TURISM
Reisimine talveunes,
KUID TURISMIARENDUS EI MAGA Eesti Panga andmetest selgus karm tõsiasi: läinud aasta kolme kvartali turismiteenuste ekspordi langus oli 61% ehk 989 miljonit eurot – ligi miljard eurot kaotust, pool 2019. aasta turismi eksporditulust!
S
ee pole abstraktne miinus riikliku väliskaubanduse statistikas, vaid tuntav kaotus kõigi igapäevaelus, kes turismiahelas tegutsevad: alates suurtest reisikorraldajatest väikeste maaturismi ettevõtjateni, restoranidest ürituste korraldajate ja transpordifirmadeni. Kriisi on saatnud tugevad tõmbetuuled ja määramatus; lootused, mis homme luhtuvad; parimas usus ja kavatsustega ettevalmistatud projektid, mis homme tuleb tühistada.
LIINA MARIA LEPIK EAS-i turismiarenduskeskuse direktor
Turismi kirjeldamine edeva vaba aja täitena või ligi kümnendikku SKT-sse panustava rahalehmana on kahtlemata piiratud. Võiks hoopis küsida, kui kaua toimib ühiskond turismita? Kaua, aga see poleks siis seesama ühiskond, mida tunneme. Turism loob emotsioone ja mälestusi, otsib sarnast ja vaimustub erinevast, ühendab inimesi ühte infovälja, maandab umbusku, sõjakust ja pingeid. Päev-päevalt võitleme koos sektoriga selle eest, et Eesti turismi potentsiaal piirangute leevenedes taas täiel määral realiseerida.
Hiiumaa, Pärnu, Tartu ja Saaremaa edulood on valitud Green Destinations Awardi finaalkonkursile.
Enne pandeemiat ööbis 83% välisturistidest Eesti suuremates linnades. EAS-i turismiarenduskeskus on algatanud sihtkohtade turundamise muudatuse, et Eesti külalised jaotuksid ühtlasemalt. Fotod: EAS, Shutterstock, Scanpix
10
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021
