Kaitse Kodu! nr 5 2012. a by Kaitse Kodu!

AJAKIRJAST LEIAD PARAADI SKEEMI

KAITSE

KODU! NR 5/2012 (113/559)

KAITSELIIDU AJAKIRI

Võidupüha paraad näitab koostööd Major MEHIS BORN — sõjaajaloohuviline malevapealik

TÄHELEPANU! SCOUTSPATALJON PAKUB TÖÖD ALLOHVITSERIDELE JA SÕDURITELE HUVITAV AMET JA KINDEL SISSETULEK TAGATUD. MUID SOODUSTUSI NING KANDIDEERIMISE TINGIMUSI VAATA WWW.VK.KRA.EE SAADA OMA CV E-KIRJAGA: VKINFO@KRA.EE VÕI HELISTA 717 0800

Võidupüha paraad näitab koostööd Paraad kui muusikaga etendus Paraad varem

NR 4/2012 (113/559)

Töö kiidab tegijat: praktikandid Kaitseliidu Pärnumaa malevas

AJAKIRJAST LEIAD PARAADI SKEEMI

24 26 30 36 40 42 44 45 55 61

Tallinna maleva orkestril täitus tosin tegevusaastat

KAITSE

KODU! NR 5/2012 (113/559)

Maailmapilk. Punavalge, sinivalge, sinimustvalge

KAITSELIIDU AJAKIRI

Võidupüha paraad näitab koostööd

Sisukord

09 10 14 18

Major Mehis Born — sõjaajaloohuviline malevapealik OPER nagu ooper — esialgu hirmutav, pärast nauditav Meredessandid Eesti vetes 20. sajandil Sakala Sõduriproov 2012 selgitas välja parimad Kevadtorm kõrvaltvaatajate pilgu all Saaremaal on ja jäävad paljud asjad teisiti Sisejulgeoleku magistriõpe kutsub teadmisi täiendama Raudbetoon riikliku kaitse all Üht-teist pankademaa Šveitsi riigikaitsest

Major MEHIS BORN – sõjaajaloohuviline malevapealik

NAISKODUKAITSE

KAANEFOTO: RAE FOTO

64 65 67

Uued naised tähtsates ametites Naisenäod ja meheteod Naiste valik: Naiskodukaitse versus Kaitseliit

NOORTEORGANISATSIOONID

70 74 76 78 80

Maitäht läbis uuenduskuuri Soeng on vormikandjale oluline Ernake Eestimaa südames Meisterda Kaitse Kodule! pesakast! Orienteerumisvahendite test

Kaitse Kodu! 5/2012

Peatoimetaja veerg

Kaitseliit — määramatu jõud!

ahest olete kuulnud parafraasi kunagisest Kaitseliitu vääramatuks jõuks tituleerivast hüüdlausest: „Kaitseliit — määramatu jõud!“ See natuke (enese)irooniline mugandus iseloomustab hästi Kaitseliidu keerulist, killustatud ja väljaspoolt arusaamatutki ülesehitust, ülesannete ja tegevusalade kaleidoskoobina kirjut spektrit ja kümmet eri moodust inimesena Kaitseliiduga õiguslikult seotud olla. Nagu sellest veel vähe oleks, tuleb nimekirja lisada terve kupatus kõikvõimalikku koostööd alustades päästetöödest ja lõpetades laulupeoliste toitlustamisega. Kaitseliidu peastaabi avalike suhete ja koostööosakonna juhataja Heiki Arike nimetab koostööd kompensatsiooniks sõjaliste ülesannete täitmise ettevalmistamiseks kulutatud ressursside eest. Või nagu ütles sõjaväe tsiviilülesannete kohta Kevadtormi väisanud Marylandi Rahvuskaardi ülem kindralmajor James A. Adkins: sõjavägi on liialt kulukas asi, et seda vaid üheks otstarbeks ülal pidada. Natuke teise nurga alt lähenedes mõjub aga nende kahe tegevusvaldkonna eristamine kruupide nokkimisena mulgipudrust. Sõjalise jõu kasutamine rahuajal oma elu paremaks seadmiseks ja korraldamiseks ju ongi valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks. Nõrka kogukonda õnnestub rünnata ja haavata ka siis, kui selle kaitseks on tagataskust võtta komplekt supermehi. Püüa aga võidelda „määramatu jõuga“ — ühiskonnaga, kus väga paljud enesega ka kriisis ise hakkama saavad ja sõjaliseks kaitseks on valmis... ei teagi kui paljud. Nii ongi ilmlõpmata loogiline, et sõjaliste ülesannetega organisatsioon seletab riigikaitsetundides noortele riigi ülesehitust, jagab laulu- ja tantsupeolistele suppi ning tuleb välja teedele kukkunud puid tükkideks saagima, kui tuule tugevus päästeameti jõududest üle hakkab käima. Mis siis veel rääkida nendest kordadest, kui olukord nii käest ära läheb, et ohtu satuvad meie oma inimeste elud ja tervised. Kaitseliit kogu oma määramatuses pole mingi asi iseenesest, see on osa kogukonna enesealalhoiuinstinktist — nii heas kui ka halvas, nii pidupäeval kui ka tormisel sügisööl.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliit

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925

Kaitse Kodu! internetis kaitsekodu.kaitseliit.ee www.facebook.com/kaitsekodu

Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas

Kaitse Kodu! postkastis

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Makett ja küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Noored Kotkad

Toimetus: Toompea 8, Tallinn 10142 Telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta. Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 30. juuli, 10. september, 22. oktoober, 10. detsember

Kodutütred

Kaitse Kodu! 5/2012

Uudised

Põrgupõhja retklema

Võistlejad moodustavad võistluse ajaks üksiku metsavendade salga, mille põhiülesandeks on liikuda varjatult etteantud ajagraaﬁkus, läbides kontrollposte, kus tuleb täita ülesandeid, ja postkaste. Võistluse eesmärk on selgitada välja parimad kõigist osalejatest, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes, äratada huvi üleelamisoskuste ja matkatarkuste ning sõjaliste oskuste vastu, jäädvustada vabadusvõitluse ajalugu ja tutvustada Eesti mitmekülgset loodust.

KAITSELIIT

Põrgupõhja retk 2012 saab teoks 12.—15. juulini. Start antakse Pärnu-Jaagupis ja ﬁniš on Eidaperes. Trassi pikkus on linnulennult 100 km ning aega selle läbimiseks 54 tundi. Võistlus on mõeldud täiskasvanutele. Võistkonna suurus on viis inimest: neli võistlejat ja esindaja. Võistlusest võivad osa võtta kõik füüsiliselt ja vaimselt terved inimesed alates 18. eluaastast, kes on end võistlusele registreerinud. Maksimaalselt lubatakse trassile 40 võistkonda.

Vabadussõja näitus Pärnu keskraamatukogus

Erna retk jääb ära Kindlasti on paljudele kaitseliitlastele valmistanud peamurdmist küsimus, kas tänavu korraldatakse sõjalis-sportlik jõukatsumine Erna retk. Kui pikka aega oli see veel lahtine, siis nüüd enam mitte. 17 aastat järjepanu Virumaa metsades peetud patrullvõistlusele otsustati joon alla tõmmata, sest see on end sellisel kujul juba ammu ammendanud nii võistlejate kui ka korraldajate seisukohalt. Sellest hoolimata ei maksa pead norgu lasta, sest juba sügisel on Kaitseliidu peastaabil koostöös Harju malevaga plaanis korraldada uus üleriigiline militaarse varjundiga jõukatsumine, mis peaks rahuldama ka kõige nõudlikumat maitset.

Seoses võidupüha paraadiga, mis sel aastal korraldatakse Pärnus, avas Kaitseliidu muuseum 1. juunil Pärnu keskraamatukogu esimese korruse galeriis Vabadussõja-teemalise näituse. Väljapanek kannab nime „Rindejoon“ ning seal on eksponeeritud üle 120 seni vähe või üldse mitte avaldatud fotot koos selgitavate tekstidega. Näha saab rikkalikku pildivalikut Vabadussõja olulisimatest isikutest kõrvuti tavaliste sõduritega, kaarte, dokumente ja palju muud huvitavat. Fotodel on kujutatud näiteks kuperjanovlasi 1919. aasta maikuu lõpul külarahva keskel Petserimaal ja nende jõudmist Pihkvasse, Kalevi pataljoni võitlejaid lõunarindel, Vabadussõja ajal formeeritud Eesti väeosade lipukavandeid. Samuti saab piltidelt hea ettekujutuse väeosade töökodadest, väliköökidest, poodidest ja laskepesadest rindel, relvastuse varumisest ja remontimisest. Näitus on üleval kuni 13. juulini.

Kaitseliidu suvepäevad Harjumaal

KÕRVEMAA

Kaitseliidu suvepäevad korraldatakse 3.—5. augustini, kuid aasta alguses välja lubatud Toosikannu puhkeküla Raplamaal on asendatud Kõrvemaa matka- ja suusakeskusega Harjumaal. Kavas on palju põnevat, nii meelelahutust kui ka sporti. Unarusse pole jäetud lapsi, kellele on kokku pandud eraldi lasteprogramm. Lisaks saavad kõik saunas käia.

Kaitse Kodu! 5/2012

Oodatud on kõik Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed koos peredega. Osalustasu täiskasvanutele 8 eurot, noorematele on üritus tasuta.

ERR

Uudised Aasta ema on Harju kodutütarde vanem Margit Amer Emadepäeval kuulutati aasta emaks läbinisti kaitseliitliku pere ema: Margit Amer juhib vabatahtlikuna Harju kodutütreid, tema abikaasa Tarmo Amer Harju noorkotkaid. Kaitseliidu liikmed on ka kõik pere kolm poega, kellest üks sooritas äsja ajateenija küpsuseksami suurõppusel Kevadtorm. „Kõik Harju noored on ka meie lapsed,“ ütles Margit Amer tunnustust vastu võttes, kirjutab Delﬁ. Tiitli andis üle Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir, kes tõstis esile värske aasta ema hoolimist kodust ja kodumaast. Eesti Meestelaulu Selts korraldab igal aastal Estonia kontserdisaalis emadepäeva kontserdi, kus kuulutatakse välja aasta ema.

Kaitseliidu ülem jäi Kevadtormiga rahule Kaitseliidu ülem kol-ltn Raivo Lumiste külastas Kevadtormil osalenud Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru maleva staape ning tutvus Alutaguse, Järva ja Viru maleva üksuste tegevusega õppusel. Ta hindas tänavust kaitseväe suurõppust oma üksustele intensiivseks ja kordaläinuks. „Kaitseliitlased on saanud kasutada siin neile määratud rolle,“ ütles kolltn Raivo Lumiste. „Arvestades Kaitseliidu üksuste piiratud ressursse, on antud maksimum. Mul oli hea meel näha, et maastikul olevate üksuste pealikud keskendusid kõige olulisimale. Pealikud näevad nõrku külgi ja töötavad nende kõrvaldamise nimel. Meestel on motivatsiooni ja see on väga tähtis,“ rõhutas ta. Kaitseliidu ülem tõstis esile ka naiskodukaitsjate tublit tööd õppusel. „Nad on sama leidlikud nagu kaitseliitlased ning väga mobiilsed ja kohanemisvõimelised. Tänu neile sõdivad ka mehed paremini,“ toonitas ta.

Tartu malev ja Vantaa reservistid kinnitasid koostööd Kaitseliidu Tartu malev ja Soome Vantaa reservväelaste ühendus Vantaan Reserviläiset ry (VaRes) sõlmisid 12. mail koostööleppe, mille eesmärgiks on tihendada naabrite sidemeid naabrite. Tseremoonia algas pidulike hümnihelide ja lipuheiskamisega. Seejärel kirjutati lepingutele alla ja vahetati need. Lepingu kinnituseks lasksid Tartu maleva pealik mjr Janno Rosenberg ja VaRese pealik Sampsa Olkinuora märki ning kinnitasid kuuliauguga märklehed leppe juurde. Esimeseks koostööürituseks oli samal päeval peetud reservväelaste laskevõitlus (SRA).

Kaitseliidu Kool vormis ajateenijaid Mai lõpul käis Kaitseliidu Kool juba teist korda Vahipataljonis, et viia läbi ajateenijatest nooremallohvitseride kursuse juhtimisõppe moodul. Pildil tegutsevad kursuslased juhtimisülesande kallal n-srs Sterni pilgu all.

Kaitse Kodu! 5/2012

Kogu Eesti Kodutütarde ringkondade noortejuhid kogunesid 5. mail Tallinna Rahvusraamatukokku organisatsiooni suurkogule, mis korraldatakse iga viie aasta tagant. Suurkogu avas Kaitseliidu ülem kol-ltn Raivo Lumiste, tervituskõne pidas riigikogulane ja kaitseliitlane Aivar Riisalu. Päeva teemaks oli „Pilk tuleviku noorsootöösse“. Päeva esimeses pooles esinesid teadus- ja haridusministeeriumi noorsootööosakonna juhataja Anne Kivimäe ning Maie Puusepp Eesti Noorsootöö Keskusest. Nad keskendusid noorsootöö suundumustele ja võimalustele nii Euroopas kui ka Eestis. Sirje Hansen rääkis indigo- ja kristall-lastest. Pärastlõunal said sõna Kodutütarde liikmed, kes tutvustasid oma ettekujutust organisatsioonist. Igaüks sai avaldada oma arvamust, milline võiks olla organisatsioon viie aasta pärast.

Uudised

Kodutütred heitsid pilgu tulevikku

Haanjalad preemiareisil Tallinnas Haanja Kooli noorkotkad ja kodutütred startisid 21. mai varahommikul Tallinna poole. Tänu tublile noorkotkaste ja kodutütarde rühmale said ka toetajaliikmed nautida toredat päeva pealinnas. Uuenenud teletorn pakkus huvitavat tegevust monitoride taga ja kauneid vaateid nii pealinnale kui ka kaugemale. 3D kino üllatas vaatajaid ootamatu puändiga ﬁlmiga. Solarise 3D kinos vaadatud ﬁlm „Kung fu jänes“ oli põnev ja õpetlik kõikidele vaatajatele. Batuudikeskuses said soovijad pingeid maandada. Päev oli huvitav ja meeldejääv. Suur tänud noortejuht Mairele ja tublidele noortele, kes maakonnas rühmade arvestuses esikoha said ja teenisid sellega võimaluse veeta päev Tallinnas.

Britid saavad Kaitseliitu kaeda

Haanja lapsed Tallinnas teletorni ajalooga tutvumas

Londonis asuvas Eesti suursaatkonnas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis avati 2. mail Kaitseliidu näitus „Rahva tahe“. See väljapanek, mis on üleval kuni 20. juulini, tutvustab Eesti ja Suurbritannia riigikaitsealast koostööd ning Eesti kaitseliitlasi 1930. aastatel ja tänapäeval. Näituse koostasid Tanel Lään, n-ltn Taive Saar ja mjr Tanel Rütman. Lisaks näevad britid Andres Söödi Eesti ajalugu tutvustavat ﬁlmitriloogiat („Jaanipäev“, „511 pilti Marsilt“ ja „Draakoni aasta“).

Kaitse Kodu! 5/2012

Uudised

Küla ja Kaitseliidu koostöös valmis mänguplats TIIA METTUS Naiskodukaitse instruktor, Lõõla seltsi juhatuse liige, Väätsa vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige

Kaitseliidu Järva malev, MTÜ Lõõla Selts ja Väätsa vallavalitsus panid seljad kokku ning ehitasid Lõõla õppekeskuse õuele mänguplatsi. Kaitseliidu Järva maleva õppekeskus asub nimelt endises Lõõla koolimajas, mis on külaelanikele emotsionaalselt kallis. Lõõla selts sai aga loodud eesmärgiga viia kokku erinevad osapooled ja ühiselt külaelu edendada, sest Kaitseliidul on huvi arendada oma kinnistut ja külaelanikel soov ka edaspidi koolimaja ja sellega seotud külaplatsi kasutada. Igakülgselt toetab nii Kaitseliidu kui ka külaelanike tegevust Väätsa vallavalitsus. On ju vallavanem Jarno Laur ja ehitusnõunik Heigo Laaneoks mõlemad Kaitseliidu Järva maleva liikmed. Meenutuseks: Väätsa vallavalitsuse ja Kaitseliidu koostöö on olnud pikaajaline ja tulemuslik. Eks ole selle märk seegi, et 2004. aastal sai Lõõla koolimaja Kaitseliidu omaks 1 Eesti krooni eest. Eelmise aasta oktoobris esitas Lõõla selts taotluse kohaliku omaalgatuse programmile, et ehitada Lõõla koolimaja juurde külaplatsile mänguväljak. Selle projekti edu sõltus aga suurel määral koostööpartneritest, sest ainult projektitoetusega ei oleks olnud võimalik mänguväljakut rajada. 4. mail sai maasse valatud viimane post ja mänguväljak on mai keskpaigast avatud. Väljakul on ronimisseinu ja tasakaaluradasid väiksematele lastele, aga on arvestatud Kaitseliidu eripära. Nii saab harjutada ka lõuatõmbamist ja teha kõhulihaste harjutusi. Ühised tegemised muudavad külaelanike ja Kaitseliidu suhted lähedasemaks, sest paratamatult võib vahel mõni õppus häirida väikese küla rahulikku elu. Siit julgustus kõigile ettevõtlikele: leidke üles ühised huvid ja koos jõuate kaugele. Ka ei ole ideede teostamiseks vajalik raha maailmast otsa lõppenud. 2014. aastal avanevad uued Euroopa Liidu rahakraanid. Pange ideed paberile ja olge valmis looma midagi paljudele kasulikku!

Võrokesed võistlesid Soomes Kaitseliidu Võrumaa malev eesotsas oma pealiku kpt Kalev Aderiga osales kahe võistkonnaga 26. ja 27. mail Soomes Iisalmi Oinasjärvil peetud sõjaliste sugemetega rahvaspordiüritusel Sandels Jotos. Võistluse, mis koosnes suures osas orienteerumisest ja kontrollpunktides ülesannete täitmisest, võitsid Soome reservväelased. Võrokesed tulid kahekümne meeskonna hulgas seitsmendale ja kümnendale kohale, mis on võistluse Soome-kesksust silmas pidades igati hea tulemus. Sandels Jotos on nime saanud kuulsa Rootsi väejuhi Johan August Sandelsi (1764—1831) järgi, kes juhtis Rootsi vägesid võitluses venelaste vastu 19. sajandi alguses peetud Soome sõjas. Võistlust on korraldatud juba 25 aastat, eestlased osalesid sellel esimest korda kümme aastat tagasi.

Merekaitseliit areneb Kaitseliidu peastaabi lipusaalis sai 24. mail merekaitseliitlase baaskursuse lõputunnistuse kätte 18 Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni liiget. Tallinna maleva pealik mjr Eduard Nikkari tõstis esile meredivisjoni ja mereväe efektiivset koostööd. „Seda võiks nimetada ka kohalikuks targaks kaitseks,“ täpsustas mjr Nikkari. Mereväe staabiülem kpt-mjr Jüri Saska tänas kaitseliitlasi aktiivse osavõtu eest ja selgitas, et baaskursus annab mereväele ülevaate kaitseliitlaste ettevalmistusest merelise riigikaitse vallas ja sellest, millistesse tegevustesse saab neid edaspidi kaasata. Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni pealik kpt-mjr Toomas Peek tänas oma allüksuse liikmeid aktiivse osalemise eest nii kursusel kui ka muudes ettevõtmistes. Merekaitseliitlase baaskursus on Kaitseliidu ja mereväe poolt väljaarendatud kursus, mis põhineb peamiselt samasugusel madruse baaskursusel, millel koolitatakse mereväes ajateenijad. Kursusel antakse teadmisi ja oskusi, millega luuakse valmidus kaitseliitlaste kaasamiseks sõjalaevade meeskonda ja nende kaldatoetusüksustesse. Kursus on avatud kõikidele kaitseliitlastele. Mais lõppenud kursus oli esimene omalaadne.

Kaitse Kodu! 5/2012

üdasuvel 1219 maabus Taani kuningas Valdemar II oma suure laevastiku ja rohkete sõjameestega Tallinna all. See oli eestlastele ootamatu. Meil ei olnud oma riiki, olime killunenud. Aga sõjaväe saime kokku küll ja osutasime taanlastele tugevat vastupanu. Enamgi veel, olime neid merre tagasi surumas, olime otsustavat lahingut võitmas. Ent siis juhtus ime. Taanlased, kes olid selleks ajaks veendunud kristlased, pöördusid hardas palves jumala poole. Päike oli merre loojumas ja taevarand tulipunane. Ning siis joonistus punetavasse taevasse valge rist. Võimalik, et tegemist oli kahe pilvetriibuga, mis haruldase juhuse tõttu ristusid. Kuid taanlastele oli see kindel märk — nende jumal ei ole neid maha jätnud.

Maailmapilk

Punavalge, sinivalge, sinimustvalge

Nad tundsid endas uut, värsket jõudu, mõõgad nende peos olid taas kindlad ja nad surusid maarahva tagasi ning võitsid lahingu. See oli Eestile pöördelise tähtsusega sündmus, mille mõju on kestnud sajandeid — just nii, nagu normannide vallutus aastal 1066 muutis põhjalikult Inglismaa saatust ja veelgi põhjalikumalt inglise keelt. Olen akadeemik Paul Aristega sama meelt, et siinset linnust kutsusid rävalased Tallinnaks juba enne taanlaste tulekut. Ariste arvates oli kohanimi Tallinn lühenenud sõnast „talilinn“, mis märkis iseäranis talvel kasutatavat linnust. Lühend „taani linnast“ tundub olevat tagantjärele leiutatud, sest see on häälikuliselt vähemtõenäoline. See kõik leidis aset kaheksa sajandit tagasi ja lõi aluse maailma vanima riigilipu sünniks. Kui moslemid põletavad tänapäeval valget ristilippu punasel põhjal, ei tea nad, et see lipp on seotud meie maaga. Küll aga teab seda lugu iga Taani koolilaps — nad käivad klassiekskursioonil seda paika vaatamas. Mul ei ole aimugi, kas Taani kuningriik on juba asunud tegema ettevalmistusi suurteks pidustusteks aastal 2019. Sinna on jäänud ju veel vaid seitse lühikest aastat. Küll aga tean, et üks teine ristilipuga riik on valmistumas oma 100. sünnipäevaks. Sellel lipul on sinine rist valgel põhjal. Soome ja soomlased on väga uhked, et nende vaba riik saab varsti saja-aastaseks. Nad kavandavad laiahaardelisi ja mitmekülgseid pidustusi. Meie ja soomlaste algkodu on sama kännu juures, aga me elame teine teisel pool merd, mis on meie saatust lahutanud. Tajun soomlastes kaht erisust: neil pole olnud pärisorjust ja nende riik pole olnud võõra kanna all. Aga just viimase eest on nad maksnud ka kõrget hinda. Nüüd oleks mõistlik meeles pidada, et meiegi riik saab — kõigest hoolimata! — vaid mõni nädal pärast Soomet samuti 100-aastaseks. Eesti riik ei ole sekundikski lakanud olemast, isegi mitte siis, kui selle valitsus hävitati. Kas ei ole meilgi aeg mõtelda nüüd, mil meie riik on peagi 95-aastane, kuidas sisustame järgmised viis aastat ja mil moel pühitseme Eesti vabariigi esimest sajandit. Soomlastel on oma riigi suurmeeste, riigipeade ja väejuhtide ausambad olemas, ennekõike Helsingis. Eesti pealinnas pole ausammast selle riigi esimesele valitsusjuhile, esimesele presidendile. Enamgi veel, pealinnas puudub ausammas esimesele eestlasest kubernerile ja Tartu rahulepingu isale, olgugi et tema kodumaja Kadriorus on hiilgavalt taastatud. Jaan Poska 150. sünniaastapäev on juba jaanuaris 2016. President Lennart Meri on nimetanud Tartu rahulepingut Eesti riigi sünnitunnistuseks. Meil on kindral Johan Laidoneri väärikas ratsamonument Viljandis ja Jaan Tõnissoni maitsekas ausammas Tartus. Ent Jaan Tõnissoni legendaarne kodumaja samas linnas on juba aastaid saatuse heidik, nagu ka Pätside kodumaja Pärnu Raekülas. Kas mõni ameeriklane kujutaks midagi samasugust ette George Washingtoni või Thomas Jeffersoni kunagise koduga? Kas me oleme tõesti nii palju väiksemad ja vaesemad? Praktilise rahvana armastame asju, mida saab hambaga katsuda. Ent ajas on hetki, mil tuleb olla silmitsi igavikuga. Seda on olnud iga rahva ajaloos. Meile oli selline hetk näiteks 4. juunil 1884, mil Otepää kiriklas pühitseti sinimustvalge lipp. Kuid veel enne seda tallasid saksa soost tudengid sinimustvalge tekli jalge alla. Sinimustvalge tee riigilipuks ja riigilipuna on olnud konarlik ning käänuline. Aga see lipp lehvib Pikas Hermannis ja mujalgi uhkelt. Eriti jõuline on olnud lipu tagasitulek 2004. aastast alates, mil pühitsesime selle 120. sünnipäeva. See oli juhtumisi aasta, mil Eestist sai NATO ja Euroopa Liidu täisliige. Siis sündis ka Eesti Lipu Selts, mis on korraldanud lipu austamist igal 4. juunil küll Pika Hermanni jalamil, küll Pärnu Rüütli platsil — Eesti vabariigi esmaväljakuulutamise paigas. On kiiduväärne, et Toompea lossiaias on lipu sünnipäeva hommikul kell 7 alati rivistunud ka kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred. Jaanikuus 2019 tähistavad taanlased mingil viisil oma lipu legendaarset 800. aastapäeva. Just samal ajal pühitseme meie legendaarset Landeswehri Võnnu all löömise 100. aastapäeva, meie võidupüha lätet. Kas me hoiame need pühad teineteisest lahus või saame sõpradena pidutseda üheskoos?

TRIVIMI VELLISTE, Kaitseliidu Toompea malevkonna liige

Kaitse Kodu! 5/2012

Paraad Heiki Arike on Kaitseliidu peastaabi avalike suhete ja koostööosakonna juhatajana üks võidupüha paraadi peakorraldajatest

Võidupüha paraad näitab koostööd Kaitseliidu peastaabi avalike suhete ja koostööosakonna juhataja Heiki Arike näeb Kaitseliidu toetust Eesti elu turvalisemaks muutmisel loomuliku kompensatsioonina sõjaliseks väljaõppeks kulutatud ressurssidele. LIIVI REINHOLD Kaitse Kodu! peatoimetaja

Miks on koostöö meile nii oluline, et sellele koguni terve paraad pühendada? Koostöö on alati Kaitseliidule oluline olnud. Oleme ju rahvaorganisatsioon ja liidame endas kõike meid ümbritsevat. Kaitseliit on välja toonud: Kaitseliidu missioon on eesti rahva turvalisuse tagamine kodanike vabatahtliku, organiseeritud ja omaalgatusliku osalemise kaudu riigi kaitsel. Me käsitleme rahva turvalisust kõige laiemalt: see on turvaline kodu, kodukoht, kogukond. Sellest tulenevalt püüab ka Kaitseliit kõigis turvalisust tagavates tegevustes olla koostööpartneriks ja abiliseks. Kes on Kaitseliidu olulisimad koostööpartnerid? Jaotan need nelja suurde valdkonda. Esiteks, riigi relvastatud kaitsel kaitsevägi. Eesti riigikaitse põhineb reservarmeel ja kaitseliitlased on muu 10

hulgas selle reservarmee formeerijateks. Teiseks, siseturvalisuse tagamisel on meie koostööpartneriteks eelkõige siseministeerium, politseija piirivalveamet, päästeamet ning keskkonnaga seotud asutused. Kolmandana nimetan kogukondliku koostöö tagamisel omavalitsusi, külaseltse, spordiorganisatsioone jne. Omaette valdkond on koostöö koolidega: riigikaitseõpetuse läbiviimine ja selle toetamine. Neljandaks e käsitle- teeme koostööd mitteriikme rahva like organisatsioonidega, nagu spordiorganisatsiooturvanid (laskesport, langevarlisust kõige jusport), toetus üldrahvalaiemalt: see on likele üritustele (Laulupeo turvaline kodu, Sihtasutus jne.), koostöö Eesti Meestelaulu Seltsiga kodukoht, kogujne. Ehkki ma nimetasin kond. kolmandat sektorit alles viimasena, ei tohi seda valdkonda vähetähtsustada. Ühiskonna kaasamine Kaitseliidu tegemistesse on oluline, et saaksime ennast iga päev tunda turvaliselt.

Kokkuvõttes on koostöö tähtis selleks, et Eesti elanikud tunneksid ennast turvaliselt ja Eesti lapsed kasvaksid isamaalises vaimus. Tulin ise hiljuti [juuni esimesel nädalal – toim] nädalasest Kaitse Kodu! 5/2012

Milline on Kaitseliidu roll siseturvalisuse tagamisel? Teame politsei ja eelkõige päästeressursside vähendamisest. Meie roll siseturvalisuse tagamisel on just pikaajalise kriisiolukorra ohjamisel, näiteks metsatulekahjude või teoreetilisemalt põgenikevoolu ohjeldamisel. Kaitseliit ei pretendeeri siseturvalisust puudutavate ülesannete täitja rollile. Meie töö on ülesande täitjat toetada. Kaitseliidu põhiülesanne on õppida täitma sõjalisi ülesandeid. See on aga väga kulukas. Et meie väljaõppele kulutatud raha annaks nähtavat kasu, saame rakendada oma oskusi, mis langevad kokku päästevaldkonna või politsei vajadustega, igapäevase turvalisuse suurendamiseks. Oleme tulnud vabatahtlikult kokku, et valmistuda kaitseks võõrvõimu sõjalise rünnaku korral. Sellele väljaõppele kulutatud raha kompensatsiooniks tahame muuta turvalisemaks igapäeva.

kulutatud raha kompensatsiooniks tahame muuta turvalisemaks igapäeva.

Kuidas on paraadil koostööd näha? Paraadi kontekstis näitame oma koostöösoovi ja -valmidust, ja ikka nii, nagu eluski. Igaüks täidab oma ülesandeid. Nappide ressursside juures saab igaüks täita vaid oma osa ülesannetest: paraadirivis me politseid ja päästet ei näe. Nii politsei kui ka päästeamet deklareerivad koostöövalmidust tehnikanäitusel, kus on vaatamiseks ja uurimiseks välja pandud ka nende tehnika. Koostööd politseiga on näha ka väga praktiliselt: paraadipäeva korrakaitsel. Tehnikanäitusel on esindatud ka merevägi kahe laevaga ning õhus demonstreerivad koostööd NATO ja õhuväe lennukid ning politseija piirivalveameti kopterid. Iga päev hoolitsevad meie julgeoleku eest päästjad, politsei ja meedikud. Kui ülesanded neil üle pea kasvavad, tulevad appi ka kaitsevägi ja Kaitseliit RAE FOTO

Millised on eredamad näited Kaitseliidu ning päästetöötajate ja politsei koostööst? Esimesena tulevad meelde metsatulekahjude kustutamine Puhatus 2008. aastal ja muidugi pronksiöö 2007. aastal. Aga sellesse nimekirja sobivad hästi ka 2005. aasta jaanuaritorm Pärnus, tormist põhjustatud liiklusseisak Padaorus ja ülemöödunudaastaste tormimurdude likvideerimine Virumaal. Pärnu jaanuaritormiaegses kriisis

nägime ehedat skeemi meie toetusest. Kaitseliit läks oma vahendite – nii tehnika kui ka paatidega – inimesi evakueerima. Samamoodi Padaorus, kus lisaks meie tehnikale rakendati näiteks Naiskodukaitset, kes aitas toitu valmistada. Metsatulekahjude kustutamisel Puhatus leme tulnud lugesime hiljem kokku 1828 kaitseliitlase töötundi. Pronkvabatahtlikult kokku, et siööl korra tagamisse kaasati valmistuda kaitseks 1867 kaitseliitlast, nende seas ka naiskodukaitsjaid – pärast võõrvõimu sõjalineid sündmusi esitas üle 1400 se rünnaku korral. kaitseliitlase avalduse abipolitSellele väljaõppele seinike ridadesse astumiseks.

Paraad

riigikaitselaagrist. Riigikaitseõpetusealane koostöö ei tähenda ainult seda, et kaitseliitlased käivad koolides õpetamas. See on vägev koostöö, me korraldame laagreid ja üritusi. Keegi ei sunni meid selleks – tegeleme riigikaitseõpetusega, sest tahame, et noored kasvaksid niisuguses vaimus.

Kaitse Kodu! 5/2012

KAART: MAA-AMETI KAARDISERVER

Paraad

Võidupüha paraad

Kaitseväe lahingutehnika näitus

Paraadüksuste paigutus Liinurid (4 kaitseliitlast) Kaitseliidu orkestri suund paraadmarsile pärast riigikaitset õppivaid koolinoori Presidendi asukoht Kaitseliidu ülema, kaitseväe juhataja ja presidendi saabumise suund ( autod liiguvad Pikalt tänavalt Akadeemia tänavale ootama) Tuletoojad liiguvad ära ühes kolonnis suunaga Pikalt tänavalt Vee tänavale, kus ootab nende transport

Paraadüksuste liikumismarsruudid

KAART: MAA-AMETI KAARDISERVER

Rivistumine väljamarsiks Pikal ja Vanapargi tänaval ning paraadi(proovi) rivistus Vee ja Akadeemia tänaval (järjekord vastavalt Kaitseliidu ülema 04.05.2012 käskkirja nr K-0.2-4/12268U punktile 8) Üksuste liikumine rivistuspaika mööda Pikka tänavat Üksuste liikumine möödamarsi järel paraadiproovil jõudmaks rivistuspaika mööda Pikka, Nikolai, Rüütli ja Vee tänavat Tehnika rivistumine väljasõiduks Kalda ja Õhtu tänaval (järjekord vastavalt Kaitseliidu ülema 04.05.2012 käskirja nr K-0.2-4/12268U punktile 8) Tehnika liikumine möödamarsi järel paraadiproovil jõudmaks rivistuspaika mööda Pikka, Ringi, Kuninga ja Õhtu tänavat Kaitseväe lahingutehnika näituse asukoht ja riviüksuste puhkekoht paraadi proovil Paraadil osalejate transpordi saabumine Riia maanteelt Vanapargi tänavale, kus see pargib tänava paremal poolel. Sama marsruuti kasutab ka paraadil osalev Kaitseliidu tehnika (miinipildujad, tankitõrjerelvad), aga nemad pargivad vajadusel tänava vasakul poolel Kaitseliidu tehnika liikumine rivistuspaika marsruudil Vanapargi, Kuninga, Õhtu ja Kalda tänav

Kaitse Kodu! 5/2012

Paraad

Külastuseks on avatud Eesti mereväe laevad Tasuja ja Ristna

Rapla malev Põlva malev

Harju malev

Järva malev Jõgeva malev

Kaitseliidu orkester

Tallinna malev

Politsei, piirivalve ja kaitseväe orkester

Noored Kotkad Kodutütred

Tuletoojad

Kaitse Kodu! 5/2012

Viru malev

Naiskodukaitse

Pärnumaa malev Lipud Rivistaja

Valgamaa malev

Võrumaa malev

Saaremaa malev

Lääne malev

Sakala malev

Riigikaitset õppivad koolinoored

Paraad

Paraad kui muusikaga etendus Meie paraadide muusikavalik on peaaegu täiuslik, ent siiski leidub ka oksakohti, mida siluda. MATI PÕDRA Kaitseliidu orkestri juht

peretiohvitseridel, nagu tavatsevad meiesuguseid nimetada konkursi „Õige eestlane“ nominendid ehk anonüümsed netikommentaatorid, on kaitsejõududes, sealhulgas Kaitseliidus, kanda oma funktsioon: lisada tseremooniate pildiritta helimaalingud. Käesolev kirjutis ei pretendeeri absoluutsele tõele, ent annab ülevaate paraadimuusika (ja kaasnevalt ka tseremooniate endi) arengust teisel iseseisvusajal. Teatud juhtumitel on autor pidanud vajalikuks tõmmata paralleele ka meie lähinaabrite tseremooniatega. Eesti paraadidel mängivad orkestrid vaheldumisi rivimarsse nende täispikkuses ja katkematu põimik moodustub dirigentide sünkroniseeritud koostöö tulemusena

Aeg sundis komponeerima Saatuse tahtel läks nii, et taasiseseisvunud Eesti päris esimene paraad jõudis kätte enne, kui valmis selle täielik muusikaline kontseptsioon. Loomulikult oli paljuski võimalik toetuda ajaloolisele

mälule ja õppinud muusikutena oleme ka improviseerimisvõimelised, kuid paraku oli toona tõsiasi, et okupatsiooniaastad olid teinud orkestrite noodikogudes korraliku laastamistöö. Mõnd tseremoniaalselt olulist teost ei õnnestunudki leida. Nii näiteks kirjutas toonane piirivalveorkestri dirigent Arvi Miido riigilipu ettetoomise marsi ja piduliku signaali täiesti uued. Mõned kunagises rivimäärustikus ülestähendatud seigad olid jällegi ajale veidi jalgu jäänud, nii põhjustas tõsiseid vaidlusi jumalasõna kohustuslik kuulamine (koos vaimulike koraalide mängimisega). Selles vaidluses on ilmaliku joone pooldajad nüüdseks peale jäänud, kuid ka kiriklikud teenistused on saanud juurde uut hoogu. Loomulikult on paraadid loomealdis muusikutele hea võimalus uudisloomingu näitamiseks. Kaitseliidu orkestrite (taas)lisandumine paraadirivvi on andnud uue elu kolmele ajaloolisele marsile ja avalikkuse ette on jõudnud ka kolm täiesti uut rivimarssi. Kõige selle tulemusena võib väita, et ilus kompaktne esindustseremoonia on igati valmis. Kas seda annaks teha veel atraktiivsemaks?

Kaitse Kodu! 5/2012

Paraad Kas senine muusikavalik on hea ja täiuslik? Nende ridade autori arvates peaaegu. Meil on täiesti ainulaadne võidutule tseremoonialõik, kus kohtuvad militaarne ja rahvuslik alge. Meil on täiesti konkreetne riigilipu sissetoomise muusika, näiteks venelased mängivad selle tarbeks oma hiigelsuurest tervitusmarsside arsenalist mõnd suvalist, ja 2010. aastal oli isegi juhus, et Moskva paraadil mängiti ¾ taktimõõdus kirjutatud lugu. Tõsi, toona oli järjekordne suure võidu ümmargune tähtpäev ja teoseks legendaarne „Püha sõda“, seega andis niisugust muusikalist anomaaliat isegi kontseptuaalselt põhjendada. Tervitusmarsid on meil isikukesksed („Presidendi marss“, „Kaitseliidu ülema marss“ jne), Vene armees üksusekesksed (Moskva paraadil kõlab näiteks iga üksuse tervitamiseks oma tervitusmarss). Tõsine probleem Eesti tseremoniaalmuusikas on minu hinnangul see, et ametliku protokolli järgi peaks kaitseväe juhatajat tervitatama „Porilaste marsiga“, mis pole eesti päritolu teos. Eduard Tamme „Pidulik marss“ jäägu siiski väiksemate sündmuste ja väiksemate aukandjate tervitamiseks. Sellel teemal on niisiis mõtlemisainet.

Põimik- või tervikteosed? Oluline erinevus on ka eestlaste ja venelaste paraadmarsi saatemuusikas. Eesti paraadidel Kaitse Kodu! 5/2012

mängivad orkestrid vaheldumisi rivimarsse nende täispikkuses ja katkematu „põimik“ moodustub dirigentide sünkroniseeritud koostöö tulemusena (see on väike ametisaladus). Venelaste paraadidel mängib ühendorkester (Moskvas kaugelt üle 600 mehe, Riias 1988. aastal ca 250 meest) algusest lõpuni koos spetsiaalselt just selleks paraadiks kokku aasiseseispandud põimikut.

vunud Eesti päris esimene paraad jõudis kätte enne, kui valmis selle täielik muusikaline kontseptsioon.

Näpunäide pealikele: orkesti kuulamise asemel alustage rivisammu suure trummimängija käe liikumise järgi, siis ei pääse hilinenud heli rivisammu rikkuma

Pillimeeste seisukohast pole vahet, kas puhata vuntsi see kaks ja pool minutit, kui mängib teine orkester, või lasta paar minutit mitmesajamehelises kambas lõdvemalt (loomulikult omavahel koordineeritult – eks ole muusikutelgi omad „lahingupaarid“). Vahe on selles, et spetsiaalpõimiku puhul kõlab iga üksuse läbimarsil just nende muusika, lihtsalt ritta pandud marsside puhul võib aga juhtuda (ja ongi korduvalt juhtunud), et kõlab näiteks „Pärnu garnisoni marss“, aga mööda marsivad selle mängimise ajal hoopis järvakad või võrokesed. Asjad pole muidugi kunagi mustvalged. Venelaste militaarmuusika ajalugu on Eesti omast oluliselt pikem (riigi suurematest mastaapidest rääkimata) ja seega mahub sinna oluliselt rohkem ajaproovi edukalt läbinud teoseid. Nii annab igaks aastaks uue ja huvitava põimiku koostada. Meil läheb sel15

Paraad

lise kvantiteedi saavutamiseni paraku veel aega. Muidugi rõõmustaksime muusikutena, kui saaksime mõneks järgmiseks paraadiks panna kokku samalaadse põimiku osalevate üksuste lauludest. Aga selleks tuleb kõigepealt need laulud luua. Siinkirjutaja andmetel selliseid Kaitseliidu malevaid, millel oleks olemas kas või mitteametlik laul, kahjuks eriti pole. Kui juba jutuks läks, puudutan ka marsisammu hoidmise teemat, millega on mõnigi kord olnud tõsiseid probleeme. Eriti paistsid need probleemid silma 2008. aastal Tallinnas Pirita teel ja ahemaa lähteeelmisel suvel Tartus joonest orkestEmajõe ääres korraldatud rini oli parasjagu paraadil, kus peaaegu kõik üksused alustasid takti nii pikk, et heli jõudis paremalt jalalt ja alles üksusteni pooleseesimese liinuri lähedale kundilise viivitusega jõudes parandasid sammu õigeks. Mis siis tegelikult — just parasjagu ühe juhtus? Võitlejaid kõiges sammu võrra ettenähsüüdistada ei saa, nemad tust hiljem. marssisid kuulmise järgi õigesti. Aga vahemaa lähtejoonest orkestrini oli parasjagu nii pikk, et heli jõudis üksusteni poolesekundilise viivitusega – just parasjagu ühe sammu võrra ettenähtust hiljem. Sealt see parema jalaga marssimine alguse saigi,

Kel võimalik, võiks paraadi ikka oma silmaga vaatama tulla, sest teleülekandest jääb paljugi vaatamisväärset välja

ega aidanud ka näpunäide pealikele: ärge kuulake orkestrit, vaadake suure trummi mängija kätt. Kindlasti ei tohi hakata seda probleemi lahendama helivõimendussüsteemidesse investeerides – see tekitaks ainult uusi segadusi. Pigem tasub mõelda võimalusele vedada kolonn lahti rivitrummidega (esimene orkester alustab alles siis, kui paraadi rivistaja jõuab esimese liinuri juurde). Moskva Punane väljak ja nõukaajal ka Daugava kaldapealne Riias on sellist lahendust pidevalt kasutanud ning seda eeskätt distantsi pikkuse pärast. Ülalmainitud Tallinna ja Tartu paraadi sammuvead oleksid trummidega lahtivedamisel kindlasti olemata olnud. Muidugi pole siin tegu millegagi, mis automaatselt paraadi käskkirja sisse kirjutatakse, lähtuda tuleb iga konkreetse koha akustilistest tingimustest. Rivitrummarite taha asi ei jää, neid on koolitatud nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi mõttes üsna palju ja neid tuleb kindlasti ka juurde.

Paraad telesaatena Minu üleskutse huvilistele on: kellel vähegi võimalik, tulgu ise kohale! Sest on kurb tõsiasi, et teleri vahendusel jäävad umbes pooled asjad nägematakuulmata. Paraadi teleülekannet on olnud aastaid tavaks alustada viis minutit enne presidendi saabumist. Selleks ajaks on läbi riigilipu ettetoomise

Kaitse Kodu! 5/2012

Pisidetailidesse laskumata toimuvad paraadiplatsil asjad sellises järjekorras ja sellise muusikaga.

Paraad

Paraadi muusikavalik

PARAADI ÜLESEHITUS JA MUUSIKAVALIK

1. Üksuste saabumine. Rivimarsid kolonni vedavate ja vastuvõtvate orkestrite valikul (loomulikult kehtib siin ja edaspidi printsiip, et Eesti tseremooniatel mängitakse ainult eesti muusikat). 2. Riigilipu ettetoomine. Arvi Miido „Lipumarss“. 3. Paraadi juhataja (talvel kaitseväe juhataja, suvel Kaitseliidu ülem) saabumine. Eero Liives-Lineffi „Kotkamarss“ (Kaitseliidu ülemale, kaitseväe juhataja tervitamisega on nende ridade autori seisukohalt praegu probleeme). 4. Valmisolek paraadiks. Arvi Miido „Pidulik signaal“ üks minut enne presidendi saabumist. 5. Presidendi saabumine ja ringkäik. Eesti vabariigi hümn (uues seades, algallikate järgi taastatud trompetisignaalidega) ja Eero Liives-Lineffi „Eesti pidulik marss“.

Kaitsetahtega sõjamehed väärivad respekti, kandku nad siis kuulipildujat või klarnetit

tseremoonia ja paraadi juhataja ringkäik. Kui viimase teles mittenäitamisega võib ehk veel leppida, siis riigilipu ettetoomine väärib senisest suuremat tähelepanu.

7. Üksuste paraadmarss. Rivimarsid osalevate orkestrite valikul.

Režissööridele kaadrivaliku ettekirjutamine pole minu ampluaa, aga sellega ei suuda ma ometi rahule jääda, et orkestrid pääsevad pildile ebaõiglaselt vähe. Seda ka siis, kui platsil midagi peale pillimängu ei toimugi (pidulik signaal, võidutule tseremoonia algus). Ja kui juba muusikalistel teemadel nurisemiseks läks, siis see, mis juhtus mullusel Tartu paraadil ülekandemikrofonidega, on täiesti lubamatu. Kaitseliidu orkestrite ette jäeti need lihtsalt panemata ja telesaates olid seetõttu kaheminutilised „tummﬁlmilõigud“. Kes ise kohal oli, võis muidugi vahetult veenduda, et vabatahtlike pillimeeste kõlajõud ja tase ei jäänud elukutselistele suurt alla. Elame ajastul, kus infot meie ümber on tõeliselt palju ja see peaks liigutama mõtteid selleski suunas, kas esitada ehk osa faktidest hoopiski kirjalikult (tiitritena vms). Ka telekommentaator on inimene ega pea suutma tulistada 600 lasku minutis. Usutavasti ei ole tiitrite ja infokastide loomine mingi raketiteadus. Enda mätta otsast vaadates veel seda, et ka igal paraadil esitataval muusikateosel on oma lugu ja mõnigi kord on see lugu põnev ning väärib jagamist televaatajatega. Kindlasti on aga igal muusiKaitse Kodu! 5/2012

6. Pidupäevakõne (talvel kaitseväe juhataja, suvel Eesti vabariigi president), suvel võidutule toomine ja jagamine. Uno Naissoo „Tuletoojad“, mis oli algselt kirjutatud 1980. aasta olümpiamängude Tallinna purjeregati tuletseremoonia tarbeks, kuid mille esiettekannet autor ise ei jõudnudki ära kuulata.

8. Orkestrite äramarss. Ranget eeskirja pole, kuid on välja kujunenud, et Kaitseliidu ühendorkester lahkub Rein Ploomi „Kodumaa kaitsjate“, politseija piirivalveameti orkester Arvi Miido „Lainte harjal“ ning kaitseväe orkester Rein Ploomi „Võidu teel“ saatel.

kateosel pealkiri ja autor ning nendest teavitamata jätmine on autoriõiguste rikkumine. Ei saa nõustuda arvamusega, nagu oleks paraadidel mängitav muusika lihtsalt „tapeet“.

asub mõelda võimalusele vedada kolonn lahti rivitrummidega.

Kuid vaatamata sellele, et üht-teist annaks teha paremini, ei saa jätta kiitmata vahetute tegijate entusiasmi. Meil pole tõepoolest ette näidata suurt tankiarmeed, meie rivisammu pole lihvitud Preisi drilliga ja isegi Kaitseliidu orkestrite tavavormi riietamine hakkab reaalsete lahendusteni jõudma alles nüüd, ent kõike seda korvab kuhjaga raudne kaitsetahe. Kaitsetahtega sõjamehed väärivad respekti, kandku nad siis kuulipildujat või klarnetit. 17

Paraad

Paraad varem FOTOD: PRIIT RÖÖBI ERAKOGU

Rivistus paraadiks Pärnu Vabaduse väljal aastal 1923. Tagaplaanil on näha praegune Kaitseliidu Pärnumaa maleva kollane staabihoone. Rivistuse põhjus on invaliidide päev mai alguses

Pidulik jalutuskäik Pärnus Rüütli uulitsal. Kõige ees kõnnib uhkelt Kaitseliidu orkester, selle järel tulevad regulaarväelased. Kirikutorni järgi võib ennast täna piltnikuga samasse positsiooni paigutada

9. pataljon, mis Pärnus Karja tänaval pidulikku rivistust peab, kasvas välja Kaitseliidust. Kasarmud paiknesid piki Karja tänavat Kasarmu tänavast SuurKukeni välja. Praegu on alles kaks kasarmuhoonet, ühe kasarmu koha peal asub Karja saun Õppuse lõpurivistus aastal 1930. Rivisaba pikkus on muljetavaldav. Orkestris kumavad valged laigud võivad tähendada Kaitseliidu käepaelaga orkestrit. Ürituste tarbeks oligi Kaitseliidul lihtsam orkestrit kokku panna, sest sinna sai tsiviilist pillimehi kaasata

Kaitse Kodu! 5/2012

Paraad Pärnu. 3. diviisi ülem kindralmajor Gustav Jonson tervitab tagavaraväelasi. Lapsed trügisid tihti uudistama, kes rivi ees kõnnib. Kordusõppusi korraldati toona juulis-augustis — pärast kevadisi põllutöid ja enne lõikust Pärnu. Jalgratastega on kunagine kiirreageerimisüksus

Kaitseväe orkestrandid pildile jäädvustanud fotograaf on lisanud märkuse: paraad „džunglis“

Kõik orkestrandid pildil on kaitseliitlased. Nemad mängisid Pärnus kõigil linna tantsupidudel ja uhkematel üritustel. Rannas oli seene ja mudaravila vahel väike jalgadel lava, millel orkester mängis supelsakstele puhkpillimuusikat

Kaitse Kodu! 5/2012

Paraad

Teenetemärkide andmine võidupühal 2012

Kaitseliidu keskjuhatuse 06.06.2012 otsus nr K-0.1-1/15820PR teenetemärkide andmise kohta 1.1. Valgeristi II klassi kavaleride nimekiri Harju malev Vello SIIDAR nr 854 Ülo KURGPÕLD nr 855 Tallinna malev Hillar TINT nr 856 Siimu SADE nr 857 1.2. Valgeristi III klassi kavaleride nimekiri Tallinna malev Raik KUUSEMETS nr 858 Lauri LAANOJA nr 859 Harju malev Ingvar ALLEKAND nr 860 Viru malev Urmas AID nr 861 Võrumaa malev Kalju-Richard LAAS nr 862 Toivo LÕHMUS nr 863 Lääne malev Kristjan MULD nr 864 Taimo JUHE nr 865 Raimod LUNEV nr 866 Jõgeva malev Ants NOORMÄGI nr 867 Alutaguse malev Jaanas KIIVER nr 868 Mati SARAP nr 869 Arvid SIILAK nr 870 1.3 Teenetemedali I klassi kavaleride nimekiri Harju malev Aivar ALLIK nr 335 Andrei AMBROS nr 336 Hillar ETS nr 337 Heiki JANSON nr 338 Priit LUURE nr 339 Lembit NAEL nr 340 Kaido OJALA nr 341 Ardo PIISKOPPEL nr 342 Raivo RAJANG nr 343 Heino SÜND nr 344 Jaanus TAPERSON nr 345 Hannes VILEPAJU nr 346 Redjart VÄLJAOTS nr 347 Urmas ÕUNLOO nr 348 Jõgeva malev Ain LAURINGSON nr 353 Lääne malev Peep PÕLDÄÄR nr 354 Vallo VEERSALU nr 355 Kaido PÄLLO nr 356 Hellat RUMVOLT nr 357 Lembit ELMI nr 358 Hugo PETERSON nr 349 Tõnu TEDER nr 350 Tiina LEESIK nr 351 Pille PORN nr 352 Viru malev Aare TOOME nr 359

Tarmo MATTI Villu NAABER Võrumaa malev Matti ELLISAAR Kaido KIVILO Ülo PUKK Andres PUUSEP Agu RAJU Järva malev Kaido PIIBELEHT Tõnis ELMIK Tallinna malev Tiidu SADE

nr 360 nr 361 nr 362 nr 363 nr 364 nr 365 nr 366 nr 367 nr 368 nr 369

1.4 Teenetemedali II klassi kavaleride nimekiri Alutaguse malev Roman KRUGLOV nr 1323 Harju malev Marek BEEK nr 1324 Kaido KOORITS nr 1325 Lauri LASIMER nr 1326 Heiki LILLEVÄLI nr 1327 Fred LINNUKÜTT nr 1328 Astrit MÄGI nr 1329 Eda PÕLDMA nr 1330 Andres PÕLDMETS nr 1331 Lauri RAND nr 1332 Piret RINGVEE nr 1333 Olari RÄTSEP wnr 1334 Aivar TIKENBERG nr 1335 Gert VÄLJAOTS nr 1336 Järva malev Elmar POST nr 1337 Tõnu ULLA nr 1338 Vello VÄRK nr 1339 Arvo VEEREMAA nr 1340 Jõgeva malev Kalvi TAMME nr 1341 Juhan VORONOV nr 1342 Jaak LAURIKAINEN nr 1343 Andrus VÄITS nr 1344 Lääne malev Margus NELKE nr 1345 Urmas MULD nr 1346 Ants LEEDJÄRV nr 1347 Harri MARDISOO nr 1348 Arvo NIILER nr 1349 Ahto VIIGIPUU nr 1350 Jaak JEEBERG nr 1351 Jaan LIIV nr 1352 Harri LOORITS nr 1353 Eino ARU nr 1354 Mati LAANES nr 1355 Priit LILLEMÄE nr 1356 Viljar MURUMETS nr 1357 Toivo SAULEP nr 1358 Andrei HOOP nr 1359 Kuido TÕNURIST nr 1360 Marko ENDER nr 1361 Viljar ANSKO nr 1362 Saaremaa malev Kalle TIITS nr 1363 Tallinna malev Kuno PEEK nr 1364 Ergo REINVALD nr 1365 Toomas BIRK nr 1366 Heiki JAKSON nr 1367

Ragnar-Aleksander JÕGI nr 1368 Arvo PASS nr 1369 Valjo TOOMING nr 1370 Tartu malev Arvo AEDNIK nr 1371 Väino HÕLPUS nr 1372 Uno KÜBAR nr 1373 Rein ROHTMETS nr 1374 Viru malev Aive OTT nr 1375 Võrumaa malev Margus MALLEUS nr 1376 Aivar ROSENBERG nr 1377 Arno PLOOM nr 1378 Artur PLOOM nr 1379 Janek SISAS nr 1380 Tallinna malev Henry REITELMANN nr 1381 Pärtel PREINVALTS nr 1382 1.5. Teenetemedali III klassi kavaleride nimekiri Võrumaa malev Koit ADEL nr 3489 Vladislav BOGDANOV nr 3490 Margo HOOLE nr 3491 Eleri JAAGOMÄE nr 3492 Marek KASEORG nr 3493 Jaan LEHISTE nr 3494 Jaanus LIIVA nr 3495 Valdur LIIVA nr 3496 Merit LOOG nr 3497 Tea LUBI nr 3498 Mait MÖLDER nr 3499 Kurmet MÜÜRSEPP nr 3500 Anti PAAP nr 3501 Kuldar PURGE nr 3502 Mihkel PUUSEPP nr 3503 Kaido SAKS nr 3504 Stanislav ŠELUDKO nr 3505 Kevin TOMSON nr 3506 Eva TREIAL nr 3507 Harju malev Jaanus VILEPAJU nr 3508 Heiki VANNASTU nr 3509 Rein JÕE nr 3510 Ülle ERNESAKS nr 3511 Mattias LUHA nr 3512 Randin KARK nr 3513 Erkki TIKAN nr 3514 Enn VIRUPALU nr 3515 Oleg SISIN nr 3516 Kristi PROMET nr 3517 Priit PÄRGMAA nr 3518 Ahti LUURE nr 3519 Vootele VADER nr 3520 Ants TSUPSMAN nr 3521 Harry KRILLO nr 3522 Pille-Riin PIIRMETS nr 3523 Hans RIISMAA nr 3524 Marianne ROHTLA nr 3525 Arvis HALLIK nr 3526 Viru malev Urve EHASALU nr 3527 Uno ÕUNAPUU nr 3528 Andrei VANGONEN nr 3529 Aire TALBACH nr 3530 Eugen ERENDI nr 3531

Arvi MEITRE nr 3532 Ilmar KÖÖK nr 3533 Vladimir KOSMANENKO nr 3534 Raul KAJAR nr 3535 Tartu malev Vello LAURING nr 3536 Andres MEOS nr 3537 Tallinna malev Tanel VIKS nr 3538 Lauri STERN nr 3539 Helmet RAJA nr 3540 Jaan NÕMM nr 3541 Gunnar VOMPAS nr 3542 Rene RANK nr 3543 Mario-Martin MAALMANN nr 3544 Hanno SIRENSKY nr 3545 Juha Matti TUOMALA nr 3546 Andres PARVE nr 3547 Toomas KUUSE nr 3548 Sakala malev Tiina OTT nr 3549 Raul-Rudolf PEETS nr 3550 Kristen TOOMIK nr 3551 Saaremaa malev Henno RÜÜTEL nr 3552 Tanel KUUSIKMAA nr 3553 Vello KUNING nr 3554 Rapla malev Vjatšeslav LUKJANOV nr 3555 Tõnu RUNNO nr 3556 Leili SEISONEN nr 3557 Peep UMMALAS nr 3558 Pavel NORDBERG nr 3559 Lääne malev Rünno KAUBER nr 3560 Jaanus RANNAOJA nr 3561 Heikki SALM nr 3562 Kaido SIPELGAS nr 3563 Karl KIIK nr 3564 Ellar KURVITS nr 3565 Vahur LAURSON nr 3566 Raivo LUUKAS nr 3567 Andres MAAR nr 3568 Jüri MERESMAA nr 3569 Meelis VINTER nr 3570 Enno KAEV nr 3571 Väinu KUUSEMÄE nr 3572 Ants MARIPUU nr 3573 Järva malev Rainer HANSCHMIDT nr 3574 Janek STRAZDINS nr 3575 Jõgeva malev Ove KALME nr 3576 Ilo KAJU nr 3577 Meeme KÜPPAR nr 3578 Villu VALLISTE nr 3579 Andreas KANGUR nr 3580 1.6 Teenetemedali eriklassi kavaleride nimekiri Lääne malev Riho SÜVALA nr 721 Pärnumaa malev Romek KOSENKRANIUS nr 722 Harju malev Pirjo KOPONEN nr 723 Matti KULMALA nr 724

Kaitse Kodu! 5/2012

Koostöö

Töö kiidab tegijat: praktikandid Kaitseliidu Pärnumaa malevas Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Pärnumaa kutsehariduskeskus alustasid sel kevadel programmiga, mis tõotas mitmekülgset kasu paljudele. Tulemused aga ületasid ootusi. KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

estis mõistetakse praktika all õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtavat prakoor ja tilist tööd. Lihtsamatesse roheline sõnadesse ümber panduna tööline tähendab praktika õppimist praktilise kogemuse kaudu nõuab kõvasti võimalikult reaalsetes tin- rohkem tähelegimustes. Kuigi praktika on panu kui tema ka kõrghariduse omandamärksa kogemise juures olulisel kohal, peetakse seda eelkõige kut- nenum kolleeg. sehariduse lahutamatuks osaks, mida see kahtlemata on, sest konkreetseid oskusi nõudvat ametit pelgalt koolipinki nühkides ei omanda. Käed tuleb ikka külge panna ja mida varem, seda parem.

Paraku kaasnevad praktikaga ka riskid, mida osa ﬁrmasid pole valmis kandma. Noor ja roheline tööline nõuab kõvasti rohkem tähelepanu kui tema märksa kogenenum kolleeg. Seda peaaegu igas valdkonnas alates töödistsipliinist ja lõpetades kõige tavalisema ohutusega. Iseenesest väikesed asjad, mis võivad koondudes moodustada

ühe suure, mille tõttu paljud ettevõtted suhtuvad praktikantidesse üsna ettevaatlikult. Tõestamaks, et muretsemiseks pole põhjust, alustas Kaitseliidu Pärnumaa malev koostöös Pärnumaa kutsehariduskeskusega programmi, mille eesmärk on pakkuda autotehniku ja koostelukksepa ametit õppivatele noortele praktika sooritamise kohta.

Õpetajad on ilmselgelt uhked oma kooli üle

Põhilised mured ja raskused Asi sai alguse ühe aktiivse kaitseliitlase ideest, kes sellega mõned kuud tagasi lagedale tuli. Kuna mõttel oli ilmselgelt jumet, otsustasid osapooled sellest kohe kinni haarata, kuigi põhjusi kahtlemiseks jagus piisavalt. Eriti veel Pärnumaa maleva

Tänapäeva töötingimused

Kaitseliidu töötingimused

Kaitse Kodu! 5/2012

Koostöö

on veendunud, et liigne steriilsus õpilastele suurt ei meeldi. Nad ei oska sellises keskkonnas kuidagi olla ja kardavad valesti käituda või midagi ära rikkuda. Nii pole aga võimalik õppida. Sellepärast sobivad maleva natuke lihtsamad tingimused neile alguses paremini. „Kaitseliidu eelis on, et nad pole kramplikult reeglites kinni,“ ütleb Kolga ning leiab, et õpilastel on tänu sellele rohkem motivatsiooni iseseisvalt tööd teha.

Selliseid masinaid võime meie ainult unes näha…

Ja seda nad tegidki. Rohkem kui küll, kuid see pole ainus põhjus, miks sellist programmi vaja on. Tehtud töö maht on ainult mündi üks külg. Mõnes mõttes kõige nähtavam ja käega katsutavam, kuid kindlasti mitte kõige olulisem.

Miks seda vaja on? Pärnumaa kutsehariduskeskuse tehnikaõppeosakonna praktikakorraldaja leiab, et kõige suurem kasu sellest koostööst on positiivne eeskuju. Seda nii suures kui ka natuke väiksemas plaanis. „See on väga oluline sõnum raegu tervele ühiskonnale, kui Kaitseliit ütleb, et prakvalmistatikandi võtmine pole pelvad meie galt kohustus, vaid sellega tagalarakukesele kaasneb ka kasu,“ lausub Kolga ning leiab, et selline põhiliselt peavalu koostöö motiveerib ka kõige lihtsamad teisi asutusi ja ettevõtteid töö- ja olmetingipraktikante võtma. „Meil mused. oli teistsugune kogemus ühe juhtiva mobiilsideoperatooriga. Pakkusime neile võimalust koostööd teha ja nad lubasid ühendust võtta. Kahjuks seda ei juhtunud ja pidime alternatiividele mõtlema.“

…ja selliseid ka

puhul, mida kinnitavad ka tagalaülema kapten Margo Saia sõnad. „Tegelikult on see teema meil juba ammu päevakorral olnud, kuid oleme natuke peljanud praktikante võtta, sest minu hinnangul ei toeta meie infrastruktuur seda tegevust,“ toob kapten Sai välja peamise põhjuse, mis malevat seni selles valdkonnas kaasa löömisel on pärssinud, ja lisab: „Praegu valmistavad meie tagalarakukesele põhiliselt peavalu kõige lihtsamad töö- ja olmetingimused. Praeguste ressursside juures suudaksime ühele inimesele need võib-olla kuidagi luua, kuid neljale kindlasti mitte. See pani meid natuke muretsema.“

Paraku pole sellised juhtumid harvad. Elu nende pärast küll ei peatu, kuid teataval määral ebameeldivusi põhjustavad need küll. Kõige rohkem õpilastele, kes just sellises vanuses vajavad kindlust ja korda. Kaitseliidul jagub õnneks mõlemat. „Mulle

Täiesti ilma põhjuseta, ütleb Pärnumaa kutsehariduskeskuse tehnikaõppeosakonna praktikakorraldaja Tiina Kolga. „Autoﬁrmade esindustes on kõik väga põhjalikult reguleeritud. Tööd tehakse kummikinnastes ja tööriideid tuleb vahetada ebamõistlikult tihti, mõnes kohas isegi mitu korda päevas,“ räägib Kolga, kes Mootori tööpõhimõtted on pärast praktikat juba nii selged, et ajab lausa naerma

Kaitse Kodu! 5/2012

Probleem pole rahas, mida on alati vähe, ega ka poistes, kes on alati väga tublid, vaid otstarbekuses. Esimese kursuse poisid on natuke liiga vähe koolis käinud ega tea veel täpselt, kuidas midagi tegema peab. Nemad nõuavad rohkem individuaalset juhendamist, mida malev personali nappuse tõttu alati pakkuda ei saa. Vanemate kursuse õpilastega enam seda probleemi ei ole. Selles ongi asja iva. „Praktika juhendamine ei ole lihtne,“ ütleb kapten Sai ja selgitab, „vähemalt üks mees peab pidevalt kohal olema ja neil silma peal hoidma. See nõuab üksjagu aega.“

Nii see meil käibki, peaaegu põlve otsas ja käepäraste vahenditega

meeldib just see, et Kaitseliidus on distsipliin,“ ütleb Kolga ja tunnistab, et paljudes ettevõtetes seda alati ei ole. Kaitseliidus käib kõik vile peale ja poistel logelemiseks palju mahti ei ole. Lisaks kasvatuslikule küljele aitab praktika Kaitseliidus vormida noorte isamaalisust, mis on kohusetruu kodaniku kujunemise oluline aspekt. „Üldisemalt võttes arendavad õpilased selle praktika kaudu ka oma isamaalisust ja on sunnitud mõtlema, miks üks või teine asi toimib,“ on Kolga veendunud ja jätkab, „ma usun, et nad suhtuvad juba praegu teistmoodi kaitseväkke minekusse. See ei ole nendele enam mingi ebameeldiv kohustus, mis on tarvis kanda, vaid auasi.“ Suhtumise muutumisest annab tunnistust juba see, et praeguse seisuga on kahest grupist, kes maleva garaažis praktikal on olnud, avaldanud mitu õpilast soovi Kaitseliitu astuda. Kindlasti ei jää nad viimasteks, sest projektiga on plaanis edasi minna. Vähemalt seni, kuni selleks tahtmist ja vahendeid jagub.

Kuidas edasi?

Koostöö

lema ja võib-olla mingi valiku tegema, sest see on meile üsna suur koormus.“

Ometi ei eita keegi praktikantide kasulikkust. Juba töötunnid, mis nad garaažis veedavad, kõnelevad sellest üsna üheselt. Kaitseliit ei saaks ilmselt kunagi nii palju inimesi palgale võtta. Isegi ideaaltingimustes mitte. Selles on kindel ka poiste malevapoolne juhendaja varustusspetsialist Norman Talson: „Poistest on väga palju abi uhtumise olnud. Tänu neile oleme teinud suhteliselt lühikese ajaga tohutul muutuhulgal tööd ära. Enne ei olnud see misest kuidagi mõeldav, sest meid oli liiga annab tunnisvähe. Loomulikult on meie huvides tust juba see, samas vaimus edasi minna.“

et mitu õpilast on avaldanud soovi Kaitseliitu astuda.

Koostöö jätkamist peab otstarbekaks ka Pärnumaa kutsehariduskeskus ja seda mitte ainult praeguses mahus. „Kui Kaitseliidu poolt on huvi olemas, siis meie hea meelega anname oma õpilasi,“ lubab Kolga ja lisab, et sellist ühistegevust võiks laienda ka teistesse valdkondadesse, mida nad koolis õpetavad. Võidaksid sellest ilmselt kõik. Nii Kaitseliit, kutsehariduskeskus kui ka õpilased ise, sest selliseid kogemusi kusagilt mujalt ei saa.

Remont on selline ettevõtmine, mis nõuab suuri ressursse. Eriti veel siis, kui see tõsiselt ette võtta. Praktikantide kaasamisega kasvab küll tööviljakus, kuid vähenevad vahendid. See seab kõigele jällegi omad piirid, sest mõne kuuga tervet aastaeelarvet ära kulutada pole ju ka mõistlik. Ootamatuteks juhtumiteks peab alati mingi varu olema. „Kui suudame hoida seda rahaliselt mõistlikkuse piirides, siis kindlasti jätkame,“ lubab kapten Sai. Küsimus seisneb pigem selles, kas täpselt samas mahus ja sama mudeli järgi või natuke teistmoodi, maleva vajadusi rohkem silmas pidades. „Ilmselt peame seda asja natuke enda seisukohalt läbi mõtLisaks autotehnikutele on Kaitseliidu erinevates malevates praktikal olnud ka arhiivinduse, sekretäri, dokumendihalduri, infotehnoloogia, laomajanduse, koostelukksepa, referendi ja personalispetsialisti eriala õpilased

Kaitse Kodu! 5/2012

KALEV KÜTARU

Uudised

Tallinna maleva orkestril täitus tosin tegevusaastat MARIS AMON

aitseliidu Tallinna malev andis 21. aprillil Mustamäe kultuurikeskuses Kaja traditsioonilise kaheosalise kevadkontserdi, mille teise poole sisustas Tallinna maleva bigbänd Jüri Kõlvarti juhatusel. Vokaalsolistina esines Maria Väli, kes on laulnud Tallinna maleva bigbändi saatel alates aastast 2009, mil seda muusikakollektiivi juhatas Ilmar Kullamaa. Kevadkontserdil oli kuulajate ees 34 pillimängijat. Tulevikuoptimismi sisendas kaheksa noormängija osalemine. Orkestri kõlavust pärssis mõneti esinemisruumi ebapiisav akustika, olgugi et mängijad ja dirigendid andsid endast parima. Kui kahe aasta eest orkestri kümnenda tegevusaasta puhul antud juubelikontserdi kava koosnes vaid eesti heliloojate loomingust, siis seekord piirdus eesti muusika esitamine avapalaga. Kahes ettekantud palas oli siiski kasutatud orkestri pealiku abi ja tuntud arranžeerija Alf Theophil Puskai seadeid: nimelt Richard Wagneri „Lohengrini“ 3. vaatuse eelmängus ja William Christopher Handy palas „St. Louis Blues March“. Ülejäänud muusikapalade arranžeerijad olid Sammy Nestico (Pjotr Tšaikovski „Araabia tants“), Richard Maltby (rootsi rahvalaul „Janta a Jag“ ja Glenn Osseri „Holiday for Winds“), Frank Bernaerts (John Kanderi „And All that Jazz“) ning Mike Sutherland (Leo Caertsi „Eviva Espana“). Wagneri muusika austajate üht lemmikut „Lohengrini“ 3. vaatuse eelmängu dirigeeris Jaak Karlis, ülejäänud kava esitati Kalev Kütaru juhatusel.

Enne viimase pala ettekannet, milles Salme kultuurikeskuse noorteorkestri tantsutüdrukud pälvisid publiku tulise aplausi temperamentse tantsu „Eviva Espana“ eest, anti üheksale orkestriliikmele – Raul Aasale, Jaak Karlisele, Kalev Kütarule, Karli Kütarule, Toivo Maasingule, Kalju Niglassonile, Gustav Nõmmele, Alf-Theophil Puskaile ja Lembit Sooservale – orkestri juhatuse otsusega S. Saareti kujundatud tänukiri ja rinnamärk. Maikuus alustas Tallinna maleva orkester suvist välikontsertide hooaega. Esinetakse nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus, kus mängitakse 23. juunil võidupüha paraadil. Juba on esinetud 15. mail Mustamäe linnaosa 50. juubelil ja 26. mail rahvapeol Mustamäe Männi pargis ning 29. maist kuni 2. juunini Tallinna vanalinna päevadel. 13. juulil mängib orkester Tallinna Lennusadamas merepäevade avakontserdil. Tartus oldi 3. juunil ja tullakse ka 5. augustil rahvusvahelisele puhkpilliorkestrite festivalile „Mürtsub pill“. Esimesel kümnel tegevusaastal dirigeeris puhkpilliorkestrit Jaak Karlis, kes on ühtlasi orkestri asutajaliige ja aastast 2011 abidirigent. Alates 2011. aastast on peadirigendiks Kalev Kütaru, kes oli aastatel 2005–2010 Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri peadirigent ning kes on juhatanud kahel eelneval Tallinna maleva orkestri kevadkontserdil avapalaks valitud Priit Veebeli „Kalevite kantsi“ Ülo Raudmäe seades. Sellise avanumbri korduva valimise põhjus on arvatavasti asjaolu, et lisaks Veebeli laulumeenutusele Tallinnast tuletab see kuulajatele meelde, et orkestr kuulumis aastani 2000 KV Kalevile. Kaitse Kodu! 5/2012

Uudised

Rävala malevkond meenutas koordinaatide määramist Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkonnas õpiti 21. ja 22. aprillil lpn Veiko Lillevälja juhendamisel taas kord topograaﬁat ja orienteerumist. Kuigi topograaﬁat on ka varem korduvalt õpetatud, pidas tõdemus, et kordamine on tarkuse ema, jällegi paika. Näiteks oli lpn Lilleväli tunnistajaks sellele, et üks võitleja võttis teoreetilises tunnis koordinaate lausa silma järgi. Sellega ei saanud juhendaja mõistagi leppida ja tegi talle eraviisiliselt asja selgeks. Seejärel oli plaanis orienteerumine kinnisel territooriumil ja pimedas. Ikka selleks,et õppurid saaksid teoreetilisi teadmisi reaalselt kasutada. Kuna teoreetilisest õppest said aru ka kõige tugevama peaga võitlejad, ei eksinud ära keegi. Järgmisel hommikul seati end teekonnavalmis, et igal osalejal oleks võimalus oma oskusi testida. Et n-srs Piller ja srs Puumeister olid raja eelnevalt hästi paika pannud ning enne võitlejate teeleasumist üle kontrollinud, täitsid õppurid ülesande edukalt: tagasi jõudsid kõik ja läbitud said ka kõik vajalikud punktid. Tõsi küll, kiireim võitleja läbis raja 2 tunni ja 30 minutiga, viimase aeg oli 5.59.

Rapla maleva staap külastas Riigikogu

Idee Riigikogu elu kaema minna tuligi malevapealikult endalt, aga võimalikuks tegi selle käigu Rapla maavanem ja Rapla maleva liige Tiit Leier. Toompeal käidi läbi peaaegu kogu loss: kuulati lugusid maja valmimisest ja ajaloost ning piiluti ka ruumidesse, kuhu tavaekskursioone ei lasta. Muu hulgas külastati näiteks Riigikogu esimehe Ene Ergma kabinetti ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni tuba. Ergma rääkis oma igapäevatööst, mis polegi selline, nagu riigikogulase tööd tavaliselt ette kujutatakse. Pikemalt valgustasid oma tegemisi ja andsid võimaluse küsimusi küsida ka IRLi fraktsiooni aseesimees Toomas Tõniste ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Saadi teada, et riigikogulaste põhitöö ei toimugi suures istungisaalis, seal käiakse peamiselt hääletamas. Räägiti fraktsioonide ja komisjonide tööst ning sellest, mis osa sellest ajakirjanduse kaudu tavainimesteni jõuab. Ringkäigul näidati, kus antakse ajakirjanikele intervjuusid, ja selgitati, miks seda just seal tehakse. Naiskodukaitse instruktori Küllike Kaljendi sõnul ei olnud Toompealt tulles sugugi tunnet, nagu oleks kusagil kaugel ja kõrgel käinud, sest vastuvõtt oli soe ja kodune. Ta ütles, et vaatab riigikogulasi nüüdsest hoopis teise pilguga. „Nad ei olegi meist nii eemal, nagu varem tundus. Oleme kõik ühtmoodi Eesti eest väljas,“ lisas ta. Noorteinstruktor Liis Pärnale avaldas kõige rohkem muljet aga hoopis käik Pika Hermanni torni, sest sinna iga päev ei pääse.

Kaitse Kodu! 5/2012

RAPLA MALEV

Kaitseliidu Rapla maleva staabi töötajad käsid 16. mail Tallinnas, aga mitte kohvikus ja loomaaias, vaid hoopis Riigikogus ja Pika Hermanni tornis. Malevapealiku mjr Arni Ilvese sõnul oli selline ekskursioon mõeldud staabile silmaringi laiendamiseks, rutiinist välja saamiseks ja väikeseks motivatsioonilaksuks.

Rapla kaitseliitlased käisid keskpolügoonil lahinglaskmistel Rapla maleva kaitseliitlastele kaitseväe keskpolügoonil korraldatud õppuse eesmärk oli võimaldada neil osaleda oma erialaga seonduvatel lahinglaskmistel. Miinipildujarühmale viidi läbi lahinglaskmised 81 mm miinipildujatest ja tankitõrjerühmale 90 mm tankitõrjekahuritest. Korraldati ka granaadiheiteharjutus ja drilliti rünnaku läbiviimist jao koosseisus. Õppusel osalejaid toitlustas Naiskodukaitse Rapla ringkond, kes viis sellega ühtlasi läbi toitlustamise baasväljaõppe praktilise osa. Formeerijad harjutasid õppusel osalejatele vajaliku varustuse väljastamist ja hiljem selle varustuse vastuvõtmist. Kokku osales 110 kaitseliitlast ja see oli Rapla maleva 2012. aasta suurim õppus.

Persoon

Major

Mehis Born — sõjaajaloohuviline malevapealik Pärnumaa maleva pealiku major Mehis Borni jutule viib mind mitte tema pikk teenistus — Kaitseliidu ridades alates aastast 1990 —, vaid hoopis miski muu, algselt kõrvalisena tunduv teema.

PRIIT RÖÖP, Pärnumaa kaitseliitlane

uväärses ja suures mahus algsel kujul säilinud Kaitseliidu Pärnumaa maleva majas võtab pealik Mehis Born mu vastu töökabinetis, tavapärane muhelus silmis. Tervitame ja ääri-veeri alustan oma juttu, et saada pilt selle majori auastmes mehe ühest hobist. Ütle Mehis, mis mees sa oled? Kuidas sa jaotud teenistuse, koduse elu ja hobi vahel? Asi näeb nii välja, et pool on teenistust, teist samapalju pereelu ja kui jääb kusagilt kogemata aega üle, siis see kulub hobile. Abikaasa toetab minu harrastust – korjata sõjaajalugu – vaikimisi. Ma lihtsalt ei ole sättinud endale võimatuid eesmärke, võtan kogumist rahulikult ega kahjusta oma ajalookirega pere heaolu ega ﬁskaalsüsteemi. Millal avaldus see ajalookirg ja kas sul oli suunajaid — vanemad, sugulased, sõbrad? Algushetke on raske meenutada, ent see jääb kusagile algkooliaega, kui lugesin mõõdutundetult kõike sõjaajalooga seonduvat. Oli Nõukogude aeg ja põhiline kirjandus, mis kätte sattus, oli Nõukogude propagandast tugevasti mõjutatud. Saadava informatsiooni tasakaalustamiseks tuli lugeda ka vastaspoole trükiseid ja õnneks minu vanemad neid minu eest ei peitnud. Need olid riiulis, kuigi mitte kõige märgatavamas kohas. Sellegi põhjus oli lihtne: isa oli olnud kaks korda enamlaste poolt vangistatud. Samas ei võetud ta minult võimalust uurida ja teada saada ajaloo teisest käsitlusest. Kui lugesin kaht erinevat ideoloogiat esindavaid trükiseid, tekitas see minus järjest rohkem küsimusi, millele tuli leida vastused. Seega hakkasin oma hobiga tööle varakult ilma mingisuguse otsese suunamiseta ja sõpradele-kamraadidele olin ise pigem teejuhiks ja informatsiooni andjaks.

inu kogus on samuti mõni selline välismaine ese — näiteks sinimustvalge varrukakilp, milliseid valmistati siis, kui bolševikud olid Eesti juba üle ujutanud.

Sõjaajalugu on väga laiahaardeline teema. Milline on selles valdkonnas sinu sektor või huvitelg? Või tegeled kõigega alates kivikirvest kosmosevägedeni? Sõjaajaloost kui suurest valdkonnast on minule huvitav üsna lühike ja konkreetne teema, konkreetne valdkond. Telg, nagu sa küsisid, on eesti sõdur Teises maailmasõjas ja kõik see varustuse valdkonnas, mille külge sai eestlase käsi puutuda. Nagu öeldud, loen ma küll kõigi sõjas osalenud poolte ajalookäsitlusi, ent esemelise kogu põhiteravik on suunatud väljaspool Nõukogude Liitu toodetud asjadele. Selles valdkonnas ei ürita ma siiski täisvormis mannekeene kokku saada, vaid leida ja säilitada erinevaid varustuselemente. Võtame kas või need postisõduri puutaldade ja viltsäärtega jalatsid, mis tõmmati tavaliste poolsaabaste peale, kui oli vaja valvesse minna. Selliseid jalatseid, mis Kaitse Kodu! 5/2012

Persoon

nn alguste alguse asja? Mulle oli esemelise kogu esimeseks tõeliseks asjaks üks tagasihoidlik savitaldrik, millel on politseiüksuste sümboolika. Leidsin selle lapsepõlves kodus majapidamist revideerides. Kõik muu on tulnud pärast seda.

Tulnud? Sõjaväe varustuse ja isegi pisikese pudi-padi eest tahetakse ikka raha. Kuidas tulevad sinule need esemed, mis su koduses varakambris on välja pandud? No ega ikka olegi lihtsalt tulnud. Tegelikkuses on nii, et tuleb vahetada, osta, harva ka keegi annab endale mittevajaliku eseme lihtsalt ära. Ka seda juhtub. Põhiliselt tunnevad peaaegu kõik Eestis militaartemaatikat tõsiselt korjavad inimesed üksteist ja uuest või kellelegi ülearuseks saanud esemest läheb info kohe siseringis edasi. Pakutakse otse, teades, et sinul näiteks sellist lusikat ei ole, ja kaup tehakse maha. Suur Imede Õu võib olla ka mõni laaõigepealt tegi daplats, kuhu teinekord tuleb KGB kõik, et ei oma vanavanemate majast jääks avalikke leitud koli müüma inimene, kes ei ole küünevõrdki huvita- jälgi vastupanust ega tud nende asjade hoidmisest vastupanijaist, ja hiloma valduses. Viimasel ajal jem katsusid inimesed on hoogustunud ka nn asjade tagasitoomine Euroopast, üks hirmust Nõukogude esimesi sellel rindel oli pär- režiimi ees ise vabanenakas Leo Tammiksaar, kes da kõigest, mis võiks asus jõuliselt oma muuseumi panna neid kahtluse üles ehitama. Minu kogus on alla. samuti mõni selline välismaine ese – näiteks sinimustvalge varrukakilp, milliseid valmistati siis, kui bolševikud olid Eesti juba üle ujutanud. Seega Eestist seda meie meeste embleemi leida ei saagi.

Peaaegu igas kogus leidub teeb selle põlvkonmidagi, mis on omaniku silmis na kallal oma tööd tõeline pärl. Kas sinul ka? juba põhjalikult. Minul seda vist ei ole. Vähemalt ma ei oska ühtegi eset niimoodi välja tuua. Mul on asju, millel on kaasas legend, lugu – need on kindlasti tänu loole hinnalisemad –, ent võib-olla pidada pärliks hoopis

Oleme siiani rääkinud sinu huvist kindlastruktuuriliste relvaüksuste vastu, ent su tagataskus on ka mitteametlikud formeeringud — metsavendade salgad —, mille ajaloost sa samuti huvitatud oled. Kuidas ja kui palju laekub sellest valdkonnast informatsiooni, esemeid? Õnneks on selles vallas säilinud mahukalt materjale arhiivides ja ajaloolaste sulest on hakanud just

KRISTJAN PRII

oleksid ka heas seisukorras, leiab vähe, kasutati ju sõjajärgsete aastate vaesuses peaaegu kogu mahajäänud kraam ära. Eestlase raegu ongi pragmatism oli suunatud üleelamisele, mitte säilitamisele ilmselgelt – seda just kanga, jalanõude ja viimane aeg muu sellise koduses majapidametsavendluse mises kohest kasutust leidva teemaga tegeleda, osas.

Mainisid äsja oma jutus ühe suurkoguja nime, ent sinu alluvuseski on ju tõsiseid kollektsionääre. Kas olete rivaalid või toetate üksteist? Pärnumaa maleva noorteinstruktor Rait Vaeno kogub juba palju aastaid vägagi lähedast teemat, ent tema põhihuvi jääb pigem sõjaeelse Eesti vabariigi noorteorganisatsioonide juurde. Tal on töö ja hobi üsna tihedalt seotud: tegeledes noorkotkastega, propageerib ta nende organisatsiooni oma ajalooekspositsiooni kaudu Tallinna maanteel eriorganisatsioonide majas ja malev on tema ettevõtmisi igati toetanud. Vastuseisu või rivaalitsemist ma küll ei tunne. Toetame teineteist ja vahetame aktiivselt informatsiooni. Vaenoga oleme Pärnumaa maleva staabihoones ka koos näituse teinud.

sest Liiva-Annus

Kaitse Kodu! 5/2012

Persoon 5 X KRISTJAN PRII

Borni kollektsioonis on kuut tüüpi granaate

Tammelehemustrilised telkmantlid ja rahvaraadio

viimastel aastatel ilmuma teemakohaseid publikatsioone. Lisaks eelnevale on inimeste intervjueerimine üks viis sellest ajajärgust midagi teada saada ja praegu ongi ilmselgelt viimane aeg metsavendluse teemaga tegeleda, sest Liiva-Annus teeb oma tööd selle põlvkonna kallal juba põhjalikult. Kaovad inimesed, kaob eie maast ja rahvast on üle ajalooline mälu, rahva reaalne ajalugu. Koos sellega kaovad käinud lugenende kangelaste nimed, kes matu arv konflikte, ei alistunud. Metsavendluse millest on tavaliselt ajalugu on keerukas, kohati raskelt selgitatav valdkond. Olen ka märgid maha jäänud. Need märgid on saanud palju abi sellistelt meestelt nagu Martin Andreller, Mati meie lugu. Mandel ja Tiit Noormets. Nemad on sõjajärgse metsavendluse vaieldamatud eksperdid ja ma olen alati pöördunud nende poole teabe saamiseks, kui enda teadmistest vajaka jääb. Ning alati on nad lahkesti tulnud esinema maleva korraldatud teemakohastele seminaridele ja loengutele. Esemetega on selles valdkonnas aga raske. Kõigepealt tegi KGB kõik, et ei jääks avalikke jälgi vastupanust ega vastupanijaist, ja hiljem katsusid inimesed hirmust Nõukogude režiimi ees ise vabaneda kõigest, mis võiks panna neid kahtluse alla. Seetõttu on autentsete esemete leidmine ja omandamine tõsiselt raskendatud. Vana ja hävitatud punkri juurest leitud pesukauss või pliidiraud

ei jutusta just palju. Üliharvad on juhud, kui tuleb ilmsiks midagi olulisemat, konkreetset. Metsavendlus on avar ja köitev teema. Ent Kaitseliit? Kas Kaitseliidu ajalugu on ka sinu kui organisatsiooni esindaja ja sõjandushuvilise huvivaldkond? Minu põhifookusesse jääb siiski juba eelmainitud Teise maailmasõja ja metsavendluse teema, ent samas on need valdkonnad tihedalt läbi põimunud ja seda eriti isikute kaudu. Tegelikult saame praegu öelda, et kaitseliitlased said täita oma vandega võetud kohustust – osutada sissetungijatele relvastatud vastupanu – just alles sõjaajal ja sõjajärgsel ajal. Seega on ka Kaitseliit osaliselt minu teema. Nagu ma aga ütlesin, tegeleb tõsisemalt mainitud valdkonnaga malevas Rait Vaeno, samas mina malevapealikuna toetan sellist tegevust igati. Kas sellel toetusel on ka mingi varjatum külg? Peale lihtsalt ajaloo säilitamise? Täitsa kindlasti! On ju Kaitseliit traditsioonidele tuginev ja konservatiivne organisatsioon, mis väärindab oma ajalugu. Peab ju teadma, kes me oleme ja kust me tuleme. Arvestades, et Kaitseliit kasvatab ise endale liikmeskonda, on seda ülesannet tunduvalt lihtsam täita ajaloolise pärandi tutvustamise abil ja seda eesmärki täidabki väljapanek eriorganisatsioonide majas Tallinna tänavas. Kaitse Kodu! 5/2012

Persoon

Ajastukohases tammelehemustris mannekeen piidleb oma üksinduses legendaarset nn Mäe silmavee pudelit: see oli sõjaaegne ülimalt lahja viin, mis sai hüüdnime saksaaegse Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe järgi

„Ettevaatust!“ hoiatab saksakeelne punane kiri juppidest kokku korjatud ja hoolikalt restaureeritud tankihirmu küljel

On sul oma mingeid plaane oma kogu ja teadmistega rahva ette tulla? Näiteks näitus välja panna? Üks projekt Okupatsioonide Muuseumiga on just töösse minemas, ent sellest on detailides vara rääkida. Tulemiks peaks olema metsavendlusalane näitus aasta lõpul. Mida sa, toetudes oma kogemustele vanavara kogumise vallas, lugejatele soovitad? Hoidke ajalugu! Meie maast ja rahvast on üle käinud lugematu arv konflikte, millest on tavaliselt ka märgid maha jäänud. Need märgid on meie lugu. Ilma loota pole rahvast. Miks ma nii räägin? Asi on lihtsamast lihtsam: me hävitame hooletuse, ükskõiksuse ja teadmatuse tõttu pidevalt oma ajalugu. Viimase aja üks eredamaid näiteid on teadaolevalt teise säilinud Eesti kindrali, täpsemalt kindralmajor med. Martin Volmer Jervani VR I/2 (Vabadusristi I liigi 2 järgu kavaler) vormi saaga. Viimatimainitu taheti sisuliselt utiliseerida. N-ö igaks juhuks pandi see siiski netioksjonile ja tulemus ületas ka müükipanija kõik ootused. Ning vorm on sõjaajaloole ja Eestile alles. Et meeldivaid asju juhtuks rohkem, soovitan igaühel, kellel on midagi, mida ta ei vaja, panna see müüki või konsulteerida asja väärtuse üle spetsialistiga. Et meie kõigi lugu säiliks. Kaitse Kodu! 5/2012

Saksa armee eritellimusel toodetud vahuvein oli mõeldud tarvitamiseks vaid sõjaväelastele, tempel etiketil keelas selle müügi

3 X KARRI KAAS

Väljaõpe

O nagu otsi

OPER nagu ooper — esialgu hirmutav, pärast nauditav Kuigi viimasest Eesti rannikut tõsiselt laastanud tormist on möödas juba mitu head aastat, valmistub Pärnumaal vabatahtlikest päästjatest koosnev otsi, päästa, evakueeri rühm (OPER) endiselt kõige hullemaks, viies oma liikmetele läbi väljaõpet, millesarnast Kaitseliidus just iga päev ei kohta. Põhjusega, sest tegemist on raske ja pühendumist nõudva alaga.

„Kuhu, kuhu?“ kergitasin ma üllatunult kulmu ning vajusin mõttesse, et kaaluda põhjalikult kõiki poolt- ja vastuargumente, mis ooperi külastamisega seonduvad.

See selgitas kõik ja mu nägu läks naerule. Jutt käis ju OPERist ehk otsi, päästa, evakueeri rühmast, mis moodustati mõne aasta õik priieest Pärnu linnavalitsuse ja Lääne-Eesti päästekeskuse tahtlikud toetusel ning Kaitseliidu Pärpäästjad numaa maleva baasil eesmäron väga kõrgiga koolitada välja seltskond vabatahtlikke, kes oleksid gelt motiveevõimelised politseija pääste- ritud. ametit kriisiolukordades või päästetööde juures abistama. Vajaduse sellise üksuse järele tingis kurikuulus 2005. aasta jaanuaritorm, mis natuke aega enne seda halastamatult Eestimaad laastas ja tohutut kahju tekitas.

„No ma ei tea,“ alustasin ettevaatlikult, ise samal ajal palavikuliselt mingit vabandust otsides, kuidas võrdlemisi keeruliseks kujunenud olukorrast

Muidugi ma tahtsin OPERi õppusel osaleda, sest tegemist on põneva ja raske asjaga. Ma ei osanud ette kujutadagi, kui raskega tegelikult. Sisuliselt

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

aitseliidu vabatahtlik liige ja instruktor nooremleitnant Eimar Täht pöördus ühel heal päeval ootamatult minu poole: „Kas sa OPERi harjutusele kaasa tahad tulla?“

kedagi solvamata välja tulla. „Mul ei ole midagi selga panna ja…“ Nooremleitnant Täht vaatas mind kui ilmaimet ja küsis: „Kuidas ei ole? Paned vormi selga ja lihtsalt tuled. Nagu tavaliselt, kui õppusele on vaja minna.“

Kaitse Kodu! 5/2012

Väljaõpe P nagu päästa

E nagu

võrdus see mulle tundmatus kohas vette hüppamisega... Ja täpselt nii oligi. Korduvalt.

sein Tervise Paradiisis, mis on väljaõppe seisuko- evakueeri halt kaalukas argument.

„Kerge“ suplus basseinis

Treenida saab ka märksa madalamas vees, mida enamasti tehaksegi, kuid vahel tuleb oma võimed sellises sügavuses proovile panna. See annab potentsiaalsetele päästjatele üsna täpselt aimu, milleks nad on juba suutelised ja millele peaksid veel tähelepanu pöörama. Üks asi on kuival maal rääkida, et sügavas vees valitsevad teatud ohud, hoopis teine on seda omal nahal järele proovida. Mitte küll täies mahus, kuid mingil määral ikka, sest neli meetrit on juba kenake sügavus. Eriti kogenematule inimesele. Veekeskuse bassein sobib selleks otstarbeks lausa ideaalselt, kuigi OPERi eestvedaja ja instruktor nooremleitnant

Kuna OPERi liikmed on vabatahtlikud, kes töö ja eraelu ning muude tegemiste kõrval jagavad oma vaba aega mitmesuguste kohustuste võtmise kaudu aktiivselt Kaitseliiduga, tuleb õppuse planeerimisel sellega arvestada, sest pole mõtet korraldada üritust, kuhu keegi ei saa tulla. Kõik priitahtlikud päästjad on õnneks kõrgelt motiveeritud, mida tõestas ilmekalt ka nende kogunemine aprilli viimasel laupäeval Tervise Paradiisi veekeskusesse, kus ootas koolituse esimene etapp. Nimelt asub seal Pärnu linna ainus nelja meetri sügavune basKaitse Kodu! 5/2012

Väljaõpe EIMAR TÄHT

KARRI KAAS

Kui all on neli meetrit selget vett, on päästeharjutusel kohe teine mekk

Täht eelistanuks reaalseid tingimusi. Paraku ei võimalda Eesti kliima vettehüppeid ja sukeldumist aprilli lõpul veel väljas harrastada. Minul isiklikult polnud loodusjõududega võitlemise asemel turvalises keskkonnas õppimise vastu midagi. Loomulikult ei olnud mul siis veel aimugi, mis mind ees ootab. Üsna pea sain aga seda teada. Lootus pool päeva soojas basseinis lulli lüüa kustus varsti. OPER ei olnud seal niisama sulistamas, vaid tõsiselt treenimas. Järelikult ei saanud ka mina iire kompalahjem olla.

mata pole

Esimese päevakorrapunkvõimalik ka tina tuletati kiiresti meelde oma tegelikke õige vette sisenemine. Üllavõimeid hinnata. taval kombel ei tehtud seda efektselt „Rannavalve“ stiilis, vaid üsna tagasihoidlikult: püstises asendis, käed-jalad laiali, et pea vee peale jääks, sest vastasel juhul võib päästetav silmist kaduda. Seda veidi harjutanud, liiguti edasi natuke raskemate teemade juurde. Mitte füüsiliselt, pigem psühholoogiliselt, sest järgmisena olid ette nähtud vettehüpped erinevatelt kõrgustelt, koos grupiga ja üksi, vestiga ja ilma, kuid alati kindlaid reegleid järgides. Kahe meetri kõrgusel asuv platvorm ei valmistanud kellelegi raskusi, kuid nelja meetri kõrguselt hüppamisel ilmnesid juba esimesed tõrked. Olid need tingitud kõrguse või sügavuse kartusest, seda ei tea keegi, kuid nii mõnigi osaleja, mina nende hulgas, vajas enne hüppe sooritamist viiv või paar enda kogumiseks. Kui esmane hirm oli lõpuks ületatud, läks kõik edasi nagu lepse reega ning vapramad meie hulgast said hakkama julgustükiga, mida juba Orienteerumisharjutusele läks üks meeskond autoga, teine paadiga ja kolmas... jalgsi läbi mere

Kaitse Kodu! 5/2012

Väljaõpe

igaüks järele ei tee. Veekeskuse lae alt, väidetavalt 11 meetri kõrguselt gravitatsiooni kaasabil alla tulla on eriline kogemus, mille vajalikkust suures plaanis ei saa kuidagi eitada, sest enda piire kompamata pole võimalik ka oma tegelikke võimeid hinnata. Enamasti üsna ekstreemsetes oludes tegutsevale päästjale on oluline teada, milleks ta on ja milleks ta ei ole suuteline. Hüpped läbi võetud, jätkati natuke rahulikumas tempos. Kavas olid mõned lõdvestavad sukeldumisharjutused, mille käigus tuli basseini põhjast tuua ükshaaval pinnale hunnik rõngaid ja spetsiaalselt selleks otstarbeks sinna uputatud mannekeen. Paari tunni pikkusele veekeskuse külastusele tõmbas joone alla nn kerge vastupidavustreening, millele oli treenimata üsna raske vastu pidada. Pool tosinat või natuke rohkem minutit püstises asendis ilma käte abita pinnal püsida pole sugugi nii lihtne, nagu esialgu tundub. Sellest andsid tunnistust ka minu jalad, mis ei tahtnud mind kuival maal enam kuidagi kanda. OPERi liikmed seevastu ei ilmutanud ühtegi väsimuse märki, mis on selgeks tõestuseks nende pühendumise kohta. Õppuse ülejäänud osa ainult kinnitas seda arvamust.

Esmalt töö…

Veekeskuse lae alt, 11 meetri kõrguselt end gravitatsiooni meelevalda anda on eriline kogemus. Aga arukas on oma piire kombata turvalises keskkonnas

Kaitse Kodu! 5/2012

KARRI KAAS

Pärast Tervise Paradiisi veekeskuses treenimist siirdusime Paatsalu puhkekeskusesse, mis asub looduskaunis kohas väikese lahe kaldal. Muidugi ei mänginud maalilised vaated ja kosutav mereõhk meie treeingu seisukohalt erilist rolli, sest me ei läinud sinna niisama hinge tagasi tõmbama, vaid ikka asja pärast. Pärast lühikest lõunapausi ning administratiivaega õppus jätkus. Kiiresti korrati üle mõned põhi-

Väljaõpe KARRI KAAS

KARRI KAAS

Väliharjutuse legendi järgi tuli päästa viinakuradi küüsi jäänud ja seetõttu mitte kõige selgemas olekus tegelasi

tarkused, mida päästjad kindlasti peavad teadma, ja seejärel alustasime orienteerumisharjutusega. Esimene grupp läks teele jalgsi, teine auto ja kolmas paadiga. Et päästeoperatsioonide juures on tihti kõige olulisem faktor aeg, ei hakanud keegi seda raiskama. Tehti vajalikud ettevalmistused ja pandi ajama. Kõige kavalama lahenduse peale tuli tallataksot kasutama pidanud meeskond. Selle asemel, et oma punkti, mis asus lahe teisel kaldal, ringiga mööda maad minna, otsustasid nemad kasutada otseteed. Kuigi vesi pole aprilli lõpul just soe, ei paistnud see neid häirivat. Mõne hetke pärast selgus ka nende rahu põhjus. Ei, tegemist polnud kogenud talisuplejatega, kelle meelest mõnekraadine vesi on suisa troopika, vaid päästjatega, kelle kasutada on just selliseks puhuks loodud varustus. Kuivad ülikonnad seljas, asuti viivitamatult läbi lainete ja tuulemüha teele. Mõne hetke pärast järgnesime neile paatidel, olles kolleegidelt ja võitluskaaslastelt ilmselgelt innustust saanud. Miks ennast märjaks teha? Ega olegi vaja, kui olukord seda just ei nõua. Meie puhul igatahes ei nõudnud ja ma kasutasin kohe ka suurepärast juhust ära proovida, mis tunne on ilma märjaks saamata märjaks saada. Tuleb tunnistada, et mitte kõige meeldivam. Vähemalt esialgu, sest teadmine, et tuleb suhteliselt külma vette ronida, tekitas kerget vastumeelsust, kuid hiljem polnud enam väga vigagi. Kui piiratud lii-

Õigesti seotud ja kindlalt pidaval sõlmel on kriitilises olukorras kulla hind

Kaitse Kodu! 5/2012

Väljaõpe NORMAN TALSON

Alajahtumise edasise süvenemise vältimiseks tuleb kannatanult märjad rõivad seljast võtta

kumisvabadus ja ahistatud olek, mida põhjustab tihkelt ümber keha liibuv kummiülikond, välja arvata. Õhtu lõpetasid esmaabikursus ja sõlmede sidumise töötuba. Pikast päevast hoolimata ei lasknud keegi mööda juhust veel natuke harjutada, sest järgmisel päeval pidime oskama oma teadmisi juba praktikas kasutada.

...ja pärast tõsine katsumus Õppuse teiseks päevaks kavandatud läbimängu aluseks oli võetud stsenaarium olukorrast, millega päästjatel tuleb tihti kokku puutuda. Legendi järgi oli ühe kohaliku elaniku poeg eelmisel õhtul sõprade ja juhututtavatega mitte just kõige kainemas olekus merele läinud ega olnud hommiku jooksul ikka veel tagasi jõudnud. Kohale kutsutud päästjad, keda kehastasid OPERi liikmed, pidid välja selgitama, mis seltskonnaga juhtus. Esmapilgul üsna lihtne ülesanne, mille tegi keeruliseks kaos. Mitte juhuslik, vaid planeeritud segadus, mis pidi matkima reaalsust, eesmärgikspanna proovile vabatahtlike analüüsi- ja otsustusvõime. Mõlemat said kõik OPERi liikmed kasutada rohkem kui küll. Õppuse alale, milleks oli seesama Paatsalu laht, oli paigutatud hulk abivalmis statiste, kes etendasid etteantud rolle: pohmellis ja mäluaukudega kalameest, kampa privaatsust otsivaid turiste, Kaitse Kodu! 5/2012

meeleheitel merehädalist ja loomulikult paadiõnnetuses kadunuks jäänud tegelast. Pärast paari tunni pikkust seiklemist merel ning kõikide võimalike ja võimatute võimaluste arvesse võtmist ning kontrollimist õnnestus päästemeeskondadel viimaks ka ülesanne täita. Kõik, keda päästa oli vaja, said päästetud ja üle antud appi tõtanud Punase Risti töötajatele, kes neid kohe ka abistama asusid. Üsna tulemuslikult, sest Paatsalust lahkusid nad kõik äästja pärast õppuse lõppu juba omal kutset ei jalal, mitte jalad ees.

omandata üleöö. See on pikk ja raske protsess, mis nõuab pühendumist.

OPERi eestvedaja ja instruktor, vabatahtlik kaitseliitlane ja elukutseline päästja nooremleitnant Eimar Täht võttis õppuse kokku põhjaliku tagasisidega, millest igaüks sai teha omad järeldused. Kuigi sooritusega võis üldjoontes rahule jääda, ei tasu veel loorberitele puhkama jääda. Arenguruumi on piisavalt, sest päästja kutset ei omandata üleöö. See on pikk ja raske protsess, mis nõuab pühendumist. Otsi, päästa, evakueeri rühma liikmetel on see pühendumus olemas, kuigi keegi seda neilt otseselt ei nõua. Nad on üksuse liikmed vabast tahtest, näpistades aega sellega tegelemiseks kodu, töö ja muude Kaitseliiduga seostuvate kohustuste kõrvalt. Veel pole nad oma oskusi ja teadmisi täies mahus kasutama pidanud, kuid see ei tähenda, et neid vaja ei oleks. Õnnetused ei hüüa ju tulles. 35

Väljaõpe

Meredessandid Eesti vetes 20. sajandil TAAVI URB, vanemleitnant Kõrgema Sõjakooli 1. mereväe põhikursuse ülem

elmises Kaitse Kodus! võis artilist „Taktikalise dessanditõrje kursus“ lugeda: „„Kui keegi peaks Eestit ründama, siis suure tõenäosusega teeb ta seda mööda maismaad [...],“ arvab kolonelleitnant Ühtegi. „Meredessandiks on Eesti rannik suhteliselt keeruline. Pealegi saab selle tõrjeks väga lihtsate vahenditega valmistuda.““1 Kahjuks ei selgunud estit piirab nimetatud artiklist, millele kolokahest külnel Ühtegi seisukoht tugineb, jest meri ja kuid see seisukoht ise on ekslik.

dessant olla üllatav, vaid pigem loogiline. Meredessanti peetakse üheks kõige keerulisemaks sõjaliseks operatsiooniks, mille ebapiisav ettevalmistamine ja hea õnne peale läbiviimine lõpevad enamasti hävinguga. Seevastu võib õnnestunud meredessant anda ebaproportsionaalselt võimsa tulemuse. Mõlema juhtumi kohta leiab näiteid ka Eesti ajaloost. Lk 38–39 olevas tabelis on loetletud 20. sajandil Eesti mererannikule või eestlaste poolt Eesti lähiümbruses korraldatud dessandid. Nimekirjas on 21 dessanti ja see loend ei ole lõplik. Sealt puuduvad väiksemad luurereidid ja diversiooniüksuste maandamised, nagu Erna retk, ja juba eos nurjunud katsed, mil dessandist loobuti enne vägede maale toimetamise alustamist. Ka on välja jäetud kõik Peipsi-Pihkva järvel läbi viidud operatsioonid. 21 meredessanti mõlema maailmasõja ja Vabadussõja peale kokku ei ole justkui palju, kuid sellel on objektiivsed põhjused. Esiteks on dessant ründaja võitlusviis. (Eesti merejõudude dessandid Vabadussõja alguses on siinkohal märkimisväärseks erandiks.) Dessandi abil toimetatakse oma väed vaenlase selja taha, lõigatakse läbi tema ühendusteed, tekitatakse tagalas segadust ja murtakse lahti tema kaitse sõlmpunktid. Dessant on tõeliselt edukas siis, kui tal õnnestub õigeaegselt ühineda peajõududega. Teiseks on selleks, et dessant saaks õnnestuda, vajalik vähemalt mere valdamine (sea control) – olukord, kus ühel poolel on teatud merealal mingi ajavahemiku jooksul tegutsemisvabadus oma eesmärkide 1

KAITSEVÄGI

kolmandast suur järv. Sellisele alale 21 meredessanti tungimisel ei tohiks meredessant Eestit piirab kahest küljest meri ja kolmandast suur järv. Sellisele olla üllatav, vaid alale tungimisel ei tohiks mere- pigem loogiline.

saavutamiseks nii veealuses, veepealses kui ka vee kohal paiknevas keskkonnas.

Esimese ilmasõja ja Vabadussõja aeg Esimeses maailmasõjas olid Baltimaad Saksamaa seisukohalt kõrvaline sõjatanner. Kuigi Saksa merevägi kavandas dessantoperatsioone Läänemerel, olid tema peajõud hõivatud Põhjamerel ja Vene laevastiku ning ohtrate miiniväljade tõttu peeti dessante Läänemerel liiga riskantseks ja ebaoluliseks. Olukord muutus, kui Saksa väed jõudsid 1917. aastal Riiani ja tekkis vajadus neid miiniväljade ja Sõrves asuvate suurtükipatareidega tõkestatud Irbe väina suunast toetada. Operatsiooni Albion käigus vallutati 1917. aasta oktoobris

Kaas, Karri. Taktikalise dessanditõrje kursus. Kaitse Kodu! 4/2012, lk 40—43.

Kaitse Kodu! 5/2012

Väljaõpe Lääne-Eesti saared. Nii tagati vaba juurdepääs oma Riia all olevatele vägedele ja loodi platsdarm edasisteks operatsioonideks Kroonlinna ja Petrogradi suunal. Vajadust edu arendamiseks ei tekkinud, sest Vene riik ja armee varisesid kokku ning peagi sõlmiti bolševike valitsusega Bresti rahu. Punaarmee korraldas Vabadussõja ajal Eesti rannikule ühe dessantoperatsiooni. Narva-Jõesuus maabunud dessant andis Narvat kaitsnud Eesti üksustele lõpliku hoobi, ähvardades nad ära lõigata ja sundides linna maha jätma. Pärast Narva vallutamist jätkus Punaarmee kiire pealetung. Näis, et Eesti sõjavägi on niigi kohe kokku varisemas ja dessantideks puudub vajadus. Tõenäoliselt olid keerulised ettevõtmised, nagu meredessant, sel ajal alles kaosest välja tulevale ja jõudu koguvale 2

Punaarmeele ka liiga rasked korraldada. 12. detsembril 1918 jõudis Tallinna reidile Briti eskaader ja Balti laevastik ei vallanud enam Soome lahte. Eesti merejõudude 1918. aastal korraldatud dessandid on erandlikud, sest need võeti ette taganemise tingimustes. On väidetud, et nende ettevalmistamine ja läbiviimine olid amatöörlikud ning erilist tulemust neil polnud.2 Dessantide otsesed tulemused olid tõesti kesised, kuid nende kaudse tulemusena paigutas Põhja-Eestis tegutsenud Punaarmee 6. diviis Peterburist saabunud lisajõud ranniku kaitsele ja sellevõrra olid nende read jaanuaris alanud Eesti vastupealetungi ajaks hõredamad. Hilisemad sõjasündmused näitasid, et bolševike hirm meredessantide osas oli õigustatud, kuid vastumeetmed ebapiisavad. Dessandid vaenlase

Üks kuulsamaid dessante Eesti põhjarannikule inspireeris pikki aastaid korraldama Erna retke nime kandvat patrullvõistlust

Kröönström, Mati. Leitnandite ja kaptenite sõda. Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918—1920. Tallinn: Tänapäev 2010.

Kaitse Kodu! 5/2012

Väljaõpe

Meredessandid Eesti rannikul 20. sajandil Saksa armee pealetung 1917

Operatsioon Albion (12.—20.10.1917)

Operatsiooni eesmärk oli tagada Saksa laevadele läbipääs Irbe väinast, mida tõkestasid miiniväljad ja Sõrve rannakaitsepatareid. Operatsioonis osalesid selleks moodustatud laevastikuüksus Sonderverband Ostsee, 42. jalaväediviis, 2. jalgrattabrigaad, 255. jalaväe tagavarapataljon, lennukid ja õhulaevad. 12. oktoobril maabusid Saksa üksused Saaremaal Tagalahes. 16. oktoobri õhtuks oli kogu Saaremaa, 19. oktoobri õhtuks ka Muhu- ja Hiiumaa vallutatud. Kuna rannakaitsepatareisid rünnati selja tagant ja Vene armee moraal oli juba murdunud, olid Saksa kaotused väga väikesed. Operatsiooni ajal peeti merelahinguid Suures väinas ja Väinameres

Punaarmee pealetung 1918

Narva-Jõesuu (28.11.1918)

Punaarmee dessant ähvardas niigi tugeva surve alla sattunud Narvat kaitsnud Eesti üksused ära lõigata ja murdis lõplikult nende vastupanu. Eesti väed jätsid Narva maha. Suur osa kaitses olnud üksustest jooksis taganemise käigus laiali

Kunda (23.12.1918)

33 Eesti mereväelast vallutas laevasuurtükkide toetusel Kunda ja lahkus samal ööl. Dessandi otsesed tagajärjed polnud suured, kuid see ja järgnenud väiksemad reidid Loksal ja Tsitres sundisid Punaarmeed oma jõude ranniku kaitsele paigutama. Sellevõrra oli nende rinne jaanuaris alanud Eesti vastupealetungi ajal nõrgem

Loksa (29.12.1918)

120 meest Eesti merejõududest ja Kalevlaste malevast maabus Loksal ja vallutas Loksa aleviku. Muu hulgas saadi sõjasaagiks vastase pataljonikomandör koos 28 000-rublase kassaga

Tsitre (31.12.1918)

150 Eesti merejõudude ja Kalevlaste maleva võitlejat maabus Lembitu laevasuurtükkide toel Tsitres eesmärgiga lõigata koostöös 4. polguga vaenlase Tsitres olevad üksused peajõududest ära. Operatsioon ebaõnnestus, sest Lembit jäi vastase tugeva tule alla ja 4. polk taganes

Tsitre (05.01.1919)

Eesmärk oli vallutada Muuksi küla. Dessant ebaõnnestus, meeskond põgenes laevadele

Loksa (08.01.1919)

400 meest laevameeskondadest, Kalevlaste malevast ja Soome vabatahtlike hulgast vallutas Loksa ja Kolga, kus saavutati kontakt maaväega. Soomlased jätkasid rünnakut maad mööda, ülejäänud võitlejad läksid laevadele tagasi

Kunda (10.—12.01.1919)

10. jaanuaril vallutati Kunda sadam, linn ja vabrik, kuid rünnak Kunda mõisale ebaõnnestus. Järgmisel päeval vallutati ka mõis. 12. jaanuaril jõudsid Kunda mõisa Rakvere poolt tulnud maaväeüksused eesotsas varem Loksal maabunud soomlastega

Utria (17.—18.01.1919)

1000 meest meredessantpataljonist ja Soome vabatahtlike seast maabus Utrias, liikus maad mööda edasi ning vallutas laevasuurtükkide toetusel Narva-Jõesuu ja Narva

Eesti vägede pealetung 1919

selja taha Loksale, Kundasse ja Utriasse murdsid korduvalt Punaarmee parema tiiva kaitse ning kiirendasid Eesti vägede edasitungi. Sama jätkus Ingerimaal Eesti ja Vene valgete vägede mõlemal pealetungil Petrogradi suunas. Mõjus oli ka merejõudude Daugava operatsioon Landeswehri sõjas.

ka siis kõrvaline sõjatanner ja laevastiku põhijõud tegutsesid Põhjamerel. Balti laevastiku kohalolek, miiniväljad ja rannakaitsepatareid muutsid dessantoperatsioonid väga riskantseks. Pealegi liikusid maaväed ka selleta kiiresti edasi. Eesti mandriosa vallutati löögiga lõuna suunast, saared aga alles pärast mandriosa hõivamist.

Teise maailmasõja aeg

1944. aastal, kui Punaarmee alustas Eesti taasvallutamist, ei olnud Balti laevastiku olukord kiita. Laevad olid Leningradi blokaadi ajal tugevasti kannatada saanud, suur osa meeskondadest oli mere-

1941. aastal sarnanes Saksa vägede olukord mõneti Esimese maailmasõja omale: Baltikum oli

Kaitse Kodu! 5/2012

Punaarmee pealetung 1944

200 meest meredessantpataljonist ja ingerlaste roodust ajasid vaenlase mitmest külast välja ja sundisid ta rindelõigul taganema

Ikla (06.05.1919)

Dessant jäi tulemusteta, sest puudus maaväe toetus

Daugavkrīva (03.07.1919)

Vallutati Dünamünde kindlus ja Bolderāja. Sõjasaagiks saadi kaks laeva ja laskemoonalastiga praam

Kaporje laht ja Peipija sadam (13.— 17.10.1919)

Dessandil ei õnnestunud maabuda vaenlase tagalas, sest too oli äsja taganenud. Siiski oli dessandi pealetung hoogne kuni 17. oktoobrini, mil satuti ülekaaluka vastase tugevale vastupanule hästi kindlustatud positsioonidel

Meriküla (14.02.1944)

Punaarmee 260. merejalaväebrigaadi 3. pataljon maabus Merikülas eesmärgiga ühineda Krivasoo kotist Auverest põhja poole ründavate üksustega, et lõigata läbi Narva jõe joonel võitlevate Saksa vägede taganemistee. Tuletoetust andma pidanud laevad pidid raskete jääolude tõttu tagasi pöörduma ja dessant jäi (juba enne Nõukogude okupatsiooni dessanditõrjeks ehitatud) rannakaitsepatarei tule alla. Dessant hävitati täielikult juurde saadetud üksuste vasturünnakutega

Suur väin (29.09.1944)

Punaarmee 952. (eesti) laskurpolgu 1. ja 2. pataljon ületasid suurtükitule toetusel kiirkaatritel ja amﬁibautodel õhtul Suure väina ning vallutasid varahommikuks Muhu saare

Hiiumaa (02.10.1944)

Punaarmee 131. laskurdiviisi kaks pataljoni maabus ründelennukite toetusel Heltermaal. Maabumine Kärdlas ebaõnnestus, sest sadamat kaitsesid Saksa sõjalaevad. 3. oktoobri jooksul lahkusid Saksa üksused Hiiumaalt

Väike väin (05.10.1944)

Et Väikese väina tamm oli õhitud, maandas Punaarmee kiirkaatritel ja kaljastel mitu dessanti Saaremaa idarannikule. 6. oktoobri õhtuks oli kolmandik Saaremaast vallutatud, kuid siis satuti Saksa üksuste tugevale vastupanule

Kaugatuma (11.10.1944)

Punaarmee 283. amﬁibautode pataljon tegi dessandi, et toetada sakslaste Ariste kaitsejoone läbimurdmist Sõrve poolsaarel. Dessant ebaõnnestus. Põhjusteks võisid olla halb ettevalmistus ja samal ajal poolsaare idarannikul toimuma pidanud dessandi ärajäämine

Vintri (12.10.1944)

Punaarmee 7. (eesti) laskurdiviisi 300. laskurpolk tegi dessandi, et toetada sakslaste Ariste kaitsejoone läbimurdmist Sõrve poolsaarel. Dessant valmistati ette halvasti ja kiirustades. Osa dessantaluseid ei jõudnudki maabumispaika, ülejäänud eksisid ning panid meeskonna maha vales ja väga ebasoodsas kohas. Võimalik, et sakslased teadsid dessandi tulekust, sest nende pihta avati kohe tugev tuli. Dessant ebaõnnestus täielikult. Maale jõudis ainult mõnikümmend meest, kes tapeti või võeti vangi.

jalaväena maarindele saadetud, väljaõppe tase oli kauase sadamas seismise tõttu kehv ning mereoperatsioone takistasid Saksa ja Soome miiniväljad. Siiski võeti ette mitu dessantoperatsiooni maarinde toetuseks. Meriküla ja Vintri dessant ebaõnnestusid halva ettevalmistuse ja kaitsjate tugeva vastupanu tõttu, kuid Suure ja Väikese väina ületamine ning maabumine Hiiumaal olid edukad.

Kaitse Kodu! 5/2012

Väljaõpe

Luuga laht (15.05.1919) ja Kaporje laht (16.05.1919)

Nagu ajalugu veenvalt näitab, on meredessandid Eesti rannikul võimalikud ja võivad avaldada sõjasündmustele suurt mõju. Geograaﬁa vastu tõepoolest ei saa – Eestit ümbritseb meri ja meie rannik on dessantide maalepanekuks enamasti soodne. Meri ei ole (ega ole kunagi olnudki) tõke, vaid tee, mida kasutavad need, kellel on vajalikud oskused ja vahendid.

2 X LAURI NÄLK

Väljaõpe

Sakala Sõduriproov 2012 selgitas välja parimad Kaitseliidu Sakala maleva sõjalis-sportlik võistlus Sõduriproov korraldati tänavu aprillis juba 13. korda. Selle võistluse eesmärk on selgitada välja lahingupaarid, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes. LIINA GROSS Kaitseliidu Sakala maleva tegevliige

õduriproovil peavad võistlejad maastikul päeval ja öösel jalgsi liikudes ning orienteerudes läbima 24 tunni jooksul võistlusraja, mille pikkus on linnulennult 36 km. Igal aastal Viljandimaal asupaika elkõige tuli muutval võistlusrajal tuleb võistlejatel maaülesannete ala eripära ära kasutades täitmisel liikuda varjatult, vältida kasutada oma nuasustatud punkte ja vastutegevust ning olla tikust, leidlikkust ja valmis rajal ja kontroll- loogilist mõtlemist. punktides erinevate sõduri-, matka- ja osavusülesannete täitmiseks. Kontrollpunktide vahel võivad võistkonnad marsruudi valida, kuid raja läbimiseks on lubatud kasutada ainult kaarti ja kompassi ning igasugune

kõrvaline abi nii transpordi kui ka teistega suhtlemise kujul, samuti GPSi kasutamine on rangelt keelatud.

Vanad ülesanded uues võtmes Võistluse peakorraldaja lipnik Lauri Nälki arvates on iga-aastane raja asukoha muutmine väga hea. See toob võistlusele vaheldust, sest samas piirkonnas korraldatav jõukatsumine muutuks rutiinseks. Asukohta muutes valitakse maastik, kuhu rada planeerida, selline, et raskusaste oleks võrreldav eelnevate aastate võistlustega. Kergemaid rajaetappe rikastatakse raskemate ülesannetega. Sakala maleva instruktori leitnant Andrus Põldma sõnul oli tänavune rada vaheldusrikas. Kui mullu oli palju tuulemurdu ja raskesti läbitavaid alasid, siis nüüd palju kergesti läbitavat metsa ja lagedat ala. Rajale jäi siiski väikesi rabasid ning kraave ja ojasid, mida võistlejatel tuli ületada. Õnneks oli ilm kevadiselt soe ja kuiv. Võistlusrajal tuleb läbida kõik kontrollpunktid ja igas kontrollpunktis saavad võistlejad järgmise punkti asukoha koordinaadid. Kontrollpunktides antavad ülesanded sisaldavad orienteerumist raskesti läbitaval maastikul, esmaabi osutamist, Kaitse Kodu! 5/2012

Leitnant Põldma arvates midagi väga keerulist ei nõuta ning eelkõige tuli ülesannete täitmisel kasutada oma nutikust, leidlikkust ja loogilist mõtlemist. Ülesannetega tuldi toime rahuldavalt. Head tulemused saavutati meditsiinis ja relvade komplekteerimises. Kontrollpunkti kohtuniku lipnik Arli Okase sõnul anti peamiselt täita vanu ülesandeid uues võtmes, näiteks tuld võis sel korral teha ainult ühe puuhalu baasilt ja relva kokkupanekul võis igaüks kasutada ainult üht kätt, mis lahingupaari peale teeb küll kaks kätt, kuid see toobki välja võistlejate koostöö- ja koordineerimisoskuse.

Leitnant Põldma arvates katkestatakse võistlus tihti vähese orienteerumisoskuse tõttu, mille tulemusel on raisatud rajal palju väärtuslikku aega ekslemisele, või siis vähese füüsiline treenituse pärast. Mitmeid rännakuid ja võistlusi läbinud peakorraldaja liplik Nälk lisas, et peamiselt on siiski tegemist tahtejõu puudusega. Füüsiline pool annabki alati kergelt alla, eitsmest kuid vaim ja tahtejõud peavad lahingupaa- olema need, mis on tugevad, et rist lõpetas ettevõetu lõpuni teha. Mõlemad mehed olid ühel nõul, et raja edukalt kaks ja pool paari ehk viis edukaks läbimiseks ei pea olema tehtud erilisi ettevalmistusi, võitlejat. vaid piisab, kui on läbitud sõduri baaskursus, omadatud kaardilugemis- ja orienteerumisoskus ning saavutatud mõningane füüsiline vastupidavus. Sõduriproov on sobilik võistlus ka naistele.

Väljaõpe

veekogude ületamist, pioneeritegevust, relvade tundmist ning side- ja sõdurioskusi. Igal aastal lisandub ka mõni üllatusülesanne, milleks tänavu olid tulejuhtimine – veekottidega sihtmärgi tabamine varjatud alalt –, aga tuli ka haavatut transportida, vibu lasta jne.

Kaks ja pool võitjapaari Elu hind on 30 minutit Sõduriproovi tulemuste hindamine põhineb karistuspunktidel. Üks karistuspunkt võrdub 1 minutiga ja eksimuste eest kogutud karistuspunktid liidetakse lõpetamise ajale juurde. Igal võistlejal on ka viis elutalongi ja iga vastutegevusele kaotatud elu maksab 30 minutit. Karistuspunkte jagus tänavu kõigile. Et paljud ülesanded tuli täita kiiruse peale, sai ainult üks olla parim ja ülejäänud pidid leppima karistuspunktidega. Lisaks muutusid võistlejad paiguti lohakaks, sest suur osa karistuspunkte saadi ohutusnõuete ja muude reeglite rikkumise eest. Õnneks ei rikutud selliseid reegleid, mille pärast oleks tulnud kedagi diskvaliﬁtseerima. Küll aga leidub igal aastal võistlejaid, kes katkestavad võistluse omal soovil või tervislikel põhjustel.

Maksimaalselt lubatakse Sõduriproovi rajale 16 lahingupaari, kuid seekord tuli neid starti vaid seitse. Seitsmest lahingupaarist lõpetas edukalt kaks ja pool paari ehk viis võitlejat. Siiski olid teisedki võistlejad positiivselt meelestatud ja paljud lubasid end ka järgmisel aastal proovile panna. Sõduriproovi 2012 võitjapaariks tulid iga-aastased külalisosalejad Scoutspataljonist leitnant Rauno Vahimets ja leitnant Kristjan Karist. Kaitseliitlastest olid võitjad ehk üldarvestused teise koha väärilised Sakala maleva omad poisid seersant Arvi Roosi ja reamees Agno Teinveld. Sõduriproovi korraldatakse eelkõige Sakala maleva kaitseliitlastele, kuid järjest enam ootab malev võistlema ka teiste malevate ja eriorganisatsioonide liikmeid. Korraldajad lubavad, et võistlus muutub iga aastaga põnevamaks. Midagi keerulist võistlejatelt ei oodata: ettevalmistuseks piisab sõduri baasoskustest

Kaitse Kodu! 5/2012

Väljaõpe

Kevadtorm kõrvaltvaatajate pilgu all Tänavu korraldati kaitseväe iga-aastane õppus Kevadtorm Lääne- ja Ida-Virumaal, kus viimaste andmete kohaselt elab pisut üle 200 000 inimese, mis on ligikaudu 16% Eesti elanikkonnast. Et tegemist on vaieldamatult suurima õppusega, mida kaitsevägi oma väljaõppe raames korraldab, oleks üsna naiivne eeldada, et see õnnestub läbi viia ainult harjutusväljadel ja asustamata aladel. Tihti kandub osa harjutustegevusest piirkondadesse, kus elavad täiesti tavalised inimesed, mis on kohati põhjustanud teravat diskussiooni Kevadtormi formaadi üle. Seepärast otsustas Kaitse Kodu! uurida, mida arvavad kohalikud elanikud rohelaiguliste poiste tegemistest oma tagahoovides.

Irene-Liise ja Salme

6 X KARRI KAAS

Me mõlemad sõja üle elanud. Venelased, sakslased ja siis jälle venelased. Sõda oli hirmus. Pommitati ja meil ei olnud kuhugi peitu minna. See siin on sellega võrreldes nagu naljategemine. Meid üldse ei häiri. Las poisid õpivad. Neile on see vajalik. Nendest, kes sõjaväes ei käi, ei tule ka korralike inimesi. Sõjaväeline kasvatus teeb meestest mehed.

Kalev ja Kermo Inimestele peab näitama, mida mehed teevad. Muidu nad ei saa aru. Kui oma sõjaväge ei austa, tuleb võõras. Meil ei ole selle vastu midagi, et nad siin harjutavad. Meid nad ei sega. Ma ise jahimees, paugutamisega harjunud. Poisile on aga põnevust küllaga. Mu sõbrad on ka praegu Kaitseliiduga metsas. Oleksin tahtnud nendega kaasa minna, kuid ei saanud, sest ma pole veel Kaitseliitu vastu võetud. Avaldus on alles arutlemisel. Võib-olla järgmisel aastal õnnestub.

Kaitse Kodu! 5/2012

Väljaõpe

Kersti Eks need suurte poiste mängud ole. Mind nad ei sega. Mõnel palavamal päeval on küll vett majades vähem olnud, kuid sellest pole lugu. Minu arust on õige, et nad inimeste keskel harjutavad. Tingimused tulebki viia päris elule võimalikult lähedale. Kui nad kuskil nurga taga ainult harjutaksid, siis nad pärast ju ei teaks, kus ja mida teha. Päris sõda peetakse ju ka inimeste seas.

Väino Mul tütrepoeg ka praegu sõjaväes Jõhvis. Peaks ka kuskil siin lähedal olema, kuid näinud ma teda ei ole. Ega ta õppuse ajal mind vaatama saa tulla. Mina leian, et selline asi on väga vajalik. Võiks isegi pikem olla, sest tuim rutiin, mis neil kasarmus on, tapab. Poistele on vaja vaheldust, et põnevam oleks. Tehnika võiks neil ka parem olla. Ainult autodest ja püssidest ei piisa. Praegu saavad nad ainult maigu suhu, kuid sellest jääb väheks. Vaja oleks ikka tanke ja muid masinaid ka. See oleks õige. Aga las nad paugutavad. Mind nad ei sega.

Linda Läksin parasjagu laulukoori proovi, kui kuulsin laskmist. Jätsin oma auto igaks juhuks kaugemale, sest ei tahtnud poisse segada ja jalus tolgendada. Neil siin omad ülesanded täita ja asjad ajada. Minu arust on väga õige, et nad sedasi harjutavad. Kasarmus ju ei õpi midagi. Ikka tuleb väljas käia. Pealegi on see ajateenistus tänapäeval nii lühike.

Helend Alguses ei saanud ma üldse aru, mis toimub. Mingid mehed laigulises jooksevad mööda hoove ringi ja ainult plõgistavad oma püssidega. Lõpuks jõudis mulle muidugi kohale, et see pole sõda, vaid õppus. Loomulikult oleksid nad võinud kõike seda ka metsas teha, aga elamurajoonides on kindlasti parem. Saavad selgemaks, kuidas päris elus tegutseda tuleb, ja meie saame ka näha, mida nad teevad. Minu meelest on sellised õppused väga vajalikud

Kaitse Kodu! 5/2012

Organisatsioon IRINA MÄGI

Saaremaal on ja jäävad paljud asjad teisiti Saaremaa maleva kaitseliitlased vaatavad lootusrikkalt tuleviku poole. Seda näitab nii Kaitseliidu kui ka Naiskodukaitsega liitumise sagenemine. RITA LOEL ajalehe Saarte Hääl toimetaja

äinud aasta tõi Kaitseliidu Saaremaa malevale rea muutusi: vahetusid maleva nooreminstruktorid, juhtkond ja mitmed palgalised ametnikud, sh Naiskodukaitse ja Noorte Kotkaste instruktor. Vahetusi oli ka vabatahtlike pealikute ja maleva juhatuse liikmete hulgas. Ka maleva väljaõppekalender on muutunud tihedaks, suur osa selles on nooreminstruktoritel nooremseersant Veljo Soomel, vanemseersant Henno Rüütlil ja maat Valdek Jõgil. Vaevalt leidub väljaõppest tühja nädalavahetust, ka on maleva ruumid hõivatud tööpäevaõhtuti, olgu siis väljaõppe, administratiivse tegevuse, teeõhtute või juhatuste koosolekute tõttu.

Uute liikmete lisandumine on võimaldanud taasalustada mõnegi vallapõhise rühma tööd (näiteks Mustjala ja Leisi). „Kohalike rühmade tegevuse organiseerimiseks on väga oluline, et Kaitseliiduga liituksid eelkõige need, kelle arvamusega kohalikus vallas ja külas arvestatakse,“ sõnab kolonelleitnant Kristjan Moora, kes on sügisest ametis Kaitseliidu Saaremaa maleva pealikuna. „Nendes valdades, kus kaitseliitlased on kohalikus kogukonnas arvamusliidriteks, on huvilisi ja liitujaid palju enam,“ lisab ta. Kolonelleitnant Moora leiab, et kaitseliitlasi ja Naiskodukaitse liikmeid peaks olema senisest enam ka kohalikes võimuorganites: valla- ja linnavolikogudes ning omavalitsuste ametnike hulgas. Praegu on Saaremaa 16 omavalitsusjuhist vaid kolm vallavanemat Kaitseliidus. Samas on kohalikel omavalitsustel seadustest tulenevalt rida riigikaitselisi kohustusi. Valmisolek nende kohustuste täitmiseks on seni kahjuks minimaalne. „Järgmistel kohalikel valimistel tuleks kriitiliselt hinnata, kas Kaitse Kodu! 5/2012

Unistus oma meredivisjonist Kaitseliidu Saaremaa malev on Saare maakonnas sisuliselt ainus Eesti sõjalist riigikaitset tagav struktuur. Kaitseväe väeosi Eesti saartel ei paikne ja sõjaliste riigikaitseülesannete täitmine on siin vaid vabatahtlike kaitseliitlaste õlgadel. „Selles olukorras tuleb Saaremaa malevas harjutada iseseisvat tegutsemist ja panustada rohkem vahetule koostööle kõigi kohalike struktuuridega, sh kohaliku politsei ja piirivalve mereseirekeskusega,“ räägib kolonelleitnant Moora.

IRINA MÄGI

Kaitseliidu Saaremaa malev teeb vahetut koostööd ka mereväega. Näiteks toetab malev mereväe laevakaitsemeeskondade missioonieelset väljaõpet. „Merelise asukoha tõttu on meie eesmärgiks seda koostööd laiendada. Tahame luua Saaremaa maleva juurde eraldi struktuuriüksusena oma meredivisjoni. Sõjalises riigikaitses jääks meredivisjoni vastutusalasse eelkõige esmaste julgestusülesannete täitmine ning tsiviilstruktuuridele vajalik toetus kohalikes sadamates ja väikesaartel (Ruhnu, Abruka, Vilsandi), lisaülesandena ka piirivalve mereseirekeskusele kuuluvate radarite julgestamine. Sellele lisaks võib tuua näite Tallinna maleva meredivisjonist, mille liikmete baasil mehitatakse igal aastal plaaniliste õppuste raames osa EML Ristna meeskonnast. Kuna mereväel napib kaaderkooseisu teistegi Tallinna Miinisadamas hoitavate laevade püsivaks mehitamiseks, tuleks samalaadselt planeerida ka mereväe ülejää-

nud laevade osaline mehitamine reservkoosseisu baasil. Iga-aastaste plaaniliste õppuste ajaks oleks Saaremaa maleva loodav meredivisjon võimeline mehitama mereväe laevameeskondades reservväelastele sobivaid ametikohti. Meil on saarel piisavalt kutselisi meremehi, keda saab meredivisjonis rakendada ja ainult kaldalt täidetavate ülesannetega me piirduda ei kavatse,“ arutleb kolonelleitnant Moora. Saarlased on seisukohal, et Merekaitseliidu traditsioonide taastamiseks tuleks malevkondade staatuseses meredivisjonid taasluua kõigis merega piirnevates maakondades. Riigisisese ametkondade kaitohalikel sekoostöö lihtsa ja praktilise valimistel näitena saab meredivisjonide tuleks kriivabatahtlike liikmete ja neile kuuluvate aluste baasil luua tiliselt hinnata, lisavalmisoleku ka kohalike kas kohalikku elu juhtima valitav isik merepäästeülesannete täitmiseks. Selleks, et rikki läinud saab hakkama ka mootoriga kaluripaat või rebekriisiolukorras. nenud purjega lõbusõidualus merelt võimalikult kiirelt kohalikku sadamasse pukseerida, ei ole alati vaja kohale kutsuda helikopterit ega hakata sündmuskohale sõitma hetkel teisel pool Saaremaad paikneva valvelaevaga. Arvestades, et rannikumeri on madal, on merepäästevajaduse korral sageli kõige otstarbekam reageerida väikeste alustega. Vajadusel saab merepäästeks sobiva aluse ka auto järel veetavalt treilerilt õnnetuskoha lähedal vette lasta. Selles mõõtmes oleks täiendava merepäästevõimekuse loomine Kaitseliidu kohalikule meredivisjonile igati sobiv ja väheste vahenditega jõukohaseks muudetav ülesanne.

Organisatsioon

kohalikku elu juhtima valitav isik saab hakkama ka kriisiolukorras vajalike juhtimisülesannete täitmisega,“ on malevapealik veendunud.

Värske malevapealik kolonelleitnant Kristjan Moora haub lakkamatult suurejoonelisi plaane

Kaitse Kodu! 5/2012

Organisatsioon Saaremaa malev on justkui paisu tagant valla pääsenud: liikmeskond ja aktiivsus kasvavad. Siit saab ainult edasi

Kohalik koostöö Teine saarelisusega kaasnev eripära tuleneb sellest, et meri eraldab saart Mandri-Eestist. Saare maavanem Kaido Kaasik erekaitseliidu (kes vabatahtliku kaitsetraditsioonide liitlasena on Saaremaa maleva pealiku abi) tõdeb, taastamiseks et saartel elavad inimesed tuleks malevkondade on läinud mugavaks ja minetanud ohutunde. staatuseses meredi„See, kui kaks päeva pole visjonid taasluua kõigis elektrit, on väike asi,“ merega piirnevates leiab Kaasik, kelle sõnul maakondades. oli 2005. aasta jaanuaritorm selles mõttes väikeseks ehmatuseks. Mida aga teha, kui parvlaevad ei sõida ja kaupluste varusid ei täiendata mitu kuud? Kui pikaks ajaks jätkub saarel toiduaineid? Kaasik teab, et praeguse seisuga oleksid toiduvarud otsas vähem kui kahe nädalaga. „Suudame Kaitseliiduga koostöös tagada alternatiivse side ja pärast Kures-

saares ehitatava kombijaama valmimist ka osalise elektrivarustuse, aga just elementaarsete toiduvarudega on probleeme,“ räägib maavanem. Saarelisus on põhjuseks, miks Saaremaa maakondlik kriisikomisjon otsustati mõne aasta eest läbi viidud reformide käigus ainsa maakondliku erandina säilitada. Saare maakonna kriisikomisjoni kuuluvad kõigi kohalike jõustruktuuride ja ametkondade esindajad. Poleks mõeldav, et tõsise kriisi korral juhitaks Saaremaal vajalikku tegevust Pärnust või mujalt mandrilt. Kohalik kriisikomisjon töötab maavanema juhtimisel ja kohalikul Kaitseliidu maleval on kriisikomisjoni toetamisel mahukad ülesanded. „Mul on hea koostöö meie malevapealikuga. On oluline, et ta käib ise valdades, et tal on oma visioon ja tahe seda ellu viia,“ on Kaasik tänulik. Ta loodab väga, et kolonelleitnant Mooral lastakse vähemalt neli-viis aastat saarel tööd teha, siis on lootust, et alustast saab asja. Kaitse Kodu! 5/2012

Olulise tõuke Kaitseliidu Saaremaa maleva arengule andis ka eelmise aasta lõpul Saaremaal möllanud õppus Orkaan, mida korraldatakse traditsiooniliselt koostöös Pärnumaa ja Läänemaa malevaga. Õppuse stsenaariumi järgi saabusid mandril puhkenud kriisi tõttu Saaremaale tuhanded sõjapõgenikud, tuues väikestele kohalikele omavalitsustele tükiks ajaks mõtlemisainet.

Organisatsioon

panustada koostööle teiste jõustruktuuride ning nende juures tegutsevate vabatahtlike ühingute ja seltsidega. „Kui äsja suleti Eestis üheksa riiklikku päästekomandot, ei jätnud see ka Saaremaad puudutamata. Leisi vallavalitsus püüdis kutselise päästekomando sulgemist igati ära hoida ja see protsess leidis ka üleriigilises meedias tähelepanu. Tallinnas tehtud otsused viidi sellest hoolimata tugevama õigusega ellu. Selles olukorras otsustasid mitmed kaitseliitlased mitte kõrvaltvaatajateks jääda ja liitusid vallas loodud vabatahtliku päästekomandoga. See näitab, et inimeste iseseisev mõtlemis- ja algatusvõime ei ole kuhugi kadunud. Oma kodukohas vajaliku turvalisuse nimel ühiseks tegutsemiseks on vaja vaid väikest algatust, toetust ja tunnustust,“ selgitab malevapealik, lisades, et „kuna vabatahtlikel on selles protsessis võimalik osaleda vaid oma põhitöö kõrvalt ja vähese vaba aja arvelt, tuleks sellist panustamist osata ka riiklikult märgata ja hinnata“.

alevapealik märgib, et kui alg- ja põhikoolis on oluline noorkotkaste ja kodutütarde tegevus, siis gümnaasiumiosas on oluline riigikaitseõpetus.

IRINA MÄGI

Järelkasvust ja riigikaitseõpetusest

Kaasiku sõnul on loomulik, et Kaitseliidu-siseselt on maavanem maleva pealiku abi. Töiseid kokkupuutepunkte on maavalitsusel ja maleval tema sõnul palju. „Peame pealikuga iga nädal paar vestlust. Juunis on maakonna kriisikomisjoni liikmetel kavas ühine õppereis Saksamaale ja Šveitsi. Eesmärgiks on tutvuda partnerite kriisireguleerimiseks juba välja töötatud lahendite ja kohalike kriisistaapide töökorraldusega ning nende kogemustest õppida,“ märgib Kaasik, lisades, et Šveitsi spetsialistid on maailmas kriisireguleerimise valdkonnas ühed parimatest. „See sõit saab teoks tänu sellele, et meie malevapealikul on Euroopas tuttavaid ning meie sõbrad ja liitlased on Saaremaaga koostööst väga huvitatud,“ räägib maavanem. Kaitseliit on niivõrd unikaalne organisatsioon, et nii sakslased kui ka šveitslased on huvitatud, kuidas meie vabatahtlik riigikaitseline tegevus tsiviilelus toimib. Kolonelleitnant Moora lisab võimalikust koostööst rääkides, et maakonnas tuleb Kaitseliidul rohkem Kaitse Kodu! 5/2012

Nagu paljudes teisteski malevates, nii on ka Saaremaa gümnaasiumides ja kutsekoolis riigikaitseõpe Kaitseliidu liikmete korraldada. Orissaares viib seda läbi maleva liige, kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar ning Saaremaa pealinnas on riigikaitseõpetus kolme mehe kanda: Kuressaare gümnaasiumis õpetab seda maleva nooreminstruktor vanemseersant Henno Rüütel, Kuressaare ametikoolis kapten Taavi Tuisk ja Saaremaa Ühisgümnaasiumis noorteinstruktor Raivo Paasma. Vaid Leisi keskkoolis ei õpetata praegu riigikaitset, kuid seaduse järgi on koolil kohustus riigikaitseõpetus sisse viia, kui õppurid seda nõuavad. Saaremaa Ühisgümnaasium paistis endisel Eesti ajal silma isamaalisusega, ent oli viimastel aastatel eelistanud jagada noortele saarlastele „eliitgümnaasiumile kohaseid“ ja elitaarsemaid teadmisi. Läinud sügisel võttis aga Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna tegevliikmest gümnasist Annemari Rahnel kätte ja korraldas kooli pedagoogidele Kaitseliidus õpetajate päeva. See oli nii mõnelegi auväärt pedagoogile esimene kord maleva staabi uksest sisse astuda ja vaimustus tärkas ühe ja teise silmis. 47

Organisatsioon

lati püütakse leida võimalus kaitseliitlane kursusele saata, kui ta selleks ise tahet avaldab.

Saaremaa maleva juhid teavad, et omavalitsused on nõus riigikaitseõpetajatele tasuma, kui aga leiduks väärt õpetajaid. Saarel on õpetajate-juhendajate põud, samuti nagu juhtide puudus. „Tallinna Ülikooli riigikaitseõpetuse õpetajate kursus kestab pool aastat, sellele lisandub nädalane praktika väeosas,“ tutvustab kapten Kivimäe, kelle arvates annab säärane kursus hea ettevalmistuse. Seal pannakse suurt rõhku pedagoogikale ja antakse ka õppematerjalid, mille abil on lihtne õpetada. Samuti on võimalik tellida vajalikke abivahendeid nii tundide kui ka laagrite läbiviimiseks kaitseministeeriumist. Oluline on ka kursustel kujunev õpetajate võrgustik. Kahjuks ei ole saarlased olnud kuigi usinad riigikaitseõpetaja kursusel osalema, staabiülema teada oli koos temaga õppimas vaid üks saarlane – endine Noorte Kotkaste Saaremaa maleva pealik Andres Kolk Kihelkonnalt. Vabatahtlik kaitseliitlane, maleva teavituspealik kapten Taavi Tuisk, kes alustas riigikaitsetundi-

dega Kuressaare gümnaasiumis 2008. aastal ja on viimased aastad harinud noori Kuressaare ametikoolis, leiab, et Kaitseliidu toetuseta ei saaks riigikaitsetundide ja laagrite korraldamisel hakkama. „Olgu siis relvaõppe puhul, kus haridussüsteemis puuduvad isegi deaktiveeritud relvad, või laagris vajaminevate abiliste puhul,“ on ta kogenud. Ka on kapten Tuisk seda meelt, et kuna õpilased istuvad nii ehk naa pikki päevi klassitundides, on riigikaitsetunde mõistlikum viia läbi praktiliste harjutustena. „Muidugi on neid koole ja õpetajaid, kes ise Kaitseliidu ega kaitseväega seotud ei ole ja panustavad suuresti sõjaajaloole. Mina seda prioriteediks ei ole pidanud ning leian, et kaitsetahe ja isamaaline kasvatus lisanduvad praktilise tegevuse käigus iseenesest,“ avaldab ta. Ilmselt on praegune ametikooli riigikaitseõpetaja õigel teel, sest üksjagu tema tundides käinud noori on leidnud tee Kaitseliitu ning sealt edasi kaitseväe kutselistesse üksustesse ja välismissioonidele. „Eks selle Kaitseliitu tulekuga olegi nii, et inimestel on tegelikult huvi olemas, aga alati pole seda, kes nad käe kõrvale võtaks ja kaasa tiriks,“ arvab kapten Tuisk, kelle sõnul tuleb tulijale selgeks teha kas või see, et liikmekssaamise bürokraatia ei olegi nii hull, nagu esialgu paistab, ja et (tüdrukute puhul) Naiskodukaitse ei koosne vaid igal nädalavahetusel supi keetmisest. Aktiivse kaitseliitlasena leiab kapten Tuisk, et inimestele peab organisatsioonis siiski ka õhku jätma ja neid ei tohi lõputute kohustustega ära kurnata. „Parem on, kui ta on kaitseliitlane ja teeb aeg-ajalt, nii paar korda aastas midagi,

RITA LOEL

Naised on Saaremaal alati vägevad olnud ega piirdu Naiskodukaitseski vaid stereotüüpsete ametitega. Pildil sirutavad nad end koosoleku vaheajal

Malevapealik märgib, et kui alg- ja põhikoolis on oluline noorkotkaste ja kodutütarde tegevus, siis gümnaasiumiosas on oluline riigikaitseõpetus. Sama meelt on ka maleva staabiülem kapten Kristian Kivimäe, kelle eelmine teenistuskoht oli Pärnumaa malevas, kus tema üheks töölõiguks oli riigikaitsetundide andmine mitmes Pärnu koolis.

Kaitse Kodu! 5/2012

Malevapealiku arvates peaksid poiste kaitseväeteenistusse kutsumist korraldavad ametnikud tegema rohkem koostööd koolide ja riigikaitseõpetuse õpetajatega. Riigikaitsetundide kaudu saaksid

just õpetajad ja koolijuhid poistele nõu anda, kuhu neil sobiks aega teenima minna. „Praeguseni on enamik saarlasi kutsutud Vahipataljoni, kuid nüüd oleme saanud kokkuleppe, et meil on võimalus poistega rääkida sellest, mis neid huvitab, ja saame neid suunata ka nendesse õppeväeosadesse, kuhu varem ei ole Saaremaalt poisse eriti saadetud.

Toomas Kask: Kaitseliidus olemine on maailmavaate ja aate küsimus

Organisatsioon

kui see, et ta tuleb ja nii rakkesse pannakse, et ta mingil hetkel üldse loobub,“ leiab ta.

Toomas Kask, Kuressaare malevkonna pealik, kui pikk on sinu kaitseliitlasestaaž? Miks otsustasid üldse vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooniga ühineda?

Iga mees ja naine võiks endale vahel esitada küsimuse, et mida ma reaalselt teha saan ja oskan, kui on vaja kaitsta Eesti iseseisvust. Sellise kohustuse sätestab ju Eesti riigi põhiseaduse 54. paragrahv. Tihti me ei mõtlegi sellele — nii ebareaalne tundub oht iseseisvusele. Rääkimata tegutemisest. Üritame end distantseerida sellistest teemadest. Riigikaitse on nagu kellegi teise mure. Ma ei pea sellist ükskõiksust õigeks.

RITA LOEL

Käskkiri minu kaitseliitlaseks saamise kohta kannab kuupäeva 16. märts 2007. Seega on staaži veidi üle viie aasta. Pean Kaitseliidus osalemist maailmavaate ja ka aate küsimuseks. Mõni võib arvata ja öelda, et mis aade — hülgemöla. Aga ei ole hülgemöla — just aade ongi! Eks mõjunud ka teadmine, et isa küüditati lapsest peast peaaegu 20 aastaks koos venna ja emaga Siberisse. Kaitseliitlasest vanaisa Anton Kask tapeti seal. Sellise alistuva stsenaariumi kordumise võimalus paneb järele mõtlema ja ka isiklikult panustama. Tean, et mina hakkan vastu, täie jõuga hakkan vastu, aga selleks peab olema oskusi ja teadmisi. Omaette ja iseenese teadmistega koduuksel paugutamine pole kuigi tõhus meetod. Tundsin ka paljusid Saaremaa kaitseliitlasi. See tegi liitumisotsuse lihtsaks.

Sa tulid Kaitseliitu ja said peaaegu kohe pealikuks. Kas see, mida oled Kaitseliidus vabatahtlikuna kogenud ja läbi elanud, on vastanud sinu ootustele? Ei saanud ma midagi kohe pealikuks. Pealikuks sain peaaegu kaks aastat pärast liitumist Kaitseliiduga. 11. jaanuaril 2009 taastasime Kaitseliidu Valjala rühma ja mind määrati selle pealikuks. Sama aasta 30. oktoobril määrati mind Kuressaare üksikkompanii pealikuks ja 7. jaanuaril 2012 Kuressaare malevkonna pealikuks. Ootust pealikuks saada mul ei olnud. Saan end juhina realiseerida oma põhitööl küll ja küll. Aga olen järginud põhimõtet, et Kaitseliit on täpselt kaitseliitlaste nägu. Ja kui midagi ei meeldi, siis soovitan peegli ette minna ja rahulolematus välja elada. Kaitseliit ei ole minu arust mingi teater, kus piltlikult öeldes olen ostnud pileti ja tahan etendust nautida. Saad seda, mida ise pakud.

Kunagi oli aeg, mil Kaitseliidus sai iga jopski, keda mujale ei tahetud, karjääri teha ja tähtis olla. Juhtide põud on ju igal pool olnud meeletu. Mis sa arvad, millal võib koita see päev, mil rühma- ja jaopealikute kohtadele (rääkimata kompanii- ja malevkonnapealikutest) tekib malevas konkurents ja ühes sellega ka kvaliteedi tõus? Kahjuks pean nõustuma sinu väitega, et vabatahtlikest juhtidest oli ja on malevates suur puudus. Arvan ja loodan, et see päev ei ole kaugel, kui nendele kohtadele tekib sisemine rebimine. Suuremates üksustes, kus inimesi rohkem, on juba konkurents. Väiksemates malevates on inimesi vähem, seega ka potentsiaalseid juhte vähem. Üksuse rahuaegseks juhiks saab vabatahtlikus organisatsioonis olla inimene, kellel on autoriteeti ka väljaspool malevat. Kes on juhina end tõestanud ning seega juhikogemuse ja -eeldustega. Paraku puuduvad sageli just nendel inimestel sõjanduslikud teadmised, aga ideaalis peaksid rahu- ja sõjaaja struktuurides olema üksuste juhtideks samad inimesed. Kasutamata võimalusi on reservohvitseride kogu liikmete seas. Arvan ka, et kaitseväest tulevad noored väljaõppinud nooremallohvitserid ja nooremohvitserid võiksid pärast ajateenistust liituda Kaitseliiduga ning täiendada oma juhtimisoskusi, et olla edukas tööturul. Kaitseliit peab saama atraktiivseks organisatsiooniks neile, kes otsustavad sellega liituda. Pean atraktiivsuse all silmas seda, et uuele tulijale on tagatud kiire sisenemine organisatsiooni, varustus ja vorm.

Kaitseliit on ühelt poolt riigikaitseorganisatsioon, aga teisalt on üksustel oma juhatused, mis otsustavad ja suunavad oma üksuse tegevust (vähemalt rahuajal). Kas see on Eestile sobilik (totaal)kaitsemudel? Tänane totaalkaitsemudel on Eestile minu hinnangul parim. Nii hinna kui ka efektiivsuse poolest. Peamine on kaitsetahe, mis tugineb riigi kodanike vabale tahtele kaitsta oma riiki ja iseennast. Juhatused on Kaitseliidu rahuaegse organisatsiooni juhtimiseks. Sõjaaja struktuuris on olukord teine. Neid ei tohi segamini ajada.

Kaitse Kodu! 5/2012

Organisatsioon

Mehed toetavad naiste ponnistusi Nii maavanem Kaido Kaasik kui ka maleva teavituspealik kapten Taav Tuisk on mehed, kelle kaasad on tükkinud meeste mängumaa lähedale. Nii Siivi Kaasik kui ka Eve Tuisk on Saaremaa ringkonna aktiivsed naiskodukaitsjad. „Loomulikult on turvalisem, kui naine ise hakkama saab,“ ütleb Kaido Kaasik, kelle arvates on ikka hea tunne ühte asja ajada. Lisaks sai Kaasiku pere nooremast pojast hiljuti noorkotkas, nii et Saare maavanem võib oma kaitseliitliku pere üle uhke olla. „Abikaasa käib aktiivselt lasketreeningutel ja laseb hästi. Ma ei julge ta kõrvale tiiru enam minnagi,“ avaldab maavanem, lisades, et naistel käib aktiivne tegevus nii jaoskonna kui ka ringkonna tasandil ja enese vormishoidmiseks on Siivi jõudnud ka sel talvel alanud Naiskodukaitse enesekaitsetreeningutele. „Eks ta muidugi õpeta toimetulemist, see Naiskodukaitses olemine, aga kui inimene töö tõttu palju kontoris istub, on hea, kui saab aktiivsest liikumisest rõõmu tunda,“ räägib Kaido, kes ise ei oleks mõned aastad tagasi uskunudki, et käib 30—35 km maha. „Ega ma kodust hakkaks ju Kuressaarde jala tulema (umbes 25 km), aga Kaitseliidus ikka avastad, kui hea on ennast liigutada ja proovile panna.“

IRINA MÄGI

Kaido Kaasik on ka seda meelt, et Kaitseliidus olemine on kodanikule hea mõtlemisaine, kuidas ennast kaitsta ja tulla toime ka igapäevasest erinevas olukorras. Nii võiksid inimesel kodus mingiks ajaks toiduvarud olla. Aga sellele, kes pole harjunud andma, vaid ainult saama, tuleks küll vahel hingele koputada ja meenutada John F. Kennedy kuulsat ütelust selle kohta, et mis sa ise oma maale ja rahvale andnud oled. „Natuke laiemalt tuleks mõelda,“ on maavanem Kaasiku sõnum.

Kui kapten Tuisu kaasa Eve paar aastat tagasi Naiskodukaitsega ühines, juhtus nii, et Taavi jäi väikese Epp Kristeliga koju, kui Eve suundus Kübassaare retkele. „See oli naljakas hetk, kui avastasin, et asjad on harjumuspärasega vastupidi: issi on lapsega kodus ja emme militaarretkel,“ tunnistab Taavi, lisades, et tegelikult toetab ta igati Eve soovi olla naiskodukaitsja ning ühes sellega ka Pihtla jaoskonna tegemisi — on ju Evest saanud Pihtla jaoskonna esinaine ja jõudumööda (loe: üsna aktiivselt) ta ka tegutseb. Näiteks harjutab Saaremaa ringkonna võimlemisrühmas ja on koos Taaviga juba kaks talve korraldatud talvist Reeküla retke, mis on mõeldud ennekõike hakkajatele koduperenaistele metsas kaardiga toimetulemiseks.

„Nii on meil võimalik neid maleva sõjaaegsele ametikohale suunata – muidu jäävad nad mandri ringkonna- või brigaadiüksustesse,“ märgib kolonelleitnant Moora.

Saarlased Kaitseliidu Koolis Kapten Kivimäe, kes osales hiljuti Kaitseliidu Kooli Kotkalennu õppusel, peab ettevõtmist igati õnnestunuks. „Idee oli selles,et Kaitseliidu Kooli sõjalised kursused võeti kokku ja tehti ühisharjutus. Saaremaa maleval paluti võimalusel anda kursusele instruktoreid, kes osaleksid õppusel hindajate, koolitajate ja vahekohtunikena. See oli suurepärane võimalus toetada Kaitseliidu Kooli,“ räägib kapten Kivimäe. Kuigi samal ajal oli tal võimalik minna Kevadtormi kohtunikuks, otsustas saarlaste staabiülem valida Kotkalennu. „Sest see on Kaitseliidu Kool, mida me peame toetama, keegi teine seda ju tegema ei tule,“ on ta veendunud. „Nägin ka ära, mis tasemega on kursuste lõpetajad,“ sõnab kapten Kivimäe, kelle sõnul on neil plaanis saata uuel aastal Kaitseliidu Kooli sõjalistele kursustele hulk maleva liikmeid. Sõjaline haridus on vabatahtlikel 50

juhtidel puudulik ja hädasti on vaja koolitada jao-, rühma- ja kompaniiülemaid. „Ma näen koostööd Kaitseliidu Kooliga ka selles, et käime vajadusel kursustel abiks. Kooli personal ei ole nii suur, et nad suudaksid kõike üksi teha,“ on saarlased valmis abikätt ulatama. Läinud aastal korraldati saarlastele esimene juhtimiskursus Saaremaal. Augusti lõpul jätkatakse „väljasõidukoolitustega“ ja saarlastele korraldatakse kodusaarel instruktorikursus, milleks nii abipersonal kui ka õpetajad on enamikus kodust võtta. Sõjalistest kursustest on saarlaste osavõtt olnud seni võrreldes teiste malevate ja n-ö toetavate kursustega tagasihoidlik. Kuid alati püütakse leida võimalus kaitseliitlane kursusele saata, kui ta selleks ise tahet avaldab.

Tegevus seinast seina Kuigi ikka veel on kaitseliitlase stereotüübiks metsas roomav karune mees ja naiskodukaitsjaid nähakse vaid supikatla või esmaabipaunaga, on tegelikus elus vabatahtliku riigikaitseorganisatKaitse Kodu! 5/2012

Pöide vallavanem Jüri Linde, millal sa otsustasid, et vallavanema kohus on kuuluda vabatahtlikku riigikaitseorganisatsiooni? Ma ei ole tundnud, et see on vallavanema kohus, pigem on iga kodaniku kohus olla valmis oma riigi kaitseks. Miks astusin Kaitseliitu just nüüd? Ilmselt on siin tegu mitme asjaolu kokkulangemisega. Üheks ajendiks oli see, et kaks vanemat poega on meheks saamas, ühel neist gümnaasiumis õppesuunaks riigikaitse ja mõlemal ees ajateenistus. Astusin Kaitseliitu, et olla neile eeskujuks. Veel oli sportlik huvi tugevdada Saaremaa malevat oma aktiivse osalusega võistlustel. Ja samal ajal oli meil ka sõpradega üksmeel Kaitseliitu astumiseks. Ma ei astunud Kaitseliitu üksi, vaid koos mitme sõbraga. Need kolm tegurit olidki põhjuseks, miks minust just nüüd kaitseliitlane sai.

Organisatsioon

Jüri Linde astus Kaitseliitu, et olla poegadele eeskujuks

IRINA MÄGI

Kas Kaitseliidus olemine on andnud sulle vastutasuks kulutatud aja eest ka midagi tööalaselt? Tööalaselt otseselt mitte, kuid laiemas mõistes on andnud küll. See on üks oluline osa isamaalisest eneseteostusest. Isamaalisus on lai mõiste, riigikaitse on vaid üks osa sellest. Sinna kuulub ka meie rahvapärimuse ja traditsioonide jätkamine. Ja muidugi on Kaitseliit andnud võimaluse osaleda (militaar)võistlustel.

Miks on sinu arvates nii vähe omavalitsusjuhte Kaitseliidus? Riigikaitse on nad jätnud justkui naabrimeeste õlule. Riigi kaitseks oleme ilmselt kõik valmis, sõltumata sellest, kas kuulume Kaitseliitu või mitte. Vallajuhi tööpäev ei kesta pelgalt kaheksast viieni ja töönädal esmaspäevast reedeni, tal on palju lisakohustusi. See on pidev töö. Seega on oma ametikohustuste kõrvalt väga keeruline leida aega vabatahtlikuks tegevuseks.

siooni tegevus palju laiem, n-ö seinast seina ja kõigile, kel vähegi soovi ja tahtmist, leitakse rahuaegne jõu- ja eakohane tegevus. Saaremaa malevas alustas läinud talvel näiteks ajalootoimkond, mida juhib kapten Gustav Kutsar (kelle eestvedamisel on sündinud ka tema koduaitseliit on niikoha Orissaare ajalooblogi (http://saaremalev.blogsvõrd unikaalne pot.com/), kuhu on koonorganisatsioon, dunud kohalikud ajaloohuet nii sakslased kui ka vilised) ja mis teeb koostööd šveitslased on huviSaaremaa muuseumiga.

tatud, kuidas meie

Naiskodukaitse avalike vabatahtlik riigikaitsesuhete grupp on kahel suvel line tegevus tsiviilelus korraldanud ajalooretke, et tutvuda maakonna paika- toimib. dega. Nende eestvedamisel on alustatud mälumänguga, mille eesmärgiks on teadmiste jagamine nii Saaremaa, Kuressaare kui ka Kaitseliidu Saaremaa maleva kohta. Kaitseliidu Saaremaa maleva kaplanina tegutseb Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Kuressaare Püha Nikolai koguduse preester isa Andreas. Lisaks sõjalistele harjutustele peetakse oluliseks tähtpäevade tähistamist (Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, Tartu rahu aastapäev, küüditamiste mälestuspäevad, maleva ja eriorganisatsioonide aastapäevad, Naiskodukaitse mälestuspäev jpt). Kaitse Kodu! 5/2012

On ilusaks traditsiooniks, et kaks aastat on naiskodukaitsjad läitnud koostöös Saaremaa Memento ühenduse ja Kuressaare linnavalitsusega 14. juunil, küüditamise aastapäeval 1275 küünalt – just nii palju, kui tol päeval 1941. aastal ja sellele järgneval 1. juulil maakonnast inimesi ära viidi. Samuti peetakse tähtsaks kunagiste liikmete mälestusi. Naiskodukaitsjad avasid läinud aasta 13. septembril, mil täitus 17 aastat ringkonna taastamisest ja 30 aastat ringkonna esimese esinaise Marie Bondartschuki (Laurits, Svensson) surmast, mälestuskivi tema viimases Kuressaare kodus. Ka on kaardistatud Kudjape kalmistul enam kui 30 endise liikme hauad ja püütakse jõudumööda korras hoida nende lahkunute kalmusid, kellel pole omakseid seda tegemas. Aastaid on Orissaare kompanii korraldanud Kübassaare retke ja juuni algul Afganistanis hukkunud Kristjan Jalaka mälestusretke Sõrves. Lisaks veel naiskodukaitsjate „lipulaevad“ – maakonna aasta ema ja isa valimised ning saarlastest ajateenijatele jõuluks sokkide kudumine-kogumine. Väljas ollakse küll küla-, küll vallapäevadel, turvalisusüritustel ja mujalgi. On suudetud end staabimaja kaitsvate seinte vahelt välja murda ning ollakse iseteadvad ja väärikad, et naabrimehi ja -naisi vabatahtliku riigikaitseorganisatisooniga ühinema meelitada. 51

Haritud sõdur

Sisejulgeoleku magistriõpe kutsub teadmisi täiendama ULVI UULMAA-MARGUS

Kui vaatame Kaitseliidu eesmärki, on selle funktsioon ju toetada sisejulgeolekut nii rahu- kui ka sõjaajal, näiteks elanikkonna ja oluliste objektide kaitse.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriprogrammi juht

SHVEA JÄRVET Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja

isekaitseakadeemias on võimalik kahe aastaga omandada sisejulgeoleku magistrikraad. Sisejulgeoleku magistritaseme õppekava on osaliselt rahvusvaheline ja praktilise suunitlusega ning koostatud eesmärgiga katta uute teadmistega kõik need sisejulgeoleku valdkonnad, milles asjakohased organisatsioonid kõige enam tuge vajavad. 2010. aastal otsustas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu anda akadeemiale sisekaitse õppekavagrupis magistriõppe tasemele tähtajatu koolitusloa. Õppima asudes tuleb üliõpilasel läbida kohustuslikud ained. Lisaks sellele on võimalik valida endale huvipakkuv valikainete hulgast ning nii endale ise avakodanik õppekava koostada, spetsialimõistab seerudes rohkem kas pääste-, sisejulgeoleku politsei- või üldisematele julgeolekuteemadele. Sügisel all enamasti politalustab sisejulgeoleku magist- seitööd ehk võitlust riõppes juba neljas lend, igal kuritegevusega. kursusel on õppinud ka mõni Riigi julgeolekupokaitsejõudude ohvitser või liitika käsitleb seda Kaitseliidu liige. Selle kevadel on kaitsmas magistrikraadi laiemalt. Harju maleva kaitseliitlane Ragnar Raide ja järgmisel talvel kaitseväe peastaabi logistikakeskuse julgeolekujaoskonna ülem major Kurmo Meister.

Sisejulgeoleku magistriõppe üheks eesmärgiks on suurendada spetsialistide pädevust sisejulgeoleku valdkonna ja organisatsioonide juhtimisel nii strateegilisel kui ka operatiivtasandil, mis tagab elanikkonna vajadustele ja nõuetele vastava turvalisuse. Kuidas deﬁneerite sisejulgeolekut ja miks peaks kaitseväelane tulema sisejulgeoleku magistriõppesse? Tavainimesele seostub kaitsevägi riigi kaitsega välisvaenlase eest. Major Kurmo Meister (edaspidi KM): Näen sisejulgeolekut laiemalt. See on turvalisema elukeskkonna tagamine koostöös sisejulgeolekuasutustega. Oluline on see, et seda tehakse kõikide julgeolekuametkondade koostöös. Kui räägime totaalkaitse põhimõtetest, siis on kogu elanikkond kaasatud sellesse juba rahuajal ning kaitsevägi teeb koostööd nii pääseameti kui ka politseija piirivalveametiga. 52

Miks otsustasite oma õpinguid jätkata just Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes? Kuidas on see seotud teie erialase tööga? KM: Kaitseväesiseselt magistriõpet julgeoleku valdkonnas Eestis ei antagi. Mina olen julgeoleku valdkonna inimene ja seetõttu oli minule ainsaks lahenduseks jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemias. Alternatiiv oleks olnud pikem väliskoolitus, kuid see oleks igapäevaste tööülesannete kõrvalt olnud võimatu. Sellel minu valik tugineski – ma ei tahtnud minna välismaale omandama teise riigi üldist praktikat, pigem valisin selle, mida ma koostöös teiste asutustega siin reaalselt igapäevatöös vajan. RR: Minul oli kindel huvi uurida magistritöös julgeoleku valdkonda ja seda oleks olnud keeruline

Vaata lisaks

Kaitseliitlane Ragnar Raide (edaspidi RR): Tavakodanik mõistab sisejulgeoleku all enamasti politseitööd ehk võitlust kuritegevusega. Riigi julgeolekupoliitika käsitleb seda laiemalt – see hõlmab muu hulgas ka majandus- ja sotsiaalsfääri. Ma ise mõtestaksin seda tegevusena, mida riik teeb selleks, et rahvas tunneks ennast kaitstuna mis tahes ohtude eest. Eristada sise- ja välisjulgeolekut on keeruline, riigi julgeoleku struktuuri hinnates on julgeoleku tagamisega tegelevaid asutusi raske lahterdada. Igapäevaselt välisjulgeolekuga tegelevad asutused teevad seda ju ka sisejulgeoleku tagamise ja säilitamise eesmärgil – julgeolek moodustab ühtse terviku. Kaitsevägi ei ole teistmoodi, tal on oma toetav funktsioon, mida ta täidab sisejulgeolekus. Kaitseliit on veel ehedam näide – kaitseliitlased tegutsevad abipolitseinikena, aitavad kaasa päästevaldkonnas, osalevad inimeste otsimisel jne. Kokkupuude sisejulgeoleku valdkondadega on väga tihe. Ei saagi täpselt eristada, et üks on sisejulgeolek ja teine ei ole, see piir on hägune.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppe dokumentide vastuvõtt kestab kuni 5. juulini. Avaldus on võimalik esitada sisseastumise infosüsteemi SAIS (www.sais.ee) kaudu. Tutvu õppekava ja sisseastumistingimustega: www.sisekaitse.ee/sisejulgeoleku-magistriope/

Kaitse Kodu! 5/2012

see oli hea võimalus saada keelepraktikat. Kui sul on inglise keeles baasteadmised olemas, saab loengutes kenasti hakkama. Ingliskeelseid loenguid ei olnud palju ja kursus toetas kogu aeg – kes ei osanud, see küsis ja kaaslased aitasid alati.

Haritud sõdur

Magistrandid tavapärases rühmatööhoos Sisekaitseakadeemia raamatukogus

SKA

Millega peab arvestama, kui alustada magistriõpinguid? teistes ülikoolides teha. Valiku tegingi selle põhjal, et minu uurimisteema sesisukohalt oli Sisekaitseakadeemia ideaalne koht, kus ka õppeained on julgeoleku valdkonnast ja toetavad magistritöö koostamist. Magistriõpe on toetanud julgeoleku valdkonna terviklikku mõistmist. Õpingud sisejulgeoleku magistriõppes kestavad kaks aastat ja lõpevad magistritöö kaitsmisega. Koolis peab käima iga kahe nädala tagant neljapäevast laupäevani. Olete nüüd peagi kooli lõpetamas. Mida on teile andnud aktiivse kooliskäimise aeg? KM: See aeg on andnud väga hea ülevaate teisest julgeolekuametkondadest, nende tööpõhimõtetest ja toimimisest. Kui mu senine kokkupuude nendega oli kitsalt koostööharjutuste ja õppuste kaudu, siis koolis koos teiste julgeolekuametkondade töötajatega õppides sain reaalse teadmise nende õppuste eeltööst ja sellest, kuidas nendeni jõutakse. Oluline on, et koolis koos erinevates julgeoleku valdkondades töötavate inimestega kodutöid tehes saime hea ülevaate sellest, kuidas teised jõustruktuurid toimivad. On oluline väärtus teada, kuidas riigis asjad käivad. RR: Väga palju andis magistriõppele juurde see, et magistrantide hulgas on erinevate julgeoleku tagamisega seotud asutuste ja valdkondade esindajad. See on nagu eraldi moodul – suhtlemine oma „kaaskannatajatega“. Koolis õpib teooriat ja samas saab väga palju infot diskussioonide ja rühmatööde kaudu kursusekaaslasetelt. Kokkuvõttes kujunebki teadmine, kuidas neid visioone ja teooriaid rakendatakse, kuidas Eestis sisejulgeolekut tagatakse. KM: Nõustun täiesti, et n-ö kaaskannatajate kogemus annab väga palju juurde. Kooli grupitööde raames tulid välja erinevad lähenemised ja kogemused ning sai palju uusi teadmisi. Mõnd asja ei pea enam ise leiutama, võib võtta üle sealt, kus on juba praktika olemas. Osa loenguid peeti inglise keeles ja Kaitse Kodu! 5/2012

KM: Arvestama peab, et kool võib lüüa tavapärase rutiini sassi. Kuna olin üle nädala kolm päeva koolis, tuli tööasjad muul ajal ära teha. Kui kooliülesanded sattusid intensiivsele tööperioodile, tekkis küll küsimus, et kui kaua ma niiviisi jaksan. Aga kõike annab korraldada ja praeguseks on kõigis õppeainetes arvestused ja eksamid sooritatud. RR: Kui mõelda õppimisajale tagasi, siis oli vahel küll selline tunne, et enam ei viitsi. Aga tagasi vaadates saan nentida, et ei olnud hullu midagi, kõik sai tehtud. Oluline oolis koos on, et tööandja teadvustab, et hariduse ja teadmiste erinevates julgeoleku vald- omandamine on tähtis ja see on kasulik ka organisatkondades töötavate sioonile. Arvestama peab ka inimestega kodutöid perekonnaga ja mina lahentehes saime hea üle- dasin selle nii, et õppisin õhtuti koos pojaga. Tema vaate sellest, kuidas teised jõustruktuurid tegi oma koolitükke ja mina tegin oma kodutöid. See toimivad. oli loodetavasti lapsele ka heaks eeskujuks.

Mis teile kõige rohkem koolis meeldis? KM: Meil on väga head kursusekaaslased. Pärast tutvumisõhtut algasid regulaarsed „akadeemilised istumised“ – käisime pärast loenguid pubides, üksteisel külas, sporti tegemas jne. Nn akadeemiliste istumiste käigus avastasime, et meil on omavahel palju rääkida. Aarvan, et seesama üksteise tundmaõppimine ongi kõige enam meeldinud. Meil tekkisid ka head tööalased kontaktid ja tänu sellele on palju asju lahendatud. RR: Tekib ühtne julgeoleku mõistmine kogu Eestis. Ei ole iga valdkond eraldi, vaid on tervik, kus toimib koostöö. Siin on ka superhea seltskond, mida võib nüüd pigem juba julgelt sõpruskonnaks nimetada. 53

KOHENE OLUKORRA TEADVUSTAMINE PÄEVAL JA ÖÖSEL Recon Scout® XT on maailmas ainulaadne heidetav ja mobiilne luurerobot, mis kaalub alla 600 grammi. Viska robot ükskõik millisesse hoonesse ning saad hetkega selge, täpse videopildi selle sisemusest – vaenlase võitlejatest, lõhkeseadeldistest, tsiviilisikutest. XT muutub töövõimeliseks vähem kui viie sekundiga ning seda saab kasutada ükskõik millises keskkonnas nii sise- kui välitingimustel. Infrapuna-optikasüsteem võimaldab näha ka täielikus pimeduses. Vastupidav. Kerge. Koheselt töövõimeline.

Täpsem info: OÜ Baltic Armaments, Veerenni 56 Tallinn Tel: 646 0113 www.rifle.ee

Militaarturism FOTOD: ENN SUTTING

Raudbetoon riikliku kaitse all

Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti 85 meetri pikkune sissepääsutunnel. Igal maa-alusel kaitserajatisel oli kaks eri suunda avanevat sissepääsu, komandopunktil olid need 38 ja 85 meetrit pikad. Lühem avaneb mugavalt parkimisplatsi suunas ega ole nii koleda akustikaga

Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Herakleitos Efesosest (544–483 eKr) Kas teadsid, et ühte ja samasse jõkke on siiski võimalik kaks korda astuda — seda juhul, kui sa ehitad Hiiumaale rannakaitsepatarei?

rid ja hiljem Patarei vanglana tuntud kasarm olid osa selle merekindluse põhipositsioonist.

Kiirustades ehitatud patareid ENN SUTTING, Hiiumaa kaitseliitlane

õsisem kaitserajatiste ehitamine läks TsaariVenemaal lahti Esimese maailmasõja eel. 1912. aastal asuti imperaator Nikolai II käsul ja admiral Nikolai von Esseni juhtimisel rajama hiiglaslikku suurtükipositsioonidest ja miiniväljadest koosnevat Imperaator Peeter Suure merekindluse nimelist kaitsesüsteemi Peterburi linna ja imperaatori kaitseks. Hiiumaa osa selles oli olla koos Hankoga ülioluline eelpositsioon. Aegna ja Naissaare patareid, Tallinna vesilennukite angaaKaitse Kodu! 5/2012

Suurim Hiiumaa kaitserajatistest oli Tahkuna lähistele ehitatud rannakaitsepatarei nr 39 IV305/52 laskekaugusega 28 km. Patarei koosnes neljast 12-tollist (305 mm) suurtükist, mis paiknesid 15-meetrise läbimõõduga 4 m paksustel raudbetoonalustel. Alusehitis oli vajalik selleks, et keskmiselt 450 kg kaaluvaid mürske tulistavat kahurit paigal hoida. Et rannakaitsepatareide rajamine Lääne-Eesti saartele polnud esialgsetes plaanides ette nähtud, ehitati siin lihtsustatult ja kiirustades, nagu sõjaajale kombeks. Rannakaitsepatarei kaitseks rajati veel õhutõrjepatarei nr 39a, 55

Militaarturism

KAART: MAA-AMETI KAARDISERVER

Kõik paremini säilinud militaarobjektid on külastamiseks avatud ja viitadega märgistatud. Tahkuna objektide juurde pääseb Kärdla-Kõrgessaare maanteelt Tahkuna poole pöörates. Kõigepealt näitab viit vasakule Hiiumaa militaarmuuseumi suunas, kohe pärast seda paremale Peeter Suure merekindluse ja Kukeraba patarei poole ning otse edasi sõites on kahel pool teed Tahkuna patarei — seal, kus tuletorn paistma hakkab.

Ristna militaarobjektide juurde saab Kõpu tuletornist mööda Kalana ja Ristna poole sõites, pärast Kalanat osutab viit militaarobjektidele.

Tohvri patarei asub Hindu külas ja sinna jõudmiseks tuleb sõita läbi Emmaste ja Sõru sadamast mööda piki rannikut, kuni vastav teeviit edasise suuna kätte näitab.

Täpsem kaart, pildid ja jutud on saadaval Hiiumaa militaarmuuseumi trükises „Militaarne Hiiumaa“, mida on võimalik osta nii turismiinfopunktist kui ka kohalikust kaubandusest. Militaarmuuseumist on võimalik tellida ka giidiga retk. NB! Et objektid asuvad enamasti maa all, tuleb valgus ise kaasa võtta. Korralikud kummikud on vajalikud ainult Tohvri patareiga tutvumisel.

3 mis koosnes algul kolmest 57 mm õhutõrjekahurist, hiljem asendati need nelja 75-millimeetrisega. Lehtma lähistele rajati patarei nr 38 IV-152/50, mõlema patarei juurde hulk abirajatisi ja kitsarööpmeline raudtee, mis lõi ühenduse Lehtma sadamaga. Hiiumaa ja Saaremaa vahelisse kuni 3 m sügavusse kivisesse Soela väina süvendati 1915. aastal 8,5 m sügavune kanal. Väina kaitseks rajati Tohvri (Hindu) patarei nr 34 IV-120/50. Lisaks rajati Ristna poolsaare otsa Hirmustesse patarei nr 47 IV152/45.

Suurtükitornid otse sohu Järgmine usin kaitserajatiste ehitamine läks lahti pärast 1939. aasta baaside lepingu sõlmimist. Põhiliselt rajati need endistele Peeter Suure merekindluse positsioonidele ja selleks saabus Hiiumaale algul 1000 ja sõja alguseks kuni 5000 meest. Jällegi oli suurim tähtsus Tahkuna poolsaarel, kuhu Kukerabasse ehitati moodne kahest paarissuurtükist koosnev raskepaterei nr 316 IV-180/57 ja Lõimandu nina luidetesse kahekorruseline komandopunkt koos periskoobitorni ja selle lähedal asuva kaugusmõõtjatorniga. Analoogne patarei nr 315 rajati Sõrve säärele ja on tuntud tänapäeval oma legendaarse komandöri kapten Stebeli nime järgi. Paarissuurtükid MB2-180 laskekaugusega kuni 38 km asusid kolmekorruselise maa-aluse ehitise peal, kummalgi oma autonoomne elektrigeneraator. Komandopunkt asus suurtükkidest eespool ja oli samuti autonoomse elektritoitega. Kaitseks kuni kahetonniste lennukipommide vastu oli selle lae paksus ca 3,5 m. Rannakaitsepatarei Kaitse Kodu! 5/2012

Militaarturism Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti peasissepääs. Tahkuna patarei komandopunkt ja suurtükid olid tagasihoidlikumad, vastavalt siis ka sealsed uksed Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti lühema, 38-meetrise sissepääsutunneli lõpp. Nurga taga paistab päästev ja turvaline raudbetoonpunker

Kaitse Kodu! 5/2012

Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti ülemise korruse vasakpoolne ots, redel viib alumisele korrusele. Nagu seinad reedavad, kasutatakse objekti tänapäeval aktiivselt peokohana. Lisaks algusaegade „freskole“ kohtab seintel nii erinevatest ajastutest kritseldusi kui ka suisa moodsat kunsti, antud juhtumil ütleb kiri „Jailbreak“

Militaarturism

Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti alumine korrus. Visuaalselt on kohe märgata korruste kõrguse vahet, ülemine on 2,4 ja alumine 3,2 meetrit. Vahelagi on 0,32 ja välisseinad 1 meeter paksud. Helendav objekt on elektrigeneraatori staator. Vasest mähised (nagu ka kogu muu kaabelduse) on metallikratid minema tassinud. Lõpuks on turistid tühjaks tehtud staatori kui kasutu objekti ümber lükanud

kaitseks kasutati 76 mm liikuvaid õhutõrjepatareisid OZAB-507 ja OZAB-508. Lisaks rajati suurtükitornide taha mitmeid abihooneid. On teada, et Stebeli patarei ehitus läks 1937. aasta kursi järgi maksma 20 miljonit rubla, arvatavasti jäi Kukeraba patarei samasse hinnaklassi. Kogu see raha maeti sõna otseses mõttes sohu ja seetõttu pidid kogu aeg töötama pumbad, mis suurtükitorni kuiva hoidsid. Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 tulejuhtimistorn. Algupärane 1939. aasta tulejuhtimistorn oli puust ja pole säilinud. Praegune on ehitatud pärast Teist maailmasõda (Tahkuna kolme 130 mm suurtükiga patarei oli kasutusel aastatel 1944— 1955) ja seda kasutati pärast patarei sulgemist veel piirivalve vaatlustornina. Tähelepanuväärne on kahele algsele korrusele peale ehitatud kolmas korrus, sest mets oli kasvanud tornist kõrgemaks. Suurtükkide nr 2 ja nr 3 vahel asub väike betoonist tulejuhtimistorn. Lõimandus oli komandopunkti peal 30 cm terassoomusega periskoobitorn ja selle kõrval torniga kaugusmõõtjapunker. Kui 1986. aastal pärast Mathias Rusti lendu ja maandumist Moskva Punasele väljakule komandopunkti laele moodsad madala nurga radarid paigutati, lõigati kaugusmõõtja raudtorn maha ja veeti mäest alla

Tahkunasse ehitati rannakaitsepatarei nr 26 IV130/50 laskekaugusega üle 25 km koos arvukate abirajatistega. Arvatakse, et selle üheks põhjuseks oli kavatsus rajada Tahkunasse ka 406 mm suurtükipatarei laskekaugusega kuni 46 km.

Kuulsusetu lõppmäng Soela väina kaitseks rajas Nõukogude armee rannakaitsepatarei nr 44 IV-130/50, aga et eelmise sõja aegset positsiooni peeti merelt liiga hästi nähtavaks, ehitati seekord kogu kompleks sohu. Ehituslikult oli Tohvri patarei sarnane Tahkuna omaga, aga neljast kahurialusest said valmis ainult pooled, millest ühe suurtükk viidi Heltermaale ajutise nimetu patarei tarvis. Lehtma asemel ehitati seekord vananenud 152 mm suurtükkidega patarei nr 12 Hiiessaare maadele. Ristna patarei nr 42 IV-130/50 kohta pole suurt teada. Kuna Ristna positsioon leidis ka pärast sõda intensiivset kasutust, on seal läbisegi eri aegade

Kaitse Kodu! 5/2012

Militaarturism militaarrajatised. Juba mainitud nimetusse Heltermaa patareisse toodi üks 130 mm suurtükk Tahkunast ja teine Tohvrilt. Nende alla valati kiirkorras raudbetoonalused. Pallininale rajati teistest erinev ultramoodsate ja ülisalajaste 100 mm kiirlaskekahuritega patarei nr 19 IV-100/56. Selle pika jutu peale võib nüüd tekkida küsimus, et kuidas see kõik on seotud antiikﬁlosooﬁga, kelle

Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti alumise korruse diiselelektrigeneraatori ruum. Nii kaks komandopunktist tagapool asunud suurtükitorni kui ka komandopunkt ise olid autonoomse elektritoitega. Tagaseinas on näha tagavaraväljapääsu luuk ja selle kõrval sisse- ja väljalaskekollektorite avad. Aukohal seisab autentne Nõukogude militaartugitool. Ei ole küll tõestatud, et selles oleks istunud patareikomandör kapten Nikiforov isiklikult. Mingitel põhjustel on ta oma Saaremaa kolleegist rannapatarei BB-315 IV-180/57 komandörist Stebelist vähem tuntud

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 suurtüki nr 1 laskemoonavarjendi väljapääsu juures on näha, et tuleohutusest peeti lugu ka neil karmidel ja segastel aegadel. Vasakul paistab tehnoloogiline ruum ajast räsitud seadmetega

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 suurtüki nr 2 laskemoonavarjendi säilinud riiulid. Säilinud ja töökorras (kui ei ole just prahti täis) on ka laskemoona suurtükiõue toimetamise liftid. Õhemast plekist õhupuhastusseadmed (varjend oli hermeetiline) on paraku ajast rohkem räsitud

Kaitse Kodu! 5/2012

Militaarturism

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 meeskonnavarjendi magamisruum. Säilinud on algupärased narid. Valgus kumab pesu- ja tualettruumi uksest, kuid nende sisustus on kellelegi vajalikuks osutunud Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 laskemoonalao koridor. Redelid viivad koridori mõlema sissepääsu kohal asuvatesse laskepesadesse. Müür on langenud, laskepesad on tühjad

hüüdnimi oli Tume? Väga otsene. Kogu see kahe suure sõja eel, ajal, vahel ja järel metsa ja sohu maetud betoon ja raud, mille eesmärk oli takistada sakslaste läbipääsu Tahkuna ja Hanko vahelt, päädis mõlemas sõjas – nii aastal 1917 kui ka 1941 – 12. oktoobril sakslaste Saaremaalt lähtuva dessandiga ja 21. oktoobriks oli Hiiumaa vallutatud. Tohvri patarei sai mõlemas sõjas teha mõne lasu ja seejärel hävitasid sakslased selle. Tahkuna-Kukeraba patareid ei olnud ette nähtud tulistama lõuna suunas ja seetõttu need lahingutes suurt ei osalenud, küll aga sündis sealmail Hiiumaa kaitselahingutes Nõukogude sõjakangelane madrus Nikolai Tšiž, kes olla sakslaste piiratud Tahkuna tuletornist alla kividele hüpanud. Siiani pole küll suudetud leida dokumentaalseid tõendeid sellenimelise sõjamehe olemasolust ega ka välja mõelda, kuidas ta suutis üle reelingu teha ca 3 m pikkuse hüppe, et, arvestades torni koonilist kuju, kukkuda selle jalamist 1,5 m kaugusele. Igal juhul langes viimases sõjas vangi kuni 3400 punaarmeelast siin viibinud viiest tuhandest. Pärast kuulsusetut lahinguteed on suurem osa militaarehitiste varast laiali tassitud, Kukeraba suurtükitorni diiselmootor hakkas 1956. aastal koos Võrust toodud 250 kW generaatoriga Kärdlale elektrit andma. Ajale vastu pidanud raudbetoon on nüüd riikliku kaitse all ja meenutab neid rohkem või vähem kangelaslikke, kuid ilmselgelt karme aegu. Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 laskemoonalao riiulid. Soise asukoha tõttu on põrandad kaetud ühtlase veekihiga. Kunagi viisid lao juurest raudteeharud komandopunkti ning suurtükkide nr 1 ja nr 2 juurde. Raudteetamm on äratuntav, aga relsid on ammu uue rakenduse leidnud

Kaitse Kodu! 5/2012

Militaarturism

Üht-teist pankademaa Šveitsi riigikaitsest ANDRES MIHKELS Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna malevlane

Rohelised olid terve kava vastu, sest soovivad sõjaväekohustuse lõpetamist.

Millest koosneb Šveitsi sõjaväekohustus?

aks aastat tagasi pooldas 90% rahvahääletusel osalenud šveitslastest sõjaväekohustuse säilitamist. Oktoobris 2010 kiitis Šveitsi valitsus heaks raporti (Armeebericht 2010), mis määrab kaitseõjaväeline jõudude edasise arengu järgmise põhikoolikümne aasta jooksul. Sõjaaja tus kestab koosseisu vähendatakse 100 000 mehele. Pindala arvestades vas- Šveitsis lühikest taks see Soomes 800 000 mehele aega, aga sellele (praegu on sealne sõjaaja koosjärgnevad arvuseis 350 000, tulevikus tõenäoliselt kuni 250 000 meest). Kõige kad kordusõppupõhimõttelisem otsus selles oli sed. säilitada üldine sõjaväekohustus. Kaaluti ka muid, sh palgaarmee ja täielikult vabatahtliku sõjaväe variante, aga leiti, et need ei vasta ei poliitilistele, ühiskondlikele ega sõjalistele realiteetidele. Tsentristlikud erakonnad kiitsid raporti suunad heaks, parempoolne rahvapartei oli vastu sõjaaja koosseisu vähendamisele.

Kaitse Kodu! 5/2012

Torkab silma, et sõjaväeline põhikoolitus kestab Šveitsis lühikest aega, aga sellele järgnevad arvukad kordusõppused („õppekogunemised“ on häbiväärne russitsism meie õigusaktides). Iga Šveitsi mees- ja naiskodanik saab sellel aastal, kui ta saab 16-aastaseks, kirjaliku juhendi teenistuse kohta sõjaväes, tsiviilteenistuses ja tsiviilkaitses. aastal, kui kodanik saab 18-aastaseks, kutsutakse ta samal suunavale kursusele (Orientierungstag), kus ta saab teavet eelnimetatud teenistuste koha. Teenistusse suunatakse teenistusse kutsumise etapil. See korraldatakse mõnes vastavas keskuses (Rekrutierungszentrum) ja kestab kolm päeva. Šveitsi noormeeste aastakäik on praegu umbes 35 000. Tavaliselt läbitakse sõjaväeteenistus 20-aastaselt. Pärast vajalike asjaolude kindlakstegemist suunatakse relvateenistusse umbes 25 000 meest (70% 61

Militaarturism

aastakäigust) ja tsiviilkaitseteenistusse umbes 6000 meest. Sõjaväekohustuslasel endal valikuvõimalust ei ole, otsustavad ametnikud. Samal ajal valitakse välja ka vabatahtlikku teenistusse soovinud naised, kes võivad sõjaväes teenida meestega samadel ametikohtadel.

30-aastaseks saamiseni maksma igal aastal 3% võrra suuremat tulumaksu. Kui ta hiljem siiski kohustuse täidab, makstakse talle raha tagasi.

Veendumuste alusel võib taotleda relvatut teenistust. Aastas valib selle 200–300 meest. Soovijate veendumuse ehtsuse teeb kutsumisetapil kindlaks vastav amet (Zivil-/Ersatzdienst). Relvatu teenistus on ajaliselt 1,5 korda pikem kui relvateenistus. Aastatel ui ka kordusõp2003 ja 2004 lükkas parpuskohustus on lament tagasi katsed seda lõppenud, kuulühendada.

lub varuväelane prae-

Ajateenistus (Rekrutenschule) gu umbes 80 000kestab reakoosseisul 18–21 mehelisse varuväkke, nädalat. Lühikese ajateenis- kes kordusõppustel ei tuse järel algab kordusõppuskohustus (Dienstpflicht), mis osale. lõpeb tavaliselt 32. eluaastal pärast seda, kui on osaletud kuuel-seitsmel kolm nädalat kestval kordusõppusel (Wiederholungsübungen). Kordusõppusi viiakse suures osas läbi varuväelaste (sobivam sõna kui „reservväelane“ või „reservist“!) enda jõududega, mis tähendab, et varuväelastel peab olema ka vastaval tasemel juhikoolitus. Reakoosseisu teenistusaja üldpikkuseks koos kordusõppustega kujuneb seega 260 või 262 päeva. Lisaks tuleb igal aastal osaleda kohustuslikel laskeharjutustel. Teenistuskohustuse võib täita ka korraga (Durchdiener) ja reakoosseisul kestab see 300 päeva. Seda võimalust saab kasutada maksimaalselt kuni 15% teenistuskohustuslastest. Jaoülema (Wachtmeister) teenistuse pikkuseks kujuneb 400 päeva. Selle hulka kuuluvad ajateenistus, allohvitserikool ja kordusõppused. Rühmaülemate (lipnik, leitnant) teenistus kestab kokku 600 päeva. Varuohvitseridel ja -allohvitseridel on igal aastal kolmenädalane kordusõppus. Kõrgemad allohvitserid (veeblid), leitnandid ja vanemleitnandid vabanevad sõjaväekohustusest selle aasta lõpul, kui nad saavad 36-aastaseks, kõrgemad staabiallohvitserid ja kaptenid siis, kui saavad 42 aastat vanaks. Staabiohvitserid (major, kolonel) ja kõrgemad staabiohvitserid selle aasta lõpul, kui saavad 50 aastat vanaks. Kordusõppuskohustuslasi on umbes 120 000, tulevikus tõenäoliselt 80 000 (koosseisude vähendamine). Šveitsi varuväelaste taset võib võrrelda mõnegi riigi kutseliste sõjaväelaste omaga. Kui kohustuslane saab kordusõppuseks ajapikendust (mitte vabastuse), peab ta oma kohustuse hiljem siiski täitma. Umbes 30% ei osale kordusõppustel oma (all)üksuse koosseisus. Ajapikenduse peamised põhjused on õppimine, teadustöö, elukutse nõuded, aga ka viibimine välismaal. Kui šveitslane ei lähe aja- ega asendusteenistusse, peab ta kuni 62

Kui ka kordusõppuskohustus on lõppenud, kuulub varuväelane praegu umbes 80 000-mehelisse varuväkke, mis kordusõppustel ei osale. Varus on neli aastakäiku neid, kellel on täidetud õppuskohustus, ja kümme aastakäiku neid, kes on oma kohustuse täitnud ühes osas (Durchdiener). Varuväelastest kõrgemad juhid ja peastaabi ohvitserid peavad igal aastal osalema ühenädalasel kordusõppusel. Šveitsi olusid arvestades korraldatakse kordusõppusi selliselt, et nende ajal oleks vähemalt neli pataljoni pidevalt valmis andma abi tsiviilvõimudele (nt lumelaviinide korral). Kui kanton, kus parajasti käivad kordusõppused, vajab sellist abi, on seal viibivad üksused kohustatud abi osutama.

Relvastusest Šveitsi sõjaväekohustuslased hoiavad ka praegu riigi poolt välja antud käsitulirelvi kodus. Lisaks võib sõjaväekohustuslasel olla laenatud relv laskeharjutuste sooritamiseks. Kui šveitslane soovib, võib ta kodus hoitud relva saada enda omandisse, kui ta on täitnud oma teenistuskohustuse, on üle 32 aasta vana ja täitnud viimastel aastatel kohustuslikud laskenormatiivid. Tal on õigus ka teatud koguse selle relva laskemoona hoidmiseks. Relvaks on automaat (Sig SG 550 või vanem), allohvitseridel ja vanemallohvitseridel püstol (Sig P220 või Sig 210). Õnnetusi juhtub kodus hoitavate relvadega väga harva. Veelgi harvemini esineb nende kasutamist kriminaalsetel eesmärkidel.

Väga rasketele maastikutingimustele vaatamata on Šveitsi maaväel 224 tanki Leopard 2, 1281 eri tüüpi soomukit, 326 luuresõidukit, 120 tankitõrjesõidukit (Piranha) Tow-rakettidega ja veitsi 224 liikursuurtükki. Õhujõududel sõjaväeko- on 33 hävitajat F/A-18 Hornet ja 57 hävitajat Northrop F-5 Tiger hustuslased hoiavad riigi (viimatinimetatule otsitakse järglast), 5 transpordilennukit, 63 poolt välja antud erineva otstarbega helikopterit, käsitulirelvi lisaks õhutõrjevahendid ja õppekodus. õhusõidukid.

Probleemiks on rahapuudus. 2010. aasta augustis otsustas riik lükata hävitajate hanke aastasse 2015. Et reaktiivlennukite ehitamine ja ülalpidamine on kallis, mõeldi välja lahendus. Šveitsi turboreaktiivmootoreid tootev tehas Pilatus Aircraft on projekteerinud ja juba ka valmistanud kahekohalise ühemootorilise turboreaktiivlennuki, mis on tegelikult lennumatkur Pilatus PC-21. Lennuki juhtimissüsteemi võib vastavalt soovile teha sellisena, nagu see on nt F-18 Hornetil või F-16-l.

Kaitse Kodu! 5/2012

Naiskodukaitse

Uued naised tähtsates ametites Kristel Kaasiku Naiskodukaitse Rapla ringkonna esinaine Alates 2002 — Naiskodukaitse Rapla ringkonna tegevliige 2005 — Kaiu jaoskonna esinaine Alates 2009 — Kaiu jaoskonna aseesinaine 2009—2012 — ringkonna aseesinaine Alates 2012 — ringkonna esinaine Kristeli suureks sooviks on, et oleks vähem passiivseid liikmeid. Kui inimesel ikka pole üldse tahtmist tegutseda, tuleks ta organisatsioonist välja arvata. Kristel tahab kogu ringkonna tegutsema panna. Ringkonna instruktor Küllike Kaljend: Kristel on väga konkreetne ja otsekohene (vahel isegi liiga!). Usaldusväärne — kõik, mida lubab, teeb ära. Suure töövõimega. Ja kindlasti tahab ta õppida ja areneda.

KAJA HEINSAAR

Kaitseliidu Rapla maleva pealik mjr Arni Ilves: Hindan Kristeli võimet asju algatada, osata teisi kaasta ja kõik alustatu lõpule viia. Ja ka seda, et ta on nõus kõiki abivajajaid õpetama.

Maire Arro Naiskodukaitse keskjuhatuse liige Alates 2001 — Naiskodukaitse Järva ringkonna tegevliige 2002—2003 — Paide jaoskonna juhatuse liige 2003—2006 — Paide jaoskonna esinaine 2006—2009 — Järva ringkonna esinaine Alates 2009 — Järva ringkonna juhatuse liige, Paide jaoskonna juhatuse liige, toitlustusgrupi liige 2011 — aasta naiskodukaitsja nominent, Järva ringkonna aasta naiskodukaitsja Maire usub: Ei ole Eestimaal häid ega halbu piirkondi, kuid on erinevad piirkonnad erinevate võimaluste ja inimestega. Naiskodukaitse on organisatsioon, mis liidab naisi üle Eesti. Seega peavad ka keskjuhatuses olema esindatud erinevad piirkonnad ja inimesed. Minu soov on tuua juhtimine kõrgemalt tasemelt sisemaal elavate ja toimetavate naiskodukaitsjateni. Tiia Mettus, Järva ringkonna instruktor: Maire meeldiv ja asjalik suhtlemine, positiivsus ja huumorimeel nakatavad ka teisi liikmeid. Tema panus Järva ringkonna liikmeskonna kasvatamisel on märkimisväärne. Tema teeneks võib pidada ka Naiskodukaitse Järva ringkonna häid suhteid Kaitseliidu Järva maleva ja noorteorganisatsioonidega. Koostöö on ikka vastastikune ja Maire ei ütle kunagi ära oma abist. Pole olemas ühtegi Järva maleva kaitseliitlast, kes ei teaks, kes on Maire Arro. Need, kes teavad teda kui Naiskodukaitse juhti, toitlustajat või laskjat, teavad teda ka kui suurepärast inimest ja meeskonnakaaslast.

Kaitse Kodu! 5/2012

Naiskodukaitse

Naisenäod ja meheteod Samal ajal, kui Ott Lepland Bakuus Eurovisionil mehetegusid tegi, läbisid naiskodukaitsjad mehiseid radu Raplamaa rabades ja metsades — 25.—27. maini sai seal tegelikkuseks tänavune Naiskodukaitse koormusmatk.

Kristel Kaasiku ja peakohtunik, Kaitseliidu Rapla maleva pealik major Arni Ilves. Motivatsioon oli kõrge, ilm ilus ja tõotas tulla tervenisti ilus nädalavahetus. Tuligi. Vaadati konkurendid, tegelikkuses küll vanad või uued sõbrad üle, tehti kindlaks stardijärjekord ja hakati (peamiselt kosutavat ööund magades) rajaleminekuks valmistuma.

NELE SARRAPIK Rapla naiskodukaitsja

asta tagasi hakkas Naiskodukaitse üle mitme aasta jälle ise oma koormusmatka korraldama. Kunagi oli selline traditsioon olnud, aga vahepealsetel aastatel oli ressursihoidlikum see koos Eel-Ernaga teoks teha ja enesestmõistetavalt oli Naiskodukaitse koormusmatk siis ka Eel-Erna nägu. 2011. aasta koormustmatka korraldajaks oli Naiskodukaitse Jõgeva ringkond, kes selle üüratu ülesandega ka suurepäraselt hakkama sai. Sedapuhku oli kord Rapla ringkonna käes, kes sai ka korraldamisega suurepäraselt hakkama, aga sellegipoolest oli tegu kahe väga erineva matkaga. Kasutan siinkohal Viru ringkonna tänavuse võistkonna liikmete sõnu: „Eelmisel aastal nurisesime, et tahaksime vahelduvat maastikku, ei taha kogu aeg mööda teed käia, ja see nurin maksis meile kätte. Sest sel aastal me seda saime. Ai, kuidas saime!“ Reede, 25. mai õhtul oli Raplamaale Karitsale pärast mitmeid viimase hetke loobumisi kogunenud kaheksa neljaliikmelist entusiasmi ja võitlustahet täis naiskonda. Oma tervituse ütlesid koormusmatka peakorraldaja, Rapla ringkonna esinaine

Kaitse Kodu! 5/2012

Esimene võistkond startis kell 6 varahommikul ja järgemööda said rajale teisedki. Raplamaa tervitas võistlejaid korraliku vihmasabina ja eriti verejanuliste sääskedega. Aga koormusmatkajad on mõistagi aplamaa sitked naised ja nende tervitas vaimu vihm ei murra, võistlesääskedest rääkimata. jaid korraliku Pärast vihma tuli päike, vihmasabina ja kohe selline eriti lõõmav, eriti verejanuliste aga sääsed ei lahkunud areenilt. Liiguti etteantud sääskedega. koordinaatide järgi ühest kontrollpunktist teise. Punktides tuli mõistagi näidata, et ega siia ainult kõndima tuldud, vaid ollakse ka nutikad, osavad, tugevad ja teatakse kõike, mida üks naiskodukaitsja teadma peab.

Ja siis tuli raba Esimeses kontrollpunktis lasid võistlejad püstolit. Kõik kaheksa vaprat võistkonda sooritasid selle katsumuse, sest silmad alles seletasid ja jalad veel 65

Naiskodukaitse

Võistlus oli mitmekesine kõikvõimalikes kategooriates, erandiks polnud ka muutlik ilm

punktis ootasid võistlejaid asjade otsimine, kompassi kasutamise oskuse kontroll ja sideülesanne. Nüüd on kohane mainida, et lisaks muudele katsumustele pitsitas osalejaid kogu raja vältel ka vastutegevus, laskmata hetkekski rahulikult hinge tõmmata.

Kolm vaprat

ei tudisenud. Teises kontrollpunktis, oh häda, oli juhtunud autoavarii ning mitmed inimesed vajasid kiiret esmaabi. Koormusmatkajad, nagu korralikud naised ja kodanikud kunagi, läksid appi ja tegelesid nii luumurru, šoki, raseda kui ka beebiga tagaistmel, muudest hädadest rääkimata. Kolmandas punktis tuli demonstreerida imelisi kokandusoskusi keset metsa ja keeta katelokis vutimuna. Veel oli kõik hästi, munad keesid omasoodu ja kuigi varvastel oli juba tuhat villi, küttis päike tublisti ja matkanaiste meel oli hea. Neljandas kontrollpunktis ootas AK4 lahtivõtmine ja kokkupanemine, sai lasta meedikutel jalgu tohterdada ja näha üle pika aja oma võistkonna armsat esindajat. Loomulikult tähendas see, et meel oli ikka veel hea ja kõik jätkasid vapralt alustatud teekonda. Ja siis tuli raba. See õnnetu raba, millest läbi minna oli kohati võimatu, kuid millest mööda minna oli aeganõudev ja raske. Päike paistis, sääsed sõid ja motivatsioon hakkas rabasse uppuma. Siinkohal iseloomustab teekonda kõige ilmekamalt Rapla ringkonna naiste kirjeldus: „Me roomasime rabas. Me sõna otseses mõttes roomasime rabas.“ Järgmises

Öösel mindi luureülesannet täitma. Tuleb tõdeda, et naised olid küll vapramast vapramad, aga luurele läks alustanud kaheksast veel vaid kolm võistkonda. Pärast luuret tuli hommikuhakul ületada veel veetakistus ja siis ootas lõpujooks. Ja milline lõpujooks see oli! Valdavalt kulges rada mööda kraavipõhja, põlvini mudas ja vees, tuli ka roomata ja mäest üles joosta ning viimase hingetõmbega teha veel auring staadionil. Ah jaa, unustasin mainida vahepealset takistust – kuulipildujapesa. Sellega tuli ka tegeleda. Ja siis oli kõik. Siis saabus see õnnis tunne, et ei pea enam iial ühtki koormusmatka läbima ega üldse sammukestki astuma. Veel ootasid vaid autasustamine ja pisike pidulaud. Tänati korraldajaid ja kõiki abilisi. Võitjad olid loomulikult kõik, kes koormusmatka üldse alustasid, ja kõik, kes Keava rabast omal jalal läbi tulid, aga kolme viimase jalulolija vahel läksid jagamisele auväärsed pjedestaalikohad. Esimese koha sai Saaremaa ringkonna võistkond koosseisus Helina Eist, Tiiu Naagel, Aire Pahapill ja Anneli Õige. Teise koha saavutas Rapla ringkonna võistkond koosseisus Kaarita Brük, Kristel Kesküla, Marilin Saaliste ja Aivi Tarvis. Kolmandaks tulid Viru ringkonna naised Velli Ehasalu, Heli Kikerpill, Marit Laast ja Anneli Veia.

Igavaks ei läinud ka pinnavormide kogemisel

Kaitse Kodu! 5/2012

Naiskodukaitse versus Kaitseliit Mul kui Naiskodukaitse värskel liikmel tekkis huvi: miks osa naisi astub Kaitseliitu ja teised jälle Naiskodukaitsesse?

tõttu valikut polnudki. Ülejäänutel olid kas pereliikmed (isa, õed, vennad) juba Kaitseliidus ja Naiskodukaitsesse astumine ei tulnud päevakordagi.

JANA OTS psühholoog ja Naiskodukaitse tegevliige

nimpsüühika ei talu teadmatust ja teadmatuse täidame me käepäraste vahendite, näiteks horoskoopide lugemise või fantaasiatega. Nii on juhtunud ka minuga: teadmata, mida Kaitseliit naistele pakub ja miks nad valivad naisorganisatsiooni asemel Kaitseliidu, tekkisid minu peas kadedusest sündinud fantaasiad. Häbi tunnistadagi, et olen mõelnud, justkui astuksid naised Kaitseliitu meeste tähelepanu pälvimiseks. Samas tean, et naiskaitseliitlased peavad omakorda naiskodukaitsjaid kudujateks ja supikeetjateks. Ka need on fantaasiad, mis ei vasta tõele. Jah, Naiskodukaitses saab tõesti suppi keeta, kududa ja ka peenemat näputööd teha, aga need on siiski kõrvalised asjad. Otsustasin tõe välja selgitada ja viia läbi küsitluse. Küsitluse viisin läbi Pärnumaa malevas, sest Pärnumaal on Naiskodukaitse üks väiksemaid ringkondi, millel liikmeid vaid 49, Kaitseliidu Pärnumaa malevas on aga naisi 102. Mis on selle põhjus? Küsimustik sisaldas 12 küsimust, et selgitada välja naiste motiive, miks on tehtud üks või teine valik, millisena näevad nad oma rolli organisatsioonis ja millistele tegevustele on naised enim keskendunud. Vastas seitse naiskodukaitsjat ja viis naiskaitseliitlast. 1. Millest valik lähtus? Minu üllatuseks enamik vastanutest ei kaalunudki valikuvõimalust, st nad tegid otsuse millestki konkreetsest lähtudes. Kaks kaitseliitlast põhjendas, et nende kodukohas Naiskodukaitse ei tegutse ja see-

Naiskodukaitse

Naiste valik: Mitmele Naiskodukaitse liikmele oli valik loomulik jätk Kodutütarde organisatsioonile. Kaks vastanud naiskodukaitsjat olid ka organisatsiooni taasloomisesse kaasatud. Teistele oli Naiskodukaitse loomulik valik, sest see on just naistele mõeldud organisatsioon.

2. Valiku õigustus Kolm naiskaitseliitlast ütles, et nad ei saa oma valikut õigustada, sest ei tea Naiskodukaitse tegemistest suurt midagi, kuid põhjendasid rahulolu oma otsuse üle sellega, et Kaitseliit on justkui piksevarras, mis tasakaalustab argielu ning pakub suuremat füüsilist koormust ja taktikalist väljaõpet. Üks naiskaitseliitlane põhjendas aitseliidu valikut adrenaliinivajaduse ja sellega, naised et „mulle ei ole kunagi meeldinud tõid rohn-ö naiselikud tegevused, nagu kokkamine. Ma ei ole kunagi mõelnud kem välja meesendale selgeks, miks ma just Kaitse- konnatööd, liidu valisin, aga see tundus tol hetkel naiskodukaitsväga loogiline valik ja ma ei kahetse oma otsust. Ilmselt oleks Naiskodu- jad jälle head kaitse mul mingil hetkel n-ö kopa ette seltskonda. visanud, kuna pidev naiste seltskond pole just päris minule“. Rõhutati head meeskonnatööd ja meeskonda kuulumise tunnet, meeskonnaliikmetest on saanud justkui uus perekond.

Mõned Naiskodukaitse liikmed väljendasid naiselikku identiteeti selliste sõnumitena: „mulle meeldib olla naine, kes ei olegi mehega võrdne“,

Naiskodukaitse ja Kaitseliidu eelised Pärnumaa maleva ja ringkonna naiste arvates Naiskodukaitse eelised

Kaitseliidu eelised

Sobib igale naisele

Füüsiliselt võimekamatele

Väljaõpe paindlik ja mitmekesine

Väljaõpe sõjalisem

Rohkem võimalusi kaasa rääkida

Võimalus täita konkreetseid ülesandeid

Nii militaarsete kui ka mittemilitaarsete huvidega naistele

Pigem militaarsete huvidega naistele

Hea ja huvitav seltskond

Tugev meeskonnatöö ja selge rollijaotus

Suurem karjäärivõimalus

Tugev konkurents meestega

Võimalus osaleda sõjalis-sportlikel võistlustel

Võimalus saada mitmesuguseid koolitusi Kaitseliidu Koolis ja Võimalus saada üksusesisest sõjalist väljaõpet ja osaleda kooliringkondade õppepäevadel tustel Kaitseliidu Koolis Võimalus osaleda kõikides Kaitseliidu tegevustes

Kaitse Kodu! 5/2012

Võimalus osaleda sõjalistel erialakursustel

2 X LIIVI REINHOLD

Oli arvamusi, et Kaitseliit on natuke liiga militaarne või et Naiskodukaitse pakub mitmekesisemat tegevust („ma ei ole 100% militarist ja ma ei usu, et Kaitseliidus saaks näiteks vahelduseks trühvleid valmistada“). Just mitmekesisemate tegevuste poolest peetakse Naiskodukaitset „sutsu lõbusamaks“. Mõnele jälle on olulised hea seltskond ja koolitused.

Niisiis koolitusvõimalused näivad olevat Naiskodukaitses mitmekesisemad just mittemilitaarse poole pealt. Kaitseliitlased eristuvad eelkõige suurõppustel ja võistlustel osalemise aktiivsuse poolest ja on aktiivsemad treeningutes. Naiskodukaitsjad eristuvad pigem argielus rakendatavate oskuste omandamise poolest.

3. Millisena näed organisatsiooni poolt pakutavad võimalusi?

Nii naiskaitseliitlased kui ka naiskodukaitsjad rõhutavad, et organisatsioonis saadud koolitused on mõjutanud isiksuse arengut ja andnud juurde enesekindlust ning õpitud oskusi on saadud rakendada ka tööalaselt.

Üldjoontes näevad Kaitseliidu naised ja naiskodukaitsjad sarnaseid koolitusvõimalusi, Naiskodukaitsele lisanduvad kohustuslikud baasväljaõppemoodulid, kus sõdurioskuste osas on võimalus valida veidi lihtsam variant Naiskodukaitses või läbida Kaitseliidus sõduri baaskursus (SBK). Pärnumaa Naiskodukaitse liikmetest on paljud valinud just SBK. Ka pakub Naiskodukaitse naistele rohkem võimalusi õppida ja teostada end organisatsiooni juhtimises.

4. Milliseid võimalusi kasutad? Kaitseliitlased on läbinud (või plaanivad läbida) SBK, „Juhtimise praktikas“ 1 (JUP1), instruktorikursuse, nooremallohvitseri kursuse (NAK), sidemehe-, kuulipilduri-, meditsiini- ja laskur-sanitari kursuse ning osalenud aktiivselt mitmel suurõppusel (Kevadtorm, Orkaan) ja sõjalis-sportlikul võistlusel (Sookoll, Eel-Erna, Scoutsrännak). Mitu naist käivad käsivõitluse treeningul. 68

Naiskodukaitsjad on läbinud (või plaanivad läbida) SBK, „Juhtimise praktikas“ 1 ja 2, instruktori-, sidemehe- ja staabiassistendikursuse ning avalike suhete, igapäevaturvalisuse ja ellujäämiskursuse, igakuised ringkonna õppepäevad ja mõistagi baasväljaõppe.

Lisainfo

Naiskodukaitse

„ma pole küll feminist, aga kui hästi järele mõelda, siis tundub, et Kaitseliit on ju ainult meestele mõeldud“. Üks kauaaegne Naiskodukaitse liige kirjeldab: „Minu jaoks pole need kaks organisatsiooni erinevad, vaid üks tervik. Seega ei näe ma põhjust, miks peaksin jooksma Naiskodukaitse poolelt üle Kaitseliitu. Saan teha Naiskodukaitse liikmena kõike seda, mida Kaitseliidu liikmed [...]. Minu arvates ongi suurim probleem see, et kõiki nelja üksust ei vaata suur osa liikmeid kui tervikut. Sellest tulenevalt tuleb luua „kunstlikult“ sidemeid Naiskodukaitse ja Kodutütarde vahel jne. Kui saadakse aru, et naiskodukaitsjad, kodutütred, noorkotkad ja kaitseliitlased ongi üks suur terviklik pere, siis on normaalne, et soost ja east lähtuvalt ollakse selle suure pere üks osa vastavas struktuuriüksuses.“

NAISKODUKAITSE ESINAINE AIRI NEVE NAISKODUKAITSE EELISTEST 1. Väljaõpe on paindlikum ning kohandatud naiste soovidele ja võimalustele. 2. Naiskodukaitse pakub konkreetselt naiste huvidele vastavaid õppimisvõimalusi ja lisategevusi, nt väikelaste esmaabi, kriisiabi, kultuuriline tegevus jne. 3. Organisatsioon on demokraatlikum, rohkem on kaasarääkimisvõimalusi (valitavad juhid jaoskonna ja ringkonna tasandil, Kaitseliidus on selle taseme ametikohad määratavad). 4. Ammu ei vasta enam tõele arvamus, et Kaitseliitu peaksid minema naised, keda huvitab militaarsem tegevus, ja Naiskodukaitses on „supikeetjad“ ja „sokikudujad“. Naiskodukaitses on lihtsalt tegevuste ampluaa mittemilitaarsest militaarseni laiem.

Kaitse Kodu! 5/2012

5. Naise roll organisatsioonis Naiskaitseliitlaste seas nähtakse oma rolli järgmiselt: „värskelt NAKi lõpetanuna näen end tubli ja hakkaja jaoülemana, kes suudab oma oskusi ja teadmisi edasi anda“, „minu roll Kaitseliidus on ilmselt õppida, meeles pidada ja hakkama saada kõigega ning aiskoduseda meestega võrdselt, ja vajakaitses dusel pean olema valmis koos saab teiste liitlasega lahinguväljale tõesti suppi minema“.

keeta, kududa

Naiskodukaitsjate rollinägemused ja ka peenemat aga järgmised: „hea meeskonnäputööd teha, naliige“, „pigem organiseerija ja ideede teostaja kui n-ö valmis aga need on ürituste tarbija“, „hetkel teen siiski kõrvalised seda, mis meeldib, varem tegin asjad. kõike, mida pidi“, „koolitaja ja uue liikme mentor, propageerija ja pildistaja tulevastele ajaloohuvilistele“, „näeksin oma rolli kusagil juhtkonnas“.

6. Kes sobivad rohkem Kaitseliitu ja kes Naiskodukaitsesse? Naiskaitseliitlaste seas eristus selliseid arvamusi: „Kaitseliitu sobivad naised, kes meeste loba välja kannatavad ja kes ei lase end mõjutada seksistlikest naljadest ja väidetest. Naiskodukaitses peaksid kõik ellu jääma“ ja „ Naiskodukaitsesse sobivad pigem naised, kes tunnevad, et tahavad pakkuda väsinud sõdurile soojust ning armastust, Kaitseliitu aga need, kes ei karda katsumusi ja arvavad, et suudavad meestega sammu pidada“. Naiskodukaitsjad arvasid, et Kaitseliitu sobivad sügavamate militaarsete huvidega naised ja Naiskodukaitsesse need, kel laiem huvidering: „osa Kaitse Kodu! 5/2012

Naiskodukaitse

tahab olla võrdne meestega, osa eelistab jääda toetavaks, kuid vajalikuks vidinaks suures masinavärgis“, „Naiskodukaitsesse sobivad need, kes soovivad, et nende sõna kuuldavam oleks, kellel on soov oma ideid teostada, kellel on soov ja valmidus olla olemas oma kodumaa jaoks pigem tagalas kui rindel. Naised, kes teevad asju sellepärast, et tahavad, mitte ei pea. Kaitseliit sobib rohkem naistele, kes on huvitatud sõjandusest ja tunnevad sisemist valmisolekut minna kodumaad kaitsma relvaga. Neile, kes tunnevad vajadust või on valmis alluma rangemale korrale, käituma vastavalt auastmele“, „tegelikult vahet ei ole. Rolli hakkab mingilt maalt mängima tervislik seisund, kus miinuskraadide käes noortega enam võidu mööda metsi ja vett ei jookse. Siis tuleb valida tervisele jõukohane tegevus, mida võib ka leida mõlemalt poolt, kuna tegevusskaala on lai mõlemal poolel“.

Erinevus: meeskonnad ja seltskonnad Vastustest võib järeldada, et Naiskodukaitsesse sobivad põhimõtteliselt kõik – nii sügavate kui ka vähem sügavate militaarsete huvidega naised. Igaühel on võimalus leida endale meelepärases mahus nii militaarset kui ka mittemilitaarset tegevust. Samas peavad Kaitseliitu astuvad naised hindama oma füüsilist võimekust ja neil peab olema sügavam huvi militaarse tegevuse vastu. Kaitseliidul on oma eelised, kõige suurem neist on just tõhus meeskonnatöö ja tõele au andes toimivad meeskonnad, kus on esindatud mõlemast soost liimed, enamasti süsteemsemalt ja tasakaalustatumalt kui ühest soost liikmete omad. Kaitseliidu naised tõid rohkem välja meeskonnatööd, naiskodukaitsjad jälle head seltskonda. Erinevus on see, et meeskonnas kehtib printsiip „üks kõigi kõik ühe eest“ ja võetakse vabatahtlikult vastutus oma kaaslaste eest. Seltskond on midagi nii üdini vabatahtlikku, et „kui aega saan, siis tulen“. Kaitseliidus on seevastu nii, et kui kuulud kindlasse struktuuri ja sul on seal kindel roll, siis on ka vastutus. Sellises meeskonnas saavad ka naised konkreetse võimaluse end teostada. See on põhjus, miks reaalselt kadestada Kaitseliidu naisi. Kuid mind lohutab, et Naiskodukaitse liikmena saan siiski osa võtta ka Kaitseliidu õppustest ja seda ma kindlasti teen. 69

Noored

Maitäht läbis uuenduskuuri

ESTI MEIER

Noorkotkad, kodutütred ja naiskodukaitsjad panid end 5. mail proovile Tallinna maleva Lääne malevkonna korraldatud võistlusel Maitäht. Keha ja vaimu suutlikkust, mis pakkus ekstreemsust ja põnevust kõikidele osalistele, sai testida 16 mehitatud punktis. ELISA SAMMELSELG Naiskodukaitse Tallinna ringkonna aseesinaine

õistluse järel käib söögilaua taga kõva sädin ja muljetamine. Kes sai õhkmatkerelva kuuliga valusalt pihta, kes kõnetas võistlustuhinas kogemata näitlejanna Kadri Adamsoni punktikohtuniku pähe, kes hõikas läheduses peetud reservõppekogunemise tõttu enne „metsapeatusele“ minekut igaks juhuks “Häire lõpp!” selle mõttega, et kui keegi end kuskil põõsas oleks peitnud, oleks ta selle peale püsti tõusnud.

Kõige enam pakkus noorkotkastele ja kodutütardele põnevust miinivälja ületamise ülesanne, kus oli üles seatud kümnemeetrine rada peidetud veemiinide, jahumiinide ja traatidega. Muidu oleks kõik olnud lihtne ja punkt rahulik, aga adrenaliini lisas põõsastikus peituv õhkmatkerelvaga snaiper, kes liiga aeglase tempo või püstise liikumisviisi eest võistlejaid kohe täpsete laskudega karistas. „Mingi mees istus metsas, lasi seal rõõmsalt relvast. Tegime raja puhtalt läbi, ühelegi miinile pihta ei läinud. Mu paariline Janne sai suurema osa airsoft’i tulest, mina õnneks pääsesin,“ jagab kodutütar Mari-Liis naerdes muljeid ja soovitab: kui paksemalt riidesse panna, siis kuule peaaegu ei tunnegi. Söögilauas kuuldud kommentaar „Tallinna inimesed – ilmselgelt miiniväljaga harjunud“ paneb arutlema, kas mõeldi pealinna auklikke sõiduteid või hooletute koeraomanike koristamata jäetud „miinivälju“ – ohtlikud ju mõlemad.

Strateegia on oluline Kõikidel võistlejapaaridel aga ei läinud sama hästi kui Mari-Liisil ja Jannel. Miiniväljalt oli vahepeal Justkui miiniohust veel vähe oleks, võttis liiga püstiselt või liiga aeglaselt liikuvad võitlejad otsemaid sihikule õhkmatkerelvaga snaiper

Kaitse Kodu! 5/2012

Noored JUTA SÕUEAUK, KT

kuulda pauke, jahu lendas ja vett pritsis, kostis neidude kiljatusi ja noormeeste huultelt krõbedamaid sõnugi. Ühe noorkotka jutu järgi ajas miiniväli täitsa vihaseks: „See ülesanne oligi kõige ägedam, seal sai kõike omal nahal tunda.“

kassi väljaheite hunnik on sarnane purgis olevaga, siis äkki võiks tegemist olla ilvesega. Ja õigus neil oligi.

Pisut veel...

Veetakistuse ületamise ja kannatanu evakueerimise punktis viidi üks lahingupaari liikmetest saarele, teine pidi kummipaadiga sinna aerutama ja kaaslase tagasi maismaale tooma. Keerukaks tegid ülesande aeg-ajalt puhuvad tugevad tuuleiilid, mis muutsid kursi hoidmise raskeks.

Kodutütarde kategoorias võidukad neiud Mari-Liis ja Janne jagasid oma aja säästmisstrateegiat: „Esimesse punkti jooksime, sest teadsime, et see läheb kiiresti täis ja tekib järjekord. Tahtsime kindlad olla, et jõuame esimesena.“ Teine võidukate kodutütarde soovitus pikkadeks matkadeks: mida kiiremini kõnnid, seda vähem jalad valutavad. Samas kiitsid teised võistlejad just võistluse rahulikku tempot tänu vastutegevuse puudumisele – ei pidanud eriti jooksma, vaid sai keskenduda punktide sisule.

Nagu arvata võis, pakkusid põnevust ülesanded, kus sai oma käega relvi katsuda. Noormeestele oli kõige põnevam kuulipilduja MG-3 laskevalmiks seadmine, neiud olid aga rõõmsad selle üle, et kuigi Galil SARi lahtivõtmise ja kokkupanemisega ei

Huvi pakkus kõikidele ka looduse tundmise punkt, kus olid klaaspurkides kümne looma või linnu väljaheited ning tuli ära arvata, kellega tegu. Kodutütarde tiim, kes selles punktis parima tulemuse sai, jagas oma edu saladust: „Arutasime läbi, kes sööb karvaseid asju ja kes on kui suur – kasutasime loogilist mõtlemist.“ Loogika ütles näiteks, et kui

Maitähe 2012 võitjad Koht

Võitjad

Üldarvestus I koht

noorkotkad Marco Sepp ja Joonatan Poolma

II koht

noorkotkad Ayrton Ardon ja Joonas Tammeaid

III koht

noorkotkad Ragnar Luga ja Joonas Eero

I koht

Kristiine Kallaste ja Triin Mets (üldarvestuses 4. koht)

Kodutütred I koht

Mari-Liis Köst ja Janne Reimann (üldarvestuses 5. koht).

Täpsemad võistlustulemused ja pildialbum on üleval Lääne malevkonna kodulehel (http://laanemk.planet.ee).

Kaitse Kodu! 5/2012

ELISA SAMMELSELG, NKK

Naitskodukaitse

Maitähe 2012 võitjapaar noorkotkad Marco Sepp ja Joonatan Poolma

Üks kisab valust, teist kantakse kätel Seda, et meditsiinipunktis kannatanu mängimine on huvitav kogemus ja annab palju praktilisi teadmisi, teab iga meditsiinigrupi liige. „Kannatanu“ on ju ise kõige keskel, näeb ja kuuleb võistlejate juttu ja arutluskäike ning kohtunike kommentaare ja hinnanguid. Meditsiinipunkti stsenaariumi järgi oli juhtunud autoavarii. Kaks jalutajat jõuavad juhuslikult kohta, kus näevad vastu elektriposti sõitnud autot, ja asuvad tegutsema. Autojuhil on lahtine jalaluumurd, kuid ta on teadvusel. Kaassõitjal ei olnud turvavöö kinnitatud, mistõttu ta on lennanud peaga esiklaasi. Tal on lahtine lõualuumurd, ta on teadvusetu, kuid hingab, ka pulss on olemas, kuid veidi kiire. Tase oli võistlejatel väga erinev. Oli neid, kes lõid lihtsalt käega, kuulutasid kaassõitja juba surnuks ning tegelesid vaid valust röökiva autojuhiga. Oli ka neid, kes ütlesid, et niikaua, kuni autojuht karjub, on temaga kõik korras, seni võib teise kannatanuga tegeleda.

Meditsiiniülesande lahendamisel oli kõige sagedasim viga ignoreerida asjaolu, et auto oli sõitnud elektriposti vastu. Suurema õnnetuse vältimiseks tuleb sellisel juhul autol süüde välja keerata

Lisainfo

Noored

olnud mõned kodutütardest varem kokku puutunud, lahkusid nad ülesandelt (küll ilma punktideta) uute kasulike teadmistega järgmiseks võistluseks.

MAITÄHT Maitäht on Kaitseliidu Tallinna maleva Lääne malevkonna 1999. aastast korraldatav sõjalis-sportlik võistlusmatk. Tänavu korraldati võistlus varasematest pisut teistsuguses formaadis: võistlema olid kutsutud Kaitseliidu eriorganisatsioonide liikmed, arvestust peeti kolmes klassis (Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred). Varem oli Maitäht suunatud kaitseliitlastele, kuid nüüd otsustati hoolitseda järelkasvu eest ning suurendada huvi matkatarkuste ja sõjaliste oskuste omandamise vastu. On näha, et noorte huvi sellise sõjalis-sportliku võistluse vastu on suur, seega on Maitäht kindlasti plaanis ka tuleval aastal.

Naiskodukaitsja Berit ehk teadvusetu kaassõitja kiitis võistlejaid ja rääkis, kuidas üks noormees oli teda kahel käel autost välja kandnud – nii nagu minestanud daami ikka kantakse. „Ega mind iga päev küll nii ei kanta, ainult erilistel puhkudel,“ ütles ta naerdes. Kannatanu amet võib vahel ka pisut ebamugav olla. Võistlejad võivad esimest korda haavamulaaže nähes ehmuda ja liiga innukalt tegutsema hakata: kannatanut palju keerata ja väänata või ta transportides kogemata peaaegu maha pillata. Olukord muudetakse nii reaalseks kui võimalik, mistõttu ei ole imestada, et ka võistlejad käituvad nii nagu päris elus. Näiteks kui metsast leitud kannatanule kõvasti vett näkku visata, peab ta oma võltsmi-

Kaitse Kodu! 5/2012

Üheks suurimaks ja sagedasimaks veaks oli elektriliini ignoreerimine. Vaid üks lahingupaar taipas elektriliini alla „pargitud“ auto võtme süütest eemaldada. Kõige ohtlikum olukorra juures oligi see, et autol oli süüde sees ja ilmselt oli kokkupõrge nõrgestanud ka posti (või isegi liine). Seega oleks avarii järel võinud juhtuda midagi palju ohtlikumat kui võimalik lisavigastus kannatanule. Meditsiinipunktist jäi kõlama soovitus: kui kannatanuid on mitu ja nad asuvad erinevates kohtades, võiks nad võimaluse korral (st kui kannatanut tohib liigutada) viia üksteise lähedusse, et vigastatud oleksid kogu aeg silme all ja nende seisundit saaks korraga jälgida.

Aasta

Võitjad

2011

Riho Pung ja Sören Vetevool

2010

Arno Kuusik ja Sören Vetevool

2009

Martin Põdra ja Eero Kullerkann

2008

Martin Põdra ja Eero Kullerkann

2007

Kristjan Sepp ja Marko Mesi

2006

Aune Surva ja Rando Savitski

2005

Tanel Järvet ja Kaido Ruul

2004

Tõnis Viiroja ja Toomas Marge

2003

Tanel Järvet ja Urmas Peiker

2002

Orm Tammepuu ja Mihkel Tammepuu

2001

Orm Tammepuu ja Mihkel Tammepuu

2000

Vahur Kiis, Rinaldo Vahtel ja Aleks Marinovski

1999

Orm Tammepuu ja Mihkel Tammepuu

Noored

Varasemate Maitähtede võitjad üldarvestuses

nestusest kiirelt üles ärkama, et mitte läbimärjaks saada...

Kadunud sugulase leidmise rõõm ja diplomite üleandjad kuklasse hingamas. Parim viis pingetaluvuse kontrolliks! Ent rõõm ja uhkustunne lõpetanud võistkonnaliikmete nägudel olid auhinnaks ka meile, korraldajatele.“

Samas oli tore näha, et enamikul võistkondadel oli meeles üks olulisimaid tegusid päästmise juures – kutsuda kiirabi. Paljud ei osanud aga kiirabiarstile (keda mängis üks kohtunikest) kirjeldada ei oma asukohta ega ka seda, kuidas nad sinna said. Siit järgmine soovitus: jätke alati meelde näiteks kilomeetripostide numbrid, bussipeatused, elektriliinid, raudtee lähedus vms tähistused.

Kui mõnes punktis (nt veetakistuse ületamisel ja tule tegemisel) tekkis võistlejatest ootejärjekord, siis teistes punktides oli elu nii rahulik, et jäi aega fauna ja ﬂooraga tutvust teha. Punktikohtunik Kristi meenutas, kui suur oli tema ja ta kaaskohtuniku Marje-Anne rõõm, kui nende punkti lõpuks esimene ja ühtlasi viimane lahingupaar saabus: „Nagu kadunud sugulased oleksid välja ilmunud!“ Võistlejate puudumisest ei lasknud naiskodukaitsjatest punktikohtunikud end aga häirida ja veel õhtulgi oli naiste näol naeratus.

2 X ESTI MEIER

Võistlejatel oli võimalus proovida ka välitelefonsidet ja traadiga side üles seadmist ning teate edastamist, spordipüssist laskmist, aja peale tule tegemist, vee keema ajamist ja telkmantlist telgi püstitamist. Lisaks olid kaardipuslepunkt, sõlmede punkt ja juba traditsiooniks saanud takistusrada.

Lisaks peakorraldajatele ehk Tallinna maleva Lääne malevkonna kaitseliitlastele aitasid punktikohtunikena võistluse edukale kulgemisele kaasa Tallinna ringkonna naiskodukaitsjad, kodutütred ja Tallinna maleva noorkotkad. Korraldajaid oli kokku üle 40 vabatahtliku. Lahingupaare oli võistlusetules kolme organisatsiooni peale kokku 16. Miiniväli polnud mingi mäng: võistlejaid ähvardasid ehtsad jahu- ja veemiinid

Naiskodukaitsjad on alati hinnatud kaaslased ka võistluste staabis. Staabiülem Tuuli tõdes pärast võistlust, et sellisel noorteüritusel oli üsna keeruline staabiülem olla: „Noored olid lausa loodud metsa all müttama. Meie tööks sai nende teenitud punktide kokkulugemine ja võitjate väljaselgitamine. Seda hoolimata sellest, kas kõik võistkonnad olid üldse õige nime all liikunud või milliste valemitega me punktikohtunike täidetud punktitabelid lahti pidime mõtestama. Kogu päeva kestnud võistkondade ootamine tipneski andmehulga sorteerimise ja virtuaalsete andmetabelite kiirtäitmisega, näljased võistlejad supijärjekorras Kaitse Kodu! 5/2012

Noored

Soeng on vormikandjale oluline

itu head naistele ja kodutütardele mõeldes tekkinud ideed koondusid mõtteks korraldada Naiskodukaitse Järva ringkonna etiketikursus pealkirjaga „Soengud korda!“ Sellise kursuse teeb eriti vajalikuks teadmine, et huvi teema vastu on tulnud altpoolt, lihtliikmetelt. Sellist soovi ei saa eirata. Etiketikursuse mõnus lisaväärtus aga oli asjaolu, et taas kord oli Kaitseliidu Järva maleva õrnema soo esindajatel võimalus koos aega veeta ja omavahel sõbruneda.

Pats sobib kõikjale Kursuse korraldamiseks sobis peeglitega ruum. Selline on olemas Väätsa rahvamajas. Patsipunumine kaheksal moel ei ole raketiteadus, selle saab selgeks paari (võib-olla ka kolme) tunniga. Seega sobis õppimiseks argipäeva õhtu. Kavas oli koos õppida ja vahetada kogemusi, sest suurem osa naisi on patsidepunumisega rohkem või vähem kokku puutunud. Aga keegi peab ju olema see, kes tegevust ohjes hoiab ja suunab, et etteantud ajaga võimalikult palju selgeks saada. Juhendajaks sai kaks pikajuukselist (kodu)tütart suureks kasvatanud ja noorpõlves juuksurina töötanud naiskodukaitsja Taive Saar. „Loome kõik koos korra oma arusaamisse juuste korda sättimise teadusest, jagades, vahetades ja ühtlustades kogemusi,“ teatas Saar õppeõhtu sissejuhatuseks. Ja siis see algas ning kestis – kolm tundi siblimist ja sagimist üksteise juustes. Tõsine praktika sooviga õppida selgeks midagi uut. Seda on sõnul isegi raske kirjeldada. Põhimõte oli liikuda lihtsamalt keerulisemale. Kel tavaline pats selge, asus omandama Prantsuse patsi punumise oskust. Kellel see selge, jätkas tagurpidi Prantuse patsiga, seejärel tulid viljapea, vulkaan, kosk, neljast salgust punutud pats jne. Edasi juba erinevad variandid kombineeritult, et luua tõeliselt pidulik soeng. Juhendaja Saar rõhutaski, et patsipunumisega on nagu iga muu oskusega. Esialgu on vaja omandada baasteadmised ja -oskused, st õppida ära, kuidas punuda klassikalist juurdevõetud salkudega patsi, ja siis lasta juba loovus valla. „Pole ju kuskil dikteeritud, mis suunaga seda patsi punuda, kui mitu neid punuda, kas punuda lõdvalt või tugevalt, õigetpidi või tagurpidi – kõik on punuja fantaasia. Tähtis on julgelt katsetada,“ ütles Saar, lisades, et oluline on korrektsus ning puhtus ja soengu sobivus sündmuse ja rõivastusega. „Punupats võib olla praktiline juuste tugevalt kinnitamise võimalus – näiteks koormus74

matkal. Samas ka ametlik ning soliidsena mõjuv soeng, mis sobib paraadile vormikübara alla. Ning lõpuks ka õrn ja fantaasiarikas ﬁligraanselt sätitud ülespandud soeng, mis sobib organisatsiooni aastapäevapeole,“ loetles Saar võimalusi.

Naiskodukaitsjad koos kodutütardega Tõsi on see, et ise saab endale punuda patsi lihtsamaid variante. Põnevamate tulemuste tarvis peab appi kutsuma sõbranna, teise kodutütre või naiskodukaitsja. 10. aprillil Väätsa rahvamajas peetud Järva ringkonna naiskodukaitsjate soenguteemalisele etiketikursusele kogunes täpselt 30 inimest. Nendest umbes pooled naiskodukaitsjad ja pooled kodutütred. Ühistegevuse üllas eesmärk oli seotud mõlema organisatsiooni vormikandmiseeskirjadega, mis sätestavad, et nii naiskodukaitsjatel kui ka kodutütardel peavad vormi kandes olema juuksed korrektselt kinnitatud. Sama oluline oli ka kõrvaleesmärk: igast kodutütrest võiks sirguda naiskodukaitsja. „Üksnes kodutütreid kaasates saame olla neile toeks sellel sirgumise teel. Kutsume patsipunumiskursusele kampa ka kodutütred,“ oli korraldajate selge seisukoht algusest peale. Publiku tungival nõudmisel tuli mai keskel läbi viia ka kordusetendus: Roosna-Alliku soengupäevale kogunes ligi 20 patsipunujat. Kaitse Kodu! 5/2012

HELI MAASLIEB

Noored

Jüripäeva matkamäng meelitas Võrumaa lapsed metsa Võru I põhikooli kodutütarde ja noorkotkaste rühmavanem

Võru I põhikool korraldas tänavu 12. jüripäeva matkamängu. Matkamängu eesmärk on viia lapsed kevadisse loodusesse. See on kui hüvastijätt talvega, mis pakub samas lastele huvitavat vaheldust õppetööle. Iga jüriööjooks on eelmisest veidi erinev ja võib-olla selles peitubki ürituse populaarsus kõikide osalejate, korraldajate ja nende abistajate hulgas. Üle aasta on kooli heaks koostööpartneriks olnud Kaitseliidu Võrumaa malev, mille juures tegutsevad noorteorganisatsioonid Kodutütred ja Noored Kotkad. Matkamängul osalevad neljaliikmelised Võrumaa noorkotkaste ja kodutütarde võistkonnad ning Võru I põhikooli klasside kuueliikmelised tiimid. Seekord oli osalejaid üle saja. Lisaks õpilastele olid metsas ka õpetajad, kes kontrollpunktides ülesannete täitmist juhendasid ja kontroll-lehti täitsid. Tänavu pandi matkamängul rõhk koostööle ja meeskonnatööle. Metsas liiguti orienteerumiskaardi abil. Kontrollpunkte oli rajal kakskümmend. Ülesanded, mida neis täita tuli, olid valitud erinevatest valdkondadest. Huvitavaimateks pidasid võistlejad pimerada, vibulaskmist ja õhupüssi laskmist. Olid veel mõtlemist ja tähelepanu vajavaid harjutusi. Iga ülesande täitmiseks oli aega 3 minutit. Võimalikult hea tulemuse saamiseks oli oluline iga õpilase tegevus. Parimateks osutusid aga rühmad, mille liikmed tegid koostööd. Noorkotkaste ja kodutütarde arvestuses tuli esimeseks Haanja rühm, teiseks Võru Kreutzwaldi gümnaasium ja kolmandaks Varstu kool. Võru I põhikooli VII—IX klasside arvestuses saavutas esikoha IXa, teiseks tuli VIIIa ja kolmandale kohale VIIIb klassi võistkond. V—VI klasside seas olid parimad VI klassi õpilased, neile järgnesid Va ja Vb klassi võistkonnad. Parimaid võistkondi autasustati rändkarikaga, kõik osalejad said diplomi. Ürituse õnnestumisele aitas kaasa Võru I põhikooli majandusdirektor Urmas Rööbing, kes on Noorte Kotkaste toetajaliige. Suur tänu kaitseliitlastele ja Võru I põhikooli hakkajatele õpetajatele, kes on alati olnud matkamängul abistajate rollis.

Tallinna kodutütarde orienteerumispäev Merimetsas PÄIVI-PÄÄSU KREUTZWALD Kodutütarde Tallinna ringkonna toetajaliige

Tallinna ringkonna kodutütred õppisid 19. mail orienteerumist Stroomi rannaalal ja Merimetsas. Õppepäevale tuli ka noorkotkaid ja osalejaid väljastpoolt pealinna. Instruktorid jagasid esmalt lastele teadmisi ohutusest ja seejärel topograaﬁast. Õpiti tundma erinevaid kaarte ja tingmärke ning kasutama kompassi. Kui üheskoos olid meelde tuletatud ka looduses liikumise põhitõed ning lastele Viimased õpetussõnad enne võistkonna rajale minemist jagatud kaardid ja kompassid, kõlas esimesele meeskonnale stardivile. Põneva orienteerumisraja oli ette valmistanud Kodutütarde instruktor Jaanika Palm. Raja läbimiseks pidi astuma rannaliivas, ületama purdeid ja maadlema metsa vahel sääskedega. Kontrollpunktides oli vaja täita ülesandeid ning vastata kodutütreid ja noorkotkaid puudutavatele küsimustele. Finišis ootas piknik ja üheskoos mängiti põnevaid mänge. Külas käisid noored skaudid, kes pakkusid kõigile lahkelt pannkooke. Toreda ürituse lõpetas tublide orienteerujate autasustamine kõva aplausi saatel ja instruktorite tänamine.

Kaitse Kodu! 5/2012

Noored 8 X ANU ALLEKAND

Ernake Eestimaa südames Mai viimasel nädalavahetusel panid kodutütred Järvamaal Laupa külas oma võimed proovile patrullvõistlusel Ernake. Osales 16 võistkonda, nende hulgas ka lätlased ja leedukad. Kahel võistluspäeval tuli võistkondadel lahendada ülesandeid 19 kontrollpunktis ja saada hakkama kahe öise luureülesandega. Esikoht läks Pärnusse, teiseks tulid Valga ja kolmandaks Tallinna kodutütred.

Inglid kesapõllul, sõdurisaapad jalas. Üks kontrollpunkt on jäänud selja taha, teine on ees

Ernakese pidulik avamine 24. mail. Et see oli 10. Ernake, avati võistlus juubelile kohaselt ilutulestiku saatel

Kaitse Kodu! 5/2012

Noored

Koostöö, loogika, silmaring, osavus ja jaks: saagida tuli võimalikult täpselt 2 kg kaaluv puupakk

„Ämblikuvõrku“ ületamas

Miinivälja ületamine kinniseotud silmadega näitab leidlikkust ja koostöövõimet

Mitmekülgsed Järva kodutütred vahetasid rohelise metsarüü lõputseremooniaks liblika kombel kirjuma vastu ja lendasid pärast käesurumist edasi otse Järvamaa tantsupeole

Ülesandeid jagus igale maitsele: siin on näha dresiinivõidusõitu

Kaitse Kodu! 5/2012

Noored

Meisterda Kaitse Kodule!

pesakast! Linnud on oma pesa ammu leidnud, nii et linnupesakaste enam meisterdada mõtet polegi. Aga mõnes malevas või maleva majas pole ajakiri Kaitse Kodu! veel oma pesa leidnud. Kas sinu maleva majas on selline koht, kuhu uued Kaitse Kodu! numbrid soovijatele kaasavõtmiseks mugavasti välja panna? Aga kas selline koht on olemas ka malevkonna majas, lasketiirus ja õppekeskuses? Igal juhul pakub Kaitse Kodu! suviseks meisterdamiseks välja mõtte: meisterda kodumalevale Kaitse Kodu! pesakast! See võib olla alus, kast või riiul, mis maleva ruumidesse hästi sobib ja ajakirjad nähtavale kohale asetab.

Linnupesakasti moodi prototüüp on mõeldud seinale kinnitamiseks, selleks on kasti tagaseinas riputusaugud. Kaanega variandile võib aga koha leida koguni õues. Ajakirjad on sellises kastis peidus ja need saab kätte ükshaaval kasti alumisse serva jäetud pilu kaudu.

Alumisse serva jäetud avaus laseb kõige alumise ajakirja näppudega välja tõmmata 2 cm

22 c

2 cm

34 cm

Esimese, linnupesakasti moodi prototüübi meisterdas Aivar Pilv

Kasti tagaseinas on liist, mis ajakirju paigal hoiab, aga võimaldab vajadusel juba kasti pandud ajakirjad ka pealtpoolt kätte saada

Proovi teha ka selline kast ja kaunista see oma äranägemise järgi! Või mõtle oma rühmaga välja just sinu maleva ruumi sobiv kast, alus või riiul. Meisterda see valmis ja lae pilt sellest üles Kaitse Kodu! Facebooki lehele (www.facebook.com/kaitsekodu). 10. septembril vaatab auväärt žürii meisterdustele otsa. Kõige geniaalsema, ilusama ja praktilisema kasti valmistajaid ootavad auhinnad. Kaitse Kodu! 5/2012

Aita talletada Kaitseliidu ajalugu! Jaga oma teadmisi museoloogiga telefonil 717 9109 või meilitsi aadressil tanel.laan@kaitseliit.ee

1939. aastal süüdati võidutuli Pärnus, seal avati ka näitus „100 aastat Pärnu kuurorti“ ja 25. juunil Tahkurannas president Konstantin Pätsi sünnikoha mälestusmärk. 23. juuni hommikul kell 8 helisesid Pärnus kirikukellad. Pool tundi hiljem saabus Vabadusväljakule Endla teatri taha president Päts. Presidendile raporteeris Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Väljakule olid rivistatud Tallinna maleva kergedivisjoni mootorratturite eskadron ja Pärnu maleva aukompanii. Kaitseliidu ülem pöördus presidendi poole tänu- ja õnnitluskõnega. Presidendile hüüti kolmekordne „Elagu!”. Sellele vastas ta lühikese kõnega. Pärast hümnihelisid palus Kaitseliidu ülem presidendil süüdata võidutuli, et saata see laiali igasse kodumaa nurka. Kergedivisjoni pealik kpt Heino Onni ulatas presidendile tõrviku, mille viimane süütas laual olevast lambist. Sellelt tõrvikult anti tuli edasi mootorratturitele (pildil). Kõlas käsklus „Tuled kohtadele!” ja täpselt kell 8.43 asuti tuld ja presidendi läkitust üle maa laiali viima. Võidutuledega mootorratturid (11 tuld, 40 meest) alustasid sõitu arvestusega, et olla ettenähtud ajaks sihtkohas.

Kas sa teadsid?

Tanel Lääne muuseuminurk

ANTS LIIGUS

Võidupüha tähistamisel 1930. aastatel Kaitseliidu üldparaadi traditsiooni ei tekkinud (erandiks olid 1935. ja 1938. aasta). Pärnule määratud võidutuli viidi maleva staapi, kus seda hoiti õhtuni. Rannarahvas kandis tuld edasi ka paatidega. Pärnus viidi see mereranda, kus toimus võidutule põletamine. Inimesi oli kohal umbes 12 000. Tulevanemana pidas kõne linnanõunik. Pidu lõppes ühislaulu ja ilutulestikuga merel. Võidupüha oli rahva pidu, kus puudus kava tavalise pidupäeva mõttes, vaid kõik oli rahva enda algatus ja looming. Isegi politseinik oli sel peol piduline, sest rahvas ise pidas korda. Pidu pidi olema ilma alkoholita.

Võidupüha paraadi on Pärnus korraldatud aastatel 1995 ja 2001. 2001. aastal, kui Pärnu sai 750-aastaseks, võttis linn seda kui juubelikingitust. Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik ltn Kalle Ojaste palus president Lennart Meril jagada võidutuli maakondadele laiali (pildil). Pärast paraadmarssi esinesid orkestrid ja kesklinna silla juures demonstreeris Kaitseliidu lennukorpus langevarjuhüppeid Pärnu jõkke. Huvilisi jätkus kai ääres seisvatele sõjalaevadele ja sõjatehnika näitusele, kus osales Briti kuningliku mereväe miinijahtija HMS Pemroke.

1936. aastal algatas Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa muinaspaikade tähistamise liikumise. Selle käigus varustati 1937. aasta võidupühaks linnuseasemed metallplaadiga, mille peal oli kõigi Eesti linnuste kaart ja antud linnust märgistav eritähis (pildil). Plaadi juures oli vitriin linnuse skeemi ja lühiajalooga. Kaitseliidu ja eriti noorte poolt viidi selleks läbi ajalooliste andmete kogumise aktsioon. Teise maailmasõja eel ﬁkseeriti muistse iseseisvuse lõpuni rajatud linnuste arvuks 141, neist 106 kindlat. Linnuse asukoha valikul polnud primaarne loodus, vaid kaitsekaalutlused. Arheoloog Eerik Laid (1904— 1961) jagas need maalinnadeks, linnamägedeks, neemiklinnusteks ja Kalevipoja sängi tüüpi linnusteks. Varbola maalinn Harjumaa lääneosas jäi vallutamata ja säilitas sõjalise tähtsuse Jüriöö ülestõusuni. Üheks näiteks muinasaja propageerimisest oli otsus nimetada Kaitseliidu Harju maleva Linnaümbruse malevkond ümber Rävala malevkonnaks ja selle Nehatu kompanii Iru kompaniiks. 2003. aastal taastas Kaitseliit muinaspaikade tähistamise ja nendel võidutule süütamise traditsiooni. Esimesena tähistati Alulinn endise Aa mõisa maadel Ida-Virumaal. Tänavu ühinevad võidutuleks Tori kiriku mälestustuli ja Pärnu Vallikäärus süüdatav muinastuli.

Kaitse Kodu! 5/2012

Test

Orienteerumisvahendite test: milline vidin viib su kõige kiiremini kohale?

uigi GPS on orienteerumise tänapäeval väga lihtsaks teinud, pole muud meetodid kuhugi kadunud. Igal vahendil on endiselt omad toetajad, mille tõttu tekivad tihti vaidlused selle üle, milline moodus on kõige parem. Igipõlised rännumehed väidavad, et nad on võimelised peaaegu ilma abivahenditeta õige koha üles leidma. Vanad sõdurid peavad pühaks kaarti ja kompassi. Mõnele piisab GPSist ja mõni ei taha puudutada midagi peale navigatsiooniseadme, millel kõik maastikul liiklemist soodustavad tuled ja viled küljes.

randmele kinnituv GPS Garmin, mis näitas ainult suunda sisestatud lõpp-punkti koordinaadini, ning navigatsiooniseade Garmin kõikide oma võimalustega alates aluskaardist ja lõpetades teekonna määramisega. Testijateks olid tavalised kaitseliitlased, kelle tase on enam-vähem võrdne. Igaüks sai valida endale vahendi või meetodi, millega ta arvas end kõige paremini toime tulevat. Test oli jaotatud kaheks etapiks, millest esimene korraldati maastikul ja teine tihedalt asustatud alal.

Kellel on õigus? Kas kõigil või mitte kellelgi? Need on küsimused, millele Kaitse Kodu! püüab oma orienteerumisvahendite testis vastuse leida.

Esimese etapi, kus tuli läbida raba, tihe võsa ja mets, võitis ülekaalukalt Garmini navigatsiooniseade. Teiseks tuli kaardi ja kompassi kasutaja. Ilmselgelt oli kõige rohkem randmekinnitusega GPSi kasutaja, sest ainult suunale toetudes ei saanud ta valida marsruuti ja pidi rühkima otse üle maastiku, ning eskiisiga osaleja, kes ei saanud visandliku kaardi tõttu rajal oma asukohta kontrollida ja pidi lähtuma varasematest teadmistest ja vaistust. Sihtkohta jõudsid küll kõik, kuid raja

Test Testi eesmärgiks oli välja selgitada, milline vahend või meetod toimib reaalsetes tingimustes kõige paremini. Variandid olid: võimalikult väheste lähteandmetega aerofoto, mis pidi tähistama eskiisi, tavaline kompass ja 1:50 000 mõõtkavas kaart,

Ajad Maastik: distants 5 km

Linn: distants 1,5 km Navigatsiooniseade: 9 minutit

Navigatsiooniseade: 1 tund ja 12 minutit

Kaart ja kompass: 12 minutit

Kaart ja kompass: 1 tund ja 32 minutit

GPS: 14 minutit

GPS: 1 tund ja 49 minutit

Eskiis: 14 minutit

Eskiis: 1 tund ja 54 minutit

Maastik: Surju vald Algus: 58.293794,24.71906 Lõpp: 58.322562,24.788933

KAART: MAA-AMETI KAARDISERVER

Linn: Raeküla Algus: Merimetsa ja Rannametsa tänava ristmik Lõpp: Uku põik

Kaitse Kodu! 5/2012

Positiivne: kõige lollikindlam variant, mille puhul piisab algteadmistest. Suhteliselt täpne ja kiire. Lihtne siduda maastikuga, määrata asukohta ja suunda. Peal olemas enamasti kõik teed, kraavid, sihid ja muud olulised punktid, mille järgi orienteeruda. Kasutatav iga ilmaga ja peaaegu piiranguteta igal ajal, nii öösel kui ka päeval

Test

Kaart ja kompass

Negatiivne: kompass on tundlik metalli suhtes, mida võib leiduda nii maapinnas kui ka inimese enda küljes (käekell, taskunuga, relv, muud esemed). Ka võivad kompassi mõjutada mõningad looduslikud anomaaliad. Kaardi lugemisel peab olema tähelepanelik

Eskiis ja tark pea Positiivne: annab mingit aimu ümbrusest Negatiivne: väga ebatäpne, sõltub suures osas kasutaja teadmistest ja kogemustest ning tema oskusest maastikku lugeda

läbimiseks kulutatud aeg oli erinev. Kiireim läbis linnulennult viiekilomeetrise trassi ühe tunni ja 12 minutiga, aeglaseimal kulus aega peaaegu poole rohkem.

ignoreerida ei saa. Natuke lihtsam seevastu oli eskiisi omanikul, kes sai lisateavet hankida kohalikke inimeste küsitledes.

Teise, linnatingimustes korraldatud etapi võitis samuti Garmini navigatsiooniseade kaardi ja kompassi ees. Kõige raskem oli randmekinnitusega GPSi kasutajal, kes pidi suuna järgi minnes arvesse võtma kõiki tegureid, mida asustatud alal liigeldes

Tulemus

Kaitse Kodu! 5/2012

Kuigi testi tulemuste põhjal võib järeldada, et navigatsiooniseade annab selle kasutajale tugeva eelise, pole asi tegelikult nii lihtne ja üksüheselt 81

Test

GPS Positiivne: asukoha määramisel väga täpne, näitab suunda, näitab distantsi Negatiivne: pole võimalik asukohta maastikuga siduda, ei saa valida marsruuti, sõltub satelliitidest, tihedas metsas ei pruugi toimida, sest ei saa signaali, võib suuna näitamisel eksida, võib katki minna, võib erinevatel põhjustel toimimast lakata (patareid saavad tühjaks, lülitub välja), nõuab tehnilist taipu

Navigatsiooniseade Positiivne: heade kaartide puhul väga täpne, võimaldab asukohta määrata ja maastikuga siduda, teekonda valida ja kontrollpunkte läbida, näitab suunda ja distantsi Negatiivne: sõltub aluskaardist ja satelliitidest, tihedas metsas ei pruugi toimida, sest ei saa signaali, võib suuna näitamisel eksida, võib erinevatel põhjustel toimimast lakata (patareid saavad tühjaks, lülitub välja), nõuab tehnilist taipu

mõistetav. Tehnika võib küll laitmatult toimida, kuid sellele ei saa alati kindel olla. Viga koordinaatide sisestamisel ja teekonna määramisel võib sama saatuslikus saada kui levi puudumine või akude-patareide tühjenemine. Sellepärast on orienteerumisvahenditena kõige kindlamad ikkagi tavaline kaart ja kompass. Nendega eksida on üsna võimatu. Isegi hea tahtmise korral. 82

Ideaalis töötab kõige paremini kombinatsioon, milles on koos nii kaart, kompass kui ka GPS (vahet pole, kas navigatsiooniseade või ainult GPS). Inimene saab end pidevalt kontrollida ning eksimine ühe või teise vahendiga ei põhjusta veel katastrooﬁ. Loomulikult ainult juhul, kui ta selleks ise võimeline on, sest enamik vigu tuleneb kasutajast ja sellest, mis tal kõrvade vahel on. Kui pea ei jaga, ei jaga ka jalad. Kaitse Kodu! 5/2012

Lahenda ülesanne: ü valged alustav tavad ja võidavad! alustavad

Skänni koodi ja vaata kuidas kuid uidas lahing lõpeb!

MIS ON SINU JÄRGMINE KÄIK? Elus on võidukad need, kes oskavad ka raskes seisus käike ette näha. Kõrgem Sõjakool valmistab sind ette nii lahinguks kui ka eluks. Tee oma võidukäik — tule Kõrgemasse Sõjakooli! Dokumentide vastuvõtt 25.06–07.07 Sinu küsimused on oodatud: sojakool@mil.ee või 717 6131