Kaitse Kodu! nr 4 2012. a by Kaitse Kodu!

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE XIII

KAITSE

KODU! NR 4/2012 (112/558)

KAITSELIIDU AJAKIRI

Kaitseliit Kevadtormi ühtesulatuspajas Uus kodukord võtab ilmet Seersant MARGUS PAEKIVI naudib head väljaõpet

NR 4/2012 (112/558) VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE XIII

KAITSE

KODU! NR 4/2012 (112/558)

KAITSELIIDU AJAKIRI

Kaitseliit Kevadtormi ühtesulatuspajas

Maalimapilk: Kauguseigatsus, koduigatsus...

Kevadtormi sulatuskatel

Kaitseliidu Kool katsetab formaati

Kaitseliitlane Afganistanis

Kodukord võtab ilmet

Riigikaitseõpetus kasvatab kodanikutunnet

Valge Laev timmib keerukust

Mugavalt metsa

Kuidas võita vaenlast ja mõjutada riike?

Taktikalise dessanditõrje kursus

Kaitseliidu Kool avas lugemistoa

NAISKODUKAITSE

Uus kodukord võtab ilmet Seersant MARGUS PAEKIVI naudib head väljaõpet KAANEFOTO: KAITSELIIDU KOOL

Sisukord

Alice Kuperjanov jäi lõpuni endaks

Laskevõistlus Metsiku Lääne stiilis

Mälestuspäev meenutas unistusi

Naised ja tüdrukud päästsid võidu elusid

NOORTEORGANISATSIOONID VAHEVIHIK Venemaa relvajõudude enimlevinud soomusmasinate identifitseerimine XIII

Tubli koostöö tõi meisterlikkuse auhinna

Morsest jalgrattani ehk oskusvõistlus 2012

Põlva maleva isamaalisuse auhind läks Viluste põhikooli

Oskused, väledus ja loogika

Kaitse Kodu! 4/2012

Peatoimetaja veerg

Kasulik idioot sinus (ja minus muidugi ka)

asulik idioot on mõiste, mis tähistab mingi (vaenuliku) jõu toetamist, ise sellest kasu saamata. Mõjuagendid on teinud selge tehingu, töötavad juhitult ja süsteemselt, aga kasulik idioot käitub oma parima äranägemise järgi, mingeid juhtnööre saamata ja kasulikke tehinguid sõlmimata. Noh, kogemata. Me räägime asjadest, millest hoolime. Tavaliselt on selliseid teemasid lihtne ette aimata: ülikoolis õpetetakse ajakirjandustudengile juba esimesel kursusel, kuidas tunda ära või konstrueerida uudiseid, mis inimesi huvitaksid. Näiteks on kindla peale minek millegi täiesti erakordse presenteerimine. Siit sünnivad Delﬁ stiilis pealkirjad, nagu „Surnud hamster ärkas ellu“. Teine võimalus on rääkida millesti lihtsast, mis soovitud lugejat kuidagi isiklikult puudutab. Nii on rahvusvaheliselt universaalne jututeema ilm, mis tahes tahtmata igaüht mõjutab. Meile, eestlastele, pakume kõige rohkem huvi vaat et meie ise. Teeme selle üle juba nalja ka: ehk olete kuulnud anekdooti sellest, kuidas sakslane hakkab elevanti kohates arutlema, kuidas tugevat looma põllutööl kasutada, prantslane selle üle, mida maitsvat sellest lihast valmistada, aga eestlases tekib küsimus, mida elevant küll eestlastest arvab... Suur huvi selle vastu, mida meist räägitakse ja arvatakse, paneb lugema, jagama ja kommenteerima pea iga välismaist uudist Eesti või eestlaste kohta. Unustame, et hollandlasi ega itaallasi see teema meiega võrdselt ei kõneta. Teisejärgulises Itaalia lehes avaldatud laim naiskodukaitsjate kohta ei avalda kohalikele mingit muljet, sest isiklikku puudet pole. Meile on see muidugi huvitav, isegi vihastav. Tahaks sõpradele ka näidata, millise kohutava artikli ma veebist leisidin! Ja kirjutada kohe südamest, mida ma selle kõige ja nende ajakirjanike kohta arvan. Nii hakkame ise levitama vaenulikku ja valelikku teksti iseenda kohta. Aga... kellele see kasulik on, et Eestis levib kuulujutt natsinaiskodukaitsjate ja selle kohta, et kõik itaallased (ja venelased nagunii) arvavad nüüd, et olemegi sellised. Kellele on kasulik eestlaste turvatunde ja enesekindluse murendamine? Kelle huvides on panna meid muretsema selle üle, kas „sellistes tingimustes“ on Eestit üldse võimalik kaitsta? Hmm...

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliit

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925

Kaitse Kodu! internetis kaitsekodu.kaitseliit.ee www.facebook.com/kaitsekodu

Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas

Kaitse Kodu! postkastis

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Makett ja küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Noored Kotkad

Toimetus: Toompea 8, Tallinn 10142 Telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta. Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13–15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 28. mai, 30. juuli, 10. september, 22. oktoober, 10. detsember

Kodutütred

Kaitse Kodu! 4/2012

HEIDI TORMET Tallinna ringkonna naiskodukaitsja

Uudised

Ettevaatust, koolitatud revideerijad tulevad! Kaitseliidu Koolis korraldati tänavu 21.—23. aprillini esimene revisjonikomisjoni liikme kursus. Kursusel osales 14 kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat seitsmest malevast ja ringkonnast. Kursuse ülem oli Kaitseliidu peastaabi pearevident ja siseaudiitor Marko Roots, teisteks instruktoriteks pikaajalise kogemusega maleva ja Naiskodukaitse keskrevisjonikomisjoni liikmed, Kaitseliidu peastaabi rahandusosakonna juhataja asetäitja, Kaitse Kodu! peatoimetaja, Kaitseliidu Kooli juhataja ja Kaitseliidu peainspektor. Kursuslaste eelnevad teadmised revisjonitööst olid erinevad. Oli neid, kes on revideerimisega tegelenud 3—6 aastat, ja neid, kes on tegutsenud revidendina aastapäevad, kuid ligi pooled said revisjonikomisjoni valituks selle aasta algul. Mitmed kursuslased tunnistasid, et kui nad andsid nõusoleku hakata kodumalevas või -ringkonnas revisjonikomisjoni tööd tegema, ei teatud veel täpselt, millega revisjon tegeleb. Nagu Kaitseliidu Kooli kursustele kohane, eelnes koolitusnädalavahetusele kaugõppe vormis iseseisev töö, mis seisnes Kaitseliidu alusdokumentide (Kaitseliidu seadus, Kaitseliidu ja Naiskodukaitse põhikiri, Kaitseliidu kodukord, Kaitseliidu ülema aastakäsk, Kaitseliidu ja Naiskodukaitse arengukava, liikmeks vastuvõtmise, liikmestaatuse muutmise, üksustevahelise liikumise ja liikmeksoleku lõpetamise juhend) alusel 16 küsimusele vastamisest. Tunnid olid peamiselt loenguvormis, andes teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: revideerimine sisekontrolli osana, kontroll juhtimise tööriistana, eelarve koostamise alused ja varade üle arvestuse pidamise alused. Käsitleti ka aastakäsu täitmise ja väljaõppeplaani koostamise põhialuseid, revideerimistegevuste järjekorda, meetodeid ja kutse-eetikat. Intervjuudeks saime koostada erinevaid küsimusi ja viia näitlikke intervjuusid läbi erinevates rollides. Kolmanda päeva õpe oli kõige praktilisem ja kinnistas varemõpitut. Kolmeliikmeliste tiimidega sai arvutis ise koostada revideerimisaruannet, teha vastavalt esitatud olukorrale järeldusi ja ettepanekuid. Kõik kursusel osalenud kinnitasid tagasisides, et omandasid palju uusi teadmisi ja kavatsevad õpitut rakendada malevate, malevkondade, ringkondade ja jaoskondade revideerimistel. Seega hoidke alt, koolitatud revideerijad tulevad!

AARE LEPASTE

Puuetega inimeste koja liikmed külastasid Põlva malevat Põlvamaa puuetega inimeste koja igapäevase toetamisteenuse saajad külastasid 2. aprillil sotsiaaltöötudengite eestvõttel Kaitseliidu Põlva malevat, et saada aimu, millega ja kuidas vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon tegeleb. Külaskäik andis tõuke tutvuda edaspidi teistegi jõustruktuuride, samuti päästeameti tegevusega. Lühiülevaate Kaitseliidu tegevusest andis külalistele Põlva maleva pealiku kt kpt Janel Säkk, pärast seda tutvustas maleva sidespetsialist n-vbl Ragnar Tagel maleva kasutuses olevaid ruume, eritehnikat ja transpordivahendeid. „Külalistele pakkus suurt huvi korrapidamisruum, samuti väike spordisaal, kuid tõsine elevus tekkis siis, kui nad said näha ja ka proovida sõdurivarustust. Räägime siinkohale rakmete ja seljakoti selgaupitamisest ning kiivri pähepanekust,“ selgitas n-vbl Tagel. Külalistele tundus lausa uskumatu, kuidas sõdur suudab oma varustuse kandmisega toime tulla. Kuid külaskäigu veelgi põnevam osa ootas veel ees: käik relvaruumi. N-vbl Tagel oli vaatamiseks valmis seadnud kõik Kaitseliidu kasutuses olevad relvad. „Lahingurelvade nägemine ja võimalus neid kätte võtta oli meie külalistele harukordne,“ ütles n-vbl Tagel.

Kaitse Kodu! 4/2012

Elamusterikkaimaks kujunes maleva relvaruumi külastamine

Uudised

Kaitseliidu Põlva malev tähistas aastapäeva AARE LEPASTE Kaitseliidu Põlva maleva loomisest möödus 22. märtsil 22 aastat. Seda tähistati päev hiljem Himmaste külakeskuses. Põlva maleva pealiku kt kpt Janel Säkk ütles, et kuigi malev peab juba 22. aastapäeva, on tegemist ikkagi veel noore organisatsiooniga. „Kujutage ette 22-aastast noorukit. Tal on kindel siht, kuhu ta tahab oma elus jõuda. Et jõuda selle eesmärgini, on ta püstitatud endale vahe-eesmärgid ja täidab neid. Sama on malevaga. Me teame oma eesmärki ja meil on selge, mida peame selle saavutamiseks tegema,“ ütles kpt Säkk. Pealiku sõnul on maleval olemas luustik ja luude peal nahk, nagu ka 22-aastasel noorukil, kuid nüüd on aeg hakata kasvatama luude peale lihast, mis annab sitkust, jõudu ja massi. „Sitkuse all mõtlen ma, et oleme välja tulnud olukordadest, mis esialgu on tundunud lahendamatud. Oluline on, et me ei anna alla, kui meil on raske. Jõud on see, mis kannab meid edasi ning hoiab meid ja meie meeli erksana, et suudaksime teha õigeid ja kiireid otsuseid. Mass — see on organisatsiooni liikmete arv. Mida rohkem meid on, seda lihtsam ja kindlam on meil täita oma ülesandeid, et jõuda eesmärgini — kaitsta oma riiki,“ toonitas kpt Säkk. Eraldi pöördus kpt Säkk kaitseliitlaste kaasade poole: „Ärge olge pahased, kui teie meestel on hobi, mis võimaldab neil nädalavahetusel püssiga metsa all ringi joosta. Kui nad reede õhtul metsa lähevad ja pühapäeval metsast välja tulevad, peaksite tundma ennast palju turvalisemalt. Teie kaasa oskab nüüd ju täpsemini lasta, ennast varjata, hiilida ühest toast teise nii, et te ei märkagi teda, ning on võimeline magama kas või püstijalu. Need on oskused, mis aitavad kaitsta meie riiki. Iga kaitseliitlase kohus on kaitsta eelkõige oma peret, kodu ja isamaalisi väärtusi.“ Tagasivaatena 2011. aastale hindas pealik selle edukaks. „Osalesime Kevadtormil, kus Põlva maleva staap oli juhtmalev. Saime hakkama, julgen väita, et isegi hästi. Sügisesel formeerimisel näitasime maaväele, et nad ei saa ilma meieta hakkama — meie olemasolu ning õigeaegne ja kiire tegutsemine on oluline ka neile,“ tunnustas kpt Säkk relvavendi.

ERAKOGU

Suusarajale läheb viimane vahetus, mille võidab päeva parimana kpt Janel Säkk

Malevapealik näitas suusarajal ajakirjanikele selga AARE LEPASTE Mammaste tervisespordikeskuse kilomeetrisel suusaringil 6. märtsi pärastlõunal Kaitseliidu Põlva maleva toel ning raadio Marta ja ajalehe Koit ajakirjanike osavõtul peetud suusavõistlusel startis rajale 21 lustakalt meelestatud ja eriilmelisi kostüüme kandnud võistlejat neljas vahetuses. Parima tulemuse saavutas Kaitseliidu Põlva maleva pealiku kt kpt Janel Säkk. Raadiotegijatest sõitis parima aja välja Meelis Käo, Koidu kiireim oli peatoimetaja Kauno Kõima. Esikolmikul kulus kilomeetri läbimiseks alla viie minuti, ülejäänud võistlejate lõpuajad jäid vahemikku 5.15 kuni 9.14. Võistlejad suusarajale läkitanud Põlva linnapea Georg Pelisaar polnud ühisettevõtmise kiitmisega kitsi. „Kutsun teisigi asutusiettevõtteid senisest rohkem ühiselt ja sportlikult tegutsema, et sel moel oma tervise eest hoolt kanda. On lihtsalt suurepärane, et eeskuju selles vallas näitavad kohalikud kaitseliitlased ja ajakirjanikud,“ rõhutas linnapea. Vähesed pealtvaatajad, kes olid võtnud vaevaks tavatut suusavõistlust kaema tulla, said osa ka Kaitseliidu korraldatud relvanäitusest ja naiskodukaitsjate kokakunstist. Võistluspaika püstitatud kööginurga menüüs olid tummine hernesupp ja kuum tee. Võistlusel kasutatud kõigile kaitseliitlastele tuttavaid valgeid militaarsuuski saavad Mammaste tervisespordikeskuse külastajad oma silmaga näha ja jalga proovida ka järgnevatel hooaegadel. Nimelt kinkis Põlva malev tervisespordikeskusele paari suuski, mis kannavad malevapealiku autogrammi ja eelkirjeldatud võistluse kuupäeva.

Kaitse Kodu! 4/2012

Rapla malev tuli maakonna saalihokimeistrivõistlustel teiseks Raplas Sadolini spordihoones peeti 21. aprillil maakonna saalihoki meistrivõistlused, kus kohalik Kaitseliidu malev saavutas viie võistkonna seas teise koha. Esimese koha pälvis Rapla Saalihokiklubi ja kolmanda koha Saunaklubi. Rapla malev osales maakondlikel saalihokivõistlustel teist korda ja pani tänavu välja kaks võistkonda. Ka eelmisel aastal saavutati teine koht.

Kaitseliitlased noppisid Jüriöö karikal kõrgeid kohti

Uudised

Viljandimaal Väluste laskeväljal 25. märtsil peetud kuuendad Jaak Kärneri mälestusvõistlused lahingurelvadest laskmises võitis Pärnumaa maleva võistkond, teiseks tuli Viru ja kolmandaks Harju maleva võistkond. Võistluse individuaalarvestuses olid kaks parimat Aare Väliste ja Ivo Kivisaar Pärnumaa malevast ning kolmandaks jäi Viru maleva võistleja Meelis Kask. „Viru maleva võistkond kaitses küll visalt eelmise aasta võidutrofeed, kuid pidi leppima teise kohaga Pärnumaa maleva võistkonna järel,“ rääkis Viru maleva noorteinstruktor Hannes Reinomägi, kelle ütlusel tegid tugev tuul ja jahe ilm ühes kevadiste sulavetega võistlused raskeks nii laskuritele kui ka korraldajatele. Jaak Kärneri mälestusvõistluste eesmärgiks on populariseerida kaitseliitlaste hulgas lahingurelvast laskmist ja selgitada välja selle valdkonna parim võistkond.

Kaitseliidu laskespordiklubi MäLK korraldas 21. aprillil Männiku lasketiirus Jüriöö karikavõistlused laskmises Jüriöö fondi poolt välja pandud rändkarikale. Täiskasvanute võistkondlikus arvestuses pälvisid taktikalises laskmises lahingurelvadest esikoha soomlased, kes edestasid Harju ja Viru maleva meeskondi. Noorte arvestuses lasid kodutütred ja noorkotkad vanuses kuni 13 aastat 10-meetriselt distantsilt õhupüssit, tüdrukud vanuses 14—17 lamades 50 meetrilt väikesekaliibrilisest püssist ja poisid 25 meetrilt väikesekaliibrilisest püstolist püsti. Esikohale tulid Alutaguse, teise koha saavutasid Rapla ja kolmanda Tallinna maleva noored.

KAITSELIIT

Pärnu laskurid võidutsesid Välustes

Lõuna malevad käisid Lätis talgutel

KAITSELIIT

Lätis tegutsev Võnnu lahinguvälja uurimise meeskond korraldas 7. aprillil Vabadussõja Amata lahingu paigas talgud, millest võtsid osa ka Valgamaa, Põlva, Võrumaa ja Sakala maleva kaitseliitlased ning toetajaliikmed.

Kaitse Kodu! 4/2012

Päeva lõpul, kui kõik tööd olid tehtud ja kunagine võitlustanner puhastatud, andis ürituse eestvedaja kolonel Ēvalds Krieviņš pressikonverentsi, kus tutvustas oma seltsi uurimuste põhjal ilmsiks tulnud uusi seiku Vabadussõja Amata lahingust ja selle ajaloolisest tähtsusest. 5. juunil 1919 peetud Amata lahing on murrangulise tähtsusega. Eestlased ja lätlased võitlesid seal õlg õla kõrval ülekaalukate Landeswehri vägede vastu. Amata lahingupaik asub Lätimaal Cēsise (Võnnu) rajoonis Amata jõe ja selle kohal oleva 25 meetri kõrguse raudteesilla vahetus läheduses.

Märtsi lõpul asus Kaitseliidu Alutaguse maleva pealiku ametisse major Margus Ets (40), vahetades välja major Arno Kodu, kes arvati reservi seoses piirvanuse täitumisega. Major Ets on varem teeninud Viru jalaväepataljonis erinevatel ametikohtadel alates rühmaülemast ja lõpetades staabiülemana. Ta on lõpetanud Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi ning Riigikaitseakadeemia ja täiendanud erialateadmisi Kaitseväe Ühendatud Õppeasustustes. Major Etsi on autasustatud kaitseväe teeneteristi, kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti, maaväe ohvitseri kuld- ja hõberisti, kaitseväe teenetemärgi ja mälestusmedaliga „10 aastat taastatud kaitseväge“.

KAITSELIIT

Uudised

Alutaguse malev sai uue pealiku

In memoriam Rene Rätsep 8.04.1982—19.03.2012 Meie keskelt lahkus ootamatult hea sõber, endine tunnustatud noorkotkas, kaitseliitlane ja kaitseväe ohvitser kapten Rene Rätsep. Rene Rätsep sündis 8. aprillil 1982 Võrus. Kooliteed alustas ta Võru Kesklinna gümnaasiumis. Aktiivse ja õpihimulise noormehena tegutses Rene juba kooliajal paljudes valdkondades, üheks neist oli osalemine Kaitseliidu noorteorganisatsioonis. 1995. aastal astus ta Noorte Kotkaste ridadesse. 1997. aastal jätkas Rene Rätsep õpinguid Võru Tööstustehnikumis. Suur tahtejõud, spordilembus, distsipliinitunnetus ja eneseteostamisvajadus viisid teda läbi kogu elu kindlalt sihtmärkide poole. Häid meeskonnatöökogemusi omanuna läbis Rene 1998. aastal kotkajuhtide kursuse. Samal aastal viis ta noorkotkaste võistkonna kaptenina oma rühma järjekordsel Mini-Erna raskel rajal võiduni ja esindas Eestit järgmise aasta kevadel Rootsis Põhjamaade sõjalisel mitmevõistlusel. 1999. aastal autasustati Rene Rätsepat võidu eest Mini-Ernal Erna Seltsi III klassi teenetemedaliga ja ta tunnistati maakonna parimaks noorkotkaks. Noorte Kotkaste peastaap tunnustas tema tegevust noorteorganisatsioonis eeskujuliku noorkotka rinnamärgiga. 2000. aastast kuulus Rene Rätsep Kaitseliidu ridadesse, osaledes aktiivselt noorte sõjalises kasvatamises ning Kaitseliidu õppustel ja võistlustel. Kaitseliidust saadud teadmised ja oskused aitasid Rene Rätsepal teha lõplik elukutsevalik. Lõpetanud Võru Tööstustehnikumi, jätkas ta õpinguid Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis, kus omandas ohvitseri elukutse. Raskuste ületamine oli Renele üheks peamiseks eneseteostamisviisiks, ta tegi kõike äärmise täpsuse ja suure sisemise põlemisega. Südamesoojus, sõbralikkus ja meeletu tahe alati lõpuni minna aitasid tal elus kõigega toime tulla. Soov ennast ikka ja jälle proovile panna ei jätnud teda ka väljaspool sõjaväelist tegevust. Palju matkanud inimesena jagas ta oma teadmisi meeleldi teistega ja tegutsedes vabal ajal mägimatkadel grupijuhina, kuni teda 19. märtsil tabas ootamatu haigushoog. Kahju, Rene, et see jäi viimaseks kõrguseks sinu lühikesel eluteel. Kapten Rene Rätsepat on eeskujuliku tegevuse eest Kaitseliidus tunnustatud korduvalt Kaitseliidu Võrumaa maleva pealiku tänukirjade ja käskkirjaliste kiitustega. 2004. aastal tunnustati tema tegevust Kaitseliidu III klassi teenetemedaliga ja 2007. aastal autasustati teda Kaitseliidu Võrumaa maleva teeneteristiga. Mälestus Rene Rätsepast kui ustavast sõbrast, endisest noorkotkast, isamaalisest ohvitserist ja abivalmist Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmest jääb paljude südamesse.

Kaitseliidu Võrumaa malev Võrumaa kodutütred Võrumaa noorkotkad

Kaitse Kodu! 4/2012

hel pühapäevahommikul jutustas tuntud ﬁlmitegija raadios oma raskustest ﬁlmimiseks loa hankimisel paljudes maailma riikides — mõnikord kulub selleks nädalaid või isegi kuid. Ja siis jõudis ta järjega kodusesse Eestisse, kus saab loa teinekord mõne tunniga. Iga kord panevat see teda õhku ahmima — selline kiirus on koju jõudnule ikka ja jälle ootamatu.

Maailmapilk

Kauguseigatsus, koduigatsus...

Samal nädalavahetusel pidas Viru hotellis oma aastakoosolekut Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu — organisatsioon, mis korraldas pagulaste välisvõitlust aastakümneid, kui meie kodumaa oli suure naabri kanna all. Vaeti eestluse olukorda nüüd, mil teine Eesti aeg on kestnud pea sama kaua kui esimene. Heideti pikk ja põhjalik pilk kodumaalt lahkumiste ja siia naasmiste ajaloole. Täna, mil pea igaühel on mõni hiljuti võõrsile siirdunud pereliige või vähemasti hea tuttav, on see teema jälle südamelähedane. Küsime: miks minnakse? Kas tullakse tagasi? Kui, siis millal? Luuletaja Karl Ristikivi on kodu- ja ulgueestlasi võrrelnud kahte harusse kasvanud puuga — harudel on ühised juured ja ühine tüvi, ent nad õõtsuvad tuules eraldi. Palju on kõneldud välis- ja kodueestlaste teineteisemõistmisest või -mõistmatusest. Kodumaal on pagulasi sageli nimetatud emigrantideks, mida on võõrsil tajutud solvanguna. Emigreeruja on maakeeli väljarändaja. Mis väljarändajad said olla inimesed, kes 1944. aasta sügisel pagesid kindla surma või vähemalt Siberi okastraadi eest? Paljud, kellele paate ei jätkunud või kes aegsasti randa ei jõudnud, puhkavadki Venemaa ürglaante olematutes haudades. Sõna „emigrant“ lasid okupatsiooni aastakümnetel kõnesolevas seoses käibele Kremli ustavad teenrid. 19. sajandi keskpaigani püsis eesti rahvuskeha hästi koos, vaid kolm-neli protsenti maarahvast elas väljaspool oma ajaloolist asuala. Siis aga tuli suur muutus: vallandus ulatuslik väljaränne Venemaa kubermangudesse, mis kasvas kohati kodumaalt lahkumise tuhinaks. Seda nimetati lausa haiguseks, minekupalavikuks. Maine vara müüdi odavalt ja mindi lausa külade kaupa. Vili oli kevadel külvatud, aga sügisel polnud kedagi lõikamas. Venemaal jäädi sageli hätta, ent tagasiteed enam ei olnud. Sinnani valitsenud rahvusromantiline vaade (Jannsen, Koidula) — meie maa on küll vaene, aga ikkagi oma — sai tugeva hoobi. 20. sajandi alguses hakati küsima: kas lahkujad on rahva paremik või on nad hoopis kõige nõrgemad meie hulgast? Äramineku puhul õigustati: koduta kodumaa pole kah suurem asi! Toona sündis eesti peredesse palju lapsi, aga talu pärandati ikka vanimale pojale. Maast oli suur nappus — parimad põllud olid endiselt mõisa omad. Nõnda see väljarännusurve kasvas. 1917. aastaks elas idapoolsetes kubermangudes juba 19% eestlastest. Iga viies! Ja siis see juhtus — igaveseks peetud Romanovite dünastia varises kokku, algas segaduste ja õuduste aeg. Tartu rahulepingu alusel pääses suur hulk kaasmaalasi küll tagasi Eestisse, ent rõhuv enamik jäi siiski punasesse põrgusse. Kas kunagised lahukujad võisid sellist asja ette näha? Eesti vabariigi sünd oli eestluse eneseteostuse kõrgeim vorm. Ent see ei päästnud üleilmsest majandussurutisest, tööpuudusest. Aastatel 1924—1938 oli lahkujaid 16 000 — nüüd juba läände, peamiselt Lõuna-Ameerikasse. Teise maailmasõja puhkemise ajaks elas Läänes ühtekokku 30 000 meie kaasmaalast. Ja siis läksid siit Hitleri kutsel baltisakslased — umbes 13 000 inimest, kes olid Eestis kodunenud seitse sajandit. Seejärel rannarootslased. Ning kõige tipuks — Punaarmee naasmise masendavail sügispäevil 1944 — lahkus umbes seitse protsenti kogu eesti rahvast. Paljud hukkusid kalapaadiga tormisel merel, teised leidsid oma otsa Vene lennukite või allveelaevade rünnakuis. Saksamaale pääsenutest jäi mõnigi liitlaste pommirahe alla, eriti maatasa tehtud Dresdenis. Ja siis algas Eestis NKVD jaht „kodumaa reeturitele“ — neile, kes ei jõudnud põgeneda. Friedebert Tuglas, Paul Keres ja Tiit Kuusik olid nende õnnelike hulgas, kes jõudsid randa hilinemise tõttu siiski märkamatult koju tagasi ja pääsesid kõige hullemast. Ehk oli Eesti tuleviku seisukohast hea, et kõik ei pääsenud pakku? Kui maa oleks tühjaks jooksnud, kes oleks siis 1988. aasta öölaulupidudel lippu lehvitanud ja meid vabaks laulnud? Aga mis siis nüüd? Oleme jälle kaks aastakümmet oma maa peremehed, ÜRO jt organisatsioonide liikmesriik. Riik, mis kuulub viie kõige vabama hulka maailmas — ajakirjandusliku sõnavabaduse poolest. Aga õnne poolest? ÜRO on põhjalike uuringute ja küsitluste põhjal avaldanud liikmesriikide õnnelikkuse tabeli. Oleme selles 72. kohal — Kosovo, Kuuba, Paraguai, Alžeeria, Leedu järel. Kuidas on selline asi võimalik? Meie elatustase on isegi Leedust kolmandiku kõrgem, teistest rääkimata. Milles seisneb õnne valem? Miks oleme õnnetud? Kui palju erinevad tänased Eestist mineku põhjused toonastest? Kas nüüd minnakse kauguseigatsusest või ikkagi koduta kodumaa tundest? Kas uues kodus saadakse õnnelikuks või hakkab vaevama koduigatsus?

TRIVIMI VELLISTE, Kaitseliidu Toompea malevkonna liige

Kaitse Kodu! 4/2012

Põhiteema Kevadtormi tõttu sõidab Kaitseliidu kaudu mai keskel nädalaks värsket õhku hingama enam kui 700 inimest

Eelkõige loodavad Kevadtormile üksusi saatvad ülemad, et õnnestub harjutada koostööd nii oma üksuse sees kui ka naabrite, ülemuste ja alluvatega.

kapten Rein Luhaväli. Et Lääne-Virumaale jäävad dessandiohtlikud alad, tuleb mõistagi olla valmis ka dessanditõrjeks.

Kesk-Eestist Virumaale appi LIIVI REINHOLD Kaitse Kodu! peatoimetaja

evadtormiks ettevalmistavatel reservõppekogunemistel Kaitseliidus käis üle 600 inimese, nende seas nii kaitseliitlasi kui ka üldreservi mehi. Oma üksustega lähevad suurõppusel välja Alutaguse, Viru, Järva ja Jõgeva malev, Küberkaitseliit ning nurkapidi ka Kaitseliidu Kool ja Naiskodukaitse. Alutaguse,Viru ja Järva malev panevad lisaks staairu mapidele välja lahingukompaniid, lev saab Alutaguse ka staabi- ja tagalaKevadtor- kompanii. Küberkaitseliit saadab mil kätt proovida õppuse alale Lääne-Virumaale väga realistlikes vaid staabi, osaleb aga toetava üksusega eemalt Tartust. Kaitsetingimustes. liidu Kool korraldab Kevadtormi tiiva all oma tasemekursuste lõpuharjutuse Kotkalend, mille ﬁnaalis lähevad värsked juhid Kevadtormile üksusi juhtima.

Viru malev saab Kevadtormil kätt proovida väga realistlikes tingimustes: nende vastutusala ongi Viru maleva tegelik vastutusala Lääne-Virumaa ja ülesanne samuti kaitseliitlik. „Põhiülesanne on sisejulgeoleku tagamine, et olukord meie vastutusalal oleks kontrolli all ja näiteks varustuse liikumine tagatud,“ jutustab Viru maleva pealik 10

ERIK REINHOLD

Kevadtormi sulatuskatel Kapten Luhaväli on igati rahul ülesandega tagada õppusel sisejulgeolek maleva tegelikul vastutusalal: „See on igati mõistlik, sest rahuajal tulebki oma vastutusala tundma õppida,“ arvab kapten Luhaväli. Ülesande täitmiseks on kasutada staap koos staabirühmaga ning lahingukompanii koos tankitõrjekahuri- ja miinipildujarühmadega. Kui staabirühm ja lahingutoetusüksused komplekteeritakse üldreservist, siis lahingukompanii ja staap peamiselt kaitseliitlastest. „Oleme püüdnud paigutada juhtivatele kohtadele kaitseliitlased,“ lisab kapten Luhaväli. Viru malev ennustab ettevalmistavate õppuste põhjal, et saadab välja 130–150 võitlejat, kuid saab õppusel arvestada lisajõuna ka järvakate lahingukompaniiga. „Kui õppus korda läheb, oleme 18. maiks täitnud oma ülesanded suuri kaotusi kandmata, üksuste moraal on kõrge ja vabatahtlikud ülemad valmis oma tööd jätkama,“ kirjeldab Viru maleva pealik Kevadtormi ideaaltulemust. Järva malev osaleb Kevadtormil staabi ja lahingukompaniiga. Õppusel allutatakse lahingukompanii Viru malevale ning selle peamine ülesanne on liikumiste toetus ja tagala julgestus Rakvere alal ning dessanditõrje. Lahingukompanii komplekteeritakse nii kaitseliitlastest kui ka reservõppekoKaitse Kodu! 4/2012

Harjutame kokku Kevadtormil saavad lahingukompanii ülesanded siiski täidetud, loodab major Niglas viimase õppekogunemise põhjal. „Need, kes ettevalmistuse läbisid, on saanud väga korraliku väljaõppe ja seetõttu suutelised oma ülesandeid edukalt täitma,“ kinnitab malevapealik. Jõgeva malev läheb Kevadtormile, et harjutada Kirde kaitseringkonna alluvuses paarikümneliikmelise staabikoosseisu tööprotseduure. Alutaguse malev paneb välja koguni kaks kompaniid: tankitõrjekahurirühma ja miinipildujarühmaga tugevdatud lahingukompanii ning pioneerirühmaga täiendatud staabi- ja tagalakompanii. Alutaguse maleva pealik major Margus Ets loodab, et üksused Kevadtormil ka tegevust leiavad. „Minu arvates on eelkõige tähtis, et nii staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingukompanii saaksid õppuse raames võimalikult reaalse lahingukogemuse,“ ütleb major Ets. Eelkõige on malevapealiku hinnangul vaja üksuste ülematele anda juhtimiskogemust, samuti võimaldada üksuste kokkuharjutamist ja oma taktikaliste oskuste lihvimist.

Alutaguse maleva üksused koosnevad samuti nii kaitseliitlastest kui ka üldreservist appi kutsutud meestest, major Etsi hinnangul on kaitseliitlasi üksuses umbes kaks kolmandikku.

oopis omaette ülesanne on suurõppusel Kaitseliidu pesamunal Küberkaitseliidul.

Hoopis omaette ülesanne on suurõppusel Kaitseliidu pesamunal Küberkaitseliidul. Küberkaitseliit osaleb õppusel mõnekümne vabatahtlikuga, kes kutsutakse sinna reservõppekogunemise kutsega. Suurem jagu neist siiski niisket magamiskotti tunda ei saa, sest Küberkaitseliidu analüüsiv toetusüksus jääb Tartusse, õppuse alal liigub ringi vaid väike staap. Küberkaitseliidu ülesanne on selle ülema leitnant Tanel Meieli sõnul jälgida õppuse küberruumi, otsida ja leida turvaauke ning anda hinnang kaitseväe võrgu turvalisusele, aga leitnant Meiel rõhutab ka võimalust ja vajadust töötada välja oma staabiprotseduurid.

Põhiteema

gunemisele kutsutud üldreservi meestest. Üksuse suuruse järgi tähendaks see ligi 200 võitleja rakendamist, tegelikkuses läheb välja pisut üle saja inimese. „Osaleva isikkoosseisu arvuga ei saa rahule jääda, see on liiga väike,“ tunnistab Järva maleva pealik major Arvi Niglas ja lisab samas, et Kevadtormiks valmistumise teise etapi õppusele 12.–14. aprillini jäid põhjuseta tulemata vaid üksikud kutsututest. Ülejäänud olid õppusest igati seaduslikult vabastatud: lõviosa tervise, vähemad töö tõttu.

Kõigi malevate staabid sõidavad õppusele juba 8. mail, kompaniid jõuavad paiknemisalale 11. mail. Õppus lõpeb kõigile laupäeval, 19. mail. Küberkaitseliidul on ülesande täitmiseks kasutada ajavahemik 12.–18. maini.

2 X VIRU MALEV

Viru maleva lahingukompanii naudib Kevadtormil jämedate torude tuge

Kõik Kevadtormile minejad läbisid enne maikuud ettevalmistavad harjutused

Kaitse Kodu! 4/2012

Põhiteema

Kaitseliidu Kool katsetab formaati Kaitseliidu Kooli tasemekursuste lõpuharjutus Kotkalend viib kursuslased 48 tunniks Kevadtormile reaalsete manöövrite keskele. LIIVI REINHOLD Kaitse Kodu! peatoimetaja

õik need, kes tunnevad end olevat Kaitseliidu Kooli kompaniiülema, rühmaülema, rühmavanema või nooremallohvitseri kursuse lõputunnistuse väärilise, peavad seda enne tähtsa paberi kättesaamist reaalsetes üksustes tegutsedes tõestama. „Tasemekursuste lõpuharjutus on koolis traditsioon, aga sel aastal oleme võtnud enneolematult suure ampsu,“ juhatab mastaapse õppuse sisse kooli sõjalise juhtimise õppesuuna ülem ja Kotkalennu planeeriv ohvitser kapten Rudolf Jeeser.

Kõigepealt käbisõda Tänavu kevadel on enneolematult suur tasemekursuste lõpetajate hulk, sest korraga lõpetavad nii koolis läbi viidud kompaniiülema, rühmaülema ja

rühmavanema kursus kui ka Tartu ja Harju maleva kaitseliitlastele koju kätte toodud nooremallohvitseride kursused. Numbrite keeles tähendab see 54 nooremallohvitseri kursuse lõpetajat, 9 vanemallohvitseri ja 28 ohvitõik need kaitse- serikursuse lõpetajat – ühtekokku 91 liitlased saavad võitlejat. Kõik need Kevadtormil oma kaitseliitlased saavad käsutusse kursuse Kevadtormil oma tasemele vastava käsutusse kursuse tasemele vastava üksuse, mida tuleb üksuse, mida tuleb harjutuse käigus 48 harjutuse käigus 48 tundi reaalselt juhtida. tundi reaalselt juhtida: kompaniiülema kursuse lõpetajad kompanii, rühmaülema kursuslased rühma jne.

„Kõige raskem saab tõenäoliselt olema rühmaülematel, nendele on need 48 tundi tõeliselt intensiivsed,“ ennustab kapten Jeeser kerge murenoodiga hääles. Ometi otsustas kool, et kunstlikult kellegi elu kergemaks ei tehta. „See ongi objektiivne, rüh-

Kotkalennu juhtmõtteid on tuua ühele harjutusele kokku eri tasandi juhid

Kaitse Kodu! 4/2012

TEET SUUR/ VIRUMAA TEATAJA

maülemal ongi sellises olukorras väga palju ülesandeid,“ selgitab kapten Jeeser. Asja mõte ei ole siiski kedagi tühjaks pigistada ega ootamatus kohas kassipojana vette visata. Kapten Jeeser rõhutab, et eesmärk on pärast kuudepikkust õppimist saada ka planeerimis- ja juhtimiskogemus: „Minu arvates on harjutuse õnnestunud siis, kui kursuslased kirjutavad tagasisides, et on saanud niisuguse juhtimiskogemuse, mida nad mujalt saanud ei ole.“ Kaitseliidu Kooli juhataja Erik Reinhold juhib aga tähelepanu asjaolule, et Kevadtorm on tegelikult väga pisike osa kogu kavandatud harjutusest. „Suuresti on asja mõte selles, et toome eri tasandi juhid omavahel kokku,“ selgitab Reinhold. „Kotkalennul saavad õppurid praktikas kätte selle tunde, et nad pole oma otsustes üksi: neil on ülemad, alluvad ja naabrid. Sedalaadi integreeritud õpe aitab tajuda oma rolli sõjaväelises masinavärgis.“

Põhiteema

Kotkalennu plaanidest räägib Kaitseliidu Kooli sõjalise õppesuuna ülem kapten Rudolf Jeeser

kooli ülem Erik Reinhold ja selgitab: „Asja mõte on see, et juhid saavad oma juhtimisfunktsioone harjutada sõduri jalgu asjatult kulutamata. See on on piiripealne meetod – ühelt poolt praktiline ja teisalt ressursisäästlik.“ Tegu pole mingi uudisega, niisugust meetodit kirjeldavad meie oma väljaõppejuhendid ja kasutavad ka NATO partnerid.

Kursuslased saavad üksused oma käsutusse 13. mai hommikul, aga sõdurisaapad tuleb jalga tõmmata juba 5. mail. „Alustame TEWTi ehk taktikalise harjutusega ilma vägedeta,“ ütleb kapten Jeeser. TEWT on akronüüm, mis koondab inglisekeelset mõistet tactical exercise without troops ehk taktikaline harjutus üksusi kaasamata. See tähendab, et harjutuse alal moodustatakse neli üksust ja olukordadest mängitakse läbi vaid juhtimiselement. „Piltlikult öeldes tuleb jaoülematel käsu andmiseks üles rivistada käbid ja kännud,“ kirjeldab meetodit

Ajaloolised lahingupaigad Harjutuse teises etapis koondatakse kõik võitlejad ühte üksusesse, nooremallohvitseri kursustest moodustatakse jaod ja olukorrad mängitakse läbi juba realistlikumalt, hariliku väliharjutusena. Kolmas etapp algab reede hommikul, kui kursuslased jagatakse laiali Järva, Viru ja Alutaguse maleva Kevadtormil harjutavatesse üksustesse, kus nad vahetavad 48 tunniks välja sealsed tegelikud juhid. Inspiratsiooni Kotkalennu ülesannete lahendamiseks saab sja mõte on ammutada ajaloost, sest harjusee, et juhid tus viib kursuslased ajaloolisse saavad oma lahingupaika kolme maakonna ja kolme valla territooriumil. Vas- juhtimisfunktsioone tutusaladesse mahuvad Laekvere harjutada sõduri vald Lääne-Virumaal, Avinurme jalgu asjatult kuluvald Ida-Virumaal ja Torma vald Jõgevamaal. Näiteks käis just tamata. nendel aladel Teise maailmasõja Avinurme lahing: üks vähestest teadaolevatest kordadest, mil eesti soost poisid Saksa ja Nõukogude vägedes üksteise vastu pidid sõdima. Lahingutest, mida need künkad ja tasandikud näinud on, jutustab harjutusel Laidoneri muuseumi direktori asetäitja teadusalal ajaloolane Toomas Hiio.

ERIK REINHOLD

Kaalul pole aga vaid tänavuste tasemekursuslaste lõpuharjutus: Kotkalennuga katsetab Kaitseliidu Kool, kas ja kuidas väljatöötatud mudel toimib, et see pärast harjutust juba täiustatud kujul malevatele kasutamiseks edasi anda.

Kaitse Kodu! 4/2012

Harjutusee tagamiseks läheb vaja 45 paari abikäsi: lisaks kooli oma kaadrile tulevad appi nii kaadrikaitseväelased kui ka vabatahtlikud instruktorid malevatest, toeka pudrukausi ulatavad õppuritele Alutaguse Naiskodukaitse toitlustajad. 13

Persoon Afganistanis tuleb ka autojuht-mehaanikul teha kõike, mis parasjagu vaja teha. Margusele see meeldib — nii ei teki rutiini

Kaitseliitlane Afganistanis Seersant Margus Paekivi naudib väljaõpet EVERT PAAS, major Eesti kontingendi teabeohvitser Afganistanis

eersant Margus Paekivi on minu silmis mees, kes räägib vähe ja teeb palju. Kohtusime 1. juulil 1997 Võrus Kuperjanovi jalaväepataljonis, kus alustasime koos ajateenistust C-kompanii SP-rühmas. Margus eristus rühmakaaslastest selle poolest, et tahtis teha alati veidike rohkem kui nõuti ja lihvida oma sõdurioskusi täiuslikkuse lähistele. Kus sa sündisid ja kasvasid ning kus ja mida õppisid enne ajateenistusse astumist? Sündisin 1978. aastal Tartus. Minu vanematekodu asub Põlvamaal üsna Põlva lähedal. Seal ma siis kasvasin koos kahe vennaga. Tegime kõike seda, mida poisid ikka teevad: mängisime sõda, ehitasime võrre jne. Eks sealt ole pärit ka minu tehnikahuvi. Koolis käisin Põlvas toonases Johannes Käisi nimelises Põlva keskkoolis (praegune Põlva 14

Ühisgümnaasium). Eks kooliõplves sai ka tegeldud mitmesuguste hobidega ja et mu kodu oli koolist kõigest nelja kilomeetri kaugusel, sageli jalgsi kooliteed käidud. Keskkooli ajal juhtus nii, et tänu ühele klassivennale sai minust kaitseliitlane. Eks mul olnud kooliajal roosa unistus saada ohvitseriks. Oli isegi plaan minna pärast keskkooli Sisekaitseakadeemiasse õppima. Kuid juhuse tahtel läksin kohe pärast keskkooli lõppu vabatahtlikuna ajateenistusse. Mida mäletad ajateenistusest? Ajateenistusest mäletan üsna palju. See oli võrratu aeg kogemuste ja oskuste omandamiseks. Pealegi oli siis meie riigis ja kaitseväes huvitav ajajärk. Muidugimõista olin veel noor ja roheline. Võiks isegi öelda, et ülemäära aktiivne. Kuid eks see ole ajaga taandunud. Praegu enne ikka mõtlen ja siis tegutsen. Esimene nädal oli ajateenistuses üsna kurnav ja koguni hirmuäratav. Siis tuli kohanemine. Kui pataljon metsa kolis, oli elu lausa lust. Kaitse Kodu! 4/2012

Persoon

liikmena rahuvalvemissioonil Bosnias. Siinkohal tervitused kõigile neile, kellega koos Bosnias olime. Pärast esimest missiooni naasin malevasse oma vanale töökohale. Mingil hetkel muudeti see koht jälle tegevteenistuse kohaks. Ja nii see aeg veeres, kuni eelmise aasta lõpul otsustasin käia veel ühel missioonil, seekord Afganistanis. Siin ma siis nüüd olen.

EVERT PAAS

Sa valisid üleajateenijana jätkamise asemel teenistuse Kaitseliidus. Millised on sinu eredaimad mälestused Kaitseliidus kogetust? Väga raske on midagi eriti eredat välja tuua. See, mis alguses tundub eriline, on mõne aja möödudes juba rutiin. Aga mis ikka meelde tuleb, on see sagimine enne mõnd suuremat üritust. Kõrvalseisjale võib see tunduda lausa kaosena. Kuid kõik saab alati siiski tehtud.

Kogu see õppeklassi püstitamine ja õppimine metsas peaaegu olematute vahenditega oli väga kasulik kogemus. Ja muidugi ohtralt vahiteenistust. Eks neid huvitavaid ja meeldejäävaid hetki olnud palju. Ja peamine saadud kogemus – elada inimeste grupis kinnisel territooriumil – on selline kogemus, mida mõistab vaid see, ellel miskes on selle ise läbi teinud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ajateenistuses sioonil on anti hea väljaõpe. minu ame-

tikohaks ladude

Kuidas kulges sinu elu pärast ajagrupi autojuhtteenistust? Ajateenistuses purunes minu roosa mehaanik. unelm saada ohvitseriks. Kokkupuude reaalsusega tekitas arusaamise, et see ei ole kohe üldse see, mida ma tahan. Nii juhtuski, et pärast ajateenistust sai minust hoopis turvatöötaja ﬁrmas ESS Tallinn. Seal töötasin üsna lühikest aega, sest Tallinn ei olnud mulle sobilik elukoht. Hakkasin vaikselt maad kuulama, et leida mingit tööd kodule lähemale. Ühtäkki tuli pakkumine Kaitseliidu Põlva malevast: neil oli vaja operatiivkorrapidajat. Mulle see sobis. Ja nii olengi ma 1999. aasta kevadest tegevteenistuses. Mingil hetkel kadus see tegevteenistuse koht küll ära ja olin samas ametis lepingulisena. 2006. aastal osalesin Kaitseliidu baasil komplekteeritud üksuse Kaitse Kodu! 4/2012

Kirjelda palun veidi kaitseliitlase kui vabatahtliku riigikaitsja moraali nii, nagu sina seda näed. Mida mõtlevad need mehed ja naised, kes oma tööst vabad nädalavahetused riigikaitsele ohverdavad? Väga raske on öelda, mida teised mõtlevad. Ma arvan, et neile, kes sellega tegelevad, see tegevus meeldib. Pakub ju Kaitseliit mitmekülgseid eneseteostusvõimalusi. Pealegi on need, kes on asjast huvitatud, väga motiveeritud. Kindlasti on osal neist tahe anda oma panus riigi kaitsmiseks. Ja nagu ikka, on ka neid, kes on liitunud lihtsalt soovist kuhugi kuuluda. Ja miks mitte end riigi kulul arendada ja olla valmis rasketeks aegadeks? Mis sulle Kaitseliidu Põlva maleva juures meeldib? Eelkõige meeldib mulle see seltskond, kellega ma koos töötan. See on nagu üks suur pere. Teine asi on see, et rutiini ei ole väga palju. Pidevalt on vaja teha midagi uut. Kuidas suhestuvad sinu silmis professionaalse sõjaväelase ja staažika kaitseliitlase tehnilistaktikalised oskused ja moraalne valmidus täita sõjaaja ülesandeid. Siin tulebki mängu see, kes teeb seda raha pärast ja kes sellepärast, et tahab. Seega hindan vabatahtlike motiveeritust kõrgemaks. Kuid... Esmalt varustus. Kaitsevägi on oma varustuse ja võimalustega kogu aeg sammukese ees. Teine asi on väljaõpe. Kui kaitseväes on kogu üksus saanud ühtse väljaõppe, siis Kaitseliidus see päris nii ei ole. Väljaõpe on ebaühtlane ning sõltub üksusest ja selle liikmetest. Teisisõnu, need, kes on vaid nimed nimekirjas, ei saa kuidagi olla samal tasemel nendega, kes käivad kohal võimalikult paljudel õppustel. Lisaks teevad erinevatel ajajärkudel väljaõppe saanud mehed igaüks asju veidi isemoodi. Samas saavad üksused, kes on kokku töötanud, ülesannetega hakkama samaväärselt elukutselistega või isegi paremini. Paremini just selle arvelt, et nad on motiveeritud ja tunnevad hästi oma kodukandi olusid ja inimesi. 15

Persoon Oleme sinuga praegu rahvusvaheliste julgeolekujõudude sõjalisel operatsioonil Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis. Mis on sellel missioonil sinu ametikoht ja ülesanded? Sellel missioonil olen ladude grupi autojuht-mehaanik. Kuid vaatamata ametikoha spetsiiﬁkale tuleb teha kõike, mis ette tuleb. Ja see ongi missioonil teenimise puhul tore. See ei lase tekkida rutiinil. Lisaülesanneteks on näiteks ladudest vahendite ja kütuse väljastamine, masina koormamine, konteinerite pakkimine, prügivedu ja muidugi ka vahiteenistus. Ja kõik see, mis sinna vahele mahub. Sõidan sinna, kuhu vaja, ja teen kõike, mida vaja. Millises rütmis kulgeb sinu argine tööpäev? Päev algab hommikusöögiga. Seejärel arutame läbi suuremad asjad, mis on vaja päeval ära teha. Ja siis läheb lahti. Vahepeal tuleb lõuna. Ja pärast lõunat jätkub töö kuni pimeduseni. Pärast õhtusööki päevane tormamine vaibub, siis on aega enda jaoks. See kulub lähedastega suhtlemisele, maailma asjade arutamisele, ﬁlmide vaatamisele, lugemisele. Peagi ongi öö ja uneaeg. Nii see käib. Kas see amet pakub sulle neid katsumusi, mida tulid otsima? Kas ma just katsumusi otsin... Pigem vastab see minu ootustele. Omandan siin häid kogemusi. Ja naudin seda tööd. Olgem ausad, peamine põhjus siin olla on raha. Teine põhjus on kuuluda nende hulka, kes on Afganistanis käinud. Olen alati neid mehi ja naisi imetlenud. Boonusena olen saanud väga huvitava väljaõppe. Kas plaanid veel mõnel missioonil osaleda? Millisel ametikohal? Esialgu ei ole sellist plaani. Kuid ega ma elagi plaani järgi. Mingil hetkel võib tulla otsus taas missioonile minna. Kuid praegu seda otsust veel ei ole. Mida pead elus oluliseks? Elus on palju olulisi asju. Kõik oleneb sellest, kust nurgast vaadata. Kuid oluline on elada nii, et ei oleks enda pärast häbi ja ei peaks midagi kahetsema ning oleks häid sõpru. Sest just sõbrad on 16

EVERT PAAS

Margus on alati imetlenud Afganistanis käinud mehi ja naisi, nüüd on ta ise üks nende hulgast

need, kes aitavad su välja igast raskusest. Tänan teid, sõbrad, toetuse eest! Vähemoluline ei ole ka pere toetus. Tänud teilegi! Mille nimel oled valmis oma elu ohtu pannes võitlema ja mille nimel ei ole? Sellele ei saa otsesõnu vastata. Iga situatsioon on erinev. Kõik oleneb olukorrast. Kuid oma pere eest igal juhul. Mis peaks maailmas juhtuma, et sa oma põhimõtted hülgaksid? Tõenäoliselt peaks maailm siis otsa saama. Küll aga võivad paljud faktorid kõigutada minu aatelisust. Aateid ju lauale ei pane. Kuid loogika ütleb, et asjad saavad liikuda vaid paremuse suunas. Millisena tunnetad oma sotsiaalset staatust kaitseliitlaena? Sotsiaalselt tunnen end tavalise tööinimesena. Ei ole sellist tunnet, et mind kuidagi esile oleks tõstetud, aga ei taju ka mingit negatiivset suhtumist. Lihtsalt tavalisest tööinimesest erinevalt püüan olla kõikvõimalikeks olukordadeks valmis. Muus osas aga olen ma võrdne kõigi teiste kodanikega meie riigis. Laias plaaaitsenis olen vaid üks väike osa ühest liidus suurest süsteemist. Kaitseliidus tunnen, et olen osa meeskonnast. tunnen, Tunnen igakülgset toetust ja püüan et olen osa ka ise teistele toetust jagada. Püüan meeskonnast. teha kõik, et mulle antud ülesanded saaksid võimalikult hästi täidetud. Ja ega ma seda muidu teeks, kui see mulle ei meeldiks.

Kas ja millal plaanid pere luua ja lapsed saada? Et ma ei ela plaanide järgi, ei ole võimalik seda öelda. Kuid elu liigub selles suunas ja küllap see millalgi ka teoks saab. Milliseid väärtusi ja põhimõtteid tahad edasi anda oma järglastele? Arvan, et edasiandmist väärivad ausus ja töökus. Ja austus teiste vastu. Kaitse Kodu! 4/2012

Alu mõisahoones kogunes 21. aprillil Kaitseliidu erakorraline keskkogu, et vaagida ja langetada otsused Kaitseliidu kodukorra muutmise kohta. LIIVI REINHOLD

eskkogu arutas asju, mis sätestatakse Kaitseliidu kodukorras. Et üks pärast Kaitseliidu seaduse esimest lugemist tehtud muudatusettepanek soovitas kõik keskset juhtimist käsitleva kodukorrast seadusesse üle viia, arutas keskkogu vormiliselt Kaitseliidu seaduse projekti muudatust. Keskrevisjonikomisjoni ülesanded muutuvad organisatsioonipõhisemaks,“ tutvustab kodukorra uuendamise eest vastutava töögrupi juht Hannes Toomsalu üht keskkogul toetuse saanud muudatusettepanekut. „Riiklikku järelevalvet meie tegevuse üle teostavad kaitseministeerium ja kaitseväe juhataja ning vahendite kasutamise otstarbekust jälgib riigikontroll,“ loetleb Toomsalu, „keskrevisjoni roll uue kodukorra järgi on pigem valvata organisatsiooni arengu ja vabatahtlike juhtimisse kaasamise üle Kaitseliidus,“ selgitab ta. Suuresti arutas keskkogu oma töökorraldust. Muutus keskkogu liikmete valimise kord: edaspidi valib keskkogu liikme struktuuriüksuse esindajatekogu ja senise ühe aasta asemel kolmeks aastaks. „See on järjeui uued pidevuse küsimus,“ räägib struktuurikodukorra töörühma juht üksused said Hannes Toomsalu otsuse tausta lahti. „Kui seni valiti muutustega keskkeskkogu liige juhatuste kogul hääleõiguse, poolt vahetult enne kesk- siis keskjuhatus kogu, siis esindajatekogu osaleb uue koduantud mandaat on kahtlemata tugevam. Kolmeaas- korra järgi keskkogu tase ametiaja taga on soov koosolekutel vaid suurendada keskkogu jär- sõnaõigusega. jepidevust, et delegaatidel tekiks kogemus ning nad teaksid, mida ja kuidas on otsustatud varasematel istungitel,“ selgitab ta. Pikenenud ametiajaga käib kaasas asendusliikme vajadus, seetõttu otsustas keskkogu toetada ettepanekut, mille kohaselt valitakse igast struktuuriüksusest kolmeks aastaks ka keskkogu asendusliige.

Üks põhimõttelisi muutusi, mida keskkogu otsustas toetada, on uute struktuuriüksuste, Naiskodukaitse, noorteorganisatsioonide ja Küberkaitseliidu, esindatus keskkogus. Struktuuriüksuse esinduse suurus sõltub selle liikmete arvust: iga 500 tegevliikme kohta valitakse üks keskkogu liige. Struktuuriüksuse juht kuulub keskkogusse ametikohajärgselt. Noorteor-

Kaitse Kodu! 4/2012

ganisatsioonid on aga vaatamata oma arvukusele keskkogus esindatud vaid ühe valitud esindaja ja struktuuriüksuse juhiga, sest täiskasvanud liikmete hulk on noorteorganisatsioonides väike.

Kaitsetahe

Kodukord võtab ilmet Kui uued struktuuriüksused said muutustega keskkogul hääleõiguse, siis keskjuhatus osaleb uue kodukorra järgi keskkogu koosolekutel vaid sõnaõigusega. „Keskjuhatus on ju keskkogu otsuseid täideviiv organ,“ selgitab Toomsalu, „võimude lahususe printsiibi järgi tekib küsimus, kuidas saab keskjuhatus keskkogul ise endale ülesandeid püstitada ja neid siis võidukalt täitma asuda.“ Erandiks jääb Kaitseliidu ülem, kellel keskjuhatuse liikmena säilib hääleõigus ka keskkogul. Erandi tegemise põhjus on Kaitseliidu ülema roll vahelülina Kaitseliidu ja kaitseväe vahel. „Kaitseliit saab oma ülesanded peamiselt kaitseväelt ja Kaitseliidu ülem on sisuliselt ainus, kes saab tuvastada konﬂikti organisatsiooni arendamise ja organisatsioonile antud ülesannete vahel,“ ütleb Toomsalu. Sellega seonduvalt on Kaitseliidu ülemal ka vetoõigus keskkogu otsuste osas. Keskjuhatus jääb uues kodukorras viieliikmeliseks: lisaks Kaitseliidu ülemale ja Kaitseliidu peastaabi ülemale valitakse sinna veel kolm liiget, kes peavad kehtestatud nõuete järgi olema vähemalt 21-aastased ja vähemalt aastase madalama struktuuriüksuse juhatuse liikme kogemusega. „See on jällegi järjepidevuse küsimus, et keskjuhatusse satuksid inimesed, kes organisatsioonist juba midagi teavad,“ ütleb Toomsalu. Ehk parandab see organisatsiooni sisekommunikatsiooni ja toob juhatuse ette teemasid, mis muidu soikuksid struktuuriüksuste juhtkondade tasemel. Kolmas põhimõtteline keskjuhatuse tööd puudutav otsus oli ettepanek muuta keskjuhatuse liikme ametikoht palgaliseks. Seda ettepanekut keskkogu ei toetanud, seda ei toetanud ka keskjuhatus ise ega vanematekogu. „Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon ja palgaline juhatus oleks vastuolus organisatsiooni loogikaga,“ võtab Toomsalu selle teema kokku ja lisab, et objektiivselt tekkivate kulude katmist näeb ette ka praegune kord ning nii jääb see ka uues kodukorras. Kaitseliidu seadus võetakse plaanide kohaselt vastu sügisel. Praegu on Riigikogu riigikaitsekomisjonil piisavalt tegemist kaitseväeteenistuse seaduse projektiga ja Kaitseliidu seaduse menetlemine on seetõttu pisut edasi lükkunud. Et kodukord on seaduse rakendusakt, sõltub see seadusest. „Kuid juuni korralisel keskkogul tuleb täistekst kinnitada,“ on Toomsalu siiski optimistlik ja loodab, et selleks ajaks on võimalik arvestada juba teise lugemise läbinud Kaitseliidu seaduse tekstiga.

Väljaõpe

Riigikaitseõpetus kasvatab kodanikutunnet Riigikaitseõpetuse eesmärk on anda arusaam riigi kaitsmise põhimõtetest ja iga kodaniku rollist selles. Noored ise hindavad kõige kõrgemalt kursuselt saadud praktilisi oskusi, nagu esmaabiteadmisi ja metsatarkusi. KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Reede hommik, Potsepa karjäär Pärnumaal

Kõlab äratus ja vaikselt hakkavad nähtavale ilmuma lapsed, näod alles unised. Kuigi algamas on kevadise koolivaheaja viimane päev, mis paljudele seostub kodus oma voodis puhaste linade ja pehmete patjade vahel poole lõunani põõnamisega, ei kosta ühegi riigikaitseõpetuse raames metsa tulnud gümnaasiumiõpilase suust nurinat, seda isegi mitte pärast põgusat hommikuvõimlemist kerges pakases. Pigem on olukord otse vastupidine. Tsipa liigutamist mõjub noortele turgutavalt ja liigutuste loidus, mis mõnelgi on tingitud pikale veninud õhtust laagrilõkke ääres, asendub erksusega. Õpilaste säravatest silmadest võib välja lugeda, et nad on valmis rinda pistma kõigega, mis algaval päeval varuks on. Ja seda on piisavalt. KRISTJAN PRII

Kelgutama!

Päike on end ammu taevasarvale veeretanud, kuid sellest hoolimata on õhk jahedavõitu. Eriti veel kõrgustesse küünitavate mändide varjus põlvesügavuste lumehangede ja tuisuvaalude keskel, kuhu on üles seatud Kaitseliidu Pärnumaa maleva korraldatava riigikaitselaagri telgid, lõkkeplats ja ajutine väliköök koos selle juurde kuuluva atribuu-

tikaga. Kell on lähenemas seitsmele. Instruktorid ja õpetajad on juba jalul ning tegevuses, kohe on kord ka õpilaste käes.

Kaitse Kodu! 4/2012

Väljaõpe

KARRI KAAS

Major Laanisto õpetab riigikaitset juba 1998. aastast

Riigikaitseõpetuse ainekavas on laagril kindel ülesanne. Lisaks laagrirutiini tundmisele peavad noored oskama lahendada ülesandeid, mille olemus nõuab keha ja mõistuse tiheda koostöö rakendamist praktikas. Kuid enne seda kõike võetakse kerge hommikueine, et keha ja mõistus üldse koostöövõimelised oleksid. Tummine puder sobib sellisel hommikul kõige paremini, kuigi mõnigi näoilme kõneleb hoopis millestki muust. Ometi süüakse kõik kausid simesed enam-vähem tühjaks, sest laagsõjalise rilisteni on jõudnud teadmine, et kasvatuse mets pole koht peenutsemiseks ja õpetuse tunning pelgalt kaunist loodusest ja nid anti 1927. linnulaulust kõhtu täis ei saa.

aasta oktoobris. Kõhutäide on oluline, sest järgmiseks on plaanis väike sõjalissportlik võistlus, milles õpilased riigikaitsetundides omandatud teadmistes ja oskustes üksteiselt mõõtu saavad võtta. See näitab instruktoritele ja õpetajatele kenasti ära, millele edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Kuigi riigikaitseõpetus on pikkade traditsioonidega õppeaine, ei tähenda see, et poleks kuhugi areneda. Kindlasti on.

Traditsioonidest tänapäeva Riigikaitseõpetust õpiti Eesti koolides juba enne Teist maailmasõda, ülevaate selle õppeaine ajaloost annab kaitseministeeriumi koduleht. Noorte riigikaitseline ettevalmistus algas ka sel ajal gümnaasiumiastmes, kuid toona oli sihiks anda lõpetajatele ettevalmistus, mis vastab noorsõduri kahekuulisele õppekavale. Esimesed sõjalise kasvatuse ja õpetuse tunnid anti 1927. aasta oktoobris. Esimestel aastatel seisti silmitsi mitme majandusprobleemiga, sest soetada tuli kogu õpetamiseks vajalik inventar. Kui koolidel oli peamiseks probKaitse Kodu! 4/2012

leemiks sobilike ruumide leidmine ja relvade paigutamine kindlatesse hoiukohtadesse, siis lastele valmistas muret talviseks väliõppuseks vajalike rõivaste ja jalanõude hankimine. 1930. aastal nimetati sõjaline kasvatus ja õpetus ümber riigikaitseliseks kasvatuseks ja õpetuseks ning 1934. aasta sügisest laienes riigikaitseline ettevalmistus mõned klassid madalamale. Ka õppetöö mahtu suurendati ühelt nädalatunnilt kahele. 1933. aastal valmis esimene riigikaitseõpetuse õpik. Nõukogude okupatsiooni ajal õpetati koolides sõjalist algõpetust, millel oli nüüdisaja demokraatlikku ühiskonda sobiva riigikaitseõpetusega vähe ühist. Pärast taasiseseisvumist hakati riigikaitseõpetust koolides uuesti õpetama valikainena 1997. aastal, kuid siis peamiselt entusiastlike õpetajate initsiatiivil. Sihipärane tegevus riigikaitseõpetuse tutvustamiigi pooled sel koolides ja selle toetamine riigikaitkaitseministeeriumi poolt algas seõpe2000ndatel. Kaitseministri ning haridus- ja teadusministri tajatest on 22. mail 2008 allkirjastatud kaitseliitlased. riigikaitseõpetuse arendamise tegevusprogrammis aastateks 2008–2013 võeti eesmärgiks luua soodsad tingimused riigikaitseõpetuse jõudmiseks võimalikult paljudesse koolidesse.

Seaduse jõuga valikaineks muutus riigikaitseõpetus 2010. aastal, kui võeti vastu uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Seal nähti ette, et kui on piisaval ja mõistlikul hulgal noori riigikaitsehuvilisi, peab kool riigikaitseõpetust ka võimaldama. Uue gümnaasiumi riikliku õppekavaga suurendati ka riigikaitseõpetuse tundide arvu: senise 35 tunni asemel on nüüd 70 tundi, mis tähendab, et 19

Väljaõpe

senine vabatahtlik välilaager sai ametlikuks riigikaitseõpetuse osaks. Kõige selle eesmärgiks oli, et riigikaitseõpetus oleks huvitav, populaarne ja mainekas valikaine, mida sooviksid oma kooli nii omavalitsus, kooli juhtkond kui ka õpilased ja nende vanemad.

iigikaitseõpetuse eesmärk ei ole militaarsuse propageerimine.

Tehtud töö tulemuslikkusest kõnelevad ka numbrid: kui 2000ndate alguses õpetati riigikaitseõpetust ainult 37 koolis, siis nüüd on nende koolide arv kasvanud 137ni. Peaasjalikult tuleneb populaarsuse kasv noorte enda huvist aine vastu ja tänu aktiivsetele koolidirektoritele, kes on pidanud vajalikuks oma õpilased riigikaitsega tuttavaks teha.

KRISTJAN PRII

Riigikaitseõpetuse ja sellega seonduvate probleemidega pikka aega tegelenud kaitseministeeriumi nõunik Reelika Semjonov selgitab olukorda nii: „Kes juba õppima on asunud, need enam naljalt ei loobu, sest riigikaitse on natuke teistsugune õppeaine kui näiteks matemaatika, kirjandus või laulmine. Riigikaitset ei õpetata ainult klassiruumis, siin saab käia väljas orienteerumas, ekskursioonil lahingupaikades ja kaitseväe väljaõppekeskustes,“

räägib Semjonov ja lisab, et „suur roll on kanda ka Kaitseliidul“. Ligi pooled riigikaitseõpetajatest on kaitseliitlased, kuid see pole ainus põhjus, miks Kaitseliidu tähtsus suur on. „Lisaks kaitseliitlastest õpetajatele, kes on nii oma ala professionaalid kui ka õpetavad noori inimesi hinge ja südamega, on väga palju abi malevatest ja instruktoritest,“ märgib kaitseministeeriumi nõunik. „Ilma nende toetuse ja panuseta ei oleks riigikaitseõpetust nii paljudes koolides,“ lisab ta.

Miks on riigikaitseõpetust vaja? Kaitseministeeriumi, mille haldusalasse riigikaitseõpetus suures osas kuulub, kodulehelt võib sellele küsimusele lugeda välja järgmise vastuse: riigi kaitsmine pole pelgalt nende inimeste asi, kes oma igapäevaelus vormi kannavad, vaid põhiseadusega igale kodanikule pandud kohustus. Selle väljundiks ei pruugi ilmtingimata olla just teenistus kaitseväes või kaasalöömine Kaitseliidu ridades. Riigikaitseõpetuse eesmärk ei ole militaarsuse propageerimine. Pigem on õppeaine eesmärk isamaaline kasvatus, oma riigi austamine ja õpilaste teadlikkuse suurendamine Eesti riigikaitse eesmärkidest. Riigikaitse on eri eluvaldkondadega tihedalt seotud, mistõttu saavad kursusel osalejad tarvilikke teadmisi ja oskusi, mida neil igapäevaselt vaja võib minna ka siis, kui nad ei osale otseselt riigikaitse korraldamisel. Kinnituse, et tegu pole pelgalt loosungiga internetiavarustest, vaid praktilist väärtust omava mõttekäiguga, annavad eelkõige riigikaitse oma õppekavva lisanud koolijuhid, ainet õpetavad vabatahtlikud ning seda õppinud ja õppivad noored ise. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup leiab, et iga noore kohus on teada, kus riigis ta elab, millised on selle riigi väärtused ja kuidas seda riiki vajadusel kaitsta. 1998. aastast Häädemeeste gümnaasiumis riigikaitseõpetust andnud Pärnumaa maleva staabiülem major Marek Laanisto on sisuliselt samal arvamusel. „Riigikaitset peaks juba sellepärast üha rohkem õpetama, et inimesel tekiks kodanikutunnetus ja tal oleks selgus, mida riigi kaitsmine üldse tähendab,“ räägib major Laanisto. „Kui inimene sellest aru ei saa, elabki ta teadmises, et temasse see riigikaitse ei puutu.“ Seda seisukohta jagab ka Pärnu Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill, kelle sõnul paneb riigikaitseõpetus noori oma riiki rohkem hindama, kuid see pole tema sõnul ainus põhjus, miks seda ainet vaja on. Ta toob välja ka märksa proosalisema külje, mis on inimkäitumist mõjutanud juba aegade algusest saati. „Et riigikaitset võtavad ka tüdrukud, motiveerib see poisse ainesse tõsisemalt suhtuma,“ „See vidin käib vist siia...“

Kaitse Kodu! 4/2012

Väljaõpe

KRISTJAN PRII

„Sihtida, tuld!“ Riigikaitseõpetust õppivad Pärnu gümnasistid ekskursioonil Tapal

ütleb Kikerpill, „see paneb neid näitama, et nad on tublid, ja kõike paremini tegema just sellepärast, et nad on koos neidudega.“ Kaitseliidule on riigikaitseõpetusel ka praktiline väärtus, mis kajastub otseselt liikmeskonna kasvus. „Kaitseliidule tuleb riigikaitseõpetus juba sellepärast kasuks, et see on propaganda meie tegevusele,“ märgib major Laanisto. „Sealt ei saa küll palju liikmeid, kuid võib öelda niimoodi, et aastate jooksul on meil iga kooli igast klassist tulnud üks või kaks inimest. Tänavu tegutses riigikaitselaagris osa endisi õpilasi isegi abikoolitajatena.“ Tema sõnu kinnitab aktiivne kaitseliitlane Madis Milling, kes on riigikaitseõpetust andnud viimased neli aastat. Alguses isegi kahes koolis korraga, hiljem ajanappuse tõttu ainult ühes, kuid seda innukamalt. „Kindlasti mõjub riigikaitseõpetus sellise huvitekitaja ja katalüsaatorina,“ arvab Milling. Ta selgitab: „Paljud saavad just tänu riigikaitseõpetusele ja selle raames korraldatavatele laagritele Kaitseliidu pisiku külge. Ma olen igast lennust ühe kaitseliitlase saanud,“ tunnistab Milling kerge uhkusega hääles, kuid lisab kohe, et värbamine pole eesmärk omaette. Peamine põhjus, miks riigikaitseõpetust tema arust on vaja, on ühiskonnas endiselt käibel olevate müütide Eesti kaitsmise mõttetuse kohta purustamine. Loomulikult on ainel ka praktiline väärtus. Eriti nendele, kes riigi kaitsmisega ilmselt kunagi hiljem kokku ei puutu. „Riigikaitseõpetus annab tüdrukutele ja nendele noormeestele, kes erinevatel Kaitse Kodu! 4/2012

põhjustel ei satugi ajateenistusse, väga palju eluks vajalike teadmisi alates esmaabi andmise oskusest ja lõpetades sellega, kuidas metsas mitte ära eksida,“ leiab Milling ja jõuab järeldusele, et mida teadlikumad noored igas eluvaldkonnas on, seda tervem on ka ühiskond.

Mida õpetatakse? Riigikaitseõpetus ei kuulu üldhariduskooli kohustuslike õppeainete hulka, vaid on valikaine. Riigikaitseõpetuse kursuse pikkus on änavu su70 õppetundi, neist 35 klassiruuvel peaks mis ja ekskursioonidel ning 35 välilaagris. aga ilmuma

juba täiesti uus

Riigikaitseõpetus on multidistsiplinaarne õppeaine, st teo- riigikaitseõpetuse reetiline käsitlus tänapäevasest õpik, mille juures on julgeoleku- ja kaitsepoliitikast arvestatud ka ainening kaitsejõudude ülesehitusest õpetajate arvamusi vaheldub praktilise ülevaatega ja ettepanekuid. relva- ja riviõppest, topograaﬁast ja esmaabist ning keskkonnakaitsest kaitsejõududes. Aastate jooksul on koolid kaitseministeeriumi toetusel soetanud orienteerumise, esmaabi ja relvaõppe läbiviimiseks vajalikke õppevahendeid ning sisustanud õppeklasse ajalooliste kaartidega. Igal riigikaitseõpetust õpetaval koolil on võimalik kaitseministeeriumist taotleda riigieelarvelisi vahendeid riigikaitsetundide läbiviimiseks ning õppelaagrite ja ekskursioonide korraldamiseks. 21

Väljaõpe

2003. aastal andis kaitseministeerium välja ka riigikaitseõpetuse õpiku, millest tehti 2006. aastal teine trükk. Tänavu suvel peaks aga ilmuma juba täiesti uus riigikaitseõpetuse õpik, mille juures on arvestatud ka aineõpetajate arvamusi ja ettepanekuid. „Kui on mõistlik ettepanek olnud, on ka sisse läinud,“ räägib õppematerjalide valimisest major Laanisto, kes on ka ise sellele käe külge pannud. „Näiteks ühel aastal tegin ettepaneku, et ajateenistusest rääkimise juures võiks käsitleda ka PõhjaEuroopat: mida ajateenistus seal tähendab, mis liigid seal on, kui pikalt see kestab. Kõik see läks õppekavasse ka sisse.“

Õige õpetaja määrab palju

KRISTJAN PRII

„Usun, et iga tunni saab muuta natuke praktilisemaks,“ arvab major Laanisto. „Õpetajal on alati võimalus kombineerida. Näiteks õpetada topograaﬁat tunni jagu klassis ja seejärel kohe välja praktilisi harjutusi tegema minna.“ Ka soovitab Pärnumaa maleva staabiülem major Laanisto

kasutada teatud teemade juures asjaga natuke rohkem kursis olevaid inimesi. „Tundidesse, milles räägitakse NATOst ja välismissioonidest, oleme ikka kutsunud neid mehi, kes on ise kuskil käinud,“ toob major Laanisto näite, kuidas ainet õpilastele huvitavamaks teha, „see on märksa parem kui õpikumaterjali tuim mahalugemine. Õpilasele on oluline asja sisuline, mitte väline külg.“ Peale selle sõltub väga palju ka õpetajast, kes tundi läbi viib. Isiklikest kogemustest lähtudes järeldab major Laanisto, et kui inimene ikka pole valdkonnaga väga kursis, ei taha õpilased ainet õppida. Lahendusena sellele murekohale kiidab ta riigikaitseõpetaja kursust, mida Tallinna Ülikool korraldab koostöös kaitseministeeriumi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega 1997. aastast alates. „Tallinna Ülikooli riigikaitseõpetaja kursus on väga hea,“ märgib Pärnumaa maleva staabiülem, kes on ka ise selle programmi läbinud. „See on väga põhjalik kursus, mille jooksul tambitakse sulle aine nii pähe, et pärast ei teki mingeid küsimusi, kus, mida ja kuidas teha.“

allinna Ülikooli riigikaitseõpetaja kursus on väga hea.

Ka kaitseministeeriumi nõunik Reelika Semjonov leiab, et pedagoogiline ettevalmistus on väga oluline. Riigikaitseõpetuse juures on õpetajale sätestatud kvaliﬁkatsiooninõuete täitmine õnneks üsna lihtne, sest suurem osa inimesi, kes ainet annavad, on kaitseväelased või kaitseliitlased. „Enamikul ohvitseridel ja allohvitseridel saab õpetajale seatud tingimused täidetuks lugeda, sest nad on väljaõppe käigus juba omandanud mitmeid pedagoogilisi aineid,“ ütleb Semjonov ning lisab, et kaitseliitlaste ja ajateenijate väljaõpetamine ei erine kuigi palju gümnasistide õpetamisest. Lõpliku otsuse riigikaitseõpetuse õpetaja sobilikuse üle langetab siiski kooli direktor. Kuigi väikesi ebakõlasid mõnel pool kindlasti ette tuleb, on usutletud haridusasutuste juhid alluvatega rahul. „Loomulikult olen ma õpetajaga väga rahul,“ kiidab Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup oma riigikaitseõpetajat Salmar Saart, „ma austan seda, mida ta teeb, ja usaldan teda teda täielikult. Ta saab oma tööga ideaalselt hakkama ja ma pole pidanud kordagi tema tundi kontrollima.“

Mida riigikaiseõpetus annab? On ilmselge, et riigikaitseõpetust on sellepärast vaja, et see arendab muu hulgas ka noore inimese mõtlemisvõimet, kasvatab enesekindlust, kujundab maailmapilti ja suurendab kodanikutunnetust. Ometi pole see veel kõik. Lisaks üldhariduslikule poolele sisaldab aine kasvatuslikku elementi, mida õpilased koolist alati ei pruugi saada. Seda leiab

„Ära sa jumala eest ainult alla vaata!“

Kaitse Kodu! 4/2012

25%

50%

Kõik

75%

100% 4

Väljaõpe

Riigikaitseõpetust vajalikuks pidavate inimeste hulk on selges ülekaalus kõigis vastajate gruppides

Vanus 15—19 20—29 30—39

60—74

40 33

13 10

3 3

8 10

40—49 50—59

3 2 3

Suhtluskeel Eesti

See on väga vajalik õppeaine kõigile noortele See on oluline õppeaine neile, kes on ise riigikaitsest huvitatud Ei oksa öelda See on väheoluline valikaine Ei kiida üldse heaks koolides antavat riigikaitseõpetust

Allikas: Avalik arvamus ja riigikaitse 2011

ka Pärnu Hansagümnaasiumi direktor Kikerpill. „Aine annab kõige rohkem just kasvatusliku poolt,“ on Kikerpill veendunud. „Enamasti on koolis ju ainult naisõpetajad ja kui tuleb üks soliidne mees, kelle rüht on sirge ning jutt selge, loogiline ja konkreetne, on ta ta suureks eeskujuks. Eriti veel poistele.“ Õpilased hindavad aine juures kõige rohkem praktilisi teadmisi, mida on võimalik ka igapäevaelus kasutada – kuidas tulla toime metsas, anda esmaabi, käituda õnnetuse korral –, mis ei tähenda, et nad teooriast lugu ei peaks. Lihtsalt ise midagi teha on alati märksa huvitavam kui pelgalt tegemisest kuulata. See muidugi nõuab vahel mõningast eneseületamist. „Ma alguses kartsin püsse ja laskmist, aga nüüd olen peaaegu üle saanud,“ tunnistab 17-aastane Sindi gümnaasiumi õpilane Kelli. Samamoodi mõtleb tema klassikaaslane Kristel, keda on aine nii mõnegi hirmuga silmitsi seisma seadnud. Hansagümnaasiumi direktor Kikerpill möönab, et ka tema on kokku puutunud mõningate kartustega, mis õpilasi seoses riigikaitseõpetusega vaevavad, kuid ta on selles suhtes jäänud alati resoluutseks: „Kui sa oled selle aine valinud, pead sa oskama teooriat praktikas rakendada. Mingit taganemisteed ei ole!“ Kaitse Kodu! 4/2012

18-aastane Ahto seevastu arvab, et temale on riigikaitseõpetus kasuks tulnud just kuulamisoskuse ja tähelepanelikkuse arendamisel. „Alati tuleb säilitada rahu, et tohi rapsida,“ leiab noormees. Ahto on üks nendest, keda aine aitseliiton pannud mõtlema võimalusest siduda tulevik kaitseväega. Sindi laste ja ajateenijate gümnaasiumi riigikaitseõpetaja Salmar Saar kinnitab, et noorväljaõpetamine ei mees pole erand. „Varasematest erine kuigi palju kursustest on mitmed juba astugümnasistide nud Kaitseliitu ja planeerivad pärast ajateenistuse läbimist õpetamisest. jätkamist kaitseväes,“ ütleb Saar märgatava rahuloluga hääles, lisades sealjuures, et värbamistegevus pole eesmärk omaette. Pigem annab see tunnistust tehtud tööst.

Mida toob tulevik? Juba 2002. aastal Saar Polli läbi viidud uuring näitas, et riigikaitseõpetus on noorte hulgas populaarne. Sama kinnitab 2011. aasta uuring „Avalik arvamus ja riigikaitse“, mille tulemustes kinnitas riigikaitseõpetuse vajalikkust koguni 81% elanikkonnast. Taasiseseisvunud Eesti riigikaitse on umbes sama vana kui praegused gümnasistid. 23

Väljaõpe

Lõkkeromantika riigikaitselaagris

Noorte aktiivne osalemine riigikaitseõpetuses on märk sellest, et nad mõistavad oma osa riigi hoidmisel ja kaitsmisel. Kaitseministri ning haridus- ja teadusministri 22. mail 2008 allkirjastatud riigikaitseõpetuse arendamise tegevusprogrammis aastateks 2008–2013 võeti eesmärgiks luua soodsad tingimused riigikaitseõpetuse jõudmiseks võimalikult paljudesse koolidesse. Suured sammud selles suhtes on juba astutud, kuid pikk tee on veel endiselt ees. „Tahaksime ikka jõuda võimalikult paljudesse koolidesse ja iga pilased õpilaseni,“ kinnitab kaithindavad seministeeriumi nõunik aine juures Semjonov. „Riigikaitse ei ole asi iseeneses, vaid kõige rohkem midagi, millesse peame praktilisi teadmisi, kõik – ka noored inimesed mida on võimalik – panustama. Oleks hea ka igapäevaelus see teadmine kõigi noorkasutada: kuiteni viia.“

KRISTJAN PRII

das tulla toime Tema seisukohaga nõus- metsas, anda tub major Laanisto: „Seis esmaabi, käituda võiks kindlasti veel parem olla. Nagu see kunagi õnnetuse korral. sõjaeelse vabariigi ajal oli, kui riigikaitseõpetust õpetati igas koolis alates algkoolidest ja lõpetades gümnaasiumitaseme koolidega.“

KRISTJAN PRII

Üks mõttekoht, millele tulevikus võiks natuke rohkem tähelepanu pöörata, on riigikaitseõpetaja Madis Millingu meelest aine andmiseks vajalike materiaal-tehniliste aluste paika panemine. Praegu sõltub tundide läbiviimiseks tarvilike vahendite leidmine liiga paljudest faktoritest, mille juures on tihti olulisimad nii õpetaja isiklikud tutvused ja sidemed kui ka koostööpartnerite hea tahe. „Praegune olukord on natuke naeruväärne. Õpetaja peab ise jooksma mööda linna ja vaatama, kust ta midagi saab,“ räägib Milling, lisades, et ilmselge eelis selles olukorras on nendel õpetajatel, kes on ise kaitseliitlased või kaitseväelased.

Ühe lahendusena pakub ta välja riigikaitseõpetuse baaskomplekti loomist. „Igas koolis, kus seda ainet õpetatakse, võiks olemas olla näiteks klassijagu kaarte, kompasse ja muud sellist kraami,“ ütleb Milling. „Praegu on see varustus õpetajate enda poolt kokku leiutatud ja vastavalt oma võimalustele kuskilt Kaitseliidu malevast või kaitseväest hangitud,“ selgitab Milling ja leiab, et pikemas perspektiivis selline asi jätkusuutlik ei ole, sest Kaitseliidul on täita omad ülesanded, mida ei saa riigikaitseõpetuse nimel tagaplaanile jätta. „Probleem ei ole ilmselt nii terav väiksemates kohtades, kus on Sõdurisöök maitseb… hästi?

Kaitse Kodu! 4/2012

Väljaõpe

vähe koole. Seal suudab kohalik malev tõenäoliselt vajadused oma vahenditega katta,“ mõtiskleb Milling. „Tallinnas ja Tartus, kus on koole väga palju, on olukord märksa keerulisem ja mingil hetkel võib seal riigikaitseõpetuse korraldamine hakata Kaitseliidule üle jõu käima.“

Hansagümnaasiumi direktor Kikerpill eelistab selles suhtes jääda pigem äraootavale seisukohale, sest õpilaste koormus on juba niigi suur. Loomulikult ei pane ta kätt ette, kui lapsed ise selleks soovi avaldavad. „Kui noored tulevad ja ütlevad, et nad tahavad riigikaitset rohkem, võib ainemahtu suurendada,“ jätab Kikerpill ukse lahti, kuigi leiab, et riigikaitseõpetus praegusel kujul on juba piisavalt heal tasemel. Seda tõika jagavad ka noored. Isegi pärast kevadvaheajal korraldatud riigikaitselaagri läbimist.

KRISTJAN PRII

Kui aine leviku tõhustamise vajalikkust ei sea keegi kahtluse alla, nagu ka kindla õppevahendite baas loomist, siis riigikaitseõpetuse mahu suurendamise osas on arvamused erinevad. „Võib-olla peaks tegema laagri tulevikus pikemaks. Kaks päeva on juba aastaid üle elatud, äkki tasuks nüüd proovida nädalaga hakkama saada,“ mõtiskleb Sindi gümnaasiumi direktor Keerup ja lisab, et see tuleks kõne alla ainult juhul, kui kõik sellega nõus oleksid. Õpilaste huvi on igatahes olemas.

„Ma sain pihta küll... vist…“

Varajane pärastlõuna. Varustus on kenasti kokku pakitud ja autodele laaditud. Veel natuke ja siis võib alata kojusõit. Kõik on rahul. Tänavust riigikaitselaagrit Potsepa karjääris võib pidada igati kordaläinuks. Seda nii läbiviijate (Kaitseliidu Pärnumaa maleva teenistujate ja vabatahtlike instruktorite) kui ka osalejate – sajakonna maakonna erinevate koolide õpilase – seisukohalt. „Laager läks korda,“ märgib rahulolevalt major Laanisto, kelle kanda oli kogu aktsiooni korraldamine, „seda on alati õpilaste nägudelt näha.“ Kaks päeva kestnud laagris said osalejad natuke põhjalikumalt tutvuda sõdurielu argipäevaga, mille hulka kuulusid orienteerumised maastikul, laskeharjutused, kauguste hindamised ja loomulikult ka laagrirutiinid, kuid mitte ainult. Lisaks tavapärastele asjadele pakuti lastele võimalust maa ja taeva vahele tõmmatud köitel turnida ning oma jahimatkespordiga tegelevat organisatsiooni käisid tutvustamas ENFTA (Estonian National Field-Target Association) esindajad. „Riigikaitselaager meeldis väga, sest sai kogeda olukordi, mis tavaliselt ette ei tule, ja teha asju, mida ilmselt muidu ei teeks,“ ütleb laagris käinud Dajana. Tema sõnu kinnitavad väikeste variatsioonidega ka kõik teised, mis näitab, et riigikaitseõpetus on midagi, mida õpilased hinnata oskavad. Parimat tõestust aine vajalikkuse kohta ei saagi olla. Kaitse Kodu! 4/2012

Lisateave

Lõpp hea, kõik veel parem TALLINNA MALEVAS ON RIIGIKAITSELAAGRITE HOOAEG Kaitseliidu Tallinna malev toetab riigikaitseõpetuse korraldamist 18 gümnaasiumi 749 õpilasele. Riigikaitseõpetuse laagrite aeg on aprill-mai, pärast seda algab juba eksamiperiood. Koostöös kaitseministeeriumiga on plaanitud ligi saja osalejaga laagrid kümnel nädalavahetusel. Et iga riigikaitselaagri läbiviimisel on vaja planeerida maa-alad, toit, telgid jm laagrivarustus, aga ka laskmiste läbiviimiseks relvad, saab kulusid kokku hoida mitmele klassile korraga laagrit korraldades. Liialt suur laager võib aga kaasa tuua riske. Laagris võetakse kokku teooriatundides omandatu. Riigikaitseõpetusega on seotud Kaitseliidu Tallinna maleva kaaderkoosseis: malevapealik on olnud pikaaegne riigikaitseõpetuse õpetaja Tallinna 21. keskkoolis, praegu on riigikaitseõpetajateks maleva staabiülem, nooreminstruktor ja noorteinstruktor. Reaalkooli riigikaitseõpetuse laagris osales sadakond gümnasisti, teemadena võeti läbi meditsiin, riviõpe, sissitelgi püstitamine, orienteerumine ja maskeerimise alused, jao liikumisviisid ning laskmine. Laagris oldi Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiiru lähiümbruses. Tagasisides kinnitas 17-aastane Eeva, et pidas nädalavahetust toredaks ja tervislikuks vahelduseks. „Kõige meeldejäävamaks jäi orienteerumine metsas, mida ei seganud sompus ilm ega lumevaip maas,“ meenutas Eeva. Igavust ei kurtnud ka 17-aastane Sander, kes võttis riigikaitselaagrit ajateenistuse eelharjutusena: „Instruktorid olid asjalikud ja samas piisavalt sõbralikud, et õpilased ei tunneks end nagu vanglas, ja sõjaväest jäi hea mulje. Söök oli hea, tõsiselt. Laager andis mõningase arusaama sellest, milline ajateenistus välja näeb.“

Militaarsport

Valge Laev timmib keerukust Kaitseliidu Lääne maleva korraldatav patrullvõistlus Valge Laev on pikkade traditsioonidega üritus. Kohe nii pikkade, et oli paljudele mitmekordsetele osalejatele juba pähe kulunud ja igavaks muutunud. KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

eale selle oli võistlusest ajapikku kujunenud ka üsna tehniline ja natuke põhjalikumat ettevalmistust nõudev sõjalis-sportlik üritus, mis meelitas igast ilmakaarest kohale küll igasuguseid militaarsete kalduvustega atleete, kuid hakkas vaikselt end lihtsalt liigutada soovivaid Kaitseliidu liikmeid eemale peletama. Sellepärast otsustasidki võistluse läbiviijad natuke kaarte segada ja katsetada veidi teistsuguse formaadiga, lähtudes põhimõttest, mida oskas hinnata juba vanarahvas: kui hundid on söönud, siis on ka lambad terved. Lambad jäid küll terveks, kuid kõik hundid päris söönuks ei saanud.

Mis oli enne? Patrullvõistlust Valge Laev on Läänemaa metsades ning niitudel korraldatud ühe ja sama formaadi järgi juba 1996. aastast alates. Vastavalt väljakujunenud reeglitele koosnes võistkond neljast atrullliikmest, kellest üks oli võistlust patrulliülem. Lisaks võistValge Laev luse juhendis kindlaks määratud üksikvõitleja on Läänemaa varustusele pidi meesmetsades ning niitudel korralda- kond omavahel jagama ka üksuse varustuse, mida tud ühe ja sama kontrolliti enne võistluse formaadi järgi algust. Eksimusi karistati ajalise trahviga. juba 1996. aas-

tast alates.

Trassi pikkus linnulennult jäi enamasti 20 ja 40 km vahele ning kulges tihti kõigile juba teada-tuntud piirkondades. Iga esindus võis vabalt valida tempo,

KRISTJAN PRII

Kes teid küll nii palju siia kutsus…

Kaitse Kodu! 4/2012

kohtunike valvsate pilkude all. Ja kõike seda põhimõtteliselt väga aktiivsele vastutegevusele vahele jäämata ning elusid kaotamata.

Miks muuta?

Militaarsport

Peakohtunik major Arnold Juhans: Varsti tuleb hakata kohut mõistma

Kuigi patrullvõistluse formaat oli hea ja kenasti läbi proovitud, jõudsid korraldajad möödunud aastal arusaamisele, et sellisel kujul üritus enam jätkuda ei saa. Ilmt eesmärgiks selgelt oli vaja teha mingisuguseid oli Kaitseliidu muudatusi nii sisus kui ka vormis. tavaliikmete ja „Muutuse tingis see, et formaat eriorganisatsioonide ja maastik olid osalejatele juba ammu pähe kulunud. Eriti veel kaasamine, kujundati meie oma maleva võistlejatele, üritus sel aastal võikellele me seda üritust eelkõige malikult lihtsana. korraldame,“ tuleb Lääne maleva staabiülem major Kristjan Muld lagedale lihtsa põhjusega, miks hakati kaaluma ammu sisse töötanud mudeli ümberkujundamist. „Oleme seda võistlust korraldanud põhimõtteliselt üht ja sama moodi juba üle viieteistkümne aasta. Vaja oli vaheldust.“

KRISTJAN PRII

millega rada läbida, sest mingit ajalist piirangut neile ette antud ei olnud. Kõik said lähtuda oma oskustest ja võimetest, ettevalmistusest ja eesmärkidest. Kohustuslikus korras pidid patrullid läbima ainult teatud kontrollpunktid, kus tuli täita rida mitmesuguseid ülesandeid alates miinivälja ületamisest ja lõpetades telkide püstitamisega

Kaitse Kodu! 4/2012

Ühekülgsus polnud ainus faktor, mis uuendused esile kutsus. Ürituse areng oli pidev, lihtsalt selle suund ei sobinud enam püstitatud eesmärkidega. „Meie idee on alati olnud, et iga kaitseliitlane oleks

Militaarsport

KRISTJAN PRII

Kus need võistlejad end küll peidavad? Äkki selles autos…

saavutada. „Võtsime kasutusele erinevad standardid,“ kirjeldab major Juhans esimesi samme reformide teel. „Tegime punase raja, mis oli pikk ja raske, rohelise, mis oli keskmine, ning noortele ja eriorganisatsioonidele veel kolmandagi.“

suuteline rada läbima,“ ütleb major Muld ja lisab: „Kahjuks jõudsime selleni, et tavaline malevlane, kes ei tegele igapäevaselt spordiga või ei ole kaitseväelane, ei tahtnud enam osaleda, sest pidas võistlust liiga raskeks.“

he olulise re-

See andis ka tulemusi ja malevlased hakkasid uuesti osalema, kuid mitte piisavas mahus. Vaja oli veel radikaalsemaid muutusi. Eriti veel, kui silmas pidada seda, kellele üritus ikkagi suunatud on. „Teeme seda eelkõige tavaliste kaitseliitlaste, mitte professionaalsete ja väga hea ettevalmistusega võistkondade jaoks,“ toonitab major Muld. Temaga nõustub major Juhans: „Põhimõte selles seisnebki, et inimesed ei pelgaks osaleda.“ Valge Laeva formaadi pea peale keeramine just sellise tulemuse andiski.

Valge Laeva järjest keeruformina toob lisemaks muutumine aga Lääne maleva andis trumbid kätte neile, kes ainult võistlemisega pealik välja ka vastutegelevadki. Seda kinnitab ka tegevuse olemuse Lääne maleva pealik major muutumise. Arnold Juhans. „Jõudsime lõpuks sellisesse olukorda, kus tavaline kaitseliitlane ei julgenudki enam osaleda,“ meenutab major Juhans aegu, mil võistlus hakkas meenutama tippsporti, „juhtus isegi nii, et tavalised meeskonnad ei tahtnud rajale minna, kui nägid, kes on nende konkurendid. Nad teadsid, et ei saavuta niikuinii midagi ja sellepärast pole mõtet ka üritada“.

Et eesmärgiks oli Kaitseliidu tavaliikmete ja eriorganisatsioonide kaasamine, siis korraldati tänavune võistlus võimalikult lihtsana. Kõige suurema muutusena tõstab major Muld esile valikuvabaduse. Enam ei pea võistlejad kontrollpunkte läbima kindlas järjekorras, vaid saavad ise valida, kuhu ja millal või kas üldse minna. Tänavune võistlus koosnes kahest osast, mille raames oli maastikule peidetud kolmkümmend erineva väärtusega punkti. Kohustuslikus korras pidid osalejad läbima ainult kaht. Esimene paiknes sisuliselt võistluse keskpaigas ja teine lõpus. Mingeid ülesandeid neis sooritama ei pidanud. Esimeses kontrollpunktis ei tohtinud lihtsalt ära unustada esimese poole punktide koordinaatide asendamist teise omadega, sest vastasel juhul poleks keegi lõpuni jõudnud.

Kurb seis viis arusaamisele, et ilma muutusteta tavaline kaitseliitlane oma hirmudest üle ei saa. Paraku ei olnud kellelgi selget ettekujutust, kui palju ümberkorraldusi teha tuleb, et see eesmärk

KARRI KAAS

On need nüüd USA mariinid või tavalised jalaväelased? Ei, hoopis meie oma noorkotkad

Mis muutus?

Tähtsat rolli kõige juures mängis aeg. Mõlema poole läbimiseks oli võistlejatel ette nähtud neli tundi. Kui võistkond selle aja jooksul kohustuslikku kontrollpunkti ei jõudnud, oli tema laul lauldud. „Eelmised aastad erinesid selle poolest, et tuli kindlas järjekorras kõik punktid läbida,“ selgitab major Juhans erinevusi, „siis ei saanud minna kohe esimesest punktist kolmandasse. Praegu on võistlejatel valikuvõimalus.“ Kaitse Kodu! 4/2012

Militaarsport

Ühe olulise reformina toob Lääne maleva pealik välja ka vastutegevuse olemuse muutumise. „Kindlasti oli sel aastal vähem nn vastutegevust,“ ütleb major Juhans ja lisab, et seda nii praktilistel kui ka sisulistel kaalutlustel alates puhtast kokkuhoiust ja lõpetades sooviga võistlejaid võpsikus rügamisega mitte liigselt koormata. „Viisime Valge Laeva ajal läbi maleva sisekaitse- ja staabiõppuse, millel osalenud kaitseliitlased etendasid võistlejatele n-ö vastast,“ selgitab major Muld, „aga nemad täitsid oma rutiine, mitte ei olnud metsas inimjahil.“ Kas selline kolm ühes lahendus end ka ära tasus, seda korraldajad võistluse lõpuks päris täpselt veel ei teadnud. Asjal oli nii plusse kui ka miinuseid, mida tuleb enne lõpliku otsuse langetamist põhjalikumalt vaagida. See aga ei takista järgmise aasta plaanide tegemist.

„Kindlasti peame arvesse võtma seda, kuidas osavõtjatele tänavune võistlus meeldis,“ märgib major Juhans, kinnitades, et edasiste plaanide juures on kõige olulisem tagasiside. Loomulikult ei tasu selle juures unustada ka oma tähelepanekuid.

KRISTJAN PRII

„Formaadimuutuse juures oli hea see, et ükski võistkond ei katkestanud,“ ütleb Lääne maleva staabiülem ja jätkab: „Üritus täitis kindlasti oma eesmärki Naiskodukaitse, kodutütarde ja noorkotkaste seisukohast lähtudes, kuid kaitseliitlaste omast mitte nii väga.“ Temaga nõustub võistluse võitjameeskonna üks liige, Pärnumaa maleva tagalaülem kapten Margo Sai, kes on korduvalt Valgel Laeval osalenud ja kõrgetele kohtadele jõudnud. „Lahendus oli uudne ja sellest lähtuvalt natuke häiriv,“ arvab kapten Sai ja täpsustab, et eelkõige just militaarses mõttes. „Sõjalisi ülesandeid ei

KRISTJAN PRII

Mis saab edasi?

„Kuhu ma nüüd pidingi minema?”

olnud, oli vaid orienteerumine. See on isegi tavalisele kaitseliitlasele liiga lihtne. Võistlus peaks ikkagi võistlus olema.“ Sama arvamus kajastub paljude osalejate esmases tagasisides. „Võistlejate hinnangu kohaselt oli selle aasta võistlus palju kergem kui eelmiste aastate oma,“ möönab major Muld, mille tõttu on kavas juba uued muudatused. „Kavatseme jätkata tänavuse ja eelmiste aastate formaadi seguna,“ tõstab Lääne maleva staabiülem natuke saladuseloori, „põhirõhu tahame panna mitte raja kiirele läbimisele, vaid luurepatrullide oskuslikule tegevusele. Vaatame, kuidas see toimib.“ Seltsis segasem, kampas lõbusam

Kaitse Kodu! 4/2012

Militaarsport

TALLINN Tallinna maleva Lääne malevkond korraldab lahingupaaride võistlust Maitäht. See viiakse alati läbi maikuus mõnes Harju maakonna paigas (koht on igal aastal erinev). Võistlustrassi pikkus vastavalt võimalustele 20—30 km. Osa võivad võtta kõik maleva, k.a eriorganisatsioonide liikmed.

HARJU

Tallinn

Harju malev korraldab patrullvõistlust Harju Pimedad Ööd septembri lõpul. Raja pikkus on linnulennult kuni 30 km. Mõeldud on see võistlus eelkõige oma maleva kaitseliitlastele ja eriorganisatsioonide liikmetele. Võistluse eesmärgiks on kontrollida luurepatrullvõistkondade ettevalmistust ning jätkata väljakujunenud traditsioone ja arendada edasi omalaadset võistlusvormi.

Kärdla

Rapla

Haapsalu

LÄÄNE Patrullvõistlus Valge Laev Lääne maakonnas. Võistlustrassi pikkus on ligikaudu 30 km. Osaleda võivad kõik. Eesmärgiks on pakkuda meeldivat ajaveetmisvõimalust ja tutvustada Kaitseliidu tegemisi.

RAPLA Põrgupõhja retke korraldatakse metsavendade mälestuseks. Patrullvõistluse start on Pärnu-Jaagupis ja ﬁniš Raplamaal Eidaperes. Viiakse läbi tavaliselt juuli keskel (tänavu 12.—15. juulini). Distants on 70—80 km. Võistlusest võivad osa võtta ka mittemilitaarsed võistkonnad, sest varustuses ei nõuta relva.

Pärnu Kuressaare

PÄRNU

Sõjalis-sportlik Sõrve retk korraldatakse 3. ja 4. juunil. See on lahingupaaride võistlus. Erineva raskustasemega rajad on noorkotkastele, kodutütardele, naiskodukaitsjatele ja kaitseliitlastele. Tänavuse raja pikkus ja koht on täpsustamisel.

Pärnumaa malev korraldab jaopatrullvõistlust Sookoll. Mõeldud on see umbes jaosuurusele üksusele jao oskuste proovilepanekuks. Tavaliselt korraldatakse võistlus aasta viimasel veerandil Pärnumaa metsades ja raja pikkus on kuni 40 km. Osaleda võivad nii oma kui ka naabermalevate võistkonnad.

Septembri alguses korraldatakse Kübassaare poolsaarel luurepatrullvõistlus Kübassaare retk. Raja pikkus on 20—25 km, võistkonna suurus neli inimest. Võistlus on mõeldud kõikidele militaarsportlastele.

Soontagana malevkond korraldab maikuu lõpul võistlust Kevadrõõm. Tegemist üksikvõitleja oskusi proovile paneva üritusega, raja pikkus on kuni 40 km. Osalema on oodatud kõik huvilised.

SAAREMAA

Jõukatsumisi igale maitsele

õjalis-sportlikud võistlused on Kaitseliidus alati au sees olnud. Seda nii isiklikus kui ka suures plaanis, sest erinevad jõukatsumised annavad üsna objektiivse pildi sellest, kui võimekad me tegelikult oleme ja millele peaksime tulevikus võib-olla natuke rohkem tähelepanu pöörama. Sellepärast otsustaski Kaitse Kodu! toimetus kokku panna ülevaate võistlustest, mida malevad sõduri- ja muude oskuste lihvimiseks ning kontrollimiseks korraldavad.

Raskusastmetelt ja pikkuselt on tegemist üsna erinevate jõukatsumistega, kuid sellest ei tasu end hirmutada lasta. Mõeldud on need enamasti ikka eelkõige kaitseliitlastele endile, mis tähendab, et iga rada peaks olema jõukohane igaühele, kes avaldab soovi sellele minna. Ja kui esmapilgul ei olegi, siis väike eneseületus teeb ainult head, sest kui me oma piire pidevalt proovile ei pane, ei tea me, milleks me päriselt suutelised oleme. Võistluste valik on igatahes esinduslik. Kaitse Kodu! 4/2012

VIRU

Järva malev korraldab patrullvõistluse Sügis 2012 28.—30. septembrini Türi vallas. Eesmärgiks välja selgitada maleva esindusvõistkond Utria dessandile 2013 ja Eel-Ernale. Osaleda saab maksimaalselt 15 võistkonda. Kõigepealt pääsevad võistlema oma maleva võistkonnad ning kui kohti üle jääb, siis ka külalised.

Viru malev korraldab patrullvõistlust Paras Paar. Tänavu saab see teoks oktoobris Lääne-Virumaal ja on mõeldud lahingupaaridele. Igal aastal on võistlusel erinev peaülesanne ka kõik kõrvalülesanded kontrollpunktides on seotud peaülesande täitmise legendiga kaasnevate olukordadega. Võistluse puhul on tinglikult tegemist lahingusituatsiooniga, kus kõike tuleb teha varjatult ja maskeeritult. Määrav ei ole kiirus, vaid osavus.

Rakvere

Militaarsport

JÄRVA

Jõhvi ALUTAGUSE Kindral Aleksander Tõnissoni (17.04.1875—30.06.1941) 137. sünniaastapäeva puhune rännakjooks pikkusega 20 km. Rännakjooksu eesmärk on proovile panna iga osaleja vastupidavus ja füüsilised võimed. Militaarrännak on mõeldud jõustruktuuride esindajatele.

Paide Jõgeva SAKALA

Viljandi

Aprilli eelviimasel nädalavahetusel patrullvõistlus Sõduriproov. Võistlust korraldatakse alates 1999. aastast. See on malevasisene, kuid osaleda saavad ka külalisvõistlejad. Võistluse kestvus on 24 tundi, mille jooksul tuleb võistlejatel lahingupaari koosseisus läbida etteantud trass pikkusega 34—38 km ja täita kontrollpunktides mitmesuguseid ülesandeid. Võistluse eesmärk on välja selgitada maleva parim lahingupaar ja propageerida sõjalis-sportlikke võistlusi.

Tartu

Põlva

Valga

Võru

VALGA Valgamaa malevas korraldatakse võistlusmatka Väle Jänes ja patrullvõistlust Kuperjanovlaste rada.

PÕLVA Põlva malev korraldab sel aastal viiendat korda lahingupaari sõjalis-sportlikku võistlust Must Kotkas. See saab teoks iga aasta viimasel tervenisti augustikuusse jääval nädalavahetusel, tänavu seega 24. ja 25. augustil. Trassi pikkus kaitseliitlastele on umbes 30 km ja aega selle läbimiseks 24 tundi. Noorkotkaste ja kodutütarde trass on lühem. Eesmärk on tutvustada Põlvamaa vaatamisväärsusi ja looduskauneid paiku, arendada meeskonnatunnetust ja loogilist mõtlemist ning tuua argiellu lõbusat ja tervislikku vaheldust.

VÕRU Võrumaa malev korraldab patrullvõistluse Käve Üle Küngastõ 15. ja 16. septembril Võru maakonnas. Rada on linnulennult 35—40 km, osaleda saavad ka teiste malevate neljaliikmelised võistkonnad.

Väle Jänes 2012 sai teoks 21. aprillil Valgamaal. See võistlusmatk on eelkõige mõeldud lastele ja noortele, kuid osalema on oodatud kõik huvilised. Võistlusmatka koguaeg on 4 tundi, mille jooksul peavad võistkonnad koguma kontrollpunktidest võimalikult palju punkte. Eesmärgiks anda noortele ja teistele huvilistele võimalus aktiivselt aega veeta ja tutvustada neile sõjalis-sportliku võistluse minivarianti. Kuperjanovlaste rajal 2012 võisteldakse Valgamaal 28.—30. septembrini. See on Erna retke kohalik minivariant, mille eesmärgiks on arendada võistkondi erinevates olukordades toime tulema.

Kaitse Kodu! 4/2012

aitseliitlased on tuntud leidlikkuse poolest. Neile meeldib seda üles näidata kõikjal: lahinguplaanide koostamisel, õppuste korraldamisel, metsaelu mugavamaks muutmisel, aga ka isikliku varustuse kombineerimisel. Viimase puhul ulatavad kaitseliitlastele abikäe firmad Gladius Baltic, Hobbystyle, Matkamaailm ja Traver Motox. Pärnus, Tallinnas ja Viljandis esindust omav Traver Motox tegeleb põhiliselt nii kasutatud kui ka täiesti uue militaarvarustuse turustamisega, kuid mitte ainult. Lisaks pakub firma ka matkamise ja jahindusega seotud kaupu ning mitmeid suveniire alates Jaapani samuraimõõkade koopiatest ja lõpetades kvaliteetsete Zippo tulemasinatega. Nende tootekataloogist, milles leidub lugematul hulgal kotte, saapaid, riideid ja muud militaarset kila-kola, võib iga asjast huvitatud kaitseliitlane leida endale midagi meelepärast ja vajalikku. Kaitseliitlasele on nende kaupade hind tavapärasest soodsam. „Soodustuse suurus sõltub eeskätt kaubast endast ja selle kogusest,“ selgitab firma esindaja soodustuse tegemise põhimõtteid ning lisab, et mingit universaalset numbrit ta selles suhtes välja pakkuda ei saa. Kõige lihtsam viis teada saada, kui palju miski maksab, on küsida. Allahindluse ulatuses on enamasti võimalik kokkuleppele jõuda. Kaitseliitlastel tasub soodustuse saamiseks pöörduda otse müüja poole. Millegagi ennast identifitseerida pole vaja, piisab ka suusõnalisest kinnitusest, et tegu on Kaitseliidu liikmega. „Soodustusega võib arvestada kõikide meie asjade puhul,“ kinnitab Traver Motoxi esindaja ja lisab eespool nimetatud kaupadele rea teenuseid alates bagirajal kihutamisest ja lõpetades toidutermoste laenutamisega. Tallinnas Nõmmel paiknev Matkamaailm tuleb kaitseliitlastele samuti meeleldi vastu, pakkudes kuni 10% suurust soodustust letihinnast eelkõige kogu maailmas hinnatud kaubamärki Tasmanian Tiger kandvale militaarja korrakaitsevarustusele, mille hulgas leidub mõndagi põnevat ka kaitseliitlastele. See aga ei tähenda, et soodustust ei võiks küsida ka muude asjade ostmisel. Vaja on selle juures ainult kehtivat Kaitseliidu liikmepiletit. „Üldiselt teeme allahindlust Tasmanian Tigeri toodetele, kuid vajadusel oleme huvilis-

Vaata lisaks

Kaitseliidu sõbrad

Mugavalt metsa MATKAVARUSTAJAID, KES TEEVAD KAITSELIITLASTELE SOODUSTUSI Traver Motox OÜ www.travermotox.ee Poed Pärnus, Tallinnas ja Viljandis Kontakt: mobiil 5552 8977, telefon 655 3967 või e-post: tallinn@travermotox.ee Gladius Baltic OÜ www.gladius.ee Tallinn, Tartu mnt 73 Kontakt: mobiil 525 6147 või e-post info@gladius.ee Hobbystyle OÜ www.hobby-style.ee Militaarvarustuse e-pood Kontakt: Riho Pung, mobiil 525 2990 või e-post info@hobby-style.ee Matkamaailm www.matkamaailm.ee Tallinn, Nõmme, Jaama 12 Kontakt: Pille Tamkõrv, Darf OÜ, tel 670 1231 või e-post pille@matkamaailm.ee

tele vastu tulnud ka muus osas,“ ütleb Matkamaailma kontaktisik Pille, märkides põhjendusena, miks nad Kaitseliidule üldse soodustust teevad, soovi anda oma panus riigikaitsesse. Üsna sarnastel motiividel pakub kaitseliitlastele allahindlust suure militaarja muu varustuse valikuga internetipood Hobbystyle. Firma esindaja Riho Pung, kes on ise ka kaitseliitlane ning sellest lähtuvalt teab, millist leidlikkust vabatahtlikud oma varustuse komplekteerimisel on sunnitud üles näitama, ütleb, et võimalusel on nemad nõus alati õla alla panema ja jõustruktuure toetama. Tavapärase –7% saab iga kaitseliitlane pikema jututa, suuremate koguste puhul aga tasub juba konkreetset pakkumist küsida. Allahindluse saamiseks on vaja ainult e-kirjas ära märkida, millist organisatsiooni ostja esindab. Peale eespool käsitletud ﬁrmade saavad kaitseliitlased soodustust ka Gladius Baltic OÜ poest Tallinnas, kust võib leida kõiksugu kaitseliitlastale huvi pakkuvat kraami alates kottidest ja kabuuridest ning lõpetades nugade ja relvatarvikutega. Täpsemate tingimuste osas tuleb nendega ise ühendust võtta. Kaitse Kodu! 4/2012

Kujutage ette olukorda, kus näljane rebane valetab end taimetoitlaseks ja veenab kilpkonna juriidilise lepinguga oma kilbist loobuma. Kui tark loom vastu punnib, ilmuvad metsa ühtäkki suured televiisorid. Sealt paistab, et kilbita liigikaaslased on palju õnnelikumad ja suudavad isegi lennata... SVEN PAULUS Ajakirja UT toimetaja

äärasele infotulvale alla vanduv kilpkonn heidab endalt kilbi, mis jääb ka tema viimaseks teoks. See Vene teadlase Sergei Rastorgujevi näide kõneleb ilmekalt, kuidas sundida mõjutustegevuse abil vaenlast käituma oma tahtmist mööda. Seda, kuidas riigid on omavahelistes suhetes mõjutustegevust kasutanud, uuris kaitsepolitseiametis töötav Arnold Sinisalu oma veebruaris Tartu Ülikoolis kaitstud doktoriväitekirjas „Mõjutustegevuse piirid rahvusvahelises uidas riigid on õiguses“. Teema omavahelistes sujuurde tõmbas hetes mõjutusteteda kümmekond aastat tagasi ker- gevust kasutanud, uuris kinud küsimus, kaitsepolitseiametis miks põhjustavad töötav Arnold Sinisalu mõned eestlastele oma veebruaris kaitstud teada ajaloofaktid doktoriväitekirjas. ja tõsiasjad nii erinevaid tõlgendusi kas või näiteks Venemaa poolt. Ilmselt on enamik lugejaid kursis propagandarünnakutega, kus ikka ja jälle väidetakse, et eestlased on natsid ehk fašistid.

Õigusteadlane Sinisalu jõudis end massimeedia toimemehhanismidega kurssi viies välja infosõja mõisteni, kuid see tundus liialt eksitavana. Mõjutustegevust seevastu deﬁneerib ta kui riiklike ja mitteriiklike institutsioonide poolt kasutatavat metoodikat, milles rakendatakse teatavaid strateegiaid ja taktikaid, et saavutada oma poliitiline, majanduslik või sotsiaalne eesmärk teise riigi või organisatsiooni suhtes. Konventsionaalsed sõjapidamisvahendid jäävad seega välja, küll aga mahuvad meetodite alla propaganda- ja küberrünnakud ning eriteenistuste varjatud operatsioonid. Sinisalu toob näite lähiminevikust: „BBC kirjutas, et Briti eriväed tulid tsiviilisikute vormis ja aitasid Liibüa ülestõusnuid. Siin ongi kohe küsimus rahvusvahelises õiguses, et kas nad on vaenlase võitlejad või mitte. Mis staatus neil on?“ Sestap *

analüüsis uurija, millised piirid paneb mõjutustegevusele sõjaõigus, ÜRO harta ja rahvusvaheline kriminaalõigus.

Haritud sõdur

Kuidas võita vaenlast ja mõjutada riike?* Tänapäeva infokülluses ei jäta peavoolumeedia kasutamata võimalust tuua publikuni pilte ja videosid kõikvõimalikest konﬂikti- ning kriisikolletest. Õhtul võib teleriomanik uudistest näha näiteks Osama bin Ladeni verist keha või poomisnööri otsas Saddam Husseini. Vanasti olid talumehel infoallikateks piibel ja kirik, mõnel jõukamal käis kodus ajaleht. Tänapäeval aga on üha rohkematel inimestel võimalik meediamaailmale ligi pääseda nutitelefoni abil. Kas infoajastul on mõjutustegevus massimeedia kaudu palju laiemas mastaabis ja hõlpsamini korraldatav? „Kohati on inimesi lihtsam mõjutada, aga samas on neil, kes asja vastu huvi tunnevad, märksa lihtsam infot saada ja seda ka kontrollida. Aga üldiselt jah, masse on siis lihtsam mõjutada, kui neile lihtsamini juurde pääseb,“ vastab Sinisalu, eeldades ja lootes, et inimsoo kasvav haridustase toob kaasa ka skeptilise mõtlemise säilimise.

Mõjutustegevus massimeedia ajastul Möödunud kevadel mitmes araabia riigis puhkenud rahvarahutused said osalt teoks tänu internetile, kus inimesed levitasid infot näiteks Facebooki ja Twitteri kaudu. Kodanikud tulid tänavale ja senised võimukandjad sunniti taanduma. Aga tehniline vahend ei anna veel kogu võitu, sest Sinisalu hinnangul pidi neis riikides olema juba varem mingi meelsus, mis leidis nüüd väljapääsu. „Sa ei saa tekitada massirahutusi riigis, kus sisemiselt on kõik korras ja inimesed on oma eluga üldjoontes rahul,“ tõdeb ta. „Aga kui kuskil on tegemist diktatuuririigiga ja mingil hetkel viimane piisk karikasse langeb, võivad küll vallanduda sellised sündmused.“ Liblika tiivalöök Amazonases võib põhjustada orkaani Atlandi ookeanil, ütleb käibetõde. Jõuga ähvardamine ja jõu kasutamine, samuti sekkumine teise riigi siseasjadesse ning agressioon on ÜRO hartaga keelustatud. Samas püüavad riigid ikkagi oma eesmärke saavutada, kasutades selleks diplomaatiat või mõjutustegevust. 2008. aastal aset leidnud Vene-Gruusia relvakonﬂikti eel valmistas Vene meedia rahvast pikalt sõjaks ette, maalides vaenlasest koletuid pilte. Kui avalik arvamus oli enda poolele kallutatud tõigaga, et Gruusiasse minnakse kaitsma seal elavaid Vene Föderatsiooni kodanikke, võisidki tankid lõpuks veerema hakata.

Artikkel ilmus esmakordselt Tartu Ülikooli väljaande UT 2012. aasta märtsinumbris (vt www.ajakiri.ut.ee).

Kaitse Kodu! 4/2012

Haritud sõdur

Ehkki mõjutustegevusel võivad olla sõjalised eesmärgid, toimub see tsiviilmaailmas ja tsiviilkanalites

Näiliselt oli kõik legaalne ja legitiimne ning rahvusvahelist õigust otseselt justkui ei rikutud. Samamoodi käitusid Ameerika Ühendriigid Grenadas, kui nad 1983. aastal saareriigi okupeerisid, tuues ettekäändeks oma kodanike kaitse. Sinisalu näeb suurriikide puhul teatud sarnasusi: „Kui üks kasutab mingit argumenti, mis on rahvusvahelises õiguses või suhetes kaheldava väärtusega, on alati oht, et ka mõni teine suurriik kasutab seda samal viisil.“

Kohtupraktika ootab arengut Sinisalu toob väitekirjas välja, et sõjaõigus ei ole otseselt rakendatav mõjutustegevuse õiguslikuks reguleerimiseks, ehkki teatud sätted on sellele kohaldatavad ja need lähtuvad sõjaõiguse üldistest printsiipidest. Kuidas on aga lood rahvusvahelise kriminaalõigusega? „On olemas kohtupraktika, mis võimaldab väita, et teatud raskematel juhtumitel (milleks on genotsiidile kihutamine, inimsusevastastele ja sõjakuritegudele õhutamine) saab füüsilisi isikuid vastutusele võtta ka mõjutustegevuse eest,“ lausub Sinisalu.

n olemas kohtupraktika, mis võimaldab väita, et teatud raskematel juhtumitel saab füüsilisi isikuid vastutusele võtta ka mõjutustegevuse eest.

Samas on näiteks endise Jugoslaavia ja Rwanda tribunalide näitel tegu komplitseeritud lahenditega, sest kohtupraktika pole veel järjekindel. Väitekirja autor tõdeb, et oli rahvusvahelise õiguse suhtes algul väga skeptiline, kuid pigem tuleks olla skeptiline rahvusvahelise poliitika suhtes, mis toda õigust rakendab.

Kuidas võib aga meediatarbija mõjutustegevuse praktikas ära tunda? „Mõned aastad tagasi, aru saamata, kust info tuli, sosistas keegi, et kohe-kohe devalveeritakse Eesti kroon ja Läti latt,“ toob Sinisalu lihtsa näite. Aga on ka kentsakamaid. „Ühel kevadel avaldati mingis venekeelses internetiväljaandes tekst, et Kirde-Eestis kuulutati uuesti välja Eesti NSV. Mõned meediaväljaanded korjasid selle uudise üles, see hakkas elama oma elu ja mõnigi sattus piltlikult öeldes paanikasse.“ Seega tuleb alati kontrollida algallikaid ja suhtuda skeptiliselt emotsioone tekitavatesse „uudistesse“. 38

SXC.HU

Üheks huvitavamaks leiuks väitekirjas peab Sinisalu teooriat, mis käsitleb status mixtus’t. „Sõjaõiguses valitseb praegu paradigma, et on kas sõda või rahu. Mingit vahepealset seisundit pole. See kehtib juba Cicero ajast,“ sõnab uurija, „ent on ka teooria, mille järgi on ka vahepealne seisund, kus enam pole rahu ja veel pole sõda, vaid nn hall tsoon.“ Siingi on paslik Vene-Gruusia näide, sest nende riikide diplomaatilised suhted on siiani katkestatud ja pooled süüdistavad teineteist. „Ei saa öelda, et oleks sõda, aga ei saa ka öelda, et oleks rahulik olukord selle normaalses tähenduses,“ ütleb Sinisalu.

Kaitse Kodu! 4/2012

Doktoritöö kokkuvõte ARNOLD SINISALU

Haritud sõdur

Mõjutustegevuse piirid rahvusvahelises õiguses

Globaliseerumine toob kaasa üha suureneva tehnilise võimekuse sekkuda suveräänsete riikide siseasjadesse. Üheks sekkumise viisiks on mõjutustegevus. Mis on mõjutustegevus ja millised piirid seab sellele rahvusvaheline avalik õigus? Mõjutustegevust võib mõista kui mitmeotstarbelist metoodikat, mida kasutavad riigid ja mitteriiklikud institutsioonid rahvusvahelistes suhetes, rakendades teatud protsesse ja meetodeid, taktikaid ning strateegiaid, et suruda potentsiaalsele vastasele valdavalt mittesõjaliste vahenditega peale oma tahe või murda vastase vastupanutahe, saavutamaks poliitilisi, sõjalisi, majanduslikke või sotsiaalseid eesmärke. Mõjutustegevust analüüsides kasutatakse Eestis sageli mõistet “infosõda” (tõlge inglise keelsest infowar/information war). Otsetõlge ei ava mõiste olemust tervikuna ja seob termini üheselt sõja mõistega. Väitekirjas uuritakse kehtiva sõjaõiguse normide kohaldatavust mõjutustegevusele ja ÜRO hartas sätestatud rahvusvahelise õiguse printsiipide rakendamise võimalusi mõjutustegevuse õiguslikuks reguleerimiseks. Samuti uuritakse, mis ulatuses võimaldab rahvusvaheline kriminaalõigus võtta füüsilisi isikuid vastutusele mõjutustegevuse eest. Uurimuse tulemusena võib kokkuvõtvalt väita järgmist: esiteks, sõjaõiguse printsiibid on mõjutustegevusele kaudselt kohaldatavad, ja teiseks, ÜRO harta paljud sätted pole otseselt kohaldatavad mõjutustegevusele. Mõningad põhiprintsiibid seavad mõjutustegevusele kaudselt õiguslikud piirid, mille rakendamine sõltub eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu tegevusest/tegevusetusest õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel. Eeltoodud üldistava järelduse suhtes on kolm olulist erandit, mis sisuliselt keelustavad mõjutustegevuse: nendeks on jõuga ähvardamise ja jõu kasutamise ning agressiooni keeld, samuti sekkumise ehk interventsiooni keeld. (Nimetatud põhimõtted on mingis mõttes absoluutsed, erandiks vaid enesekaitse relvastatud rünnaku korral ja ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioneeritud kollektiivsed meetmed rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks. Iseküsimuseks on nimetatud sätete toimivus.) Kui tegemist on sõjapropaganda, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude või agressiooniga, võimaldab rahvusvaheline kriminaalõigus füüsiliste isikute vastutusele võtmist. Kokkuvõttes võis asuda seisukohale, et kui mõjutustegevus võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, saab rahvusvahelisest õigusest leida piirid lubatud ja keelatud tegevuste õiguslikuks reguleerimiseks. Ehkki need piirid on kohati ebaselged, ei saa väita, et kuni pole konventsionaalset relvastatud konﬂikti, võib rahvusvahelises riikide kogukonnas tegutseda džungliseaduste järgi.

Kaitse Kodu! 4/2012

Väljaõpe

Taktikalise dessanditõrje kursus KARRI KAAS Kaitse Kodu! toimetaja

ihtsustatud kujul tähendab dessant sõjalist operatsiooni, kus ühe konﬂiktis osaleva poole väed maanduvad või maabuvad teise osapoole valduses oleval territooriumil. Tavaliselt peetakse selle all silmas tagalat, mille julgestamisel ja kaitsmisel on oluline osa kanda ka Kaitseliidul. Et dessandi tõrjumine kätkeb endas palju erinevaid aspekte alates vastase tehnikast ja lõpetades lahingutaktikaga, on Kaitseliidus hakatud sellealasele väljaõppele üha enam tähelepanu pöörama. Juba teist aastat korraldatav kursus „Taktikalise õhudessandi tõrje“ ainult kinnitab seda fakti.

Tema sõnu kinnitab taktikalise õhudessandi tõrje kursuse üks läbiviijatest, Eesti kaitseatašee Gruusias kolonelleitnant Riho Ühtegi, kes on pidanud oma pika karjääri jooksul Kaitseliidus ja kaitseväes selle valdkonnaga korduvalt kokku puutuma. Ta peab ursust korseda isegi niivõrd oluliseks, et raldatakse on nõus selle nimel paar päeva sellepärast, oma väljateenitud puhkusest et Kaitseliidule on ohverdama ja kaitseliitlasi õpepandud ülesanne tama.

olla valmis dessanditõrjeks.

Kursusega väärarusaamade vastu

„Dessant visatakse alati rindejoone taha, seega meie tagalasse,“ selgitab kolonelleitnant Ühtegi. Ta jätkab: „Olemuselt on Kaitseliit ju maakaitse põhiüksus ja maakaitse tähendab korra tagamist meie enda tagalas.“

„Kursust korraldatakse sellepärast, et Kaitseliidule on pandud ülesanne olla valmis dessanditõrjeks,“ toob kursuse ülem major Ivar Mäerand välja peamise põhjuse, miks dessandi tõrjumisele on viimasel ajal hakatud rohkem tähelepanu pöörama.

Loomulikult pole kõrgemal pool kindlaks määratud riigikaitseliste eesmärkide täitmine ainus ajend, miks seda kursust korraldatakse. Leidub kuhjaga igasuguseid põhjusi, mille hulgast tõuseb kõige rohkem esile ajapikku välja kujunenud eksi-

Kotkas on maandunud KRISTJAN PRII

Kaitse Kodu! 4/2012

Et poolikud tõed on kohati isegi ohtlikumad kui täielikud valed, tuleb nendega enne kinnistumist ka tegeleda. Kursus annab selleks väga hea võimaluse. „Meie eesmärk on anda ülevaade, kuidas toimub üks dessant ja millised on vahendid selle vastu sõdimiseks,“ ütleb kolonelleitnant Ühtegi, „ja vajadus näidata, et meil on olemas täiesti reaalne võimalus dessandi tõrjumisega hakkama saada.“

Igale kaitseliitlasele vajalik Major Mäeranna meelest ei ole tarvis kursuse raames õpetada ainult rühma- ja kompaniiülemaid,

Kaitse Kodu! 4/2012

sest nende koormus on juba niigi suur. Lisaks oma üksuste väljaõppega tegelemisele peavad nad pidevalt ka oma teadmis ja oskusi täiendama, mistõttu neil lihtsalt ei jagu kõigeks aega. Sellepärast ongi ta nõus kursusele võtma kõiki, kes selle vastu huvi on ilmutanud.

Väljaõpe

arvamuste kummutamine. „Kaitseliitlastel on välja kujunenud väärarusaamad, mis asi see dessant on ja kuidas see toimib ning mida me vajame, et efektiivselt selle vastu võidelda,“ leiab kursuse ülem major Mäerand, lähtudes oma kogemustest Kaitseliidu peastaabi väljaõppejaoskonna staabiohvitserina.

ajor Mäeranna meelest ei ole tarvis kursuse raames õpetada ainult rühma- ja kompaniiülemaid.

„Mina olen võtnud kursusele kõiki,“ tunnistab major Mäerand ja märgib, et selline lähenemine teenib ka märksa praktilisemat eesmärki. „Iga kaitseliitlane, kes on omandanud need teadmised, peaks olema vajadusel suuteline oma ülemat nõustama või isegi asendama,“ selgitab kursuse ülem ja lisab, et tema arust oleks vale kõik ühele kaardile panna. „Kui kompaniiülemaga, kes on käinud igasugustel väga headel kursustel ja teab palju, midagi juhtub, on kõik teised järsku segaduses, sest nemad ei ole ju kuskil käinud ega tea midagi,“ toob major Mäerand näite, mille põhjal on üsna lihtne jõuda järeldusele, et tavalise kaitse-

Väljaõpe

liitlase kaasamine kursusele peaks sellise olukorra tekkimise välistama.

matu. Sellepärast olemegi hetkel rohkem sellele keskendunud.“

„Loomulikult on seda väljaõpet vaja kõigile,“ möönab ka kolonelleitnant Ühtegi, kuigi täielikult ta kolleegi seisukohta ei jaga. Tema arust tuleks eelkõige keskenduda ülematele, kes peaksid oma teadmised hiljem alluvatele edasi andma. „Meie näitame kätte suuna, kuidas alluvaid välja õpetada,“ ütleb kolonelleitnant Ühtegi, „siit edasi peaks neil endil tekkima mingisugune idee või projekt, kuidas seda tööd malevas jätkata.“

Sellest hoolimata ei suuda kursus kogu õhudessandi valdkonda katta. Kaks ja pool päeva on selleks liiga lühike aeg, paratamatult tuleb teha valikuid. Õnneks on selles suhtes jäetud kursuse läbiviijatele vabad käed. „Meie sihiks ei ole anda selgeid vastuseid, mida peaks dessandi korral tegema, vaid ui keegi peaks pigem suuniseid, mida võiks Eestit ründasilmas pidada, kui hakatakse valmistuma dessandivastama, siis suure seks operatsiooniks,“ selgitab tõenäosusega teeb ta seda mööda mais- kolonelleitnant Ühtegi, mida tema kõige selle juures olulimaad, mille juures on seks peab, rõhutades, et „kui õhudessandil oluline suudame panna inimesed mõtlema, siis on kursus ka osa. oma eesmärgi täitnud“.

Geograafia vastu ei saa

Kerge õppusel, raske lahingus

Kursuse õppematerjalide koostamisel on lähtutud kõigest, mis valdkonna kohta teada on, alates potentsiaalse vastase tehnikast ja lõpetades nende taktikaga, unustamata isiklikke kogemusi. Fookus õhudessandile ja selle tõrjumisele tuleneb väga lihtsast asjaolust – Eesti geopoliitilisest asukohast. „Kui keegi peaks Eestit ründama, siis suure tõenäosusega teeb ta seda mööda maismaad, mille juures on õhudessandil oluline osa,“ arvab kolonelleitnant Ühtegi. „Meredessandiks on Eesti rannik suhteliselt keeruline. Pealegi saab selle tõrjeks väga lihtsate vahenditega valmistuda. Õhudessant seevastu on suhteliselt oota-

Samas möönab ta, et praktikat oleks kindlasti rohkem vaja. Lisaks praktikale maastikul tuleks rohkem keskenduda tavalistele kaardiharjutustele. See annaks dessanditõrjest juba märksa selgema pildi. „Need harjutused, mis me siin teeme, on väga pealiskaudsed,“ tunnistab kolonelleitnant Ühtegi. „Kui saaksime neid kümme korda läbi mängida, oleks hoopis teine uba.“

Kaitse Kodu! 4/2012

Väljaõpe 3 X KARRI KAAS

Instruktor, Kaitse Kodu! vahevihikute koostaja ja Eesti kaitseatašee Gruusias kolonelleitnant Riho Ühtegi õpetamas

Major Mäerand leiab, et praegu nad enamaks suutelised ei ole. See on parim tulemus, mis nad nii lühikese aja ja suhteliselt piiratud ressurssidega on võimelised saavutama. See ei tähenda kohe, et neil poleks plaane, kuidas kursust veel paremaks muuta.

Väiksem kursus Kas kursus samal kujul ka tulevikus jätkub, seda major Mäerand veel öelda ei oska. Põhjusena mainib ta vähenenud osalejaskonda. Kui esimesel korral läbis programmi ligi nelikümmend vabatahtlikku, siis teisel oli neid ainult paarikümne ringis. „Et sel korral huvilisi enam nii palju ei olnud kui eelmisel, pole kindel, kas selle kursuse korraldamine tasub end ära või mitte,“ on major Mäerand kahtleval seisukohal. Kolonelleitnant Ühtegi seevastu kahanenud numbreid halvaks ei pea. Pigem peab ta seda isegi eeliseks. „Kui grupid oleksid veel väiksemad, saaksime läheneda personaalsemalt,“ arvab ta, „võiksime anda õppuritele rohkem individuaalseid ülesandeid ja panna neid rohkem kaasa mõtlema.“

Kuigi järgmise sama taseme kursuse korraldamine ei ole kindel, saavad kahel esimesel osalenud kaitseliitlased detsembri alguses kokku Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuses, et võtta läbi dessanditõrjealase väljaõppe teine etapp. „Täiendkursus matkekeskuses on väga hea,“ kiidab kolonelleitnant Ühtegi ja on veendunud, et suuremas liivakastis mängimine tuleb ainult kasuks. „Kui praegu me ainult räägime, et vastane liigub kiiresti eest ära, siis seal on see reaalselt näha.“ Vaatamata umbmäärasusele, mis kursuse saatust ümbritseb, on kolonelleitnant Ühtegi kindel, et seda oleks vaja jätkata. Juba sellepärast, et Kaitseliidule on pandud kohustus dessanditõrjega tegeleda. Spetsiiﬁlised oskused ja teadmised tulevad ainult kasuks ning tema ja ta kolleegid on loomulikult nõus neid soovijatele edasi andma, selles pole küsimustki. Kui ainult tahetakse.

Arenguruumi on loomulikult muuski, tõdeb kolonelleitnant Ühtegi. „Praegu on teine kord, mil me seda kursust korraldame. Kui me seda veel kord peaksime tegema, ei oleks see võib-olla enam selline kursus nagu praegune. Ilmselt mõtleksime midagi uut välja, katsetaksime mingi uue vormi või stiiliga,“ mõtiskleb ta.

Dessandi tõrjumine kaardi peal

Kaitse Kodu! 4/2012

KOHENE OLUKORRA TEADVUSTAMINE PÄEVAL JA ÖÖSEL Recon Scout® XT on maailmas ainulaadne heidetav ja mobiilne luurerobot, mis kaalub alla 600 grammi. Viska robot ükskõik millisesse hoonesse ning saad hetkega selge, täpse videopildi selle sisemusest – vaenlase võitlejatest, lõhkeseadeldistest, tsiviilisikutest. XT muutub töövõimeliseks vähem kui viie sekundiga ning seda saab kasutada ükskõik millises keskkonnas nii sise- kui välitingimustel. Infrapuna-optikasüsteem võimaldab näha ka täielikus pimeduses. Vastupidav. Kerge. Koheselt töövõimeline.

Täpsem info: OÜ Baltic Armaments, Veerenni 56 Tallinn Tel: 646 0113 www.rifle.ee

Kaitseliidu Kool

Kaitseliidu Kool avas lugemistoa Nagu igal viisakal õppeasutusel, on ka Kaitseliidu Koolil oma raamatukogu. ERIK REINHOLD Kaitseliidu Kooli juhataja

aitseliidu Kooli raamatukogusse on kümne aasta jooksul püüdlikult kogutud eestikeelset kirjavara, mis on temaatiliselt seotud sõjanduse, juhtimise, psühholoogia ja andragoogikaga. Julgen öelda, et peaaegu kõik hea ja oluline, mis nendes valdkondades eesti keeles on ilmavalgust näinud, on olemas ka meie kooli raamatukogus. Olukorraga võinuks rahule jäädagi, kui lähemal uurimisel poleks selgunud, et selle suurepärase raamatukogu kasutatavus on nullilähedane. Senine praktika, kus trükised on kappides luku taga ja kooli kodulehel leiduva nimistu abil on võimalik endale huvipakkuvat raamatut küsida ja laenutada, ei ole sundinud kuigi sageli raamatukappide uksi avama. Kaitseliidu Kooli teenistujate ringis probleemile lahendust otsides kerkis esile mõistagi murettekitav küsimus: aga äkki varastatakse meie raamatukogu laiali, kui selle lugejatele lihtsamalt ja avatumalt kättesaadavaks teeme? Samas on vaimuvara hoidmine pimedas luku taga ilma seda sihtotstarbeliselt kasutamata sama Kaitse Kodu! 4/2012

mõõtu maksumaksja raha raiskamine kui raamatu kadumaminek. Või isegi enamat, sest viimasel juhul jääb ju lootus, et pikanäpuline raamatusõber vähemalt iseennast hõlma alla pistetud kirjasõna abil harib. Samas on tõsi seegi, et Kaitseliidu Koolis õppivad inimesed väärivad usaldust ja meil on kohustus teha neile kasutamiseks mõeldud kirjandus nii mugavalt kättesaadavaks kui olud seda võimaldavad. Seepärast otsustasime avada esimese korruse raamatukoguruumis lugemistoa, kuhu on välja pandud mõned eksemplarid kõigist kooli õppekirjanduse kogus leiduvatest raamatutest. Korraldasime kooliperega selleks raamatutassimistalgud ja alates maikuust on õpihimulised lugemistuppa teretulnud. Kui varem paiknes selles ruumis mahukas väliseesti ilukirjanduse kollektsioon, siis see on nüüd kolinud kõrvalkabinetti, olles jätkuvalt huvilistele kättesaadav. Raamatukoguruumis on ilukirjanduse asemel koha sisse võtnud õppekirjandus. Raamatud on mõeldud sirvimiseks-lugemiseks lugemistoas kohapeal. Kui kellelgi on soovi mõni raamat kaasa laenutada, tuleb selleks teha sissekanne registriraamatusse. Täpsemaid juhtnööre saavad õppurid kursuste ülematelt. 45

Ajalugu

Alice Kuperjanov jäi lõpuni endaks Kuidas kujunevad sellised naised, kes küüditajate küüsis julgevad üles tõsta oma raudus käed ja hüüda: „Eesti naised, võidelge edasi, kuni tuleb vabadus!“? Just seda tegid kaks naiskodukaitsjat: Ebba Saral ja Alice Kuperjanov 1941. aasta 14. juuni varahommikul Tartu raudteejaama esisel. Sellest kirjutab oma mälestustes Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene ja kauaaegne esinaine.

ilmselt juba siis südames oma unistuste tütarlaps, kuigi ta seda kiivalt varjas. See ilmnes aga ühel koolipeol ettekantava näidendi ettevalmistamisel. Nimelt oli Juliusel seal algul daami südame kaotaja osa, kuid ta nurus sõpra seni, kuni see nõustus osa vahetama, nii et Julius sai südamevõitjaks. Tütarlaps, kelle nimel seda tehti, oli Alice Juhanson.

Armastus eesti moodi EHA JAKOBSON Tartu ringkonna avalike suhete grupi juht

elles kirjatükis vaatleme lähemalt Alice Kuperjanovit, niivõrd-kuivõrd on teada tema elust, mis algul kulges koos abikaasa Juliusega, kuid hiljem üksinda Naiskodukaitse ühe looja ja ühiskondlikult aktiivse kodanikuna.

Koolikaaslastena Kambjas Alice ja Julius Kuperjanov olid ühevanused, sündinud 1894. aastal. Nende kohtumispaigaks sai Vana-Kuuste ministeeriumikool Tartumaal Kambja vallas Sipel, kus Julius hakkas õppima 1904. aastal pärast seda, kui nende pere oli Venemaalt tagasi Eestisse kolinud ja Kambja vallas väikese Lalli talu rentinud. Kool oli hea kuulsusega ja seepärast eelistati seda Kambja köstrikoolile, kuhu just samal aastal astus Alice Juhanson.

Julius lõpetas Sipel kooli 1909. aastal, kui ta oli vaid 15-aastane. Nii noorelt teda veel Tartu Õpetajate Seminari ei võetud. Ta astus ajutiselt Tartu linnakooli Riia tänavas ja valmistus hoolikalt seminari eksamiteks. Järgmise aasta sügisel sooritas ta hiilgavalt sisseastumiseksamid, nii et ta kohe algul õppemaksust vabastati ja seminari internaati võeti. 1910. aastal jõudis Tartusse kooli ka Alice. Ra astus 1906. aastal loodud Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste eragümnaasiumi ehk esimesse eestikeelsesse gümnaasiumi, mille õppemaks oli 17,5 rubla poolaastas. See oli suur summa ja ilmselt nõudis tütre koolitamine vanematelt suurt pingutust. „See kool oma tolleaegse juhiga eesotsas pani minu maailmavaatele kindla aluse,“ kirjutab Alice oma mälestusteraamatus.

J ul

1914. aastal lõpetasid nii Alice kui ka Julius kooli. Alice suundus Peterburi (mis oli just samal aastal nimetatud küll Petrogradiks), et n a Alice’i kodu asus Kambja vallas Soe o j r v e p Ku lõpetada seal kroonugümnaasium, ic e talus, tal oli kolm venda ja õde. Isa l A sest eragümnaasium ei andnud ja Andres ja ema Kadri Juhanson riiklikult tunnustatud lõputunpidid olema edumeelsed inimenistust, Julius aga valiti kohe sed, sest kooliajaloolase Heino Kambja köstrikooli õpetaRannapi andmetel oli Kambja jaks, kus ta sai õpetada väga vallas 1906. aastal üheksa vallühikest aega, sest 1915. lakooli, igaühel oma maja, aga aasta veebruaris võeti ta vallas ei käinud üldse koolis sõjaväeteenistusse ja saadeti 130 kooliealist last. Sipele mais Peterburi lipnike kooli. jõudis Alice 1907. aastal ja õppis seal Juliusest klassi võrra Niisiis õppisid noored jälle ühes tagapool, sest vallakooli klasse ei linnas. Kas nad seal ka kohtusid, on loetud ministeeriumikooli omadega raske öelda. Lipnik Kuperjanov saabus samaväärseks. 5. Kiievi rügementi sama aasta septembris ja sellega olid tema koolid läbi ning sõjamehetee algaJulius jõudis terve aasta (küll paar jaoskonda tagamas. Alice sooritas edukalt gümnaasiumieksamid pool) õppida ka koos Henrik Visnapuuga, kellest ja jäi veel Peterburi, et õppida raamatupidamist, hiljem sai tuntud kirjanik. Juliuse ja Alice’i koolimis osutus talle hilisemas elus väga kasulikus. venna Leo Laursoni mäletamist mööda oli Juliusel 46

Kaitse Kodu! 4/2012

Ajalugu Naiskodukaitse Tartu ringkonna juhatus 1929. aastal (vasakult): Marie Silbergleich, Ebba Saral, Alice Kuperjanov, (taga vasakult) Ella Sirg ja Herta Mihkelson

Igatahes olid Julius ja Alice 1917. aasta lõpul Tartus ja kihlatud. Alice’i korter Turu 11a oli kui väike salajane büroo, kus endise Vene väe eesti ohvitserid kokku said ja infot vahetasid. Kommunistid tõstsid pead ka Tartu tagavarapataljonis, kuhu Julius Kuperjanov oli pärast haavatasaamist saadea nurus sõpra tud. Siingi püüti revolutsiooni seni, kuni see teha, kuid Saksa okupatsioon nõustus osa oli õhus ja lahvatas Tartus 24. veebruaril 1918. Tänavanur- vahetama, nii et kadele kleebitud päevakäsu südamevõitjaks sai kohaselt pidid kõiki endised Julius. Vene väes teeninud ohvitserid end Saksa komandantuuris registreerima. Nädala pärast kavas olnud laulatus tuli nüüd varem korraldada, sest ei võinud teada, mis ees ootab. Pika veenmise peale saadi nõusse Kambja kirikuõpetaja, kes noored 26. veebruaril Kambja kirikumõisas laulatas. Rõõmsad ja õnnelikud – seda nad olid –, kuid ees ootas ohtlik põrandaalune töö, Kaitseliidu loomine.

Käisemärgid Alice’i näppude alt Sügisest asuti korterisse väikesesse hoovimajja aadressil Aida 4a, mis kujunes põrandaaluse töö staabiks. Alice kirjutab oma mälestustes: „Kui novembris hakkasid okupatsiooniväed lahkuma, riisudes, röövides ja viies kaasa kõik võimaliku, oli Tartu maakonnas Kaitseliidu pere üsna arvukas. Idast lähenes uus laviin enamlaste näol, kes nüüd arvasid enestel õiguse olevat võtta, mis veel järele oli jäänud. Kuidagi tuli esimestel takistada väljavedu ja nii sõjariistade kui ka laskemoona üleandmist enamlastele ning astuda risti teele Kaitse Kodu! 4/2012

ette punastele, pidurdades nende edasiliikumist.“ Tartumaa Kaitseliidu staap asus Suurturu 10, kus ka Alice’il tuli mehe äraolekul informatsiooni ja selgitusi anda. Enamlaste pealetungi tõttu tuli 21. detsembril Tartu maha jätta. Ustavate meestega taganeti Puurmani mõisa, mis sai Kuperjanovi partisanirühma formeerimise paigaks. Alice tegutses siin oma mehe abilisena, kuid suures osas oli tema õlul meeste toitlustamine, mida Naiskodukaitses hiljem massitoitlustamiseks nimetama hakati. Esimesed väeosa käisemärgid tulid samuti Alice’i näppude alt, küll mitte päris selle kavandi järgi, mille mehed olid valinud – vapikujuline must valgega ääristatud alus ja sellel valge või hõbedane surnupealuu –, nimelt asendati surnupealuu ajutiselt valge põikpaelaga. Luuresalkade valged mantlidki võeti kasutusele Alice’i ettepanekul, kes need ise ka valmis õmbles. Tartu vabastamine ja veidi hilisem Paju lahing on lahti kirjutatud arvukates artiklites ja raamatutes, piirdugem siinkohal ainult Julius Kuperjanovi surmapäevaga – 2. veebruar 1919 –, mil Tartu rahuni oli jäänud täpselt aasta.

Lesepõlv Pärast mehe surma pidi lesk kaotusest kuidagi toibuma. Ilmselt toetasid kodutalu Suure-Kambjas, vennad ja õde, ent eelkõige andis jõudu tegutsemine. Alice õppis näiteks aastatel 1919–1923 Tartu kõrgemas muusikakoolis laulmist ja töötas samal ajal asjaajajana Punase Risti Tartu komitees. 1921. aastal anti talle kui Vabadussõja väejuhi lesele Tammistu mõisasüdames 25 hektarit maad ja 47

Ajalugu

14. juunil 1941 viis punane terror Eestimaa kodudest üle 10 000 inimese. Naiskodukaitse liikmesus tähendas suure tõenäosusega priiküüti kodust väga-väga kaugele

eluaegne pension oma mehe poole palga ulatuses, mille ta küll uuesti abielludes oleks kaotanud. Pole teada, kas Alice võttis osa I Eesti naiskongressist mais 1917 ja mis aastast oli ta Naisliidu liige, kuid Eesti Naisliidu kandidaadina oli ta valitud aastatel 1936–1940 Kodumajanduskoja I ja II koosseisu. Võib arvata, et Kaitseliidu taasloomisel oli Alice’i süda selle juures, sest kui 7. mail 1925 loodi Tartusse Vabadusristi Vendade malevkonna juurde naisrühm, millest hiljem sai Naiskodukaitse II jaoskond, oli uuresalkade ta selle asutajate seas. Esinaiseks valged mantvaliti Ebba Saral, Alice’ist sai jaoslidki võeti konna juhatuse asemik, järgmisel aastal juhatuse sekretär ja 1932. kasutusele Alice’i aastal jaoskonna esinaine. 1927. ettepanekul, kes aastani tegutses Tartus nimelt need ise ka valmis kolm eraldi naisrühma malevõmbles. kondade juures. 1927. aastal 11. märtsil korraldati rühmadevahelise esindajatekogu moodustamise koosolek ja seda päeva peetaksegi Naiskodukaitse Tartu ringkonna sünnipäevaks.

Kasvatuslikud ja kõlbelised küsimused Alice oli tegev nii ringkonna juhatuses kui ka keskjuhatuses. Aastatel 1927–1931 täitis ta ringkonna laekuri ülesandeid, küllap kasutades selleks Peterburis omandatud raamatupidamisoskusi, 1934– 1938 oli ta abiesinaine ja 1937. aastast Naiskodukaitse keskjuhatuse liige (algul sekretär, hiljem toitlusosakonna vanem). Alice juhtis 1938. aastal Tondi Lahingukoolis toitlustajate kursusi, millest võttis osa 147 naist (Postimees, 17.01.1938). Naiskodukaitse kõrval jõudis Alice tegutseda Tartu Lasteabi juhatuses. Lasteabi korraldas 200 puudustkannatava lapse toitlustamist (Postimees, 20.12.1930), riietustoimkond tegeles annetatuste kogumise ja riiete jagamisega vaesematele peredele (Postimees, 05.05.1932). Ta oli ka Tartu perenaiste seltsi asutajaid (Postimees, 21.02.1932) ja kuulus ilmselt ka Koduse Kasvatuse Instituuti, sest 1936. aastal Tartus peetud kasvatuspäeva juhtide hulgas oli ka tema (Postimees, 02.11.1936). 48

Tartu naisorganisatsioonide ühisel koosolekul otsustati korraldada näitus „Eesti naine ja raamat“. Samasugune näitus korraldati Tallinnas naiste kongressi ajal detsembris 1935. Tartus oli näitus avatud 23. veebruarist 1. märtsini 1936. Näituse juhatajaks oli Helene Mugasto-Johani, kelle üheks abiks oli Alice Kuperjanov. Poliitiliselt oli Alice end määratlenud Jaan Tõnissoni Rahvusliku Keskerakonna liikmena, ta oli ka partei Tartu maakomitee liige ja naissektsiooni esinaine ning kuulus 1932. aastal Tartu linnavolikogusse. Ja nii võiks jätkata. Jälgides Alice Kuperjanovi tegevust, võime tõdeda, et ta oli koos paljude teiste tublide naistega Eesti naisliikumise algatajaid ja arendajaid, Eesti riigi ehitajaid. Naiskodukaitse ülesehitamise seisukohalt võib kasutada Helmi Mäelo sõnu: „Nii Tartu ringkonnas kui ka ülemaaliselt aitab selle hiigelorganisatsiooni ülesehitamisele tõhusalt kaasa Alice Kuperjanov, kes oma loomupärase korrektsuse ja korratundega paneb enese ümber maksma need põhimõtted. Ta on teatud mõttes Naiskodukaitse ideoloog, eriti kasvatuslikes ja kõlblistes küsimustes. Tema kõned ja kirjutised Naiskodukaitse töö ja tegevuse kohta saavad mõneski asjas organisatsiooni taotluseks.“ 22. detsembril 1942 avaldas ajaleht Meie Maa Alice’i õe Adele Kuslapi mälestused vahistamisest 14. juunil 1941. Alice julgustas õde ja lahkumisel lausus ta veel trepikojas tšekistide keskel: „Isamaa, kodukene, sinu uksest ma vist küll kunagi enam sisse ei astu…!“ Tal oli õigus. Alice Kuperjanov lasti maha Sosva vangilaagris 17. juulil 1942. Ta olevat „jäänud vahele“ raamatupidamise võltsimisega laos, sest ei kustutanud surnuid toiduarvelt, päästes sellega eesti lapsi näljast. Alice Kuperjanov jäi lõpuni endaks. 22. aprillil 2012 avati mälestustahvel Tartus tema viimase kodumaja Eha 22a seinal. Kasutatud kirjandus: Hanko, August. Leitnant Julius Kuperjanov: partisanide löögivaimu kehastaja. Tallinn: Kooli-Kooperatiiv, 1936. Kuperjanov, Alice. Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni. Tallinn: Grenader, 2008. Lugusid Julius Kuperjanovist. Tallinn: Grenader, 2010. Mäelo, Helmi. Eesti naine läbi aegade. Tallinn: Varrak, 1999. Naiskodukaitse tegevuse ülevaade: algpäevist kuni 1938. aastani. Koostanud: Erika Männik, Ebba Saral ja Ludmilla Listakind. Tallinn: Naiskodukaitse Keskjuhatus, 1939. Raamot, Mari. Minu mälestused. Tartu: K. Henno, 2009. Rannap, Heino. Esimene eestikeelne gümnaasium. Haridus 2006, nr 7–8, lk 5–9.

Kaitse Kodu! 4/2012

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse keskkogu avas Jõgeva ringkonna esinaise Maris Mäeotsa kõne isamaale. Oma kõne lõpetas Mäeots pöördumisega kaaslaste poole: „Vabatahtlikke juhte ja instruktoreid piinab öösiti sageli küsimus: kas ma kardan läbi põleda? Mina kardan küll, aga kes ei põle, ei saa ka läbi põleda. Soovin teile oskust hoida isamaa-armastuse leek üleval nii, et see põleks kogu aeg ühtlase leegiga, mitte kui säraküünal ja ainult hetke.“ Naiskodukaitse keskkogu peetakse igal aastal erinevas Eestimaa paigas ja traditsiooniks on, et „Kõne isamaale“ peab vastava ringkonna esindaja.

Naiskodukaitse keskkogu oli koos märtsi viimasel päeval 31. märtsil oli Jõgeva kultuurikeskuses koos Naiskodukaitse iga-aastane keskkogu, kus osalevad ringkondade esinaised, aseesinaised ja valitud delegaadid.

Keskjuhatuse liikme ametiaeg täitus Helle Jürnal ja Riina Nemvaltsil. Riinale tänutäheks ja mälestuseks spetsiaalselt talle kootud Haapsalu salli üle andes avaldas esinaine lootust, et Riina kui nõuandja ei kao siiski kusagile.

Traditsiooniliselt pidas Naiskodukaitse esinaine Airi Neve ettekande eelmise aasta tegevusest, kuulati ära keskrevisjonikomisjoni 2011. aasta aruanne ja võeti vastu Naiskodukaitse arengukava aastateks 2012—2015.

Keskjuhatusse uuteks liikmeteks valiti Maire Arro Järva ringkonnast (pildil) ja Maris Borštšik Harju ringkonnast. Asendusliikmeks valiti Virge PrankVijard Tartu ringkonnast.

Kaitse Kodu! 4/2012

Keskrevisjonikomisjoni valiti teiseks ametiajaks tagasi Helen Saal Tartu ringkonnast (pildil), asendusliikmeks sai Liivi Turk Tallinna ringkonnast.

Naiskodukaitse

Laskevõistlus Metsiku Lääne stiilis Lääne ringkond korraldas 14. aprillil Piirsalu vana raketibaasi välitiirus Naiskodukaitse üleriigiline laskevõistlus spordipüssist ja -püstolist laskmises. AVE PROOS, naiskodukaitsja

evadiselt heitlikest ilmasiku- ja teeoludest hoolimata oli Piirsallu kohale tulnud kaksteist naiskonda üle Eesti. Võistlejaid tervitama tulnud Naiskodukaitse esinaine Airi Neve jäi võistlusega rahule ja nentis, et läänlastele meeldib ikka asju natuke teistmoodi teha – seekord korraldati laskevõistlus välitingimustes.

Võisteldi välitingimustes Kui võistluse aeg lähemale hakkas jõudma, oli esimene küsimus: kus me selle võistluse korraldame, kas äkki mõnes naabermaakonnas asuvas siselasketiirus? Arutades küsimust Kaitseliidu Lääne maleva meesperega, tuli hoopis otsus, et peame võistluse maha kodusel pinnal ja harjumuspärasest ekstreemsemates tingimustes. Kui mõni aeg enne võistlust Piirsalu raketibaasis maastikuluuret tehti, laiutasid laskesektorites kohati lumehanged ja märklaudade juurde jõudmiseks tuli kasutada kalamehekummikuid. Me ei lasknud end sellest heidutada ja jäime kohavalikule kindlaks – võistlema hakkavad on ju naiskodukaitsjad, kes on harjunud raskusi trotsima! 50

Varasema sooja ja päikesepaistelise päeva lubaduse oli ilmataat ilmselt unustanud, vaid otsustas võistlejad tõsiselt proovile panna, kuid vähemasti lumi oli võistluspäeva hommikuks läinud ja laskerajad ootevalmis. Koos Lääne maleva meestega tegime viimaseid ettevalmistusi. Ammu enne teiste ringkondade saabumist tõusis välikateldest auru. Mõne

Naiskodukaitse laskevõistluse tulemused Üldarvestus Koht

Ringkond

Liikmed

Alutaguse

Natalja Küttis, Alla Milogratskaja, Jekaterina Tihhomirova, Irina Vassiljeva

Sakala

Janne Suigusaar, Kairi Heinsoo, Marju Lohk, Evelin Lappalainen

III

Valgamaa

Viia Kaldam, Heili Mets, Raili Siimann, Oksana Maskovskaja

Individuaaltulemused Koht

Võistleja

Ringkond

Spordipüstol I

Karin Muru

Tallinn

Eela Saat

Saaremaa

III

Triin Tähtla

Rapla

Spordipüss I

Jekaterina Tihhomirova

Alutaguse

Irina Vassiljeva

Alutaguse

III

Lisete Vals

Põlva

Kaitse Kodu! 4/2012

Naiskodukaitse Mida raskem õppus, seda suurem rõõm medalist

kuu eest taasasutatud Risti jaoskonna naised olid juba eelmisel õhtul olnud toidukraami hakkimisega ametis. Lõunaks valmis kõikidele osalejatele ühepajatoit, mis sai hulgaliselt kiidusõnu. Ei leidunud peaaegu ühtegi tagasisidelehte, kus poleks mainitud, et toit oli suurepärane.

Medaleid jagus paljudele Laskmistega alustati üheaegselt püstoli- ja püssitiirus. Püssitiirus juhatas vägesid meie oma laskeinstruktor lipnik Mare Laide, püstolitiiru olime usaldanud Lääne ringkonna väsimatu abilise nooremveebel Vahur Toomase hoolde. Võisteldi sportrelvadest laskmises nii võiskondlikus kui ka individuaalarvestuses. Püstoliharjutus koosnes kolmest osast: kõigepealt 6 minutit ja 10 lasku, siis 4 minutit ja 10 lasku ning Kaitse Kodu! 4/2012

lõpuks 2 minutit ja 10 lasku. Laskekauguseks oli 25 meetrit. Püssiharjutus koosnes samuti kolmest osast: lamades, püsti ja põlvelt, aega oli võistlejatel vastavalt 8, 12 ja 10 minutit ning laskekaugus 50 meetrit. Ringkondadest tuli võitjaks Alutaguse, järgnesid Sakala ja Valgamaa. Läänlastele omase lahkuse juures jagus medaleid paljudele: individuaalarvestuses kuuele esimesele ning hõbedat-kulda said kaela ka peakohtunikud ja teised korraldajad.

askmistega alustati üheaegselt püstoli- ja püssitiirus.

Osalejate sõnul oli ekstreemsust rohkem kui tavaliselt, võisteldakse ju üldjuhul sisetiirus, olles kaitstud tuule ja vihma eest. Meie eesmärk oli panna kõik naised võrdsetesse välitingimustesse, kus tuli heade tulemuste saavutamiseks pingutada ja keskenduda rohkem kui tavaliselt. 51

Naiskodukaitse

Mälestuspäev meenutas unistusi Stalinlikes repressioonides kannatanud ja hukatud naiskodukaitsjate meenutamiseks on Naiskodukaitsel traditsiooniks jüripäeva paiku mälestuspäeva tähistada. MARJE-ANNE HENDRIKSON Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Toompea jaoskonna esinaine

a tänavu tähistati Naiskodukaitse mälestuspäevi üle Eesti. 21. aprilli avati Tallinnas pidulikult ringkonna kunagise esinaise Alma Jeetsi mälestustahvel, 22. aprillil Tartus aga Naiskodukaitse ühe asutaja Alice Kuperjanovi mälestustahvel.

Alma Jeets, kunagine Tallinna ringkonna esinaine

Tartu Naiskodukaitse eestvedamisel avati mälestusplaat Alice Kuperjanovi viimases elukohas Eestis

1896. aastal Viljandis sündinud Alma Jeets oli Naiskodukaitse liige 1928. aastast, aastail 1931–1937 oli ta Ida jaoskonna esinaine, 1934–1940 Tallinna ringkonna esinaine ja 1937–1940 Naiskodukaitse abiesinaine, samuti organisatsiooni esindaja Rahvuskogus. NKVD arreteeris Alma Jeetsi 1944. aastal, mõistes ta asumisele Siberisse, kust too aga vabanes juba enne Stalini surma tänu Naiskodukaitses omandatud meditsiiniteadmistele. 1949. aastal naasis Jeets Eestisse ja elas Tallinna jäämise keelu tõttu esialgu Riisiperes, hiljem aegade muutudes aga pere juures pealinnas.

Mälestustahvel paigaldati Alma Jeetsi kodumajale Lätte 7 Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Toompea jaoskonna eestvedamisel ja korraldamisel – just kodust algaski tubli ja ettevõtliku naise sunnitud teekond Siberisse. Mälestuspäeval kõnelesid Alma Jeetsi tütretütar, praegune Toompea jaoskonna esinaine Marje-Anne Hendrikson, aseesinaine Merike Jürjo, Tallinna ringkonna esinaine Erle Eenmaa ning Kaitseliidu Toompea malevkonna liige Trivimi Velliste. Marje-Anne Hendrikson jutustas põgusalt oma vanaema Siberipäevist: „Naiskodukaitse liikmed valisid endale sobiva eriala juba minu vanaema ajal. Vanaema Alma erialaks oli meditsiin, tollases kõnepruugis sanitaarala. Siberis tulid Naiskodukaitses omandatud meditsiiniteadmised ja tsaari ajal õpitud vene keel talle suuresti kasuks. Haigla tuberkuloosiosakonnas sai ta ka kõige raskemate töödega hakkama. Vanaema jäi oma usinuse ja laialdaste teadmistega isegi ülemustele silma. Tänu sellele vabastati Alma Jeets – üks Naiskodukaitse loomise algatajaid ja loojaid – pool aastat enne vangistustähtaja lõppu.“

lma Jeets tegi palju ja jõudis palju, tema ühiskondlik aktiivsus, töö Naiskodukaitse ja Kaitseliidu hüvanguks oli silmapaistev.

Erle Eenmaa tundis oma kõnes uhkust, et Naiskodukaitse on tugeva organisatsioonina püsinud juba 85 tegusat aastat. Ta tunnustas ka Jeetsi tänuväärseid tegusid Naiskodukaitses. „Alma Jeets tegi palju ja jõudis palju, tema ühiskondlik aktiivsus, töö Naiskodukaitse ja Kaitseliidu hüvanguks oli silmapaistev. See mälestustahvel sümboliseerib ühe Eesti naise eluteekonda ja pärandit. Aga see sümboliseerib ka Eesti riigi ja inimeste teekonda. Paljude unistused lõppesid järsult koos Eesti riigi lõpuga, asendudes palju primitiivsema sooviga – sooviga külmal maal või ka kodumaal ellu jääda...“ Eenmaa lisas: „Naiskodukaitse hoiab oma mälestust ja juubeliaastal on meil põhjust mitmelgi korral tagasi vaadata. Minu meelest võime tõdeda, et elame unistuste elluviimiseks väga heal ajal.“ Alice Kuperjanov — üks Naiskodukaitse loojaid 22. aprillil avati Naiskodukaitsja ühe asutaja Alice Kuperjanovi mälestustahvel tema viimases elukohas Tartus Eha 22a.

Kaitse Kodu! 4/2012

Naiskodukaitse Tallinnas avati Alma Jeetsi mälestustahvel

Tartus asutati 7. mail 1925 Vabadusristi Vendade malevkonna juurde naisrühm, millest hiljem sai Naiskodukaitse II jaoskond. Alice Kuperjanov oli selle asutajate seas. Temast sai jaoskonna juhatuse asemik, järgmisel aastal juhatuse sekretär ja 1932. aastal jaoskonna esinaine. Seda ametit pidas ta kuni organisatsiooni vägivaldse sulgemiseni. Alice oli tegev ka ringkonna ja keskjuhatuse tasandil: aastatel 1927–1931 täitis ta ringkonna laekuri ja 1934–1938 abiesinaise ülesandeid ning oli alates 1937. aastast Naiskodukaitse keskjuhatuse liige, algul sekretäri, hiljem toitlusosakonna vanemana. Alice juhtis 1938. aastal Tondi Lahingukoolis toitlustajate kursusi, millest võttis osa 147 naist.

artus asutati 7. mail 1925 Vabadusristi Vendade malevkonna juurde naisrühm, millest hiljem sai Naiskodukaitse II jaoskond. Alice Kuperjanov oli selle asutajate seas.

Jüripäevalähedane aeg on valitud mälestuspäevaks seetõttu, et 1942. aastal alates aprillikuust hukati Venemaal Sosva laagris kuus Teise maailmasõja eelse Naiskodukaitse silmapaistvat juhti: keskjuhatuse liige ja Tartu ringkonna esinaine Ebba Saral (20. aprillil), keskjuhatuse liige ja toitlustusvanem Alice Kuperjanov (17. juulil), Haapsalu jaoskonna esinaised aastail 1928–1934 Elfriede-Maria Greenfeldt ja 1934– 1935 Salme Noor (24. aprillil), Võru ringkonna sekretär ja Misso jaoskonna esinaine Alviine Rüütel ning Viru ringkonna esinaine Helmi Malla. Kaitse Kodu! 4/2012

Toompea jaoskonna esinaine Marje-Anne Hendrikson

Naiskodukaitse

Naised ja tüdrukud päästsid võidu elusid Valgamaal Pukas võistlesid 27.—29. aprillini esmaabi andmises esmakordselt Kodutütarde ja Naiskodukaitse ühismeeskonnad. Võistluse eesmärk oli suurendada sidusust ja populariseerida esmaabialast väljaõpet Kaitseliidu eriorganisatsioonides.

Maie võistlustules tekkivaid tundeid. „Ma ei usu, et meil edaspidi halvemini läheb, võib-olla on ainult keerukam, aga eks seda näe järgmistes punktides,” lisas Pärnumaa kodutütreid esindav Andra.

Vastamisi realistlike olukordadega

EGLE KÕVASK

Kodutütar Andra lausus, et on ka reaalselt pidanud esmaabi andma. „Olen pidanud abi andma ühel autoõnnetusel ja arvan, et sellest õppusest on kõigile palju kasu,“ ütles Pärnumaa neiu.

smaabivõistlusele saabusid 14 ringkonna esindused kogu Eestist. Igasse võistkonda, mis laupäeval võistlusülesandeid täitma hakkas, kuulus kaks kodutütart ja kaks naiskodukaitsjat. Seega võistlesid kodutütred esmakordselt esmaabi andmises koos Naiskodukaitse liikmetega.

Aga võistlejaid ootas juba ees uus olukord. Nimelt oli stsenaariumi järgi juhtunud avarii, kus jalgratturid olid auto ette sõitnud. Ühel neist oli kiivri vajalikkuse näitlikustamiseks see kaitsev peakate puudu. Jõgeva maleva võistkond leidis pärast ülesande lõppu järele mõeldes ka ise paremaid lahenigastatuid dusi: „Oleksime pidanud kõnetati, noormehele rohkem sooje rahustati, riideid peale panema ja jälgiti ja šokiseipiirama tema pidevat liikumist,“ arvasid ülesansundis inimene net täitnud kodutütred. juhiti eemale. Liiklusõnnetuse punkti kohtunik Maret Kommer Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonnast jäi aga võitlejatega rahule. „Kodutütred olid tublid ja täitsid kõik ettenähtud punktid. Vigastatuid kõnetati, rahustati, jälgiti ja šokiseisundis inimene juhiti eemale,“ kiitis Kommer.

Laupäevast pühapäevani võisteldi erinevate situatsiooniülesannete lahendamisel. Kõik võistkonnad pidid läbima ülesandepunktid. Oma oskusi näidati ülesandes „Veri”, kus võistlejad pidid juhuslikke ja käepäraseid vahendeid kasutades traumast tekkinud verejooksu sulgema. See ülesanne valmistas enamikule meeskondadest raskusi.

Liiklusõnnetuse kontrollpunkt: avariisse sattunud kiivrita jalgrattur oli tõsiselt viga saanud

„Oleme ka ise õppusi teinud ja võistlustel käinud, ka kodutütardel on oma võistlused läbitud. Naiskodukaitsjatele on see võistlus kolmas,“ tutvustas oma võistkonda Pärnumaa ringkonna naiskodukaitsja Maie. „Oleme siin juba läbinud neli etappi. Tundub, et iga kord läheb asi hullemaks, iga järgmine etapp on üha raskem. Siin on hulgi vigastatuid, aga meie oleme abi andmisel nagu algajad. Stardinärv ja võistluspalavik on sees,“ kirjeldas naiskodukaitsja

Hiljem kaasati rajal olijad situatsiooni, kus õnnetus oli juhtunud telgis. Oli neli kannatanut: ühel vingumürgitus, mistõttu tema hingamine oli raskendatud, teisel põletushaav jalal, nimelt oli tema magamiskoti jalutsiosa ära põlenud, kolmandal käed põletatud ning neljas šokiseisundis.

2 X EGLE KÕVASK

Edasine rada oli keeruline, kuid lõpuks jõuti põlenud saunani. Noored olid pidanud saunapidu, kus oli tarbitud alkoholi. Viimaseks juhtumiks, mille eest punkte teeniti, oli kodune relvaõnnetus: laps mängis relvaga ja relv läks lahti.

Õppepunktina tuli läbida päästepunkt, mis koosnes kahest osast. Esmalt näidati ja räägiti päästevahenditest (mida ja kuidas kasutada) ning avalike randade päästevahendite rakendamise võimalustest. Teine pool koosnes tule kustutamisest tuleteki ja tulekustuti abil, et noortel oleks kogemus päästevahendite kasutamisest erinevates olukordades. Võistkonnad said tõestust sellele, et tegelikkuses Kaitse Kodu! 4/2012

Pühapäev oli samuti tegevusterohke. Iga ülesande eest, mis rajal läbiti, teeniti punkte. Suund oli kõigil sama, kuid võistkondade stardiaeg sõltus neile usaldatud veepaja temperatuurist: kes aga vee keema sai, see ka rajale pääses. ei pruugi visatud päästerõngas hädavajajani jõuda, sest kerge rõngas kukub viskaja lähedale. Tihti tuleb päästmisel kasutada muid meetodeid.

Võistlejad lahkusid targematena Teiseks õppepunktiks oli sidumistpunkt, kus erilist tähelepanu pöörati sõjalisele meditsiinile. Tutvustati erinevaid sidemeid ja lasti neid üksteise peal harjutada. Õpetati ka, kuidas skutti peale panna ja mida sellega teha. „See õppepunkt oli minu meelest väga õpetlik. Sain teavet Iisraeli sidemetest. Mul polnud äiskasvanutel aimugi, et selline asi on olemas,“ sõnas 15-aastane alusatatakse Saaremaa neiu Kristina. elustamist „Meil oli muhe ja hästi lahe kahe suust suhu hinõppepunkti läbiviija. Ta tundis hästi kogu materjali, gamisega ja seejärel millest rääkis,“ kiitis kodu- tehakse kolmkümtütar. mend südant mas-

seerivat liigutust.

Siseruumidest leiti ka elustamise õppepunkt, kus tuli elustada nii imikut, last kui ka täiskasvanut, seda mõistagi nukkude peal. Imikul alustatakse kahe suust suhu hingamisega ja jätkatakse viieteistkümne südamemassaažiga. Suurematel lastel ja täiskasvanutel alusatatakse elustamist kahe suust suhu hingamisega ja seejärel tehakse kolmkümmend südant masseerivat liigutust. Sealsamas viidi läbi ka õppetund „Alajahtunu“, kus räägiti alajahtumise tunnustest ja alajahtunu katmise viisist. Lõpuks sooritasid osalejad kirjaliku testi, kus tuli proovile panna teoreetilised teadmised. Laupäeva õhtupoolikult kanti ette isetegevuskavad. Iga võistkond pidi esitama vähemalt viieminutilise etteaste esmaabist: kuidas ja mis olukorras saab seda kasutada, kui vajalik see on, kuidas käitub õnnetuspaigal olija ja sinna jõudja. Žürii hindas iga etteastet viie palli skaalal. Kaitse Kodu! 4/2012

Naiskodukaitse

Valgamaa võistkond koosseisus kodutütred Kristina Svirskaja ja Laura Melk ning naiskodukaitsjad Jaanika Niklus ja Tatjana Laadi tegid võidupildi koos kodumaleva pealikuga

Millisele seenele sobib naerunägu? Rajal tuli tunda puuliike. Võistlejad pidid teadma, millise puu koorest tehakse kõhulahtisust ravivat tõmmist. Lahendada tuli ka matemaatiline ülesanne kiirabi kohalejõudmise kohta. Tunda tuli ka narkootilisi aineid, et sobitada väited õigete ainete juurde. Need ained olid amfetamiin, ecstasy, herohiin ja kokaiin. Järgmises punktis tuli aga siduda kinni nimetissõrm. Seejärel tuli näidata teadmis mükoloogias ehk seente tundmises: seenepildid, seenenimed ja emotikonid. tuli omavahel kokku viia. Rõõmus nägu tähendas söödavat seent, kõver nägu kupatamist vajavat ja kurb nägu mittesöödavat seent. Viimane võistluspunkt kandis nime „Kannatanu transport“. Ühele võistlejale kujutleti kõhuhaav ja kaaslased pidid ta õiges asendis ühest kohast teise viima. Ja siis ootas ees lõpusirge. Lõpurivistusel, kus anti ka korraldajate poole pealt tagasisidet, räägiti üle puuliikide tundmise ülesanne ja tänati kõiki abilisi, kes kolme päeva jooksul võistluse heaks kordaminekuks oma panuse andsid. „Tundsin kõige enam muret selle üle, kuidas sujub kodutütarde ja naiskodukaitsjate koostöö. Kartsin, et naised hoiavad lastest eemale, kuid pidin rõõmsalt üllatuma, sest koostöö laabus,“ sõnas Kodutütarde peavanem Angelika Naris. Ta kiitis ka võistluspaiga valikut. „Puka on looduskaunis ja rahulik paik,“ lisas ta. Kõige põnevamaks osutus auhindade kätteandmine. Naiskodukaitse ja Kodutütarde esmaabivõistluse esikoha napsas vaid poolepunktise eduga Tartu ees Valgamaa võistkond (kodutütred Kristina Svirskaja ja Laura Melk ning naiskodukaitsjad Jaanika Niklus ja Tatjana Laadi), kolmandaks tuli Põlva võistkond. 55

Naiskodukaitse

Fotokonkurss täies hoos Naiskodukaitse fotokonkursi „Meie, naised“ tööde esitamise tähtaeg on 31. mai. Lisaks üldvõitjale selgitatakse välja publiku lemmik, parim Naiskodukaitse foto ja kõige seikluslikum foto. Üks autor võib esitada kuni kolm tööd, mis ei ole varem teistel fotokonkurssiel osalenud.

Me oleme inglid ja amatsoonid, kaunid liblikad ja külmad kivid, vahel visamast visamad, vahel haprad kui esimene jää. Meis on päikest ja kõuetormi ja kosutavat vihma, meis on kõike. Nii sarnased ja erinevad ning uhked selle üle, kes me oleme. Me kõik räägime oma lugu. Naiskodukaitse kutsub osalema fotokonkursil

„Meie, naised“ Fotode esitamise aeg 16. aprillist 31. maini. Täpsem info osalemistingimuste ja mõnusate auhindade kohta konkurss.naiskodukaitse.ee 56

Kaitse Kodu! 4/2012

Noored

Tubli koostöö tõi meisterlikkuse eriauhinna Valga kultuuri- ja huvialakeskuses korraldati 20. aprillil neljateistkümnes Mini Playback Show. Seekord osalesid ka noorkotkad ja kodutütred. EGLE KÕVASK

õttele, et tänavu võiksid staarijäljenduskonkursist osa võtta ka Valgamaa noorkotkad ja kodutütred, tuli noortejuht Maarja Mägi. Esinemiseni oli jäänud kõigest nädal, kui noored sellest kuulsid, siiski oldi nõus osalema põneval katsumustel. Noortele polnud oluline võit, vaid osavõtt ja enese proovile panek. Pika arutelu järel valiti jäljendatavaks staariks Michael Jackson ning looks „They Don’t Care about Us“.

etteastet usutlesid Valgamaa maleva noori maakonnaleht Valgamaalane ja noorteleht Tankla. Esinemisjärjekorras olid Kaitseliidu noored eelviimased ehk seitsmendad, seetõttu õnnestus neil näha ka eelnevaid etteasteid ja neile kaasa elada. Mida rohkem aga konkurente nähtud, seda suuremaks kasvas pinge, sest hakati rohkem mõtlema oma liigutustele. Pärast laval käimist tundsid noored end saalis juba kergemini, sest enam ei pidanud pingsalt mõtlema koostööle ja esinemise pisidetailidele. Meisterlikkuse eriauhind Pika närveerimise peale said nad lõpuks oma kavaga tublisti hakkama, nii et välja teeniti koguni meisterlikkuse eriauhind.

Eelviimane etteaste „Läks üllatavalt hästi, kui arvestada, et meil polnud kuigi pikka ettevalmistusaega. Tegutsemisega jäime natukene hiljaks, kuid minu arvates tuli esitus suurepäraselt välja, 101% täismäng,“ ütles üks osalejaid Sirol tantsule tagantjärele mõeldes. Reedene päev oli täis sekeldusi. Viimasel minutil otsiti kahele tantsijale sinised triiksärke, õpiti laulusõnu ja muretseti esinejate kohalejõudmise pärast. Pool koolipäeva ohverdati tantsimisele. Proove tehti juba hommikust saadik, et esinemine suure publiku ees plaanipäraselt läheks. Mõned minutid enne Kaitse Kodu! 4/2012

Staarijäljenduskonkursi esikoht läks Helme sanatoorse internaatkooli võistkonnale, mis jäljendas Kihnu Virvet looga „Vesiroosid“. Nemad said ka parima naisartisti eripreemia. Teise koha teenisid Tõrva gümnaasiumi noored, kes jäljendasid „Playbacki“, saades ka parima meesartisti eripreemia, ning kolmandaks tulid Tartu Ülikooli tudengid, kes jäljedasid Gleed („Rumour Has It / Someone Like You“). Meisterlikkuse eriauhinnaga pärjatud Kaitseliidu noored ütlesid juba välja ka esimesed soovid järgmise aasta staarijäljenduskonkursist osavõtuks. 57

Noored

Morsest jalgrattani ehk oskusvõistlus 2012 Paar päeva enne kevade ametlikku algust, 17. ja 18. märtsil korraldati kevadpealinnas Türil iga-aastane üleriigiline Noorte Kotkaste oskusvõistlus. Kahe võistluspäeva jooksul testiti noorkotkaste oskusi ja teadmisi järgu- ja erikatsete ulatuses, alustades maakondade tundmisest ning lõpetades jalgratta kokkupanekuga. KÄRT OJALA Noorte Kotkaste Järva maleva teavituspealik

skusvõistlus peeti Türi põhikooli ruumides. Esimene võistluspäev kulges malevate esindusvõistkondadel mööda koolimaja 15 ülesandepunkti vahel liikudes ning meeskonnatööd ja oma teadmisi kasutades erinevaid ülesandeid lahendades. „Võistluse planeerimisel seadis korraldusmeeskond eesmärgiks rohkem praktilisi tegevusi tulenevalt järgu- ja erikatsete nõuetest, lisades ülesannetele uudsemaid lahendusi. Võistluse järel analüüsisid malevate võistkonnad ilmsesti omakeskis, mis läks halvasti ja mida tuleks järgnevateks kordadeks mis tahes võistluste eel üle korrata,“ võttis võistluse kokku korraldaja Urmas Piigert. „Jõe ületamine“: kitsast „purdest“ tuli üle saada ventilaatorituule ja kohustusliku „purje“ kiuste

Remondime ratast! Taimede tundmine ja maakondade pusle olid noortele tuttavad juba varasematest aastatest ning üheskoos teadmisi jagades saadi need ülesanded kiirelt lahendatud. Samas oli ka ülesandeid, kus tuli selgelt välja, kui hea on võistkonna meeskonnatöö ja kas noortel on tehnilist taipu: kui Kimmi mängus tuli usaldada vaid oma mälu, siis morse ja sideülesanne vajasid teadmisi vastavate aparaatide kohta ning head koostööd aparatuuri valmispanekul ja sõnumite kodeerimisel. simene

võistlus-

Esimese võistluspäeva päev kulges suurimateks katsumusteks olid jalgrattasõit ja malevate esinsilla ületamine. Esimese dusvõistkondadel puhul tuli võistkonnal mööda koolimaja seada jalgratas sõidu- 15 ülesandepunkkorda nii, et rehvid on täis, ülekandesüsteem ti vahel liikudes. töötab ja rattad veerevad. Selleks tuli jalgrattale üks ratas tagasi alla saada, panna peale kett ja pumbata täis mõlemad rehvid. Tundub ju lihtne? Kuid võistlejate tegutsemist jälgides võis näha mõndagi: küll taheti jalgratas täiesti lahti võtta, küll tagurpidises järjekorras uuesti kokku panna. Jõeületus oli võistluste peakohtuniku Raid Saare koostatud ülesanne, kus võistkonnal tuli täiskoosseisus ületada „jõgi“ ja viia „kaup“ teisele kaldale.

Militaarse morfoloogia harjutus

Kaitse Kodu! 4/2012

Esimese päeva lõpetas suur Eesti ajaloo mäng, kuhu olid kaasatud nii võistlejad kui ka nende esindajad. Ülesandeks oli ära tunda, kes või mis on ekraanil oleval pildil. See aga polegi nii lihtne, kui pildist on näha vaid üks-kaks ruudukest. Mida rohkem ruudukesi avati, seda vähem punkte õige vastuse eest sai. Meeleolukas mäng venis pikale ja sel ajal said päevaste ülesannete kohtunikud oma punktid välja panna. Juba esimese päeva õhtu lõpuks oli selge, et esikoha pärast läheb rebimiseks eelkõige Tallinna ja Tartu vahel.

Kevadpealinna vaatamisväärsused said tuttavaks Teine võistluspäev saatis võistlejad fotojahile. „Võistlusala planeerimisel oli korraldustoimkonna ühine mõte tutvustada teistele malevatele Türi kui kevadpealinna vaatamisväärsusi,“ selgitas ülesande tagamaid Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert. Fotojahi käigus tuli võistkondadel leida Türi linnas üles fotograaﬁ pildistatud objektid ja teha ka ise pilt sama nurga alt. Lisapunkti andis objekti nimetuse teadmine. Kolme tunni jooksul tuli võistlejatel leida 17 objekti, neid pildistada ja vajadusel möödujatelt abi paluda objektide nimede kirja saamiseks. Mööda Türi linna silkas 15 võistkonda, kes muu seas jõudsid käia poes kommi ostmas ja teha ka paar pilti Facebooki tarbeks ülejäänud Türi vaatamisväärsustega. Tund enne kontrollaja lõppu hakkasid võistlejaid ringilt naasma, kuid oli ka neid, kes jõudsid koolimajja napid minutid enne kontrol-

Noored 4 X JÄRVA NOORED KOTKAD

Kaubaks oli vineertahvel ning silla valmistamiseks anti kasutada neli lauda ja koormarihm. Esialgu lihtsana tundunud ülesanne osutus parajaks pähkliks, sest lauad tuli omavahel kokku panna nii, et võistkond „silda“ ületades neist läbi ei vajuks. „Silla” kõrvale oli tööle pandud võimas ventilaator, mis tasakaalu säilitamist segas.

Jalgratas tuli võitlejatel oma nõu ja jõuga sõidukorda seada

laja lõppu, kirjutades jooksu pealt viimaseid nimetusi piltide juurde. Samal ajal, kui võistlejad oma asju pakkisid, külma käes märjaks saanud varbaid duši all soojendasid ja lõunat sõid, käis kohtunike toas kiire punktide arvutamine. Oli jäänud veel kauaoodatud võistluse lõpetamine, autasustamine ja sõit koju. Kahe päeva kokkuvõttes võitis tasavägises võistluses Tartu malev (205 punkti), edestades Tallinna malevat vaid 14 punktiga. Saaremaa (34 punkti) ja Järva (139 punkti) võistlesid arvestusväliselt. Saaremaa võistkonnas oli vaid kaks noorkotkast ja Järva nootkotkad otsustati „koduväljaku eelise“ tõttu arvestusest välja jätta. Seekordse oskusvõistluse korraldajaks oli Noorte Kotkaste Järva malev koostöös Kaitseliidu Järva maleva ja Kodutütarde Järva ringkonnaga.

Sideülesanne: leia pildilt telefon

Kaitse Kodu! 4/2012

Noorkotkaste oskusvõitluse tulemused Koht

Ringkond

Punkte

Tartu

205

Tallinn

191

III

Rapla

179

Pärnu

176

Võru

170

Põlva

168

VII

Valga

167

VIII

Harju

161

Jõgeva

151

Sakala

128

Viru

115

XII

Lääne

114

XII

Alutaguse

Noored

Põlva maleva isamaalisuse auhind läks Viluste põhikooli Teist aastat järjest korraldatud Kaitseliidu Põlva maleva isamaalisuse kandja konkursil saavutas tänavu enim auhinnalisi kohti Viluste põhikool. AARE LEPASTE

änavu osales Põlvamaal Kaitseliidu korraldatud isamaalise omaloomingu konkursil kaheksa kooli, seda on mullusega võrreldes poole rohkem. Kui eelmisel aastal laekus hindamiseks ligi 20 joonistust ja sama palju luuletusi, siis tänavu tuli parimaid valida 40 luuletuse ja 30 joonistuse seast. „Oleme rahul ja usume siiralt, et järgmisel aastal osaleb veelgi rohkem koole,“ sõnas Kaitseliidu Põlva maleva pealiku kt kapten Janel Säkk, kes hindas konkursil osalenute aktiivsuse heaks.

titeedi,“ toonitas kapten Säkk auhinda laureaadile üle andes. Põlva maleva pealiku kt kapten Säkk kinnitas, et kuna isamaalise omaloomingu konkursi auhindade kätteandmine oli tänavu seotud Vana-Võrumaa ja Setumaa keeleruumide kultuurikandjate auhindade üleandmisega, suurendas see omakorda konkursi kõlapinda ning tunnustas veel enam osalejaid ja korraldajaid. Võistlusele saadetud töödest seati kokku näitus, mis avati aprilli lõpupäevil Põlva keskraamatukogus.

Mõelda oma sümbolitele Isamaalisuse kandja konkursi selge eesmärk on panna koolinoori mõtlema selliste väärtuste üle nagu kodumaa ja emakeel. Kapten Säkk rõhutas, et kodumaal otsustame ise, kuidas tahame elada. Et auhinnad anti üle 14. märtsil, emakeelepäeval, soovitas Põlva maavanem Ulla Preeden oma kõnes mõelda eesti keelele ja sellele, miks on eesti keel oma ja mida peetakse silmas, kui räägitakse oma emakeelest. Maavanem rõhutas, et emakeele püsimajäämiseks on tehtud palju tööd ja nähakse vaeva ka täna. „Seetõttu tulebki meil hinnata oma keelt, meil tuleb väärtustada ja hoida seda,“ märkis ta ja lisas, et „keel ühendab inimesi ja on meie identiteedi üheks alustalaks“.

ipp, rahvuslill rukkilill ja rahvuslind suitsupääsuke — just need sümbolid tulid esile ka joonistustel.

„Esitatud tööde tase oli kõrge, osalejad olid väga hästi tabanud konkursi olemust. Emakeele kõrval on olulised ka meie lipp, rahvuslill rukkilill ja rahvuslind suitsupääsuke – just need sümbolid tulid esile ka joonistustel. Neid väärtusi peame edasi kandma ja selgitama nende olulisust just koolinoortele, et nad neid ka 10 ja 20 aasta pärast edasi kannaksid,“ ütles kapten Säkk.

Tööd näitusel „Need väärtused, mis meie vabadusega kaasas käivad, ei ole enesestmõistetavad. Kui me neid ei tähtsusta, võime mingil hetkel kaotada oma iden60

Kaitse Kodu! 4/2012

Noored

Konkursi võiduga kaasneb Ahti Linnu loodud sepistatud rändauhind „Juhan“, mida seni hoidis enda käes mullune võitja Orava kool

Kaitseliidu Põlva maleva pealiku kt kapten Janel Säkk ja Põlva maavanem Ulla Preeden tutvustasid omaloomingukonkursi võitjate väljakuulutamisel meeldejäävamaid töid

Kaitse Kodu! 4/2012

TOOMAS NIGOLA

Konkursi selge eesmärk on panna koolinoori mõtlema selliste väärtuste peale nagu kodumaa ja emakeel

Noored

Oskused, väledus ja loogika Helmes alustasid igas vanuses ja eri piirkondade noored 21. aprilli hommikupoolikul võistlusmatka Väle Jänes. Osalejaid oli Harju, Pärnu, Järva ja Sakala malevast ning moodustati ka Tartu-Valga ühisvõistkond. EGLE KÕVASK

ajale läks 36 võistkonda, kes seal edukalt ka lõpuni vastu pidasid. Kõige enam osavõtjaid oli vanemas vanuseastmes, kuhu kuulusid 15–17-aastased noored. Konkurents oli tihe ja et mitte kaaslastele alla jääda, mõeldi välja erinevaid plaane, kuidas vastaseid üle trumbata.

2 X VALGA MALEV

Juba rajaleminekueelne ülesanne pani pead murdma. Nimelt oli vaja nooremal astmel kokku

panna kaardipusle ja märkida lehele kompassi osad, suurematel tuli aga meisterdada paberist paat, mida ette näidates võis alles teele asuda. Iga paat sai täiesti ise nägu. Rajal pidid võistlejad omal valikul läbima kontrollpunktid (neid oli kokku 20), millest kuues

anderaamiga tuli läbida vesine maa, kuhu võis jalgupidi kinni jääda.

Kaitse Kodu! 4/2012

mäkketõus. Kui kanderaam maad puudutas, sai meeskond miinuspunkte.

Noored

tuli lahendada ka ülesandeid. Aega rajal olla oli neli tundi. Kes selle aja jooksul tagasi ﬁnišisse ei jõudnud, selle tulemused ei läinud arvesse.

Kiireimad välejalad Rada võttis võhmale Ülesandepunktides tuli näidata oma osavust ja teadmisi. Võistlejatel tuli meisterdada kanderaam ja seda kaaslase peal katsetada, läbides sõltuvalt vanusest kanderaami kandes lühema või pikema tee. Liivakarjääris olevas kontrollpunktis tuli vastata kümnele küsimusele. Miinivälja ees seoti kolmel võistlejal silmad kinni ja neljas pidi kaaslased üle välja viima, ühtegi sõna lausumata. Noori ootas ka granaadiheide: igasse kasti tuli heita granaat ja need sealt erinevatest asenditest omakorda edasi visata. Ühes punktis tuli aga mõista sõlmede sidumise kunsti. Paljudele oli rada väsitav. Eelkõige väsitasid noori pikalt teekonnalt liivakarjääri jõudes suured „mäed“, mis neid ümberringi piirasid. Teiseks katsumuseks oli metsamaastik. Nt kanderaamiga tuli läbida vesine maa, kuhu võis jalgupidi kinni jääda, vanemat astet ja täiskasvanuid ootas ees ka järsk

Kaitse Kodu! 4/2012

Noorema astme (8–11-aastased) arvestuses pälvis esikoha võistkond Nimetud. Teiseks tuli Keila/ Paldiski KT ning kolmandale kohale jäi iinivälja ees M-Komando. Keskseoti kolmel mise astme (12–14võistlejal aastased) arvestuses silmad kinni ja neljas sai esikoha võistkond pidi kaaslased üle välja Valgamaa, teise koha võistkond Ahvid ja viima, ühtegi sõna kolmandaks jäi Blue lausumata. Bunnies. Vanema astme (15–17-aastased) arvestuses läks esikoht võistkonnale Ursa Major NK, teiseks tuli Paldiski ja kolmandaks Koeru.

Täiskasvanute ehk 18+ arvestuses hõivasid auhinnakohad Valgamaa maleva rühmad Manni Poisid, Triinu Tiim ja BWC.

Kas sa teadsid?

Tanel Lääne muuseuminurk Aita talletada Kaitseliidu ajalugu! Jaga oma teadmisi museoloogiga telefonil 717 9109 või meilitsi aadressil tanel.laan@kaitseliit.ee

1938. aastal oli Kodutütarde Valga ringkonnas 34 rühma 973 kodutütre ja 43 juhiga. Ringkonnavanema kohuseid täitis Adele Rõõmus, talle olid abiks Ella Lepp (ringkonnavanem 1940. aastal) ning juhatuse liikmed Aliide Uus, Marie Näks ja Emilie Uuemaa. Erialajuhtidest paistsid silma orkestrijuht Nikolai Kõiv, rakenduskunstnik Leida Klaus, rahvatantsujuhid Eugenie Laar ja Elise Vesiloo, Valga kodutütarde ajakirja Tutivägi (pildil) toimetaja Linda Lipp ja koduõhtute vanem Roosy Palvadre. Suurimad ettevõtmised olid kevadpäevad ja suvelaagrid koos noorkotkastega, kelle juhtideks olid Värdi Velner ja Juhan Uuemaa. Kõigile neile üritustele elas kaasa Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Selts (esimees Jaan Kokk). Ringkonnal oli oma raamatukogu ja keelpilliorkester. Kodutütarde tegemistega olid alati kursis Naiskodukaitse Valga ringkonna esinaine Ellinor Aaremäe ja Kaitseliidu Valga maleva staap.

Kaitseliidu puhkpilliorkestrite moodustamine algas 1925. aastal ja 1940. aastaks oli neid juba 55. Esimese puhkpilliorkestrina alustas 1925. aasta veebruaris Tallinna maleva orkester Estonia fagotimängija Aleksander Kirikali juhatusel, aastatel 1929—1940 oli dirigendiks Friedrich Tammar. Kalevi malevkonna orkestrit (pildil) juhatas 1925. aasta märtsist Estonia ﬂöödimängija Aleksander Helisto ja 1933. aastast Tallinna Konservatooriumi trompetiprofessor Julius Vaks, kes juhtis korduvalt tähelepanu ka repertuaarile. 1933. aastal kirjutas ta, et „kuni käesoleva ajani mängiti meil veel enamuselt võõrapäraseid ja võõramaa autorite helitöid. Kuid lubage meie oma heliloomingule kodanikuõigus, ja mitte ainult, vaid eesõigus! Hääd eeskuju peavad siin näitama meie esinduslikud orkestrid nii kaitseväes kui Kaitseliidus“. 1939. aasta puhkpillipalade soovitusnimestikus olid juba ainult eesti heliloojate tööd, sh 12 marssi. Jüri Kuru ja Rein Ploomi loodud marsse mängitakse ka tänapäeval.

1939. aasta 1. septembri seisuga oli Kaitseliidul kasutada 24 suurtükki, millega oli relvastatud 12 kahe suurtükiga välipatareid. Lisaks oli Kaitseliidu Tallinna maleva üksikul soomusautokompaniil kaks 37 mm kahuriga relvastatud Arsenali soomusautot. Maleva suurtükiväerügemendile, mille pealik oli kpt Alfred Terras, allusid kolm divisjoni ja üks patarei. Kolm kuue 84 mm kahuriga Kaitseliidu patareid oli mõeldud Peipsi ranna ja Saaremaa kaitseks. 1926. aasta suvel sai kaks suurtükki Tallinna malev ning Petseri ja Tartu malev said kumbki neli Saksa 77 mm välikahurit (pildil), Narva malev aga neli 87 mm suurtükki. 1937. aasta alguses otsustati varustada Kaitseliidu patareid sama tüüpi relvadega, mis olid kaitseväe põhirelvastuses. 1937. aasta jaanuaris täitus kümme aastat Petseri maleva välipatarei loomisest. Sel puhul ütles malevapealik kol-ltn Hugo Ploomipuu: „Vaadates tagasi möödunud aastaile, näeme, et patareis on käinud intensiivne töö. See kõik oli võimalik ainult seetõttu, et nii pealikud kui ka malevlased olid armastuse ja innuga kodukaitse juures.“

Kaitse Kodu! 4/2012

Matka aabits

Telk: mida madalam, seda soojem TÕNU JÜRGENSON Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna instruktormatkajuht ja koolitaja (tonyjurgenson@gmail.com)

onstruktsiooni poolest jagunevad telgid kahte suuremasse rühma: kuppeltelgid ja tunneltelgid. On hakanud levima ka hübriide, mis valdavalt tähendab kuppeltelki tunneliosaga, aga mõningatel juhtudel on püütud klassikalisele kuppeltelgile anda lisakaartega tunneli kuju, et parandada ventilatsiooni ja tuulekindlust. Kui küsida, kumb on saldusväärne parem, siis vastan, et maitse asi.

BACKCOUNTRYGEAR.COM

telgi väliskatte veepidavus on vähemalt 3000 mm ja telgi põhjal 4000 mm.

Peamiselt oodatakse telkidelt veepidavust vihma korral. Et seda õigesti hinnata, tuleks telgi pakendilt leida vastav number. Praktika näitab, et usaldusväärne telgi väliskatte veepidavus on vähemalt 3000 mm ja telgi põhjal 4000 mm. Paljuski sõltub telgi veepidavus sellest, kui korrektselt telk püstitatakse. Tihti jäetakse külgedel asuvad pingutusnöörid kinnitamata, selle tagajärjel puutub väliskate sisemise magamisruumi seinaga kokku ja nii juhitakse vesi telki. Telgi kattekangad ei ole tavaliselt täielikult veekindlad,

sest need peavad kondensaadi vältimiseks tagama teatava hingavuse. Vihm sajab telgi väliskattele ja juhitakse mööda kangast pinnasesse, sellepärast ongi oluline, et sisemine ja välimine kate kokku ei puutuks. Kui kasutate telki ainult suvel, on oluline, et see oleks hästi ventileeritav ja soovitavalt võiks sellisel telgil olla kaks vastasseintes asuvat ust. Kasuks tuleb ka kõrgus, mis tagab õhu parema liikuvuse. Kui kasutate telki aga külmemal ajal, tuleb silmas pidada, et mida madalam telk, seda soojem seal on. Tavaliselt on tunneltelgid madalamad kui kuppeltelgid. Selles avaldub tunneltelkide mõningane eelis talvisel ajal. Samas võib madalamas telgis riietumine osutuda ebamugavaks. Kui vajate telki ekstreemsetes ilmastikutingimustes (sh lakkamatu sadu suvel) kasutamiseks, on oluline, et telgil oleks avar eesruum. Eesruum peaks vajadusel mahutama kogu teie matkavarustuse ja seal peaks olema veel ohutult ruumi matkapliidi kasutamiseks. Pliidiga telgi eesruumis süüa tehes peaks olema telgi välisuks vähemalt osaliselt avatud, et toidu valmistamisest tekkivad aurud välja juhtida. Tänapäeval on köetavate telkide kasutamisest loobutud isegi arktilistel ekspeditsioonidel. Kuidas tagatakse telgis viibivate inimeste soojus? Peamiselt magamiskottide abil, aga vaatamata sellele on telgis võrreldes välistemperatuuriga alati soojem. Minu vaatlused on näidanud, et isegi kui inimesed on magamiskottides, on telgis võrreldes välistemperatuuriga 4–5 kraadi soojem. Kui inimesed ei ole magamiskotti pugenud, võib telgi sisetemperatuur olla isegi 8 kraadi soojem. Kui panna telgi eesruumi põlema gaasil töötav tormilatern, on võimalik saavutada kuni 12-kraadine vahe välistemperatuuriga. On olemas ka gaasil töötavad soojakiirgurid. Nende kasutamisel tuleb muidugi silmas pidada, et soojakiirgurid kasutavad palju hapniku. Seega ei tohiks neid tööle jätta magamise ajaks või siis peab olema telk hästi ventileeruv. Talvisel ajal on ka abiks, kui panete telgi põhja alla termokile, mis takistab külmal pinnasest telki õhkuda. Kui te ei oska otsustada, et kas valida kuppel- või tunneltelk, siis sobib võib-olla hoopis kolmas variant: võrkkiige põhimõttel loodud telk. Veebist leiab infot niisuguste telkide kohta märksõnade hammock tent abil.

Kaitse Kodu! 4/2012

TÄHELEPANU! SCOUTSPATALJON PAKUB TÖÖD ALLOHVITSERIDELE JA SÕDURITELE HUVITAV AMET JA KINDEL SISSETULEK TAGATUD. MUID SOODUSTUSI NING KANDIDEERIMISE TINGIMUSI VAATA WWW.VK.KRA.EE SAADA OMA CV E-KIRJAGA: VKINFO@KRA.EE VÕI HELISTA 717 0800