7 minute read
Turism panustab SKT-sse ja peegeldab me identiteeti
Reisimine talveunes,
KUID TURISMIARENDUS EI MAGA
Advertisement
Eesti Panga andmetest selgus karm tõsiasi: läinud aasta kolme kvartali turismiteenuste ekspordi langus oli 61% ehk 989 miljonit eurot – ligi miljard eurot kaotust, pool 2019. aasta turismi eksporditulust!
LIINA MARIA LEPIK EAS-i turismiarenduskeskuse direktor
See pole abstraktne miinus riikliku väliskaubanduse statistikas, vaid tuntav kaotus kõigi igapäevaelus, kes turismiahelas tegutsevad: alates suurtest reisikorraldajatest väikeste maaturismi ettevõtjateni, restoranidest ürituste korraldajate ja transpordifirmadeni. Kriisi on saatnud tugevad tõmbetuuled ja määramatus; lootused, mis homme luhtuvad; parimas usus ja kavatsustega ettevalmistatud projektid, mis homme tuleb tühistada.
Turismi kirjeldamine edeva vaba aja täitena või ligi kümnendikku SKT-sse panustava rahalehmana on kahtlemata piiratud. Võiks hoopis küsida, kui kaua toimib ühiskond turismita? Kaua, aga see poleks siis seesama ühiskond, mida tunneme. Turism loob emotsioone ja mälestusi, otsib sarnast ja vaimustub erinevast, ühendab inimesi ühte infovälja, maandab umbusku, sõjakust ja pingeid. Päev-päevalt võitleme koos sektoriga selle eest, et Eesti turismi potentsiaal piirangute leevenedes taas täiel määral realiseerida.
Enne pandeemiat ööbis 83% välisturistidest Eesti suuremates linnades. EAS-i turismiarenduskeskus on algatanud sihtkohtade turundamise muudatuse, et Eesti külalised jaotuksid ühtlasemalt. Fotod: EAS, Shutterstock, Scanpix
Pandeemia ajal tuli Pärnu välja algatusega „Siin on turvaline“, kus turismiettevõtja kinnitab külaliste tervise hoidmist ja linn soovitab neid, andes välja märgise „Siin on turvaline“. Märgis on ka Ammende Villal ja Rannahotellil.
Visit Estonia avas hiljuti oma kanali TikTokis: noored täna tantsivad, homme teevad ostuotsuse Eesti kasuks.
Otselülitus rabasse Visit Estonia esitlusel rahvusvahelistele reisiproffidele 2020. aasta juunis.
Üks olulisemaid teemasid on reisimise taastudes turvaline reisisihtkoht. Paljud ettevõtjad hakkasid juba kriisi puhkedes kiiresti pakkuma kontaktivabu teenuseid ja ka edasi mõtlema. Ärimudelite arendamine ja digitaliseerimine, mis olid jäänud aastateks ilusateks sõnadeks paberil, muutusid kiiresti väga aktuaalseks ning valati Eesti ettevõtjate jt organisatsioonide poolt turismi homset päeva kujundavateks projektideks.
Reisimise märksõnadeks muutuvad turvalisus ja uued teenused
Lähitulevikus ennustatakse nn mulliturismi ehk maksimaalselt elimineeritud kontaktidega reiside trendi. Lisaks otsitakse palju infot vabaõhutegevuste kohta, mis on võimalus meie maa- ja loodusturismi ettevõtjatele. Siiski näitavad viimased andmed eurooplaste reisimotivatsiooni uurimisest, et ka linnapuhkuse igatsust pole sugugi maha maetud ja see eeldab turvalisusega tegelemist üldiselt, sõltumata ettevõtte kitsamast tegevusvaldkonnast.
Pandeemia ajal tuli Pärnu välja algatusega „Siin on turvaline“, kus turismiettevõtja kinnitab külaliste tervise hoidmist ja linn soovitab neid. Seda initsiatiivi laiendab turismiarenduskeskus praegu koostöös sihtkohtadega üle Eesti. Märgisega ettevõtted saavad eesõiguse kuvamisel visitestonia.com veebis, kuhu tehakse aastas rohkem kui kuus miljonit külastust. Turvalise sihtkoha maine toetuseks toodame temaatilise video „Visit Estonia the safest way“. Jätkuvalt toimetame üritustele, atraktsioonidele ja ettevõtetesse ka Puhka Eestis / Visit Estonia bränditud desojaamu.
Piirangutest hoolimata sai Eesti mullu sellise maa kuvandi, kus korraldada edukalt rahvusvahelisi suurüritusi. WRC Rally Estonia ja Bocuse d’Or’i Euroopa finaal toimusid äärmiselt lühikese ettevalmistusajaga ja tavapärasest kordades rangemate reeglite alusel. Teeme jätkuvalt suursündmustega koostööd, et võimendada turundussõnumeid ja kutsuda Eestit külastama.
Jalajälg – aktivistide agendast igameheteemaks
Kuigi virtuaalne toimimine on mõneks ajaks lahendust pakkunud, igatsetakse aina palavamalt päriselu. Päriskohtumisi tähtsate äritehingute sünniks, pärispublikuga sündmusi. On palju ennustatud, milliseks see päriselu kujuneb. Siit ja sealt kostavad endise pildi mõranemise praksatused. Me kõik mäletame veel, millised nägid fotodel välja ülerahvastuseta turismimagnetitest suurlinnad, kuidas keskkonna seisund neis paranes. Need pildid ei kao inimeste teadvusest niipea.
Rahvusvahelised eksperdihinnangud näitavad, et kriisi ajal on reisijate hoiakutes turvalisusega samaväärselt esile tõusnud jätkusuutlik reisimine. Esitatakse endale küsimusi: mida saan mina teha, et mu jalajälg oleks reisides väiksem, ning kuidas ümbritsevad tingimused aitavad mul seda eesmärki saavutada?
Suured hulgimüüjad ja online-reisibürood edastavad sõnumit, mille järgi on kestlik, loodust ja kogukonda arvestav turism tuleviku turismiturunduses lausa must-haveteema. Läinud aastal liitusime üleilmse algatusega Green Destinations, et arendada ja turundada jätkusuutlikkust laiemalt kui vaid üksikute ettevõtete kaupa. Meiega tuli edukalt kohe kaasa seitse Eesti sihtkohta: Hiiumaa, Saaremaa, Lahemaa, Järvamaa, Tartu, Pärnu ja Rakvere. Need kõik pääsesid ka TOP100 nimekirja.
Sel aastal koostöö jätkub: Hiiumaa, Pärnu, Tartu ja Saaremaa edulood on valitud Green Destinations Awardi finaalkonkursile, mille auhinnatseremoonia toimub 9.‒12. märtsil maailma ühel suurimal turismimessil ITB Berlin.
Visit Estonia virtuaalstuudios tehti esitlus Saksa turismiprofessionaalidele, fotol vasakult Florian Marcus e-Eesti esitluskeskusest, Evely Baum, EAS-i turismiarenduskeskuse Hamburgi esindaja ja Kristiina Talisainen, EAS-i turismiarenduskeskuse B2B projektijuht. Foto: EAS
UUED KOGEMUSED LIINA MARIA LEPIK EAS-i turismiarenduskeskuse direktor VIRTUAALTURUNDUSES
Pandeemia puhkedes, kui reisimine lõppes ja äriüritused tühistati, laiendas turismiarenduskeskus hüppeliselt virtuaalset haaret, et Eesti ei kaoks turismisihtkohana rahvusvaheliselt pildilt.
Alustasime suurtel välisturgudel Eesti-teemalist digitaalõpet reisikorraldajate seas, kellel aktiivse reisimise puududes jätkus Eesti jaoks rohkem aega ja tähelepanu. Oleme täies mahus taastanud Eesti tutvustamise turismimaana: rääkivate peade asemel magamistubades kasutame Eestist rääkimiseks professionaalsete esitlusvõimalustega virtuaalstuudiot ja korraldame virtuaalseid ärikohtumisi.
Virtuaalstuudio on saanud palju positiivset tagasisidet ja praegu saab öelda, et selle kaudu on Eesti teemadesse süvenenud ka reisiprofessionaalid, kes tavaolukorras ilmselt poleks nendeni jõudnud. Oluliseks turundusmaterjaliks on virtuaalne Eesti-tuur, kuhu viisime läinud aasta lõpus valitud reisimeedia ning reisikorraldajad.
Turismi mõju Eesti majandusele ja kohalikule elule
h Turismitööstus andis 2019. aastal 8% Eesti SKT-st ja seal töötas 30 000 inimest. h Turismiteenuste eksport oli aastal 2019 üle 2 mld euro, mis on 30% Eesti teenuste ekspordist. h Turismisektori maksutulu riigile ulatus 2019. aastal ligi 200 mln euroni. h Turism on tugeva regionaalse mõjuga, andes tööd maapiirkondades ja tekitades tulu paikades, kus tootmisega seotud töökohti on vähe. h Edukas turismisektor parandab kohalike elanike elukvaliteeti heade restoranide, maailmatasemel sündmuste ning põnevate atraktsioonidega nii linnades kui ka maal.
Kriisi mõju Eesti turismile
h 2020 aasta esimese 11 kuuga veedeti majutusettevõtetes 3,47 mln ööd. Seda on 3 mln ööd vähem kui 2019. aastal samal ajal (-46%). h Esimese 11 kuu kokkuvõttes veetsid välisturistid majutusettevõtetes 1,36 mln ööd – see tähendas 2,7 mln ööd vähem kui 2019. aastal samal ajal (-66%). Siseturistide ööbimisi oli 11 kuu kokkuvõttes 2,1 mln – see tähendas 293 000 ööd vähem kui 2019. aastal samal ajal (-12%). h Sissetulek majutusteenuste müügist oli Eestis esimese 11 kuu kokkuvõttes 112,5 mln eurot. 2019. aasta samal perioodil oli see näitaja 253 mln eurot, seega kaotasid ettevõtted ööbimise maksumusena sel perioodil mullusega võrreldes 140,5 mln eurot ehk 56%. NB! See tähendab majutusettevõtete sissetulekut ainult ööbimise eest, arvestamata restoranide, baaride, iluteenuste jmt käivet majutusettevõtetes. Seega vähenes sissetulek hindade languse tõttu rohkem (56%) kui veedetud ööde arv (mis vähenes 46%). h Kõige rohkem vähenes sissetulek majutusteenuste müügist Tallinnas, kus see oli 2020. aasta esimese 11 kuu kokkuvõttes 40,2 mln eurot. 2019. aasta samal perioodil oli see näitaja 143,9 mln eurot, seega kaotasid ettevõtted ööbimise maksumusena sel perioodil mullusega võrreldes 103,7 mln eurot ehk 72%.
Läinud aastal toimetas Visit Estonia rohkem kui sajasse majutuskohta, atraktsioonile ja üritusele bränditud desojaamad, sh Rally Estoniale. Foto: Jarek Jõepera
Visit Estonia avas oma kanali TikTokis, avakampaania #kaerajaaning postitusi on vaadatud üle miljoni korra.
Lähiturgudel oleme valmis turismiettevõtjaid toetama kampaaniatega, niipea kui reisipiiranguid leevendatakse. Soomes ja Lätis on plaanis nii üldisem kui ka spaateemaline kampaania. Soomes ja Rootsis keskendume lühikesele linnapuhkusele Eestis, rõhuga toiduelamustel. Meie ühisest suvisest siseturismi kampaaniast sai peaaegu riiklik aktsioon, mis mobiliseeris vähemalt siseturismi uutele positiivsetele rekorditele mitmes Eesti piirkonnas. Läinud aasta lõpus kavandasime kampaaniat „Kingi aega“, mille idee oli koguda ühiseid elamusi koos lähedastega, avastades turvaliselt Eestit. Paraku tõmbas viirus sellele kriipsu peale – kui olukord võimaldab, läheme ka siseturismi propageerimise ideedega edasi.
Erilised lahendused saavad tähelepanu
Kaugturgude turistide tähelepanu äratamiseks kasutame n-ö kastist-väljas-lahendusi. Näiteks on kavas koostöös Eesti saatkonnaga USA-s videoturundus USA linnades. Läinud aasta lõpus avas Visit Estonia oma kanali TikTokis, kus veedavad aega noored, homsed Eesti külalised. Praeguseks on avakampaania #kaerajaaning postitusi vaadatud üle miljoni korra. Pandeemia algul oli Visit Estonia esimeste seas, kes julges Twitteris välja tulla turismiarenduskeskuste tegevuse eesmärgile vastupidise visit later, stay home-sõnumiga. Rahvusvaheline üldsus tajus otsekohesust olulise ja positiivsena, postitus sai ilma igasuguse makstud levita üle kolme miljoni näitamise ja väga paljud reageerisid, et Eesti on nende esimene valik, kui reisimine taas võimalikuks saab.
Lisanduvale ettevaatlikkusele vaatamata on lähituleviku reisimises üpris tõenäoline, et Eesti turism otsib kriisieelset tasakaalupunkti. Viimase aja statistika on olnud uperpallitav, osa maakondi on saavutanud siseturismi rekordeid, Tallinna on tabanud ränk kukkumine. Me ei saa eeldada, et reisimise taastumisel vallutaks siseturism jätkuvalt samasuguseid tippe ja kihutaks hooga üles nagu siis, kui Eesti inimesed tõttasid muu hulgas siseturismiga ka ära jäänud välisreise kompenseerima. Siseturismi osakaal kriisi leevenedes kindlasti kahaneb, kuigi loodetavasti on paljud inimesed leidnud endale Eestist uusi lemmikpaiku, mida regulaarselt külastada.
Ühtlasem turism üle Eesti
Peale selle, et kutsun üles tulevasele „statistilisele leebusele“ siseturismi suhtes, on samavõrra oluline teema, kuidas hakkavad Eestis jaotuma väliskülalised. Kui mitte midagi ette võtta, on paraku kõik eeldused arvata, et pandeemia lõppedes kihab Tallinn taas väliskülastajatest, muudel paikadel läheb aga märksa tagasihoidlikumalt. Liiga tagasihoidlikult. Tallinna osatähtsus välisturistide ööbimiste arvust on viimastel aastatel olnud umbes 65%, Pärnul 12% ja Tartul 6% ning kõigi ülejäänud piirkondade osatähtsus kokku vaid 17%.
Väiksemate sihtkohtade osatähtsus on püsinud aastaid suhteliselt stabiilsena ja nende turismipotentsiaal on selgelt vähe kasutatud, mis näitab, et arenguhüppeks on vajalik nende tegevusmudelit suuremas mahus muuta. Olemegi algatanud sihtkohtade tegevusmudeli muudatuse, et killustatud rohkearvulised turismiarendusorganisatsioonid koondaksid oma jõud ja omaksid piisavalt ressurssi sihtkohta nii analüüsida, arendada kui ka turundada. Oleme sihtkohtade tegevusmudeli muudatuse teinud kolmeetapiliseks arenguprojektiks, võidelnud sinna raha juurde ja on rõõm, et 2021. aastal saavad muudatused alguse.
