Kaitse Kodu! nr 8 2012. a by Kaitse Kodu!

KUPERJANOVLASTE RADA MUUTUB NOORTE SEAS JÄRJEST POPULAARSEMAKS

KAITSE

KODU! NR 8/2012 (116/562)

KAITSELIIDU AJAKIRI

SAKALA MALEV PANI MULGID MÄSSAMA

Norrakad: lumi kaitseb ka kuulipilduja eest SINIVEE PEREKONNA MEESTE ÜHTSUSES PEITUB JÕUD

NR 8/2012 (116/562) KUPERJANOVLASTE RADA MUUTUB NOORTE SEAS JÄRJEST POPULAARSEMAKS

KAITSE

KODU! NR 8/2012 (116/562)

Maailmapilk. Kes on terve, see on vaba

Sõjapidamine talvetingimustes

Kaitseliidu Kool Gruusias

Sinivee perekonna meeste ühtsuses peitub jõud

Mulgi mäss ühendas reservõppekogunemise maleva aastaõppusega

Topograafiline kaart läbi aegade II

37 starti, neli võitjat ja sügisene Eesti

Kaitseliit õpetab snaipreid raskustele vaatamata

Metsavendade jälgedes II

Test. Parim on Kaitseliidu pastakas

Sisukord

KAITSELIIDU AJAKIRI

SAKALA MALEV PANI MULGID MÄSSAMA

Norrakad: lumi kaitseb ka kuulipilduja eest

NAISKODUKAITSE

Elus ajalugu

Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena

Aga meed jõulud tulevad Afganistanis moosised

SINIVEE PEREKONNA MEESTE ÜHTSUSES PEITUB JÕUD KAANEFOTO: NORRA KAITSEVÄGI

NOORTEORGANISATSIOONID

Noorkotkad võistlesid: sidusid haavu ja sukeldusid suitsu

Kuperjanovlaste rada muutub üha populaarsemaks

Köitega pääseb alla kas või kolmandalt korruselt

Leibki küpses lõkke paistel

34 56

17 Kaitse Kodu! 8/2012

Peatoimetaja veerg

Meist lihtsalt ei saa jagu

ella kaheksa paiku õhtul hakkavad väikesed lapsed end magama sättima: päevatoimetustest laokile jäänud mänguasjad tuleb kokku kraamida ja end õue unustanud mürsikutel tuppa seepi ja veekaussi otsima joosta. 9. märtsil 1944 jäid sajad puuhobused Tallinnas oma kohale panemata ja tuhanded kriimud põsed pesemata, sest äkki — ainult veerand tundi enne kella kaheksat õhtul — algas linnale õhurünnak. Mitusada Nõukogude lennukit tatistas rünnaku esimeses laines kahe tunni jooksul erilise õelusega just tsiviilobjektide pihta lõhke-, süüte- ja fosforpomme, nii et varakevadiselt pime Tallinn muutus langevatest pommidest ja põlevatest majadest heledasti valgeks. Nii hävisid ka Kaitseliidu arhiivimaterjalid, mis lubaksid täna ajaloolastel ja üliõpilastel koostada virnade viisi referaate ja uurimusi Kaitseliidust aastatel 1925—1940. Õigupoolest ei jäänud arhiivist järele midagi. Ometi jõudis Kaitseliidu 94. sünnipäevaks saada valmis ajalooraamat just selle perioodi kohta, allikateks tolleaegsed malevate teatajad ja Kaitse Kodu! numbrid. Sihitud rünnak sai jagu spetsiaalselt ajaloo talletamiseks ette nähtud arhiivist, aga nii südametu, kui see rahulike elanike ja nende kodude vastu suunatud rünnak ka polnud, ei saanud see jagu kõikjal kodustel riiulitel seisnud malevate teatajatest ja Kaitseliidu ajakirja numbritest. Need elasid üle rünnaku, okupatsiooni ja taasiseseisvumise ning toovad kõige kiuste endaga kaasa hõngu ja teadmist elust tollel ajal. Paber paberiks, veelgi tähtsam on põhjus, miks neid pabereid 50 okupatsiooniaastat (mõnel perioodil lausa eluga riskides) kapitagustes ja seinapragudes alles hoiti. See põhjus on koos vanade ajakirjadega üle elanud okupatsiooni ja taasiseseisvumise ning pesitseb nüüd meie, kaitseliitlaste, mõtetes ja põhjustes, mis meid nädalavahetusel kodust välja ajavad. Eesti oma riik on tagasi, Kaitseliit ja Kaitse Kodu! on tagasi. Jälle ajame me oma asja ja mälestus aastate tagant sisendab kindlust: isegi kui peaks tulema uus hoop, isegi kui see peaks tulema otse tuiksoone pihta, siis kõigist meist ta ikkagi jagu ei saa. Palju õnne Kaitseliidu 94. sünnipäeval Kaitseliidu Valgeristi, teenetemedali ja Liiliaristi kavaleridele, palju õnne kõigile kaitseliitlastele, naiskodukaitsjatele, noorkotkastele ja kodutütardele! Meie olemegi need, kes muudavad 1944. aasta laadased terrorirünnakud mõttetuks: kui niikuinii jagu ei saa, pole mõtet torkima tulla.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliit

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925

Kaitse Kodu! internetis kaitsekodu.kaitseliit.ee www.facebook.com/kaitsekodu

Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas

Kaitse Kodu! postkastis

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Makett ja küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Noored Kotkad

Toimetus: Toompea 8, Tallinn 10142 Telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta. Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 10. detsember, 28. jaanuar, 11. märts, 22. aprill, 3. juuni, 15. juuli, 26. august, 14. oktoober

Kodutütred

Kaitse Kodu! 8/2012

Uudised

Uut kaitseliitlase lugemislauale KAITSELIIDU SÕJAEELNE AJALUGU KAANTE VAHEL Kaitseliidu 94. aastapäeva puhul ilmus raamat „Ühine tahe. Pilguheit Kaitseliidu minevikku 1925—1940“, mis annab ajaloolise ülevaate Kaitseliidu tegevusest aastatel 1925—1940. Tegu ei ole mitte ainult Kaitseliidu ajaloo, vaid sissevaatega ühte perioodi kogu Eesti kultuuriloost selle üldrahvaliku organisatsiooni kaudu. 167-leheküljelise raamatu koostas Tanel Lään, toimetas major Tanel Rütman, kujundas ja trükkis Hepter Grupp OÜ.

ULMEPÕNEVIK EHK HOIATUSROMAAN ERITI KAITSELIITLASELE Oktoobri alguses esitles Tallinna maleva kaitseliitlane Aivar Kivisiv oma raamatut „Kolmas vabadussõda“. Autor iseloomustab raamatut kui poliitilist thriller’it, Mart Nutt nimetab seda hoiatusromaaniks. Loetu kinnitab, et mõlemal on õigus. Tegemist on paeluva kirjutisega, mis lugeja endasse haarab ja paneb samas ka mõtlema, et äkki oleks võinud ka nii minna. Kivisivi raamat algab Vladimir Putini külaskäiguga Tallinna, ketrab vaikselt pinget, jõudes pronksiöö sündmusteni, ning lõpeb Sinimägede liinil Eesti vägede edukate kaitselahingutega 2012. aasta sügisel. Raamat sobib jõulukingiks kaitseliitlasele, aga kõige paremini inimesele, kes alles kaalub Kaitseliiduga liitumist. Jõulukingiks sobivalt on raamat õnneliku lõpuga, kuigi jätab üksjagu küsimärke. Aga eks neid küsimärke me siin Kaitseliidus ühiselt minimeerida katsugi. Raamat on saadaval nii trükise kui ka e-raamatuna.

Näitus „Mood ja külm sõda“ Kumus kajastab ajaloopingeid Mood on kommunikatiivne kunst ning kajastab aega ja sellega kaasnevaid pingeid. Näitus „Mood ja külm sõda“ uurib moodi ja sellega seotud nähtusi 1950.—1970. aastate Eestis, võimaldades köitvat sissevaadet Nõukogude Eesti naise eluolusse ja dialoogi Lääne moega läbi külma sõja kardina. Näitusega kaasnevad raamat ning publiku- ja haridusprogrammid. Väljapanek viib kokku poliitika ja moe, kuid kirjeldab ka Tallinna moemaja ja moeajakirja Siluett näitel Nõukogude moe arengut, avades sellele osaks langenud kaksikrolli, kus moel tuli vahendada Läänt Idale ja esitleda Ida Läänele.

Näitus „Mood ja külm sõda“ on Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud 20. jaanuarini 2013.

Kaitse Kodu! 8/2012

KUMU

Eesti Ajaloomuuseumi ja erakogude põhjal eksponeeritakse Eesti disainerimoodi ja näiteid ajajärgu rõivastumistavadest. Moekavandid ja fotod pärinevad peamiselt Tallinna linnaarhiivist, kus hoitakse Tallinna moemaja ja Silueti arhiive. Põnevat sissevaadet ajastusse pakuvad dokumentaalfilmid Moskva filmi- ja fotoarhiivist, USA rahvusarhiivist, Eesti Rahvusringhäälingust ja Eesti filmiarhiivist, samuti omaaegse ajakirja Pilt ja Sõna fotoreportaažid ning Boris Mäemetsa fotod Eesti Tarbijateühistu Keskühistu ühiskaubandusmuuseumi kogust. Ruumi jagub ka intiimsematele teemadele, nagu „Lilleline kleit“ ja kosmose mõjutused moele. Tutvustatakse 1959. aastal Moskvas Sokolniki pargis eksponeeritud kuulsat Ameerika Ühendriikide näitust. Elektrooniliselt on eksponeeritud üle 60 kaastöö publikuprojektist „Minu armastatuim kleit“, kuhu inimesed üle Eesti saatsid pilte ja lugusid oma selle ajastu lemmikkleidist.

TARTU MALEVA ÕPPE- JA TAGALAKESKUS Tartu raudteejaama läheduses Lehola tänava alguses asuvad hooned on juba kümmekond aastat Kaitseliidu Tartu maleva kasutuses. 2. novembril avati seal maleva õppe- ja tagalakeskus. Kaitseliitlasi on valmis vastu võtma õppeklassid ja kasarm 30 võitlejale, kontorihoones jätkavad igapäevast tööd maleva palgalised teenistujad, ladudes on oma koha on leidnud väljaõppeks vajalik varustus, relvad ja tehnika. Värskenduskuuri läbinud remondihall on oluliseks täienduseks kõigi Lõuna-Eesti malevate sõidukite hooldus- ja remondivõimalustele. Lisaks on Tartu linnapilt saanud rikkamaks korrastatud tööstuskompleksi ja logistiliselt hea paigutusega kaitsekeskuse võrra.

KAITSELIIT

Uudised

Kaitseliit sai valmis uued tagalakeskused

„Kaitseliidu Tartu maleva rekonstrueeritud õppe- ja tagalakeskuse avamine on linnale oluline sündmus. Rõõm on tõdeda, et mitmes ettevõtmises linnale heaks koostööpartneriks olnud organisatsioon on suutnud avardada oma võimalusi igapäevaste tegevuste veelgi paremaks korraldamiseks. Vähem oluline ei ole seegi, et nende hoonete rekonstrueerimise tulemusena sai korrastatud märkimisväärne osa linnaruumist,“ märkis Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Lehola 1 paikneva kunagise Tartu teedevalitsuse hoonetekompleksi sai ruumikitsikuses vaevlev Tartu malev enda kasutusse 2002. aasta septembris. 2004. aasta jaanuari lõpul sõlmiti riigivara tasuta võõrandamise leping ja Kaitseliidu Tartu malev asus oma tagalakeskust põhjalikumalt välja arendama. Siiski tuli veel ligi neli aastat tegutseda amortiseerunud ruumides, enne kui Tartu linnavalitsus väljastas 2007. aasta detsembris projekteerimistingimused maleva tagalakeskuse renoveerimiseks ja õppeklasside väljaehitamiseks. Ligi 11 000-ruutmeetrise kinnistu ja seal asetsevate hoonete renoveerimisega sai Kaitseliidu Tartu malev korda oma n-ö tagahoovi.

PEASTAABI JA TALLINNA MALEVA TAGALAKESKUS

TALLINNA MALEV

Kaitseliidu peastaabi ja Tallinna maleva ühine tagalakeskus avati 9. novembril Tallinnas aadressil Plangu 4. Keskuse valmimisega paranevad Tallinna maleva allüksuste varustuse ning relvastuse hoiutingimused, samuti sõidukite hooldus- ja remondivõimalused. Kaitseliidu peastaap kasutab keskust tsentraalse varustuse hoiustamiskohana, kus on loodud tingimused varustuse väljastamiseks malevatele. Lisaks laoruumidele asuvad hoonetes Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse, side- ja infotehnoloogia osakonna ning Tallinna maleva tagalasektsiooni teenistujate töökohad. Ehitustööde valmimisega sai Kaitseliit 1890 ruutmeetrit lisapinda, teed ja parklad ning kinnistu piirile nõuetele vastava piirdeaia koos valveseadmetega. Samas kompleksis asuvad ka kolm 2009. aastal valminud õppeklassi ja 90 kohaga õppehoone, mis on ühtlasi Tallinna maleva Nõmme malevkonna tegevuspaik.

Tallinna malev sisekaitseks valmis Kaitseliidu Tallinna malev korraldas 28. ja 29. septembril koostöös Põhja kaitseringkonnaga sisejulgeolekuharjutuse, mille käigus täitsid Tallinna maleva allüksused kaitseringkonna juhtimisel sisejulgeolekualaseid ülesandeid. Harjutuse eesmärk oli kontrollida malevkondade valmisolekut ja reageerimist erinevatele olukordadele.

Tallinna malev on Kaitseliidu suurim allüksus, mis koos eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega koondab üle 2500 liikme. Et malev asub pealinna territooriumil, on tema põhiülesandeks julgeoleku tagamine Tallinnas ja riiklikult tähtsate objektide kaitse.

KAITSELIIT

Harjutuse käigus reageerisid malevkonnad häire korras kogu pealinnas, kogunedes allüksuste kaupa kokkulepitud kogunemiskohtadesse. Seal kontrolliti nende varustust ja relvastust, mille järel nad asusid täitma neile antud sisekaitselisi ülesandeid. Malevkondade tegevust juhtis, koordineeris ja hindas Kaitseliidu Tallinna maleva staap, mis koosnes nii kaadrikaitseväelastest kui ka vabatahtlikest kaitseliitlastest ja naiskodukaitsjatest.

Kaitse Kodu! 8/2012

KRISTEL KITSING Viru maleva teavituspealik

Kaitseliidu Männiku lasketiirus septembri lõpul korraldatud 13. Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) rahvusvahelised laskevõistlused võitis Kaitseliidu Viru malev.

Uudised

Virulased näitasid täpset kätt ja teravat silma

Kaheksal laskeharjutusel võttis omavahel mõõtu 52 neljaliikmelist võistkonda kaheksast riigist. Lisaks Eesti võistkondadele asusid tulejoonele Soome, Taani, Norra, Läti, Poola, Saksamaa ja Hispaania laskurid. Võistlusharjutustel kasutati kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel olevat relvastust: püstolit HK USP, automaate Galil AR ja AK4, püstolkuulipildujat Mini UZI ning automaati M-14. Parimaks võistkonnaks osutus Kaitseliidu Viru malev 2152 punktiga taanlaste ja EROK ees. Individuaalse esikoha teenis Jaanus Viirlo Kaitseliidu Harju malevast, teine oli Aleksei Osokin Viru malevast ja kolmas tema malevakaaslane Aavo Pekri, kes võistles võistkonnas EROK Shooting koos Steve Kümnikuga. Viru maleva võistkonda kuulusid veel Meelis Kask, individuaalse neljanda koha omanik Peeter Pops ja Sander Gutmann.

HANNES REINOMÄGI

EROK on 1997. aastal asutatud peamiselt reservohvitsere koondav organisatsioon, mille eesmärkideks on riigikaitse korralduse toetamine, kaitsetahte kasvatamine ja ohvitseride sotsiaalne ühendamine. Kogul on enam kui 280 liiget. 1998. aastal alguse saanud laskevõistlus on lisaks talve- ja suvelaagritele üks vanimaid EROK iga-aastasi üritusi. Võistlust korraldatakse EROK, Kaitseliidu ja kaitseväe koostöös.

Baltic Cup 2012 Suve alguses Tallinna maleva eestvedamisel peetud Läänemere maade vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide laskevõistlusel Baltic Cup osutusid võidukateks Tallinna maleva kaitseliitlased, võites viiest harjutusest neli. Esimene Kaitseliidu Tallinna maleva ja Helsingi maleva laskevõistlus peeti Helsingis 1927. aastal. Sellest kujunes traditsioon, mis katkes Teise maailmasõja puhkedes. 1995. aastal jätkati võistluste korraldamisest, kuid mitte enam ainult Eesti ja Soome vahel, vaid kaasati ka Rootsi ja Taani kodukaitse ning Leedu Kütid.

Kaitse Kodu! 8/2012

Kaitseliitlased Heikki Tuokko mälestusvõistlustel Soomes Soomes Upinniemi mereväebaasi lasketiirudes 14. oktoobril peetud 12. Heikki Tuokko mälestusvõistlustel laskmises jõudis autasustavatele kohtadele viis kaitseliitlast Harju ja Rapla malevast. Kokku osales võistlustel peaaegu kolmsada laskurit. Heikki Tuokko oli Soomes üks aktiivseid reservväelasi, kes organiseeris Soome kaitseväest reservväelastele vintpüssid SKY, mida sõjavägi tahtis omal ajal vanarauaks sulatada. Saatuse kuri käsi viis mehe 2000. aastal parimas eas manalateele. Juba 2001. aastal hakati läbi viima tema mälestusvõistlusi vintpüssist SKY laskmises, millele lisandus mõned aastad hiljem enne 1945. aastat valmistatud püstolite võistlusklass. Mõlemal harjutusel tehakse viis proovilasku ja kümme võistluslasku. Vintpüssiharjutuses antakse medalid esikümnele ja esimesed kakskümmend võistlejat saavad auhinna. Püstoliharjutuses saavad auhinna ainult kolm parimat.

Uudised

ALUTAGUSE, JÄRVA JA VIRU 23.—27. oktoobrini korraldati Alutaguse, Järva ja Viru malevas sisekaitsekompaniide reservõppekogunemised, kus tuletati osalejatele meelde individuaalseid sõdurioskusi, anti erialast täiendõpet ja harjutati sisekaitseliste ülesannete täitmist üksustena.

KAITSEVÄGI

Alutaguse maleva reservõppekogunemine korraldati Ida-Virumaal Jõhvi, Avinurme ja Kohtla vallas. Laskmised viidi läbi Jõhvis Viru jalaväepataljoni lasketiirus ja Avinurmes Muru lasketiirus ning objektikaitset, varustusteede kontrollpostide tööd, liikluse reguleerimist ja dessanditõrjet harjutati Kohtla vallas. Järva maleva reservõppekogunemise laskeharjutused viidi läbi Tapal Kirde kaitseringkonna lasketiirus. Õppekogunemine lõppes Koerus koostööharjutusega „Koeru lukku!“, kus sisekaitseüksus harjutas erinevaid ülesandeid objektikaitsest patrullideni.

Reservõppekogunemised malevates SAAREMAA Kuressaare linnas ja Kaarma vallas viidi 9.—13. oktoobrini läbi õppused neile kaitseväe reservallüksustesse kuuluvatele reservväelastele, kelle ülesandeks on tagada linna elutähtsate objektide kaitse kriisi- ja sõjaolukorras. „Mandril on sellised õppekogunemised juba tavapäraseks saanud, meil oli see kavas esmakordselt,“ rääkis Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora. Nädal kestnud reservõppekogunemisele oli kaitsevägi kutsunud ligi 200 reservväelast, kellele tagasid väljaõppe Saaremaa maleva kaadrikaitseväelased ja Kaitseliidu vabatahtlikud instruktorid.

Viru maleva reservõppekogunemine korraldati LääneVirumaal Vihula vallas asuval Rutja harjutusväljakul. Õppuse peaeesmärk oli valmistada sisekaitseüksused ette tegutsemaks üldise riikliku julgeolekuolukorra pingestumisel, kui reservväelastel tuleb olla valmis täitmaks taktikalisi ülesandeid Viru maleva operatsioonide raamistikus. Õppus lõppes taktikalise väliharjutusega.

TALLINN 8.—10. novembrini korraldati Tallinna maleva reservõppekogunemine maleva staabi, staabi- ja tagalakompanii ning teiste allüksuste ohvitseridele-allohvitseridele. Õppekogunemine viidi läbi juhtimisharjutuse ehk üksusteta taktikaõppusena (TEWT — tactical exercise without troops), kus põhirõhk oli eri tasandi allüksuste juhtide olukorrast arusaamise ja ettekannete korrektse esitamise harjutamisel.

TALLINNA MALEV

Tallinna malevas on parimad maletajad Kaitseliidu Tallinna maleva õppekeskuses peeti 28. oktoobril Kaitseliidu 2012. aasta meistrivõistlused males. Võistkondlikult oli parim Kaitseliidu Tallinna malev. Meeste arvestuses võitis Lembit Kurs Tallinna malevast, teine oli Elmo Nelk Võrumaalt. Naiste arvestuses võitis Kaja Parker Võrumaa malevast, teine oli Helge Lill Tallinnast.

Kaitse Kodu! 8/2012

Järelhüüe

In memoriam

Alutaguse maleva auliige reservlipnik Harald Okas 19.08.1916 — 06.10.2012

Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõja alguseni töötas Harald Okas agronoomina Rapla kandis. 1941. aasta juulis sai ta mobilisatsioonikutse Nõukogude armeesse, kuid varjas end esialgu Tallinnas. Augustikuus korraldas ta ennast tuttava velskri kaudu sanitariks, sai ajapikendust ja saadeti Kostivere maile. 28. augustil 1941 jõudsid Saksa üksused Tallinna. Harald Okas pöördus tagasi Rapla kanti. Õige pea vahistati ta pealekaebuse tõttu. Tema tegevust sanitarina käsitleti osalemisena hävituspataljonis ja ta saadeti Tallinna Patarei vanglasse. Patareis oli ta kolm kuud. Saksa ajal oli ta raudteel tööl ja sooritas märtsis 1944 raudteevalitsuses jaamakorraldaja eksami. Seejärel suunati ta Raasikult tööle Tallinna sadamasse ja sealt Balti jaama jaamakorraldajaks.

ERAKOGU

6. oktoobril lahkus meie hulgast vanim Alutaguse maleva kaitseliitlane ja auliige reservlipnik Harald Okas. Harald Okas lõpetas Jäneda põllutöökooli 1935. aastal ja astus 1938. aasta märtsis vabatahtlikult ajateenistusse Tapa soomusrongirügementi. Sõjaeelse Eesti seadused nägid ette, et kõik kesk- ja kõrgema haridusega ajateenijad peavad minema aspirandikursustele ja saama reservohvitseriks. Aspirantide kursusele pääsemine oli auasi. Harald Okas lõpetas Tondi Sõjakooli aspirantide klassi Eesti kaitseväe lipnikuna ja arvati reservi 16. augustil 1939, 15 päeva enne Teise maailmasõja algust.

Pärast sõda läks Harald Okas Tartu ülikooli agronoomiat õppima ja jõudis loomakasvatuse instituudis ka kandidaadieksamid sooritada, aga väitekirja tal kirjutada ei lubatud. Nõukogude ajal põllumajanduses töötades tekkis Okasel huvi mesinduse vastu. Ta tuli tagasi kodukohta Vaivarasse, ehitas oma kätega uue maja ja pidas mesilasi. Kaitseliitu astus Harald Okas juba 1939. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel astus ta 1994. aastal taas Kaitseliitu, saades 78-aastasena Alutaguse maleva Vaivara rühma liikmeks. Vanusele vaatamata oli Harald Okas aktiivne isamaaliste vaadetega kaitseliitlane, seetõttu kinnitas maleva esindajatekogu ta 2007. aastal Alutaguse maleva auliikmeks. Harald Okast on tunnustatud Kaitseliidu ülema ja malevapealiku tänukirjade, Valgeristi III klassi, Alutaguse maleva teenetemärgi ning Narva malevkonna teenetemärgiga. Mälestus Harald Okasest jääb alatiseks meiega.

In memoriam

Tallinna maleva auliige Viktor Salmre 20.05.1914 — 31.10.2012

Pärast Teist maailmasõda töötas Viktor Salmre majanduse valdkonnas ja tegutses motospordikohtunikuna. Alates 1961. aastast töötas ta pressifotograafina. Viktor Salmret autasustati Kaitseliidu teenetemedali I klassi ja Kaitseliidu Tallinna maleva teenetemärgiga ning ta oli Kaitseliidu Tallinna maleva auliige. Kindlameelset kaaslast mälestab Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja üksikkompanii.

Kaitse Kodu! 8/2012

RAHVUSARHIIVI FOTODE ANDMEBAAS

Viktor Salmre sündis 20. mail 1914 Narva-Jõesuus. Kaitseliidu Tallinna malevasse astus ta 1930. aastal 16-aastasena. Ta osales paljudel Kaitseliidu korraldatud motospordivõistlustel ja Kaitseliidu taastamise järel Kaitseliidu Tallinna maleva tegevustes.

Autasud

Kaitseliidu teenetemärkide andmine Kaitseliidu ülema 7. novembri 2012 käskkiri nr K-1-1-1/12/29531P Kaitseliidu seaduse § 11 lg 4, lg 7 p 8 ja lg 8 alusel, kooskõlas vabariigi valitsuse 5. oktoobri 1999 määrusega nr 286 „Kaitseliidu teenetemärkide kirjelduse ja statuudi kinnitamine” ning arvestades malevapealike ja Kaitseliidu peastaabi avalike suhete ja koostööosakonna juhataja ettepanekuid 1. Avaldan Kaitseliidu keskjuhatuse 18. oktoobri 2012 otsuse nr K-0.1-1/27736PR teenetemärkide andmise kohta 1.1. Valgeristi I klassi kavaler 1.1.1. Raivo LUMISTE nr 9 1.2. Valgeristi II klassi kavaleride nimekiri Tallinna malev 1.2.1. Erki VAIKRE nr 877 Alutaguse malev 1.2.2. Deiv BOGENS 1.2.3. Kalev-Tarvo PÄRN 1.2.4. Meelis TINNO

nr 878 nr 879 nr 880

Kaitseliidu peastaap 1.2.5. Peeter LAND 1.2.6. Ivar JÕESAAR

nr 881 nr 882

1.3. Valgeristi III klassi kavaleride nimekiri Pärnumaa malev 1.3.1. Vladimir JUHKOV nr 883 1.3.2. Marek LAANISTO nr 884 1.3.3. Teet KURS nr 885

Põlva malev 1.3.4. Roomet KOOL

nr 886

Tallinna malev 1.3.5. Aleksei KIVINUK 1.3.6. Pelle PEEK

nr 887 nr 888

Valgamaa malev 1.3.7. Kaimo VAHTRA 1.3.8. Kalvi KAART

nr 889 nr 890

Viru malev 1.3.9. Hillar PÄRTELPOEG 1.3.10. Enn HABAKUK

nr 891 nr 892

Alutaguse malev 1.3.11. Ingrid BLOK

nr 893

1.4. Teenetemedali I klassi kavaleride nimekiri Pärnumaa malev 1.4.1. Aare LAUR 1.4.2. Arvo TALTS 1.4.3. Jaanu KRIVONOGOV 1.4.4. Robert DANILSON 1.4.5. Arvi KAELEP 1.4.6. Jaan LÄÄNE 1.4.7. Artur LEHT 1.4.8. Jüri KASK

nr 371 nr 372 nr 373 nr 374 nr 375 nr 376 nr 377 nr 378

Küberkaitse üksus 1.4.9. Heino PIHLAP

nr 379

Põlva malev 1.4.10. Madis-Riho ALEP 1.4.11. Tarmo HALJAK 1.4.12. Olev LUTSAR 1.4.13. Madis SOMMER 1.4.14. Arvi SUVI 1.4.15. Avo KOSK 1.4.16. Heiki RAMMO 1.4.17. Raul HALJAKU

nr 380 nr 381 nr 382 nr 383 nr 384 nr 385 nr 386 nr 387

Saaremaa malev 1.4.18. Rein LEMBER 1.4.19. Sven ERNESAKS

nr 388 nr 389

Tallinna malev 1.4.20. Riho MAIPUU 1.4.21. Kalju TAMMJÄRV

nr 390 nr 391

Tartu malev 1.4.22. Riho ILLAK

nr 392

Viru malev 1.4.23. Raul JÄRVI 1.4.24. Jüri TIKKERBER

nr 393 nr 394

Alutaguse malev 1.4.25. Kalev NAUR 1.4.26. Valfred EMAJÕE 1.4.27. Karl VÄHK 1.4.28. Kalev NÕMMELOO

nr 395 nr 396 nr 397 nr 398

Rapla malev 1.4.29. Villu ÕUN

nr 399

1.5. Teenetemedali II klassi kavaleride nimekiri Pärnumaa malev 1.5.1. Riho VÕSUNURM nr 1384 1.5.2. Sander LÕSJUK nr 1385 1.5.3. Arvo RAAP nr 1386 1.5.4. Gerdo LIIVAMÄGI nr 1387 1.5.5. Vello SELTER nr 1388 1.5.6. Eduard KAKKO nr 1389 1.5.7. Jüri BÄÄRS nr 1390 1.5.8. Tiit RANNASTE nr 1391 Rapla malev 1.5.9. Merike TÜÜR

nr 1392

Jõgeva malev 1.5.10. Janek TŠELJADINOV nr 1393 Põlva malev 1.5.11. Hillar HEIL 1.5.12. Gunnar KAALESTE 1.5.13. Viktor KULLASAAR 1.5.14. Jaan RAMMUL 1.5.15. Rauno RAMMO 1.5.16. Heino LOODUS 1.5.17. Riskko JÕEOTS 1.5.18. Sven HANSEN 1.5.19. Aigar KOSK

nr 1394 nr 1395 nr 1396 nr 1397 nr 1398 nr 1399 nr 1400 nr 1401 nr 1402

1.5.20. Tarvo TALGRE

nr 1403

Saaremaa malev 1.5.21. Peeter KASK 1.5.22. Raivo KABUR 1.5.23. Andres KOLK 1.5.24. Aire PAHAPILL

nr 1404 nr 1405 nr 1406 nr 1407

Tallinna malev 1.5.25. Tiit KANT 1.5.26. Alar OLUP

nr 1408 nr 1409

Tartu malev 1.5.27. Osvald SALO

nr 1410

Valgamaa malev 1.5.28. Ülle SÄINAS 1.5.29. Piret VAHTRA 1.5.30. Vello ZUJEV 1.5.31. Valdeko NIELSON 1.5.32. Ivo JURAK 1.5.33. Jaana UKKUR

nr 1411 nr 1412 nr 1413 nr 1414 nr 1415 nr 1416

Viru malev 1.5.34. Martin MÄTAS 1.5.35. Rain LEICHTER 1.5.36. Kert KIRSIMÄE

nr 1417 nr 1418 nr 1419

Alutaguse malev 1.5.37. Janar LEHTLA 1.5.38. Uno MURUVEE 1.5.39. Toivo MIHHAILOV 1.5.40. Elle VINNI 1.5.41. Ülo KORJU 1.5.42. Eduard NIJAZOV 1.5.43. Ardo VOLMER 1.5.44. Arno KODU 1.5.45. Andrea EICHE

nr 1420 nr 1421 nr 1422 nr 1423 nr 1424 nr 1425 nr 1426 nr 1427 nr 1428

Sakala malev 1.5.46. Andrus PÕLDMA

nr 1429

Küberkaitse üksus 1.5.47. Andre HANSAAR

nr 1430

1.6. Teenetemedali III klassi kavaleride nimekiri Pärnumaa malev 1.6.1. Märten JUURSALU nr 3586 1.6.2. Ako HANSON nr 3587 1.6.3. Raini KAELEP nr 3588 1.6.4. Indrek KUMM nr 3589 1.6.5. Ants TILK nr 3590 1.6.6. Juhan TILK nr 3591 1.6.7. Tõnis TETSMANN nr 3592 1.6.8. Martin SEMPELSON nr 3593 1.6.9. Avo KAUN nr 3594 1.6.10. Viljar VEVERSON nr 3595 1.6.11. Martin LUMERA nr 3596 1.6.12. Vello KÄRMAS nr 3597 1.6.13. Mait LOHU nr 3598

Kaitse Kodu! 8/2012

nr 3599 nr 3600 nr 3601 nr 3602 nr 3603

Tartu malev 1.6.19. Kalev TOLLIMÄGI 1.6.20. Lauri TOLLIMÄGI

nr 3604 nr 3605

Jõgeva malev 1.6.21. Maris MÄEOTSA 1.6.22. Enn KRUMM 1.6.23. Olavi STRANDBERG 1.6.24. Ivar MÄERAND

nr 3606 nr 3607 nr 3608 nr 3609

Küberkaitse üksus 1.6.25. Andrus PADAR 1.6.26. Uko VALTENBERG 1.6.27. Margus PALA 1.6.28. Erkki LAANEOKS 1.6.29. Elika SADAM

nr 3610 nr 3611 nr 3612 nr 3613 nr 3614

Põlva malev 1.6.30. Rainer RAHASEPP 1.6.31. Anti SILGU 1.6.32. Rein VIST 1.6.33. Meelis IVASK 1.6.34. Elgo KALLIVERE 1.6.35. Jaan LANG 1.6.36. Veiko SOO 1.6.37. Raul LAINE 1.6.38. Leivo VUTT 1.6.39. Tarmo ARULEPP

nr 3615 nr 3616 nr 3617 nr 3618 nr 3619 nr 3620 nr 3621 nr 3622 nr 3623 nr 3624

Saaremaa malev 1.6.40. Arne LOORPUU 1.6.41. Tõnu MIKK 1.6.42. Toomas KASK 1.6.43. Indrek TEPPAN 1.6.44. Janno MURUVEE 1.6.45. Mare KIRR 1.6.46. Juhani PUTKINEN

nr 3625 nr 3626 nr 3627 nr 3628 nr 3629 nr 3630 nr 3631

Tallinna malev 1.6.47. Markko LEMBER 1.6.48. Siiri LÕUKE 1.6.49. Toomas NIINEMÄE 1.6.50. Tauno NIKKER 1.6.51. Andrus SOON 1.6.52. Priit OJAP 1.6.53. Tanel RANK 1.6.54. Arvo TALI

nr 3632 nr 3633 nr 3634 nr 3635 nr 3636 nr 3637 nr 3638 nr 3639

1.6.55. Daniel TIKKERBÄR 1.6.56. Timo TÄHT 1.6.57. Jaanus TALLO Rapla malev 1.6.58. Eda TOOMET 1.6.59. Liilia KESKÜLA

nr 3640 nr 3641 nr 3642 nr 3643 nr 3644

Viru malev 1.6.60. Kristjan MAURUS nr 3645 1.6.61. Targo TIKKERBER nr 3646 1.6.62. Veiko ALLIKSOO nr 3647 1.6.63. KAIDO METUS nr 3648 1.6.64. Vladimir TERTÕTŠNÕI nr 3649 1.6.65. Andres MOROZOV nr 3650 1.6.66. Heitti IRVAL nr 3651 1.6.67. Toorion OJAPERV nr 3652 Alutaguse malev 1.6.68. Eero STRAUSS 1.6.69. Alar HAAVALAID 1.6.70. Erkki ROOSNURM 1.6.71. Indrek TAPNER 1.6.72. Tomas JALAST 1.6.73. Andres NORMAK 1.6.74. Tõnis VÄLK 1.6.75. Ats HAAV 1.6.76. Kalle KARO 1.6.77. Janno TRAKS 1.6.78. Olev PUNG 1.6.79. Veikko LUHALAID 1.6.80. Sergei VARŠAVSKI 1.6.81. Jüri JÕGISOO 1.6.82. Andres KARU 1.6.83. Allan UKLEIKA 1.6.84. Marek RANNE 1.6.85. Tiit RAUD Valgamaa malev 1.6.86. Lauri EISLER 1.6.87. Kait KINGUMETS 1.6.88. Merje NIELSON 1.6.89. Armin ARAMAA 1.6.90. Jaan-Kaarel KUKK 1.6.91. Rita PÄRNIK 1.6.92. Arvo SUMBERG 1.6.93. Ants KRONBERG 1.6.94. Kirsti PAAVEL Sakala malev 1.6. 95. Ervin TAMBERG 1.6.96. Toomas TERAS

nr 3653 nr 3654 nr 3655 nr 3656 nr 3657 nr 3658 nr 3659 nr 3660 nr 3661 nr 3662 nr 3663 nr 3664 nr 3665 nr 3666 nr 3667 nr 3668 nr 3669 nr 3670 nr 3671 nr 3672 nr 3673 nr 3674 nr 3675 nr 3676 nr 3677 nr 3678 nr 3679

Järva malev 1.6.97. Merike EINMA

nr 3682

1.7. Teenetemedali eriklassi kavaleride nimekiri Pärnumaa malev 1.7.1. Mehis METS nr 726

Autasud

1.6.14. Aivo TAMM 1.6.15. Johannes KAKKO 1.6.16. Meelis SINIJÄRV 1.6.17. Raul SARANDI 1.6.18. Reimo RÄNDLA

Küberkaitse üksus 1.7.2. Matthew Daniel DINMOREnr 727 1.7.3. James Andrew POKORSKI nr 728 1.7.4. Brandon Michael JOHNS nr 729 Alutaguse malev 1.7.5. Evald JAKOBSON 1.7.6. Ants NURK 1.7.7. Jüri UUDEKÜLL

nr 730 nr 731 nr 732

Kaitseliidu peastaap 1.7.8. Varmo REIN

nr 733

2. Avaldan Kaitseliidu keskjuhatuse 1. novembri 2012 otsuse nr K-0.1-1/29237PR teenetemärkide andmise kohta 2.1. Teenetemedali I klassi kavaler Jõgeva malev 2.1.1 Alder GUSTKE nr 400 2.2. Teenetemedali II klassi kavaler Saaremaa malev 2.2.1. Lembit KIRS nr 1431 2.3. Teenetemedali III klassi kavaler Alutaguse malev 2.3.1. Indrek PÜVI nr 3683 2.4. Teenetemedali eriklassi kavaler Pärnumaa malev 2.4.1. Dairi ÕUN nr 734 Saaremaa malev 2.4.2. Mark ARETZ

nr 735

nr 3680 nr 3681

Autasustamine. Ergutamine Kaitseväe juhataja 7. novembri 2012 käskkiri nr 860P

Rahuaja riigikaitse seaduse § 15 lg 1 ning kaitseväe distsiplinaarseaduse § 13 lg 2 p 2 ja § 14 lg 2 alusel, arvestades kaitseministri 17. detsembri 2009 määruse nr 37 „Kaitseväe teenetemärkide kirjeldus ja andmise kord“ § 4 lg 1 p 2 ja lg 3, § 9 lg 2, § 10 lg 1 p 4 ja lg 2 ning § 11, seoses Kaitseliidu 94. aastapäevaga ning võttes arvesse esitatud taotlust 1. Autasustan kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest Kaitseliidu Saaremaa maleva staabiülemat kapten Kristian KIVIMÄEd kohusetundliku ja eeskujuliku teenistuse eest Kaitseliidus. 2. Annan tänukirja Kaitseliidu Järva maleva staabi väljaõppesektsiooni väljaõppeülemale kapten Janek MÄNNIKule pikaajalise ja kohusetundliku teenistuse eest.

Kaitse Kodu! 8/2012

Maailmapilk

Kes on terve, see on vaba

eptembrikuu viimasel neljapäeval rivistusid võistlejad kolmeteistkümnendat korda kindral Laidoneri kunagisele koduõuele Viimsi mõisa. Pärast brigaadikindral Riho Terrase ja teiste tervitussõnu anti kindral Laidoneri olümpiateatejooksu lähe. Kindral Laidoner oli teatavasti üheksa aastat Eesti Olümpiakomitee juht ja tal olid erilised teened meie legendaarsete võitude sepistamisel, eriti 1936. aastal Berliinis. Olümpiamängud kannavad endas rahuaadet, Eesti väejuht sümboliseerib vabadusaadet. Rahu ja vabadus on teineteisest lahutamatud — kumbagi neist ei ulatata hõbekandikul. Kindrali mälestusele ja olümpia-aatele pühendatud teatejooks on kutsutud looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahele. Mõisapargis peetaval võistlusel osalevad kaheksaliikmelised võistkonnad, arvestust peetakse kuues võistlusklassis, sh kaitsevägi, põhikoolid (noorkotkad-kodutütred), gümnaasiumid, spordiklubid jt. Tänavu osales rekordiliselt 45 võistkonda, anti kaks lähet. Kaitseväe parimad olid Suurtükiväepataljon, Staabi- ja Sidepataljon ning Vahipataljon, järgnesid merevägi, Lõuna kaitseringkond ja Pioneeripataljon. Spordiklubide jt hulgas oli parim Sisekaitseakadeemia meeskond, põhikooliõpilastest Tallinna Reaalkooli, gümnaasiuminoortest Jakob Westholmi gümnaasiumi võistkond. Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide osavõtt on aastati olnud erinev, kuid üldiselt vähene. Selle üheks põhjuseks peetakse asjaolu, et erinevalt kaitseväest pole Kaitseliidul kindlat spordijuhti, kes varakult võistkondi tegutsema õhutaks. See oluline ametikoht tuleks Kaitseliidus ehk luua, sest sport ja kehakultuur on valdkonnad, mille kaudu organisatsioon muutub veelgi nähtavamaks. Pealegi aitab see selgelt kaasa riigikaitseliste eesmärkide saavutamisele. Võistlusklasside võitjad said auhinnaks muu hulgas Kindral Laidoneri Seltsi algatusel kirjastatud raamatu „Iseolemise vägi“, mis räägib Kindral Laidoneri Seltsi ja kindral Laidoneri muuseumi saamisloost ning tähendusest, samuti seltsi ja muuseumi rajajast, 98-aastaseks elanud kunagisest kaitseliitlasest Rein Randveerest. Kindral Laidoneri Selts on oma põhikirjaliste eesmärkide poolest Kaitseliidu loomupärane partner ja aatekaaslane. Selliseid seltse on veelgi: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Eesti Lipu Selts, ka Eesti Muinsuskaitse Selts. Viimatinimetatu pühitseb 12.12.12 oma 25. sünnipäeva. Veerandsajanditagusel muinsuskaitseliikumisel oli Eesti vabaduse tagasivõitmisel oluline roll — meenutagem kas või sinimustvalgete lippude massilist tänavale toomist Tartu muinsuskaitsepäevadel aprillis 1988, mille järel lipud jäidki välja. Samuti Vabadussõja ausammaste ulatuslikku taastamist. Paljud Kaitseliidu taastajad olid ühtlasi olulised teerajajad muinsuskaitseseltsis. Nüüd, mil teine Eesti aeg ületab peagi pikkuselt esimese, on õige hetk küsida: kas vajame taas kord toonast koostöövaimu, ühiselt tegemise indu ehk — nagu tänapäeval on kombeks ütelda — sünergiat? Head näited on omast käest võtta. Kindral Johan Laidoneri Selts on juba aastaid üheskoos Kaitseliiduga mälestanud 3. jaanuaril kell 10.30 Vabadussõjas langenuid, üheskoos on toodud ja tervitatud võidutuld selle teekonnal Eesti sõjameeste mälestuskirikust Toris vastava aasta paraadilinna. Eesti Lipu Seltsi eestvedamisel on Kaitseliit, Naiskodukaitse, Noored kotkad ja Kodutütred 4. juuni varahommikul tervitanud hümni saatel Pika Hermanni tippu tõusvat riigilippu. Eraldi võttes võivad need asjad tunduda tagasihoidlikuna. Kui nad aga toimivad üheskoos ja aastast aastasse, on neil sügavam mõju. Nad mõjutavad hoiakuid ja maailmavaadet. See ongi osa isamaalisest kasvatusest selle sõna kõige loomulikumas tähenduses. See harjutab hoiduma küsimast üksnes seda, mida minu riik mulle annab. Ja õpetab hoopiski küsima: mida saaksin mina oma riigile anda? Kui nii õpiksid küsima väga paljud, oleks meie riik praegusest kindlasti etem. Tulles tagasi aga algusse, olümpiateatejooksu juurde, peame möönma: seegi on hea näide isamaalisest kasvatusest. Ent mitte ainult ideoloogilises mõttes, mitte ainult aatena. On veelgi käegakatsutavam mõõde: praktiline, ennast proovile panev eluhoiak. Õhtumaine heaoluühiskonnale rajatud mõtteviis on meiegi rahva viinud ohtlikule mugavuse ja naudingu teele. Ajalugu on aga korduvalt kinnitanud: need teed ei vii mitte kusagile mujale kui rappa. Ja see pole tühipaljas sõnakõlks. On oluline aru saada, et maailm, milles me elame, on üsna kare, siin tuleb pingutada, et kestma jääda. Kehaline pingutus, et oma tervis alles hoida, on esimene ja kõige vältimatum samm sellel lõputul teel. Seepärast, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, kõik jooksma kindral Laidoneri XIV olümpiateatejooksul tuleva aasta septembrikuu viimasel neljapäeval! Enne seda aga, andes vaimusilmas au vanaisade põlvkonnale, kogunegem kaitseväe kalmistule Vabadussõja mälestusehitise kauaoodatud taaspühitsemisele 28. novembril.

TRIVIMI VELLISTE, Kaitseliidu Toompea malevkonna liige

Kaitse Kodu! 8/2012

Kõrvetav külm, lumi ja jää kõikjal, kuhu silm ulatub, mäetipud, mis kerkivad pilvepiirile ja ilmselt kõrgemalegi, peadpööritavad tõusud ja laskumised, hingematvad vaated, suuskade krudin igikeltsal päevast päeva ja nädalast nädalasse. Ei, tegemist ei ole ekspeditsiooniga igavese talve kuningriiki ega puhkusereisiga maailma katusele Mount Everestile, vaid tüüpilise rutiiniga Norra armee korraldatud talvise sõjapidamise kursusel, millest on mitmel korral osa võtnud teiste hulgas ka eestlased nii kaitseväest kui ka Kaitseliidust.

Kasutatud kirjandus Norra armee õppematerjalid. Kitsing, Kristel 2011. Talv ei ole vaenlane, vaid pigem liitlane. Kaitse Kodu! 2, lk 16—18.

Põhiteema

Sõjapidamine talvetingimustes K

ursuse eesmärgiks pole õpetada osalejaid sõdima, vaid sõjapidamise juures talvetingimustega arvestama. Talv ei ole vaenlane. Talv on liitlane sellele, kes oskab talvetingimustes paremini hakkama saada, kasutades selleks nii olemasolevat varustust kui ka teadmisi ja oskusi. Kuigi eestlastele meeldib end pidada põhjamaalasteks, kes teavad talvest, lumest ja külmast peaaegu kõike, ei maksa kõrvale heita ka teiste kogemusi. Norrakatel on selles valdkonnas kõvasti kogemusi, nad on nende omandamiseks kulutanud hulga aega ja raha ning saavutanud kompetentsi, mida hindavad isegi suured militaarriigid. Sellepärast otsustaski Kaitse Kodu! heita pilgu Norra armee talvise sõjapidamise kursusele ja jagada mõningaid sealt ammutatud tarkusi ka oma lugejatega, sest lumise aastaaja alguseni pole enam kuigi palju aega.

Laskepositsioonide ehitamisel tuleb arvestada, et laskurid ei peaks liiga kaua lamama, sest külmunud maapind ja vähene liikumine võivad tekitada külmakahjustusi. Eelistatud on püsti või põlvelt laskepositsioonid, aga kui neid pole võimalik mingil põhjusel rajada, tuleb kasutada kindlasti mingit alust. Kelk sobib selleks lausa suurepäraselt

Kaitse Kodu! 8/2012

Põhiteema

Kuigi see võib tunduda üllatusena, on lumi üsna tõhus kaitsevahend käsitulerelvade ja isegi kuulipilduja eest. Kui kasutada trambitud lund, jääd või jää ja lume segu, muutub kaitse veel tõhusamaks. Lisades segule liiva, on positsioon juba hästi kindlustatud

Kuuli läbivuse tabel Materjal

Miinimumpaksus

Värskelt sadanud lumi

400 cm

Pakitud lumi

200 cm

Külmunud lume ja jää segu

150 cm

Jää ja liiva segu

50 cm

Kohane riietus tagab võitlusvõime talvetingimuses. Kahjuks ei suuda ükski rõivase üksinda anda piisavalt kaitset karmide ilmastikuolude eest. Kihiline riietumine tagab paindlikkuse aga igasugustes tingimustes

Veekogude ületamine on talvise sõjapidamise üks raskemaid osi, sest kunagi ei tea, kui paks on jää ja mis on selle all. Ka on veekogusid katval jääl talvel paks lumi, mis on juba ise ohtlik. Võimalusel on mõistlik veekogusid üldse vältida

Pea ja kaela kaudu kaotab inimene ligikaudu pool oma kehasoojusest. Samuti läheb suur osa soojusest kaduma sõrmede ja varvaste kaudu, sest nende pealispinna ja suuruse suhe on märkimisväärne. Keha aga hakkab temperatuuri alanedes verd väljaulatuvatelt kehaosadelt, nt sõrmedelt-varvastelt, ümber juhtima, et kaitsta elutähtsaid organeid. Sellepärast tulebki külmakahjustuste vältimiseks kasutada kõiki võimalikke abivahendeid alates sallidest ning lõpetades sokkide ja kinnastega

Kaitse Kodu! 8/2012

Põhiteema Ööbimis- või majutuskoha saab rajada ka lumehunnikusse või tuisuvaalu, mis on piisavalt kõrge ja tihke. Loomulikult tuleb sel puhul järgida teatud nõudeid, et konstrueeritav ehitis ei oleks ohtlik selle kasutajatele. Mõistlik on teha mitu väikest onni ühe suure asemel, sest need on vastupidavamad

Üks norrakate hinnatumaid varustuselemente on võrkpesu, mis on kerge ega takista liikumist. Kõige olulisem on aga võrkpesu juures see, et tänu sellele tekib keha ning järgmise riidekihi vahele õhkpolster, mis ei lase külma kuigivõrd ligi, sest õhk on teatavasti halb soojusjuht

Kaitse Kodu! 8/2012

Põhiteema

Lagedal ja tuulisel alal tuleks telgi ümber ehitada tuuletõke. Telgi püstitamiseks saab edukalt ära kasutada ka oma suusavarustust, kui midagi muud käepärast ei ole

Võitlusvõime säilitamiseks on oluline järgida rutiini. Sõidu ja puhkepeatuste valik peab olema selge ja läbi harjutatud, et kõik teaksid, kuidas käituda

Talvistes tingimustes võitlusvõime säilitamiseks on oluline osa toidul, sest külmas tarbib inimene rohkem energiat. Kuigi enamasti leitakse midagi hamba alla kaasasolevast ratsioonist, ei maksa iial põlata värsket kraami, sest üksluine söök hakkab lõpuks mõjutama ka kõige kõrgema moraaliga võitlejat

Kaitse Kodu! 8/2012

Kuidas sisseharjunud mõttemalle muuta ja paremini juhtimisega toime tulla, seda on Kaitseliidu instruktorid käinud Gruusia Rahvuskaardile õpetamas juba kaks korda. ASSO PUIDET Vabatahtlik reporter

iimati viidi juhtimiskursus läbi juuni keskel Nõukogude ajal Rakvere sõpruslinnaks olnud Senaki linnast kümnekonna kilomeetri kaugusel mägedevahelises orus Santa välibaasis. Seal said Kaitseliidu kolm instruktorit koos sama paljude Taani kodukaitseakadeemia ui kompaniiinstruktoritega nautida ülem annab kõike, mida üks välibaas rühmaülepakkuda suudab. „Elasime telkides, pesime male käsu, siis rühja sõime nendeks tege- maülem ei torma vusteks kohandatud konteinerites,“ iseloo- ülesannet täitma, mustas Kaitseliidu Kooli vaid teeb selle eninimressursi arendamise dale selgeks ehk õppesuuna juhataja analüüsib üleskohusetäitja Juhan Aus annet, eesmärki, sealseid olmetingimusi.

keskkonda ja muid faktoreid.

Tark ei torma

„Võib tunduda lihtne, aga reaalsuses ülesandeid täites unustatakse tihtipeale need algtõed ja tormatakse informeerimise järel töösse,“ ütles Aus, kelle sõnul on igal etapil siiski kindel eesmärk ja seda nii meeskonnaloome kui ka ratsionaalse juhtimise seisukohalt. Pole sisulist vahet, kas tegu on tsiviil- või militaarstruktuuri juhtimisega. Abstraktne mõtlemine, arutlemisoskus, planeerimisvõime, arusaamine, head sotsiaalsed oskused ja erialane kompetentsus kuuluvad pädeva juhi oskusteportfelli mõlemas sfääris.

Habet ei hakita Ent kuidas Taanist ja Eestist pärit põhjamaa mehed suudavad neid väärtusi edasi anda kuumaverelistele grusiinidele, kes ehk selle asemel, et pikalt analüüsida ja selgitada, haaraksid meelsamini saabli ja raiuksid allumatul vuntsid maha? See on muidugi kunstipärane liialdus, ja nagu Aus märkis, siis üldjuhul Gruusia armees vuntse ja habemeid ei kantagi – vähemalt tema pole oma silmaga ühtki sellist mundrimeest seal kohanud. Ning ega grusiinid Ausi hinnangul nii väga eestlastest erinegi. „Inimesed on igal pool samasugused – keevalisi ja rahulikke on nii Eestis kui ka Gruusias – ja samamoodi on juhtimisvead ühesugused,“ rääkis ta. Üks suurimaid süsteemseid erinevusi on Ausi sõnul ehk see, et Gruusia armees on otsustamine

Kursus viidi läbi Nõukogude ajal Rakvere sõpruslinnaks olnud Senaki lähistel asuvas välilaagris

JUHAN AUS

Esimene päev kulus Ausi sõnul aklimatiseerumiseks. Seejärel algas ettevalmistus koos Taani kolleegidega ja siis juba päev-päevalt intensiivistuv kuuepäevane kursus, mille sisuks inimese- ja ülesandepõhine juhtimine: juhtimisfunktsioonid, motiveerimine, lepitamine, kommunikatiivsed oskused jne. Lahti seletades toetub juhtimine ehk tegevused, mida juht selleks, et eesmärgile jõuda, teeb, neljale sambale, milleks on informeerimine, algatamine, reguleerimine ja hindamine.

Näiteks kui kompaniiülem annab rühmaülemale käsu, siis rühmaülem ei torma ülesannet täitma, vaid teeb selle endale selgeks ehk analüüsib ülesannet, eesmärki, keskkonda ja muid faktoreid. Seejärel informeerib ta üksust ehk algatab töö, jagades ülesandeid, ja selgitab protseduure, reguleerides nii töö käiku. Ning lõpuks, ülesande sooritamise järel, hindab tegevust ja annab selle kohta tagasiside.

Koostöö

Kaitseliidu Kool Gruusias

Koostöö

JUHAN AUS

Abstraktne mõtlemine, arutlemisoskus, planeerimisvõime, arusaamine, head sotsiaalsed oskused ja erialane kompetentsus kuuluvad pädeva juhi oskusteportfelli

koondunud ülespoole ja alama astme juhtidel ei ole kuigi palju otsustusõigust. Meil aga vastupidiselt on otsustusõigus pigem alla delegeeritud, seega kasutavad juhid rohkem alluvate ekspertiisi. „Sellise käitumismudeli muutumine ei ole aga kaheksa kursuse, 240 kursuslase ja 640 koolitustunniga võimalik,“ pidi Aus nentima, lisades, et ega neilt 31 viimati kursuse läbinultki eeldata juhtimiskäitumisealaseid kannapöördeid.

ega neid ka kontrollida. „Et tegemist on hoiakuid muutva kursusega, mis ühtlasi annab ka praktilisi näpunäiteid ning töövahendeid, nagu lepitamine ja arenguvestluste läbiviimine, siis meie muutusi ei näe,“ ütles Aus. Tema selgitusel on see, kas ja kuidas antud teadmisi ja oskusi rakendatakse, ikkagi õppiva osapoole otsus. Mis aga ei tähenda, et koolitajad poleks seadnud endale eesmärke. On, ja need on olemuselt lihtsad ja konkreetsed. Peamiseks eesmärgiks on Gruusia Rahvuskaardi arengu toetamine, aga kui rääkida koolituse poolelt, siis õppija arendamine uute teadmiste kaudu ja tema oskuste omandamisest tuleneva käitumise suunamine. Kaitseliidu Kooli poolt vaadates on aga eesmärgiks koolitajatele rahvusvahelise töökogemuse pakkumine. „Riikliku tasandi üle võin ainult spekuleerida, kuid pakun, et võib-olla see, et kolm riiki teevad koostööd,“ ütles Aus end uskuvat, et koostööst võidavad kõiki osalejad.

Võidavad kõik Nagu Aus märkis, ei saa tema ega teised instruktorid omalt poolt kellelegi teguviise peale suruda Tegemist on hoiakuid muutva kursusega, mis ühtlasi annab ka praktilisi näpunäiteid ning töövahendeid, nagu lepitamine ja arenguvestluste läbiviimine

JUHAN AUS

Viimase kolme aasta jooksul on Kaitseliidu Kool viinud Gruusias läbi kaks instruktori treeneri kursust, neli instruktorikursust ja kolm juhtimiskursust. Kaitseliidu vabatahtlikke instruktoreid on kaheksal kursusel osalenud õpetajatena üheksa. Veel sel aastal on ees ootamas üks juhtimiskursus. Järgmiseks aastaks on samuti planeerimisel neli juhtimiskursust. 2014. aastal näevad plaanid ette juhtimiskursused Gruusia Rahvuskaardile üle anda ja seejärel toetada kursuste läbiviimist mentoritega.

Ja ehkki praegu on instrueerimine ühesuunaline, ei saa välistada, et mingil hetkel tulevad grusiinid ka meile kogemusi jagama ja peavad näiteks Kaitseliidu Koolis mõne loengu. „Iial ei või teada,“ märkis Aus. Kaitse Kodu! 8/2012

ühtsuses peitub jõud Tavaliselt liituvad pojad Kaitseliiduga isa eeskujul, aga Sinivee pere meestega oli asi vastupidi: kõigepealt astus organisatsiooni üks poeg, siis teine ja alles seejärel võttis end kokku ka isa. KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

raeguseni pole keegi Siniveedest pidanud kahetsema otsust Kaitseliitu astuda, sest kõik kolm on leidnud seal oma vajadustele, soovidele ja oskustele vastava koha. Poeg Kristo (31) tegutseb Pärnumaa maleva Korbe malevkonna sisekaitsekompanii pealikuna, tema noorem vend Egert (23) on sealsamas rühmaülem ja isa Andres (54) on perepeale kohaselt võtnud enda kanda poegade kõhutäite

Persoon

Sinivee perekonna meeste eest hoolitsemise ning juhatab nende üksuse väliköögimeeskonda. Loomulikult ei ole mehed jõudnud sinna, kus nad praegu on, üleöö, vaid on pidanud selleks omajagu vaeva nägema, hakates peale sisuliselt päris nullist ja liikudes järk-järgult edasi. Esimese, kõige raskema sammu sel teekonnal astus Kristo, teistel läks liitumine Kaitseliiduga juba märksa libedamalt.

Üks ees, teised järel „Mina olin esimene,“ kinnitab Kristo, kel tekkis huvi militaarvaldkonna vastu juba ajateenistuses olles. Paraku ei leidnud ta siis endale sobilikku teenistuskohta, sest kodulinnast ära kolida ta ei tahtnud, aga kaitseväe Pärnu väeosa oli parasjagu oma tegevust koomale tõmbamas, ning sinnapaika see plaan jäigi. Mõte end riigikaitses rakendada aga ei kadunud noore mehe peast kuhugi, pigem ootas

KRISTJAN PRII

Kristo, Andres ja Egert Sinivee pärast Pärnumaa maleva patrullvõistlust Sookoll, kus igaüks neist oli oma ülesannetes tegev

Kaitse Kodu! 8/2012

Persoon

külmakraadiga metsa, kui see sulle huvitav ei tunduks,“ arutleb ta, kuid lisab kohe, et ekstreemsed situatsioonid ja põnevad olukorrad pole ainsad asjad, mis teda Kaitseliidus köidavad. Lisaks nendele hindab Egert organisatsioonis võimalust end pidevalt harida ja täiendada. „Alguses mul mingit kindlat eesmärki ei olnudki. Peaasi, et põnev oleks. Hiljem hakkas aga tekkima järjest rohkem võimalusi enda harimiseks valdkondades, mida tavakoolis ei puudutata, ning see paeluski mind,“ räägib hiljuti Kaitseliidu Koolis rümaülema kursuse lõpetanud Egert.

KRISTJAN PRII

Kristo on leidnud Kaitseliidust ka hobi: talle meeldib osaleda patrullvõistlustel. Tihti kroonib tema pingutusi edu, mille üheks tunnistuseks on tänavuse Sookolli esikoht

see õiget aega ja kohta, mil uuesti esile kerkida. 2007. aastal see ka juhtus.

õik kolm

Samas tunnistab pereSiniveed isa, et noorte poistega on leidnud metsas võidu jooksmine ei ole talle esmatähtis. Kaitseliidus oma Oma koha on ta leid- vajadustele, soonud nende toetamises. videle ja oskustele „Minule on põhiline, et vastava koha. poisid süüa saaksid ja sellega ka rahul oleksid,“ ütleb Andres, kes on parema toitlustamise tagamise huvides ka Naiskodukaitse korraldatud välikokakursuse läbinud. Isa panust hindavad pojad kõrgelt, sest nad teavad, kui keeruline on muude tööde ja toimetamiste kõrvalt Kaitseliidu tegemisteks aega leida. Võimalusest üksteisele toetuda on neil selle juures palju abi olnud.

„Kaitseliitu sattusin tänu ühele endisele alluvale, kes töötas sel ajal minu autoremonditöökajas ja -pesulas. Ta oli aktiivne kaitseliitlane ja kutsus mind õppusele kaasa. Et see valdkond mulle nagunii huvi pakkus, siis ka läksin,“ meenutab Kristo, kelle esimene ametikoht Kaitseliidu struktuuris oli kuulipilduri abi. Ülla eesmärgi nimel pole Siniveedel millestki kahju. Pildil Andres Pärnu lasteküla kasvandikele välikööki tutvustamas

Isa Andresele pakkus Kaitseliit juba pikka aega huvi, kuid tema liitumissoovi pärssisid mitmed asjaolud, mille hulgas olid olulisel kohal nii mitte just kõige paremad kogemused Nõukogude armeest kui ka Kaitseliidu algusaja vastuoluline maine. Alles poegade positiivne kogemus pani ta organisatsiooniga ühinema. Vanus polnud selle juures mingiks takistuseks. „Mingit hirmu ma oma vanuse pärast ei tundnud,“ ütleb Andres ja jätkab muheledes: „Maha mind ikka ei jäeta, kui ma neile järele ei jõua.“

Egerti liitumine kulges umbes samamoodi, kuigi tema kaasajaks oli juba Kaitseliidus tegev vend Kristo. „Läksin temaga laskelaagrisse kaasa. Mulle väga meeldis seal ja nii see läks,“ laseb Egert silmade eest läbi sündmused, mis ta Kaitseliitu tõid. Teatud rolli selle juures mängis ka adrenaliin, mis vere noormehe soontes kiiremini voolama pani. „Sa ei ju ei läheks vabatahtlikult talvel kolmekümne

Raskused ei lahuta, vaid liidavad

KARRI KAAS

Kuigi tavaliselt jääb perekonnas peale kõige vanema liikme sõna isegi siis, kui lapsed on täiskasvanuks saanud, Siniveede puhul see ei kehti. „Kristo on meie pealik. Nagu tema ütleb, nii ka tehakse,“ ei näe Andres midagi halba selles, et poeg teda vajadusel käsutab. Seda küll ainult õppustel ning sealgi mitte alati. „Eks me aruta asju omavahel ka ja jõua kompromissile, kui seda vaja.“

Tema sõnu kinnitab ka Kristo ise. „Ühes üksuses on hea koos olla,“ ütleb ta ning toob peamise põhjusena välja omavahelise suhtlemise. „Mõned asjad on ilma ütlematagi selged, sest saame mured ja probleemid vabal ajal – kas nädalavahetusel saunalaval istudes või mingi muu ühise tegevuse käigus – läbi arutada. Mõnikord tekib mõni erimeelsus, kuid riius ei ole me kunagi.“ Veel leiab Kristo, et Kaitse Kodu! 8/2012

Persoon

Ehedaks näiteks, et see mõttekäik toimib, on tema vend Egert, kes alustas Kaitseliidus tavalise malevlasena ning on nüüd tõusnud rühmaülemaks. „Kaitseliit on mulle andnud võimaluse õppida ning ja arendada. Olen omandanud teadmisi, mida saab ka igapäevaelus rakendada,“ jutustab noormees. Enda kavatsuste osas eelistab ta erinevalt vennast jääda tagasihoidlikuks. „Väga suuri plaane ei hakka tegema, kõigepealt on vaja väikesed asjad korda ajada.“

Praktilise mehena kavatseb isa oolimata Andres jääda ka edaspidi oma kiirest eluliistude juurde. „Mina kavattempost pole sen ikka paremini süüa teha, et poistel metsas mõnus oleks,“ ükski Sinivee veel ütleb Andres kergelt muheledes kaalunud Kaitseliidu ja jätkab siis juba tõsisemalt: tegemistest kõrvale „Arenemisvõimalusi on selles tõmbumist. valdkonnas palju. Mitte ainult söögitegemise juures. Väliköögimeeskonnal on ka muid ülesandeid.“

KRISTJAN PRII

Kristo usub, et Kaitseliit on rahvaorganisatsioon

ühes üksuses olemine aitab ka eraelu paremini korraldada, sest kõigil on graaﬁkud niigi tihedad ja kohustusi palju. Alati ei saa kõike ise teha ja siis on hea, kui kõrval on keegi, kellele saab osa koormusest üle anda. Näiteks kui on vaja last lasteaiast ära tuua või kedagi töö juures asendada.

Kõik see ei oleks muidugi võimalik, kui puuduks naispere toetus. Ise nad küll Kaitseliitu ega mõnda selle eriorganisatsiooni ei kuulu, kuid meeste ettevõtmisi nad ei sega. „Minu naisel on pigem hea meel, kui ma metsa õppusele lähen,“ ütleb Andres muigamisi. „Ta saab siis rahulikult kodus olla,“ lisab ta selgituseks. „Ega ilma pere toetuseta väga kaugele jõua,“ lõpetab Kristo teiste noogutuste saatel.

„Oleme üksteise ametid tänu sellele ära õppinud,“ ütleb Kristo naerdes, kuigi tegemist pole naljaga. Tööandjad küll teavad, millega nad tegelevad, kuid töö on sellest hoolimata vaja ära teha. Nii vedasidki poisid Pärnus Andrese asemel liha laiali, kui too oli välikokakursusega mullusel Kevadtormil.

Järelkasvu eest tuleb hoolt kanda, arvab ka Egert

See aga ei pea olema takistuseks. „Ma tean, et mingilt maalt saavad kindlasti minu enda teadmised otsa,“ on Kristo veendunud, kuid ei lase end sellest häirida, sest silmas on vaja pidada ka suuremat pilti. Kõike ei peagi ise oskama ja teadma, märksa olulisem on teisi innustada ja motiveerida. „Hea on, kui ma suudan meestele esmased teadmised anda. See paneb neid endid mõtlema enesetäiendamisele.“ Kaitse Kodu! 8/2012

KRISTJAN PRII

Hoolimata kiirest elutempost pole ükski Sinivee veel kaalunud Kaitseliidu tegemistest kõrvale tõmbumist, sest allaandmine pole nende loomuses. Loobumist takistavad ka tulevikuplaanid, mille täitumist peavad mehed oluliseks. Eriti Kristo, kes tahab oma kompaniist vormida toimiva ja pädeva üksuse. „Minu plaan on kasvatada see üksus, mida ma juhin, vähemalt poole suuremaks, kui see alguses oli,“ paljastab Kristo oma esimese eesmärgi, mis rõhub pigem kvantiteedile. Samas pole ta ära unustanud ka kvaliteeti. „Tahaksin tuua õppustele sisse erinevaid tahke, et ei tekiks mingit rumalat rutiini. Selleks tuleb leida üles need huvitavad sädemed, mis inimesi köidavad,“ räägib ta, andes endale siiski aru, et alati ei pruugi tema oskustest ja teadmistest piisata.

Väljaõpe

5 X SAKALA MALEV

Tugevdatud staabi- ja tagalakompanii moodustas oma paiknemisala ette kaitsekeskuse — see oli koht, kus tuli anda vastasele otsustavad lahingud

Mulgi Mäss ühendas reservõppekogunemise maleva aastaõppusega Sakala maleva tänavust tegevusaastat jäävad ilmestama muudatused isikkoosseisus ja struktuurides. Muudatuste tagajärjed olid raskesti prognoositavad, kuid Mulgi Mässuks ühendatud reservõppekogunemine ja maleva aastaõppus veenavad meid, et muudatused olid vajalikud.

REIN KIKAS ja ARLI OKAS Kaitseliidu Sakala malev

aitseliit tundub mõnelegi kõrvalseisjale hoomamatu organisatsioonina, mille puhul saadakse võib-olla aru, miks ja mida tehakse, kuid mõistmatuks jääb, kuidas suudetakse eesmärke täita, kui organisatsiooni ridades on enamasti pelgalt vabatahtlikud. Kaitseliidu eesmärgid on ju selgelt militaarsed, seotud rahu-, kriisi- ja sõjaajaga ning nende elluviimiseks on vaja terviklikke ja hästi kokkuharjutanud allüksusi, mitte ajaviiteks kokkutulevat seltskonda, kes olemasolevale elutarkusele tuginedes midagi pooleldi sunnil ära teeb. 22

Muutuste vajalikkusest Sakala maleva näitel Kui lugeja nüüd arvab, et vastus küsimusele, kuidas see on võimalik, on lihtne või endastmõistetav, siis aasta tagasi ei olnud Sakala malevas sellele kuigi kerge vastata. Aga just sellele küsimusele püüdis vastust leida 2011. aastal Sakala maleva pealiku ametisse asunud major Kalle Köhler. Oli selge, et malevas oli vaja muutusi, kuid milliseid, vajas selgitamist. Olid olemas mõned allüksused ja mõned juhid, midagi tehti, kuid kogu tegevus oli kaootiline ja lähtus pigem hetkeemotsioonidest kui püüdest püstitatud eesmärke ellu viima. Olid pealikud, kes tundsid küll oma alluvaid, kuid samas ei olnud paljud nende hulgast ise teadlikud sellest, kellele nad alluvad. Kohati ei teadnud allüksused oma eesmärki, ammugi veel kõrgema üksuse oma. Kompaniipealikul oli ilmselgelt võimatu täita tema allüksusele püstitatud eesmärke, sest kompanii struktuur ei toetanud seda. Rühmad olid kompaniidesse sattunud pooljuhuslikult, nagu ka isikkoosseis nendesse. Territoriaalsuse põhimõte allüksuste komplekteerimisel oli mobiilseks muutunud liikmeskonna elukorraldusele jalgu jäänud. Kaitse Kodu! 8/2012

juhtivkoosseis

Seetõttu tuli 2012. aasta alguses allüksustel pealikute otsuseid suhteliselt pimesi usaldada. Arusaadavalt ei saanud aga Kaitseliidu peastaap malevapealikut pimesi usaldada, vaid nõudis vastavasisulisi analüüse ja järelemõtlemisaega, et olla kindel, et struktuurimuutused võetakse ette õigetel põhjustel. Siinkohal ei saa kedagi hukka mõista, sest teatavasti hääletab vabatahtlik kaitseliitlane valede otsuste puhul jalgadega. Malevapealik toetus aga allüksustest saadud vastukajale, võttis riski ning viis sisse muudatused juhtivkoosseisus ja struktuurides. Muudatused juhtivkoosseisudes tähendasid seda, et malevapealik tegi oma valikud kompanii- ja malevakonnapealiku osas, kes omakorda pidid tegema korrektuurid rühmapealikute ja jaopealikute osas. Üks muudatusi tunda saanud allüksus oli Lembitu üksikkompanii, mis transformeerus üks ühele staabi- ja tagalakompaniiks, mille juhiks sai malevapealiku ettepanekul nooremleitnant Arli Okas. Sellest kompaniist sai allüksus, millel said pärast struktuurimuudatusi olema kõik rühmad ja rühmapealikud, kuid puudus funktsioonikohane kokkuharjutamine ja rühmade harjumus seostada oma tegevust teiste allüksustega.

ja malevas vastuseisu muudatustele peaaegu ei olnud.

Muutustest Mulgi Mässuni

Väljaõpe

Pärast mitmeid kohtumisi ja konsultatsioone erinevates allüksustes mõistis värske malevapealik, et peamiseks probleemiks on puudulike erialateadmistega juhtivkoosseis. Allüksuste pillutatus ja koordineerimatu juhtimine põhjustas kaootilist väljaõpet ja isikkoosseisu passiivsust ehk paljud tegevliikmed ei teadnud, kes on nende otsene pealik, ärast mitmeid millega nende allüksus kohtumisi ja tegeleb ja milleks on allükkonsultatsus ette nähtud. Siinkohal võib tõmmata paralleeli sioone erinevates meditsiiniga: patsiendile allüksustes mõistis tuleb panna õige diagnoos, värske malevapealik, siis saab määrata ka õige ravi. Seda, kas diagnoos et peamiseks proboli õige, saab aga hinnata leemiks on puudulike ainult tagantjärele. erialateadmistega

Pärast muudatuste elluviimist oldi aga ainult raske teekonna alguses. 2012. aasta suursündmuseks oli sügiseks planeeritud staabi- ja tagalakompanii (StTaKo) reservõppekogunemine (RÕK), mille sisse oli integreeritud maleva aastaõppus Mulgi Mäss. Maleva- ja kompaniipealiku ees seisis ülesanne viia allüksused sellisele tasemele, et neil tekiks ettekujutus StTaKo funktsioonist ja tegevusest. Kuna vastne kompaniipealik oli lõpetamas Kaitseliidu Kooli kompaniiülema kursust, oli järgmine tasand rühma- ja jaopealikud. Need on esimesed isikud, kelle arusaamisest ja oskustest sõltub allüksuste hakkamasaamine. Malev kaasas kompaniipealiku, võttis aluseks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli põhikursuse õppekava ja mugandas selle malevas kasutamiseks. Seejärel määrati valdkonnad, mida koolitajad hakkasid juhtivkoosseisule ja erialagruppidele õpetama.

alevapealik tegi

2012. aasta esimesel poolel oma valikud komkoolitati rühma- ja jaopeapanii- ja malevalikuid neljas etapis, neile konnapealiku osas, kes anti elementaarteadmised lahingutegevuse alustest, omakorda pidid tegema taktikast ja viiepunktilisest korrektuurid rühmapealikäsust. Tehti kõik selleks, kute ja jaopealikute osas. et valmistada pealikud ette eelkõige RÕKiks, millele püstitatud õpieesmärk oli harjutada allüksuste pealikute funktsioonitajumist ja hakkamasaamist oma allüksuste juhtimisega kompanii eesmärkide elluviimisel. Reservõppekogunemiseks koostati taktikaline stsenaarium, milles jalaväerühmadega tugevdatud staabi- ja tagalakompanii viivitab vas-

Struktuurimuudatuste kirjeldamiseks võib lühidalt öelda, et rahuajal õpitakse ja harjutatakse kõigis allüksustes nüüd seda, mis on konkreetsele allüksusele ette nähtud funktsioon riigikaitses. Loomulikult oli siis ja on ka praegu neid, kellele muudatused ei meeldi. Ilmselt on uute ülesannete täitmine esialgu harjumatu, sest enam ei saa tegutseda vaid enda äranägemise järgi, on kehtestatud konkreetsemad suunised, mida vastav ametikoht ette näeb. Õnneks on lahkhelisid esinenud vähe

20. oktoobri hommikul algas lahingutegevus, kus Valgamaa ja Tartu maleva allüksused teostasid rünnakut ning Sakala malev viivitust

Kaitse Kodu! 8/2012

Väljaõpe

tast oma vastutusalal eesmärgiga võita aega kaitse ettevalmistamiseks. Kindlasti paljud lugejad teavad (kuid on ka neid, kes ei tea), mida tähendab suurõppuse korraldamine. Olgu siis siinkohal loetletud peamised valdkonnad, mis mõjutavad suurõppuse kvaliteeti ja mis tuleb ette planeerida. Esiteks peab olema igale allüksusele püstitatud selge õpieesmärk, mille kaudu saab hiljem hinnata, kas õppus õnnestus või mitte. Teiseks peab valima sobiva aja ja koha, kus õppus läbi viiakse. Kolmandaks tuleb õpieesmärki, aega ja kohta silmas pidades koostada adekvaatne stsenaarium, mis võimaldab planeeritud tegevusi harjutada. Neljandaks tuleb tagada allüksustele funktsioonikohane varustatus, mida kahjuks kõigil maleva allüksustel veel ei ole. Ka sellel korral tuli paraku palju spetsiiﬁlist varustust kokku laenata. Viiendaks tuleb saata laiali RÕKi kutsed ja püüda prognoosida, kui paljud kutsututest ka reaalselt kohale tulevad. Jätan mainimata kõikvõimalikud kooskõlastused, logistilised planeerimised ja muud toimingud, millest õppuse läbiviimine sõltub. Augusti lõpuks oli kõik eelnimetatu suures plaanis ära korraldatud. Koostööd tehti Valgamaa malevaga, mis planeeris samasse aega, kohta ja stsenaariumisse oma lahingukompanii RÕKi.

Kaudtuld imiteeris VW Iltis

Et mitte pimeduses kobada, oli viimane etapp väljaõppes enne RÕKi kaardiharjutus (MAPEX), mis viidi läbi 21.–23. septembrini. Harjutuse eesmärk oli stsenaarium pealikute tasandil läbi harjutada ehk teha kaardil läbi see, mida on kavas praktiseerida RÕKil. MAPEXi läbiviimiseks kaasati KVÜÕAst taktikaõpetaja kapten Agur Kibur-

Allüksused said praktiseerida kõike, mida nad olid terve aasta vältel õppinud

Karula ning Kaitseliidu Koolist vaneminstruktor major Ahto Alas. Esimesel päeval anti maleva staabile kaitseringkonna käsk. Selle koostamisel võeti aluseks maaväe õppusel Kevadtorm 2011 kasutusel olnud kaitseringkonna käsk, mis viidi vastavusse maleva õppuse stsenaariumiga. Maleva staap koostas käsu, mis anti samal õhtul kompaniipealikule. Kompaniipealik esitas järgmisel hommikul õppuse üldjuhile oma lahinguplaani ja andis selle pärast kooskõlastamist samal õhtul oma rühmapeat mitte pimelikutele. Viimased järduses kobada, gisid sama protseduuri oli viimane ning andsid oma käsu etapp väljaõppes ja kava jaoülematele.

enne RÕKi kaardiLaupäeva hommikuks harjutus (MAPEX). oli kogu õppusest osavõttev seltskond taas malevas ja algas stsenaariumi läbimängimine. Tänu KVÜÕA taktika õppetoolile saadi kasutada tulevase operatsiooniala kaarti mõõtkavas 1:2000, mis kattis peaaegu kogu klassiruumi ja anti hiljem üle Valgamaa malevale, sest õppus korraldati nende vastutusalal Unikülas.

Tõe kriteerium on praktika RÕK viidi läbi 17.–21. oktoobrini. 96 kutsutud kaitseliitlasest tuli kohale 70. Peamised puudumispõhjused olid välismaal töötamine ja haigestumised. Õppuse ülesehitus nägi ette õppimist, kordamist ja harjutamist (17.–19. oktoobrini) ning takti24

Kaitse Kodu! 8/2012

Loomulikult võib soovida alati paremat, kuid olemasolevate ressurssidega on üksuse ettevalmistamine ühe aastaga raske. Et praeguste võimaluste juures midagi oluliselt paremini teha, peaks omama fakiiri võimeid — mul neid kahjuks ei ole. Võrreldes eelmise aasta õppusega sooritati mõnigi asi paremini ja endisi vigu ei korratud, ent siiski on puudusi, mis ei luba väga kõrgele hinnangule pretendeerida. Samas on vajanud see tase, milleni staabi- ja tagalakompanii on praeguseks arenenud, kompaniipealiku 100%-list pühendumist, mis vabatahtliku kaitseliitlase puhul on silmapaistev sooritus. Suund on meil õige, kuid me ei ole veel kohal.

Väljaõpe

Kommentaarid

Sakala maleva pealik major KALLE KÖHLER:

Sakala maleva staabi- ja tagalakompanii pealik nooremleitnant ARLI OKAS:

kalist tegevust (20. ja 21. oktoobril). Kohaletulnud isikkoosseis tegi läbi iseformeerumise, milles põhiraskus oli kompaniiveeblil nooremveebel Roosil, kes koordineeris allüksuste tegevust varustuse väljavõtmisel. Seejärel andis kompaniiülem rännakukäsu ja kompanii liikus motoriseeritud rännakkolonnis Väluste laskeväljale. Õppimiseks, kordamiseks ja harjutamiseks jagati kogu isikkoosseis õppegruppidesse. Kolmel päeval said kõik erialagrupid (juhtkond, tuletoetus, luure, pioneerid, side, meditsiin, autojuhid ja snaiprid) vajalikke teadmisi ja oskusi. Väljaõppel olid asjatundlikeks ja heal tasemel koolitajateks kaitseväelased Kalevi jalaväepataljoni snaiprikoolist, Luurepataljonist, Kaitseväe Logistikakeskusest ja Kaitseliidu Pärnumaa malevast. Väljaõppe korraldamisel osalesid ka Sakala maleva ohvitserid ja allohvitserid. Kõik valdkonnad said erialaõpet eesmärgiga rakendada oma teadmisi hilisemal praktilisel harjutusel. Juhtkonnaõppe raames käidi ka maastikuluurel ning ülemad said selle põhjal teha viimaseid korrektuure oma lahinguplaanides ja käskudes. 19. oktoobri pärastlõunal paikneti ümber Valgamaale Uniküla alale, kuhu oli planeeritud kogu taktikaline tegevus. Samal õhtul saabus kompaniile täiendus – kaks rühma. Allüksused said praktiseerida paiknemist, patrullimist, taktikalist liikumist, kaitseks valmistumist, pioneeritõkete rajamist jne. Kõik said praktikas Kaitse Kodu! 8/2012

Kompaniipealikuna avaldan oma rühmapealikutele kiitust: nad on hakanud mõistma oma rolli allüksuse ülemana. Veel harjutamist ja pealikud hakkavad tajuma ka vastutust, mis lasub neil mitte ainult õppustel, vaid ka tavaolukorras. Hakkame lahti saama mõtlemisest, et antakse ametikoht, küll tulevad ka teadmised. Juba mõistetakse, et ametikoha pakkumisega nähakse inimese eeldusi, ametikoha vääriliseks tuleb igaühel ise õppida. Ma ei ole nõus väitega, et pelgalt tsiviilteadmistega saab Kaitseliidu allüksuse edukalt toimima. See oleks sama, kui loota, et ka parmupilli ja liiklusmüraga saab esitada Beethoveni sümfooniat. Allüksus on kui orkester, selle kõlama saamiseks on vaja ühtemoodi osata, teada ja koos harjutada. Just sellised õppused näitavad kõigile osalejatele, et mida rohkem õpitakse, seda edukamad ollakse.

Valgamaa maleva väljaõppeülem leitnant PEETER KALLAS: Valgamaa malevast osales reservõppekogunemisel üle 60 kaitseliitlase. RÕKi raames tuletati osalejatele meelde individuaalseid sõdurioskusi, anti erialast täiendõpet ning harjutati pealetungijate ülesannete täitmist. Oma tegevusi said harjutada ka formeerijad. Väluste lasketiirus tehti laskeharjutusi nii automaatidest, püstolitest kui ka tankitõrjerelvadest. Õppekogunemine lõppes kontrollharjutusega Valgamaal Uniküla harjutusalal, kus Valgamaa malev mängis Sakala maleva vastast. Et anda ründavale poolele jõudu juurde, oli meie malevat toetatud kahe Tartu maleva rühmaga, kellega koostöö sujus hästi. Kahe vastaspoolega harjutus teeb õppuse huvitavamaks ja muudab keskkonna realistlikumaks.

Viljandi politseijaoskonna juht politseikapten ALVAR PÄHKEL: Viljandi politsei on juba aastaid teinud Kaitseliidu Sakala malevaga asjalikku koostööd ja ma olen ka ise kaitseliitlane. Tegin jaoskonnas selgitustööd ja tänaseks on meil seitsmeliikmeline grupp aktiivseid politseinikest kaitseliitlasi. Seadsime endale eesmärgiks teha organisatsioonis oma grupiga midagi konkreetset, mitte olla lihtsalt liikmete nimekirjas. Sel sügisel saime kõik kutse ilmuda reservväelaste viiepäevasele õppekogunemisele. Ega me ise ka päris hästi ette kujutanud, mis meid ees ootab. Tagantjärele ütlen, et peale adrenaliinilaksu ja uute kogemuste saime ka väga hea meeskonnatunde ja teadmise, et võime üksteisele alati loota. Eks see kõik tule kasuks ka meie igapäevases politseitöös.

Väljaõpe Õppuse ülesehitus nägi ette õppimist, kordamist ja harjutamist, mille tarbeks jagati kogu isikkoosseis õppegruppidesse. Kolmel päeval said kõik erialagrupid õppuseks vajalikke teadmisi ja oskusi

teha seda, mida nad olid terve aasta õppinud. Ka meditsiinirühm sai reaalset praktikat, sest allüksustes oli liikvel külmetuse ja gripi sümbioos, mis mõnegi õppusel osaleja laatsaretti sundis või koguni koju saatis. 20. oktoobri hommikul algas lahingutegevus, kus Valgamaa ja Tartu allüksused teostasid rünnakut ning Sakala malev viivitust. Enamik koolitajaid ja instruktoreid sai ülesande olla vahekohtunikuks, malevapealik ja kompaniiülem pidid allüksuse juhtimise kõrval pidevalt koordineerima stsenaariumi paikapidavust vastaspoolega. Mõlemal poolel oli eesmärgiks mängida läbi olukordi, milles saaks õpitut praktiseerida. Kõike ei hakka siinkohal detailselt ümber jutustama, kuid toon välja mõned õppusesse sisse viidud uuendused või siis ammu unustatud vanad lahendused. Kaudtuld imiteeris VW Iltis, mis sõitis tellitud koordinaatidele ja lennutas lõhkepakette täpselt nii palju, kui küsiti, tuli mõjus 50 meetrit ümber auto. Selline lahendus andis tuletellijale reaalse kogemuse kaudtule kohalejõudmise ajast ja mõjust. Teine lahendus, mida väga tihti Kaitseliidu õppustel ei kohta, puudutas snaipreid, kes pidid oma positsioonilt läbi optilise sihiku leidma prioriteetsed sihtmärgid, seejärel võtma raadio teel ühendust vastaspoole vahekohtunikuga, kirjeldama täpselt, keda, kus ja mida tegemas näevad, ning said seejärel loa teha lask. Kõik toimus reaalajas ja tekitas vastaspoolele tõepoolest snaipriohu. Ööks vastu pühapäeva taandusid mõlemad pooled oma paiknemisalale, et valmistuda 21. oktoobri lõpplahinguks. Tugevdatud StTaKo moodustas oma paiknemisala ette kaitsekeskuse. See oli koht, 26

kus tuli anda vastasele otsustavad lahingud. Kõik allüksused, sh tagalaüksused ja pioneerid, viidi positsioonidele, nii said kõik reaalses lahingus kätt proovida. Kuivõrd reakoosseisule oli kõige tähtsam küsimus, kes võitis, siis ütlen siinkohal ära, et käsukohane kompanii põhiülesanne sai täidetud – vastast suudeti viivitada käsus etteantud ajani. Samas on palju olulisem küsimus see, kas õpieesmärk sai täidetud. Vastus on ühene ja selge: jah, õpieesmärk sai täidetud. Tagasisidest nähtub, et ka reakoosseis oli saadud kogemusega rahul, tunnistati, et õpitu oli vajalik ning haakus allüksuse funktsiooniga. Pealikuaudtuld telt saadud tagasiside imiteeris VW oli eranditult positiivne. Iltis, mis sõitis Muidugi esines ka tagasilööke, sest kõik käskutellitud koordinaadega seonduv vajab veel tidele ja lennutas õppimist ja harjutamist, lõhkepakette kuid see on loomulik täpselt nii palju, kui ja mõistetav. Kompaküsiti, tuli mõjus niile täienduseks antud rühmad ei olnud StTaKo 50 meetrit ümber struktuuri kuuluvad allauto. üksused ja seetõttu oli mõningast möödarääkimist, millest saadi sujuvalt üle. Sellises olukorras võib tulemust hinnata heaks.

Korrastatud struktuurid tagavad selgesihilise tegevuse kõigil tasanditel, kõik teavad, kuhu nad kuuluvad ja mida neilt oodatakse. Juhtide koolitamine on prioriteet. Et kõik ei saa kahjuks läbida Kaitseliidu Kooli juhtimiskursusi, on seda enam oluline koolitada neid malevas või allüksuses. Tõe kriteerium on praktika. Praegune praktika näitab, et Sakala malevas ollakse õigel teel. Kaitse Kodu! 8/2012

Ilus elu

Sõbrad pakuvad kaitseliitlastele soodsalt süüa

Aga mida teha siis, kui parasjagu õppusel ei olda või kodus süüa ei taheta? Mitte midagi erilist. Tuleb jalad selga võtta ja söögikohta otsima minna. Sobiva koha leidmise teevad lihtsamaks toitlustamisega tegelevad Kaitseliidu sõbrad üle terve Eesti, kes pakuvad organisatsiooni liikmetele mitmesuguseid soodustusi.

Tartus paikneva lokaali Suudlevad Tudengid kõneisik Mariel Ustav ütleb, et mingit otsest vastust küsimusele, miks nad kaitseliitlastele soodustusi teevad, ei olegi. Koostöö toimib ja muu ei olegi oluline. Kümneprotsendilist soodustust saab nende juures iga kaitseliitlane liikmepileti alusel või vormirõivas olles. Toitlustusteenuse huvi korral tasub aga pöörduda Tallinnas tegutseva AV Trading OÜ poole, kes teeb Kaitseliidu liikmetele pileti esitamisel viie protsendi ulatuses hinnaalandust. Soodustust saavad kaitseliitlased ka Tartu lähedal Külitse külas asuvas Külitse baaris. KÜLITSE BAAR

AV TRADING OÜ

–5% söögid ja –10% joogid, peolauad, pagari- ja kondiitritooted Külitse küla, Ülenurme vald, Tartumaa Info: 5824 2041

–5% catering Tallinn Info: 502 5342 või kohvik@no99.ee

RESTORAN KOLHETHI –20% menüü hinnakirjast www.kolhethi.ee Kuninga 36, Pärnu Info: 5629 6555 või kolhethi@gmail.com

SUUDLEVAD TUDENGID –10% menüü hinnakirjast www.suudlevadtudengid.ee Raekoja plats 10/12, Tartu Info: 730 1893 või info@suudlevadtudengid.ee

KARRI KAAS

Pärnus asuva Gruusia restorani Kolhethi omanik Andri Arula tuli mõttele hakata kaitseliitlastele oma söögikohas soodustust pakkuma soovist inimestele, kes panustavad nii palju vaba aega ja ressurssi ühiskonna toimimisse, midagi tagasi anda. „Miks me ei peaks neile vastu tulema, kui nemad annavad meile missioonitundest nii palju?“ küsib Arula retooriliselt. Soodustustele mingit piirangut tema asutuses ei ole. Kõigele, mis menüüs on kirjas, tehakse ka hinnaalandust kahekümne

protsendi ulatuses. Vaja on ainult liikmepilet ette näidata, sest kõikide kaitseliitlaste nägusid nad meelde jätta ei suuda.

Lisainfo

öömine on teatavasti ainus tegevus, mis toidab. Nagu tühi kott ei seisa püsti, pole ka tühja kõhuga kaitseliitlane võimeline kaua jalgel püsima isegi mitte siis, kui ta seda väga tahaks. Õppustel enamasti nälja leevendamisega probleeme ei ole. Süüa saab korralikult ning harvad ei ole ka juhused, kui üht-teist tagasi tuuakse, sest kõike ei jõutud ära süüa. Tõenäoliselt kehtib sama jutt ka kodu kohta, kuigi seal peab inimene hambaaluse eest ise hoolt kandma.

Kaitse Kodu! 8/2012

Haritud sõdur

Topograafiline kaart läbi aegade II Mõõdistamis- ja kaardistamistööd aastatel 1919—1940 GEODEESIA, teadus, mis tegeleb nii Maa kui terviku ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisega (kõrgem geodeesia) kui ka väiksemate alade mõõdistamise ja kaardistamisega (geodeesia kitsamas mõttes)

TOPOGRAAFIA, maakoha täpse mõõdistamise ja kaardistamise õpetus; maakoha üksikpunktide vastastikune asetus

HEIKI POTTER Geodeesiainsener

esti kaitseväe topograafiateenistusele pandi alus Vabadussõja ajal, kui 1918.–1919. aasta talvel moodustati peastaabis topograafiaosakond. Osakonna esmaseks ülesandeks oli sõjaväe varustamine topograafiliste kaartidega. Selleks koguti Vene armeest jäänud kolmeverstaseid ja üheverstaseid kaardilehti ning paljundati neid vajadusel kivitrükis. Pärast sõda jätkati mõõdistamistöödega Setumaal (kus Vene topograafid olid 1915. aastal katkestanud) verstase kaardi (1:42 000) koostamiseks. Kolmeaastase töö tulemusena kaeti valge laik, mis tähendas, et verstakaardiga oli kaetud kogu Tartu rahulepingu (1920) järgne Eesti riigi haldusala.

HÜDROGRAAFIA, 1) füüsilise geograafia haru, mis tegeleb siseveekogude uurimise ja kirjeldamisega; 2) merenduse haru, mis selgitab ja kavandab merede ning suurte siseveekogude laevasõiduteid ja -tingimusi

TRIANGULATSIOON, meetod maapinna punktide vastastikuse asendi kindlaksmääramiseks külgnevate kolmnurkade võrgu abil; kolmnurkade tippudesse ehitatakse triangulatsioonitornid, mis tagavad punktide omavahelise nähtavuse

Pärast sõda liideti topograafiaosakonnaga merejõudude hüdrograafiateenistus. Sõjavägede staabis moodustus 1920. aastal topo-hüdrografia- ehk IV osakond. IV osakonna ülesandeks oli riigi haldusala topograafiline ja hüdrograafiline mõõdistamine, maa- ja merekaartide väljaandmine, maamagnetismi mõõtmine jms iseseisva riigi topograafiateenistusele vajalikud tööd.

Kaitsevägi kavandas kolme kaardisarja Topo-hüdrograaﬁaosakond alustas uue, mõõtkavaga 1:25 000 topograaﬁlise mõõdistamisega 1923. aastal Narva piirkonnas, sest seal oli veneaegne verstakaart kõige vanem, ligi 30 aasta tagune. Mõõdistamispõhisena kasutati Vene ajast säilinud triangulatsioonivõrgu punkte. Tööde käigus selgus, et nende punktide ja andmete kasutamine oli võimalik vaid piiratud ulatuses ja probleemne ning mõõdistamise põhistamiseks alustati veneaegse I järgu triangulatsiooni tihendamisega madalamate järkudega. Aga juba järgmisel aastal otsustati rajada koostöös Balti geodeetilise komisjoniga uus I järgu triangulatsioonivõrk piki Läänemere rannikut (nn Läänemere ringi Eesti lõik). I järgu triangulatsiooKaitse Kodu! 8/2012

BESSELI ELLIPSOID, Bessel 1841, tuntud Saksa teadlase Friedrich Wilhelm Besseli (1784—1846) poolt 1841. aastaks arvutatud maaellipsoidi matemaatiline mudel parameetritega: suur pooltelg a=6 377 397 m, väike pooltelg b=6 356 079 m, lapikus f=a–b/a=1/299,2

nivõrku laiendati kogu riigi haldusalale ja tasandati (esialgu) Besseli ellipsoidil.

SXC.HU

Sellega tekkis riigis ühtne triangulatsioonivõrk, mis kehtestati riigi 1937. aasta geodeetiliseks taustsüsteemiks. Seda süsteemi käsitleti ajutisena, sest Balti geodeetilise komisjoni programmi kohaselt kavatseti Läänemere ringi võrkude koostasandamine komisjoni poolt valitaval rahvusvahelisel ellipsoidil, ent 1940. aastal alanud okupatsiooni tõttu jäi see tegemata. Topograaﬁlise ja katastrimõõdistamise põhistamiseks tihendati I järgu võrku II ja III järgu triangulatsiooni ning polügonomeetria käikudega. Plaanilise võrgu punktidele määrati ka kõrgused Tallinna mareograaﬁ (nullpunkti) suhtes. Geodeetilise põhivõrgu rajamise töödega liitus 1930. aastal ka põllutööministeeriumi katastri ja maakorralduse osakond. Maamõõte seadusega (1934) määrati selle osakonna katastriamet riigi geodeetilise põhivõrgu tööde üldjuhiks ja -vastutajaks. Määrustiku kohaselt koosnes riigi geodeetiline põhivõrk triangulatsioonivõrkudest (I, II, III ja IV järk), polügonomeetria- ja kõrgusvõrgust.

POLÜGONOMEERIA, geodeetiliste punktide koordinaatide määramise meetod, mille korral rajatakse maastikul neid punkte ja teada olevate koordinaatidega punkte ühendav murdjoon või sõlmpunktide kaudu omavahel ühendatud polügonomeetriliste käikude süsteem ning mõõdetakse kõikide lõikude pikkus ja lõikudevahelised nurgad

Kaitseväe topograafiateenistuses kavandati kolm topograafilist kaardisarja: põhikaart 1:25 000,1 taktikaline kaart 1:50 0002 ja ülevaatekaart 1:200 000.3 Nende koostamiseks valiti Lamberti-Gaussi konformne kooniline projektsioon. Et mõõtkava moonutus projektsioonitasandil ei ületaks 1/40 000, jagati riigi haldusala kaheks projektsioonitsooniks ja kehtestati kaks tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi: Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 1923. aastal alanud topograafilise põhikaardi mõõdistamistööd katkestati ajutiselt 1935. aastal, kui oli kaetud põhiline osa strateegilise tähtsusega haldusalast, ja topograafid suunati taktikalist kaarti koostama. Põhikaardi mõõdistamistöid kavatseti jätkata aastatel 1939–1940, kuid siis see enam ei õnnestunud alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu.

Haritud sõdur

ELLIPSOID, mat pind, mis moodustub ellipsi pöörlemisel ühe oma telje ümber

MAREOGRAAF, aparaat mereveetaseme pidevaks registreerimiseks

REKOGNOSTSEERIMA, maastikku, maardlat vms esialgselt uurima sellest üldpildi saamiseks nt enne geodeetiliste tööde algust

Taktikalise (1:50 000) ja ülevaatekaardi (1:200 000) koostamiseks rekognostseeriti Vene üheverstalist kaarti, kasutades seejuures ka uut põhikaarti (kus see oli olemas). Rekognostseerimise käigus mõõdistati mensuliga situatsioonimuutused ja Joonis 1. Eesti kaitseväe topograafiliste kaartide kartogramm 1939. aasta seisuga. 1935. aastal alustatud taktikalise topokaardi koostamise kümneaastase programmi kohaselt ilmus 1940. aastaks 133 kavandatust 75 kaardilehte. Ilmusid ka ülevaatekaardi kõik 12 lehte

1 2 3

Potter, Heiki & Treikelder, Ivar 2011. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. Tallinn: TEA Kirjastus, lk 258. Samas. Samas, lk 259.

Kaitse Kodu! 8/2012

Haritud sõdur

Nõukogude Liidus kehtisid topograafiliseks mõõdistamiseks ja kaartide koostamiseks kindrastaabi ja GUGK põhjalikud eeskirjad ja leppemärkide kataloogid. Kuid need tuginesid Venemaa avaruste geograafilistele tingimustele ning mitmed kaardistamisreeglid ja leppemärgid ei sobinud hästi Eesti maastiku ja oludega, puudus ka asjalik geograafiliste kohanimede vene tähestikku transkribeerimise juhend

-täiendused, kohati kasutati ka (tol ajal uudset) aerofotodel põhinevat fotogramm-meetrilist mõõdistamisviisi. Süllamõõdulised reljeefi kõrgusjooned interpoleeriti meetriteks. Kehtestati ka uus mõõdistamisandmete ja kaartide vormistamise eeskiri ning topograafilised leppemärgid [Tingmärgid 1:25000 kaardi jaoks, 1929; http://digar.nlib. ee/digar/show/?id=46362; PID: nlib-digar:46362]. Kahjuks kasutasid Eesti kaitseväe topograafilisi kaarte kõige rohkem Eestit okupeerinud Vene ja Saksa armee.

Nõukogude Liidu sõjatopograafiateenistuse tegevusest Eestis Nõukogude Eestis olid põhilised geodeetilised ja kartograafilised tööd koondatud üleliiduliste organisatsioonide ja ettevõtete kätte. Geodeetilise põhivõrgu rajamist, GEODEETILINE, geodeesiasse kuuluv, topograafilist kaardistamist ja sellega seotud, geokaartide kirjastamist võisid teha deesia-; GEODEETILINE ainult NSV Liidu ministrite nõuPUNKT, punkt Maa kogu juures asuva geodeesia ja pinnal, mille koordinaadid on määratud kartograafia peavalitsuse geodeetiliste mõõtmis(GUGK) tootmisettevõtted tega; GEODEETILISED ning relvajõudude kindralstaabi KOORINAADID, geosõjatopograafiateenistuse väeükdeetiliste mõõtmistega määratud geograafilisused. Kõik geodeetilised ja grased koordinaadid vimeetrilised andmed ning suuremõõtkavalised topograafilised kaardid olid salastatud, nendega töötamiseks tuli vormistada eriKARTOGRAAFIA, luba ja täita selleks kehtestatud geograafiliste kaartide instruktsiooni erinõudeid. koostamine; teadus kaartide valmistamisest ja kasutamisest

TARKVARASTUUDIO.EE

REFERENTSELLIPSOID, maakera pinna mingi osa suhtes orienteeritud maaellipsoid; on matemaatiline abipind geodeetiliste mõõtmisandmete taandamiseks ja edasisteks arvutusteks

KONFORMNE, samakujuline, ühtiv; mat samanurkne

Nõukogude Liidu salajane geodeetiline süsteem, nn 1942. aasta koordinaatide süsteem, kehtestati 1946. aastal. See sisaldas Krassovski 1940 referentsellipsoidile põhistatud Gaussi-Krügeri konformset põiksilindrilist kartograaﬁlist projektsiooni ning sellega seotud tasapinnaliste rist-

GAUSSI-KRÜGERI KONFORMNE PÕIKSILINDER, Gaussi-Krügeri projektsioon, Mercatori põiksilindriline kartograafiline projektsioon, mida täiustas tuntud Saksa teadlane Carl Friedrich Gauss (1777—1855) ja kohandas topograafiliste kaartide koostamiseks Saksa geodeet Louis Krügeri (1857—1923)

Kaitse Kodu! 8/2012

Haritud sõdur WWW.NLIB.EE

See Tallinna kaart pärineb sõjaväetopograafia osakonnast aastast 1919

koordinaatide ja Balti kõrguste süsteeme, hiljem lisandusid salastatud andmete nimistusse ka gravimeetriliste ehk raskusjõudu uuriva geofüüsika haru uuringute ja satelliitseire andmed.

aastal Eesti ala aerofototopograafilist mõõdistamiset mõõtkavas 1:10 000.4 Selle aluse uuendati 1:25 000 ja teistes mõõtkavades topograafilisi kaarte. Tööde koosseisu laiendati hiljem ka suurte järvede põhjareljeefi, nn šelfi (mandrilava), hüdrograafilise mõõdistamisega. Kogu Eesti haldusala mõõdistamise lõpetas aastatel 1989–1993 taasiseseisvunud Eesti riigi tellimusel Eesti-Vene ühisettevõte Ekaros. Kuid kolmandik mõõtkavas

Kohe pärast Teist maailmasõda alustasid topograaﬁateenistuse väeüksused ja GUGK ettevõtted 1:25 000 mõõtkavas topograaﬁlise kaardi uuendamist. Selle alusel uuendati järk-järgult ka väiksemas mõõtkavas kaarte. Nõukogude valitsuse keskorganite tellimusel alustas Leningradis paiknev GUGK ettevõte 1970. 4

Maamõõtjad aastal 1900

WWW.INVENT.NET

Teatavasti olid Punaarmeel juba enne sõda, 1939. aastal Eesti kohta olemas miljondikulised kaardilehed O-34, Eesti kaitseväe topograafilisne kaart (vt joonis 1) ja O-35 ning kohati ka suuremates mõõtkavades topograafilisi kaarte. Nende koostamiseks kasutati aluskaardina 19. ja 20. sajandi vahetusest pärit Vene pooleverstalist ja Eesti Vabariigi 1:200 000 mõõtkavas kaarti. Neid täiendati ka (võimaluste piires) Eesti sõjaväetopograafide uuemate mõõdistuste materjalidega. Näiteks 1939. aastal välja antud 1:50 000 mõõtkavas Tartu kaardilehe allkiri (autori tõlge) oli: „Koostatud 1900. ja 1904. aasta 1:21 000 mõõtkavalise mõõdistamise alusel ja parandatud Eesti 1:25 000 ja 1:200 000 mõõtkavas kaartide järgi, kasutades kõiki materjale 1. aprilli 1939 seisuga.“

Potter & Treikelder, op. cit., lk 261.

Kaitse Kodu! 8/2012

Haritud sõdur

1930ndate kartograafia kohta pakub mõnusat lugemist ajakirja Sõdur 1935. aasta 3. number, mille lehekülgedel 49—52 avaldatud artikli autor kolonelleitnant Eduard Ahman kirjutab sissejuhatuseks: „Kaitseväe kaardiasjandus võiks nende ridade kirjutaja arvates pakkuda avalikkusele teatavat huvi, sest et kaitseväe kaardiasjandusel ei ole ainult tähtsad ülesanded riigikaitse ettevalmistamisel ja teostamisel, vaid kaitseväe kaardid on seni andnud kartograafilisi põhimaterjale paljudele üritustele, mis seotud riigi pindalaga ja üldriiklikkude huvidega.“ Ajakiri Sõdur on kättesaadav Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar

Külma sõja perioodil alustas ka Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium Eesti haldusala topograafilise kaardi koostamist NATO standardite kohaselt mõõtkavas 1:50 000. Lähtematerjaliks kasutati enne Teist maailmasõda kaitsevägede staabis koostatud samas mõõtkavas topograafilist kaarti, mille lehed või trükioriginaalid oli õnnestunud enne 1940. aastal alanud okupatsiooni läände viia. Kaardi sisu uuendati mitmesuguste täiendavate, peamiselt õhuluure andmetega. Topograafilise sisu ja koormuse ning aktuaalsuse poolest (v.a militaarobjektid) ei olnud USA kaardid Nõukogude kaartidega võrreldavad.

GRAVIMEETRILINE, gravimeetrial, st Maa raskusjõuvälja ning selle seost geoidi (Maa tõelisele kujule kõige täpsemini vastava geomeetrilise keha) kuju ja Maa siseehitusega uurival füüsikateaduse harul põhinev, sellega seotud

Topograafiateenistuse taastamisest Eestis aastatel 1992—2002 Ülemnõukogu 1992. aasta otsusega lõpetati Eesti haldusala maakaartide, topograaﬁlis-geodeetiliste ja gravimeetriliste andmete salastamine ning määrati kindlaks nende omandivorm. Valitsuse 1994. aasta määrusega pandi kaitseväe topograaﬁateenistuse korraldamise vastutus kaitseministeeriumile.

Eesti haldusala 1:50 000 mõõtkavas topograafilise kaardi 54 lehest. Vajadusel lubati üle anda ka nende trükioriginaalid. Aga üleantud lehed katsid ainult 43% Eesti alast. Pealegi oli kaart sisuliselt aegunud, kuigi kajastas paljusid Nõukogude armeest maha jäänud militaarobjekte. Ka arhiivi kogutud nõukogudeaegsed topograafilised kaardid olid aegunud. Seetõttu otsustas kaitsejõudude peastaap tellida uued, ajakohased topograafilised kaardid.

NATO eeskirjade kohane topokaart 1:50 000 Eesti kaitsejõudude topograafiateenistuse taastamine algas õieti juba varem, 1992. aastal, kui kaitsejõudude peastaabis moodustati topograafi ametikoht. Kaitseväe topograafi esmaseks ülesandeks oli peastaabi kaardiarhiivi komplekteerimine. Sinna koondati (esialgu) nõukogudeaegsete topograafiliste kaartide kogu. Märkimisväärne kogus kaarte saadi seoses GUGK geodeetilise järelevalve Balti inspektsiooni likvideerimisega ja Nõukogude armee Balti sõjaväeringkonna evakueerimisel maha jäetud varudest Riiast. Esimene eestikeelsete kirjadega 1:200 000 mõõtkavas ülevaatekaart telliti koostöös maa-ametiga Leningradis paiknevast GUGK ettevõttest. Topograafiateenistuse arendamisel orienteeruti NATO partnerlusele ja militaargeograafia standardite kasutamisele. 1993. aastal sõlmiti Eesti maa-ameti ja USA kaitsekaardistamise agentuuri (DMA) geodeetiliste ja kartograafiliste andmete ning materjalide vahetamise leping. Vastavalt lepingule andis DMA Eesti riigile üle kümme eksemplari USAs aastatel 1970–1990 välja antud 5

DIGAR.NLIB.EE

1:10 000 topograaﬁlise kaardi lehtedest jäi kahjuks trükkimata ja trükioriginaalid Venemaale.5

USA kaitsekaardistamise agentuuri abiga alustati 1995. aastal NATO eeskirjade kohase 1:50 000 mõõtkavas kaitseväe topograaﬁlise kaardi koostamist, kus Eesti-poolseks peaettevõtjaks ja kaardi tootjaks sai Eesti Kaardikeskuse AS. Alustuseks täiendkoolitasid DMA spetsialistid kaardikeskuse töötajaid ja Poola armee korraldas Eesti ala aeropildistamise.

Topograafiline põhikaart 1:20 000 Eesti kaitsejõudude „relvastusse“ võeti ka maaameti välja antav Eesti põhikaardi sarja trükikaart mõõtkavas 1:20 000. Maa-ameti programmi (1991) kohaselt oli selle sarja aluseks mõõtkavale 1:10 000 omase detailsuse ja täpsusega moodustatud digitaalkartograafiline andmebaas (arvutikaart, 2004. aastast Eesti Topograafiline Andmekogu – ETAK). Kaitsejõudude peastaabi topograafiateenistuse ettepanekul täiendati 1:20 000 mõõtkavas kaarti

Potter & Treikelder, op. cit., lk 262.

Kaitse Kodu! 8/2012

Peastaabis moodustati kaitseväe topograaﬁateenistuse arendamiseks sõltumatult tsiviilstruktuuridest ja koostööks NATO vastavate struktuuridega militaargeograaﬁa töögrupp. Kirjandus Digar. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. URL digar.nlib.ee.

NATO ühendoperatsioonide kaart 1:250 000 Kaitsejõudude peastaabi tellimusel koostati 2001. aastal Eesti Kaardikeskuses NATO standardite kohane maavägede ühendoperatsioonide arvutikaart. Eesti ala kattev kaart koosneb üheksast lehest, mida paljundatakse vastavalt operatiivsele vajadusele.

Kaitseväe topograafia käsiraamat. Ametkondlik. Koostanud Heiki Potter. Kaitsejõudude Peastaap, 2002. Kukkur, Kalju & Potter, Heiki. Ajalooline tagasivaade kaitsevägede staabi topo-hüdrograafia osakonna tegevusele. — Sõdur 3 (2), 2000, lk 21—24, 35.

Haritud sõdur

topograaﬁliste andmetega vastavalt NATO standarditele. Põhikaardi väljaandmist kaasrahastasid aastatel 1996–2004 kaitsejõudude peastaap ja piirivalveamet. Kuid vaatamata sellele oli 2011. aasta lõpuks välja andmata veel neljandik kaardilehtedest.

Maide, J. Rahvusvaheline maailmakaart. — Geodeet VII. Tallinn: Eesti Geodeetide Ühing, 1932. Potter, Heiki & Treikelder, Ivar. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. Tallinn: TEA Kirjastus, 2011.

ANDRES TARTO, WWW.TAEVAPILTNIK.EE

1996. aastal sõlmis kaitsejõudude peastaap Eesti Kaardikeskusega 1:50 000 mõõtkavas kaitseväe kaardi koostamise ja kirjastamise lepingu, 112 kaardilehest koosnev sari ilmus 2004. aastaks. Kaardi koostamise lähtematerjaliks olid uuemad aeropildistamise ja olemasolevad põhikaardistamise andmed, reljeefikihi koostamiseks kasutati Vene topokaarte

Kaitse Kodu! 8/2012

Militaarsport

37 starti, neli võitjat ja sügisene Eesti Sügis on aeg, mil korraldatakse kõikvõimalikke väljaõppeüritusi alates lihtsatest eriala- ja tasemekursusustest ning lõpetades suurte kontroll- või ühisõppustega, kuid mitte ainult. Lehtede langemise aega on koondunud ka hulk nutikust, füüsilist vastupidavust ja sõdurioskusi proovile panevaid patrullvõistlusi, millele Kaitse Kodu! nüüd pilgu heidab.

Järva maleva Sügis 2012 Türi valla territooriumil 29. ja 30. septembril peetud Järva maleva patrullvõistluse Sügis 2012 võitis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÕÜA) Kõrgema Sõjakooli II võistkond koolikaaslaste 15. põhikursuse ja Kaitseliidu Järva maleva Paide üksikkompanii ees.

Järva maleva Sügis 2012

Laupäeva hommikul Türilt Järva maleva staabihoone eest ligi 30 tundi vältavale umbes 40 km pikkusele võistlustrassile läks 12 võistkonda, kellest pühapäeval lõpetas kümme. Kogu võistluse vältel tuli võistkondadel liikuda varjatult ja vastutegevuse eest hoidudes maastikul paiknevatesse kontrollpunktidesse, kus tuli täita sõdurioskusi, teadmisi ja head meeskonnatööd nõudvaid ülesandeid.

KAITSELIIDU JÄRVA MALEV

Sügise 2012 tulemused Koht

Võistkond

Üksus

Kõrgem Sõjakool II

KVÜÕA

15. põhikursus

KVÕÜA

III

Paide üksikkompanii

Kaitseliidu Järva malev

Pärnumaa maleva Sookoll Pärnumaal 6. ja 7. oktoobril korraldatud Pärnumaa maleva jaopatrullvõistlusel saavutas esikoha kodumaleva Vändra jagu. Teiseks tuli malevakaaslaste tiim Kikepera I ja kolmandaks KVÕÜA Kõrgema Sõjakooli võistkond. Võistlusega pandi proovile jao võimekus tervikuna, füüsilised võimed, vastupidavus ja erialased teadmised. Jaol tuli vastutegevust vältides läbida erinevaid kontrollpunkte ning täita neis mitmesuguseid sõduroskusi nõudvaid ülesandeid. Starti andis end üles viis võistkonda, kes ka kõik lõpetasid.

KRISTJAN PRII

Sookolli tulemused

Koht

Võistkond

Üksus

Vändra jagu

Pärnumaa malev

Kikepera I

Pärnumaa malev

III

Kõrgem Sõjakool

KVÜÕA

Pärnumaa maleva Sookoll

Kaitse Kodu! 8/2012

Militaarsport KRISTEL KITSING

Viru maleva Paras Paar

Viru maleva Paras Paar Ida-Virumaal Vaivara vallas 13. ja 14. oktoobril peetud Viru maleva lahingupaaride võistluse Paras Paar võitsid Alutaguse võistlejad teiseks ja kolmandaks tulnud Viru maleva meeste ees. Lahingupaaride ülesanneteks rajal oli osata lõhata puitdetaile, ületada miinivälja, heita lahingugranaati ning lasta distantsidelt 100–300 meetrit. Lisaks tuli lasta kuulipildujast kuni 900 m peale ja täita luureülesanne. Tinglikult oli patrullvõistlusel tegemist lahingusituatsiooniga ning kõike tuli teha varjatult ja maskeeritult. Rajale läks üheksa võistkonda, neist üks katkestas.

Paraja Paari tulemused Koht

Võistlejad

Malev

Aivar Raudsepp ja Robert Nagel

Kaitseliidu Alutaguse malev

Hannes Kaldmaa ja Tarmo Haili

Kaitseliidu Viru malev

III

Leho Koov ja Harri Ollin

Kaitseliidu Viru malev

Eel-Erna 2012 Harjumaal 19.–21. oktoobrini Harju maleva eestvedamisel korraldatud Kaitseliidu patrullvõistluse Eel-Erna 2012 võitis KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli võistkond Kaitseliidu Tallinna ja Pärnumaa maleva ees. Lisaks arvestatavale füüsilisele koormusele ootasid osalejaid võistlustrassil erinevad ülesanded, nagu esmaabi andmine, laskmine, luuramine ja paadiralli. Kavas oli ka mitmesuguseid üllatusülesandeid. Võistlusele registreerus 11 võistkonda, neist kolm katkestas.

Koht

Võistkond

Üksus

Kõrgem Sõjakool

KVÜÕA

Tallinna Kalev

Kaitseliidu Tallinna malev

III

Vändra

Kaitseliidu Pärnumaa malev

Eel-Erna 2012

Kaitse Kodu! 8/2012

EHA JAKOBSON

Eel-Erna 2012 tulemused

Militaarsport

Kaitseliit õpetab snaipreid raskustele vaatamata Kaitseliidu snaipriväljaõppe tänavune keskne ettevõtmine oli 28. juulil Ida-Virumaal Sirgalas kesksuvises päikeselõõsas Snaiprigildi ja Kaitseliidu Viru maleva koostöös korraldatud Eesti meistrivõistlused, mis andis aimu meie snaipriväljaõppe tasemest. REIMO SOOSAAR HEIKKI KIROTAR Snaiprigild

naiprite meistrivõistlustel osales 16 laskurit viiest malevast. Kahjuks jäi mitu registreerunud laskurit saabumata, sest nende kodumaleval puuduvad täpsusrelvad. Esikoht harjutuste kogusummas läks Tartusse Reimo Soosaarele, järgmised neli kohta võtsid Viru kaitseliitlased, jättes kuuendaks ainsa naisvõistleja Valga malevast.

Kaugustelt 100, 200 ja 300 m lasti väikesi sihtmärke ning ülioluline oli relva korralik sisselaskmine ja ballistika täpne tundmine. Igale kaugusele sai lasta maksimaalselt viis padrunit. 100 m sihtmärgiks olid järjest kahanevad ringid ja 200 m kaugusel snaiprikursusest tuttav kolmnurkade märk. 300 m sihtmärgiks oli püstoli 25 m ringmärgi must südamik. 100 m ringe tuli lasta kahanemise järjekorras ja möödalask tähendas selles harjutuses nulliringi. Kolmnurkade lehel pidi laskma kaht kujundit (kokku viit) määratud järjekorras. Kujundid olid tikutopsisuurused ja osaliselt kattuvad.

KAITSEVÄGI

Foto 1. Kaitseväelane snaipripüssiga Sako TRG 42. Selle relva praktiline laskekaugus on kuni 1300 m, samas kui Kaitseliidu peamine täpsuspüss M-14 laseb kuni 600 m kaugusele. 90% Eesti snaipritest kasutab Vietnami sõja aegset relvastust. TRG komplekt maksab kuni 10 000 eurot ja selliseid relvi vajaks Kaitseliit sadakond

Jõukatsumine keskendus laskeoskuse võrdlemisele. Hästi läks nendel, kes tundsid nii oma relvasüsteemi omadusi kui ka laskemoona ballistikat ehk olid teinud regulaarselt trenni vahelduvates tingimustes. Kõik harjutused olid planeeritud täpsuspüsside Galil Snaiper ja M14-TP laskekauguse piires. Võistlusharjutused olid väga mitmekülgsed, sihtmärgid asusid kaugustel 100–923 meetrit ja olid suurusega mündist ästi läks poolﬁguurini. Harjutusnendel, kes tel oli ajapiirang, kõikide sihtmärkide tabamiseks tundsid nii pidid laskurid kiirusoma relvasüsteetama. Keskpäeval 30 mi omadusi kui kraadi ületanud leitsak ka laskemoona ja relvaraua kuumus tekitasid miraaži, mis segas ballistikat. sihtmärgi leidmist ja täpset sihtimist. Laskude hulk oli aga samuti piiratud ja seetõttu iga tabamus oluline: vastavalt snaipritegevuse põhimõtetele loeb iga lask, kusjuures tabama peab esimesega.

Kaitse Kodu! 8/2012

Militaarsport

Esimesed viis kohta võideti Magnumi kaliibriga püssidega, kuid kõige tähtsamad on siiski laskuri oskused oma relvastust ja varustust efektiivselt kasutada. Parim täpsuspüssi M14-TP kasutanud laskur jäi kuuendaks, mis näitas, et hea laskur suudab töökorras täpsuspüssiga ka oluliselt võimsama padruniga relvasüsteemidele tõsist konkurentsi pakkuda. M-14 eeliseks on selle laskekiirus, mis mõnes olukorras on ülimast lasketäpsusest tähtsam. Tegelikult täiendavad poolautomaatne täpsuspüss kaliibriga 7,62 NATO ja Magnumi kaliibriga snaiprirelv teineteist, sest kui M-14 maksimaalne laskekaugus on 900 ja praktiline 600 meetrit, siis 338 Lapua Magnumi kaliibriga vintpüssid lasevad kaks korda kaugemale.

Väljaõppest Kaitseliidu snaipriväljaõpe on väga põhjalik. Snaipri baaskursuse eelduseks olevad jalaväelase oskused ja regulaarne treening võimaldavad edukalt täita erialaseid ülesandeid. Kaitseliidu väljaõppe suureks eeliseks on lähtumine lihtsusest. On see siis taotluslik või mitte, kuid väga oluline on osata täita oma ülesandeid tehnilistest abivahenditest sõltumata. Näinaipri baaskur- teks ei tohi metsa ära eksida, kui GPSi patasuse eeldurei tühjaks saab. Alles seks olevad nende baasoskuste jalaväelase oskused najal saab abivahendid ja regulaarne treeenda heaks efektiivselt ning võimaldavad tööle panna.

edukalt täita erialaseid ülesandeid.

Snaipri laskeharjutustel on oluline pöörata tähelepanu ebatavalistele laskeasenditele ja laskmisele ajapiiranguga erinevatele kaugustele. Maastikul ei ole sihtmärke täpselt sajameetriste vahedega ja lamades lasta saab peamiselt lasketiirus, mitte snaipri varjatud positsioonilt. Positsioonil peab oskama lasta istudes, põlvelt või isegi püsti, toetades relva selle asendi stabiliseerimiseks seljakotile või jämedamale puuoksale. Kauguste hindamist tuleb harjutada regulaarselt, sest mõõtmisviga üle 5% toob kaasa möödalasu. Inimfiguuri saab optilise sihikuga mõõta kuni 500 m kaugusele, sellest alates peab kasutama laserkaugusmõõdikut, mida Kaitseliidu üksustele ei ole välja antud; olemasolevad vähesed laserkaugusmõõtjad on valdavalt snaiprite endi hangitud. Fotol 4 on näha 300–900 m kaugusel paiknevad sihtmärgid 12-kordse suurendusega. Erinevalt Hollywoodi ja Lenfilmi filmides nähtust on sihtmärk mõõtmetega 50x100 cm ka suure suurendusega päris pisike. 900 m sihtmärk on näha optilise sihiku niitristiku keskel. Iga viga laskekauguse, tuuleparanduse või isegi õhutemperatuuri arvestamisel tähendab möödaKaitse Kodu! 8/2012

SNAIPRIGILD

Foto 2. 900 m sihtmärk. Viis lasku on tabanud sihtmärgi keskele 25 cm pikkuse küljega väikesekaliibrilise vintpüssi 50 m standardmärklauda. Snaipri heaks lasketäpsuseks loetakse 1 MOA, nende tabamuste hajuvus on 0,75 MOA. Lastud puhangulise küljetuulega 2—4 m/s

lasku. Samas on hea laskur korraliku relvaga võimeline sellistelt kaugustelt tabama täpselt ettenähtud kohta, fotol 2 on autor koos viie tabamusega, mille hajuvus 900 m kauguselt on 0,75 MOA (lastud puhangulise küljetuulega). Poolﬁguuri keskele on kinnitatud väikesekaliibrilise püssi standardmärklaud küljepikkusega 25 cm. Pika maa laskmisel võib isegi derivatsiooni ehk kuuli keerlemisest tuleneva külgsuunalise liikumise mittearvestamine tähendada möödalasku. Tuule kiirust ja mõju õpib hindama ainult regulaarse treeninguga laskeväljal, mitte vallidega piiratud 100 või 300 m lasketiirus. Eestis on selliste pikemate laskeväljade puudus, mis pärsib laskmise arengut.

Relvastus Kui töötada snaipripaari või -meeskonnana, on hea relvastust ja lisavarustust jagada. Kõige universaalsem on kanda kaasas kaht erineva kaliibriga täpsusrelva, näiteks kaitseväes kasutusel olev 37

Militaarsport

M14-TP2 on kiireks täpsustuleks kuni 500 m ja Sako TRG 42 täpseteks üksiklaskudeks kuni 1300 m. Täpsusrelvade konkreetsed kaliibrid ega mudelid ei ole olulised, näiteks 5,56 NATO koos 300 Win Magiga on laskekauguselt võrreldavad eelmise näitega. Tähtis on tunda oma relva ja laskemoona. Täpsusrelvi, eriti nende optilisi ja elektoonilisi abivahendeid, tuleb hästi hoida, sest komistamisel viltu ui töötada kukutud sihikuga snaipripüss snaipripaari on kasutu kuni remondi ja või -meeskonuue sisselaskmiseni. Sellepärast kantakse snaipripüsse nana, on hea relrännakul spetsiaalses snaipri- vastust ja lisavarusseljakotis. tust jagada. Kõige

universaalsem on

Eestis valmistatakse korralikke snaipriseljakotte, mis kanda kaasas kaht on välja töötatud koostöös erineva kaliibriga kaitseväe ja Kaitseliidu täpsusrelva. snaipritega, kuid neid ei ole Kaitseliidule hangitud. 200eurose seljakoti kasutamise asemel riskib enamik snaipreid rännakul tuhandeid eurosid maksvate sihikutega.

Laserkaugusmõõdik on snaipritele vajalik, kui sihtmärkide kaugus ületab pool kilomeetrit. Kui tuule mõju hindamine käib kogemuste ja kõhutunde järgi, siis kaugusi tuleb mõõta võimalikult täpselt. Optikaseadmetega mõõdetakse sihtmärkide suurust tavaliselt 0,1 tuhandiku täpsusega, samas toob 0,05 tuhandiku suurune mõõtmisviga laskekaugusel 800–900 m kaasa 80 m ulatusega möödaarvestuse, kui sihtmärgi laius on 50 cm. Kui sihtmärk on tegelikult 820 meetri kaugusel, kuid mõõdetakse 10%-lise veaga 900 m kaugusel asuvaks, on tulemuseks möödalask. Laserkaugusmõõtja võimaldab sihtmärkide kaugust täpsemalt mõõta ja suurendab esimese lasuga tabamise tõenäosust ning snaipri efektiivset tuleulatust vähemalt paarisaja meetri võrra.

Kokkuvõte Snaiprile on tähtis nii baasoskuste omandamine kui ka regulaarsed treeningud iseseisvalt ja koos suurema üksusega. Eesti snaipriväljaõppe tase on hea, sest koolitus on mitmekülgne ja annab piisavalt oskusi erialaste ülesannetega toimetulekuks. Probleemiks on pikamaa-laskeväljade vähesus, näiteks Lõuna-Eestis puuduvad need täiesti.

RAIN SEPPING

Foto 3. Kaitseliitlased snaiprivõistlusel pika maa laskeharjutusel. Sihtmärgid olid kuni 923 m kaugusel. Võistlusel võideti viis esimest kohta Magnumi kaliibriga relvadega, mis on oluliselt täpsemad ja pikema praktilise laskekaugusega kui M-14. Parim võistleja relvaga M-14 oli kuues

Muud tehnilised seadmed

Kaitse Kodu! 8/2012

100 m kaugusel olevate ringide pihta tegin kaks lasku. Et mõlemad lasud tabasid ringide servi, ei hakanud ma kolmanda korraga riskima. Hiljem selgus, et kaks tabamust ja 15 punkti oli selle harjutuse keskmine tulemus. 200 m kaugusel olevate kolmnurkade pihta tegin samuti kaks lasku. Kummagi tabamises ei olnud kuigi kindel, sest miraaž pani sihtmärgi „ujuma“. Pärast selgus, et mõlemad olid märki tabanud. Seejärel keskendusin 300 m sihtmärgile. Sain seda pisut aeglasemalt lasta, sest olin lähemalasuvad sihtmärgid lasknud tempokalt. Teise, pika maa laskeharjutuse seitse poolfiguuri olid asetatud maastikul kaugustele 526—923 m ja igasse sihtmärki tuli 15 minuti jooksul teha kaks lasku. Sihtmärkide kauguse hindamiseks andsid korraldajad lisaks laskuri enda vahenditele laserkaugusmõõdiku. Aega oli napilt üks minut iga lasu kohta ja viimane lask jäigi mul tegemata — lõpuvile käis siis, kui olin päästikule vajutamas. Kasutasin laskmiseks antud aega selliselt, et mõõtsin ühe sihtmärgi kauguse ja tegin selle pihta kaks lasku, seejärel mõõtsin järgmise jne. Eesmärgiks oli lasta relvaraual laskude vahel võimalikult palju jahtuda. Tulemusi analüüsides tegin vea sellega, et alustasin laskmist lähimatest märkidest. Relva ja laskemoona soojenemine suurendab kuulide algkiirust ning tabamused hakkavad minema sihtimispunktist üle, kusjuures temperatuuri mõju suureneb laskekauguse kasvades. Selle võistluse tähtsaim õppetund oli, et peab tundma oma relva ja laskemoona ning ballistikatabel peab olema peas või kogu aeg silme ees. Võistlusel sai kaugema sihtmärgi tabamisest rohkem punkte, sest need korrutati kauguse koefitsiendiga. Sihtmärke tuleb valida ja lasta tähtsuse järjekorras, ebaolulised sihtmärgid tuleb unustada ja nende peale mitte padruneid raisata. Kuna ma ei üritanudki kõikidel harjutustel kõiki sihtmärke tabada, suutsin igas harjutuses saada mõistliku tulemuse.

SNAIPRIGILD

Foto 4. Nii paistavad läbi 12-kordse suurendusega sihiku 50 cm laiused pool- ja täisfiguurid kaugustel 300—900 m. Üle 5%-line viga sihtmärgi kauguse hindamisel tähendab möödalasku. Üle 500 m kaugusel oleva sihtmärgi kauguse täpseks hindamiseks on vaja laserkaugusmõõdikut

Eesti meistrivõistluse võitja REIMO SOOSAAR

Militaarsport

Nagu pealkirjaski öeldud, areneb snaipri eriala Kaitseliidus riigi tegevuse(tuse)st hoolimata, vajadusel käiakse väljaõppel kasvõi Soomes. Üha pikenevad meeste read, kes on hankinud oma raha eest korraliku relva ja lisavarustuse ning õppinud neid hästi kasutama. Samal ajal on riik tegelenud peamiselt nišivõimekuste loomisega, mis on küll suureks abiks välismissioonidel, kuid ammu oleks aeg asuda ka snaiprivõimekust laiendama. Raskel hetkel ei saa me isegi lätlastele loota, nagu 6. novembri Postimees kirjutab, vaid peame ise hakkama saama. Soome meistrivõistluse kogemusest ja Soome snaipriväljaõppest lähemalt edaspidi.

ha pikenevad meeste read, kes on hankinud oma raha eest korraliku relva ja lisavarustuse ning õppinud neid hästi kasutama.

Kommentaar

Laskeväljale jõudmiseks tuleb tihti läbida sadu kilomeetreid, mis raiskab väljaõppele kuluvat aega ja raha. Snaiprile on laskeoskus põhimõttelise tähtsusega ning hea taseme säilitamine ja arendamine eeldab pidevat trenni kogu laskeulatuse piires ja kõikidel aastaaegadel.

Kaitse Kodu! 8/2012

Sõjaturism

Metsavendade jälgedes II Läänemaal ja saartel Paar numbrit tagasi tegime Kaitse Kodus! algust metsavendade jälgede ajamisega. Siis olid vaatluse all Pärnu- ja Raplamaal asuvad punkrikohad ning mälestusmärgid. Nüüd oleme jõudnud Lääne-Eestisse ja saartele.

kodukohas toimunuga kursis. Kuigi maa-ameti veebilehelt ligipääsetavas pärandkultuuri kaardirakenduses on näha üle saja metsavendlusega seotud objekti, puudub paljude kohta igasugune taustteave. Kirjeldan allpool mõningaid paiku, mida huvireisil olev lugeja võib külastada.

MARTIN ANDRELLER Metsavendluse uurija

Ehmja punkrikoht ja mälestuskivi

aartel oli metsavendlust võib-olla natukene vähem ruutkilomeetri kohta kui mandril, kuid relvastatud vastupanutegevus seal siiski eksisteeris ja toimetas. Saarel metsavennaks olemine oli isegi raskem kui mandril, sest esiteks oli tegutsemisraadius piiratud ja teiseks olid kohal ka uue korra lisajõud – piirivalvurid. Ometigi on Saaremaal tegutsenud Elmar Ilp, kellest vahel veriseid lugusid jutustatakse. Silmas tuleb siiski pidada, et metsavennad pidasid vastu niikaua, kuni neil oli toetajaid. Omadega vastuollu minnes jäi metsavend üksi, aga üksi ei saanud kuidagi ellu jääda.

Tähtis ei ole kiri, vaid hoopis sõnum

Statistika järgi langes Eestis 2003 metsavenda, Läänemaal hukkus neist 112, Saaremaal 30 ja Hiiumaal kuus. Need andmed on kindlasti ebatäpsed ja vajavad edasist uurimist, mille juures saavad abiks olla ka kohalikud kaitseliitlased, kes on oma

1945. aasta sügisel rajas suurem (umbes 15–20 meest) Martna valla metsavendade salk endale talvepunkri Kuusemaale Ehmja küla lähedale tihedasse metsa. 20. jaanuaril 1946 arreteeris julgeolek Ehmja külas Edgar Koitsaare talus viis selle grupi meest. Ülekuulamise, ilmselt ka peksmise tulemusel saadi teada punkri asukoht. Järgmisel päeval, 21. jaanuaril piiras 40-meheline operatiivgrupp punkri ümber. Punkris viibinud viiele mehele tehti ettepanek vabatahtlikult väljuda ja alla anda. Sellest metsavennad keeldusid. Puhkenud lahingus, mis kestis umbes tund aega, hukkusid kõik punkris olnud metsavennad: August Lehtsalu, Herman Madissoo, Aleksander Remmel, Johannes Sipp ja Saksa sõjaväest maha jäänud sakslane Werner Weiser (või Kaiser). Lahingu käigus sai haavata neli operatiivgrupi liiget. Julgeoleku dokumentidest on näha, et metsavendadel oli kasutada üks automaat, kaks poolautomaati, neli vintpüssi, üks nagaan ja laskemoona. Punker koos toidutagavarade ja igapäevaesemetega süüdati põlema, metsavendade surnukehad aga viidi tuvastamiseks Haapsallu. Kuhu nad seejärel maeti, pole teada.

MARTIN ANDRELLER

Külas varem koos Lembit Lehtsalu ja Elmo Pärnametsaga arreteeritud Endel Lehtsalu mõisteti tribunali otsusega 26. augustil 1946 Tallinna vanglas nr 1 surma ning otsus viidi täide sama aasta 23. detsembril.

Punkrikoht on praeguseks läbi uuritud ja sinna on paigaldatud mälestuskivi. Lisaks on punkri ümbruses puude küljes lihtsaKaitse Kodu! 8/2012

Majast kutsuti välja Erika Pilt, kellele pakuti võimalust nelja-aastane poeg majast välja tuua. Sissepiiratud metsavendadele tehti ettepanek alistuda. Metsavennad sellega ei nõustunud. Järgnenud tulevahetuse käigus hukkusid Jaan ja Robert Halliksberg ning abistajad Vladimir Eine ja August Heine. Erika Pilt vahistati, kuid Artur Jaksil õnnestus Jaan Halliksbergi kattetule all põgeneda.

Sõjaturism

5. juunil piirati sisse Erika Pildi talu. Kell 1 öösel väljus majast agent Kukk (Robert Jõgisaar) ning tegi haarajatele ülevaate, kes täpselt majas on. Operatsiooni läbiviija kapten Glušanin andis pärast andmete saamist korralduse tegevust alustada.

Piirajate hulgast sai tulevahetuses surmavalt haavata meditsiiniteenistuse leitnant Marﬁn. Kergemate vigastustega pääses kaks sõdurit. Lahingus süttinud talumaja põles maani maha.

HEIKI MAGMUSE ARHIIV

Ridala vana kalmistu ja mälestusmärk

August Nõmmik

Läänemaal Ridala vanal kalmistul on metsavend August Nõmmiku sümboolne kalm, millel seisab vana raudrist kirjaga „August Nõmmik 5. märts 1922 – 17. juuli 1959. Metsavend, langes haarangul. Eesti eest surmani“. Nõmmik kuulus Arnold Lemba salka koos Nikolai Haioga. Nad langesid 1949. aastal, üks 17. mail Kullamaal ja teine 18. mail Piirsalu lähedal. Metsavend asus ennast üksi varjama rahvasaadik Ella Niinemäe juures, kes töötas samal ajal ka Ahli küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee (TSN TK) sekretärina.

aarel metsavennaks olemine oli isegi raskem kui mandril, sest esiteks oli tegutsemisraadius piiratud ja teiseks olid kohal ka uue korra lisajõud — piirivalvurid.

mad, kuid seda mõjuvamad sildid, mis on pandud sinna juba aastate eest ühe eraisiku poolt (kirjaviis muutmata): “Metsavendade punkri asupaik, ehitatud nende oma poolt 1945. aasta suvel. Jäi elutult tühjaks 1946. aasta talvel punaväelaste vastu võideldes haarangu ajal 21. jaanuaril. See asupaik tuleb hoida siinkohal mälestusena alles”, „Lugupeetud mööduja. Kui teie juhtute siit läbi minema, siis võtke müts peast ja hetkeks seisatage nende kuue nooremehe metsavenna mälestuseks, kes langesid siin oma punkri ees haarangus punaväelaste vastu võideldes 1946. aasta talvel 21. jaanuaril. 2006. aastal möödus 60 aastad” ja „Tähelepanu. Metsavendade punkri ümbruskonnas mets olgu 100 meetri raadjuses inimkäte poolt puutumata ürkses looduses. Kus inimene oma saega siia kohta metsa puid mahavõtma ei või tulla. Las see koht siin metsas säilima veel praegu jääda nende noormeeste mälestuseks, kes siin metsas lanngesid”.

Arreteeritud taluperenaine vabastati mõned päevad hiljem, kuigi vallandati ametikohalt koos tööraamatusse tehtud sissekandega „Ahli küla TSN TK sekretäri kohalt maha võetud ja rahvasaadiku kohustest tagasi kutsutud seoses bandiidi varjamisega“.

Puusepa talukoht ja mälestusmärk Sinalepas

Eikla punkrikoht ja mälestuskivi

Läänemaa metsavendade langemispaigas Puusepa talukohal on rist kirjaga „1949 5. juunil mõrvati siin kommunistide poolt Jaan Halliksberg, Robert Halliksberg, Vladimir Eine, August Heinaste“. Julgeoleku aruande kohaselt toimus operatsioon Artur Jaksi salga hävitamiseks.

1945. aasta oktoobris kogunes Pärsamaa valla Luulupe küla kanti seitse meest: Harald Alpeus, Aleksander Tuuling, Elmar Ilp, Johannes Tulk, Priidu Jürgens ning vennad Artemi ja Juhan Mets. Viimaste kodutalu Torga lähedal heinaküünis alguses ka elati. Sealt käidi ümbruskonnas nii toitu kui

Kaitse Kodu! 8/2012

Esialgne paaripäevane palve vana tuttava juures peavarju leida venis kümne aasta pikkuseks redutamiseks, mis lõppes 17. juuli 1959 haarangus. August Nõmmik hukkus talle kaua varjupaigaks olnud talu hoovil oma abikaasa sünnipäeval.

Sõjaturism

ka informatsiooni kogumas. Oktoobri lõpul kuulsid Ilp ja Tuuling plaanitavast haarangust, mida pidi tulema juhtima üks ohvitser Kuressaarest. 28. oktoobril korraldati varitsus, mille käigus tapeti julgeoleku operatiivvolinik leitnant Nikolai Rumjantsev, kellelt trofeeks saadud mundrit kandis hiljem Elmar Ilp. Novembri alguses otsustasid metsavennad Juhan Metsa eestvedamisel ehitada Eikla kuivendatud sooheinamaale talvepunkri. Vahetult pärast selle valmimist lahkus salgast kaks metsavenda, kellele järgnes 20. detsembril ka Elmar Ilp. Varjendisse jäid talvituma vennad Artemi ja Juhan Mets, Aleksander Tuuling ning Harald Alpeus. Punkrist lahkunud metsavend Jürgens meelitati end legaliseerima. 1946. aasta märtsi alguses ta aga arreteeriti ja viidi ülekuulamisele, mille käigus andis ta Eikla punkri asukoha üles. Ka oli ta nõus hakkama julgeoleku teejuhiks punkri ründamise operatsiooni ajal. Harald Alpeuse ning Artemi Metsa ütluste järgi, mis on kirjas arhiivisäilikutes, algas lahing 3. märtsil umbes kell üks päeval. Lahingu alguses sai surma Juhan Mets. Sugulaste sõnul aga lasi Juhani maha tema vend, tulles vastu raskelt haavatu palvele teda mitte venelaste kätte jätta.

Ehmja punkrikohta ümbrusesse on omaalgatuslikult paigaldatud mitmeid silte

Vastutule avanud metsavennad tapsid kohe vaenlase sõduri, kes oli valanguga läbi ukse tabanud Juhan Metsa. Metsavendade punkri korstnasse visatud granaat aga plahvatas punkri lael, sest korstnasse oli sisse punutud võrk. Pärast Saksa kuulipildujast MG tule avamist oli vaenlane sunnitud tagasi tõmbuma. Kuna punkri turbakiht oli süttinud, otsustasid metsavennad sealt lahkuda. Selle käigus vaenlast rohkem ei nähtud.

Ründajatest langes kolm meest, haavata sai viis. Metsavendadest sai surma ainult Juhan Mets, kelle laiba valasid kamraadid bensiiniga üle ja panid põlema, et teda ei saaks tuvastada. Punkrist põgenema pääsenud Artemi Mets arreteeriti juhuslikult 23. oktoobril 1947 kodutallu minekul. Teda julgestanud Aleksantatistika der Tuuling üritas küll kamraadi järgi langes vabastada, tappes selle käigus Eestis 2003 Saaremaa rahvakaitsepataljoni palgasõduri Arteemi Aderi, kuid metsavenda, see ebaõnnestus. Harald Alpeus Läänemaal hukkus arreteeriti 1946. aasta suvel neist 112, Saareja Aleksander Tuulingu tappis maal 30 ja Hiiujulgeolekuagent Endine 12. mai ööl 1953. aastal. maal kuus.

Lahingukohal avati 4. märtsil 2011 mälestuskivi kirjaga „Metsavend Johann Mets 25.03.1906 langes võitluses NKVD-ga 03.03.1946“.

Emmaste surnuaed ja mälestusmärk Emmaste surnuaial on rändrahn kolme metallristi ja mälestusplaadiga „23.06.1951 lahingus langenud metsavendade mälestuseks. Priidu Mäe, Eevald Pomerants, August Tuut“. Ilma konkreetse juhita grupp elas rahulikult, kuni nende sekka sokutati agent. Valter Koore mälestuste järgi leiti 1951. aasta aprillipäeval, kui lumi oli juba sulanud ja päike soojendas mõnusalt metsaalust, ühe küüni lävepakult istumas keegi räsitud ja väsinud olemisega varjaja. Mees võeti kampa ning ta osutus agaraks kontaktide loojaks ja küladest toidutoojaks.

MARTIN ANDRELLER

Jaanipäeva eel said Sõru ranna kalurid piirivalvelt korralduse tuua Saaremaalt Hiiumaale mehi. Theodor Pruuli mälestuste kohaselt toodi sadakond piirivalvurit ja viis tigedat jälituskoera. 23. juuni öösel poole kolme paiku kuulis Pomerants esimesena metsast raginat. Punkrist väljunud metsavennad avastasid, et nad on ümber piiratud. Alanud ebavõrdses tulevahetuses langesid Pomerants ning Pärnumaalt pärit ja Sõru rannas piirivalvuriks olnud August Tuut. Priidu Mäe, kes olevat juba varem öelnud, et tema ennast venelaste kätte vangi ei anna, lasi endale kuuli pähe.

Valter Koor ja Einar Pruul arreteeriti kohapeal, eelnevalt oli kinni võetud Erik Heinloo. Temaga koos olnud metsavend, keda peetakse ühtlasi ka grupi äraandjaks, jäi kadunuks. Lahingus olevat haavata saanud ka paar julgeolekumeest ja piirivalvurit. Kaitse Kodu! 8/2012

HEIKI MAGNUS

Ridala vanal kalmistul asuva August Nõmmiku sümboolse haua tähis

Sõjaturism MARTIN ANDRELLER

Ehmja punkrikoht ja mälestuskivi 58°54’10.75’ ja 23°47’50.79’’

Ridala vana kalmistu ja mälestusmärk 58°52’42.01’ ja 23°36’44.35’’

Ehmja punkrikohal olev mälestusmärk

Emmaste surnuaed ja mälestusmärk 58°42’28.37’ ja 22°36’15.78’’

MART MÕNISTE

Puusepa talukoht ja mälestusmärk Sinalepas 58°49’52.9’’ ja 23°33’58.63’’

Emmaste mälestusmärgil olev kiri

HEIKI MAGNUS

Eikla punkrikoht ja mälestuskivi 58°26’27.17’ ja 22°34’23.75’’

ANDRES LANGEMETS

Puusepa talukoht

Eikla mälestuskivi

Kaitse Kodu! 8/2012

Naiskodukaitse keskjuhatuse 13. oktoobri 2012 otsus nr NKK 0.1-3/28353PR

Naiskodukaitse keskjuhatus, kuulanud ära Maire Arro, Maris Borštšiku, Kairit Henno, Sigrid Laanemetsa, Siiri Sepa, Kersti Tammekunni ja Airi Toomingu ettekanded ja sõnavõtud, otsustas: 2. Tunnustada Naiskodukaitse liikmeid ja toetajaid järgnevalt: 2.2. Liiliaristi V klass Pille Pihelgas Alutaguse ringkond Jekaterina Tihhomirova Alutaguse ringkond Terje Albert Järva ringkond Anne Elmik Järva ringkond Mare Hendrikson Järva ringkond Mirell Reinson Järva ringkond Siiri Sitska Järva ringkond Heli Tuisk Lääne ringkond Ly Eisenschmidt Pärnumaa ringkond Maie Pitsal Pärnumaa ringkond Leana Lemming Sakala ringkond Evelin Tamm Valga ringkond Merilit Aldošin Võrumaa ringkond Marje Kangro Võrumaa ringkond

2.3. Liiliaristi IV klass Heli Lebedeva Kadre Maalma Tiina Raudmäe Kaire Lõhmus Svetlana Mustkivi Karin Rünkorg Oksana Maškovskaja Heili Mets

Alutaguse ringkond Alutaguse ringkond Alutaguse ringkond Järva ringkond Lääne ringkond Lääne ringkond Valga ringkond Valga ringkond

2.4. Liiliaristi III klass Iive Rohtla

Alutaguse ringkond

2.5. Hõberist Tarmo Anton Kaido Mettus Kaimo Vahtra

Alutaguse malev Järva malev Valga malev

KRISTJAN PRII

Naiskodukaitse

Autasustamine

Kaitse Kodu! 8/2012

Naiskodukaitse

Elus ajalugu Naiskodukaitse 85. juubeli puhul etendati Tartus organisatsiooni ajalugu käsitlevat näidendit, milles arhiividest leitud piltidel olevad tegelased ärkavad ellu ja räägivad oma loo. Ajalugu on nagu pimeduses seisev maja, mis muutub nähtavaks alles siis, kui temas süüdatakse tuled. Lembit Jakobsoni näidendist „Vabadust toomas“ EHA JAKOBSON Naiskodukaitse Tartu ringkonna avalike suhete rühma juht

ui saime teada, et Naiskodukaitse juubelipidustused korraldatakse Tartus, mõtlesin avalike suhete grupi juhina, et need peavad kindlasti olema atraktiivsed, andma teadmisi ja jääma meelde. Et juba eelmisel sügisel olin uurinud Alice Kuperjanovist kõnelevaid materjale ja lugenud korduvalt Mari Raamoti mälestusi, valmis selle tulemusena lühinäidend, kus Alice ja Mari kohtuvad 1927. aastal Tartus kohvikus ja kõnelevad. Kõigepealt räägib kumbki mälestusi oma abikaasast ja Vabadussõjast, kuid mõlemad leiavad peagi, et elu peab edasi minema ja Kaitseliidu kõrval on vaja ühendada juba olemasolevad naisrühmad. Näidendit kirjutades muutusid need kaks naist elavaks ja soojaks. Kaitse Kodu! 8/2012

Kevadel avasime Alice Kuperjanovi mälestustahvli tema viimases elukohas – seal, kust ta Siberisse viidi. Praegu on see imeilus helesinine maja Tartus Karlova linnaosas heades kätes. Ja siingi sai jutustada lugu Alice’ist kui elavast luust ja lihast inimesest. Minu Naiskodukaitse sõjaeelne helesinine vormikleit ripub riidepuul ning lõhnab etenduse järel pestu ja õuest kuivamast tooduna värske õhu järgi. Ja tekitab mitmesuguseid mõtteid. Kõigepealt taban end mõttelt, et avatud ruumi printsiibi tõttu satuvad õiged inimesed ikka õigel ajal õigesse kohta. Kes õmbleks valmis kleidid, mis tähendab tegelikult ka lõigete tegemist? Kas kangas, mis sai valitud kirjelduste järgi, on tõepoolest sobilik? Kuidas see nüüdisaegsetele naistele passib? Ja mis kõige tähtsam: kes soostuvad näidendis mängima? Oma suve selle peale kulutama? Läbi elama tolleaegsete naiste, meie esiemade, tundeid ja tegusid? Neidki leidus täpselt nii palju, nagu vaja oli, lisaks „Mari ja Alice’i“ loos vabatahtlikuna näitleja Maarja Jakobson. Kõige keerulisem oli leida kaitseliitlast ja noorkotkaid, kuid nemadki leidsime sotsiaalse võrgustiku ehk tutvuskonna kaudu. 45

Naiskodukaitse

Mäletan küll, mis tunne mind valdas, kui ajaloolisi materjale uurisin ja ise sellesama läbi elasin, mille hiljem vaatajad saalis. Ma olin ikka mitu päeva oimetu, kui sain veidi tunda ajaloo hingust, mis oli ühtaegu jäine ja soe. Ehk suudame ajaloost rohkem õppida, kui see meie ees elama panna? Parafraseerin Imbi Paju mõtet raamatust „Soome lahe õed“: me teeme oma elus nii õigeid kui ka valesid valikuid, kuid tähtis on aru saada, mis see on, mida me teeme. Etenduse lõpus Kaitseliidu Majakoori esituses kõlanud Mart Siimeri laul „Homme“ Artur Alliksaare sõnadele märkis meie tänaseid valikuid: „[…] jääd iseendaks või saab sust vaid saak, saab sust aegade saak.“ Tallinna ringkonna naiskodukaitsja Maret Valner väljendas siseveebis oma mõtteid sellest laulust: „Olen seda laulu laulnud ja ka kuulanud mitu mitu aastat, kunagi keskkooli segakooriga ja ka teistes koorides, ning alles nüüd, NKK aastapäeval, jõudis selle laulu sõnum mulle kohale!“

Kommentaar

Olgu see näidend väikeseks tänuvõla maksmiseks sinikleite kandnud vapratele naistele.

Näitleja pilguga Näitleja MAARJA JAKOBSON: Mulle andis lavastuses osalemine emotsionaalse sissevaate aega ja inimestesse, kellest ma varem peaaegu midagi ei teadnud. Oli maailmapilti avardav kohtumine naiskodukaitsjatega nii minevikus kui ka tänapäeval. Inimesele on hädavajalik, et tal oleks side eelnenud põlvkondadega, õlatunne. See näidend andis selle mulle ja kindlasti ka naiskodukaitsjatele.

Kaitseliitlane HENRIK GUTHAN:

Lisainfo

Minule avanes Naiskodukaitse kahest küljest. Kõigepealt tänapäevasest: kui teotahtelised, motiveeritud ja distsiplineeritud on naised, kes käivad suvi otsa proovides, et selline lugu ette kanda. Kogu ettevõtmine oli mulle uudne. Ajaloolisest küljest: ma arvasin, et riigikaitse ja Kaitseliit on ainult meeste asi. Ma ei teadnud midagi Alice Kuperjanovist ja tema tegudest Juliuse kõrval ega ka sellest, milline ülisuur osa oli Naiskodukaitsel Kaitseliidu kõrval enne sõda. Kui tegusad meie naised olid ja on, see oli mulle täielik silmade avanemine. Noorem poiss tahab kohe noorkotkaks astuda ja vanem saab juba Kaitseliidu-ealiseks, tahab ka sinna astuda.

NÄIDENDINI VIINUD ALLIKAD Naiskodukaitse tegevuse ülevaade alguspäevist kuni 1938. aastani. Raamot, Mari. Minu mälestused. Tartu: K. Henno, 2009. Nemvalts, Riina. Naiskodukaitse 1925—1940 ja 1991—2002: ideed ja tegelikkus. Tartu: Atlex, 2008. Jürjo, Merike. Mälestusteta maja. Tallinn: Tänapäev, 2008. Jürjo, Merike (koostaja). Kokaraamat = Cookbook = Kochbuch. Tallinn: Nornberg & Co, 2011. Jürjo, Merike. Naiskodukaitse kaks algust: 1925 ja 1927. Kaitse Kodu 2012, nr 6, lk 14—17. Kaitse Kodu! 1926, nr 5; 1927, nr 17, 24. Postimees 1928—1935. Andmebaas DEA (digiteeritud Eesti ajalehed. URL http://dea.nlib.ee/. Autori jutuajamised ja kirjavahetus Naiskodukaitse ajalugu uuriva ajaloolase Merike Jürjo, sõjaeelse naiskodukaitsja Linda Krafti ning sõjaeelse kodutütre Asta Luksepaga.

Kaitse Kodu! 8/2012

Emantsipeeruva ja iseseisvuva naise kujunemine Naiskodukaitse toel ilmneb naiste tegutsemises nii toitlustamise, meditsiini kui ka kultuuri valdkonnas. 1928. aasta 5. jaanuari Postimehest võis lugeda Naiskodukaitse kongressi ülevaadet, kus dr Lasbergi sõnul teeb sport vabaks ja iseseisvaks ning arendab iseäranis sisemisi elundeid.

Kuidas reageerisid naised Anna Tõrvandi, 1. naisrühma looja ja edumeelse haridustegelase, ettepanekule, et kodukaitse naistele on vajalikud riviõppused ja laskeharjutused ning nende vormiriietuseks võiksid olla püksid ja säärsaapad? Nii selle ettepaneku kui ka reageeringu — „ega me kedagi tapma lähe; naised peavad ikka naisteks jääma; no mis püssi laskma ja „att-tvaa“ tegema; püksid ja säärsaapad! Kes seda enne kuulnud on!!“ — leiame algsel kujul ajakirja Kaitse Kodu! 1927. aasta 24. numbrist.

Kaitse Kodu! 8/2012

Naiskodukaitse

1927. aasta Kaitse Kodus! hoiatab Anna Tõrvand: „Kuid siiski ei tohi me jätta tähele panemata seda tõeolu, et maailma riikide poliitiline õhkkond on täis pinevust. Teiste riikide kokkupõrkel võib Eesti saada sõja tallermaaks.“

Mari Raamot, kes oli väga südamlik inimene ja kellel oli suuri teeneid eesti naise kui perenaise harimisel, reageeris sellele üsna valuliselt: „Pange aga linnapreilid ka köögi vahet jooksma, siis on sporti küllalt! Linnainimestel tuleks rohkem tööd teha!“ Ta ütles, et tahaks väljanäitusele viia inimese, kes on näiteks kogu päeva heinal tööd teinud ja tahab siis veel sporti teha. Ja siiski hakati spordile suuremat tähelepanu pöörama, naisi selle juurde tooma eelkõige võimlemise kaudu, mis oli hästi näha etenduse filmiklipist. Tervislik toitumine, oma tervise eest hoolitsemine, kultuuritraditsioonide algatamine, esmaabi ja meditsiiniliste teadmiste omandamine — need on ju rahva elujõulisuse komponendid.

Naiskodukaitse

Väga kõnekas oli pilt tõsisest eesti perest, kus isa on kaitseliitlane, ema naiskodukaitsja, lapsed noorkotkad-kodutütred. Minule rääkis see kõigepealt isamaalisusest, mille kasvatamine algas kodust. Leelo Tungal on kirjutanud sügaval Nõukogude ajal luuletuse „Isa-ema maa“, mis tuleb kindlasti paljudele meelde ja algab niisviisi: „Mida ma veel hoian, keda ma veel kaitsen, kui mitte sind, mu kodune maa?“ Kirjanik pärineb kooliõpetajate perest. Tema ema arreteeriti 1951. aastal, kui algas aktiivne „natsionalismivastane kampaania“. Kindlasti oli selleks „põhjust“, mis pärines sõjaeelsest ajast. Ema Siberisse viimise ajal oli Leelo kolme ja poole aastane. Ma ei tea, kas ta minuga nõustuks, kuid ma näen siin väga otsest sidet ennesõjaaegse isamaalisusega, mis toetus eelkõige taluperedele ja intelligentsile. Kuidas muidu saab kirjutada sellise luuletuse mitukümmend aastat hiljem ja hoopis teistsugustes oludes? Noorkotkaste tegevuse huvitava killu leidsin Väino J. Riismandeli mälestustest, kus ta kirjutab sidetuvidest. Pildilt alla astunud poisid lähevadki etenduses tuvipuure puhastama, korve sättima, et saaks minna kaugemale tuvisid välja õpetama. Tuvila asus muuseas Kaitseliidu peastaabi tagaõues väikeses ühekordses majas.

Naiskodukaitse tihedatest ja põhjapanevatest seostest Soome Lotta Svärdiga on kõneldud palju. Filmiklippidelt nägime kõiki tolle aja tähtsamaid tegijaid nii Soome kui ka Eesti poolelt. Naiskodukaitse esmane põhikiri oli valmis kirjutatud Lotta Svärdi põhikirja järgi, vastastikuseid külaskäike tehti korduvalt. Kirjandusmuuseumis leiduva Alice Kuperjanovi omakäelise ankeedi järgi võib öelda, et Soomes käidi lotade organisatsiooniga tutvumas juba 1927. aasta suvel. Pilt, mida etenduses näitame, on pärit 1939. aastast esimestelt Naiskodukaitse suvepäevadelt Viljandis. Kõige parempoolsem on sinikleidis Alice Kuperjanov, keskel seisavad Soome Lotta Svärdi esinaine Fanni Luukkonen ja Helsingi ringkonna esinaine proua Snellman. Esimese rea lõpetab Naiskodukaitse sõjaeelne esinaine Erika OskarMännik. Lisan, et filmiarhiivis polnud pildi alla märgitud kummagi naiskodukaitsja nime, samuti ei tulnud pilt välja otsinguga „Alice Kuperjanov“. Teavitasin sellest filmiarhiivi ja nad olid väga rõõmsad informatsiooni üle. Kuidas ma Alice’i ära tundsin? Olles näinud tema noorpõlvepilte, tegelnud tema eluga ja mis peamine — leidnud kinnituse tema veel elavalt vennapojalt Johannes Juhansoolt. Erika Oskar-Männiku puhul olen valmis vastu võtma proteste — tema identifitseerimine oli veidi kaudsem. 48

Mängisid Piret Konsin, Maret Meriste, Ingrid Ulst, Liisa Prost, Triin Nooska ja Eha Jakobson Tartu ringkonnast ning Tuulike Mölder Põlva ringkonnast. Abis olid näitleja Maarja Jakobson, kaitseliitlane Henrik Guthan koos poegade Hugo Henriku ja Hans Henrikuga, kes mängisid noorkotkaid, ja kodutütar Kadri Roos.

Kaitse Kodu! 8/2012

Naiskodukaitse KRISTEL KITSING

Noortejuht Leili Aleksejev teeb kodutütardega laagris sageli käsitööd

Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena Leili Aleksejev (58) liitus Naiskodukaitsega aastal 2001 ja on tänini tegev noortejuhina. Põlula kooli saksa ja vene keele ning tööõpetuse õpetaja ütleb, et kodutütred hoiavad teda noorena ja süstivad nooruslikkust. KRISTEL KITSING Viru maleva teavituspealik

eili Aleksejev sattus Naiskodukaitsesse juhuslikult, kui kasutas 2001. aasta suvel selle organisatsiooni Võsu õppe- ja puhkekeskust. Sama aasta sügisel käidi Põlula koolis noortetööst rääkimas ja arvati, et Leili oleks sobiv inimene noori juhtima. „Võtsin tüdrukud ja poisid oma hoole alla,“ sõnab Leili Aleksejev. Algul juhendas Kaitse Kodu! 8/2012

ta nii noorkotkaid kui ka kodutütreid, hiljem jäi tegelema vaid kodutütardega. Leili Aleksejev on seisukohal, et Põlula koolis pole Kaitseliidu tütarlasteorganisatsioonile enam propagandat vaja teha, sest igal aastal liitub sellega teise ja kolmanda klassi õpilasi, keda meelitavad sinna suhtlusvõimalused, põnevad laagrid ning ühised väljasõidud. Aleksejev räägib, et Kodutütarde organisatsioon on aja jooksul muutunud. „Alguses oli tüdrukuid rohkem, nad jooksid lausa tormi. Siis algas taganemine, sest neil tekkisid ka muud huvid,“ selgitab Aleksejev. Ta arvab, et kõik tüdrukud võiksid olla kodutütred, hoolimata huvialast, sest see kujundab 49

Lisainfo

Naiskodukaitse

noorte väärtushinnanguid ja käitumist. Näitena toob ta suitsetamise. „Arvan, et mittesuitsetamine on lugupidamine organisatsioonikaaslaste ja noortejuhtide vastu,“ leiab Aleksejev, kelle arvates on mittesuitsev noortejuht ise eeskujuks.

Rõõm ja eneseteostus

Pisik külge „Loodan, et mõnele jääb see pisik külge,“ räägib Leili Aleksejev kodutütardest ja toob näitena oma kasvandiku Airi, kes kasvas vanuse tõttu kodutütarde seast välja ja tegutseb nüüd Põlula rühma toetajaliikmena. „Meil ikka selliseid on. Anu on samuti jäänud püsivaks abiliseks,“ toob ta järgmisena näiteks oma tütre. Anu Aleksejev oli koolipõlves aktiivne kodutütar. „Nüüd on ta täiskasvanu, aga jäänud minu abiliseks,“ räägib Leili, kelle tütar on Kodutütarde organisatsiooni toetajaliige. „See tuli loomuliku jätkuna. Ta pidi mind alailma aitama ürituste ettevalmistamisel. Juba kodutütrena oli tal selline koormus, et ta pidi teadma, mida suurena teha.“ „Loodan, et see pisik, mille tüdrukud siit külge on saanud – isetegemisrõõmu pisik –, jääb saatma ka nende edasist teed,“ ütleb Leili Aleksejev ja lisab: „Kas tänastest kodutütardest tulevad just naiskodukaitsjad või noortejuhid, pole teada, aga kindlasti meenutavad nad hea sõnaga seda suurt sõprust, mis meil siin on olnud.“ 50

Liitus Naiskodukaitsega aastal 2001 Viru ringkonna Kodutütarde Põlula rühma juht alates 2001. aastast

Kodutütarde keskjuhatuse liige aastatel 2006—2010

19-aastane Airi Kaasik oli Põlula rühma kodutütar aastatel 2001–2011. Oma rühmavanemat Leilit meenutab ta hea sõnaga. „Ta on väga hea noortejuht. Ta tegeleb kõigiga – aitab kõiki,“ räägib tänaseks toetajaliikmena oma energiat organisatsiooni heaks rakendav Airi. „Lugupidamine on suur, sest ta on õpetaja. Koolis on ta karm ja nõuab palju,“ ütleb endine kodutütar, rõhutades, et rühmavanemana on Leili hoopis teistsugune. Airi Kaasiku arvates on hea noortejuht see, kes tegeleb lastega ja mõtleb neile mitmekülgseid tegevusi, et kellelgi igav ei hakkaks. „Mulle andis Leili juurde enesekindlust ja iseseisvust,“ meenutab Airi.

Loomulikult on noortega tegelemine talle ka eneseteostus. „Püüan alati välja mõelda midagi uut. See ongi eneseteostus, kui sa tahad välja minna järgmise etapini,“ märgib ta.

Põlula kooli õpetaja alates aastast 1995

Kodutütarde Viru ringkonna vanem aastatel 2004— 2010

Leili ütlusel pakub töö kodutütardega talle palju rõõmu. „Rõõmu sellest, et lapsed tahavad tulla ja tahavad teha,“ räägib ta. „Lapsed on väga avalad, nad annavad ka selliseid teadmisi juurde, mida minuvanustel võib-olla alati pole.“

Samas peab suurte kogemustega noortejuht oma tööd ka mõneti väsitavaks. „Kui ikka nädalavahetused oled kodust eemal, ööd üleval, sest ega laagris eriti seda puhkeaega eili Aleksejev on jää, mõtled, et kui laager läbi seisukohal, et saab, siis on natukeseks ajaks rahu,“ möönab Aleksejev. Põlula koolis pole Tavaliselt istub ta aga kodus Kaitseliidu tütarlastevaid päeva puhates ja hakkab organisatsioonile enam seejärel järgmist kodutütarde propagandat vaja teha. laagrit ette valmistama. „Lapsed tulevad mulle koolis vastu ja küsivad, et millal on järgmine laager. Nad kohe ise süstivad minusse seda tahet, et pean midagi jälle tegema.“

LEILI ALEKSEJEV

Suuri plaane enam ei tee Staažikas Põlula rühmajuht ise enam suuri karjääriplaane ei tee. „Las edasi pürivad nooremad,“ lubab ta järeltuleval põlvel esiplaanile tõusta. „Aga rühma töösse plaanin panustada seni, kuni tervist on.“ Hea sõnaga uurim rõhk meenutab ta oma panust orgavõiks olla nisatsiooni noortemagistrina sellel, et – tema noortemagistritööna valoleme isamaaline misid kodutütarde järguvihikud. organisatsioon, „Esimene järguvihik on nüüd trükist tulnud. See on mulle aga vähem ei nagu tänu töö eest, et ma näen tohiks kindlasti väärtustada tüd- reaalselt seda, millega ma olen tegelenud,“ tõdeb noortejuht.

ruku kui tulevase ema rolli.

Kuna Kodutütred on isamaaline organisatsioon, arvab Leili, et tüdrukuid tuleks selles valdkonnas suunata. „See on kindlasti üks eesmärke, sest me väärtustame Eestit nii sõnas, pildis kui ka kõiges muus,“ räägib noortejuht. „Suurim rõhk võiks olla sellel, et oleme isamaaline organisatsioon, aga vähem ei tohiks kindlasti väärtustada tüdruku kui tulevase ema rolli. Nad on siiski tulevased elu edasikandjad, nende lapsed tulevad organisatsiooni,“ kiikab Leili tulevikku. „Kui tüdruk on noorena aktiivne, võib loota, et tal ei ole pahesid,“ ütleb ta. Ise noortejuhina tegutsev Leili Aleksejev arvab, et noortejuhi teeb heaks see, kui ta ei otsusta kõike üksi, vaid räägib ka lastega läbi ning arvestab teatud piirini nende soove. „Noortejuht peab lapsi armastama. Kõik muu tuleb niisama,“ kinnitab ta. Kaitse Kodu! 8/2012

KATI OJAVER-HEIDEMANN

Kui Risti jaoskonna „Põlle ja kulbiga päeval“ hakkas moos purkidesse saama, ütles keegi, et selliseid asju võiks veel ja veel korraldada. Kõik muidugi kohe nõus ja hakkamas. Siis tuli Kaja Mander mõttele, et võiksime ka Afganistanis missioonil viibivatele sõduritele moosi keeta. Ja leek lahvataski põlema.

Naiskodukaitse

Aga need jõulud tulevad Afganistanis moosised

KATI OJAVER-HEIDEMANN

aiskodukaitse juhtide ja kaitseväe tugikeskuse heakskiit tulid kiirelt. Õunad ja pohlad annetasid head inimesed Aino Jõks, Elmar ja Linda Valper, Õie Bugotkina ning Luule Mustkivi. Tegelikult pakkusid meile õunu ka Hiiumaa naiskodukaitsjad, kuid me ei hakanud neid üle mere vedama. 30. septembril kogunes Risti jaoskonna majja 15 Lääne ringkonna naist, kaasas neli last ja üks mees – Risti malevkonna pealik Aksel Heidemann. Tema tööks jäi tähtsa päeva puhul lipp masti tõmmata, naisi rammu vajavatel hetkedel aidata ja muidu moraalselt toeks olla. Svetlana Mustkivi tuli Haapsalust katlaga ja siis läks lahti: pesemine, lõikumine, tükeldamine, segamine, maitsestamine, maitsmine, purgistamine, kaanetamine – suur segadus nagu suurema laari moosi keetmisel ikka. Sekka konsulteerimist ja üksteise kiitmist.

Enne ärasaatmist plaanitakse kõik moosipurgid vanaemade kombel värvilise paberiga kaanetada

tore üllatus, sest sokke-kindaid saadame neile juba kolmandat aastat, aga kodust moosi ei oska nad veel oodata. Loodan, et ka sellest ettevõtmisest kujuneb traditsioon.

MARILIN PRANTS, Naiskodukaitse aseesinaine: Selgi aastal jätkub meie koostöö kaitseväega missioonil viibivate eestlaste jõulude rõõmsamaks muutmisel. Lääne ringkonna vabatahtlike naiskodukaitsjate algatus lisada igasse kingipakki ka purgike moosi sai positiivset tagasisidet kaitseväe tugikeskusest. Meil on nagunii eesmärk kududa umbes 160 missioonil viibivale kaitseväelasele villased rahvusmustrites sõrmikud või sokid. Tänu Lääne ringkonna naistele saame kingipaki kopsakamaks muuta.

Kaitse Kodu! 8/2012

NKK LÄÄNE RINGKOND

Kommentaar

Samal ajal käis ka usin siltide valmistamine ja salvrätikute lõikamine, et purgid ilusad saaksid. Enne ärasaatmist on vaja kõik moosipurgid vanaemade kombel värvilise paberiga kaanetada ja igale purgile ka sildike heade soovidega lisada. Nii on sõdurpoistel kindlasti toredam jõulude ajal pakki avada. Soovime südamest, et sellest tuleks neile

AVE NAEL Naiskodukaitse Harju ringkond

Harju ringkonna naised käisid Paunküla veehoidla lähistel kõige mõnusamat sügispäeva otsimas. Selleks olid nad juba 5. oktoobri õhtul kogunenud Paunküla puhkekeskusesse, kus pandi teadmised proovile viktoriinil, vesteldi niisama ja valmistati keha mõnusas saunas sportlikuks matkapäevaks ette. Laupäeva, 6. oktoobri hommikul olid kõik naised-neiud virgelt valmis tervisesporti tegema. Kaheksat vaprat naiskonda ootasid mõnus sügispäev ja 15 kilomeetri pikkune põnevate kontrollpunktidega kepikõnnirada. „See on lausa uskumatu — igal aastal nagu tellitud ilm,“ tõdesid rõõmuga mitmed osalejad rajale minnes. Selline sügismatk sai nimelt teoks juba neljandat aastat. Esimeses kontrollpunktis pidid naised proovile panema oma köögitööoskused, teises viskama päästerõngast, kolmandas meenutama hümni sõnu, neid paberlipikutel õigesse järjekorda seades, ja neljandas veeretama palli tekil, ent viimases, viiendas ootas päästmist „autoavariisse sattunud rullnokk“. Finišeerijate emotsioonid olid igati positiivsed. „Lääne naised jäid harjakate korraldatud matkaga rahule, ilm soosis ettevõtmist igati ja matkarada oli parajaks trenniks. Täname sooja vastuvõtu eest ja kui kutsutakse, tuleme järgmisel aastal kindlasti jälle. Vahepeal harjutame kodus kaelalahase paigaldamist ja kordame Eesti hümni sõnu, siis on esikolmikukoht kergem tulema — rändav hõbekandik on seda väärt,“ lausus pärast pikka ja väsitavat sügiseotsingut Lääne ringkonna naiskodukaitsja Ave.

Koolitussõbralik Lääne ringkond AVE PROOS Naiskodukaitse Lääne ringkond

Igal aastal kuulutatakse täiskasvanud õppija nädala raames välja aasta õppija ja aasta koolitaja ning aasta koolitussõbralikem organisatsioon ja omavalitsus. Sel aastal esitati tunnustamiseks 133 kandidaati üle Eesti. Läänemaa aasta koolitussõbralikemaks organisatsiooniks valiti Naiskodukaitse Lääne ringkond.

AVE NAEL

Naiskodukaitse

Parima sügispäeva otsingul

Mobiil ja pastakas kaitserelvana MARILIN PRANTS Naiskodukaitse Tallinna ringkond

Oktoobrikuus korraldas Naiskodukaitse Tallinna ringkond kodanikuturvalisuse kursuse raames enesekaitsekoolituse, kus omandati nii erinevaid enesekaitsel vajaminevaid võtteid kui ka tarkusi, kuidas käekotis leiduvaid esemeid enda kaitsmisel ära kasutada. Suurte kogemustega instruktor Hannes Kunart arutas läbi kõik igapäevaeluga seotud riskikohad: mööbli paigutus töökohal, kuidas agressiivse inimesega suhelda, milliseid kontoritarbeid saab enesekaitseks kasutada ja palju muudki. Koolituse käigus murti mitu enesekaitse kohta liikuvat müüti nii valukohtade kui ka tüüpilise ründaja osas. Naiskodukaitsjate tungival nõudmisel ja suure huvi tõttu teema vastu on Tallinna ringkonnas enesekaitsekoolitusi korraldatud juba mitu aastat.

Naiskodukaitse toetab koolituste ja vabatahtliku tegevuse kaudu isiksuse arengut ning suurendab oma liikmete valmisolekut toimetulekuks erinevates olukordades. Organisatsioon ühendab eri põlvkondadest ja erineva sotsiaalse taustaga tegusaid naisi, andes neile kõigile võimaluse mitmekülgseks ning kasulikuks ühiskondlikuks tegevuseks. Täiskasvanud õppija nädal on elukestvat õpet propageeriv üritus, mille moto oli seekord „Õige aeg on õppida” ja mille ülesanne on teadvustada elukestva õppe ja täiskasvanute koolituse tähtsust. Üks eesmärk on selle raames tunnustada tublisid tegijaid. Tänavune täiskasvanud õppija nädal oli juba viieteistkümnes.

NAISKODUKAITSE TALLINNA RINGKOND

Naiskodukaitse Lääne ringkonna liikmed osalevad igal aastal paljudel Lääne- ja Hiiumaal korraldatavatel üritustel. Nad on aidanud läbi viia põhikooli õpilastele mõeldud projekti „Kaitse end ja aita teist”, tutvustanud perepäevadel esmaabi põhitõdesid, toitlustanud suurüritustel (maakaitsepäev, Eesti Vabariigi aastapäev jne), korraldanud heategevusüritusi või olnud nende läbiviimisel abistajaks. Koostöös trupiga See Teater valmis Naiskodukaitse Lääne ringkonnal lavastus „Vaikivad tunnistajad“, mis tõi välja varjuküljed kodu-, töö- ja koolielus. Koos Selle Teatriga meenutasid nad mitmete näitemängudega ka märtsi- ja juuniküüditamisel hukkunud naisi, mehi ja lapsi.

Kaitse Kodu! 8/2012

Noored PILLE-RIIN VESSIN

Omamoodi katsumus oli suitsusesse ruumi sisenemine. Noorkotkad asusid ülesannet täitma kahekesi, võtsid selga ballooni ja panid näo ette klaasiga kaetud maski

Noorkotkad võistlesid: sidusid haavu ja sukeldusid suitsu Valgamaal Keenis peeti 21.—23. septembrini saanud, ja tegeleti relvaõnnetuses viga saanud esimene noorkotkaste esmaabi- ja päästevõistlus, noortega (kuulihaav tütarlapse kõhus, relva tagasikus osalesid kaheteistkümne maleva võistkonnad. löögist haavatud käega poiss ja paanikas neiu). Esikoha saavutas Harju malev, teiseks tuli Valgamaa ja kolmandaks Rapla malev. Rohkelt praktilisi ülesandeid

PILLE-RIIN VESSIN Valgamaa ringkonna kodutütar

dee korraldada esmaabi- ja päästevõistlus tekkis Noorte Kotkaste peavanema Silver Tamme sõnul soovist propageerida noorte seas esmaabi- ja päästevaldkonda. Valgamaale sattus võistlus seetõttu, et Valgamaa maleva noorteinstruktor Kaimo Vahtra oli nõus selle korraldamise enda peale võtma – temale on see valdkond tuttav. Lisaks leidus seal palju noortejuhte ja noori, kes olid nõus abistama. Võistlus kestis mitu päeva ja selle jooksul tuli lahendada mitmesuguseid esmaabi- ja päästevaldkonda kuuluvaid ülesandeid. Näiteks situatsiooniülesannetes abistati jalgrattureid, kes olid autolt löögi

Kaitse Kodu! 8/2012

Võistluse kavandamise juures pandi rõhku praktilisusele, sest esmaabi ja pääste on alad, mis nõuavad käte külge panemist. „Põnev tundus põleng telgis, kus meil kõige paremini ei läinud. Me ei teadnud, mida teha ja kuidas olukorraga toime tulla. Pakkusime hingamisraskustega kannatanule isegi kommi, kuid vigadest me ju õpimegi,“ tunnistas Jõgeva maleva võistkonna liige Andres Katte. „Esimene ülesanne on alati kõige hullem, sest siis pole veel rollis sees,“ lausus Lääne maleva noorkotkas Ravin Khalilov. Ta lisas: „Mida edasi, seda paremini.“ Edasi läks ainult praktilisemaks. Võistlejad pidid käepärastest vahenditest seadma kokku kanderaami ja läbima sellega „vigastatut“ kandes raja, et mõista, kui raske on kannatanu metsast välja transportimine, kui esmane abi on antud. 53

Noored

Ka veest päästmine oli Valgamaa kaitseliitlase Mihkel Sauli sõnul ülipraktiline ülesanne, sest noored omandasid mitmekülgseid oskusi. „Saadi aerutamiskogemus, visati täpsust päästerõnga ja päästeliiniga. Selgus, et noored, kes ülesannet suure rõõmu ja ettearvamisega sooritama asusid, pidid tõdema, et see polnudki nii lihtne, nagu esialgu oli tundunud,“ sõnas Saul. eest pääst-

mine oli

SILVER TAMM

Omamoodi katsumus Valgamaa oli suitsusesse ruumi sisenemine, ent see oli kaitseliitlase Mihkel ka põnev. Noorkotkad Sauli sõnul üliprakasusid ülesannet täitma tiline ülesanne, kahekesi, võtsid selga sest noored omanballooni ja panid näo ette dasid mitmekülgklaasiga kaetud maski, nii et nad õieti midagi ei seid oskusi. näinud. Põranda ligidal liikudes ja kompides suunduti otsima kannatanut, kes tuli vingusest ruumist välja toimetada. „Ülesande sooritasime hästi, aga sellise tulemuse saavutamiseks peab olema hea paariline,“ tõdes Harju maleva noorkotkas Karri Peetermann.

Relvaõnnetuse ülesandes pidid võistlejad abistama tütarlast, kel kuulihaav kõhus, ja relva tagasilöögist kätt vigastanud noormeest

Õhtuses kirjalikus testis tuli võistlejatel rakendada teadmisi. Esineti ka omaloomingukavadega, mis

SILVER TAMM

Paljude kannatanutega ülesandes tuli kiirelt ja mitme vigastatuga korraga tegeleda

Siim Aarna Pärnumaa malevast sõnas, et ülesanded said täidetud rahuldavalt, aga andsid ka rohkesti uusi kogemusi ja teadmisi. „Sain juurde julgust, mis edaspidi ainult kasuks tuleb,“ võttis ta päeva kokku.

Kaitse Kodu! 8/2012

Noored PILLE-RIIN VESSIN

Teatevõistlus tuletõrjespordis pani kogu jõust pingutama

olid olnud koduseks ülesandeks. Iga malev pidi tegema lühiﬁlmi või muu ettekande teemal „5 asja, mida metsa kaasa võtta“.

Viimase päeva viimased pingutused

Seejärel võttis võistlus suuremad mastaabid ja jätkus paljude kannatanutega ülesandega. Legendi järgi osalesid noored suurüritusel. Kaks poissi, kes ei saanud sinna minna, otsustasid, et teevad hoonele, kus üritus korraldati, pommiähvarduse. Kohal olnud noored sattusid selle peale paanikasse ja tormasid ukse poole. Kahjuks ei mahtunud kõik sellest korraga välja ja tekkinud rüseluses said paljud viga. „Paljude kannatanutega ülesandes tuli kiirelt ja mitme vigastatuga korraga tegeleda,“ rääkis Valgamaa noorkotkas Rein Russak, lisades, et etteantud ajapiirang neid eriti ei kõigutanud. Nemad olid kohe valmis tegutsema.

PILLE-RIIN VESSIN

Viimasel päeval pandi võistlejad viimse piirini pingutama. Korraldati teatevõistlus tuletõrjespordis, kus võistlejad pidid ületama takistusseina, ühendama voolikuid, paigaldama kannatanule žguti ja ta kanderaamil põlevast majast välja tooma. „Fantaasia on meil alati hea olnud, kujutasime ülesandeid võimalikult reaalselt ette,“ kommenteerisid Pärnumaa maleva noored tuletõrjesporti.

Võistlejad pidid käepärastest vahenditest seadma kokku kanderaami ja läbima sellel „vigastatut“ kandes raja, et mõista, kui raske on tegelikkuses kannatanu metsast välja transportimine

Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm jäi võistlejatega rahule, kuigi leidis, et arenguruumi veel jagub. „Arvan, et noorkotkad tulid ülesandeid täites hästi toime. Noored olid hästi valmistunud, aga arenguruumi mõnes kohas veel on,“ tõdes Tamm. Korraldajate kohta jagus tal ainult häid sõnu. „Võistlus oli väga heal tasemel ette valmistatud ja läbi viidud. Korraldusmeeskond oli teinud väga head tööd,“ kiitis Tamm võistluse läbiviijaid ja lubas, et ilmselt tuleb sellist laadi ettevõtmisi veel, kuid mitte enne 2014. aastat. Kaitse Kodu! 8/2012

PILLE-RIIN VESSIN

Esikoha teenis 214 punktiga Harju maleva esindus, teiseks tuli Valgamaa (200 punti) ja kolmandaks Rapla.

Harju maleva võidukas meeskond

Noored

Kuperjanovlaste rada muutub üha populaarsemaks Valgamaal Tõlliste ja Õru valla metsades peeti 28.—30. septembrini 15. luurepatrullvõistlus Kuperjanovlaste rada, millest võttis osa 118 võistlejat Tartu, Sakala, Rapla, Pärnumaa, Põlva, Tallinna ja Valgamaa malevast. EGLE KÕVASK

algamaal viieteistkümnendat korda läbitud Kuperjanovlaste raja eesmärgiks oli pakkuda noortele sõjalis-sportlikku võistlust, mille käigus saab proovile panna füüsilise vormi ja meeskonnatunnetuse. Kõik võistluspäevad olid sisutihedad. Noored pidid metsas iseseisvalt ringi rändama ja täitma ülesandeid, mille hulka kuulusid nii noa-, noole- kui ka granaadiheide, luureraporti koostamine, soo ületamine jpm. Iga vanuseklassi osavaimate ja kiireimate, seast selgitati ka võitjad.

Vaevanõudev rada koos hulga ülesannetega

Mere taga võistlemas käinud Liina Suur ütles, et nende siht oligi hoopis teine. „Tahtsime oma vanuseastme tüdrukutele ära teha, sest teadsime, et poistega me võistelda ei suuda,“ selgitas 14-aastane Liina. „Militaarvõistlust Rootsis ja Kuperjanovlaste rada ei anna võrreldagi. Rootsi võistlus oli üks lihtsamaid üldse. Seal keskendutakse rohkem ülesannetele, mitte raja läbimisele.“ Et ettevõetud eesmärk sai täidetud, kinnitavad tulemused. „Jäime neljandaks ja olime väga uhked, sest tegime ära nii tüdrukutele kui ka osale poistetiimidele,“ lisas Liina rõõmsalt.

Ülesanded kui meeskonnamängud Noorimate võistlejate rada nii raske polnud, kuid nõudis vaeva siiski. „Läbisime ämblikuvõrku, kust pidime kogu meeskonnaga aja peale võimalikult kiiresti läbi saama, ilma et keegi nööri puudutaks. Kui aga keegi nööri puudutas, tuli tal uuesti võrgust läbi ronida, kuni ülesanne vigadeta sooritatud sai. Läbisime ka nn pimedarada. Kolm võistlejat panid

EGLE KÕVASK

Luureraporti koostamisel

Väidetavalt oli seekordne jõuproov isegi raskem kui Erna retk, millest annab mingil määral tunnistust tõsiasi, et hiljuti Rootsi rahvusvahelisel militaar-

võistlusel esikoha saavutanud Valgamaa neiud ei suutnud seekord kohta esikolmikus kindlustada.

Kaitse Kodu! 8/2012

Noavise Granaadiheide Noolevise Luureraporti koostamine Õlilampide tegemine Takistusrada „Pimedarada“ „Ämblikuvõrgu“ läbimine Nimede ja piltide paaripanek Räätsadega soo ületamine Sideülesanne Vastase territooriumil luuramine Salakirja lahendamine Orienteerumine Palkidest platvormi meisterdamine Relvade kokkupanek

Noored

Lisainfo

ÜLESANDED, MIDA TULI TÄITA

Lihtsamat vastupanu minnes tuli loovutada elukaarte

EGLE KÕVASK

Rajal oli liikvel ka vastutegevusrühm, mille liikmed võistlejaid võimalikult palju segada püüdsid. „Vastutegevuse ülesanne oli matkida tõepäraselt vaenlase võimalikku tegevust,“ selgitas Valga linnapea Kalev Härk, kes on Kaitseliidus tegev Valgamaa maleva Valga üksikkompanii pealikuna, vastutegevuse ülesandeid. „Võistkonna tabamisel keelualal kaotasid kõik meeskonnaliikmed ühe elukaardi.“

Nuga lendas enamasti tõesti sinna, kuhu see visati

endale silme ette teibitud prillid ja neljas hakkas neid juhendama. Juhendaja abiga tuli rajalolijatel ﬁnišisse jõuda ja ka seda aja peale,“ rääkis võistlusel osalenud 12-aastane Valgamaa neiu Pauliine Saega.

Kuigi enamik võistkondi allus vastutegevuse kohtuniku märguannetele korralikult, tuli mõnel juhul ka reegleid rikkunud võistkonnale metsa järgneda. „Kuperjanovlaste rada on üks raskemaid militaar võistlusi Eestis. Matkitakse olukorda, kus tuleb tegutseda vaenlase poolt hõivatud territooriumil. Loomulikult paneb see mõnegi võistkonna hädaldama, kuid arvan, et seetõttu valmistutakse järgmiseks korraks lihtsalt paremini,“ oli Härk veendunud.

„Silmad kinni tundmatul maastikul liikuda on üpris raske. Ei tea, mis sind ees ootab, kas puu või mõni lohk, samuti ei tea, kas juhendaja oma tööd õigesti teeb,“ täiendas teda Kenn Kiis Valgamaalt. Nooremate seas leidus võistkondi, kes jõudsid pisut suurema ringiga sihtkohta, sest olid eksinud. „Teekond venis pikaks ning arvasime, et see ei saa õige teeots olla, ja otsustasime tagasi minna ning teist valikut katsetada,“ rääkis 11-aastane Robin Altosaar Valgamaa malevast.

Oma klassis esikoha saavutanud Pärnumaa noorkotkad võistlustules

Tulemused Koht

Võistkond

Malev

9—13-aastased I

Valga Põhikool

Valgamaa

Unistajad

Valgamaa

III

Ufod

Valgamaa

14—17-aastased I

Majori Poisid

Pärnumaa

Rapla I

Rapla

III

Lihtne

Valgamaa

Team Team

Valgamaa

SBK

Valgamaa

III

Tartu Naiskodukaitse

Tartu

Kaitse Kodu! 8/2012

IVO KIVISAAR

18-aastased ja vanemad

Noored

Köitega pääseb alla kas või kolmandalt korruselt Valgamaa noorkotkad ja kodutütred kogunesid 27. ja 28. oktoobriks Metsniku harjutusväljakule, et veeta nädalalõpp põnevas sügiseses välilaagris. PILLE-RIIN VESSIN

ellel sügisesel nädalalõpul värskendati teadmisi ja nauditi üksteise seltskonda välilaagris. Selgus, et oktoobri lõpu kohta ootamatult maha tulnud lumega polnud noortel probleemi. Kohaneti kiirelt ja asjasse suhtuti lõbusalt. „Soojad, ilmastikule vastavad riided, motivatsioon ja tegevused hoidsid mind pidevalt soojas ja lumi oli nagu kirss tordil,“ sõnas Liis Hulkko.

Et seal väljas ikka toime tulla

SIGRIT SÄINAS

Kahe päeva jooksul täitsid noored erineva sisuga ülesandeid ja panid ennast proovile uutel aladel. Esmaabiülesandes õpiti, kuidas toime tulla, kui kannatanu on alajahtunud või külmetunud. Tutvustati esemeid, mis aitavad kaasa inimese soojendamisel, ja räägiti, mida saab ise teha, et ennetada

külmetamist ja hoida ennast Eesti rõskes kliimas soojana. Noored tegelesid ka praktilise poolega: transporditi kannatanut kanderaamil 200 meetrit. Oma nutikust sai kasutada telkmantlitest varjualuseid püstitades. Saadi teada, kuidas on kõige parem end erinevates olukordades metsas vihma ja tuule eest kaitsta. Õpetati, kuidas kasutada katelokki, ning prooviti ise priimusesse tuld teha ja katelokis vett keeta. „Kõik peaksid oskama kaardi järgi liikuda,“ ütles Naiskodukaitse noorliige Janeli Nielson. „Proovisime edasi anda põhiteadmisi kompassist, kaitseväe kaardist ja ka koordinaatidest. Et kõikides rühmades olid lapsed eri vanuses, pidi neid ka erinevalt õpetama. Tuli välja, et mängud ja meeskonnatöö muutsid tunni palju lõbusamaks,“ lisas ta.

Köiega maa peale Noortele tutvustati mitmesuguseid relvi, räägiti nende ohutusest, näidati vilumust relvade lahtivõtmisel ja kokkupanemisel. Kui ohutustehnika selge, mindi spordipüstolist täpsust laskma, mille puhul lugesid enim õige asend ja tehnika, mis harjutades selgeks sai. Üheks põnevaimaks ja samas ka kõige kardetumaks tegevuseks oli köitega kolmandalt korruselt laskumine, mis tõi mõnelegi kõrgust kartvale laagrilisele pisara silma. Hoolimata esialgsest hirmust said kõik selle ülesandega hästi hakkama ja soovijad käisid isegi mitu korda laskumas. „Minu meelest oli laskumine kõige toredam, sest tänu sellele sain üle oma kõrgusehirmust. Kolmanda korruse akna peal oli jube olla ja pisarad tikkusid vägisi silma. Esimese allatuleku ajal olid silmad täitsa märjad, sest hirm oli väga suur, kuid teisele tiirule minnes oli palju kindlam tunne,“ tõdes kodutütar Jaana Niklus. Enne telkidesse minemist sooritati õhtupimeduses kuulmis- ja nägemisülesanne. Noored proovisid pimeduses vaadata 300 meetri kaugusel kõndivaid inimesi ning kuulasid nende häälitsusi. Tõestati, et taskulambid on metsas väga kergelt nähtavad ning valjemad karjed ja häälitsused on üpris hästi kaugele kuulda. „Laager korraldati Metsnikul sellepärast, et tahtsin teha natuke militaarsema laagri. Järgmine välilaager on märtsis ja samuti Metsnikul,“ rääkis Valgamaa maleva noorteinstruktor Kaimo Vahtra.

Kaitse Kodu! 8/2012

Noored GUNNAR VASEMÄGI

Leibki küpses lõkke paistel Varem ma ei teadnud, et kohapeal kokkumätsitud taignast on võimalik puutoika otsas lõkketule paistel leiba küpsetada. Nüüd tean. Lisaks sain kogemuse metsalaagrist.

pühapäevase lõpetamiseni käis kogu laagrielu metsas ja ööbiti telkides. Ei maksa siiski arvata, et lõdiseti tillukestes kuppeltelkides. Telkideks olid hoopis suured sõjaväetelgid, kus ahigi sees, valgustuseks tasku- ja petrooleumilambid. Ka toitu valmistati ise priimusel või telgiahju peal.

GUNNAR VASEMÄGI is siis saab, kui avastad end korraga silmitsi „koleda, kiusliku ja jonnaka“ loodusega, ilma et sul oleks kasutada ainsatki viimase aja tehnoloogilist vidinat? Kui loodus hammustab, torgib ja ronib krae vahele? Kui puuduvad radiaator, teler ja internet? Et inimene ei loobu kuigi meelsasti pakutud hüvedest, sisaldas Jõgeva maleva noorkotkaste sügislaagri juhend osalejatele igasuguse elektroonika (telefon, fotoaparaat, arvuti) kaasavõtmise keeldu. See laager sai teoks 26.–28. oktoobrini Puurmanis ja selle ümbruskonna metsades. Rõhku pandi seekord matkaja üleelamistarkustele.

Sörkjooks rivilaulu saatel

Milleks müts pähe?

Hoolimata pidevast värskes õhus viibimisest jäi mõnelgi kõige nooremal laagrilisel energiat üle. Selle kasulikuks rakenduseks sai rivilaul. Laagriülem kirjutas kiiresti valmis teksti ja need, kel parajasti midagi tarka teha polnud, kogunesid mõisaõuele kolonni ning alustasid laulu saatel sörkjooksu. Sündis midagi organiseeritut ja ühtset. Vaadates sörkivat ja laulu üürgavat kolonni, tuli mõistagi meelde tšehhi humoristi Jaroslav Hašeki loodud vahva sõdur Švejk, kes rääkis distsipliinist nii: „Kujutage endale ette puiestikku, ütleme – Karli platsil, ja iga puu otsas mõnda distsipliinita sõdurit. Selle ees olen ma alati kõige suuremat hirmu tundnud.“

Hoolimata meeldetuletustest jäi mõnele noormehele arusaamatuks, miks on vaja pähe mütsi, selga kampsunit ja jalga sooje sokke. Eesti ilm pole naljaasi ja enne, kui piisavalt soe varustus seljas, kedagi metsa ei lubatud. Laagris tegutsetigi peamiselt õues. Kõige pisemad, 8–11-aastased noorkotkad omandasid algteadmisi kursusel „Kui olen metsa eksinud“. Kursus sisaldas varjualuste valmistamist, teadmiste omandamist orienteerumisest jne. Noorimad, erinevalt vanematest poistest, vabas looduses siiski ei ööbinud – nad majutati Puurmani mõisahoonesse. Keskmine vanusegrupp, 12–14-aastased, seevastu tegutsesid vaid välitingimustes. Omandati rändurteejuhi teadmisi. Alates laupäeva hommikust kuni Kaitse Kodu! 8/2012

Kõige vanemal grupil, 15–17-aastastel, tuli läbida „see kõige äkilisem“ programm – üleelamine –, mis tähendas 30 tundi ühtejutti metsas olemist. Eesmärgiks oli üleelamine tingiesti ilm pole mustes, kus tehnilisi vahendeid ja -mugavusi on äärmiselt napilt. Ise naljaasi ja tuli valmistada varjualune, süüdata enne, kui piilõke ja üldse ellu jääda. Õpikursus savalt soe varussisaldas ka esmastest toorainetest toidu valmistamist, lusika vooli- tus seljas, kedagi mist, laagriplatsi korrashoidu jpm. metsa ei lubatud.

Paar tiiru ringiratast sörkinud ja laulnud noortele mõjus uus vahend niivõrd, et võrdlemisi kaootiline ringitraavimine magalas ja sööklas asendus juba täiesti viisaka noorkotkaliku käitumisega. 59

Noored

SILVI AASUMETS

Enim vaimustusid noored laagrilised öisest Rakvere linnuse külastusest

Trehvasid kummitused, nõiad ja Harry Potter KRISTEL KITSING Viru maleva teavituspealik

Viru maleva staabihoones korraldati 19.—21. oktoobrini Lääne-Virumaa kodutütarde ja noorkotkaste sügislaager, millest võtsid osa ka nõiad, kummitused ja muud vahvad tegelased, sest laagri teemaks oli halloween. Laagris oli koos 71 last ja 14 täiskasvanut. Noored pidasid kõige põnevamaks reedeöist Rakvere linnuse külastust. „Läksime ju öösel, kell oli kaksteist või veerand üks,“ jagas muljeid 15-aastane Hannamari Soidla. Ka Viru maleva noorteinstruktor Aive Ott meenutas, kuidas veel laupäevalgi laste silmad linnuse külastusest särasid. Laupäeval jätkus laager etendusega „Harry Potteri Eestisse tulek“, käidi tammikus jalutamas ja valiti peanõid. Pühapäeval räägiti narkootikumidest. Laagris täienes Kodutütarde pere seitsme liikme ja ühe toetajaliikme võrra.

Kavilda matkamäng kuueteistkümnendat korda

Kadrina ja Põlula noored nägid Rakveres päästeautot ja lasketiiru ANNELI LEHT Kadrina ja Põlula rühma noored külastasid 22. oktoobril Ida-Eesti päästekeskuse Rakvere päästekomandot, kus neid võttis vastu selle pealik Argo Pällo. Kõigepealt näidati külalistele päästjate töö- ja puhkeruume. Seejärel mindi garaaži, kus tutvustati päästjate kiivreid ja riietust. Autode juures räägiti noortele nendel olevast varustusest: voolikutest, lõikuritest, hapnikuballoonidest ja paljust muust. Lisaks sellele räägiti suitsu- ja vinguanduritest ning esmastest tulekustutusvahenditest. Kui päästjate poolel käidud, võttis külalised üle Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik ja tuntud laskesportlane Aleksei Osokin, kes viis nad kõigepealt lasketiiru. Sealt mindi tutvuma politseiameti tööruumidega, kus räägiti isikut tõendavate dokumentide vormistamisest, kehtivusajast ja pildi tegemisest. „Nägime lasketiiru ja mitmesuguseid muid ruume. Kahjuks kõikidesse kohtadesse ei saanud, kuid sellegipoolest oli huvitav. Lõpuks läksime välja ja meile näidati politseiautot ning saime kõik endale uued helkurid,“ lisas Merily. Õppereisi lõpetuseks tehti ühispilt Rakvere Vallimäel tarva kuju juures.

KERSTI KIVIRÜÜT Tartumaa nooremate Kodutütarde ja Noorte Kotkaste 16. matkamäng korraldati 29. septembril kaunis Kavilda ürgorus. Tartumaa pisikaitseliitlastele sümboliseerib Kavilda matk teguderohket skaudiõppeaasta algust. Ka seekord oli elevus stardist finišini nii võimas, et ilmselt olnuks seda võimalik isegi satelliitide pealt mõõta. Kuigi kõige nooremate osalejate matkarada piirdus kümmekonna kilomeetriga, läksid paljud neist entusiasmist vanematele kaaslastele mõeldud 20 km rajale. Nagu varasemaltki, said kodutütred ja noorkotkad kontrollpunktides näidata looduse tundmist, skaudioskusi, ajalooteadmisi, meeskonnatööd ja loovust. Osalejate lemmikuks osutus adrenaliinirohke köisrajal jõe ületamine, mis mõnel käis vesiste vahepeatustega.

TARTU KT RINGKOND

Tartu ringkonna vabatahtlik noortejuht

Kaitse Kodu! 8/2012

JÄRVA MALEV

Noortejuhid omandasid tarkusi URMAS PIIGERT Järva maleva noorteinstruktor

Kaitseliidu Järva malev korraldas koostöös Kaitseliidu Kooli ning Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindusega vabatahtliku noortejuhi kursuse, mis lõppes 28. oktoobril. Kursusel osales 14 noortejuhti Alutaguse, Järva, Tartu ja Viru malevast.

Noored

Matkajad ja taimetargad Aegviidus Tallinna ringkonna kodutütarde selle aasta teine erialalaager korraldati 22. ja 23. septembril Aegviidu koolis ning selle lähiümbruses. Laagri põhiteemadeks olid matkamine ja taimetarkused. Lisaks omandati teadmisi topograafiast, öisest orienteerumisest, looduskaitsest ning õpiti käituma looduses ja tegutsema eksimise korral. Laagris pidid lapsed valmistama ja läbi viima ühe loodusteemalise tunni oma kaaslastele ning said sooritada matkaja ja taimetarga erialakatseid. Lõpurivistusel said lapsed tunnistused ning noortejuhid, matkajuht ja Aegviidu kool tänukirja. Tagasisidelehtedelt selgus, et lapsed olid laagris omandanud palju teadmisi. Lemmiktegevusteks osutusid matkamine ja öine orienteerumine, samuti meeldis noortele see, et sai ise kaaslastele tundi anda.

Esimesel nädalavahetusel, 5.—7. oktoobrini omandasid kursuslased teadmisi riigikaitsest, noorsootööst, koonduse ettevalmistamisest ja läbiviimisest ning administreerimisest ehk sellest, kuidas koostada tööplaani, eelarveid ja aruandeid. Loomulikult ei puudunud ka meeskonnatööd arendavad mängud ja harjutused. Teisel nädalavahetusel keskenduti välilaagrite ettevalmistamisele ja läbiviimisele laagri ideest kuni kokkuvõteteni ning sooritati matkamängu korraldamise praktilisi ülesandeid, õpiti turvalisuse tagamist laagris ja laagri riskianalüüsi koostamist kui üht vajalikku osa laagri planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

JUTA SÕUEAUK

Kursuse lõputunnistused antakse kätte pärast kolmekuulist praktikat kodumalevas. Praktika ajal tuleb praktikajuhendaja pilgu all ette valmistada ja läbi viia üks koondus ja ööbimisega välilaager. Ürituste kohta koostab noortejuht praktikamapi, praktikajuhendaja lisab sellele hinnangu ning need mõlemad edastatakse kursuseülemale. Vabatahtliku noortejuhi kursust Kaitseliidus korraldatakse ühtse kava alusel 2005. aastast Kaitseliidu Kooli egiidi all. Järva malev korraldas sellise kursuse juba teist korda, eelmine oli 2008. aastal.

Tulevased salgapealikud õppisid juhtima ANDER ASBERG Noorte Kotkaste Tallinna malev

Noorte Kotkaste Tallinna malevas korraldati 26.—28. oktoobrini salgapealiku kursus. Intensiivvormis kursusel osalesid kolme maleva noorkotkad ja kaks kodutütart. Noortejuhid suunasid kursusele 14—17 aasta vanuseid noori, kes olid planeeritud salgapealiku ametikohtadele. Seega oli kursusele suunamise tingimus juhi- või koolitajaeelduste olemasolu ja arvesse võeti eelnevat praktikat organisatsioonis. Koolitatavate piiratud arv võimaldas intensiivset õppetööd ja personaalset lähenemist. Väljaõppes keskenduti sellele, mis on juhtimisel ja õpetamisel esmavajalik. Õpiti juhtimise aluseid, lihtsa operatsioonikäsu koostamist ja andmist, õppetunni ettevalmistamist ja läbiviimist ning allüksuse rivi juhtimist. Õppetöö kestis 20 õppetundi ja kursuslased sooritasid neli eksamit. Koolitajatena tegutsesid lipnik Kert Meidra, vanemveebel Ander Asberg ja kaitseliitlane Kalev Õiger Kaitseliidu Tallinna malevast. Õppetöö viidi läbi Kaitseväe Logistikakeskuse meditsiiniväljaõppekeskuse ruumides Rahumäe tee sõjaväelinnakus, kus noortel oli võimalus kogeda kasarmuelu. Kursuse lõpetas seitse noorkotkast Tallinna, Viru ja Saaremaa malevast ning kaks kodutütart Tallinna ringkonnast. Lõpetajaid tervitasid Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealik ja noortekogu esimees.

Kaitse Kodu! 8/2012

MARCO SEPP

Aita talletada Kaitseliidu ajalugu! Jaga oma teadmisi museoloogiga telefonil 717 9109 või meilitsi aadressil tanel.laan@kaitseliit.ee

1991. aasta augustiputši keerulistel päevadel juhtis Toompea lossi salajase sidekeskuse tegevust Kaitseliidu Põlva maleva üks asutajaid Aadu Jõgiaas. „Raadioside toimis ööpäevaringselt 10. juulist 1991 ligi kolm kuud strateegiliselt tähtsate objektidega, nagu raadiomaja, Pirita saatekeskus, Eesti Energia, loomulikult ka Kodukaitse ning piirivalvega. Lisaks loodi raadioamatööride abiga kõiki Eesti maakondi haaravad sidevõrgud,“ kirjutab Jõgiaas oma mälestustes. Otseside oli Leedu parlamendihoone ja Läti valitsuse kontaktisikutega Riias ning Venemaa presidendi Boriss Jeltsini staabiga Moskvas. Riigi kaitsmiseks valmistas kiirkorras ette mitmesugust tehnikat (raadiojaamu, signalisatsiooniseadmeid, automaatselt signaale edastavaid majakaid jms) Kaitseliidu Põlva maleva liige Olavi Tomson (pildil). 21. augusti varahommikul andis Jõgiaas käsu alustada segamist, mille tulemusena katkes Pihkva dessantdiviisi väeüksuste raadioside kolmeks-neljaks tunniks. Kindral Ants Laaneots on öelnud, et „vahenditega, mis Eestis tollal kasutada olid, oleks võinud kustutada kogu vastase raadioside. Eesti avaldas ikka reaalset vastupanu, halvates nende käsuliini konkreetse operatiivse tegevusega“.

AADU JÕGIAAS

Kas sa teadsid?

Tanel Lääne muuseuminurk

Kuni 1992. aasta juunini olid Kaitseliidus relvadeks peamiselt sõjaeelsed ja -aegsed peidikutest välja toodud püstolid, vintpüssid, automaadid, kuulipildujad, aga ka jahipüssid ja käsigranaadid. Relvi, vorme ja muud varustust hangiti ka lahkuva Nõukogude armee väeosadelt, osta õnnestus isegi soomuk BTR-50. 1992. aastal sai Kaitseliit riigilt esimesed püstolid PM, automaadid AK, kuulipildujad RPD ja muud Vene algupära relvastust. Samal aastal saabus Eestisse abisaadetis Soomest — 1999 vintpüssi SKY, millest 1800 anti Kaitseliidule. Kaitseliidu Jõgeva malevas oli näiteks 1993. aasta lõpul arvel 99 vintpüssi, 130 automaati AK ja 38 püstolit PM. Relvad küll saadi, aga puudust tunti laskemoonast. Kaitseliidu taasloomise algusaastatel tegeldi regulaarselt just relvaõppega (pildil Rapla kaitseliitlased märtsis 1992). Relvaloa saamiseks sooritas iga kaitseliitlane eksami. Kohtla-Järvel oli tol ajal riigi parim kinnine lasketiir, kus laskeinstruktorina töötas Alutaguse maleva kaitseliitlane Aarne Verev.

Enne Teist maailmasõda oli Kaitseliit kinnisvara poolest jõukas organisatsioon. Olulisimad hooned olid malevate ja malevkondade majad. 1938. aastaks oli kümnel maleval oma maja. Valitsuse otsusega hakati Kaitseliidu maaga varustamise seadust ellu viima 1935. aastast ja 1938. aastal oli Kaitseliidul kasutada 537,62 ha maad. 4. septembril 1991 tunnistas Eesti ülemnõukogu presiidium õigustühiseks Kaitseliidu likvideerimise 1940. aastal. Omandireformile tuginedes alustasid malevad sõjaeelsete varade kindlakstegemist ja esitasid kohtule taotlused omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks. 1999. aasta Kaitseliidu seaduse järgi pidi riik tagastama ühe aasta jooksul Kaitseliidu sõjaeelsed varad. Seda seadust pikendati korduvalt, viimati 2012. aasta lõpuni. Tänaseks on Kaitseliidule tagastatud kõik varad, mida oli võimalik tagastada. Asendusvarade tagastamine lõpeb 2013. aasta jooksul. Praeguseks on asendusvaradest tagastamata veel 14 kinnistut. Pildil on Rakveres asuv Kaitseliidu Viru maleva staabihoone.

Kaitse Kodu! 8/2012

Test

Parim on Kaitseliidu pastakas Et õige sõjardi välivarustuse hulka kuuluvad ka märkmik ja kirjutusvahend, proovis Kaitse Kodu! oma lugejate tarbeks järele, milline kirjapulk oleks kõige mõistlikum vormitaskusse pista.

näiteks laagriplatsile veidikeseks vedelema jääda küll. Testijaid huvitaski, millise kirjutusvahendiga märkmikusse jäänud kirjaread kõige paremini ilmastikuoludele (loe: vihmale, lumele ja külmumisele) vastu peavad.

estis võtsime arvesse kirja vastupidavust ilmatikutingimustele, selle loetavust pime- Testis osalesid kolm täpselt ühesugust Kaite Kodu! das ja teksti leitavust ehk seda, kui kerge märkmikku, Kaitseliidu pastakas, harilik pliiats on täiskirjutatud lehte natuke räsitud märkmi- pehmusega HB 2½ ja veekindel marker. kust üles leida. Õige jalaväelase ilm on teatavasti vihmane ja kui relva ei unusta ükski kaiteliitlane ega naiskodukaitsja kunagi kännu najale, siis märkmik võib halbade juhuste kokkulangemisel

Test 1. Esikaane loetavus esimesel päeval Märkmiku kaanele kirjutas kõige paremini marker: tekst jäi selge ja kaugelt märgatav. Pastaks tegi töö rahuldavalt, harilik pliiats ei seisnud aga ülesannete kõrgusel ja vedas kirjutajat haledalt alt.

2. Siselehe loetavus esimesel päeval Märkmiku siselehel käitusid kirjutusvahendid teisiti: klantsimata paberil libisesid ühtmoodi hästi nii harilik kui ka pastapliiats, marker hakkas aga paberi suurema imavuse tõttu kirjutama ebaühtlaselt, tekst võttis liiga palju ruumi ja üleüldse jäi markerist maha maha raskesti leotav kiri. 3. Siselehe loetavus nädal hiljem Testis osalenud märkmike välilaagri ilmamenüüsse kuulus nii lund, lörtsi, öökülma kui ka vihma. Sellest hoolimata säilisid kuivale ja puhtale paberile kirjutatud tekstiread üllatavalt hästi.

Esikaane loetavus esimesel päeval

Siselehe loetavus esimesel päeval

Harilik pliiats

Marker

Pastapliiats

Leitav (nädal hiljem)

Teksti asukoht

KOKKU

10 punkti

13 punkti

16 punkti

Siselehe loetavus nädal hiljem

Loetavus nädal hiljem pimedas

Kaitse Kodu! 8/2012

Test

4. Loetavus nädal hiljem pimedas Viisime nädal aega õues seisnud ja täiesti läbimärgade monoliitsete klompidena tuppa kuivama toodud märkimud pimedasse ja proovisime teksti välja lugeda. Üldjuhul see õnnestus.

5. Leitavus Leitavuse testimiseks kirjutasime teksti märkmiku keskele suvalisele leheküljele ja proovisime nädala jagu õues maas vedelenud ja siis ööpäeva toas kuivanud märkmikust toda täiskirjutatud lehekülge üles leida. Markeri tekst hakkas silma kohe, kui märkmikulehtede välisservi pöidla alt läbi libistasime, pastapliiats teisel ringil, hariliku pliiatsiga kirjutatud teksti aga polnud ka viiendal pöidlaga lehitsemisel võimalik märgata ja selle leidmiseks tuli märkmikulehti otsast peale ükshaaval pöörama hakata. 6. Teksti asukoht Igasse märkmikku kirjutasime kolm lehekülge teksti: esimesele leheküljele, kusagile keskele ja viimasele leheküljele. Mõistagi märgusid leheküljed erineva kiirusega. Kui märkmiku kaas oli kinni, olid lehed veel kolm päeva ja kaks vihmasadu hiljem üsna kuivad, kusjuures esimene lehekülg märjem kui keskmine, viimane lehekülg aga kõige kuivem. Mingeid märkimisväärseid erinevusi teksti selguses sõltuvalt teksti asukohast märkmikus testi käigus ei tekkinud. Küll jätsid oma õrna pruunika jälje lahtisele märkmikulehele kukkunud (ja sinna mõneks ajaks pidama jäänud) kaselehed.

Soome firma SAVOTTA militaarvarustus nüüd Eestis!

telgid varustuskelgud seljakotid vestid taskud rakmed

Kaitse Kodu! 8/2012

Maaletooja: Foxberg OÜ, www.foxberg.ee, info@foxberg.ee, 511 1420

www.finn-savotta.fi

Meist mujal

Pearu Paulus astus Kaitseliitu Kostüüme on saanud 2Quick Starti solist ja uisutäht Pearu Paulus (44) tantsupartneri Emili Armiga (19) saates „Tähed jääl“ nüüd juba üksjagu vahetada, kuid kõnealune, täpsemalt Kaitseliidu vorm, jääb. Pearu viis enne esimese lume langemist täide oma ammuse unistuse ja astus Kaitseliitu. „Olin endas kaua seda mõtet kandnud ja see otsus lähtub mu sisemistest veendumustest,“ rääkis Pearu Paulus Kroonikale. „Isamaa kaitsmine on minu meelest austusväärne ja üllas tegevus.“

KRISTJAN PRII

Täpsemalt võite sellest lugeda ajakirja Kroonika kodulehelt (http://www.kroonika.ee/eesti/13C62).

Kaitseliitlased õppisid staapi ja maasturit juhtima „Ehkki ajateenijaid pole Pärnu pataljonis juba enam kui neli aastat, on pataljoni haldaval Lääne kaitseringkonnal endiselt täita oluline roll Eesti kaitsejõududes. Selle heaks ja iseloomulikuks näiteks on kas või oktoobri keskel kaitseliitlastele korraldatud õppepäev. Iseenesest pole Lääne kaitseringkonna jaoks säärastes koolitustes midagi erakordset. Märgilise tähendusega on aga see, et esimest korda tuli Lääne kaitseringkonnalt koolituse tellimise initsiatiiv väljastpoolt ehk Kaitseliidu Tallinna malevalt. See tähendab, et siinsete ohvitseride teadmised on väljaspool oma ringkondagi kõrgelt hinnatud ja nõutud,“ kirjutab Asso Puidet Pärnu Postimehes. Mida kaitseliitlased täpselt Lääne kaitseringkonnas õppisid, saate lugeda Pärnu Postimehe kodulehelt (http://www.parnupostimees.ee/1012950/kaitseliitlased-oppisid-staapi-ja-maasturit-juhtima).

Valgamaa maleva teavituspealik sai tunnustatud Valgamaa kirjamees Vello Jaska pälvis murdeluulet väärtustava Hendrik Adamsoni luulevõistluse tunnuskirja. „Laureaat kinnitab, et viimasel ajal sunnivad teda üha enam sulge haarama Eesti elu ebakõlad,“ annab edasi Valgamaalane. Vallo Jaska luulekunstist saab lugeda Valgamaa ajalehe Valgamaalane kodulehelt (http://www.valgamaalane. ee/1022646/ebakolad-pakuvad-ainesttunnuskirja-laureaadi-loomingule).

Rahutus kasvas vägivaldseks „„Kas sellist naiste ja laste vastu jõudu kasutavat Eestit me tahtsime?“ karjub mässaja ja heidab korrakaitsjate poole järjekordse „kivi“. Möödub hetk ja sama mässaja on palju taltsam. Nüüd on ta seotud kätega maaslamaja, kelle bravuurikust jahutab lumme surutud pea. Laupäeval Koerus olnud õppusel läks vägivallatsejatel kehvasti, sest nad ei arvestanud politseinike ja sisekaitsekompanii sõdurite ühist jõudu, mille all murdusid ajapikku ka kõige tugevamad,“ vahendab Kuido Saarpuu Järva Teatajas õppuse muljeid. Artikliga lähemalt saate tutvuda Järva Teataja kodulehel (http://www.jt.ee/1023186/rahutus-kasvas-vagivaldseks).

Kaitse Kodu! 8/2012

Aita valida lugeja lemmik Kaitse Kodu! 2012. aasta artiklitest! Vaata hetkeks toa ülemisse paremasse nurka ja meenuta, milline Kaitse Kodu! artikkel sulle sel aastal kõige rohkem rõõmu valmistas. 9 Pane oma vastus e-kirja, mille teemareal märksõna „PARIM 2012“, ja läkita aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee; 9 Saada vastus märksõnaga „PARIM 2012“ postiaadressil Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu või 9 vasta küsitlusele Kaitse Kodu! kodulehel kaitsekodu.kaitseliit.ee. Kõigi vastajate vahel loosime välja 10 sõjakat Rootsi kada.* Vastuseid ootame 31. jaanuarini 2013. Võitjad selguvad ja saavad vääriliselt autasustatud uue aasta alguses. *Kui vastad küsitlusele kodulehel ja soovid osaleda kada loosimises, saada e-kiri aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee, mille teemareal märksõna „PARIM 2012“ ja sisuks „Vastasin küsitlusele“.

SCOUTSPATALJON - kutse valitute sekka. Meeste hulka, keda ei ühenda vaid missioon või käskluste salajane keel. Neid ühendab palju rohkem – sõprus kogu eluks. Midagi, mida ei murra kõrbe kuumus, lõikav tuul ega plahvatuste kaja. Kui Sa tunned, et võiksid olla üks vapratest, siis vaata kohe www.elukutse.ee või www.vk.kra.ee Lisainfo e-postil vkinfo@kra.ee või telefonil 717 0800

Kaitse Kodu! nr 8 2012. a

Articles inside

Metsavendade jälgedes II - Läänemaal ja saartel