Kaitse Kodu! Noored Kotkad 2015. a by Kaitse Kodu!

NOORTE KOTKASTE ERINUMBER

KAITSELIIDU AJAKIRI 2015

V천imalus tavalistele poistele MILLEGA TEGELEVAD NOORKOTKAD KOGU EESTIS?

NOORED KOTKAD

SAKALA Eesti kõige nutikamad rebased

12 JÄRVA Türi Hundid alustasid tehnikaringiga

KRISTJAN PRII

16 TALLINN Noored tikuvad taevasse ehk lennuhuvilaager Ämaris

KAITSE KODU! 2015

19 HIIUMAA Hiiumaa malevkonnapealik tahab olla noortele eeskujuks 21 SAAREMAA Jaen Ots – poiss merekotkaste saarelt 23 PÕLVA Laheda rühma lahedad tegemised 26 VÕRUMAA Sänna rännak iga kord isemoodi 28 VIRU Meie oma Kadrina rühm 30 RAPLA Kes sobib lavalaudadele, kes metsarajale 32 PÄRNUMAA Meeskonnatunne Ursa Majori moodi 36 LÄÄNE Raigo Õiglas – mees, kes suudab noori innustada 39 TARTU Laagrid kui Tartu maleva proovikivid 41

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

ALUTAGUSE Iisaku rühma noorkotkad on aktiivsed kogu aasta

44 JÕGEVA Kalevipoja jälgedes 46 HARJU Harju Noorte Kotkaste juured on sügaval 50 VALGAMAA Valgamaa kihab noorkotkastest 52 UURING Kui on tahe, on ka tee 57 MEELELAHUTUS Ristsõna

www.facebook.com/kaitsekodu

Nutikate Rebaste rühm koosneb noormeestest, kes tahavad olla aktiivsed, tegutseda ja õppida

8 16

Lendamine oli tore elamus. Eriti meeldis noortele see, et sai ka ise pilooditoolil istuda

Oma rännakutel on hea see, et saab ise valida ja otsustada, kui põnevaks või kui katsumusrohkeks see teha

www.nooredkotkad.ee 4

NOORED KOTKAD | 2015

Noorte Kotkaste Rapla maleva liikmete oodatuimad üritused on traditsioonilised aasta noorkotka valimine ja sõjalissportlik luureretk Mini-Põrgupõhja

Raigo suhtleb noortega kui võrdsetega. Ja teda kuulatakse, temaga nõustutakse

KAITSE KODU! 2015

Noorkotkastele korraldatakse õppepäevi mitmesugustel teemadel, näiteks topograafia, sõlmed, meditsiin, matkad ja ellujäämisõpe

41 50

Populaarseimateks ettevõtmisteks Valgamaa malevas on peale laagrite kujunenud võistlusmatkad

NOORED KOTKAD | 2015

KRISTJAN PRII

KUIDAS SAADA NOORKOTKAKS?

Noored Kotkad Millega tegu? Noored Kotkad on Kaitseliidu noorteorganisatsioon, mille eesmärgiks on pakkuda noortele vabatahtlikkust väärtustades parimaid arenguja tegutsemisvõimalusi isamaalise kasvatustöö kaudu. Täna kuulub Noorte Kotkaste organisatsiooni ligikaudu 3000 liiget üle Eesti. Noorkotkaste rühmad paiknevad üle Eesti, rühmade kooskäimiskohtadeks on enamasti noortekeskused, koolimajad või muud kodukoha avalikud asutused.

Mida noored teevad? Noorkotkaste tegevus tugineb organisatsioonis kehtivatele õppekavadele: järgu- ja erikatsetele. Järgukatsed sisaldavad teadmisi ja oskusi kuuest valdkonnast. Kõige enam

Noorkotkas peab olema vähemalt seitsmeaastane ja elama Eestis. Kui sulle meeldib matkata ja käia laagrites ning sa soovid hoida oma kodumaad, on Noorte Kotkaste organisatsioon sulle sobilik. Täiskasvanutel on võimalik osaleda organisatsiooni töös noortejuhtidena, kelle ülesanne on juhtida noorterühma ning õpetada noortele organisatsiooni õppekavas sisalduvaid teemasid ja oskusi jpm, mis on noortejuhile endale südamelähedane. Noorkotkastega liitumiseks täida nende kodulehel www.nooredkotkad.ee leiduv ankeet või pöördu oma kodukohale lähimasse Kaitseliidu malevasse. Malevas saad lisateavet noorteinstruktorilt, kelle kontaktid leiad ajakirja lõpust.

NOORED KOTKAD | 2015

pööratakse tähelepanu matkatarkustele ja riigikaitsele ning seejärel igapäevaturvalisusele. Lisaks täiendame noorte ajalooteadmisi, süvendame arusaamist kodanikuõpetusest ja arendame kehalisi võimeid. Enimlevinud tegevusvormid on loodusmatkad, laagrid, õppepäevad, ekskursioonid ja võistlused. Tegevuste nimekiri on pikk: langevarjuhüpped, purilennukiga lendamine, sukeldumine, suusatamine, matkamine, laskeharjutuste läbiviimine, kabe ja male, orienteerumine jpm huvitavat. Et tegemist on õppimisega tegevuse kaudu, õpivad noored tihtipeale vanematelt noorkotkastelt ja rühmapealikult. Noorkotkaste väikseim üksus on salk, mida juhib salga liikmete hulgast valitud salgapealik. Igal vähe-

malt neljast liikmest koosneval salgal on nimi ja vahel ka vimpel. Neljast salgast saab kokku rühma ning kõigist maakonna rühmadest moodustub malev. Maakonna ehk maleva tegevust juhivad vabatahtlik Noorte Kotkaste malevapealik ning Kaitseliidu maleva juures töötav instruktor. Noorte Kotkaste tegevuse kaudu soovime arendada noortes ettevõtlikkust, iseseisvat tegutsemisoskust, juhtimis- ja organiseerimisvõimet. Meie eesmärgiks on kujundada noortes isamaalist eluhoiakut, suurendada sallivust, ausust, lahkust ja viisakust. Lisaks isikuomadustele ja meelsusele loome võimalused noorte kehaliste võimete parandamiseks, tutvustame tervislikke eluviise ning anname oskusi käituda ise ohutult ja abistada hädasolijat.

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI NOORED KOTKAD | 2015

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Kaitseliit

Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Naiskodukaitse

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred Kaastööde saatmise tähtajad: 9. märts, 20. aprill

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku. Kaitse Kodu! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Noorkotkad seisavad kahe jalaga maa peal Meie soov on anda noortele võimalus end mitmekülgselt proovile panna ja aidata igaühel leida see tegevus, mis talle kõige enam rahuldust pakub. Seetõttu on organisatsiooni õppekavad mitmekesised. Meie ülesanne ei ole ja ei tohigi olla noortele sõjalise väljaõppe andmine. Seadusega on meil lubatud korraldada kontrollitud tingumustes relvaõpet ja laskeharjutusi, aga meie muu tegevus on noortele suunatud pehme riigikaitseline õpe. Tugev riik seisab kindlalt, kui selle elanikud on kindlameelse mõttelaadiga kodanikud, kes tahavad hoida oma maad vabana. Et meie noored austaksid rahvuslikke sümboleid ja oleksid Eesti patrioodid, on vaja pingutada. Peame olema suutelised siduma vahva ja noortele meelepärase tegevuse isamaalise kasvatusega. Noorkotkaste koolituskavas on kirjas esmane sisu tööks noortega ning selle ümber annab siduda mitmesugust põnevat tegevust, nagu me selle ajakirja veergudelt lugeda ja näha võime. Noorkotkal peab olema karastatud vaim ja füüsis. Ta peab saama hakkama füüsiliselt nõudlikes tingimustes, rännates läbi metsade ja soode, ning olema seejuures suuteline täitma kaaslastega koostööd nõudvaid ülesandeid. Noorkotka sotsiaalsed oskused pannakse vahel proovile ka ekstreemsetes tingimustes. Ahvatleme neid mugavustsoonist väljuma ja oma piire kompama. Tänases kõikuma löödud tasakaaluga maailmas peab noorkotkas jääma kindlalt kahe jalaga maa peale ja saama endaga hakkama. Silver Tamm, Noorte Kotkaste peavanem NOORED KOTKAD | 2015

INTERVJUU

Eesti kõige nutikamad rebased Viljandimaal tegutseb üks vahva rühm nimega Nutikad Rebased. Tegemist on Noorte Kotkaste Sakala maleva rühmaga, mille rühmapealikuks on särasilmne Antonina Eek. Tekst: HENRI PAAVO

Noorteinstruktorina sukeldungi Antoninaga arutellu, et meenutada rühma algusaegu ning leida vastus küsimusele, kuidas kõik need aastad rühm nii stabiilselt liikmerohke ja aktiivne on.

Millal Nutikate Rebaste rühm asutati? Peale jah-sõna ütlemist hakkasin noormeestega kohtuma ja tutvust sobitama. Kohtuma ja tegutsema

hakkasime Paistu koolis 2006/2007. õppeaastal. Uurisime koos, kes või mis on Noorte Kotkaste organisatsioon. 2008. aasta mai alguses osalesime esimesel suurel võistlusel Sinimägedes. 2008. aasta 27. mail võtsime poisid pidulikul koondusel organisatsiooni vastu. Põhimõtteliselt oleme koos tegutsenud pikemalt, kui meie registreerimise kuupäev näitab.

Miks just Nutikad Rebased? Kust selline nimi? Kui jõudsime selgusele, et tahame tegutseda ja peame oma rühma ka Noorte Kotkaste kaardile asetama,

Rühmapealik Antonina Eek ja noorteinstruktor Henri Paavo

NOORED KOTKAD | 2015

INTERVJUU

Nutikate Rebaste rühma noorkotkas Laidoneri rajal veetakistust ületamas

2 X NOORTE KOTKASTE SAKALA MALEV

pidime rühmale nime mõtlema. Istusimegi kõik koos ja mõtisklesime. Tuli palju ideid, kuid olid ka kriteeriumid. Küsisime endalt, millised me tahame olla ja kes me tahame olla. Tahtsime olla targad, tugevad, kavalad ja nutikad. Edasi arutasime, kas meie metsades elab selline loom, kes neid omadusi esindab. Hunt, karu või rebane? Lõpuks leidsime, et eelkõige oleme kavalad ja nutikad nagu rebased ning Nutikad Rebased kõlas väga hästi.

Kellest Nutikate Rebaste rühm koosneb?

LISAINFO

Viljandimaalt pärit Kalju Kressel, Virve Sapas ja Lehta Salumäe olid kolm neljast sõjaeelset noorkotkast-kodutütrest, kes 1989. aastal alustasid Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide taastamist Eestis.

tundega noormehed. Nutikate Rebaste rühm koosneb noormeestest, kelle austust tunnen ka siis, kui olen nende poole seljaga. Noormeestest, keda võib usaldada.

Nutikate Rebaste rühm koosneb noormeestest, kes tahavad olla aktiivsed, tegutseda ja õppida. Teame, et noorkotkas saab olla Noormehed, kes tulevad erineva vanuses 7–18 (kaasa arvatud) taustaga peredest ja tunnevad rõõeluaastat. Mis vanusesesse mu, et rühmas on nad alati võrdsed. jäävad Nutikate Rebaste Noormehed, kes tulevad erinevaliikmed ja kui palju neid hetkel test koolidest, aga kuuluvad kokku. nimekirjas on? Võistlustel olles on nad konkurendid, Nutikate Rebaste rühma liikmed aga rühmas tugeva kokkukuuluvus- on vanuses 8–17 eluaastat. Nime-

kirjas on 26 noorkotkast ja mõned noored, kes ootavad vastuvõtmist, kuid tegutsevad juba aktiivselt. Nii et kokku on meid ligi 30, sest varsti võtame ka uued poisid rühma vastu.

See number võib esialgu ära ehmata. Üksi 30 noorega laagrites ja metsas! Kas saad 30 poisi juhendamisega ise hakkama või on sul ka abistajaid? Nutikate Rebaste rühmas on aastatega kujunenud komme, et kui rühmaga liituvad väiksemad poisid, NOORED KOTKAD | 2015

saavad nad endale vanemate poiste seast toetaja. Nii tore oli viimane kord, kui me Saeveskil laagris olime. Meie rühma uus liige, kes on 8-aastane, sai endale toetajaks 17-aastase Madise. Kui me metsa mängima läksime, siis väike Gerto uuris, et kus see onu on, kellega ta koos peab olema. Nii õpetades ja üksteist toetades kujuneb hoolivus ja meeskonnatunne. Olen õnnelik ka selle üle, et mul on õnnestunud luua meeskond toetajaliikmetest. Meie rühmal on hetkel kuus toetajat ja kõik nad on aktiivsed ning täidavad oma ülesandeid ideaalselt. Nutikate Rebaste rühm on kasvamas. Ja ma ei karda seda sugugi. Tänu toetajaliikmete aktiivsele tegutsemisele ja rühma vanematele poistele on meie tulevik kindel ja rahulik.

Lähme aktiivsemaks. Kui tihti te rühmaga kokku saate?

Noorkotkaste tegevused on laiapõhjalised. Mis üritusi sa oma poistele korraldad? Olen aru saanud, et poisid tahavad tegelda erinevate asjadega. Meie tegevusrepertuaar on lai. On teada, et lõbu ja kohustused käivad käsikäes. Kui on vaja Noorte Kot-

2 X NOORTE KOTKASTE SAKALA MALEV

INTERVJUU

Koondused on meil reedeti. See on aeg, kus jagame infot ja õpetame noortele matkatarkusi. Samas arutame ka edaspidiseid plaane.

Tegutsema hakkasime Paistu koolis 2006/2007. õppeaastal. Nutikate Rebaste rühma liikmed on vanuses 8–17 eluaastat. kaste organisatsiooni või malevat esindada, siis esindame. Lisaks planeerime üritusi, mida rühmaga teha, et oleks tore ja põnev, kuid samas toetaksid need meie oskusi ja teadmisi, et me ka võistlustel tublid oleksime. Mis me veel teeme? Kanuumatk on alati populaarne. Metsalaagrid on kaks korda aastas ja seal õpime orienteerumist, lõkke süütamist, matkatarkusi. Muidugi ka ilma elektrita hakkamasaamist. Vanematele poistele meeldib väga värvikuulimäng, kus nad saavad teha meeskonnatööd ja arendada strateegiat. Kindlasti korraldame mitmesuguseid matku nii jalgsi kui ka rattaga. Oleme käinud ka ekskursioonidel. Väga oluline on minu arvates köietöö, mille abil oleme mitmeid aastaid õppinud sõlmi ja neid ka praktiliselt kasutanud. Oleme laskunud Viljandi rippsillalt ja sealt ka üles roninud. Korraldame ka laagreid, mis on pigem loovuse kui füüsise arendamiseks, sest üks noorkotkas peab oskama end väljendada ja tal peab olema esinemisjulgust. Selleks korraldame karnevale

ja jõululaagreid. Nendes laagrites peavad noormehed näitlema ja ise etteasteid välja mõtlema.

Tegevusi on tõesti teil seinast seina. Kas noored sind kuidagi aitavad ka? Mina üksi ei jõuakski! Ja milleks? Kui ma üksi rühma tegevust planeeriksin ja korraldaksin, oleks see noormeestele minu poolt peale surutud. Kõikide tegevuste planeerimisel oleme alati koos arutanud ja otsustanud, mida teeme ja kes millises etapis aidata saab. Tänu sellele tunnevad noormehed, et nad on tähtsad, neid vajatakse ja iga üritus kulgeks keerulisemalt, kui igaüks neist ei annaks oma panust. See ongi ju vahva, et noormehed õpivad ise tegutsema. Uskuge või ei, aga ka heatahtlikkus ja abivalmidus on nakkavad. Mina pigem suunan ja toetan neid.

Kas tegutsete rühmana pigem omapäi või on teil ka koostöö teiste rühmadega? Esimestel aastatel üritasime leida kedagi, kes meid kampa võtaks.

Rühmapealik Antonina Eek noortele reegleid tutvustamas

NOORED KOTKAD | 2015

Karksi-Nuia Ilvese rühm teeb koostööd Läti noortega ja tean, et sinu poisid olid Viljandi maakonna patrullvõistlusel Laidoneri rajal ühes meeskonnas lätlastega. Kuidas suhtud koostöösse naaberriikide noortega? Olen alati arvanud, et koostöö naaberriikide noortega on põnev. Oleme teinud ka pakkumise, kuid ei ole partnereid leidnud. Huvitav oleks näha, kuidas käib teistes riikides noortejuhtimine, millised on kokkulangevused ja millised erinevused. Ka noored ootavad seda. Loodan, et kunagi jõuame sinnamaani.

Nüüd kõige raskem küsimus. Milline on olnud seni kõige põnevam või meeldejäävam üritus? Neid põnevaid hetki on olnud palju alustades paraadist Viljandis, võidutule süütamisest Viljandi Lossimägedes, turnipeost ja võimlemispeost Tallinnas ning lõpetades presidendi käepigistusega Kadrioru lossis. Ja jalgrattamatkaga Kihnu saarel.

Oleme laskunud Viljandi rippsillalt ja sealt ka üles roninud.

INTERVJUU

Olime ju algajad. Otsingud osutusid tulutuks. Võtsime siis südame rindu ja hakkasime iseseisvalt tegutsema. Õnneks on mulle alati abiks olnud minu toetajaliikmest abikaasa. Hiljem hakkasime tegema koostööd Paistu kooli kodutütardega. Meie rõõmuks on see edukas. Korraldame koos ka metsalaagreid. Veel on meil kaks üritust aastas, kuhu ootame külla kõiki Sakala maleva rühmi. Need on karnevalilaager aprillis ja jõululaager. Nendesse laagritesse tulevad noored üle terve Viljandimaa kokku, suhtlevad, leiavad uusi sõpru ja etlevad koos.

Nutikad Rebased korraldavad ka karnevale ja jõululaagrit. Nendes laagrites peavad noormehed näitlema ja ise etteasteid välja mõtlema

KOMMENTAAR

Nutikad Rebased kommenteerivad Eric Victor Mettus: Mulle meeldib enamik laagreid, mis meil rühmaga ja maakonnas korraldatakse. Meil on sõbralikud juhid ja rühmakaaslased on väga toredad. Antonina on hästi sõbralik ja abivalmis ning tema juures on lahe see, et ta võtab ise alati võistlustest ja mängudest koos meiega osa. Oskar Lind: Nutikate Rebaste rühmas on tore see, et vanemad rühmakaaslased aitavad ja juhendavad väiksemaid. Rühmapealik Antonina on küll karm, aga kui midagi hästi tehakse, siis ta kiidab, ja kui midagi ei tule välja, siis innustab.

NOORED KOTKAD | 2015

TEHNIKA

Türi Hundid alustasid tehnikaringiga Käesoleva aasta sügisel sai Noorte Kotkaste Järva maleva Türil tegutsev Hundi rühm lisasuunaks tehnikaringi, mis tähendab, et plaanis on hakata ehitama oma kätega liikuvaid kaherattalisi ja putitama ka nelja rattaga sõitvaid väiksemaid masinaid. Esialgu suuremate sõidukite mootoritesse ei poeta, kuid mine tea, mis tulevik toob.

Tehnikaringi esimene ülesanne oli abimootoriga jalgratta ehitamine. Jalgratta raamiks kasutati Järva malevalt saadud Rootsi sõjaväe jalgratast. Jalgratta seerianumbri järgi on välja selgitatud, et see on pärit 1960. aastatest. Valmis ehitatud abimootoriga jalgrattal on säilinud originaalosad.

Tekst: REINIKA TATTER

Kuidas kõik alguse sai? Türi Hundi rühma pealiku Margus Alliku sõnul sai kõik alguse temast endast. Sama vanana kui praegused noorkotkad oli ta valmis ehitanud juba üle kümne sõitva vahendi. Omal ajal sai ehitatud peamiselt punnvõrre. Sellest siis mõte tekkiski.

Kõik algas rühmapealikust

NOORED KOTKAD | 2015

Uhked võrriehitajad (vasakult) Rauno Pahapill, Karlis Hünninen, Romet Luuk ja Kim Niitmäe poseerimas äsja kokkumonteeritud võrriga

Tänapäeval ei ole noortel enam selliseid võimalusi ega ka vajadusi, et midagi ise sõitma putitada. Ent kui Margus oli rühmas ettepaneku teinud, et võiks teha ise abimootoriga jalgratta, sattusid poisid sellest vaimustusse, mis andiski tõuke, et mõttega tuleb edasi tegelda. Järva maleva noorteinstruktori Urmas Piigerti ja pealiku kolonelleitnant Arvi Niglasega nõu pidades saadi kokkuleppele: Järva malev annab jalgratta, rühm eelarvestab projekti ja otsitakse sobivaim abimootor. Esimesel kokkusaamisel oli poiste silmis näha sädet ja entusiasmi. Poisid said lühiülevaate, millega on vaja tegelda, et tuleviku tarbeks abimootoriga jalgratas sõiduvees oleks.

LISAINFO    

Järva malevas tegutseb 246 noort. Noorkotkaid juhendab 19 vabatahtlikku noortejuhti. Järva maakonnas on kokku 15 rühma. Järva malev loodi 10. oktoobril 1993.

olnud seal sees korralikke jooniseid nagu riidekappide manuaalides, vaid lihtsalt udused pildid ja tarbetu tekst. Õnneks oli Allikul noorpõlvest kogemusi kuhjaga ja mootori paigalduse juhendamine läks libedamalt kui manuaalist arusaamine.

Huvitavad originaalosad Nagu eelnevalt mainitud, säilitati jalgrattal kõik originaalosad. Ümber said tehtud pedaalid, tagumine porilaud, et kett hakkaks sellest mööda jooksma, ja paigaldatud elektrisüsteem. Tagumine ratas sai hammas-

TEHNIKA

Kõik need tööd

Sellises seisukorras oli ratas enne osadeks võtmist, lihvimist ja värvimist

3 X KARIN ALLIK

Esimesed juhendamised kuulatud, asusid poisid hoogsalt tööle. Jalgratas võeti juppideks. Siinkohal kiitis Allik, et too jalgratas oli väga hea kvaliteediga. Kõik mutrid ja kruvid olid keeratavad, jupid laiali ei lagunenud. Kuid jalgratta kõik osad vajasid tugevat puhastust ja lihvimist, et aastatega kogunenud mustus saaks maha enne, kui metall uue värviga üle võõbatakse. Kui jalgratta lahtikruvimine oli lõbusapoolne töö, siis kohati oli entusiasmi kadumist märgata lõputuna näival lihvimisel. Poisidki olid erineva ettevalmistusga, mõned oskasid juba liivapaberit käes hoida, mõnele tuli lihvimistehnikat alles selgitada. Õnneks ei olnud see töö nii igav, et poisid oleksid pooleli jätnud. Puhastatud ja lihvitud kõik rattaosad igatahes said. Järgmine etapp oli värvi andmine paljaks lihvitud raamile. Värvimiseks kasutasid noored värvipritsi, mille olemasolust mõned poisid ei olnud varem kuulnudki. Jupid lihvitud, värvitud, mootor olemas, algas põnevaim osa – mootori paigaldus. Selle tarbeks osteti abimootori komplekt, mis sisaldas kütusepaaki, käepidemeid, summutit, tagumist ketiratast, ketti, ketipingutajat, süütepooli ja 16-leheküljelist manuaali, mille lugemisest väidetavalt mingit kasu polnud. Manuaali sirvimiseni jõuti küll mõned korrad, aga tulutult. Ei

Ratta osade lihvimine ja värvimiseks ettevalmistamine

NOORED KOTKAD | 2015

TEHNIKA

 Noorkotkas Heido Mustkivi tulevase võrri porilauda lihvimiseks ette valmistamas   Noorkotkas Romet Luuk avastamas, et värvimine ei olegi nii lihtne töö, kui esmapilgul tundus  Tagumiste hammasrataste paigaldamine

NOORED KOTKAD | 2015

rattad külge. Raami vahele lisati mootor. Juurde on lisatud esi- ja tagatuli. Sellel abimootoriga jalgrattal on väga unikaalne tagatuli, mis pärineb Ameerika politsei Harley Davidsoni mootorrattalt. Tuli sai soetatud vanavaralaadalt. Noorte higi ja vaeva kulus sellele tehnikale 50 tundi ja kohal käidi seitse päeva, kuid see emotsioon on kirjeldamatu, mis poisse tabas, kui mootor tegi proovisõidul esimesed hääled. Tundus, nagu nad polekski uskunud, et millegi sellisega hakkama saavad. Esimesed proovisõidud, mis tehti kinnisel territooriumil, tõid igale poisile sära silma. Säravaid silmi ei märgatud ainult poistel, vaid ka projektis osalenud täiskasvanutel. Olenemata purunenud pedaalist, mis kohe ka kokku keevitati, ei jäänud proovisõidud sõitmata. Väidetavalt pidavat selline liiklusvahend võtma välja 45–50 km/h, mis on igati arvestatav kiirus. Esimeseks proovisõiduks ei olnud veel autentne jalgrattasadul uuenduskuurilt tagasi jõudnud ja peale monteeriti ajutine, veidi lahtine sadul, mis pakkus omakorda palju nalja, et sellel istudes proovisõit sooritada. Abimootoriga jalgratas ei jää pelgalt näituseeksponaadiks, vaid seda hakatakse kasutama aktiivselt noorte väljaõppes, laagrites ja mujal. Ehitatud sai see ju tarbitavaks liiklusvahendiks. Seda hakkavad kaunistama Türi Hundi rühma kleepsud, et kasutajatele tehnikaringiga liitumiseks motivatsiooni anda. Lisaks kuulub komplekti rühma kleebisega kiiver, mis peagi uuenduskuurilt saabub. Kiivergi on soetatud vanavaralaadalt, et oleks ajastukohane. Tehnikaringi tulevik saab Alliku sõnul olema põnev. Lisaks ehitatavatele liiklusvahenditele on plaanis edaspidi teha ka sõidu- ja liikluskoolitusi koostöös Autoregistrikeskusega, et poisid oskaksid linnas ohutult liigelda.

Abimootoriga jalgratas ei jää pelgalt näituseeksponaadiks, vaid seda hakatakse kasutama aktiivselt noorte väljaõppes, laagrites ja mujal.

TEHNIKA

Ühtsuses peitub jõud

Võrrile mootori passitamine. Pildil rühmapealik Margus Allik ning noorkotkad Siim Poak, Romet Luuk ja Kim Niitmäe

LISAINFO

6 X KARIN ALLIK

Üleskutse Kui kellelgi on kodus või tuttavatel garaažis seisvaid kaherattaliste raame, mis enam rakendust ei leia, kuid mida metallikokkuostu ei raatsita viia, võiks need loovutada Türi Hundi rühma tehnikaringile. Oodatud on ka kõikvõimalikud varuosad. Poiste unistuseks oleks ehitada sobilik liikumisvahend, millega osaleda punnvõrride kestussõidul Sargvere Säär. Türi Hundi rühmaga saab ühendust Margus Alliku telefonil +372 525 0945 või e-mailitsi aadressil margus. allik@gmail.com.

Noorte higi ja vaeva kulus sellele tehnikale 50 tundi ja kohal käidi seitse päeva, kuid kirjeldamatu on see emotsioon, mis tabas poisse, kui mootor tegi proovisõidul esimesed hääled

NOORED KOTKAD | 2015

18. ja 19. oktoobril korraldati Ämari lennubaasis Kaitseliidu noorteorganisatsioonide lennuhuvilaager. Laagri peakorraldaja Mihkel Haugi sõnul oli eesmärgiks noorte teadlikkuse ja huvi suurendamine lennundusvaldkonna vastu.

Oli laupäeva hommik ja kell lähenes kaheksale. Tallinnas valitses veel vaikus. Pisut krõbedana tunduvas sügishommikus sõitis mööda pealinna tänavaid tumeroheline kaitseväe buss, seisatades viivuks eelnevalt kokkulepitud tänavanurkadel. Poole tunniga olid bussi istekohad hõivanud ootusärevusest ja teadmishuvist rõkatavad noorkotkad ja kodutütred. Algas tunniajane sõit pealinna külje all asuvasse Ämari lennubaasi, kus ootas ees teguderohke päev.

Tekst: RAIN JÄRV, nooremveebel

Lennundusest mitme nurga alt Tõkkepuu, teekünnis, lõiketraadiga kaetud piirdeaed – ärevus kasvas, olime jõudnud kohale. Tervituseks ootasid pääslas instruktorid. Pärast protseduuride sooritamist siirdusime baasi õppeklassi. Lühikese sissejuhatusega avas päeva ürituse pealäbiviija Mihkel Haug.

NOORED KOTKAD | 2015

LY MENOV

TEHNIKA

Noored tikuvad taevasse ehk lennuhuvilaager Ämaris

LY MENOV LY MENOV

Noored said põhjalikult tutvuda lennubaasi taristu, sealhulgas ka lennujuhtimiskeskusega

TEHNIKA

Lennuhuvilaagrit on plaanis jätkata ka tulevikus, sest see annab noortele võimaluse näha lennunduse tagamaid

RAIN JÄRV

Noortele rääkisid oma tegevusest Saksa lendurid, kes paiknesid Ämaris NATO õhuturbemissiooni tõttu

RAIN JÄRV

Palju põnevust pakkus igasugune tehnika alates lennumasinatest ja lõpetades päästeautodega

NOORED KOTKAD | 2015

LY MENOV

Noorte huvi lendamise vastu on suur

LISAINFO

Noorte Kotkaste Tallinna malevas:  on 202 liiget;  tegutseb ka venekeelne rühm;  korraldatakse igal aastal noorkotka baaskursus, salgapealiku kursus ja riigikaitselaager;  tegutseb 13 rühma;  kõik rühmapealikud on kaitseliitlased.

ja parimad soovid edaspidisteks Kell oli visalt tiksunud ja näitas kõrgeteks lendudeks. natuke üle kümne, baas oli vaikne. Arenevas Ämari taristus toimetasid ringi vaid mõned ehitajad, nädalaLend, see oli üle kõige vahetusel valves olevad teenistujad Noorte Kotkaste Tallinna maleva ja üksikud Saksa õhuväelased, kes liige Siim Kurg ütles õppepäeva järel, viibisid Eestis seoses NATO õhuturet lendamine oli tore elamus. Eriti bemissiooniga. meeldis talle see, et sai ka ise puldis Noored olid jagatud gruppidesse istuda. Tema sõnu kinnitas Tallinna ja siirdusid erinevatesse õppepunkringkonna kodutütar Kätlin Laurson. tidesse. Õppepäeva jooksul tut„Enim meeldis lennukiga lendamine, vuti lennupäästetehnikaga, saadi see oli mulle esimene kord,“ ütles ülevaade lennujuhtimiskeskuse ta. „Väga lahe oli, et saime ka piloodi tööst, Lennuakadeemia õpitegekohal olla. Meelde jäi mulle peaaegu vusest, langevarjudest ja hüpetest, kõik, mis seal räägiti ja õpetati, eriti õhuväe helikopteritest Robinson kuulasin langevarjujuttu, sest see on R-44 ja päeva naelaks oli lennata mulle väga põnev,“ lisas Kätlin. Kaitseliidule kuuluva lennukiga Juba teist korda korraldatud üriAn-2. Ilmselgelt oli kõige oodatuim tust on Mihkel Haugi sõnul plaanis pääs lennule, mis mitmele noorele jätkata ka tulevikus, sest see annab ja isegi noortejuhile oli esmakordnoortele võimaluse näha lennundune võimalus avastada Eestimaa ilu se tagamaid. Ka saavad nad väärt kõrgemalt kui Suure Munamäe vaa- teadmised, millest valdkonnaga tetornist. Teguderohke päeva lõpetavapäraselt mitteseotud inimestel tuseks said kõik osalejad tunnistuse üldjuhul ülevaadet ei ole.

2 X LY MENOV

TEHNIKA

Juba teist korda korraldatud üritust on Mihkel Haugi sõnul plaanis jätkata ka tulevikus.

Loomulikult tekitas kõige suuremat elevust lendamine ise

NOORED KOTKAD | 2015

HELJA KAPTEIN

Hiiumaa malevkonnapealik tahab olla noortele eeskujuks Noorte Kotkaste Hiiumaa malevkonna pealikuna tegutseb Hergo Tasuja neljandat aastat – alates 2011. aasta augustist. Enda sõnul jõudis ta selleni paljuski juhuslikult. Tekst: HELJA KAPTEIN

2010. aasta sügisel algas Hergo koolmeistritöö Emmaste põhikoolis. Aktiivne noor mees leidis endale kiiresti ka töö- ehk koolimajavälist rakendust. Noortega laagris kaasas olles tegi Kaitseliidu Hiiumaa noorteinstruktor Ulvi Kark-Jaarma talle ettepaneku noortejuhina tegutsema asuda. Et peagi valiti noortejuhtide seast uus malevkonnapealik, langes liisk Hergole.

kamisel. Samas on elu nelja aastaga oma korrektuure teinud. Hetkel on Hergo ametis vaid malevkonnapealikuna. Rühmapealikuna mitte, kuigi püüab nii palju kui võimalik Emmaste rühma tegemistes kaasa lüüa. „Õnneks on meil kohapeal tragid naised, kes noortega tegelevad,“ on ta optimistlik.

INIMESED

Hergo Tasuja loodab, et tema tegemised on noortele eeskujuks

Jalgpall võtab aja

Lisaks põhitööle Emmaste põhikooli kehalise kasvatuse ja inglise keele õpetajana kulub Hergol palju Kaitseliidu ja Noorte Kotkaste tegeenergiat jalgpallitreeningutele. mised polnud Hergole enne sedagi Koolis on kaks rühma, kellega kolm võõrad. Koolipoisina lõi ta ise Kaitseliidu poisteorganisatsioonis kaasa. korda nädalas trenni tehakse, lisaks lasteaialapsed. Mullu oli Hergo ka „Arvan, et eelkõige pakkus huvi Kärdla linnameeskonna abitreener võimalus koos sõprade ja koolikaasja mängija. Lisaks lööb ta kaasa MTÜ lastega midagi õppetöövälist teha. Hiiumaa Jalgpall juhtgrupis. Sügisel Tänapäeval on noortel ses osas ilmselgelt suuremad valikuvõimalused,“ lõpetas ta Eesti Jalgpalliliidu C-kateütleb Hergo, lisades, et on tolleaegse- gooria treenerikursuse. „Sportliku eluviisi propageerimitele Palade noortejuhtidele senimaani tänulik võimaluse eest silmaringi ne ja meeskonnatöö arendamine jalgpallitreeningutel on otseselt laiendada ja laagrites käia. seotud Noorte Kotkaste põhimõteteMälestus koolipoisiaegsetest võimalustest selle noorteorganisatsioo- ga poiste kasvatamisel,“ ütleb Hergo, leides, et tema kaks hobi on tihedalt ni tegemistes osaleda sai oluliseks seotud. kaalukeeleks ise noortejuhiks hak-

Noorkotkast noortejuhiks

NOORED KOTKAD | 2015

Oma valla asjad

INIMESED

2013. aasta sügisel valiti noor pedagoog Emmaste vallavolikogusse, kus ta juhib haridus- ja kultuurikomisjoni tööd. Läinud sügisel läks palju energiat valla uue arengukava koostamise eestvedamisele. „Arvan, et oma kodukoha asjadest huvitumine ja kaasamõtlemine on samuti seotud Noorte Kotkaste põhimõtetega. On ju viimase eesmärk kasvatada täisväärtuslikud ja mitmekülgsed Eesti riigi kodanikud,“ arvab Hergo. Mitmel rindel tegutsev noor mees leiab enda sõnul jõudu ja indu kaaslaste ja asjaosaliste põlevatest silmadest. „Tunda, et noored ootavad kehalise kasvatuse tundi või treeningut, ning näha, et etteantud ülesandeid täidetakse rõõmu ja innuga, annab energiat ise panustada,“ selgitab Hergo. Ta kordab, et peab oma tegevusi omavahel seotuks. Eks sellel ole nii miinuseid kui ka plusse. Näiteks tundsid paljud teise valla noored Hergot noorkotkaste tegemiste kaudu juba varem. Nii võeti ta teise treeneri puhkuse asendajana juba vana tuttavana vastu. Hergo ise usub, et üks tegevus täiendab teist. Ja loodab, et tema tegemised on eeskujuks ka noortele.

2 X HELJA KAPTEIN

LISAINFO 

Mitmel rindel tegutsev noor mees leiab enda sõnul jõudu ja indu kaaslaste ja asjaosaliste põlevatest silmadest

Sportliku eluviisi propageerimine ja meeskonnatöö arendamine on otseselt seotud Noorte Kotkaste põhimõtetega poiste kasvatamisel

NOORED KOTKAD | 2015

Noorte Kotkaste Hiiumaa malevkond taasloodi 11. septembril 2013.  Esimesed 15 Hiiumaa noorkotkast võeti vastu Kõpus 23. veebruaril 1996.  Esimene Noorte Kotkaste Hiiumaa maleva pealik oli Kõpu kooli õpetaja Kait Holtsmann, abi Avo Träder.  Noorte Kotkaste Hiiumaa malev oli iseseisev aastatel 1996–1999. 1999. aasta alguses kaotas Kaitseliidu Hiiumaa malevkond iseseisva maleva staatuse ja liideti malevkonnana Lääne maleva koosseisu.

RAIVO PAASMA

INIMESED

Jaen (esireas vasakul) koos sõpradega Lääne maleva patrullvõistlusel Valge Laev

Jaen Ots – poiss merekotkaste saarelt Ühel Lääne-Eesti saarel elab poiss koos noorema õe ja isa-emaga. Väliselt ei paista ta justkui millegagi silma. Nagu kõik temaealised maapoisid, tõuseb ta üles hommikul vara ja tõttab kooli, et siis õhtul hilja sealt tagasi tulla. Tema nimi on Jaen Ots. Tekst: RAIVO PAASMA

Et tema isa-ema ei suuda tervise tõttu kõiki talutöid teha, on enamik raskeid majapidamistöid juba aastaid Jaeni õlul. Koolis on Jaen vanemaks vennaks veerandsajale noorema klassi poisile – Leisi keskkooli noorkotkastele. Olles ise alustanud algusest, teab ta hästi, kuidas tuleb kotkatarkusi edasi anda. Oma eeskujuga on ta elavaks legendiks Leisi kooli noorkotkaste teguderohkel teekonnal. Kooli noorkotkaste võistkonnaga, kuhu ta on kuulunud koos tänaseks juba Kaitseliidu noorliikmeks astunud kolme pisut endast vanema sõbraga, on osaletud paljudel üleriigilistel jõukatsumistel alates oskusvõistlustest kuni patrullvõistlusteni.

Kõigist nendest on jäänud jälg noore mehe hinge. Omapoolse vaikiva kohusetundlikkusega, millega ta püstitatud ülesandeid täidab, rahulikkusega, mis üllataks mõndagi täiskasvanut olukorras, mis esmapilgul tundub lahendamatu, aitab ta algajaid, olles sel viisil eeskujuks noorematele, tegemata endale allahindlust. Harvad ei ole ka need korrad ühislaagrites, mil siis, kui algajad noorkotkad veel õndsat hommikuund magavad, on Jaen paari kaaslasega juba metsas orienteerumisrada maha panemas. Tihti võib näha laagri õhtuste ürituste lõpetamisel ja koondustel, kus õpetatakse järgunõuete oskusi, vanemaid noorkotNOORED KOTKAD | 2015

INIMESED

RAIVO PAASMA

Leisi keskkooli noorkotkaste rühmapealiku abi Jaen Ots oma rühma uusi liikmeid vastu võtmas

Koolis on Jaen vanemaks vennaks veerandsajale noorema klassi poisile – Leisi keskkooli noorkotkastele.

kaid Jaeni juhendamisel tegelemas noorematega. Jaen on ka tubli sportlane, kes osaleb aktiivselt võrkpalli-, aeroobika- ja kergejõustikutreeningutel ning suusavõistlustel. Kõige selle kõrvalt kuulub ta kooli õpilasesindusse. Selline on Leisi keskkooli rühmapealiku abi Jaen Ots.

LISAINFO 

Noorte Kotkaste Saaremaa malevasse kuulub 171 noorkotkast.  Neid juhendab 17 noortejuhti.  Noorkotkad tegutsevad 13 rühmas.  Noorte Kotkaste Saaremaa malev taasloodi 1. septembril 1993 Mustjala põhikoolis.

Jaen jagab noorematele kotkatarkusi

NOORED KOTKAD | 2015

MAIVE TÕEMÄE

Laheda rühma lahedad tegemised Hiljuti küsis kooli ajalehe juures toimetav õpilane Laheda noortejuhilt Ainika Mägilt, miks ta tegeleb noorkotkaste ja kodutütardega. Ainika vastus oli lihtne, ta saab neilt energia ja tegutsemistahte. Tekst: MAIVE TÕEMÄE

TEGEMISED

Vasakult Targo Tintso, Arti Arula ja Margo Saarna Mini-Ernal 2014

„Usun, et mu vastus polnud kuigi originaalne, nii tunnevad arvatavasti kõik aktiivsed rühmapealikud,“ selgitab Ainika. „Mulle meeldib noortega tegelda, ma saan neilt energia ja tegutsemistahte, mu silmad säravad koos nendega, tuju läheb paremaks, ideedegeneraator peas hakkab tööle,“ lisab ta.

et Laheda rühm on üks omamoodi rühm: „Meil on ülim rühmapealik Ainika Mägi, kes suhtleb meiega kui võrdsetega ning mõistab meie vabandusi, kui me mõnel üritusel alt ära hüppame.“ Laheda rühma tuumikuks on kindel grupp aktiivseid liikmeid, kes teevad enamikus laagrites kaasa ning esindavad rühma ja ka Põlva malevat rännakutel ja üleriigilistel Oma rühma tunne Vaatamata liikmeskonna arvukusele võistlustel. Aktiivsete liikmete grupp vaheldub neil põlvkondade kaupa. valitseb Laheda rühmas oma rühma „Eelmine põhigrupp läks paar aastat tunne. Rühm hoiab kokku. Suureenne meie tulekut ära ning siis tulimad toetavad ja abistavad laagrite me meie ja hakkasime õppima. Rühm korraldamisel, suhtlemine jätkub ka pärast noorkotkaeast väljakasvamist. on meil tore ja saame omavahel hästi läbi. Ainult väiksemad lähevad vahel Ikka antakse teada oma muredestülekäte,“ räägib Oru. rõõmudest. 2015. aasta kevadsuvel on plaanis endiste noorkotkaste-kodutütarde kokkutulek. Arrows’i lugu Meelis Oru, Laheda rühma Kui Laheda rühma põhitegijatel Arrows'i salga pealiku abi, kinnitab, tekkis tunne, et tahaks veel rohkem NOORED KOTKAD | 2015

TEGEMISED

AINIKA MÄGI

Juhuslik kohtumine rühmapealikuga rännakul

Edaspidiseks on poistel juba Kaitseliiduga plaanid tehtud, nii et tulevik organisatsioonis on kindel.

metsas käia ja muid põnevaid asju koos teha, liikus mõte eliitrühma loomise peale. „Algul olid sõpradega tulised nimevaidlused, kuni üleriigilise oskusvõistluseni „Alati valmis!“,“ meenutab Oru. „Toanaabritest Alutaguse poisid rääkisid huvitava loo ühest eesti keelt mittevaldavast instruktorist, kes näitas vibulaskmist õpetades „väga hästi“ inglise keelt kasutades ette, kuidas

seda teha. „One, Two, Three! Look at me!“ ütles instruktor ja vabastas noole. Ning kui nooled olid lastud, siis hüüdis poistele: „Go arrows, go arrows!“. Sealt siis nimeidee tuligi,“ selgitab Oru, kuidas tema rühm nime sai. Aprilliks 2014 olid nad seitsmeliikmelise aktiivgrupiga juba korraldanud ühe rännaku ja plaanisid järgmist. Tänaseks on nad iseseis-

RAGNAR TAGEL

Põlva noorkotkaste ja kodutütarde võidukas võistkond Läti sõjalissportlikul võistlusel Colonel J. Dalbinš Cup

NOORED KOTKAD | 2015

Tulevane punker, mida kaevavad Raul Kübard (vasakul) ja Martti Lusti

LISAINFO

valt korraldanud viis eriteemalist rännakõppust – küll vastutegevusega, küll üksteise vastu, pimedas metsas luureülesannete täitmisega ja parkuuri, köieülesandeid kasutades jpm. Kõike seda on õpitud oskuste lihvimiseks ja kinnistamiseks, uute oskuste ja kogemuste saamiseks. Kindlasti on see kaasa aidanud meeskonnatöö sujuvusele päris rännakutel. „Oma rännakutel on hea see, et saab ise valida ja otsus-

634 tundi – just nii palju osalustunde on 2014. aasta kümne kuu jooksul kirjas Noorte Kotkaste Põlva maleva Laheda rühma aktiivseimal noorkotkal Martti Lustil, see teeb ööpäeva keskmiseks üle kahe tunni. Meelis Orul on kirjas 568, Margo Saarnal 564, Targo Tintsol 467, Raul Kübardil 455 ja Arti Arulal 441 tundi. Üldse on noorkotkaid Laheda rühmas 29. Ka rühmapealikul Ainika Mägil on tunde kirjas juba 407, aga tal tuleb lisa veel 46-liikmelise kodutütarde rühmaga tegelemisest.

Meil on ülim rühmapealik Ainika Mägi, rühma tuumikuks on grupp aktiivseid liikmeid.

LISAINFO 

 



Esimesed kolm noorkotkast ja kuus noorhaugast võeti Põlvamaal Leevil pidulikult vastu 19. mail 1993, mida peame ka Noorte Kotkaste Põlva maleva sünnipäevaks. Enne seda sooritasid poisid vastavalt vanusele edukalt pesakotka ja noorhauka katsed. Kõige suurem noorkotkaste arv läbi aegade on olnud Põlva malevas 2004. aastal, mil nimekirjas oli 406 liiget. Alates 1992. aastast on Noorte Kotkaste Põlva maleval olnud 46 rühmapealikut, kuus malevapealikut ja viis noorteinstruktorit. Põlva noorkotkad (koos kodutütarde ja Tallinna maleva noorkotkastega) on tulnud kaks korda välismaalt tagasi võidukarikaga: 2008. aastal Norra noorte sõjaliselt mitmevõistluselt ja 2014. aastal Läti noorte sõjalise takistusraja läbimise võistluselt Colonel J. Dalbinš Cup. Põlva noorkotkad on üleriigilistel võistlustel läbi aegade kõige rohkem edu saavutanud Mini-Ernal, orienteerumises, suusatamises ja laskmises, ka on Põlva noorkotkaste valduses nooremate noorkotkaste esimese olümpia karikas.

tada, kui põnevaks või kui katsumusrohkeks see teha, samuti see, et sina ise oledki vastutaja, metsas pole kedagi teist, kes kamandaks ja ütleks, kuidas asjad tema arvates peaksid olema,“ räägib Oru, kes on koos oma poistega veel igasuguseid asju korraldanud. Näiteks laagrites matkamänge ja õppusi ette valmistanud ja läbi viinud, rühmapealikule ja noorteinstruktorile talgu korras abiks olnud, mitmeid kordi oma arvutid kõik ühe liikme juurde kokku toonud ja ägedaid mänguõhtud pidanud. Edaspidiseks on poistel juba Kaitseliiduga plaanid tehtud, nii et tulevik organisatsioonis on kindel. „Isamaalisusega meil probleeme pole, sest omariikluse tähtsust me mõistame ja Eesti riiki oleme valmis kaitsma ükskõik missuguse agressori eest. Eesti eest surmani!“ on Oru veendunud. Noorteinstruktor Maive Tõemäe arvates on sellise rühma olemasolu parim, mis ühes malevas olla võib. „Alati on olemas üleriigilisteks võistlusteks võistlejaid ja laagritesse abilisi, aga ka eeskuju noorematele. Entusiasm iseloomustab seda salka ja ka Laheda rühma. Selle kinnituseks tõi enamjaolt Laheda rühma noortest koosnev Põlva võistkond ära Läti sõjalis-sportlikult võistluselt Colonel J. Dalbinš Cup suure rändkarika,“ on Tõemäe oma hoolealuste üle uhke.

NOORED KOTKAD | 2015

TEGEMISED

MARGO SAARNA

Ka arvud näitavad mõndagi

Sänna rännak TEGEMISED

iga kord isemoodi Juba seitse aastat on Võrumaa kodutütred ja noorkotkad saanud võimaluse osaleda Eesti Vabariigi aastapäeval põnevate tegevustega rännakmatkal. Kuid igal aastal on matkal veidi isemoodi nägu. Tekst: EVA VODI

NOORED KOTKAD | 2015

Sänna rännakul on võistlusmomendist veelgi olulisem eriala- ja järgukatsete testiks teadmisi ja kogemusi omandada ning panna end proovile meeskonnatöös.

Laagri arenemine rännakmatkaks Sänna rännak sai alguse Kreutzwaldi ja Võrusoo rühma laagrist, mida viidi läbi alati veebruarikuus Sänna endisis sõjaväelinnakus. Laager välitingimustes, trotsides külma ja lund, toidutegemine katelokis, omandades noorkotkastele vajalikke oskusi ning meeskonnatööd – kõike seda vedasid eest Kreutzwaldi rühma pealik Tiia Kiis ja tolleaegse Võrusoo (praegu Võru I põhikooli) rühma pealik Heli Maaslieb, abilisteks kaitseliitlased Arno Kuus, Toivo Lõhmus jt. See rühmalaager Sännas oli nii populaarne, et noored, kes vahel laagribussist maha jäid, vantsisid täisvarustuses siiski kohale, sest toredast nädalavahetusest koos heade sõpradega ei raatsitud loobuda. Võib-olla just need rännakud laagripaika olidki algaineks, et 2007. aastal otsustasid noortejuhid Tiia ja Heli koos rühmadega jalgsi Sännasse matkata. Seal ootasid neid kaitseliitlaste püstitatud ööbimistelgid. Et rännak laagripaika oleks

põnevam ja täis tegevusi, seati eelnevalt kaitseliitlaste poolt üles ka tegevuspunktid, viimast pingutust nõudis paarisajameetrine lõpujooks pimedas ja lumes. Võistkondi osales sel korral vaid kolm: kaks noorkotkaste ja üks juhtide tiim. Küljealune telgis jäi mõnikord lumiseks, kuuseoksad jäidki metsa, sest väsimus surus rändajate silmad kinni. Põnevatel tegemistel on omadus hakata kasvama, sõber kutsub sõpra ja nii paisub osalejate arv. 2008. aastal liitusid rännakuga ka teiste rühmade kodutütred ja noorkotkad. Tänaseks on Sänna rännak Eesti Vabariigi aastapäeva puhul veebruarikuus korraldatav avatud üritus, kuid korraldajad on määranud osalejate piiriks hetkel 60, sest alati on pool rännakust öisel ajal ja seetõttu on vaja suuremat tähelepanu pöörata turvalisusele. Igal aastal on olnud rännakul mingi eripära. Kui esimestel aastatel alustati Võrust ja lõpetati Sännas, siis viimased aastad on sõidetud DAFiga Sännasse, seal võistkonnad stardijärjekorras rajale lubatud ja need rännanud tegevuspunkte läbides Kaitseliidu Võrumaa maleva staabihoonesse, kus ootel soe supp. Rännakuraja pikkuseks on umbes 22 km, rajal kasutatakse kaarti

Noored, kes vahel laagribussist maha jäid, vantsisid täisvarustuses siiski kohale, sest toredast nädalavahetusest koos heade sõpradega ei raatsitud loobuda.

TEGEMISED

mõõtkavaga 1:50 000. Alates 2012. aastast on paralleelselt rännakuga väiksematele kodutütardele ja noorkotkastele korraldatud matk, mis tähendab, et nad alustavad poolelt rännakurajalt Lompkast ja saavad koos saatjaga võimaluse läbida põnevad tegevuspunktid. Enamasti on võistkonnad loositud, et harjutada meeskonnatööd juhuslikult, st loosi tahtel ühte tiimi sattunud noorte vahel. Viimasel kahel aastal on suurteks abilisteks Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad, kes on olnud nii kohtunikeks kui ka grupisaatjateks. 2014. aastal osales üritusel 30 ajateenijat. Enamik noormehi oli väljastpoolt Võrumaad ja vaid üks endine Võrumaa noorkotkas. Seitse aastat Sänna rännakut on järjepidevus, mis ei ole talvistes ilmaoludes katkenud. Vaid ühel korral on külma tõttu alustatud varem ja teisel aastal lumetormi tõttu rada muudetud. Karmid tingimused talvekülmas ja pimedas nõuavad korraldajatelt suuremaid pingutusi turvalisuse tagamiseks, samas teevad noortele ürituse veelgi kaasahaaravamaks ja põnevamaks. Jõudu Sänna rännaku peakorraldajatele Tiiale ja Helile, et see järjepidevus kestaks veel aastaid!

2 X TIIA KIIS

Jõudu Sänna rännaku peakorraldajatele Tiiale ja Helile, et see järjepidevus kestaks veel aastaid!

Kreutzwaldi ja Võrusoo rühma talvelaager Sännas 2006. aastal

LISAINFO 

Noorte Kotkaste Võrumaa malevasse kuulub 348 liiget.  Noorkotkad tegutsevad 17 rühmas.  Noori juhendab 16 noortejuhti.

NOORED KOTKAD | 2015

TEGEMISED

Meie oma Kadrina rühm Heia-heia, hipp ja hopp, Kadrinas kõik on tipp-topp! Nii hüüavad Kadrina noorkotkad ja kodutütred. Aga kes me ikkagi oleme? Tekst: Kadrina rühma noorkotkad, kodutütred ja noortejuht ANNELI LEHT

Meie oleme Viru maleva Kadrina rühma kodutütred ja noorkotkad. Aastaid oleme teinud üritusi koos ja enam teistmoodi ei oskakski. Kõige lihtsam on selgitada, kust meid võib leida. Asume kahe linna, Tapa ja Rakvere, vahel. Meie lähedal asub ka kuulsa kirjaniku F. R. Kreutzwaldi sünnikoht. Peamiselt käime koos Kadrina spordihoone lasketiirus. Seal õppeklassis saame kokku iga nädal. Lisaks kohtume Kadrina noorte- ja huvikeskuses. Sageli külastame Rakvere päästekomandot, sest kordamine on tarkuse ema. Meie rühma vaieldamatuks traditsiooniks on saanud suve- ja talvelaagrid. Meie traditsioonilised ettevõtmised on veel mitmesugused jõuluüritused ja jõulupidu. Mitu aastat oleme oma rühmade jõulupeole kutsunud külalisi, ette on valmistanud eeskava, jaganud on kingitusi jne.

da. Seal liitusid meiega Aasukalda priitahtliku päästekomando liikmed, kes rääkisid veeohutusest. Suuremad said proovida ka päästerõnga viskamist. Õhtul hiljem pakkus silmailu kõhutantsija Heli. Pimedas enne öörahu vaadati multikat. Hommik algas hommikuvõimlemisega. Päeva peamised tegevused korraldati Rutjal. Hommikupoole

LISAINFO



Suvine ühislaager Vainupeal 11.–13. augustini 2014 korraldati Vainupeal Kadrina, Põlula ja Lehtse rühma ühislaager. Algas kõik kogunemisega Kadrinas, edasi liiguti Rakverre ja sealt otse Vainupeale. Kõik koos ja suure veoautoga. Esimene päev kulus tutvumisele. Kui kõik olid rühmadesse jagatud, said nad proovida kätt kunstis. Juhendajaks oli vanem kodutütar Merily. Kui pildid valmis maalitud ja lõunasöök söödud, liiguti ran28

NOORED KOTKAD | 2015

Viru maleva 20 rühmas tegutseb 156 noorkotkast.  Viru maleva noorkotkad võitsid nii 2006. kui ka 2007. aastal sõjalis-sportliku võistluse Mini-Erna.  Patrullvõistlus Viru Tarvas toob võitjale Tauno Kangro valmistatud rändkarika.  Noorte Kotkaste Viru maleva juhatuse liige Aare Veedla pärjati 2014. aasta klassijuhataja tiitliga.

teks, kellega jalutada sai, olid RabatArma ja Michell. Kui sõidud sõidetud ja hobused talli viidud, põgenesime vihma eest tagasi Vainupeale, et jätkata ühismängude ja muu põneva tegevusega. Laagripäev lõppes ühise lõkkeõhtuga.

ANNELI LEHT

täideti rühmades erinevaid ülesandeid, nagu ruudu kokkupanek, meeskonnaga suusatamine ja laskmine, mida viis läbi Aleksei. Pärast lõunat viis tee meid Arma ratsatallu. Seal võtsid meid vastu Mare ja Arvi.

Nad korraldasid kõigepealt ekskursiooni ja siis läksime koos järele hobustele, keda laagrilised said puhastada ja valmis seada. Kõik, kes soovi avaldasid, said teha hobusega ühe jalutusringi. Vahvateks hobus-

TEGEMISED

Näitlejatööst ja muust Viimasel hommikul pärast sööki ootas laagrirahvast üllatus – veesõda. Rannas pandi mängudes proovile meeskonnatöö. Rannategevusi viis läbi Artur Aleksejev. Pärastlõunal viisime läbi piduliku tseremoonia. Nimelt võtsime laagris organisatsiooni vastu ühe kodutütre. Seejärel ootas veel üks üllatus. Meile tuli külla Rakvere teatri näitleja ja kunstiline juht Üllar Saaremäe, kes rääkis näitlejatööst. Lapsed said proovida näitlemisülesandeid täita. Kohtumise lõpus esitasid lapsed ka omatehtud näidendeid, mille teemaks olid muinasjutud tänapäevases võtmes. Pärast teatritegemise lõppu hakkasime laagrit kokku pakkima. Täname laagri toimumisele kaasaaitamise eest Kodutütarde Viru ringkonda, Noorte Kotkaste Viru malevat, Kadrina vallavalitsust, Arma ratsatalu pererahvast ja hobuseid, Aasukalda priitahtlikke päästjaid, Üllar Saaremäed ja kõiki teisi täiskasvanuid, kes olid laagris abiks.

Noorkotkad ja kodutütred koos Üllar Saaremäega 13. augustil 2014 Vainupeal

NOORED KOTKAD | 2015

TEGEMISED

Kes sobib lavalaudadele, kes metsarajale Noorte Kotkaste Rapla maleva liikmete oodatuimad üritused on traditsioonilised aasta noorkotka valimine ja sõjalis-sportlik luureretk Mini-Põrgupõhja.

Aasta noorkotkast ja aasta kodutütart valitakse on Rapla malevas juba 1995. aastast. Algaastatel sai see teoks Alu mõisas, praeguses Kaitseliidu koolis, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Alu rühmade eestvedamisel. Praegu valitakse aasta noorkotkast Rapla maleva kevadlaagris erinevates Raplamaa paikades.

Tekst: LEHO ROHTLA

Aasta noorkotkas ja kodutütar Aasta noorkotka ja kodutütre kandidaat peab olema organisatsiooni liige olnud vähemalt aasta. Lisaks arvestatakse järgu- ja erikatseid, aktiivsust ja osalemist üritustel. Need andmed ja kandidaadi enese-

LEHO ROHTLA

Vabavoor 2014. aasta noorkotka esituses

NOORED KOTKAD | 2015

tutvustus antakse valimiste õhtul žüriile. Päraste mitmeid etteasteid asub tööle esinduslik žürii, milles on olnud nii Kaitseliidu malevapealikuid, ühiskonnategelasi kui ka endisi noorkotkaid ja varasemaid tiitlisaajaid. Võidukas noorkotkas saab klaasist valmistatud mõõga ja aasta kodutütar metallist nõela. Aasta noorkotkas 2014 Sten Leinasaar kirjeldas võistlust järgmiselt: „Midagi on kogu aeg uut ja huvitavat, seega igav ei hakka.“ Traditsioonilised ülesanded on tutvustusvideo ja playback ning meene žüriile. Valimised sisaldavad igal aastal ka midagi uut ja üllatuslikku, milleks osalejad pole



Tõsine luureretk Teiseks Rapla maleva noorkotkaste lemmikuks on tuntud Põrgupõhja retke kõrval korraldatav noorte luureretk Mini-Põrgupõhja. Aastatel 1998–2001 võisteldi Põrgupõhja retke raames eraldi ettevalmistatud noorterajal. Seejärel eraldus noortevõistlus Põrgupõhjast ja korraldati eraldi võistlusena kevadeti. Noorte luurevõistlus on kandnud erinevaid

  

24. veebruaril 1993 andsid tõotuse Rapla maleva esimesed noorkotkad. Mini-Põrgupõhja-nimelist sõjalis-sportlikku retke on korraldatud kümme korda. Rapla malevasse kuulub 120 noorliiget. Raplamaal tegutseb 12 noortejuhti. Rapla maleva aasta noorkotkast on valitud 20 korral.

Robotivõistlus 2013. aastal

nimetusi, nagu maakondlik Mini-Erna eelvõistlus, piirkondlik luureretk ühiselt Harju ja Tallinna malevaga jne. Taas kannab võistlus traditsioonilist Mini-Põrgupõhja nime alates 2011. aastast. Rapla maleva neljaliikmeliste võistkondade kõrval on Mini-Põrgupõhjast osa võtnud ka võistkonnad Harju, Pärnumaa, Tallinna, Valgamaa, Järva ja Lääne malevast. Luureretkel saavad noored ennast proovile panna noorkotkaste järgunõuete kuue valdkonna tundmises, näidates oma oskusi sidepidamise, viisakuse, meditsiini, täpsuse, loogika, orienteerumise, visaduse ja meeskonnatöö alal. Mini-Põrgupõhja on noortevõistkondade proovilepanek ja ettevalmistus üleeestiliseks võistluseks. 1997., 1998., 2010. ja 2012. aastal toodi malevasse Noorte Kotkaste üleriigilise võistluse Mini-Erna esimene koht ja karikas. Mini-Põrgupõhja on pühendatud Relvastatud Võitluse Liidu võitlejatele ja teistele metsavendadele, kes ei alistunud võõrale võimule. Retke eesmärk on arendada omalaadset võistlusvormi, äratada noortes huvi ja valmidust tegutsemiseks füüsilist ja vaimset vastupidavust ning mitmekülgseid oskusi nõudvates tingimustes ning selgitada välja Noorte Kotkaste Rapla maleva ja ringkonna esindus üleriigilisel Mini-Ernal ja Ernakesel osalemiseks.

NOORED KOTKAD | 2015

TEGEMISED

LISAINFO

LEHO ROHTLA

ette valmistatud, olgu selleks loomahääled, situatsiooni lahendamine või pantomiim. „Kuid see on kõike seda väärt, see üks õhtu, kus sa annad endast kõik. Kellel huvi, peab ise kohal olema ja osalema,“ ütles Sten.

TEGEMISED

Meeskonnatunne Ursa Majori moodi Ursa Majori vanemad rühmaliikmed näitavad uutele kiirelt, kuidas siin asjad käivad. Kui keegi üritabki olla liiga isepäine, saab ta üsna ruttu aru, et selles rühmas on aukohal sõprus ja üksteise hoidmine. Tekst: KRISTI KIVISAAR ja IVO KIVISAAR

Pärnumaal askeldab üks mõnus rühm noori, mis tähistas oktoobris teateorienteerumise võistlusega oma kaheksandat sünnipäeva. Rühm on algusest peale tegutsenud segarühmana, kus aktiivsemate noorkotkaste arv on püsinud aastaid 30–35 vahel, teist sama palju tüdrukuid. Poisse on rühmas igas vanuses, nii pisikesi algklassijuntsusid kui ka täisealisi noormehi. Algaastail liitunud poisid, kel vanus lubab, on siiani usinad tegevustes kaasa lööma. Need, kes meheikka jõudnud, on jäänud ustavateks toetajateks.

Õppisime koos Koondused algasid hümni ja „Eesti lipu“ laulmisega nii kaua, kuni kõigil sõnad peas olid. Tol ajal vabatahtliku noortejuhi kursusi ei korraldatud, seega kõik, mis puudutas organisatsiooni, tuli endale ise selgeks teha, saime targemaks koos noortega. Inimestele, kes organisatsiooniga seotud, tundub kõik lihtne ja arusaadav, olles aga uus, läheb natuke aega, enne kui selgushetk saabub. Pusisime järkudega ning pöörasime veidi rohkem tähelepanu metsatarkustele ja matkadele. Rühma töölesaamine oli raske. Valasime higipisaraid, et noored jõuaksid arusaamisele, kus nad on ja mida me neilt ootame. Elu oli neid õpetanud võitlema ainult iseenda eest, aga nii rühm ei toimi. Eesmärk õpetada noori meeskonnana mõtle32

NOORED KOTKAD | 2015

ma, teistega arvestama ja kaaslasi abistama sai lõpuks täidetud. Edasi oli juba lihtne ja on siiani. Kogenud rühmaliikmed koolitavad uued liitujad kiirelt välja. Kui keegi üritabki olla liiga isepäine, saab ta üpris ruttu aru, et selles rühmas on aukohal sõprus ja üksteise hoidmine. Pole veel näinud noort, kellele selline elustiil ei sobiks. Ivo alustab üritusi siiani lausega: „Me oleme siia kokku tulnud, et veeta koos tore nädalavahetus sõbralikus õhkkonnas.” Esialgu oli rühma nimi kohanimest tulenev Pärnu-Jaagupi, kuid hiljem näis, et vajame midagi, mis meie olemust edasi annaks – Suur Karu ehk Ursa Major (Suur Vanker). Valla vapiloom karu iseloomustab rühma suurepäraselt – suur, võidukas ja tugev ühtehoidev pere, kes liigub ikka kõrgemale ja kaugemale, hoides sirget ja õiget sihti Põhjanaela all.

Huvitav peab olema Oma eripalgelistesse laagritesse oleme alati vastu võtnud ka teiste rühmade noorkotkaid, kes käivad silmaringi laiendamas. Oleme kandnud ühtset meeskonnatöö mentaliteeti ka maakonda ja see on andnud tulemusi. Võistlustel ja üritustel on enamik tiime moodustatud mitmest rühmast kokku poiste enda algatusel. Rühma üheks traditsiooniliseks ürituseks on sünnipäeva tähistamine 31. oktoobril, kuhu tulevad

Oma eripalgelistesse laagritesse oleme alati kutsunud ka teiste rühmade noorkotkaid, kes käivad silmaringi laiendamas

LISAINFO 

arvata, et see ongi meie üritus. Nagu kool, arvavad ka valla teised asutused, et noorkotkaid võib alati appi kutsuda, sest neile saab loota.

TEGEMISED

Pärnumaal tegutseb 13 rühma.  166 noorkotkast.  15 noortejuhti.  Noorte Kotkaste Pärnumaa malev taasloodi juunis 1989.

LEA PIKKER

Koht tavalistele poistele

kokku ka kõik endised liikmed. Seda tehakse igal aastal erinevalt, möödunud aastal korraldasime teateorienteerumise ja vanade rühma videote vaatamise. Rühm aitab kaasa maakonnaürituste läbiviimisel, kus vanemad poisid panustavad nii nõu kui ka jõuga, ja rühmast on välja kasvanud maakondlik luureretk. Rühma elu ja tööd aitavad loomulikult mitmekesisemaks muuta toetajad. Halinga jahiseltsi koolitused ja ühised jahikäimised pakuvad poistele pinget. Suurteks toetajateks on Pärnu-Jaagupi gümnaasium

ja Halinga vallavalitsus, kes võimaldavad meile transpordi igasse Eestimaa nurka. Meid toetatakse ka vahenditega, mida vajame, nt õhupüssid ja kergem matkavarustus. Nagu enamik koolis töötavatest rühmadest on ka Ursa Major koolis au sees. Kooli üritustel kannavad noorkotkad vormi, noortel on direktori tunnustus. Huvitavaimaks sündmuseks on Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, kus projekti „Oma riik“ peaministri vastuvõtul on kandev roll noorkotkastel ja kodutütardel, pilte uurides võiks

Rühm on tugev, edukas ja aktiivne osalema nii maakondlikel võistlustel, üritustel kui ka mujal. Hea väljaõpe ja tugev koostöö on nad maakonnas esirinnas hoidnud, samas ei tõsta me neid poisse väga esile, kes usinasti võistlemas käivad. Oleme proovinud hoida mentaliteeti, et meie rühmas ei tehta edetabeleid ja kriitikat tulemuste põhjal nagu spordis. Seda silditamist kohtab tavaelus niigi ja õnneks on meie organisatsioon selline noorteorganisatsioon, kuhu kuulumiseks võid sa olla täiesti tavaline poiss. Meie rühmas on kõigil võrdsed võimalused: keegi on hea jooksja, keegi suurepärane nuputaja – igaühel on omad tugevused, mis leiavad väljundi. Oleme kogenud, et mõnigi poiss on saanud tänu noorkotkaks olemisele nn päästetuks. Kui poiss saab noorkotkaks, anname talle võimaluse olla hinnatud, enesekindal, väärtustatud, usaldatud. Tihti jääb just sellest poistel nii kodus kui ka koolis puudu. Ivo julgustab uusi liikmeid alati: „Sa

NOORED KOTKAD | 2015

5 X LEA PIKKER

Meie rühmas on kõigil võrdsed võimalused: keegi on hea jooksja, keegi suurepärane nuputaja, igaühel on omad tugevused, mis leiavad väljundi

TEGEMISED

oled meie silmis puhas leht, tule, me anname sulle võimaluse!” Rühma aktiivne toimimine on juhendajale tõsine katsumus, eriti, kui koos on erinevas vanuses noored. Raskeimaks ülesandeks on hoida vanemaid poisse noorkotkaste ridades, kui neil on samas võimalus astuda juba Kaitseliitu. Õnneks on meil see siiani õnnestunud ja selle üheks oluÜheks tugevuseks on kindlasti toimimine segarühmana, mis annab kogemusi viisakaks käitumiseks ja teisest soost noortega arvestamiseks

Võistlustel ja üritustel on enamik tiime moodustatud mitmest rühmast kokku poiste enda algatusel

NOORED KOTKAD | 2015

liseks põhjuseks ei ole mitte noorkotkaste atraktiivsemad tegevused, vaid seesama rühm, oma pesa, kust nad veel välja lennata ei taha. Meie rühm on elujõuline ja usun, et see jõud ei rauge. Üheks tugevuseks on kindlasti toimimine segarühmana, mis annab kogemusi viisakaks käitumiseks ja teisest soost noortega arvestamiseks. Ursa Majori pere noorkotkastest kasvavad ja on kasvanud mehed, kellele saab igal hetkel loota. Pesast välja lennanud noorkotkad on suureks abiks, nad panustavad nüüd oma aega nooremate kasvatamiseks, nad on mehed, kellele me võime helistada igal hetkel ja abi paluda. Nad on enesekindlad, tugevad meeskonnas töötajad ja hea juhtimisoskusega ettevõtlikud noored, just nagu organisatsioon neilt ootab. Mitmekesised tegevused on laiendanud nende silmaringi ja aidanud kaasa ka elukutse valikul. Arvame, et seda jutustades ei räägi me ainult oma rühma lugu. Noorte Kotkaste organisatsioon oma eesmärkidega on asendamatu. See on parim organisatsioon noorsootöö läbiviimiseks, noorte kasvatamiseks

ja toetamiseks. Loodame, et meie, vabatahtlikud, suudame kiiresti muutuvas maailmas jääda nende väärtuste juurde, mida noortele edasi anda. Usume, et vabatahtlikkus on see võti, mis muudab noorteorganisatsiooni eriliseks. Südamega tehtud töö on hindamatu ja seda peegeldavad meile meie noored.

Õnneks on meie organisatsioon selline noorteorganisatsioon, kuhu kuulumiseks võid sa olla tavaline poiss.

TEGEMISED

Rühma elu ja tööd aitavad mitmekesisemaks muuta toetajad, kellega koostöö pakub noortele rohkelt uusi võimalusi

Rühm on tugev, edukas ja aktiivne osalema nii maakondlikel võistlustel kui ka mujal

NOORED KOTKAD | 2015

TEGEMISED

Raigo Õiglas – mees, kes suudab noori innustada Olen aus, kui ütlen, et Raigo Õiglas on Noorte Kotkaste Lääne malevale kingitus. Ta on mees, kes suudab noori innustada.

Ma ei ole kunagi kuulnud, et Raigo teeks kurja häält. Ta suhtleb noortega kui võrdsetega. Ja teda kuulatakse, temaga nõustutakse. Isiklik eeskuju on see, millega ta noori mõjutab. Raigo peale saab alati loota. Ta on abivalmis ja hooliv. Raigo ei ole rühmapealik, kes vaid oma tarkust

Tekst: KAIDI SITS

MADIS MINTEL

Raigo koos oma noorkotkastega võistluse Tihu Kevad 2014 kontrollpunktis ülesannet lahendamas

Raigo Õiglas Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Lääne malevas

NOORED KOTKAD | 2015

jagab. Ta on ka ise aktiivne kaitseliitlane, kes osaleb rännakutel ja võistlustel. Raigo ja tema meeskonna eriliseks hobiks on airsoft – sportmäng, mida käiakse koos mängimas üle Eesti. Vahva on see, et Raigo annab alati tagasisidet oma käikudest ja tegemistest.

Raigo ei ole rühmapealik, kes vaid oma tarkust jagab. Ta on ka ise aktiivne kaitseliitlane, kes osaleb rännakutel ja võistlustel.

Ta han taas oma emotsioo ne jagada. K äisime noork otkastega lau päeva l R aplas Pahkla vana s ra ketibaasi s mäng imas. Ol ime kokk u viieke si. L õpeta sime päeva kell sei tse õhtul jumala pimeda s. Olid väga va hv ad üle san ded. Olime mäng ult pa had „rätipead“ – va sta valt riietatud, ha bemed ees ja rätik ud pea s. M is oli hea, oli see, et me id oli kokk u um bes 20 inime st ja et kogu juhtim ine oli mäng uju hi poolt koordinaatidega, siis ain sad, kes oskasid koordinaate lugeda, olime me ie. Saime sär ada. Tegin A lu kooli s täiesti plane erimata peatuse. K üsisin korrapidajalt, ka s võin noorkotkase tele maja näidata. Sain loa ja kõmpisime maja alt üle s läbi. Poistele väga me eldis. R aig o kir i 27. ok too bri st

TEGEMISED

M a pakatan taas em otsioonidest. Nädalav ahetu sel pe etud mäng K uu salu s oli väga vinge. Poi sid jäid ra hule, ja mis pe amin e, korr aldajad olid meiega vä ga ra hul. L õpetam ise l tänati ja tunnustati nii meie su htumist kui ka po iste osku si. M is selles oli er iti vägev, on see, et kui ko kk u oli seal sada kond mängijat, ne ist pooled missioon il käinud mehed. M eid toodi er aldi välja – see ol i er iti uhke. Paluti ka järgmin e kord osa võtma. L aagr is oli tei sig i la psi – M är di-v anus eid (R aigo poeg, 10-aastane ) –, ke s tegele sid laag ri valveg a jne, kuid M är t pani võrdselt suur te mee ste ga ta ktikat. A lg ul va adati natu ke viltu, ag a pära st nõuti Estoniat enda punti… Pean tunn istama, et olen poiste üle uhke. M äng oli üles ehita tud nii, nagu täna on elu A fganistanis või sii s Ir aagis, kus on ko alitsiooniväed ja kohalik ud ela ni kud-võitlejad. M eil tuli täita er inev aid ülesa ndeid, pidime va ba sta ma saatkonna, oli pantvang i va ba stamine, VI P i tr an spor t, palg ar ahag a tr an sp or di julgestamine. V astavalt luur eandmete le olid mäs sulised hakanud üles seadma ra ke tik omplek si, mis tuli hävitada. L isa ks tehti rünnak uid laagrile ja seda tuli kaitsta. R aigo kiri 14. apri lli st

LISAINFO

Noored Kotkad Läänemaal Läänemaal tegutseb praegu üheksas rühmas 103 noorkotkast. Noorte Kotkaste Lääne maleva pealik on alates 2006. aastast Hellat Rumvolt.

HEIKI MAGNUS

Rühmad 1. Metsküla Merikotkad, rühmapealik Hellat Rumvolt 2. Valged Kotkad, rühmapealik Heli Esko 3. Oru Noorkotkad, rühmapealik Edita Luik 4. Mustad Draakonid, rühmapealik Andre Saks 5. Mustad Tiigrid, rühmapealik Raigo Õiglas, rühmapealiku abi Andre Silmberg 6. Estonia, rühmapealik Raigo Õiglas 7. Lõvid, rühmapealik Kaidi Sits 8. Raudsed Kotkad, rühmapealik Viko Kõva 9. Mustad Kotkad, rühmapealik Halja Veersalu

NOORED KOTKAD | 2015

Raigo Õiglas ja Siim Põldmaa tegemas ettevalmistusi enne võistlust Tihu Kevad 2014

LISAINFO

Siim Põldmaa: Raigo on väga hea juht, kes on abivalmis, lahke, tark ja tunneb oma tööd. Tema aitamisel ja juhendamisel olen ma see inimene, kes ma olen täna. Ta oskab motiveerida ja nalja teha. Kes siis veel retkedel tuju tõstab, kui mitte Raigo. Ta ei ole karm juht, vaid räägib mõistlikult ja rahulikult. Minu puhul näiteks on see väga tõhus. Paremat juhti kui Raigo ei oskaks ma ettegi kujutada, ma arvan, et tänu temale olengi veel noorkotkas. Raigo pole mitte ainult mu juht, vaid ta on ka mu sõber, käime koos vabal ajal airsoft’i mängimas või lihtsalt teeme midagi poistega. Ta on mind paar korda ka koolist koju viinud. Vahel, kui kuskil käime, siis ka mõne eine Statoilis välja teinud. Ta on lihtsalt üks mõnus ja väga tore inimene, selline, kes muudab selle elu elatavaks. NOORED KOTKAD | 2015

HEIKI MAGNUS

Kevin Mardiste: Raigo on parim juht, keda tahta. Ta arvestab alati kõigiga ja leiab kompromisse. Kui kellelgi on soov midagi teha, siis ta teeb kõik mis võimalik, et asi saaks tehtud. Ta hoiab oma huumoriga meil alati moraali üleval. Ta ei ole nagu teised juhid, ta on pigem meile nagu väga hea sõber. Ta uurib ja ajab asju, et meie väljaõpe oleks parim. Ta on meie tiimi hing. Tõenäoliselt poleks kellegi teise käe all meie tiim selline, nagu see on praegu.

Raigo oma võistkonnaga Valgel Laeval 2014

HEINO REBANE

TEGEMISED

Noorkotkad Raigost

Läänemaal tegutseb praegu üheksas rühmas 103 noorkotkast.

LISAINFO 

Noorte Kotkaste Lääne malev koosneb kahest maakonnast: Hiiumaast ja Läänemaast.  Läänemaa noortetöö eripära on stiililaagrite korraldamine.  Malevasse kuulub 197 noorkotkast, neist 103 Läänemaalt ja 94 Hiiumaalt.

Laagrid kui Tartu maleva proovikivid Noorte Kotkaste Tartu malev Laagri põhitegevuseks on väljaõpe harivates ja sportlikes õppekorraldab kevadisel ja sügipunktides ning töötubades, mis sesel koolivaheajal vastavalt on enamjaolt seotud järgukatsete teemade õpetamisega. Just kevad- ja kevad- ja sügislaagrit, kuhu sügislaagrid on oma olemuselt kogu maleva proovikiviks. on osalema oodatud kõik maleva noorkotkad, nende Tulevaste salgapealike proovitöö juhid ja instruktorid. Tekst: SANDER KUKK

Suurtes laagrites saavad oma esimesed tuleristsed salgapealike kooli õppurid, kelle ülesandeks on telgitäie noorkotkaste juhendamine ja nende esmase ohutuse eest vastutamine. Salgapealike kooli õppur Tanel Vaher räägib oma kogemustest sügislaagris: „Telgipealikuna tundsin kindlasti suuremat vastutust, sest osa minu rühma poisse oli

ALEKSANDER ERSTU

TEGEMISED

Tõotuse andmine Age orus

esimest korda laagris. Salgapealike kooli teadmistest oli kasu nii noorte motiveerimisel kui ka distsiplineerimisel. Kasutasin oskuslikult õpitut ja sain hästi hakkama.“ Lisaks isiklikele juhtimiskogemustele annab noorte telgipealike tegevus ka maleva juhtkonnale tagasisidet selle kohta, mis tasemega noormehed on ja kas selle baasilt annaks nende oskusi veelgi arendada. Intensiivse väljaõppe tõttu on äärmiselt oluline see, et igast rühmast osaleks kevad- ja sügislaagris maksimaalne arv noorkotkaid. Siinkohal on tähtis roll rühmapealikul, kes peab innustama oma poisse laagrist osa võtma ja seal asjalikud olema, et säilitada rühmas stabiilne oskuste ja teadmiste tase. NOORED KOTKAD | 2015

ALEKSANDER ERSTU

Noorkotkad järgnemas telgipealikule

Õppepunktides on oluline vaheldus

LISAINFO

TEGEMISED

  



Noorte Kotkaste Tartu malevas tegutseb 13 rühma, sh täiskasvanud noortejuhtidest koosnev Instruktorite rühm. Aastast 2003 töötab salgapealike kool, kus õpetatakse alljuhte. Igal aastal valitakse aasta noorkotkas, kelle puhul hinnatakse nii järgukatsetes nõutavat kui ka isikuomadusi. Maleval on oma rinnamärk „Oskuste märk“, millega tunnustatakse noorte tegevust organisatsioonis, lähtudes märgi saaja oskustest ja võimetest. Malev kasutab laagriplatsina Age oru hoiualal asuvat looduskaunist kinnistut, kuhu noored on laagrite käigus rajanud matkaraja.

Ka sõlmi tuleb õppida

NOORED KOTKAD | 2015

ALEKSANDER ERSTU



Kevad- ja sügislaagrite aluseks on hästi ettevalmistatud ja atraktiivsed õppepunktid ning töötoad, mille ideede väljatöötamisega tegeleb maleva juhatus. Üldjuhul proovitakse teoreetilised punktid põimida aktiivset osalemist nõudvatega, et motiveerida noorkotkaid õppetegevuses kaasa lööma. Ka välditakse aasta jooksul samade teemade kordamist. Lisaks aktiivsetele noorkotkastele peavad laagris olema ka pädevad instruktorid, kelle ülesandeks on õppepunkti või töötoa edukas läbiviimine. Instruktor ja juhatuse liige Holger Kullus on öelnud: „Instruktorina on ülim heameel edasi anda oma teadmisi ja oskusi. Eriti just nüüd, kui ajastu on selline, et mõni noor ei tea, kuidas haamrit kasutada või kingapaelu siduda. Vähemalt meie oma organisatsioonis ja just kevad- ja sügislaagrites suudame anda neile kasulikke teadmisi ja õpetada neid ise hakkama saama.“ Kogu malevale mõeldud suurte laagrite korraldamine nõuab suuremaid ressursse, kuid nende kasulik mõju kogu väljaõppe kvaliteedile on hindamatu väärtusega. Kevad- ja sügislaagrid on üritused, mille korraldamisega Noorte Kotkaste Tartu malev kindlasti jätkab ja proovib säilitada neid väärtusi, mis teevad need kõigile meeldejäävaks.

VEIKO REINO

TEGEMISED

Iisaku rühma noorkotkad 2012. aastal Lätis Madonas Jaunsardze noorteüritusel

Iisaku rühma noorkotkad on aktiivsed kogu aasta

Alutaguse maleva Iisaku rühma noorkotkaid iseloomustab suur tegutsemistahe, mis on viinud neid nii võistlema kui ka laagritesse peaaegu kõikjal Eestis. Tekst: ANNELI REINO

NOORED KOTKAD | 2015

VEIKO REINO

Iisaku on Peipsi põhjarannikul asuv veidi enam kui tuhande elanikuga vald. Noorte Kotkaste tegevus Iisakus on taasiseseisvumise ajal muutunud järjepidevamaks ja aktiivsemaks alates 2006. aastast, kui pärast mitmeid juhivahetusi ja muudatusi asusid järelkasvuga tegelema Siim Juuse ja seejärel Kristjan Nurgamaa. 2011. aastal võttis noortejuht Veiko Reino üle 16-liikmelise rühma. Rühma liikmete arv on kõikunud, sest laste üldise arvu vähenemine mõjutab sedagi, kuid rühm on aktiivne.

Aasta läbi osalevad Iisaku noorkotkad nii piirkondlikes kui üleriigilistes ettevõtmistes, enamasti koos Avinurme ja Tudu rühma noorkotkastega, kellega on välja kujunenud sujuv meeskonnatöö nii võistkondlikel võistlustel kui ka laagrites. Häid tulemusi on saavutatud nii oskusvõistlustel kui ka laskeorienteerumises, kuid kõige paremini näitab meeskonnatööd Mini-Erna: 2011. aastal Noarootsis 6. koht, 2012. aastal Jõgeval 2. koht, 2013. aastal Saaremaal 3. koht ja 2014. aastal Valgas 8. koht. Iga aasta talvel on Iisaku rühma noorkotkad olnud esindatud Admiral Pitka rahvamat-

Iisaku rühma praegune rühmapealik Veiko Reino ja endine rühmapealik Kristjan Nurgamaa 2011. aastal Jõhvis Kaitseliidu aastapäeva vastuvõtul

Häid tulemusi on saavutatud nii oskusvõistlustel kui ka laskeorienteerumises, kuid kõige paremini näitab meeskonnatööd Mini-Erna.

kal, nii mõnedki on osalenud sellel korduvalt. Iisaku rühm osaleb ka traditsioonilistel Alutaguse piirkondlikel võistlustel ja laagrites, nagu 24. veebruari paiku korraldatav aastapäevamatk (olenevalt ilmaoludest kas suusa- või jalgsimatk), saalihoki märtsivaheajal Kohtla-Järvel, Kindral Tõnissoni rännakjooks aprillis ja aastapäevalaager mais. Mai lõpul on Iisaku rühma liikmed koos teiste piirkonna noorkotkastega osalenud vaheldumisi

Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti käigus külastas Iisaku noorkotkaste rühm koos Avinurme noorkotkastega Poroni ürgmetsa ja Teise maailmasõja lahingupaiku

NOORED KOTKAD | 2015

VEIKO REINO

TEGEMISED

Retked, matkad, laskevõistlused

Alates 2011. aasta võistlusest Noarootsis on Noorte Kotkaste Alutaguse malev igal Mini-Ernal esindatud olnud ja näidanud seal head meeskonnatööd

korraldataval Metsavenna retkel või Avinurme lahingu mälestusretkel ning loomulikult juunis maakaitsepäeva paraadil. Meie noorkotkastel on head võimalused laskmist harjutada ja selle tulemusena on meie laskevõistkond saavutanud sellel alal ka mitmeid võistkondlikke võite. Iisaku rühma noorkotkas Venno Reino täitis läinud aastal väikesekaliibrilisest vintpüssist laskmises esiküti normi.

Projektid on viinud loodusesse Paljud põnevad tegevused on olnud projektipõhised ja saanud teoks tänu

kohalikele ettevõtjatele või organisatsioonidele. Eesti Erametsa Majandamise Keskus korraldas 2011. aastal Iisaku ümbruse metsaaladel puude istutamise, kus osalesid ka Iisaku noorkotkad. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projekti raames, mille eestvedajaks oli Ingrid Kuligina, korraldati Iisaku ja Avinurme noorkotkastele 2012. aastal matk Poroni ürgmetsa. Pikem KIKi projekt sai teoks kevadest sügiseni 2013. Selle käigus õpiti tundma metsa- ja sooelu, looduses liikumist, söödavaid taimi ja seeni. 2013. aasta aprillis sai koos kohalike kaitseliitlastega teoks projekt nimega „Iisaku pargiala korrastuse ja pesakastide paigalduse õppepäev“, kus lisaks pargi korrastami-

sele paigutati parkmetsa lindude pesakastid. Hetkel juhib Iisaku rühma noortejuht Veiko Reino, kes lõpetas 2013. aasta vabatahtliku noortejuhi kursuse, lisaks on ta ka aktiivne kaitseliitlane ja laskeinstruktor. Rühmast on välja kasvanud mitmeid liikmeid, kes kuuluvad Kaitseliitu ning osalevad nii võistkondlikel kui ka individuaalvõistlustel ja juhendavad vajadusel noorkotkaid. Endine noorkotkas Kristjan Nurgamaa õpib KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis. Noorteorganisatsiooni kuulumise ja praeguse õppe kohta ütleb ta: „Noorkotkaks olemine andis ülevaate süsteemi toimimisest ning samas tekitas huvi ja motivatsiooni militaarvaldkonna süvitsi tundmaõppimiseks.“

TEGEMISED

VEIKO REINO

Matkad ja laagrid Noorkotkastele korraldatakse õppepäevi mitmesugustel teemadel, näiteks topograaﬁa, sõlmed, meditsiin, matkad ja ellujäämisõpe. Väljaõppe ja laagrite korraldamisel on eeskujuks, nõuks, jõuks ja abiks kohalikud kaitseliitlased. Nende eestvedamisel sai mullu alguse uus traditsioon – augustikuine militaarlaager. Kaitseliidu Iisaku rühma ülem Kalvi Kivimäe on lisaks gümnaasiumi riigikaitsesuuna õpilastele alati kaasanud üritustele Iisaku noorkotkaid. 2012. aastal külastasid nad Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgemat Sõjakooli, 2014. aastal Ämari lennubaasi ja lennundusmuuseumi. Teiste Alutaguse maleva noorkotkastega võisteldakse ja peetakse ühislaagreid, kuid koostööd tehakse ka kodumalevast väljaspool. 2011. aasta juulis osalesid Iisaku, Avinurme ja Järve rühma noorkotkad mereröövlilaagris, mille korraldasid Hiiumaa noorkotkad ja kodutütred. Tartu ringkonna kodutütred külastasid 2013. aasta mais koos Iisaku rühmaga Poroni matkarada. Poroni ürgmetsas asuvad Teise maailmasõja lahingurajad ja väliraudteetamm. Iisaku noorkotkad on käinud viimastel aastatel kahel korral võistlemas ka väljaspool Eestit. 2012. aasta märtsis osalesid nad Lätis Madonas Kolonel Oskars Kalpaksi talvistel sõjalis-sportlikel võistlustel ja järgmise aasta suvel Mini-Ernal saavutatud teise koha auhinnana Norras militaarvõistlusel.

LISAINFO 

Noorte Kotkaste Alutaguse malev loodi 24. veebruaril 1992, kuid teada on, et noorkotkad tegutsesid juba varem.  Kohalikul paraadil osaleb sel aastal 60 noorkotkast.  Eesti Vabariigi aastapäeva tähistatakse suusamatkaga.  Kevadisel koolivaheajal peetakse traditsioonilised saalihokiturniir ja laskevõistlus imitaatoril.

NOORED KOTKAD | 2015

3 X GUNNAR VASEMÄGI

TEGEMISED Jõgeva noorkotkad Kuremaa järve vett ei karda

Liigse energia saab välja rabelda takistusrajal

NOORED KOTKAD | 2015

Kuidas olla eeskujulik kodanik? Kuidas saada heast paremaks? Kuidas, kuidas, kuidas? Jõgevamaa noorkotkad teavad vastuseid. Tekst: GUNNAR VASEMÄGI

On eesmärk kasvada kehalt ja vaimult korralikuks kodanikuks. Õppetsükli käigus omandatakse kõik vajalik, et karastuks nii keha kui ka vaim. Jõgevamaa noorkotkas peab toime tulema nii kodus kui ka väljaspool kodu. Ta peab olema distsiplineeritud, tugev ja nutikas. Selleks õpetavad ja suunavad laagrites, treeningutel, huvialaringides ja võistlustel instruktorid ja noortejuhid. Millega siis tegeldakse? Harjutatakse sidet, harrastatakse

Eesti kondijõud versus Ameerika raud

lennundust, lastakse õhupüssist, omandatakse matkatarkusi ja teadmisi tuleohutusest, mängitakse kabet, treenitakse enesekaitset, õpitakse esmaabi jne. Korraldatakse talvelaagreid, maakondlikku luureretke, suve- ja sügislaagreid. Lisaks mitmesugused võistlused suusatamises, orienteerumises, sidepidamises jne. Osaletakse üleriigilisel noorkotkaste matkamängul Mini-Erna. Loomulikult tähistatakse riiklikke tähtpäevi, nagu võidupüha ja Eesti Vabariigi aastapäev, unustamata sealjuures väiksemaid ja isiklikumaid sündmusi. Jõgeva linnapäevadel on noorkotkad alati kohal. Jõgevamaa noorkotkastest, kes nii kaudses kui ka otseses mõttes sammuvad Kalevipoja jalajälgedes, kasvavad aatelised kodanikud ja Eesti ühiskonna väärt liikmed.

TEGEMISED

Kalevipoja jälgedes

LISAINFO

Lühikirjeldus Noorte Kotkaste Jõgeva maleva kohta on AKU*.  Arengule suunatud malev.  Kaasab pealikuid ja noori maleva tegevusse.  Uuenduslike ideede elluviimine. * AKU on vahend, mis annab masinale oma energia ja ilma milleta pole võimalik masinavärki käivitada ega töös hoida.

NOORED KOTKAD | 2015

AJALUGU

Käsmu kuueklassilise algkooli 5. klassi õpilased Käsmu majaka juures mererannal 1938. aasta kevadel

Harju Noorte Kotkaste juured on sügaval Loksal loodi noorkotkaste rühm esmakordselt 1931. aastal. Paljudel selle rühma poistel tuli läbida sõjatee. Oli neid, kes läksid vabatahtlikult Saksa sõjaväkke, teised jälle hoidsid Saksa mobilisatsioonist kõrvale. Osa nendest poistest läks üle lahe Soome ja pani selga Soome vormi. Oli ka neid, kes viidi vägisi Venemaale. Kõigil ei olnud õnne ellu jääda. Tekst: TARMO AMER

NOORED KOTKAD | 2015

Pärast sõda jäi osa meheks sirgunud poisse läände ja pidi pikki aastaid kodust eemal elama. Nendest, kes siia jäid, pidid nii mõnedki sunniviisilise Siberi-tee ette võtma. Mul on olnud au kohtuda nende vahvate vanahärradega. Nad ütlesid, et suurim õnn oli elada päevani, mil Eesti sai taas vabaks. Ma usun neid.

Rühma moodustamise mõtted 1997. aasta kevadel küsis minult Loksa kooli tööõpetuse õpetaja Maiberg, kas ma ei moodustaks Loksa kooli 5. ja 6. klassi poistest noorkotkaste rühma. Pakkumine oli huvitav ja pani tõsiselt asjade üle mõtlema. Tol aastal me ideest kaugemale ei jõudnudki. 1998. aastal olin terve aasta Võrumaal Meegomäel Kaitse-

tekeskuse juhataja. Just Margiti tulekuga meie rühma hma hm a liitus liit li itus it u arvukalt algklasside ide e poisse ja tüdrukuid. id. Sellest ajast peale on Loksa noorkotkaste te ja kodutütarde üks kss põhilisi kokkusaamispaiku noortekeskus. Enamik Loksa rühma üritusi korraldatakse noortekeskuse ruumides. 2012. aastal kirjutas noorkotkas Marko Kurisoo projekti, mille käigus tegid noored seal uuenduskuuri ühele hädas-ti remonti vajavale le ruumile. Nüüd on see tuba Loksa rühma kasutada. Me Meie M eie ie noorkotkad ja kodutütdu utü t tt-red löövad aktiivselt kaasa sel e t ka kaas asa asa as Loksa noortekeskuse u e tegevuus te ege g vuvu uses, organiseerides iise vahvaid h id ürituü it it si ja olles asendamatuteks abilisteks nende läbiviimisel. Koos noortekeskusega on Loksa rühm saanud uue hingamise. Ka on aastatega kujunenud välja tihe ja usalduslik side kooli ja kohaliku kogukonnaga.

Traditsioonid hoiavad koos Harjus on mitmed traditsioonilised üritused, mis seisavad kindlalt meie iga-aastases kalendris. Loksa rühm

Kaitseliidu Ka Kai K a i tse ai s e lliii du d u Lokssa a rühma r üh rüh h ma m pe pealik van v va an a n em ema ma llo m llohvi lo hv hvi v vanemallohvitser Aug A ug ustt Kull u Ku u ll l (24 24 August (24.07.1897– 14 1 14. 4 . 10. 4. 10. 1 194 41) VR R II/ II 14.10.1941) II/3. Foto 19 192 1 9 2 4. 92 4 . aas s tass t 1924. aastast

on võtnud seaduseks, et osaletakse kõikidel maakondlikel üritustel. Noorte seas on kõige populaarsemateks 1999. aastal alguse saanud maakondlik patrullvõistlus Luureretk ja juba üheksa-aastase traditsiooniga Jüripäeva kompleksvõistlus. Kindel koht on ka vastlapäeval, suve- ja sügislaagril ning talvepäeval.

AJALUGU

väe Lahingukoolis. 1999. aasta kevadel otsustasime koos Riho Salumäega, et hiljemalt sügisel moodustame Loksal noorkotkaste rühma. Aprillis 1999 pidasime nõu Kaitseliidu Harju maleva staabis. Tutvustasime Rihoga oma plaani maleva noorteinstruktorile Pille Reidlale. Pillele meie plaan meeldis ja kohe saime talt ka igakülgset abi. Nädala pärast kohtusime Loksa kooli direktoriga. Võtsime ühiselt vastu otsuse, et rühma loomine lükkub sügisesse. Kooliaasta alguseks panime kuulutuse välja, et kõigil huvilistel koguneda kooli raamatukogu lugemissaali. Tegime ka selgitustööd õpetajate leeris. 9. septembril olime ärevuses. Arvasime, et kui tuleb kümmekond poissi, on väga hea. Kohale tuli üle 50 noore. Enamik oli põhikooli lõpuklasside õpilasi, nii poisse kui ka tüdrukuid. Tegime noortele presentatsiooni Kaitseliidust ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonidest. Loksa rühma juhiks valisime Riho, sest mina pidin veel pooleks aastaks Meegomäele minema. Kevadel 2000 oli Loksa rühma nimekirjas 20 aktiivset noorkotkast ja neli kodutütart. 2001. aastast alates lööb rühma tegevuses kaasa minu abikaasa Margit, kes praegu on Kodutütarde Harju ringkonna vanem. Algul olid kõige väiksemad meie oma laste kaudu liitunud – nende klassikaaslased ja sõbrad, kes on nüüdseks juba 25-aastased (vanemad liitujad juba üle 30-aastased) tublid mehed ja naised. 2009. aasta septembrist on Margit Loksa noor-

Loksal 24. veebruaril 1928

NOORED KOTKAD | 2015

47 4 7

AJALUGU

Loksa kuueklassilise algkooli noorkotL k kad piirivalve mootorpaadil. Paadisillal sse e seisab Loksa kooli juhataja Arnold Mikiver. 1 1930ndate teine pool

Loksa kooli noorrrskotkad: Vabadusristi kavaleri Magnuss iiMuldma poeg Ria hard Muldma (taga a paremal), Loksa g uurmaakri poeg e Heino Mikiver, kelle lii vend Ilmar oli kooli ppnoorkotkaste lipkonna ülemaks (eess a-a paremal). 1930ndaol te teine pool

NOORED ORED KOTKAD | 2015

Nii meie rühmas, kui ka kogu maakonnas korraldatakse peaaegu kõike koos kodutütardega. Kõik maak kondlikud üritused toovad kokku k peaaegu alati üle saja noore, olenep mata sellest, kas tegemist on ööbimisega ruumides või telklaagris. Mõnes metsalaagris on olnud kodutütreid rohkemgi kui noorkotkaid. Praegu on Loksa rühma hingekirjas 20 noorkotkast ja 21 kodutütart. Tänaseni on k rühma tegevusest osa võtnud üle 150 noore. Paljud nendest noortest löövad praegugi aktiivselt kaasa meie v organisatsiooni töödes ja tegemistes. Loksa rühma traditsiooniliseks üritusteks on rühma talvine matk. ü Matka on korraldatud igal aastal (alates t 2001. aastast) olenemata ilmast. Traditsiooniks on saanud ka rühma T pidulik aastalõpukoondus, kuhu on p kutsutud noored koos oma vanemak tega, meie sõbrad ja toetajad ning ka t need, kes on meie ridadest juba välja kasvanud. See on tänuüritus. k

Meie noored on tublid noored Meie noortest on sirgunud palju tegusaid inimesi erinevatel elualat

del: õpetajaid, meremehi (neist kaks tegevtüürimeest), autojuhte, auto- ja muid remondimehi, ehitajaid, üks doktorant, üks näitleja, mitu sõjaväelast ja paljude muude elualade esindajaid. Loksa noortejuhtide, endiste noorkotkaste ja kodutütarde ning meie sõprade suurimaks ettevõtmiseks 2014. aastal oli Noorte Kotkaste üleriigilise võistluse „Alati valmis!“ korraldamine. Loksa noorkotkad ja kodutütred on tublid nii kodumaleva töös kui ka üleriigilistel üritustel. Juba 2001. aastal võitsid Loksa noorkotkad Mini-Ernal II koha. II koht saavutati ka 2008. aastal (koos Nissi poistega) ja 2011. aastal. Loksa noorkotkad on kahel korral esindanud Noorte Kotkaste organisatsiooni rahvusvahelistel võistlustel: 2008. aastal Rootsis ja 2011. aastal Norras. Loksa kodutütred (koos Haiba kodutütardega) saavutasid 2007. aastal II koha üleriigilisel kodutütarde meditsiinivõistlusel. Käime koos ka spordivõistlustel. Oleme käinud meie jalgpalli rahvuskoondise kodumängudele

Meie noorkotkad ja kodutütred löövad aktiivselt kaasa Loksa noortekeskuse tegevuses. kaasa elamas. Septembris panime kokku võistkonna SEBi sügisjooksule. Võistkonnas olid endised ja praegused Loksa rühma noorkotkad (ja üks noorkotkas Kolga rühmast) ning kodutütred. Meie üllatuseks võitsime Nike’i sõdurijooksu võistkondliku karika. Meie parimad sõbrad on lähimad naabrid Jüri, Kolga ja Kuusalu rühma noorkotkad ja kodutütred. Käime üksteisel külas ja korraldame ühisüritusi. Kõiki neid rühmi juhivad abielupaarid. Veel on tihe koostöö

AJALUGU

Kaitseliitlased (enamik Vihasoolt) Loksa kooli klassiruumis 1933. aastal

Staabirühma ning Kurtna ja Nissi rühmaga. Suurimaks mureks on jätkuvalt vabatahtlike noortejuhtide põud. Harjumaal on mitu rühma, mis on lõpetanud tegevuse juhtide puudumise tõttu. Ka on meie maakonnas maailma suurim eesti kool, kuid meie organisatsioon ei tegutse seal. Põhjus sama – ei ole noortejuhte. Usun siiani, et oleme oma noorkotkad ja kodutütred suutnud „nakatada“ nende „maagiliste miskitega“, mis aitab mõnedel nendest tulevikus saada vabatahtlikuks noortejuhiks.

LISAINFO  

Noorte Kotkaste Harju malevasse kuulub 172 noorkotkast. Noorte Kotkaste Harju malev on erikatsete sooritamises aktiivseim malev. Aastatel 2008–2014 on sooritatud 362 erikatset.  Rühmad teevad aktiivset koostööd.  Kõik ettevõtmised korraldatakse koos Kodutütardega.

NOORED KOTKAD | 2015 015

Kui vanemad noored saavad hakkama Kuperjanovlaste rajaga, siis pisematele on mõeldud matkamäng Väle Jänes

Valgamaa malevas on noorkotkaste hulk üks suurimaid kogu Eestis. Tekst: REIN SÄINAS

Noorte Kotkaste organisatsioon taastati Valgamaal 1993. aasta märtsis, kui Arvi Soku eestvedamisel tuli Valga gümnaasiumis kokku 14 poissi. Organisatsiooni taastamine kulges vaevaliselt. Paljud koolid suhtusid organisatsiooni leigelt või ei soosinud üldse noorkotkaste tegevust. Sellest hoolimata liitus üha enam noori loodud rühma juurde ja malev hakkas kasvama. Oma tegevuse mitmekülgsemaks muutmisel hakati korraldama laagreid, spordipäevi, ekskursioone ja matku.

LISAINFO 

Noorte Kotkaste Valgamaa malev taasloodi 1993. aasta märtsis.  Praegu tegutseb Valgamaa malevas 14 rühma.  Valgamaa maleval on 11 noortejuhti.  Noorkotkaid on malevas 217.

Valgamaa maleva ajaloost alla noorteürituste korraldamisele, Algusaastate tegevust pärssis toetades vahendite ja transpordiga. noortejuhtide puudus. Ilma kaitNoorte Kotkaste Valgamaa seliitlaste toetuseta oleksid paljud maleva esimeseks pealikuks oli ettevõtmised määratud nurjumisele. organisatsiooni taastaja Arvi Sokk. Esimene päris oma laager korraldaSeejärel on pealikeks olnud Aivar ti 1994. aasta suvel Ähijärve ääres Susi, Rainer Leesmaa, Kalvi Kaart, umbes 50 noorele. Transpordi ja Rein Säinas ja praegu juhib maletoitlustamisega toetas Kaitseliidu vat Hannes Vanatoa. 2000. aastal Valgamaa malev, sest noorteorganinägi ilmavalgust Noorte Kotkaste satsioonil raha ei olnud. Valgamaa maleva ajaleht Kotkasilm. Organisatsiooni kasvades hakati Ajaleht oli täies mahus noorte enda üha enam tegema koostööd Kodutü- koostatud ja seal leidsid kajastust tardega. Enamik üritusi ja võistlusi juba toimunud laagrid ja võistlused korraldati koostöös Kodutütarde ning tulevased ettevõtmised. Valgamaa ringkonnaga ning see on nii jäänud senini. NoorkotkasPopulaarsed võistlusmatkad te tegevus hoogustus 1997. aastal. Populaarseimateks ettevõtmisteks Suurt abi osutas selleks ka Kaitsemalevas on peale laagrite kujuneliidu Valgamaa malev, kes pani õla nud võistlusmatkad. Esimene Ku50

NOORED KOTKAD | 2015

3 X SIGRID SÄINAS

AJALUGU

Valgamaa kihab noorkotkastest

AJALUGU

Valgamaa noored Rootsis talvelaagris

Millegi uue teadasaamine on loomulik osa noorkotka tegemistest

perjanovlaste rada läbiti 1998. aastal ja selle korraldamise ajendiks oli maleva võistkondade ettevalmistamine Mini-Ernaks. Võistlusmatk kujunes aga nii populaarseks, et nüüd tulevad siia võistlema ka teiste malevate ja väliskülaliste noortevõistkonnad. Sama teed on kulgenud ka 2005. aastast korraldatav võistlusmatk Väle Jänes. Kuigi endiselt on puudus noortejuhtidest, leiavad endised noorkotkad ikka tee maleva juurde, et ulatada oma abikäsi järgmise laagri, matka või õppuse läbiviimiseks. Kui suunats pilk tulevikku, on noorkotkaste maleva juhatus seadnud sihi teha kõik endast oleneva, et kõikides maakonna koolides oleksid Noorte Kotkaste rühmad. NOORED KOTKAD | 2015

Kui on tahe, on ka tee Käesolev kirjutis teeb ülevaate Kaitseliidu vabatahtlike noortejuhtide küsitluse tulemustest. Küsitlus korraldati 10. oktoobrist kuni 10. detsembrini 2014 ja sellele vastas 202 noortejuhti. Eelmise analoogse küsitluse viisime läbi aastal 2006. Tekst: ANU ALLEKAND

NOORED KOTKAD | 2015

Noortejuhid on need inimesed, keda on raske ülehinnata, sest just nende initsiatiivil saavad tegutsemisvõimaluse noorkotkad ja kodutütred. Noortejuhtide töös väljenduv tahe on igapäevaselt olulisem kui sõnad, kuid nende kaasamine suunaseadmiste juurde avab värskeid perspektiive.

Milline on tänane noortejuht? Käsitletava küsitluse valim oli piisav, et teha üldistusi juhtide seisukohtade kirjeldamiseks, sest Noortel Kotkastel on 324 ja Kodutütardel 405 juhti, kuid toetajaliikmed on neist vastavalt 66 ja 202. Seega on aktiivsete noortejuhtide hulk kokku 461, kui arvata maha toetajaliikme staatuses juhid. Ent kindlasti on kattuvusi mõlema organisatsiooniga tegutsevate juhtide osas (Kaitseliidu peastaabi personalistatistika 2014. aasta oktoobris). Vastajate hulgas oli nii neid, kes tegelevad pigem kodutütardega

(42%), kui ka üksnes noorkotkaid juhendavaid noortejuhte (37%), ülejäänud 21% vastajatest on seotud nii poiste kui ka tüdrukutega. Kõigist vastanutest 43% on kaitseliitlased, 28% naiskodukaitsjad, 29% ühe või teise noorteorganisatsiooni tegevliikmed. Noorte Kotkaste puhul on 78% juhtidest paralleelselt kaitseliitlased. Kuid vaadelda ainult kodutütardega tegelevaid vabatahtlikke, on nendest peaaegu pooled Naiskodukaitse liikmed. Antud analüüsis keskendun üldpildile ja toon enam esile ka otseselt noorkotkastega ametis olevate juhtide erisusi. Kui 2006. aasta küsitluses uuriti vanuse kohta, selgus, et vanemaid kui 35-aastaseid juhte oli 41%, tänaseks on nende osa kasvanud 55%ni. Noorte Kotkastega tegelevate juhtide hulgas on üle 35-aastaseid 60% ja pelgalt kodutütardega seotud juhtide hulgas on see näitaja 69%. Ühelt poolt on see tervitatav fakt, sest inimesed on leidnud noorsootöö

Joonis 1. Tänased motivaatorid, mis on noortejuhile olulisimad Äramärkimise sagedus kokku ja eraldi Noorte Kotkaste juhtide seas 160 140

Noored Kotkad Kõik

120 100 80 60 40 20

Hea söök

Vaktsineerimine

Sportimisvõimalused

Vormiriietuse saamine

Väliskoostöö võimalused

Hea juhtimine

Eesti erinevate paikadega tutvumise võimalus

Teie arvamusega arvestatakse

Hästi korraldatud üritused

Oma lapse kaasamise võimalused

Kütuse-, telefonikompensatsioon

Enesearendamisvõimalused

Noorte säravad silmad, tänu

Tunnustamine

Koolitused, mida pakutakse

Patriotism

Hea ja sõbralik kollektiiv

Joonis 2. Milliseid lisaülesandeid oleksite valmis võtma? Antud vastuste hulk esitatud noorteorganisatsioonide kohta koos ja Noorte Kotkaste puhul eraldi

140

Noored Kotkad Kõik

120

KRISTJAN PRII

100 80

UURING

160

60 40 20

Noorsootöö keskkonnast Uurisime ka noorsootöö tegemise keskkonda. Kus meie rühmad täna töötavad? Kui võrrelda maad ja lin-

na, siis valdavalt maal – seal tegutseb 67% rühmadest. Linnas tegutseb 33% rühmadest. See tähendab, et ajalooliselt on kogukonna side maapiirkondades tihedam, tegevustes stabiilsust enam ja nii on traditsiooniliselt maal lihtsam tegutseda kui linnas. Linnas muudab ajasisustamisvõimaluste paljusus inimesed liikuvamaks ja nad ei otsusta tihti pikaajalise seotuse kasuks vabatahtliku tööga. Samas on ikka neid, kes saavad aru, et kui sa ei tee midagi teistele, ei tee sa midagi ka iseendale. Nemad tulevad ja teevad mis

Noortemagistritöö kirjutamist

Ma ei soovi lisaülesandeid

Artiklite kirjutamist

Teiste juhtide koolitamist

Väliskoostööprojektides osalemist

Üleriigilistes töörühmades osalemist

Suuremate ürituste organiseerimisabi

Organisatsiooni tutvustusvisiite koolidesse

0 Koostööprojekte teise rühmaga

piisavalt kütkestava, et sellega tegelda, teisalt võiks noori juhte ju järjest liituda. Meie juhtide keskmine nägu on seega paar aastat küpsem. Haridustaseme vaade näitab, et meil on 3% põhiharidusega juhte, 47% keskhariduse ja 50% kõrgharidusega noorsootöö tegijait. Noortejuhile on oluline organisatsiooni spetsiiﬁka tundmine ja tahe noortega tööd teha. Kõikide meie juhtide ühtlustuskursus – vabatahtliku noortejuhi kursus – on see baasteadmine, mis annab tööks lähekohad. Jätkukursusena on välja töötatud kursus „Noorsootöö praktikas“, kuid seda on korraldatud harvem ja nagu nähtub vastustest, on vajadust selle järele enam kui küll, sest juhid vajavad praktiliste nõksude (kasvõi telgi püstitamine) edasiandmiseks oma kogemust.

võimalik. Vaadeldes linnas tegutsevate juhtide vanust, ei saa samas öelda, et linnas tegutsevad juhid on nooremad. Kuni 35-aastaseid ja vanemaid on suhtarvus 50:50. Noortejuht on pigem naissoost kui meessoost. Kui üldiselt on mehi juhtide hulgas 39% ja naisi 61%, siis Noorte Kotkaste juhtide puhul on see suhtarv 84:16. Täna ametis olevat noortejuhti motiveerib eelkõige hea kollektiiv ehk sõpruskond, patriotism, koolitused, mida pakutakse, tunnustamine ja muu, nagu näitab joonis 1. VaaNOORED KOTKAD | 2015

Joonis 3. Vastused küsimusele, mis on teile kõige olulisemad organisatsiooni tugevused Joonisel on protsentuaalselt esitatud sagedasimad vastused

Joonis 4. Vajalik koonduste sagedus Kõik arvamused on summeeritud ja esitatud protsentides

160 140

Noored Kotkad Kõik

120

15%

100

21%

80 60 40

31%

33%

UURING

Ajalooliselt on kogukonna side maapiirkondades tihedam, tegevustes stabiilsust enam ja nii on traditsiooniliselt maal lihtsam tegutseda kui linnas.

dates tagasi 2006. aasta küsitlusele, oli järjestus samuti hea seltskond, noorte tänu, patriotism, tunnustamine. Seega, kui tänased juhid vaatavad enda sisse, siis neid toovad siia ikkagi väljakujunenud sõpruskond, missioonitunne, noortelt saadav tagasiside, pakutavad koolitused ja tehtud tegude eest tunnustamine. Just patriotismi tõstetakse julgemalt esile. Motivatsioonikirjelduse juurde on toodud isikliku eelneva kogemuse olemasolu: „Ise organisatsioonist välja kasvanud ja et enda eluteel on väga suurt abi olnud nendest teadmistest ja kogemustest, peab seda edasi andma. Lisaks muidugi muutuv keskkond noortele, on ette

KOMMENTAAR

Noortejuhile mõeldes peaks korraldama koolitusi, koostama käsiraamatu, organiseerima koostööprojekte, et juhid saaksid kokkutulemise ja kogemuste vahetamise kohti, panema tähele tunnustamisväärt tegusid, eraldama neile varustust. Tõetera on selles, et igale juhile võiks individuaalselt läheneda ja pakkuda juhile just seda, mida on vaja konkreetselt talle. Vähendama peaks bürokraatiat ja suurendama juhi hingamisruumi – ka need on printsiibid, mis peavad vabatahtlikele võimaluste loomisel meeles olema. Ühiskonna suhtumise muutumist veel toetavamaks on raske teha organisatsiooni eest, kuid järjepideva ja jätkusuutliku noortetööga me pikemaajaliselt muidugi selle eesmärgi saavutamise poole teel oleme.

NOORED KOTKAD | 2015

Võimalused tööalaseks täiendkoolituseks

Väliskoostöövõimalused

Teie arvamusega arvestamine

Erikatsete nõuded

Seotus Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega

Hea tunnustussüsteem

Head juhid

Organisatsiooni tuntus

Info liikumine organisatsioonis

Mitmekesisus tegevustes

Loominguliste tegevuste maht

Võistluste olemasolu

Järgukatsete nõuded

Sportimisvõimalused

Välistingimustes üritused

vähemalt kord nädalas vähemalt kaks korda nädalas vähemalt kord kuus muu

tulnud juhtumeid, kus noored ei oska oma kingapaelu kinni siduda, saagi kätte võtta või näevad üldse tikke ja haamrit näiteks esimest korda elus.“ Samas viidatakse, et valiti olulisim, kuid kompensatsioonid ja tunnustused on ka tähtsad, neid ei saa vähetähtsaks arvata.

Põhitöö ja lisatöö Noortejuhi põhitöö on noortele rühmas järkude õpetamine, erikatsed ja muud tegevused, teevad nad aga väga palju enam. Need lisategevused liituvad vastavalt juhi valmisolekule ja oskustele. Uurisime valmisoleku kohta ja inspireeriv oli lugeda üht kommentaari, mis ütles, et „[…] tohoh, kas see kõik on lisatöö“. Vastaja teeb seda nagunii pidevalt, et rühmatöö oleks viljakam ja sisukam. Tulebki panustada jõukohaselt kõigisse mainitud tegevuslõikudesse. Aga mainitud lisategevustest kerkis esile koostööprojektide tegemise valmidus teiste rühmadega (68% vastustest), samas oldi ka valmis minema koolidesse tegevust tutvustama (60%). Järgnes suurürituste korraldamise kohustuse võtmine (51%) ja üleriigilistes töörühmades kaasalöömine (49%). Vaid 10% kinnitas, et lisaülesannete võtmist nad ei tervita. Tore oli tõdeda, et kuigi kodulehe ülalhoidmist polnud variandina märgitud, lisati see mitmel korral. Noorkotkaste juhtide hulgas on samuti kõige populaarsem ühisürituste korraldamise võimalus teiste

Joonis 5. Kui suure hulga noortega olete valmis tegutsema? Vastused on esitatud protsentides kõigist vastustest ja eraldi Noorte Kotkaste juhtide kohta

Joonis 6. Organisatsiooni tuleviku tunnetamine Vastused on esitatud protsentides kõigist vastustest ja eraldi Noorte Kotkaste juhtide kohtaja 70

Muu

Noored Kotkad Kõik

60 50

Üle selle

40 Rühmas kuni 20 noort 30 20

Rühmas kuni 10 noort

Noored Kotkad Kõik

Rühmas kuni 6 noort

10 0

rühmadega (70% ehk 53 vastajat), tutvustusvisiidid koolidesse (64% ehk 48 vastajat), suuremate ürituste organiseerimine (60% ehk 45) ja üleriigilistes töörühmades osalemine (52% elik 39 vastust). Võrreldes aastaga 2006 on suurenenud valmisolek teha koostööd teise rühmaga (2006. aastal pooldas seda 31% vastanuist, teiste koolitamist peeti jõukohaseks 21%-l juhtudest). Ka on suurem valmidus kirjutada artikleid, hetkel valiti seda 26% juhtudest, aastal 2006 oli see näitaja 14%. Noortemagistritöö kirjutamise huvi on jäänud 10% juurde.

Hele

Juba 2006. aastal arvati, et noortejuhtide kasvu tagaks teatud tasu sisseseadmine ja et tasu töö eest oleks sobilik, kui see on nagu kompensatsioon.

Organisatsiooni tugevused Organisatsiooni tugevustest rääkides on meil head juhid. See oli etteantud vastusevariantidest populaarseim – 67%-l juhtudest tõid vastajad selle esile. Järgnes tegevuste mitmekesisuse väärtustamine (65%), välitingimustes tehtav noortetöö (57%), seotus Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega (43%), kaasatusega ollakse rahul (38%-l juhtudest tõid vastajad esile, et nende arvamusega arvestatakse). Järgnesid riburadamisi teised valikud. Noorte Kotkaste juhtide arvamusel on välitingimustes toimuv töö ja mitmekesisus meie tegevustes kõige enam tähtsustatud. Tasub korrastada pisiasju, kuid suures plaanis on valitud suund õige – mitmekesine noortetöö, juhtide ja noorte kaasatus otsustusprotsessidesse, õues tehtav noortetöö – seovad inimesi kaitseliitliku noortetööga enim. Nähtavaks ja hinnatumaks on muutumas ka Kait-

LISAINFO

Vastanute arvamusi  Juhtimiskogemuse võimalus, enesearendamine laiemalt.  Pole kedagi teist kogukonnas.  See, kui ma näen, et tänu minu tööle saavad noored ühiskonnas enese ja enesekehtestamisega paremini hakkama.

Tume

Ei üks ega teine

seliidu struktuuriüksuste seosed – seda, et koos tegutsevad kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad, nähakse oluliste tugevuste reas olulise aspektina. Meie noortetöö toimub ideaalis iga nädal korraldatavate koondustena, millele lisanduvad laagrid või matkad ja muud ettevõtmised. Noortejuhtide arvates on jõukohane sagedus kohtumiseks 1 või 2 korda kuus, aga on ka neid, kes on valmis rohkem või vähem panustama. Rühma ideaalseimaks suuruseks nimetati üldjuhul kuni 20 noort (35%), 24% märkis vastusena, et piisab kümnest. Suurema grupiga oli nõus 18% ja päris salga ekvivalendiga 2% vastanuist. Oli neid, kes soovisid vastust täpsustada: näiteks oma praktika baasilt 35 noorega tegutsev juht oli selle suurusega päri, oli neid, kes rõhutasid, et kõik oleneb soovijate arvust. Juba 2006. aastal arvati, et noortejuhtide kasvu tagaks teatud tasu sisseseadmine ja et tasu töö eest oleks sobilik, kui see on nagu kompensatsioon (seda pooldati 63%-l juhtudest). Tänaseks on selle arvamuse toetajaid pisut enam. Noorte Kotkaste juhtidest pooldas seda 70% ja 30% olid vastu. Noorkotkaste juhtide vaade kattus üldise pildiga, mis näitas, et 68% pooldas tasu maksmist ja 32% jäi vastupidisele seisukohale. Jaatava vastuse andjad arvasid, et see summa peaks olema vähemalt 100 eurot kuus (37%), vähemalt 50 eurot (23%) või vähemalt 200 (18%). Nimetati ka NOORED KOTKAD | 2015

UURING

muid variante. Näiteks, et see võiks olla sama suur kui huviringi juhendamise tasu. See teema julgustas kaasa arvama. Nii rõhutati, et see peaks sõltuma aktiivsusest ega tohiks olla palk, vaid pigem kulude katmine, et organisatsiooniga ei liituks „palgatöölise mentaliteediga tegijad“. Oli ka päris korraliku töötasu pooldajaid: kui on töötasu kõigile, ka ürituste ettevalmistajatele, tagab see motiveerituse. Noorte Kotkaste juhtidest on keegi nimetanud, et häid juhte ei saa poistele mitte kunagi, kuniks selle eest ei maksta. Välja on toodud paralleel riigikaitseõpetajatega, et kui ei makstaks, oleks ka riigikaitse võibolla vaid 30 koolis. On arvatud, et 100 eurot kuus võib juht investeerida ka oma lastesse, ta ei pea seda palgana välja võtma. Samas peaks seda raha saama tulemuste pealt, mitte nimekirjas olemise eest. Mõned vastajad on ka dilemma ees. Ühelt poolt arvatakse, et tegevus muutub kõigile väärtustatumaks, kui tekib kompenseerimismehhanism, samas, et kvaliteet ja vabatahtlikkuse võlu võivad kaduda või saada kannatada. Niisiis arvatakse, et kes töötab noortega, ei tee seda raha pärast. Tehtud on ettepanekuid korraldada sisukaid koolitusi vabatahtlikule juhile: „Noortejuhtide koolitus peaks olema sisukam, et selles sisalduks ka välitegevus ja eriti oluline on juhendada noortejuhte, kes pole enne Kaitseliiduga kokku puutunud, et nad saaksid aimu kõigist võimalustest, mida nad kasutada saaksid. Hea koolitus on ka kompensatsioonimehhanismi osa, et inimene saaks noorsootöö eest organisatsioonilt n-ö midagi tagasi ja säiliks vaba tahe.“

Üht-teist muutmiseks On rõhutatud riskikohti á la annad sõrme, võtab käe ehk et see tegevus nõuab aega. On viidatud, et kohati on palju bürokraatiat ja risk võib olla ka selles, et ei sulanduta vanade olijate hulka. Inimeste väärtushinnangud peavad laias laastus ikkagi kattuma ja tahe koostööks peab ulatuma üle võimalike erimeelsuste. Oleme küsinud üldise tunnetusliku küsimuse oma juhtidelt: kas teile tundub organisatsiooni tulevik hele, tume või ei üks ega teine. Vastused sellele on näha joonisel 6. 56

NOORED KOTKAD | 2015

LISAINFO

Kas on midagi, mida peaks noortejuhile mõeldes teisiti tegema?  Noortejuht teeb tööd vabast tahtest ja vabast ajast.

Sellega peab arvestama.  Transporti peaks võimaldama.  Rühmade koostöö peaks olema tihedam, kogemuste

vahetamine on vajalik.  Propaganda tuleks muuta ulatuslikumaks, juhtide

valik oleks siis suurem.  Tulevasest tööst tuleb rääkida ausalt, mitte luua väär-

arusaamu.  Tunnustust peaks olema rohkem, luua lisaks teenete-

märk, mis antakse enne Põhjakotka märki.  Vähem bürokraatiat, rohkem instruktori tuge korral-

dustöös.  Teoreetiline ja praktiline koondusteks ettevalmistus

võiks olla korraldatud eraldi koolitusüritustena.  Läbipõlemise märkamine, vältimine.  Järgukatsete sooritamiseks koolitamise juhendamine

 

peab olema parem, õppematerjale on vaja üllitada rohkem. Noorteüritused ei peaks olema teisejärgulised, s.o pehme pool pärast Kaitseliidu üritusi. Varustust tuleks võimaldada, välivorm ehk ilmastikukindel riietus peaks olema maastikul tegutsemiseks tagatud. Mehistavaid tegevusi tuleks luua vanematele noortele, et neil poleks igav. Hingamisruumi ja samas ka koolitusi – ikka mõistlikus tasakaalus.

Võib tõdeda, et ükski teadmine pole midagi väärt, kui seda ei saa jagada. Kaitseliidu noortejuhid on kõnelnud antud vastuste kaudu ja nende kumulatiivne tarkus näitab, et väärtused on ajas püsivad. Meie noortejuht on missioonitundega ennast ja teisi väärtustav juht. Kuivõrd inimeste patriotism on nad kokku toonud, siis selle baasilt on hea leida ühiseid mõtteid koostööks ja moodustuvad meeskonnad allüksustes ongi suurimateks magnetiteks, mis inimesi koos hoiavad. Me kujundame oma reaalsuse ise – tehakse välitingi-

mustesse sobivat ja mitmekülgset tööd noortega. Üle poole juhtidest on valmis panustama mitte ainult oma rühma töösse, vaid tegema koostööd teistega, organiseerima suuremaid üritusi, osalema teavitustöös (sh tegema kaastööd kodulehe heaks) jpm. Juhte motiveerib hea sõpruskond, patriotism, saadavad koolitused ja tunnustamine. Võrrelduna 2006. aasta küsitlusega on patriotismitunne kasvanud ja motiveerib juhte rohkem. Ka otsene kontakt noortega on oluline ja annab juhile tagasisidena jõudu uuteks ettevõtmiseks.

Me kujundame oma reaalsuse ise – tehakse välitingimustesse sobivat ja mitmekülgset tööd noortega.

NOORED KOTKAD | 2015

MEELELAHUTUS

Kõikide õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm auhinda. Õiged vastused saata aadressil nooredkotkad@kaitseliit.ee hiljemalt 31. märtsiks 2015. Lisaks lahendusele palun märkida ära oma nimi ja vanus ning kontakttelefon.

PÄRNUMAA MALEV Noorteinstruktor Kaido Lüll 5853 8238 kaido.lull@kaitseliit.ee

KONTAKTID

RAPLA MALEV Noorteinstruktor Leho Rohtla 5919 3531 leho.rohtla@kaitseliit.ee

ALUTAGUSE MALEV (Ida-Virumaa) Noorteinstruktor Ivar Rooma 516 9785 ivar.rooma@kaitseliit.ee

SAAREMAA MALEV Noorteinstruktor Raivo Paasma 506 7169 raivo.paasma@kaitseliit.ee

HARJU MALEV Noorteinstruktor Arvis Hallik 5333 3384 arvis.hallik@kaitseliit.ee

SAKALA MALEV (Viljandimaa) Noorteinstruktor Henri Paavo 528 5749 henri.paavo@kaitseliit.ee

JÕGEVA MALEV Noorteinstruktor Kristian Vaarpuu 5553 6603 kristian.vaarpuu@kaitseliit.ee

TALLINNA MALEV Noorteinstruktor Sälli Sedrik 525 2231 salli.sedrik@kaitseliit.ee

JÄRVA MALEV Noorteinstruktor Urmas Piigert 525 3860 urmas.piigert@kaitseliit.ee

TARTU MALEV Noorteinstruktor Martin Erstu 524 0159 martin.erstu@kaitseliit.ee

LÄÄNE MALEV Noorteinstruktor Kaidi Sits 5341 6727 kaidi.sits@kaitseliit.ee

VALGAMAA MALEV Noorteinstruktor Kaimo Vahtra 514 6384 kaimo.vahtra@kaitseliit.ee

HIIUMAA MALEVKOND Noorteinstruktor Ulvi Kark-Jaarma 5912 7506 ulvi.kark-jaarma@kaitseliit.ee

VIRU MALEV (Lääne-Virumaa) Noorteinstruktor Lembit Kerov 517 4962 lembit.kerov@kaitseliit.ee

PÕLVA MALEV Noorteinstruktor Maive Tõemäe 524 6871 maive.toemae@kaitseliit.ee

VÕRUMAA MALEV Noorteinstruktor Eva Vodi 5855 6846 eva.vodi@kaitseliit.ee