Teataja 1/2021 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 1 / 2021

Nikolai Mihailišin: Iga uus projekt olgu eelmisest ägedam!

REISIMINE TALVEUNES, TURISMIARENDUS EI MAGA

KUIDAS KAITSTA KAUBAMÄRKI?

SUUR ÜLEVAADE: 2021. AASTA SEADUSEMUUDATUSED

HANS-KRISTJAN AASMA: PAKENDIARVESTUS KORDA!

ESTONIANEXPORT.EE Uuenduskuuri läbinud Eesti eksportööre tutvustav veebileht ja trükis

„ESTONIAN EXPORT DIRECTORY“.

SOOVID UUSI PARTNEREID? Info reklaamivõimaluste kohta: Ander Sibrik, ander@menuk.ee, 565 1007, Menu Meedia OÜ Info väljaande kohta: koda@koda.ee, 604 0088

JUHTKIRI

Sisukord 4 8 9 10 15 16 17 18 20 22 25 26 28 30 32 33 34 36 38 40 42 44 46 47

Nikolai Mihailišin: usaldus teenitakse välja tööga Koda kutsub osalema! Lühidalt Turism panustab SKT-sse ja peegeldab me identiteeti Viis sammu, mis LinkedIni teie jaoks tööle panevad Storytelling, võimas tööriist Tuhkatriinust sirgus särav printsess Suur ülevaade: 2021. aasta seadusemuudatused Uus liige: lauldes ümber maakera Aruanne koja liikmetele Mida olulist toimub tänavu õigusloomes? Galerii: meie tegusad liikmed Pakendiarvestus kohe korda! Kaubamärgi registreerimiseks saab toetust Qualify aitab toidusektorit edendada Seitse Euroopa linna, üks ühine eesmärk Lääne-Balkan: paljutõotav turg Eesti IT-ettevõtetele Kuidas kaitsta end küberründe eest? Šveitsi ärikliima – arvatust soodsam Miks on tähtis brändi eesmärk? Äride ülevõtmine: kuidas ja kellele? Pilguheit Euroopa Komisjoni 2021 tööprogrammile Palju õnne! Enterprise Europe Network

IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 1 / 2021

Iga uus projekt olgu eelmisest ägedam!

REISIMINE TALVEUNES, TURISMIARENDUS EI MAGA

KUIDAS KAITSTA KAUBAMÄRKI?

SUUR ÜLEVAADE: 2021. AASTA SEADUSEMUUDATUSED

HANS-KRISTJAN AASMA: PAKENDIARVESTUS KORDA!

KAANEFOTO Kristiin Kõosalu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

lates 2020. aasta esimesest kvartalist toimib turismisektor pidevate muutuste tingimustes. Muutuvad haigestumuse määra arvutamise reeglid ja riiklikud regulatsioonid on juba pea aasta piiranud igapäevast tegevust. Turismiettevõtted on näidanud üles äärmist paindlikkust, kreatiivsust ja vastupidavust enneolematus ning planeerimatus olukorras. Samuti peavad tavapärasest märksa rohkem vaeva nägema puhkajad – selgitama välja, kas ja milliste testide tegemist erinevad riigid nõuavad, valima sobiva kindlustuse võimaliku reisieelse haigestumise kaitseks, hindama võimalikku haigestumise riski reisile asudes ning arvestama tagasisaabumisel eneseisolatsiooni jäämisega. Ja kõigele lisaks tuleb üle saada ka hirmust seni tundmata olukorra ees.

Loodan, et juba õige pea jagame jälle reisimuljeid seni nägemata sihtkohtadest, kuid vajame veel veidi kannatust.

TEATAJA

Nikolai Mihailišin:

ENNEOLEMATU KRIIS JA LOOMINGULISED LAHENDUSED

Praegugi on reisimine teatud tingimustel võimalik, kuid väheste lennuvalikute tõttu ebamugav ja tavapärasest kulukam. Positiivne trend on kodumaiste puhkamisvõimaluste taasavastamine, kuid kahjuks ei kata sisetarbimine majutusasutuste vajadusi piisavalt ja leevendab olukorda vaid piirkonniti. Trendid näitavad, et inimesed, kes ei saanud mullu puhkuse ajal reisida, kavandavad tänavu meelsasti oma puhkust ja seda ebatavaliselt varakult. EasyJet teatas selle suve puhkusereiside broneeringute arvu 250-protsendilisest tõusust võrreldes eelmise aasta broneeringutega. Loodetakse, et riikide võimekus korraldada vaktsineerimisi muutub järjest tõhusamaks ja saavutatakse kriitiline vaktsineeritute hulk. Turismi infrastruktuur on juba kohanenud uute tervise- ja ohutusnõuetega. Ohutu reisimise soovitused on saanud me igapäevaelu osaks. Turismisektori ettevõtted jätkavad valitsustega dialoogi otsimist kõige jätkusuutlikumate ja tõhusamate lahenduste leidmiseks. Loodan, et juba õige pea jagame jälle reisimuljeid seni nägemata sihtkohtadest, kuid vajame veel veidi kannatust.

JANEK POHLA Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige

PERSOON

Usaldus,

rahvusvahelise ettevõtte edu alus Möödunud aasta konkurentsivõimelisim mikroettevõte oli Münchhausen Productions OÜ, mis pakub audiovisuaalset tootmiseteenust. Keerulise sõnapaari taga peitub usaldusel põhinev filmimaailm, kus omaniku ja produtsendi Nikolai Mihailišini ning tema meeskonna käe all luuakse reklaame, seriaale ja filme peaaegu kogu maailmale. 4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

PERSOON

Fotol kaader Berentzeni reklaamfilmist. Foto: Mart Ratassepp Kuidas jõudsid ettevõtte loomiseni? See tuli soovist ja vajadusest ise kasvada ja areneda. Ma olen alati soovinud teha iga järgmist projekti ägedamalt ja suuremalt kui eelmist. Kui minu tööandja ei saanud enam mulle neid võimalusi pakkuda ja kui soovisin midagi teismoodi teha, tuli tihti vastuseks „ei või“ või „ei saa“. Siis oligi järgmine loogiline samm ise ettevõte luua. Nii öeldes tundub see muidugi lihtne, kuid ma tegin selle sammu astumiseks aastaid eeltööd, mis praeguseks on kasvanud Münchhauseniks. Kuidas Münchhausen oma nime sai? Äripartner, kellega koos ettevõtte asutasin, pakkus selle välja. Nimelt teab enamik parun Münchhausenit kui Hannoveri jutuvestjat, kuid vähem tuntud on fakt, et tema esimese naise kodu oli Eesti–Läti piiri ääres, kus nad ka mõnda aega elasid enne Hannoveri naasmist. Samuti sobib paruni lugu hästi, sest ka tema lõi lugusid, mis olid tihti üleelusuurused. Ka meie ülesanne on luua meeldejäävaid visuaale ja lugusid, mis kõnetaksid nii meie kliente kui ka omakorda nende kliente. Münchhausenil on kliente üle terve maailma, sh näiteks Indiast, ja nad tulevad ise teie juurde. Miks? Usaldusest. Me pakume kvaliteeti ja oleme usaldusväärsed. Selle kuvandini jõudmine on võtnud omajagu aega.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Alguses tegin aktiivset müüki, tuligi käia ukselt uksele, helistada ja kirjutada. Praegu pöörduvad potentsiaalsed kliendid ise meie poole ja seda tihti ka tänu meie senistelt klientidelt või partneritelt kuuldud soovitustele. Kuidas usaldust luua? Esmalt on kindlasti vaja häid suhteid ja kommunikatsiooni, mis peab olema selge ning üheselt mõistetav. Sobima peavad ka inimtüübid, sest nagu ka

Tahaks olla n-ö Mr Wolf, kelle poole pöördutakse, kui on vaja lahendada probleeme. teistes valdkondades, on filmimaailmas suur tähtsus just inimsuhetel. Näiteks eelneva hea koostöökogemusega tootmisjuhid või produtsendid soovitavad meid oma partneritele või kaasavad meid uutesse projektidesse ka teistes ettevõtetes, kuhu nad on liikunud.

Kui kümme aastat tagasi alustasime, siis arvasime, et teame, kuidas seda tööd tegema peab. Kuid viimase nelja-viie aastaga oleme õppinud väga palju ja näinud, et meie senised protsessid ja meetodid on olnud mingites osades teistsugused kui võib-olla tavaks. Kuna me mõtleme kliendiga aktiivselt kaasa ja n-ö „ei tee lihtsalt ära“, siis on meile kindlasti vigu andeks antud ning samal ajal on nähtud ka meie õppimisja probleemilahendamise oskuseid. See on omakorda loonud usaldust, mida muidu on tihti raske saavutada. Kas Eesti päritolu on andnud välisturgudel eeliseid või olnud takistuseks? Eks kõigel on plussid ja miinused. Meie väiksust arvesse võttes oleme kindlasti agiilsed, teistsuguse mõtteviisiga ja reageerime muutustele kiiresti. Seda nii riigi tasandil kui ka ettevõtluses üldiselt. Siinse ettevõtluskeskkonna üks suur pluss on see, et riik on Eestis ettevõtjale rohkem partneriks. Näiteks teistes riikides näeb maksuamet ettevõtjat tihti kui riigi raha lüpsjat, kuid meie maksuamet mõistab, et heas koostöös suureneb riigi maksulaekumine ja on nende huvides, et meil hästi läheks. Ka politsei- ja piirivalveamet on koroonaajal olnud väga abivalmis olukordades, kus piirangud takistavad reisimist ning eraldi tuleb toimetada näiteks reisimise lubade ja muude dokumentidega. Kui otsida finantsilisi eripärasid, millest järelduks, et Eesti oleks justkui

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

PERSOON odavalt tootmise maa, siis seda siit ei leia. Kui tahta odavalt, siis tuleks vaadata näiteks Rumeenia või Ukraina poole, kuid maailmatasemel Eesti enam odavaks ei kvalifitseeru. Takistused on filmitööstuses tihti teistsugused, kui võiks esmapilgul mõelda. Näiteks kui soovime Eestis teha autoreklaame, siis on puudused otseselt seotud geograafiaga. Ei ole mägesid ja puuduvad ka pikad tunnelid, et saaks pildis proportsioone rõhutada ning anda sellega emotsiooni edasi. Samas on meil metsad, ja kui veab, siis ka lund. Münchhausen tegutseb ka Lätis. Mis seal teistmoodi on? Meie jaoks on Läti puhul tähtis see, et saame kliendile vajaduse korral pakkuda erinevaid kompetentse ja võimalusi, sh meeskondade ja tehnika olemasolu, teistsuguseid võttekohtade võimalusi jms. Osa tootmistöid on mõistlikum teha Eestis, teisi aga Lätis. Samamoodi on ka Hispaaniaga. Järelikult saame kliendile parimate võimaluste pakkumiseks kasutada erinevaid ettevõtteid, mis omavahel ei konkureeri. See omakorda muudab meid konkurentsivõimelisemaks. Münchhausen toimetab väga mitmel välisturul. Kas see sai ettevõtte loomisel ka eesmärgiks seatud? Jah, Münchhausenit luues seadsime kohe eesmärgiks välisturud, sest kohalikul turul on võimalusi vähem. Oleme alati soovinud teha aina suuremaid ja ägedamaid projekte, et end proovile panna. Kui palju on Eesti tootmisteenuse turul konkurente? Tõsisemaid tegijaid on neli-viis. Igaühel on erinev käekiri ja sedakaudu ka mingil määral erinevad kliendid. Seega konkurente on, kuid alati me ei võistle samade klientide nimel. Nagu ka eespool välja tõin, oleneb palju usaldusest ja inimestevahelisest suhtlusest – vahel on tähtis ka see, et iseloomud klapiksid, ning seetõttu on igal tootjal tekkinud oma koht turul. Kas praegune tervisekriis on teid mõjutanud? Nüüd tõstab Nikolai Zoomi vahendusel toimunud intervjuul sülearvuti üles ja näitab hotellituba, mille aknast paistab Riia. Mul on hea meel, et hetkel teeme tööd ja seda ka teises riigis. Kuid koroonaajal kaotasime 2/3 käibest, sest piirangute tõttu on reisimine tugevalt piiratud ja seetõttu on tootmine muutnud kordades keerulisemaks. Ka

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

Münchhausen Productions tootis Lujipeka „Palapalaba“ muusikavideo, fotol kaader videost. Autor: Sylvestre Dedise

KAS TEADSID? h Münchhausen pälvis kaubandus-tööstuskoja korraldataval konkurentsivõimelisimate ettevõtete konkursil 2020. aasta konkurentsivõimelisima mikroettevõtte auhinna. Selles kategoorias konkureeris 200 ettevõtet. h Töötajaid 6 (suurte projektide juures toimetab isegi kuni 300 inimest). h Ekspordi müügitulu 2019. aastal 1,5 miljonit eurot. h Münchhausen on pakkunud teenust sellistele brändidele nagu DocMorris, Nivea, Opel, Elisa, Audi, Samsung, McDonalds, Montblanc, Kia, Siemens.

kliendid on ettevaatlikumad ja reklaamid, mida seni tehti rahvusvaheliselt, on kolinud siseturgudele tagasi. Kas käigus olnud projektid lükkusid edasi? Kui pandeemia puhkes, siis oli uue olukorra tõttu projektide peatamisi ja edasilükkamisi, näiteks ühe täpselt kriisi algusesse planeeritud töö saime tehtud suve lõpus. Praegustes oludes on kõige tähtsam kohanemine ja tööprotsessides riskidega toimetulemine nii, et töö saaks piiranguid arvestades ja ennekõike töötajate ohutust silmas pidades tehtud. Mida peaksime tegema teisiti, et tagada sektori edu? Peaksime senisest paremini mõistma seda, et filmitegemine võib tuua meile palju kapitali ja luua korraga lisandväärtust väga suurele osale ühiskonnast. Näiteks ühe filmi loomise juures ei ole mitte ainult näitlejad ja kaameramees, vaid tööd antakse väga paljudele teistele, tihti lausa sadadele inimestele. Alates originaallugude kirjutajatest, autojuhtidest, valgustajatest, assisten-

PERSOON

Prefa reklaamfilmi võt e toimus Tallinnas Blackb oxi stuudios. Foto: Tarvi Ro os

tidest, toitlustajatest, maalikunstnikest, skulptoritest, kujundajatest kuni reklaamiinimesteni välja. Lisaks palkadele, mis on otsene kasu nendele inimestele, on siin ka suur kohati varjatud mõju tulevikus loodavale sisule ja uutele oskustele, mida saame omandada ainult uut sisu luues. Meie kultuuri rahastamine ja tulevikuprioriteedid võiksid peale teatri võtta rohkem arvesse ka teisi meediume. Kui vaatame näiteks põhjamaade originaalsarju, -filme ja -lugusid, siis need on teoks saanud just hästi planeeritud tegevuste ja strateegiate abil. Ka Eesti võiks sellise edu saavutada, kuid selleks on vaja, et sellele riiklikult tähelepanu pöörataks. Filmitööstus areneb muidugi ka ilma kõrvalise abita ja senised saavutused on suurepärased, kuid me saavutaksime palju rohkem ja kiiremini, kui teeksime seonduvaid tegevusi sihipäraselt. Kuidas läheb praegu Eesti filmitööstusel? Väga hästi, meie cash-rebate-süsteem (välismaistele filmiproduktsioonidele makstakse kuni 30% Eestis tehtud

2/3 käibest kaotas Münchhausen mullusel koroonaajal.

Mis on audiovisuaalne tootmisteenus? Üldjuhul töötab kontseptsiooni ja loo välja klient. Münchhauseni roll on leida filmimise asukohad (või need ehitada), vajaminev tehnika (sh autod, valgus jms), vajalikud inimesed, sh kunstnikud, operaatorid või teised vajaminevad töötajad.

kuludest tagasi – toim.) on muutnud filmide tootmise otstarbekaks ning selle tulemust on ka näiteks „Teneti“ puhul näha. Kuid nagu enne mainisin, peaks oma filmide tootmisesse senisest rohkem investeerima – kasu on rohkem kui ainult ühele filmile. Millised on Münchhauseni ambitsioonid? Teha igat uut projekti eelmisest ambitsioonikamalt ja suuremalt! Ei mängi rolli, kas on tegu reklaamide, tele või filmidega – tähtis on vaid see, et ülesanne nõuaks heas mõttes pingutust ning võimaldaks luua uusi väärtusi ja elamusi. Eelkirjeldatu iseloomustab hästi mind ja meie meeskonda. Lisaks tahaks olla n-ö Mr Wolf, kelle poole pöördutakse, kui on vaja lahendada probleeme. Ettevõttena liigume aina rohkem ka filmitööstuse poole ja tahaksime pääseda mitmesugustele turgudele, näiteks on Inglismaa seni olnud pigem kinnine. Õpime ja vaatame, millised võimalused avanevad.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KODA KUTSUB OSALEMA Brändiaudit: brändistrateegia hindamine ja ümbermõtestamine brändilõuendi abil 16. veebruar 2021 Kaubanduskoda on koostöös Tallinna ettevõtluskeskusega loonud koolitussarja „Kuidas luua edukat brändi?“, mille esimene osa toimub 16. veebruaril. Sarja eesmärk on toetada praeguses olukorras Eesti ettevõtjaid, kes soovivad ümber mõtestada oma toodet/teenust ning luua eduka ja jätkusuutlikuma brändi. Pakume selleks rahvusvaheliste luksusbrändide arendamisega tegeleva õppejõu teadmisi, kogemusi ja praktilisi tööriistu.

Koht: Zoomi keskkonnas Hind: osalemistasu ühe koolituse kohta 9 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Hommikuseminar: fookusgrupi uuring – kas ja milleks? 18. veebruar 2021 Praktilisel hommikuseminaril räägib uuringute ja fookusgruppide läbiviija Liis Soome fookusgruppide olemusest, vajalikkusest ja tegemisest ning annab praktilisi näpunäiteid. Lisaks räägivad kaks ettevõtet oma kogemusest fookusgrupi kasutamisel toote või teenuse turuletoomiseks.

Koht: Zoomi keskkonnas Hind: liikmele tasuta, mitteliikmele 19 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Juhtide Klubi: ringmajandus ja -mood. Kas reaalne muutus või trendisõnad? 9. märts 2021 Moe- ja tekstiilitööstus kasutab palju ressursse ja sellel on suur keskkonnamõju. Samal ajal on jätkusuutlikkusest ja ringmajandusest saanud trendisõnad, mida kasutatakse laialdaselt. Kas moetööstuses käib suur revolutsioon või tehakse väikestele muudatustele palju reklaami? Mis toimub ringmajanduses ja mida saavad juhid sealt oma ettevõtte jaoks üle võtta? Kuidas ringmajandusega uute toodete ja teenuste arendamisel arvestada? Just sellele keskendume seekordses Juhtide Klubis.

Koht: Zoomi keskkonnas Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Eesmärgipõhise brändingu tähtsus: kuidas luua edu saavutamiseks brändile eesmärk? 16. märts 2021 Kujutleme, et me kõik toodame lihtsat valget T-särki. Kui kõik tooted on täpselt ühesugused, siis kuidas on võimalik konkurentidest eristuda? Töötoas selgitame brändi eesmärki ja brändi missiooni ning seda, kuidas neid omavahel seostada, et tugevdada brändi eesmärki. Tegu on koolitussarja „Kuidas luua edukat brändi?“ teise osaga.

Koht: Zoomi keskkonnas Hind: osalemistasu ühe koolituse kohta 9 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Töötuba: efektiivne esinemine veebis 24. märts 2021 Kas oled sattunud veebikoosolekute keerisesse ja märkad, et ekraani vahendusel esinemine on paras väljakutse? EnterTrainingu meeskondade koolitaja Tiina-Katrina Kaber jagab nippe, kuidas ekraanil mõjusalt esineda. Töötuba annab hea ülevaate tehnikatest, millega arendada just oma veebis esinemise oskust, ning annab enesekindlust, töötades koos teiste huvilistega väikeses rühmas.

Koht: Zoomi keskkonnas Hind: liikmele 89 € + km, mitteliikmele 179 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Kõikidele koolitustele ja sündmustele tuleb eelnevalt registreeruda! Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

LÜHIDALT

Fotod: Shutterstock

Kodukontori ohutuse tagamine ei pea olema tööandja ülesanne

Tööandja ei peaks iga kuu prille kompenseerima Sotsiaalministeerium koostas eelnõu, millega muudetakse töötajatele prillide hüvitamise korda. Positiivne on, et tööandja saab edaspidi töötajale maksuvabalt hüvitada mitte ainult töötervishoiuarsti kontrolle, vaid ka vahepealseid kontrolle silmaarsti või optometristi juures. Lisaks, kui praegu peab tööandja prillid hüvitama vaid töötervishoiuarsti tõendi alusel, siis eelnõu järgi peab prillid hüvitama hoolimata sellest, milline tervishoiuteenuse osutaja (töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist) on töötaja nägemist kontrollinud ja vastava tõendi väljastanud. Praegu on eelnõus kirjas, et tööandja peab prillid kinni maksma juhul, kui silmade kontrollis selgub, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille. Vastav sõnastus võib praktikas segadust tekitada. On oht, et sätet tõlgendatakse nii, et tööandjal tuleb prillid uuesti kinni maksta ka siis, kui töötaja on prillid kaotanud või ära lõhkunud. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku eelnõu selles suhtes täpsustada.

Vahet ei ole, kas kontor või kodukontor – tööandja vastutus töökeskkonna ohutuse eest on samasugune. Selleks, et tööandjad saaksid julgemalt lubada oma töötajaid kodukontorisse, tuleks regulatsiooni muuta paindlikumaks. Seadus ei tee vahet, kas tegemist on kontori või kaugtööga ning isegi juhul, kui töötaja teeb tööd distantsilt, näiteks ühistranspordis või looduses, peab tööandja tagama, et töö tegemine oleks ka seal ohtu. Näiteks peab tööandja korraldama kaugtöökohas riskianalüüsi ning hindama sealseid ohte ja riske töötaja tervisele. Samuti peab tööandja kujundama ja sisustama töökoha, tagama, et valgustus oleks piisav, korraldama esmaabi ning ka kontrollima, et kaugtöötaja täidab ohutusega seotud juhiseid. Koda saatis sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta seadust nii, et tööandja vastutaks vaid selle eest, mida ta saab reaalselt mõjutada.

Eesti ja Soome kaubanduskojad tahavad reisipiirangute leevendamist

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Soome Kaubanduskoda saatsid 26. jaanuaril kahe riigi valitsustele ühispöördumise, kus rõhutatakse piirangute leevendamise vajadust. Pöördumises tõime välja, et mõlema riigi reisiettevõtted on valmis reisijatelt nõudma negatiivse koroonatesti olemasolu enne reisi. Kirjas riigijuhtidele rõhutasime, et Soome kehtestatavad piirangud on liiga karmid ning seavad põhjendamatult ohtu paljude inimeste ja ettevõtete igapäevategevused ning majandusliku toimetuleku. Koos Soome kojaga juhtisime tähelepanu, et ainult riikide koostöös on võimalik vähendada terviseriske ka nii, et samal ajal tagatakse majanduse jätkuv toimimine. Üks võimalik lahendus oleks süsteem, kus Soome reisida sooviv inimene peab esitama enne reisi reisifirmale negatiivse PCR-testi tõendi, mis peab olema tehtud mitte varem kui 48 tundi enne reisi. Sama lahendust kasutab nii mõnigi Euroopa Liidu liikmesriik.

Nutitelefonide ja arvutite pealt tuleb peagi maksta täiendavat tasu Justiitsministeerium on koostanud määruse eelnõu, mille kohaselt tuleb edaspidi maksta osa tehnikatoodete, näiteks arvutite, nutitelefonide, salvestavate telerite, mälupulkade ja mälukaartide ostmisel kuni neljaeurost täiendavat tasu. Kaubanduskoda tegi justiitsministeeriumile ettepaneku vähendada nutitelefonide ja arvutite puhul tasu suurust autoriõiguse seaduses sätestatud miinimumini ja jätta tasu alt välja salvestavad telerid. Eelnõu kohaselt jõustuvad uued tasumäärad tänavu 1. aprillil.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

TURISM

Reisimine talveunes,

KUID TURISMIARENDUS EI MAGA Eesti Panga andmetest selgus karm tõsiasi: läinud aasta kolme kvartali turismiteenuste ekspordi langus oli 61% ehk 989 miljonit eurot – ligi miljard eurot kaotust, pool 2019. aasta turismi eksporditulust!

ee pole abstraktne miinus riikliku väliskaubanduse statistikas, vaid tuntav kaotus kõigi igapäevaelus, kes turismiahelas tegutsevad: alates suurtest reisikorraldajatest väikeste maaturismi ettevõtjateni, restoranidest ürituste korraldajate ja transpordifirmadeni. Kriisi on saatnud tugevad tõmbetuuled ja määramatus; lootused, mis homme luhtuvad; parimas usus ja kavatsustega ettevalmistatud projektid, mis homme tuleb tühistada.

LIINA MARIA LEPIK EAS-i turismiarenduskeskuse direktor

Turismi kirjeldamine edeva vaba aja täitena või ligi kümnendikku SKT-sse panustava rahalehmana on kahtlemata piiratud. Võiks hoopis küsida, kui kaua toimib ühiskond turismita? Kaua, aga see poleks siis seesama ühiskond, mida tunneme. Turism loob emotsioone ja mälestusi, otsib sarnast ja vaimustub erinevast, ühendab inimesi ühte infovälja, maandab umbusku, sõjakust ja pingeid. Päev-päevalt võitleme koos sektoriga selle eest, et Eesti turismi potentsiaal piirangute leevenedes taas täiel määral realiseerida.

Hiiumaa, Pärnu, Tartu ja Saaremaa edulood on valitud Green Destinations Awardi finaalkonkursile.

Enne pandeemiat ööbis 83% välisturistidest Eesti suuremates linnades. EAS-i turismiarenduskeskus on algatanud sihtkohtade turundamise muudatuse, et Eesti külalised jaotuksid ühtlasemalt. Fotod: EAS, Shutterstock, Scanpix

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

TURISM Üks olulisemaid teemasid on reisimise taastudes turvaline reisisihtkoht. Paljud ettevõtjad hakkasid juba kriisi puhkedes kiiresti pakkuma kontaktivabu teenuseid ja ka edasi mõtlema. Ärimudelite arendamine ja digitaliseerimine, mis olid jäänud aastateks ilusateks sõnadeks paberil, muutusid kiiresti väga aktuaalseks ning valati Eesti ettevõtjate jt organisatsioonide poolt turismi homset päeva kujundavateks projektideks.

Reisimise märksõnadeks muutuvad turvalisus ja uued teenused

Pandeemia ajal tuli Pärnu välja algatusega „Siin on turvaline“, kus turismiettevõtja kinnitab külaliste tervise hoidmist ja linn soovitab neid, andes välja märgise „Siin on turvaline“. Märgis on ka Ammende Villal ja Rannahotellil.

Lähitulevikus ennustatakse nn mulliturismi ehk maksimaalselt elimineeritud kontaktidega reiside trendi. Lisaks otsitakse palju infot vabaõhutegevuste kohta, mis on võimalus meie maa- ja loodusturismi ettevõtjatele. Siiski näitavad viimased andmed eurooplaste reisimotivatsiooni uurimisest, et ka linnapuhkuse igatsust pole sugugi maha maetud ja see eeldab turvalisusega tegelemist üldiselt, sõltumata ettevõtte kitsamast tegevusvaldkonnast. Pandeemia ajal tuli Pärnu välja algatusega „Siin on turvaline“, kus turismiettevõtja kinnitab külaliste tervise hoidmist ja linn soovitab neid. Seda initsiatiivi laiendab turismiarenduskeskus praegu koostöös sihtkohtadega üle Eesti. Märgisega ettevõtted saavad eesõiguse kuvamisel visitestonia.com veebis, kuhu tehakse aastas rohkem kui kuus miljonit külastust. Turvalise sihtkoha maine toetuseks toodame temaatilise video „Visit Estonia the safest way“. Jätkuvalt toimetame üritustele, atraktsioonidele ja ettevõtetesse ka Puhka Eestis / Visit Estonia bränditud desojaamu. Piirangutest hoolimata sai Eesti mullu sellise maa kuvandi, kus korraldada edukalt rahvusvahelisi suurüritusi. WRC Rally Estonia ja Bocuse d’Or’i Euroopa finaal toimusid äärmiselt lühikese ettevalmistusajaga ja tavapärasest kordades rangemate reeglite alusel. Teeme jätkuvalt suursündmustega koostööd, et võimendada turundussõnumeid ja kutsuda Eestit külastama.

Jalajälg – aktivistide agendast igameheteemaks

Visit Estonia avas hiljuti oma kanali TikTokis: noored täna tantsivad, homme teevad ostuotsuse Eesti kasuks.

Otselülitus rabasse Visit Estonia esitlusel rahvusvahelistele reisiproffidele 2020. aasta juunis.

Kuigi virtuaalne toimimine on mõneks ajaks lahendust pakkunud, igatsetakse aina palavamalt päriselu. Päriskohtumisi tähtsate äritehingute sünniks, pärispublikuga sündmusi. On palju ennustatud, milliseks see päriselu kujuneb. Siit ja sealt kostavad endise pildi mõranemise praksatused. Me kõik mäletame veel, millised nägid fotodel välja ülerahvastuseta turismimagnetitest suurlinnad, kuidas keskkonna seisund neis paranes. Need pildid ei kao inimeste teadvusest niipea. Rahvusvahelised eksperdihinnangud näitavad, et kriisi ajal on reisijate hoiakutes turvalisusega samaväärselt esile tõusnud jätkusuutlik reisimine. Esitatakse endale küsimusi: mida saan mina teha, et mu jalajälg oleks reisides väiksem, ning kuidas ümbritsevad tingimused aitavad mul seda eesmärki saavutada? Suured hulgimüüjad ja online-reisibürood edastavad sõnumit, mille järgi on kestlik, loodust ja kogukonda arvestav turism tuleviku turismiturunduses lausa must-haveteema. Läinud aastal liitusime üleilmse algatusega Green Destinations, et arendada ja turundada jätkusuutlikkust laiemalt kui vaid üksikute ettevõtete kaupa. Meiega tuli edukalt kohe kaasa seitse Eesti sihtkohta: Hiiumaa, Saaremaa, Lahemaa, Järvamaa, Tartu, Pärnu ja Rakvere. Need kõik pääsesid ka TOP100 nimekirja. Sel aastal koostöö jätkub: Hiiumaa, Pärnu, Tartu ja Saaremaa edulood on valitud Green Destinations Awardi finaalkonkursile, mille auhinnatseremoonia toimub 9.‒12. märtsil maailma ühel suurimal turismimessil ITB Berlin.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

TURISM

Visit Estonia virtuaalstuudios tehti esitlus Saksa turismiprofessionaalidele, fotol vasakult Florian Marcus e-Eesti esitluskeskusest, Evely Baum, EAS-i turismiarenduskeskuse Hamburgi esindaja ja Kristiina Talisainen, EAS-i turismiarenduskeskuse B2B projektijuht. Foto: EAS

UUED KOGEMUSED VIRTUAALTURUNDUSES

LIINA MARIA LEPIK EAS-i turismiarenduskeskuse direktor

Pandeemia puhkedes, kui reisimine lõppes ja äriüritused tühistati, laiendas turismiarenduskeskus hüppeliselt virtuaalset haaret, et Eesti ei kaoks turismisihtkohana rahvusvaheliselt pildilt.

lustasime suurtel välisturgudel Eesti-teemalist digitaalõpet reisikorraldajate seas, kellel aktiivse reisimise puududes jätkus Eesti jaoks rohkem aega ja tähelepanu. Oleme täies mahus taastanud Eesti tutvustamise turismimaana: rääkivate peade asemel magamistubades kasutame Eestist rääkimiseks professionaalsete esitlusvõimalustega virtuaalstuudiot ja korraldame virtuaalseid ärikohtumisi. Virtuaalstuudio on saanud palju positiivset tagasisidet ja praegu saab öelda, et selle kaudu on Eesti teemadesse süvenenud ka reisiprofessionaalid, kes tavaolukorras ilmselt poleks nendeni jõudnud. Oluliseks turundusmaterjaliks on virtuaalne Eesti-tuur, kuhu viisime läinud aasta lõpus valitud reisimeedia ning reisikorraldajad.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

Turismi mõju Eesti majandusele ja kohalikule elule h Turismitööstus andis 2019. aastal 8% Eesti SKT-st ja seal töötas 30 000 inimest.

h Turismiteenuste eksport oli aastal 2019 üle 2 mld euro, mis on 30% Eesti teenuste ekspordist.

h Turismisektori maksutulu riigile ulatus 2019. aastal ligi 200 mln euroni.

h Turism on tugeva regionaalse mõjuga, andes tööd maapiirkondades ja tekitades tulu paikades, kus tootmisega seotud töökohti on vähe. h Edukas turismisektor parandab kohalike elanike elukvaliteeti heade restoranide, maailmatasemel sündmuste ning põnevate atraktsioonidega nii linnades kui ka maal.

TURISM

Kriisi mõju Eesti turismile h 2020 aasta esimese 11 kuuga veedeti majutusettevõtetes 3,47 mln ööd. Seda on 3 mln ööd vähem kui 2019. aastal samal ajal (-46%). h Esimese 11 kuu kokkuvõttes veetsid välisturistid majutusettevõtetes 1,36 mln ööd – see tähendas 2,7 mln ööd vähem kui 2019. aastal samal ajal (-66%). Siseturistide ööbimisi oli 11 kuu kokkuvõttes 2,1 mln – see tähendas 293 000 ööd vähem kui 2019. aastal samal ajal (-12%). h Sissetulek majutusteenuste müügist oli Eestis esimese 11 kuu kokkuvõttes 112,5 mln eurot. 2019. aasta samal perioodil oli see näitaja 253 mln eurot, seega kaotasid ettevõtted ööbimise maksumusena sel perioodil mullusega võrreldes 140,5 mln eurot ehk 56%. NB! See tähendab majutusettevõtete sissetulekut ainult ööbimise eest, arvestamata restoranide, baaride, iluteenuste jmt käivet majutusettevõtetes. Seega vähenes sissetulek hindade languse tõttu rohkem (56%) kui veedetud ööde arv (mis vähenes 46%). h Kõige rohkem vähenes sissetulek majutusteenuste müügist Tallinnas, kus see oli 2020. aasta esimese 11 kuu kokkuvõttes 40,2 mln eurot. 2019. aasta samal perioodil oli see näitaja 143,9 mln eurot, seega kaotasid ettevõtted ööbimise maksumusena sel perioodil mullusega võrreldes 103,7 mln eurot ehk 72%.

Lähiturgudel oleme valmis turismiettevõtjaid toetama kampaaniatega, niipea kui reisipiiranguid leevendatakse. Soomes ja Lätis on plaanis nii üldisem kui ka spaateemaline kampaania. Soomes ja Rootsis keskendume lühikesele linnapuhkusele Eestis, rõhuga toiduelamustel. Meie ühisest suvisest siseturismi kampaaniast sai peaaegu riiklik aktsioon, mis mobiliseeris vähemalt siseturismi uutele positiivsetele rekorditele mitmes Eesti piirkonnas. Läinud aasta lõpus kavandasime kampaaniat „Kingi aega“, mille idee oli koguda ühiseid elamusi koos lähedastega, avastades turvaliselt Eestit. Paraku tõmbas viirus sellele kriipsu peale – kui olukord võimaldab, läheme ka siseturismi propageerimise ideedega edasi.

Erilised lahendused saavad tähelepanu

Kaugturgude turistide tähelepanu äratamiseks kasutame n-ö kastist-väljas-lahendusi. Näiteks on kavas koostöös Eesti saatkonnaga USA-s videoturundus USA linnades. Läinud aasta lõpus avas Visit Estonia oma kanali TikTokis, kus veedavad aega noored, homsed Eesti külalised. Praeguseks on avakampaania #kaerajaaning postitusi vaadatud üle miljoni korra. Pandeemia algul oli Visit Estonia esimeste seas, kes julges Twitteris välja tulla turismiarenduskeskuste tegevuse eesmärgile vastupidise visit later, stay home-sõnumiga. Rahvusvaheline üldsus tajus otsekohesust olulise ja positiivsena, postitus sai ilma igasuguse makstud levita üle kolme miljoni näitamise ja väga paljud reageerisid, et Eesti on nende esimene valik, kui reisimine taas võimalikuks saab. Lisanduvale ettevaatlikkusele vaatamata on lähituleviku reisimises üpris tõenäoline, et Eesti turism otsib kriisieelset tasakaalupunkti. Viimase aja statistika on olnud uperpallitav,

Läinud aastal toimetas Visit Estonia rohkem kui sajasse majutuskohta, atraktsioonile ja üritusele bränditud desojaamad, sh Rally Estoniale. Foto: Jarek Jõepera

Visit Estonia avas oma kanali TikTokis, avakampaania #kaerajaaning postitusi on vaadatud üle miljoni korra. osa maakondi on saavutanud siseturismi rekordeid, Tallinna on tabanud ränk kukkumine. Me ei saa eeldada, et reisimise taastumisel vallutaks siseturism jätkuvalt samasuguseid tippe ja kihutaks hooga üles nagu siis, kui Eesti inimesed tõttasid muu hulgas siseturismiga ka ära jäänud välisreise kompenseerima. Siseturismi osakaal kriisi leevenedes kindlasti kahaneb, kuigi loodetavasti on paljud inimesed leidnud endale Eestist uusi lemmikpaiku, mida regulaarselt külastada.

Ühtlasem turism üle Eesti

Peale selle, et kutsun üles tulevasele „statistilisele leebusele“ siseturismi suhtes, on samavõrra oluline teema, kuidas hakkavad Eestis jaotuma väliskülalised. Kui mitte midagi ette võtta, on paraku kõik eeldused arvata, et pandeemia lõppedes kihab Tallinn taas väliskülastajatest, muudel paikadel läheb aga märksa tagasihoidlikumalt. Liiga tagasihoidlikult. Tallinna osatähtsus välisturistide ööbimiste arvust on viimastel aastatel olnud umbes 65%, Pärnul 12% ja Tartul 6% ning kõigi ülejäänud piirkondade osatähtsus kokku vaid 17%. Väiksemate sihtkohtade osatähtsus on püsinud aastaid suhteliselt stabiilsena ja nende turismipotentsiaal on selgelt vähe kasutatud, mis näitab, et arenguhüppeks on vajalik nende tegevusmudelit suuremas mahus muuta. Olemegi algatanud sihtkohtade tegevusmudeli muudatuse, et killustatud rohkearvulised turismiarendusorganisatsioonid koondaksid oma jõud ja omaksid piisavalt ressurssi sihtkohta nii analüüsida, arendada kui ka turundada. Oleme sihtkohtade tegevusmudeli muudatuse teinud kolmeetapiliseks arenguprojektiks, võidelnud sinna raha juurde ja on rõõm, et 2021. aastal saavad muudatused alguse.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

LEPINGUPÕHI KAUBANDUSKOJALT Kaubanduskoja kodulehelt leiad 53 erinevat lepingu näidist alates müügilepingust ning lõpetades töösuhete, kinnisvara ja teenuse osutamisega seotud lepingutega. Kui Sa ei leia koja kodulehelt sobivat lepingu või dokumendi näidist, anna sellest meile teada. Aitame koostada lepingu või dokumendi vastavalt Sinu ettevõtte soovidele. Kaubanduskoja liikmetele on lepingute koostamine ja ülevaatamine tavahinnast kaks korda odavam. Leia endale sobiv lepingupõhi. WWW.KODA.EE

5 INDREK PÕLDVEE Mr. LinkedIn Eesti

KOGEMUS

SAMMU, MIS LINKEDINI TEIE JAOKS TÖÖLE PANEVAD LinkedInis on üle 700 miljoni kasutaja ja neist 45% on oma ettevõttes otsustaja rollis. LinkedIn on peaaegu 300% efektiivsem B2B-müügikanal kui teised sotsiaalmeediaplatvormid. Lisaks on see maailma suurim tööportaal. Kui teie või teie ettevõte veel LinkedInis pole, tasuks see kindlasti plaani võtta. Mida teha aga selleks, et LinkedIni kasutamine oleks võimalikult efektiivne ja tooks tulemusi?

Poolikult täidetud või tühja profiili ei loe LinkedIni algoritm korralikuks profiiliks ja selline profiil ei tule otsingutes esile. Liisi profiili muutusest on näha, kui palju parem näeb välja korralikult läbimõeldud profiil.

Kui näete enda kontol sellist riba, siis peate ideaalse profiili saamiseks ehk All-Stari staatuse saavutamiseks läbima kõik seitse sammu. Nende sammude suhtes juhendab LinkedIn teid juba ise.

Pange paika strateegia. Kõigepealt peate läbi mõtlema, mida saavutada tahate. Kas soovite leida ettevõttesse õigeid talente, muuta ettevõtet rahvusvahelisemaks, ehitada isiklikku brändi või leida uusi koostööpartnereid ja kliente? Üldiselt erineb kõikide nende eesmärkide puhul sihtrühm ja seetõttu ka strateegia. Järelikult on oluline selgeks teha, mis on teie ootused LinkedInile. Lisaks peate arvestama sellega, et kui te pole varem LinkedInis aktiivne olnud, võivad kõik tegevused võtta aega kuus kuni üheksa kuud.

2. Kui strateegia on paigas, tuleb teha korda teie isiklik

ja ettevõtte LinkedIni konto. Enne, kui konto pole korras, ei soovita me LinkedInis muid tegevusi teha. Seda seetõttu, et kui konto on poolikult täidetud või tühi, ei loe LinkedIni algoritm teie profiili korralikuks. See omakorda tähendab, et te ei tule otsingutes esile ja teie postitatud sisu jõuab vähesteni. Ülaltoodud kahel fotol Liis Kalviku profiilist on näha, et korralikult läbimõeldud profiil näeb parem välja.

Tasub hakata oma kontaktivõrgustikku lisama soovitud turgudelt õigeid inimesi. Alguses on hea lisada 10–20 inimest päevas. Inimest oma võrgustikku lisades on väga oluline kirjutada juurde ka sõnum, mis selgitab lühidalt, miks te ta

lisate ja kuidas te üksteisele kasulikud saaksite olla. Kui seda sõnumit ei ole, on vähetõenäoline, et võõras inimene teie kutse üldse vastu võtab.

Kui hakkate oma võrgustikku suurendama, soovitame iga päev ka teiste postitusi kommenteerida. See näitab teie võrgustikule, et olete aktiivne ja toetate neid, kes LinkedInis sisu loovad. Kuigi tavalised reaktsioonid LinkedInis väga hästi ei tööta, aitavad kommentaarid postituse levikule väga palju kaasa ning suurendavad nii teie kui ka postitaja nähtavust.

Kui eelmised sammud on tehtud, soovitame hakata korra nädalas ise postitama. Looge originaalset ja väärtuslikku sisu, mis õpetab inimesi, jagab neile väärtuslikku infot või vastab küsimustele, mida kliendid tihti küsivad. Sisu eesmärk peaks olema jälgijate harimine. Sisuloome võtab alguses aega, aga kui soovite LinkedIni maksimaalselt ära kasutada, on see väga oluline. Kui soovite teada, kuidas postituse levikut parandada, tasub kindlasti tulla märtsis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koolitusele „Kuidas töötab LinkedIni algoritm“.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KODA PAKUB

Storytelling, kas uus võluvits klientide tähelepanu köitmiseks? PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

2020. aasta tõi eneseisolatsiooni, massilise kaugtöö ja kodukontorid. Inimesed on aga harjunud suhtlema kuidas nad seda soovi rahuldasid? Ikka sotsiaalmeedia, traditsioonilise meedia ning video- ja telefonikõnede abil. Kuidas sellises keskkonnas oma sõnumiga klientideni jõuda?

eeme ühe katse. Mõtle viimasele veebiüritusele, kus osalesid. Mõeldud? Nüüd küsi endalt, mis sulle sealt meelde jäi. Loodetavasti polnud selleks tehniline tõrge või mõni muu ebamugavus. Minu viimane videokõne enne jõule oli maakondlike arenduskeskuste konsultantidega ja enim jäi meelde võrgustiku juhi isiklik kogemus. Andres tõi välja, kuidas näeb oma poegade pealt, mil moel on võimalik paari aastaga üles ehitada miljonilise käibega Amazoni äri. Kas see oli meie videokõne teema? Ei olnud, kuid see on vaid üks näide, kuidas lood toimivad.

neid, keda su öeldu täiesti külmaks jätab. Kuidas aga luua lugusid, mis kõnetaksid just neid, keda sina soovid? Hea uudis – tegelikult on see lihtne. Maailmas on palju lugude jutustamise eksperte, koolitajaid ja coach’e ning nende seast oleme valinud ühe, kellega kaubanduskoda on pikaajaliselt koostööd teinud. Oleme sõlminud kokkuleppe Yasmine Khateriga Singapurist, et kasutada töötubade läbiviimisel tema väljatöötatud raamistikku. See on võimas meetod, mis töötab kõikjal üle maailma. Kas liiga hea, et olla tõsi?

Storytelling – võimas tööriist aegade algusest

Sisu, mis on kergesti kasutatav ja toob tulemusi

Lugude jutustamine on pikaajaline traditsioon ning pole siis ime, et meie aju on loodud viisil, kus lood kõnetavad. Kõnetavad, ja mis veelgi tähtsam, jäävad meelde. Lisaks loovad lood tähenduse ja konteksti, tekitades inimestes soovi tegutseda ning aidates neil suhestuda. Klientideni jõuad aga siis, kui need lood just sinu potentsiaalseid ja praeguseid kliente kõnetavad. Sest kindlasti on kuhjaga

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

Yasmine’il on kliente üle maailma ja ta on korduvalt Eestis koolitamas käinud. Kõigist neist koolitustest ja töötubadest oleme saanud vaid ülipositiivset vastukaja. Praeguses olukorras on reisimine keeruline ja veebis töötoa korraldamine suure ajavahe tõttu mitte kõige lihtsam ülesanne. Just seetõttu leidsimegi sobiva lahenduse: Yasmine koolitas välja kaubanduskoja töötajad, kes saavad nüüd sisu eesti keeles edasi anda.

Sisekoolituste eelised h Koolitust saab korraldada ettevõttele sobival ajal ja kohas.

h Paindlikkus: koolituskavasse saab sisse viia just need teemad, mis on sinu ettevõttele päevakajalised. h Saad koolituse vormi üle ise otsustada: kas tegemist on füüsilise koolituse, veebiseminari või hübriidkoolitusega (veebis + kohapeal). Valik oleneb eelkõige sellest, kus asuvad ettevõtte töötajad. h Sisekoolitus suurendab töötajate ühtekuuluvustunnet ja elavdab koostööd, toetab arengut, tagab sisemise kompetentsi ja personali parema motivatsiooni. h Ajal, mil soovitatakse vältida suuremaid koosviibimisi, on sisekoolitus hea viis, kuidas piirata lähikontaktide arvu, kuid siiski pakkuda oma töötajatele arenguvõimalusi. Kui tunned huvi storytelling’u sisekoolituse vastu, võta julgesti ühendust! Lihtsaim on saata e-kiri aadressile piret@koda.ee.

KOGEMUS Tahmanäoga Tuhkatriinust säravaks printsessiks, inetust pardipojast kauniks luigeks või mustast lambast valgeks ratsuks – kõik see sobib kirjeldama Ida-Virumaa turismi edulugu. Siinne turismi kasvutempo teeb teistele maakondadele ammu silmad ette.

Tuhkatriinust on

SIRGUNUD SÄRAV PRINTSESS SIRLE SOMMER-KALDA Ajalehe Põhjarannik ajakirjanik

da-Virumaa on aastaid näidanud pidevat turistide arvu kasvu ning hingab kuklasse Tartu- ja Pärnumaale, lootes needki peagi alistada. Ambitsioonikas plaan on jõuda aastaks 2030 Tallinna järel kõige külastatumaks turismisihtkohaks Eestis. See plaan ei ole õhku täis, vaid täiesti realistlik, usuvad siinsed turismiinimesed, aga ka eksperdid mujalt Eestist. „Tallinna järel on Ida-Virumaa turismipotentsiaal täiesti selgelt teisel kohal,“ kõneles kommunikatsiooniekspert Raul Rebane juba kümne aasta eest.

Vaatamist leidub rohkem kui mujal

Tema kinnitusel on viie tärni vaatamisväärsusi Ida-Virumaal välja panna rohkem kui teistel maakondadel. „Tuhamäed, Ontika pankrannik, imeline Toila, ainulaadne kindluskompleks Narvas, Pühtitsa klooster Kuremäel, kaevanduspark Kohtla-Nõmmel... Ida-Virumaa on ka ainus koht, kus Eesti inimene saab näha, mida kujutab endast rasketööstus, ja seda ei tasu teatud sihtgruppide, näiteks koolilaste puhul alahinnata,“ arvas Raul Rebane. Veel 1990. aastatel suhtuti Ida-Virumaal võimalustesse arendada siinkandis turismi ilmselge irooniaga. Aastaid pidurdas piirkonna kehv maine nii investorite kui ka turistide tulekut. 2000. aastad näitasid, et selle majandusharuga on võimalik ka Ida-Virumaal

raha teenida ja inimestele tööd pakkuda. Viimane kümnend on paistnud silma sihipärase koostöö poolest maakonna kui terviku turundamisel ja maine positiivseks kallutamisel. Aga ka suurte investeeringutega nii uutesse turismiatraktsioonidesse kui ka voodikohtadesse. Kui 2012. aastal ööbis Ida-Viru hotellides ligi 150 000 külastajat, siis 2018. aastal üle 100 000 rohkem. Kasvutempo on Ida-Virumaal olnud viimastel aastatel vaieldamatult kiireim, kinnitas Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, tuues esile, et 2018. ja 2019. aastal kasvas siinne turism ligemale 90 000 veedetud öö võrra ja kokku 22% (teistel suurtel maakondadel oli kasv 6–7%).

Kirglikud ja nutikad eestvedajad

Veel mõni aasta tagasi oli Ida-Virumaa meedias pildil kui Eestimaa must lammas. 2016. aastal tõi Kanal 2 ekraanile erisaate Ida-Virumaast kui katastroofipiirkonnast, mille peale sai turismirahval mõõt täis. Teisalt lisas see indu, et IdaVirumaa eest veelgi kirglikumalt seista. Kivistunud eelarvamuste vastu astuti esimest korda ühiselt 2008. aastal, kui ettevõtted ja omavalitsused panid pead kokku ning otsustasid hakata ise häid uudiseid jagama. Nad lõid Facebooki grupi Ida-Virumaa Sõbrad ning läksid koos välja turismimessile Tourest. „Ida-Virumaa fenomen on, et meil on turismi arendamiseks suurepärane

ressurss (pikimad liivarannad, kõrgeim pankrannik, erandlikud tööstusmaastikud, piir ja piirikindlustused jpm), aga veelgi olulisem on see, et meil on ka kirglikud ja nutikad missioonitundega eestvedajad,“ ütles Kadri Jalonen, kes 2019. aastal võttis Tourestil vastu Eesti turismi-Oscari, riigi parima turismitegija tiitli. „Õiglus on jalule seatud: inetu pardipoja asemel nähakse meis nüüd lõpuks seda, mida me ise näeme − kaunist, silmatorkavat ja erakordset luike. Võime olla uhked selle üle, mis on tehtud,“ ütles Kadri Jalonen Ida-Viru turismirahva ees kummardust tehes. Eesti turismifirmade liidu peasekretär Mariann Lugus ütles tunnustust üle andes, et Kadri Jalonen on teinud väsimatult tööd ning pannud kohalikud ettevõtjad ja turismipakkujad ühiselt pingutama, et kujundada maakonnast väärtuslik turismipiirkond. „Kui kümme aastat tagasi tuli IdaVirumaa turismipärleid käia spetsiaalselt otsimas ning puhkajad eelistasid pigem saari või Lõuna-Eestit, siis praeguseks on Ida-Virumaast kujunenud Eesti mõistes väärtuslik sihtkoht,“ ütles Mariann Lugus. „Ekstreemspordivõimalused, spaad, loodusturism, aga ka kontserdid ja etendused on hästi turundatud ning köidavad aina rohkem sise- ja välisturiste.“ Artikkel valmis EL-i regionaalarengu fondi toel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KASULIKKU

Suur ülevaade: seadusemuudatused, mis mõjutavad ettevõtjaid Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 2021. aasta alguses. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval rohkem kui 400 õigusakti, mida on eelmise aastaga võrreldes üle kahe korra rohkem. MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Ajutiselt muutus haiguspäevade hüvitamise süsteem

Kui varem ei saanud töötaja hüvitist esimese kolme haiguspäeva eest, siis alates 1. jaanuarist ei saa töötaja hüvitist üksnes esimese haiguspäeva eest. See tähendab, et alates 1. jaanuarist on tööandja kohustatud töötajale maksma haigushüvitist teisest haiguspäevast kuni viienda päevani. Varem oli tööandjal see kohustus neljandast kuni kaheksanda päevani. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tööandja maksab töötajale haigushüvitist 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Suurenenud on haigekassa vastutus, kes maksab töötajale haigushüvitist alates kuuendast haigestumise päevast. Varem tegi haigekassa seda alates üheksandast päevast. Muudatused kehtivad üksnes nende haiguslehtede puhul, mis väljastatakse ajavahemikul 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini.

Laienes pankrotiavalduse esitamise kohustusega isikute ring

1. veebruaril jõustusid äriseadustiku muudatused, mille kohaselt peavad teatud juhul ka osanikud ja nõukogu liikmed esitama pankrotiavalduse. Nimelt näeb muudatus ette, et kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, siis peab nõukogu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

MARI-LII PIISKOP kaubanduskoja jurist

KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

puudumisel esitama pankrotiavalduse osanik, kui osanik teadis või pidi teadma osaühingu püsivast maksejõuetusest. Edaspidi on pankrotiavalduse esitamise kohustus ka aktsiaseltsi nõukogu liikmel, kui aktsiaseltsil puuduvad juhatuse liikmed. Nõukogu liige vabaneb oma kohustusest, kui ta tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma aktsiaseltsi püsivast maksejõuetusest.

Sisserände kvoot suurenes

2021. aasta sisserände piirarv on 1315 elamisluba, mis on ühe võrra suurem kui mullune kvoot. See on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab kehtestada. Kogu sisserände piirarvust on broneeritud loomingulistele töötajatele 25 elamisluba, spordivaldkonna töötajatele 24 ning välislepingu alusel on elamisloa piirmäär 5. Kui välismaalane soovib elamisluba töötamiseks muus valdkonnas või elamisluba ettevõtluseks, siis on kvoodi suurus 1261. Kaubanduskoja andmetel ei ole praegu enam võimalik broneerida politsei- ja piirivalveametisse aega elamisloa taotluste esitamiseks 2021. aasta sisserände piirarvu alusel, sest kõik ajad on täidetud.

KASULIKKU Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suurenes 193 euroni

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on uuest aastast 584 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 192,72 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 178,2 euro asemel 192,72 eurot, et saada ravikindlustust.

Üürilepingutega seotud muudatused

14. jaanuaril jõustus võlaõigusseaduses mitu olulist muudatust seoses üürilepinguga. Näiteks lubab seadus nüüd eluruumi üürilepingute puhul pooltel kirjalikult kokku leppida leppetrahvi maksmises, kui üürnik rikub oluliselt mitterahalist kohustust. Lisaks muutus üürileandja jaoks soodsamaks üürilepingu ülesütlemine üürniku makseviivituse korral. Seadus täpsustus ka selles suhtes, et üürnik peab kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Varem oli seaduses üldiselt kirjas, et olemas peab olema kokkulepe.

Ettevõtted saavad küsida toetust rakendusuuringuteks ja tootearenduseks

Jõustus paljude ettevõtete poolt pikalt oodatud rakendusuuringute ja tootearenduse toetusmeede, mille kohaselt on ettevõttel võimalik taotleda toetust näiteks rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimiseks kuni kolm miljonit eurot ühe projekti kohta. Minimaalne toetussumma on 100 000 eurot. Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

Olulised muudatused pankrotiseaduses

5. jaanuaril jõustus pankrotiseaduses mitu muudatust, mille peamine eesmärk on kiirendada pankrotimenetlust. Näiteks ei pea ühe muudatuse kohaselt pankrotiavalduse läbivaatamiseks enam korraldama kohtuistungit. Seda tuleb teha üksnes siis, kui võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuab või kui kohus peab kohtuistungi pidamist vajalikuks. Pankrotiseadusesse lisandus ka konkreetne ajaline piir, mille jooksul peab võlausaldajate üldkoosolekul osalev kohtunik määrama vaidluse korral võlausaldajate hääled. Kohtunik peab seda tegema üldjuhul samal koosolekul, kuid erandlike asjaolude ilmnemisel võib kohtunik hääled määrata ka järgmisel tööpäeval. Edaspidi ei kohaldu füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse korral füüsilisele isikule ärikeeld automaatselt, vaid sarnaselt juriidilise isiku võlgniku pankrotiga kohaldub ärikeeld üksnes siis, kui kohus nii otsustab. Mitu pankrotiseaduse muudatust jõustus ka 2021. aasta 1. veebruaril. Näiteks hakkasid kehtima muudatused, mis tagavad kohtute suurema spetsialiseerumise maksejõuetusasjadele, ning muutus haldurite tasustamise süsteem.

Välismaalasest renditöötaja töötasult tuleb Eestis maksta tulumaksu

1. jaanuaril jõustus mitu tulumaksuseaduse muudatust seoses välimaalastest renditöötajate maksustamisega. Muudatuse kohaselt tuleb mitteresidendil, kes on andnud oma töötaja rendile Eesti kasutajaettevõttele, pidada kinni tulumaks Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult. Näiteks kui Poola ettevõte annab Ukrainas elavad Ukraina kodanikest töötajad rendile Eesti ettevõttele, siis peab Poola ettevõte tasuma Eestile tulumaksu Ukraina töötajate töötasult. Esialgu tuli riik välja ettepanekuga, et Eesti ettevõte peab tasuma oma välismaalasest renditöötaja töötasult tulumaksu, kui välismaa rendileandja ei ole maksu Eestis tasunud. Kaubanduskoja vastuseisu tõttu loobus riik sellest ettepanekust.

Küsi meilt! Küsimustega uuel aastal jõustunud ja jõustuvate õigusaktide kohta saad pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

UUS LIIGE

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Arvo Pärdi keskuse ees. Foto: Kaupo Kikkas

Lauldes ümber maakera ANNELI IVASTE EFK kommunikatsioonijuht-toimetaja

MARIA VALDMAA laulja

Piiri taha paistab Eesti kui tilluke riik tugeva koorilaulutraditsiooniga, kuid tegelikult pakume suure harrastajate kogukonna kõrval konkurentsi maailmas just professionaalsel tasemel. Koja värske liige Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on üks neist kollektiividest, keda regulaarselt kutsutakse tuntud kontserdisaalidesse üle ilma ja kelle tegemisi muusikaringkondades jälgitakse, sest koor on unikaalne oma kõla, repertuaari ja Eesti autorite loomingu tutvustamise poolest.

oori nägu on 39 aasta jooksul kujundanud neli väljapaistvat dirigenti. EFK asutas 1981. aastal Tõnu Kaljuste, kelle eesmärk oli kõrgetasemelise isikupärase profikoori loomine. Tema mantlipärijaiks said rahvusvaheliselt tunnustatud muusikud – inglane Paul Hillier ja hollandlane Daniel Reuss. Praegu on koori kunstiline juht ja peadirigent Kaspars Putniņš. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on sihtasutus, mis kuulub kultuuriminis-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

teeriumi haldusalasse, sihtasutuse juhatuse liige on Esper Linnamägi.

Muusikaelu tuiksoonel

40 aasta juubeli künnisel võib nentida, et EFK on aastakümneid püsinud rahvusvahelises konkurentsis kõrgtasemel, mida kinnitavad kontserdi- ja plaadiarvustused ülemaailmses meedias ning paljud plaadiauhinnad. Näiteks valis BBC muusikaajakiri Classical Music EFK eelmisel aastal maailma kümne parima koori hulka. Koostöös mainekate plaadi-

Kas teadsid? Umbes 60–70 kontserdiga aastas teeb EFK maakerale tiiru peale ja laulab ligikaudu 40 000 kuulajale. h 2019 anti 62 kontserti, neist 30 Eestis (14 602 kuulajat) ja 23 välismaal (24 200 kuulajat). Esineti Eesti eri paigus ning jõuti Austraaliasse, Hongkongi, LõunaKoreasse, Iisraeli, Itaaliasse, Norrasse, Belgiasse, Saksamaale ja Soome. h Suur erand oli mõistagi aasta 2020, mil piirangute tõttu jäi ära palju kontserdireise ja keskenduti eelkõige Eesti publikule.

UUED LIIKMED firmadega, nagu ECM, Harmonia Mundi, Carus, BIS Records, on kooril valminud CD-plaate 70 ringis. Nende eest on võidetud hulgaliselt prestiižikaid auhindu, sh kaks Grammyt ehk muusikamaailma Oscarit, Gramophone’i auhind, 15 Grammynominatsiooni, kolm Diapason d’Or’i, Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Danish Music Award, de Choc de l’Année Classica, Eesti parima klassikaalbumi tiitel jm, korduvalt on salvestised jõudnud Billboardi edetabeli esikümnesse. EFK südameasi on alati olnud Eesti muusika ja kultuuri edendamine ning tutvustamine. Peale selle, et EFK-st ja Tõnu Kaljustest on saanud nn Arvo Pärdi ihumuusikud, tellib koor regulaarselt uudisloomingut. Näiteks on viimase kuue aasta jooksul tellitud koguni 12 uut teost eesti heliloojatelt. Nüüdismuusika kõrval on püsirepertuaaris alati ka klassikud: Veljo Tormis, Cyrillus Kreek, Mart Saar. Muheda kõrvalepõikena laulab koor sisse ka järgmise laulupeo harjutuslindid, millest võtavad šnitti kõik harrastuskoorid, kes laulupeole pürgivad. Lisaks kodupubliku ees toimuvatele kontsertidele kuuluvad esinemised kuulsates saalides igasse hooaega. Näiteks kutsed Hamburgi Elbphilharmonie’sse, New Yorgi Carnegie Halli, Viini kontserdimajja, Sydney ooperimajja on kvaliteedi märk ja suur tunnustus kogu kollektiivi tööle. Et publik neid kontserte pikisilmi on oodanud, kostab reisidel nii tugevatest aplausidest kui ka pärast kontserti öeldud tänusõnadest. Heade Eesti koostööpartnerite, Tallinna Kammerorkestri ja ERSO kõrval on EFK-l suur au teha regulaarselt koostööd selliste maailmanimedega nagu Gustavo Dudamel ja Los Angelese Filharmoonikud, Marc Minkowski ja Les Musiciens du LouvreGrenoble, Lars Ulric Mortensen ja Concerto Copenhagen ning paljud teised.

Profilaulja proovikivid

Tihti jääb professionaalse laulja ja ka koori töö kõrvaltvaatajale mõistatuseks, kuid seda võib julgelt võrrelda tippsportlase elukutsega. Ala nõuab suurt pühendumust, sest enese ülestöötamisele kulub aastaid ning amet eeldab ka edaspidi ranget distsipliini ja järjepidevat tööd. Ka ei saa professionaalset koorilauljat sugugi mitte igast soovijast. Oluline on, et laulja oleks võimeline vokaalseks koostööks, suudaks dirigendi juhtimisel süvitsi muusikasse minna, valdaks eri stiile ehk nii baroki, romantismi kui ka kaasaegset helikeelt, omandaks kiiresti kammerlikke teoseid, aga ka suurvorme ja ooperiliteratuuri. Vaid siis jõutakse kvaliteetse tulemuseni, sünnib ainulaadne kooslus ja müstiline kõla, mille sarnast mujal maailmas ei leidu. Nagu igas organisatsioonis, on tugev juhtimine, tasakaalustatud eelarveread ja hea meeskonnatöö see, mille taustal astub lavale kollektiiv, kelle üks ja ühine eesmärk on panna helisema iga kuulaja hingekeeled.

HARJUMAA

IDA-VIRUMAA

ALGEREST OÜ Metallkonstruktsioonide

KLARIAS COMPANI OÜ Ehitus- ja tõste-

AMPHORA INFOHALDUS OÜ

JÕGEVAMAA

ja nende osade tootmine.

Tarkvaraarendus.

APERAS OÜ Katuse- ja fassaaditööd. ARTISANA OÜ Nahast käekottide, seljakottide tootmine.

AUDIT ADVISORY OÜ Auditeerimine. BBRAKE OÜ Ajutise tööjõu rent. BELFOREST TRADE OÜ Metsandus.

seadmete rentimine koos operaatoriga.

OHUTUSKONTROLLI KESKUS OÜ

Turvasüsteemide käitus, valve-, video- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemide paigaldus ja hooldus.

OKK INSTALL OÜ Rajatiste ehitus.

LÄÄNEMAA WEST TREE OÜ Disaintoodete tootmine Eesti puidust.

BIMAR OÜ Toiduainete eksport-import.

LÄÄNE-VIRUMAA

BISLY OÜ Teadus- ja arendustegevus

LAHEMAA MESI OÜ Meetootmine.

loodus- ja tehnikateaduste vallas.

CARIBALT ELECTRONIC EQUIPMENT OÜ Elektrimootorite,

generaatorite jm tootmine, projekteerimine, monteerimine ja teenindus.

PÄRNUMAA ELEROS AIR OÜ Puidutöötlemisseadmete paigaldus, hooldus, aspiratsioon, ventilatsioon.

CERANOS INVEST OÜ

RAPLAMAA

DECRETUM OÜ

NANOPIND OÜ Mustust hülgavate ja isedesinfitseeruvate pinnakatete müük.

Kajakite tootmine.

Raamatupidamisteenused.

DMI CAPITAL OÜ Militaartoodete vahendus ja müük.

DUMONT OÜ Elektriprojektid ja -tööd.

Elektrimaterjalide müük.

ECORUN OÜ Ökoloogiliste

SILDREM OÜ

Sõidukite hooldus ja remont.

SAAREMAA BOOSTME OÜ Funktsionaalsete supertoidusegude tootmine.

puhastusainete müük.

TEMPORE OÜ Metsa- ja aiatehnika

EHITAJASASS OÜ Elamute ja

TARTUMAA

mitteeluhoonete ehitus. Ehituslikinsenertehniline nõustamine.

müük, hooldus ja remont.

CLTHOUSE OÜ Puidust väikemajade

FARGO LINE OÜ Veoste ekspedeerimine.

tootmine ja müük.

KAT METAL ESTONIA OÜ

DISAINTEKSTIIL OÜ

Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus.

Spordiriiete õmblemine.

KREDMIOL OÜ Laevade, paatide

FS ESTONIA OÜ Elamute ehitus,

remont ja hooldus.

viimistlus ja disain.

KROONI SERVICE OÜ

FS PRODUCTION OÜ Kommunaaltehnika

Mootorsõidukite hooldus ja remont.

KULL JET OÜ Sõitjate õhutransport. MARKITEKT OÜ Veebiäride

optimeerimise konsultatsioonid.

NING OÜ Lastemööbli disainimine, tootmine ja müük.

OPTIKA HULGIKAUBANDUSE OÜ

haagiste ja lisavarustuse arendamine, tootmine ja turustamine.

KÜLMASERVIS OÜ Tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus. SOOTAGA MÕIS OÜ Põllumajandus. SPECIAL WORK OÜ Akende ja uste müük, paigaldus, viimistlemine.

Prillide, läätsede ja nende osade tootmine.

TARTU RAUD OÜ Metallitööd.

PESULAINE OÜ Tekstiil- ja karusnaha-

VIFPARTNER OÜ Meditsiinitehnoloogia projektide koostamine, kiirgusohutuskoolitused kiirgustöötajatele.

toodete pesu ja keemiline puhastus.

PROWELD OÜ Keevitustööd. SIROWA TALLINN AS Ilutoodete müük. SPEAKSMART OÜ Mõtlemis-, suhtlemis-

ja juhtimisoskuste koolitused.

SWAPSMART OÜ Ringmajanduse ja

taaskasutuse digikeskkond.

SWIPEX OÜ Virtuaalvääringu rahakoti

VILJANDIMAA KEK TRADING INTERNATIONAL AS Pakkematerjalide hulgimüük.

VÕRUMAA BALTSTAR GRUPP OÜ Ehitus- ja kaevetööd.

teenus ja vahetusplatvorm.

ZAPROO OÜ Programmeerimine. VLCOR BALTIC OÜ Musta ja värvilise metalli eksport-import

Täielikku loetelu talve jooksul lisandunud uutest liikmetest näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KASULIKKU

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Koja osalemine õigusloomes arvudes h Kaubanduskoja juristid töötasid mullu läbi umbes 3500 lehekülge õigusloomega seotud materjale. h Küsisime rohkem kui 36 000 ettevõttelt tagasisidet õigusaktide plaanitavate muudatuste kohta. h Esitasime riigile 185 kirjalikku arvamust eelnõude ja muude dokumentide kohta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

Aruanne liikmetele

Kaubanduskoda kaitses eelmisel aastal ettevõtete huve sadade eri teemade puhul alates koroonakriisi toetusmeetmetest ja välistööjõust ning lõpetades kaugtöö ja tuleohutusülevaatusega. Saavutasime 2020. aastal mitu töövõitu, kuid oli ka teemasid, kus meil ei õnnestunud soovitud eesmärki saavutada. Järgnevalt annan ülevaate kaubanduskoja 2020. aasta kõige olulisematest teemadest.

Töösuhted

Eelmisel aastal suurenes märgatavalt kaugtööd tegevate inimeste arv. Samas on kaugtööga seotud regulatsioon püsinud muutumatuna aastaid. Sõltumata sellest, kas inimene töötab kontoris, bussis või oma kodus, vastutab tööandja täies mahus kõikide töökeskkonna nõuete täitmise eest.

Tegime riigile ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja vastutaks vaid nende nõuete täitmise eest, mis on tema kontrolli all. Praegu ei ole teada, kas riik võtab koja arvamust kuulda. Kaubanduskoda pingutas 2020. aastal ka selle nimel, et riik ei kehtestaks ebamõistlikke piiran-

KASULIKKU

Eriolukorra ajal tegime riigile ettepaneku toetada transpordisektori ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut langetada mootorikütuste aktsiisi. Riigikogu võttis ettepanekut arvesse. guid välistööjõu kasutamiseks. Meil õnnestus eelnõust välja saada näiteks muudatus, mis lubas välisüliõpilasel Eestis töötada vaid 16 tundi nädalas. Hoolimata meie kriitikast on endiselt poliitikute laual aga idee, et välismaalane võib Eestis töötada üksnes täistööajaga. Eriolukorra ajal tegime riigile ettepaneku, mille kohaselt saaksid kriisi ajal lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased jätkata Eestis töötamist, kui lubatud tööaeg saab täis. Poliitikud ei võtnud seda ettepanekut kuulda. Riigikogu kiitis eelmisel aastal heaks neli kaubanduskoja ettepanekut, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust töökeskkonna nõuete täitmisel. Näiteks ei pea tööandja edaspidi koostama ohutusjuhendit kõikide kasutatavate töövahendite, sh pastapliiatsi ja klammerdaja kohta. Juhendit on vaja vaid juhul, kui seda nõuab töökeskkonna riskianalüüs. Kaubanduskoda saatis 2020. aastal Riigikogule ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja ei peaks osutama kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust seoses töötaja töötasu arestimisega. Praegu pole teada, kas

riik võtab seda ettepanekut arvesse. Eelmisel aastal olime vastu miinimumpalga reguleerimisele Euroopa Liidu tasandil. Lisaks tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta kollektiivlepingu seadust, et väikesel rühmal tööandjatel ei oleks võimalust mõjutada kogu sektori miinimumpalka. 2020. aastal jõudis eelnõusse ka kaubanduskoja ettepanek lihtsustada 13–14-aastaste noorte tööle võtmise reegleid.

Keskkonnateemad

2020. aastal tõusid rohkem esile keskkonnaga seotud teemad, sest Euroopa Liit on võtnud eesmärgi saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Avaldasime arvamust mitme Euroopa Komisjoni strateegia, näiteks EL-i roheleppe, tööstusstrateegia ja ringmajanduse tegevuskava kohta. Meie sõnum valitsusele oli järgmine: muudatused peavad olema mõistlikud, osapooli tuleb kohelda õiglaselt ja eesmärgid peavad olema realistlikud. 2020. aastal kaitsesime koostöös mitme erialaliiduga pakendiettevõtete huve seoses jäätmeseaduse ja paken-

diseaduse muudatustega. Eelnõus on võetud arvesse mitu kaubanduskoja ettepanekut. Näiteks tõstab eelnõu pakendiaruande auditeerimise piirmäära praeguselt viielt tonnilt 20 tonnini. Samas näeme eelnõus endiselt ka murekohti, mis võivad pakendiettevõtetele tuua kaasa märgatava kulude suurenemise.

Maksud

Uskumatu, aga tõsi: poliitikud pidasid 2020. aastal kinni maksurahu lubadusest. Riik ei tulnud välja eelnõudega, millega oleks kehtestatud uusi makse või tõstetud kehtivaid maksumäärasid. Eriolukorra ajal tegime riigile ettepaneku toetada transpordisektori ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut langetada mootorikütuste aktsiisi. Riigikogu võttis ettepanekut arvesse ning vähendas kaheks aastaks mitme kütuse ja elektrienergia aktsiisi. Eriolukorra ajal jõudis meieni ka paljude liikmete pahameel, miks maksuja tolliamet ei uuenda enam maksuvõlglaste nimekirja. Pöördusime ettevõtete palvel riigi poole ettepanekuga avaldada ka eriolukorra ajal juriidilisest isikust maksuvõlglaste nimekiri. Maksu- ja tolliamet reageeris meie ettepanekule kiiresti ja mai lõpus oli maksuvõlainfo avalikkusele jälle kättesaadav.

Äriõigus

Kaubanduskoda tegi juba aastaid tagasi riigile ettepaneku võimaldada ühingutel paindlikult korraldada koosolekuid.

Kui töötaja teeb tööd kodus, vastutab töökeskkonna nõuetele vastavuse eest ikkagi tööandja. Kaubanduskoda tegi riigile ettepaneku muuta seadust nii, et tööandja vastutaks vaid tema kontrolli all olevate nõuete täitmise eest. Foto: Merilin Ulm / Õhtuleht

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KASULIKKU 2020. aasta mais jõustusid seadusemuudatused, mis laiendavad kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi teha koosolekuid ja võtta vastu otsuseid tavapärasest erinevatel viisidel, sh elektrooniliste vahendite abil, hääletada enne koosoleku toimumist või üldse ilma koosolekut kokku kutsumata. Olime vastu Euroopa Komisjoni algatusele, mille kohaselt tuleks EL-i õigusaktidesse kirja panna, et kõik äriühingud ja nende juhid peavad lähtuma oma tegevuses mitte vaid lühiajalistest finantseesmärkidest, vaid pikemaajalistest eesmärkidest ning ka mõjust kliimale, sotsiaalvaldkonnale ja inimõigustele. Muudatuse elluviimine tähendaks näiteks seda, et Eesti ettevõte peab kontrollima, kas Hiinas asuv all-allhankija järgib ikka inimõiguseid. Palusime Eestil mitte toetada Euroopa Komisjoni algatust.

Koroonakriis ja toetusmeetmed

Kaubanduskoda esitas nii eriolukorra ajal kui ka hiljem riigile ettepanekuid selle kohta, milliseid toetusmeetmeid vajavad ettevõtjad koroonakriisist tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks ja milliseid muudatusi oleks vaja teha senistes toetusmeetmetes. Näiteks andsime riigile pidevalt teada, et toetusmeetmed peavad olema läbipaistvad, paindlikud, sihitud ja tagama võrdse kohtlemise. Lisaks tõstsime esile, et toetus peab olema seotud varem tasutud tööjõumaksudega.

Muud teemad

Seisime õigusloomes korduvalt selle eest, et riik ei kehtestaks ettevõtetele EL-i direktiivis sätestatust rangemaid nõudeid. Rõhusime sellele põhimõttele näiteks vihjeandjaid (nn vilepuhujaid) puudutava direktiivi ülevõtmisel Eesti õigusesse. Hoolitsesime selle eest, et majandusaasta aruande esitamise tähtaega ei lühendataks. Saavutasime majutusettevõtete halduskoormuse vähenemise läbi uute digitaalsete võimaluste seadustamise seoses külastajate registreerimisega. Pingutasime selle nimel, et tarbijavaidluste lahendamine ei muutuks ettevõtetele tasuliseks. Olime vastu tuleohutusülevaatuse koostamise kohustuse kehtestamisele, kuid sellest hoolimata võeti vastav seadusemuudatus eelmise aasta lõpus vastu. Põhjalikuma ülevaatega saab tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KASULIKKU

MILLISTEL ÕIGUSLOOME TEEMADEL TASUB SILMA PEAL

hoida 2021. aastal? Tänavu õigusloome maht võrreldes mullusega ilmselt ei vähene. See tähendab, et ka ettevõtteid ootavad ees väga paljud muudatused. Järgnevalt teen ülevaate, millised olulised õigusloome teemad kerkivad esile 2021. aastal. Miljardid eurod tuleb ära jagada

Eesti peab ära otsustama, kuhu täpselt suunata järgmise seitsme aasta jooksul Euroopa Liidult saadav raha, umbes 8,4 miljardit eurot. Eelmise aasta lõpus pani valitsus paika prioriteetsed valdkonnad ja nendele eraldatavad esialgsed toetussummad. Tänavu tuleb riigil välja töötada eri toetusmeetmete täpne sisu. Näiteks tuleb paika panna, millistel tingimustel saavad ettevõtted toetust digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks, innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks ja ringmajanduse arendamiseks. Kaubanduskoda plaanib toetusmeetmete väljatöötamisel aktiivselt osaleda.

Alata võib maksudebatt

Sel aastal peame olema valmis maksudebattideks, sest praegu tehtavate kulutuste jätkusuutlikuks katmiseks napib riigil vahendeid. Kahjuks ei ole riik võtnud kuulda kaubanduskoja ettepanekuid vaadata riigi kulutusi koos katteallikatega. Seega võib lähiajal tulla tuline arutelu, milliseid uusi makse tuleb kehtestada või milliseid praeguseid maksumäärasid tõsta. Näiteks võib ühe teemana esile kerkida arutelu ettevõtlustulude täiendava maksustamise teemal sotsiaalmaksuga. Kaubanduskoda seisab sellele ideele vastu.

Keskkonnateemad jätkuvalt fookuses

Kuna Euroopa Liit on võtnud eesmärgi saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, siis on lähiajal EL-ilt oodata konsultatsioone ja algatusi selle eesmärgi saavutamiseks. Ette-

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Sel aastal peame olema valmis maksudebattideks, sest praegu tehtavate kulutuste jätkusuutlikuks katmiseks napib riigil vahendeid. võtete jaoks tähendab see uute nõuete kehtestamist ja nendega kohanemist. Eesti peab tänavu üle võtma mitu EL-i direktiivi. Riigikogu keskkonnakomisjonis on arutlusel näiteks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu, mis mõjutab muu hulgas paljusid pakendiettevõtteid ehk ettevõtteid, kes müüvad Eestis pakendatud kaupa. Positiivne on see, et eelnõusse on jõudnud kaubanduskoja ettepanek tõsta pakendiaruande auditeerimise piirmäära ning selgemaks on muutunud pakendiettevõtete vastutusega seotud sätted. Samas on eelnõus kirjas või sinna võib lisanduda punkte, mis võivad suurendada pakendiettevõtete kulusid. Näiteks seisame vastu müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu kehtestamisele ja pakendijäätme tekkekohalt kogumisele.

Eesti peab 2021. aastal üle võtma ka ühekordse plasti direktiivi, mis näeb ette täiendavaid kohustusi ja keelde mitmesugustele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele, näiteks toidu- ja joogipakenditele, söögiriistadele, taldrikutele, joogikõrtele ning õhukestele plastkandekottidele.

Välistööjõule võivad tulla uued piirangud

Ka sel aastal tuleb arvestada võimalusega, et riik kehtestab täiendavaid piiranguid välistööjõu kasutamiseks. Näiteks on praegu Riigikogu menetluses eelnõu, mis keelab tööandjal palgata välismaalast koondatud töökohale kuni aasta pärast koondamist, lühendab hooajatöötajate lubatud tööperioodi, keelab välismaalasel Eestis töötada osalise töökoormusega ning muudab keerulisemaks välistöötajal pere kaasatoomise. Kuigi kaubanduskoda on olnud nende ebamõistlike piirangute kehtestamise vastu, võib Riigikogu need muudatused ikkagi vastu võtta. Lisaks võib siseministeerium välja töötada uue eelnõu täiendavate piirangutega. Tähtsaid teemasid on veel teisigi. Sel aastal saabub ilmselt selgus majja ka selles, kas ja kui suures mahus plaanib riik muuta äriseadustikku ja teisi ühinguõigusega seotud õigusakte. Lisaks plaanib rahandusministeerium uuendada riigihangete seadust. Tänavu on arutlusel ka seaduseelnõu, mis paneb paika, millistel tingimustel hakkab riik tegema välisinvesteeringute taustakontrolli. Kui sul tekib küsimusi eespool nimetatud teemade kohta või sul on ettepanekuid, mis teemadega peaks kaubanduskoda sel aastal kindlasti tegelema, siis anna sellest teada e-posti aadressil marko@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

LIIKMED TEEVAD

Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab!

eataja toimetus noppis koja liikmete ja koostööpartnerite viimaste aja tegemiste seast välja silmapaistvaimad, et teisigi liikmeid inspireerida. Loomulikult on neil lehekülgedel välja toodu vaid murdosa meie liikmete tublidest tegemistest – kui soovite oma töövõitudest meile teada anda, et endagi ettevõte järgmisest Teataja numbrist leida, siis kirjutage kaur.orgusaar@koda.ee.

Töötukassa avas eelmisel aastal maailma esimese karjäärikeskuse, kus saab end proovile panna mitmesuguste eksponaatide abi, et testida ruumilist mõtlemist, keelelist võimekust, juhivõimekust, aga ka teisi oskusi. Keskuses töötavad karjäärinõustajad ja eesmärk on panna inimesed mõtlema ja tegutsema, et oma elu paremini ja õnnelikumalt elada ning tagada ka parem valmisolek muutusteks töömaailmas. Töötukassa karjäärikeskus asub Tallinnas Tartu maanteel Fahle kvartalis. Loe lisa www.minukarjäär.ee. Fotod: Hendrik Osula

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

LIIKMED TEEVAD CV-Online Estonia tegi traditsioonilise parimate tööandjate uuringu, kus osales 3222 inimest üle Eesti. Kõige ihaldusväärsema tööandjana tootmissektoris pakuti välja 341 organisatsiooni ja parima toiduainetööstuse esindajana on tootmissektori edetabelis A. Le Coq! Palju õnne! Foto: Kristjan Teedema / Postimees Grupp / Scanpix

Koja toetajaliikmed Taltech, Tallinna ülikool ja Tartu ülikool koos teiste ülikoolide ning koja liikme, Eesti ettevõtluskõrgkooliga Mainor tulid välja uue algatusega ja lõid koolituskrediidi. See on digitaalne koostöövorm, kus programmiga liitunud Ülemiste linnaku ettevõtete töötajad saavad kõrgkoolis võtta kursusi, mis on neile töises arengus olulised. Programmi eesmärk on tutvustada Ülemiste City ettevõtetele kõrgkoolide kursusi ja julgustada ettevõtete töötajaid osalema kõrgkoolide pakutavatel koolitustel ning seeläbi laiendada ettevõtete ja kõrgkoolide koostööd ka uuringute, konsultatsioonide, ühisprojektide jmt teemadel. Foto: Shutterstock

Aasta noore ettevõtja tiitli pälvinud Jaan Hendrik Murumetsa ettevõte Krakul aitab arendada ESTCube-1 tudengisatelliidi projektist välja kasvanud ettevõtte Crystalspace’i stereokaameraid NASA juhitud Artemise programmi jaoks, mille eesmärk on viia inimesed pärast 50-aastast vaheaega 2024. aastaks Kuule. Fotol Mihkel Pajusalu (Tartu Observatoorium), Jaan Viru (Crystalspace), Jaan Hendrik Murumets (Krakul) ja eelnevad kaameramudelid, mis on aluseks Kuule saadetava kaamera arendamisel. Foto: Arno Mikkor

Üks maailma suurimatest kange alkoholi ja veinimüügi ettevõtetest, Brown-Forman, valis Janek Kalvi juhitava Liviko oma ametlikuks esindajaks ja maaletoojaks nii Eestis kui ka Lätis. BrownFormani tooteportfelli tuntumad kaubamärgid Eestis ja Lätis on Jack Daniel’si Tennessee Whiskey ja Finlandia Vodka, lisaks lai valik Šoti ühelinnaseviskisid Benriach, Glendronach ja Glenglassaugh. Foto: Rauno Volmar / Ekspress Meedia / Scanpix

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KASULIKKU

Pakendiarvestus kohe korda!

Pakendiks loetakse muu hulgas ka ühekordseks kasutamiseks mõeldud karpe. Ettevõte, kes pakendeid ringlusse laseb – näiteks toidupood – peab pidama pakendiarvestust. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja / Scanpix

HANS-KRISTJAN AASMA 1Aruandlus OÜ tegevjuht ja pakendiaruande spetsialist

Pakendiarvestust peavad pidama ettevõtted, kes toovad oma tegevuse käigus Eesti turule pakendatud kaupu või materjale või pakendavad kaupu või materjale ise. Paraku leidub üsna palju ettevõtteid, kes pakendiarvestuse kohustusest kinni ei pea.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

õik ettevõtlikud inimesed, kes on asutanud oma firma, teavad, et ettevõtte jätkusuutlikuks ja seadusjärgseks toimimiseks on vaja korras raamatupidamist, mida on tarvis pidama hakata ettevõtte esimesest päevast. Samasugune nõue ja vajadus kehtib ka korrektse pakendiaruandluse kohta, kuid tihti seda arvestust pidama ei hakata. Seda ei saa ette heita ainult alustavatele ettevõtetele, vaid ka paljudele kogenud ettevõttejuhtidele tuleb see kohustus tihti üllatusena. Julgen öelda, et selle põhjus on ettevõtjate teadmatus.

Mõned ignoreerivad pakendiarvestust

Lihtsustatult võib väita, et pakendiarvestuse pidamise puhul jagunevad ettevõtted laias laastus kolmeks. Ühed on sellised, kes peavad arvestust esimesest päevast ja korrektselt, teised aga sellised, kes arvavad, et pakendiarvestus neid ei puuduta, ja seetõttu on arvestus puudulik. Kolmanda rühma moodustavad ettevõtted, kes kohustust lihtsalt ignoreerivad. Meie poole on just viimasel ajal pöördunud paljud viimase

kahe rühma esindajad palvega, kas me saaksime neile kiiresti pakendiaruande sisse töötada ja esitada eelmiste aastate eest kõik vajalikud aruanded. Selliseid pöördumisi on teinud eri suurusega, mitte ainult suured ettevõtted.

Maksuamet kontrollib pakendiaruandeid

Tekib küsimus, miks neil ettevõtetel järsku korrektse arvestuse vastu nii suur huvi tekkis. Seepärast, et maksuja tolliamet kontrollib koostöös keskkonnaametiga pakendiaruandeid samamoodi nagu ettevõtte raamatupidamist ning need ettevõtted on saanud nüüd enda jaoks üllatusena maksuametilt järelepärimise pakendiaruandluse kohta. Mis juhtub, kui pakendiaruandlus pole korras? Esiteks – kui ettevõttel pole korrektset arvestust, siis ei teata ka seda, kui palju tuleks pakendite maaletoomise eest aktsiisi maksta. Teiseks on väga oluline, et isegi kui ettevõte oma pakendiarvestuse välja töötab ja pakendiaruanded esitab, tuleb arvestatud pakendite koguselt maksta maksuja tolliametile pakendiaktsiisi. Otse maksuja tolliametile makstav aktsiis on kümneid kordi kõrgem võrreldes sellega, kui ettevõte

KASULIKKU oleks mõne taaskasutusorganisatsiooni liige ja tasuks neile teenustasu. Erinevus aktsiisi ja teenustasu vahel tuleneb sellest, et ettevõtjaid motiveerida sõlmima lepingu mõne taaskasutusorganisatsiooniga ja seeläbi pakendeid taaskasutama. Pakendiaktsiis on mõeldud keskkonna saastamist ennetava maksuna, mis motiveerib pakendiettevõtjat suunama enda turule lastud pakendid taaskasutamisele ja ringlusse. Siinkohal ongi ettevõttel mõistlik sõlmida leping mõne taaskasutusorganisatsiooniga, kes võtab pärast lepingu sõlmimist ettevõttelt üle kohustuse pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks. Ühtlasi vabastab see ka ettevõtte aktsiisi tasumisest, kuid mitte turule paisatud koguste arvestamisest. Oluline on silmas pidada, et kui ettevõte taaskasutusorganisatsiooniga liitub, siis saab taaskasutusorganisatsioon üle võtta ainult ettevõtte jooksva kvartali arvestatud pakendikogused, mitte aga varasemate perioodide omad.

Pakendiarvestuse pidamise eesmärk on suunata ettevõtteid kasutama keskkonnasõbralikumaid pakendiliike, pakendeid taaskasutada ja ülepakendamist vähendada.

Miks pakendiarvestust üldse pidama peab? Esimese mõttena tuleb pähe see, et riik saab aktsiisimaksust riigieelarvesse tulusid juurde, kuid tegelikult pakendiaktsiisil fiskaalne eesmärk sisuliselt puudub (vt joonist). Pakendiarvestuse pidamise eesmärk on suunata ettevõtteid kasutama keskkonnasõbralikumaid pakendiliike, pakendeid taaskasutada ja ülepakendamist vähendada. Siiani on fookuses olnud tagajärgedega tegelemine ehk pakendite taaskasutamine, mitte aga probleemi ehk pakendimassi vähendamine. Viimastel aastatel on aga riigi tasandil hakatud mõtlema rohkem selles suunas, kuidas vähendada turule toodavate pakendite koguseid ning suunata tootjaid ja maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendeid. Sellekohane pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu sai 2017. aasta mais valitsuse heakskiidu, millega sooviti kehtestada kauba pakendi turule toomise aktsiis. Ettevõtjad ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid (sh kaubandus-tööstuskoda) olid kategooriliselt eelnõu vastu, kuna nad olid veendunud, et pakendite turule toomisega seotud pakendiaktsiis ei täida oma peamist eesmärki ehk ei aita vähendada turule toodud pakendite kogust. Surve pakenditele aina kasvab, kuna valitsus kiitis 20. mail 2020 heaks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu. Muudatused puudutavad ennekõike jäätmetekke vältimist, jäätmete liigiti kogumist, laiendatud tootjavastutust, jäätmete ringlussevõttu, jäätmekavu, aga ka jäätmevaldkonna rikkumiste vastutussätteid ja karistusmäärasid. Paljud kohustused kehtisid juba varem, kuid nii direktiivid kui ka eelnõu täiendavad neid. Uued sihtarvud seatakse ka pakendijäätmete ringlussevõtule, mis peab hiljemalt aastaks 2030 tõusma 70%-ni. Seega ei saa pead liiva alla peita ja loota, et ehk maksuametit minu ettevõte ei huvita või pakendiarvestus saab iseenesest korda. Varem või hiljem tekitab puudulik või olematu pakendiarvestus ettevõttele probleeme. Seda enam, et keskkonnateemad on aasta-aastalt üha teravama tähelepanu all.

1. Pea meeles, et raamatupidamisega samaväärselt tähtis on ka pakendiarvestuse pidamine. Seda saab teha näiteks Excelis. 2. Sõlmi kohe taaskasutusorganisatsiooniga leping. See tuleb sulle hiljem üle kümne korra odavam kui maksuja tolliametile pakendiaktsiisi maksmine. 3. Hoia oma pakendiarvestusel silm peal ja koosta järjepidevalt aruandeid. Järjepidev ja korrektne arvestus välistab edaspidised ebameeldivused.

Foto: Shutterstock

3 väärt soovitust

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

INTELLEKTUAALOMAND

KAUBAMÄRGI VÕI DISAINILAHENDUSE

registreerimiseks saab toetust Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saavad tänavu 20 miljoni euro suurusest toetusfondist taotleda toetust kaubamärkide ja disainilahenduste registreerimise lõivude osaliseks hüvitamiseks.

oetusfondi (Ideas Powered for Business SME Fund) eesmärk on aidata Euroopa Liidus asuvatel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE-del) kaitsta intellektuaalomandiõigusi ja edendada selle abil oma äritegevust. See algatus on EL-i VKE-dele suunatud COVID-19 taastumiskava osa ning hõlmab kaubamärkide ja disainilahenduste riikliku, piirkondliku ja EL-i tasandi taotluslõivude osalist hüvitamist Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kaudu. Euroopa VKE-d on Euroopa majanduse jaoks väga olulised, moodustades 67% kogu EL-i tööhõivest ja 99% kõigist EL-i

ettevõtetest. EUIPO uuringutest selgub, et vaid 9% kõigist EL-i VKE-dest on registreerinud oma intellektuaalomandiõigused, ent need, kes on seda teinud, teenivad ühe töötaja kohta peaaegu kolmandiku võrra suuremat tulu kui need, kes ei ole oma intellektuaalomandit registreerinud. EUIPO tegevdirektor Christian Archambeau märkis: „COVID-19 pandeemia on VKE-sid rängalt mõjutanud ja EL tahab toetada nende taastumist. Meie tulevane majanduskasv ja jõukus sõltub suuresti uuenduslike ning dünaamiliste VKE-de, sealhulgas idufirmade edust. VKE-de intellektuaalomandiõiguste tagamine

JANIKA KRUUS patendiameti rahvusvaheliste kaubamärkide peaekspert

on oluline osa EUIPO ja selle partnerite, eriti liikmesriikides tegutsevate EL-i riiklike ja piirkondlike intellektuaalomandiametite missioonist.“

Toetust saab maksimaalselt 1500 eurot

Uut toetuskava viiakse ellu koostöös EL-i riiklike ja piirkondlike intellektuaalomandiametitega. Toetuskava on avatud kõigile EL-i ettevõtetele, mis vastavad ametlikule VKE määratlusele. Selle abil pakutakse rahalist toetust kaubamärkide ja disainilahenduste taotluslõivude hüvitamiseks kuni 1500 euro ulatuses ettevõtte kohta. Kava raames pakutakse

Heiki Ernits, Janno Põldma ja Eesti Joonisfilm on Lotte kaubamärgi registreerinud lisaks mänguasjade klassile ka rõivaste ja jalatsite, puhastusainete, mitmete toiduainete ja jookide jpt klassides. Fotod: Mihkel Maripuu / Eesti Meedia / Scanpix

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

INTELLEKTUAALOMAND osa ametite kaudu ka intellektuaalomandi eeldiagnostikateenust, mille abil aidatakse luua ettevõtte intellektuaalomandistrateegiat. Eesti Patendiamet ja EUIPO seda teenust ei paku, seega Eesti VKE-d saaksid kasutada ainult 50% soodustust kaubamärgi ja disainilahenduse taotlemise põhilõivudest. Kui kaalute kaubamärgi või disainilahenduse registreerimist kas EL-is või oma riigis, võite taotleda kaubamärgi või disainilahenduse taotluse põhilõivu 50% hüvitist. Toetus ei hõlma kaubamärgitaotluse lisaklasside või disainitaotluse lisavariantide lõive, seega Eestis registreerimistaotluse esitamise puhul võetakse aluseks kaubamärgitaotluse põhilõiv 145 eurot või disainitaotluse põhilõiv 105 eurot. EUIPO-sse registreerimistaotluse esitamisel on aluseks kaubamärgitaotluse põhilõiv 850 eurot või disainitaotluse põhilõiv 230 eurot. Nendest summadest on võimalik kompenseerida 50%. Toetust tuleb taotleda enne kaubamärgi või disaini registreerimistaotluse esitamist.

Kuidas esitada toetuse taotlust?

VKE-de fondile saab taotluse esitada üksnes viiel taotlusperioodil 2021. aasta jooksul. EUIPO ei võta arvesse taotlusi, mis saabuvad väljaspool neid ajavahemikke. Taotlusprotsess koosneb kolmest lihtsast etapist. h Esmalt lugege toetuste veebilehel hoolikalt osalemiskutset. Tutvuge enne taotluse esitamist kontrollloeteluga. Seejärel esitage taotluse veebivorm koos vajalike dokumentidega, et kontrollida oma VKE-staatust ja teha kindlaks, kas toetusetaotluse saab esitada. Saate e-kirja, milles kinnitatakse taotluse kättesaamist. Kui osutute edukaks, saate EUIPO allkirjaga toetuse andmise otsuse. Seda läheb teil hiljem vaja, hoidke see kindlasti alles. Kui taotlus ei olnud edukas, teatatakse teile negatiivse otsuse põhjused. h Järgmisena esitage registreerimistaotlus Eesti Patendiametisse või EUIPO-sse ja tasuge oma kaubamärgi või disainilahenduse taotluslõiv 30 päeva jooksul alates toetusotsuse kättesaamisest. h Kui olete taotluslõivu tasunud, esitage hüvitistaotlus, kasutades toetusotsuses antud linki. Kui taotlus on esitatud, saate e-kirja, milles kinnitatakse maksenõude kättesaamist. Esitatud teabe ja dokumentide heakskiitmisel makstakse hüvitis ühe kuu jooksul, toetuse saajaid teavitatakse e-posti teel.

MIKS REGISTREERIDA KAUBAMÄRK VÕI DISAINILAHENDUS?

aubamärk ja disainilahendus on intellektuaalomandi liigid, millele tekib õiguskaitse registreerimise kaudu, mitte automaatselt kasutamise käigus. Kaubamärgi või disaini registreerimine ei ole kohustus, vaid õigus. Selle abil omandatakse ainuõigus kaubamärgi kasutamiseks kindlate kaupade ja teenuste tähistamisel või võimalus keelata konkurentidel disainilahenduse ehk toote väliskujunduse kasutamine. Õigeaegne kaitse taotlemine tagab õiguste omanikule võimaluse ennast kaitsta ja nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaubamärgi ja disainilahenduse registreerimise e-taotlusi saab esitada Eesti Patendiameti või EUIPO veebilehel. Eesti ametis registreeritud märk või disain saab õiguskaitse Eesti territooriumil, EL-i ametis EUIPO-s registreeritud märk või disain saab õiguskaitse kogu EL-i territooriumil tervikuna. Enne taotluse esitamist ja taotluslõivu maksmist tuleks tutvuda kaubamärgi ja disainilahenduse registreerimise põhimõtetega, et mitte esitada taotlust, mida ametil ei ole võimalik rahuldada või mis hiljem vaidlustamise käigus tühistatakse. Tungivalt soovitatav on enne taotluse esitamist küsida nõu patendiametist või kasutada patendivolinike teenust.

Kas teadsid? h Intellektuaalomandi registreerimise toetus on mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) kaubamärkide ning disainilahenduste registreerimiseks. h Kaasrahastavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO). h Nõuete, ajakava ja muu asjakohase teabega saab lähemalt tutvuda programmi Ideas Powered for Business teabekeskkonnas. h 2021. aastal on viis taotlusperioodi: 11.–31. jaanuar 1.–31. märts 1.–31. mai 1.–31. juuli 1.–30. september NB! Toetust tuleb taotleda enne kaubamärgi või disaini registreerimistaotluse esitamist.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KOGEMUS

QUALIFY aitab

TOIDUSEKTORIT EDENDADA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda osaleb Interreg Europe projektis QUALIFY, mis on suunatud toidusektorile ja kannab nime „Toidusektori ettevõtete konkurentsivõime suurendamise koostööprojekt“.

Vaata veebist h EL-is toidumärgistuse rikkumiste teavitused https://ec.europa.eu/food/ safety/labelling_nutrition/claims/register/public/?event=register.home.

h Põllumajandus- ja toiduameti register Eestis lubatud toidulisanditele https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toidulisandEritoitparing.

h Andmebaas toidukäitlejatele ja toidutootmise valdkonnast huvitatutele (päringud ettekirjutuste jms valdkonda puudutavate teemade kohta) https://jvis.agri.ee/jvis/login.html.

rojekti partnerid on kuuest riigist: Government of Catalonia – Department of Agriculture, Livestock, Fisheries and Food (juhtpartner, Hispaania, Kataloonia), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Eesti), Chamber of Agriculture of la Vienne (Prantsusmaa), Chamber of Commerce and Industry (Sloveenia), Bulgarian Chamber of Commerce and Industry (Bulgaaria), Region of Thessaly (Kreeka).

Eesti FoodDocs tekitas mitmes riigis huvi

Kolmeaastase projekti käigus tegeleme toidupettuste ennetamise ja toidukvaliteedi kontrolli temaatikaga. Töös on partnerriikide poliitikainstrumentide, tegevus- ja arengukavade jt strateegiadokumentide edasiarendamine ja täiustamine ning e-kursuse loomine. Lisaks kogume ja vahendame infot partnerriikide enam kui 50 parima kogemuse ja tava kohta. Need on dokumenteeritud ja kättesaadavad projekti kodulehel www.interregeurope.eu/ qualify/good-practices.

Väärib märkimist, et Eestist on parima praktika näitena toodud tarkvaralahendus FoodDocs, mis aitab toiduettevõtetel luua ja hallata oma toiduohutuse süsteemi. Tänu QUALIFY-le on FoodDocsiga ühendust võtnud Ühendkuningriigi ja Hispaania toiduametid, kes huvituvad uutest tarkvaralahendustest toiduohutuse valdkonna nüüdisajastamisel. 18. novembril toimus projektipartnerite koosolek, mille organiseeris kaubanduskoja meeskond. Tutvustasime nii Eestis kasutatavat riiklikku toidupettuste järelevalve süsteemi kui ka ettevõtete kvaliteedi enesekontrollisüsteeme. Veebikohtumisel osalenud Eesti põllumajandus- ja toiduameti töötajad olid väga huvitatud edaspidisest kogemuste vahetamisest Kreeka ja Hispaania partneritega, et kuulda, kuidas nendes riikides hinnatakse toidupettuste juhtumite tõsidust ja raskust.

Eesti mahetootmine pakkus kõneainet

Partnereid huvitasid väga Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindaja Airi Vetemaa näited Eesti mahe-

MARJU MÄNNIK kaubanduskoja väliskaubanduse vanemnõunik

põllumajanduse kohta. Eesti on Euroopas Austria järel teisel kohal mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest kogu haritavast põllumaast. Juba kümmekond aastat enne riikliku kontrollisüsteemi loomist oli mahepõllumajandus Eestis au sees. 2019. aastal müüdi Eestis 1800 kohaliku päritoluga mahetoodet, tegutses ligi 40 mahepoodi (pooled neist Tallinnas), enam kui kümme e-poodi ja piirkonniti toimusid iganädalased OTT-id ehk Otse Tootjalt Tarbijale müügid. Ehkki maheteemadel on Eestis jõutud palju ära teha, on tarbijate teavitamise ja nende harjumuste kujundamise tööpõld veel lai. Alustades teadvustamisest, et kõik kohalik ei ole kindlasti mahe. Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse teadur Kairi Raime tutvustas unikaalset projekti Eesti mee autentsuse, päritolu ja koostise kinnitamiseks DNA-l põhineva PSC-testi abil. Meetod aitab tuvastada DNA-info abil toidu tegeliku bioloogilise koostise ja päritolu ning tänu sellele tagada toidu ohutuse ja ehtsuse. Eesti tuntuim plokiahela tehnoloogial põhinevaid IT-süsteeme arendava ettevõtte Guardtime esindaja Silver Kelk andis ülevaate selle tehnoloogia võimalustest. Eestis ei kasuta toidutööstuse ettevõtted plokiahela tehnoloogiat, küll aga on Guardtime teinud koostööd China Food Safety Cloudi ja Austraalia veinitootjatega, et muuta lõpptarbijale läbipaistvamaks autentse toote ohutu teekond alates tootmisest. Guardtime töötab WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) tellimusel välja ka digitaalset vaktsineerimispassi. Kohtumiselt jäi kõlama kõigi suur huvi kiiresti areneva e-kaubanduse ja riikide järelevalveasutuste lähenemise vastu selle valdkonna järelevalvele. QUALIFY projekt sai Interreg Europe programmist toetust 1 312 970 eurot, rahastaja on Euroopa Regionaalarengu Fond.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

TURISM

Soovid osaleda? Kui sul on huvi osaleda Tourbani projekti tegevustes või vajad lisainfot, siis anna sellest teada e-posti aadressil kaie@koda.ee.

7 Euroopa linna, 1 ühine eesmärk

Seitse Euroopa turismilinna osalevad Tourbani projektis, et arendada jätkusuutlikku linnaturismi. Amsterdam (fotol) on üks projektis osalevatest linnadest. Foto: Shutterstock

COVID-19 levik maailmas on turismisektorile väga tugevat mõju avaldanud. Keerulised ajad annavad võimaluse kriitilise pilguga üle vaadata senised tegevused ja muuta oma äri tulevikutrendidele vastavaks. Turismisektori arengusuundi iseloomustavad digitaliseerumine, suurem tähelepanu terviseteemadele ja jätkusuutlikumad ärimudelid.

esti Kaubandus-Tööstuskoda osaleb Euroopa Liidu rahastatavas projektis Tourban, mille eesmärk on aidata turismiettevõtetel muuta oma ärimudelid jätkusuutlikumaks, ressursitõhusamaks, ringmajanduse põhimõtteid järgivaks, vähendades seeläbi ka CO2 jalajälge.

Aitame jätkusuutlikumaks muutuda

Maailma Turismiorganisatsioon on jätkusuutliku turismi sõnastanud nii: „Turism, mis arvestab oma praegust ja tulevast majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju, pöörates tähelepanu oma külastajate, tööstuse, keskkonna ja vastuvõtvate kogukondade vajadustele.“ Tourbani projekti on kaasatud seitse Euroopa olulist turismilinna: Barcelona, Amsterdam, Budapest, Kopenhaagen, Dubrovnik, Kiel ja Tallinn. Projekti juhtpartner on Barcelona Kaubandus-Tööstuskoda, partnerid on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, B. Link Barcelona Strategic Projects, Institute for Tourism Research in Northern Europe,

KAIE TROPP kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

Breda University of Applied Sciences, City of Dubrovnik Development Agency, Creative Business Network, Hungarian Hospitality Employers’ Association. Projekt sai alguse 2020. aasta septembris ja kestab kuni 2023. aasta märtsini. Projektimeeskond toetab turismiettevõtteid rahvusvaheliste parimate praktikate kasutusele võtmisel ja uuenduslike lahenduste väljatöötamisel. Projekti eesmärk on edendada ka sektoriülest koostööd ja seeläbi liikuda jätkusuutlikuma turismisektori arengu suunas kogu Euroopas.

Eestist oodatakse liituma kaheksa ettevõtet. Kiirendiprogrammis osalejatele antakse tegevusteks stipendiumi, mille suurus on 10 000 eurot ettevõtte kohta. Lisaks tehakse koolitusi, võrgustikuüritusi ja nõustamissessioone, kus jagatakse teadmisi ja parimaid praktikaid linnaturismi jätkusuutliku arengu ja ringmajanduse mudelite kohta. Tutvustatakse ka rahvusvahelisi koostöövõimalusi ning jagatakse infot rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaatide ja tunnusmärkide kasutuselevõtmise kohta. Projekti rahastab Euroopa Komisjon ettevõtete konkurentsivõime ning VKE-de programmi (COSME) raames, mida haldab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rakendusamet (EASME).

Kiirendiprogrammis osalejad saavad stipendiumi

Projekti raames saavad 60 turismisektori ettevõtet osaleda 12-kuulises rahvusvahelises kiirendiprogrammis.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

ARENGUKOOSTÖÖ

SERBIA JA PÕHJAMAKEDOONIA

paljutõotav turg Eesti IT-ettevõtetele KENNETH KOPAMEES majandusvaldkonna eest vastutav diplomaat Eesti saatkonnas Budapestis

Lääne-Balkani peale mõeldes võib esmapilgul meelde tulla regiooni keeruline ja valus ajalugu, kuid tegelikult on piirkond kiiresti muutumas ning pakub ettevõtjatele palju huvitavaid võimalusi. 34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

ääne-Balkani riikide majandused arenevad kiiresti ja meelitavad üha enam ligi välisinvesteeringuid. Eriti kehtib see IT-sektori kohta, mille kasv on mitmes piirkonna riigis olnud märkimisväärne. Lääne-Balkani riikide kasuks räägib ettevõtjasõbralik ärikeskkond, kõrgelt haritud tööjõu kättesaadavus, konkurentsivõimelised kulud ning valitsuste pakutavad lisasoodustused. Lääne-Balkani valitsused tunnevad suurt huvi ka digilahenduste vastu ning Eesti on mitmes mõttes

neile heaks eeskujuks. Juba praegu on mitu Eesti IT-ettevõtet Lääne-Balkanil Eesti e-riigi maine toel kanda kinnitanud. Samuti on mitu piirkonna riiki avaldanud soovi saada mõne aja pärast Euroopa Liidu liikmeks, mis avardaks veelgi Eesti ettevõtete võimalusi siinsetel turgudel tegutseda.

Serbia pakub taskukohast alternatiivi

Serbia ärikeskkonda iseloomustavad suhteliselt madalad tööjõukulud ja kõrgelt haritud kvalifitseeritud tööjõu

ARENGUKOOSTÖÖ kättesaadavus. Näiteks on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate kättesaadavus aidanud Serbia IT-sektoril areneda üheks kiiremini kasvavaks majandussektoriks ja tänu sellele on riigist saamas üks Euroopa atraktiivsemaid IKT-keskusi. Serbia infotehnoloogiateenuste eksport on viie aasta jooksul tõusnud 20%, ulatudes 2019. aastal 1,4 miljardi euroni. Praegu tegutseb Serbias üle 2500 aktiivse tarkvaraettevõtte, andes tööd rohkem kui 30 000 inimesele. Nendest ettevõtetest omakorda

Lääne-Balkani riikide kasuks räägib ettevõtjasõbralik ärikeskkond, kõrgelt haritud tööjõu kättesaadavus, konkurentsivõimelised kulud ning valitsuste pakutavad lisasoodustused.

Tule kaasa! Arengukoostöö projekti raames korraldab kaubandus-tööstuskoda koostöös Eesti saatkonnaga Budapestis ärivisiidi Serbiasse ja Põhja-Makedooniasse. Neist turgudest huvitatud ettevõtjad on oodatud visiidiga liituma. Küsi infot arengukoostöö projektijuhilt Kaie Tropilt aadressil kaie@koda.ee.

kaks kolmandikku teevad välismaistele ettevõtetele tarkvaraalast allhanget. Serbia puhul on peamised „müügiargumendid“ veel hea geograafiline asukoht ja võrdlemisi madalad tööjõukulud (riigi netopalk oli 2020. aastal ligi 510 eurot). Samuti tegutsevad Serbias väga heal tasemel tehnikakõrgkoolid. Ligikaudu 33% kõikidest ülikoolilõpetajatest on pärit tehnikakõrgkoolidest ja igal aastal lõpetab ülikooli üle 3300 IT-spetsialisti. Serbia kasuks räägib ka elanikkonna hea võõrkeelteoskus. Ka Serbia äri- ja suhtluskultuur on väga avatud ning siinsed inimesed on harjunud mitmerahvuseliste kollektiividega. Lisaks on Serbia valitsus seadnud üheks prioriteediks ühiskonna digitaliseerimise ja Eesti e-riigi kogemustest ollakse siin väga huvitatud. Kindlasti aitab meie digikuvand siin õigeid uksi avada.

Uued võimalused Põhja-Makedoonias

Ka Põhja-Makedoonia on viimase kümnendi jooksul teinud majanduse reformimisel suuri edusamme ja riigi vastu on näha suurt investeerimishuvi. Positiivse tõuke on andnud nii NATO-ga liitumine 2019. aastal kui ka jõupingutused Euroopa Liiduga liitumiseks. Suurima hüppe on teinud IT-sektor, mis ennustuste kohaselt kasvab lähitulevikus üheks olulisemaks

majandusharuks. Kui 2018. aastal töötas IT-allhanke sektoris pea 6000 töötajat, siis aastal 2022 ületab see arv eeldatavasti juba 15 000 piiri. Juba praegu on paljud välismaised IT-ettevõtted riigis kanda kinnitanud. Äritegemise lihtsuse poolest on Põhja-Makedoonia paremal positsioonil kui teised Lääne-Balkani riigid ja seda näitavad ka kõrgemad kohad Maailmapanga Ease of Doing Business -indeksis. Näiteks oli Põhja-Makedoonia 2019. aastal edetabelis 17. kohal, edestades ühe kohaga isegi Eestit. Sarnaselt Serbiaga on ka PõhjaMakedoonia peamised müügiargumendid madalad tööjõukulud ja kõrgelt haritud kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Näiteks on palgatase IT-sektoris kolmandiku võrra madalam kui Eestis. Ka Põhja-Makedoonia üks peamisi konkurentsieeliseid on töötajate hea võõrkeeleoskus. Vähemalt ühte võõrkeelt kõnelevate 25−34-aastaste elanike osakaal on Põhja-Makedoonias 40%, mis on veidi kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Enne turule sisenemist tee põhjalik eeltöö

Ehkki Lääne-Balkani riikides on toimunud hulk positiivseid muutusi, tuleks arvestada ka võimalike riskide ja takistustega. Kuigi Serbia ja PõhjaMakedoonia õigusaktid on üldiselt ettevõtjasõbralikud, esineb neis riikides probleeme nii korruptsiooni kui ka kohtusüsteemiga. Enne turgudele sisenemist tuleks ennast kindlasti kohaliku õigussüsteemiga kurssi viia ja konsulteerida mõne kohalikke olusid tunduva konsultatsioonifirmaga.

Kas teadsid? Eesti saatkond Budapestis

Saatkond on valmis aitama kõiki Lääne-Balkani riikidest huvituvaid Eesti ettevõtteid. Saatkond tegeleb lisaks Ungarile ka Serbia, Põhja-Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegroga. https://budapest.mfa.ee/et/ embassy.budapest@mfa.ee.

Eesti saatkond Ateenas

Tegeleb lisaks Kreekale ka Albaaniaga. https://athens.mfa.ee/et/ embassy.athens@mfa.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KASULIKKU

Küberruum – NII KASULIK JA OHTLIK

Üks asi, mida oleme COVID-19 pandeemia ajal äriajamise kohta õppinud, on küberruumile toetumisest saadav suur kasu, aga ka sellega kaasnevad riskid. Sõnavabaduse ja kaubanduse jõu mitmekordistajana on küberruum samal ajal ka reguleerimata mänguruum, mida kasutavad ära sellised vastased nagu Hiina, Venemaa, Iraan ja Põhja-Korea ning ka kurjategijad ja terroristid.

DANIEL HOFFMAN endine CIA MENA asedirektor

SHAWNEE DELANEY küberturvalisuse ekspert

Tänapäeval pole enam küsimus selles, kas ettevõtet võivad rünnata küberkurjategijad, vaid küsimus on, millal see juhtub. Foto: Shutterstock

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

rganisatsioonid tõdevad enam kui kunagi varem, et hoolimata kehtestatud tehnilistest kontrollidest ja eeskirjadest on nende suurim (nii sisemine kui ka väline) oht inimtegevus. Ehkki interneti kasutamine võimaldab tööd teha, muudab see samal ajal nii ettevõtted kui ka nende töötajad ärakasutamise suhtes haavatavaks.

Kodukontor toob uusi riske

Erinevalt kontoris töötamisest, kus turvameetmed on juba ammu välja kujunenud, on töö kodukeskkonnas toonud esile uued turvariskid ette-

võtetele. Riskide seas on nii töötajate isiklike kaitsmata seadmete kasutamine, üldise küberhügieeni puudumine kui ka teadmatus. Kui me töötasime USA luurekogukonnas, tähendas terrorismivastase operatsiooni juhtumitele reageerimise faasis viivitamine seda, et me polnud piisavalt erinevaid luureandmeid kokku kogunud ega võib-olla analüüsinud neid nõuetekohaselt, et rünnakut ära hoida. Enamasti teevad terroristid nagu häkkeridki enne rünnaku korraldamist luuret. Kui vaenlase luure jääb avastamata ja oht tuvastamata,

KASULIKKU on ründajal võimalik ära kasutada üllatusmomenti.

Ärge laske end üllatada

Sel põhjusel peaksid küberteadlikud ettevõtted rünnakueelses faasis keskenduma ennetamisele. Kõigepealt on neil aga vaja jõuda mõistmiseni, et ettevõtet hakatakse (või juba on hakatud) häkkima, ning tegutseda tuleks vastavalt sellele. See kehtib ka inimohu või siseringiohu kohta. Kombineerides nii tehnilisi kui ka mittetehnilisi meetodeid, on organisatsioonide ennetustegevus tõhusam ja nad reageerivad tulemuslikumalt vahejuhtumitele olukorras, kui midagi kahtlast on toimumas. Vahejuhtumitele reageerimine tähendab nii rünnakust tuleneva kahju leevendamist kui ka ennetavate meetmete ja varasematest rünnakukatsetest saadud teabe kasutamist.

Ettevõttes peaks olema küberintsidentide seiresüsteem, kus vahejuhtumitele reageerimine algab ohu tuvastamisest turvaintsidentide haldamise tööriista abil. Seejärel teadet käsitletakse ja juhtum tuvastatakse automaatselt, hinnates ohtu ja andes kohase vastuse. Parim platvorm vähendab reageerimisaega sekunditeni, põhiline analüüs viiakse lõpule enne inimese otsest sekkumist. Ettevõtted saavad tõhusalt riske maandada ning reageerida juhtumitele õigeaegselt, kaitstes servereid ja ruutereid, kasutades tulemüüre ja keerukaid veebikoode ning rakendades järjekindlalt nii hädaparandusi kui ka varuprotokolle. Muidugi on parem ohte ennetada ja neid kõrvaldada intsidendile eelnevas reageerimisfaasis, et mitte anda vaenlasele võimalust andmeid muuta, varastada või hävitada. Jällegi on nende

stsenaariumide leevendamiseks olemas end tõestanud tehnilised kontrollid, kuid ettevõtted kipuvad mittetehnilisi ennetusmeetodeid vahele jätma. Vaadeldes küberrünnaku ohtu kui üksnes tehniliselt lahendatavat IT-probleemi, jäetakse tähelepanuta klaviatuuri taga olev inimene kui ohuallikas.

Oht võib tulla seestpoolt

Saime oma vastuluurekogemustest teada, kui oluline on end kaitsta siseringiohu vastu. Siseringioht tuleneb nii ebateadlikest töötajatest, keda tuleb informeerida ohtudest ja sellest, kuidas end ohtude vastu kaitsta, kui ka halbade kavatsustega töötajatest. Inimressursside, IT ja turvalisuse omavaheline ühendamine on täiendav eelis, mille abil luuakse ettevõttes turvalisust väärtustav keskkond, mida tunnistavad kõik töötajad ja millest sõltub nende kõigi sissetulek.

Andmete, raha ja maine kaitse seisab kolmel sambal Hea strateegia ärilise edukuse aluseks olevate andmete, raha ja maine kaitsmise nimel peaks keskenduma kolmele põhielemendile. 1. Sotsiaalmeedia ohud ja sotsiaalne manipulatsioon. Veenduge, et töötajad oleksid teadlikud sotsiaalmeedia ja võrgustikusaitide kaudu tehtavatest pakkumistest; ärge kunagi jagage konfidentsiaalset teavet oma ettevõtte, paroolide või dokumentide kohta ilma kontrollimata, kes ja mis põhjusel seda küsib. 2. Kasutage konkreetset koolitusprogrammi. See peab keskenduma töötajate teadlikkuse suurendamisele, sealhulgas ohumärkidest teavitamisele, kolleegide kaasamisele ja probleemidest teatamise protseduuridele. 3. Püstitage endale kindel eesmärk. Selle saavutamiseks võib kasutada mitmeastmelisi tehnoloogilisi kontrolle. Need hõlmavad kohustuslikku VPN-i (virtuaalne privaatne võrk) ning võrgu- ja tundlike failide krüptimist; samuti rollipõhiseid juurdepääsukontrolle, sisseehitatud tugeva viirustõrjetehnoloogiaga tulemüüri ning kodu- ja töövõrkude selget eraldamist. Häkkeri eesmärgi – andmete ärakasutamine, muutmine või varastamine – saavutamine sõltub kõige sagedamini sellest, kas saaja avab pahatahtliku manuse, klõpsab lingil või langeb mõne muu pettuse ohvriks. Organisatsioonid peavad teadvustama, et probleemi ignoreerimine ei kaota probleemi ära ja nende töötajad on nende suurim vara, mille kaitsesse nad peaksid investeerima. Endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves on võrrelnud eesseisvat võimepõhise strateegia ülesehitamise probleemi kaosega, mis tekiks siis, kui pahatahtlikud häkkerid muudaksid kõik Manhattani valgusfoorid roheliseks: meie kujutlusvõimest hoolimata oleksid vaenlased sihtmärkide valimisel meist alati mitme sammu võrra ees. Ainult parimate ettevalmistus- ja kaitsemeetmete abil saame vähendada oma küberruumis tegutsemise riski, mida nii CIA kui ka NSA endine juht Michael Hayden on võrrelnud ujumisega haidest tulvil meres, kus isegi delfiinid on ohuks.

Reaalsed ohud ka Eestis Jaanus Rahumägi ESCGS-i tegevjuht

Autorid on USA tipptaseme luure ja vastuluure eksperdid, kes on valmis Eesti ettevõtjaid, teadlasi ja poliitikuid huvi korral konsulteerima, kuidas seista vastu ebatervele huvile oma tegemiste ja saladuste vastu ebatavalises olukorras, kodukontoris ja mujal, kus ei kehti harjumuspärased IT-turvareeglid ja kaitstus. Ohud, mis maailmas ringlevad, on kahtlemata reaalsed ka Eestis. Eriti maailmatasemel teadlaste, ettevõtjate ja poliitikute ümber. Rääkimata tavapärastest ideede ja intellektuaalsete väärtuste vargustest või nende kaotamisest hooletuse ning teadmatuse tõttu.

KUUS TEHAKSE SADU RÜNNAKUID Riigi Infosüsteemi Ametis registreeritud küberintsidendid Eestis, millel oli mõju andmete või infosüsteemide konfidentsiaalsusele, terviklusele või käideldavusele. 350 300 250 200

2019

dets 149

nov 162

okt 279

sept 188

aug 205

juuli 171

dets 268

nov 222

okt 260

sept 275

aug 280

100

juuli 324

150

Daniel N. Hoffman oli CIA MENA (USA salateenistuse Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika regiooni) asedirektor. Shawnee Delaney oli kümme aastat salateenistuse töötaja ja ta on endine kaitseluureagentuuri üksuse juht ning sisejulgeoleku osakonna IT-spetsialist. Ta on siseringiohu valdkonna ekspert ja Vaillance’i kontserni tegevjuht.

2020 Allikas: RIA

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KOGEMUS

ŠVEITSI ÄRIKLIIMA – ARVATUST SOODSAM Kas teie ettevõte on mõelnud Šveitsi laienemise peale? Šveitsi ärikliima on soodsam, kui arvate. Millised on aga selle turu võimalused Eesti ettevõtetele? Uurisime seda Šveitsi turu eksperdilt Michel Patteetilt.

ichel Patteetil on 25-aastane kogemus rahvusvahelise ettevõtluse arendamises ja kaubanduse edendamises. Ta on nõustanud eksportijaid ja korraldanud äridelegatsioonide visiite kogu maailmas. Patteet on töötanud Šveitsis Belgia kaubandusvolinikuna, kus ta omandas põhjalikud teadmised Šveitsi turust ja lõi laialdase kontaktide võrgustiku eri sektoritest. Hiljuti asutas ta konsultatsiooniettevõtte Prodigo, mis aitab ettevõtetel siseneda Šveitsi turule. Kuidas sai teie karjäär alguse? Juba enne professionaalse karjääriga alustamist 25 aastat tagasi tundsin suurt huvi rahvusvaheliste suhete ja

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

kaubanduse vastu. Asusin tööle Belgia väliskaubandusametisse Brüsselis, seal määrati mind Šveitsi nõunikuks. Kas see oligi vihje tulevikuks? Igal juhul pole ma kunagi kaotanud huvi selle igati põneva riigi vastu. Miks peaksid Eesti ettevõtted mõtlema Šveitsi laienemise peale? Kuigi Šveitsi turg pole lihtne, on sel palju potentsiaali tänu suurele ostujõule ja pikaajalistele lojaalsetele ärisuhetele. Ka makseprobleemid on väga harvad. Näen Eesti ettevõtete jaoks veel üht huvitavat väärtust. Täpselt nagu Eestis, on ka enamik Šveitsi ettevõtetest väikesed ja keskmise suurusega (VKE), täpsemalt öeldes 99,7%. Kui Eesti VKE võtab ühendust Šveitsi potentsiaalse

Kuigi Šveitsi turg pole lihtne, on sel palju potentsiaali tänu suurele ostujõule ja pikaajalistele lojaalsetele ärisuhetele. Michel Patteet

KOGEMUS kliendiga, kes on samuti VKE, siis on elu lihtsam, sest suheldakse võrdsetel alustel. Olete aastaid soodustanud välisettevõtete laienemist Šveitsi turule. Mis on selle juures olnud kõige keerulisem? Siin on kaks keerulist aspekti. Kuna Šveits ei kuulu Euroopa Liitu, võivad siin kehtida muud reeglid. Euroopa Liidu eksportija seisukohalt võivad need tunduda kaubandustõketena. Siin on tariifsed tõkked impordimaksu näol, aga ka mittetariifsed meetmed, nagu impordikvoot. Paljud Euroopa ettevõtted alahindavad neid või isegi ei tea neist. Mõelge imporditariifide lisamisele hinnakujundusse. Paremini ettevalmistatud ettevõtted saavad sellest etapist palju kergemini üle ja neil on pärast lihtsam turule siseneda. Teine proovikivi on seotud eksportijate endaga. Kõik pole hästi ette valmistunud Šveitsi turuga tegelemiseks. Unustatakse kohandada oma dokumendid kohalike tingimustega, näituse või muu ürituse käigus saadud kontaktidega ei võeta ühendust või jäetakse unarusse müügijärgne teenindus. Nende väikeste sammude tegemine toob aga kasu. Seetõttu arvan, et on vaja neid samme teha ja ettevõtteid toetada. Kas Šveitsi turg on ühtne või sõltub riigi eri piirkondadest? Kuna Šveitsis on saksa-, prantsus- ja itaaliakeelne kogukond, siis asub see saksa ja ladina kultuuri ristumiskohas.

Iga kogukond on naaberriikide mõju all, milleks on Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. See mõju on ilmne paljudes valdkondades, nagu gastronoomia, mood, disain, kirjandus jm. Maitsete ja mentaliteedi erinevuste tõttu peaksid eksportijad neid kultuurilisi aspekte arvestama juba siis, kui nad hakkavad potentsiaalsete klientidega ühendust võtma. Oleme seda praktikat rakendanud ka Prodigoga, luues kontori nii saksakeelses Zürichis kui ka prantsuskeelses Neuchâtelis. Seega on Šveits ideaalne testturg. Uue toote lansseerimisel on üsna selgelt võimalik tajuda turu erinevusi. See võimaldab vajaduse korral kohandada oma strateegiat, sisenedes teistele suurtele turgudele, näiteks Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Mida pakub Šveitsi turg Eesti ettevõtetele? Üsna konkurentsitiheda turuga Šveits on keskendunud innovatsioonile. See võimaldab neil olla konkurentidest sammu võrra ees. Juba aastaid on Šveits olnud maailma intellektuaalomandi ameti WIPO (WIPO - World Intellectual Property Organization) globaalse innovatsiooniindeksi esireas. Oma positsiooni tugevdamiseks on Šveitsi ettevõtted avatud uuenduslikele lahendustele, olgu need siis riigisisesed või välismaised. Jätkusuutlikud tooted ja tehnoloogiad on hea näide innovaatiliste

lahenduste nõudlusest Šveitsis. Taastuvate energiaallikate ja ökoloogiliste materjalide kasutamise kasvav trend on ärgitanud Šveitsi ettevõtteid oma tooteid ja teenuseid arendama, selles suunas otsitakse koostöövõimalusi kõikjalt. Jätkusuutlikkuse valdkonnas on orgaaniliste toodete osakaal Šveitsi turul väga suur. Selleks, et anda aimu selle suurusest, toon näite: 2019. aastal oli Šveitsis üle 10% kõigist toidukaupadest mahedad, mis on ühtlasi maailmarekord. Need arvud tõusevad igal aastal. Head võimalused on ka allhankijatel. Näiteks Šveitsi masinatootjad otsivad sageli lõpptootele välismaiseid komponentide tootjaid. Ka teised sektorid, nagu näiteks farmaatsia ja kemikaalid, otsivad allhankijaid. Kuna Eesti on IKT-valdkonnas üks maailma liidreid, siis on Eesti ettevõtetel kindlasti lahendusi, mis pakuvad huvi Šveitsi klientidele. Ma arvan, et potentsiaali on plokiahela- ja finantstehnoloogiatel ning droonidel.

Vaata oma silmaga! Michel tutvustas Šveitsi turu võimalusi veebiseminaril 26. jaanuaril, mida on võimalik järele vaadata: www.koda.ee/et/sundmused/ jarelvaadatavad-veebiseminarid. Lisaks jagasid veebiseminaril oma kogemusi Eesti ettevõtted.

Vaade Zürichi ajaloolisele kesklinnale koos kuulsa Fraumünsteri kiriku ja Limmati jõega. Foto: Shutterstock

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

TURUNDUS

Miks on tähtis brändi eesmärk? Kaks kolmandikku tarbijatest soovib, et ettevõtted seisaksid hea sotsiaalsete või keskkonnategurite eest, mille vastu nad tunnevad kirge1. Kohusetundlikud tarbijad võivad brändi osta või seda vältida brändi sotsiaalse või poliitilise hoiaku tõttu.

ui aga uurime klientide valmisolekut maksta rohkem raha õiglase kaubanduse, bio- või keskkonnatoodete eest, valmistavad tulemused paljude ettevõtjate jaoks sageli pettumust. Paljud idealistid on üllatunud, et enamik inimesi pole nõus rohkem maksma, et saaks „teha head“. Me ei tohiks unustada üht turunduse põhitõde, mis peitub inimloomuses: inimesed kulutavad oma raha sõltuvalt väärtusest, mida nad usuvad vastu saavat.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KLAUS HEINE Shanghai ja Pariisi Emlyoni ärikooli turundusprofessor

Brändi eesmärgi tähtsuse selgitamiseks annan kaks soovitust. Kõigepealt tuleb mõista erinevusi eri tüüpi brändi ülesannete vahel: brändi eesmärk, missioon, visioon ja ambitsioon, neid aetakse tihti segamini. Teiseks tuleb ettevõtte edukaks juhtimiseks

ühendada oma brändi eesmärk tugeva brändi missiooniga. Vaatame alustuseks mõningaid näiteid brändi eesmärgist, missioonist, visioonist ja ambitsioonist. Kas tead, mis on mis? 1. Coach: saada ettevõtteks, mis defineerib maailmas tänapäevast luksust. 2. Stella McCartney: saavutada hea keskkonna ja loomade heaolu standard. 3. Warby Parker: pakkuda moeteadlikele millenniumilastele disainerprille revolutsioonilise

TURUNDUS Brändi ambitsioon: mõelge oma ettevõtte järgmistele olulistele verstapostidele. Saamaks teada, kui edukas te olete, ja et oma inimesi tõeliselt motiveerida, peate visiooni jagama hallatavateks osadeks. Nagu Shang Xia eeltoodud näide, hõlmavad ka brändi ambitsioonid järgmiste kuude ja aastate selgeid eesmärke ja peamisi tulemusnäitajaid. Uurime nüüd mõne näite abil teist soovitust. Moemärgis „Life is Good“ ei hooli eriti rõivastest, vaid nende sõnumist – levitada optimismi. Dove’i brändi eesmärk on naiste mõjuvõimu suurendamine, julgustades naisi omama positiivset kehapilti. Dove näib olevat selle saavutamisel edukas, kuna see sobib ideaalselt nende hügieenitoodetega. Patagonia seisab ressursside säästmise eest, mis on tihedalt seotud ka nende toodetega – nad pingutavad, et tooted oleksid vastupidavad ja taaskasutus toimiks.

kvaliteet ja pikaealisus, aitavad nad brändil samal ajal täita oma eesmärki, milleks on vähendada inimeste mõju keskkonnale. Seega mida rohkem inimesed kulutavad mõne soovitava hüve jaoks, seda rohkem toetavad nad mõnda kõrgemat eesmärki.

Klaus Heine töötab Shanghai ja Pariisi Emlyoni ärikoolis turundusprofessorina ning aitab ettevõtjatel ehitada kõrgema eesmärgiga tippklassi brände. Ta on teinud koostööd Hermèsi, Diori, Louis Vuittoni, Montblanciga, samuti spetsialiseeritud brändidega, nagu Bollinger, Breguet, Gaggenau jpt.

Tule koolitusele!

Mis ühendab edukaid brände?

hinnaga, müües vahendajata otse klientidele. 4. Shang Xia: 2021. aastal kavatseme Hiinas avada kolm uut poodi. Brändivisiooni lõuend (vt joonist) aitab teil oma brändi eesmärki, missiooni, visiooni ja ambitsiooni terviklikult määratleda ja selgitada. Kõik need on pikaajalised ärieesmärgid, kuid need erinevad ajalise mõõtme ja adressaadi poolest: ühiskond, klient või ettevõte. Brändi eesmärk: mõelge oma brändi olemasolu põhjusele peale rahateenimise. Brändi eesmärk ei seisne kliendiväärtuse loomises, vaid keskkonna või ühiskonna jaoks hea tegemises. See vastab brändi puhul küsimusele „miks?“. Tüüpiline näide on Stella McCartney eeltoodud ütlus. Brändi missioon: mõelge, mis eeliseid pakuvad te tooted klientidele. Kui teate, miks teete seda, mida teete, jääb küsimus, kuidas te seda teete? Brändi missioon selgitab teie brändi unikaalset väärtuspakkumist, mille kliendid saavad kõigi teie brändi toodete kaudu. Warby Parkeri eeltoodud ütluse näitel saab brändi missiooni selgitada järgmise valemi abil: [Meie bränd] pakub [mida?] [kellele?], kes otsivad [miks?] ja kes eelistavad meie tooteid, sest [kuidas?]. Brändi visioon: mõelge, milline on teie bränd näiteks 30 aasta pärast. Brändi visioon peegeldab teie ettevõtte pikaajalisi eesmärke ‒ midagi, mille saavutamiseks on vaja olulisi muudatusi ja edusamme. Näitena võib tuua coach’i väite.

Kui soovid brändingust ja brändi eesmärgist rohkem teada saada, siis tule koolitusele! Korraldame koostöös Tallinna ettevõtluskeskusega neljast veebiseminarist koosneva koolitussarja. Koolitused toimuvad inglise keeles korra kuus veebruarist kuni maini. Koolituste teemad h Eesmärgipõhine bränding ja brändi väärtused h Brändi audit ja strateegia h Emotsionaalne bränding h Brändikultuur ja jätkusuutlikkus h Brändi isiksus Lisainfo: Merit Fimberg-Espuch merit@koda.ee

Mis on ühist edukatel brändidel, nagu „Life is good“, Dove ja Patagonia? Neid juhib võimas brändi eesmärk, mis tugineb tugevale missioonile. Tegelikult tunduvad nende tooted olevat nende brändi eesmärgi jätk ja selle väljendus. T-särgid „Life is good“ on vaid vahend (enesetunde parandamiseks) kõrgema eesmärgi saavutamiseks: optimismi levitamiseks kogu maailmas. Tarbijad ei osta Dove’i tooteid, kuna nad tegelevad heategevusega. Nende kreem muudab kliendid enesekindlamaks ja ilusamaks (selliseks, nagu nad ise on) ja iga ostetava kreemiga astuvad nad väikese sammu lähemale brändi eesmärgi suunas, suurendada naiste mõjuvõimu. Patagonia pakub kvaliteetseid taaskasutatud materjalidest jakke. Kuigi tarbijad ostavad neid seetõttu, et neile meeldib Brändi visiooni lõuend

Brändi nimi:

Versioon:

III. Brändi visioon

Millisena näed oma brändi 30 aasta pärast II. Brändi missioon

II.4 Põhiprintsiip

II.5 Brändi lubadus

Põhjus uskuda

II.1 Turunišš

Brändi eelised kliendile Visiooni raamistik

Kuidas?

I.2 Brändi

I. Brändi eesmärk

väljakutse

II.3 Põhieelis

Mille pärast?

Miks?

Brändi olemasolu põhjus peale raha teenimise

I.1 Brändi alamkultuur

Kellele?

Mis?

II.2 Kliendinišš

Kellele?

I.3 Brändi vastasus

Kelle vastu? IV. Brändi ambitsioon 3 kuud

6 kuud

1 aasta

2 aastat

5 aastat

Sinu äri järgmised lühiajalised tähtsad verstapostid Brand-Building Toolkit – Klaus Heine

Klaus Heine (2020) Build a Brand to Change your World, Upmarkit, www.upmarkit.com.

Allikas: Heine, Klaus (2020) Build a Brand to Change your World: A Step-by-Step How-to Guide to Build a High-end Brand with a Higher Purpose, Upmarkit: Tallinn.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KOGEMUS

KAS ÄRIDE ÜLEANDMISEKS JA ÜLEVÕTMISEKS

on praegu hea aeg? PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Küllap on niimoodi mõelnud nii mõnigi ettevõtja, kes globaalse pandeemia tõttu on pidanud seisma silmitsi teadmatuse ja ebakindlusega. Meieni on aga jõudnud teateid müügiprotsessidest, mis COVID-19 leviku aegu katki jäid. Ebakindlust on liiga palju. Samamoodi on aga tuua häid näiteid edukalt planeeritud ja ellu viidud äride üleandmisest, mis said pandeemia tõttu sisse kiirema käigu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

aubanduskoda osales mitu aastat INBETS-i projektis, mis keskendus tegevuskavade väljatöötamisele, et anda soovitusi Läänemere regiooni poliitikakujundajatele, kes saaksid äride müügi ja ülevõtmise korral kaasata seni vähem esindatud sihtrühmi. Neid oli selle projekti raames neli: naisettevõtjad, immigrandid, ettevõtete töötajad ja diasporaa esindajad.

Naisettevõtjad

Nende puhul selgus, et olukord on üsna sarnane kõikides Läänemere regiooni riikides, v.a Rootsis. Naisi on vähem esindatud ettevõtete juhatustes ja nõukogudes, neile kuuluvate äride arv on märksa väiksem kui vastassoo esindajatel. Tegevuskava peamine soovitus oli tuua positiivseid näiteid ja luua toimivaid naisettevõtjate võrgustikke. Seda on kaubanduskoda ka püüdnud teha. Naisettevõtjatele suunatud tegevused on osa

KOGEMUS meie sündmuste kalendrist ja positiivsetest näidetest oleme rääkinud nii Teatajas kui ka üritustel.

Diasporaa

Diasporaa all peetakse silmas kodanikke, kes asuvad väljaspool oma koduriiki. Küllap oli siingi olukord enne globaalset pandeemiat teistsugune kui praegu. Esiteks, olukord Läänemere riikides erines märgatavalt. Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast liikus eelmise majanduskriisi ajal rohkelt kaasmaalasi teistesse riikidesse tööle. Saksamaa, Soome ja Rootsi on pigem need, kes sellest liikumisest kasu lõikavad. Peterburi ettevõtluse katusorganisatsioon aga nentis, et neil on väljaränne endiselt suur probleem. Millega välismaale lahkunud kaasmaalasi koju meelitada? Ei tule üllatusena, kuid kindlasti on olulisel kohal nii ettevõtluskeskkond kui ka kultuuriline taustsüsteem. Mitu uuringut kinnitavad, et just rikkalik kultuurisündmuste valik on üks argument, miks kodumaale tagasi pöördutakse. Samavõrra tähtis on ka erinevuste austamine, üldised hoiakud LGBT-kogukonna suhtes ja

Kas teadsid? INBETS-i projekti eesmärk oli esmalt uurida, seejärel edasi arendada ning luua uuenduslikke ja ülekantavaid mudeleid ja tööriistu, mille abil väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ülevõtmine saaks tulevikus Läänemere piirkonnas hõlpsamalt toimida. Lisaks oli kavas luua süsteemne viis, kuidas ettevõtete ostu- ja müügisoove saaks ettevõtete vahel vahendada. Projektil oli 16 partnerit, keskne roll oli ka eri riikide kaubanduskodadel. INBETS-i projekt sai teoks tänu Euroopa Liidu COMBESTE rahastusele. Projekti juhtivpartner on Baltic Sea Academy. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on üks projekti partneritest. Projekti rahastab Interreg Baltic Sea Regioni programm. Täpsem info: www.inbets.eu.

Intrigeeriv töötajate ja ettevõtjate Tinder jääb meelde, kuid kas sellest äride üleandmisel ja -võtmisel kasu oleks, selgub tulevikus. valmisolek ühiskonnas võrdsete võimaluste loomiseks. See on valdkond, kus Eestil on kindlasti arenguruumi. Kõige tähtsam soovitus projektipartnerite koostatud tegevuskavas oli aga teises riigis viibivatele kaasmaalastele koduriigi võimaluste tutvustamine. Näiteks Leedu on aktiivselt tutvustanud erinevaid töövõimalusi Ühendkuningriiki õppima läinutele ja neil on hulk edulugusid sealt naasnud innukatest noortest. Tihti nad küll ei võta eksisteerivat äri üle, vaid loovad ise uue. Ettevõtete töötajate kui potentsiaalsete äride ülevõtjate tegevuskava juht oli projektipartner Peterburist. Intrigeeriv töötajate ja ettevõtjate Tinder jääb meelde, kuid kas sellest äride üleandmisel ja -võtmisel kasu oleks, selgub tulevikus. Immigrantide roll Eesti majanduses on marginaalne, kuid see kasvab aasta-aastalt. Selle tegevuskava väljatöötamise eest seisid projektipartnerid Saksamaalt, kus olukord sootuks teine. Kuna teema pole meil aktuaalne, siis ei lasku ka detailidesse.

Ettevõtete müümine ja üleandmine – business as usual? Ideaalses maailmas näib kõik lihtne ‒ tõstame palku, kutsume ära läinud tagasi ja nad tulevadki. Austame erinevusi ja jagame oma töötajatele ausalt infot, kui äri üleandmine on päevakorral. Projekti käigus selgus aga, et ideaalmaailma ja igapäevaelu vahel on tühimik. Seda aitavad praegu täita erasektori konsultandid ja teenusepakkujad, kes on ettevõtete omanikele ostu- ja müügitehingute vahendamisel abiks. Kas läheks vaja täiendavat tuge ettevõtluse tugiorganisatsioonidelt? See on teema, mille üle võiks tunde arutleda ja ikka ei jõuaks ühese vastuseni.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

EUROOPA UUDIS

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Pilguheit Euroopa Komisjoni

2021 TÖÖPROGRAMMILE

Foto: Shutterstock

Tänavune Euroopa Komisjoni (EK) tööprogramm keskendub strateegiate elluviimisele. Taustaks majandusseisundi halvenemine ja ülemaailmne tervisekriis. Euroopa keskendub taaskäivitamise rahastut NextGenerationEU ja pikaajalist eelarvet kasutades kestlikule investeerimisele ja reformidele.

ööprogrammis käsitletakse kuut põhieesmärki, mille puhul pannakse rõhku uutele seadusandlikele algatustele ja kehtivate õigusaktide läbivaatamisele (vt eesmärkide loetelu kõrvalolevast infokastist). Lisaks lubab EK ellu viia varem 2020. aastaks kavandatud, kuid pandeemia tõttu edasilükatud algatusi. Enne, kui vaadata valdkondi veidi lähemalt, paar üldist kommentaari. Esiteks – EK jaoks on asi n-ö tehtud siis, kui vastav õigusakt on vastu võetud. Mis, kas ja kuidas vastuvõetu reaalses elus toimib või ei toimi, on hoopis teine küsimus. Teiseks – EK jaoks tähendab valdkonnaga põhjalik tegelemine võimalikult paljude otsuste, aktide, dokumentide vastuvõtmist. Teisisõnu, mida rohkem õigusakte, otsuseid jm on vastu võetud, seda põhjalikumalt on asjaga tegeldud.

1. Euroopa rohelepe

EK keskendub kliima- ja energiaalaste õigusaktide läbivaatamisele, et viia need kooskõlla uue kavandatud eesmärgiga vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Meetmed koondatakse paketti „Eesmärk 55“, mis hõlmab kõike alates taastuvenergiast kuni energiatõhususe esikohale seadmiseni, ehitisi, maakasutust, energia maksustamist, heitkogustega kauplemist jpm. Lisaks teeb EK ettepaneku

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

Elukestva õppe traditsiooni juurutamiseks ja töökoha vahetamise hõlbustamiseks teeb EK ettepaneku isikliku õppekonto algatuse kohta. süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kohta, et motiveerida välistootjaid ja EL-i importijaid vähendama CO2 heidet. Transpordi valdkonnas esitab EK hulga meetmeid, mis käsitlevad arukat ja säästvat transporti. Näiteks üleeuroopalist transpordivõrku käsitleva määruse ja arukaid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi läbivaatamise. EK jätkab ringmajanduse tegevuskava rakendamist, pöörates tähelepanu ökodisainile ja kestlikele toodetele, eelkõige elektroonikaseadmete ringkasutusele, sh mobiiltelefonide, sülearvutite jm seadmete kogumise, taaskasutuse ja parandamise tõhustamisele. Rakendatakse EL-i bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2030

ja strateegiat „Talust taldrikule“, et eelkõige edendada mahepõllumajanduslikku tootmist, taastada kahjustatud ökosüsteeme, kaitsta ookeane ja rannikupiirkondi, taastada ja säästvalt majandada metsi ning vähendada raadamisega seotud toodete turulelaskmise ohtu EL-is. Loomakasvatuse keskkonnamõju vähendamiseks plaanitakse turule tuua uuenduslikke söödalisandeid.

2. Digiajastule vastav Euroopa

Siia liigituvad erinevad digiteemad, nagu ettepanek tegevuskava kohta, kus on selgelt määratletud 2030. aasta eesmärgid: ühenduvus, oskused ja digitaalsed avalikud teenused. EK lähenemisviis järgib selgeid põhimõtteid: õigus eraelu puutumatusele ja ühenduvusele, sõnavabadus, andmete vaba liikumine ja küberturvalisus. EK lubab tegeleda eelkõige õigusaktidega, mis käsitlevad tehisintellektiga seotud ohutust, vastutust, põhiõigusi ja andmeid. Lisaks esitab EK ettepaneku andmealase õigusakti kohta, et määrata kodanike ja ettevõtjate jaoks kindlaks tingimused andmete paremaks kontrollimiseks ja jagamiseks. Samuti teeb EK ettepaneku Euroopa uue digitaalse identiteedi kohta, et lihtsustada ülesannete täitmist ja veebiteenustele juurdepääsu kogu Euroopas ning tagada inimestele parem kontroll oma andmete jagamise üle.

EUROOPA UUDIS Õigluse säilitamiseks digimaailmas jätkab EL tööd selle nimel, et sõlmida rahvusvaheline kokkulepe õiglase maksusüsteemi kohta, mis tagaks pikaajalise jätkusuutliku tulu. Kui see ei õnnestu, teeb EK aasta esimesel poolel ettepaneku digimaksu kehtestamise kohta. Sama õiglast ettevõtluskeskkonda silmas pidades teeb EK ettepaneku võtta vastu õigusakt, mis käsitleb võrdsete võimaluste loomist välisriigi subsiidiumide puhul. EK jätkab käimasolevat konkurentsieeskirjade läbivaatamist, et tagada nende sobivus muutuva turukeskkonnaga, sh üha kiirema digipöördega majanduses. Lisaks ajakohastatakse Euroopa uut tööstusstrateegiat, et võtta arvesse COVID-19 mõju, üleilmset konkurentsiolukorda ning kiiremat rohe- ja digipööret. Selleks, et tagada väärikad, läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused, esitatakse seadusandlik ettepanek platvormidel teenuseid osutavate inimeste töötingimuste parandamiseks, et tagada neile õiglased töötingimused ja piisav sotsiaalkaitse.

3. Inimese hüvanguks toimiv majandus

Siin rõhutab EK Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava. Tegevuskava on EK peamine vahend, millega toetada sotsiaalmajanduslikku taastumist ja vastupidavust keskpikas ja pikas perspektiivis ning suurendada sotsiaalset õiglust. Välja on kuulutatud uus Euroopa lastegarantii, mille eesmärk on vähendada laste vaesust ja ebavõrdsust. EK teeb ettepaneku uue EL-i töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta. Lisaks sellele esitatakse ettepanek sotsiaalmajanduse tegevuskava kohta, et edendada sotsiaalseid investeeringuid, toetada sotsiaalmajanduses osalejaid ning aidata sotsiaalseid ettevõtteid. Kuna EL-i majandus vajab jätkuvalt poliitilist toetust, tuleb rahalise toetuse andmise ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamise vahel leida sobiv tasakaal. Kuna koroonaviiruse levik hoogustub ja tõkestamismeetmete arv suureneb, peaksid liikmesriigid majanduse toetamiseks jätkuvalt kasutama eelarvealast paindlikkust. Pikemas perspektiivis ei ole aga EK meelest stabiilsuse ja konkurentsivõime saavutamiseks paremat vahendit kui sügavam majandus- ja rahaliit, mis tugevdab ka euro rolli rahvusvahelisel tasandil. Vaja on teha edusamme kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu valdkonnas. Sellega seoses vaatab EK läbi EL-i pankade maksejõuetuse käsitlemise raamistiku, võtab kasutusele meetmeid piiriüleste investeeringute suurendamiseks EL-is ning tõhustab rahapesuvastast võitlust. Samuti jätkab EK kestliku rahanduse arendamist, tehes ettepaneku

kehtestada EL-i roheliste võlakirjade standard.

4. Euroopa positsiooni tugevdamine maailmas

EK peab EL-i missiooniks kaitsta eeskirjadel ja väärtustel põhinevat rahvusvahelist korda üha polariseeruvamas maailmas ning töötab selle nimel, et suurendada EL-i ülemaailmset rolli vastutuse, stabiilsuse, koostöö ja solidaarsuse edendajana. EK teeb ettepaneku võtta vastu ühisteatis „EL-i suurem panus reeglitepõhisesse mitmepoolsesse maailmakorda“. Koostöös partneritega teeb EK ettepaneku uuendatud partnerluseks EL-i lõunanaabruses asuvate riikidega. Ajakohastamaks EL-i poliitikat Arktika piirkonna suhtes, mida kliimamuutused ja keskkonnasurve ning nende majanduslik ja julgeolekumõju eriliselt ohustavad, teeb EK ettepaneku võtta vastu teatis Arktika kohta. Samuti esitab EK uue strateegilise lähenemisviisi endiste võitlejate desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise toetamiseks, mida ta peab äärmiselt vajalikuks, et tagada püsiv stabiilsus ja rahu konfliktist räsitud riikides ja piirkondades. Lisaks esitab EK teatise EL-i humanitaarabi kohta, milles keskendutakse eelkõige uutele koostööviisidele partnerite ja teiste rahastajatega, digitaalsete vahendite ja uuenduslike lähenemisviiside kasutamisele rahastamises ja abi kättetoimetamises, samuti EK enda kiirreageerimisvõimele ning humanitaar-, arengu- ja rahutegevuse tugevamale lõimimisele.

5. Euroopaliku eluviisi edendamine

EK peab esmatähtsaks Euroopa terviseliidu tugevdamist ning teeb ettepaneku täiendada EL-i raamistikku tõsiste piiriüleste terviseohtude avastamiseks ja neile reageerimiseks ning tõhustada praeguste asutuste rolli. Teise sammuna tahab luua kõrgetasemelise biomeditsiinialase teadus- ja arendustegevuse ameti. Uus ravimistrateegia käsitleb Euroopa tarneahela varustuskindlust ning tagab kodanikele ohutud, taskukohased ja kvaliteetsed ravimid. Aasta lõpuks käivitatakse tervishoiu Euroopa andmeruum ja Schengeni uus tulevikustrateegia. Rangemate Schengeni eeskirjade alusel soovib EK jätkata ja parandada Schengeni ala toimimist. Lisaks sellele töötab EK uue rände- ja varjupaigaleppe vastuvõtmise nimel. Jätkatakse julgeolekuliidu tugevdamist, võttes eelkõige kasutusele meetmeid organiseeritud kuritegevuse ja hübriidohtude vastu võitlemiseks. Majanduse elavdamiseks ning edukaks rohe- ja digipöördeks peavad eurooplased omandama uusi oskusi. Elukestva õppe traditsiooni juurutamiseks ja töökoha vahetamise hõlbustamiseks teeb EK ettepaneku isikliku õppekonto algatuse

kohta. Lisaks töötatakse välja Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele.

6. Uus hoog Euroopa demokraatiale

EK jätkab võrdõiguslikkuse liidu loomist ja toetab Euroopa pühendumust EL-i väärtuste hoidmisele ning kaasamise ja võrdõiguslikkuse arendamisele selle kõigis vormides, sõltumata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Osana sellest esitab EK puuetega inimeste õiguste EL-i strateegia, et eelkõige tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielik rakendamine. EL-i lapse õiguste strateegias vaadeldakse võimalusi, kuidas valmistada lapsi ja noori ette EL-i demokraatlikus elus osalemiseks, paremini kaitsta haavatavaid lapsi, kaitsta laste õigusi internetis, edendada lapsesõbralikku õigussüsteemi ning ennetada ja tõrjuda vägivalda. EK toetab jätkuvalt EL-i ühinemist Istanbuli konventsiooniga, kuid esitab ka uue ettepaneku soolise vägivalla vastu võitlemiseks. Lisaks sellele teeb ettepaneku laiendada EL-is kuritegudena määratletud tegevuste nimekirja nii, et see hõlmaks kõiki vaenukuritegude ja vaenukõne vorme. Kavandatud Euroopa demokraatia tegevuskava on vahend, mille abil parandada EL-i riikide demokraatiate vastupidavust, vastata välise sekkumise ohule Euroopas toimuvate valimiste puhul, võidelda desinformatsiooni vastu ning toetada vaba ja sõltumatut meediat. EK teeb ettepaneku selgemate eeskirjade kohta Euroopa erakondade rahastamisel ja võtab kasutusele meetmeid, et tagada tasulise poliitreklaami suurem läbipaistvus, parandada liikuvate Euroopa kodanike valimisõigusi ning kaitsta ajakirjanikke ja kodanikuühiskonda.

Kas teadsid? Euroopa Komisjoni tänavused kuus põhieesmärki: h 1. Euroopa rohelepe. h 2. Digiajastule vastav Euroopa. h 3. Inimese hüvanguks toimiv majandus. h 4. Euroopa positsiooni tugevdamine maailmas. h 5. Euroopaliku eluviisi edendamine. h 6. Uus hoog Euroopa demokraatiale.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

PALJU ÕNNE! 85

KITMAN THULEMA AS Ettevõtte alguseks saab lugeda 1936. aastat, kui Eesti tarbijate ühistuid koondav Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) sai nõudluse rahuldamiseks majandusministeeriumilt loa rajada Tallinna päris oma tehas. ETK Kopli Metallitehase põhieesmärk oli Eesti mulla- ja kliimatingimustele vastavate põllutöömasinate tootmine. Nõukogude okupatsiooni ajal nimetati tehas 1941. aastal ümber Tallinna Põllutöömasinate tehaseks. 1944 taas uue nime saanud ETKVL-i Kopli Masinatehas alustas pärast sõda põllutöömasinate tootmist, kuid muutunud nõudlus sundis 1950. aastate algul aktiivselt uusi tootmissuundi otsima. Suurim vajadus leiti olevat leivatööstuses, kus saavutati ka suur edu, ja pagaritööstuse seadmete tootmine jätkus kuni 1990. aastate alguseni. 1970. aastatel hakati tootma ka kaubandussisustust, millest on praeguseks saanud ettevõtte põhitegevus.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

A&L ARHITEKTUURIBÜROO OÜ AIK-PROJEKT OÜ ALVIGO AS ASTERA AS AUTO KOMMERTS OÜ CIRCLE K EESTI AS EESTI KESKKONNATEENUSED AS ELECTRUM AS ELKE RAKVERE AS ELKE SENSOR OÜ ESPAK AS ESPAK VILJANDI AS ESTKO AS FEB AS HANSAB AS HARJU ELEKTER TELETEHNIKA AS HELMES AS ILMRE OÜ KARLEV OÜ KOOLIBRI AS MARTEM AS MARU AS TOODE AS USESOFT AS

ALMELO OÜ DEKOMIR OÜ FAROVENT OÜ GULIB OÜ HANZA MECHANICS TARTU AS HURMUS OÜ IKODOR AS JAJAA OÜ KABIN JA POJAD OÜ LATIKAS OÜ NAVIGAATOR OÜ NTN EST AS

RIIGIHANKED

h Lätis ostetakse reisibüroo teenust (maht 750 000 eurot). Tähtaeg 01.03. h Rootsis hangitakse jäätmetrumleid. Tähtaeg 26.02. h Soomes hangitakse aruandlustarkvara ja arendustööd. Tähtaeg 01.03. h Taanis hangitakse metsaraieteenust (maht 3,9 mln Taani krooni). Tähtaeg 01.03. h Rootsis hangitakse metsaarvestusja auditeerimisteenust. Tähtaeg 08.03.

h Eestis hangitakse viis uut kiirabiautot. Tähtaeg 01.03. h Lätis hangitakse impulssoksümeetrilised andurid ja kaablid. Tähtaeg 04.03. h Rootsis hangitakse kaevude ja tuletõrjehüdrantide kujundusega veekioskid. Tähtaeg 26.02. h Soomes hangitakse alushariduse mängud ja mänguasjad (0–6 a). Tähtaeg 25.02. h Soomes hangitakse kontorimööblit. Tähtaeg 24.02.

h Taanis hangitakse puidukütust (graanuleid). Tähtaeg 15.02.

LISAINFO: Hankeid saab vaadata Euroopa Liidu Teataja lisast aadressil https://ted.europa.eu. Lisainfo: een@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

MESSID TERVISETEHNOLOOGIATE KONVERENTS JA KOHTUMISED 23.–25.veebruaril 2021 Belgias (virtuaalne) Teadlased ja ettevõtete esindajad on oodatud konverentsile ja kohtumisüritusele „Life-on-Chip: Exploring the Convergence in Health Technologies“, et vahetada teadmisi ja luua uusi kasulikke kontakte. Mikro- ja nanotehnoloogia, tehisintellekt, disainmõtlemine, robootika, uudsed tootmistehnoloogiad ja suurandmed on avaldanud suurt mõju kõigis tööstusharudes, kuid võib-olla on nende suurim potentsiaalne mõju tervise- ja bioteadustele. Selles valdkonnas toimuvad uuendused võimaldavad välja töötada hämmastavaid rakendusi, mis võivad tervishoiusüsteemi muuta. Peamised teemad: h meditsiin, inimeste tervis h bioteadustega seotud mikro- ja nanotehnoloogia h e-tervis Lisainfo ja registreerimine: kuni 13. veebruarini 2021 aadressil https://life-on-chip-2020.b2match.io.

KATARI KOHTUMISÜRITUS 2021 2.—3. märtsil 2021 Kataris (virtuaalne) Kohtumisüritus keskendub Katari ettevõtetest ja nende tootmisvõimalustest teadlikkuse suurendamisele ning avab võimaluse rahvusvahelistele ettevõtetele koostöösidemete sõlmimiseks Katari juhtivate tootjatega. Peamised teemad: h ehitus, ehitusmaterjalid, kemikaalid ja elektriseadmed h plast ja pakendid h keemiatooted h FMCG h toit ja jook h paberitooted h IKT-teenused h farmaatsia-, tervishoiu- ja meditsiinivarustus Lisainfo ja registreerimine: kuni 2. märtsini 2021 aadressil https://matchmaking.qdb.qa.

FREE FROM FOOD ASIA – KVALITEETSE TOIDU VEEBISEMINARID JA KOHTUMISED 10.–12. märtsil 2021 Hollandis (virtuaalne) Olete oodatud Bangkokis septembris 2021 toimuva messi virtuaalsele eelüritusele. Selle keskmes on orgaaniline toit, koostisosad, tervislik toit, veganitoit, toiduohutus ja funktsionaalne toit, samuti plastivaba pakend. Üritusest osavõtt annab palju uut infot, aga ka võimaluse kohtuda potentsiaalsete uute äripartneritega Euroopast Aasiani. Veebiseminaridel annavad esinejad ülevaate Aasia turust ja võimaluse luua otsekontakte eksponentide, importijate, kauplejate, hotellide ja jaemüügiettevõtetega. Lisainfo ja registreerimine: kuni 12. märtsini 2021 aadressil https://bangkok.freefromfoodexpo.com/virtual-summit.

RAHVUSVAHELINE MASINATÖÖSTUSE KONVERENTS JA KOHTUMISED 11.–12. märtsil 2021 Austrias (virtuaalne)

INNOVATSIOON JA DIGITALISEERIMINE TURISMISEKTORIS: DIGITHONi KONVERENTS, TÖÖTOAD JA B2B-KOHTUMISED 24. veebruaril 2021 Sloveenias (virtuaalne)

Lisainfo ja registreerimine: kuni 12.märtsini 2021 aadressil https://machinery2021.b2match.io.

Ürituse fookus on turismisektori digitaliseerimisel ja eelkõige sellistel tehnoloogiatel nagu IoT, andmeanalüüs, tehisintellekt jms.

JAAPANI TOIDU- JA JOOGIPÄEVAD

Peamised teemad: h teadus- ja arendustegevus turismi tootearenduses h isikupärastamine h mobiiltehnoloogia, tuvastamise tehnoloogia h liitreaalsus h asjade internet h virtuaalsed assistendid h suurandmete haldamine h plokiahel h kultuuripärandi digitaliseerimine Lisainfo ja registreerimine: kuni 23. veebruarini 2021 aadressil https://be-readi-digithon.risingsud.b2match.io.

Tulge osalema konverentsil „Tuleviku tehas“, et viia end kurssi valdkonna viimaste arengusuundadega ning kohtuda masinaja metallitööstuses tegutsevate tarnijate, klientide ja potentsiaalsete äripartneritega.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

11.–16. märtsil 2021 Jaapanis (virtuaalne) Euroopa Liidu ja Jaapani (EEN Jaapan) keskus korraldab Jaapani toiduainetest ja jookidest huvitatud Euroopa ettevõtetele kohtumisürituse „Jaapani toidu- ja joogipäevad“. 11.– 16. märtsini avatakse kahepoolseks suhtluseks virtuaalkanal tekstisõnumite vahetamiseks ja videokõnede pidamiseks. Vajaduse korral saab kasutada tõlke. Osalema on oodatud Euroopa importijad, hulgi- või jaemüüjad ning Jaapani toidu- ja joogitootjad ning edasimüüjad. Lisainfo ja registreerimine: kuni 8. märtsini 2021 aadressil https://japanese-food-and-beverage-days.b2match.io.

BIOKET: BIOMASSI PROTSESSIDE JA TEHNOLOOGIATE VIRTUAALNE KONVERENTS NING KONTAKTKOHTUMISED 15.–19. märtsil 2021 Prantsusmaal (virtuaalne) Biomass on suurepärane ressurss, mida saab muuta keemilisteks biopõhisteks materjalideks, toidu ja sööda koostisosadeks või energiaks. Peamised teemad: h vetikate biotöötlemistehas, biomassi eeltöötlus h ökoekstraheerimine h ligniini väärindamine h puidu biotöötlemistehased h ensümaatiline katalüüs ja biotehnoloogiaga seotud protsessid

HANNOVERI TEHNOLOOGIA- JA ETTEVÕTLUSKOOSTÖÖ KOHTUMISED 2021 12.—15. aprillil 2021 Hannoveris (virtuaalne) Aprillis toimub Saksamaal traditsiooniline Hannoveri mess ja B2B-kohtumiste üritus, aga koroona tõttu toimuvad mõlemad virtuaalselt. Olete oodatud osalema, et viia end kurssi uute tehnoloogiate ja lahendustega ning luua uusi kasumlikke kontakte, et edendada oma toodete ja teenuste rahvusvahelist turundust/müüki. Oodatud on osalejad järgmistest sektoritest: automaatika, robootika, energia, tööstustootmine. Lisainfo ja registreerimine: kuni 4. aprillini 2021 aadressil https:// technology-business-cooperation-days-2021.b2match.io.

Lisainfo ja registreerimine: tasulisele üritusele kuni 15. märtsini 2021 aadressil https://bioket-2021.b2match.io.

TOOTMISE JA JAEMÜÜGI ÜMBERKUJUNDAMINE ÄRITEGEVUSE SISULISEKS JA JÄTKUSUUTLIKUKS UUENDAMISEKS

TULEVIKUEHITUSE KONVERENTS JA KOHTUMISÜRITUS

14.–15. aprillil töötlev tööstus 28.–29. aprillil jaemüük

23. märtsil 2021 Austrias (virtuaalne) Tulge osalema ning tutvuge uusimate tehnoloogiate ja materjalidega, jagage uusi projektiideid ja leidke uusi rahvusvahelisi koostööpartnereid.

See virtuaalne üritus korraldatakse Maltal ja osalema kutsutakse tootmis-, jaemüügi- ja tehnoloogiaettevõtteid ning äriteenuste pakkujaid, avaliku sektori esindajaid ning teadlasi.

Peamised teemad: h tark linn Viin, tänapäevane linnaplaneerimine h uued ehitusmeetodid ja robootika h uued ehitusmaterjalid ja komponendid h energiatõhusus h jätkusuutlik ja roheline arhitektuur h puit ja puitkonstruktsioonid h looduslikud ja heitmeteta materjalid h teed ja tunnelid, liikluse infrastruktuur h nutikas kodu ja kodu automatiseerimine h digitaliseerimine (BIM) ja VR h tänapäevane renoveerimine

Peamised teemad: h automaatika/robootika h biotehnoloogia h ehitustehnika h elektroonika, mikroelektroonika h keskkond h tööstuslik tootmine h infotöötlus, infosüsteemid, infotehnoloogia Lisainfo ja registreerimine: kuni 14. aprillini 2021 aadressil https://re-engineering-manufacturing-retail-newnorm. b2match.io.

Lisainfo ja registreerimine: kuni 18. märtsini 2021 aadressil https://fob2021.b2match.io.

SÄÄSTEV PAKENDAMINE – RAHVUSVAHELINE IDEEDE TURG JA KOHTUMISÜRITUS 22.—29. märtsil 2021 Saksamaal (virtuaalne) Ürituse teema on toidupakendid – kuidas leida lahendusi, mis muudaksid toidupakendid jätkusuutlikumaks ja uuenduslikumaks? Kuidas saaksime vähendada pakendijäätmeid ja pakiksime kaupu ohutult? Materjalide vähendamisest ja säästlike pakendite kasutamisest on saanud suur probleem ning tööstus ja seadusandjad arutavad uute lahenduste üle. Ürituse eesmärk on koondada uuendusmeelsed mõtlejaid kogu Euroopast ja algatada uusi koostöösidemeid. Peamised teemad: h jaemüüjad: tuleviku pakendistrateegiad h uued pakkematerjalid h plastist pakendid h paberist pakendid Lisainfo ja registreerimine: kuni 21. märtsini 2021 aadressil https://sustainable-packaging2021.b2match.io.

LISAINFO: Kõikidele üritustele tuleb eelnevalt registreeruda, toimumispäeval registreerimist ei ole.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

KOOSTÖÖPAKKUMISED TOIDUAINETÖÖSTUS h Hollandi kaubandusagentuur, kes tegutseb Hollandi ja Belgia turul, pakub kaubandusagendi teenuseid öko- või veganitoiduainete ning jookide tootjatele, kes toodavad uuenduslikke ja/või jätkusuutlikke tooteid. KOOD: BRNL20210111001 h Kosovo ettevõte pakub turustamisteenuseid värskete ja töödeldud toiduainete tootjatele (nt juust, oliivid, marineeritud kurgid jne), soovides laiendada oma tooteportfelli. Tooted peavad vastama Euroopas kehtivatele toiduohutuse standarditele. KOOD: BRXK20210105001 h Makedoonia toiduainetööstuse ettevõte, kes tegeleb külmutatud liha ja valmis lihatoodete maaletoomise/ turustamisega, pakub külmutatud veise- ja sealiha, linnuliha, kala ning külmutatud juurviljade (sh friikartulid) tootjatele turustamise teenuseid. KOOD: BRMK20201216001 h Taani ettevõte töötas välja ja patenteeris tehnoloogia, mis võimaldab müümata puu- ja köögivilju töödelda püreeks ning mis sobib nn jääkide ümbertöötamiseks toiduainetööstuses. Seoses laienemisega otsivad puu- ja köögiviljatootjaid/hulgimüüjaid, kellel on müümata varu, nt marju, õunu, pirne, peete, porgandeid. KOOD: BRDK20201216001 h Kosovo lihatoodete (kanaliha ja töödeldud lihatooted), piimatoodete ja alkoholi turustamisega tegelev ettevõte pakub sektoris tegutsevatele ettevõtetele turustamise teenuseid. KOOD: BRXK20210122001 h Leedu külmutatud veganlike ja gluteenivabade magustoitude tootja otsib edasimüüjaid, nii toiduainete turustajaid kui ka veebipoode, kes müüvad tervislikku toitu. KOOD: BOLT20190117001

TEKSTIIL JA RÕIVATÖÖSTUS h Rumeenia naisterõivaste tootja (kleidid, pluusid, seelikud, püksid ja T-särgid) otsib tekstiilisektori ettevõtteid, kes suudavad nimetatud rõivaid toota tootmislepingute alusel. KOOD: BRRO20201028001 h Ukraina pulma- ja õhtukleitide tootmisega tegelev ettevõte otsib kaubandusagente ja turustajaid. KOOD: BOUA20210103001

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021

h Poola väikeettevõte, kes tegeleb meesterõivaste tootmisega (nt särgid, jakid, kampsunid, ülikonnad, vestid, mantlid, püksid), otsib turustajaid. KOOD: BOPL20201210002

METALL JA MASINAEHITUS h Poola soojusvahetite tootja otsib roostevabast terasest soojusvahetite korpuse teraskonstruktsioonide, pikkade ja painutatud elementide (8–18 meetrit) ja valtsplekkide tootjat. Profiilid peavad olema valmistatud madalatemperatuurilisest ja roostevabast terasest ning kõik osad peavad vastama vähemalt ISO 9001 ja EN 1090/1/2/3 standarditele. KOOD: BRPL20201104001 h Türgi ettevõte soovib osta Euroopas kaevandus-, ehitus-, rasketehnika tootmisega või valdkondadega seotud VKE-d. KOOD: BRTR20201201001 h Kreeka idufirma tegeleb bensiini sisepõlemismootori prototüübi täiustamisega, kus tehnoloogia keskmes on patenteeritud mehhanism, mis teisendab edasi-tagasi liikumise pöördliikumiseks, asendades traditsioonilise väntvõlli konstruktsiooni. Ettevõte otsib kattekihtide tootjaid või tarnijaid, kelle toodang vastab etteantud nõuetele. KOOD: BRGR20210107001 h Bulgaaria VKE otsib vasemurru ja vaskkatoodide, vaskvarraste tootjat või tarnijat. Tooted peavad olema vähemalt 99,7% puhtusega ning vastama etteantud nõuetele, sh olema kindla läbimõõdu ja kaaluga. Koostööpartner peab olema valmis esitama kvaliteedija tehnilisi spetsifikatsioone tarnitud toodete nõuetele vastavuse kohta. KOOD: BRBG20201211001 h Saksamaa ettevõte otsib originaalseadmete kvaliteediga autovaruosade tarnijaid: tavalistele sõiduautodele, tarbesõidukitele, veoautodele, bussidele ning tööstus- ja põllumajandussõidukitele. Ettevõte otsib kahte spetsiifilist tooterühma: mootoriosi ja šassiiosi (nt rataste vedrustus, amortisaatorid ja pidurisüsteemid). KOOD: BRDE20201110001

ELEKTROONIKA, AUTOMAATIKA JA IT h Poola ettevõte otsib automaatikasektoris tegutsevaid ettevõtteid, kes suudavad tootmislepingu alusel pakkuda vastavalt täpsustatud nõuetele automatiseeritud parkimissüsteeme. Süsteemi spetsifikatsioon võib erineda iga üksiku töömahu lõikes. KOOD: BRPL20210108001 h Poola ettevõte, kes tegeleb muusikatehnika ja professionaalsete muusikariistade rentimise ja hooldusega, otsib litsentsilepingu alusel veebitööriistade väljatöötamiskogemusega partnerit veebiplatvormi loomiseks. KOOD: BRPL20201201001 h Rootsi idufirma arendas välja uuendusliku virtuaalreaalsuse-komplekti (VR-prillid, liikumisandur ja rakendus/mäng) siseruumides kasutatavate jalgrattatrenažööride jaoks ning otsib turustajat, kel on elektroonika ja/või sporditoodete müügikanal ning kes saab tooteid müüa nii lõppkasutajatele kui ka jaemüüjatele. KOOD: BOSE20201202001

EHITUS h Belgia ettevõte otsib hakitud klaaskiu tootjat. Tulevase koostööpartneri toodang peab olema vastavuses betoonitööstuse nõuete ja standarditega, st hakitud kiud peab vastama betooni tugevdamise nõuetele, et parandada betooni läbilaskvust, löögikindlust jne. KOOD: BRBE20201201001 h Rootsi ettevõte otsib oma tõsteseadmete ehk tross-telferite ja tõstukite (mis tõstavad 250–10 000 kg) edasimüüjaid. Tooted vastavad EN-i standarditele. KOOD: BOSE20200109001

MUU h Poola mineraalväetiste edasimüüja pakub turustamisteenuseid Euroopa mineraalväetiste tootjatele, kes soovivad siseneda Poola turule. KOOD: BRPL20201215001 h Rootsi internetikauplus, kus müüakse taaskasutatud materjalist valmistatud kodutooteid ja tarvikuid, otsib taaskasutatud toodete tarnijaid Euroopast (nt rõivad, jalatsid ja aksessuaarid, sh ehted; tervise- ja ilutarbed, kodutarbed ja mööbel, majapidamistarbed). KOOD: BRSE20201110001

CO2-emissioon sõltuvalt tüübist 163-192 g/km ja keskmine kütusekulu 6,2-8,4 l/100 km.

Uus Mercedes-Benz S-klass. Luksuslik visioon tulevikust. Inimestena tulevikku kujutledes lähtume elamusest ja emotsioonist. Turvatundest, elegantsist, mugavusest, usaldusest. Uue S-klassi puhul ei peagi me enam rääkima tehnika keeles, sest ülimaks sõidukogemuseks vajalik innovatsioon peidab end aupaklikult S-klassi luksusliku stiili embuses. Arvestades oma juhi soove ja ootusi, mõeldes kaasa ja ette. Intuitiivselt ja intelligentselt. Uus S-klassi luksussedaan on valmis Teie teenistusse astuma. Jagades Teie visiooni tulevikust. Vaata lähemalt www.mercedes-benz.ee/s-klass

Seisulaud Modulus al. 440.Ilma km-ta

Küsi Marjelt! Meilt leiad lahenduse mis tahes töökeskkonda sõltumata sellest, kas otsid üht kirjutuslauda või terviklikku sisustusprojekti kontorisse, lattu, tööstusele või haridusasutusse. Tooteinfot saad Marjelt ja tema kolleegidelt klienditeenindusest. Pakkumist terviklahendusele küsi Liinelt ja tema kolleegidelt projektimüügist. Klienditeenindus 6000 270 • Projektimüük 6000 275

Teataja 1/2021

Articles inside

Enterprise Europe Network

Palju õnne

Pilguheit Euroopa Komisjoni 2021 tööprogrammile

Äride ülevõtmine: kuidas ja kellele?

Seitse Euroopa linna, üks ühine eesmärk

Kuidas kaitsta end küberründe eest?

Lääne-Balkan: paljutõotav turg Eesti IT-ettevõtetele

Qualify aitab toidusektorit edendada

Pakendiarvestus kohe korda

Kaubamärgi registreerimiseks saab toetust

Galerii: meie tegusad liikmed

Mida olulist toimub tänavu õigusloomes?

Aruanne koja liikmetele

Uus liige: lauldes ümber maakera

Lühidalt

Suur ülevaade: 2021. aasta seadusemuudatused

Tuhkatriinust sirgus särav printsess

Storytelling, võimas tööriist

Viis sammu, mis LinkedIni teie jaoks tööle panevad

Turism panustab SKT-sse ja peegeldab me identiteeti

Koda kutsub osalema