Kaitse Kodu! nr 1 2012. a by Kaitse Kodu!

KAITSELIIDU KOOLI POOLAASTA PLAAN

KAITSE

KODU! NR 1/2012 (109/559)

KAITSELIIDU AJAKIRI

Aasta 2012 toob Kaitseliidule uue seaduse ja kodukorra Kaitseliidu 체lem kolonelleitnant LUMISTE: Kindla s천jalise v천ime saavutame siis, kui organisatsioon toimib h채sti

NR 1/2012 (109/555) KAITSELIIDU KOOLI POOLAASTA PLAAN

KAITSE

KODU! NR 1/2012 (109/559)

KAITSELIIDU AJAKIRI

Aasta 2012 toob Kaitseliidule uue seaduse ja kodukorra

Ära maga maha!

Uudised

Kaitseliidu ülem: Kindla sõjalise võime saavutame siis, kui organisatsioon toimib hästi

Lahendus struktuuride rägastikus

„Orkaan 2011“: kaks saart ja 700 kaitseliitlast

Sakala maleva suurõppus „Mulgi mäss“ kaasas mereväelased

Kaitseliidu Kool seab sihikut

Seadusesse raiutud õigused

Unistus üleelavast Eestist

Poenimekiri 2012

Kaitseliidu kinnisvara

Fotokool. Pildid arvutis ja paberil

Maailmapilk. Meie-tunne ehk iseolemise vägi

Sisukord

05 10

Kaitseliidu ülem kolonelleitnant LUMISTE: Kindla sõjalise võime saavutame

NAISKODUKAITSE

siis, kui organisatsioon toimib hästi

KAANEFOTO: KRISTJAN PRII

Naiskodukaitse esinaine Airi Neve: Parem organisatsioon sünnib rahulolevatest liikmetest

2012. aasta tõstab Naiskodukaitses poodiumile vabatahtliku juhi

NOORTEORGANISATSIOONID

Kaitse Kodu! 1/2012

Mängime luurekat!

Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm: Noorkotka tee viib Kaitseliitu

Kodutütarde peavanem: Tööl ümbritsevad mind armsad inimesed

Noortega noorte osalusest

Peatoimetaja veerg

Kaitseliitlane olla on uhke ja hää

ihtsate asjade eelis on see, et need elavad üle. Elavad üle ka igasugu kontrollifriikide ja süsteemiinseneride katsed asja keeruliseks ajada. Kaitseliit on loomult üks lihtne asi. Oli seda muistse vabaduse ajal, kui malev tuli kokku tarvidust mööda — olgu siis Leetu saagile minekuks või Novgorodi maksunõudjate peletamiseks. Oli seda ka uue aja Eesti riigi rasketel aegadel — olgu siis marodööride ohjamiseks, Vabadussõja pidamiseks või iseseisvuse taastanud riigis ajutiselt viibivate Vene Föderatsiooni vägede eluolu kibedaks tegemiseks. Kaitseliit on oma talupojamõistusele kohases lihtsuses elanud üle. Ka poliitikute hirmud meid mittemõistvast Euroopast ja administreerijate soovunelmad üleriigilistest überpataljonidest. Lihtsuse elujõu loogikast lähtudes ei kustu lootus, et elatakse üle ka hüperbürakratiseerumine, mis imeb vabatahtlikud pealikud tühjaks tegutsemislustist, ning hiiliv reservarmeestamine, mis heas mõttes peast kaitseliitlaste teele hiljukesi erinevaid tervise-, vanuseja ka selle teise asja lävendeid seab ning Kaitseliidu üksuste struktuuride täitmata kohtadele vähemotiveeritud reservväelasi sisse kirjutab. Tegelikult on päris huvitav mängida mõttega, et mis kõik oleks saanud, kui Vabadussõjas näiteks Tartu vabastanud Kuperjanovi vabatahtlikud partisanid oleksid otse raudteejaamast ülikooli kliinikusse arstlikku komisjoni marsitatud ning Lätti Landeswehriga sõdima oleks lubatud vaid need, kel haridustase, sünniaasta ja kehalised näitajad olümpiakoondise kandidaadi mõõtu… Olgu kuidas on, alanud 2012. aasta on üha silmanähtavamalt viimas meid uude ootamatusi ja katsumusi pakkuvasse ajajärku, seda nii maailma, Euroopa kui ka Eesti elus. Taas kord tuleb meie kahetsusväärses enamuses linna vabadust hingama suundunud rahval oma talupojatarkuse riismed kokku korjata, et üle elada ka Eesti tulevik siin Oikumeeni äärel. Valikud pole lihtsad. Meie pika orjaöö õhkamiste paleus — Õhtumaad — on väärastunud sookvootide ja mõõdutundeta pehmete väärtuste painega end omaenda võttest majanduslikult ja poliitiliselt selili targutanud ning minetamas Maailma Direktori positsiooni. Selle asemele on asumas 13 sajandit vanu nomaadidest rändkarjakasvatajate väärtusi jutlustav radikaliseeruv islamimaailm ja ligi 3000 aastat kestnud valitsemiskogemusega, kuid vormilt kommunistlik Hiina. Samas hingab meile kuumalt kuklasse energiakandjate müügi rahaga relvastust moderniseeriv ja mentaliteedilt jõuliselt taastiblastuv Venemaa. Meil on vaja täna kiirelt joosta, et Eesti asja ajades paigal püsida. Noorenev ja kasvav Kaitseliit saab taas olla see lihtne tööriist, mis peab päeva lõpuks aitama, et Eesti saaks üle elatud. Kaitseliidu ajakirjal Kaitse Kodu! on nagu ikka põhjust ja rõõmu rääkida, kuidas see kõik oli ja olema saab. Kuni tänaseni on mul peatoimetajana olnud kuratlikult meeldiv seda kõike koos teiega teha. Liivi Reinhold jätkab. Järgmine kord leiate mu juba ühe kaitseliitlasena tuhandete seas. Kodu tahab ju kaitsmist. Ja kui muidu ei saa, siis lahinguväljal näeme, raisk! IVAR JÕESAAR, kapten

Kaitseliit

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925

Kaitse Kodu! internetis www.kaitseliit.ee/kaitsekodu või www.issuu.com/kaitse_kodu

Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas.

Kaitse Kodu! postkastis

Peatoimetaja: kpt Ivar Jõesaar Tegevtoimetaja: Liivi Reinhold Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Makett ja küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus: Riia 12, Tartu 51013 Telefon 717 9155 Faks 717 9150

Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaastööde saatmise tähtaeg 30. jaanuar 2012

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13–15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kodutütred

Kaitse Kodu! 1/2012

KAITSEVÄGI

UTRIA DESSANT 5.—7. jaanuarini IdaVirumaal. Talvine sõjalis-sportlik võistlus Utria dessant meenutab 1919. aasta 17. jaanuari sündmusi, kui Eesti meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat tegid Eesti mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa. Dessandist osavõtnud etendasid olulist osa Narva vabastamisel ja Punaväe riismetest puhastamisel.

VAIVARA BLOGI

Kaleidoskoop Kaitseliidu 2012. aasta tähelepanu väärivatest üritustest

Uudised

Ära maga maha!

VABARIIGI AASTAPÄEVA PARAADIL Tartus 24. veebruaril osaleb Kaitseliit kahe kompaniiga. Paraadi skeem kordab suvel nähtud Kaitseliidu võidupüha paraadi oma.

Lääne maleva korraldatavale PATRULLVÕISTLUSELE „VALGE LAEV“ aprillikuu esimesel nädalavahetusel tulevad meeskonnad kokku üle Kaitseliidu ja teinekord kaugemaltki. Kaitse Kodu! 1/2012

Uudised MATKAMÄNG „VÄLE JÄNES“ on mõeldud kõige pisematele kaitseliitlastele: noorkotkastele ja kodutütardele alates 8. eluaastast. Mõnusaks matkamiseks läheb Valgamaal 21. ja 22. aprillil.

PÕLVA MALEV

Mai lõpul võistlevad kolmepäevasel TÜDRUKUTE VÕISTLUSMATKAL ERNAKE kõigi Kodutütarde ringkondade kõige hakkajamad matkajad. Tänavune Ernake toimub Järvamaal Türi vallas baaslaagriga Metsajõel.

Maikuus korraldatava KAITSEVÄE SUURÕPPUSE „KEVADTORM“ AJAL lähevad Kaitseliidu Kooli tasemekursuste lõpetajad ajutiselt juhtima õppusel osalevaid üksusi ja sooritavad sellega oma eksamitöö. Alutaguse malev osaleb „Kevadtormil“ staabi- ja tagalakompanii ning lahingukompaniiga; juba aprillis kutsub Alutaguse malev just „Kevadtormile“ mõeldes kokku ettevalmistava õppekogunemise. Lahingukompanii paneb välja ka Järva malev. „Kevadtormile“ läheb ka Küberkaitseliit, kelle ülesanne on seal küberruumi monitoorimine ja hinnangute andmine. 6

VIRU MALEV

NOORTE KOTKASTE MINI-ERNA satub tänavu täpselt juuni ja juuli vahele jäävale nädalavahetusele. Selle peaaegu patrullvõistluse korraldaja Jõgeva malev kavatseb asja täie tõsiduse ja hoolika korraldusega ette võtta. Malevasiseste eelvõistluste võitjad pääsevad juuni lõpul Sõõru kandis Jõgevamaal rajale, et kontrollpunktides kontimurdvaid ülesandeid lahendada. Kaitse Kodu! 1/2012

TOOSIKANNU.EE

Uudised

KAITSEVÄGI

VÕIDUPÜHA PARAAD tuleb 23. juunil Pärnus.

Tänavu saab SUVEPÄEVADEKS kokku kogu suur ja sumisev Kaitseliidu pere. Märkmikusse tuleks kanda 3.—5. august ja kaardilt välja otsida Toosikannu puhkeküla Raplamaal.

Augusti alguses, MARI RAAMOTI sünniaastapäeva paiku kutsub Naiskodukaitse legendaarsele esinaisele nimeliselt pühendatud JALGRATTARETKELE. SAKALA RINGKOND

„KUPERJANOVLASTE RAJALE“ ootab Valgamaa malev noorkotkaid ja kodutütreid alates 12. eluaastast, sest see matkamäng on juba natuke nõudlikum ja jätab võistlejad rajale kauemaks kui 24 tunniks. 14.—16. septembrini, loodetavasti kuldses sügisesilmas. Kaitse Kodu! 1/2012

VÕRUMAA MALEV

KAITSEVÄGI

Uudised

12.—14. juulini kestab Pärnu-Jaagupis traditsiooniline „PÕRGUPÕHJA RETK“.

Tänavu on ERNA ja EEL-ERNA üks ja seesama siseriiklik võistlus, mille korraldab koostöös Erna Seltsiga Kaitseliidu Harju malev. 2013. aastal lisandub siseriiklikule Ernale rahvusvaheline võistlus, aga mis nime all, selgub hiljem.

VALGAMAA MALEV

Augusti lõpul kutsub Valgamaa malev juba 14. korda neljaliikmelisi võistkondi Unikülla kombineeritud LASKEVÕISTLUSELE „KOLONELI LASKMINE“. Realistlikes olukordades tuleb märki tabada jooksmisest puperdava südame ja silma tikkuva higi kiuste. Möödunud aastal osales võitlusel esmakordselt ka kolm koloneli, neist kolmandik koguni Lätist. Näis, kui tublisti lõunanaabrid tänavu esinevad.

Suurepärane võimalus nautida kuppelmaastikku paarkümmend kilo kaaluva seljakotiga avaneb 17. ja 18. septembril Võrumaa maleva lahtisel PATRULLVÕISTLUSEL „KÄVE ÜLE KÜNGASTÕ“.

Kaitse Kodu! 1/2012

KAITSEVÄGI

VIRU MALEV

Uudised

Pärast sügiseste põllutööde lõppu kutsub Virumaa malev sealtkandi kaitseliitlasi ÕPPUSELE „PÕHJAKONN“. Vähemalt kahe — Viru ja Järva maleva — ühisõppus „Põhjakonn“ on võtnud eesmärgiks võimalikult paindliku stsenaariumi ja realistliku ressursikasutuse. Viimane tähendab, et kui üksusel on tankitõrje imitatsiooniks kaasas kolm lõhkepaketti, siis neljandat lasku enam ei tule. Kaks jäävad harva kolmandata, nii on ka „Põhjakonn“ avatud teistele malevatele, kes tahaksid õppusega liituda.

Septembris kutsub Tartu malev võistlema päris esimestel KAITSELIIDU LAHTISTEL MEISTRIVÕISTLUSTEL SUUNDORIENTEERUMISES. Meistrivõistluste nime väärt rada pannakse maha koostöös orienteerumisspetsidega väljastpoolt Kaitseliitu.

IRINA MÄGI

SAKALA MALEVA ÕPPUSESSE „MULGI MÄSS“ kaasati 2011. aasta sügisel teisigi malevaid. Õppus sai hea ja plaan naabermalevatega koostööd teha paisub üha ambitsioonikamaks.

„ORKAANI“ prognoosib Kaitseliit detsembri esimeseks nädalavahetuseks Pärnumaale. Lääne, Saaremaa ja Pärnumaa maleva ühise suurõppuse teema on sel aastal linnalahing, nii et saame põnevusega ootama jääda, kuidas stsenaarium ja maastik tegelikkuses lahendatakse. „Orkaan“ on kolme maleva kontrollõppus, mis võtab kokku aasta jooksul õpitud ja harjutatud oskused. Traditsiooniliselt võib „Orkaanile“ oodata täiskomplektis pataljoni jagu kaitseliitlasi. Kaitse Kodu! 1/2012

Maailmapilk

Meie-tunne ehk iseolemise vägi L

õppenud aasta jõulude eel vastas meie naaberriigi valitsusjuht neli ja pool tundi kestnud teleülekandes vaatajate küsimustele. Enesekindlal endisel luurepealikul jagus solvavaid väljendusi igasse ilmakaarde. Meie seisukohalt tähtsaim oli tema varasema kinnisidee kordamine: Nõukogude Liidu lagunemine tulnuks iga hinna eest ära hoida. Vladimir Putin on varem nimetanud Nõukogude riigi kokkuvarisemist 20. sajandi suurimaks tragöödiaks. „Oleks olnud vaja järjekindlalt, visalt ja kartmatult võidelda meie riigi territoriaalse terviklikkuse eest, mitte pead liiva alla peites ja tagumikku välja jättes,“ rääkis Putin. „Territoriaalne terviklikkus“ sisaldab muidugi Eestit, Lätit ja Leedut. Kas peaksime selliseid sõnaseadeid võtma tõsiselt või oleks targem lasta need ühest kõrvast sisse ja teisest välja? Ajalugu on kinnitanud: selliste sõnavõttude kaal oleneb otseselt sõnavõtja enda kaalust. Väga sageli püütakse ebameeldivaid asju teadvusest kõrvale tõrjuda, et need ei muutuks koormavaks. Nii toimisid demokraatlikud poliitikud ka näiteks 1930. aastatel, aga me mäletame, kuhu maailm kümnendi lõpuks välja jõudis. Läänemere idakalda kolme väikeriigi saatus oleneb otseselt kolmest tihedalt põimunud põhjuste kimbust: 1) arengutest Venemaal, 2) arengutest Euroopa Liidus ja 3) asjade käigust Ameerika Ühendriikides. Need on meist väljapoole jäävad võtmetegurid. Muidugi oleneb igaühe saatus väga oluliselt ka temast endast — antud juhul Eesti, Läti ja Leedu siseelust ning selle põimumisest liitlaste arusaama ja huvidega. Euroopa Liit on tänases maailmas kuum teema. Justkui oldaks ärgatud mingist nõidusunest. Eurooplased — vähemasti suur osa nendest — oleksid justkui auravate lihapottide äärde tukkuma jäänud. Mugav elulaad oleks olnud justkui enesestmõistetavus: kõigil olgu väga palju õigusi ja väga vähe kohustusi. Tähtsaim kohustus on maksude maksmine. Kui need tasutud, on täielik õigus pöörata silmad riigi poole, panna käed puusa ja põrutada kannaga vastu maad: „Olgu aga olla!“ Olgu tagatud kõik hüved: majanduslik heaolu, argiturvalisus, igavene rahu. Teisisõnu, helge tulevik peab olema kindel, milleks meile muidu riik. Samas ei pööra eurooplased enam ammu suuremat tähelepanu tõsiasjale, et kiiresti muutuvas maailmas on nende panustamine riigikaitsesse jäänud aina väetimaks. Näib valitsevat hoiak: kes või mis meid ikka enam ähvardab? Euroopas on harjutud mõttega, et 20. sajandil üliriigiks tõusnud demokraatlik USA hoolitseb enesestmõistetavalt ka Vana Maailma sõjalise julgeoleku eest. Külma sõja ajastu ja ühised ajaloolised juured on andnud sellisele usule tugeva toitepinnase. Kuid kõik muutub. Aina suurem osa ameeriklastest on mitteeuroopa päritolu. Pulbitsev islamimaailm ja kiiresti tõusev Hiina nõuavad aina suuremat Ühendriikide tähelepanu. Seni pärineb lõviosa NATO jõust suure lombi tagant, ent see ei saa enam kaua nõnda kesta, sest tasuta lõunad on otsas. Kirjeldatud arengute valguses peame endalt küsima: kes ja kus oleme MEIE? Kas valmistume tulevikuohtude vastu ennekõike Eesti riigi kodanike, Balti-Põhjala pere liikmete, eurooplaste või hoopiski NATO lepingu 5. artikli osalistena? Muidugi mahuvad need mõisted suuresti üksteise sisse nagu matrjoškanukud, ent mitte laitmatult, mitte ilma hõõrdumiseta. Missugune on iga nuku väärtus ja erikaal, seda peame hoolega vaagima. Kirjeldatud nukud on nagu erinevad kaitseliinid, mis ühtekokku peaksid looma arvestatava heidutuse, lootuses, et nõnda õnnestub purustav sõda siinmail ära hoida või vähemalt kaugemasse tulevikku tõrjuda. Ent mis on kaugem tulevik? Kui mitme aasta taga? Eesti Kaitseliit on kahtlemata pähklituum nende kujuteldavate kestade südamikus — osa Eesti ajaloolisest ja psühholoogilisest iseolemisest. Oleme harjunud seda kooslust pidama vaata et tavaliseks asjaks. Siiski on tegemist väga võimsa saavutusega, mille juured on riigi sünniloos. Ilma rahva omaalgatusliku relvastatud kaitseta poleks me ajalugu enda kasuks pööranud ja omariiklus jäänukski sündimata. Niisiis on Kaitseliidul eriline koht MEIE tekkeloos — meie riigirahvana, peremeesrahvana omal maal. Algsed kaitseliitlased olidki peamiselt peremehed — oma talu peremehed. Tänane kaitseliitlane on see kodanik, kelle kuues meel ütleb: kui mitte mina, kes siis veel? Peab olema neid, kes suudavad veidi kaugemale vaadata ja viskuda ajaloo kaalukausile siis, kui tund on tulnud. Kes teevad seda hästi valmistunult ja kindlalt, nende päralt on sageli edu. Elujõulisesse rahvasse on istutatud iseolemise vägi.

TRIVIMI VELLISTE, Toompea malevkonna liige

Kaitse Kodu! 1/2012

Uudised

LIIVI REINHOLD

Ka Kaitseliidul tuleb sihte seada kaitseväe juhataja tahte järgi. Pildil vaatavad kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase viidatud suunas Kaitseliidu Kooli juhataja Erik Reinhold ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste

Kaitseväge juhatab nüüd brigaadikindral Riho Terras Kindral Ants Laaneots andis 5. detsembril kaitseväe juhtimise üle brigaadikindral Riho Terrasele. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves tänas kindral Laaneotsa eeskujuliku teenistuse eest kaitseväes kahe aastakümne vältel ja ütles, et on uhke, sest on saanud töötada koos kindral Laaneotsaga. Uuele kaitseväe juhatajale soovis president lõppematut jõuvaru, selget sihti ja sõduriõnne. Riho Terras ühines Eesti kaitseväega 1991. aastal ja lõpetas esimesed ohvitseride kursused nooremleitnandina. Ta alustas teenistust Kalevi jalaväepataljonis, oli Põhja üksik-jalaväekompanii ja Vahipataljoni ülem ning Kaitseliidu peastaabi ülem. Aastatel 2001—2004 oli Terras kaitseatašee Saksamaal, alates 2005. aastast juhtis ta kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonda ning sai seejärel peastaabi ülema asetäitjaks operatiivalal. 2007. aasta veebruarist augustini teenis Terras välisoperatsioonil Iraagis NATO väljaõppemissiooni staabiülema asetäitja ametikohal. Aastatel 2008—2010 oli Terras kaitseministeeriumi kantsler ja seejärel kaitseväe peastaabi ülem. Terras on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud magistrikraadi riigi- ja ühiskonnateaduste alal Bundeswehr’i ülikoolist, lõpetanud vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis ja Kuningliku Kaitseuuringute Kolledži (Royal College of Defence Studies) Londonis. Brigaadikindral Terrast on autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga, kaitseväe teenetemärgiga riigikaitseliste teenete eest, kaitseministeeriumi II klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu Valgeristi II klassi teenetemärgiga ja teabeameti teenetemedali II klassiga. Brigaadikindral Riho Terras astus Kaitseliitu 20. augustil 1998 ja on praegu Tallinna maleva Nõmme malevkonna liige.

Pärnumaa malev jätkab uuest aastast nelja malevkonnaga Kaitseliidu ülem muutis Pärnumaa maleva juhatuse ettepanekul oma käskkirjaga maleva struktuuri ja moodustas selle koosseisu uue malevkonna — Pärnu malevkonna. Uue malevkonna loomise päevaks on 1. jaanuar. Pärnu malevkonda juhib senine Soontagana malevkonna pealik lipnik Tarvi Markson. Senini jagunes Pärnumaa malev kolmeks: Kikepera, Korbe ja Soontagana malevkonnaks. Vastloodud malevkonna vastutusalaks saab Pärnu linn. Sama käskkirjaga muutis Kaitseliidu ülem ka senise Soontagana malevkonna vastutusala, milleks on nüüd Audru, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Sauga, Tõstamaa ja Varbla vald ning Sindi linn. Soontagana malevkonna juhtimise ja lipu võttis lipnik Marksonilt üle nooremveebel Viktor Iljin, kes õpib praegu Kaitseliidu Koolis rühmaülema kursusel. Kursuse eduka lõpetamise järel 2012. aasta juunis peaks temast saama reservohvitser. Uue malevkonna loomine tulenes vajadusest optimeerida ja muuta efektiivsemaks maleva isikkoosseisu juhtimine ja väljaõppe läbiviimine. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on Pärnu malevkond ka varem eksisteerinud — see oli kapten Arne Kaingi juhituna sel ajal üks põhilistest maleva valmidusüksustest. Kuni 1940. aastani oli olemas eraldi Pärnu malev.

Kaitse Kodu! 1/2012

Uudised

Kaitseliidu kodukord läbib uuenduskuuri Kaitseliidu ülema käskkirjaga moodustati Kaitseliidu kodukorra täiendamiseks töögrupp, mida hakkab juhtima peastaabi planeerimisjaoskonna juhataja Hannes Toomsalu. Lõpliku heakskiidu peaks uuendatud kodukord saama keskkogult märtsi lõpuks, kuid Kaitseliidu juhatuse heakskiit tuleb saada juba veebruaris. „Tegelikult on kodukord juba uuenduskuuri läbinud ja muudatused on keskkogu heakskiidu saanud. Nüüd tuleb see dokument ümber vaadata uue Kaitseliidu seaduse valguses ja viia sisse juba uuest seadusest tulenevad muudatused,“ selgitas töögrupi liige, peastaabi üldosakonna juhataja Lea Vainult. Kodukorra täiendamise töögruppi kuuluvad veel Kaitseliidu ülema nõunikud Anu Allekand ja Andres Mihkels, peastaabi arendus- ja koolitusjaoskonna juhataja Triin Tõnsing, avalike suhete ja koostöö osakonna juhataja Heiki Arike, kaitseministeeriumi jurist Guido Pääsuke, Kaitseliidu keskjuhatuse liikmed Toomas Peek ja Riho Illak, Tallinna maleva liikmed Kaido Tropp ja Raivo Linnas, peastaabi planeerimisjaoskonna spetsialist Urmas Muld ning Järva maleva pealik major Arvi Niglas.

Kodukorra täiendamist juhib peastaabi planeerimisjaoskonna juhataja Hannes Toomsalu

Aeg Kaitseliidu kodukorra vastavusse viimiseks uue Kaitseliidu seaduse projektiga on suhteliselt lühike. Kas töögrupp suudab selle ajaga kodukorra valmis teha? VASTAB KAITSELIIDU KODUKORRA TÄIENDAMISE TÖÖGRUPI ESIMEES HANNES TOOMSALU: Kui üksnes viia sisse seadusest tulenevad muudatused, peaks ajast piisama. Teisalt eksisteerib reaalne oht, et ajaraamis pole võimalik püsida. Seda eelkõige Kaitseliidust olenematutel põhjustel. Esiteks olid enne jõule nii kaitseväe teenistuse seadus kui ka Kaitseliidu seadus kooskõlastamisel justiitsministeeriumis, kus need olid olnud juba viimased poolteist kuud. Väidetavalt tuleneb selline pikk kooskõlastamisperiood mõlema seaduseprojekti vastavusse viimisest uue avaliku teenistuse seadusega (ATS). Uue ATSi sisust annab aimu Raul Sulbi artikkel „ROTAL: edasine töö uue ATSiga tuleb kabinetivaikusest välja tuua“ (Postimees.ee, 28. detsember 2011). Seega võib 2012. aasta algus tuua kaitseväes ja Kaitseliidus teenivatele kaadrikaitseväelastele ja ametnikele selle seadusega ebameeldivaid üllatusi. Peale selle on Kaitseliidu seaduses mõningad punktid, millele mõnel ministeeriumil on vastuseis. See puudutab kaitseliitlaste sotsiaalseid garantiisid ja täiendavaid palgalise puhkuse päevi. Esiteks tahetakse garantiidega tagada üksnes sõjalise väljaõppega seotud õnnetusjuhtumid, samas kui kaitseliitlased tegutsevad Kaitseliiduna ka näiteks õnnetusjuhtumite lahendamisel. Teiseks ei suuda riigi esindajad otsustada, kas mingi olukorra lahendamiseks on riigil vaja kiirreageerimisvõimet või mitte. Juhul, kui riigis juhtub mingi õnnetus või leiab aset sõjaline konflikt, on palgalised ja vabatahtlikud need, kes saavad seda kiiresti lahendada. Samas tuleb vabatahtlikule anda garantii, et teda seetõttu päevapealt töölt ei vallandata. Vabatahtlike asemel on võimalik muidugi suurendada palgaliste hulka, kuid kindlasti pole see üksikjuhtumite lahendamiseks mõistlik ega ratsionaalne. Kuna ülalloetletud teemad on suuremal või vähemal määral kajastatud ka Kaitseliidu kodukorras, sõltub kodukorra valmimise aeg ka nendele lahendite leidmisest.

http://www.postimees.ee/684062/rotal-edasine-too-uue-atsiga-tuleb-kabinetivaikusestvalja-tuua/

TÕLGE ESISISEKAANE REKLAAMILE

Maailmakoristus 2012 Liitu Maailmakoristusega — maailma suurima koristusaktsiooniga! 100 riiki ja miljonid vabatahtlikud koristavad oma kodumaad ebaseaduslikust prügist märtsist septembrini 2012. Liitu: www.letsdoitworld.org

Kaitse Kodu! 1/2012

Kindla sõjalise võime saavutame siis, kui organisatsioon toimib hästi Igal aastal annab Kaitseliidu ülem välja aastakäsu, millest peavad juhinduma organisatsiooni kogu aasta tegevused. Mõistagi sisaldub seal palju aastast aastasse korduvat, kuid alati leidub ka midagi, mis on teisiti. LIIVI REINHOLD, Kaitse Kodu! toimetaja

Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste, mida tahate Kaitseliidus 2012. aastal teisiti teha? Üldjoontes soovin, et süveneks üha sisulisem hoiak, mis on Kaitseliidule kui õppivale organisatsioonile loomuomane. Vajame jätkuvalt tasakaalustatud arengu võimalust, stabiilsust ning õpitu ja kogetu kinnistamist. Ei saa öelda, et midagi päris teisiti tuleks teha, pigem on oluline tõhustada olemasoleva toimimist ja muuta mõistlikult rõhuasetusi. Kaitseliidu kuvand on Eesti eri paigus üsna erinev. Ma ei pea silmas seda, et malevad, malevkonnad ja kompaniid ei võiks olla organisatsioonikultuurilt ja identiteedilt erinevad, vastupidi, see rikastab organisatsiooni ja on igati hea. Pean silmas pigem seda, kuidas me oma igapäevaelu korraldame ning millised teod millisel viisil positiivseteks kogemusteks ja tulemusteks vormistame. Esmane ülesanne on saavutada kõikjal struktuuri ühetaolisus. On üks Kaitseliit, millel on üks struktuur, see on täidetud erinevate sõjaliste ja mittesõjaliste ülesannetega. Malevate ülesehitus peab vastama Kaitseliidu seaduses ja põhikirjas toodule ning võimaldama toimida eeskätt vabatahtlikkust soodustava ja efektiivse administreeriva jõuna ning Kaitse Kodu! 1/2012

Põhiteema

Kaitseliidu ülem:

tugevdama Kaitseliidu põhiväärtusi. Loomulikult peab see lahend olema lihtne ja mõistetav, sest bürokraatiamasinal on jätkuvalt tendents ennast juurde toota. Selle tulemuseks võib olla asjatu ning sisutu ülekoormus malevkonna, kompanii ja rühma tasemel. Just oovin, et nende tasemete juhtimise järgi süveneks peaks Kaitseliidus järjepidevalt hinüha sisulidama süsteemi toimeefektiivsust sem hoiak, mis on ja eesmärgile vastavust. Kaitseliidu seadusest tulenevad sõjalised ja Kaitseliidule kui mittesõjalised ülesanded lahen- õppivale organidatakse selle struktuuri põhiselt satsioonile loomuning eesmärk on kohaldada sõjaline võime ja ülesanded veelgi paremini omane. Kaitseliiduga, mitte vastupidi.

Teiseks, lisaks Kaitseliidu alusdokumentide (Kaitseliidu seadus, kodukord, põhikiri) rakendamisele peame jätkama kindlatel strateegiatel või tegevuskavadel põhinevat tegevust. See on ühtmoodi oluline instrument nii organisatsiooni ja vabatahtliku motivaatoriks, liikmeskonna paremaks kaasamiseks ja aktiveerimiseks ning usalduse kasvatamiseks Kaitseliidu vastu kui ka tulemuste saavutamiseks kompanii tasandil kuni organisatsiooniliste ülesannete, missiooni ja visiooni täitmiseni. Vältima peab strateegiate ja tegevuskavade koostamist kantselei sügavuses ja tõhustada tuleb seda protsessi lahutamatut osa, kus leiab aset infovahetus vabatahtlike juhtide ja kol-

Gareth Morgan kirjeldab õppivat organisatsiooni kui aju, mis on võimeline vastavalt vajadusele oma osade funktsioone üle võtma ja ümber korraldama ning on põhimõtteliselt erinev mehhanistlikust organisatsioonist

Põhiteema legiaalsete juhtorganitega, et strateegiad oleksid organisatsioonis laiapõhjaliselt tunnustatud, kui soovite, siis kokku lepitud. Nii keskendume ühiselt eesmärgile ja samas võimaldame aktsepteeritud riskiga tegevusvabaesmärk on dust allüksuste tasemel. kohaldada

sõjaline võime ja ülesanded veelgi paremini Kaitseliiduga, mitte vastupidi.

Ülaltoodud meetmed on eelduseks, et kõik vabatahtlikud saavutaksid kindla teadmise oma rollist ja ülesannetest organisatsioonis, teaksid oma võimalusi, tunneksid end väärtustatuna ning oleksid valmis panustama pikaajaliselt ja motiveeritult. Samas ei toimi need meetmed iseenesest võluvitsana. On vaja kõigi vabatahtlike initsiatiivi ja algatust. Seega peab alustama iseendast, leidma piisavalt tahet, et end veelgi selgemalt määratleda. See omakorda võimaldab näha eri juhtimistasandite töös üliolulisi vigu, mida tuleb vabatahtlike huve silmas pidades

asuda operatiivselt parandama. Ühine eesmärk ja ühine jõupingutus olla kaasatud tähendab eelkõige tahet olla kaasatud. Pöördun siinkohal kõigi liikmete poole selge palvega. Kaitseliidus on olemas küll aegade jooksul hästi välja kujunenud tunnustussüsteem, samas pole me ilmselt kõige paremini ära kasutanud tähtsaimat tunnustuse ja motivatsiooni allikat meie vabatahtlikele juhtidele: head sõna tehtu eest. Märgake ja innustage neid! Ärge laske eestvedamisel leige suhtumise, pealiskaudsuse või osavõtmatuse tõttu hääbuda! Mõne aasta eest tõstsite fookusesse liikmeskonna juurdekasvu. Kas see on endiselt ülesannete hulgas? Tuleb mõista, et liikmeskonna juurdekasv ei ole kunagi olnud eesmärk omaette, vaid vajalik eelkõige selleks, et tagada malevate vastavus Kaitse Kodu! 1/2012

n üks Kaitseliit, millel on üks struktuur, mis on täidetud erinevate sõjaliste ja mittesõjaliste ülesannetega.

põhikirjalistele parameetritele ja vabatahtlikkuse elujõulisus, rääkimata võimest saavutada territoriaalkaitse eesmärgid. Pikaajaline eesmärk on saavutada kaitseliitlaste osaks kaks protsenti kogukonnast. Aastakäsus on küll igale malevale antud tema hetkeolukorda arvestav ülesanne liikmeskonna juurdekasvuks 2012. aastal, kuid peab mõistma, et juurdekasv on võimalik ainult siis, kui kõige väiksema allüksuse, rühma või jao, tasemel teatakse, milleks on see vajalik ja oluline ning kuidas seda saavutada. Juurdekasv peab olema teadlik ja mõistlik tegevus nii uue liikme kui ka allüksuse seisukohalt. Juurdekasv põhineb aktiivsel inimesel ja toimekal allüksusel. Sõitsite sügisel kaks korda läbi kõik malevad. Mida te ringkäigul nägite? Mul on hea meel selle üle, et kolmandik malevaid on suutnud areneda õiges suunas ning rühma ja kompanii taseme juhtimine ja tegevuse korraldus on nendes malevates rahuldaeame val, kohati ka heal tasemel. Veel mõnda aega tagasi oli organijätkama satsioon oluliselt hajusam ja kindlatel juhtimine kas ülemäära tsentralistrateegiatel või seeritud, üksiku tegevuse põhine või hoopis juhuslik. Kaitseliit on tegevuskavadel oma olemuselt organisatsioon, põhinevat tegemis peab toimima valdavalt det- vust. sentraliseeritult. Selleks (lisaks kõigele, millest juba rääkisin) on vaja head eestvedamist, hulgaliselt vastastikust usaldust, kannatlikkust, paindlikkust, head sisekliimat, tagasisidestamist ja toimivat sisekommunikatsiooni. Peame olema teadlikumad erinevatest organisatsioonilistest ja tegevusalastest riskidest ning nende haldamise meetmetest. Seda loetelu

Kaitse Kodu! 1/2012

Kaitseliidu toimevõime ja põhiväärtused on arenguvõimelised ainult siis, kui iga maleva ja malevkondade ühiskondlik roll on määratletud ja sidus kohaliku eluga ning kui oleme avatud organisatsiooni (veel) mitte kuuluvatele kodanikele. Kaitseliit on osa Eesti kultuurist kõige laiemas mõttes ja sellest peavad lähtuma nii meie sõnad kui ka teod. Malevad, millel see eesmärk ja ülesanne on jäänud unarusse, on suuremal või vähemal määral tasakaalust väljas ning tõenäoliselt kujundanud end ainult sõjalise tegevuse kaudu. Malevatel on oma tegevuskavad, neis loetletud või loetlemata suunad peab malevates täie tõsidusega üle vaatama.

Põhiteema

võib jätkata, kuid fakt on see, et kõik malevad peavad oma sisemised raskuspunktid ja ülesanded välja selgitama ning nägema probleemide osas ette nii lühi- kui ka pikaajalisi rakenduslikke meetmeid.

Kas õige suund tähendab ka sõjalise võime kasvu? Kindlasti tähendab. Olgu veel kord rõhutatud, et organisatsioonilised ja sõjalised ülesanded on võrdselt olulised ning arengu rge laske saavutamiseks peavad nad toimima kooskõlaliselt ja teineteise suhtes eestvetasakaalustavalt. Kindlad sõjalised damisel võimed saavutame siis, kui organisatleige suhtusioon toimib hästi ja iga liikme tahte väljendus on kindel ja vankumatu. mise, pealisOrganisatsiooniliste ja sõjaliste tege- kaudsuse või vuste kooslusest arusaamine, selle osavõtmatuse korraldamine ja suunamine ongi juh- tõttu hääbuda! timise kunst Kaitseliidus.

Sõjaline võimearendus peab omakorda olema süstemaatiline ja vastama eesmärgile. Viimased aastad on selle nimel kõvasti pingutatud, et sõjalise võime peamine komponent, st väljaõppesüsteem oleks võimalikult Kaitseliidu olemusele vastav, ülesandepõhine ja väldiks paigaltammumist ning Kaitseliidu ettevalmistus oleks kuni rühma tasemeni võimalikult hästi korraldatud. Hea sõjaline väljaõpe ei taga üksnes professionaalsust, vaid suurendab ühtekuuluvustunnet ning liikmete ja allüksuste tegelikku võitlusvaimu, andes lisaväärtuse nii rohujuure tasandil kui ka kogu organisatsioonile. Veelgi enam, tulemuslik ja aktiivse osalusega väljaõpe toob kaasa keerukamate relvasüsteemide ja varustatuse kasutuselevõtu võimalused. Kas kaitseliitlase kaasamine jääb väärtuseks, mis aastakäsus aastast aastasse kordub? Kõik eelnevad vastused on vähemalt osaliselt puudutanud selle väärtuse kindlustamist ja arendamist. Seega vastus on: kindlasti. Seda ei saa ega tohi jätta kordamata. Vabatahtliku kaasamine on kunst ja ülim oskus. Ilma kaasamiseta ei ole vabatahtlikust, ilma vabatahtlikuta ei ole Kaitseliitu, ilma Kaitseliiduta ei ole nn sõjalise riigikaitse segasüsteemi ega riigikaitse laiapõhjalisust. Ka demokraatia kaotaks rängalt. 15

Põhiteema

Lahendus struktuuride rägastikus Järva malevas on igal kaitseliitlasel oma koht See on kõige õigem lahendus — ei ole vaja rahu- ja sõjaaja strktuuril vahet teha, sest üks asi on teise sees. Ei ole vaja tekitada mingeid üleminekustruktuure ega muud niisugust, noogutas Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste rahulolevalt, kui oli ära kuulanud Järva maleva pealiku major Arvi Niglase ettekande liikmeskonna ametikohtadele määramise kohta.

LIIVI REINHOLD Kaitse Kodu! toimetaja

LIIVI REINHOLD

ärast ringkäiku kõigis malevates tõi Kaitseliidu ülem eri nurkade alt positiivselt esile paljusid malevaid, nende seas ka väikese Järva maleva. Järva maleva pealik major Arvi Niglas, saite Kaitseliidu ülemalt positiivse hinnangu eelkõige sellepärast, et siin on õnnestunud luua struktuurides toimiv selgus. Kuidas te sõjaaja ülesande ja rahuaja struktuuri sidusite? rioriteet on Kõige lihtsam on siis, kui rahuaegne nad täpselt kokku langeterritoriaalvad, nii et üks Kaitseliidu rahuaja rühm ongi üks susel põhinev meie ülesandest lähtuv struktuur, mille rühm. Aga meil ei tule see sees on omakorda välja, sest liikmeid ei jagu. lihtsalt ja selgesti Prioriteet on rahuaegne territoriaalsusel põhinev eristatav ka sõjastruktuur, mille sees on aja ülesanne. omakorda lihtsalt ja selgesti eristatav ka sõjaaja ülesanne. Lahendus on see, et sõjaaja ülesannete täitjad on jagatud jagude ja rühmadena rahuaja struktuuri sisse. Näiteks lahingukompaniisse kuulub üks rühm ühest üksikkompaniist, teine rühm teisest üksikkompaniist – ja nad ise teavad seda.

Kuidas kaitseliitlasi oma rollist teadlikuna hoida? Rahuaja struktuurid on ju kõikidele teada ja näha. Meie rahuaegsetes rühmades on määratletud, kas tegemist on sisekaitsejao, lahingujao või muu sarnasega. Üksikkompaniide baasil moodustuvad nendest sisekaitsekompaniid ja lahingurühmad jne. Rühmad on suutnud ise enda sees paika panna selle, kuhu keegi mees kõige paremini sobib. Neil on usaldus ja kindel teadmine, et need mehed on pädevad ja teavad, mida nad teevad. Ja nõnda teab Järva maleva pealik major Niglas ütleb, et igal kaitseliitlasel peab olema oma koht ja ülesanne, teisiti ei ole see mõeldav

Kaitse Kodu! 1/2012

Põhiteema

JÄRVA MALEV

iga liige oma ülesannet kas sisekaitsekompanii või lahingukompanii koosseisus ja on valmis tegutsema, kui tekib ülesande täitmise vajadus. Teie mõtteviisile on selles küsimuses ka oponente. Jah, eelkõige suurtes malevates mõeldakse teisiti. Suure maleva eelis on see, et seal võib Kaitseliidu struktuuri viia üks ühele üle sõjaaja ülesannete täitmiseks ja jääb veel lisaressurssi ülegi. Meil seda ressurssi ei ole ja siit tekivadki vaidluskohad. Meie struktuuris ei ole allüksusi nimetusega lahingukompanii, miinipildurirühm jne. Üksikkompaniid ja rühmad on säilitanud taasloomise ajast oma asukohajärgsed nimed, nagu Väätsa rühm, Türi rühm ja Kirna rühm. Nende üksuste sisse ongi jaotatud sõjaaja ülesanne.

metikohale Järva malevas töötab süsteem, mis seob sõei ole võijaaja ametikohaga ka malik määneed kaitseliitlased, rata neid, kes ei keda bürokraatiast tingituna otseselt ameti- ole reservväelased kohale määrata ei saa. või kelle rakendaKuidas olete selle la- miseks reservväehendanud? lasena on seatud Ametikohale ei ole võipiirangud. malik määrata neid, kes ei ole reservväelased või kelle rakendamiseks reservväelasena on seatud piirangud. On olemas inimesed ja on neile sobivad ametikohad, aga bürokraatlike takistuste tõttu ei saa neid kokku viia. Oleme kinnitanud ametikohale kõik need kaitseliitlased, keda saab ametikohale kinnitada. Ülejäänud kohad on täidetud üldreservist võetud meestega. Lisaks on meil põhikohtade kõrvale kirjutatud veel üks rida inimesi, keda oleme antud ametikohale planeerinud, teades, et mingil hetkel nende piirangud kaovad. Praegu on nad „kõrvaltabelis“ ja läbivad koos üksusega väljaõppe. Niipea, kui piirang kaob, liiguvad nad ametikohale. Selleks ajaks on nad väljaõppe saanud, igaühe koht on teada ja ametikohale liikumine käib automaatselt. Nii ei ole meil enam vaja hakata neid inimesi otsast peale koolitama, kui nad piirangu alt vabanevad. Igal aastal määrame selliselt ametikohale kolmneli inimest, kelle piirang lõpeb.

Kas Järva malevas ongi saavutatud see ideaal, et igal kaitseliitlasel on ametikoht? Ideaalist on asi kaugel. Aga jah, igal kaitseliitlasel on oma koht ja oma meeskond. Meil on ka neid, keda veel ei saa või üldse ei saagi ametikohale kinnitada. Selle põhjuseks on noorliikmestaatus, läbimata baaskursus või on tegemist eaka ja väärika liikmega, kelle tervislik seisund ei võimalda enam aktiivselt tegevuses osaleda. Igal aastal tuleb juurde umbes 50 liiget, kes peavad oma baasväljaõpet mõnda aega ootama. Ilma väljaõppeta me ametikohale määrata ei saa, selliseid inimesi saame ainult ametikohtadele planeerida. Kaitse Kodu! 1/2012

79% viimase aasta jooksul Järva malevaga liitunud kaitseliitlastest on nooremad kui 25-aastased

Kus need 50 uut liiget aastas tulevad? 79% meiega viimase aasta jooksul liitunutest on nooremad kui 25-aastased. Suur osa uusi liikmeid tuleb malevasse Noorte Kotkaste ridadest ja maakonna koolidest pärast riigikaitselaagrit, kus saadakse esmane reaalne kogemus kõigest sellest, mida on võimalik Kaitseliidus õppida. Koondame igal aastal kogu maakonna uur osa riigikaitset õppivad õpilased laagrisse, uusi liikmida korraldab Järva malev.

meid

On ka neid, kes astuvad otse tänavalt tuleb malevasse sisse ja tunnevad huvi meie tegemiste Noorte Kotkaste vastu. Pärast pikka ja põhjalikku vestlust malevas on nad harilikult ka liik- ridadest ja maameks astunud. Eks siin ole oma osa konna koolidest viimase aja meediakajastustel, mis on pärast riigikaitKaitseliitu aina rohkem tutvustanud. selaagrit. Siiski on ikka hulk neid, kes ei tea veel meie olemusest ja olemasolust midagi. Meie töö ongi leida need õiged kanalid inimesteni jõudmiseks. Järva malevale aastaks ette kirjutatud suurus oli enne aasta lõppu juba ületatud ja kui hästi läheb, siis kasvame järgmisel aastal 600 liikme piirini ega ole enam „väike malev“. Kuidas te ise oma malevaga rahul olete? Meil on kodune maamalev, kus iga päev on lahtiste uste päev. Kui maamees tuleb linna arsti juurde ja tal on pool tundi aega, tuleb ta ka siia ja joob tassi kohvi. Meil on sõbralik malev. 17

Õppus

KRISTJAN PRII

„Orkaan 2011“: kaks saart ja 700 kaitseliitlast Kaitseliidu suurõppust „Orkaan“ korraldatakse vaheldumisi Saaremaa, Lääne ja Pärnumaa maleva koduõuel. Läinud aasta 2.—4. detsembrini viidi läbi juba kuues selle sarja õppus. KARRI KAAS, lipnik

eekordne õppus sai teoks Saaremaa maleva vastutusalal (Saaremaal ja Muhumaal) ning Saaremaa maleva pealik oli õppusel harjutava üksuse ülem. Õppuse juht tuli aga Pärnumaa malevast ja õppust juhtivasse staapi mahtus nii Lääne kaitseringkonna kui ka Pärnumaa ja Lääne malevas teenivaid kaadrikaitseväelasi ning vabatahtlikke kaitseliitlasi. Lisaks sellele saatsid Pärnumaa ja Lääne malev õppusele harjutama oma vabatahtlikest koosnevad kompaniid, keda ootasid ees saarlaste kohalikud üksused.

itusada kaitseliitlast koos on üsna muljetavaldav vaatepilt.

IRINA MÄGI

Kaitse Kodu! 1/2012

Õppus

LIIVI REINHOLD

ENN SUTTING

Lahingukompanii ja sisekaitsekompanii ehk sinised Pärnumaalt sõitis õppusele üle paarisaja võitleja, kes olid jaotatud erinevatesse üksustesse. Selle tulemusel jagus Pärnumaa maleva poisse kõikjale, nii siniste kui ka punaste poolele. Lahingukompanii ja sisekaitsekompanii formeeriti Pärnu lennuväljal, kus kohale tulnud meestele jaotati kätte relvastus, laskemoon ja muu tarvilik varustus. Iga võitleja sai näpu vahele toidupaki, millega pidi läbi ajama kuni õppuse lõpuni. Restoranis einetama harjunud inimesele oleks kõhutäite leidmine konservide, näkileibade ja kiirkeedunuudlite hulgast raskusi valmistanud, kuid vajadusel tagasihoidlikuma söömaga leppivad kaitseliitlased ei nurisenud. Sõjaaeg ju, mis siis, et kõigest imiteeritud.

MARET KOMMER

Järgnes rännakukäsk, millest suur osa käsitles teekonda puudutavaid administratiivseid küsimusi: millises järjekorras kolonnis liigutakse, kuidas üle mere minnakse, kui palju aega kohale jõudmiseks on arvestatud jne. Kõrvalseisjale võib-olla natuke tüütu värk, asjaosalistele aga hädavajalik, sest ilma hoolika planeerimiseta kaugele ei jõua. LoomuliKaitse Kodu! 1/2012

Õppus

KRISTJAN PRII

kult peatuti ka sellel, mis võitlejaid õppusepaigas ees ootab. Vastavalt õppuse legendile oli Põhjaahinguja Lääne-Eestit tabanud ulatuslik kompakorratuste laine, millest sündmuste eskaleerudes oli välja kujunenud niile anti korrapärane diversioonitegevus. käsk võtta Saaremaa piirkonnas olid sagenetagasi Muhu nud rünnakud olulistele objektidele. Süüdatud oli politseijaoskondi, rüüs- radarijaam. tatud vallamaju, tungitud sisse kauplustesse ja muudesse tähtsatesse tsiviilasutustesse, nagu elektrijaamad, pumplad ja sadamad. Sellest võis järeldada, et vastase ulatusliku operatsiooni eesmärgiks on kogu maakonna haldussüsteemide halvamine ja üleüldise segaduse külvamine rahuliku elanikkonna hulgas. Siniste põhiülesandeks oli kõige selle takistamine, lähtudes loomulikult oma võimetest.

Juhised käes ning pilt olukorrast natuke selgem, tuli sõidukitele ronida ja teele asuda. Rännak Saa-

remaale kulges sündmustevaeselt, kui Suure väina ületamine välja arvata. Mitte selle uudsuse pärast, sest praamiga olid ilmselt kõik varem sõitnud, vaid massiivsuse tõttu: mitusada kaitseliitlast koos on üsna muljetavaldav vaatepilt. Väheke vaheldust pakkus ka praamil kõlanud teadaanne, milles manitseti võitlejaid ettevaatlikkusele. Eriti tähelepanelik soovitati olla tsiviilisikute suhtes, kelle meelsust on väga raske kontrollida. Liiga tõsiselt seda teadaannet siiski ei võetud, sest tegemist oli vastase infosõja osaga, mille eesmärgiks usaldamatuse tekitamine. Laevalt maas, rännak jätkus. Peaaegu sama rahulikult kui enne, mis ei tähendanud, et mehed ootamatusteks valmis poleks olnud. Otse vastupidi. Põnevil kaitseliitlased lausa ihalesid kontakti, kuid seda ei tulnud. Vastased hoidsid otsestest kokkupuudetest esialgu targu eemale, katsetades muid häirimismeetodeid. Õnneks keegi liimile ei läinud. Üksused jõudsid vahejuhtumiteta oma vastutusaladele ja hakkasid kohe tegutsema, sest aega oli vähe, kuid teha palju. Vähemalt selline mulje oli

ENN SUTTING

Kaitse Kodu! 1/2012

Maru „Orkaanil“ Laupäeva hommik oli karge ja värskendav. Helesinisesse taevasse kerkinud päikese järgi oli raske uskuda, et lähenemas on torm. Mitte Kaitseliidu suurõppus, vaid ehtne looduslik maru, mille eest ilmajaam oli hoiatanud.

kindlustasid ja maskeerisid oma positsioone. Vastane erilist aktiivsust üles ei näidanud, piirdudes üksikute rünnakute ja juhuslike kokkupõrgetega, mis pigem häirisid kui tekitasid tõsisemat kahju. See oli ka nende plaan.

astase juhtkonna kontakte sisaldavad valeteated omandasid justkui omaette elu, mis kestis Lahingukompanii sai üles- edasi ka pärast andeks minna vastu võtma õppuse lõppu.

Õhtu hakul said mõlemad kompaniid hoiatuse, et peagi seisab ees laagrite ümberkolimine. Võitlejad pidid selleks valmis olema ja nad olid ka. Isegi neli tundi hiljem, kui reaalselt liikuma oli vaja hakata. Järgnes ringreisi „Tunne Saaremaad“ teine osa, mis hoolimata pikkusest polnud enam nii informatiivne kui esimene. Pimeduse ja järsult halvenenud ilmaolude tõttu polnud rohkem võimalik kauni Saaremaa loodusega tutvuda. Kogu selle tralli juures oli märkamatult ligi hiilinud ka uus päev.

punaste dessanti. Potentsiaalsed maandumiskohad jaotati rühmade vahel ja jäädi ootele. Meeste meelehärmiks üsna pikkadeks tundideks, sest vastane ei tahtnud kuidagi välja ilmuda. Kui nad lõpuks siiski tegutsema asusid (mõistagi mitte seal, kus neid oodati), käivitus kohe mahukas jälitusoperatsioon, mida võib liialdamata nimetada reisiks ümber Saaremaa. Kontakt küll saavutati, kuid ainult põgusalt ja tagasi lähtealale tuli pöörduda tühjade kätega.

Kokku said üksused Orissaare lähedal. Seal selgus, miks meil oli vaja pool ööd ringi kärutada. Vastase üksused olid vahepeal aktiveerunud ja tegutsema asunud. Rünnatud oli mitmeid strateegiliselt tähtsaid punkte ja mõnigi neist oli nende kätte langenud.

Sisekaitsekompanii seevastu jätkas oma öise rutiini praktiseerimisega. Kontrollpostid hoidsid tähtsamatel ristmikel silma peal ja liikuvad patrullid tegid sama teedel. Objekte kaitsma määratud allüksused

Õppus

jäänud käsust. Reaalsus oli aga märksa proosalisem.

Lahingukompaniile anti käsk võtta tagasi Muhu radarijaam, sisekaitse pidi siirduma Orissaare telemasti hõivama. Lühikesest ettevalmistusajast hoolimata said mõlemad üksused oma ülesande täitmisega hakkama. Mitte küll esimesel katsel, kuid see polegi tulemust silmas pidades oluline. Vähemalt oli vaatemäng vägev, pakkudes kõigile midagi. Nii põnevusearmastajatele, märulifännidele kui ka situatsioonikoomika austajatele. Vii-

MADIS MINTEL

IRINA MÄGI

Kaitse Kodu! 1/2012

Õppus

IRINA MÄGI

mast eriti ohtralt, mis oli igati tore, kuid kindlasti mitte ühe lahingu oodatud tulemus.

Võitlusgrupid ja luurerühm ehk punased

Kui lahingu- ja sisekaitsekompaniile mängis vastutegevus sissetungijat, kelle peamiseks eesmärgiks on territoorium erinevate diversiooniaktide ja muu häiriva tegeaatluse tevusega vastase saabumiseks ette gemiseks oli valmistada, siis vastutegevuse võitlusgruppi- vaatepunktist oli olukord vastudel kasutada ka üks pidine. Neile tähendasid sinised UAV. Tallinna Tehni- vaenlase eelväge, mis üritab komkaülikooli vabatahtli- munikatsioone ja strateegiliselt tähtsaid punkte hõivates luua kest kaitseliitlastest põhijõududele olulist sillapead.

tudengite ehitatud mehitamata luurelennuk osutus väärtuslikuks abivahendiks.

Legendi kohaselt oli enamik Eestist juba okupeeritud. Suuremad vastupanukolded olid säilinud ainult Pärnu, Viljandi, Tartu ja Tallinna aladel. Täieliku kontrolli saavutamiseks mandril pidid vaenuväed kõigepealt hõivama Saaremaa. Seda saadeti takistama Pärnumaa, Lääne ja Saaremaa maleva võitlusgrupid, keda toetasid pärnakate luurerühm, harjakate võitlusgrupi osis ja terve langevarjurite jagu. Punaste operatsioon oli jaotatud kolme etappi. Esimene algas juba 1. detsembril, päev õppuse ametIRINA MÄGI

likust algusajast varem, ülesandeks alale infiltreerumine ja info kogumine. 2. detsembril alanud järgmise etapi raskuskese oli luurel ja häirimisel. Otsiti vastaste juhtimispunkte, tuvastati isikkoosseisu, korraldati varitsusi ja takistati kolonnide liikumist.

Infosõjamängu ilu ja valu Kolmandale etapile mindi sujuvalt üle 3. detsembri õhtul ja see kestis kuni õppuse lõppu tähistava signaalini ENDEX. See faas kätkes lisaks kõigele muule ka koordineeritud rünnakut vaenlase tugipunktidele. Et punaste tegevuse põhirõhk oli pandud häirimisele, kasutati selleks kõiki mõeldavaid vahendeid. Hiljem selgus, et ka mõeldamatuid, st mooduseid, mis esialgse planeerimise käigus olid millegipärast jäänud kahe silma vahele. Igal võitlusgrupil olid kasutada mõned isiklikud sõidukid. Tsiviilrõivaid ja laigulisi kombineerides testiti eraautodega kontrollpostide valvsust, tegeldi jälitamisega, külvati üleüldist segadust ja sooritati diversiooniakte. Sõnaga tehti kõike seda, mida sellises olukorras tegema peab. Üle ootuste hästi õnnestus infosõda. Lisaks sidevõrkude pealtkuulamisele ja ülevõtmisele, mille käigus jagatud desinformatsiooni tulemusel jäi vastasel ilmselt mõnigi kiiret reaktsiooni nõudnud ettevõtmine toppama, rakendati ka telefoniterrorit. Libakõned, millega vastaseid pommitati, tekitasid palju paksu pahandust ja seadsid kahtluse alla kogu mobiilside vahendusel levitatava teabe autentsuse. Vähemalt selle hetkeni, kuni sinised probleemile pihta said ja sama taktikat ka ise kasutama hakkasid. Huvitavaid tulemusi andis fabritseeritud kuulutuste paigutamine mitmesse suuremasse asustatud punkti. Vastase juhtkonna kontakte sisaldavad

Kaitse Kodu! 1/2012

ÕPPUSE ÜLEM KAPTEN ERIK REINHOLD: Kaitseliidu missiooniks on organiseeritud jõu kohaloleku tagamine igas Eesti piirkonnas igasuguse kriisi ja ka sõja korral. Oleme täna suutelised liikuma peaaegu 700 inimesega mitmest maakonnast kokku üle mere Saaremaale, pidama seal korrapärast, distsiplineeritud ja olulises osas eesmärke täitvat õppust ning jõudma korrastatult ja suuremate kaotusteta kodudesse tagasi. See kõik pole meile mitte alati jõukohane olnud ega ole sugugi enesestmõistetav. Seega oleme taas kord näidanud, et oleme oma missiooni kõrgusel — organiseeritud jõu kohaloleku tagamine on meile jõukohane ülesanne.

Õppus

Kommentaar

LIIVI REINHOLD

Loomulikult on meil veel palju õppida ja ära teha nii õppuse korralduses, kõigi tasandite juhtide koolituses kui ka reakoosseisu taktikalises väljaõppes. Peame õppima sedagi, et aktiivne õppusel osalemine ei tähenda ilmtingimata ohjeldamatut paukpadrunite põletamist. Tean, et mõnedki osalenud kurtsid alakoormatuse ja mitte vähemad ülekoormatuse üle. See on juhtide töö praak, aga ilma selliste kogemusteta nad oma üksuse töö korraldamist ka ei õpi. Veidi krussis närvid õppusel on madal hind maksta, kui see sõjaolukorras verd ja inimelusid säästab. Tänan kõiki kaitseliitlasi püüdliku soorituse eest! Me pole viletsad ja saame paremateks.

rganiseeritud jõu kohaloleku tagamine on meile jõukohane ülesanne.

O valeteated omandasid justkui omaette elu, mis kestis edasi ka pärast õppuse lõppu – mõne asjaosalise meelehärmiks häirivate kõnedena veel üsna pikka aega. Vaatluse tegemiseks oli võitlusgruppidel kasutada ka üks UAV. Tallinna Tehnikaülikooli vabatahtlikest kaitseliitlastest tudengite ehitatud mehitamata luurelennuk osutuks väärtuslikuks abivahendiks, mis andis vastase positsioonidest,

üksuste paigutusest ja liikumisteedest suurepärase ülevaate. Arvestades tänapäeva sõja kõrgtehnoloogilist olemust, on sellisel kogemusel meie võitlejatele hindamatu väärtus. LIIVI REINHOLD

Laupäeval tehti lisaks kõigele muule teoks ka kaks üsna ainulaadset ettevõtmist. Kõigepealt toodi maha dessant Nõukogude päritolu lennukilt AN-2 ja hiljem läks ühel Saaremaa võitlusgrupi tuukril korda paigutada miin Saaremaa sadamasse. Mõlema ettevõtmise õnnestumine mängis olulist rolli õppuse viimasele päevale planeeritud rünnakutes vastaste positsioonidele. Ning sama äkki, kui „Orkaan 2011“ oli alanud, see ka lõppes. Järgnes lõpurivistus Orissaares. Peeti kõnesid, tunnustati tublit tööd ja nenditi, et kuigi saadi kenasti hakkama, tuleb veel kõvasti harjutada. Muidu meistriks ei saa.

Kaitse Kodu! 1/2012

Õppus

Sakala maleva suurõppus

„Mulgi mäss“ kaasas mereväelased Kaitseliidu Sakala malev korraldas läinud sügisel 25.—27. novembrini Viljandimaal suurõppuse „Mulgi mäss“. Õppuse peaeesmärgiks oli maleva allüksuste väljaõppetaseme ja valmisoleku hindamine. LIINA GROSS, Sakala maleva tegevliige

REIN KIKAS, major

ontrolliti maleva teaõik kolm vituskava toimimist, maleva formeerimist ja allformeeriüksuste funktsioonipõhist tegevust. Vastutegutseja- mismeeskonda teks olid maleva võitlus- tuli tegevusse grupp ja luurerühm, neid rakendada, et toetasid üksused Põlva, täita mitut ülesTartu ja Valga malevast ning kompanii mereväest, millele annet. lisandus lennubaasi õhutoetus. Õppuse käiku hindasid vahekohtunikud, kes täitsid ühtlasi ka situatsioonikohtuniku rolli.

Põhjalik ettevalmistus tõi edu Laias laastus oli õppus jaotatud viieks etapiks. Esimene etapp algas allüksuste ülematele eelkäsu ja põhikäsu andmisega, sellele järgnes teine etapp ehk „häire“ ja teavitussüsteemi rakendumine. Selle raames edastati õppusel osalevale isikkoosseisule vajalik informatsioon ja kontrolliti teavituskava toimimist. Kogu isikkoosseis oli kohustatud järgima kehtestatud protseduure, kogunema etteantud aja jooksul neile määratud alale ja läbima formeerimise. Esimesena tulidki kohale formeerimismeeskonnad. Kõik kolm maleva formeerimismeeskonda tuli tegevusse rakendada, et täita mitut ülesannet. Lisaks allüksuste formeerimisele õppuse teises etapis tuli formeerijatel korraldada ka formeerimisala kaitset teistes etappides. Kahjuks võttis õppusest osa vaid pisut üle 50% formeerijatest, mistõttu kaks LIINA GROSS

Kokku osales 350 kaitseliitlast ja kaitseväelast, nagu oligi planeeritud.

Kaitse Kodu! 1/2012

Õppus

formeerimismeeskonda oli alakomplekteeritud ja nendest moodustus üks koondformeerimismeeskond, mis pidi suutma ühe meeskonnana olla nii formeerimijateks kui ka lahkformeerimijateks. Kolmanda formeerimismeeskonna ülesandeks jäi tegelda ala kaitse korraldamise ettevalmistustega.

äiteks üritati ühe objekti juures julgeolekut tagava meeskonna ülemat või tema abi objektilt välja meelitada, et ta snaipri poolt „likvideerida“.

LIINA GROSS

Allüksuste formeerimisega saadi edukalt hakkama. See suudeti läbi viia ettenähtud ajaga ning eraldi märkimist väärib formeerimismeeskonna personaligrupi, relvagrupi ja julgestusgrupi tegevus, sest nemad olid oma ülesanded eelnevalt korralikult läbi mõelnud ja aegsasti ettevalmistused teinud.

Pärast allüksuste formeerimist jätkus õppus motoriseeritud rännakuga koostegevusõppe alale ja tegevuse ettevalmistamine. Õppusega oli haaratud üsna suur maa-ala Viljandi maakonna neljas vallas: Meleski küla, Valma küla, Väluste polügoon ja Kaitseliidu Sakala maleva staabihoone Viljandi külje all.

Õppuse sideülema vanemveebel Toomas Eliase sõnul oli eesmärgiks allüksuste ja nende juhtimispunktide side tagamine ning kõikide selleks kasutada olevate seadmete ja võimaluste testimine. Tulemuseks saadi teadmine, kuhu olemasolevate sidevahendite puhul rajada juhtimispunktid ja millisel vahemaal on juhtimispunktil katkematu ja reaalajas toimiv side allüksustega.

Peibutusfotograafid ja 4 km sideliini Põhitegevus ehk neljas etapp algas juba laupäeva varahommikul n-ö pehmete kontaktidega. Kaitstavatele objektidele ilmusid vastutegutsejatest „tsiviilisikud“, kes tundsid süvendatud huvi objekti vastu, pildistasid seda ja tahtsid pääseda objekti territooriumile.

Vastavalt sideplaanile said etappide kaupa ära kasutatud kõik sidelahendused. Selleks rajati 4 km

Õppuse põhietapis algas ka tsiviil-militaarkoostöö politseiga, mille käigus „alkoholijoobes“ tsiviilisikutele tuli kohale kutsuda politseipatrull, kes nad minema toimetas. Õppus lõppes pühapäeval ala korrastamise, lahkformeerimise ja tagasiside andmisega. Kaitse Kodu! 1/2012

LIINA GROSS

Üheks õppuse eesmärgiks oli saada selgust, milline on objekti valvavate üksuste ülemate vastureaktsioon. Näiteks üritati ühe objekti juures julgeolekut tagava meeskonna ülem või tema abi objektilt välja meelitada, et ta snaipri poolt „likvideerida“ ja niiviisi nõrgendada objekti kaitse juhtimist. Esimene pool (ülema „likvideerimine“) ka saavutati, kuid tema abi võttis juhtimisülesanded efektiivselt üle ja objekti kaitset ei suudetud seetõttu nõrgendada. Teisel objektil jäeti sissepääsu juurde imiteeritud lõhkekeha ja püüti seda lõhata. Ajaga eskaleerusid vastutegevuse situatsioonid järjest sõjalisemaks: olukord pingestus, leidsid aset õppuse osapoolte „relvakontaktid“ ning kogu tegevus tipnes vastaste sõjalise rünnakuga meie kaitse all olevatele objektidele, et saavutada kontroll nende üle.

LIINA GROSS

Õppus pikkune sideliin, mis tagas vajaliku internetiühenduse lisaks Kõu võrgu kaudu saadule ning andmesideühendusi kasutati raadioside kaudu. Õppusel osalesid Põlva ja Sakala maleva sideautod ning Tartu maleva sidespetsialistid.

isaks tugevdas õppus juba ammu idanenud ideed korraldada tulevikus kogu Lõuna kaitseringkonna malevate ühisõppus.

meditsiini osakond. Ohutusnõudeid täideti 99% ja tõsiseid õnnetusjuhtumeid ei olnud. Vaid kahele inimesele tuli anda erakorralist arstiabi: ühel juhul üldhaigestumise ja teisel juhul ettevaatamatusest saadud trauma tõttu.

Meditsiinilise teeninduse tagas Sakala malev ise ja seda oli toetamas Järva malev. Raskematel juhtumitel oleks abiks tulnud Viljandi haigla erakorralise

Telgid olid köetud ja soojad ning vaatamata novembrikuu muutlikule ilmale püsis tuju hea, kõik olid aktiivsed ja motiveeritud. Õppusel osaLIINA GROSS

Eluolu kulges kenasti

Söögipausid ja toit olid kõigile tagatud peamiselt kuivtoidupakkide abil, kuid osal toidukordadel oli võimalik saada ka naiskodukaitsjate ja mereväe valmistatud sooja katlatoitu, mis toimetati üksuste juurde objektidele kohale.

Kaitse Kodu! 1/2012

Järgmisel aastal juba suuremalt Sakala maleva pealiku major Kalle Köhleri sõnul kulges õppus üldjoontes hästi: allüksuste funktsioonipõhised ülesanded said täidetud ilma suuremate tagasilöökideta ja kitsaskohad on teada. Neile püütakse lahendusi leida juba järgmisel aastal.

Negatiivse poole pealt võib välja tuua, et sidega olid õppuse esimesel poolel lood kehvad, sest seda siis lihtsalt polnud. Ka osalejaid oleks võinud rohkem olla. Pioneeridena olid õppusel väljas kaheksa võitlejat ja kaks instruktorit.

STAABI- JA TAGALAKOMPANII PEALIK LIPNIK ARLI OKAS: Õppuse uudsus seisnes juhtimispunkti andmeside loomises, milleks tuli vedada mitmeid kilomeetreid traati lähima liitumispunktini. Ka ei olnud Sakala malev teinud varem koostööd mereväega, kellelt oli antud kompaniile täienduseks baasikaitserühm ja staabirühma sidejagu, kokku ligikaudu 70 võitlejat. Algselt oli mõningast segadust Kaitseliidu ja mereväe vahelise sidega, kuid olukord lahendati kiiresti ja koostöö normaliseerus.

mivaks loodetavasti lähitulevikus, seda enam, et fragmente sellisest tegevusest sai harjutatud juba 2011. aasta õppuse käigus ja koostöökohti naabermalevatega on piisavalt. Võib tõdeda, et Kaitseliidu Sakala maleva 2011. aasta kõige tähtsam õppus läks korda ja täitis eesmärgi. LIINA GROSS

Lisaks tugevdas õppus juba ammu idanenud ideed korraldada tulevikus kogu Lõuna kaitseringkonna malevate ühisõppus, mis annaks võimaluse kasutada koordineeritult kõigi malevate ressursse. See teeb õppuse mitte ainult sisuliselt efektiivsemaks, vaid ka odavamaks ja annab võimaluse rakendada reaalselt pataljoni staapi, mida ühe maleva staabi tavakoosseis ei võimalda. Jääb loota, et teised malevad tulevad selle mõttega kaasa, sest kasu saaksid sellest kõik. Õppuse uus formaat saab toi-

Õppuse suurim ja aeganõudvaim ülesanne oli dessandivastase miinitõkke rajamine dessandi maandumisalale koos sinna juurde kuuluva kaardi koostamisega. Miinitõkke ülesandeks oli takistada dessandi maandumisalalt välja liikumist. Paigaldati nii aktiivseid kui ka passiivseid kaitselaenguid. Kuid ilmastikuolud olid kehvad ja dessanti ei korraldatudki. Hoolimata sellest olid mõnedki miinid oma töö teinud, ilmselt olid loomad tõketesse jooksnud.

Õppus

Kommentaarid LIINA GROSS

lejate vahetu tagasiside oli positiivne. Kõigile oli meeldivaks üllatuseks mereväe kaasamine, tõdeti, et koostöö peaks jätkuma, sest mõlemal poolel on teiselt midagi õppida.

PIONEERIRÜHMA PEALIK VANEMSEERSANT OLEV KOOKLA:

Kaitse Kodu! 1/2012

Haritud sõdur

Kaitseliidu Kool seab sihikut ERIK REINHOLD, kapten Kaitseliidu Kooli juhataja

äinud aasta oli Kaitseliidu Koolile (KLK) kümnes. Ümmargune sünnipäevanumber ei anna siiski põhjust pidada mingit arenguetappi kooli ülesehitamisel läbituks, rääkimata sellest, et nüüd vastamegi parimal võimalikul moel Kaitseliidu ja kaitseliitlaste vajadustele. Selleks, et õpetada, on enne kõike muud vaja ise õppida. Nii püüab ka KLK õppiva organisatsioonina kohaneda uute olukordade ja uute teadmistega meie organisatsiooni tõsiolude kohta. Ühe olulise mõjurina KLK 2012. aasta plaanidele nimetan 2011. aastal läbi viidud rahulolu-uuringute põhjal tehtud järeldusi.

Värskendust palgalistele Kooli seisukohalt olid viimastest kaalukaimateks kaks tõdemust. Esiteks tuvastati, et meil on tõsiseid vajakajäämisi vabatahtlike juhtide kaasamisel eri tasandite tegelikku juhtimisse. Selleks, et vabatahtlikke juhte paremini kaasata, nstruktori töö on on vaja neile anda ka vastavaid eelteadmisi, kujundada hoiakuid, oma sisult envahetada kogemusi. KLK on nekõike vaimne viimastel aastatel keskendunud sõjalise juhtimise ja õpetamisospingutus ja sellise kuste valdkonna koolitustele ning töö tegijad vajavad ühtäkki nägime, et see, kuidas enese vormis hoidluua, juhtida, alal hoida ja majanmiseks kogu aeg dada üht vabatahtlikku kooslust, uusi teadmisi. olgu see Kaitseliidu jagu, rühm, kompanii või malevkond, ei tule Kaitseliidu Kooli kursustel peaaegu et üldse enam jutuks. Selline olukord ei ole aktsepteeritav ja vajab muutmist.

Teiseks saime aru, et oleme aastate jooksul jätnud unarusse oma palgaliste instruktorite edasiarendamise, nende taaste- ja täiendõppe. Instruktori töö on ennekõike vaimne pingutus ja sellise töö tegijad vajavad enese vormis hoidmiseks kogu aeg uusi teadmisi, kogemusi, ideid ja inspiratsiooni. Tihti annab kogenud professionaalile ka oma kogemuste süsteemne lahtimõtestamine metoodilise juhendamise all koos heade kolleegide ja kamraadidega hoopis uusi vaatenurki ja ideid. Või ka kindlust senitehtu toimivuses ja usku oma võimetesse. Kaitseliidu Koolis valmistame tuleval aastal ette mitmeid nii õpetamisoskusi, juhtimisoskusi kui ka taktikalisi teadmisi ja vilumusi värskendavaid 28

ja täiendavaid koolitusvõimalusi, mis on suunatud just meie kutselistele instruktoritele. Loodetavasti suudame koostöös malevatega asjad nii korraldada, et instruktorite täiendkoolitamine maleva tööd oluliselt ei häiri. Pole ju instruktorite koolitamine ja arendamine mingi ühekordne kampaania, vaid tegevus, mille tegelikud tulemused kujunevad pikaajalise, regulaarse ja sihikindla töö viljana.

Tasemekursused nihkuvad kalendriaastasse Tasemekursuste õppeaasta hakkab mahtuma kalendriaastasse. Sõjalise juhtimise õppesuuna tuumiku moodustavad rühmavanema, rühmaülema ja kompaniiülema kursused on aastaid alustanud septembris ja lõpetanud juulis. Mul on raske öelda, miks see rütm kunagi just nii on kujundatud, aga küllap tollastel otsustajatel olid omad põhjused. Nüüdseks on kooli meeskond õppekavasid ja tööpraktikat analüüsides jõudnud järeldusele, et aeg oleks seda rütmi muuta. Niisiis kestavad praegu käimasolevad tasemekursused oma kavakohase lõpuni ja lõpetavad nagu seni Kaitseliidu Kooli aastapäeval, seega tänavu 30. juunil. Seejärel teeme tasemekursustega pooleks aastaks pausi. Sel ajal ei süga KLK niisama selga, vaid keskendub palgaliste instruktorite täiendõppele ja teistele uutele, arendatavatele kursustele, millest tuleb juttu allpool. 2013. aastal alustavad tasemekursused uues rütmis: kursus algab jaanuaris ja lõpeb novembris. Kasutada on kümme kuud, sest juulikuu on puhkuseks nii Kaitseliidu Koolile kui ka kursuslastele. Niisugusel rütmimuutusel on kolm peamist põhjust. Esiteks võimaldab selline rütm tõhusamalt kasutada valget aega siis, kui oleme valdavalt maastikul, ja viia kursuste algupoole jäävad tubasemad tegevused läbi siis, kui õues on pime. Teiseks on kooli õppeaasta mahutamine Kaitseliidu planeerimis- ja eelarveaasta raamidesse abiks tegevuste tõhusamal koordineerimisel ja aitab koolil malevate ja kogu Kaitseliiduga ühte jalga käia. Kolmandaks püüame tasemekursuste lõpuosas teha senisest veel paremat koostööd malevates korraldatavate õppuste raames, olgu need siis reservõppekogunemised või muud sügisperioodile kavandatavad suurõppused. Eesmärgiks ikka see, et meie tulevased juhid õpiksid ja harjutaksid võimalikult tõetruudes oludes ja keskenduksid rohkem juhtimisele kui oma kaaslastele alluvate mängimisele. Kaitse Kodu! 1/2012

LIIVI REINHOLD

sest ehk staapide tööst. Kahel korral on KLKs tänu kaitseväe asjatundjate tõhusale toele edukalt läbi viidud staabi luureohvitseri kursus. Kuid staap sisaldab endas veel personalijuhtimise, operatsioonide, logistika-, lahingutoetus-, side- jms osiseid, kus oma töö on teha ka staapide koosseisus olevatel vabatahtlikel ohvitseridel ja allohvitseridel. Alates 2012. aastast alustab KLK staabitehnika kursusega, mis on mõeldud kõigile staabifunktsioonides teenivatele kaitseliitlastele ning annab lühikese ja võimalikult praktilise käsitluse kaudu inimestele esimesed staabitööks tarvilikud oskused. Räägime siin sõjaväelisest terminoloogiast, tingmärkidest, kaartide kasutamisest, lahinguinfo kandmisest kirjapildist graafilisele kujutisele ja vastupidi, sidevahendite kasutamisest jms tehnilistest alusoskustest, et üldse staabi töös kaasa lüüa.

Haritud sõdur

Tänavu lõpetavad tasemekursused veel suvel Kaitseliid Kooli aastapäeval, edaspidi nihkuvad lõpuaktused sügisesse

Pealikukursus peab end ise looma Nagu eespool mainitud, on vabatahtlike juhtimine vabatahtlike poolt töö, mille õpetamisele kavatseme pöörasta senisest tõsisemat tähelepanu. Pidime kaheaastase praktika põhjal tunnistama, et malevkonnapealiku kursus senisel kujul ei täitnud eesmärki ja on mõistlik töötada uue kursuseformaadi kallal, mis reaalselt aitaks kaasa vabatahtlike juhtide arendamisele malevates. Kui sõjalise juhtimise kursustel oleme juba mõned aastad liikunud eri tasandite (jagu, rühm, kompanii) juhtide integreeritud õppe korraldamise suunas, siis näib mõistlik sedasama teha ka administratiivõppes. Niisiis saab malevkonnapealiku kursusest 2012. aastal pealikukursus, kuhu ootame osalema korraga nii rühma-, kompanii-, malevkonna- kui ka malevapealikuid. Üheskoos püüame koolitajate loodud situatsiooniülesannete lahendamise kaudu saada uusi teadmisi ning jagada parimat praktikat ja kogemusi just omavahel. Olgem ausad: paremaid Kaitseliidu pealikuid, kui on Eesti Kaitseliidus, me ei leia. Seega peame endid ka ise arendama: tugevamaid kiitma ja julgustama, nõrgemaid juhendama ja järele aitama. Kool saab selleks pakkuda organisatsioonilist ja metoodilist tuge, taristut ja eestvedamist, kuid sedalaadi kursuse õnnestumise peategelased on osalejad ise.

Staabikursused käima! Kaitseliidul on riigilt saadud ülesanne teatud konkreetsete sõjaliste võimete loomiseks. Muu hulgas käib jutt ka juhtimisest ja juhtimise toetamiKaitse Kodu! 1/2012

Sealt edasi töötame juba staabi erialakursuste sarja laiendamise kallal. Esmajärjekorras on kavas luua ja tööle rakendada logistika- ja operatsioonide spetsialistide kursused, mõelda tuleb aga kõigile funktsioonidele. Samas püüame siingi mõelda Kaitseliidukeskselt ja siduda staabifunktsioonide kursused võimalusel erialapealiku funktsioonidega. Kaitseliidu Kool jääb niisiis põhiosas oma seniste eesmärkide, ülesannete ja toimepõhimõtete juurde. Mõned kursused (formeerimiskursused, objektikaitsejuhi kursus) lahkuvad koolist ja neid hakatakse läbi viima selleks valitud malevates. Avaliku esinemise kursuste mahud vähenevad, värbamiskursus, uue teenistuja kursus ja veel mõned koolitajaseminarid jäävad ootama vastava valdkonna uuendatava kontseptsiooni kujunemist järgneval aastal, et siis juba uues kuues ja värskuses taas lavale astuda. Kaitseliidu Kooli teine aastakümme algab tugevatel jalgadel ja selge sihiga tulevikku. Kaitseliit on õppimisvõimeline organisatsioon ja käitub kõigi uute ideede ja arenguplaanidega nende loojate suhtes väga õpetlikult. Kui ideel on jumet ja elujõudu, võtavad vabatahtlikud selle omaks, tulevad kaasa ja muudavad asja lõpuks veel paremaks, kui ta algselt mõeldud oligi. Elujõuetu, teooriapliiatsist välja imetud mõte leiab aga üsna ruttu õnnetu ja kuulsusetu lõpu. Nii paneme seegi kord oma mõtted ja plaanid kaitseliitlaste karmi kohtu ette ja teeme mis meie võimuses, et Kaitseliidu Kool oleks koht, kuhu Kaitseliidu eliit – aktiivsed vabatahtlikud juhid ja asjatundjad – ikka ja jälle hea meelega tulevad. 29

Kaitseliidu Kool

Esimene poolaasta Kaitseliidu Koolis* Kuupäev

Kursuse nimi

Sihtrühm

Kursuse ülem/kontakt

Instruktorikursus

väljaõppe läbiviimisega tegelev Kaitseliidu palgaline koosseis

Taive Saar tsaar@kaitseliit.ee

03.—05.02

Reservohvitseri kursuse Kaitseliidus (rühmapealik) (RokKL (r)) 5. nädalavahetus ja reservallohvitseri kursuse (rühmavanem) (RvakKL (r)) 6. nädalavahetus

vabatahtlikud rühmapealikud ja rühmavanemad

Erki Vaikre erki.vaikre@kaitseliit.ee ja nooremleitnant Taimo Tooming taimo.tooming@kaitseliit.ee’

06.—10.02

Juhtimiskursus I

malevkonnapealik, üksikkompanii pealik, rühmapealik, Kaitseliidu peastaabi osakonna ja jaoskonna ülem, malevapealik, maleva staabiülem, väljaõppeinstruktor, noorteinstruktor, personalitöötaja, referent, Naiskodukaitse (NKK) ringkonna esinaine ja aseesinaine, NKK jaoskonna esinaine, NKK instruktor

Juhan Aus juhan.aus@kaitseliit.ee

13.—15.02

Avaliku esinemise kursus malevkonnapealik, kompaniipealik, I (presentatsioon) rühmapealik, jaopealik, teavituspealik, Kaitseliidu peastaabi osakonna ja jaoskonna ülem, malevapealik, maleva staabiülem, väljaõppeülem, väljaõppeinstruktor, noorteinstruktor, personalispetsialist, noortejuht, vabatahtlik instruktor, NKK ringkonna ja jaoskonna esinaine, aseesinaine, avalike suhete grupi liige, NKK instruktor

Mariana Maasik mariana@naiskodukaitse.ee

17.—19.02

Juhtimiskursus III

malevkonnapealik, kompaniipealik, Kaitseliidu peastaabi osakonna ja jaoskonna ülem, malevapealik ja maleva staabiülem, NKK ringkonna esinaine, NKK instruktor

Juhan Aus juhan.aus@kaitseliit.ee

02.—04.03

Instruktorikursuse 1. nädalavahetus

vabatahtlikud: kompaniipealik, rühmapealik ja rühmavanem, jaopealik ja nooremallohvitseri kursuse kursuslane, vabatahtlik instruktor

Taive Saar tsaar@kaitseliit.ee

02.—04.03

RokKL (r) 6. ja RvakKL (r) 7. nädalavahetus

vabatahtlikud rühmapealikud ja rühmavanemad

Erki Vaikre erki.vaikre@kaitseliit.ee ja nooremleitnant Taimo Tooming ’taimo.tooming@kaitseliit.ee’

12.—16.03

Juhtimiskursus II

malevkonnapealik, üksikkompanii pealik, rühmapealik, Kaitseliidu peastaabi osakonna ja jaoskonna ülem, malevapealik, maleva staabiülem, väljaõppeinstruktor, noorteinstruktor, personalitöötaja, referent, NKK ringkonna esinaine ja aseesinaine, NKK jaoskonna esinaine, NKK instruktor

Juhan Aus juhan.aus@kaitseliit.ee

16.—18.03

Instruktorikursuse 2. nädalavahetus

vabatahtlikud: kompaniipealik, rühmapealik, rühmavanem, jaopealik, nooremallohvitseri kursuse kursuslane, vabatahtlik instruktor

Taive Saar tsaar@kaitseliit.ee

30.03—01.04

Juhtimiskursus III

Lisainfo

Jaanuar 22.—27.01 Veebruar kursus on komplekteeritud

Märts

kursus on komplekteeritud

* Lisateavet kursuste kohta vaata Kaitseliidu Kooli kodulehe rubriigist „Kalender”.

Kaitse Kodu! 1/2012

05.—08.04

Instruktori treeneri kursus

instruktorikursuse vastava soovitusega lõpetanud vabatahtlik, maleva instruktorite juhendaja, vabatahtliku noortejuhi kursuse ülem, NKK instruktor

Taive Saar tsaar@kaitseliit.ee

kursus komplekteeritakse personaalsete kutsetega

06.—08.04

RokKL (r) 7. ja RvakKL (r) 8. nädalavahetus

vabatahtlikud rühmapealikud ja rühmavanemad

Erki Vaikre erki.vaikre@kaitseliit.ee ja nooremleitnant Taimo Tooming ’taimo.tooming@kaitseliit.ee’

kursus on komplekteeritud

06.—08.04

Laskeinstruktori kursus 2 (drill)

maleva vabatahtlikud allüksuste pealikud, instruktorid ja nooreminstruktorid

Rainer Ristimets rristimets@kaitseliit.ee

kursus viiakse läbi Pärnus

13.—15.04

Juhtimine praktikas I

malevkonnapealik, kompaniipealik, rühmapealik, rühmapealiku abi, jaopealik, maleva noorteinstruktor, NKK ringkonna esinaine, aseesinaine, juhatuse liige, NKK jaoskonna esinaine, aseesinaine, juhatuse liige, NKK erialagrupi juht, NKK instruktor

Juhan Aus juhan.aus@kaitseliit.ee

21.—22.04

Revisjonikomisjoni liikme kursus

Kaitseliidu ja NKK vabatahtlikud revisjonkomisjoni liikmed

Marko Roots, peastaabi siseaudiitor-pearevident marko.roots@kaitseliit.ee

27.—29.04

RokKL (r) 8. ja RvakKL (r) 9. nädalavahetus

vabatahtlikud rühmapealikud ja rühmavanemad

Erki Vaikre erki.vaikre@kaitseliit.ee ja nooremleitnant Taimo Tooming ’taimo.tooming@kaitseliit.ee’

04.—06.05

Juhtimine praktikas I

malevkonnapealik, kompaniipealik, rühmapealik, rühmapealiku abi, jaopealik, maleva noorteinstruktor, NKK ringkonna esinaine, aseesinaine ja juhatuse liige, NKK jaoskonna esinaine, aseesinaine ja juhatuse liige, NKK erialagrupi juht, NKK instruktor

Juhan Aus juhan.aus@kaitseliit.ee

04.—06.05

Laskeinstruktori kursus 2 (drill)

maleva vabatahtlikud allüksuste pealikud, instruktorid ja nooreminstruktorid

Rainer Ristimets rristimets@kaitseliit.ee

kursus viiakse läbi Tartus

10.—14.05

Instruktori treeneri kursus

instruktorikursuse vastava soovitusega lõpetanud vabatahtlik, maleva instruktorite juhendaja, vabatahtliku noortejuhi kursuse ülem, NKK instruktor

Taive Saar tsaar@kaitseliit.ee

kursus komplekteeritakse personaalsete kutsetega

11.—16.06

Laskeinstruktori kursuse II etapp

Kaitseliidu tegevliige või tegevteenistuja, kelle funktsioon näeb ette laskmiste läbiviimist

Rainer Ristimets rristimets@kaitseliit.ee

kursus viiakse läbi Võrus

25.—27.05

Juhtimine praktikas I

Juhan Aus juhan.aus@kaitseliit.ee

28.05—04.06

RokKL (r) ja RvakKL (r) taktikanädal

vabatahtlikud rühmapealikud ja rühmavanemad

Erki Vaikre erki.vaikre@kaitseliit.ee ja nooremleitnant Taimo Tooming ’taimo.tooming@kaitseliit.ee’

Kaitseliidu Kool

Aprill

kursus on komplekteeritud

Mai

kursus on komplekteeritud

Juuni 30.06

Tasemekursuste lõpuaktused ja kooli aastapäeva tähistamine

Kaitse Kodu! 1/2012

Kaitseliidu sõbrad

iigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötaval Kaitseliidu tegevliikmel on õigus saada väljaõppel osalemiseks ja teenistuskohuste täitmiseks aastas põhitööst kuni 5 vaba päeva koos keskmise palga säilitamisega ja 5 vaba päeva ilma palgata. Kui kaitseliitlane saab teenistuskohuste täitmise ajal nii tõsiselt viga, et see toob kaasa kas osalise või koguni täieliku töövõime kaotuse, maksab riik ühekordset toetust võrdsetel alustel kaitseväelastega.

Seadusesse raiutud õigused Täna kehtiv Kaitseliidu seadus sätestab Kaitseliitlase õiguse saada Kaitseliidust ergutusi, soodustusi ja hüvitusi.

Seadus ütleb ka, et Kaitseliidu tegevliikmel on õigus saada kompensatsiooni sõjalisel väljaõppel osalemiseks tehtud kulutuste eest. Seda täpsustab valitsuse määrus. Määrus kehtestab võimaluse saada kompensatsiooniks 1/20 jooksvaks eelarveaastaks ajateenijale ette nähtud riidevarustuse maksumusest. Seda küll vaid juhul, kui kaitseliitlane on aasta jooksul osalenud kõigil talle ette nähtud sõjalistel väljaõpetel, aga ei ole saanud riigilt tasuta vormirõivaid. Määrus võimaldab kompenseerida sõidupiletite alusel kaitseliitlase sõidukulud väljaõppepaika ja tagasi, ka on võimalik taotleda isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni. Muude Kaitseliidu väljaõppel osalemiseks tehtavate põhjendatud kulutuste kompenseerimise otsustab malevapealik enne kulutuste tegemist.

Sõidukulude kompenseerimist saab taotleda raamatupidamise sise-eeskirja lisade nr 4 ja 10 alusel; planke küsida malevast

Kaitse Kodu! 1/2012

Ellujäämine

Unistus üleelavast Eestist Oma kirjutises „Eesti üleelamisõpe vaatab igatsevalt NATO poole“1 andsin ülevaate nii meie kui ka NATO üleelamisõppe läbiviimisest ja olukorrast. Niisiis oleme seisus, kus peame selgelt otsustama miks, kuidas ja kellele. ERKI VAIKRE Kaitseliidu Kooli instruktor

simene küsimus on miks. Kuigi see küsimus võib tunduda paljudele mõttetu ja ammu vastatuna, pean sellele hakatuseks selguse huvides ja praktikast eemal viibivate lugejate teavitamiseks siiski keskenduma. Üleelamisõppe roll on Kaitseliidu sõjalise võimekuse suurendamisel olulisel kohal, sest sellest sõltub isikkoosseisu individuaalse ja kollektiivse lahinguvõime parandamine tänapäeva mittekonventsionaalse sõjapidamispraktika tingimustes. Üksuste eripärast lähtuvat üleelamisalast väljaõpet andes tagame neile valmiduse tulla toime ülesannetega, milleks neil puudub kompetents, sõltumata sellest, kas probleemiks on hajutatud tegevus, isolatsioon, piiratud logistiline tugi, tegevus tundmatul vaenulikul maastikul, kõrgendatud vangistusrisk vms. Eelkõige tuleb silmas pidada Kaitseliidu üksuste logistilise ja lahingutoetusliku toe tinglikkust ning planeeritud tegevuse hajutatust või isoleeritust.

Igaühele on plaan Ülevaatlikult ja lühendatult toon välja plaani sihtgruppide kaupa koos probleemide ja ettepanekutega vastava väljaõppe läbiviimiseks, samuti eeldatavad tulemused. Loomulikult on see vaid idee, mis vajab arulemist nii taktikalise tasandi juhtide kui ka organisatsiooni juhtkonnaga. Seetõttu võivadki toodud seisukohad olla subjektiivsed. Võitlusgrupi ja luurerühma isikkoosseisu puhul on peamisteks probleemideks, mida vastav õpe NATO eeskujul saaks lahendada, võimalik tegevus isolatsioonis ja vaenulikul alal, piiratud logistiline tugi, hajutatud tegevus, eriti kõrge vangistusrisk ja päästeoperatsioonide rakendamise vajadus. Lahenduseks pakun üleelamisalast baasõpet, vangistusõpet ja erikoolituse läbiviimist. Üleelamisõpe viidaks läbi võitleja baasõppe ja allüksuseõppe raames. Eeldatav võimekus oleks see, et üksus 1

Erki Vaikre

või võitleja on võimeline täitma lahinguülesannet pikemaajalises isoleerituses ning piiratud logistilise toe korral vaenulikul alal olukorras, kus on tõenäoline sattuda sõjavangi. Sellises olukorras on vaja eeldusi edukaks põgenemiseks koos emaüksusepoolsele päästele kaasaaitamisega.

elkõige tuleb silmas pidada Kaitseliidu üksuste logistilise ja lahingutoetusliku toe tinglikkust ning planeeritud tegevuse hajutatust või Sisekaitsekompanii isikkoosseisu isoleeritust.

puhul on peamisteks probleemideks piiratud logistiline tugi, hajutatud tegevus ja võimalik tegevus mittetoimiva taristuga asulaalal. Lahenduseks pakun vastava baasõppe ja linnaüleelamisõppe läbiviimise. Üleelamisõpe viidaks

Vt Kaitse Kodu! 2011, nr 7/8 2, lk 56—59.

Kaitse Kodu! 1/2012

Ellujäämine

läbi võitleja baasõppe ja allüksuseõppe raames. Eeldatav võimekus oleks see, et üksus on võimeline täitma lahinguülesannet pikemal viibimisel purustatud taristuga asulaalal piiratud logistilise toe korral, kasutades oma tegevuse tagamiseks käepäraseid vahendeid. Lahingukompanii isikkoosseisule on peamisteks üleelamisõppega seonduvateks probleemideks võimalik sattumine isolatsiooni, võimalik tegevus piiratud logistilise toe korral ning vangistusrisk ja päästeoperatsioonide rakendamise vajadus. Lahenduseks pakun vastava baasõppe ja vangistusõppe läbiviimise, mis korraldataks baas- ja allüksuseõppe raames. Eeldatav võimekus oleks see, et üksus või võitleja on võimeline säilitama lahinguvõime isoleerituses ja piiratud logistilise toe tingimustes ning tal on vangistuse korral eeldused põgenemiseks ja üksusepoolsele päästele kaasaaitamiseks.

Staabi- ja tagalakompanii isikkoosseisu tuleb käsitleda lahus selle juurde kuuluvast luurerühmast. Siin on peamised üleelemisõppega seotud probleemid piiratud logistiline tugi ja võimekus ning võimalus öödapääsmatult vaja- täita funktsioone hajutatuses ja raskendatud tingimustes puruslik on osine tatud taristuga asulaalal. Lahenkompanii ja pataljo- duseks pakun vastava baasõppe ni tasandi juhtimis- ja linnaüleelamisõppe läbiviimise, mis oleks ka siin sõduri- ja allükkomponendi koolisuseõppe osa. Eeldatav võimekus tamine allüksuste oleks see, et üksus on võimeline ja isikkoosseisu täitma funktsioone pikemal viinaasteoperatsioobimisel purustatud taristuga asunide läbiviimiseks laalal piiratud ressursside korral, ettevalmistamiseks. kasutades käepäraseid vahendeid tegevuse tagamiseks.

Teise poolena on möödapääsmatult vajalik osine kompanii ja pataljoni tasandi üksuste (võitlusgrupp, luurerühm, lahingukompanii, sisekaitsekompanii, maakaitsepataljon) juhtimiskomponendi koolitamine allüksuste ja isikkoosseisu naasteoperatsioonide läbiviimiseks ettevalmistamiseks. Jutt on siis väljaõppest, mis annab üksuste juhtkondadele võimekuse planeerida ja läbi viia päästeoperatsioone oma orgaanilise võimekusega aladele, mida sõbralikud jõud ei kontrolli. Eesmärk on naastada oma isikkoosseis, kes on samuti vastavalt ette valmistatud. Selliste koolituste läbiviimine ei ole keerukas, kuid annab elementaarse võimekuse.

Huvi ellujäämistemaatika vastu on olemas ka väljaspool Kaitseliitu, näiteks võib tsiviilkoolitajatelt tellida lastele mõeldud programmi „Otsi Otti“, mis õpetab lapsi eksimise korral käituma

viivad oma malevates korraliselt läbi baastaseme õpet. Vangistus-, linnaüleelamis- ja erikoolituste läbiviimiseks kasutataks osaliselt juba olemasolevat instruktorkoosseisu ja osaliselt peaks neid koolitama juurde edukamatest A-taseme instruktoritest. Juhtimistasandi koolituste (naastamine) läbiviimiseks puudub aga Kaitseliidus üldse ressurss. Selle õppe läbiviimiseks peab koolitama Rootsi relvajõudude üleelamiskoolis ohvitseri auastmes üleelamisinstruktoritest instruktori vähemalt iga kaitseringui kaasata konna juurde.

eelkirjeldatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks lisaressurssi, on võimalik saavutada eesmärgid täies mahus hiljemalt 2016. aastaks.

Nelja aastaga eesmärgile

Nende eesmärkide täitmiseks, õppematerjalide koostamiseks, väljaõppelise dokumentatsiooni ja alusmaterjali loomiseks, rahvusvahelise koostöö arendamiseks, väljaõppe korraldamiseks ja arendustegevuse käigushoidmiseks peab laiendama oluliselt ka olemasolevat üleelamisõppe arendamise ressurssi ning looma Kaitseliidu Kooli juurde täistööajaga üleelamisõppe koordinaatori ja üleelamisõppe treeneri ametikoha.

Loetletud tulemuste saavutamiseks mõistliku ajakuluga on olemasolev väljaõpperessurss paraku ebapiisav. Osaliselt saaks kasutada olemasolevat instruktorkoosseisu, kuid üleelamise baastaseme õppe läbiviimiseks peab koolitama esmase piiratud taseme, nn A-taseme üleelamisinstruktoreid, kes

Kui kaasata eelkirjeldatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ülaltoodud lisaressurssi, on võimalik saavutada eesmärgid täies mahus (arvestades hetkel olemasoleva koosseisuga) hiljemalt 2016. aastaks. Muidugi eeldusel, et järkjärguline väljaõpe algab juba 2012. aasta teisel poolel. Kaitse Kodu! 1/2012

Tsiviilpool ei saa olla valdkonna arendamise seisukohalt ebaoluline, sest arenenud riikide analoogsetele organisatsioonidele üks peamisi seadusega antud rahuaegseid ülesandeid on valmistada tsiviilelanikkonda ette kriisides toime tulema. Nii muide ka meil. Lähtuvalt mitmetest seadusandlikest aktidest lasub Kaitseliidul kohustus parandada elanikkonna valmidust toimetulekuks kriisiolukordadega ja selles on oluline roll üleelamisõppe tsiviilsuunal. Tsiviilkohustuste arendamine Kaitseliidus on olulise tähtsusega mitte ainult üldise valmisoleku parandamiseks, vaid see on suuresti ka organisatsiooni põhimõtete populariseerimise, Kaitseliidu tegevuse tutvustamise ja maine tõstmise ning liikmeskonna kasvu tagamise meetod. Viimaste aastate praktika on tõestanud, et Kaitseliidu Kooli vastavasuunaline tegevus on leidnud piisavalt positiivset kajastust. Kusjuures initsiatiiv on olnud eelkõige ajakirjandusepoolene (ETV, TV3, Postimees), sest valdkond on meediale atraktiivne ja vaatemänguline. Üleelamisõpe on ajatu, sest see põhineb esmatarbevajaduste täitmise oskuste õpetamisel. Need aga ei muutu, mis tahes ajal ja tingimustes vajab ühiskond stabiilsuse säilitamiseks baasvajaduste rahuldamist minimaalseimalgi määral. Alles pärast nende renenud riikitagamist saame arendada de analoogjätkusuutlikkust ja võitlusvõisetele orgamet ehk inimese valmisolekut rakendada teadlikult ja juhitult nisatsioonidele üks ennast, oma teadmisi ja oskusi peamisi seadusega riigikaitseks mis tahes organiantud rahuaegseid satsioonis või ülesannetes.

ülesandeid on valRootsis, nagu paljudes are- mistada tsiviilelaniknenud Euroopa riikides, on konda ette kriisides suunatud analoogse sisuga toime tulema. väljaõpe väga laialt tsiviilelanikele, arendamaks nende valmisolekut ja (enese)kaitsevõimet võimalike kriiside, katastroofide või sõjategevuse puhuks. Selle nimel tegutsevad Rootsis üleelamisselts ja tsiviilkaitseühing, mille ülesandeks on lähtuvalt riiklikust tellimusest seaduses ettenähtud võimekuse saavutamine (elanikkonna valmisoleku parandamine). Nimetatud ühingud on tihedalt seotud üleelamiskooliga nii väljaõppe arendamisel ja läbiviimisel kui ka personalikasutuse osas. Näiteks on üleelamisseltsi esimees sõjaväe üleelamiskooli juhtivaid instruktoreid ja üks tsiviilkaitseseltsi juhtivaid instruktoreid on Rootsi sõjaväelise üleelamise distsipliini loojaid. Tsiviilelanikkonnale suunatud väljaõpe on eelkõige baastaseme ja linnaüleelamise (survival in town area) valdkond, mille

Kaitse Kodu! 1/2012

raskuskese on asulatesse koondunud elanikkonna kriisikäitumise arendamine ning valmiduse ja (enese)kaitsevõime suurendamine võimalike kriiside puhuks.

Kaitseliidu kohus elanike ees

Ellujäämine

Mida teha tsivilistidega?

Üleelamisvaldkonna arendamine kui võti (iseäranis urbaniseerunud) tsiviilühiskonna toimimisvõimekuse parandamiseks võimalike kriisisituatsioonide (üldised voolukatkestused, terroriaktid, looduskatastroofid jms) tekkel on määrava tähtsusega. Nagu eespool selgitatud, on kõrgemal arengutasemel ja arenenuma sotsiaalse vastutusega ühiskonnad selle valdkonnaga tegelnud aastakümneid, tänu sellele on vastava valmisoleku tagamiseks nii USAs, Suurbritannias, leelaRootsis, Saksamaal, Norras, Soomes, misõpe Taanis kui ka mujal loodud avalikon ajatu, õiguslikud isikud. Meie arenevas sotsiaalses keskkonnas on vastavate sest see põhineb eesmärkide saavutamine planeeritud esmatarbevajaKaitseliidu rahuaegse funktsiooni duste täitmise kaudu.

oskuste õpetaOluline on Kaitseliidu vastavasisu- misel. line, kuid veel mitte struktureeritud, vaid spontaanne tegevus ning selle arendamine tsiviilsuunal ühiskonna erinevatele kooslustele – lasteaedadele, koolidele, organisatsioonidele – suunatud kriisiennetustegevuse kaudu. Praegu on see sotsiaalse vastutusega üleelamisinstruktorite omaalgatuslik tegevus ühiskonna valmiduse parandamiseks erinevates kriisisituatsioonides toimetulekuks. Samas oleks eesmärgipõhisem ja ratsionaalsem, kui selline tegevus rajaneks organisatoorsetel alustel ning oleks keskselt sihitatud. Et Kaitseliidu võimekus antud valdkonnas on ilmselgelt ebapiisav kogu ühiskonna kriisivalmiduse suurendamiseks, on Kaitseliidu Kool alustanud kootööd politsei- ja päästeametiga, sealhulgas reservpäästerühmade loomisega. On alustatud ühiseid instruktorikoolitusi Rootsis, et ette valmistada väljaõppekompetentsi ühiskonna kaitseja toimetulekuvõime laiemaks arendamiseks. Koostöö on kujunenud edukaks. Paraku, nagu eespool öeldud, on valdkond atraktiivne ja nõutud laialt ka tsiviilühiskonnas. Kuivõrd paljudes liikmesmaades ongi vastav tsiviilsuunaline väljaõpe delegeeritud erinevatele organisatsioonidele, on Eestis mitmeid huvigruppe, kes esimesel võimalusel võtaksid Kaitseliidus tekkinud kompetentsi ja vastutuse meeleldi üle oma kitsaste eesmärkide saavutamiseks. Kui Kaitseliit soovib aga ka edaspidigi üleelamisõpet arendada ning talle seadusega pandud tsiviil- ja sõjaväelisi kohustusi täita, on domineeriv roll selles valdkonnas ka edaspidi Kaitseliidu dikteerida.

Tagala

Poenimekiri 2012 Kaitseliidu peastaabi logistikaosakonna hankeplaanid TÕNU MIIL, major MAREK KÜTSEN, major ALEKSANDR GRIGORJEV, leitnant TIIA FEDIK, veebel Kaitseliidu peastaabi tagalakeskus

agalatöö ehk kaitseväeline logistika ei ole kuigi vana teenistus. Tagalateenistus tekkis alles 1807. aasta paiku, kui Napoleon andis korralduse organiseerida regulaarne vooriteenistus. See ei koosnenud enam rekvireeritud vankritest ega palgatud voorimeestest, vaid täielikult sõjaväestatud isikkoosseisust ja varustusest.1 Varasemate sõjakäikude puhul oli põhimõtteks elamine eelkõige ümberkaudsete külade kulul. Suured armeed ei tohtinud seisma jääda, vaid pidid olema pidevas liikumises, muidu jäid nad lihtsalt nälga.

Logistika mõistest Logistikale võib läheneda erinevatest vaatenurkadest ja erinevat moodi. Kaitseväeline logistika erineb tsiviillogistikast ja hõlmab erinevaid teenistusi. Osa neist on Kaitseliidus suhteliselt hästi välja arendatud ja neid täiustatakse pidevalt, teisi teenistusi hakatakse alles kujundama.

kas erineva funktsiooniga: sõjaväe varustamisega, väeüksuste ja materjalide transportimisega, materjalide kasutuskõlblikkuse tagamisega, personalile teenuste osutamisega, meditsiinilise teeninduse, evakuatsiooni ja raviga, sõjaväe objektide ehituse, halduse ja infrastruktuurilise toetusega.“2 Tagalateenistust ei tohiks käsitleda mingi erilise toiminguna, vaid meeles tuleb pidada, et üksuste varustamine ja varude hankimine on mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis sõjalise võimekuse suurendamiseks, strateegia parema varustatuse tagamiseks ja eelmainitud tegevusvaldkondade liitmine. Kaitseliidu tagalateenistus tegeleb kõigi kuue eelnimetatud integreeritud, kuid oma spetsiifikas erineva funktsiooniga. Seda siiski teatavate mööndustega, sest Kaitseliit ei tegele iseseisvalt meditsiinivaldkonnaga. Meditsiinivaldkonnas oleme seotud kaitseväe meditsiiniteenistusega ja kasutame nende toetust.

arasemate sõjakäikude puhul oli põhimõtteks elamine eelkõige ümberkaudsete külade kulul.

Anname oma kirjutises ülevaate põhiliselt neljast valdkonnast: varustusest ja varustamisest, transpordist, relvastusest ja kinnisvarast.

Neli võimalikku lähenemisviisi logistikale on:* a) logistika kui rakenduslik tegevus: transport + laomajandus + varustus + klienditeenindus + turundus + arvestus + infovahetus; b) logistika kui ettevõtte juhtimistegevus tagab kõikide juhtimisfunktsioonide eduka koostöö. Võimaldab paindlikku tegevust konkurentsi tingimustes; c) logistika kui mõtteviis võimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda kompleksselt, põhjus-tagajärg-seostes; d) logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi. * Äripäeva logistika käsiraamat; vt ka http://logistika2.cma. ee/index.php?lang=est&main_id=31, viimati külastanud 14.12.2011.

Mida hõlmab tagalateenistus ehk kaitseväe logistika tänapäeval, sellele annab kõige parema ja selgema vastuse kaitseväe logistika eeskiri: „Sõjaline logistika tegeleb kuue integreeritud, kuid oma spetsiifi1 2

Varustus liikus paraadi ja reservõppekogunemise kaudu Kaitseliidu varustatus ja varustus on tekitanud organisatsioonisisesi palju kõneainet, sest kaitseväes on vahetatud vana kolmevärviline kamuflaažmustriga välivorm uue neljavärvilise kamuflaažmustriga ehk digilaigulise välivormi vastu. Kaitseliit, mille liikmetel oli esimesena võimalus kanda digilaigulise mustriga välivorme, ei saanud 2011. aastal enam kaitseväelt vormidele täiendust. Kaitseliidu omavahendite arvelt korraldati koostöös kaitseväe logistikakeskuse hangete teenistusega suvise ja talvise välivormi hankeid. Hangiti juurde nii kolme- kui ka neljavärvilisi kamuflaažmustriga vorme. Individuaalvarustusega varustati võidupüha paraadil osalenud Kaitseliidu üksused ning sügisel täiendati malevate kiirreageerimisüksuste ja sisekaitsekompaniide reservõppekogunemistel osalenud kaitseliitlaste individuaalvarustust.

Martin van Greveld. Sõda ja logistika. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008. Kaitseväe logistika eeskiri. Tallinn, 2010.

Kaitse Kodu! 1/2012

Vähemalt tuhat uut vormikomplekti Uute või renoveeritud hoonete ja staapide möbleerimiseks koostasime vajaduste ja planeeringute loetelu, mille alusel korraldatakse 2012. aasta inventarihange. Ka on kavas täiendada 2011. aastal puudu jäänud individuaal- ja üksusevarustust. On koostatud hankeplaan, milles on eraldatud Kaitseliidule rõivastuse ja varustuse hankimiseks ca miljon eurot ning Kaitseliidu ülemal on soov leida vahendeid ka individuaalvarustuse hangeteks. Praeguseks eraldatud rahast oleks 2012. aastal võimalik hankida (sõltuvalt komplekti täiuslikkusest) 1000–1500 individuaalvarustuse komplekti. Individuaalvarustuse komplekt maksab praegu ca 1000 eurot ühe inimese kohta, optimeeritud ehk väiksema elementide arvuga komplekti maksumus on 550 eurot. 2012. aastal on olemas raha ka majutusvarustuse soetamiseks, seda hangitakse ca 100 000 euro eest. Lisaks on kavas komplekteerida inventariga Tartu ja Tallinna maleva staabi- ja tagalakeskus ning lahendada teiste malevate kiireimad ja pakilisimad

vajadused. Inventari hankimisel lähtume põhimõttest, et valmivatele taristutele hangime inventari esmajärjekorras.

Tagala

Ka malevate puudulik üksusevarustus nõudis täiendamist. Tehti majutus- ja väliteenistuse varustuse hankeid. Majutusvarustusest hangiti telke, sh sissitelke. Väliteenistusvarustuse olukord malevates on pärast hankeid läinud paremaks, aga mitte rahuldavaks. Hangitud varustus eraldati reservõppekogunemistel osalenud malevatele.

Rõhk rivisõidukitel Kaitseliidule pandud ülesannete täitmiseks on vajalik jätkusuutliku tehnikapargi olemasolu. Jätkuvalt on rivisõidukid alakomplekteeritud: ettenähtud rivisõidukitest on Kaitseliidul olemas vaid 10%. Koostöös kaitseministeeriumi ja kaitseväe logistikakeskusega jätkub aitseliidu ülemal kaitseväe vanade sõidukite võõrandamine Kaitseliidule. on soov leida Osa võõrandatud sõidukitest vahendeid ka saame kasutuskõlblikuks individuaalvarustuse remontida ja osa kasutada olemasolevate rivisõidukite hangeteks. Praeguseks eraldatud rahast oleks varuosadeks.

2012. aastal võimalik 2012. aasta prioriteet trans- hankida 1000–1500 pordivaldkonnas on parandada rivisõidukite võime- komplekti individuaalvakust. Selleks on eelarvesse rustust. planeeritud remondi- ja hoolduskuludeks rohkem kui eelnevatel aastatel ning malevatelt hakatakse rohkem nõudma masinapargi korrastamist ning vanade või kasutamiskõlbmatute sõidukite mahakandmist ja utiliseerimist. Kaitseliidu kasutuses olevatel DAF-tüüpi sõidukitel peaksid järgmise aasta lõpuks olema olemas uued, Eesti maastikule sobivad rehvid.

Möödunud aasta sügisel leidis Kaitseliit end olukorras, kus vajalikke vorme kaitseväelt lihtsalt ei saadud. Et mehi ei peaks reservõppekogunemistele dressides saatma, laskis Kaitseliit õmmelda omavahendite arvel hädapärase partii vormirõivaid

Kaitse Kodu! 1/2012

Tagala Ettenähtud rivisõidukite hulgast on meil olemas vaid 10%

2012. aastal vormistame lähteülesanded nüüdisaegsete maasturite ja veoautode hankeks, et korraldada hange 2013. ja 2014. aastal. Hangitavate sõidukite üldkogus on 200–250, lõplik hulk sõltub hindadest ning valitavate sõidukite markidest ja tüüpidest. Hankimise peaeesmärgiks on malevate väljaõppe toetamine rivisõidukitega. Mida suurem on malevates rivisõidukite osa, seda väiksemaks peaks muutuma majandussõidukite hulk.

Miinipildujad ja kahurid tulevad Kaitseliidu malevaid ja muid üksusi on kahe aasta jooksul ümber relvastatud ringkonnapõhiselt, tulenevalt kaitseväes kasutusel olevast relvaressursist. Ümberrelvastamise üldine põhimõte on olnud võtta kasutusele ladudes leiduv ressurss ja luua relvastuse rotatsiooni süsteem. Nii tagatakse olemasoleva relvaressursi ühtlane ja pikaajalisem kasutatus.

Transpordivaldkonna üks probleeme on koolitatud spetsialistide puudumine malevates. Selle lahendamisel üritame malevaid aidata nii palju, kui on tagalateenistuse võimuses.

Relvastuse täiendust said malevad Saksamaalt hangitud 7,62 mm G-3 tüüpi automaatidena, mis on kokkupandavate kabadega, ning automaatidena, millel on optilised sihikud Fero Z24

Kaitse Kodu! 1/2012

Tagala

Universaalne relvapüramiid kümnele automaatrelvale, mille rullikinnituste ja lukustushoobade asukohad on reguleeritavad

Ripplukuga lukustatavad hoovad

Moonalaegaste kapp, mis on püramiidi küljest teisaldatav, kinnitatud nelja poltliitega

Ringkonnapõhise ümberrelvastamisega on loodud võimalused Kaitseliidu malevate ja üksuste varustamiseks käsitulirelvade ja osaliselt ka tankitõrjerelvastusega. Paraku ei ole Kaitseliidu malevate relvahoidlad sellises seisukorras, mis võimaldaks hoiustada ettenähtud kogustes relvi ja lahingumoona. Siit ka meie mure relvade ja lahingumoona nõuetekohaseks hoiustamiseks vajalike ruumide pärast, millele peaks lähiaastatel ldine lahenduse tooma Kaitsepõhimõte liidu taristuinvesteerinon olnud gute kava ulatuslikum rakendamine. võtta kasutusele

ladudes leiduv

Viimase kahe aasta majandussurutis on jätnud ressurss ja luua jälje kaitseministeeriumi relvastuse rotatrelvastuse hangetele, missiooni süsteem. tõttu on seiskunud täpsuspüsside optikaseadmete hanked ja käsitulirelvade moderniseerimine punatäppsihikutega. Kaitseliidu omavahendite arvelt on malevatele seotatud väljaõppe-, isikukaitse- ja tulejuhtimisvahendeid. 2010. ja 2011. aastal said Kaitseliidu malevad suures osas varustatud käsibussoolide, kaitseprillide, aktiivkõrvaklappide ja osaliselt ka GPSidega. Põhirõhk oli suunatud laskeväljaõppe ja tankitõrjerelvadest laskmiste läbiviimise parandamisele ja ohutuse tagamisele. Järgmisel aastal on esmajärjekorras plaanitud suurendada relvastuse hangete mahtu ja tõhustada Kaitse Kodu! 1/2012

Malevate relvaruumi relvade ja kaitseliitlastele kodusele hoiule antavate sõjaväerelvade hoiutingimuste parandamiseks sai hangitud relvakappe

Kaitseliidu malevate tankitõrje- ja kaudtulevõimekust. Sealjuures on planeeritud relvastada Kaitseliidu malevate miinipildurite rühmad 81 mm miinipildujate ja tankitõrjekahurite meeskonnad 90 mm kahuritega. Täiendavalt on kavas relvastada malevaid 7,62 mm AG-3 tüüpi automaatidega ning 84 mm tankitõrjegranaadiheitjatega Carl-Gustaf M2. Lisaks eelnevale on planeeritud parandada 7,62 mm kuulipildujate MG3 ja KSP-58 õppustele transportimise võimalusi ja soetada kuulipildujate transportimiseks kastid, mis oleksid relvakomplekti mahutamisel universaalsed. Laskeväljaõppe isikukaitse ohutusnõuete täimiseks jätkatakse aktiivkõrvaklappide ja kaitseprillide hangete korraldamist. Viimastel aastatel on vähese ressursi tõttu jäänud hangetes tagaplaanile optikaseadmed. 2012. ja 2013. aastal on vaatlusvõime parandamiseks kavas soetada varasemast enam optilisi vahendeid. Relvade hoolduse ja hoiustamise parandamiseks jätkatakse hooldusvahendite hangete läbiviimist ja uutesse või renoveeritud relvahoidlatesse relvakappide või -püramiidide muretsemist. 39

Tagala

Viru maleva värskelt renoveeritud staabihoone sai tõeliselt kena nii väljast kui ka seest

Kaitseliidu kinnisvara Ehitustolm on kogu aeg õhus Kaitseliidu kinnisvaraarenduses on palju tehtud, aga veelgi rohkem tegemata. Siiski paistab tänane olukord väikese vaheﬁnišina, et teha kokkuvõtteid, analüüsida tehtut ja seada uued eesmärgid. Peamised raamid nii ülesannetele kui ka ressurssidele seab 2012. aasta jooksul valmiv „Sõjalise kaitse arengukava 2013—2022“. 40

TOOMAS KUNINGAS, HILLE KIVIKAS, LIINA ALLIKAS Kaitseliidu peastaabi tagalakeskus

uba valminud objektid on ilmekad näited sellest, et omanikukohustused ei lõpe ehitustööga. Ehitise elukaare jooksul vajalikke tegevusi ja kulusid analüüsides näeme, et kõige olulisem etapp on hoopis ehitise kasutamine. Ja ei ole liialdatud Kaitse Kodu! 1/2012

Tagala

Ehitis, olgu see pealegi uus ja uhke, on inimeste ja kütteks vajaliku rahata ning ebasobivas asukohas paiknedes ainult probleemiks. Jääb üle soovida meile kõigile kaalutletud, kuid piisavalt ambitsioonikaid, pädevaid ja laiapõhjalisi otsuseid kinnisvaravaldkonna arendamisel.

Kaitseliidu kinnisvara arendamine Milliseid ehitisi Kaitseliit vajab? Milleks Kaitseliit ehitisi vajab? Kas ehitiste rajamisel on olulisem otseste sõjaliste võimete arendamise tagamine või nn pehmete väärtuste loomiseks sobiva keskkonna kujundamine? Millest lähtuvalt kujunevad prioriteedid? Need ja veel mitmed teised küsimused kerkivad ikka ja indral Ants jälle, kui arutluse all on Kaitseliidu Laaneots on kinnisvara arendamine. Tegelikult öelnud: „Kes võiks vastus olla lihtne: ehitis on vajalik organisatsiooni ülesannete soovib, otsib lahentäitmiseks ja ülesanded on formu- dusi, kes ei soovi, leeritud. otsib vabandusi.“

Siiski on tegelik elu märksa keerulisem ja ideaalseid lahendusi ei ole – küll segab ülemaailmne majanduskriis viia eelarve vähenemise tõttu ellu planeeritud soove, küll muutuvad ülesanded, küll ei luba kohalikud elanikud ehitist rajada jne. Kindral Ants Laaneots on öelnud: „Kes soovib, otsib lahendusi, kes ei soovi, otsib vabandusi.“ Kaitseliit kahtlemata otsib lahendusi ja on seda reaalsete tegudega ka tõestanud. Viimastel aastatel on valminud täiesti uusi (näiteks Tallinn maleva õppehoone) ja rekonstrueeritud objekte (Tallinna maleva staabihoone, Lõõla õppekeskus, Viru maleva staabihoone, Hiiumaa malevkonna staabihoone, Raba tänava lasketiir Pärnus jne) ning kasutatavad objektid on muudetud varasemast silmanähtavalt tänapäevasemaks.

väide, et ehitise korrastamise järel võib konkreetset objekti kasutavale malevale hoopis muresid juurde tulla. Olgu siin näiteks korrashoiukulutuste kasv võrreldes senisega ja/või vajadus täita täiendava, kuid tihti i ole liialdatud tasustamata tööülesandena väide, et ehitise majahalduri funktsioone. korrastamise Seetõttu on oluline omada ja arendada vaid objekte, mida järel võib konkreetset tõesti vajame ja mida suu- objekti kasutavale dame hiljem ka hallata. malevale hoopis mu-

resid juurde tulla.

Kinnisvaravaldkond on Kaitseliidus oluline, ent ärgem unustagem, et sellel on vaid Kaitseliidule antud ülesannete täitmist toetav roll, seega on kinnisvaravaldkond vaid osa tervikust, mille tõeline väärtus ilmneb ainult kõikide osade võrdsel arengul. Kaitse Kodu! 1/2012

Samas on tulnud teha ka keerulisi otsuseid: lükata edasi pikalt planeeritud ja rohkelt tööd nõudnud objektide korrastamist (olulisimad neist on Naiskodukaitse Võsu õppe- ja puhkekeskus, Saaremaa maleva ajaloolise staabikompleksi korrastamine ning Tallinna maleva ja Kaitseliidu peastaabi ühise tagalakeskuse terviklik väljaehitamine). Kinnisvara arendamine ei piirdu vaid ehitamisega. Vastupidi, tihti on ehitustöödele eelnevad ja ka järgnevad protsessid tänamatult varju jäänud, sest need ei ole n-ö käega katsutavad, samas ei pruugi kinnistu omandamise, planeeringu ja/või ehitusprojekti koostamise etapp, rääkimata korrashoiuprotsessist, olla sugugi lihtsaimaid osi ehitise rajamise ja käigushoidmise ajateljel.

Vara tagastamine ja asendamine 1940. aastal võõrandas Nõukogude võim Kaitseliidu varad ja organisatsioon likvideeriti. Kehtiva 41

Tagala

Aastaid on kunagiselt hiilguselt silmipimestava ja praeguselt investeeringuvajaduselt silmatorkava Saaremaa maleva staabihoone renoveerimist edasi lükatud

Kaitseliidu seaduse § 40 alusel tagastatakse Kaitseliidule selline vara, mille üleandmist Kaitseliit taotleb, mida on võimalik tema omandisse üle anda ning mis on vajalik Kaitseliidu seaduses ja Kaitseliidu raeguse põhikirjas sätestatud ülesannete seisuga on täitmiseks. Vara, mida ei ole Kaitseliivõimalik tagastada, asendatakse dule tagastatud samaväärse varaga riigi kulul. Samuti antakse Kaitseliidule üle kõik objektid, Kaitseliidu seaduse jõustumisel mida oli võimalik Kaitseliidu valduses ja kasutuses tagastada. olnud riigivara.

Praeguse seisuga on Kaitseliidule tagastatud kõik objektid, mida oli võimalik tagastada, ja üle on antud kõik enne kehtiva Kaitseliidu seaduse jõustumist Kaitseliidu valduses ja kasutuses olnud varad (v.a kaks kinnistut, mis võõrandatakse Kaitseliidule 2012. aasta jooksul). Probleemseks kujunes aga Kaitseliidu seaduse säte, mille alusel kohustus Eesti 42

Vabariik asendama need varad, mida ei ole võimalik Kaitseliidule tagastada. Probleem püsis keerukuse tõttu lahenduseta enam kui kümme aastat ja alles 2009. aasta alguses tegi kaitseministeerium Kaitseliidule päästva ettepaneku. Selle kohaselt tuli Kaitseliidul oma õigustest rangelt võttes pisut tagneda, sest varade asendamine „samaväärsetega“ asendati „kokkulepitud mahuga“. Ettepanek sai heakskiidu Kaitseliidu keskjuhatuses, vanematekogus ja keskkogus. Asendamist vajavate objektide arv oli 67 kogupindalaga 125,8 ha ja puudutas kaheksat Kaitseliidu malevat. Kehtivast sõjalise kaitse arengukavast lähtudes koostas Kaitseliit vajalike objektide nimekirja, milles asendatavate kinnistute kogupindala oli märkimisväärselt suurem kui asendamisele kuuluvate varade pindala: 55 objekti ja 1213 ha. Seejuures hõlmasid objektid kõiki Kaitseliidu malevaid, mitte ainult neid kaheksat, mille objekte on vaja asendada. Kaitse Kodu! 1/2012

Tagala

Pindalade erinevuse ja ka üleandmiseks vajalike toimingute erineva mahu tõttu otsustati koostöös kaitseministeeriumiga jagada nimekiri kaheks, eraldades n-ö põhinimekirjast laskeväljaõppega seotud kinnistud, ning sõlmida kaks heade kavatsuste kokkulepet kinnisvara võõrandamiseks ja omandamiseks. Esimeses kokkuleppes sisalduvad valdavalt malevate ja malevkondade staabikomplekside rajamiseks vajalikud kinnistud ja teises lasketiirude arendamiseks vajalikud territooriumid.

TÕNU PANI

2010. aasta lõpul allkirjastasid kaitseminister, rahandusminister ja keskkonnaminister ning Kaitseliidu ülem heade kavatsuste kokkulepe 41 kinnistu võõrandamiseks Kaitseliidule. Kokkuleppe alusel omandab Kaitseliit 41 funktsionaalselt vajalikku objekti, mille baasil rajatakse malevate staabi- ja tagalakeskusi, malevkondade staabikomplekse ja muu funktsiooniga objekte. Tänaseks on Kaitseliit kokkuleppe alusel omandanud 27 kinnistut, ülejäänud 14 peaksime endale saama 2012. aastal ja 2013. aasta esimesel poolel.

16 hea tahte tiiru Teise kategooria kaitsealune liik metsis on saanud takistu-

Teise eelnevalt nimetatud kokkuleppe – Kaitseliidu seks nii mõnegi lasketiiru aktiivsele kasutusele lasketiirude arendamise heade kavatsuste kokkuleppe – allkirjastasid kaitseminister, rahandusminister, keskkonnaminister, kaitseväe juhataja Põhjusel, et lasketiirude ohualad väljuvad Kaitseliidu ja Kaitseliidu ülem 4. märtsil 2011. Kokkuleppe kinnistutelt, on vabariigi valitsus väljastanud meteesmärgiks on rekonstrueerida või rajada uusehisaseaduse alusel Metsniku, Väluste ja Utsali lasketiitistena nõuetele vastavad laskeväljaõppekohad üle rule loa riigimetsa kasutamiseks ja kahjustamiseks Eesti, tagamaks Kaitseliidule riigikaitselise väljaõppe korraldamisel. Riigimetsa vajalikud esmase laskeväljakasutamise luba tuleb taotleda nii olemasolevatele 010. aasta lõõppe andmise tingimused. kui ka planeeritavatele lasketiirudele. Kokkuleppe pul allkirjastaKokkulepe hõlmab 16 lasalusel tohib Kaitseliit ohualasse jäävat riigimetsa, sid kaitseminis- mida majandab RMK, sulgeda ja kasutada kuni sada ketiiru, mille tarvis on Kaitseliidule juba võõrandatud ter, rahandusminister päeval aastas. Sellest RMK seatud tingimusest tuleseitse kinnistut. ja keskkonnaminister neb ka lasketiirude maksimaalne kasutuskoormus.

ning Kaitseliidu ülem

Kaitseliidu lasketiirude arenheade kavatsuste damise heade kavatsuste kokkuleppe elluviimiseks on kokkulepe 41 kinnismoodustatud kaitseministri tu võõrandamiseks käskkirjaga ajutine töö- Kaitseliidule. rühm, kuhu kuuluvad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), keskkonnaameti, rahandusministeeriumi, kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad. Töörühma ülesandeks on välja selgitada lasketiirude arendamistega kaasnevad probleemid ja pakkuda neile lahendusi.

Praeguseks on Kaitseliidu omandis Avinurme, Rutja, Metsniku, Väluste, Eivere, Lilli ja Ronja lasketiiru maa-ala. Uute lasketiirude maa-alade mõõdistamise ja Kaitseliidule võõrandamise protsessiga saab alustada pärast hangete läbiviimist, ehitusprojekti koostamist ja/või detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu koostamise kohustus on Eivere ja Aidu lasketiirul ning Piirsalu baasil (kaitseväe ladude kompleks), mis hõlmab ka Kaitseliidu lasketiiru. Eivere ja Aidu lasketiiru detailplaneeringud on koostamisel ning need valmivad 2012. aasta jooksul.

Esimesed tagasilöögid ilmnesid juba kokkuleppe kooskõlastamisel keskkonnaministeeriumiga. Nimelt kooskõlastas keskkonnaministeerium kuus lasketiiru märkusteta, kaheksa lasketiiru märkusega ning jättis kaks lasketiiru kooskõlastamata. Peamised märkused seisnesid keskkonnamõjude hindamise läbiviimise või liigieksperdi hinnangu tellimise vajaduses.

Piirsalu baasi detailplaneeringu koostamist alustatakse samuti 2012. aastal. Pärast detailplaneeringute kehtestamist saab alustada lasketiirude ehitusprojektide koostamisega. Sügisel algatati Kapasto lasketiiru hange, mis saab keskkonnaameti heakskiidu tõenäoliselt 2012. aasta veebruaris. Utsali lasketiiru(de) hankeprotsess on kavas 2012. aastal. Septembris alustati Metsniku ja

Kaitse Kodu! 1/2012

Tagala

Väluste 300 m vähendatud ohualaga lasketiirude ehitusprojektide koostamist, lepingujärgselt valmivad need 2012. aasta mais. Projekteerimise aluseks on kaitseministeeriumi tellimusel koostatud ja augustis 2011 valminud tüüpprojekt. Nii nagu enamik lasketiirude arendamisega seotut, oli ka tüüpprojektide koostamine esmakordne kogemus. Seetõttu ei ole üllatus, et kuigi Väluste ja Metsniku tiiru ehitusprojektide koostamisel on aluseks tüüpprojekt, koostab töövõtja sisuliselt siiski uue projekti, sest tüüpprojektis leidub hulgaliselt puudusi. Siinkohal ongi oluline märkida, et lasketiirude valdkonna arengut takistab mitmete muude probleemide hulgas ka erasektori minimaalne oskusteave ja kogemus lasketiirude valdkonnas. Pärast Metsniku ja Väluste lasketiiru ehitusprojektide valmimist ning ehitusmaksumuse teadasaamist saab korrigeerida ja täpsustada edasisi tegevusi.

mis häirib kohalikke elanikke. Terviseameti teostatud mürauuringute (prognoositava mürasituatsiooni modelleerimine) alusel ei ületa lasketiirust lähtuv müra ümbruskaudsetel elamualadel sotsiaalministri määrusega kinnitatud norme. Vaatamata sellele on Mooste vallavookkuleppe likogu kohalike elanike vastuseisu tõttu lõpetanud Põlva maleva Hulalusel tolumäe lasketiiru detailplaneeringu hib Kaitkoostamise. Põlvamaale ja Raplaseliit ohualasse maale ei ole alternatiivseid Kaitjäävat riigimetsa seliidu lasketiiru asukohti leitud. sulgeda ja kasu- Asukohaga seonduvad olulised probleemid on ka Saaremaal. Pärast tada kuni sada lasketiiru asukohakriteeriumide päeval aastas. väljatöötamist tuleb Kaitseliidul tõenäoliselt tellida asukohauuring ja/või teha maavalitsustele ettepanek algatada maakonnaülene teemaplaneering Kaitseliidu lasketiiru asukoha leidmiseks.

Looduse vastu ei saa Põhjusel, et Eivere ja Piirsalu lasketiirud jäävad metsise (II kaitsekategooria alune liik) elupaiga vahetusse lähedusse, telliti keskkonnaministeeriumi nõudmisel nimetatud lasketiirudele liigieksperdi hinnangud tiiru kasutamisega kaasneva mõju kohta. Liigieksperdi hinnangul tuleks lasketiiru kasutada minimaalselt, st 2–3 korda kuus perioodil märtsist juuni lõpuni ning vältida laskeharjutuste läbiviimist aprillis, mis on metsise pesitsusperioodi tundlikem aeg. Utsali 200 m lasketiiru riigimetsa kasutamise loa kooskõlastamisel seadis keskkonnaamet kaitsealal elavate kaitstavate liikide (sh metsise) häirimise vähendamiseks kevadsuvise (1. veebruarist 30. juunini) piirangu üks kasutuskord kuus. Paraku langeb lasketiirude kasutamise ajaline piirang kokku aktiivse väljaõppeperioodiga. Lisaks keskkonnapiirangutele raskendab lasketiirude arendamist tiiru kasutamisega kaasnev müra, Tulevane tagalakeskus Tallinnas 2011. aasta suvel

2012. aasta detailplaneeringud ning projekteerimis- ja ehitustööd 2012. aasta alguses valmib Tartu maleva õppe- ja tagalakeskus asukohaga Lehola tänav 1, kevadel Tallinna maleva ja Kaitseliidu peastaabi ühise tagalakeskuse esimene etapp Tallinnas aadressil Plangu 4 ja 5. Mõlemad objektid on Kaitseliidu viimase aja suurimad ehitusobjektid nii maksumustelt kui ka töömahult. Kui Tartu objekti puhul on tegemist rekonstrueerimisega, siis Tallinna oma valmib uusehitisena. Veebruaris 2012 on planeeritud ka Lääne maleva 50 m siselasketiiru valmimine Haapsalus (objekt valmib koostöös Haapsalu linnavalitsusega), ja kui kõik läheb plaanipäraselt, alustatakse südasuvel vähemalt ühe (kas Väluste või Metsniku), võimalusel aga mõlema välilasketiiru ehitust. 2012. aastal koostatakse mitu olulist ehitusprojekti. Tööd on juba käimas Sakala ja Valgamaa maleva staabi- ja tagalakeskuse osas. 2012. aasta lõpuks on planeeritud jõuda ehitusloani Alutaguse maleva staabi- ja tagalakeskuse teise etapi ning Jõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuse puhul. Kõikidesse kompleksidesse, välja arvatud Valga, on kavandatud ka 50 m siselasketiir. Need neli objekti eeldavad mahukaid ehitustöid ja koos sisustamisega kestab ehitamine igal objektil umbes kaks aastat. Kaitseliidu eelarvet aluseks võttes võib prognoosida, et enam kui kahe sellises mahus objekti üheaegne rajamine ei ole võimalik. Samas vajadus ja valmisolek ehitusprojektide ja ehituslubadena juhuks, kui eelarvelised võimalused paranevad, on Kaitseliidul olemas. 2012. aasta jooksul on planeeritud kehtestada Harju maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneering ning alustada Võrumaa, Rapla ja Põlva maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu koostamist.

Kaitse Kodu! 1/2012

Naiskodukaitse EVELI SAMMELSELG

Naiskodukaitse esinaine Airi Neve: Parem organisatsioon sünnib rahulolevatest liikmetest Naiskodukaitse esinaist Airi Nevet intervjueerides lähtusin eelkõige sellest, mis mind kui keskmist oma organisatsiooni arengust huvitatud naiskodukaitsjat mõtlema paneb.

pikki uusi samme astuda, vaid pigem kvaliteeti parandada ja sellele sisu taha tuua. Näiteks saavutada, et baasväljaõppe läbiksid võimalikult paljud Naiskodukaitse liikmed. Oleme viimastel aastatel kõvasti pingutanud, et liikmeskonda suurendada. Võib-olla nüüd on mingi kriitiline piir ületatud ja me ei pea iga hinna eest liikmeid juurde värbama, vaid püüdma võimalikult suureks kasvatada aktiivset osa liikmeskonnast. Oluline on ka see, et võimalikult suur hulk liikmetest oleks endale eriala valinud ja tegutseks sellel alal.

Möödunud aastasse mahtus sinu esinaise tegevusmandaadi uuendamine. Kas sul on konkreetseid plaane, mis järgmise ametiaja jooksul peab tehtud saama? Olen tõepoolest selle peale palju mõelnud. Senine viis aastat oli tähelepanu konkreetsetel hädavajalikel asjadel alates baasväljaõppest (BVÕ), väljaõppesüsteemist ja sellest, et ringkondade tasemel oleks palgaline tööjõud olemas. Nüüd ma ei tahagi väga

Mis puutub mu enda töömeetoditesse, siis on kavas suhelda rohkem ringkondadega. Just viimased paar-kolm aastat olen suhteliselt vähe käinud ringkondades ja suhelnud inimestega, tahaksin seda rohkem teha ning käia ise ka mõnikord midagi õpetamas. See on mitmepoolselt kasulik. Esiteks arvan, et mul on midagi anda, ja teiseks näen inimesi ning kuulen nende arvamusi otseallikast, mitte vahendatud kujul. See aitab paremini tunnetada, mis kohapeal toimub, ja selle kaudu ka organisatsiooni arendada.

KRISTIINA ABEL Aasta naiskodukaitsja 2011

ida rohkem küsisin, seda enam veendusin, et meie organisatsioon on järgmised viis aastat kindlates kätes, sest seda juhitakse sooja südame, realistlike vaadete ja selge visiooniga.

Kaitse Kodu! 1/2012

Naiskodukaitse

Nüüd käib töö uue arengukava projektiga. Kas Naiskodukaitsel on arengukavast ka reaalselt kasu? Tundub, et on. Esiteks oleme saanud selle pinnalt hästi oma aastaeesmärke seada, mis näitab, et arengukava töötab ja toimibki nii, nagu me kaks aastat tagasi seda ette nägime. Teiseks, kui tegime olemasoleva arengukava analüüsi, nägime, et need riskid, mida olime kirjeldanud kaks aastat tagasi, on praeguseks arengukavakohaste tegevuste abil juba maandatud. Vist seitsmest riskist üks oli selline, mille saime uude arengukavasse jätta, sest teised ei ole praegu enam probleemid – järelikult arengukava töötab. Seetõttu arvan, et see on sisuline dokument. 2012. aastast saab juba konkreetsemalt rääkida, sest ringkondadel on direktiivsed ülesanded teada. Suhteliselt uudsed üleeestilises kontekstis on arenguvestlused ja mentorprogramm. Mida sa isiklikult nendest loodad? Arenguvestlustega alustame juhtidest ja ennekõike on oluline see, et juhid areneksid ja oleksid oma tegevusega rahul. Ei ole kahtlust, et suures plaanis toob see organisatsioonile kõvasti kasu, kui jaoskonna tasandi juht suudab oma tegevust eesmärgistada ja näha, kuhu ta tahab edasi astuda. See loob pinnase, et toetame jaoskonna tasandi juhtide arenemist ringkonna tasandi juhtideks ja sealt edasi kuhu iganes. Loomulikult suudab iga inimene ka ise areneda. Aga väline toetamine sel viisil, et ta suunatakse üks kord aastas või kord

Toitlustamine on Naiskodukaitse tegevusvaldkond, mis praktika puudumise üle kurta ei saa

kolme aasta jooksul mõtlema sellele, miks ta siin on ja mida ta siin teha tahab, tuleb organisatsioonile kasuks. Mentorprogrammist on räägitud ammu ja püütud teha seda n-ö vanema õe rakendamise kaudu. Eks meil ole ka kõhklusi, kuidas see rakendub ja kas see ennast õigustab, aga on usk, et uue tulija sisseelamise hõlbustamiseks võiks mentorprogramm olla hea vahend. Samas on tõsi, et tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et iga inimene ei sobi mentoriks ja iga inimene ei sobi igale inimesele mentoriks. Meil on suur vastutus, et mentorprojekt ei tooks kasu asemel kahju. Kui rääkida eesmärgistatud ülesannetest aastal 2012, siis üsna ambitsioonikas eesmärk on seatud vanusepiiri ületanud kodutütarde ja noortejuhtide Naiskodukaitsega liitumiseks. Kas on ka selge ettekujutus, kuidas seda saavutada? Jah, see on ambitsioonikas ülesanne ja oleme jõudnud arusaamani, et seda on keeruline suurte arvudega mõõta. Aga loomuliüüd ma ei kult oleme mõelnud meetodite tahagi väga peale ja üritanud neid ka rakendada. Olgu nendeks siis ühised pikki uusi juhatuste koosolekud ringkonsamme astuda, dade tasandil, ühisüritused, vaid pigem kvalinatuke uuema asjana on reguteeti parandada. laarselt kutsutud kodutütreid ja ka noortejuhte väljaõppes osalema. Kodutütreid on juba osalenud baasväljaõppe moodulitel, mõni koguni mitmel moodulil. Teiselt poolt pakume võimalust osaleda baasväljaõppes noortejuhtidele, isegi mitte kohustusega astuda Naiskodukaitse liikmeks. Isegi kui neist ei saa kunagi meie organisatsiooni liikmeid, võib loota, et nad saavad väljaõppes osalemise kaudu Naiskodukaitsest teadlikumaks. Aga ma olen selles küsimuses realistlik, võib-olla isegi skeptiline. See ei ole lihtne. Noorteorganisatsioon on olemuselt hoopis midagi muud kui täiskasvanute organisatsioon ja noored ei tule oma organisatsiooni nende asjade pärast, mille pärast meie tuleme. Loogilist üleminekut noorteorganisatsioonist Naiskodukaitsesse on võimalik saavutada vaid väga pika tööga.

Teine mõtlemiskoht ringkondadele on baasväljaõppe läbinud tegevliikmete osa oluline kasvatamine. Kui suure osaga sa rahule jääksid? Kui vaadata iga üksiku mooduli lõikes, ei ole olukord üldse nukker. Enamikus ringkondadest on iga üksiku mooduli läbinuid 50–60 protsenti. Teiselt poolt on vanemaid liikmeid keeruline suunata baasväljaõppele, sest neile tundub, et nad teavad juba kõike. Ringkonnad ütlevad, et nendega, kes alles organisatsiooni astuvad, pole probleemi. Oleme seda küsimust üritanud paindlikult lahendada varasema õpikogemuse arvestamisega. Kui inimene on tõepoolest ringkonna esinaine ja õpetanud oma liikmeid ammuilma, on võimalik selle 46

Kaitse Kodu! 1/2012

Naiskodukaitse EVELI SAMMELSELG

Selle aasta alguses annab Kersti Podmošenski Naiskodukaitse esinaise ülesanded taas üle Airi Nevele

arvelt lugeda tal näiteks organisatsiooniõpetuse moodul sooritatuks. Kui nüüd rääkida, millist ulatust me eeldame, siis annan endale aru, et 100% ei ole kunagi võimalik. Esiteks on liikmeskonnas alati inimesi, kes on alles astunud organisatsiooni ja kindlasti jääb ka mingi hulk selliseid, kellel ühel või teisel põhjusel jääb BVÕ läbimine venima. Aga pikas perspektiivis võiks see osa tegevliikmetest, kellel baasväljaõpe täismahus läbitud, olla 70–75%. Viimaste aastate direktiivsete ülesannete lahutamatu osa on liikmeskonna suurendamine. 2012. aastaks peaks Naiskodukaitsel olema vähemalt 1850 liiget. Minu jaoks on pidev dilemma olnud selles, kas eelistada kvaliteeti või kvantiteeti. Kumb on olulisem? Mõlemad on olulised. Kvantiteedi eesmärki ei tohi nii suureks seada, et kvaliteet ära ununeb, aga samas ei saa ka nii, et me üldse ei pööra juurdekasvule tähelepanu. Naiskodukaitsele on Kaitseliidu arengukavaga aastateks 2009–2013 (KLAK13) pandud ülesanne saavutada 2013. aastaks 2000 liiget. Ma ise usun, et see on reaalne eesmärk kvantiteedi mõttes, kaotamata väga palju kvaliteedis. Sealt edasi seadsime omakorda arengukava projekti koostamisel 2015. aasta eesmärgiks 2200 liiget, mis tõmbab tempot oluliselt aeglasemaks. Kui meid on rohkem, pole probleemi, aga kasvutempo pole seatud eesmärkides enam nii kiire. Tol hetkel, kui KLAK13-s öeldi, et 2013. aasta lõpuks peab meid olema 2000, oli meid umbes 1200. Praktika näitas, et see hüpe ei käinud siiski üle jõu, sest sattus perioodi, kui ringkondadesse võeti tööle palgalised instruktorid ja isegi väga väikesed ringkonnad suutsid miinimumtasemel liikmeid värvata. Pigem ongi meil see suund, et ei oleks üliväikesi ringkondi, sest see oleks lihtsalt mõttetu ressursi raiskamine. Fakt on see, et Naiskodukaitse liikmeskond on jõudsalt kasvanud ja kasvamas. See tõstatab Kaitse Kodu! 1/2012

küsimuse, kas seni vaikimisi kehtinud käitumisnormid ja reeglid tuleks ehk paberile panna. Mingisugune miinimum peab alati paberil olema, aga paber iseenesest ei juhi ega kasvata organisatsioonikultuuri. Kõige paremini toimivad arutelud, millest saavad kasu mitte ainult vaidluses osalejaid, vaid ka selle jälgijad. See mõjutab positiivses suunas üsna palju terve Naiskodukaitse organisatsioonikultuuri. Asi ei ole ainult selles, et uutel ja vanadel liikmetel on mõneti erinevad väärtushinnangud, vaid ka selles, et jätkuvalt on meie ringkondadel üsna suured erinevused. See on paratamatu, sest igaüks on tulnud n-ö erinevast lähtepunktist. Kas see, et iga ringkond on natuke omanäoline, on pigem organisatsiooni seisukohalt voorus või puudus? See on paratamatu ja arvan, et kui seda hästi ära kasutada, on see voorus. Baasnnekõike väärtused peavad olema paigas, seal ei on oluline saa mööndusi teha. Me ei saa vaielda see, et selle üle, kas meil on baasväljaõpet vaja või kas me oleme riigikaitseorganisat- juhid areneksid sioon. Peame üldsuuna paigas hoidma ja oleksid oma ega tohi kalduda äärmustesse. Aga ini- tegevusega mesed ongi erinevad ja piirkonnad on rahul. erinevad ning kohalik traditsioon, mis on aastate jooksul tekkinud, on erinev.

2012. aastal suureneb liikmemaks. Kui senini on see põhjustanud suhteliselt väikest nurinat, siis nüüd on oht, et rahulolematute hulk kasvab. Mida neile vastata? Pragmaatiliselt võttes oli 2004. aastal, kui liikmemaks kehtestati, see summa võrrelduna keskmise palgaga sama suur kui praegune 12 eurot. Selles mõttes ei räägi me suuremast summast kui siis. Emotsionaalne pool on muidugi teine. Kui majanduslikult raskes seisus oleval inimesel pole raha, pole see talle lohutuseks, et juba aastal 2004 oli raske. Saan sellest aru, aga ikkagi tundub, et kui suunata inimesi järele mõtlema, kui suur see 47

Naiskodukaitse

summa tegelikult on – 1 euro kuus – ja mida ta organisatsioonist saab, kui pakutud võimalused ära kasutab, siis ei ole seda palju. Suhtumist võiks pehmendada ka see, kuidas ringkonnad seda raha kasutavad. Võib-olla tuleb rohkem tähelepanu pöörata sellele, milleks raha kasutada, ja kuulata rohkem liikmete ettepanekuid. Me ei ole liikmemaksu kasutamisele seadnud ülevalt poolt piiranguid. See võiks üksüheselt minna tagasi nendesamade liikmemaksu maksjate hüvanguks: erinevate ürituste korraldamiseks ja kas või organisatsioonis tegutsemiseks vajalike asjade soetamiseks. Kui inimesel on endal sõna sekka öelda, kuidas tema aastas makstud 12 eurot kasutatakse, võib see leevendada tunnet, et ta lihtsalt maksab ega tea, mille jaoks. 2010. aastal kinnitati Naiskodukaitse erialade nimekiri. Kas see tähendab, et identiteedi otsingud on lõppenud ja nüüdseks on kindlalt paigas, millega Naiskodukaitse tegeleb? Erialagruppide lõplik fikseerimine oli olemasoleva seisundi kirjeldamine. Me ei mõelnud mitte midagi olemuslikult uut välja, sest nende valdkondadega Naiskodukaitses tegeldaksegi. See olukord tuli lihtsalt kuidagi fikseerida ja mingid raamid on nüüd paigas. Mis ei välista, et seda tuleb muuta kümne või ka viie aasta pärast, kui tekib vajadus mõne uue ülesande võtmiseks. Oleme eesmärgile suunatud organisatsioon ja tegutseme nii, nagu on vajadus. Meie praegune tegevus ja ka lähiaastate arenguvõimalused aga mahuvad kenasti sellesse loetellu. Kuidas oled rahul erialagruppidega seotud arengutega ringkondades? Olen küll rahul. Vaatamata sellele, et see teema on olnud õhus nii kaua, kui ma mäletan – aastast 2001 või 2002 on kogu aeg räägitud, et on erialagrupid ja Tartus on midagi tehtud ning Tallinnas on ka midagi tehtud. Tegelikult veel aasta tagasi ei tehtud enamikus ringkondadest selles valdkonnas midagi. Tõepoolest, 2011 oli see aasta, kui inimestele anti reaalselt ette paberid, et nad valiksid endale eriala. Juba poole aasta pealt olid enamikus ringkondades vähegi aktiivsed inimesed oma valiku teinud, paljudes ringkondades oli ka administratiivne toimimine alanud: grupid olid kokku saanud, peetud koosolek, korraldatud mingi väljaõpe, valitud juht. See on läinud üsna tempokalt. Eranditult kõik ringkonnad on aasta lõpuks loonud erialagrupid, väikesi tõrkeid on maaringkondades, kus vahemaad on suhteliselt pikad ja keeruline inimesi aasta jooksul veel üheks kohustuslikuks kogunemiseks kokku saada. Usun, et nendest probleemidest saab üle. Mulle tundub, et ringkonnad on võtnud erialagruppide loomist hingega ja asi edeneb. Minu meelest on erialagruppide toimima hakkamisel olulisel kohal see, et neil oleks rakendus ja väljaõpe. Selles osas vist ei sõltu kõik üksnes Naiskodukaitsest? Tõepoolest ei sõltu selles kõik Naiskodukaitsest. Kõige rohkem kuuleb seda, et ei leita rakendatust,

side- ja staabitöö erialagrupi puhul. Olen seda jälginud paari viimase aasta jooksul ja 2010. aastal oli rakendust siiski juba oluliselt rohkem kui aasta varem. Neid kordi aasta jooksul, kui staabiassistente kasutatakse, ei olnud palju, aga oluline on, et peaaegu iga malev oli staabiassistente kasutanud. Murrang selles osas, et niisugused inimesed on olemas ja neil on ka mingi mõte, on aset leidnud. Usun, et olukord läheb iga aastaga paremaks just selle kaudu, kuidas malevad ise arenevad. Kui malevas ühtegi staabiharjutust ei korraldata, ei ole ka staabiassistente kuhugi kaasata. Mida edasi see tegevus areneb, seda rohkem saab ka kasutada meie inimesi. Toitlustuses ei ole mingisuguseid rakendusprobleeme, siiamaani me pigem ikkagi võitleme sellega, et selles valdkonnas aktiivsust vähendada. Meditsiiniga on nii ja naa, mõnes ringkonnas on probleem ja mõnes ei ole. Avalike suhete grupil on rakendust täpselt nii palju, nagu nad vähegi suudavad: tööpõld on suur ja lai, tegevusaktiivsus on ka kõvasti kasvanud. Formeerijaid kasutatakse peaaegu igas malevas ja nendega ollakse väga rahul. Naisi rakendatakse mitte ainult formeerijate, vaid ka formeerimismeeskondade ülematena. Samuti noortejuhte.

n suur vastutus, et mentorprojekt ei tooks kasu asemel kahju.

Uued erialagrupid, mis kõige rohkem küsimusi tekitavad, on kultuuri- ja spordigrupp. Nendelgi ei ole rakenduse puudust, iseküsimus on see, kui neid gruppe ei ole veel jõutud luuagi. Spordigruppi tuleks võtta laiapõhjalisena, see ei tähenda võistlussporti, vaid tervislike eluviiside propageerimisest kuni sõjalis-sportlikeks võistlusteks ettevalmistamise ja laskespordini ning grupp võiks seda tegevust eest vedada ja korraldada. See tegevuspõld pole mitte üksnes lai, vaid ka väga vajalik, et luua alus muuks tegevuseks. Kultuurigrupiga on samamoodi. Sinu ametiajal on iga Naiskodukaitse ringkond saanud palgalise instruktori. Kas tasakaal instruktori ja vabatahtlike kohustuste vahel on paika loksunud? Üldjoontes küll. Üksikjuhtumite pinnal tekib vahel küll küsimusi, aga see on paratamatu. Kõik tuleb kogemustega. Instruktori ametikoht on keeruline, eeldades ühelt poolt suhteliselt suurt töövõimet ja asjadest arusaamist, aga teiselt poolt on kõige olulisem, et sa oskad inimestega suhelda. Seda on väga keeruline õppida. Aga fakt iseenesest, et meil on instruktorid, on olnud organisatsiooni pääsetee. Vaid üksikud ringkonnad suutsid areneda puhtalt vabatahtlikkuse pinnalt ja sealgi oli puudujääke. Üldine pilt oli see, et me poleks just kvaliteedi poole pealt suutnud nii edukalt edasi minna. Milline on Naiskodukaitse kuvand sinu arvates väljaspool organisatsiooni? Natuke laiem, kui ta varem oli. Oleme suutnud ennast näidata erinevatest tahkudest. Mul ei Kaitse Kodu! 1/2012

Naiskodukaitse Üks käesoleva aasta uutest plaanidest on kaasata kodutütreid aktiivsemalt naiste tegemistesse

ole illusiooni, et iga Eesti kodanik teab, mis on Naiskodukaitse, või et tal oleks meist adekvaatne pilt. Selle nimel me töötamegi, et iga päev saaks mõni inimene meie kohta rohkem teada. Eesti mastaabis oleme ikkagi väike organisatsioon ja seda jõudu, et ennast tutvustada, ei ole ka meeletult. Mulle iseenesest meeldib see kontseptsioon, et oleme teavitustöö üles ehitanud vabatahtlikele: vabatahtlikud ise teevad, ise tutvustavad. Pikas perspektiivis kannab see vilja. Lühiajalist eesmärki võib-olla saaks paremini täita, kui ostaksime sisse teenuse, maksaksime selle eest palju raha ja saaksime korraks hästi tuntuks. Aga aastatepikkuse kindla arengu suudame tagada vaid siis, kui suudame ennast ise tutvustada ja ise ennast nii tugevaks teha, et iga meie liige on organisatsiooni visiitkaart ning mõjub organisatsiooni reklaamina. Kas avalike suhete valdkonna eelistamine on juba vilja kandnud? On küll. Mul on raske seda mõju mõõta, ei ole ju toetuda mingitele küsitlustele ega uuringutele. Kindel on see, et tegevus on oluliselt intensiivistunud alates meie koduleheküljest, mis ei ole ainult initsiatiivgrupi poolt uuendatud kujul tore ja ülevaatlik, vaid tõepoolest iga ringkond juba suudab seal ka oma sektsiooni arendada. Sellel on väga palju kaasavaid positiivseid nähtusi: inimesed kirjutavad oma üritustest, mõtestavad oma tegevust selle kaudu ja nende ringkonnakaaslased saavad seda lugeda. See ei ole ainult väljapoole suunatud, selles on ka sisemise kultuuri tugevdamist. Teine pool on avalikel üritustel osalemine. Kui vaatasin poolaasta aruandeid, siis see ulatus on meeletu: vallapäevad, linnapäevad, külapäevad. Teinekord Kaitse Kodu! 1/2012

ma mõtlen, et võib-olla ei peagi igal pool tingimata väljas olema, aga ei ole mõtet ka inimeste initsiatiivi pärssida. Kui me ikka ise kontrollime, kuidas ennast näitame, miks siis mitte, kui jaksu on. Loodan, et see on tänaseks mõju avaldanud. Kui hästi on üks keskmine naiskodukaitsja informeeritud sellest, mis organisatsioonis toimub? Mulle tundub, et oleme loonud üsna häid võimalusi selleks, et ta oleks informeeritud. Aga ma olen realist ja tean, et inimesed on ikkagi aber isevabatahtlikud ja neid entusiaste, kes iga enesest päev mõtleksid Naiskodukaitsele ja käiksid kodulehelt uusi dokumente lugemas, ei juhi väga palju ei ole. Saame iga hetkega suu- ega kasvata rendada tõenäosust, et inimesed teavad, organisatsioomis organisatsioonis toimub, luues selleks võimalusi, aga inimesed peavad neid nikultuuri. võimalusi ikkagi ise kasutama. Tehnilised võimalused – postiloendid, kodulehekülg, suhteliselt avatud süsteem, kus küsimusele saab ka vastuse – on olemas.

Uue aasta alguses on tavaks natuke unistada. Millised on Naiskodukaitse esinaise soovid ja ootused aastaks 2012? Alati on tore soovida igasugu materiaalseid hüvesid ja neid ka saada. Võiksin soovida, et Naiskodukaitse varustatus IT-vahendite ja kõikide muude asjadega kasvaks hüppeliselt, aga arvan, et see ei ole peamine. Organisatsiooni arengu seisukohalt on ilmselt kõige olulisem see, et iga liige areneks, et aasta jooksul saaks igaüks Naiskodukaitsest midagi sellist, mida ta on siia otsima tulnud. Kui meil on rohkem rahulolevaid liikmeid, on meil ka parem organisatsioon. 49

Naiskodukaitse

2012. aasta tõstab Naiskodukaitses poodiumile vabatahtliku juhi Naiskodukaitse tegevuse aluseks on aktiivne, eesmärgipäraselt koolitatud ja motiveeritud liikmeskond, mis on rakendatav riigikaitseliste ülesannete täitmisesse. Kaitseliidu ülema aastakäsk 2012, Naiskodukaitse lisa

KERSTI PODMOŠENSKI Naiskodukaitse esinaise kohusetäitja

LIIVI REINHOLD

änapäevases organisatsioonis ei saa kahelda, et liikmeskond ning selle aktiivsus, motiveeritus ja eesmärgipärane rakendatus on kõige aluseks, mistõttu Naiskodukaitse üheks prioriteediks aastal 2012 on juhtimise arendamine.

Prioriteediks juhtimise arendamine Miks rõhutada just seda valdkonda? Viimastel aastatel on Naiskodukaitses leidnud aset kiire areng ja laienenud tegevusring, mis on suurendanud Naiskodukaitse vabatahtlike juhtide egevuse ja tegevliikmete koormust. Koormuse kasv mitmekepole ainult kvantitatiivne ehk mõõdetav sisus ja töötundide arvuga iga liikme kohta, vaid pigem kvalitatiivse loomuga – tegevuse ülesannete keemitmekesisus ja ülesannete keerukus mõjurukus mõjutavad tavad tavaliiget, kuid eriti vabatahtlikku tavaliiget, kuid juhti rohkem.

eriti vabatahtlikku juhti.

Paratamatult võib koormuse suurenemine mõjuda liikmetele väsitavalt ja selle kaudu ka motivatsiooni ja aktiivsust vähendavalt ning vastavaid märke on Naiskodukaitses ka märgata. Sellele probleemile pole ühtset ega kohest lahendust, ent ühe tegurina on ülioluline vabatahtliku juhtimise arendamine.

PRIORITEEDID Naiskodukaitse juhtimise arendamine. Naiskodukaitse erialagruppide rakendamine kõikides ringkondades. Naiskodukaitse liikmete rakendamine Kaitseliidu ülesannete täitmisesse. Naiskodukaitse avalike suhete valdkonna arendamine. Allikas: Kaitseliidu ülema aastakäsk 2012, Naiskodukaitse lisa

2011. aastal, Airi Neve lapsehoolduspuhkuse ajal täitis Naiskodukaitse esinaise kohuseid Kersti Podmošenski

Pingutus viib koorma vähenemiseni Senine töö selles valdkonnas on meie hinnangul andnud juba tulemusi. Juba eelnevatel aastatel on tehtud jõupingutusi juhtimise parandamiseks alates põhikirja muutmisest ja rakendamisest kuni arenguvestluste ja mentorprogrammi algatamiseni ning vabatahtliku juhi „käsiraamatu“ valmimiseni. Mainin ka vabatahtlike juhtide koolitamist, mida korraldatakse juba pikemat aega vastavalt väljatöötatud koolitusmudelile ja viiakse suures osas läbi Kaitseliidu Koolis. Järgmisel aastal ongi vaja kõik uuemad projektid (arenguvestlused, mentorlus, erialagrupid) tööle rakendada, et nad muutuksid Naiskodukaitse juhtimise lahutamatuks ja enesestmõistetavateks osaks. See pole lihtne ülesanne ja nõuab lisapingutust, ent teadvustades tulevikueesmärgina tugevat, efektiivset, laiapõhjalist – ja mis peamine – arenemisvõimelist juhtimissüsteemi (mis vähendaks üksikjuhi igapäevast koormust ja vastutust), jääb üle vaid loota, et ühtki ülesannet ei võeta endale vastumeelselt ja pealesunnitult, vaid arengut pakkuva ja huvitava proovikivina. Sealjuures ei tasu unustada ühist eesmärki ning tuleb olla üksteisele toeks ja abiks. Kaitse Kodu! 1/2012

Kaitseliidu noored õppisid orienteerumist

Noored

Mängime luurekat! Tekst: JÕGEVA MALEVA NOORKOTKAD

õgeva maleva sügisene noorkotkaste luuraja ja kodutütarde matkaja eriala laager tõi oktoobri lõpul loodussõpradest noored Vaimastverre.

Mis siis saab, kui sadama hakkab? Nii uurisid murelikud lapsevanemad enne laagri algust. Igati loogiline olnuks neile siiralt vastata: „Saavad märjaks!“ Seesugust vastust oleks aga peetud ilmselgeks narrimiseks ja sel puhul on mõistlik rääkida pigem jopedest, veekindlatest saabastest ja soojendavast tulest. Loogiliselt võttes äti Henriku polekski ju tõepoolest kroonikas pole peale läbiligunemise seda küll kirjas, midagi muud juhtunud, kuid oletada võib, et kuid tuleb arvestada, et kõik inimesed ei talu juba Lehola Lembitu ühtmoodi niiskust. ja tema võitluskaasMõni võib külmetada lased tegid külma ja aevastama hakata, aga turtsuv luuraja peletamiseks toengon iga väeosa kõige lamangus kätepainukasutum võitleja. Et tusi. luuretegevuse, kaardi ja kompassi tundmise ning orienteerumise algteadmised olid sügislaagri peateemad, tuli külmetushaigusi igati vältida. Vaimastvere põhikooli majutunud Noorte Kotkaste Jõgeva maleva ja Kodutütarde Jõgeva ringkonna 2011. aasta sügisene erialalaager alustas.

Kaart õiget pidi kätte! Enne siirdumist loodusesse tuli noorkotkastel omandada orienteerumise, kaardi ja kompassi tundmise, kauguste mõõtmise ning maastikuplaani ülesmärkimise teoreetilised alused. Kodutütarde õppekava nägi ette orienteerumise, kaardi ja taimede tundmise, matkakoti pakkimise, matkal riietumise ja lõkke tegemise oskuse omandamist. Teooriatunnid olid Vaimastvere koolimaja ruumides ja õuel. Vanematele noorkotkastele ei valmistanud kaart ja kompass teab mis raskusi, kuid kõige noorematele Kaitse Kodu! 1/2012

Kellelgi ei jookse mööda külgi maha oskus orienteeruda ja kaarti õiget pidi käes hoida

oli teooriateadmiste omandamine üksjagu keerukas ülesanne. Suurelt jaolt jäi asi ea tõttu liialt nappide matemaatikaoskuste taha. Poisid jäid teadmisi omandama Vaimastverre, tüdrukud sõitsid edasi Toomale, kus neid ootas retk Endla raba matkarajal. Ka poiste tubane tegevus kandus aja edenedes klassiruumist koolimaja õuele. Määrati asimuute ja mõõdeti vahemaid 51

Noored

sammupaaride abil, rakendades igivana tarkust: üheksa korda mõõda, üks kord arvuta. Eks see näita selgesti, kui hästi juba meie esivanemad statistilisi meetodeid tundsid. Nii arvutatigi hoolimata tõigast, et igal inimesel on erineva pikkusega samm, ühikavadest lihtsa sammupaaride kokselgus, et mets kulugemise ja kõigi osavõtannab hapnute tulemustest keskmise arvutamisega piisavalt täpne nikku, puitu paberi ja taburetijalgade vahemaa.

valmistamiseks, marVahepeal hakkas õppureid ju, metsikuid loomi kimbutama jahedus, kuid sellestki saadi jagu vanade ja kõiksugu muud äraproovitud meetodite sörk- tarvilikku. jooksu ja kätekõverdustega. Läti Henriku kroonikas pole seda küll kirjas, kuid oletada võib, et juba Lehola Lembitu ja tema võitluskaaslased tegid külma peletamiseks toenglamangus kätepainutusi.

Läbi raskuste raskuste poole Õhtupoolikul jaguneti gruppideks ja lõpuks ometi läks lahti ka luuretegevus, tunniplaani järgi pika ja lohiseva nimega „maastikul varjatud liikumine, andmete kogumine, analüüs ja edastamine raadiosaatjaga“. Kogu ettevõtmine kujunes õppeaine nimele sarnaselt pikaks ja lohisevaks ning osa luurajaid naasis loodusest alles pimeduse saabudes. Lihtne metsas polnud, kokku tuli viia eelnevalt saadud legend, raadio teel jagatavad lisatäpsustused, kaardikoordinaadid ja loodus. Aega võttis, aga

asja sai. Grupid leidsid ülesande, joonistasid tulekaardi ja kandsid tulemustest ette. Alles siis võisid noored luurajad pöörduda tagasi koolimajja. Õhtu hakul, pärast kõigi luurajate edukat naasmist, kogunesid kotkad bussi ja sõitsid samuti Toomale. Sealsel väikesel laululaval kandsid kõik rühmad ette lühida kava „Mets annab...“. Lühikavadest selgus, et mets annab hapnikku, puitu paberi ja taburetijalgade valmistamiseks, marju, metsikuid loomi ja kõiksugu muud tarvilikku, pakub tööd ja lõõgastust. Mõneti meenutasid kavad üht Ottokari lugudest, kus metsa kasulikkusest räägiti huumori kaudu. Järgnes muusikalis-tantsuline vabakava ehk disko, mida noorem vanusegrupp poisse pigem eiras, eelistades tulevaste luurajatena võpsikus ragistada ja taskulampide välkudes mööda kraavipervi turnida.

Teadmised letti Viimasel laagripäeval oli kavas teadmiste kontroll. Kõik õpitu tuli nüüd nii noorkotkastel kui ka kodutütardel letile laduda. Tulemuste alusel määrati parimad, kes laagri pidulikul lõpetamisel said ka vastava märgi. Sõel oli tihe, arvestati nii laagris omandatud teadmisi kui ka varasemat aktiivsust ja staaži noorkotkaste või kodutütarde samasisulistel üritustel. Bussid sõitsid ette ning laagrilised said koju, kaasas teadmised, mida võib vaja minna mitte ainult laagris ja matkal, vaid ka argipäeval. Ei jookse kellelgi mööda külge maha orienteerumisvõime ega oskus kaarti õiget pidi käes hoida. Sest vaid mitmekülgsed teadmised teevad inimesest targa inimese.

Balti noorteorganisatsioonid värskendasid koostöölepet Möödunud aasta detsembris sõlmisid Eesti kaitseliitlikud noorteorganisatsioonid Läti ja Leedu sõsarorganisatsioonidega Vilniuses koostööleppe, et uuendada ja elavdada vahepeal veidi soiku jäänud koostööd. Lisaks Noorte Kotkaste ja Kodutütarde juhtidele allkirjastasid koostööleppe Leedu noorteorganisatsiooni Šaulių sąjunga esindaja Antanas Plieskis ja Läti Jaunsardze esindaja Bronislavs Machulskis.

Kaitse Kodu! 1/2012

Noored

Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm: Noorkotka tee viib Kaitseliitu TARMO METUS (18), MAGNUS PITERTSEV (16), KARRI PEETERMANN (17) Noorte Kotkaste Harju malev

Kas te kuulusite kooli ajal Noorte Kotkaste organisatsiooni? Kui jaa, siis millisesse rühma? Ma astusin Torma põhikooli noorkotkaste rühma juba 1993. aastal, kui olin kümneaastane. Ametlikult loodi rühm meie koolis küll alles 1994. aastal. Millised olid teie suurimad saavutused noorkotkana? Käisin kolm korda Mini-Ernal oma kodumalevat esindamas ja korduvalt üleriigilises suurlaagris. Kui noorkotka tee otsa sai, jätkasin natuke aega rühmapealikuna, seejärel astusin Kaitseliitu – see oli pärast noorkotka tee lõppu loogiline samm. Millised huvitavad ja lõbusad seigad teile noorkotkaajast meenuvad? See oligi minu esimeses laagris, vist 1993. aasta talvelaagris Jõgeva lähedal Kassinurmes. Tol ajal stusin ei olnud nii, et saadetakse Kaitseliitu meili teel eelinfot, päe– see oli vakava ja kohustusliku pärast noorkotka varustuse nimekiri. Siis pidi ise otsustama-leiu- tee lõppu loogilitama, mida laagrisse on ne samm. vaja kaasa võtta. Ma siis leiutasin üleliia, minu vanemad olid ka väga agarad ja pakkisid mulle kaasa igasugu asju, tekke ja patju suurte kotitäite viisi. Siis selgus, et laagripaika, mis asus umbes 10 km Jõgeva piirist, viis jalgsirännak. Vanemad noorkotkad pidid kõiki mu kotte tassima, sest mina ei jaksanud ise loomulikult midagi tassida, olin alles kümneaastane. Kokkuvõttes oli minul laagris väga soe ja mõnus olla, mina kotte tassima ei pidanud, aga vanemad noorkotkad olid pärast minu peale pahased. Laager ise oli tore ja meeldejääv: olime sissitelkidega suure lume sees.

Kuidas sattusite Noorte Kotkaste peavanema kohale? 2006. aastal otsiti Jõgeva malevasse noorteinstruktorit. Sel ajal õppisin Tartu Ülikoolis ja kandideerisin, mind valitigi välja. Kui olin sellel ametikohal veidi aega töötanud, tulid mu ellu muutused Kaitse Kodu! 1/2012

ja ma tahtsin kolida Tallinna ning otsisin sinna töökohta. Rääkisin Jõgeva maleva pealikule oma soovist töölt ja Jõgevalt lahkuda, kuid malevapealik otsis võimalusi, et saaksin organisatsioonis jätkata. Mulle pakutigi peavanema kohta, sest toonane peavanem teenis missioonil ja kavatses sealt naastes jätkata teisel ametikohal. Kui kaua olete sellel ametikohal töötanud? Alates 2007. aasta aprillist. Kas teie arvates on kaks noorteinstruktorit maleva kohta piisavalt? Kas võiks olla ka kolmas, 53

Noored

kes tegeleks majandus- ja tehniliste küsimustega? Olen nõus, et osas malevatest võiks kindlasti olla ka kolmas noorteinstruktor. Kui räägime näiteks Harju malevast, siis selle liikmeskonda ja suurust arvesse võttes peaks kindlasti olema üks või kaks instruktorit rohkem, sest tööpõld on sedavõrd lai. Kahjuks on olud sellised, et suudame igas malevas võtta teenistusse vaid ühe instruktori kummagi noorteorganisatsiooni kohta.

Milline võiks olla Noorte Kotkaste organisatsioon viie või kümne aasta pärast? Kas näete ette mingeid suuremaid muudatusi? Eks ma ole mõelnud muidugi, milline võiks see organisatsioon kümne või ka viie aasta pärast välja näha. Ei ole ju teilegi saladus, et meie liikmeskond on mõni aeg tagasi arvestatavalt vähenenud: terve maleva jagu, umbes 300 noorkotkast on vähemaks jäänud. Seda olukorda peab analüüsima ja muudatusi tuleb teha.

Kas majandussurutis on ka meie organisatsiooni nii palju mõjutanud, et midagi on seetõttu tegemata jäänud? Meie ürituste maht on jäänud is puudusamaks ja midagi masu tõttu tegetab koosmata jäänud ei ole. Oleme küll pidatööd, siis nud oma tegemisi prioritiseerima. Uusi ettevõtmisi ei ole me saanud see võiks olla tööplaani võtta, aga traditsioonili- oluliselt tihedam. sed üritused ära jäänud ei ole.

Millega me juba oleme alustanud, on see, et oleme uuendamas oma põhikoolitussüsteemi. On keeruline võistelda konkreetset tegevust pakkuva huviharidusega. Pean silmas näiteks jalgpallitreeningut: kui käid jalgpallitrennis, on see üks konkreetne asi. Sa lähed trenni ja õpid kogu aeg ühte ja sama asja, et saada selles paremaks. Meie organisatsioonis pead sa tegema veel palju muud lisaks jalgpallimängule. Pead osalema pidulikel koondustel, käima lipuvalves, veetma aega laagrites, oskama laulda ja tantsida. Ja sa pead oskama seda kõike hästi. Ehk ootame oma noortelt liiga palju? Siit jõuangi vastuseni: võib-olla peame oma tegevusi natuke konkreetsemaks kokku tõmbama, et noored tahaksid meiega jätkuvalt koos olla ja meie organisatsiooni töös osaleda. See on üks põhiline muudatus, mida peame kaaluma, et teiste noorteorganisatsioonidega konkureerida. Kodanikukasvatus, mida me täna teeme, on meie organisatsiooni oluline alustala.

Teie kui peavanem teate, kuidas on lood malevate koostööga. Milline on malevate läbisaamine? Malevate läbisaamine on hea, aga mis puudutab koostööd, siis see võiks olla oluliselt tihedam. Seda nendivad kõik juhid, et võiks naaber- või ka mõne kaugema malevaga rohkem koostööd teha. Millegi tõttu jääb see kõik siiski mõtte tasandile pidama. Inimesed tunnevad üksteist ja saavad hästi läbi ning suhtlevad, aga ühiseid üritusi on vähem, kui neid minu arvates olla võiks.

Teiegi peres kasvab poeg. Kas tahaksite, et temast saaks noorkotkas, ja kui, siis miks? Jah, mul on tõepoolest väike poeg. Loomulikult tahaksin, et minu pojast saaks Noorte Kotkaste organisatsiooni liige, kui ta sellesse ikka jõuab. Mina ei ole siis kindlasti enam peavanem, võib-olla on mulle siis usaldatud rühmapealiku või malevapealiku koht, eks seda näita tulevik. Kindlasti astub minu poeg kunagi Noorte Kotkaste organisatsiooni, sest see pakub nii palju võimalusi. Kui ma ise sain sellest organisatsioonist nii palju kasu, siis arvan, et ka minu pojale on see organisatsioon väga kasulik. Sealt saab oskusi igapäevaeluga toime tulemiseks, püüdlemiseks eesmärkide poole ja leiab väga suure sõprusringi. See organisatsioon kasvatab sotsiaalseks inimeseks. Need on vaid üksikud olulisimad võimalused, mis noorkotkaks olemine kaasa toob. See on äärmiselt palju võimalusi pakkuv organisatsioon, sellega tasub liituda ja minu pojast saab kunagi kindlasti noorkotkas.

Kaitse Kodu! 1/2012

Noored

Kodutütarde peavanem: Tööl ümbritsevad mind armsad inimesed Harju ringkonna kodutütred Liis, Kertu ja Mari uurisid oma organisatsiooni peavanemalt Angelika Nariselt, mis on tema elus ja töös kõige huvitavam. Kust pärit olete ja kus alustasite oma kooliteed? Olen põline Tallinna tüdruk, kasvasin Wismari tänavas. Ka minu ema, isa ja vanavanemad on tallinlased, nii et olen mitmendat põlve pealinlane. Minu kool oli 37. keskkool, see on üks vähesid koole, mis on alles jätnud oma numbrilise nime. Kas teil on kahju, et Kodutütarde organisatsioon teie lapsepõlves ei tegutsenud ja te ei saanud olla ise kodutütar? Jaa, mul on väga kahju. Mult on seda varem ka küsitud. On isegi küsitud, et kas ma olin kodutütar. See küsimus teeb mulle eriti rõõmu, sest arvestades Kodutütarde taastatud organisatsiooni noorust, tähendab see ju, et mind peetakse väga nooreks. Aga kui oleksin saanud, oleksin olnud kindlasti kodutütar. Millest te tundsite, et tahate just noortega tegelda? Millal ja kuidas te Kodutütarde organisatsiooni juurde sattusite? Kellena te alguses organisatsioonis tegutsesite? Põhjus, miks ma Kodutütarde organisatsiooni sattusin, peitub mu elukutses. Olen õppinud algklassiõpetajaks. Teadsin, et tahan töötada lastega. Läksin 1996. aastal tööle õpetajana Arte gümnaasiumi, kus tegutsesid noorkotkad. Et mul oli kõrgkoolist kasvatustöö metoodiku lisaeriala, siis ilmselt seetõttu pakkus Arte kooli direktor mulle võimalust hakata juhtima kodutütarde rühma. Siis kuulsingi esimest korda sõna „kodutütar“. Alustasin tavalise rühmajuhina. Mäletan, et minu rühma esimene üritus oli pannkoogipidu. Ja see õnnestus hästi. Olime kõik alles kandidaadid, tüdrukutel polnud vorme ega midagi, kui saime võistlusel juba teise koha – olin oma tüdrukute üle väga uhke. Mille poolest on kodutütred erilised, et te nendega tegelema jäite? Nad teevad kõiki asju. Ma ise pole ka selline raamides ja range inimene, mulle meeldib vahel midagi lõbusat ette võtta. Mulle meeldib, et kui on vaja, on kodutütred sirgelt valvel ja korrektsed, aga teinekord teevad midagi hoopis lõbusamat. Mulle meeldib see mitmekesisus. Kaitse Kodu! 1/2012

Noortejuhtidega möödunud aasta võimlemispeol

Milline on kõige toredam kogemus või mälestus kodutütarde tegemistest? Ühte suurt sündmust on aastate peale raske välja tuua. Tegelikult on suur asi ka iganädalane koondus. Mäletan, lustasin tavakuidas saime oma rühmaga lise rühmajuigal neljapäeval Vene tänavas hina. Mäletan, kokku, mul oli alati pärast koondust hea tunne ja mõnus et minu rühma olla, isegi kui olin enne seda esimene üritus oli väsinud olnud ja mõelnud, et pannkoogipidu. Ja miks see koondus peab just see õnnestus hästi. täna toimuma. Ka tavaline koondus võib olla see mõnus ja tore asi, mida meenutada.

Millised olid teie enda ootused, kui alustasite tööd Kodutütarde organisatsiooni juures? Minu ootus oli see, et saaksin pakkuda oma klassi tüdrukutele midagi peale kooli, muuta nende elu põnevamaks. Lisaks sellele tundus mulle, et neis, kes teevad midagi vabatahtlikult, peab olema mingi säde, ja ma tahtsin ka teiste vabatahtlike juhtidega lähemalt tuttavaks saada. Minu rühma tüdrukud on nüüd juba üle 20 aasta vanad ja käivad vahel mulle oma lapsi näitamas. 55

Noored

Kuidas teid omaks võeti? Kas nii toreda inimese puhul nagu teie on olnud ka ebameeldivusi? Kui minust sai peavanem, olin organisatsioonis olnud juba kuus aastat. Peavanema kohale korraldati konkurss ja kandideerisin suuresti sellepärast, et väga paljud soovitasid mul seda teha. Alguses oli kõige raskem ülesanne püüda Kodutütarde kuvandit muuta. Tol ajal oli mulje, et kodutütred ainult marsivad ja hüüavad „Hurraa!“, aga ma tahtsin, et inimesed näeksid, kui mitmekülgsed nad tegelikult on. Kas olete rahul oma praeguse ametikohaga Kodutütarde peavanemana? Olen väga rahul. See on väga hea amet, olen seda alati ja kõigile rääkinud. Aga järgmise aasta mais saab mul selles ametis täis kümme aastat ja olen mõelnud, et võib-olla oleks organisatsioonile kasulik, kui sellele kohale tuleks uus inimene. Mida arvate mõttest tõsta Kodutütarde vanusepiir 18. eluaastani? Kodutütar saabki praegu olla kuni 18-aastaseks saamiseni. Oleme küll mõelnud, et see piir võiks pigem olla „kooli lõpetamiseni“, aga et head sõnastust sellise reegli ulle meelsätestamiseks pole leitud, on jäänud nii, dib, et kui nagu on. Alumist on vaja, on vanusepiiri oleme küll kodutütred sirgelt tahtnud langetada, et kodutütreks saaks juba valvel ja korrektsed, aga teinekord teeseitsmeaastaselt.

vad midagi hoopis Aga 18-aastaseks lõbusamat. saanud kodutütred saavad hakata toetajaliikmeks, kui nad ei soovi kohe astuda Naiskodukaitsesse või Kaitseliitu. Nad saavad olla abistajad ja osalejad üritustel, ainus muutus on see, et võistelda nad enam ei saa. Isegi see pole tegelikult lõplik, Ernakesel on kunagi osalenud „veteranide“ 0-tiim, mis koosnes juba kahekümnendates eluaastates endistest kodutütardest. Kuidas on kasvanud kodutütarde arvukus sellest ajast, kui tööle asusite — kas kiirelt või sujuvalt? Kodutütarde arv on selle aja sees küll tasapisi kasvanud, siis jälle kahanenud, aga meeletut hüpet pole olnud. Praegu on organisatsioonis umbes 3500 liiget ja olen rahul sellega, et oleme kõige suurem noorteorganisatsioon Eestis. Arvan siiski, et liikmeskonna suurusest olulisem on see, mida me nende liikmetega teeme. Kui palju sõpru ja tuttavaid olete leidnud oma töö kaudu? Või on töö käigus keeruline sõbraks saada? Minu töö üks häid külgi ongi see, et tutvun paljude toredate inimestega ning mõnest saab ka hea sõber ja kaaslane. Aga minu kõige parem sõbranna 56

on pärit lapsepõlvest, tööl on minu ümber lihtsalt palju armsaid inimesi ja mõned head sõbrad. Milline on teie arvates kõige parem sõber? On üks ütlus, et hea sõber on see, kellele võid öösel kell neli helistada ja ta ei pahanda. Minul on hea meel öelda, et mul on selline sõber olemas. On üks sõbranna, kellega ma tutvusin viieaastaselt, kellega me räägime vähemalt telefonitsi iga päev ka praegu ja kellega on alati väga tore koos olla. Meie elurütmidki on kogemata ühte sammu käinud, näiteks meie lapsed on üsna ühevanused. Millega tegelete tööst vabal ajal? Kas teil on mõni eriline hobi? Mulle meeldib sportida. Käin ujumas ja mängisin veel veidi aega tagasi sulgpalli. Viimase aja hobi on aga hoopis tantsimine, ma käin tantsukursusel. Üks teistsugune hobi ka: aeg-ajalt tikin ristpistes väikesi pildikesi ja kingin neid sõpradele. Kui kaua kavatsete veel Kodutütarde peavanemana jätkata? Olen sellest mõelnud nii ja naa. Juba paar aastat tagasi leidin, et minu aeg on täis, aga inimestega rääkides sain uut innustust ja jäin. Nüüd kummitab mind see kümme aastat, mis järgmisel aastal ametis täitub. Vahest on siis õige aeg teha ruumi teistele? Aga ma ei tea. Võib-olla lähen koguni siit Kodutütarde peavanema laua tagant pensonile. Kuidas on võimalik tulevikus saada Kodutütarde peavanemaks? Peavanemaks saab siis, kui Kodutütarde organisatsiooni väga armastad. Olen küll õppinud õpetajaks ja hiljem natuke juurde inimeste juhtimist, aga ma arvan, et Kodutütarde peavanemaks võib saada iga kodutütar. Mina alustasin Kodutütarde rühmavanemana, seejärel olin Kodutütarde Tallinna ringkonna vanem, siis Tallinna maleva palgaline noorteinstruktor ja lõpuks sai minust peavanem. Kuid isegi see ei ole kusagil määratud, et need ametid tuleks samamoodi läbi käia. Kodutütarde peavanema amet on kõrgema riigiametniku koht ja sellest tulenevad küll mõned piirangud: sul peab olema kõrgharidus ja sa ei tohi olla kohtulikult karistatud. Ma muidugi ei usu, et mõni kodutütar kunagi kohtulikult karistatud saaks olla. Kas on mõte lisada mõni uus tegevus või spordiala üleriiklikule üritusele? Mina ise tahaksin väga mingit pallimänguturniiri, korvpalli või võrkpalli. Aga ma ei ole jõuliselt selles suunas tegutsenud, sest tegemisi on juba niigi palju. Kuidas näete Kodutütarde tegevuse arengut tulevikus, kui rahalised vahendid on piiratud? Rahaline probleem ei ole kõige hullem, tegevuseks meil raha puudu ei ole. Ma ei mõtle nii, et meil tulevikus raha ei ole, mulle meeldib mõelda, et küllap ikka jätkub.

Kaitse Kodu! 1/2012

Noored Kodutütarde peavanemat intervjueerisid Harju maleva eriti tublid kodutütred

Kas olete mõelnud Kodutütarde erialamärkide muutmisele samasuguseks või sarnaseks nagu on Noorte Kotkaste omad? [„Need on liiga suured, ausalt,“ lisab küsija kurvalt.] Erialamärgid on alles uued asjad. Võtsime need märgid võib-olla tõesti natuke ülepeakaela kasutusele. Otsustasime, et valime välja ühe kavandi ja võtame kõik märgid samalt tüdrukult. Hiljem oleme ise ka vaadanud, et mõned märgid võiksid teistsugused olla. Suuruse koha pealt ei ole me hetkel muutust ette näinud. Varem ei ole keegi ka seda otseselt soovinud, nüüd ma siis tean, et on selline probleem. Aga kuna nad on kodukorras sellisena kirjas, on keeruline midagi muuta. Selleks tuleb ju muuta kodukorda. Kaitse Kodu! 1/2012

eavanemaks saab siis, kui Kodutütarde organisatsiooni väga armastad.

Noored

Noortega noorte osalusest Noorte osaluse kohta tagasiside saamiseks kogusime 2011. aasta sügisel Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmetelt teavet nende huvide, vajaduste ja võimaluste kohta. ANU ALLEKAND Kaitseliidu ülema nõunik

üsimustiku kokkupanekul osalesid lisaks siinkirjutajale Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm ja Kodutütarde peavanem Angelika Naris. Vastas 347 noort, sh 219 kodutütart ja 128 noorkotkast. Suur tänu kõigile ankeedi täitjaile, eriti aga Jõgeva, Harju ja Järva malevale, sest nende ridadest oli vastajaid kõige enam. Noorte osaluse mõte on imelihtne: see on lahe ja noortepärane. Kõik saab alguse enda ümber toimuva märkamisest ja arusaamisest, et sina saad seda mõjutada ja muuta. Toimuvat mõjutada ja muuta saab mitmel viisil, üks hõlpsaimini kättesaadav variant on ühistegevus, näiteks mõnes noorteorganisatsioonis kaasalöömine. Just seal koonduvad noored inimesed heade ideede ümber ja sel moel mõjutatakse ümbritsevat keskkonda oma positiivsusega. Just seal saab uudsetes situatsioonides mitmesuguseid kogemusi ja leiab uusi kontakte. Ühistegevus ühelt poolt seob küünarnukitundega, teisalt loob õppeplügooni uute asjade katsetamiseks. Kuid võita saab ainult see, kes osaleb. Olenemata Kaitseliidu noortejuhtide hulgast, on vaja uurida otse noortelt endalt, kuidas meie tegevus nendeni ulatub, mida nemad osalusest arvavad, kuidas organisatsioonide (Kodutütred ja Noored Kotkad eraldi) igapäev vastab nende huvidele, vajadustele, võimalustele.

Palju sõpru ja meeskonnatööoskus Uuring näitas, et organisatsioonis tegutsemise kaudu on meie aktiivsed liikmed õppinud väärtustama inimsuhteid, nad on avatud uuteks tutvusteks ja nendes on piisav annus ligimesearmastust, et aidata neid, kes abi vajavad. Riigikaitsealaselt on meie ridadesse kuuluvad noored haritumad ning valmis teenima ühiskonda juba tuttavaks saanud valdkonnas. Osaluskogemus on tekitanud noorkotkastes ja kodutütardes veendumuse, et nad soovivad edaspidi panustada Kaitseliitu ehk riigikaitses edasi tegutseda. Seda mõtet pooldas 87% vastanutest. Uuring näitas, et noored igatsevad uusi tuuli (erialakatsete laagrid, üle-eestilised ettevõtmised), nad on valmis ka ise panustama: väärtustavad noorte osaluskogu loomise mõtet ning on valmis senisest enam ka ise osalema erinevates tegevuses organisaatorite ja korraldajatena. Meeldiv on tõdeda, et ligi pooltel vastanutest on organisatsioonis saadud kogemuse kaudu tekkinud soov abistada senisest enam ebasoodsasse olukorda sattunud kaasinimesi. Noorteorganisatsioonides kaasa lüües saavad noored end arendada, kasvatades noorsootöös eeldatavaid teadmisi-oskusi, kuid tavapäraselt rohkem saavad nad meeskonnatööoskusi ja esmaabiteadmisi ning oskavad tähtsustada turvalisust. Kaitseliitlike noorteorganisatsioonide tegevusvormide palett on mitmekesine, sellisena tuleb seda ka hoida. Vähem tunnustust leidnud ettevõtmisi võib veel ja veel proovida ning edukamaid neist omakorda populariseerida eri tasanditel: rühmasiseste, rühmade koostööürituste, maakondlike üritustena jne. Mitte just väga kasutatud ja teisalt ootuste

Anu Allekand, Angelika Naris ja Silver Tamm panid kokku Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmetele mõeldud küsitluse, millele vastas kokku 347 noort. Noorkotkaste ja kodutütardena tegutseb umbes 6000 noort

Kaitse Kodu! 1/2012

Peame ilmselt oma tegevuse mitmekülgsust hoidma, järgukatsetes sisalduvaid teemasid põhjalikult õpetama ja püüdma olla pidevalt uuenduslikud. Sel moel töötame seatud eesmärgi – noorest toimetuleva ja Eestit väärtustava kodaniku kasvatamise – saavutamise nimel.

Ootuspärased vastused Vastajate profiil näitas, et paljud neist olid suhteliselt hiljuti organisatsiooniga liitunud (52,2% vastanuist oli liitunud 2009. aastal või hiljem) ning elukoha järgi on tegu pigem maanoortega. Väikese küla märkis elukohaks 40,3% ja maakoha 18,7%, väikeses ja suures linnas elas vastavalt 26,2% ja 14,7% vastajaist. See läbilõige kinnitas, et maakohtades on kaitseliitlike noorteorganisatsioonide pakutavaid võimalusi paremini kasutatud, sest konkureerivaid noorsootööteenuseid ja vabaajaturul pakutavaid ahvatlusi on vähem. Liikmed jõuavad Noorte Kotkaste või Kodutütarde organisatsiooni eelkõige inimeselt inimesele liikuva info tõttu – ligi pooled (49,6%) vastanutest on liitunud sõprade ja tuttavate vahendusel. Paljud noored jõuavad meie organisatsioonide ridadesse ka koolide vahendusel (kõnealuse uuringu andmetel 34,3%). Vähene on aga interneti kui võimaliku vahendaja roll.

kõige lõppu on jäetud teadmised naaberriikidest ja Euroopast (20,5%). See pingerida ohhoo-tunnet ei tekitanud. Et noorkotkaste ja kodutütarde tegemised on suures osas seotud välitegevustega, on matkamine, esmaabi ja turvalisus koolitusnõuetesse olulisena sisse kirjutatud. Ühises tegevuses peab arenema distsipliin ja üksteisega arvestamine, nii on käitumisteema jõudnud pingereas ettepoole. Et oleme riigikaitselise organisatsooni riigikaitselised noorteorganisatsioonid, pole selle valdkonna teadmiste kasv üllatav. Meie paneme rõhku Eesti kultuuri, ajaloo ja looduse tundmaõppimisele ja väärtustamisele, seega jääbki Euroopa dimensioon tagasihoidlikumaks.

Noored

tipus on arvutipõhine harjutus, seminarid, näitustel käimine ja ekskursioonid. Enam oodatakse ka heategevuslikke ettevõtmisi. Küsitlusele vastanud noored on valmis kaasa lööma igasuguses tegevuses, sealjuures on viidatud nt koonduste vähesusele. Samas, vaadates silmanurgast aja panustamise küsimust, soovis 40,6% vastanutest kohtuda vaid kaks korda kuus, lisaks laagrid ja võistlused. Eks juhid pea olema paindlikud ja oma plaane ise rühmaga läbi rääkima. Oodatud on üle-eestilised ja maakondlikud väljaõppeüritused, ikka selleks, et end teistega võrrelda ja proovile panna ning kohtuda eakaaslastega. Just noorte omavahelises suhtluses liigub info ka uute liikmeteni. Selline reklaam toob juurde noorteorganisatsioonidega liitujaid, just nii saame olla homme tugevamad kui täna.

saluskogemus

Info- ja elukestva õppe ajastul on on tekitaaeg ainus kõigile võrdselt antud nud noortes ressurss, kuid samas on selle jagaveendumuse, et nad mine paljude võimaluste vahel väga raske. Vaid 30% vastanuist soovivad edaspidi kannataks välja tempo, kui koon- panustada Kaitsedusi korraldataks iga nädal. Küllap liitu ehk riigikaitses on põhjus selles, et koondustele edasi tegutseda. lisanduvad laagrid, võistlused jmt. Seda mõtet pooldas Umbes teist samapalju vastanuid eelistaks kokkusaamist korra kuus 87% vastanutest. (29,4%), ehkki see seab kahtluse alla kõigi järgunõuetes sätestatud teadmiste-oskuste edasiandmise võimalikkuse. Kõige populaarsemaks (40,6%) osutus variant, et korraldataks kaks koondust kuus, millele lisanduvad võistlused ja laagrid. See on ka paljude rühmade tegelikkus, sest juhendaja ei suuda iga nädal koondust läbi viia. Küsisime, kas eelistatud on rühmasisesed, maakondlikud või üle-eestilised ettevõtmised. Vastused näitavad, et kõige enam meeldib noortele saada kokku uute eakaaslastega, seepärast on eelistatav maakondlik ja üle-eestiline tegevustasand (poolehoidjaid vastavalt 69,5% ja 66,9%). Harvemini (43,2%) on eelistatud rühmasiseseid üritusi. 13,8% vastanutest on märkinud ka välisprojektides osalemise soovi.

Kaasarääkimissoov Vastanute rahulolufoon on kõrge. Küsimusele, kas nad noorteorganisatsiooni liikmena soovitaksid seda sammu ka teistele, vastas 83,3%, et kindlasti, 15,6% soovitaks seda teatud määral ja vaid 1,2% (ehk neli noort) jäi seisukohale, et nad ei soovitaks teistel seda otsust teha. Palusime vastajail hinnata organisatsioonisisestest koolitustest saadud kasu teemade lõikes. Vastustest on näha, et selgelt kõige rohkem on saadud uusi teadmisi matkatarkuste vallas (50,7%% on valinud variandi „kõige rohkem“ ehk 10), järgneb esmaabi (43,2%), turvalisus (34,9%), käitumine (29,4%), sportimine (23,1%) ja riigikaitselised teadmised (19,3%). Teiste loetletud teemade osas pole uute teadmiste saamisele maksimumhinnet antud ning mõjukust on hinnatud tagasihoidlikumalt, Kaitse Kodu! 1/2012

Sammude edasiseks seadmiseks on hea teada, kuidas senised organisatsioonides kasutatavad väljaõppevormid on noorte seas vastu võetud. Mõlemas noorteorganisatsioonis on mitmesuguseid üritusi laagritest võistlusteni, spordist käsitöö jmt loomingulise tegevuseni. Konkurentsitult on eelistatuim laager, seda hindas maksimumhindega koguni 68,9% vastanutest. Teise positsiooni sai matkamine, millele andis maksimumhinde 47,8% vastanuist, kolmandale kohale jäi ekskursioon, mis sai maksimumi 44,7%-lt vastustest. Järgnesid võistlused (eriti praktiliste oskuste harjutamiseks), mida hindas maksimumhindega 33,1% vastustest. Üllatuslikult (või siiski mitte?) järgnesid heategevus, õppepäev ning tasavägiselt pidulik koondus ja koondus. 59

Noored

Küsitluse järgi ei muudaks noored midagi laagrite, sportimise, järgukatseteks õppimise, võistluste korraldamise ega loomingulise tegevuse osas. Muutusi oodatakse eelkõige erikatsete sooritamisel (kodutütardel on neid 28 ja noorkotkastel 76), noorte arvamuse kaasamises tööplaanide valmimisel ja väliskoostöös ning palju enam soovitatakse korraldada üle-eestilisi üritusi. Noorte arvamuse arvessevõtt tööplaanide koostamisel on oluline nii rühma tasandil kui ka muude ürituste plaanimisel. Väga levinud vormiks noorte arvamuse teadasaamisel on tagasisidelehed, mida täidetakse pärast üritust. Võimalik on korraldada küsitlusi, mida tõendab ka käesoleva kirjutise aluseks olev materjal. Kuid noored on valmis pidama nõupidamisi ka osaluskogu vormis.

Kaitseliit kasvatab empaatiat Oleme oma väljaõppe eesmärgiks seadnud noorte teadmiste-oskuste kasvu, mis on ühtlasi ka kasu, mida noored inimesed organisatsioonist kaasa saavad. Kuidas nad ise on oma arenastustest gut ja kasvamist organisatsioonis hinnanud, seda on võimalik lugeda nende on näha, hinnangutest meeskonnatööoskuste et selgelt kasvu kohta kuni teiste abistamise kõige rohkem ja juhendamise oskuse arendamiseni on saadud uusi välja. Kõige enam märgitigi meesteadmisi matka- konnatööoskuste kasvu („kindlasti“ andis vastuseks 75,2%), loogiliselt tarkuste vallas. mõtlema ja järeldusi tegema õppimist („kindlasti“ vastas 49,0%), uue meedia kasutama õppimist teabe hankimiseks ja suhtlemiseks (31,4%), lõbusamalt või tõhusamalt õppimist (37,5%), esinemisoskusi (37,8%), nooremate aitamist ja juhendamist (63,7%).

Teatud määral märgati seda, et osatakse paremini oma mõtteid arutelude käigus avaldada (54,5% märkis vastuseks „teatud määral“), pidada läbirääkimisi lahenduste leidmiseks, kui arvamused on erinevad (44,1%), saavutada midagi kogukonna või riigi huvides (42,7%), leida võimalusi oma isikliku või tööalase tuleviku kujundamiseks (44,1%), viia läbi ja eelarvestada üritusi-noorteprojekte, osata jagada vastustust jmt (32,6%), leida loovaid lahendusi (45,2%), töötada ise välja hea idee ja see ka ellu viia (42,4%). Kõige tähtsusetumaks peeti võimalust koostada tegevusülevaateid, artikleid jmt („mitte eriti“ oli levinuim vastus ja selle andis 38,3% vastanuist). Paar tähelepanekut. Enimlevinuimad „kasud“ näitavad, et noored õpivad ühistegevuse kaudu reaalselt teistega arvestama ning nooremaid abistades suureneb empaatia- ja eestvedamisvõime. Tore on näha, et peaaegu pooled küsitlusele vastanud noortest saavad aimdust oma karjääri kujundamiseks, võimalusi oma ideede teostamiseks ja on sotsiaalselt tundlikud (haakub ka eelnevalt tegevusvormide hindamisel selgunud heategevuse kõrge olulisusnäitajaga). 60

Noored lubavad Kaitseliitu jääda T-Kit käsiraamat nr 8 „Sotsiaalne kaasatus“ kirjeldab detailselt noortele toimivaid mõjutajaid. Teooria kohaselt pingutavad noored vaid siis, kui nad saavad vastu mingi kasu. Saab eristada sotsiaalset, pragmaatilist, psühholoogilist ja materiaalset kasu. Uurisime, mida noorkotkad ja kodutütred väärtuslikuks peavad. Kõige kõrgemalt on hinnatud kasu, et organisatsiooni liikmel on suurem sõpruskond, teadmise, et ta kuulub toredasse organisatsiooni, kus tema tegevust ka tunnustatakse (kõige enam kõrgeimat hinnangut „kindlasti“ – 60,2%). Teisena on nimetatud seda, et noored on saanud kaasa veendumuse, et nad tahavad edaspidigi Kaitseliitu kuuluda (52,7% on vastanud „kindlasti“). Kolmandaks on organisatsioon pakkunud enese proovile panemise võimalusi (50,7% vastas „kindlasti“), mistõttu on noored kindlad, et saavad uutes olukordades hakkama. Neljandaks on noortel organisatsioonis saadud kogemuse kaudu tekkinud soov abistada senisest enam ebasoodsasse olukorda sattunud inimesi (49% vastas „kindlasti“). Neil on selgemad ideed oma püüdlustest ja eesmärkidest (49% vastas „teatud määral“), nende missioonitunne on suurem, nad on aatelisemad kui enne (45,2%). Noored on saanud kaasa usu, et nad saavad Eestis elu paremaks muuta (43,8%) ja praktilist kasu, sest noortel on võimalus märkida oma organisatsioonilist tegevust CV-s, neil on võimalik olnud Eestit avastada (39,8%). Mõjult viimaseks on jäänud materiaalse kasu saamine ehk igasugu t-särgid ja meened (37,5%). Muude ridade vahelt oli ka lause: ma ei tunneta, et organisatsioonis tegutsemine oleks mulle kasu toonud. See oli ainus väide, millele vastamisel domineeris vastusevariant „üldse mitte“.

Sõpruskond kogu eluks Noored on veendunud, et tänu organisatsioonis tegutsemisele on nende tulevik teistsugune. Domineerivatest ja tulevikku ulatuvatest mõjuteguritest toodi esile teadmine, et sõpruskond on suurem (domineeris vastus „kindlasti“ – 68%). Tore on teisena äramärgitud väitevariant, et oma lastele soovitakse ka eeldatavalt noorteorganisatsioonis kaasalöömist (67,7% „kindlasti“; kui arvata juurde ka vastused „teatud määral“, küünib positiivselt vastajate hulk 94,5%ni). Oli veel paar väidet, millele väga kindlameelselt vastati: - „Ma kavatsen Kaitseliidus edasi tegutseda“: 53,6% vastas „kindlasti“, lisades „teatud määral” vastanud, saame 87%; - „Mul on selgem idee oma püüdlustest ja eesmärkidest“: 41,8% „kindlasti” ja 40,6% „teatud määral”. Kaitse Kodu! 1/2012

Üldse mitte

Mitte eriti

Teatud määral

Kindlasti

Suhtlemisoskus

155

166

Meeskonnatööoskus

242

Kuulamisoskus

135

187

Õppimis- ja arenemisvõime

134

172

Projektide kirjutamise oskus

113

107

Motiveerimisoskused

142

123

Esinemis- ja väljendusoskus

131

139

Projektide juhtimise oskus

136

Arvutioskus

106

Planeerimisoskus

175

100

Esmaabi, meditsiiniteadmised

221

Oksus suhelda avalikkuse ja meediaga

132

110

212

112

Ohutusnõuete tundmine Inglise keele oskus Juhtimisalased teadmised Teadmised asjaajamisest sioonist

ja dokumentat-

Administratiivsed oskused Teadmised spordi valdkonnast Vene keele oskus

152

109

126

132

128

118

174

Noored

Milliseid noorsootööks vajalikke oskusi on noored saanud Kaitseliidu noorteorgnisatsioonist

Noored on saanud Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegevuse kaudu ennekõike sõpruskonna ja veendunud soovi Kaitseliidus ka edaspidi kaasa lüüa Suurema sõpruskonna Praktlise kasu (CV) Enese proovilepaneku võimalusi Materiaalset kasu

Üldse mitte

Mitte eriti

Teatud määral

Kindlasti

106

209

138

133

147

176

130

190

Usu, et võin elu Eestis paremaks muuta

152

Suurema missioonitunde

157

112

Veendumuse, et tahan Kaitseliitu kuuluda

124

183

Selgemad ideed oma püüdlustest

170

123

Soovi rohkem abistada ebasoodsas olukorras inimesi

149

170

Ei tunneta kasu

Noorsootöötajate hulgas läbi viidud pädevusuuring aastast 2010 näitab, et kodutütardel ja noorkotkastel on organisatsiooni tegevuse kaudu saadud kõige enam esmaabialaseid teadmisi ja tuttavamad on nad ka turvalisuse teemaga. Neil on eeldused hakata tulevikus ka ise noortega tegelema, sest isiklik kogemus on olemas. Kaitseliitlikud noored on aktiivsed ka väljaspool oma koduorganisatsiooni. Organiseeritud tegevuse edetabelis on esikohal sport (70,6%), selle järel tulevad arvuti, laulmine ja tants. Kui heita pilk uuringule „Noorte kodanikukultuur muutuvas ühiskonnas“ (2006), näeme, et noored üldisemas plaanis kuuluvad ka eelkõige spordiklubidesse, seejärel kunsti-, muusika- ja näiteringi ning seejärel tuleb arvutiklubi. Selle järgi on kaitseliitlik noor vägagi sarnane üle-eestilise pildiga. Kaitse Kodu! 1/2012

Organiseerimata tegevustest on kõige sagedasem sõpradega suhtlemine (85,3% vastanutest), seejärel arvuti, teleri ja filmide vaatamine ning muusika. Allikad: Croft, Tom & Crolla, Veronique & Mida-Briot, Benoit. Sotsiaalne kaasatus. T-Kit käsiraamat nr 8. [Tallinn]: Euroopa Noored Eesti büroo & Haridus- ja Teadusministeerium, [2005]. Toots, Anu & Idunurm, Tõnu & Ševaljova, Maria. Noorte kodanikukultuur muutuvas ühiskonnas. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2006. RAY — research-based analysis and monitoring of Youth in Action. Programmi Euroopa Noored uuringu materjal. Beilmann, Mai & Linno, Merle & Murakas, Rein jt. Eesti noorsootöötaja, tema pädevused ja koolitusvajadused: Kokkuvõte uuringutulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut, 2010.

Fotokool

Pildid arvutis ja paberil EEVI KUTPRI,

Kaamerapiltide mõõtudest

Harju ringkonna naiskodukaitsja

aitseliidu üritused ja võistlused on võimaldanud jäädvustada erilisi hetki, mida tahame lisaks interneti teel sõpradele jagamisele ka oma albumite tarvis paberile printida. Kui suur peab olema foto, et sellest saaks kvaliteetse paberpildi? Mida on vaja silmas pidada internetti üles pandava pildi puhul?

Kaamerad teevad erineva külgede suhtega fotosid. Seebikate (kompaktkaamerate) ja Olympuse digipeegelkaameratega tehtud piltidel on küljepikkuste suhe 3:4, muude firmade digipeegelkaamerate omadel 2:3. Seebikapildid on seega digipeegelkaameratega tehtud piltidest lühemad ja kõrgemad ning nende väljatrükkimiseks on vaja teises mõõdus fotopaberit. Fotopabereid toodetaksegi väga erinevates mõõtudes (vt tabel 1). Näiteks klassikaline postkaardimõõt ehk 10x15 cm sobib 2:3 piltide printimiseks, 3:4 piltide tarvis on aga hakatud valmistama 10x13 cm suurust fotopaberit.

Pildi lahutusvõime Pildi kvaliteedi määramiseks kasutatakse mõistet lahutusvõime (kõnekeeles ja isegi trükisõnas öeldakse selle kohta sageli inglisepäraselt resolutsioon), mis näitab pildi detailide eristatavuse astet ja mida mõõdetakse pikslite arvuga tolli kohta (ppi ehk pixels per inch ehk pix/inch ehk piksel/toll) ekraanil või rasterpunktide arvuga tolli kohta (dpi ehk dots per inch ehk dot/inch ehk punkt/toll) väljatrükitud pildil. Fotolaborites kasutatakse pildi lahutusvõimena tavaliselt 300 pix/inch, mis tähendab, et ühe tolli kohta joonistub 300 väikest ruudukest, mille külj pikkus on 0,085 mm. Mida väiksem on lahutusvõime, seda ebakvaliteetsem saab pilt. Normaalse pildi võib saada alates lahutusvõimest 150 ppi. Pildi töötlemiseks kasutavad professionaalid, sh fotolaborid enamasti programmi Adobe Photoshop, mis võimaldab valida

Peegelkaamerad teevad fotosid külgede suhtega 2:3 (8x12 cm jne), kompaktkaamerad, millel ei saa objektiivi vahetada, külgede suhtega 3:4 (9x12 cm jne). Vahe on silmaga näha: 2:3 pildi allservas on kivi näha vaid poolenisti, 3:4 pildil on kivi all veel ruumigi

Kaitse Kodu! 1/2012

300 pix/inch = 118,11 pix/cm ehk 0,3937x300 = 118,11 pix/cm pildi lahutusvõime määramiseks ka ühiku pix/cm (pikslit sentimeetri kohta), sel juhul 300 pix/inch = 118,11 pix/cm. Selle lahutusvõime ühiku puhul tuleb tollid teisendada sentimeetriteks. Kui pilt avatakse programmiga Adobe Photoshop ja on soov kasutada mõõtühikusus sentimeetreid, tuleb jälgida, et programm ei käituks sealjuures omatahtsi. Photoshopi eri versioonid võivad tekitada erinevat segadust: näidata mõne eelnevalt avatud pildi lahutusvõimet, jätta ühiku muutmisel selle arvuline väärtus muutmata vms.

eebikate ja Olympuse digipeegelkaameratega tehtud piltidel on küljepikkuste suhe 3:4, muude firmade digipeegelkaamerate omadel 2:3.

Foto ettevalmistamine väljatrükiks Foto formaatimise (suuruse muutmise) eel tuleks kontrollida tabelist 1 pikema külje pikslite arvu. Kui see kattub pikkusega millimeetrites või on piksleid rohkem, võib foto viia vajaminevasse mõõtu ja määrata ta lahutusvõimeks 300 pix/inch. Pildi trükkimisel seinale, kangale jne puhul tuleb arvestada trükitiheduse, trükimaterjali eripära ja trükiseadme tehnilise võimega. Tabelis 2 on

Tabel 1. Fotopaberi standardmõõdud Fotopaberi mõõdud (cm)

Pildi suurus (cm)

Pildi optimaalne suurus (pikslites)

8x10

8,49x9,8

1003x1157

10x13

10,4x13,8

1228x1632

10x15

10,4x15,4

1228x1818

15x21

15,5x21,9

1830x2586

15x23

15,5x23,3

1830x2752

15x25

15,5x25,3

1830x2988

21x30

21,3x30,2

2516x3570

25x38

25,7x38,4

3036x4536

Fotokool

1 toll = 2,54 cm 1 cm = 0,3937 tolli

Tabel 2. Lahutusvõime nõuded sõltuvalt trükimaterjalist ja pildi formaadist Pildi suurus

Trükimaterjali tüüp

Pildi soovitatav lahutusvõime

kuni A3

siledapinnaline paber

360 pix/inch

kuni A3

struktuurpaber või kangas

240 pix/inch

suurem kui A3

siledapinnaline paber

180—240 pix/inch

suurem kui A3

struktuurpaber või kangas

180 pix/inch

mõningad näited piltide lahutusvõime nõuetest, lähtudes materjali tüübist ja pildi suurusest. Mida suurem on pilt ja mida krobelisem materjal, seda väiksemat lahutusvõimet on vaja, sest suurt pilti vaadatakse palju kaugemalt. Kui on vaja trükkida pilt paberile koduse printeriga, tuleb arvestada selle võimalustega.

Liiga väike lahutusvõime (vasakpoolne pilt) teeb pildi ruuduliseks, liiga suur (parempoolne pilt) aga uduseks

Kaitse Kodu! 1/2012

Fotokool

Pildid internetiavarustes

Kui on soov fotosid interneti teel saata või jagada sealsetes albumites, tuleb arvestada ka pildi mahuga, mida mõõdetakse baitides. Internetipõhised pildialbumid määravad tavaliselt pildi lubatavad mõõdud ja mahu, st määratakse, kui suuri pilte on võimalik sinna salvestada. Mõõdud määratakse tavaliselt pikslites ja maht baitides, mis tähendab, et ette antakse pikema serva maksinternetipõhi- mumpikkus ja pildi maht. Enamik pilte sed pildialbu- peaks jääma vahemikku 100–400 kilomid määravad baiti ja nende pikem serv vahemikku 400–1024 pikslit (1024 piksilt on tavatavaliselt pildi lise arvutikuvari maksimaalne suurus lubatavad mõõ- ja 400 pikslit on silmaga normaalselt dud ja mahu. vaadeldav pilt, väiksematel piltidel ei ole võimalik kõiki detaile eristada).

Pildi salvestamisel tuleks arvestada ka failiformaadiga. Kui lõpetatakse pildiga töö ja on soov laadida see interneti või saata seda e-kirjaga, peaks pilt olema JPEG-formaadis (laiend .jpg). Muudel juhtudel tuleks kasutada teistsugust failiformaati,

PILDI MAHU MÕÕTMISEKS VAJALIKUD SUURUSED 1 kilobait = 1 KB = 1024 baiti 1 megabait = 1 MB = 1 048 576 baiti 1 gigabait = 1 GB = 1 073 741 824 baiti 1 terabait = 1 TB = 1 099 511 627 776 baiti

sest JPEG on kadudega formaat, mille puhul pakitakse pilt mahu säästmiseks kokku ja selle kvaliteet halveneb iga salvestamisega. Enne pildi laadimist internetti tuleb tähelepanelikult läbi lugeda pildi salvestamise nõuded (tavaliselt on need – pikslid ja baidid – lehitsemisnupu (Browse) juures). Pildi laadimisel ei piisa ainuüksi mõõtude määramisest (pikema serva pikkus pikslites), vaid tuleb arvestada ka pildi mahuga (baitidega). Mida rohkem on pilti töödeldud, seda mahukamaks võib see minna. Mida rohkem on pildil värve, seda mahukam see on. Selleks, et viia pilt vastavusse konkreetse veebilehe nõuetega, võib vähendada baitide arvu kuni 20% võrra. Kui vähendada rohkem, kannatab pildi kvaliteet, st kaob teravus ja pilt võib muutuda ruuduliseks. Vahel aitab mahtu vähendada ka pildi uue nime all salvestamine (Save as…).

Rusikareegel ütleb, et pilti saab trükkida suuruses, mis vastab millimeetrites tema pikslimõõdule. See tähendab, et näiteks pilti mõõtudega 300x400 pix saab trükkida suuruses 3x4 cm, aga pilti mõõtudega 900x1200 pix suuruses 9x12 cm

Kaitse Kodu! 1/2012

Aita talletada Kaitseliidu ajalugu! Jaga oma teadmisi museoloogiga telefonil 717 9109 või meili teel tanel.laan@kaitseliit.ee

Tallinnas moodustati 18. septembril 1917 Johan Pitka algatusel ja ühiskondlike seltside toetusel Omakaitse, mille järeltulijaks on praegune Kaitseliit. Taganevate enamlastega, kes

Kas sa teadsid?

Tanel Lääne muuseuminurk

23. veebruaril 1918 tahtsid Tallinna õhku lasta, pidasid omakaitselased maha võiduka lahingu. Saksa võimude nõudel tuli aga Omakaitse põhikiri kohandada uutele oludele. Tallinna Teatajas ilmus üleskutse kõigile eestlastele astuda „Bürgerwehr-Omakaitsesse“. 1918. aasta augustis sai selle organisatsiooni operatiivjuhatajaks kindralmajor Ernst Põdder, kes määras osakondadesse ametisse kontrollitud meelsusega eesti ohvitserid. Seega läks Omakaitse eestlaste kontrolli alla. 11. novembril 1918 avalikult tegevust alustanud põrandaalune Kaitseliidu organisatsioon oli esialgu ainuke Ajutise Valitsuse käsutuses olev relvajõud, mille nimekirjas oli Vabadussõja alguses umbes 11 000 kaitseliitlast, sh 240 ohvitseri. Kaitseliitu kuulus selle loomisjärgust alates Jaan Luikmil (pildil) Tallinna maleva Ida malevkonnast, millel 1940. aastaks 514 oli liiget. Malevkond jagunes kaheks pataljoniks, kokku viis kompaniid, staap asus Kreutzwaldi tänavas postitalituse majas. Ida malevkonna pealikuks oli mereväe kaptenmajor Jaan Klaar, kes oli ühtlasi Kaitseliidu peastaabi mereüksuste ülem.

Kaitseliidu malevad korraldasid 1920.—1930. aastatel sageli lõbusaid loterii-allegriisid (pildil). Majandusliku külje kindlustamiseks korraldas Kaitseliit oma esimese võiduloosimise koos kontsertprogrammiga juba 1925. aasta jaanuaris Estonia teatrimajas. Loteriide üldkorraldajaks Tallinnas oli Linnapanga direktor ning maleva juhatuse liige ja majanduspealik Paul Kurvits. Tallinna maleva pealiku kolonelleitnant Jaan Lepa 28. septembri 1937 käskkiri nr 30 annab teada, et „seadnud endale ülesandeks korraldada tänavu loteriid mitte nõrgemalt eelmiste aastate omadest, asusid majandusala pealikud asju korjama suure innuga, mille tulemuseks oli väga suur arv väärtuslikke loteriiasju, tänu millele õnnestus ka loteriipiletite realiseerimine täies ulatuses“.

Kaitseliidu ülema 30. oktoobri 1936 käskkiri nr 88 määras Tallinna

EESTI AJALOOMUUSEUM

Kaitse Kodu! 1/2012

maleva piirides asuvad restoranid, einelauad ja muud söögikohad, kus kaitseliitlastel oli peale maleva kodu ja Tallinna garnisoni väeosade kasiinode lubatud vormiriietuses viibida. Need olid Estonia seltsi einelaud, Du Nord, Astoria (mille alumise korruse baariruumis viibimine oli siiski keelatud), DancingParis, Gloria Dancing-Palace, OK, Kuld Lõvi (pildil), Bristol, Palace, Belgia, Ku-Ku-Klubi, Mustpeade klubi, Room ja Veinibaar ning Nõmmel asuvad Maxim ja Palais-Royal. Hipodroomi restorani võis külastada ainult võistluspäevadel, Pelguranna restoran, Pirita Rannasalong ja Merejahtklubi einelaud olid avatud vaid suvehooajal. Nimetatud käskkiri lõpeb sõnadega: „Loeteldud avalikes joogikohtades keelan vormiriietuses kaitseliitlasil baaripukkidel istumise ja baarilettide ees jookide tarvitamise.“

Kaitse Kodu! 1/2012

OOME LIINA T

Kaitse Kodu! Otsib oma toimetusse VABATAHTLIKKE SÕJAFOTOGRAAFE Kas sul on fotoaparaat? Sulle meeldib pilti teha? Oled sa kunagi keeranud ümmargust nuppu fotoaparaadi peal? Sa teed lõdvalt vahet .doc ja .jpg failidel? Just sind meil vaja ongi! Anna endast teada meiliaadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee KIRJUTA MEILI: Milline on sinu kodumalev ja sinu vabatahtlik ametikoht malevas? Millise aparaadiga pildistad ja kui pikk on sinu pildistamiskogemus? Millest sulle meeldib pilti teha? Kuidas sinuga ühendust saab?