Kaitseliidu laskur 2021. a

KAITSELIIDU

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! ERINUMBER

2021

LASKUR KAITSELIIT LASKMA!

UUS KAITSELIIDU LASKEVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND KAITSELIIDU PARIMAD LASKURID

LEIA

KAITSE KODU! INTERNETIST

https://issuu.com/kaitse_kodu

@kaitsekodu

www.facebook.com/kaitsekodu/

www.youtube.com/kaitseliiteesti

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIT Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! ERINUMBER

2021

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja: Kaitseliit

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Idee ja makett: Margus Purlau, Kaitseliidu spordipealik

Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 26 000 vabatahtliku.

Keeletoimetaja: Anu Jõesaar

Kaitseliit

Tehniline teostus: Karri Kaas, Asso Puidet, Kaitse Kodu! toimetus Kujundaja: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu, telefon 717 9106

KAITSE KODU!

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Naiskodukaitse

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu www.instagram.com/kaitsekodu/ http://www.youtube.com/kaitseliiteesti Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee). Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226.

Noored Kotkad

Trükk: AS Printall Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada.

Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred

AASTATELLIMUS ALLA KOLME EURO!

KAITSE

KODU!

KAITSELIIDU AJAKIRI

VAATA LISAINFOT: WWW.FACEBOOK.COM/KAITSEKODU 2021

3

KAITSELIIDU LASKUR

SISUKORD 6 8 10 18 20 24 26 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 42 44 48 51 53 56 60 72 4

Kaitseliitlased laskma!

Kokkuvõtvalt 2020. aasta laskevõistlustest Kaitseliidu laskevõistluste üldjuhend Kaitseliidu laskur- ja kütiklassi normid on kehtinud üle viieteistkümne aasta Kaitseliidu laskur- ja kütinormide täitmise juhend Kaitseliidu laskemärkidest ning laskur- ja kütiklassi normidest Kaitseliit ja Eesti Laskurliit üheskoos läbi sajandite Eesti Laskurliidu esimene juht Friedrich-Karl Pinka Kaarel Kübar – Kaitseliidu laskur Ain Muru: Teadmiste rakendamine nõuab treenerit Jaanus Viirlo: Pole instruktorit – pole laskmist Toomas Luman: Laskmisoskus on ohvitserile nagu kirjutamisoskus tavakodanikule Heino Piirsalu: Eesmärk on püüda parimat Raul Erk: Laskeoskus – sihipärase töö tulemus Aili Popp: Armasta seda, mida teed Kristina Mölder: Peab tahtma ja tegutsema Ragnar Juurik: Alla ei tohi anda Kaupo Kiis: Laskekohtunikul on alati kuskile pürgida Ants Kronberg: Lahinglaskmine algab lasketiirust Ülimalt populaarne iga-aastane traditsioon Elva Laskespordiklubi ja Kaitseliit – hea koostöö musternäide Laskeinstruktorid Kaitseliidus – usaldusväärsed ja professionaalsed Lasketreenerid Kaitseliidus Laskekohtunik on laskuri toetaja Kaitseliidu Laskespordiklubi MäLK – meistrite kasvulava Elektrooniliste sihtmärkide „pealetung“ Kaitseliidus Kaitseliidu rekordid ja edetabel laskespordis Eesti Laskurliidu ja Kaitseliidu laskevõistluste kalender 2021

KAITSELIIDU LASKUR

AUTORID RIHO ÜHTEGI Kaitseliidu ülem Sirge selja ja jutuga brigaadikindral Ühtegi sõna, nii väljaöeldu kui kirjapandu, loeb. Loetagu siis!

MEELIS LOIT Eesti Laskurliidu tegevdirektor, Kaitseliidu Tallinna maleva toetajaliige, kahekordne olümpiasportlane Kahekordne olümpiamees, täpse ja kindla käega Meelis Loit seisab Eesti Laskurliidu tegevdirektorina võistluste korraldamise ja koolituste kaudu hea selle eest, et kaitseliitlaste lasketulemused oleksid jätkuvalt kõrgel rahvusvahelisel tasemel.

MARGUS PURLAU Kaitseliidu spordipealik Sport on kaitseliitlaste seas alati olnud au sees, mistõttu spordipealiku roll ja sõna ei ole Kaitseliidus vähem olulised kui malevapealiku omad. Veelgi enam loevad spordipealiku teod. Ja Margus Purlau teeb.

MARI UUEMAA EROK-i peasekretär Eesti Reservohvitseride Kogu peasekretärina seisab Mari Uuemaa kõige selle eest, mis EROK-ile tähtis: riigikaitse korraldamine, kaitsetahte kasvatamine ja reservohvitseride sotsiaalne ühendamine.

IMRE ÕIM vanemveebel, Kaitseliidu Valgamaa malevlane, pikaaegne laskeinstruktor ja koolitaja, laskespordi harrastaja ja treener Mõistuse ja mõõgaga kodumaa eest – sedasi kõlab Kaitseväe Akadeemia moto. Ja sedasi kõlab ka Imre Õimu moto.

ESIKAANE FOTO: KALEV LILLEORG

KARL KONTOR Elva Laskespordiklubi vanemtreener Elva Laskespordiklubi ja Kaitseliit teevad juba pikka aega tõhusat koostööd, mille tulemusena on laskesport muutunud järjest populaarsemaks. Oluline roll on selles ka Karl Kontoril.

KAUPO KIIS kolonelleitnant (reservis), Kaitseliidu Tallinna malevlane, ISSF-i A-kategooria kohtunik, laskespordiharrastaja Tegevteenistuse lõpetanud ohvitser Kaupo Kiis teab palju. Eriti ausast mängust ja õiglusest. Ja ta ei lase oma teadmistel raisku minna, vaid jagab neid kõigiga.

MART PUUSEPP major (erus), Kaitseliidu Tallinna malevlane, laskespordiklubi MäLK juhatuse esimees, lasketreener VI On raske alahinnata Männiku lasketiiru ja seda haldava Kaitseliidu Laskespordiklubi MäLK panust kaitseliitlaste laskeharrastuse edendamisse ning laskmisoskusesse. Ja Mart Puusepp on laskeharrastuse edendamise raudvara Kaitseliidus.

JAANUS VAABLA

PEETER OLESK Kaitseliidu Tallinna malevlane, laskesportlane, ELL-i suurmeister Peeter Olesk ei ole mitte lihtsalt laskesportlane. Ta on meisterlaskur, suurmeister. Oma ala spetsialist, kelle teod, sõnad ja teadmised on eeskujuks ja innustuseks tuhandetele.

AAVO PEKRI Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiiru juhataja Kes oskab, see teeb; kes ei oska, see õpetab ja kes ka õpetada ei oska – see kontrollib. Aavo Pekri kontrollib. Aga ka oskab, teeb ja õpetab. Seal, kus vaja ja keda vaja.

2021

5

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIITLASED LASKMA! Kaitseliit on ajalooliselt olnud laskesporti ja laskeasjandust arendav ning eest vedav organisatsioon Eestis.

Tekst: brigaadikindral RIHO ÜHTEGI, Kaitseliidu ülem

E

nne Teist maailmasõda valitses kaitseliitlaste seas tõeline laskmisbuum. Omavaheliseks mõõduvõtmiseks olid eriti populaarsed just laskevõistlused, kus oli massiliselt osalejaid. Keskeltläbi tegi iga kaitseliitlane kaasa lausa 2,7-l laskevõistlusel aastas.

Mäletan, et lapsepõlves kuulasin ammuli sui vanaisa jutustust, kuidas ta käis Kaitseliidu staabis omale võistlusmoona tegemas: selleks oli tellitud eraldi püssirohi ja kuulid ning laengut kaaluti sellise täpsusega, et isegi püssirohuteri lõigati pooleks.

Eriti populaarsed olid võistlustel vabapüssiharjutused. 1930. aastatel tekkinud laskmisvaimustus tõi Eesti juba 1935. aastaks maailmakaardile. 1937. ja 1939. aastal tõid Eesti laskurid koju laskemaailma „Oskari“ – Argentiina karika. Samamoodi nagu toona, ei ole meil põhjust häbeneda ka täna. 2020. aasta Eesti meistrivõistluste 29-st võidust laskmises on 27 võitu kaitseliitlaste käes.

JAANUS VAABLA

Kui ma asusin Kaitseliidu ülema ametikohale, siis ütlesin ühe esimese asjana, et minu eesmärk on tuua kaitseliitlased laskma. Tundub absurdsena, kuid statistika näitab, et kaitseliitlased ei käi meelsasti lasketreeningutel. Põhjusi on erinevaid – ranged eelnõuded, et laskma jõuda, aga ka keerulised lasketestid, mille mõttest tihti aru ei saada. Olgu siis alljärgnevalt veel kord minu tahtena välja öeldud, kuidas laskeasjandusega tuleb edasi minna.

6

2021

Minu silmis jaguneb laskeväljaõpe laias laastus kaheks. On tiirulaskmised ja on taktikaline laskmine. Tiirulaskmised on vajalikud selleks, et üldse laskma õppida. Vaid tiirus saab õppida täpsust ja relva tunnetama, mistõttu on tiirulaskmised äärmiselt oluline osa laskeväljaõppest. Vilunud laskurid, eriti practical shooting’u harrastajad ütlevad selle kohta põlglikult „täpitoksimine“, kuid hajutatud lahingutegevuses on oskus lasta pikal distantsil täpselt märksa olulisem kui võime lühidistantsilt kiiresti märke tabada. Kahjuks tänapäeva taktikalised õppused täpsuslaskmist ei toeta, eriti kui kasutatakse paukmoona, siis on oluline salv võimalikult kiiresti tühjaks lasta, et saaks relva alla uue kinnitada. Mingit sihtimist või mõnikord isegi teadlikku tegevust sellises käitumises küll ei ole. Seetõttu ongi oluline, et võimalikult paljud kaitseliitlased jõuaksid tiiru, kus saab õppida mitte ainult laskma, vaid ka täpselt laskma.

See on laskmise a ja b. Tiirulaskmiseks ei ole vaja läbi teha kaitseväe lasketeste, seega müüt, et ilma teste 1, 2 ja 3 läbimata mehi-naisi-noori laskma lubada ei saa, pole tõene. Kuna laskmine toimub vähemalt alguses laskeinstruktori valvsa pilgu all, piisab relva tundmisest, veakäsitlusest ja ohutustehnikast küll. Sel moel on tiirulaskmine jõukohane mistahes vanuses Kaitseliidu liikmetele.

Taktikaline laskmine, mille vaieldamatuks osaks on kaitseväe laskeoskustestid, on vajalik ennekõike neile üksustele, kellel tuleb liikuda vastasega tulekontakti või sellest ennast

KAITSELIIDU LASKUR lahti rebida. Selle väljaõppe keskmes peakski olema testides kasutatavate elementide harjutamine koos märgi laskmisega.

See annab vajalikud oskused õigeks käitumiseks lahingu ajal ning on eelduseks edaspidistele jao- ja rühmalaskmistele. Selle vajalikkuse põhjendus on sama, mis tiirulaskmiselgi – taktikalistel õppustel paukmoonaga sihitud laske sooritama ei õpita.

Kui vaadata statistikat, siis kaitseliitlased kardavadki just kõige enam taktikalist laskmist. Kurdetakse, et laskmistele eelnevad nõuded on liiga karmid ning testid liialt rasked. Tegelikult see pole nii. Lihtsalt ei tohi suruda väljaõpet ja testide sooritamist kitsale ajajoonele ning võitlejatele tuleb selgitada, miks ja kuidas üks või teine element vajalik on. Näiteks miks tuleb relva laadimiseks võtta aste madalam asend ja miks tuleb enda ümbrust jälgida. Vilumus tekib harjutamise käigus ning arusaadavad protseduurid aitavad mõista tegevuse olulisust. Võin omast käest väita, et ka need mehed, keda mõnikord kiputakse juba vanuse tõttu taktikalisest tegevusest kõrvale jätma, suudavad omandada vajalikud oskused, et laskeoskuse testid suurepäraselt ära teha. Kõik sõltub õpetamise metoodikast ja enamasti läheb lihtsamalt neil, kellel on tiirulaskmise kogemus olemas.

Hea laskeoskuse taga on professionaalsed laskeinstruktorid.

Kaitseliit koolitab laskeinstruktoreid juba aastaid ning enamik neist on oma ala patrioodid ja spetsialistid. Teadmised ja kogemus, mis Kaitseliidul selles valdkonnas olemas on, võiksid nii mõneski organisatsioonis kadedust tekitada. 67-st spordiregistris olevast lasketreenerist on 45 kaitseliitlased, enamik laskekohtunikke on samuti kaitseliitlased. Laskeinstruktoreid on meil koolitatud 302. Möödunud aastal koolitati koostöös Eesti Laskurliiduga uus grupp lasketreenereid, kelle põhiülesandeks jääb noorte, algajate ja ka edasijõudnute, sh laskesportlaste individuaalne õpetamine ja toetamine. See peaks võimaldama laskma tuua ka neid organisatsiooni liikmeid, kes muidu satuvad püssi taha harva. Miks mitte luua vabatahtlike laskurpealike erialaametikohad kõikidesse struktuuriüksustesse, olid ju enne sõda vabatahtlike laskurpealike ametid Kaitseliidus kompanii tasandini välja?

Käesoleva aasta alguses allkirjastasin käskkirja, millega kehtestasime Kaitseliidu laskmise klassinormid ning kõik tunnistused ja märgid, mis sellega kaasnevad. Igale kaitseliitlasele peaks olema auasjaks kanda rinnas mõnd laskur- või kütiklassi märki, mida saab panna ka välivormile. Isegi Kaitsevägi on huvitatud

kasutusele võtma meie norme ja märgisüsteemi, mis teeks need veelgi prestiižikamaks.

Ma olen ammu rääkinud, et kaitseliitlased peaksid soetama päris oma püssid, millega vajadusel ka sõtta minna. Arusaadavatel põhjustel pole see aga kõigile taskukohane, mistõttu soovime huvilistele poolele teele vastu tulla. Meil on plaan jagada kaitseliitlastele, kellel on relvahoiu tingimused ja muud nõuded täidetud, lisaks tabelirelvale veel üks püss, milleks on enamjaolt M-14 poolautomaatne vintpüss. Ainus tingimus on see, et kaitseliitlane kohustub käima selle püssiga ka laskmas ja võistlustel.

Sel moel tekiks justkui päris oma püss, mis on oma käe järgi sisse lastud ja sätitud-timmitud nii, nagu igaüks ise tahab.

Alati, kui jutt läheb laskmistele, jõutakse varem või hiljem lasketiirudeni. Plaanis on järgnevatel aastatel suunata osa investeeringute rahasid lasketaristu arendamisse. On vaja aru saada, et mida minimalistlikumalt me tiire ehitame või korrastame, seda rohkemate jaoks meil raha jätkub. Kuna Kaitseliit on sõjaline organisatsioon, siis me sõltume väga palju militaarlaskeobjektidele kehtestatud nõuetest, mis aga on päris karmid, karmimad kui tsiviilobjektidel. Seetõttu tuleb olla pragmaatiline ja kalkuleeriv. Männiku lasketiir on kahtlemata üks nüüdisaegsemaid Põhja-Euroopas, kuid teise sellise rajamise kulud sööksid ära raha, mis on mõeldud Kaitseliidu teiste tähtsate teenuste tagamiseks. Pealegi on Männiku koormus aastaringselt 7 päeva nädalas. Selleks, et lasta püssi paaril korral kuus, pole vaja rajada ülikallist tiiru, märki saab lasta ja elementaarseid harjutusi teha ka tagasihoidlikumates tingimustes. Põhimõte on, et kui võitlejad saavad märki lasta 100–150 meetrilt, siis nad saavad märgile pihta ka 300 meetri kauguselt. Hinnalt on 100 meetri tiir aga mitu korda odavam kui 300 meetri oma.

Käesolev ajakirja Kaitse Kodu! erinumber on pühendatud laskeasjandusele. Siin saavad sõna paljud oma valdkonna entusiastid. Siin kirjutatakse inimestest, kes igapäevaselt meie organisatsioonis laskeasjandusega tegelevad. Siit saab leida juhendeid ja eeskirju, mis laskevaldkonda reguleerivad. Siin räägitakse tehnoloogiast ja paljust muust, mis on laskmisega seotud.

Head lugemist!

2021

7

KAITSELIIDU LASKUR

KOKKUVÕTVALT 2020. AASTA LASKEVÕISTLUSTEST Möödunud, 2020. aasta märksõnana tuleb kindlasti esimese asjana meelde see va pahalane koroonaviirus, mille või kelle süüks saab täna panna kõike. Samas tuleb otsida ka kõige heitlikumas olukorras midagi head. Ja selleks on kasvav või taastuv huvi laskevaldkonna ja laskmiste vastu.

Tekst: MARGUS PURLAU, Kaitseliidu spordipealik

L

askevõistlused ei ole vaid laskesport, vaid ka laskeväljaõppe oluline osis. Vaatleme, kuidas tahame, kuid ikkagi jõuame selleni, et harjutamise ja treeningu vaheetapina või kulminatsioonina on laskevõistlus see koht, kus me saame parima tagasiside laskeoskuse hetketasemest.

See on sama väärtusega nagu laskeväljaõppe eeskirjas (LVE) kehtestatud laskeoskustestid, ainukese vahega, et siin saame hinnangu ja ettekujutuse alusoskustest tiirulaskmisel, millest järgmine etapp, taktikaline laskmine, on juba kombineeritud harjutus.

Tagasivaade 2020. aasta laskevõistlustele: 1) toimus 64 erinevat ülekaitseliidulist ja malevasisest laskevõistlust (keskmiselt 3 laskevõistlust Kaitseliidu struktuuriüksuse kohta); 2) Kaitseliidu struktuuriüksused viisid läbi 22 laskevõistlust, kuhu olid kaasatud ka noored (võistkonna koosseisus või eraldi võistlusel noortele õhk- ja v/k relvadest); 3) viidi läbi 3 võistlust, kuhu kaasati noori ka väljapoolt Kaitseliitu; 4) avatud ehk teisi Kaitseliidu malevaid kaasavaid laskevõistlusi toimus 9; 5) laskevõistlustel oli kokku ca 2935 osaluskorda, mis teeb individuaalseks osalejate arvuks 1174. Noorte osaluskordi oli sealhulgas 920 ja osalejaid 368; 6) 6 malevat viis läbi eraldi laskur- ja kütinormide täitmise laskeharjutusi; 7) suurima osalejate arvuga laskevõistlusteks olid Kaitseliidu meistrivõistlused ja Kaitseliidu karikavõistlused vastavalt 244 ja 218 osalejaga; 8) koostöös Eesti Laskurliiduga koolitati ja sai lasketreeneri kutsetunnistuse 35 lasketreenerit ja 35 laskekohtunikku.

Eraldi tuleb esile tuua kaitseliitlaste kasvavat huvi laskmiste vastu. Üheks heaks näiteks sellest on Tallinna maleva Männiku lasketiiru kasutamine. 2020. aastal kogus Männiku lasketiir 32 000 külastuskorda. Kui lugeda Männiku lasketiiru eelisteks 8

2021

võrreldes teiste Kaitseliidu lasketiirudega asumist tiheda asustusega tõmbekeskuses (Tallinna ja Harju malevad) ja kõikide võimalustega multifunktsionaalsust, siis tiiru tugevusteks on avatus ning paindliku teenuse pakkumine. Männiku lasketiir teenindab kaitseliitlaste laskeharrastust 7 päeva nädalas ja 365 päeva aastas. Siia juurde tuleb arvestada veel läbiviidavad laskevõistlused. Kindlasti on Männiku lasketiiru haldajatelt palju õppida, kuidas teistes Kaitseliidu käsutuses olevates lasketiirudes tööd korraldada nii, et ei põrkaks administratiivsete jm tehniliste takistuste vastu. Aitäh, Tallinna malev!

KAITSELIIDU MEISTRI- JA KARIKAVÕISTLUSTEST

2020. aasta Kaitseliidu meistri- ja karikavõistlused kaasasid taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aja rekordarvu võistlejaid.

Kaitseliidu struktuuriüksuste arvestuses riisusid „koore“ Tallinna ja Alutaguse malevad. Võistkondlikus punktiarvestuses edestas Tallinna malev Alutaguse malevat ja medalite arvult Alutaguse malev Tallinna malevat.

Kaitseliidu meistrivõistlustel jagati välja 12 medalikomplekti (vt tabel 1).

Kaitseliidu karikavõistlustel jagati välja 10 „väikest“ alavõidukarikat (vt tabel 2).

Parimate individuaalsoorituste eest saab Kaitseliidu meistri- ja karikavõistlustelt esile tõsta järgmisi kaitseliitlasi: Toomas Luman, Tallinna malev (2 kulda, 2 hõbedat); Henry Tammann, Alutaguse malev (2 kulda, 1 pronks); Ain Muru, Tallinna malev (1 kuld, 1 hõbe); Aili Popp, Valgamaa malev (3 kulda, 1 hõbe); Lemme Berkis, Tallinna malev (1 kuld, 3 hõbedat); Anastassia Olewicz, Alutaguse malev (3 kulda); Kahru Männik, Tartu malev (1 kuld, 1 pronks).

Kaitseliitlase teadlikkus oma tervisest, oma kehaliste võimete ja laskeoskuse vastutusest on üks kriitilisi edutegureid Kait-

MARGUS PURLAU

KAITSELIIDU LASKUR

seliidu arengus ning seda toetavad Kaitseliidu kehakultuuri- ja sporditeenused. Positiivseks vedajaks on siin eeskujud ja eeskujudeks ei ole ainult parimad laskurid meie seast, vaid igaüks meist! Kaitseliidu palgaline koosseis laskevõistlustele!!!

TABEL 1. KAITSELIIDU MEISTRIVÕISTLUSED 2020 Täiskasvanud KL struktuuriüksus

Kuld

Alutaguse

3

Tallinna

2

Tartu

Hõbe

Noored

Pronks

Kuld

Hõbe

Pronks

2

2

3

2

4

2

1

2

2

1

Kaitseliidu peastaap korraldas 2020. aastal oma Valgamaa 2 1 koosseisule kaks laskevõistlust. Osales vastavalt Sakala 1 1 49 ja 54 kaitseväelast ja töötajat. Parimate lasJärva 2 ketulemustega esinesid Erik Amann juriidilisest Rapla teenistusest, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Noorte Kotkaste peavanem Silver Saaremaa Tamm. Siinjuures saab öelda, et Erik Amanni 8 8 8 4 tulemus püstoliharjutuses ja brigaadikindral Riho Ühtegi 100-punktine seeria püssiharjutuTABEL 2. KAITSELIIDU KARIKAVÕISTLUSED 2020 ses on kõrgest klassist tulemused, mida tunnisTäiskasvanud taksid ka laskespordi edetabelid. Võistkondlikult KL struktuuriüksus Kuld Hõbe Pronks Kuld näitasid kõige ühtlasemat taset väljaõppeosaTallinna 3 4 1 kond G7, Kaitseliidu ülema administratsioon ja Alutaguse 2 1 2 operatiivosakond G3.

TEENITUD TUNNUSTUS KÕIGILE

Viru

3

1

Rapla

1

1

Kokkuvõtteks on tunnustuse ära teeninud kõik Tartu tublid kaitseliitlased, kes oma laskeoskust Valgamaa proovima on tulnud. Peamine on arusaam, KKÜ et laskevõistlused ei ole vaid tipplaskurite mängumaa, vaid mõeldud kõikidele tublidele laskeharrastajatele. Selleks, et 2021. aastal keskenduks konkurents vastavalt laskeoskusele, viiakse võistlusformaati sisse uued võistluskategooriad. Seega – Kaitseliidu meistri tiitel ootab Sind kolmes võistluskategoorias. Tule ja valmista rõõmu ja rahulolu laskmisest nii endale kui ka korraldajale, kelle suurim rõõm on rohkearvuline osalus ja laskmise populaarsus.

1

KOKKU

9 1

6 3 2 2 1

4

1

4

36

Noored Hõbe

KOKKU Pronks 8

1

1

7

1

5

1

1

4

2

1

3

1 6

1

1

2 1

6

12

6

1 4

4

4

30

Läheme üheskoos vastu laskeaastale 2021, mis toob palju uut ja põnevat. 2021. aasta kokkuvõte on koostöös teiega kohe kindlasti sisukam ja tulevikku silmas pidades paljuütlevam.

Kaitseliit laskma!

2021

9

KAITSELIIDU LASKUR

Enne suurt sõda, kolmekümnendatel valitses Kaitseliidus tõeline laskmisbuum. Laskevõistlustel oli oluline koht kaitseliitlaste kaasamisel ja laskeoskuse arendamisel. Näiteks osales 1937. aastal IGA KAITSELIITLANE keskmiselt 2,7 laskevõistlusel aastas. Kas täna oleks see eesmärk omaette? Jätan selle lugeja otsustada! Samas olen täiesti veendunud, et uut jalgratast ei ole vaja leiutada ja laskevõistlused on oluline diagnostiline osa laskeväljaõppes. Seega jõuame ringiga tagasi alguse juurde, kus laskeoskus on tähtis individuaalne oskus kogu sõjalises väljaõppes.

Laskeala ja üldkehaline ettevalmistus, mida me täna tunneme spordi nime all, moodustavad olulisimad eeldused selleks, et osaleda täisväärtuslikus kollektiivses sõjalises väljaõppes. Seega, miks me treenime? Ikka selleks, et olla paremad ja „surmavamad“ vaenlase vastu, kes peaks meid ähvardama.

Ehk kokkuvõtteks, ilma nende eeldusteta ei jõua kuidagi punktist A punkti B ükski sõjapüss, rääkimata vaenlast halvavast tabamusest. Ja seda ükskõik kui filigraanselt organiseeritud ja planeeritud manöövri käigus. „Alustalade“ juurde tagasi!!!

Hea kaitseliitlane, kes sa oled tegev-, noor- või toetajaliige, Kaitseliidu ülema brigaadikindral Riho Ühtegi teadmisel ja tahtel esitan teile „KAITSELIIDU LASKEVÕISTLUSTE ÜLDJUHENDI“ ja kutsun AVALIKULE ARUTELULE. Teie mõtted ja ettepanekud on teretulnud margus.purlau@kaitseliit.ee, sest see juhend on eelkõige teile!

Järgnev juhend ei ole revolutsioon, vaid eesmärgile fookustatud ühtlustav, mõõdetav ja praktiline suunis. Aita seda teha veel paremaks! Võtame eesmärgiks 2021. aasta II poolaastal esitada laskevõistluste üldjuhendi Kaitseliidu ülemale heakskiitmiseks.

Seniks palun võtta laskevõistluste üldjuhend juhindumiseks ja jõudumööda rakendamiseks.

10

2021

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIDU LASKEVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND PÕHIMÕTTED Laskeoskuses ja -kunstis annavad ühe neljandiku edust eeskirjad ja õpetused, kolm neljandikku – isiklik püüe, raudne tahe ja vaba spordivaim.

Laskevõistlused on laskeoskuse arendamise ja treenimise diagnostika, mis annab parima ülevaate arengu hetkeseisust, võttes arvesse kõiki võistlusega kaasnevaid vaimseid ja füüsilisi stressoreid.

Hea kaitseliitlasest laskesportlane on ka hea lahinglaskur.

Laskeoskus on üks olulisimaid eeltingimusi, et olla „halvavalt“ tabav lahinglaskmistel ja teistel praktilistel laskeharjutustel.

EESMÄRK JA ÜLESANDED Kaitseliidu (edaspidi KL) korraldatavate laskevõistluste eesmärk ja ülesanded: • laskevõistlused on kohaks, kus „parimad parimatest ausal omavahelisel võistlusel edasi rühivad ja oma kõrge laskeosavusega laskurite masse edasi viivad“ (KL ülema käskkiri nr. 30, 1934. a); • laskevõistlused on kohaks, kus „iga tõsine laskur võib esineda oma võimete kohaselt ja seega kõrgväärtusline laskesport ei jää üksi tippmeeste eesõiguseks“ (KL ülema käskkiri nr. 30, 1934. a); • ühtlustada laskevõistluste korraldust ja läbiviidavaid laskeharjutusi, võimaldada võrdset konkurentsi ja Kaitseliidus tunnustatud võistlusmääruste täitmist; • täiendada kaitseliitlaste laskmisalast oskusteavet ja tõsta kutsemeisterlikkuse taset; • selgitada Kaitseliidu ja Kaitseliidu struktuuriüksuste/allüksuste meistri-, karika-, auhinna- ja mälestusvõistlustel parimad laskurid ja võistkonnad; • võimaldada kaitseliitlastel täita laskur- ja kütiklassi norme; • viia laskmine, lasketreening ja laskevõistlus iga kaitseliitlaseni.

1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev Kaitseliidu laskevõistluste läbiviimise üldjuhend kohaldub järgmistele Kaitseliidu, ringkonna (edaspidi MKR) või Kaitseliidu struktuuriüksuste ja nende allüksuste (malevkond, kompanii, üksikrühm) poolt (nii sise- kui välitingimustes) korraldatavatele laskevõistlustele: 1) tiitlivõistlused (Kaitseliidu, MKR ja Kaitseliidu struktuuriüksuste meistrivõistlused sõja-, sport-, õhk- ja vabarelvadest laskmises); 2) karikavõistlused (Kaitseliidu ja Kaitseliidu struktuuriüksuste karikavõistlused sõja-, sport-, õhk- ja vabarelvadest laskmises); 3) katsevõistlused (eelvõistlused tiitli- ja karikavõistluste võistkonna koostamiseks); 4) mälestus- ja muud auhinnavõistlused, sh seeria- ja korrespondentsvõistlused.

1.2. Kaitseliidu laskevõistluste üldjuhend on elav dokument, millesse tehnilisi ja redaktsioonilisi täiendusi lisatakse jooksvalt.

2. VÕISTLUSTE KALENDER 2.1. Kaitseliidu laskevõistluste kalendrisse kantakse Kaitseliidu punktis 1.1 nimetatud võistlused (välja arvatud alapunktis 1.1.3 nimetatud laskevõistlused, kui võistluste korraldaja ei pea seda vajalikuks). Veebilehel https://www.kaitseliit.ee/et/ sport peetakse informatiivset kalendrit ka kõikide muude Eestis korraldatavate laskevõistluste ja rahvusvaheliste laskevõistluste kohta.

2.2. Laskevõistluste kalendri koostab Kaitseliidu peastaabi G7, saades Kaitseliidu struktuuriüksustelt ja teistelt koostööpartneritelt (Kaitsevägi, siseministeeriumi valitsemisalas olevad struktuuriüksused, Eesti Laskurliit jt) sisendinfo laskevõistluste kohta. Kaitseliidu spordipealik ja/või Kaitseliidu laskurpealik avaldab võistluskalendri Kaitseliidu veebilehel ja laskealaga kaasatud võrgustikes mitte hiljem kui jaanuari teisel nädalal (ei kehti 2021. aasta kohta).

2.3. Võistluskalendri muudatused ja võistluste lisamised teeb KL spordi- ja/või laskurpealik jooksvalt, kuid mitte hiljem kui 7 (seitse) päeva enne võistluse toimumist.

3. VÕISTLUSTE MÄÄRATLUS 3.1. Meistrivõistlused ehk tiitlivõistlused – Kaitseliidus (Kaitseliit, MKR, Kaitseliidu struktuuriüksused) korraldatavad laskevõistlused, kus selgitatakse individuaalselt laskeharjutuse parim, keda nimetatakse Kaitseliidu, MKR-i või Kaitseliidu struktuuriüksuse meistriks. Kaitseliidu meistrile omistatakse Kaitseliidu meisterlaskuri aunimetus ja vastav tunnistus.

Kaitseliidu liikme osalemise eeltingimuseks on kuulumine võistkonda või eraldi individuaalselt ülesandmine (väljaspool võistkondlikku arvestust). Eraldi peetakse arvestust võistkondade üle, mille võitnud Kaitseliidu struktuuriüksuse/allüksuse võistkonda hinnatakse meistrikarika ja meistervõistkonna nimetusega. Meistrivõistluste võistlusprotokolli kantud individuaalsed tulemused lähevad reitinguarvestusse ja Kaitseliidu kõigi aegade edetabelisse. Reitinguarvestuse mudel avaldatakse eraldi dokumendina.

3.2. Karikavõistlused – Kaitseliidus (Kaitseliit, Kaitseliidu struktuuriüksused) korraldatavad laskevõistlused, kus selgitatakse individuaalselt laskeharjutuse parim, kellele annetatakse võistlusala väike võitjakarikas. Kaitseliidu liikme osalemise eeltingimuseks on kuulumine võistkonda või eraldi individuaalselt ülesandmine (väljaspool võistkondlikku arvestust).

Eraldi peetakse ka arvestust võistkondade üle, mille võitnud Kaitseliidu struktuuriüksuse/allüksuse võistkonda hinnatakse suure võistluskarikaga ja võistkonna välja pannud struktuuriüksust tunnustatakse karikavõitja nimetusega. Karikavõistluste võistlusprotokolli kantud tulemused lähevad reitinguarvestusse (Kaitseliidu ja struktuuriüksuse karikavõistlused) ja Kaitseliidu kõigi aegade edetabelisse.

2021

11

KAITSELIIDU LASKUR 3.3. Mälestus-, auhinna- ja katsevõistlused – Kaitseliidus (Kaitseliidu struktuuriüksused/allüksused) korraldatavad laskevõistlused, kus selgitatakse individuaalselt mingi laskeharjutuse parim. Tulemused ei lähe reitinguarvestusse ega kõigi aegade edetabelisse, v.a juhul, kui võistlus on kantud Kaitseliidu laskevõistluste kalendrisse, mille avaldab KL peastaap G7.

3.4. Kaitseliidu struktuuriüksustel tuleb vältida punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nimetatud võistluste kavandamist Kaitseliidu meistri- ja karikavõistlustega samale päevale.

4. LASKEVÕISTLUSTE KORRALDAJAD 4.1. Laskevõistluste planeerimisel ja korraldamisel järgitakse printsiipi toetav-toetatav. Seega on laskevõistlusi, kus korraldaja on teise Kaitseliidu või Kaitseväe struktuuriüksuse poolt toetatav.

4.2. Kaitseliidu meistri- ja karikavõistluste korraldaja on Kaitseliidu peastaap, G7, Kaitseliidu spordi- ja/või laskurpealik.

4.3. Maakaitseringkonna meistrivõistluste korraldaja on MKR-i juhtmaleva pealik või tema poolt määratud isik. MKR-i meistrivõistluste formaadis võib juhtmalev läbi viia ka maleva meistri- ja/või karikavõistlused põhimõttel „kaks ühes“.

4.4. Kaitseliidu struktuuriüksuste meistri- ja karikavõistluste, mälestus-, auhinna- ja katsevõistluste korraldajad on struktuuriüksuse ülemad või nende poolt määratud isikud.

5. LASKEVÕISTLUSTEL OSALEJAD 5.1. Kaitseliidu laskevõistlustest võivad osa võtta kõik Kaitseliidu tegev-, noor- ja toetajaliikmed ning palgaline isikkoosseis.

5.2. Laskevõistlustel individuaalarvestuses osalevate võistlejate arv on piiramata, v.a juhul, kui võistluse juhend reguleerib osalejate arvu, arvestades võistluspaiga või läbiviimise ajaga seotud piiranguid.

5.3. Võistkondlikus arvestuses piiratakse struktuuriüksuse/ allüksuse võistkonna (üles antud võistlejad, kes toovad võistkondliku arvestuse punkte) suurus osalejate arvuga. See ei puuduta individuaalvõistlejate arvu vastavalt punktile 5.2.

5.4. Kaitseliidu laskevõistlusi võib korraldaja läbi viia avatud formaadis ja kutsuda võistlema võistkondi teistest Kaitseliidu struktuuriüksustest, jõustruktuuride üksustest, teistest riiklikest ja rahvusvahelistest koostöö- ja sõprusüksustest.

6. LASKEVÕISTLUSTE LÄBIVIIMISE KOHAD 6.1. Laskevõistlusi viiakse läbi Kaitseliidu ja Kaitseväe harjutusväljadel, väli- ja sisetiirudes, mis vastavad KVJ käskkirjaga nr 174 11.07.2019 kinnitatud „Väljaõppeehitistele esitatavatele tehnilistele nõuetele“, ning tiirudes, millel on kinnitatud kasutuseeskiri ja kasutusluba.

6.2. Laskevõistlusi viiakse läbi ka koostöös kohalike omavalitsustega arendatud sisetiirudes ning teiste eraõiguslike koostööpartnerite lasketiirudes.

6.3. Laskevõistlusi sport- ja õhkrelvadest võib läbi viia ka koostöös Eesti Laskurliiduga nende kalenderürituste raames.

12

2021

6.4. Kaitseliidu meistri- ja karikavõistlused sõja-, sport- ja õhkrelvadest viiakse läbi Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiirus.

7. LASKEVÕISTLUSTE VÕISTLUSKATEGOORIAD 7.1. Laskespordi võistluskategooriad Kaitseliidus on määratud järgmiste soo- ja vanuserühmade alusel: 1) üldkategooria (mehed, naised, noored); 2) mehed (alates 19 eluaastast); 3) naised (alates 19 eluaastast); 4) noormehed (16 kuni 18 eluaastat k.a); 5) neiud (16 kuni 18 eluaastat k.a); 6) poisid (12 kuni 15 eluaastat k.a), NB! nõutav lapsevanema luba; 7) tüdrukud (12 kuni 15 eluaastat k.a), NB! nõutav lapsevanema luba.

7.2. Sõltumata asjaolust, et laskmine on elukestev harrastus, võib rakendada lisaks järgmisi võistluskategooriaid: 1) meesveteranid (alates 60 eluaastast), 2) naisveteranid (alates 55 eluaastast).

7.3. Reeglina rakendatakse Kaitseliidu laskevõistlustel punkti 7.1 alakategooriates 2–7 ja punkti 7.2 alakategooriates 1–2 esitatud võistluskategooriaid. Alapunktis 7.1.1 esitatud üldkategooriat rakendatakse Kaitseliidu-ülestel meistri- ja karikavõistlustel, erisusega, et sõltumata saavutatud kohast autasustatakse parimat meest, naist, noormeest, neidu (vt 8.1.4, Meistriklass).

7.4. Vanuserühmade jaotuses arvestatakse võistleja reaalset vanust – sünniaastat ja kuupäeva. St kui võistleja vanus võistluspäeval on 18 eluaastat, siis ta kvalifitseerub punktis 7.1 nimetatud võistluskategooriasse 4 või 5, sõltumata asjaolust, et järgmisel päeval võib tema vanus olla juba 19 aastat.

8. LASKEVÕISTLUSTE VÕISTLUSKLASSID 8.1. Laskespordi võistlusklassid Kaitseliidus määratakse ja rakendatakse laskeoskuse taseme järgi, eesmärgiga võrdsustada konkurentsi.

8.1.1. Üldklass – jaotust laskeoskustasemete järgi ei rakendata.

8.1.2. Laskurklass – võistleja kvalifitseerumise tingimus on laskurklassi II, I või esilaskuri täidetud norm vastavas laskeharjutuses.

8.1.3. Kütiklass – võistleja kvalifitseerumise tingimus on kütiklassi II, I täidetud norm vastavas laskeharjutuses.

8.1.4. Meistriklass – võistleja kvalifitseerumise tingimus on esiküti täidetud norm vastavas käsituli- ja õhkrelva liigis (sõjapüss, sõjapüstol, sportpüstol, sportpüss, õhupüss, õhupüstol).

8.2. Reeglina rakendatakse Kaitseliidu laskevõistlustel võistlusklassi 8.1.1.

8.3. Võistlusklasse 8.1.2, 8.1.3 ja 8.1.4 rakendatakse Kaitseliidu-ülestel meistri- ja karikavõistlustel.

8.4. Kaitseliidu-ülestel meistrivõistlustel jagatakse meistrimedal eraldi välja võistlusklassides 8.1.2, 8.1.3 ja 8.1.4 ehk Kaitseliidu meister laskur-, küti- ja meistriklassis. Kaitseliidu absoluutne meister ehk meisterlaskur selgitatakse välja meistriklassis 8.1.4.

KAITSELIIDU LASKUR 8.5. Võrdsema konkurentsi loomise eesmärgil võivad Kaitseliidu struktuuriüksuste ülemad avada enda korraldatavatel laskevõistlustel alapunktides 8.1.3 ja 8.1.4 toodud võistlusklassid juhul, kui laskeharjutusele on registreerunud enam kui 4 (neli) kvalifitseerunud laskurit.

8.6. Alapunktides 8.1.2, 8.1.3 ja 8.1.4 kvalifitseerumise tingimuseks on täidetud klassinormid vastavalt laskeharjutusele.

Kvalifitseerumistingimustele (Kaitseliidu-ülesed meistri- ja karikavõistlused) mittevastamise korral (võistlejate puudumise korral) võib Kaitseliidu struktuuriüksus üles anda madalama klassinormiga võistleja. Klassinormi puudumisel võib Kaitseliidu struktuuriüksus üles anda võistleja alapunktides 8.1.2 ja 8.1.3 nimetatud võistlusklassidesse.

9. LASKEHARJUTUSED KAITSELIIDU VÕISTLUSTEL 9.1. Kaitseliidu-üleste meistrivõistluste võistluskavas on järgmised laskeharjutused.

9.1.1. MEISTRIKLASS 9.1.1.1. HARJUTUS NR 1 10 + 10 + 10 + 10 lasku sõjapüssist (R-20, AG 3, GALIL AR, AK-4, M-14) Distants: 200 m Märkleht: 300 m ISSF-i märkleht (elektroonika) Riietus: välivorm Asend: lamades Lasud: 10 proovilasku ja neli (4) 10-lasulist seeriat Aeg: ettevalmistus koos proovilaskudega 15 min, 10 lasku 5 min, 10 lasku 3 min, 10 lasku 1 min ja 10 lasku 1 min Võistluskategooria: ÜLD 9.1.1.2. HARJUTUS NR 2 3 x 20 lasku 300 m sõjapüssist (R-20, AG 3, GALIL AR, AK-4, M-14, SKY) Distants: 300 m Märkleht: 300 m ISSF-i märkleht (elektroonika) Riietus: välivorm Asend: lamades, põlvelt, püsti Lasud: 10 proovilasku ja kuus (6) 10-lasulist seeriat Aeg: ettevalmistus koos proovilaskudega 15 min, lamades 10 lasku 8 min, lamades 10 lasku 8 min, põlvelt 10 lasku 10 min, põlvelt 10 lasku 10 min, püsti 10 lasku 12 min, püsti 10 lasku 12 min Võistluskategooria: ÜLD 9.1.1.3. HARJUTUS NR 3 30 + 30 lasku sõjapüstolist 9,0 mm (vaba) Distants: 25 m Märkleht: ISSF-i „sportpüstoli ringmärk“ Riietus: välivorm Asend: püsti, lubatud kahe käega Lasud: 5 proovilasku ja kuus (6) + kuus (6) 5-lasulist seeriat Aeg: iga 6 x 5-lasuline seeria 5 min, 6 x 5-lasuline seeria 1 min Võistluskategooria: ÜLD 9.1.1.4. HARJUTUS NR 4 30 + 30 lasku sportpüstolist .22 Distants: 25 m Märkleht: ISSF-i „sportpüstoli ringmärk“ (elektroonika), „ilmuv märk“

Riietus: sportlik, vastavalt ISSF-i määrustele Asend: püsti, ühe käega Lasud: 5 proovilasku ja kuus (6) 5-lasulist seeriat ringmärki, 5 proovi ja kuus 5-lasulist seeriat ilmuvasse märki Aeg: iga ringmärgi 5-lasuline seeria 5 min, ilmuva märgi 5-lasuline seeria 3 sekundit lasuks 7-sekundilise vahega Võistluskategooria: ÜLD, neiud, noormehed 9.1.1.5. HARJUTUS NR 5 3 x 20 lasku sportpüssist .22 Distants: 50 m Märkleht: ISSF-i 50 m püssileht (elektroonika) Riietus: sportlik, vastavalt ISSF-i määrustele Asend: põlvelt, lamades, püsti Lasud: 15 min proovilaske põlvelt, 20 lasku põlvelt, 20 lasku lamades, 20 lasku püsti, pärast põlvelt ja lamades tehtud võistluslaske vahetult enne järgmist laskeasendit üldaja sees piiramata arv proovilaske Aeg: pabermärklehte 2 tundi, elektroonilisse märki 1t 45 min Võistluskategooria: ÜLD, neiud, noormehed 9.1.1.6. HARJUTUS NR 6 40 lasku õhupüstolist Distants: 10 m Märkleht: ISSF-i õhupüstoli märkleht (elektroonika) Riietus: vastavalt sportlaskmise võistlusmäärustele või sportlik riietus Asend: püsti Lasud: 15 min proovilaske ning 40 võistluslasku Aeg: pabermärklehte 60 min, elektroonilisse märki 50 min Võistluskategooria: ÜLD, neiud, noormehed 9.1.1.7. HARJUTUS NR 7 40 lasku õhupüssist (dioptersihikuga, kuulienergiaga 7,5 J) Distants: 10 m Märkleht: ISSF-i õhupüssi märkleht (elektroonika) Riietus: vastavalt sportlaskmise võistlusmäärustele või sportlik riietus Asend: püsti Lasud: 15 min proovilaske, 40 võistluslasku Aeg: pabermärklehte 60 min, elektroonilisse märki 50 min Võistluskategooria: ÜLD, neiud, noormehed 9.1.2. LASKUR- JA KÜTIKLASSI HARJUTUSED 9.1.2.1. HARJUTUS NR 1 3 x 10 lasku sõjapüssist (R-20, AG 3, GALIL AR, AK-4, M-14) Distants: 100 m Märkleht: 100 m roheline rinnakuju (elektroonika) Riietus: välivorm Asendid: lamades, põlvelt, püsti Lasud: 10 proovilasku ja kolm (3) 10-lasulist seeriat Aeg: ettevalmistus koos proovilaskudega 15 min, 10 lasku lamades 8 min, 10 lasku põlvelt 10 min, 10 lasku püsti 12 min Võistluskategooria: mehed ja naised 9.1.2.2. HARJUTUS NR 2 30 lasku lamades 300 m sõjapüssist (R-20, AG 3, GALIL AR, AK-4, M-14, SKY) Distants: 300 m Märkleht: 300 m ISSF-i märkleht (elektroonika) 2021

13

KAITSELIIDU LASKUR Riietus: välivorm Asend: lamades Lasud: 10 proovilasku ja kolm (3) 10-lasulist seeriat Aeg: ettevalmistus koos proovilaskudega 15 min, 35 min võistluslaske Võistluskategooria: mehed ja naised 9.1.2.3. HARJUTUS NR 3 30 lasku sõjapüstolist 9,0 mm (vaba) Distants: 25 m Märkleht: ISSF-i „sportpüstoli ringmärk“ Riietus: välivorm Asend: püsti, lubatud kahe käega Lasud: 5 proovilasku ja kuus (6) 5-lasulist seeriat Aeg: iga 5-lasuline seeria 5 min Võistluskategooria: mehed ja naised 9.1.2.4. HARJUTUS NR 4 30 lasku sportpüstolist .22 Distants: 25 m Märkleht: ISSF-i „sportpüstoli ringmärk“ (elektroonika) Riietus: sportlik, vastavalt ISSF-i määrustele Asend: püsti, ühe käega Lasud: 5 proovilasku ja kuus (6) 5-lasulist seeriat Aeg: iga 5-lasuline seeria 5 min Võistluskategooria: mehed, naised, neiud, noormehed 9.1.2.5. HARJUTUS NR 5 (AINULT LASKURKLASS) 30 lasku lamades sportpüssist .22 Distants: 50 m Märkleht: ISSF-i 50 m püssileht (elektroonika) Riietus: sportlik, vastavalt ISSF-i määrustele Asend: lamades Lasud: 10 min proovilaske, 30 võistluslasku Aeg: 30 min Võistluskategooria: mehed, naised, neiud, noormehed, poisid, tüdrukud 9.1.2.6. HARJUTUS NR 6 (AINULT KÜTIKLASS) 3 x 10 lasku lamades sportpüssist .22 Distants: 50 m Märkleht: ISSF-i 50 m püssileht (elektroonika) Riietus: sportlik, vastavalt ISSF-i määrustele Asend: põlvelt, lamades, püsti Lasud: 15 min proovilaske põlvelt, 10 lasku põlvelt, 10 lasku lamades, 10 lasku püsti, pärast põlvelt ja lamades tehtud võistluslaske vahetult enne järgmist laskeasendit üldaja sees piiramata arv proovilaske Aeg: 60 min Võistluskategooria: mehed, naised, neiud, noormehed 9.1.2.7. HARJUTUS NR 7 40 lasku õhupüstolist Distants: 10 m Märkleht: ISSF-i õhupüstoli märkleht (elektroonika) Riietus: vastavalt sportlaskmise võistlusmäärustele või sportlik riietus Asend: püsti Lasud: 15 min proovilaske, 40 võistluslasku Aeg: pabermärklehte 60 min, elektroonilisse märki 50 min Võistluskategooria: mehed, naised, neiud, noormehed, poisid, tüdrukud

14

2021

9.1.2.8. HARJUTUS NR 8 40 lasku õhupüssist (dioptersihikuga, kuulienergiaga 7,5 J) Distants: 10 m Märkleht: ISSF-i õhupüstoli märkleht (elektroonika) Riietus: vastavalt sportlaskmise võistlusmäärustele või sportlik riietus Asend: püsti Lasud: 15 min proovilaske, 40 võistluslasku Aeg: pabermärklehte 60 min, elektroonilisse märki 50 min Võistluskategooria: mehed, naised, neiud, noormehed, poisid, tüdrukud 9.1.2.9. HARJUTUS NR 9 20 lasku liikuv märk sõjapüssist (R-20, AG 3, GALIL AR, AK4, M-14 ilma optikata) Distants: 50 m Märkleht: nr 4 „rinnakuju ringidega“ (jooksva metssea aeglane jooks) Riietus: välivorm Asend: püsti Lasud: 4 proovilasku ja 20 võistluslasku Aeg: Võistluskategooria: mehed, naised 9.1.3. SEGAVÕISTKONNA HARJUTUSED 9.1.3.1. HARJUTUS NR 1 Sõjapüssi segavõistkond JKP (JÄRELKASVUPROGRAMM) 3 x 20 lasku 300 m sõjapüssist (9.1.1.2 meistriklass) + 10 lasku lamades 100 m sõjapüssist Distants: 100 m Märkleht: 100 m roheline rinnakuju (elektroonika) Riietus: välivorm Asendid: lamades, põlvelt, püsti Lasud: 10 min proovilaske, 10 võistluslasku Aeg: 10 min Võistkonnas: 1 noor (noormees või neiu vanuses 16–18 eluaastat k.a) ja 1 meistriklassi laskur Meistriklassi laskuri põhiharjutuse 3 x 20 lasku 300 m sõjapüssi tulemus liidetakse noore 10 lasku lamades 100 m tulemusega, mis annab paremusjärjestuse JKP segavõistkondade sõjapüssis arvestuses.

Meistriklassi laskur on noore esindaja nii ettevalmistusel kui ka tulejoonel. Noor laseb meistriklassi laskuri relvaga.

9.1.3.2. HARJUTUS NR 2 3 x 10 lasku sõjapüssist SEGAPAAR Võistkonnas: laskur- ja kütiklassi võistkonna mees ja naine.

Segapaar registreeritakse võistluse ülesandmise lehel.

Põhiharjutuse võistlustulemused liidetakse, tulemus annab paremusjärjestuse segapaaride sõjapüssi arvestuses.

9.1.3.3. HARJUTUS NR 3 Sõjapüstoli segavõistkond JKP (JÄRELKASVUPROGRAMM) 20 lasku sõjapüstolist 9,0 mm (vaba) Distants: 25 m Märkleht: ISSF-i „sportpüstoli ringmärk“ Riietus: välivorm Asend: püsti, lubatud kahe käega

KAITSELIIDU LASKUR Lasud: 5 proovilasku 10 min ja neli (4) 5-lasulist seeriat Aeg: 30 min Võistkonnas: 1 noor (noormees või neiu vanuses 16–18 eluaastat k.a) ja 1 meistriklassi laskur Meistriklassi laskuri põhiharjutuse 30 + 30 lasku 25 m sõjapüstolist tulemus liidetakse noore 20 lasku 25 m sõjapüstolist tulemusega, mis annab paremusjärjestuse JKP segavõistkondade sõjapüstoli arvestuses.

Meistriklassi laskur on noore esindaja nii ettevalmistusel kui ka tulejoonel. Noor laseb meistriklassi laskuri relvaga.

9.1.3.4. HARJUTUS NR 4 30 lasku sõjapüstolist SEGAPAAR Võistkonnas: laskur- ja kütiklassis võistkonna mees ja naine.

Segapaar registreeritakse võistluse ülesandmise lehel.

Põhiharjutuse võistlustulemused liidetakse, mille tulemus annab paremusjärjestuse segapaaride arvestuses sõjapüstolis.

9.1.4. SNAIPRI- JA VABAHARJUTUSED 9.1.4.1. HARJUTUS NR 1 5 + 5 + 5 + 5 lasku snaiperpüssist kuni .338 optikaga Distants: 500 m, 700 m, 850 m, 1000 m Märkleht: 02 täiskuju Riietus: välivorm Asend: lamades Lasud: 4 x 5 võistluslasku Aeg: 5 + 5 + 5 + 5 min Võistluskategooria: mehed, naised Võistkonnas: reguleeritakse eraldi võistlusjuhendiga 9.1.4.2. HARJUTUS NR 2 3 x 10 lasku isiklikust relvast (.222; .223; .306; .308), optika on lubatud Distants: 200 m, 300 m, 500 m Märkleht: 02 täiskuju Riietus: välivorm Asend: lamades Lasud: 3 x 10 võistluslasku Aeg: 10 + 10 + 10 min Võistluskategooria: mehed, naised Võistkonnas: reguleeritakse eraldi võistlusjuhendiga 9.1.5. Kaitseliidu karikavõistluste võistlusprogrammis on valik meistri-, küti- ja laskurklassi harjutustest, kuid mitte rohkem kui neli (4) harjutust võistlusklassi kohta ja neli (4) segavõistkondade harjutust.

9.1.6. Maakaitseringkonna meistrivõistluste võistlusprogrammis on vähemalt üks (1) harjutus sõjapüssist (9.1.2.1, 9.1.2.2) ja üks harjutus sõjapüstolist (9.1.2.3).

9.1.7. Kaitseliidu struktuuriüksuste meistrivõistluste võistlusprogrammis on vastavalt võimalustele vähemalt üks (1) harjutus sõjapüssist (9.1.2.1, 9.1.2.2), üks harjutus sõjapüstolist (9.1.2.3.), üks harjutus sportrelvadest (9.1.2.4, 9.1.2.5, 9.1.2.6) ja üks harjutus õhkrelvadest (9.1.2.7, 9.1.2.8).

9.1.8. Kaitseliidu struktuuriüksuste karikavõistlustel roteeritakse ja/või korratakse võimalusel punktis 9.1.7 loetletud laskeharjutusi.

9.1.9. Kaitseliidu struktuuriüksuste mälestus-, auhinna- ja katsevõistluste võistlusprogrammi liidetakse laskeharjutusi vastavalt väljakujunenud traditsioonidele, populaarsusele ja katsevõistluste vajadustele, samuti laskur- ja kütiklassi normide harjutusi.

10. LASKEVÕISTLUSTE JUHTIMINE JA KOHTUNIKUD 10.1. Laskevõistlused on võistluskalendris jagatud kategooriatesse.

10.1.1. A-kategooria – Kaitseliidu meistri- ja karikavõistlused, Kaitseliidu struktuuriüksuste avatud laskevõistlused, kus osaleb rohkem kui üheksa (9) Kaitseliidu struktuuriüksust või rahvuslikku ja rahvusvahelist üksust võistkonnaga; 10.1.2. B-kategooria – Kaitseliidu maakaitseringkonna meistrivõistlused, Kaitseliidu struktuuriüksuste meistri- ja karikavõistlused, Kaitseliidu struktuuriüksuste avatud võistlused (sh mälestusvõistlused, millele on registreerunud vähemalt kolm (3) KL struktuuriüksust võistkonnaga).

10.1.3. C-kategooria – Kaitseliidu struktuuriüksuste katse(kontroll-)võistlused (laskur- ja kütiklassi normide täitmine, struktuuriüksuste esindusvõistkondade välja selgitamine).

10.2. Kaitseliidu laskevõistlustel on nõudeks Eestis kvalifitseeritud laskekohtunike osalemine tulejoone-, märkide joone- ja klassifikatsiooni kohtuniku töös: A-kategooria võistlusel – vähemalt 3 (kolm) kvalifitseeritud kohtunikku; B-kategooria võistluse – kuni 2 (kaks) kvalifitseeritud kohtunikku ja C-kategooria võistlus – vähemalt 1 (üks) kvalifitseeritud kohtunik.

10.3. Kaitseliidu laskevõistluste juhtimiseks määratakse võistlusjuhendiga peakohtunik ja vähemalt kolmeliikmeline võistluste žürii. Võistluste žüriid juhib laskevõistluste peakohtunik, kes peab omama ELL-i tunnustatud laskekohtuniku litsentsi.

10.4. Peakohtunik ei pea viibima vahetult laskevõistlusel (arvestades hetkeolukorda, kus ELL-i kvalifitseeritud laskekohtunikke ei ole piisavalt), kuid peab olema teistele žüriiliikmetele kättesaadav telefoni teel või valmis osalema videokõnes.

Kvalifitseeritud laskekohtunike puudumisel või hõivatusel saab planeeritud laskevõistluse peakohtuniku „värvata“, saates päringu meiliaadressile laskekohtunikud@kaitseliit.ee või kaupo. kiis@gmail.com.

10.5. Laskmise läbiviija, tulejoone kohtunik peab olema Kaitseliidu või kaitseväe poolt tunnustatud laskmiste läbiviimise õigustega (LLÕ) või Eesti Laskurliidu kohtuniku litsentsiga ja ta on üheks žürii liikmeks.

10.6. Lasketulemuste arvestamise komisjon (TAK) peab koosnema kolmest liikmest ja säilitama oma koosseisu kogu võistluse lõpuni või laskeharjutuse lõpuni, kui erinevatel harjutustel on erinevad tulemuste arvestamise komisjonid.

10.7. TAK on vastutav märklehtede ettevalmistamise, nendesse laskmise õige fikseerimise ning tulemuste määramise õigsuse eest.

10.8. Vaieldavates küsimustes kujundavad laskevõistluse žürii ja TAK oma otsused enamushääletuse põhimõttel.

2021

15

KAITSELIIDU LASKUR 10.9. Individuaaltulemuste paremusjärjestuse määramisel võrdsete tulemuste korral on parem see laskur, kellel on parem viimane, eelviimane jne 10-lasuline seeria, ning nende võrdsuse korral laskur, kellel on rohkem suuremaid tabamusi („10“, „9“, „8“ jne). ISSF-i harjutuste korral võrreldakse vastavalt ISSF-i määrustele (lamades ja õhupüssi harjutustes loetakse tulemused kümnendiku täpsusega ja võrdsete tulemuste korral võrreldakse esmalt sisekümnete arvu).

10.10. Juhendis määratlemata küsimused lahendab žürii kohapeal.

10.11. Laskevõistluse protokolli kinnitab võistluse peakohtunik.

11. LASKEVÕISTLUSTE JUHENDID 11.1. Laskevõistluse juhendi koostab korraldaja.

11.2. Korraldaja leiab ja määrab laskevõistluste peakohtuniku.

11.3. Laskevõistluse juhend koosneb järgmistest väljadest: 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 10) 11) 12) 13) 14) 15) 16)

laskevõistluse nimi; laskevõistluse eesmärgid; laskevõistluse korraldaja; laskevõistluse toimumise aeg; laskevõistluse toimumise koht; laskevõistluse peakohtuniku nimi (juhul, kui ei määrata käskkirjaga); laskevõistluse žürii koosseis (nimeliselt või koosseisu koostamise põhimõte); laskevõistlusele registreerimine; laskevõistluse ajakava; laskevõistluse programm (laskeharjutused ja kirjeldused); võistlustingimused; võistlusmäärused (relvad ja abivahendid, laskeasendid jm); protestide esitamise kord; autasustamine; koordineerivad juhised; korraldaja kontakt.

11.4. Korraldaja kooskõlastab võistlusjuhendi peakohtunikuga.

11.5. Korraldaja edastab võistlusjuhendi Kaitseliidu spordipealikule vastavalt käesolevas juhendis punktides 1.2 ja 3.1 sätestatud eesmärgil ja korras.

11.6. Kaitseliidu ülem ja/või Kaitseliidu struktuuriüksuse ülem kinnitab käskkirjaga võistlusjuhendi ja selle lisad.

12. LASKEVÕISTLUSTE TULEMUSTE PROTOKOLL 12.1. Laskevõistluste tulemuste protokolli näidis on käesoleva juhendi LISAS 1.

12.2. Korraldaja edastab võistluse peakohtuniku poolt kinnitatud tulemuste protokolli struktuuriüksuse ülemale ja Kaitseliidu spordipealikule või Kaitseliidu laskurpealikule (määramisel).

12.3. Arendamisel on Kaitseliidu keskne avalik veebilink, kuhu veebilingi valmimisel laetakse üles kõik Kaitseliidu laskevõistluste tulemuste protokollid.

13. LASKEVÕISTLUSE TEHNILISED NÕUDED 13.1. Relvad ja abivahendid.

16

2021

13.1.1. Sõjapüssi harjutustes kasutatakse Kaitseliidu tabelrelvastuses olevaid automaatrelvi ja poolautomaatvintpüsse. Tehasekonstruktsiooni muutmine on keelatud.

Võib kasutada põsetoe kõrgenduseks selleks ettenähtud kabasukka.

13.1.2. Sõjapüstoli harjutustes võib kasutada Kaitseliidu tabelrelvastuses olevaid püstoleid ja isiklikke püstoleid kaliibriga 9,0 mm. Püstolite tehasekonstruktsiooni muuta ei tohi, sportkäepidemeid kasutada ei tohi.

13.1.3. Sportpüssi harjutustes kasutatakse väikekaliibrilist sportpüssi 5,6 mm kaliibriga mistahes marki püssist pika padruniga (.22 long rifle).

13.1.4. Sportpüstoli harjutustes kasutatakse mitmelasulist sportpüstolit ja standardpüstolit, milles kasutatakse 5,6 mm pikka padrunit (.22 long rifle). Kirbu kaugus sihikust ei tohi ületada 220 mm. Püstoli kaal koos kõigi lisanditega ja ilma padruniteta ei tohi ületada 1400 grammi. Vintraua pikkus kuni 153 mm. Ükski käepideme osa ega lisand ei tohi ümbritseda kätt.

13.1.5. Õhkrelvade harjutustes kasutatakse ISSF-i võistlusmäärustele vastavaid 4,5 mm kaliibriga õhkrelvi.

13.1.6. Laskuri riietus vastab Kaitseliidu vormi nõuetele või Eesti Laskurliidu võistlusmäärusele. Igasugune erivarustus ja vahendid või riided, mis aitavad jäigastada või osaliseltki piiravad jalgade, keha või käsivarre liikuvust, on keelatud, v.a 5,6 mm sportpüssist ja 4,5 mm õhupüssist laskmisel.

13.1.7. Laskur on kohustatud kasutama kuulmist kaitsvaid abivahendeid (kõrvatropid, kõrvaklapid), v.a õhkrelvade harjutustes, kus see on vabatahtlik.

13.1.8. Sõjarelvadest (sõjapüss ja -püstol) laskmisel on laskur kohustatud kasutama kaitseprille.

13.1.9. Laskur võib kasutada relvast lahus olevat vaatetoru – pikksilma või binoklit.

13.1.10. Raadiosidevahendeid võib kasutada sõjarelvadest laskmisel, kuid nende helitugevus ei tohi segada teisi laskureid tulejoonel.

13.1.11. Laskur võib laskekohal kasutada alusriiet või alusmatti.

13.1.12. Laskur võib põlvelt asendis kasutada pehmest ja painduvast materjalist silindrikujulist põlvekotti.

13.1.13. Laskur võib kasutada prille. Optiliste seadmete ja läätsede kinnitamine sõjarelvale on keelatud. Spordipüssidel, kui ei kasutata prille, võib kasutada ühte läätse, kinnitatuna sihikuseadmele.

13.2. Laskeasendid.

13.2.1. Lamadesasendist laskmisel lamab laskur kõhuli laskekohal, näoga märklehe poole. Relva hoitakse parema käega püstolkäepidemest, vasaku käega laesäärest või salvest, relva kaba toetub vastu paremat õlga. Käte küünarvarred (küünarnukist randmeni), riietus ja relv (ka padrunisalv) peavad olema selgelt eraldatud laskekoha pinnast ning kõikidest kõrvalistest esemetest.

Padrunisalv ei tohi maha toetuda. Rihma kasutades ei tohi rihm olla ümber relvakaba ega relvakoja. Käed ei tohi omavahel kokku puutuda; 13.2.2. Püstiasendist laskmisel seisab laskur laskekohal ilma kõrvalise eseme lisatoeta. Relva hoitakse parema käega püstolkäepidemest, vasakuga laesäärest või salvest, relva kaba toetub vastu paremat õlga. Vasak käsivars või küünarnukk võib toetuda rinnale või puusale. Relva rihma kasutamine on keelatud;

KAITSELIIDU LASKUR 13.2.3. Põlvelt laskmisel istub laskur parema jala kannal, põlv toetub maha. Hüppeliigese all võib kasutada põlvekotti.

Kui laskur ei kasuta põlvekotti, võib parema jala laba olla pööratud mistahes nurga all. Relva hoitakse vasaku käega laesäärest, parema käega püstolkäepidemest ja kaba toetub vastu paremat õlga. Vasak küünarnukk toetub põlvele. Relva rihma võib kasutada.

13.2.4. Vasakukäelistel on relva hoidmise asendid vastupidised paremakäelistele.

13.2.5. Laskmisel püstolist peab laskur seisma vabalt tulejoone taga ilma kõrvaliste esemete lisatoeta. Sportrelva peab hoidma ühe käega ja laske sooritama sama käega, sõjapüstolist laskmise korral võib teise käega moodustada lisatoe laskekäele. Püstolit hoidva käe ranne peab olema täiesti vaba, ei tohi rannet kinni siduda, kanda randmerihma vms, mis võib anda lisatuge.

14. LASKEVÕISTLUSTEST OSAVÕTJA KOHUSTUSED 14.1. Laskevõistlustel peavad osavõtjad käituma korrektselt ja viisakalt, järgima võistluspaiga (spordihoone või koha, kus võistlusi peetakse) sisekorda ning käima heaperemehelikult ümber lasketiiru vara ja vahenditega. Lasketiirus on keelatud tarbida alkoholi ja tubakatooteid ning võtta võistlustest osa ilmsete joobetunnustega. Võistlejad peavad täitma Eesti Antidopingu Keskuse regulatsiooni reegleid.

14.2. Laskevõistlustel olles vastutab iga võistleja oma terviseseisundi eest ise ja peab kasutama laskmiseks vajalikke kaitsevahendeid, mis on kehtestatud eraldi võistlusjuhenditega (nt kuulmiskaitsevahendid, kaitseprille jne).

14.3. Laskevõistlustest osavõtja järgib ausa mängu põhimõtteid.

14.3.1. Ta aktsepteerib kohtuniku otsust vaieldamatult, välja arvatud juhtudel, kus kohtuniku otsusele võib järgneda reeglitekohane apellatsioonikaebus.

14.3.2. Ta mängib võidule kui võistlusspordis kõige tähtsamale, keeldudes sealjuures kategooriliselt rakendamast lubamatuid vahendeid võidu saavutamiseks.

14.3.3. Aus mäng on käitumisviis, mis põhineb enesest lugupidamisel ja hõlmab: 1) ausust, otsekohesust ning kindlat ja väärikat hoiakut, kui teised ei mängi ausalt; 2) lugupidamist võistluskaaslastest; 3) vastasest lugupidamist nii võidu kui kaotuse korral; 4) lugupidamist kohtuniku vastu.

14.3.4. Ausa mängu põhimõte tähendab suuremeelset ellusuhtumist, mis on soojade ja püsivate inimsuhete aluseks.

14.3.5. Aus mäng ei ole ainult võistleja õigus ja kohustus, see on ka esindajate, instruktorite, treenerite, ametiisikute ja teiste spordiga seotud isikute panus laskesporti.

14.4. Nimetatud reeglite rikkumise korral on võistluste korraldajal/kohtunikel õigus võistleja või võistkond võistlustelt eemaldada (diskvalifitseerida).

15. PROTESTIDE ESITAMISE KORD 15.1. Kui võistleja leiab, et tema huvid on kohtuniku käitumise või otsuse tõttu tõsiselt kahjustatud, on tal õigus esitada protest. Võistkonna esindaja poolt allkirjastatud protest tuleb esitada võistluste peakohtunikule või korraldajale koheselt pärast harjutuse sooritamist (hiljemalt 15 minuti jooksul laskeharjutuse lõppemisest arvates); kui protest puudutab

tulemust või võistluse korraldust, siis koheselt pärast viimase laskeharjutuse lõppu. Kui protest puudutab teiste võistlejate ebasportlikku käitumist ja/või nende ebaõigeid võtteid lasketulemuste kallutamiseks, siis koheselt.

15.2. Protesti näidisvorm on saadaval veebilehel https://www. kaitseliit.ee/et/sport/vormid.

15.3. Esitatud protestis peab sisalduma vähemalt: 1) 2) 3) 4) 5) 6)

võistluse nimi; kuupäev; protesti esitamise kellaaeg; protesti sisu; protesti esitaja nimi ja allkiri; protesti vastuvõtja nimi ja allkiri.

15.4. Protesti lahendab laskevõistluste žürii mõistliku aja jooksul enne võistlusprotokolli kinnitamist, laskevõistluse lõputseremooniat.

16. KARISTUSED EBAKORREKTSE KÄITUMISE KORRAL 16.1. Võistlejat, kes eksib sportliku käitumise reeglite vastu, või, veelgi hullem, näitab üles mitteaustust (nt tahtlik või tahtmatu ohutustehnika reeglite eiramine, mis seab ohtu teiste inimeste elu ja tervise, kooskõlastamata mitteilmumine autasustamisele, alkoholijoobes olek) või vägivaldsust korraldajate, kohtunike, teiste mängijate või pealtvaatajate suhtes, karistatakse sõltuvalt rikkumise suurusest ühe või mitme karistusega alljärgnevast loetelust.

16.1.1. Võistlustelt eemaldamine – karistuse määrab võistluse žürii, kelle otsus on lõplik.

16.1.2. Võistluskeeld – ettepaneku teeb võistluse žürii, otsustab KL struktuuriüksuse ülem.

16.1.3. Auhindade välja andmata jätmine – karistuse määrab võistluse žürii ja seda kajastatakse võistluse protokollis, auhinnad kuuluvad tagastamisele korraldajale ja antakse üle järgmisele.

16.2. Karistus, mis on rakendatud võistkonna ühe võistleja suhtes, võib laieneda ka tema võistkonna liikmetele.

16.3. Kõik määratud karistused tuleb peakohtuniku poolt fikseerida võistluse protokollis ning protokoll edastada Kaitseliidu struktuuriüksuse ülemale ja Kaitseliidu spordi- ja/või laskurpealikule juhendis määratud tähtaja jooksul.

16.4. Võistluse peakohtunikul, pärast konsulteerimist žüriiga, on õigus võistlused peatada halva ilma, pealtvaataja(te) käitumise või muude võistluse läbiviimist oluliselt häirivate asjaolude tõttu.

17. KAITSELIIDU REKORDID LASKMISES JA NENDE REGISTREERIMISE KORD 17.1. Kaitseliidu rekordid laskmises ja nende registreerimise kord kehtestatakse eraldi dokumendina.

17.2. Kaitseliidu rekordid laskmises on leitavad veebilehel https://www.kaitseliit.ee/et/sport.

Koostas: Margus Purlau Kaitseliidu spordipealik KLPS G7 2021

17

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIDU LASKURJA KÜTIKLASSI NORMID ON KEHTINUD ÜLE VIIETEISTKÜMNE AASTA Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi kinnitas 4. jaanuaril 2021 oma käskkirjaga K-0-13/21/68U Kaitseliidu laskur- ja kütiklassi normide täitmise juhendi.

Tekst: MARGUS PURLAU, Kaitseliidu spordipealik

K

innitatud juhend täiendab vana juhendit uute laskeharjutustega, sh on sisse toodud õhkrelvadega harjutused, Kaitseliidu laskevõistluste programmiga ühtlustatud laskeharjutused, klassinormide taotlemine vastavalt laskeoskustasemele ja loomulikult uusi klassinorme. Välja jäid klassinormide täitmise ajalised piirangud ning rida harjutusi, mida enam ei harjutata seoses relvade unikaalsusega vms põhjustel.

Esikütt Kaitseliidus on nagu suurmeister Eesti Laskurliidus.

Tundus ebaõiglane, et võrreldes sõjaeelsete klassinormide, eriti esiküti normidega olid 21. sajandil nõutavad soorituslikud normid pehmelt öeldes veidi madalad. Samuti tuleb nüüd enne omistamise taotlemist täita esiküti normi kaks korda kaheteistkümne kuu jooksul.

Kokkuvõttes oli kõnealuse juhendi muutmise kõige peamiseks eesmärgiks Kaitseliidu noor-, tegev- ja toetajaliikmete laiem

KAITSELIIDU KLASSINORMID (kehtestatud KL ülema kk 4.01.2021 nr K-0-13/21/68U) Nõuded

Proovilasud

Sõjapüss AR20, M14, M16, Galil, AK4, SKY, AG3

Harjutus

10 lasku

10 + 10 + 10 lasku

30 lasku

Distants

100 m

100 m

300 m

Märkleht

Roheline rinnakuju ringidega

Roheline rinnakuju ringidega

300 m (ISSF) EL

Asend

LA

Arv

5

Aeg (min)

8

LA

LA

PÕ

PÜ

5

LA

LA

PÕ

10

8

Arv Võistluslasud

LA

15

10

10

10

10

30

8

8

10

12

30

Seeriad Aeg (min) KLASS

LASKURKLASSIDE NORMID

KÜTIKLASSIDE NORMID

18

2021

II

75

190

145

I

82

205

165

Esilaskur

90

225

185

II

Ei kehtestata

245

205

260

225

275

240

I ESIKÜTT

PÜ

KAITSELIIDU LASKUR Kütiklassi diplomi näidis

Laskurklassi diplomi näidis

Tikitud laskur- ja kütiklassimärkide välivormil kandmise kord Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise sätestab: Teenistusmärki (käesoleval juhul laskur- või kütiklassimärki) kantakse välivormi jakil nimesildi all keskel. Haridusmärgi olemasolul kantakse laskur- või kütiklassi märki haridusmärgi all.

kaasamine nii klassinormide täitmisesse kui ka Kaitseliidus korraldavatele laskevõistlustele. Valminud on ka esimene partii välivormile kinnitatavaid tikitud klassinormimärke, mis on tunnustuseks igale kandjale.

Soovin teile edu, kindlat tahet ja kätt uute harjutuste ning klassinormide täitmisel! Suur tänu Mart Puusepale, Jaan Heinroosile ja Hannes Reinomägile laskur- ja kütiklasside taas elluäratamise ja normide täitmise auasjaks muutmise eest.

LA

Sõjapüstol (vaba, 9 mm)

Sportpüstol .22

Sportpüss .22

Õhupüss

Õhupüstol

2x10 lasku*

30 lasku

30 lasku

30 lasku

40 lasku

40 lasku

200 m

25 m

25 m

50 m

10 m

10 m

300 m (ISSF)

Ringmärk (ISSF)

Ringmärk (ISSF)

50 m püssileht (ISSF) EL

Õhupüss (ISSF)

Õhupüstol (ISSF)

LA

PÜ

PÜ

P

P

LA

LA

5

PÜ

PÜ

5

5

5

PÜ

P

5 10

PÜ 10

10

1

LA

P 15

30

30

6x5 lasku

6x5 lasku

30

60

15

15

30

40

40

30

60

60

100

150

200

220/230,4

240/251,4

240

110

175

220

235/246,1

260/272,3

260

125

200

230

245/256,6

280/293,3

280

135

225

240

255/267,1

320/335,2

300

145

240

250

270/282,8

340/356,2

320

160

260

265

280/293,3

355/371,9

350 2021

19

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIDU LASKUR- JA KÜTINORMIDE TÄITMISE JUHEND 1. EESMÄRK Kaasata, stimuleerida ja tunnustada kõiki tänaseid ja tulevasi Kaitseliidu liikmeid laskeoskuse arendamisel ja hoidmisel.

2. KAITSELIIDU LASKUR- JA KÜTIKLASSID Laskurklassid: - II klass, - I klass, - esilaskur.

Kütiklassid: - II klass, - I klass, - esikütt.

3. ÜLDPÕHIMÕTTED 3.1. Klassinormid kehtestatakse Kaitseliidu poolt tunnustatud ning viljeldavatel laskealadel ja harjutustes, mis on kooskõlas Kaitseliidu laskeväljaõppe eesmärkide ja laskevõistluste üldjuhendiga.

3.2. Klassinormid on tuletatud põhimõttel: laskur (II, I, esi-) tabab distantsil 10 m kuni 300 m märklehe südamikku kuni kolme lasuga, kütt (II ja I) kuni kahe lasuga ja esikütt esimese lasuga.

3.3. Kaitseliidu laskur- ja kütiklasside normide täitmist korraldavad Kaitseliidu peastaap, Kaitseliidu malevad, küberkaitseüksus ja Kaitseliidu kool. Kaitseliidu malevad annavad korraldustoetust Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste poolt korraldavatele laskevõistlustele, kus on võimalik täita laskur- ja kütiklassi norme.

3.4. Kaitseliidu laskur- ja kütiklasside norme saab täita nii Kaitseliidu kui ka teiste jõustruktuuride (kaitsejõudude, piirivalve, politsei) ja Eesti Laskurliidu piirkondlikel, üleriigilistel ning rahvusvahelistel võistlustel, kus on kavas normi täitmiseks ettenähtud harjutused ja mis vastavad Kaitseliidus kehtivatele võistlus- ja tehnilistele määrustele.

3.5. Klassinormid kehtivad põhiharjutustes ilma finaale arvestamata.

3.6. Normatiivi kinnitamise aluseks nõutud tasemega võistlusel on Eestis kvalifitseeritud kategooriaga kohtunike osalemine tulejoone-, märkide joone ja klassifikatsioonikohtuniku töös järgmiselt: A-kategooria võistlus – vähemalt 3 (kolm) kvalifitseeritud kohtunikku, B-kategooria võistlus – kuni 2 (kaks) kvalifitseeritud kohtunikku ja C-kategooria võistlus – vähemalt 1 (üks) kvalifitseeritud kohtunik.

3.7. Klassinormid (käesoleva juhendi lisa 1) hakkavad kehtima 01.01.2021, välja arvatud 30 lasku lamades sõjapüssist 300 m harjutuses, mis hakkab kehtima tagasiulatuvalt 01.06.2019, ja 2 x 10 lasku (CISM) lamades 200 m harjutuses, mis hakkab keh-

20

2021

tima 01.01.2017 seoses Kaitseliidu laskevõistluste üldjuhendi rakendamisega.

4. KLASSINORMIDE TÄITMISE KORD 4.1. Laskur- ja kütiklassi norme täidetakse järgmiste käesoleva juhendiga määratud harjutuste alusel.

4.1.1. 10 lasku lamades 100 m sõjapüssist.

4.1.2. 3 x 10 lasku standard 100 m sõjapüssist.

4.1.3. 30 lasku lamades 300 m sõjapüssist.

4.1.4. 2 x 10 lasku (CISM) lamades 200 m sõjapüssist.

4.1.5. 30 lasku 25 m sõjapüstolist (9 mm).

4.1.6. 30 lasku 25 m sportpüstolist (.22 cal).

4.1.7. 30 lasku lamades 50 m sportpüssist (.22 cal).

4.1.8. 40 lasku 10 m õhupüssist (cal 4,5 mm).

4.1.9. 40 lasku 10 m õhupüstolist (cal 4,5 mm).

4.2. Laskur- ja kütiklassi normide täitmist alustatakse vastavalt klassinormi taotleja laskeoskuse tasemest.

4.2.1. Kõrgemast täidetud tulemusega klassinormist iga järgneva klassinormi täitmist on laskuril õigus taotleda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kehtiva klassinormi täitmisest. Juhul, kui taotlejal on järgneva (kõrgema) klassinormi täitmisel kehtiva klassinormi vanus üle ühe aasta, siis loetakse tulemust olemasoleva klassinormi kordamiseks ja kõrgemat klassinormi saab täita järgmise 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

4.3. Esikütt on kõrgeim laskur- ja kütiklassi norm, mida tuleb taotlejal täita 2 (kaks) korda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, mille järel tekib kaitseliitlasel õigus taotleda esiküti nimetuse omistamist.

4.4. Laskur- ja kütiklassi norme täidetakse kõigis punktis nr 4.1 loetletud harjutustes eraldi.

4.5. Võistlused, kus saab täita Kaitseliidu klassinorme laskmises, on võistluskalendris jagatud kategooriate järgi: 4.5.1. A-kategooria – Kaitseliidu meistri- (MV) ja karikavõistlused (KV), Kaitseväe MV, teiste jõustruktuuride MV, Eesti MV ja KV; 4.5.2. B-kategooria – Kaitseliidu maakaitseringkonna (MKR) MV, Kaitseliidu struktuuriüksuste MV ja KV, Eesti Laskurliidu kalenderplaani teised võistlused, millele kaitseliitlased kvalifitseeruvad, Kaitseliidu struktuuriüksuste avatud võistlused (sh mälestusvõistlused, milledele on registreerunud vähemalt kolm (3) KL struktuuriüksust); 4.5.3. C-kategooria – Kaitseliidu struktuuriüksuste kontrollvõistlused (laskur- ja kütiklassi normide täitmine, struktuuriüksuste esindusvõistkondade väljaselgitamine jms).

4.6. „ESIKÜTT“ – omistatakse laskurile, kes on täitnud esiküti klassinormi ühes harjutuses kaks (2) korda A- või B-kategooria võistlustel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul (loe: A+A või A+B).

4.7. „KÜTIKLASS I, II“ – omistatakse laskurile, kes on täitnud kütiklassi II või I normi A- või B-kategooria võistlustel.

KAITSELIIDU LASKUR 4.8. „LASKURKLASS – esilaskur I, II“ – omistatakse laskurile, kes on täitnud laskurklassi normi A-, B-, C-kategooria võistlustel.

5. KLASSILASKURI NIMETUSE OMISTAMISE KORD 5.1. Kaitseliidu laskur- ja kütiklasse omistatakse Kaitseliidu tegev-, noor- ja toetajaliikmetele, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste, Kodutütarde organisatsiooni liikmetele, kes on täitnud vastava klassi normi. Teistele isikutele kui Kaitseliidu liikmed otsustab laskur- ja kütiklasside omistamise Kaitseliidu ülem.

5.2. Kaitseliidu laskur- ja kütiklasside normide täitmine ja vastava klassilaskuri nimetuse omistamine vormistatakse Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu peastaabi ülema või Kaitseliidu malevapealiku käskkirjaga, mille alusel antakse välja diplom, mis annab õiguse vastava klassi laskuri- või kütimärgi omamiseks ja kandmiseks.

5.3. Klassinormi kordamise korral, sama klassi teises harjutuses, saab laskur vastava diplomi.

liku poolt ning klassilaskuri märk tuleb tagastada Kaitseliidu struktuuriüksusele, mille liige viimati oldi.

6. KLASSILASKURI NIMETUSE TAOTLEMISE KORD 6.1. Igas Kaitseliidu struktuuriüksuses on määratud vastutav isik, kes koordineerib käesoleva juhendi täitmist ja arvestuse pidamist.

6.2. Reeglina teeb taotluse klassilaskuri nimetuse omistamiseks struktuuriüksuse vastutavale isikule klassilaskuri nimetuse taotleja ise ja seda juhul, kui struktuuriüksuses ei ole reguleeritud teistmoodi.

6.3. Täidetud taotluse (LISA 2) juurde lisatakse kuupäeva täpsusega viide võistlusprotokollile, mis on leitav avalikest teabekanalitest või väljavõte võistlusprotokollist. Taotluse vorm on leitav ka veebilehelt https://www.kaitseliit.ee/et/laskur--ja-kutiklasside-normid

5.4. Esikütil, kes on täitnud esiküti klassinormi nii sõjapüssist kui ka sõjapüstolist laskmises, on õigus … (väljatöötamisel, avaldatakse 2021–2022).

6.4. KL struktuuriüksuse vastutav isik kontrollib taotluses toodud andmete vastavust käesoleva juhendi regulatsioonidele ja koos kooskõlastusega edastab struktuuriüksuse personalitöötajale taotluse käskkirja vormistamiseks ja diplomite väljakirjutamiseks.

5.5. Esikütil, kes on täitnud esiküti klassinormi nii sõjapüssist

6.5. Klassilaskuri nimetuse omistamine ja märgi kandmise õi-

kui ka sõjapüstolist laskmises ja kahes (2) käesoleva juhendi punkt 4.1. loetletud harjutuses, on õigus … (väljatöötamisel, avaldatakse 2021–2022).

5.6. Esikütil, kes on täitnud esiküti klassinormi nii sõjapüssist kui ka sõjapüstolist laskmises ja neljas (4) või enamas käesoleva juhendi punkt 4.1. loetletud harjutuses, on õigus … (väljatöötamisel, avaldatakse 2021–2022).

5.7. Kaitseliidu laskur- ja kütiklassi märk omistatakse ühekordselt ning registreeritakse struktuuriüksuse personalitöötaja poolt vabatahtlike andmebaasis (VAAB) klassinormide registris vastava numbri all.

5.8. Kaitseliidu laskur- ja kütiklassi märgi omandab reeglina kaitseliitlane omal kulul.

5.8.1. Metallist laskur- ja kütiklassi märke on kaitseliitlasel võimalik omahinnaga soetada Kaitseliidu veebipoest https:// www.kaitseliidupood.ee/et/c/margid-ja-vormielemendid Selleks tuleb veenduda, et vastava klassi märgi kandmise õigus on kantud vabatahtlike andmebaasi (VAAB).

5.9. Tikitud laskur- ja kütiklassi märgid välivormile väljastatakse tasuta Kaitseliidu struktuuriüksusest alates 2021 jaanuarist. KLPS G7 eraldab tikitud laskur- ja kütiklassimärgid vastavalt struktuuriüksuse taotlusele ja nimekirja alusel, mis on kantud registrisse vabatahtlike andmebaasis (VAAB).

5.10. Esiküti nimetuse omistab ja annetab märgi märgisaajale Kaitseliidu ülem.

5.11. Klassilaskuri nimetus omistatakse Kaitseliidu liikmele eluks ajaks. Erandkorras (Kaitseliidust väljaheitmine) kuulub omistatud klassilaskuri nimetus tühistamisele Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu peastaabi ülema või Kaitseliidu maleva pea1

gus jõustub allakirjutamisest ning vastava sissekande tegemisest vabatahtlike andmebaasi (VAAB) klassilaskurite registris.

6.6. Klassilaskuri diplomi üleandmine ja teatud juhtudel märgi annetamine toimub vastavalt KL struktuuriüksuse töökorraldusele.

7. RELVAD JA ABIVAHENDID 7.1. Klassinorme sõjapüssist täidetakse KL tabelrelvastuses olevatest automaatrelvadest ja poolautomaatvintpüssist. Tehasekonstruktsiooni muutmine on keelatud.

7.2. Klassinorme täiskaliibrilisest sõjapüstolist täidetakse püstolitest kaliibriga 9,0 mm. Püstolite tehasekonstruktsiooni muuta ei tohi, sportkäepidemeid kasutada ei tohi.

7.3. Klassinorme väikekaliibrilisest sportpüssist täidetakse 5,6 mm kaliibriga mistahes marki püssist pika padruniga (cal 22 long rifle).

7.4. Klassinorme sportpüstolist täidetakse mitmelasulistest sportpüstolitest ja standardpüstolitest, milles kasutatakse 5,6 mm pikka padrunit (cal 22 long rifle). Kirbu kaugus sihikust ei tohi ületada 220 mm. Püstoli kaal koos kõigi lisanditega ning ilma padruniteta ei tohi ületada 1400 grammi. Vintraua pikkus kuni 153 mm. Ükski käepideme osa ega lisand ei tohi ümbritseda kätt.

7.5. Klassinorme õhkrelvadest täidetakse ISSF-i võistlusmäärustele1 vastava cal 4,5 mm õhkrelvaga.

7.6. Laskuri riietus vastab Kaitseliidu vormi nõuetele või Eesti Laskurliidu võistlusmäärusele. Igasugune erivarustus ja vahendid või riided, mis aitavad jäigastada või osaliseltki piiravad

http://laskurliit.ee/issf-reeglid/

2021

21

KAITSELIIDU LASKUR jalgade, keha või käsivarre liikuvust, on keelatud, välja arvatud 5,6 mm sportpüssist ja 4,5 mm õhupüssist.

7.7. Laskur on kohustatud kasutama kuulmist kaitsvaid abivahendeid (kõrvatropid, kõrvaklapid).

7.8. Sõjarelvadest (-püss ja -püstol) laskmisel on laskur kohustatud kasutama kaitseprille.

7.9. Laskur võib kasutada relvast lahus olevat vaatetoru – pikksilma või binoklit.

7.10. Raadiosidevahendeid võib kasutada sõjarelvadest laskmisel, kuid nende helitugevus ei tohi segada teisi laskureid tulejoonel.

7.11. Laskur võib laskekohal kasutada alusriiet või alusmatti.

7.12. Laskur võib põlveltasendis kasutada pehmest ja painduvast materjalist silindrikujulist põlvekotti.

7.13. Laskur võib kasutada prille. Optiliste seadmete ja läätsede kinnitamine sõjarelvale on keelatud. Spordipüssidel võib kasutada ühte läätse, kui ei kasutata prille, kinnitatuna sihikuseadmele.

8. LASKEASENDID

8.1. Lamadesasendist laskmisel laskur lamab kõhuli laskekohal, näoga märklehe poole. Relva hoitakse parema käega püstolkäepidemest, vasaku käega laesäärest või salvest, relva kaba toetub vastu paremat õlga. Käte küünarvarred (küünarnukist randmeni), riietus ja relv (ka padrunisalv) peavad olema selgelt eraldatud laskekoha pinnast ning kõikidest kõrvalistest esemetest. Padrunisalv ei tohi maha toetuda. Rihma kasutades ei tohi rihm olla ümber relvakaba ega relvakoja. Käed ei tohi omavahel kokku puutuda.

KARL-ERIK TALVET

22

2021

8.2. Püstiasendist laskmisel laskur seisab laskekohal ilma kõrvalise eseme lisatoeta. Relva hoitakse parema käega püstolkäepidemest, vasakuga laesäärest või salvest, relva kaba toetub vastu paremat õlga. Vasak käsivars või küünarnukk võib toetuda rinnale või puusale. Relva rihma kasutamine on keelatud.

8.3. Põlvelt laskmisel laskur istub parema jala kannal, põlv toetub maha. Hüppeliigese all võib kasutada põlvekotti. Kui laskur ei kasuta põlvekotti, võib parema jala laba olla pööratud mistahes nurga all. Relva hoitakse vasaku käega laesäärest, parema käega püstolkäepidemest ja kaba toetub vastu paremat õlga. Vasak küünarnukk toetub põlvele. Relva rihma võib kasutada.

8.4. Vasakukäelistel on relva hoidmise asendid vastupidised paremakäelistele.

8.5. Laskmisel püstolist peab laskur seisma vabalt tulejoone taga ilma kõrvaliste esemete lisatoeta. Sportrelva peab hoidma ühe käega ja laske sooritama sama käega, sõjapüstolist laskmise korral võib teise käega moodustada lisatoe laskekäele. Püstolit hoidva käe ranne peab olema täiesti vaba, ei tohi rannet kinni siduda, kanda randmerihma jm, mis võib anda lisatuge.

9. TULEMUSE MÄÄRAMINE MÄRKLEHES Võistlusmääruste osa reguleeritakse Kaitseliidu laskevõistluste üldjuhendiga.

10. KÄITUMISREEGLID LASKURITELE JA ESINDAJATELE Võistlusmääruste osa reguleeritakse Kaitseliidu laskevõistluste üldjuhendi ja eraldi võistluste juhenditega.

Koostas Margus Purlau Kaitseliidu spordipealik

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIDU LASKEMÄRKIDEST NING LASKUR- JA KÜTIKLASSI NORMIDEST 1927. aastal toimus Eesti laskurite esimene rahvusvaheline laskevõistlus Helsingis, kus kohtusid Tallinna ja Helsingi maleva laskurid. Peeti maha esimene matš. Võitis muidugi Helsingi malev.

Tekst: MART PUUSEPP, Kaitseliidu Laskespordiklubi MäLK juhatuse esimees

S

oome oli sel ajal tuntud laskurmaa (Euroopas 2.–3. koht). Tallinna maleva pealik kolonel Karl-Friedrich Pinka tutvus seal ka Soome kaitseliitlaste laskealase ettevalmistuse süsteemiga ja nägi selle tõhusust.

aasta 28. jaanuaril kinnitas Kaitseliidu ülem kolonel Johannes Roska (hiljem Orasmaa) Kaitseliidu laskemäärused sõjapüssist.

Paar mõtet selle sissejuhatavast osast: „Meie Kaitseliidu põhirelvaks on sõjaväe vintpüss ja sellepärast iga kodukaitsja, kes tahab täita vääriliselt oma kohustusi, peab ka meisterlikult Ei läinud kaua aega, kui Kaitseliidus olid samuti välja töötatud laskeväljaõppe uued reeglid ja vastavad klassinormid ning 1928. oskama käsitseda seda relva. Laskeosavus on kunst, mida ei

Kaitseliidu esiküti märk

24

2021

Kaitseliidu I klassi küti märk

Kaitseliidu II klassi küti märk

KAITSELIIDU LASKUR

saa arendada raamatust õpitud tarkustega ega suusõnal saadud õppuste najal. Ainuke tee, mis viib sihile, on järjekindel harjutamine nii laskmises, kui ka ettevalmistamisel selleks, sest ainult harjutus teeb meistriks.“ Klassinõuded olid: 1) algajatele – välja koolitada kindlateks laskuriteks 100 m peale kõikidest asenditest; 2) II klassi laskur – välja koolitada kindlateks laskuriteks 200 m peale lamadesasendist; 3) I klassi laskur – välja koolitada kindlateks laskuriteks 200 m peale kõikidest asenditest; 4) esilaskur – välja koolitada kindlateks laskuriteks 300 m peale lamadesasendist; 5) II klassi kütt – välja koolitada kindlateks laskuriteks 300 m peale kõikidest asenditest; 6) I klassi kütt – välja koolitada kindlateks laskuriteks 300 m peale kõikidest asenditest ja 400 m peale toetatud asendist; 7) esikütt – välja koolitada kindlateks laskuriteks 300 m peale kõikidest asenditest ja 600 m peale toetatud asendist.

Enne 6 kuud järgmisse astmesse ei saanud. Järgmise astme pidi kuni 2 aasta jooksul täitma. Kes sellega toime ei tulnud, pidi 2 aasta möödudes samast klassist uuesti alustama.

Sellega oli laskurite klassid lõpetanud malevlane välja koolitatud igasuguste lahingumärkide tabamiseks soodsamatest laskeasenditest nende kauguste piires, kus reavõitlejal tuleb iseseisvalt lahendada tuleülesandeid. Nende laskurklasside normide täitjatele kinnitati vastavad rinnamärgid: II klassi laskur, I klassi laskur, Esilaskur, II klassi kütt, I klassi kütt ja Esikütt. Esilaskurile ja küttidele lisaks veel vastav laskeakselbant.

Kaitseliidu esilaskuri märk

Toon välja iga klassi ühe harjutuse.

1. Algaja: 30 cm läbimõõduga ringmärki, lamades käelt, 1 proov + 10 võistluslasku, 100 m, aeg piiramata – 50 silma.

2. II klassi laskur: 70 cm ringmärki, lamades käelt, 1 proov + 10 võistluslasku, 200 m, aeg piiramata – 50 silma.

3. I klassi laskur: 70 cm ringmärki, 1 proov + 10 võistluslasku (5 lasku lamades käelt, 3 lasku põlvelt, 2 lasku püsti), 200 m, aeg piiramata – 50 silma.

4. Esilaskur: 300 m ringmärk läbimõõduga 1 m, 2 proovi, 10 võistluslasku, lamades käelt – 50 silma.

5. II klassi kütt: 300 m ringmärk läbimõõduga 1 m, 2 proovi ja 10 võistluslasku (5 lamades, käelt, 3 põlvelt ja 2 lasku püsti käelt), aeg piiramata – 50 silma.

6. I klassi kütt: 300 m ringmärk läbimõõduga 1 m, 2 proovilasku ja 10 võistluslasku (5 lamades käelt, 3 põlvelt ja 2 lasku püsti käelt), aeg 6 min – 60 silma.

7. Esikütt: 300 m ringmärki läbimõõduga 1 m, 4 proovilasku ja 30 võistluslasku (10 lamades käelt, 10 põlvelt, 10 püsti käelt), aeg 8 min iga asendi peale koos proovilasuga – 225 silma.

1928. aastal alustati Kaitseliidus ka parimate laskurite väljaselgitamist. Võistlused meisterlaskuri nimele toimusid kahes etapis. Esmalt viidi võistlused läbi malevates, et selgitada välja malevate meistrid. Need omakorda selgitasid Kaitseliidu meistrivõistlustel välja Kaitseliidu meistrid. Meistrite tunnustamiseks valmistati vastavad meistrimärgid. Malevate meistrimärgid annetati meistritele malevate kulul ja Kaitseliidu meistrimärgid Kaitseliidu peastaabi kulul. Märke kanti rinnal vasakul pool. Meistrimärgid olid laskuritele ja küttidele erinevad, seda mitte kujult, vaid laskuritel olid hõbedased ja küttidel kuldsed. Kaitseliidu meistrimärgid erinesid malevate omadest tähisega Kaitseliidu märgil. Meistrimärkide täpset arvu pole teada, sest need, kes tulid 2 aastat järjest Kaitseliidu meistriks, said märgi ketile lisamärgise uue aastanumbriga. Kogujatel on õnnestunud leida ligi 50 erinevat rinnamärki.

Kaitseliidu I klassi laskuri märk

Kaitseliidu II klassi laskuri märk

2021

25

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIT JA EESTI LASKURLIIT ÜHESKOOS LÄBI SAJANDITE Kaitseliit on andnud väga olulise panuse organiseeritud laskespordi arendamisse Eestis, olles üheks peamiseks sambaks nii Eesti Laskurliidu asutamises kui ka Eesti Laskurliidu arengus tänase päevani.

Tekst: MEELIS LOIT, Eesti Laskurliidu tegevdirektor

K

indlasti on see ka üsna loomulik, sest Kaitseliit kui üle-eestiline ja kõiki vanusegruppe haarav organisatsioon tegeleb väga suures mahus laskmisega, mis on üks olulisemaid osi sõjalisest väljaõppest. Seega on hea laskeoskus tähtis nii Eesti Laskurliidu kui Kaitseliidu jaoks.

Friedrich-Karl Pinka ning abiesimeheks Otto Sternbecki.

Peagi pöörduti Rahvusvahelise Laskespordiföderatsiooni poole palvega võtta Eesti Laskurliit föderatsiooni liikmeks.

15. juulist 1931 saigi Eesti Laskurliit Rahvusvahelise Laskespordiföderatsiooni liikmeks ja tuli ka ametlik kutse osaleda MM-võistlustel Lvovis.

TUGEV SIDE LÄBI AJALOO

1934 sai Eesti Laskurliidu esimeheks Otto Sternbeck, kes muuhulgas oli aktiivne kaitseliitlane ning Kaitseliidu Kotkaristi III ja I klassi ning Valgeristi III klassi teenetemärgi omanik. 1935. aastal Rooma laskespordi maailmameistrivõistlustel võitsid Eestile esimesed kuldmedalid kaitseliitlased Jaan Kärner ja Gustav Lokotar. Eesti laskurid triumfeerisid 1937. aasta maailmameistrivõistlustel Luzernis ja 1939. aasta maailmameistrivõistlustel Helsingis, kui võideti üks spordimaailma ihaldatuim auhind – Argentiina karikas.

Eesti Laskurliidu sünni juures oli Kaitseliidul ülioluline roll.

1930. aastal valmis Kaitseliidu ehitatud Mustamäe lasketiir, mida loeti tollal parimaks lasketiiruks Põhjamaades. Samuti olid selleks ajaks toimunud esimesed Kaitseliidu võistlused ning Tallinna-Helsingi malevate maavõistlus. Tekkis vajadus luua laskesporti arendav organisatsioon. Novembris 1930 toimunud nõupidamisel kaitseväe, Kaitseliidu, piirivalve, politsei ning jahiseltside esindajate osavõtul otsustati kutsuda ellu Laskurliit.

Eesti Laskurliit registreeriti ja põhikiri kinnitati märtsis 1931. Esimene Eesti Laskurliidu peakoosolek toimus Tallinnas 26. aprillil 1931. aastal. Liidu esimeheks valisid 71 delegaati Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku kolonel 26

2021

Eesti Laskurliidu eduloos oli ülimalt suur roll Kaitseliidul.

1940. aastal Eesti Laskurliit likvideeriti ning taasloodi taasiseseisvunud Eestis 1990. aastal. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist on Kaitseliidust saanud Eesti Laskurliidule üks olulisemaid koostööpartnereid.

EESTI LASKURLIIT

KAITSELIIDU LASKUR

Olümpiasportlane ja kaitseliitlane Peeter Olesk

PARIMAD LASKURID KAITSELIIDUST

Täna on enamik meie parimatest laskuritest kaitseliitlased, meie tipplaskurid treenivad Kaitseliidu lasketiirudes ning Eesti Laskurliit panustab omalt poolt kaitseliitlaste laskeoskuste parandamisse võistluste korraldamise ja koolituste kaudu.

Läbi aegade on Eesti Laskurliidu juhatusse kuulunud Kaitseliidu ülemad: Benno Leesik, Raivo Lumiste ja Meelis Kiili. Täna on Eesti Laskurliidu president Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi.

Eesti Laskurliidu juhatuse liikmetest on enamik ka Kaitseliidu liikmed. Suur osa Eesti tipplaskuritest kuulub Kaitseliitu. 2020. aastal Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel laskespordis anti Eesti individuaalne meistritiitel välja 29-s harjutuses, millest 26-s tuli Eesti meistriks Kaitseliidu liige. Kaitseliitu kuuluvad Eesti edukamad laskurid Peeter Olesk, Anžela Voronova, Andres Kull, Katrin Smirnova, Reino Velleste, Ljudmila Kortšagina, Karina Kotkas, Tuuli Kübarsepp, Meelis Kiisk, Reijo Virolainen, Aili Popp, Erik Amann, Raul Erk ja paljud teised.

Kaitseliit on toetanud Eesti tipplaskurite osalemist tiitlivõistlustel, aidanud muretseda laskmisvarustust meie parimatele laskuritele, aidanud läbi viia laskespordiüritusi.

Eesti Laskurliidu kontor asub Kaitseliidu Männiku lasketiirus, millest on saanud Eesti parim, rahvusvahelistele

nõuetele vastav lasketiir. Männiku lasketiirus viidi läbi 2016. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused tulirelvadest laskmises.

Samuti saab Eesti Laskurliit kasutada Männiku lasketiiru oma parimate sportlaste treeningupaigana ja kohana, kus korraldatakse Eesti tähtsamad laskespordivõistlused. 2019 ja 2020 toimus Männiku lasketiirus Euroopa karikavõistluste etapp, mis on rahvusvahelises kalendris ka 2021. aastal. Viimastel aastatel on Eesti õhkrelvade meistrivõistlused peetud Männiku lasketiiru finaaltiirus, samuti toimuvad Männiku lasketiirus Eesti noorte meistrivõistlused ja Eesti 300 m meistrivõistlused, aga ka traditsiooniline Mati Margi mälestusvõistlus. Eesti Laskurliidu liikmesklubid kasutavad teisigi Kaitseliidu lasketiirusid – eelkõige Pärnus, Viljandis ja Kuressaares. Olulisteks võistlusteks Eesti tipplaskuritele on Kaitseliidu meistri- ja karikavõistlused.

Eesti Laskurliit on korraldanud pidevalt treenerite, instruktorite ja kohtunike koolitusi, kus on osalenud rõõmustavalt suur arv Kaitseliidu malevate esindajaid. Nii osales 2020. aastal Eesti Laskurliidu korraldatud EKR-3 taseme lasketreeneri koolitusel 35 kaitseliitlast. Eesti Laskurliit korraldab koolitusi edaspidigi ning meie sooviks on üha enam kaasata nendesse koolitustesse kaitseliitlasi.

2021

27

KAITSELIIDU LASKUR

EESTI LASKURLIIDU ESIMENE JUHT

FRIEDRICH-KARL PINKA Eesti Laskurliidu sünnis ja eduloos oli ülioluline roll Friedrich-Karl Pinkal (20.10.1895–16.01.1942). Ta oli Eesti Laskurliidu esimene esimees, kes pani maha rajad, mida mööda jõuti hilisemate suurvõitudeni.

Tekst: MEELIS LOIT, Eesti Laskurliidu tegevdirektor

1.

aprillil 1925 määrati kolonelleitnant Friedrich-Karl Pinka Kaitseliidu Tallinna maleva pealikuks. Esimese organiseerimisaastaga koondus malevasse üle 3000 kaitseliitlase, keda tuli õpetada korralikult relva käsitsema. 1925. aasta kevadel kehtestati Kaitseliidus kindel õppelaskmiste süsteem. Tooniandjaks oli Tallinna malev. Pealik paugutas ise meelsasti igal vabal hetkel laskerajal, täites järgemööda tollased kaitseväe III, II ja I järgu nõuded.

1926. aastal korraldatud üleriigilistel Kaitseliidu laskevõistlustel sai esikoha Tallinna malev. Edasi arenemiseks oli vaja leida tugev vastane.

Appi tulid soomlased ja juba 1927. aasta suvel sai Tallinna maleva pealik kolonelleitnant Friedrich-Karl Pinka Helsingi maleva pealikult oberst Hägglundilt ettepaneku tulla 15-liikmelise laskurmeeskonnaga Helsingisse võistlema. Ettepanek võeti heal meelel vastu ja sama aasta sügisel sõitsidki 17 paremat laskurit Soome. Võistluse, 20 lasku sõjapüssist 300 meetrilt, võitsid ettearvatult soomlased (1952 : 1700).

Sellest ajast peale hakati võistlusi korraldama igal aastal — vaheldumisi kord Helsingis, kord Tallinnas.

Senised märkilaskmise võimalused liivakarjäärides ja kaitseväe laskeväljal jäid kitsaks. Pealinnale kohane suur Mustamäe lasketiir valmis 1930. aasta sügisel. Sõdurpoiste kõrval välgutasid pühapäeviti labidaid Friedrich-Karl Pinka eestvedamisel sajad kaitseliitlased. Mustamäe lasketiiru pidulik avamine leidis aset 7. septembril 1930.

Suuri teeneid on Pinkal ka Eesti Laskurliidu moodustamisel. 10. novembril 1930 koguneti esimeseks ühiseks nõupidamiseks just Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku kolonel Pinka kutsel. Eesti Laskurliidu esimesel peakoosolekul valiti esimeheks liidu moodustamise nimel kõige rohkem vaeva näinud mees. Friedrich-Karl Pinka oli laskurliidu esimehena meie riigi esindajaks 28. rahvusvahelisel laskurite kongressil Lvovis 1931. aastal. Just sellel kongressil võeti Eesti ametlikult Rahvusvahelise Laskespordi Liidu liikmeks.

1934. aastal määrati kolonel Pinka Valga kaitseringkonna ülemaks, Eesti Laskurliidu esimeheks sai Otto Sternbeck. Pinka jätkas mõnda aega liidu abiesimehena.

Friedrich-Karl Pinka Friedrich-Karl Pinka sündis 20. oktoobril 1895 Viljandimaal Kärstna vallas Murikatsi karjamõisa rentniku seitsmenda lapsena. Üldse oli peres üheksa õde-venda. Pinka lõpetas Valga reaalkooli 1915., Pavlovi sõjakooli Petrogradis 1916. ja Eesti alalisväe ohvitseride kursuse 1923. aastal. Aastatel 1936–1938 õppis ta kõrgemas sõjakoolis.

Esimesest maailmasõjast võttis Pinka osa algul sõduri, hiljem ohvitserina ning tõusis staabikapteniks ja kompaniiülemaks.

1917. aasta detsembris astus Pinka 2. Eesti rügementi Viljandis, kus teenis 1918. aasta aprillini. Vabadussõjast võttis ta osa Scoutsrügemendi pataljoniülema abina, hiljem ülemana. 28. aprillil 1918 sai ta Ostrovi all raskesti haavata. Pinka oli üldtuntud hea ja julge lahingumehena ning pälvis kaks Vabadusristi (I liigi 3. järk ja II liigi 3. järk).

Aastail 1921–1925 oli Pinka Kalevi pataljoni ülem, 1925–1934 Kaitseliidu Tallinna maleva pealik ning 1930. aastal ülendati ta koloneliks. 1934–1936 oli ta Valga kaitseringkonna ja garnisoni ülem, 1938–1939 Lääne-Saare sõjaväeringkonna ülem. 1939. aasta oktoobris määrati Friedrich-Karl Pinka sõjavägede kindralstaabi juurde juhtide reservi, sealt 1. detsembril 1939 Viru-Järva sõjaväeringkonna ülemaks.

1940. aasta 1. detsembril vabastati Pinka sõjaväeteenistusest.

Viieliikmelise perekonna ülalpidamiseks tuli teenekal sõjaväelasel asuda ametisse ETK nahalaos lihttöölisena. 14. juunil 1941 perekond küüditati.

13. jaanuaril 1942 mõistis Kirovi oblasti NKVD Friedrich-Karl Pinkale kõrgeima karistusmäära. 16. jaanuaril 1942 viidi Kirovi vanglas otsus täide.

WIKIPEDIA

28

2021

KAITSELIIDU LASKUR

KAAREL KÜBAR –

KAITSELIIDU LASKUR Tekst: MARGUS PURLAU, Kaitseliidu spordipealik

K

aarel Kübar (15.01.1907 Vara vald Tartumaa – 28.05.2004 Tallinn) alustas lasketreeninguid Kaitseliidu Tartu malevas 1933. aastal Kaitseliitu astudes. 1935. aastal võeti Kaarel Kübar Eesti Laskurliidu treeningumeeskonda, 1935. aastal arvati juba rahvuskoondisse.

Läbimõeldud treeninguga jõudis Kübar 1938. aastal Eesti meistrivõistlustel vabapüssist 3 x 40 lasuga 1133 silmani. Tulemus ületas laskurliidu suurmeistrinormi 33(!) silmaga ja püsis riigi rekordina 30 aastat.

Maailmameistrivõistluste medalid: 1939. aastal Šveitsis Luzernis neli kulda, üks hõbe.

Maineka Argentiina karika võitja 1939. aastal Eesti vabapüssimeeskonna koosseisus.

2 X ESTI SPORDI- JA OLÜMPIAMUUSEUM SA

2000. aastal autasustati Kaarel Kübarat Valgetähe V klassi ja 2002. aastal Kaitseliidu Valgeristi II klassi teenetemärgiga.

Laskmise 32. maailmameistrivõistustest osavõtjate vastuvõtt Tallinnas 2021

29

KAITSELIIDU LASKUR

TEADMISTE RAKENDAMINE NÕUAB TREENERIT Milline on treeneri roll laskesportlase väljakujundamisel?

Laskesportlase väljakujunemisel mängib treener, eriti varases staadiumis, olulist rolli. Mida noorem on sportlane, seda tähtsam on treener.

On siin olemas ka Kaitseliidu eripära?

Kindlasti on. Mida staažikam on kaitseliitlane laskesporti tulles, seda tugevamalt see välja lööb.

Levima on hakanud arusaam, et laskesportlased tegelevad täpitoksimisega ja practical’i laskmine on see päris laskmine. On siin tõesti vahet? Või need kaks erinevat distsipliini täiendavad teineteist?

Millega kõige rohkem tööd tuleb teha?

Kuigi pauku tehakse mõlemal pool, on vahe ilmne, nagu murdmaa- ja mäesuusatamisel, millest viimane arenes välja esimesest.

Üldiselt rutiinse harjutamise vajalikkuse selgitamise ja arusaadavaks tegemisega. Algajate ja noortega on natuke lihtsam, nende jaoks on kõik tavaliselt uus ja huvitav ning nad võtavad õpetusi enamasti kiiremini ja kergemalt omaks.

Klassikaline laskmine ehk n-ö täpitoksimine on pika ajaloo ja traditsioonidega spordiala. Practical’i laskmist hakati viljelema hiljem, kui ilmusid selleks sobivad relvad.

Vanemate „tegijatega“ on natuke keerulisem. Neid peab esmalt nii mitmeski olulises elemendis ümber õpetama, enne kui saab hakata laskmist edukalt harrastama ja tulemusi näitama.

Milline on ideaalne treenitav?

See, kes kuulab, mõtleb kaasa, püüab aru saada ja tegutseb nii, nagu kokku lepitud.

Aga treener? Mis on treeneri juures kõige olulisem, just Kaitseliidus?

Kahe laskeviisi, lahingurelvadest laskmise ja sportrelvadest laskmise omavahel sidumine.

Kas laskevõistlused on ainult laskesportlaste pärusmaa?

Sugugi mitte. Kui jälgida Laskurliidu võistluskalendrit, siis on näha, et Eestis toimuvad peaaegu iga nädala lõpul laskevõistlused. Seega on võimalik valida oma tasemele vastav võistlus.

„Ain Muru on kindlasti üks suurema koormusega laskmistreenereid Eestis.

Temaga on väga hea koostööd teha, ta on alati abivalmis, hea huumorimeelega ning üdini laskespordile pühendunud.“ Meelis Loit, Eesti Laskurliidu tegevdirektor

30

Tihtipeale just võistlustelt saadakse otsustav tõuge laskespordi juurde jõudmiseks.

2021

Erinevused seisnevad paljude soorituste ja liigutuste tehnikas.

On ka ühiseid elemente, milleta ei saa kumbki pool edukalt hakkama. Näiteks korrektne päästmine, oskus teadlikult suunata mõtlemist ja nii edasi. Sportlase seisukohast need kaks ala kindlasti täiendavad teineteist.

Kui laskesportlane põrutab n-ö kümnesse, siis kui suur osa sellest tulemusest on treeneri saavutus ja kui suur laskesportlase oma?

Ka algajad või mittelaskesportlased tabavad aeg-ajalt mõne lasu kümnesse. Pime kana leiab ka vahel tera. Laskur saab suhteliselt kiiresti selgeks, kuidas kümmet lasta. Aga oma teadmiste rakendamine ilma treenerita on juba oluliselt keerulisem. Treeneri roll kasvab märgatavalt siis, kui sportlane valmistub temale kõige tähtsamaks võistluseks, kus on vaja lasta ainult kümneid.

Mis on treeneri ameti juures Kaitseliidus kõige suurem proovikivi?

Tundub, et minu suuremad proovikivid tekivad väljaspool otsest treeneritööd ja nendeks on kannatus ning ebamugavused, mida tuleb asjaajamistes tihti taluda pika ja lohiseva bürokraatia tõttu.

Ja mis on kõige suurem rõõm, minnes vastu järgmisele päevale?

Kui tänane päev on igati korda läinud ja ettevalmistused järgmiseks päevaks tehtud.

MARTIN ANDRELLER

AIN MURU:

KAITSELIIDU LASKUR

JAANUS VIIRLO:

MARTIN ANDRELLER

POLE INSTRUKTORIT – POLE LASKMIST Milline on instruktori roll laskeharrastuse populariseerimisel Kaitseliidus?

remad ohutu relvakäsitsemise tegevused, neid mitmeid kordi korrates, et need jääksid laskuri lihasmällu.

Kui ei ole instruktorit, kes on hingega laskmise juures, siis ei toimu malevas ühtegi laskmist.

Mis on laskeinstruktori ametis Kaitseliidus kõige vajalikum?

Milline on laskeinstruktori roll lasketreeneri kõrval?

Kaitseliidu puhul räägimegi pigem laskeinstruktorist, kes viib läbi suurema osa tegevustest malevas. Treeneri rolli näen just laskeinstruktori harimisel ning juba heade laskurite välja valimisel, et nende meisterlikkust tõsta.

Milline on ideaalne „inimmaterjal“?

Inimene, keda innustab laskmine, kes on töökas ja järjepidev.

Inimene, kes on valmis tööks, on parim materjal edasiminekuks.

Kuidas neid enda juurde kutsud?

Mina isiklikult olen suhteliselt passiivne. Leian, et laskur, kes on valmis edasi liikuma oma meisterlikkuse teel, leiab kontakti treeneriga. Inimese sundimine või meelitamine ei anna jätkusuutlikku tulemust.

Aga mis on laskeinstruktori juures kõige olulisem?

Isiksus. Laskeinstruktor peab olema avameelne, õpihimuline, oma oskuste jagamise huviline. Hea tähelepanuvõimega, jälgimisoskusega, hea analüüsivõimega, heade suhtlusoskustega ning järjepidavust hindav inimene. Samuti peab ta olema kompromissivõimeline ning oskama kuulata.

Kui kaitseliitlane põrutab n-ö kümnesse ja nii viis korda järjest, aga eksib elementaarse ohutustehnikareegliga, mis tagasiside talle anda? Ja mida ette võtta, et seda enam ei korduks?

Ohutus on relvadega ümberkäimisel esmane. Kui võimalik, tuleb koheselt peatada laskuri ohtlik tegevus. Selgitada talle tegevuse ohtlikkust ja näidata ette ohutu relvakäsitsemise võtted. Tuleb lasta laskuril oma sõnadega selgitada selle tegevuse ohtlikkust, millega ta hakkama sai, ning lasta tal omandada pa-

Hea laskmisoskuse vajaduse lahtiseletamine, alates pealikust ja lõpetades realiikmega.

Levima on hakanud arusaam, et laskesportlased tegelevad täpitoksimisega ja practical’i laskmine on see päris laskmine. On siin tõesti vahet? Või need kaks erinevat distsipliini täiendavad teineteist?

Parafraseeriksin küsimuse: kas on vahet laskmisel ja laskesuusatamisel? Jah, on vahe, ja selleks on füüsilise tegevuse aktiivsuse aspekt. Hästi lihtsustatult seletaksin nii: füüsilise tegevuse aktiivsusele lisandub practical’i laskmisel ka mõttetegevuse aspekt. Iga harjutus on uus ja uue harjutuse edukaks sooritamiseks tuleb teha kiire mõtteline analüüs – milline lahenduskäik on kõige efektiivsem ülesande kiiremaks lahendamiseks.

Kuid siinkohal ei saa ega tohi alahinnata klassikalise laskmise oskusi: sihtimist, laskeasendi kiiret sissevõtmist, hingamist ning võtmetähtsusega aspekti – päästikule vajutamist, mis on kõikidel laskedistsipliinidel ühine.

Kas üks täiendab teist? Hea laskeoskuse ja ohutu relvakäsitsemise viimine muutuvasse ja suurendatud füüsilise tegevusega keskkonda kindlasti täiendab esimesi.

“Kui kabinetivaikust hakkasid häirima äratuntavad plaksud, siis teadsid, et käes on lõuna ning Jaanus laseb teiselpool ust märki.”

Kaupo Kiis, kolonelleitnant reservis, rahvusvahelise kategooria kohtunik

2021

31

TOOMAS LUMAN:

LASKMISOSKUS ON OHVITSERILE NAGU KIRJUTAMISOSKUS TAVAKODANIKULE Millal ja kuidas jõudsite laskespordini?

2013. aasta suvel kirjutas Eesti Reservohvitseride Kogu juhatuse liige nooremleitnant Richard Raid major Neinar Selile, et vanematekogu ei näita Eesti Reservohvitseride rahvusvahelisel laskevõistlusel eeskuju ehk siis ei osale sellel võistlusel. Olin siis ja olen siiani vanematekogu esimees, mistõttu saatis Seli selle kirja mulle edasi ja märkis veel juurde, et Richardil on õigus. Et iga initsiatiiv peab saama karistatud, kirjutasingi kohe Selile vastu, et väga hea, nüüd on vanematekogu neljases võistkonnas kaks liiget olemas – tema ja mina. Meil õnnestus ära rääkida ka major Heino Piirsalu ja minu endine grupivend major Vallo Toomet. Kuna Seli ise ei viitsinud trennis käia, siis mõne aasta pärast vahetasime ta brigaadikindral Lanemani vastu ja nüüd olemegi tänase päevani koos võistlemas käinud. Võiks öelda, et päris edukalt.

Mis on laskmise juures kõige olulisem: on see hea nägemine, keskendumisvõime, õige hingamistehnika, refleksid, hea füüsiline vorm või hoopis midagi muud?

Nägemine see olla ei saa, sest minu lugemisprillid on +3,0. Laskmises on kõik kinni kahe kõrva vahel. Suhtumine, keskendumisvõime, rahulikkus. Teatavas mõttes ka mingi autosugestioon, et suudad iseenda organismi toimimist rahulikuks sundida. Kui vaja, siis ka südamerütmi tasakaalu viia.

Kas igaühest võib saada hea laskja?

Usun, et mõistlikul tasemel on võimalik iga inimest laskma õpetada. No nii, et ta oleks ohtlik vaenlasele. Aga kas nüüd igaüks saaks hakkama ka võistlustel ja noppida sealt medaleid … arvan, et igaüks ei saa. Teatavad looduslikud eeldused peavad ikkagi olema.

Mõned nõuanded algajale laskehuvilisele: kuidas saada laskmises paremaks?

See on vale ettekujutus, et enne on tohutult palju vaja treenida, kui mingit tulemust hakkab tulema. Aga perfektse tulemuse

„Hakkasin Männiku tiirus hoolega trenni tegema selleks, et Lumaniga konkurentsis olla ja teda „kandadest hammustada“. Aeg-ajalt keset trenni, kui järjekordne apsakas sisse tuli ja laskeasendit kohendasin, venitati selja taga: „Nojah, kolonel võiks ikka vähem neid kaheksa koma viisi tulistada...““ Toomas Väli, konkurent ja relvavend

32

2021

Ankeet:

Käelisus: paremakäeline Juhtsilm: parem pea malevkond Malev: Tallinna maleva Toom es: norm on täideust jut har ütt esik iidu Kaitsel omaadist kui ka aut ist, stol tud nii teenistuspü mises. sportpüssist ja 300 m lask ekordne Kaitseliidu Kaitseliidu meister: kolm teenistuspüstolist ja meister, neist kaks korda dne Kaitseliidu kaekor Kah . üks kord 300 meetris est üks kord teenisrikavõistluste võitja, mill meetris.

300 d kor tuspüstolist ja üks klassi kolmekordne de iori seen ti Ees lid: Muud tiit ster 2018 teemei KV . ssis meister 300 m vabapü ohvitseride maaesti e-E Soom st. toli püs nistus 300 m täpsuspüssist võistluse kahekordne võitja K-i rahvusvahelise aastatel 2018 ja 2020. ERO estuses 2019 arv üld tja laskevõistluse või medalid: Kaitseliija d asu aut ed teis iidu Kaitsel tseliidu teeneKai ja l eda du III klassi teenetem li teenetemedal Koo iidu temedali eriklass, Kaitsel

saavutamiseks ning selleks, et sa saaksid üldse aru, mida sa teed, läheb küll veidi aega. Minul läks umbes neli aastat. Vahel läks kümnesse, aga ega ma kohe aru ei saanud, miks ta nüüd läks kümnesse ja nüüd kaheksasse, aga mõnikord kuue või viie pihta.

Mis teid selle ala juures hoiab?

Arvan, et laskmisoskus on ohvitserile sama oluline nagu tavakodanikule kirjutamisoskus. Kõiki neid tegevusi, mida sõjapidamise ajal on tarvis teha sõduril, peaks ka ohvitser oskama.

Vähemalt sellel tasemel, et ta teoreetiliselt teab, kuidas ja mida teha, tunneb relvi ning suudab ka sõduritele väljaõppel näidata, kuidas asi käib. Ette näidata ei saa ju nii, et käib pauk ja plakatil pole jälgegi.

Aga mida laskmine on andnud teile isiklikult?

Olen terve elu pidanud stressirohkeid ja närvilisi ametid. Samas kui närvid korras ei ole, siis täpsuslaskmisega tegeleda ei saa.

Kui laskmistulemused on veel enam-vähem arvestatavad, siis järelikult on ka närvid enam-vähem korras ja see annab enesetundele palju juurde. Stressimaandamine ongi üks põhjusi, miks laskmine mulle meeldib. Iga tegevus, mida tehes saad täiesti oma rutiinist välja, on hea.

KRISTJAN PRII

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIDU LASKUR

HEINO PIIRSALU:

MARTIN ANDRELLER

EESMÄRK ON PÜÜDA PARIMAT Mis on see, mis teid laskmise juures isiklikult paelub?

See on ala, kus vanus pole takistuseks. Spordialasse süvenedes hakkad ka iseenda füüsisest, eriti hingamisest paremini aru saama. See omakorda aitab keha arendada.

Mis on laskmise juures kõige olulisem: on see hea nägemine, keskendumisvõime, õige hingamistehnika, refleksid, hea füüsiline vorm või hoopis midagi muud?

Kõik need on olulised.

Kas igaühest võib saada hea laskja või on selleks vaja kindlaid eeldusi?

Kindlasti mängivad eeldused rolli tipplaskjaks kujunemisel.

Samas korraliku harjutamisega on võimalik täiesti tubliks tegijaks saada.

Ankeet:

Käelisus: paremakäeline Juhtsilm: parem me malevkond Malev: Tallinna maleva Nõm toliharjutuses ja püs m 25 : ütt esik u Kaitseliid 10) 100 m automaadist (3 x väe meister 25 m Kaitseliidu meister: kaitse u karikavõitja liid tse püstoliharjutuses, Kai ses utu arj ssih tpü 300 m vin d ja medalid: KaitseKaitseliidu teised autasu klass, Nõmme malevliidu Valgeristi II ja III maleva teenetea linn konna Nõmme Rist, Tal teenetemedal ssi kla III u liid tse märk, Kai

Mida selleks teha, et saada heaks laskjaks?

Tuleb harjutada ja analüüsida enda tegevust. Samuti katsuda järgida seda, mida treener ja asjatundjad osundavad.

Millal ning miks alustasite laskmisega?

Umbes kakskümmend aastat tagasi. Süstemaatilisemalt aga millalgi kümme aastat tagasi Reservohvitseride Kogu korraldatud ürituste tõttu.

Millal jõudsite oma esimese võistluseni?

Ammu, ei mäletagi. Usun, et mingid võistlused olid 2000. aastate alguses.

Mille poolest erineb võistlustasemel laskmisega tegelemine pühapäevalaskmisest?

Ikka pühendumise poolest.

“Heino Piirsalu on üks parimatest kamraadidest, keda tahta võib. Ta on suurepärane laskur väga põhjaliku analüüsivõimega, kõrgete tulemustega ja sügava pühendumisega. Toetav ohvitser ja abivalmis sõber.”

Aavo Pekri, Männiku lasketiiru juhataja

Mõned nõuanded algajale laskehuvilisele: kuidas saada laskmises paremaks?

Nojah ... harjutada, harjutada, harjutada.

Mis teid laskmise juures hoiab?

Eesmärk on igal harjutamisel ja võistlusel püüda oma parimat tulemust ületada.

Kui ressursikulukas on laskmisega tegelemine?

Ajakulu on umbes kaks kuni kolm tundi korra kohta. Ja rahakulu jääb 20 ja 100 euro vahele laskmiskorra kohta.

Me rääkisime sellest, et laskmine nõuab aega, raha ja pühendumist, aga mida laskmine annab või on andnud teile isiklikult?

Laskmine, eriti just võistlustel osalemine, annab kindlasti paraja annuse adrenaliini. Samuti aitab see kaasa enese vaimses vormis hoidmisele. Kindlasti ka hea seltskonna ja uusi tuttavaid.

Miks peaks keegi, kes kunagi pole lasknud, selle alaga tegelema hakkama?

Proovigu esimene kord ära – siis saab aru, kas huvitab või ei.

Huvipuuduse korral pole mõtet edasi üritada.

2021

33

RAUL ERK:

LASKEOSKUS – SIHIPÄRASE TÖÖ TULEMUS Millal alustasite laskmisega?

Alustasin laskmisega Kaitseliitu astununa aastal 2009. Pärast esimesi võistlusi tekkis sportlik huvi ja saavutusvajadus, mis motiveeris oma tulemusi parandama.

Mis on see, mis teid isiklikult laskmise juures paelub?

Relv on kaitseliitlase peamine töövahend ning laskeoskus ja relva käsitsemine peab olema heal tasemel. See ala ei sõltu vanusest ja annab võimaluse ka vanemas eas püüda kõrgeid sportlikke saavutusi.

Kas igaühest võib saada hea laskja või on selleks vaja eeldusi?

Heal laskuril on oskus oma tegevust analüüsida, et mitte korrata tehtud vigu, vaid head sooritust. Pead oskama vajadusel ümber õppida ja suuta pärast instruktori juhendamist õpitut rakendada. Samuti peab laskuril olema püsivust. Laskeoskus ei sünni üleöö, vaid sihipärase töö tulemusel.

Mida teha selleks, et saada heaks laskjaks?

Tuleb julgelt pöörduda instruktori, treeneri või hea kamraadi poole, kellelt on midagi õppida. Laskespordis on palju nüansse, mida üksikult ei ole võimalik edasi anda, seetõttu on oluline võimalikult lai teadmiste spekter. Oluline on infoväljast enda jaoks vajalik välja selekteerida.

Mis on teie hinnangul laskmise juures kõige olulisem: on see hea nägemine, keskendumisvõime, õige hingamistehnika, refleksid, hea füüsiline vorm või hoopis midagi muud?

Küsimuses toodud eeldused on kõik võrdselt olulised treenitavad oskused. Esmatähtis on julge pealehakkamine. Kui esmane tase on saavutatud, siis peaks kindlasti osalema aktiivselt laskevõistlustel. Üks laskevõistlus on mitme trenni eest!

Mille poolest erineb võistlustasemel laskmisega tegelemine n-ö pühapäevalaskmisest?

Võistlustasemel laskmine nõuab suuremaid treeningumahte.

Kuid ka pühapäevalaskmine on tähtis, see aitab hoida värskena elementaarseid relvakäsitsusoskusi ja ohutusdistsipliini.

Mõned nõuanded algajale laskehuvilisele: kuidas saada laskmises paremaks?

“Raul suudab oma positiivse meelestatuse ja pealehakkamisega mind alati üllatada ja nakatada. Ta on alati olnud toeks, olenemata sellest, kas oleme sellel päeval meeskonnakaaslased või konkurendid” Peeter Olesk, tiimikaaslane ja konkurent

34

2021

Ankeet:

Käelisus: paremakäeline Juhtsilm: parem Laskeala: püstolilaskur Malev: Tallinna malev ustes: TK, automaat Kaitseliidu esikütt harjut

TK, püstol duaalselt 1, võistKaitseliidu meister: indivi olist individuaalne üst rtp spo da; kor 4 kondlikult likult 5 korda, ond stk või Eesti meister 1 kord, 21 medalit. ku kok elt ust istl ivõ str Eesti mei alid: Nõmme med ja d asu Kaitseliidu teised aut etemärk teen ist nks pro u liid tse Rist, Kai

Meil, kaitseliitlastel on tavapärane, et lasketreeninguid alustatakse kõige võimsamatest käsitulirelvadest, kuid mina soovitaksin algajale laskespordihuvilisele alustada algusest, õhkrelvadest. Kui laskmise põhitõed on selged, siis võib edasi liikuda väikese kaliibriga sporttulirelvadele. Siit edasi peaks ära õppima staatilised laskeasendid täiskaliibriga tabelrelvadega. Alles siis, kui eeltoodud etapid on läbitud, oleks mõistlik edasi liikuda dünaamilisele laskespordile, nagu seda on taktikaline laskmine ja erinevad praktilise laskmise divisjonid, nagu Ipsc ja sra.

Milline on erinevus staatilise ja dünaamilise laskmise vahel?

Staatilise laskmise all mõtleme klassikalisi laskeasendeid nagu lamades, põlvelt ja püsti. Laskur laseb püsivast asendist ja tuge pakub ainult laskeasend. Dünaamiline laskmine on liikuva iseloomuga, lastakse erinevatelt laskepositsioonidelt, matkides reaalset olukorda. Täna on Kaitseliidu laskurite seas populaarsed just dünaamilised laskeharjutused, mis pakuvad adrenaliinirohket väljaõpet. Klassikalisi staatilisi laskeharjutusi kutsutakse halvustavalt täpitoksimiseks. Mina isiklikult ei alahinda staatiliste lasketehnikate osa laskeharjutustes, sest olen väljaõppes olnud olukordades, kus head varjet pakkuv maastik ei võimalda muud tuge kui oma keha, kuid tabav lask tuleb siiski sooritada!

Miks võiks soovitada kellelegi, kes kunagi pole lasknud, selle alaga tegelemist?

Laskesport õpetab peale elementaarse laskeoskuse tugevat enesedistsipliini tänu rangele ohutustehnikale, harjutab paremini käituma ja toime tulema pingelistes olukordades ning suurendab stressitaluvust. Laskesport suurendab ja parandab laskuri keskendumisvõimet.

MARTIN ANDRELLER

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIDU LASKUR

MARTIN ANDRELLER

AILI POPP:

ARMASTA SEDA, MIDA TEED Mis on see, mis teid laskmise juures paelub?

Laskmine annab käegakatsutava tulemuse. Sisekümmet või taldriku tabamist tunned oma näpuotsast kuni jalatallani ja see on nii mõnus tunne!!!

Mis on laskmise juures kõige olulisem: hea nägemine, keskendumisvõime, õige hingamistehnika, refleksid, hea füüsiline vorm või hoopis midagi muud?

Kõik need tugevused võivad olla ka sinu nõrkused laskmise juures! Eriti juhul, kui mõni neist on domineeriv. Otsin kõigis loetletud tegurites tasakaalu ja nii-öelda häälestust. Lasketreening on „tark“ treening, kus sinu sisemine juhendaja peab sinu füüsilise kehaga ja sisemise „minaga“, mis tahab kindlat tõestust ja kinnitust sisekümne kohta, oskuslikult läbi saama. Selle „mulli“ või koosluse juures on väga hea, kui sinuga on treener, kes vajadusel ohjab seda eelpool loetletud triot.

Mida selleks teha, et saada heaks laskjaks?

Laskmine ja relvad on elustiil. Võta see omaks ja armasta seda, mida teed. Visualiseeri, mida head laskurid teevad, leia endale sobiv „sisemine asend“ ja tunnetus. Vaatle, tunneta, vii ellu. Sa lased märki, sa lased silmadega märki, sa oled lastes väljaspool oma keha, teadvus tabamusest tuleb füüsilise sinuni lasu ajal.

Millal jõudsite oma esimese võistluseni?

Kahtlustan, et see võis olla juba 13aastaselt ning võistluseks olid Võrtsjärve mängud, kus lasksin väikekaliibrilist sportpüssi.

Tulemust ei mäleta, aga kindlasti läks hästi, sest tahe võistelda on sellest ajast ainult suurenenud.

Mille poolest erineb võistlustasemel laskmisega tegelemine n-ö pühapäevalaskmisest?

Isiklikult minu jaoks: mitte millegi poolest. Reeglid ja austus relvade vastu ning nendega ohutult ringikäimine jääb samaks.

Laskmine ja lasketiir ei ole lõbustuspark või veeatraktsioon.

Mõned nõuanded algajale laskehuvilisele: kuidas saada laskmises paremaks? Üks läbiv mõte kogu protsessis – ja selleks on märk, mida näed! Üks mõte!!! See on ainukene side, mis sul on välisilmaga. Õpi

„Kui laskur on Euroopa meistrivõistlustel, tal läheb seal oma isiklik relv katki ja talle antakse kasutada täiesti teiste mõõtudega võõras relv ning ta suudab ikkagi teha maksimumilähedase tulemuse, millega ta kroonitakse Euroopa meistriks, siis on see elav näide maksimaalsest keskendumisvõimest ja tulemusele orienteeritusest. Selline on meie Aili.

Kasvult väike, aga hingelt suur.“ Imre Õim, Valgamaa kaasmalevlane

Ankeet:

Käelisus: paremakäeline Juhtsilm: vasak Malev: Valgamaa malev Saavutused: ster jahipraktilises • neljakordne Euroopa mei laskmises; koht harjutuses Olüm• CISM maailmamängude 13. pia Trap; r harjutuses Olümpia • kuuekordne Eesti meiste Trap; s 30+30 lasku liikuvas• Eesti meister harjutuse se märki ; ilistes laskeharjutus• Eesti meister jahiprakt tes; meister 2020 sõjapüs• kahekordne Kaitseliidu sist (100 m ja 300 m); ne 2012, 2013, 2014, • Valgamaa parim sportla 2017; sportlane 2017, 2018, • Kaitseliidu aasta parim 2019; püssi harjutustes; • Kaitseliidu esikütt sõja mpia Trapi harjutuses • Eesti rekordi omanik Olü pi segapaariharjuTra a mpi ja kaasomanik Olü tuses; tase • lasketreenerina EKR 5. d ja medalid: Kaitasu aut ed teis u liid Kaitse II klass; Kaitseliidu ja III seliidu Pro Patria edali II klass Valgamaa maleva teenetem

kuulama ümbrust niimoodi, et suudad järkjärgult hakata välja lülitama helisid, mida kuuled, kuni jääb vaikus. Õpi läbi korduste leidma üks ja kindel algasend ja automatiseeri see alateadvuse tasemele. Õpi fokuseerima nägemist ainsale objektile, mis annab sulle vaid ühe mõtte kogu protsessi vältel.

Kui ressursikulukas on laskmisega tegelemine?

Harrastaja võib kulutada sellele aega 2–8 tundi nädalas … ja olla oma vajaduseesmärkide täitumisega rahul. Teine kulu on muidugi relvad, laskemoon ja muu laskevarustus. Tihtipeale on harrastaja laskevarustus enam tipptasemel kui laskesportlase oma. Osalesin ise aastaid rahvusvahelistel võistlustel sellise relva ja varustusega, mille kohta konkurendid avaldasid hämmingut, kas sellised asjad üldse töötavad! Pärast võistlusi muidugi nende arvamus muutus.

Aga mida laskmine annab?

See on armastus esimesest silmapilgust! Areng ja sellega kaasas käiv saavutusvajadus. Nii vaimselt kui ka füüsiliselt arendav eluviis. Relvad – neil on iseloomu ja nad tekitavad aukartust, hea on olla relvadega sõber.

2021

35

KRISTINA MÖLDER: PEAB TAHTMA JA TEGUTSEMA Mis on see, mis teid laskmise juures paelub?

Mulle meeldib, et laskmises jääb alati võimalus edasi areneda, edasi minna, ennast ületada ja uute eesmärkideni küündida. Mulle meeldib see tunne ja teadmine, et mul pole piire ees ning võin, saan ja suudan saavutada alati veel paremaid tulemusi. Iga saavutatud eesmärk tekitab alati uue ja suurema eesmärgi.

Mis on laskmise juures kõige olulisem: on see hea nägemine, keskendumisvõime, õige hingamistehnika, refleksid, hea füüsiline vorm või hoopis midagi muud?

Keskendumisvõime, oskus kontrollida oma mõtteid ja olla hetkes. Oluline on omada ka eesmärke, et motivatsioon edasi pürgida püsiks.

Kas igaühest võib saada hea laskja või peavad selleks olema eeldused?

Kui on olemas tahe ja soov, siis on kõigil võimalik saada heaks laskuriks. Mitte kellelegi ei saa lihtsalt peale vaadates öelda, et temast ei saa head laskurit. Kui inimesel on tugev tahe ja ta teeb oma soovi nimel tööd, siis saabki temast hea laskur.

Mida teha selleks, et saada heaks laskjaks?

Lisaks regulaarsele treeningule tuleks treeningul tehtut analüüsida, et mõista nii halbade kui ka heade laskude põhjusi ja õppida oma keha tunnetama. Treeningud peaksid olema mõtestatud, et laskur mõistaks, millised on tema tugevad ja nõrgad küljed.

Seejärel saab enda vigu parandada ja siis ka areneda.

Millal alustasite laskmisega?

Alustasin laskmisega 2017. aasta sügisel. Olin varem saanud kodustes oludes õhupüssi lasta. See tuli hästi välja ja sealt tuligi mõte trenni tulla.

Millal jõudsite oma esimese võistluseni?

Käelisus: paremakäeline Juhtsilm: parem tu ringkond Kuuluvus Kaitseliitu: Tar (Sinilillede rühm) diklubis • Sportlane Elva laskespor u meistri järgunormi liid • Täitnud Eesti Laskur õhupüssi harjutuses. vutused: 2020. aasta suurimad saa ustel lamades istl ivõ str mei u liid • Kaitse harjutuses 2. koht ustel õhupüssi • Kaitseliidu meistrivõistl harjutuses 4. koht ustel võistkondlik 2.

• Kaitseliidu meistrivõistl koht ustel lamades • Eesti noorte meistrivõistl harjutuses 3. koht ustel 3 x 20 lasku • Eesti noorte meistrivõistl ondlik 2. koht stk või standardharjutuses el õhupüssis ust istl ivõ str mei rte noo • Eesti t võistkondlik 2. koh strivõistlustel • Eesti noorte B-klassi mei õhupüssis 3. koht

Võistlustasemel laskmine on detailsem, lähenemine on individuaalsem ja vastutus on suurem. Kõik soovivad võita medalit ning on selleks trennis vaeva näinud. Võistlustel aga ei pruugi sa lasta sama tulemust, mis treeningul. Võib tulla peale pinge, stress või hoopis rõõm ja ärevus. Sellisel tasemel laskmisel tuleb suuta oma emotsioone valitseda ja endaga tulejoonel rahu teha.

Palun mõnd nõuannet alles alustavale laskehuvilisele: kuidas saada laskmises paremaks?

Minu esimene võistlus oli 2018. aasta jaanuari alguses. Lasksin õhupüssist harjutust 20 lasku toelt ja jäin tihedas konkurentsis 5. kohale. Esimese võistluse kohta oli see päris hea tulemus.

Hoia alles oma lastud märklehti, tee märkmeid ja võrdle neid iga kuu. See annab motivatsiooni, eriti kui on näha ka pidevat arengut. Pea treeningupäevikut.

Mille poolest erineb võistlustasemel laskmisega tegelemine n-ö pühapäevalaskmisest?

Kui ressursikulukas on laskmisega tegelemine?

„Kristina on silmapaistvalt julge, suure tahtejõu ja põnevate eesmärkidega laskesportlane. Ta on laskurile kohaselt rahulik, sõbralik ja sooja südamega. Usun, et seda tunnetavad ka kõik tema ümber olevad inimesed.“ Marianne Tavits, Elva Laskespordiklubi 36

Ankeet:

2021

Võistlussportlastel võib olla suuri ühekordseid väljaminekuid (relv, laskmisriided vms) kuid need on kaua kestvad asjad, mida soetades tulebki rõhuda kvaliteedile ja sobivusele. Laskmises ei ole vaja igaks hooajaks uut püssi osta, piisab ühest korralikust püssist, mis kestab mitukümmend aastat.

Miks peaks keegi, kes kunagi pole lasknud, selle alaga tegelema hakkama?

Laskmine on väga individuaalne sport, aga siiski väga põnev ja ka adrenaliini tekitav. Ei ole vaja suuri lihaseid, kiireid jalgu või head painduvust. Piisab heast keskendumisvõimest ja lasketiiru kohale tulemisest.

KRISTINA MÖLDER ERAKOGU

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIDU LASKUR

ELMO HUNT

RAGNAR JUURIK: ALLA EI TOHI ANDA Millal alustasid laskmisega?

Alustasin laskmisega 2015.aastal. Treener kutsus proovima ning see hakkas mulle meeldima.

Mis sind laskmise juures paelub?

See tunne, kui saad hea tulemuse ning võid enda üle uhke olla.

Kas igaühest võib saada hea laskja või on selleks vajalikud mingid eeldused?

Ma arvan küll, et igaühest võib saada hea laskur. Vaja lihtsalt treenida ja mitte alla anda.

Mida teha selleks, et saada heaks laskjaks?

Ankeet:

Käelisus: paremakäeline Juhtsilm: parem Laskeala: 10,25 m Malev: Rapla malev ssinorm: I klass Kaitseliidu ja ELL-i kla Tulemused: uste võistkondlik 3.

• Kaitseliidu meistrivõistl koht; ste 2. koht • Kaitseliidu karikavõistlu aukirja 3 d: asu aut Muud Kaitseliidu

Käia nädalas paar korda trennis ning teha füüsilist.

Mis on laskmise juures kõige olulisem, on see hea nägemine, keskendumisvõime, õige hingamistehnika, refleksid, hea füüsiline vorm või hoopis midagi muud?

Minu arust on kõige tähtsam see, et närv ei tuleks sisse. Seda nii võistlustel kui ka trennides, kui oled lasknud hea seeria.

Mille poolest erineb võistlustasemel laskmisega tegelemine n-ö pühapäevalaskmisest?

Võistlustel on ikka pinge peal, sest igaüks soovib võita ning soovid ka anda oma parima tulemuse.

„Ragnar Juurik jäi oma innukusega silma kohe esimesel päeval, kui ta koos teiste poiste ja tüdrukutega 2015. aasta sügisel lasketrenni tuli. Alustasime muidugi õhupüssiga toelt laskmisega, sest vanus ei lubanud tulirelvadega tegeleda. Ja nii see algas.“ Endel Kaasiku, laskeinstruktor

Mõned nõuanded algajale laskehuvilisele: kuidas saada laskmises paremaks?

Tuleb kodus teha füüsilisi harjutusi ja käia trennis.

Milline on erinevus staatilise ja dünaamilise laskmise vahel?

Dünaamilisem on kindlasti raskem, sest peab oskama püstoli kiiresti paika tõsta.

Mis sind laskmise juures hoiab?

See, et saab võistlustel käia. Samuti pakub rahuldust oma arengu nägemine, see, kuidas aastatega on tulemused paranenud.

Kui kulukas on laskmisega tegelemine?

Oleneb, kas kasutada oma varustust või saada organisatsioonilt. Ise ostes on küll kallis endale püstol ja muu varustus soetada, aga klubi ja malev aitavad.

Miks peaks keegi, kes kunagi pole lasknud, selle alaga tegelema hakkama?

See on tore enese proovile panek ning on tore näha, kui saad hea lasu või tulemuse. Samuti saab palju reisida erinevates tiirudes.

2021

37

KAUPO KIIS:

LASKEKOHTUNIKUL ON ALATI KUSKILE PÜRGIDA Kumb on laskevõistlusel tähtsam, kas kohtunik või võistleja?

Igasugusel spordivõistlusel on kõige olulisemaks persooniks sportlane, kohtunik on abijõud, kes tagab võistluste määrustepärase läbiviimise.

laskmiskohtunik olla laskespordiga kokku puutunud ja tal võiks olla ka võistluskogemus sportlasena.

Aga mis omadused on laskekohtuniku töös olulised?

Milline on üks õnnestunud laskevõistlus?

Reeglite tundmine, täpsus, korrektsus, suhtlemisoskus, inimlikkus, rõõmus meel.

Õnnestunud laskevõistlus on võistlus, kus tehakse väga häid tulemusi, ei anta välja kohtunike poolt ühtegi hoiatuskaarti ning võistlus kulgeb vastavalt ajakavale.

Vaadates kohtunikuna sportlasi tegutsemas, kas endal ei teki tunnet, et tahaks parem ise lasta ja võistelda?

Ja milline on kohtuniku panus laskevõistluse õnnestumisse?

Kohtunik tagab võistluste määrustepärase läbiviimise ning otsustab võimalikud vaidlusküsimused, mis tekivad võistluse käigus. Halb kohtunikutöö jääb nii sportlastele kui treeneritele väga kauaks meelde.

Kas laskekohtunik peab suutma täpselt lasta või pole see nii oluline?

Laskekohtuniku laskmisoskus ei ole absoluutselt oluline, see ei asenda kuidagi reeglite tundmist. Küll aga eelduslikult võiks

Kui kohtunikuna jälgida tipplaskurite võistlemist ja nautida nende laskeoskust, tekib alati pärast võistlusi soov ka enda laskeoskusi parandada.

Kui laskesportlased pürgivad aina paremate tulemuste, suuremate punktide ja uute rekordite poole, siis mille poole võiks pürgida laskekohtunik?

Laskekohtunikul on alati kuskile pürgida – olles abikohtunik, tuleks pürgida vabariiklikuks kohtunikuks, seejärel rahvusvahelist litsentsi omavaks kohtunikuks.

Rahvusvaheline ISSF-i kohtuniku litsents saadakse alguses

„On tänuväärne, kui tegevteenistuse lõpetanud B-kategooria oma, seejärel saab pürgida A-kategooria litsentsi valdajaks. ISSF-i A-kategooria kohtunikulitsents annab ohvitserid nagu Kaupo Kiis ei lase oma juba õiguse olla žürii liige rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Ja teadmistel raisku minna ja soovivad seda seejärel saab pürgida juba kõige tähtsamate võistluste žüriisse, noortele edasi anda. Eriti rõõmustav on asjaolu, olümpiamängudele. et ta on ka ise alustanud lasketreeningutega ja paneb ennast julgelt võistlustel proovile. Ta on Mida naudid laskekohtuniku ameti juures?

Tänu laskekohtuniku tööle olen ma kokku puutunud väga kõigile heaks eeskujuks, et kunagi ei ole hilja huvitavate inimestega nii Eestis kui ka väljaspool Eestit ning alustada lasketrenniga!“ kui võistlused on hästi õnnestunud ja läbi viidud, siis on hea Raul Erk, tunnustatud laskesportlane

38

2021

tunda, et olen ka ise sellesse panuse andnud.

RISTO AARREKIVI

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIDU LASKUR

ANTS KRONBERG: Oled Valgamaa maleva relvur, kas relvuri ametiülesannete täitmine eeldab seda, et peaksid olema aktiivne laskeharrastaja ja tundma kõrgendatud huvi relvade vastu?

PAUL PODERAT

LAHINGLASKMINE ALGAB LASKETIIRUST Otseselt ei eelda, kuid kasuks tuleb see kindlasti.

lina piisavat tagasisidet. Kellel on tõsisem huvi paremaks laskuriks saada, peab leidma võimaluse iseseisvaks treenimiseks.

Minu silmis on maleva kohus neid võimalusi oma liikmetele tagada.

Kuidas mõjutab laskeharrastus ja huvi relvade vastu sinu igapäevase töö kvaliteeti?

Mida saaksid omalt poolt lisada – nii vabatahtlikuna kui ka relvurina?

Arvan, et oskan anda laskuritele ja ka ülematele asjakohaseid nõuandeid. Samuti olen püüelnud selle poole, et maleva laskurid saaksid võistlusteks treenida ja malev oleks esindatud erinevatel laskevõistlustel.

Oled ka maleva vabatahtlik, kui palju panustad malevas oma vaba aega laskeharrastajate kaasamisele ja nende laskeoskuse arendamisele?

Kui 2008. aastal Kaitseliidu teenistusse astusin, siis laskespordiga Valgamaa malevas praktiliselt ei tegeldud. Kuna endal huvi oli, sai toonase malevapealiku kapten Rein Luhavälja toel soetatud malevale soetatud sportpüstolid ja koostöös Jaanikese Jahinduse OÜ-ga sai malev reedeti kasutada nende siselasketiiru. Võistlusteks laenasime sport- ja õhkrelvi ning varustust Valga Laskurklubist. Korraldasime koostöös erinevaid laskevõistlusi. Ja sellest ajast on reeglina minu reede õhtud möödunud lasketiirudes – kuni tuli COVID-19.

Oled oma panusega rahul?

Jah.

Oled laskeinstruktor ja värskelt ka lasketreeneri kutse omandanud. Kuidas hindad laskmise üldist populaarsust ja laskeoskuse taset kodumalevas?

Täiesti Eesti keskmine. Aga see langeb, kui malev ei panusta piisavalt lasketreeningutele. Laskmine on väga individuaalne tegevus. Väljaõppekava järgi laskmised ei anna laskurile reeg-

Arvan, et oman piisavat kvantiteeti lasketreeningute ja võistluste korraldamises ja kui sellele saada juurde pisut treenerikvaliteeti, siis oleks Valgamaa malev heaks näiteks, milleks on malevale vaja lasketiiru.

Sinu hinnang hüpoteesile „hea kaitseliitlasest laskesportlane on ka hea lahinglaskur“?

Eeldatavasti. Samas on nii laskespordis kui lahinguväljal nii palju erinevaid alasid/ülesandeid. Peaksime püüdlema selle poole, et toodud võrdluse pooled käiksid käsikäes – kui oled Kaitseliidu laskesportlane, siis oled ka sõjaaja ametikohal ja vastupidi, kui kannad relva, siis püüa õppida sihtmärki täpselt tabama.

Ja nüüd teistmoodi, kas hea tiirulaskmise oskus on praktiline oskus ka lahinglaskmistel?

Lasketiirudes luuaksegi alus lahinglaskmisteks.

„Laskevõistlused ja laskepäevad on Antsu jaoks nagu riiklikud pühad, ta on alati kohal ja tähistamas seda – olles kohal bussijuhina, võistkonna esindajana, toetajana, võistlejana – kõike ühes isikus.“ Margus Purlau, Kaitseliidu spordipealik

2021

39

EROK

KAITSELIIDU LASKUR

40

2021

KAITSELIIDU LASKUR

ÜLIMALT POPULAARNE IGA-AASTANE TRADITSIOON Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) üks eesmärkidest on alates asutamisest olnud oma liikmete sõjaväeliste pädevuste arendamine.

Reservjuht peab olema usutav oma ülesannete täitmisel ning laskeoskuse taseme säilitamiseks ja arendamiseks tuleb seda oskust järjepidevalt treenida.

Tekst: leitnant MARI UUEMAA, EROK-i peasekretär

E

ROK-i laskevõistlused said alguse asutajaliikmete ühise ettevõtmisena Kogu loomisele järgnenud 1998. aastal. Sellest, toonase Kaitseväe Lahingukooli ülema poolt VROK-i kursuste lõpetanutele korraldatud võistlusest sai EROK-i iga-aastane traditsioon. Alates 2000. aastast hakkasid võistlustel osalema ka välisriikide reservohvitserid. Aja möödudes hakati korraldama kahte erinevas formaadis võistlust – ainult oma liikmetele suunatud ja vähemalt viiest karikaetapist koosnevat laskevõistluste seeriat ning üks kord aastas toimuvat rahvusvahelist laskevõistlust, kus omakorda on vähemalt viis erinevat harjutust.

relvi, aga mitte ainult. Etapid on võimalikult mitmekesised, lastakse erinevatel distantsidel ja erinevaid harjutusi erinevatest relvadest. Seejuures lisaks kaitseväe standardharjutustele läbitakse harjutusi nii laskja liikudes kui ka liikuvate sihtmärkide pihta.

2013. aastal lisati EROK-i rahvusvaheline laskevõistlus ametlikult kaitseväe poolt toetatavate võistluste kalendrisse ja läbiviimine viidi Võru ümbruse laskeväljadele. Seoses laskevõistluse suure populaarsusega tuli hakata piirama osalejate arvu – registreeruda saab igal aastal kuni kolmkümmend neljaliikmelist võistkonda. Võitjaks tulnud meeskonda tunnustab kaitseväe juhataja oma auhinnaga, milleks on pühendusega vimpel. 2020. aastal viidi laskevõistlus tagasi Männikule, kus on üks Eesti parimaid tiire, tänapäevaselt välja arendatud Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiir.

2021. hooajal lastakse EROK-i karikavõistluste I etapil klassikalisest kaitseväe ohvitseri relvast – püstolist H&K USP. Harjutus ise koosneb 3 seeriast: laskmine kahelt käelt, ainult tugevamalt käelt ja ainult nõrgemalt käelt. II etapil lastakse kõige tavapärasemast üksikvõitleja relvast kõige tavapärasemas laskeasendis – automaadist Galil AR lamades 20 lasku. Tavaolukorrast erinev on 150 m distants ning kaks kümnelasulist seeriat – aeglane ja kiirlaskmine. III etapp on kõige mahukam.

Sileraudsest haavlipüssist lastakse liikuvaid/põrkavaid/lendavaid sihtmärke; püstolkuulipildujast MP5 „jooksvat“ sihtmärki ja püstolkuulipildujaga M45 läbitakse taktikaline, seisvate sihtmärkide rada IPSC reeglite järgi. IV etapil on püstoli, püstolkuulipilduja ja automaatrelva kombineeritud taktikalise laskmise harjutusi. V etapil treenitakse täpsust ja vastupidavust, lastakse 5,6 mm sportpüssist klassikalist olümpiadistsipliini – lamades 60 lasku 50 meetri distantsilt.

EROK-i liikmete karikavõistluse eesmärk on iga etapiga tutvustada kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel olevaid põhi-

Kui tahad EROK-i tegevuste kohta rohkem teada, siis vaata lisaks www.erok.ee.

2021

41

KAITSELIIDU LASKUR

ELVA LASKESPORDIKLUBI JA KAITSELIIT – HEA KOOSTÖÖ MUSTERNÄIDE Elva Laskespordiklubi ja Kaitseliit teevad juba pikka aega tõhusat koostööd, mille tulemusena on laskesport muutunud järjest populaarsemaks.

Tekst: KARL KONTOR, Elva Laskespordiklubi vanemtreener

E

esti laskespordi ajaloos on Kaitseliidul olnud väga suur roll. 10 aasta jooksul alates Eesti Laskurliidu asutamisest 1931. aastal kuni selle likvideerimiseni leidis aset Eesti laskespordi tormiline areng maailma tippu, mis sai teoks vaid tänu Kaitseliidu initsiatiivile ja suurele toele.

Taasiseseisvumise järel taastatud Kaitseliit ja Laskurliit ei saavutanud aga kohe sõjaeelse ajaga võrreldavat tihedat koostööd.

Aastate jooksul on vastastikused suhted siiski arenenud ja Kaitseliidu panus laskespordi edendamisse üha suurenenud.

Otseselt väljendub see side inimeste kuulumises mõlemasse organisatsiooni. Staažikaim kaitseliitlane on meie klubi esilaskur Reijo Virolainen. Ta on osalenud Eesti koondises paljudel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Parimaks on seni jäänud 10. koht individuaalselt ja neljas koht võistkondlikult Euroopa meistrivõistlustel Bakuus 2017. aastal. Euroopa karikasarja etappidelt on ta saanud mitmeid medaleid. Eesti kaitsejõudude koondises on ta olnud kindel tugitala, tulles näiteks maailma relvajõudude suvemängudel 2019. aastal Wuhanis täiskaliibrilise püstoli harjutuses 14. kohale.

MAARJA-LIISA MAASIK

Juhtkondade tasemel tagab hea koostöö Kaitseliidu ülema Riho Ühtegi presidendiamet Eesti Laskurliidus. Igapäevase ja

sisulise sünergia loovad aga kohalike malevate ja laskespordiklubide ühistegevused. Heaks näiteks on siin Tartu maleva ja Elva Laskespordiklubi pikaajaline ja tihe põimumine.

Tartu maleva noored laskurid Kaitseliidu noorte meistrivõistlustel Männikul, vasakult treener Marianne Tavits, Mariette Pennar, Kristina Mölder, Kahru Männik, Riivo Raud, Kaja Asi, Ervin Otto Prank, Risto Raud 42

2021

KAITSELIIDU LASKUR

Reijo pole kunagi hoidnud kõrvale Tartu maleva esindamisest erinevatel Kaitseliidu võistlustel, käsitledes seal osavalt ka relvi, millega ta igapäevaselt ei treeni. Ta on hinnatud instruktor ja juhendaja oma Kaitseliidu kaaslastele ning on ennast selles vallas täiendanud ja sooritanud hiljuti 3. kategooria treeneri eksami.

Lisaks neile kahele tipplaskurile on vabariiklikelt eri tasemega ja eri vanusegruppide võistlustelt toonud mõlemale kollektiivile auhindu Marianne Tavits, Ele Loot, Marek Tamm, Kristina Mölder, Mariette Pennar, Kaja Asi ja Kaimar Kalnitski. Siinkohal teeksin Laskurliidule ettepaneku märkida võistlusprotokollidesse klubilise kuuluvuse kõrvale ka kuulumine Kaitseliidu malevasse.

MAARJA-LIISA MAASIK

Elva klubi teine koondislane Tuuli Kübarsepp kuulub samuti Kaitseliitu ja on seni ainus meie laskur, kes on toonud medali Euroopa meistrivõistlustelt. See läks korda Eesti naiskonnal 2017. aastal Bakuus, kui võideti naiskondlik pronksmedal püssiharjutuses 300 m lamades.

Elva laskespordiklubi treener Karl Kontor ja Margus Ivask (Elva malevkonna liige)

Erilist tähelepanu oleme pööranud järelkasvu edendamisele.

Koostöös klubi, maleva ja Tartumaa Tervisepordikeskusega oleme läbi viinud mitmeid laskespordi õppepäevi Kaitseliidu erinevatele rühmadele. Nendest osa võtnud kodutütred, noorkotkad ja naiskodukaitsjad on saanud mitmekülgse ja põhjaliku ettevalmistuse meie treeneritelt ja instruktoritelt.

Tähtis roll meie klubi laskurite edus on Kaitseliidu liikmetele võimaldatud padrunieraldistel ja parimate kasutusse antud sportrelvadel. Nendega võistlustele pääsemiseks on alati abivalmilt vajalikud dokumendid vormistanud maleva relvur Olev Juursalu, kes sageli panustab võistluste korraldamise kulgu ka kohtunikuna.

MAARJA-LIISA MAASIK

Regulaarselt on toimunud ka treeningud maleva võistkonna liikmetele enne Kaitseliidu vabariiklikke võistlusi. See kõik on parandanud Tartu maleva positsioone nendel jõuproovidel.

Näiteks mullustel Kaitseliidu noorte meistrivõistlustel sai Kristina Mölder lamades harjutuses II koha ja maleva võistkond kokkuvõttes II koha. Ühiste ürituste ja treeningute tulemusena on Kaitseliidust tulnud klubile ka uusi liikmeid, kes soovivad laskespordiga süvitsi tegeleda.

Suvine kodutütarde ja noorkotkaste laskepäev Elvas

Relvade ja padrunite jaotamisel on seni kõik malevad saanud neid võrdsel hulgal. Tippklassi sportrelvade kasutusse andmisel ja laskemoona jaotamisel oleks siiski efektiivsem arvestada konkreetsete laskurite meisterlikkuse taset. Näiteks sõjaeelsetel aastatel saadeti laskur, kes täitis suurmeistri normi või oli koondise kandidaat, Arsenali tehasesse omale sobivat relva valima. See stimuleeris arengut ja tagas võrdsed võimalused parimatele laskuritele.

KARL KONTOR

Kaitseliit on viimasel ajal tublisti aidanud täiendada laskuritele vajalikku varustust. Malev on soetanud püssilaskurite riietust, püssirihmu, põlvekotte ja muud varustust, mis on vajalik heal tasemel sooritusteks. Lähiajal täieneb relvapark uute õhupüssidega ja kuuldavasti on Kaitseliidul kavas ka soetada uusi sportrelvi.

Klubi esilaskur Reijo Virolainen ja Euroopa meistrivõistlustelt klubile medali toonud Tuuli Kübarsepp

Loodetavasti süveneb Eestis veelgi Kaitseliidu ja Laskurliidu koostöö, millest saavad kasu mõlemad organisatsioonid ja mille tulemusena tõusevad Eesti laskesportlased taas maailma paremikku.

2021

43

KAITSELIIDU LASKUR

LASKEINSTRUKTORID KAITSELIIDUS – USALDUSVÄÄRSED JA PROFESSIONAALSED Kui vaadata ajaloos tagasi, siis Eesti laskurite edu taga on olnud suuresti just Kaitseliit. Võib eeldada, et ka tänases muutunud maailmas tooks Kaitseliidus laskeväljaõppe valdkonna taas au sisse tõstmine kindlasti kaasa edu ka Eestis laiemalt.

Tekst: veebel IMRE ÕIM, Kaitseväe Akadeemia õppeosakond, juhtimise ja pedagoogika õppetool, pedagoogika suuna instruktor

Laskeinstruktori kursuse õpilasharjutus: lahinglaskmised, jagu kaitsel Väluste laskepaigas IMRE ÕIM

44

2021

KAITSELIIDU LASKUR

S

eega ei tohiks jääda Kaitseliidu laskeinstruktorite rolliks ainult oma liikmete hulgas laskmist õpetada ja arendada, vaid eesmärk võiks olla palju laiem ja üldisem.

KES ON LASKEINSTRUKTOR?

Laskeinstruktor on laskevõistlust või laskeharjutust läbi viiv ja laskealast tegevust korraldav isik, kellele on väljastatud laskmiste läbiviimise õigus ehk laskeinstruktor on relva- ja laskeväljaõppe läbiviija. Laskeinstruktori töö eesmärk on laskeharjutuste ja laskevõistluste planeerimine, ettevalmistamine ja ohutu läbiviimine. Laskeharjutuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste, ea ja võimetega. Tagab laskeharjutusteks vajalike tehniliste vahendite olemasolu, laskealase tegevuse korraldamise ja ohutuse. Instruktor peab olema usaldusväärne ja professionaalne. Laskeinstruktor kasutab erinevaid erialaspetsiifilisi vahendeid, oskab adekvaatselt hinnata riske, tunneb relvi, millest lastakse, oskab käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Hea laskeinstruktor täiendab oma teadmisi ja oskusi regulaarselt, jagab oma kogemusi ka kolleegidega ning on eeskujuks kõigile laskuritele.

MIS VAHE ON TREENERIL JA INSTRUKTORIL?

Instruktor ei koosta pikaajalist väljaõppeplaani ja personaalseid laskuri arengu eesmärke. Instruktor keskendub laskuri juhendamisele ja õpetamisele ühes lühikeses ajahetkes. Instruktori laskurite sihtgrupp on tavaliselt väga muutuv ja väga sageli hästi lühiajaline. Lisaks on sihtgrupp väga tihti ka erinevate teadmiste ja oskustega. Näiteks võivad laskepäeval olla korraga täiesti algaja ja tipplaskur, noor ja vana, mees ja naine.

Seega peab juhendamise ja õpetamise eesmärk olema natukene teistsugune. Kaitseliidus on täna mitu erinevat sihtgruppi – tegevliikmed, noored, naised –, kelle relva- ja laskeväljaõppe eesmärgid on natukene erinevad. Seega on väga oluline teada, millele tuleb keskenduda eri sihtrühmadele relva- ja laskeväljaõpet läbi viies. Tegevliikme kõige suurem eripära on see, et lisaks laskmisele peab Kaitseliidu laskur täitma ka sõjaaja ülesandeid. Seega lisanduvad lahinguvarustus, ellujäämise oskus ja arvestamine vastasega. See kõik toob kaasa natuke teistsuguse lähenemise kogu laskeväljaõppele, sest nii relvastus kui väljaõppeks kasutatav varustus on natuke teistsugused.

LASKEINSTRUKTORIKS TULEB ÕPPIDA

Täna saab Eestis laskeinstruktoriks õppida rahvusvahelise spordialaliidu tunnustatud laskespordiorganisatsiooni kaudu: Eesti Laskurliit, Eesti Jahimeeste Selts, MTÜ Eesti Practicallaskmise Ühing jne. Teine tee on jõustruktuuride kaudu: Kaitseliit, kaitsevägi, PPA, kapo, vanglateenistus jne.

Kaitseliidus õpetab laskeinstruktoreid Kaitseliidu kool, kaitseväes Kaitseväe Akadeemia. Kaitseliidu koolis toimus esimene laskeinstruktori kursus 2003. aastal tankitõrjeinstruktoritele. 2004. aastal valmis esimene Kaitseliidu laskeinstruktori õppekava. Tänaseks on Kaitseliidu koolis koolitatud ligi 300 laskeinstruktorit. Nendest ligi 50 on lahinglaskmiste läbiviimise õigusega. Aastaid tagasi oli Kaitseliidul oma laskeväljaõppe eeskiri ja laskeväljaõpe oli mõneti erinev võrreldes kaitseväe omaga, sest Kaitseliidu väljaõpe ei ole tsükliline, vaid elukestev. Tänapäeval toimub laskeväljaõpe ühistel põhimõtetel,

ühe laskeväljaõppe eeskirja (LVE) alusel koos kaitseväega.

Sama kehtib ka õppekavade kohta. Kõige värskem Kaitseliidu kooli laskeinstruktori õppekava on just Kaitseväe Akadeemias kooskõlastusringil, sest kehtiv kaitseväe LVE sätestab, milliseid laskmise läbiviimise õigusi võib Kaitseliidu kool väljastada ja et iga uus laskeväljaõpe õppekava peab olema Kaitseväe Akadeemiaga kooskõlastatud.

Mida huvitavat sisaldab Kaitseliidu laskeinstruktori kursuse õppekava?

SIHTGRUPP

Kaitseliidu tegevliige või tegevväelane, kelle funktsioon näeb ette laskmiste läbiviimist.

Suurem eesmärk on vabatahtlike arvu suurendamine, kes tegeleksid laskmisega. Lisaks tegevväelaste koormuse vähendamine ja laskeväljaõppe kvaliteedi parandamine.

KURSUSE EESMÄRK

Kursuse eesmärgiks on anda kursuslasele alusväljaõppe laskeinstruktori oskused selleks, et malevates viidaks läbi jalaväejao relva-, põhi-, jätku- ja lahinglaskeväljaõpet kvaliteetselt ja piisava sagedusega.

TAOTLETAV PÄDEVUS

Kursuse läbinuna on laskeinstruktor suuteline alusväljaõppena iseseisvalt läbi viima jalaväejao relva-, põhi-, jätku- ja lahinglaskeväljaõpet kaitseväe ja Kaitseliidu laskeväljaõpet reguleerivate dokumentide alusel ning tema tegevus laskeinstruktorina aitab kaasa sõduri relvakäsitsemisoskuste paranemisele, mis võimaldavad tal täita sõjaaja ülesandeid.

ÕPIVÄLJUNDID

Kursuse lõppedes kursuslane: oskab läbi viia alusväljaõpet, sealjuures analüüsib, kavandab, viib ohutult läbi ja hindab laskeväljaõpet; juhindub kehtivatest regulatsioonidest alusväljaõppe läbiviimisel; annab laskjatele arendavat tagasisidet soorituste kohta ning teeb kokkuvõtteid laskeväljaõppest; väärtustab ohutushoidu relvade käsitsemisel; õpetab ja hoiab alal laskurile vajalikud relva käsitsemisoskused selleks, et täita sõjaaja ametikoha ülesandeid.

SISU JA MAHT Õppeained

Iseseisev õpe

Kontaktõpe

Laskeinstruktor I tase: põhi- ja jätkulaskeväljaõppe laskeharjutuste ettevalmistamine ja läbiviimine

59

92

Laskeinstruktor II tase: lahinglaskmiste ettevalmistamine ja läbiviimine

32

63

Õppeained kokku:

91

155

Kursuse kogumaht:

246 akadeemilist tundi

LÄBIVIIMINE

Õppeainete läbimine on kursuslasele kohustuslik. Õppeained läbitakse iseseisvate moodulitena (kursustena). I tase on eel2021

45

IMRE ÕIM

KAITSELIIDU LASKUR

Portatiivsed elektroonilised sihtmärgid – laskeinstruktori tublid abivahendid

duseks järgnevale II tasemele pääsemiseks. Iga mooduli (kursuse) kohta on eraldi ainekava. Igale moodulile (kursusele) tuleb kursuslastel eraldi kandideerida. Õppetöö viiakse läbi õppenädalavahetuste tsüklitena ainekavade ja tunniplaanide alusel Kaitseliidu kooli väljaõppeplaanis määratud aegadel.

Iga aine koosneb iseseisvast õppest, kontaktõppest ja õppepraktikast. Aine arvestatud läbimine on eelduseks vastava taseme sertifikaadi andmiseks. Iseseisev õpe viiakse läbi pööratud klassiruumi põhimõttel, kus õppenädalavahetuste vahelisel ajal kursuslased loevad õppematerjale ja teevad teisi iseseisvaid ülesandeid (näiteks kavandavad laskmisi ja koostavad etteantud õppematerjalidest laskekäsud).

ne on eelduseks laskeinstruktori vastava taseme sertifikaadi andmisele.

ÕPPEKAVALE ASUMISE NÕUDED Ametikoht

Kaitseliidu tegevliige või tegevväelane, kelle funktsioon näeb ette lahinglaskmiste läbiviimist

Formaalharidus

Vähemalt keskharidus

Eelduskursused

LIK 1 ainekava: 1) sõdurioskuste kursus SOK või sõduri baaskursus kaitseväes (SBK); 2) juhtimine praktikas 1 (JUP1); 3) koolitaja algõppe kursus (varasem nimetus instruktori kursus); 4) relvainstruktori kursus (RIK) (kõik jao relvad); 5) elupäästva esmaabi kursus või Kaitseliidu esmaabi põhikursus (miinimummahus 16 h); 6) 3 eelneva aasta jooksul on sooritatud test ja lastud kõigist jalaväejao relvadest; 7) soovitatavalt on läbitud nooremallohvitseri kursus Kaitseliidus või kaitseväes

See võimaldab kontaktõppes keskenduda laskmiste läbiviimisele laskepaigas. Iseseisvaks õppeks edastatakse kursuslastele õppematerjal ja juhendid elektrooniliselt või tehakse kättesaadavaks e-õppe keskkonnas.

Kontaktõpe viiakse läbi klassis ja maastikul (laskepaigas, lasketiirus või laskeväljal). Kontaktõpe toimub üldiselt nädalavahetustel, I tase neljal nädalavahetusel ja laskeinstruktori II tase kahel kuni kolmel nädalavahetusel (sõltub kursuslaste arvust).

Kontaktõppes viiakse läbi ainekavas ettenähtud teooriaõpe, praktiline õpe ning laskeväljaõppe harjutused, kus kursuslased osalevad läbiviija, abilise või laskja rollis. Iga aine läbimise käigus peab kursuslane iseseisvalt läbi viima vähemalt ühe laskeharjutuse ja õppepraktika käigus kaks. Õppepraktika viiakse läbi Kaitseliidu malevates, Kaitseliidu koolis või kaitseväe üksustes. Õppepraktika sisu ja korraldust reguleerivad ainekavade õppepraktika juhendid. Õppepraktika on vaja sooritada hiljemalt järgmise kalendriaasta jooksul pärast kontaktõppe lõppu. Aine arvestatud läbimine ja õppepraktikas kahe positiivse praktilise soorituse tegemi46

2021

LIK 2 ainekava: 8) 3 eelneva aasta jooksul on sooritatud test; 9) läbitud on esimene moodul (LIK 1); 10) läbitud on nooremallohvitseri kursus Kaitseliidus või kaitseväes Hoiakud

Motiveeritud õppima ja õpetama, koostöövalmis, täpne, kohusetundlik, põhjalik ja valmis meeskonnatööks

Isikuomadused

Kiire kohanemis- ja otsustusvõime, kõrge pingetaluvus, loov mõtlemine, võime juhtida meeskonnatööd, hea eneseanalüüsi võime

Kursusele vastuvõtmise tingimuseks on kursuslase vastavus esitatud nõuetele. Ainele arvamise ja väljaarvamise aluseks on vastavus nõuetele, kursuse ülema ettekanne ja kooliülema käskkiri. Kursuse ülem lähtub ettekande tegemisel kooli põhimäärusest, õppekorralduse eeskirjast, kehtivatest määrustest ja juhenditest ning hea tava reeglitest.

KAITSELIIDU LASKUR

Kursusele kandideerimine käib isikliku huvi olemasolul oma vahetu ülema kaudu. Seejärel maleva väljaõppe- ja personalispetsialist. Kursuse standardsuurus on 5–16 inimest. Seda saab vastavalt olukorrale, vahenditele ja võimalustele alati muuta.

Eelneval kokkuleppel on tellitud ka eraldi kursus ühele malevale ja konkreetse maleva juures. Kuna täna Kaitseliidu koolil kõiki vajalikke vahendeid kursuse läbiviimiseks pole, teeb kool reeglina malevatega koostööd.

HINDAMINE

Kursust hinnatakse ainete lõikes. Hindamine on ainete käigus kujundav ja aine lõpus mitteeristav. Õppimist toetava (kujundava) hindamisena mõistetakse kogu õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse kursuslase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet kursuslase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse kursuslast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Õppimist toetava hindamise käigus antud tagasiside toetab õpitulemuste omandamist õppeprotsessi jooksul. Õppimist toetav hindamine keskendub eelkõige kursuslase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt kursuslase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad kursuslase arengut.

Praktilise soorituse vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, lasketeoreetiliste teadmiste) kohta. Kogu õppenädala vältel ja lõpus annavad instruktorid kursuslasele tagasisidet, et toetada kursuslase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kursuslane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

Hinnatakse praktilisi iseseisvaid ülesandeid (laskekäsku ja selle koostamist, laskmiste ettevalmistamist ning läbiviimist).

Hindamisena kasutatakse nii arendavat tagasisidet kui õppepraktika hindamislehti. Laskmised viiakse läbi kehtiva laskeväljaõppe eeskirja alusel. Õppepraktikas ette nähtud praktilised sooritused viib läbi kursuslase kursusele suunanud üksus.

Vastava taseme laskeinstruktori sertifikaadi väljastamiseks tuleb kursuslasel hindele „arvestatud“ sooritada kõik ainekavas kirjeldatud praktilised ülesanded.

Ainete arvestatud läbimine on kursuse tunnistuse saamise eelduseks. Kursuse lõpetamise tingimuseks on, et kursuslane on koostanud nõuetele vastavad laskekäsud ja korraldanud positiivsele tulemusele tunniplaanis ette nähtud laskmised.

Kursuse lõputunnistust ei väljastata, kui kursuslane ei ole läbinud kursust täies mahus.

VÄLJASTATAVAD DOKUMENDID

Iga aine lõpus väljastab Kaitseliidu kool hindamise nõuded täitnud kursuslasele vastava taseme laskeinstruktori sertifikaadi, mis annab õiguse läbi viia laskeharjutusi. Sertifikaat on

tähtajaline. Kui laskeinstruktor ei korralda ühtegi laskmist 3 kalendriaasta jooksul, siis sertifikaat aegub. Laskmised kantakse personali andmebaasi VAAB. Arvestust selle kohta peab üksus, kuhu laskeinstruktor kuulub.

Laskeinstruktori I taseme sertifikaat annab omanikule õiguse viia läbi (relva-, põhi- ja jätkulaskeväljaõpet). Laskeinstruktori II taseme sertifikaat annab omanikule õiguse viia läbi alusväljaõpet (jalaväejao lahinglaskeharjutused).

Minu hinnangul pole täna kõik need eesmärgid, mis laskeinstruktori kursuse õppekavas kirjas, täiel määral realiseerunud. Ühe olulise puudujäägina toon välja, et siiani pole väljaõppe läbiviija, väljaõpet koordineeriva ja kontrolli tagava üksuse rollid selged ja täpselt sõnastatud ning rakendatud. Puudub ülekaitseliiduline ühtne andmebaas kõigist olemasolevatest aktiivsetest laskeinstruktoritest ning ka vastutaja, kes nende arengut suunaks ja juhiks. Kaitseliidu koolil on olemas väljastatud tunnistuste register, mis on aga passiivne andmebaas ega sisalda laskeinstruktori nii-öelda teenistuskäiku.

Laskeväljaõpe Kaitseliidus väärib kindlasti eraldi eesmärke ja arenguplaani, mis on ülekaitseliidulised ning KL struktuuriüksustele juhindumiseks. Viimase kümmekonna aasta jooksul on tehtud mitmeid katseid laskeväljaõpet taaselustada, aga siiani pole see õnnestunud. Tänane laskeväljaõpe Kaitseliidus seisab väga palju just väheste aktivistide kanda. Need on täielikult oma ala fanaatikud, kes on kas Kaitseliidu kooli lõpetanud või mingil muul moel saanud laskmise läbiviimise õiguse ja tegutsevad tihti kõigi takistuste kiuste. Küll puuduvad ettenähtud nõuetele vastavad lasketiirud, küll relvad ja laskemoon, küll on mingi juriidiline takistus jne jne. Loomulikult on nende seas ka mõni väsinud ja loobunud, aga õnneks on tulnud ka uusi laskeaktiviste juurde. Seega julgen öelda, et käegakatsutava arengu poole on veel pikk tee minna. Positiivse poole pealt on laskeinfrastruktuur viimastel aastatel jõudsasti arenenud, valminud on mitu täiesti uut sise- ja välilasketiiru ning mitu olemasolevat on korda tehtud. Lisaks on tehtud ka üks sportrelvade hange.

Kui vaadata ajaloos tagasi, siis Eesti laskurite edu taga on olnud suuresti just Kaitseliit. Võib eeldada, et kui Kaitseliidus laskeväljaõppe valdkond taas ausse tõsta, tooks see ka tänases muutunud maailmas kindlasti kaasa edu ka Eestis laiemalt.

Seega ei tohiks Kaitseliidu laskeinstruktorite roll piirduda ainult oma liikmete hulgas laskmise õpetamise ja arendamisega, vaid nende eesmärk võiks olla palju laiem ja üldisem: laskespordi laiem propageerimine. Seda saab teha nii organisatsiooni sees kui koostöös teiste struktuuriüksuste ja organisatsioonidega. Tänane koostöö Eesti Laskurliidu, laskespordiklubide, Eesti Jahispordi Liidu ja muude sarnaste organisatsioonidega võiks olla julgelt aktiivsem ja koordineeritum, see toob soovitud edu nii inimeste kaasamisel, laskeala populariseerimisel, laskeoskuse parendamisel kui ka parima praktika viljelemisel. Minu arvates on Kaitseliidus selleks loodud väga head eeldused. Tänane Kaitseliidu juhtkond on teinud väga lühikese ajaga märkimisväärset tööd, et seda olukorda parendada.

2021

47

KAITSELIIDU LASKUR

LASKETREENERID KAITSELIIDUS Huvi laskespordi vastu on Eestis hüppeliselt suurenenud ja aeg on ka lasketreenerite tegevust suuremale auditooriumile avada ning selgitada, kuidas saada laskmistreeneriks. Paslikuks sissejuhatuseks sobiks ehk vana nali: kes oskab, see teeb, kes ei oska, see õpetab ja kes õpetada ka ei oska – see kontrollib.

Tekst: AAVO PEKRI, Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiiru juhataja

48

2021

MERLE EHRBACH

KAITSELIIDU LASKUR Treener vaatleb, analüüsib ja jagab tagasisidet

hindamatu võimaluse oma oskusi lihvida, jagada ja kolleegide tegutsemisest õppida.

KES SIIS ON LASKETREENER?

Kutsestandardi kohaselt on lasketreener laskmisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehalise ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener täiendab oma teadmisi ja oskusi regulaarselt ning jagab oma kogemusi ka kolleegidega. Samuti on treeneri puhul oluline treenerite eetikakoodeksi järgimine ning oskus olla treenitavatele eeskujuks.

Samas on ka pinnapealsed laskeharrastajad kohtunud pigem hoopis laskeinstruktoriga. Kas laskeinstruktor on sama mis lasketreener?

Laskeinstruktor viib laskmise läbi, käitudes vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele. Ta on võimeline ladusalt ja kõigile arusaadavalt suhtlema kõigi laskeharjutustel osalejatega. Laskeinstruktori tööülesanded on laskeharjutuste ettevalmistamine, juhtimine, laskeharjutusteks vajalike tehniliste vahendite olemasolu ja ohutuse tagamine. Instruktor on selles usaldusväärne ja professionaalne. Laskeinstruktorid on Kaitseliidu kooli ja kaitseväe taustaga ning nad on äärmiselt olulised eksperdid, kelle väljaõpe on kõrgetasemeline.

Kokkuvõttes vaatlevad laskmistreener ja laskmisinstruktor laskmist erinevalt positsioonilt ja sellest lähtuvalt vajavad erinevaid kompetentse laskeoskuse edukuse tagamisel. Instruktor on laskmiste korraldaja ja läbiviija, aga treeneri kutsealane lähenemine on individuaalsem, pikaajalisem, tulemus- ja soorituseesmärkidele pühenduv ning kõiki füsioloogilisi, psühholoogilisi erinevusi arvestav.

MILLISED ON NÕUDED LASKETREENERILE?

O

len ise laskmisega tegelenud 1980. aastast ning kõik allpool kirjeldatud sammud läbinud. Seepärast tahan julgustada uusi huvilisi laskmistreeneri kutseoskuse kasuks otsustama. Treenerikutse omistamise süsteem on keerukas, ent mul on hea meel tõdeda, et huvi lasketreeneri kutse vastu on näiteks Kaitseliidus väga suur – täna on laskmistreeneri litsents 67 treeneril, kellest suur osa on Kaitseliidu liikmed. Treenerikoolituste korraldamisel on Eesti Laskurliidul väga hea koostöö Kaitseliiduga.

Nii korraldas Eesti Laskurliit 2020. aastal EKR-3 laskmistreenerite koolituse, mille läbis 37 kaitseliitlast, kellest suurem osa on tänaseks ka treenerieksami sooritanud. Kindlasti jätkub koostöö Eesti Laskurliidu ja Kaitseliidu vahel laskmistreeneri kutse omistamiseks ka 2021. aastal.

Laskesport on populaarne ja olemasolevaid võimalusi kasutatakse usinalt: 2020. aastal oli Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiirus 32 000 registreeritud kasutust ja peeti üle 100 erineva tasemega võistluse. Lisaks võistlejatele ja usinatele harjutajatele annavad sellised jõukatsumised treeneritele

Kui fookus läheb tabavusele, stabiilsusele ja arengule, saab tuua juurde võistluslikumaid elemente ja siin on heaks teejuhiks lasketreener. Treenerikutse kinnistub eelkõige õppimisega tööd tehes. Näiteks 6. taseme treenerikutse eeldab 10-aastast treeneritöö kogemust, enne kui hakata nimetatud taset kutsekomisjonilt taotlema.

Nõuded hõlmavad nii pedagoogilisi teadmisi, bioloogiat ja füsioloogiat, spordimeditsiini, spordipsühholoogiat kui ka üldiseid teadmisi õigusaktidest ja organisatsiooni toimimisest.

Lisaks läbib treenerikutse taotleja, kellel ei ole kehalise kasvatuse või spordialast kõrgharidust, kutsetaseme taotlemiseks vastava tasemekoolituse, mis jaguneb eriala- ja üldainete koolituseks. Erialast koolitust korraldavad spordialaliidud, üldainete koolitust Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Koolitused toimuvad EOK kinnitatud õppekavade ja õppematerjalide alusel.

LASKURI OLULINE ABILINE

Kaitseliidu ja Eesti Laskurliidu koostöös 2020. aastal laskmistreeneri kutseoskuse saavutanute entusiasm ja edukus pakub suurt rahuldust ning optimismi jätkuvalt edukaks koostööks.

2021

49

KAITSELIIDU LASKUR

EESTI TREENERITE KUTSEKVALIFIKATSIOONI SÜSTEEMI LÜHIÜLEVAADE Treenerite kutsekvalifikatsiooni loomine otsustati Eesti Spordi Kongressil 2002. aastal. Spordiseaduse kohaselt on treener sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.

Vastavalt kutsestandardile jagunevad treenerikutsed kuuele tasemele: abitreener EKR 3, nooremtreener EKR 4, treener EKR 5, vanemtreener EKR 6, meistertreener EKR 7, eliittreener EKR 8.

Treenerikutse andja on Eesti Olümpiakomitee (EOK), kes on kutseandmise korraldamiseks moodustanud spordialaliitudega vastava spordiala treenerite kutsekomisjonid. Spordiala treenerite kutsekomisjonid korraldavad treenerite erialast taseme- ja täiendõpet, kontrollivad taotleja vastavust nõuetele, korraldavad kutseeksameid ja otsustavad kutse andmise.

Treenerikutse kehtib 4 aastat, mille täitumisel tuleb kas kutse taas taotleda või kutset tõsta. Kvalifikatsiooni tõsta võib ka varem.

Kutse saamiseks esitab treener alaliidu kutsekomisjonile avalduse, millisele astmele ta pretendeerib. Kui kõik nõuded on täidetud ja eksam edukalt sooritatud, omistataksegi treenerikutse.

Soovin väga, et värsked abitreeneri kutse omanikud jätkavad laskmistreeneri kutseoskuste täiendamist, arendades seeläbi ka kogu Kaitseliidu laskeoskustaset, eriti Kaitseliidu noorte liikmete seas. Praegu on EOK 67 laskmistreenerist enamik Kaitseliiduga seotud ja mitmed värskelt kvalifitseerunuist on treenerina juba staažikad ja kogenud. Näiteks Oliver Purik, Jaanus Viirlo, Aili Popp ja Margus Grauberg. Kaitseliidu lasketreenerite raudvara on tutvustamist mittevajavad Ain Muru ja Karin Muru koos omaaegse Eesti parima naissportlase Liivi Ermiga ja loomulikult Mart Puusepp. Eraldi eeskujuna toon esile Mati Kanepi, kes on 70-aastane legendaarne laskur ja laskmise juhendaja, kellel on terve koolkond väga tugevaid õpilasi.

Kaitseliidu malevates tegutsevad pühendunud laskeinstruktorid ja -treenerid, kelle käe alt on tulnud tublisid laskureid mitte ainult sõjaajaüksustesse, vaid ka Eesti laskesporti.

Potentsiaal kaitseliitlaste ja noorte näol on kindlasti mitu korda suurem, kui olemasolevate lasketreenerite kogukond täna suudab toetada. Seega on lasketreenerite ja -instruktorite ettevalmistamine elukestev protsess, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Lasketreener on laskuri oluline abiline, kes aitab tal relvaga kontakti saada, laskesporti harrastada ning valmistuda nii võistluseks kui ka sõjalisteks harjutusteks. Tabav ja tõhus laskur on vaenlasele väga heidutav tegur. Sellepärast loodan lugejat inspireerida tulema tubliks täienduseks Kaitseliidu lasketreeneritele. Vaid nii leiame relvadele ja laskemoonale sihipäraseima kasutuse Kaitseliidu laskeoskuse suurendamisel.

Erinevatel treeneritasemetel on erinevad nõuded kutse saamiseks. Näiteks kõige madalama taseme, abitreeneri, EKR 3 kutse taotlemise eelduseks on: vanus vähemalt 18 aastat, abitreeneri, tase 3 tasemekoolituse läbimine spordi üldainetes mahus 30 tundi ja spetsialiseerumise erialal – spordialal vähemalt 30 tundi, kehtiva esmaabi baaskoolituse (16 tundi) või esmaabi täiendkoolituse (6 tundi) läbimine, soovitatavalt keskharidus ja spordiala harrastuse kogemus.

Kõik vajalik treenerikutse kohta on leitav http://www.sport.ee/et/treenerid#ankur1

50

2021

MERLE EHRBACH

25. jaanuari 2021 seisuga on Eestis 3714 treenerit, neist 1254 abitreenerit, 490 nooremtreenerit, 1042 treenerit, 700 vanemtreenerit, 223 meistertreenerit, 5 eliittreenerit ja nende hulgas 67 lasketreenerit.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi tutvub võistlusprotokolliga

KAITSELIIDU LASKUR

RISTO AARREKIVI

Kaupo Kiis on teine Eesti laskespordikohtunik, kellele on omistatud ISSF-i A-kategooria kohtuniku litsents

LASKEKOHTUNIK ON LASKURI TOETAJA Kõigil laskevõistlustel annavad suure panuse võistluse õnnestumisse laskekohtunikud, kes on võistlustel laskuri abistajaks ja kindlasti mitte oponendiks.

E

Tekst: KAUPO KIIS, rahvusvahelise A-kategooria kohtunik, Toompea malevkond

hkki reeglite kohaselt on kohtuniku võimuses laskurit eksimuse korral karistada, on parimad võistluspäevad ka kohtuniku jaoks sellised, kus ta ei pea laskuri põhitegevusse otseselt sekkuma. Laskekohtunike peamine ülesanne on võistluse korrektne juhtimine, laskereeglite ja ohutusnõuete jälgimine ning võistlusprotokolli koostamine. Ehk teiste sõnadega on laskekohtuniku tööks kõik, mis jääb lasketiiru võistluseelsest ettevalmistusest võistluste lõpuprotokolli väljastamise vahele. Laskereeglid on teatavasti mahukad ja kohati mitmeti interpreteeritavad, mistõttu on

laskekohtunikul väga oluline roll võistluste õnnestumises.

Kuna Eestis on pidevalt toimunud rahvusvahelisi võistlusi, siis on Eesti laskekohtunike tase kõrge –Rahvusvahelise Laskespordi Föderatsiooni (ISSF) kohtunikulitsentsi omavaid kohtunikke on meil 28. ISSF-i rahvusvaheline kohtunikulitsents annab õiguse olla kohtunik rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.

ISSF-i kohtunikulitsentsi saab omada kuues kategoorias: püss, püstol, jahilaskmine, liikuv märk, pabermärkide lugemine, elektrooniliste märkide lugemine.

2021

51

KAITSELIIDU LASKUR ISSF-i kohtunikulitsents jaguneb omakorda kahte kategooriasse: A-tase ja B-tase. 28-st Eesti rahvusvahelise kategooria laskekohtunikust omavad B-taset 26 ja A-taset 2 kohtunikku. Pooled Eestis rahvusvahelist kohtunikulitsentsi omavad kohtunikud on Kaitseliidu liikmed. ISSF-i kohtuniku litsentsi saamise eelduseks on rahvusvahelise ISSF-i kohtunikukoolituse läbimine koos eksami sooritamisega. Eelnevalt on loomulikult vaja silma jääda rahvuslikule alaliidule, kes esitab ISSF-ile omapoolsed kohtunikukandidaadid.

Eestis on kaks kohtuniku kategooriat: abikohtunik ja vabariikliku tasemega laskekohtunik. 2020. aastal korraldas Eesti Laskurliit kaitseliitlastele suunatud abikohtuniku kursused, millest võttis osa 35 kaitseliitlast. Pärast kursuse läbimist tuleb neil abikohtunikuks saamiseks olla praktikal ühel Eesti Laskurliidu kalendrisse kuuluval võistlusel, misjärel saadaksegi abikohtuniku kategooria. Vabariikliku kategooria saamiseks peab osalema aktiivselt Eesti Laskurliidu korraldatavatel võistlustel.

Selleks, et olla kohtunik Kaitseliidu võistlustel, ei pea omama vabariikliku kategooria kohtuniku taset, piisab abikohtuniku tasemest, sest Kaitseliidu võistlused ei ole nii reglementeeritud kui ISSF reeglite järgi korraldatud võistlused.

Igal laskevõistlusel on kohtunike kaadril väga oluline roll võistluste õnnestumises. Ebapiisav ja ebapädev kohtunike koosseis on võistluse ebaõnnestumise eelduseks. Head laskekohtunikku seevastu hinnatakse ja austatakse. Kuivõrd Eesti Laskurliidu kalender on üsna võistlustihe, siis ei ole soovi korral väga keeruline kohtunikuna praktiseerimiseks sobivat võistlust leida.

Kindlasti plaanib Eesti Laskurliit jätkata kohtunike koolitamisega ja seda nii vabariiklikul kui rahvusvahelisel tasemel. 2021. aastal on plaanis abikohtunikele suunatud kohtunikukursus.

Viimase kolme aasta jooksul on Eestis toimunud kaks rahvusvahelist ISSF-i kohtunikukursust, kusjuures 2019. aasta kursus oli ainuke maailmas, kus sai taotleda ka liikuva märgi rahvusvahelise kategooria kohtuniku litsentsi.

Kuna Eestile on antud õigus korraldada ületuleval aastal Euroopa õhkrelvade meistrivõistlused, mis toimuvad Tallinnas märtsis 2023, siis enne seda korraldatakse kindlasti ka rahvusvaheline ISSF-i kohtunike kursus. Muidugi on Euroopa meistrivõistlused meile väga suureks väljakutseks ja võimaluseks parandada nii kohtunike kui ka võistluste läbiviimise taset ning usun, et me saame seda teadmist tuua ka Kaitseliidu laskevõistlustele. Samuti saab tipptasemel laskmist ja laskekohtuniku tööd näha juba 2021. aasta juulis Kaitseliidu Männiku lasketiirus toimuval Euroopa karikavõistluste etapil.

Kuna enamik Eesti tipplaskureid on Kaitseliidu liikmed ja võistlevad erinevatel Kaitseliidu võistlustel, siis peab ka Kaitseliidu võistlustel olema kohtunikutöö perfektne ja kõrgel tasemel. Sellest lähtuvalt võtame eesmärgiks 2022. aasta lõpuks koolitada igasse Kaitseliidu malevasse 5 vabariikliku kategooria laskekohtunikku ning 10 uut rahvusvahelist laskekohtuniku litsentsi omavat kohtunikku.

Laskekohtunikuks tasub õppida, see tagab elukestva kutse, pideva koolituse ja põnevaid hetki nii rahvuslikel kui rahvusvahelistel laskevõistlustel.

EESTI LASKURLIIT

Vasakult laskekohtunik Kaupo Kiis, Eesti Laskurliidu tegevdirektor Meelis Loit, Eesti Laskurliidu president Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ning võistluste tehniline delegaat Marko Leppä

52

2021

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIDU LASKESPORDIKLUBI MÄLK – MEISTRITE KASVULAVA Kui kaitseministeerium sajandivahetusel endale kasutuks muutunud Männiku tiiru Kaitseliidule üle andis, leidis Kaitseliidu ülem Benno Leesik, et parim variant on jätta tiir Tallinna maleva käsutusse, andes kaasa 50 000 krooni remondi jaoks. Oli kuidas oli, aga tiiru hakati remontima ja seal ka laskmisi läbi viima.

Tekst: MART PUUSEPP, Kaitseliidu Laskespordiklubi MäLK juhatuse esimees

2001.

aasta suvel tegi Kaitseliidu ülem Benno Leesik mulle ettepaneku hakata looma Kaitseliidu klubi, et laskmise väljaõppes kord majja saada. Juunikuuks oli mittetulundusühingu Kaitseliidu Laskespordiklubi MäLK asutamisleping valmis. Asutajateks olid Toomas Niinemäe, Mart Puusepp, Ranno Krusta, Karin Muru ja tiiru tegevjuht Ado Rätsep.

deid oli maleva juhatus otsustanud kasutada spordisaali ja ujulatundide üüriks, pidades seda kaitseliitlastele laskmisest tähtsamaks. 2011. aastast sai klubi Kaitseliidu eraldised enda arvele ja sealtpeale oli võimalik oma tegevust planeerida vastavalt vajadusele. Nii saime alustada noorlaskurite rühma treeningutega ja hankida neile varustuse, mis oli hädavajalik normaalseks treeningprotsessiks.

ASUTAMISLEPINGU PUNKT NR 4

Lisaks klubi liikmeskonnaga tegelemisele on klubil palju muid tegevusi ja kohustusi. Mõtleme kasvõi sellele, kui palju on Tallinnas ja Harjumaal koole, kus toimuvad riigikaitsetunnid.

Nende õpperühmade laskmisi viivad Männiku tiirudes läbi klubi instruktorid, alates õhk- ja sportrelvadest, igal kevadel ja sügisel.

Valmis ka klubi põhikiri, kus olid välja toodud klubi liikmete õigused ja kohustused ning põhimõtted, kuidas klubi juhtida ja tagada klubi järjepidev toimimine vastavalt Eesti riigis toimivatele seadustele. Kaitseliidu Laskepordiklubi MäLK kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 28. septembril 2001 ja tegutseb järjepidevalt alates 1. jaanuarist 2002.

Läbiv teema on noorte laskelaagrid, mida korraldame Tallinna ja Harju noortele 3–4 korda aastas. Üks laager on üleriigiline ja üks rahvusvaheline. 2020. aastal jäid need üldteada põhjusel ära.

Klubi on Kaitseliidu juures tegutsev vabatahtlike laskespordist huvitatud isikute ühendus, mille eesmärk on arendada ja propageerida laskesporti, ühendada laskespordist huvitatud inimesi ning luua klubi liikmetele tingimused vaba aja sportlikuks veetmiseks.

Esimesteks liikmeteks kutsusime kõik varem laskmisega tegelenud kaitseliitlased ja nende toel sai hakata tegelema laskmise põhitõdede õpetamisega teistele malevlastele. Mõne aasta jooksul kujunes välja põhituumik, kes siiani aitavad kõiki üritusi läbi viia ja tegutsevad noorte laskelaagrites treener-õpetajatena.

Käesoleval ajal kuulub klubisse ligi 400 laskurit. Liikmeskonna põhituumiku moodustavad Tallinna ja Harju malevate liikmed. Teistest malevatest on rohkem liikmeid Tartust ja Virust.

Kui algaastatel võtsime Eesti meistrivõistlustest osa ainult täiskasvanutega, siis edaspidi oleme suutnud osaleda kõikides vanuseklassides, pakkudes konkurentsi nii spordikoolidele kui teistele klubidele.

Algul toetas Kaitseliit klubi tegevust Tallinna maleva kaudu, mistõttu juhtus nii mõnigi kord, et klubile planeeritud vahen-

SUURED SAAVUTUSED

Klubil on kohustus korraldada Tallinna maleva ning Kaitseliidu meistri- ja karikavõistlust, samuti Harju Omavalitsuste Liidu ja Jüriöö karikavõistlusi, mis on olnud rahvusvahelised.

Lisaks mitmeid klubisiseseid võistlusi nii õhk- kui tulirelvadest, millest on lubatud osa võtta kõigil soovijail. Korraldame ka mälestusvõistlusi – maailmameistrid Endel Rikand ja Villem Jaanson olid enne II maailmasõda tublid kaitseliitlased.

Saavutusspordist rääkides: Eesti meistriks on tulnud 83 klubi laskurit, medalivõitjaid on kokku 134 ja nad on võitnud 1323 medalit. Eesti karikavõistlustelt on võidetud 64 esimest, 86 teist ja 84 kolmandat kohta. Ljudmila Kortšagina on osalenud Euroopa karikaetappidel alates 2013. aastast. 2016. aastal võitis ta Euroopa karikavõistluste superfinaali.

Selleks, et selliste tulemusteni jõuda, oli klubil vaja ette valmistada Eesti Laskurliidu klassilaskureid: 5 suurmeistrit, 25 2021

53

KAITSELIIDU LASKUR

meistrit, 32 I klassi, 45 II klassi ja 20 III klassi laskurit (2021. aasta alguse seisuga). Selliste tulemusteni jõudmiseks on omakorda vaja kvalifitseeritud lasketreenereid. Tänavu jaanuari seisuga on klubil kolm VI taseme treenerit – Karin Muru, Ain Muru ja Mart Puusepp –, kaks V taseme treenerit – Aili Popp ja Aavo Pekri – ning kaks IV taseme treenerit – Edik Koppelmann ja Peeter Puio.

Võistluste läbiviimiseks vajalikul tasemel on klubil 9 rahvusvahelise kategooria kohtunikku: A-kategooria kohtunik Kaupo Kiis ning B-kategooria kohtunikud Mart Puusepp, Oliver Kuks, Hannes Reinomägi, Mati Jaeski, Kaur Laurimaa, Merle Meerits, Jaanus Mugu, Aavo Pekri ja Merle Ehrbach. Lisaks veel Eesti Laskurliidu poolt ettevalmistatud kohtunikud.

Laskeveteran Toomas Hallik äratas ellu liikuva märgi laskmise, mis oli Eestis juba väljasuremise äärel, harrastajaid leidus vaid mõni üksik. Praeguseks on juba neli-viis klubi võimelised Eesti meistrivõistlustel võistkonna välja panema. Ka naislaskurid käivad hoolsasti treeningutel ja võistlustel. Et selleni jõuda, kulus ligi 10 aastat.

Miski siin ilmas ei sünni iseenesest, on vaja palju tööd teha ja vaeva näha.

Seetõttu tasub oma maleva vastutusalalt (maakonnast) üles otsida endised laskurid (neid on 54

2021

KAITSELIIDU LASKUR

kindlasti olemas) ning kutsuda tegelema noortega ja kaitseliitlastega. Pange nende toel alus oma maleva laskurklubile ja mõne aasta pärast võite vabalt osaleda juba Eesti meistrivõistlustel. Klubist kasvab välja mõni tipplaskur, keda võib Eesti koondise koosseisus saata tiitlivõistlustele. Klubi MäLK on tiitlivõistlustele minejaid alati toetanud.

EUROOPA KARIKAVÕISTLUSED

VÕTKE ETTE VÕISTLUSTE KORRALDAMINE

EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED

Kui klubi MäLK üritas 5 aastat korraldada malevatevahelist korrespondentsvõistlust, nagu oli seda tehtud sõjaeelsel perioodil, siis parimal juhul saime lasketulemused 9-lt malevalt.

Ainult 4 malevat, Tallinn, Harju, Viru ja Rapla, olid suutelised igal aastal esitama 25 tulemust automaadi harjutuses 3 x 10 lasku 100 meetrilt ja 10 tulemust teenistuspüstoli harjutuses 10 lasku 25 meetrilt. Osad malevad vastasid, et sellist nõuet ei ole Kaitseliidu ülema iga-aastases käsus. Mõned teatasid, et tegelevad ainult lahinglaskmistega ja tiirus ei toimeta. Kokkuvõttes loobusime sellest ettevõtmisest, mis ei tähenda, et laskevõistlusi ei tuleks üldse korraldada.

Igas maakonnas on olnud endisi tipplaskureid, kes võitnud maailmameistrivõistlustel medaleid. Näiteks Pärnu maleva instruktor Vladimir Kukk oli Eesti viimane medalimees 1939. aasta maailmameistrivõistlustel, 10-kordne maailmameister Harald Kivioja oli Võrumaa mees, Eesti esimene medalimees 1931. aastast Johannes Siir oli Harjumaalt.

Sakala, Viru ja Rapla malevad on edukalt hakkama saanud endiste kaitseliitlaste-maailmameistrite Jaak Kärneri, Gustav Lokotari ning vendade Johannes ja Kristjan Vilbergi mälestus-

Ljudmila Kortšagina

1 kuld

2 hõbedat

Svetlana Doledutko

1 hõbe

Ain Muru

2 hõbedat

Nemo Tabur

Armin Meesit

2 pronksi 1 pronks 1 pronks

2 kulda

1 hõbe

Margus Riso

1 kuld

1 hõbe

Madis Reier

1 kuld

2 hõbedat

Ljudmila Kortšagina

1 pronks 4 pronksi

MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED Armin Meesit Ljudmila Kortšagina

1 hõbe 1 pronks

võistluste korraldamisega. Need võistlused on kaitseliitlaste seas väga populaarsed ja suure osavõtjate arvuga. Pange välja kenad auhinnad ja võtke võistluste korraldamine ette! Millist harjutust lasta, on juba korraldaja otsustada. Kui abi vaja, siis aitame.

Selleks, et asi sujuks, on vaja kolme asja: 1) eestvedajat – aktiviste, kes klubi juhivad; 2) toetajat – maleva juhatust, kes tagab ja aitab; 3) taganttõukajat – laskureid, kes tahavad treenida ja võistelda. Lisaks veel tiiru või võistluspaiku, kus seda teha.

Head pealehakkamist!

2021

55

PEETER OLESK

KAITSELIIDU LASKUR

56

Elektroonilise süsteemiga ei pea kulutama poolt päeva märklehtede vahet jooksmisele 2021

KAITSELIIDU LASKUR

ELEKTROONILISTE SIHTMÄRKIDE „PEALETUNG“ KAITSELIIDUS Kaitseliidu Männiku lasketiirus tuleks 300 m märgi vahetamiseks kõndida täpselt 1 kilomeeter ning 100 m tulejoonelt üle 400 meetri. Liikumine on küll kehale kasulik, kuid usun, et lasketiirus olles on otstarbekam kulutada selleks kuluv aeg hoopis lasketehnika parandamisele. Just seda elektroonilised sihtmärgid võimaldavadki.

Tekst: PEETER OLESK

2021

57

KAITSELIIDU LASKUR

E

simene akustilise kambriga elektrooniline sihtmärk patenteeriti 1977. Aastal 1982 võeti see juba kasutusele maailmameistrivõistlustel ning huvitava tähelepanekuna võitis selsamal, Caracases toimunud võistlusel õhupüstoli 10 m harjutuses pronksmedali Inna Rose.

Seda küll paberisse lastes, sest esimene süsteem oli mõeldud ainult suurekaliibrilise püssi jaoks ehk 300 m harjutused.

KUIDAS TOIMIB? Elektroonilised sihtmärgid on oma tööpõhimõttelt suhteliselt lihtsad. Kui võtame 25 m märgi, siis koosneb see neljast „mikrofonist“, mis asetsevad igas märgi nurgas, ühest temperatuuriandurist ning elektroonikaplaadist, mis saadud info monitorile edasi saadab. See kõik on ümbritsetud kahe kummimembraaniga, mis tekitavad helikambri. Kuul tabab linti, see tekitab heli, mis jõuab igasse sensorisse erineval ajal, ning nii saab määrata asukoha. Kuna heli liikumise kiirus sõltub temperatuurist, siis on ka see vaja täpselt määratleda. Veel on vaja mootorit, mis liigutaks kummilinti, et oleks alati midagi, mis tabamisel heli teeks. 100 ja 300 m märkidel on samasugune süsteem, kuid heli tekitajaks on sel hoopis ülehelikiirusel liikuv kuul.

Roheline enne lasku, kollane 1 s enne, sinine 0,1 s enne, punane pärast lasku

MIKS EELISTADA ELEKTROONILIST SIHTMÄRKI?

Põhilisteks eelisteks paberi ees on kiirus, täpsus, kasutajamugavus, kiire tagasiside saamine ning analüüsimine.

Kiirus on eelis nii laskuri kui läbiviija seisukohast. Laskur näeb ilma pikksilmata tabamispunkti ning saab koheselt vastuse, kas sooritatud lask läks sinna, kuhu tundus. Kui lasta ära salvetäis padruneid ja vaid pooled neist on kaevikusse jõudes aukudena märgis, siis on väga keeruline selgitada, millised lasud olid korrektselt sooritatud. Võib-olla hoopis on ainult vead lehte jõudnud? Nähes lasku kohe, teab laskur, mida järgmiseks lasuks muuta ja mis vajab veel treenimist. See annab kindluse, et liigutakse õiges suunas.

Läbiviija ei pea sihtmärke kaasa tassima ega üles panema, arvet pidama ega ka otsustama, milline lask „ära annab“. Kõik on näha monitoril ja ka arvutis. See võimaldab laskurile kiirelt infot anda, mis koha ta saavutas, ja laskuril võrrelda ennast teistega. Kui laskuri seisukohalt peaks hea sooritus olema tähtsam kui kogutud punktisumma, siis paratamatult hinnatakse siiski vaid viimast. Nagu ikka, viib edasi konkurents, mis sunnib laskureid arenema ja tulemust parandama. Samuti jääb ära laskurite tulemuste kokku lugemine ja paberile kirjutamine, rääkimata inimlikest eksimustest ümbertrükkimisel. Võimalus tulemusi kohe pärast laskmist jagada aitab ka populariseerida sporti. Kurb oleks ju lugeda võistluse tulemustest alles järgmisest Kaitse Kodust! See on ühtlasi koht, mida saame veel arendada ja inimestele kättesaadavamaks teha.

TÄNANE PÄEV

Kui esimesed elektroonilised sihtmärgid jõudsid Eestisse selle sajandi algusaastatel, siis viimase kümne aastaga on neid endale kasutamiseks soetanud mitmed malevad.

Kaitseliidu Männiku lasketiirus on praegu kasutatavad elektroonilised sihtmärgid kaugustel 10 m (20 tk), 25 m (15 tk), 50 m (20 tk), 100 m (13 tk) ja 300 m (12 tk). Varsti avaneb ehk kaitseliitlastel võimalus kätt proovida ka liikuval elektroonilisel märgil, lastes rinnakuju, sest üldjuhul ju vastane paigal ei seisa.

PEETER OLESK

Enamasti on kasutusel Norra tootja Kongsbergi tehnika, samuti leiame Šveitsis tehtud SIUS-i toodangut. Viimast kasutatakse ka kõige suurematel laskevõistlustel nagu olümpiamängud, maailmameistrivõistlused ja maailmakarikad. Võimalus treenida samal süsteemil on suur motivaator nii praegustele kui ka tulevastele laskesportlastele.

ALATI EI PEA PAUKU TEGEMA Kuiv trenn peaks moodustama suurema osa laskuri treeningust. Paraku kipume seda unustama ning soovime ikka näha auku paberis või punkti ekraanil. Sellisteks puhkudeks on olemas laskesimulaatorid. Neist ehk nimekaim on SCATT. Süsteem toimib lihtsalt – relva külge asetatakse „kaamera“, mis tuvastab relva liikumist märgi suhtes ning sooritab „lasu“ kuiva klõpsu peale. Arvutiekraanil on aga näha kõik, mis eelnes lasule, toimus lasu ajal ja ka pärast lasku. See võimaldab laskurile omaseid vigu kiiresti välja selgitada ja välja juurida.

Näiteks kiire liikumine 0,2 s enne lasku viitab kehvale päästmisele ja liigsele otsustamisele. Samuti on see imeline vahend 58

2021

KAITSELIIDU LASKUR

PEETER OLESK

Elektrooniliste sihtmärkide põhilisteks eelisteks paberi ees on kiirus, täpsus, kasutajamugavus, kiire tagasiside ning analüüsivõimalus nii laskuri kui läbiviija seisukohast

järelsihtimise õppimiseks, sest ekraanil on kohe näha, kui palju see tegelikult tulemust mõjutab. Plussiks on ka kulumaterjalide puudumine. Pole vaja laskemoona, paberit, kummirulle ega isegi lasketiiru – süsteemi saab püsti panna kõikjal. Kogemus on näidanud, et väga kaua ei tasu ainult selle süsteemi peal siiski treenida, vahel tuleb kasuks ka pauku teha.

PALJU INFOT SPORTLASELE

Mäletan hästi oma esimest suuremat välismaa võistlust, kus olid kasutusel just nimelt elektroonilised sihtmärgid. Suurim erinevus paberiga võrreldes oli ehk see, et märklehed ei pööranud eest ära, vaid see süsteem oli asendatud punase ja rohelise fooritulega. Olin nii harjunud kuulma raginat, mis eelneb märgi ettekeeramisele, ja nüüd pidin reageerima vaid visuaalsele muutusele. Nii mõnigi kord jäin käe tõstmisega hiljaks.

Elektrooniliste sihtmärkide kasulikust poolest sain aru alles siis, kui sain igapäevaselt nendega treenima hakata. Minu kui olümpiakiirlaskuri 2–2,5tunnine trenn muutus päeva pealt pool tundi lühemaks. Seda tänu sellele, et ma ei pidanud pärast iga seeriat 25 m märkide juurde kõndima ja auke kinni kleepima. Samuti olid ekraanil näha laskude sooritamise ajad – treener ei pidanud enam stopperiga selja taga aega võtma, vaid sai esimese liiga aeglase lasu peale kohe näpuga näidata. Hiljem, kui tulemusi oli võimalik arvutisse salvestada, oli lihtne ka trenni tulemusi treeningupäevikusse kanda. Sain koguda statistikat laskude täpsuse ja kiiruse kohta, mis aitas mul puudujääke leida ja parandada. Pikemas perspektiivis oli tuntav ka vormi kõikumine, sellist infot saan edaspidi kasutada vormi ajastamiseks. Paberil sama info kogumine oleks nõudnud mitmeid tunde, et kõik kirja saada, ja teist sama palju, et seda töödelda.

KIIRUS JA MUGAVUS KAITSELIITLASELE

Kõik, kes on osalenud mõne Kaitseliidu laskevõistluse korraldamisel, on kogenud, et paberisse lastes on vaja rohkesti

abikäsi. Läbiviija, kohtunik, lehevahetajad, tulemuste lugeja, protokollija jne. See nõuab ühtset pingutust, abikäsi pole kunagi piisavalt ja päevad kipuvad pikaks venima. Just siin särab elektrooniline süsteem. See tähendab, et ka laskmishuvilised, kellel pole ehk nii suurt seltskonda, saavad ikkagi laskmisest mõnu tunda, kulutamata poolt päeva märklehtede vahet joostes. Mida mugavam on süsteem, seda suurem on võimalus, et leiame ka uusi huvilisi ja saame koos laskesporti arendada.

TULEVIK

Nagu ulmefilmidest selgeks on saanud, on meie tulevikuks LASERID. Tegelikult polegi see enam tulevik, vaid pigem olevik, sest juba praegu on kasutusel nii hübriid- kui ka täislasersüsteemid. Erinevalt filmidest jääb laskemoonaks ikkagi tinakuul, kuid lasu asukoht määratakse optilise vaatluse põhjal infrapunalaseritega. Hübriidsüsteemid kasutavad nii heli kui ka lasereid. Suurim eelis on kulumaterjalide puudumine. Nagu eespool seletasin, on heliga lasu täpseks määramiseks vajalik ühtlase temperatuuriga kamber ning selle hoidmiseks kulub kumm ja paber. Laseriga see probleem puudub, tuleb lihtsalt hoida, et kõrvaline infrapunavalgus märgi sisse ei paistaks.

KOKKUVÕTE Vahest kõige tähtsam on süsteemide oskuslik ja sihipärane kasutamine. Kui suudame seda teha, siis saavad nii praegused kui ka tulevased laskmishuvilised arendada ennast ja selle kaudu anda panuse riigikaitsesse, sporti ja relvakultuuri parandamisse.

Kokkuvõttes pole tähtis, kui suur on kellegi sihtmärgi ekraan või kas seda üldse on. Oluline on püss kindlalt õlas hoida ja sujuvalt päästa, olenemata sellest, kas lasu väärtuse määrab monitor või inimsilm. Näha paberis auke ning mõnikord ühe kleepsuga mitu neist kinni kleepida annab tunde, mida ekraan siiski pakkuda ei suuda.

2021

59

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIDU REKORDID JA EDETABEL LASKESPORDIS Kaitseliidu laskespordi rekord (edaspidi KL rekord) on üle Kaitseliidu ametlikult kinnitatud numbriliselt parim tulemus määratud laskeharjutuses.

Tekst: MARGUS PURLAU, Kaitseliidu spordipealik

K

aitseliidu laskespordi edetabel on andmebaas, mis toob esile kõigi aegade edukamad laskurid Kaitseliidu tunnustatud laskeharjutustes. KL rekordite tabelit ja edetabelit peab Kaitseliidu peastaabi G7 ja täiendab seda jooksvalt. Rekordi- ja edetabelikõlbulik on individuaalne või võistkondlik numbriline tulemus, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) laskevõistlus on kantud Kaitseliidu võistluskalendrisse; 2) laskevõistluse võistlusjuhend on saanud kooskõlastuse KL spordi- ja/või laskurpealiku poolt; 3) laskevõistluse protokoll on vormistatud korrektselt, kinnitatud võistluse peakohtuniku ja/või korraldaja poolt, edastatud KL spordi- ja/või laskurpealikule ja avaldatud selleks ettenähtud korras.

KL rekordeid ja edetabeli tulemusi registreeritakse KL laskevõistluste üldjuhendiga määratud laskeharjutustes järgmistes võistluskategooriates: 1) mehed; 2) naised; 3) noormehed (kuni 18 eluaastat k.a) vastavalt laskevõistluste üldjuhendiga määratud harjutustele; 4) neiud (kuni 18 eluaastat k.a) vastavalt laskevõistluste üldjuhendiga määratud harjutustele; 5) võistkondlikud harjutused.

2022. aasta jooksul on avamisel võistluskategooriate rekordid: 1) meesveteranid (60 eluaastat ja üle);

2) 3)

naisveteranid (55 eluaastat ja üle); lapsed – üldkategooria (kuni 15 eluaastat k.a).

KL rekordite tabel ja edetabel on koostatud seisuga 14.01.2021.

Koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: 1) KL rekordid ja edetabel on „elavad“ dokumendid, mis avaldatakse jooksvalt veebilehel https://www.kaitseliit.ee/et/ sport ja vähemalt kord aastas trükitud kujul Kaitse Kodu! eriväljaandes Kaitseliidu Laskur; 2) rekordi- ja edetabelikõlbulike numbriliste tulemuste registreerimise lähteaasta on 2009 ja edasi; 3) 14.01.2021 koostatud rekordite ja kõigi aegade edetabelis arvestatakse KL meistri- ja karikavõistlustel, J. Kärneri ja G. Lokotari mälestusvõistlustel saavutatud numbrilisi sooritustulemusi; 4) Kaitseliidu teiste laskevõistluste tulemused lähteaastast 2009 alates tuleb võtta arvesse ja hinnata iga võistlust eraldi juhul, kui KL struktuuriüksus seda taotleb. Siin tuleb veenduda, et laske- ja võistlustingimused, harjutused ning kohaldatud võistlusmäärused vastavad rekordi ja edetabeli tingimustele. KL struktuuriüksus peab taotlemisel esitama konkreetse võistluse juhendi ja protokolli, et KLPS G7 saaks akrediteerida laskevõistlust ja tulemusi tagantjärele.

Kõik KL struktuuriüksused on oodatud pidama rekordite tabelit laskespordis oma struktuuriüksuse lõikes ning neid avaldama.

KAITSELIIDU INDIVIDUAALSED JA VÕISTKONDLIKUD REKORDID LASKMISES SEISUGA 14.01.2021

NAISED PÜSSIHARJUTUSED

Tulemus

30 lasku 300 m sõjapüss Seeriad

77

91

87

3 x 10 lasku 100 m sõjapüss Seeriad

98

93

94

2 x 10 lasku 200 m sõjapüss (CISM) Seeriad

Aeglane

Kiire

2 x 10 lasku 50 m liikuv märk sõjapüss Seeriad

60

95

2021

84

Sooritaja nimi

Str. üksus

Soorituse kuupäev

Soorituse koht

255

Aili POPP

Valgamaa

13.06.2020

Männiku

285

Lemme BERKIS

Tallinn

09.09.2017

Männiku

166

Aili POPP

Valgamaa

08.04.2017

Tapa

189

Heili LEPP

Tallinn

09.06.2018

Männiku

KAITSELIIDU LASKUR

3 x 20 lasku 300 m sõjapüss Seeriad 20 + 10 + 10 lasku 200 m sõjapüss Seeriad 3 x 20 lasku 50 m vk püss Seeriad 3 x 10 lasku 50 m vk püss Seeriad

99

96

94

PÜSTOLIHARJUTUSED 86

87

90

30 + 30 (kiire) lasku 25 m sõjapüstol Seeriad 30 + 30 lasku 25 m vk püstol Seeriad 30 lasku 25 m vk püstol Seeriad

98

2021

TBD

2021

TBD

2021

289 Tulemus

30 lasku 25 m sõjapüstol Seeriad

TBD

98

96

40 lasku 10 m õhupüstol Seeriad

263

Anžela VORONOVA Ljudmilla KORTŠAGINA

Alutaguse

11.06.2011 09.07.2016

Männiku

Sooritaja nimi

Str. üksus

Soorituse kuupäev

Soorituse koht

Jekaterina PAŠKEVITŠ

Tallinn

08.09.2012

Männiku

TBD

2021

TBD

2021

291

Veera RUMJANTSEVA

Alutaguse

TBD

05.09.2009

Männiku

2021

MEHED PÜSSIHARJUTUSED

Tulemus

30 lasku 300 m sõjapüss Seeriad

93

88

86

3 x 10 lasku 100 m sõjapüss Seeriad

98

100

97

2 x 10 lasku 200 m sõjapüss (CISM) Seeriad

Aeglane

Kiire

2 x 10 lasku 50 m liikuv märk sõjapüss Seeriad

95

94

3 x 20 lasku 300 m sõjapüss Seeriad 20 + 10 + 10 lasku 200 m sõjapüss Seeriad 3 x 20 lasku 50 m vk püss Seeriad 3 x 10 lasku 50 m vk püss Seeriad

97

98

91

PÜSTOLIHARJUTUSED 91

95

93

30 + 30 lasku 25 m sõjapüstol Seeriad 30 + 30 lasku 25 m vk püstol Seeriad 30 lasku 25 m vk püstol Seeriad

98

97

99

40 lasku 10 m õhupüstol Seeriad

Str. üksus

Soorituse kuupäev

Soorituse koht

267

Heino PIIRSALU

Tallinn

14.09.2019

Männiku

295

Raul ERK

Tallinn

09.09.2017

Männiku

172

Tiit KADAK

Tartu

09.04.2016

Tsiatsungõlmaa

189

Ülar LAANEOJA

Tartu

10.06.2017

Männiku

TBD

2021

TBD

2021

TBD

2021

286 Tulemus

30 lasku 25 m sõjapüstol Seeriad

Sooritaja nimi

279

Meelis KIISK

Järva

06.06.2015

Männiku

Sooritaja nimi

Str. üksus

Soorituse kuupäev

Soorituse koht

Jaanus MÄTAS Toomas LUMAN

Tallinn

08.09.2012 10.06.2017

Männiku

TBD

2021

TBD

2021

294 TBD

Peeter OLESK

Tallinn

13.06.2020

Männiku

2021

2021

61

KAITSELIIDU LASKUR NEIUD PÜSSIHARJUTUSED

Tulemus

3 x 10 lasku 50 m vk püss Seeriad

96

98

287

93

30 lasku lamades 50 m vk püss (komadega) Seeriad

104,9

103,4

105,3

30 lasku lamades 50 m vk püss (komadeta) Seeriad

100

97

98

40 lasku 10 m õhupüss Seeriad

102,9

103,6

103,9

102,2

PÜSTOLIHARJUTUSED 94

295 412,6

Str. üksus

Soorituse kuupäev

Soorituse koht

Anastassija BOBÕLEVA

Alutaguse

09.07.2018

Männiku

Katrin SMIRNOVA

Alutaguse

15.09.2018

Männiku

Anastassija BOBÕLEVA

Alutaguse

12.09.2015

Männiku

Anastassija OLEWICZ

Alutaguse

14.06.2020

Männiku

Str. üksus

Soorituse kuupäev

Soorituse koht

Alutaguse

15.06.2019

Männiku

Tulemus Sooritaja nimi

30 lasku 25 m vk püstol Seeriad

313,6

Sooritaja nimi

94

287

99

40 lasku 10 m õhupüstol

Aleksandra MOISSEJEVA

TBD

Seeriad

2021

NOORMEHED PÜSSIHARJUTUSED

Tulemus

3 x 10 lasku 50 m vk püss Seeriad

97

93

88

30 lasku lamades 50 m vk püss (komadega) Seeriad

103,9

102,8

102,6

30 lasku lamades 50 m vk püss (komadeta) Seeriad

98

98

98

40 lasku 10 m õhupüss Seeriad

100,0

99,2

100,5

101,8

PÜSTOLIHARJUTUSED 30 lasku 25 m vk püstol Seeriad

95

95

100

40 lasku 10 m õhupüstol

Sooritaja nimi

Str. üksus

Soorituse kuupäev

Soorituse koht

278

Vladislav LUŠIN

Alutaguse

05.09.2009

Männiku

309,3

Silver LOORENS

Lääne

09.09.2017

Männiku

294

Vladislav ŠVAN

Alutaguse

12.09.2015

Männiku

Joosep Robin ALBERT

Tallinn

14.06.2020

Männiku

Tulemus

Sooritaja nimi

Str. üksus

Soorituse kuupäev

Soorituse koht

290

Kirill LEPMAN

Valgamaa

15.06.2019

Männiku

401,5

TBD

Seeriad

2021

VÕISTKONDLIKUD REKORDID Seisuga 05.11.2020

SEGAVÕISTKOND (mees + naine (M + N), järelkasvu programmis (JKP) meistriklassi laskur + noor) PÜSSIHARJUTUSED 3 x 20 lasku 300 m + 20 lasku 100 m lamades sõjapüss JKP

Tulemus

Sooritaja nimi

Str. üksus

Soorituse kuupäev

TBD

2021

TBD

2021

Soorituse koht

Seeriad 3 x 10 lasku sõjapüss M + N Seeriad PÜSTOLIHARJUTUSED 30 + 30 lasku 25 m + 10 lasku 25 m sõjapüstol JKP

Tulemus

Sooritaja nimi

Str. üksus

Soorituse kuupäev

TBD

2021

TBD

2021

Soorituse koht

Seeriad 30 lasku 25 m sõjapüstol M+N Seeriad

Koostas: Margus Purlau Kaitseliidu spordipealik Kaitseliidu peastaap 2020

62

2021

KAITSELIIDU LASKUR

KAITSELIIDU KÕIGI AEGADE EDETABEL LASKMISES SEISUGA 14.01.2021 MEHED PÜSSIHARJUTUSED 30 lasku 300 m sõjapüss SEERIAD 93

88

86

TULEMUS 267

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

Heino

PIIRSALU

Tallinna malev

14.09.2019

Männiku

84

90

90

264

Raul

ERK

Tallinna malev

05.10.2019

Männiku

90

85

88

263

Toomas

LUMAN

Tallinna malev

10.10.2020

Männiku

262

Aleksei

OSOKIN

Viru malev

23.09.2012

Rutja

85

85

92

262

Anti

GRÜNBERG

Rapla malev

07.10.2017

Rutja

259

Rain

SEPPING

Viru malev

23.09.2012

Rutja

87

83

89

259

Ivar

TALLERMAN

Alutaguse malev

14.09.2019

Männiku

83

85

85

253

Henry

TAMMANN

Alutaguse malev

13.06.2020

Männiku

84

82

86

252

Sander

GUTMAN

Viru malev

22.10.2016

Väluste

84

86

82

252

Tambet

LEINBOCK

Alutaguse malev

14.09.2019

Männiku

85

84

82

251

Guido

RIITSALU

Sakala malev

27.10.2018

Väluste

249

Peeter

POPS

Viru malev

21.09.2014

Väluste

89

78

80

247

Valdu

REINAAS

Rapla malev

14.09.2019

Männiku

74

85

87

246

Janis

ARNE

Tallinna malev

13.06.2020

Männiku

80

75

90

245

Kalle

TOOMET

Rapla malev

10.10.2020

Männiku

75

79

89

243

Dagnis

MAIBERG

Rapla malev

06.06.2015

Männiku

77

89

76

242

Tõnis

OTSTAVEL

Rapla malev

05.10.2019

Männiku

83

76

81

240

Toomas

JUKSAAR

Pärnumaa malev

22.10.2016

Väluste

75

82

83

240

Enno

JERŠOV

Viru malev

27.10.2018

Väluste

83

84

73

240

Elmet

ORASSON

Tallinna malev

14.09.2019

Männiku

85

86

68

239

Andrei

MIHHAILOV

Alutaguse malev

06.06.2015

Männiku

79

81

78

238

Marek

MULTRAM

Rapla malev

05.10.2019

Männiku

83

77

77

237

Ain

MURU

Tallinna malev

22.10.2016

Väluste

82

77

78

237

Lauri

ERM

Rapla malev

10.10.2020

Männiku

70

84

82

236

Aarne

MARKKO

Sakala malev

12.09.2020

Männiku

87

76

72

235

Priit

AVARMAA

Pärnumaa malev

22.10.2016

Väluste

72

79

83

234

Vahur

SAAREMETS

Viru malev

12.09.2020

Männiku

83

74

76

233

Matti

KANEP

Tallinna malev

07.10.2017

Rutja

80

84

75

232

Kaido

METUS

Viru malev

14.09.2013

Rutja

71

85

76

232

Raivo

NEIDLA

Tallinna malev

07.10.2017

Rutja

79

74

78

231

Silver

MÄE

Sakala malev

12.09.2020

Männiku

81

70

79

230

Toomas

NIINEMÄE

Tallinna malev

19.09.2015

Väluste

229

Henry

TOMBAK

Rapla malev

02.10.2011

Tapa

73

78

77

228

Andero

LAURITS

Saaremaa malev

09.07.2016

Männiku

76

81

71

228

Toomas

VÄRVA

Sakala malev

07.10.2017

Rutja

227

Allar

EESMAA

Põlva malev

23.09.2012

Rutja

226

Arnold

IPRUS

Valgamaa malev

23.09.2012

Rutja

74

75

76

225

Toomas

PINDIS

Võrumaa malev

06.06.2015

Männiku

79

76

70

225

Riho

ÜHTEGI

Kaitseliidu peastaap

12.09.2020

Männiku

224

Mikk

VENTSEL

Lääne malev

02.10.2011

Tapa

64

84

76

224

Riho

REI

Sakala malev

22.10.2016

Väluste

LA

PÕ

PÜ

TULEMUS

3 x 10 lasku 100 m sõjapüss EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

98

100

97

295

Raul

ERK

Tallinna malev

09.09.2017

Männiku

100

100

90

290

Aavo

PEKRI

Kaitseliidu peastaap

10.09.2011

Männiku

98

98

94

290

Sulev

LOMP

Tallinna malev

06.06.2015

Männiku

2021

63

KAITSELIIDU LASKUR 97

98

95

290

Janis

AARNE

Tallinna malev

10.09.2016

Männiku

98

97

93

288

Aare

VÄLISTE

Pärnumaa malev

15.06.2019

Männiku

100

93

94

287

Margus

RISO

Harju malev

05.06.2010

Männiku

95

97

95

287

Sander

GUTMANN

Viru malev

09.07.2016

Männiku

98

96

93

287

Ain

MURU

Tallinna malev

13.06.2020

Männiku

96

96

95

287

Lauri

ERM

Rapla malev

10.09.2016

Männiku

98

97

91

286

Reijo

VIROLAINEN

Tartu malev

27.03.2016

Väluste

96

98

92

286

Dagnis

MAIBERG

Rapla malev

10.09.2016

Männiku

97

95

93

285

Jaanus

KALA

Võrumaa malev

08.06.2013

Männiku

97

95

93

285

Leo

LIBOV

Valgamaa malev

07.09.2013

Männiku

96

94

95

285

Henry

TAMMAN

Alutaguse malev

12.09.2020

Männiku

95

95

94

284

Ülar

LAANEOJA

Tartu malev

11.09.2010

Männiku

96

94

94

284

Joe

LEPP

Rapla malev

06.06.2015

Männiku

100

95

89

284

Andero

LAURITS

Saaremaa malev

26.03.2017

Väluste

95

96

93

284

Lauri

ERM

Rapla malev

10.06.2017

Männiku

98

93

91

282

Allar

EESMAA

Põlva malev

30.03.2014

Väluste

96

96

90

282

Indrek

HUNT

Võrumaa malev

30.03.2014

Väluste

97

92

92

281

Madis

REIER

Harju malev

30.03.2014

Väluste

20 lasku 50 m liikuv märk sõjapüss SEERIAD

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

95

94

189

Ülar

LAANEOJA

Tartu malev

10.06.2017

Männiku

95

93

188

Andres

TUMMELEHT

Tartu malev

10.06.2017

Männiku

94

94

188

Jaanus

KALA

Võrumaa malev

19.09.2017

Männiku

92

93

185

Fred

RAUKAS

Tallinna malev

19.09.2017

Männiku

92

93

185

Raimo

MEREKIVI

Valgamaa malev

09.06.2018

Männiku

92

92

184

Andi

PÜKKENEN

Jõgeva malev

10.06.2017

Männiku

90

93

183

Tambet

LEINBOCK

Alutaguse malev

19.09.2017

Männiku

93

89

182

Indrek

TOMBAK

Rapla malev

09.06.2018

Männiku

89

92

181

Jorma

NÕMMIK

Pärnumaa malev

19.09.2017

Männiku

90

90

180

Toomas

HALLIK

Tallinna malev

19.09.2017

Männiku

91

89

180

Veiko

VIRUNURM

Võrumaa malev

19.09.2017

Männiku

90

90

180

Siim

JEEBERG

Lääne malev

09.06.2018

Männiku

94

85

179

Ivar

GRAVE

Valgamaa malev

09.06.2018

Männiku

2 x 10 lasku 200 m sõjapüss CISM SEERIAD

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

172

Tiit

KADAK

Tartu malev

09.04.2016

Tsiatsungõlmaa

169

Indrek

ROOS

Tartu malev

09.04.2016

Tsiatsungõlmaa

168

Aare

VÄLISTE

Pärnumaa malev

18.07.2020

Metsniku

166

Jaanus

ROOS

Tartu malev

03.05.2015

Metsniku

162

Kristjan

ROOS

Tartu malev

2014

Metsniku

162

Imre

ÕIM

Valgamaa malev

27.04.2019

Väluste

161

Andres

ANSIP

Rapla malev

08.04.2017

Tapa

160

Mairo

MÄNDLA

Saaremaa malev

18.07.2020

Metsniku

159

Ants

KRONBERG

Valgamaa malev

09.04.2016

Tsiatsungölmaa

3 x 10 lasku 50 m vk püss

64

LA

PÕ

PÜ

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

97

98

91

96

94

86

286

Meelis

KIISK

Järva malev

06.06.2015

Männiku

276

Andero

LAURITS

Saaremaa malev

10.06.2017

Männiku

96

91

96

91

88

275

Aivar

KUHI

Põlva malev

08.06.2013

Männiku

86

273

Aleksandr

VORONIN

Valgamaa malev

09.06.2018

Männiku

94 94

87

91

272

Margus

METSHEIN

Saaremaa malev

09.06.2012

Männiku

92

85

271

Meelis

KASK

Viru malev

05.06.2010

Männiku

97

92

81

270

Endel

JÄRV

Tallinna malev

09.06.2018

Männiku

96

93

81

269

Jarko

SEEMA

Saaremaa malev

06.06.2015

Männiku

2021

KAITSELIIDU LASKUR 96

95

78

269

Marko

MAIVEL

Harju malev

06.06.2015

Männiku

96

86

84

266

Kaur

LAURIMAA

Tallinna malev

09.06.2012

Männiku

97

74

91

262

Ants

PERTELSON

Tallinna malev

09.06.2012

Männiku

97

77

80

254

Mati

JAESKI

Harju malev

09.06.2012

Männiku

95

72

82

249

Rain

SEPPING

Viru malev

09.06.2012

Männiku

87

72

80

239

Joa

PRUKS

Tartu malev

09.06.2012

Männiku

88

70

76

234

Tõnu

PÄRNAMÄE

Tallinna malev

09.06.2012

Männiku

88

63

80

231

Toomas

BIRJUK

Põlva malev

09.06.2012

Männiku

91

47

86

224

Aivar

KROONMÄE

Võrumaa malev

09.06.2012

Männiku

PÜSTOLIHARJUTUSED 30 lasku 25 m 9 mm sõjapüstol EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

91

95

SEERIAD 93

TULEMUS 279

Jaanus

MÄTAS

Viru malev

08.09.2012

Männiku

92

93

94

279

Toomas

LUMAN

Tallinna malev

10.06.2017

Männiku

94

92

92

278

Aleksei

OSOKIN

Viru malev

11.09.2010

Männiku

93

93

90

276

Meelis

LEHTPUU

Tallinna malev

07.09.2013

Männiku

95

88

92

275

Andres

KUTSER

Pärnumaa malev

11.09.2010

Männiku

96

89

89

274

Margus

GRAUBERG

Alutaguse malev

15.06.2019

Männiku

91

92

90

273

Lauri

ABEL

Pärnumaa malev

08.09.2012

Männiku

88

94

91

273

Kullar

KARJA

Alutaguse malev

10.06.2017

Männiku

88

91

93

272

Raul

ERK

Tallinna malev

09.07.2016

Männiku

90

89

91

270

Erik

AMANN

Kaitseliidu peastaap

05.06.2010

Männiku

91

86

93

270

Jaanus

KALA

Võrumaa malev

05.06.2010

Männiku

90

90

90

270

Daimar

ELP

Tartu malev

15.06.2019

Männiku

92

87

90

269

Marek

MULTRAM

Rapla malev

09.07.2016

Männiku

86

91

91

268

Armin

MEESIT

Harju malev

11.09.2010

Männiku

91

90

87

268

Peeter

PUIO

Tallinna malev

06.06.2015

Männiku

90

88

89

267

Rain

SEPPING

Viru malev

10.09.2011

Männiku

85

87

95

267

Lembit

MITT

Tallinna malev

12.09.2015

Männiku

88

87

92

267

Lembit

PEETRI

Pärnumaa malev

06.06.2015

Männiku

86

91

90

267

Dagnis

MAIBERG

Rapla malev

10.09.2016

Männiku

89

90

87

266

Raivo

TAMM

Tallinna malev

05.06.2010

Männiku

87

90

89

266

Margus

RISO

Harju malev

05.06.2010

Männiku

90

84

92

266

Tarmo

JUURAK

Harju malev

15.06.2019

Männiku

85

86

94

265

Andres

MADDISON

Harju malev

09.09.2017

Männiku

88

89

87

264

Andres

TUMMELEHT

Tartu malev

09.09.2017

Männiku

86

85

93

264

Priidik

SEPP

Jõgeva malev

12.09.2020

Männiku

88

91

84

263

Janar

SAARNIIT

Põlva malev

08.09.2012

Männiku

94

83

86

263

Heino

PIIRSALU

Tallinna malev

09.07.2016

Männiku

87

90

86

263

Indrek

KRIISA

Tartu malev

09.09.2017

Männiku

78

91

94

263

Peeter

REBANE

Tallinna malev

12.09.2020

Männiku

85

89

89

263

Ivar

TALLERMAN

Alutaguse malev

12.09.2020

Männiku

30 lasku 25 m vk püstol EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

98

97

SEERIAD 99

TULEMUS 294

Peeter

OLESK

Tallinna malev

13.06.2020

Männiku

97

95

99

291

Reijo

VIROLAINEN

Tartu malev

13.06.2020

Männiku

94

94

98

286

Fred

RAUKAS

Tallinna malev

13.06.2020

Männiku

98

93

94

285

Kirill

LEPMAN

Valgamaa malev

13.06.2020

Männiku

94

94

96

284

Asko

MÄEOTS

Järva malev

13.06.2020

Männiku

93

95

94

282

Jaanus

LAIDUS

Viru malev

13.06.2020

Männiku

91

95

94

280

Erik

AMANN

Küberkaitseüksus

13.06.2020

Männiku

92

96

92

280

Anton

HEINSOO

Sakala malev

13.06.2020

Männiku

2021

65

KAITSELIIDU LASKUR 92

92

95

279

Jevgeni

MIHHAILOV

Tallinna malev

13.06.2020

Männiku

94

92

90

276

Ragnar

JUURIK

Rapla malev

13.06.2020

Männiku

91

88

90

269

Joonas

KIKERPILL

Viru malev

13.06.2020

Männiku

93

86

89

268

Marchus-Joonas

KOPPEL

Valgamaa malev

13.06.2020

Männiku

NAISED PÜSSIHARJUTUSED 30 lasku 300 m sõjapüss EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

77

91

SEERIAD 87

TULEMUS 255

Aili

POPP

Valgamaa malev

13.06.2020

Männiku

85

92

76

253

Lemme

BERKIS

Tallinna malev

14.09.2019

Männiku

80

84

75

239

Kirsti

PAAVEL

Valgamaa malev

14.09.2013

Rutja

85

80

73

238

Elise

SAAR

Viru malev

12.09.2020

Männiku

80

72

81

233

Liisi

VAGURI

Viru malev

22.10.2016

Väluste

70

82

76

228

Liis

KRUUSE

Tartu malev

13.06.2020

Männiku

71

62

93

226

Kerli

PRANTS

Tartu malev

13.06.2020

Männiku

74

66

84

224

Merlit

ALDOŠIN

Tallinna malev

13.06.2020

Männiku

78

73

67

218

Katrin

SMIRNOVA

Alutaguse malev

13.06.2020

Männiku

66

73

77

216

Ele

LEHES

Sakala malev

13.06.2020

Männiku

67

71

76

214

Sirle

BALDESPORTMÄRSS

Tallinna malev

14.09.2019

Männiku

73

68

72

213

Viia

KALDAM

Valgamaa malev

13.06.2020

Männiku

66

64

72

202

Kristel

KAASIKU

Rapla malev

12.09.2020

Männiku

70

72

59

201

Linda

PÄRN

Tartu malev

14.09.2019

Männiku

61

72

66

199

Tiiu

TÕRRA

Tartu malev

13.06.2020

Männiku

64

53

79

196

Lilian

LEETSI

Valgamaa malev

13.06.2020

Männiku

LA

PÕ

PÜ

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

98

93

94

285

Lemme

BERKIS

Tallinna malev

09.09.2017

Männiku

98

95

90

283

Aili

POPP

Valgamaa malev

13.06.2020

Männiku

96

92

90

278

Ljudmila

KORTŠAGINA

Tallinna malev

13.09.2014

Männiku

92

88

94

274

Jekaterina

TIHHOMIROVA

Alutaguse malev

08.06.2013

Männiku

93

93

87

273

Kirsti

PAAVEL

Valgamaa malev

10.09.2011

Männiku

91

91

91

273

Lilian

LEETSI

Valgamaa malev

09.07.2016

Männiku

91

93

85

269

Kaia

KINDLAM

Tartu malev

10.09.2011

Männiku

94

90

85

269

Sirle

BALDESPORTMÄRSS

Tallinna malev

12.09.2015

Männiku

92

91

86

269

Liis

KRUUSE

Tartu malev

12.09.2020

Männiku

96

96

76

268

Miina

VOLTRI

Tartu malev

01.04.2018

Väluste

90

93

84

267

Jelena

POTAŠEVA

Alutaguse malev

08.06.2013

Männiku

92

85

90

267

Merlit

ALDOŠIN

Võrumaa malev

13.06.2020

Männiku

89

89

88

266

Tiiu

TÕRRA

Tartu malev

15.09.2018

Männiku

95

88

83

266

Liivi

ERM

Rapla malev

13.06.2020

Männiku

95

94

77

266

Siret

VINKEL

Viru malev

12.09.2020

Männiku

93

86

86

265

Leili

SEISONEN

Rapla malev

12.09.2020

Männiku

90

85

89

264

Valeria

ŠKABARA

Alutaguse malev

06.06.2015

Männiku

93

92

78

263

Helen

SAAL

Tartu malev

31.03.2019

Väluste

87

87

89

263

Oksana

LEESIK

Valgamaa malev

12.09.2020

Männiku

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

3 x 10 lasku 100 m sõjapüss

20 lasku 50 m liikuv märk sõjapüss SEERIAD

66

95

84

179

Heili

LEPP

Tallinna malev

09.06.2018

Männiku

89

89

178

Lemme

BERKIS

Tallinna malev

10.06.2017

Männiku

84

91

175

Lilian

LEETSI

Valgamaa malev

09.06.2018

Männiku

79

72

151

Marit

VIIDING

Tallinna malev

19.09.2017

Männiku

2021

KAITSELIIDU LASKUR 2 x 10 lasku 200 m sõjapüss CISM SEERIAD

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

166

Aili

POPP

Valgamaa malev

08.04.2016

Tsiatsungõlmaa

157

Kadri

ROOS

Tartu malev

18.07.2020

Metsniku

155

Lilian

LEETSI

Valgamaa malev

08.04.2016

Tsiatsungõlmaa

147

Viia

KALDAM

Valgamaa malev

08.04.2016

Tsiatsungõlmaa

144

Jaanika

SILD

Võrumaa malev

08.04.2017

Tapa

143

Annika

PANG

Valgamaa malev

18.07.2020

Metsniku

139

Helen

SAAL

Tartu malev

18.07.2020

Metsniku

137

Tiiu

TÕRRA

Tartu malev

08.04.2016

Tsiatsungõlmaa

3 x 10 lasku 50 m vk püss LA

PÕ

PÜ

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

99

96

94

98

99

92

289

Anžela

VORONOVA

Alutaguse malev

11.06.2011

Männiku

289

Ljudmila

KORTŠAGINA

Tallinna malev

09.07.2016

Männiku

100

94

94

288

Karina

KOTKAS

Pärnumaa malev

08.06.2013

Männiku

99

94

93

286

Julia

SOBOLEVA

Alutaguse malev

11.06.2011

Männiku

96

96

92

284

Tuuli

KÜBARSEPP

Tartu malev

09.07.2016

Männiku

94

97

92

283

Anette Caroline

KÕRE

Tartu malev

09.07.2016

Männiku

99

95

87

281

Liivi

ERM

Rapla malev

11.06.2011

Männiku

90

95

96

281

Marina

GRODETSKAJA

Tallinna malev

08.06.2013

Männiku

97

90

92

279

Jelena

POTAŠEVA

Alutaguse malev

11.06.2011

Männiku

93

96

90

279

Elise

SAAR

Viru malev

14.09.2019

Männiku

PÜSTOLIHARJUTUSED 30 lasku 25 m 9 mm sõjapüstol SEERIAD

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

86

87

90

263

Jekaterina

PAŠKEVITŠ

Tallinna malev

08.09.2012

Männiku

83

90

88

261

Alla

MILOGRADSKAJA

Alutaguse malev

12.09.2020

Männiku

83

90

87

260

Signe

VIGGOR

Tartu malev

15.06.2019

Männiku

83

89

82

254

Anu

ASU

Tallinna malev

15.06.2019

Männiku

84

87

82

253

Larissa

PEETERS

Alutaguse malev

11.09.2010

Männiku

82

85

85

252

Heili

LEPP

Tallinna malev

06.06.2015

Männiku

83

83

86

252

Viia

KALDAM

Valgamaa malev

09.06.2018

Männiku

79

89

84

252

Marit

PLEIATS

Sakala malev

13.06.2020

Männiku

79

85

87

251

Heili

LEPP

Tallinna malev

10.09.2016

Männiku

82

85

83

250

Siret

NIINEPUU

Järva malev

13.06.2020

Männiku

87

80

82

249

Lemme

BERKIS

Tallinna malev

14.09.2019

Männiku

82

84

83

249

Siret

VINKEL

Viru malev

12.09.2020

Männiku

83

80

84

247

Sirle

BALDESPORTMÄRSS

Tallinna malev

14.09.2019

Männiku

81

84

79

244

Aili

POPP

Valgamaa malev

12.09.2015

Männiku

75

85

82

242

Helen

SAAL

Tartu malev

14.09.2019

Männiku

79

81

80

240

Gerly

LEIT

Järva malev

13.06.2020

Männiku

79

83

78

240

Annika

PANG

Valgamaa malev

13.06.2020

Männiku

79

81

79

239

Marite

EINLAND

Pärnumaa malev

09.07.2016

Männiku

78

77

84

239

Teele

SMIRNOV

Rapla malev

13.06.2020

Männiku

75

79

84

238

Katre

KRÖÖNSTRÖM

Tallinna malev

12.09.2020

Männiku

87

74

75

236

Marie

FISCHER

Küberkaitseüksus

13.06.2020

Männiku

30 lasku 25 m vk püstol SEERIAD

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

97

98

96

291

Veera

RUMJANTSEVA

Alutaguse malev

05.09.2009

Männiku

91

96

96

283

Heili

LEPP

Tallinna malev

08.09.2012

Männiku

95

91

97

283

Teele

SMIRNOV

Rapla malev

15.09.2018

Männiku

2021

67

KAITSELIIDU LASKUR 93

94

95

282

Kristiina Kai

KÕIV

Harju malev

12.09.2015

Männiku

94

93

95

282

Kristina

KIISK

Järva malev

13.06.2020

Männiku

92

95

94

281

Kairi

HEINSOO

Sakala malev

05.09.2009

Männiku

91

96

94

281

Anna

KULEŠOVA

Tallinna malev

07.09.2013

Männiku

91

97

93

281

Eela

SAAT

Saaremaa malev

07.09.2013

Männiku

92

94

93

279

Triin

TÄHTLA

Rapla malev

15.09.2018

Männiku

92

92

94

278

Terje

TERIK

Tallinna malev

05.09.2009

Männiku

93

92

93

278

Küllike

LATIK

Lääne malev

08.09.2012

Männiku

90

92

96

278

Kristina

ZAHHAROVA

Alutaguse malev

09.09.2017

Männiku

93

91

93

277

Maire

ARRO

Järva malev

13.09.2014

Männiku

90

91

95

276

Kristina

KASK

Järva malev

11.09.2010

Männiku

91

92

92

276

Vaike

PORVAL

Viru malev

10.09.2011

Männiku

91

90

95

276

Viia

KALDAM

Valgamaa malev

15.09.2018

Männiku

92

91

92

275

Triin

ROOSTFELDTALLAS

Tartu malev

05.09.2009

Männiku

90

90

95

275

Elerin

ROSS

Tartu malev

13.06.2020

Männiku

90

89

95

274

Karin

MURU

Kaitseliidu peastaap

05.09.2009

Männiku

93

89

92

274

Heili

METS

Valgamaa malev

13.06.2020

Männiku

95

88

91

274

Alina

KOVALJOVA

Tallinna malev

13.06.2020

Männiku

91

95

88

274

Triin

KUUSIK

Lääne malev

13.06.2020

Männiku

NOORMEHED PÜSSIHARJUTUSED 3 x 10 lasku 50 m vk püss LA

PÕ

PÜ

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

97

93

88

278

Vladislav

LUŠIN

Alutaguse malev

05.09.2009

Männiku

95

90

91

276

Artjom

ERT

Alutaguse malev

09.06.2016

Männiku

96

96

82

274

Martten

TIITSMA

Lääne malev

09.06.2016

Männiku

97

91

86

274

Martin

VENDELIN

Harju malev

09.06.2016

Männiku

93

93

85

271

Joosep Robin

ALBERT

Tallinna malev

14.09.2019

Männiku

94

89

87

270

Tarmo

NAIRIS

Pärnumaa malev

05.09.2009

Männiku

98

88

82

268

Tormis

SAAR

Järva malev

09.06.2016

Männiku

95

91

82

268

Kahru

MÄNNIK

Tartu malev

14.09.2019

Männiku

90

80

90

260

Kaur

LAURIMAA

Tallinna malev

08.09.2012

Männiku

95

74

89

258

Jarko

SEEMA

Saaremaa malev

08.09.2012

Männiku

92

75

84

251

Jürgen-Johannes

JÜRIÖÖ

Põlvamaa malev

08.09.2012

Männiku

91

76

82

249

Kristjan

TIITSMA

Lääne malev

08.09.2012

Männiku

92

68

79

239

Andre Arvin

KIRSI

Harju malev

08.09.2012

Männiku

88

44

67

199

Sander

PALL

Sakala malev

08.09.2012

Männiku

30 lasku 50 m vk püss *komadega SEERIAD 103,9

68

102,8

102,6

TULEMUS 309,3

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

Silver

LOORENS

Lääne malev

09.09.2017

Männiku

101,3

102,9

102,0

306,2

Martin

VENDELIN

Harju malev

09.09.2017

Männiku

102,9

102,9

101,6

307,4

Artjom

ERT

Alutaguse malev

10.09.2016

Männiku

99,9

102,5

100,7

303,1

Markel

MÄGI

Rapla malev

10.09.2016

Männiku

101,4

100,9

100,1

302,4

Janno

MAIVEL

Harju malev

10.09.2016

Männiku

101,1

100,2

100,5

301,8

Joosep Robin

ALBERT

Tallinna malev

09.09.2017

Männiku

99,6

100,8

101,0

301,4

Kahru

MÄNNIK

Tartu malev

14.06.2020

Männiku

96,6

101,4

103,2

301,2

Marten

TIITSMA

Lääne malev

10.09.2016

Männiku

101,9

99,9

98,0

299,8

Georg Oliver

HAUG

Viru malev

15.09.2018

Männiku

100,5

99,1

100,1

299,7

Rando

DÜÜNA

Rapla malev

13.09.2020

Männiku

100,0

97,5

101,5

299,0

Kirill

RUMJANTSEV

Alutaguse malev

15.06.2019

Männiku

102,3

98,4

97,9

298,6

Richard Rain

KÕIV

Harju malev

10.09.2016

Männiku

97,6

99,3

101,6

298,5

Lauri

LOPP

Tartu malev

15.09.2018

Männiku

2021

KAITSELIIDU LASKUR 100,1

99,5

98,7

298,3

Artjom

PLOTNIKOV

Alutaguse malev

15.06.2019

Männiku

102,8

95,9

98,1

296,8

Siim

SAAT

Saaremaa malev

14.06.2020

Männiku

98,3

99,0

98,2

295,5

Toomas

KIRSS

Tallinna malev

15.09.2018

Männiku

95,2

97,8

102,0

295,0

Karel

UDRAS

Tartu malev

15.09.2018

Männiku

96,7

97,7

99,7

294,1

Dmitri

TŠASOVSKIH

Tallinna malev

14.06.2020

Männiku

101,3

91,7

98,6

291,6

Kalev

KIVIOJA

Tallinna malev

09.09.2017

Männiku

95,1

98,3

97,7

291,1

Georg-Henry

KOLNES

Tallinna malev

10.09.2016

Männiku

97,3

93,0

99,3

289,6

Kevin

KALDA

Pärnumaa malev

10.09.2016

Männiku

95,20

95,2

97,9

288,3

Marius Silver

TEDDER

Tallinna malev

13.09.2020

Männiku

99,3

94,0

94,5

287,8

Kaido

KRUUSIMÄE

Lääne malev

10.09.2016

Männiku

96,8

96,7

93,8

287,3

Argo

LARIONOV

Viru malev

13.09.2020

Männiku

95,3

93,9

97,8

287,0

Martin

KROOBEN

Viru malev

09.09.2017

Männiku

94,8

97,3

92,6

284,7

Marchus-Joonas

KOPPEL

Valga malev

14.06.2020

Männiku

30 lasku 50 m vk püss (*komadeta) TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

98

98

SEERIAD 98

294

Vladislav

ŠVAN

Alutaguse malev

12.09.2015

Männiku

95

99

98

292

Marko

MAIVEL

Harju malev

12.09.2015

Männiku

96

96

99

291

Markel

MÄGI

Rapla malev

12.09.2015

Männiku

99

93

98

290

Karl-Erik

AAVIK

Põlva malev

07.09.2013

Männiku

97

96

95

288

Deniss

VAKILOV

Alutaguse malev

13.09.2014

Männiku

95

98

95

288

Jarko

SEEMA

Saaremaa malev

12.09.2015

Männiku

94

95

98

287

Taavi

AASULA

Rapla malev

08.09.2012

Männiku

98

94

95

287

Artjom

ERT

Alutaguse malev

12.09.2015

Männiku

97

95

95

287

Lauri

LOPP

Tartu malev

12.09.2015

Männiku

96

94

96

286

Martin

VENDELIN

Harju malev

12.09.2015

Männiku

96

96

94

286

Silver

LOORENS

Lääne malev

12.09.2015

Männiku

94

93

97

284

Vitali

ADINETS

Alutaguse malev

13.09.2014

Männiku

92

97

95

284

Martten

TIITSMA

Lääne malev

12.09.2015

Männiku

99

94

91

284

Jaen

OTS

Saaremaa malev

12.09.2015

Männiku

40 lasku 10 m õhupüss (*komadega) SEERIAD 100,5

TULEMUS 101,8

401,5

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

Joosep Robin

ALBERT

Tallinna malev

14.06.2020

Männiku

100,0

99,2

98,3

101,8

99,9

98,8

398,8

Artjom

PLOTNIKOV

Alutaguse malev

14.06.2020

Männiku

98,0

95,5

97,1

97,8

388,4

Kirill

RUMJANTSEV

Alutaguse malev

14.06.2020

Männiku

96,7

95,4

97,9

95,7

385,7

Kahru

MÄNNIK

Tartu malev

14.06.2020

Männiku

95,3

93,6

93,3

92,2

374,4

Rando

DÜÜNA

Rapla malev

14.06.2020

Männiku

87,0

84,2

92,4

89,3

352,9

Roger

ROHILAID

Lääne malev

14.06.2020

Männiku

89,3

76,8

72,3

85,0

323,4

Marchus-Joonas

KOPPEL

Valgamaa malev

14.06.2020

Männiku

81,6

79,9

73,4

78,5

313,4

Henrik

VESKINÕMM

Saaremaa malev

14.06.2020

Männiku

79,8

81,3

75,4

76,9

313,4

Mihkel

MASPANOV

Põlva malev

14.06.2020

Männiku

82,1

77,4

68,1

82,9

310,5

Rasmus

VIIKMÄE

Harju malev

14.06.2020

Männiku

69,7

81,8

72,5

60,9

284,9

Kasper-Eke

RAJU

Saaremaa malev

14.06.2020

Männiku

75,8

69,5

64,7

71,3

281,3

Kaspar

KRONBERG

Valgamaa malev

14.06.2020

Männiku

77,3

56,8

66,3

62,6

263,0

Andero

SAUL

Järva malev

14.06.2020

Männiku

43,0

70,0

74,4

68,5

255,9

Siim

KRUUSMANN

Viru malev

14.06.2020

Männiku

62,9

68,8

53,6

68,3

253,6

Jakob

HIIEMETS

Lääne malev

14.06.2020

Männiku

PÜSTOLIHARJUTUSED 30 lasku 25 m vk püstol SEERIAD

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

95

95

100

290

Kirill

LEPMAN

Valgamaa malev

15.06.2019

Männiku

93

97

96

286

Peeter

OLESK

Põlva malev

11.09.2010

Männiku

91

95

92

278

Jaanus

LAIDUS

Viru malev

13.09.2020

Männiku

2021

69

KAITSELIIDU LASKUR 92

91

94

277

Ragnar

JUURIK

Rapla malev

13.09.2020

Männiku

88

96

90

274

Allar

MÜRK

Tallinna malev

10.09.2011

Männiku

92

88

92

272

Anton

HEINSOO

Sakala malev

07.09.2013

Männiku

87

95

90

272

Ivan

BULAEVSKY

Alutaguse malev

13.09.2020

Männiku

91

86

91

268

Allar

PAAT

Viru malev

05.09.2009

Männiku

87

86

91

264

Kert

KALLAS

Lääne malev

13.09.2020

Männiku

86

88

85

259

Ardi

RANDLAHT

Rapla malev

05.09.2009

Männiku

80

91

87

258

Rainis

RAIDMA

Rapla malev

07.09.2013

Männiku

87

88

82

257

Rasmus

ÕUN

Järva malev

11.09.2010

Männiku

85

84

85

254

Siim

KELLAMÄE

Põlva malev

05.09.2009

Männiku

88

84

79

251

Raivo

ALTBERG

Rapla malev

11.09.2010

Männiku

87

80

83

250

Markus

ÕIM

Jõgeva malev

15.06.2019

Männiku

85

85

79

249

Marchus-Joonas

KOPPEL

Valgamaa malev

15.06.2019

Männiku

86

76

87

249

Mikk

PINSEL

Sakala malev

13.09.2020

Männiku

89

82

77

248

Elar

RÄMMELD

Viru malev

10.09.2011

Männiku

80

89

79

248

Stanislav

BOLDÕREV

Alutaguse malev

07.09.2013

Männiku

84

78

83

245

Margus

MÄLGAND

Sakala malev

05.09.2009

Männiku

NEIUD PÜSSIHARJUTUSED 3 x 10 lasku 50 m vk püss LA

PÕ

PÜ

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

96

98

93

98

90

93

287

Anastassia

BOBÕLEVA

Alutaguse malev

09.07.2018

Männiku

281

Valeria

KOLJUHHINA

Alutaguse malev

08.09.2012

Männiku

92

94

94

97

94

280

Katrin

SMIRNOVA

Alutaguse malev

09.07.2018

Männiku

88

279

Elise

SAAR

Viru malev malev

09.07.2016

Männiku

88 98

95

95

278

Anastassia

OLEWICZ

Alutaguse malev

14.09.2019

Männiku

85

90

273

Anette Caroline

KÕRE

Tartu malev

08.09.2012

Männiku

93

77

77

247

Marjana-Kristiina

MERONEN

Rapla malev

08.09.2012

Männiku

85

40

60

185

Kristi

METUS

Viru malev

08.09.2012

Männiku

AEG

KOHT

30 lasku 50 m vk püss (*komadega) SEERIAD

70

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

104,9

103,4

105,3

313,6

Katrin

SMIRNOVA

Alutaguse malev

15.09.2018

Männiku

104,1

102,6

102,3

309,0

Elise

SAAR

Viru malev

15.09.2018

Männiku

101,6

103,2

102,4

307,2

Marjana-Kristiina

MERONEN

Rapla malev

10.09.2016

Männiku

102,3

103,5

100,7

306,5

Sigrit

JUHKAM

Tallinna malev

15.09.2018

Männiku

101,1

101,3

103,6

306,0

Karoline

MALK

Saaremaa malev

10.09.2016

Männiku

100,8

102,9

102,0

305,7

Anastassia

BOBÕLEVA

Alutaguse malev

15.09.2018

Männiku

101,7

101,5

101,2

304,4

Anastassia

OLEWICZ

Alutaguse malev

14.06.2020

Männiku

101,7

102,1

99,8

303,6

Olivia-Stella

SALM

Tallinna malev

10.09.2016

Männiku

100,0

103,0

99,6

302,6

Aileen

UMAL

Rapla malev

15.09.2018

Männiku

99,2

101,3

101,9

302,4

Joanne

VLASSOV

Pärnumaa malev

15.06.2019

Männiku

99,8

100,9

99,7

300,4

Mariette

PENNAR

Tartu malev

13.09.2020

Männiku

99,7

98,3

101,5

299,5

Kairi-Liis

ROONURM

Tartu malev

10.09.2016

Männiku

98,9

99,6

100,0

298,5

Susanna

SULE

Rapla malev

13.09.2020

Männiku

101,0

96,8

100,5

298,3

Liis-Marii

KANGUR

Saaremaa malev

15.06.2019

Männiku

97,6

99,4

100,3

297,3

Kristina

MÖLDER

Tartu malev

14.06.2020

Männiku

101,1

97,6

98,5

297,2

Ksenija

KROT

Alutaguse malev

14.06.2020

Männiku

98,8

98,5

99,2

296,5

Maarika

FINNE

Alutaguse malev

10.09.2016

Männiku

96,4

99,7

100,1

296,2

Annabel

TEDER

Valgamaa malev

15.09.2018

Männiku

98,7

97,1

100,1

295,9

Jekaterina

ISSATŠENKOVA

Alutaguse malev

14.06.2020

Männiku

97,7

99,4

97,5

294,6

Kaja

ASI

Tartu malev

15.06.2019

Männiku

100,5

99,3

94,6

294,4

Aleksandra

BOJARTŠUK

Alutaguse malev

13.09.2020

Männiku

96,9

97,2

98,3

292,4

Ege

ORLOVSKI

Järva malev

15.06.2019

Männiku

2021

KAITSELIIDU LASKUR 30 lasku 50 m vk püss (*komadeta) SEERIAD

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

100

97

98

295

Anastassia

BOBÕLEVA

Alutaguse malev

12.09.2015

Männiku

97

97

98

292

Krit

LOSSMANN

Järva malev

08.09.2012

Männiku

99

97

96

292

Olivia-Stella

SALM

Tallinna malev

12.09.2015

Männiku

95

99

97

291

Valeria

ŠKABARA

Alutaguse malev

11.09.2010

Männiku

98

96

97

291

Elise

SAAR

Viru malev

12.09.2015

Männiku

96

95

98

289

Julia

SOBOLEVA

Alutaguse malev

05.09.2009

Männiku

97

92

98

287

Marjana-Kristiina

MERONEN

Rapla malev

13.09.2014

Männiku

96

97

94

287

Kaisa-Mai

KALLASTE

Tallinna malev

12.09.2015

Männiku

95

94

97

286

Brita

LIIVAMAA

Harju malev

13.09.2014

Männiku

98

93

95

286

Katrin

SMIRNOVA

Alutaguse malev

12.09.2015

Männiku

93

97

95

285

Tuuli

KÜBARSEPP

Tartu malev

05.09.2009

Männiku

94

95

95

284

Karita

ERS

Tartu malev

10.09.2011

Männiku

94

95

95

284

Kairi-Liis

ROONURM

Tartu malev

12.09.2015

Männiku

40 lasku 10 m õhupüss (*komadega) SEERIAD 102,9

103,6

TULEMUS

103,9

102,2

412,6

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

Anastassia

OLEWICZ

Alutaguse malev

14.06.2020

Männiku

97,6

100,9

99,0

100,5

398,0

Aleksandra

BOJARTŠUK

Alutaguse malev

14.06.2020

Männiku

102,5

101,4

96,6

95,0

395,5

Susanna

SULE

Rapla malev

14.06.2020

Männiku

101,0

96,3

98,1

94,4

389,8

Kristina

MÖLDER

Tartu malev

14.06.2020

Männiku

99,4

97,1

93,3

97,2

387,0

Liis-Marii

KANGUR

Saaremaa malev

14.06.2020

Männiku

100,4

93,5

94,3

96,0

384,2

Ksenija

KROT

Alutaguse malev

14.06.2020

Männiku

92,7

95,2

89,7

97,9

375,5

Mariette

PENNAR

Tartu malev

14.06.2020

Männiku

99,5

90,6

89,0

94,3

373,4

Jekaterina

ISSANTSEKOVA

Alutaguse malev

14.06.2020

Männiku

90,9

93,1

92,4

96,0

372,4

Kaja

ASI

Tartu malev

14.06.2020

Männiku

90,6

93,8

94,0

94,0

372,4

Arli

ORLOVSKI

Järva malev

14.06.2020

Männiku

90,8

96,6

94,6

90,2

372,2

Maarja-Lill

MAHLAKAS

Põlva malev

14.06.2020

Männiku

93,2

90,6

95,5

92,0

371,3

Berit

LIIVAMAA

Harju malev

14.06.2020

Männiku

85,8

83,8

78,3

87,4

335,3

Annabel

TEDER

Valgamaa malev

14.06.2020

Männiku

70,6

83,7

78,3

90,5

323,1

Pilleriin

VAARIK

Võrumaa malev

14.06.2020

Männiku

94,3

80,5

61,0

73,7

309,5

Marielle

MAARAND

Tallinna malev

14.06.2020

Männiku

PÜSTOLIHARJUTUSED 30 lasku 25 m vk püstol SEERIAD

TULEMUS

EESNIMI

PERENIMI

MALEV

AEG

KOHT

94

94

99

287

Aleksandra

MOISSEJEVA

Alutaguse malev

15.06.2019

Männiku

91

95

94

280

Alina

KOVALJOVA

Tallinna malev

15.06.2019

Männiku

92

93

93

278

Kristina

ZAHHAROVA

Alutaguse malev

10.09.2011

Männiku

89

89

94

272

Elerin

ROSS

Tartu malev

15.06.2019

Männiku

88

88

93

269

Tiina

VESKIMEISTER

Tallinna malev

05.09.2009

Männiku

91

86

87

264

Kristiina Kai

KÕIV

Harju malev

07.09.2013

Männiku

92

89

82

263

Liia

LAAS

KLPS

05.09.2009

Männiku

87

82

87

256

Leane

LETNER

Järva malev

10.09.2011

Männiku

83

87

83

253

Kati Ly

RANDVIIR

Viru malev

13.09.2020

Männiku

84

79

89

252

Ana Laura

KAASIK

Lääne malev

07.09.2013

Männiku

85

87

79

251

Johanna

SEEMA

Saaremaa malev

15.06.2019

Männiku

85

82

84

251

Anne-Mai

NAHK

Tallinna malev

13.09.2020

Männiku

80

81

89

250

Steffi

SALU

Põlva malev

13.09.2020

Männiku

83

80

84

247

Karina

PIIRIMAA

Põlva malev

15.06.2019

Männiku

86

81

77

244

Mari-Liis

KÖST

Tallinna malev

07.09.2013

Männiku

82

80

82

244

Astrid

KIILI

Harju malev

15.06.2019

Männiku

70

72

75

217

Marie Vibeke

MUST

Tallinna malev

13.09.2020

Männiku

Koostaja: Kaitseliidu peastaap 2021

71

KAITSELIIDU LASKUR

EESTI LASKURLIIDU JA KAITSELIIDU LASKEVÕISTLUSTE KALENDER MARGUS PURLAU, Kaitseliidu spordipealik

A

lljärgnev laskevõistluste kalender sisaldab kõiki Eesti Laskurliidu võistluskalendrisse registreeritud laskevõistlusi, mille korraldajateks on alaliit, spordiseltsid, laskespordiklubid, Kaitseliit, Kaitsevägi jt jõustruktuurid.

Kalendrist leiab võistlusi igal tasemel laskuritele, alustades harrastajatest, Kaitseliidu laskuritest ja laskesportlastest kuni tipplaskuriteni välja. Ka laskeharjutuste „menüü“ pakub midagi igale maitsele.

Eesti Laskurliit (ELL) on Eesti laskespordi katusorganisatsioon ja rahvusvahelise laskespordiföderatsiooni täieõiguslik liige. Kaitseliit on ELL-i liige.

Laskevõistluste kalendrisse võib tulla muudatusi seoses riiklike COVID-19 piirangutega ja teiste ettenägematute asjaolude tõttu. Samuti võib laskevõistluste kalendrisse lisanduda uusi võistlusi.

Jooksva ülevaade laskevõistluste toimumise kohta leiad http://laskurliit.ee/ või https://www.kaitseliit.ee/et/sport Võistluskalendri leiad siit http://laskurliit.ee/kalender/ ja juhendid siit http://laskurliit.ee/juhendid-2021/

ELL-I JA KAITSELIIDU ÜHENDATUD VÕISTLUSKALENDER 2021 SEISUGA 15.01.2021

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

72

Kuupäevad

Võistluse nimetus

Võistlusala

Koht

Riik

28.01.–06.02.

ISSF Grand Prix Shotgun

SG

Rabat

MAR

28.01.–30.01.

Muda Karikas

10 m

Haapsalu

EST

29.01.–30.01.

Joa Pruksi KV

10 m

Elva

EST

30.01.

EROK KV 1. etapp

25 m

Võru

EST

06.02.

Hiiumaa KV IV etapp

10 m

Käina

EST

07.02.

Eesti MV

10 m

Saku

EST

17.02.–18.02.

Eesti KSL meistrivõistlused

10 m

Haapsalu

EST

22.02.–05.03.

ISSF World Cup Shotgun

SG

Cairo

EGY

28.02.

Männiku I 75 + F

SG

Männiku

EST

01.03.–31.03.

Saaremaa MV

10 m

Kuressaare

EST

06.03.

14. Eestimaa Talimängud

10 m

Narva

EST

09.03.–18.03.

Qatar Open

SG

Doha

QAT

11.03.–14.03.

XXXII Ilmar Randma karikavõistlused

Haapsalu

EST

13.03.

Hiiumaa KV V etapp

10 m

Käina

EST

13.03.–14.03

KL MV / Männiku õhk

10 m

Männiku

EST

13.03.–14.03.

Põlva Spordikooli lahtised MV

10, 25, 50 m

Põlva

EST

18.03.–28.03.

ISSF World Cup Rifle/Pistol/Shotgun

10, 25, 50 m, SG

New Delhi

IND

20.03.

Eesti noorte MV

10 m

Haapsalu

EST

21.03.

Männiku II 75 + F

SG

Männiku

EST

27.03.

Eesti juunioride MV

10 m

Rapla

EST

28.03.

Eesti seenioride MV

10 m

Rapla

EST

28.03.

Raplamaa auhind

10 m

Rapla

EST

03.04.–04.04.

47. Põlva KV

10, 25, 50 m

Põlva

EST

04.04.

J. Kärneri nimeline laskevõistlus

100 m

Väluste

EST

09.04.–11.04.

Balti MV 1. etapp

SG

Vilnius

LTU

09.04.–11.04.

Lapua European Cup 2020 Final

25 m

Lissabon

POR

09.04.–11.04.

XXVIII Ülenurme Gümnaasiumi lahtised

25 m

Ülenurme

EST

10.04.

E. Norgani mälestusvõistlused

10 m

Käina

EST

16.04.–27.04.

ISSF World Cup Rifle/Pistol/Shotgun

10, 25, 50 m, SG

Changwon

KOR

17.04.

E. Rikandi memoriaal

50 m

Männiku

EST

17.04.

EROK KV 2. etapp

150 m

Männiku

EST

2021

KAITSELIIDU LASKUR

Mai

Juuni

Juuli

August

September

17.04.–18.04.

Eesti C-klassi MV

10, 25, 50 m

Haapsalu

EST

18.04.

Jüriöö KV

kõik

Männiku

EST

23.04.–25.04.

49. Heli Rassi mälestusvõistlused

10, 25, 50 m

Elva

EST

23.04.–25.04.

Lapua European Cup

25 m

Suhl

GER

30.04.–02.05.

Eesti KV / Eesti noorte MV

SG

Männiku

EST

05.05.–16.05.

ISSF World Cup Shotgun

SG

Lonato

ITA

08.05.

KL MV sõjalises 3-võistluses

200 m

Väluste

EST

08.05.–09.05.

Elva lahtised MV

25, 50 m

Elva

EST

08.05.–09.05.

Harjumaa MV

25, 50 m

Männiku

EST

12.05.–16.05.

Lapua European Cup

300 m

Eskilstuna

SWE

15.05.–16.05.

Nasta GP skeet

SG

Hyvinkää

FIN

15.05.–16.05.

Eesti noorte MV

25, 50 m

Männiku

EST

22.05.–23.05.

MSL Jõud MV

25, 50 m

Elva

EST

23.05.–06.06.

Euroopa MV

10, 25, 50, 300 m, SG

Osijek

CRO

29.05.–30.05.

Polar GP

SG

Hollola

FIN

05.06.–06.06.

St Michel skeet

SG

Mikkeli

FIN

05.06.–10.06.

Elva Laskespordinädal

10, 25, 50 m

Elva

EST

10.06.

V. Jaansoni memoriaal

300 m

Männiku

EST

11.06.–13.06.

Lapua European Cup

25 m

Aarhus

DEN

11.06.–13.06.

Balti MV 2. etapp

SG

Männiku

EST

12.06.–13.06.

KL MV

25, 50, 100, 300m

Männiku

EST

13.06.

4 maailmameistri MV ja Valge Roosi KV

25, 50 m

Elva

EST

14.06.–18.06.

Lapua European Cup

300 m

Zagreb

CRO

17.06.–20.06.

Põhjamaade MV

10, 25, 50 m, SG

19.06.–20.06.

Saaremaa MV

50 m

Kuressaare

EST

22.06.–01.07.

ISSF World Cup Rifle/Pistol/Shotgun

10, 25, 50 m, SG

Bakuu

AZE

25.06.–27.06.

Eesti MV

25, 50 m

Elva

EST

03.07.–04.07.

Kokkovouri GP

SG

Kokkovouri

FIN

FIN

03.07.–11.07.

Juunioride MK

10, 25, 50 m, SG

Suhl

GER

09.07.–11.07.

Lapua European Cup

25 m

Tallinn

EST

10.07.–11.07.

Pohjolakiekko GP

SG

Orimattila

FIN

16.07.–18.07.

Eesti MV / Juunioride MV

SG

Männiku

EST

17.07.–18.07.

Maailmameistrite vendade Vilbergide 45. KV

25, 50 m

Kaiu

EST

19.07.–24.07.

International Junior CH

SG jun

Orimattila

FIN

23.07.–03.08.

XXXII olümpiamängud

10, 25, 50 m, SG

Tokyo

JPN

30.07.–31.07.

A. Liiviku memoriaal

25, 50 m

Männiku

EST

06.08.–08.08.

Balti MV 3. etapp

SG

Riga

EST

07.08.–08.08.

Rapla maakonna lahtine MV

25, 50 m

Kaiu

EST

14.08.–15.08.

Eesti MV 300 m ja Eesti seenioride MV

25, 50, 300 m

Männiku

EST

18.08.–22.08.

Lapua European Cup

300 m

Aarhus

DEN

18.08.–29.08.

Suveuniversiaad

10, 25, 50 m, SG

Chengdu

CHN

19.08.

EROK KV 3. etapp

SG

Pärnu

EST

20.08.–22.08.

Lapua European Cup

25 m

Racica Pri Laškem

SLO

26.08.–06.09.

Junior World Cup Shotgun

SG

Almaty

KAZ

28.08.–29.08.

KL MäLK auhinnavõistlus

25, 50 m

Männiku

EST

01.09.–11.09.

ISSF Grand Prix Rifle/Pistol

10, 25, 50 m

Jakarta

INA

04.09.

EROK laskevõistlus Kaitseväe juhataja auhinnale

25, 50, 100, 300 m

Võru

EST

04.09.–05.09.

Eesti KV

25, 50 m

Elva

EST

04.09.–05.09.

SM Superfinaal

SG

Hollola

FIN

11.09.

Kuldne Leht

25, 50 m

Elva

EST

11.09.–12.09.

KL KV

25, 50, 100, 300 m

Männiku

EST

17.09.–19.09.

Lapua European Cup 2021 Final

25 m

Chateuaroux

FRA

2021

73

KAITSELIIDU LASKUR

Oktoober

November

18.09.–19.09.

Türi Skeet

SG

Türi

EST

23.09.–26.09.

Lapua European Cup 2021 Final

300 m

Winterthur

SUI

25.09.

Muhu Karikas

1000 m

Koguva

EST

25.09.–10.10.

ISSF juunioride MM

10, 25, 50 m, SG

Las Palmas

PER

02.10.

Mati Margi mälestusvõistlus

50 m

Männiku

EST

03.10.

G. Lokotari nimeline laskevõistlus

300 m

Männiku

EST

16.10.

Hiiumaa KV I etapp

10 m

Käina

EST

16.10.

EROK KV 4. etapp

10 m, 25 m, 50 m

Männiku

EST

20.10.–21.10.

Kaitseväe MV lahingrelvadest laskmises

25 m, 100 m, 300 m

Männiku

EST

30.10.–31.10.

25. Põlva-Piirivalve matškohtumine

Põlva

EST

29.10.–30.10.

Ida-Virumaa lahtised MV

10 m

Narva

EST

06.11.

Elmar Kivistiku mälestusvõistlus

10 m

Tabivere

EST

Lääne maakonna MV

Detsember

Haapsalu

EST

13.11.

Hiiumaa MV

10 m

Käina

EST

13.11.–14.11.

Ülenurme GSK lahtised meistrivõistlused

10 m

Ülenurme

EST

20.11.

EROK KV 5. etapp

50 m

Männiku

EST

20.11.–21.11.

Eesti B-klassi MV

25, 50 m

Põlva

EST

25.11.–28.11.

Polish Open Kaliber 2021

10 m

Bialystok

POL

27.11.–28.11.

Põlva lahtised MV

Põlva

EST

04.12.–05.12.

Eesti KV ja võistkondlikud MV

10 m

Saku

EST

10.12.–11.12.

V. Sidorovi XXVII mälestusvõistlused

10 m

Narva

EST

11.12.

Hiiumaa KV II etapp

10 m

Käina

EST

15.12.–19.12.

ISSF Grand Prix 10 m Rifle/Pistol

10 m

Osijek

CRO

17.12.–19.12.

Aasta lühim päev

10 m

Ülenurme

EST

KARL-ERIK TALVET

74

2021

MARSS OSTMA! Kaitseliidu uues e-poes on suur valik vajalikku kraami!

KAITSELIIDUPOOD.EE

5€

26€

10€

Mask

Hädaabi seade

Termokruus

35€

32€

Seljakott

Fliis

PÄRNUMAA MALEV Telefon: 717 9549 E-post: parnu.korrapidaja@kaitseliit.ee

VIRU MALEV Telefon: 717 9649 E-post: viru.korrapidaja@kaitseliit.ee

ALUTAGUSE MALEV Telefon: 717 9599 E-post: alutaguse.kp@kaitseliit.ee

VÕRUMAA MALEV Telefon: 717 9349 E-post: vorumaa.korrapidaja@kaitseliit.ee

PÕLVA MALEV Telefon: 717 9299 E-post: polva@kaitseliit.ee

TARTU MALEV Telefon: 717 9199 E-post: tartu@kaitseliit.ee

JÕGEVA MALEV Telefon: 717 9699 E-post: jogeva.korrapidaja@kaitseliit.ee

JÄRVA MALEV Telefon: 717 9749 E-post: jarva.korrapidaja@kaitseliit.ee

VALGAMAA MALEV Telefon: 717 9449 E-post: valga@kaitseliit.ee

SAKALA MALEV Telefon: 717 9249 E-post: sakala.korrapidaja@kaitseliit.ee

RAPLA MALEV Telefon: 717 9399 E-post: korrap_rapla@kaitseliit.ee

HARJU MALEV Telefon: 717 9799 E-post: harju.korrapidaja@kaitseliit.ee

TALLINNA MALEV Telefon: 717 9849 E-post: korrap_tallinn@kaitseliit.ee

LÄÄNE MALEV Telefon: 717 9949 E-post: laane.korrapidaja@kaitseliit.ee

SAAREMAA MALEV Telefon: 717 9499 E-post: saaremaa@kaitseliit.ee

LEIA KAITSELIIT OmA KODUKOHAST!