. Kindlasti oleks saanud seda ülesannet ka teistmoodi lahendada, kuid tegutsemise käigus õpibki. Lõpuks olid kõik rõõmsad, kui enam lõhnama ei pidanud. Viies töötuba oli „Katsumine“ ja seda juhtisid prantslased. Tegemist oli kõige uudsema õpitoaga. Pärast lühiajalist matka kohalikus rabas hakkasime ehitama mandalat. Seda ülesannet täideti rahvusgrupiti. Et me ei olnud varem millegi sellisega kokku puutunud, jäi alguses kogu tegevus arusaamatuks. Kui lõpuks kõikide riikide mandalad valmis olid, nägi vaatepilt välja väga võimas.

Mõnikord aitab kuues meel Kõige viimasena tulid lätlased välja oma töötoaga „Kuues meel“. Alguses tundus teema peadmurdev. Lätlaste workshop oli aga üles ehitatud maastikumängu põhimõttel. Segagrupid liikusid punktist punkti ja täitsid erinevaid ülesümne päeandeid, mis olid väga lihtsad ning põhinesid loogilisel mõtlemisel ja va jooksul meeskonnatööl. sai kirja

Igast päevast oli midagi õppida ja pandud üksjagu kõrva taha panna. Meie õhtutele uusi nippe. lisasid vürtsi kultuuriprogrammid, kus iga esindus tutvustas oma kodumaad ja traditsioone. Muidugi ei puudunud ka väljasõidud Verteillaci, Atlandi ookeani äärde, Bordeaux’sse ja kaheks vahvaks päevaks Pariisis. Need kümme augustipäeva, mis veetsime koos 36 huvitava inimesega, olid täis nalja ja naeru ning töiseid hetki. Kõigi kogemustepagas on hulgaliselt täienenud ja kindlasti saame uusi teadmisi igapäevatöös noortega ka rakendada. Jõudsime järeldusele, et sellist organisatsiooni, kuhu me kuulume, ei leia mitte kuskilt mujalt maailmast. Oleme kõik uhked, et kuulume Kaitseliidu noorte hulka. Veel uhkem tunne oli esindada Kaitseliitu Prantsusmaal. 71

4 X SIGRID SÄINAS

Noored

Kannad villi ja varbad rulli — nii läbiti Kuperjanovlaste rada Vastutegevuse vältimise nimel tuli tihti ringi minna. Hea kaarditundmisoskus oli selle juures suures abiks

KRISTI LOIT Sakala malev

gal sügisel minnakse Kuperjanovlaste rajale. Sakala malevast läks teele kolm võistkonda: üks kõige nooremate klassist ja kaks vanemas astmes. Mõlemas vanema astme meeskonnas olid kavalad pähklid koos.

…ja kolmandalt korruselt alla Juba reede õhtul anti luureülesande start. Suur osa võistkondi asus ülesannet täitma kohe, meie jäime esialgu paigale ja kalkuleerisime võimalusi. Otsustasime minna metsa luurele kahe lahingupaarina. Esimesel paaril õnnestus kohe luurealasse infiltreeruda, teisel läks korda jõuda luureala algusesse. Seal kohtuti konkurentidega kodumalevast, kes jagasid siseinfot, et eespool ootab vastutegevus. Uuesti kohtusime oma meeskonnakaaslastega lõkke juures kell kaks öösel, et luureraport täita. Et uneaeg oli piiratud, polnud mahti pikalt jutustada, vaid pugesime kiirelt telki tuttu. Hommikul oli äratus kell kaheksa. Kontrollpunktis Alfa võtsid meid vastu naerusuised kohtunikud ja andsid ülesande. Pidime läbima kolmel klotsil liikudes kindla vahemaa, tohtimata kordagi jalga 72

Kaitse Kodu! 8/2013

Seejärel tuli minna lime kindmööda linte. Kui nägime lad, et kontrollpunktis Alfa 1 teel ootab jalgarattaid, saime aru, et tegemist on maantee- vastutegevus, ja ameti ülesandega. Kont- otsustasime sumrollpunktis toimis kõik bata mööda võsa ideaalselt, liiklusmärkide ja põlluäär. testis saime maksimumpunktid ja ega rattaraja ajadki kehvade killast olnud – lõpuprotokollist vaatas vastu teine tulemus. Maanteeameti punktist suunati meid, ikka mööda linti, kontrollpunkti Alfa 2, kus tuli laskuda köitega kolmandalt korruselt. Mõni oli seda varemgi teinud, mõni mitte. Saime viienda aja.

õppe ja Jaanus käinud ajateenistuses, oli loogiline, et nemad saavad selle ülesandega kõige paremini hakkama. Paraku seekord meil särada ei õnnestunud, üksnes miinuspunkte suutsime vältida.

Noored

maha panna. Alguses võtsime ülesannet kui midagi lihtsat, kuid ühel hetkel taipasime, et tuleks siiski täie jõuga liikuda – sellega tegime esimeses kontrollpunktis puhta töö.

Kõigil hakkasid jalad järjest enam tunda andma ja kaugel ei olnud ka esimesed lahkhelid marsruudi valikul. Ülesandepunkti jõudsime taas tund varem. Meid ootas seal soe lõke. Täitsime sideülesande kahe minutiga, kuid kahjuks kolme parima hulka ikkagi ei mahtunud. Kuulsime esimestest katkestajatest ja mitu meeskonda jätkas retke kolmekesi. Meie läksime edasi ikka neljakesi. Kontrollpunkti Golf läksime juba läbi pimeduse. Rada kavandades ja vastutegevuse võimalikke asukohti oletades otsustasime, et mõistlik on minna läbi metsa. Sõjaväes äsja teeninud noormees läks ees ja meie hanereas tema järel.

Võsas ja jõel Nüüd seiklus alles algas. Saime esimesed koordinaadid. Tegime oma elu kohe raskeks ja sukeldusime metsasügavusse. Alguses kaldusime õigelt teelt kõrvale, kuid õnneks leidsime suuna kätte ja jõudsime järgmisse punkti. Politsei- ja piirivalveameti ülesanne andis tunnistust, et mõtleme ebaloogiliselt. Teenisime vaid kaheksa punkti, mis näitas, et me pole kõige kirkamad kriidid. Selle teadmisega asusime teele kontrollpunkti Charlie. Selgus, et peaksime ületama kahe joonega tee. Olime kindlad, et seal ootab vastutegevus, ja otsustasime sumbata mööda võsa ja põlluääri, kuni jõudsime noaviske kontrollpunkti. Et saabusime ajagraafikust varem, saime puhata ja keha kinnitada. Noavisked läksid väga hästi: meie seitse tabamust andsid kolmanda koha. Punktis Delta tuli ületada jõgi. Meid ootasid kanuu ja köis. Kas jõe ületab kõigepealt üks meeskonnaliige koos varustusega ja kolm tulevad hiljem järele või tehakse seda lahingupaaridena koos varustusega, see oli võistlejate endi otsustada. Valisime viimase variandi ja saime neljanda koha.

Jalad hakkavad tunda andma Järgmisesse kontrollipunkti jõudsime tund aega varem. Seal ootas meid ka esindaja, kes joogiveega varustas. Silmanähtavaid ville veel ei olnud, kuid jalad olid juba veidi hellad. Plaaster ja teip peale ning teekond jätkus. Järgmine ülesanne oli seotud miiniga. Et kaasvõistleja Rait oli läbinud pioneeriKolmandalt korruselt köiega laskumine tuli paljudele üllatusena. Mõned tundsid sellest rõõmu, mõned suurt mitte

Kaitse Kodu! 8/2013

Noored

Kuperjanovlaste raja tulemused Koht

Võistkond

Malev

Noorem vanuseklass I

Blondid

Tallinn

Luurajad

Valgamaa

III

The Fox

Valgamaa

Jakobsoni rühm

Sakala

Keskmine vanuseklass I

Ursa Majori poisid

Pärnumaa

Ursa Majori tüdrukud

Pärnumaa

III

Heino

Sakala

Vanem vanuseklass I

Valgamaa malev

Valgamaa

Rapla 2

Rapla

III

Pläust

Valgamaa

Pisarad, viha, kurbus ja lootusetus Uuesti tee peale välja jõudnud, otsustati, et öösel padrikus ragistada on ohtlik. Läksime nüüd mööda põlde ja teid, mistõttu jõudsime järgmisesse punkti üsna kiiresti ja saime taas puhata. Tuli otsustada, kes lahendavad matemaatiõigil hakkasid lise ja kes sooritavad jooksuülesande. jalad järjest Jooksuülesande sooritasid noormeenam tunda hed kiirelt. Matemaatiline lambajalandma ja kaugel ei gade kokkulugemine tundus esialgu olnud ka esimesed lahendamatu, kuid numbritest said lõpuks putukate ja loomade jalad ja lahkhelid marsruudi kõik osutus imelihtsaks. Selles punktis valikul. saime teise koha.

Enne teeleasumist saime teistelt meeskondadelt infot, et tee, millest me varem üsna lihtsalt üle saime, on vastutegevusest hõivatud. Võtsime nõuks minna ringiga. Kuni vastu tuli mets. Mõtlesime selle läbida mööda radu, kuid neid me ei

leidnud. Ulatuslik soo muutis meie asimuudi kasutuskõlbmatuks. Nüüd tuli meil võidelda pisarate, viha, kurbuse ja lootusetusega. Meid päästis loomade vaatlusplatvormist mööduv tee. Eeldasime, et see viib rabast välja. Nüüd oli juba minutite küsimus, kas jõuame järgmist ülesannet täitma või mitte. Miski torkis tagant ja sundis tempot tõstma. Kaardi järgi mööda metsaradu liikudes jõudsime punkti isegi 6 minutit enne oma sooritusaega. Kontrollpunktis Hotel pidid meid juhendi järgi ootama sõlmed, kuid pidime hoopis jooksma mäest alla ja üles. Saime viienda tulemuse.

Viimased viis tundi Üürikese puhkepausi ajal püüdsime oma asukohta määrata. Kahjuks see ei õnnestunud, mistõttu tuli üsna väsinuna metsas edasi seigelda, üle puude ronida ja võsaga võidelda. Ekslesime tükk aega, kuni juhuslikult õige tee leidsime. Kontrollpunktis India viskasime viis granaati täpselt, selle tulemusega jagasime 4.–6. kohta. Lõpuni oli veel viis tundi. Kontrollpunkti Juliett minnes loobusime metsas ekslemast, vaid liikusime mööda teid. Jõudnud tund enneaega kohale, pugesime magamiskottidesse. Väsimus oli nii suur, et oleksime peaaegu sisse maganud. Seekordki oli ülesandeks jõe ületamine, kirja saime kuuenda aja. Lõppjooks oli pigem kõndimine – tunda andsid väsimus ja villid jalgadel. Mitte kordagi ei olnud me näinud vaenlast ega tundnud vastutegevuse lõhna ja lõpetasime kogu raja väga hea tulemusega – saime neljanda koha. Võistlusel osales 31 võistkonda. Koos vastutegevuse ja korraldajatega oli kohal 192 inimest.

Ilm tegi raja läbimise raskeks kõigile võistlejatele

Kaitse Kodu! 8/2013

Noored KT VALGAMAA RINGKOND

Vastutegevust ei ole ja seljakott ootab laagris KADRIAN POSSUL Valgamaa ringkonna kodutütar

ällinges asuvas Rootsi Kodukaitse koolis korraldati 15.–19. augustini sõjalis-sportlik võistlus, kus erinevalt Eesti võistlustest ei pidanud keegi poolteist päeva 20-kilost kotti tassima ja ka enamiku kodutütarde suure hirmu vastutegevuse pärast ei olnud Rootsis vaja kellelgi muret tunda.

Erinevusi ja sarnasusi Et olen Rootsis samal võistlusel juba mitu korda käinud, teadsin, milleks ennast ette valmistada, kuid ülejäänud meeskonnal sealset kogemust polnud. Seetõttu oli minnes ärevus sees, et kuidas kõik sujub ja mitmenda koha seekord koju toome. Varem olime saanud nii teise kui ka esimese koha tüdrukute arvestuses. Üldarvestuses oleme ka üsna tublid olnud ja paljudele poistevõistkondadele pika puuga ära teinud. Kõige suurem erinevus Eesti võistlustest on see, et mitmekümnekilomeetrist matka seal kavas ei ole. Rootsis rõhuti rohkem tehnilistele oskustele, mitte meie vastupidavusele ega toimetulemisele metsas. Ülesanded ise seevastu Eesti omadest suurt ei erinenud: laskmine, esmaabi ja takistusraja läbimine on ainult mõned näited. Vaba aega anti palju, mis oli tore, kuid tüütas pikapeale ära. Meie tiim on harjunud, et kui oleme Kaitse Kodu! 8/2013

võistlustel, võtame seda täiega ja tohutult vaba aega tundus meile ebavajalik. Oleksime tahtnud kõik kiirelt ära teha ja siis puhata ning Rootsi kaunist loodust nautida.

Eelkõige võistlusnauding Eesti võistlustel on alati midagi uut, mis mulle meeldib. Rootsis tead aga ette ja saad mitmekordse käimise korral oma tulemusi analüüsida ja neid parandada. Oma kolme korra põhjal võin öelda, et just viimane Rootsi võistlus on minu oskusi kõige rohkem lihvinud.

änavu saavutasime Rootsi võistlustel kolmanda koha, teades samas, et oleksime suutnud paremini.

Aga kõige tähtsam ei ole võit, vaid osavõtt ja see, et kõigest tehtust rõõmu tunneksid. Tänavu saavutasime Rootsi võistlustel kolmanda koha, teades samas, et oleksime suutnud paremini. Kuid põhiline oli see, et tundsime asjast rõõmu ning tegime kõike meile omase hulluse ja naljaga. Sõlmisime palju uusi sõprussuhteid, sõime Kodukaitse kooli kokkade hämmastavalt maitsvat toitu ja nautisime iga Rootsis viibitud hetke. Pole tavaline, et teateorienteerumise finišis elab sulle kaasa poolsada Rootsi noormeest, kes kõik plaksutavad, teevad lainet ja hüüavad su nime. Need ongi hetked, mille nimel elada ja mida mäletada. Tähtis pole võit, vaid elu nautimine. 75

Noored

Mitmekülgne side: mängu tulid semafor ja droon Kirna õppekeskusesse tulid septembri lõpul kokku nutikad noorkotkad, et võrrelda jõudu ja mõistust info- ja sidevõistlusel. Kahe päeva jooksul jõuti omavahel võistelda, puhata, ja mis kõige tähtsam, palju uut juurde õppida. SANDRA VÕSASTE

aitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskusesse jõuti reede õhtul. Avamisel seisis rivis üheksa võistkonda: Tartu, Harju, Alutaguse, Viru, Põlva, Võru, Rapla, Lääne ja Tallinna malev. Võistlustel osutusid edukaimateks harjakad.

SANDRA VÕSASTE

Pärast avamist rääkis noorkotkastele uudsest sõjatehnikast – droonidest ehk UAVdest – Andrus Tamboom, kelle tegevusest võite lugeda tänavuse Kaitse Kodu! 6. numbrist. Kuigi loeng peeti hilisõhtul, kujunes see poiste enda huvist ajendatuna plaanitust pikemaks. Küsimusi oli tekkinud palju, neid esitasid nii noorkotkad kui ka juhendajad ja kohtunikud. Kuigi semafor oli paljudele täiesti uus asi, tulid taiplikud noorkotkad selle kasutamisega üsna hõlpsasti toime

Päikesepaneelid, raadiojaamad ja semafor Mõõduvõtmine algas laupäeva hommikul. Võistlejatele oli ette valmistatud üksteist punkti, mida kordamööda läbiti, igas punktis tuli täita mingi ülesanne. Võistlejaid testiti sidevaldkonnas igast küljest ning kõikvõimalikel viisidel. Esimeses punktis oli kotkastel vaja head tehnilist taipu: nad pidid töökorda seadma elektrilisi toiteallikaid, nagu päikesepaneelid, generaator ja käsidünamo. Veel pidid poisid oskama võimalikult hästi kasutada binoklit ja suutma selle abil tuvastada kauguses asuvaid esemeid. Noorkotkad näitasid ülesande lahendamisel üles leidlikkust, oli rühmi, mille liikmed kasutasid ära lähedalasuvat kuurikatust või võtsid kaaslase kukile, et vaadelda võimalikult täpselt. Individuaalsem oli ülesanne, mis oli seotud lahtivõetud raadiojaama kokkupanemisega. Seda tegi iga rühma liige teistest eraldi ja aja peale. Raadioside pidamise juures on oluline korrektsus. Seepärast oli ka üks ülesannetest raadiosaatjate abil teate edastamine.

aljudele oli uus semaforipunkt, kus sõnum tuli edastada lippudega, kuid ka sellega tulid kõik lõpuks toime.

Jätkuna eelmisele õhtule said poisid proovida drooniimitaatori lendu, õhus pidi see püsima nii kaua kui võimalik. Ka see ülesanne sooritati individuaalselt arvuti taga, iga osaleja sai enne paar minutit katsetada ja puldiga tutvuda. Arvutimängu moodi näival ülesandel oli aga konks: pärast paari minutit oma puldiga tutvumist tuli see vahetada kaaslase omaga, mis oli mõningate erinevustega. See vähendas ka soorituse pikkust, kuid ometi näitasid noorkotkad head kohanemisvõimet ja said juhtimisega hakkama. Mitmes punktis tuli poistel edastada sõnumeid erinevates koodides. Punktis, kus tegeldi morsega, tuli kasutada vilet ja taskulampe. Nii moodustati ahel, mille esimene lüli andis tähti-numbreid edasi lampi vilgutades, sellest järgmine läkitas sama sõnumi vilega, ahela lõpuni jõudis see aga jälle lambiga. Õppeklassis asuv punkt andis puhkust jalgadele, kuid tööd ajurakkudele. Etteantud kooditabeli abil murdsid osalejad lahti sõnumi, seejärel pidid nad ise ühe teate kodeerima. Kõik see käis mõistagi aja tiksumise saatel. Paljudele oli uus semaforipunkt, kus sõnum tuli edastada lippudega, kuid ka sellega tulid kõik 76

Kaitse Kodu! 8/2013

Noored

lõpuks toime. Suusõnalist teadet tuli edasi viia nii jalgratta ja võrriga kui ka joostes. Poiste füüsilised võimed pani proovile võsasse üles seatud takistusrada, mille läbimisel tuli seljas kanda suurt ja rasket kaablirulli.

SANDRA VÕSASTE

Üheks huvitavaimaks punktiks oli välitelefoni teel sõnumi edastamine kõrvaltelki. Ülesande tegi keeruliseks asjaolu, et poistele olid tekitatud sellised valgus- ja heliefektid, nagu viibiksid nad keset lahingut. See ülesanne oli tagasiside andmetel võistlejate lemmik.

Ajalugu tuleb ise teha

Kuigi võistluspäev oli kurnav, jõudsid mitmed võistlejad ka pikema võrrisõidu teha, sel korral siiski võitlusväliselt. Kaherattalisega said kihutada kõik, kes aga soovi avaldasid, tunni jooksul sai Jõgeva maleva noorkotkaste monteeritud masin korralikult ribadeks sõidetud.

Harvad polnud juhused, kui sõnum tuli kohale toimetada, kasutades ainult kondimootorit

mana lahkusid ilmselt võidu saavutanud Harju malev, hõbedale tulnud Tallinn ja kolmanda koha omanik Alutaguse. Tegelikult võisid rõõmsal meelel kodu poole asuda ka teised võistlejad, sest mööda oli saadetud suurepärane, põnevust täis nädalavahetus, kus kõik kohalviibinud said huvitava kogemuse ja uute teadmiste võrra rikkamaks. BÄRBEL SALUMÄE

Võistluspinget aitas maandada samal ajal aset leidnud ajalooline sündmus, mille tunnistajateks kõik kohalviibijad olid: lendu lasti esimene Jõgeva maleva oma droon, mille oli kohapeal kokku pannud ei keegi muu kui Andrus Tamboom. Väike lennuk tegi õhus mitu tiiru ja maandus seejärel pealtvaatajate aplausi saatel. UAV juhtimist peale drooni kokkupanija kellegi teise kätte veel ei usaldatud. Pärast näidislendu said aga kõik soovijad drooni lähemalt uudistada ja oma käega katsuda, samuti nõu sellise lennumasina valmistamise kohta.

Pühapäeval lõpetas võistluse takistusrada, kus tuli mängu panna eelmisel päeval kogutud teadmised ja oskused. Raja läbimiseks pidid võistlejad kokku panema välitelefoni, et peakohtunik saaks neile selle kaudu sõnumi edastada. Sõnum oli oluline, sest seda oli vaja järgmise ülesande sooritamiseks, sama teade tuli edasi läkitada lippude ja õigete käeasendite abil ehk semafori kasutades. Kui see oli korrektselt tehtud, võisid võistlejad tormata edasi järgmise vahepeatuseni, kus said endale sõidukid – kolm ratast ja võrri. Raja võis lugeda lõpetatuks, kui kogu võistkond seisis keset põldu asuva hoone katusel ja puhus vilet. Katusele ronida tuli ainult inimjõul ja üksteise toel, mingeid abivahendeid selleks polnud. Just sellised ülesanded näitavad kõige paremini võistkonna ühtsust ja üksteisega arvestamist, eriti kui võistlusesse on kaasatud ka nooremaid noorkotkaid. Võib öelda, et Kirnas meeskonnatööprobleeme ei tekkinud, võistkonnad olid ühtehoidvad, just nagu noorkotkastele kohane. Rada läbitud, oli aeg kokkuvõtete tegemiseks ja võistkondade kojusaatmiseks. Kõige rahulolevaViimases punktis pidid võistlejad pääsema maja katusele, kasutamata selleks mingeid abivahendeid

Kaitse Kodu! 8/2013

Noored

Hiiu noored jätkavad iseseisvamalt HELJA KAPTEIN Hiidlastest noored, kes 7000-liikmelises Kaitseliidu noorteperes aastaid läänlaste tiiva varjus, ent siiski omapäi tegutsesid, said oma Noorte Kotkaste malevkonna ja Kodutütarde jaoskonna. Hiiumaal tegutsev Kaitseliidu Lääne maleva noorteinstruktor Tuuli Karukäpp selgitas, et „septembris jõudsime paberite allkirjastamisega nii kaugele, et Hiiumaal on nüüd oma Noorte Kotkaste malevkond ja Kodutütarde jaoskond“. Ta rääkis, et siiani oli kogu asjaajamine veninud, aga tegutsesid nad ikka suuresti omaette.

800 kilomeetriga kaitseliitlaseks

„Mullu sügisel tuli minu juurde Kodutütarde Hiiumaa jaoskonna vanem Piret Veevo ja küsis, miks meil on ikka veel jaoskond ametlikult moodustamata,“ meenutas Karukäpp tõuke saamist jaoskonna vormistamiseks. Veevo rääkis, et ollakse justkui keegi, aga ametlikult olda ka. Taas kerkis malevkonna moodustamise teema üles jaanuaris, kui koostamisel oli Noorte Kotkaste ajaloo raamat. Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm selgitas, et hiidlased on käitunud malevkonnana, aga tegelikult seda moodustanud ei olnud. Harjumaal on neli malevkonda, nüüd lisandus Hiiumaa oma.

HERGO TASUJA Noorte Kotkaste Hiiumaa malevakonna pealik

Septembri viimasel nädalavahetusel said Lääne maleva noorkotkad ja kodutütred oma oskused proovile panna Lätis. Jänni ei jäädud. Lisaks otsustas bussijuht reisi mõjutusel Kaitseliitu astuda.

„See on mõistlik samm, sest nad on nii omaette ja mandrist eraldatud,“ ütles Kodutütarde peavanem Angelika Naris. Ta rääkis, et peastaabis ongi nad pidanud hiidlasi omaette olijaiks. „Praktiliselt oleme arvestanud hiidlaste kui 16. ringkonnaga,“ ütles Naris. Tema sõnul oli jaoskonna ametlik vormistamine õige tegu. Jaoskondi on Kodutütardel nüüd neli, ülejäänud kolm on Võrus, sest seal on väga palju kodutütreid. Jaoskonna moodustamist tähistati aktusega Hiiumaa muuseumi Pikas Majas, kus viibisid ka Angelika Naris, Silver Tamm ja Lääne maleva esindajad.

„Kas te pidite välivormid Haapsalust saama?“ küsis Lääne maleva noortejuht Madis Mintel, kui olime umbes veerand tunni tee kaugusel Haapsalus paiknevast maleva staabist. Selgus, et need olidki Haapsallu ununenud ja vormide kättesaamiseks tuli lisaring teha. Õnneks oli tegemist nädalavahetuse ainsa ebaõnnestumisega. Hilisõhtul jõudsime Leedu piiri lähistele Bauska linna. Kerge õhtune eine ja laagri ülesseadmine lätlaste staabis — võrreldes Hiiumaa uue hoonega olid kontrastid eriti suured — ning magama. Hommikul ootas Hiiumaa noorkotkaid Tanel Kleed, Siim Koort ja Sten Egert Tammeveskit ning kodutütart Triin Jürimäed ees sõjalis-sportlik võistlus Colonel Dalbins Cup. Eestlased olid osalema kutsutud esimest korda ja selle au andis peastaap hiidlastele. Et võistkond pidi koosnema kaheksast liikmest, kutsusid hiidlased malevasisese koostöö parandamiseks kaasa neli läänlast: Rait Kulboki, Rimo Mändla, Pauliina Priki ja Carl Jürgen Rautami. HELJA KAPTEIN

Hiiumaa kuulub Kaitseliidu Lääne ringkonda ja nüüd on seal ametlikult vormistatud Kodutütarde Lääne ringkonna Hiiumaa jaoskond ja Noorte Kotkaste Lääne maleva Hiiumaa malevkond. Loodud üksustesse kuulub 98 kodutütart ja 101 noorkotkast.

Võistluse esimene osa oli takistusrada, mis tuli neljakesi üksteist aidates läbida. Eestis sellist rada kusagil kasutusel ei ole, sestap oli see meie noortele uus kogemus. „Juba madalroomamine [kolmas takistus tosinast — H.T.] võttis hingeldama, aga tegelikult ei olnud rada väga raske,“ ütles Tanel Klee, kelle käed olid juba enne starti külmast sinakad. Ilm selles suhtes soosis, et erinevalt eelnevatest päevadest vihma ei sadanud, ent hommikul oli üpris jahe. Võistluse teine osa nõudis matkaraja, millel ootasid tegevuspunktid, läbimist. Ja seda tehti juba kaheksakesi koos. Trass algas jõe ületamisega, kus vesi ei olnud vaatamata välja tulnud päikesele mingil juhul üle kümne kraadi. „Oh, kui mõnus!“ hõiskas märja ja mudasena ﬁnišisse jõudes Triin Jürimäe. Tema sõnul keegi jahedast veest ega keerulistest ülesannetest probleemi ei teinud, sest põhieesmärk — toimida meeskonnana — õnnestus. Selle kinnituseks läksid noored pärast ühispildi tegemist sinnasamasse jõkke pesema. Reisile pani tabava punkti aga tubli bussijuht, kes saadud kogemuse ja noortejuhtidelt kuuldud info põhjal otsustas, et astub ka Kaitseliitu.

Kaitse Kodu! 8/2013

Noored

Laskeorienteerumise esikoht läks Põlva noorkotkastele HENRI LEY Noorte Kotkaste Tallinna maleva võistkonna esindaja

Noorkotkaste laskeorienteerumisvõistluse tulemused

Võistluse korraldaja Leho Rohtla sõnul oli raja ülesehitus võistlejatele jõukohane, arvestades nii 12- aastase kui 17-aastasega. „Suurematele tundus rada lõiguti lihtne. Mõne võistleja hinnangul, kellel paar märki üles jäid, oli 250-meetrine trahviring liiga pikk,“ ütles Rohtla. Ta lisas, et tulemused näitavad nooremate noorkotkaste visadust, neist kaks olid esimese kuue hulgas. Alustanud 11 võistkonnast lõpetas võistluse kümme. Tulemusi arvestati nii individuaalselt kui ka meeskondlikult. Mõlemas arvestused olid võidukad Põlva maleva noorkotkad. Individuaalarvestuses autasustati medali ja diplomiga kuut esimest.

Üldarvestus Koht

Malev

Võistlejad

Põlva

Keven Mekk, Villu Serv, Joonas-Dein Plakso, Kristo Sirk

Lääne

Heinrich Kaptein, August Mänd, Julius Mänd, Kustu Künnapas

III

Võrumaa

Artur Vodi, Mihkel Parts, Sander Hannust, Mairo Hannust

Individuaalarvestus Koht

Võistleja

Malev

Kristo Sirk

Põlva

Keven Mekk

Põlva

III

Jaan Paljak

Alutaguse

Kaur Laurimaa

Tallinn

Ülo Pajutee

Harju

Villu Serv

Põlva

Mererühm alustas tegevust Noorte Kotkaste Tallinna maleva uus üksus — mererühm — sai esmakordselt kokku 3. oktoobri õhtul Lennusadamas. Rühm, mille tegevust on pikalt ja põhjalikult planeeritud, on lõpuks alustanud tegelikku tööd noortega. Mererühma eesmärk on koondada merendus- ja riigikaitsehuviga noori, pakkuda põnevat tegevust ning hoida ja arendada merenduskultuuri. Ühtlasi on see asjahuvilisele noorele heaks hüppelauaks, kui ta soovib siduda oma edaspidise elu merendusega. Esimesele koondusele saabus kümmekond noort vanuses 12—17 eluaastat, kellest mõnel oli praktilisi kokkupuuteid merega juba varasemast. Mererühm hakkab korraldama koondusi neljapäeviti ja peamiseks õppekohaks on Lennusadamas seisva endise mereväe miinijahtija Sulev mess. Väljaõpe antakse 60-õppetunnise programmi järgi, mis sisaldab nii noorkotkale üldiselt vajalikku kui ka teadmisi-oskusi laevandusest, meresõidust ja riigikaitsest. Kevadel on kavas ka sõidud merel. Mererühma tegevust toetavad Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjon, Lennusadam ja merevägi.

Kaitse Kodu! 8/2013

NK TALLINNA MALEV

Korraldamise põhiraskus oli Noorte Kotkaste Rapla maleval. Orienteerumist aitas läbi viia orienteerumisklubi Orvand. Orienteerumisrada oli maha pandud Valtu spordimaja lähimaastikule ja igal ringil pidi võistleja läbima neli kontrollpunkti. Võistluse tegi hästi jälgitavaks ja tulemuste edastamise operatiivseks SI-pulkade kasutamine.

RAUNO VAHTRE

aplamaal Valtu spordimajas ja selle ümbruses korraldati 12. oktoobril noorkotkaste malevatevaheline laskeorienteerumisvõistlus. Võistlustules olid 11 maleva neljaliikmelised meeskonnad. Juhend nägi ette, et kaks võistlejat pidid olema vanuses 12–14 ja kaks 15–18 aastat. Võistlejad jagati nelja gruppi ja iga grupi võistlus algas ühisstardist. Kõigepealt tuli lasta õhkrelvaga püstiasendis viis lasku 10 m kaugusel olevasse langevasse märklauda. Pärast seda võis orienteerumisrajale minna. Kui aga juhtus, et mõni sihtmärk jäi püsti, tuli iga möödalasu kohta joosta staadionil 250 m pikkune trahviring. Iga võistleja läbis lasketiiru kolm korda.

KADRI VOLKOVA

Noored Spordimängudel võidutsesid võõrustajad Pärnu-Jaagupist Pärnu-Jaagupis korraldati 20.—22. septembrini üleriigilised noorkotkaste ja kodutütarde spordimängud, mille eesmärgiks oli elavdada huvi sportimise ja liikumisharrastuste vastu ning selgitada võitjad kavas olevatel aladel. Kõigi alade tulemused liideti, et selgitada välja üldarvestuse tulemused. Esikohale tulid kolme alavõistluse võiduga võõrustajad ehk Pärnu-Jaagupi noored, kellele järgnesid Harju ja Jõgeva võistlejad. Osalesid 14 maleva kaheksaliikmelised segavõistkonnad, kuhu kuulus neli kodutütart ja neli noorkotkast vanuses 14—17 aastat. Üksteise proovilepanek üleriigilisel tasemel, nagu selgitas võistluste üks organisaatoritest, Kaitseliidu Pärnumaa maleva noorteinstruktor nooremleitnant Rait Vaeno, ongi niisuguse ettevõtmise põhiline eesmärk. „Ja eks üks peamisi asju ole noorte vaba aja sisustamine, et nad kuskil kaubanduskeskuses jalgu ei kõigutaks,“ lisas ta.

Laagriuudised NOORKOTKASTE LOODUSLAAGRID Alutaguse noorkotkad osalesid tänavu kolmes Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti laagris. Igas laagris oli kavas orienteerumisõpe ja söök tuli laagrilistel endal lõkkel valmis teha. Varakevadel Konsu järve ääres õpiti, kuidas talvises metsas ellu jääda, mida peab teadma, kui ära eksid, ning kuidas endale tugevat ja sooja varjualust ehitada. Augustikuu laagris KohtlaNõmmel tutvuti söödavate ja mittesöödavate taimedega taimi ning käidi fossiile otsimas. Et selles laagris viibis ka neid poisse, kes olid käinud Sillamäel paraadil, anti preemiaks võimalus pidada maha värvikuulilahing. Septembris Kauksis Riigimetsa Majandamise Keskuse maja juures korraldatud laagris olid külas seenetargad, kes rääkisid söögi- ja mürgiseentest. Käisime nendega koos metsas sügiseks seenenäituseks eksponaate otsimas. Ka seenemaigu saime suhu, kui praetud seeni proovisime. Pärast tutvusime Peipsi-äärse loodusrajaga. Seda, kas omandatud tarkused ikka meelde jäid, kontrolliti laagrites korraldatud mälumängudes.

LÜGANUSE POISID VIRUNURMES Septembrikuu kolmandal nädalavahetusel käis üheksa Lüganuse malevkonna poissi Virunurmes militaarlaagris, kus neile tutvustati Kaitseliidu ja Noorte Kotkaste tegemisi ning anti teadmisi, kuidas metsas matkates ja laagris olles hakkama saada. Lüganuse malevkonna kaitseliitlaste juhendamisel õpiti, mismoodi oma käike loodusesse kavandada, kuidas kaardi ja kompassi abil orienteeruda, lõket teha ja katelokiga süüa valmistada. Kavas olid ka õhupüssilaskmine ja füüsilised katsed. Uudiseid vahendasid Jürmo Rooma ja Lembit Alamets.

Kaitse Kodu! 8/2013

Test

Telksaun pakub kiiduväärt leili Kaitse Kodu! saunatoimkond testis saunatelki. ENN SUTTING Hiiumaa kaitseliitlane

ii vastutusrikka ülesandega, nagu seda on telksauna testimine, hakkamasaamiseks moodustati segatoimkond Lääne kaitseringkonna parimatest jõududest Hiiu-, Saare- ja Pärnumaalt. Kõigepealt püstitati Hiiu-Pärnu ühendjõududega saunatelk. Esimese plusspunkti teenis saun transporditavuse ehk pakendi eest. Kõik komponendid (postidvaiad, ahi, kate) olid pakendatud tugevast materjalist kandesangadega kottidesse. Kerisejagu vulkaanilisi kivimeid tuli ämbriga kaasa. Toimkonna kogenematusest ja Võrumaa abivalmidusest tingituna läks püstitamiseks vaja kolme kätepaari: üks hoidis keskmise postiga katet püsti, teine paigaldas ääreposte ja kolmas pingutas vaiadega nööre. Telgi materjal on paks ja tugev, vaiad mehised. Uks sulgub tõmblukuga.

Väike ahi teeb tõhusat tööd, kuid õhku on telgis alati meeldivalt palju Komplektist on puudu istumisalused. Esialgu võtsid saunalised leili küttepuukottide otsas istudes, aga kui puud otsa said, tuli leppida kükitamise või seismisega

Kerisahi mõõtudega ca 50x30x50 cm on pakitud kompaktselt: korstnajupid ja jalad koldes, kerisekivide restid tuhasahtlis.

Ja nüüd kõige olulisemast. Kuidas leil oli? Muljetavaldav. Testijate saunatoimkond käis seda nautimas viis korda järjest, põlgamata selleks viis korda laskuda ja tõusta Alu mõisa „taevatreppidel“ viienda korruse ja välisauna vahel. Päris saun mõisatornis oli ka köetud, aga see ei tulnud meile meeldegi. Saunatoimkond soovitab! Kaitse Kodu! 8/2013

3 X ENN SUTTING

Saun püsti, võib kütma hakata. Tänu paksule soojusthoidvale materjalile ja katte sissepoole keeratud servadele läks saun soojaks tunni-paariga. Kogu testi jooksul kulus umbes poolteist võrgutäit kasepuid. Lava paraku komplekti ei kuulu, leili saab nautida kõige paremini seistes. Umbes kahemeetrise läbimõõduga telki mahub kerise ümber jaojagu saunalisi.

Kolmekesi saab telgi üsna hõlpsalt püsti

Meelelahutus

TASUTA SAATE RISTSÕNU JA SUDOKOID LAHENDADA LEHEKÜLGEDEL http://web.zone.ee/ristsonad/ ja http://ristsonad.netii.net/ 82

Kaitse Kodu! 8/2013

SCOUTSPATALJON - kutse valitute sekka. Meeste hulka, keda ei ühenda vaid missioon või käskluste salajane keel. Neid ühendab palju rohkem – sõprus kogu eluks. Midagi, mida ei murra kõrbe kuumus, lõikav tuul ega plahvatuste kaja. Kui Sa tunned, et võiksid olla üks vapratest, siis vaata kohe www.elukutse.ee või www.vk.kra.ee Lisainfo e-postil vkinfo@kra.ee või telefonil 717 0800