Suur ülevaade: 2021. aasta seadusemuudatused

Suur ülevaade: seadusemuudatused, mis mõjutavad ettevõtjaid

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 2021. aasta alguses. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval rohkem kui 400 õigusakti, mida on eelmise aastaga võrreldes üle kahe korra rohkem.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja MARI-LII PIISKOP kaubanduskoja jurist KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

Ajutiselt muutus haiguspäevade hüvitamise süsteem

Kui varem ei saanud töötaja hüvitist esimese kolme haiguspäeva eest, siis alates 1. jaanuarist ei saa töötaja hüvitist üksnes esimese haiguspäeva eest. See tähendab, et alates 1. jaanuarist on tööandja kohustatud töötajale maksma haigushüvitist teisest haiguspäevast kuni viienda päevani. Varem oli tööandjal see kohustus neljandast kuni kaheksanda päevani. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tööandja maksab töötajale haigushüvitist 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust.

Suurenenud on haigekassa vastutus, kes maksab töötajale haigushüvitist alates kuuendast haigestumise päevast. Varem tegi haigekassa seda alates üheksandast päevast.

Muudatused kehtivad üksnes nende haiguslehtede puhul, mis väljastatakse ajavahemikul 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini.

Laienes pankrotiavalduse esitamise kohustusega isikute ring

1. veebruaril jõustusid äriseadustiku muudatused, mille kohaselt peavad teatud juhul ka osanikud ja nõukogu liikmed esitama pankrotiavalduse. Nimelt näeb muudatus ette, et kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, siis peab nõukogu puudumisel esitama pankrotiavalduse osanik, kui osanik teadis või pidi teadma osaühingu püsivast maksejõuetusest. Edaspidi on pankrotiavalduse esitamise kohustus ka aktsiaseltsi nõukogu liikmel, kui aktsiaseltsil puuduvad juhatuse liikmed. Nõukogu liige vabaneb oma kohustusest, kui ta tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma aktsiaseltsi püsivast maksejõuetusest.

Sisserände kvoot suurenes

2021. aasta sisserände piirarv on 1315 elamisluba, mis on ühe võrra suurem kui mullune kvoot. See on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab kehtestada. Kogu sisserände piirarvust on broneeritud loomingulistele töötajatele 25 elamisluba, spordivaldkonna töötajatele 24 ning välislepingu alusel on elamisloa piirmäär 5. Kui välismaalane soovib elamisluba töötamiseks muus valdkonnas või elamisluba ettevõtluseks, siis on kvoodi suurus 1261.

Kaubanduskoja andmetel ei ole praegu enam võimalik broneerida politsei- ja piirivalveametisse aega elamisloa taotluste esitamiseks 2021. aasta sisserände piirarvu alusel, sest kõik ajad on täidetud.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suurenes 193 euroni

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on uuest aastast 584 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 192,72 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 178,2 euro asemel 192,72 eurot, et saada ravikindlustust.

Üürilepingutega seotud muudatused

14. jaanuaril jõustus võlaõigusseaduses mitu olulist muudatust seoses üürilepinguga. Näiteks lubab seadus nüüd eluruumi üürilepingute puhul pooltel kirjalikult kokku leppida leppetrahvi maksmises, kui üürnik rikub oluliselt mitterahalist kohustust. Lisaks muutus üürileandja jaoks soodsamaks üürilepingu ülesütlemine üürniku makseviivituse korral. Seadus täpsustus ka selles suhtes, et üürnik peab kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Varem oli seaduses üldiselt kirjas, et olemas peab olema kokkulepe.

Ettevõtted saavad küsida toetust rakendusuuringuteks ja tootearenduseks

Jõustus paljude ettevõtete poolt pikalt oodatud rakendusuuringute ja tootearenduse toetusmeede, mille kohaselt on ettevõttel võimalik taotleda toetust näiteks rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimiseks kuni kolm miljonit eurot ühe projekti kohta. Minimaalne toetussumma on 100 000 eurot. Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

Olulised muudatused pankrotiseaduses

5. jaanuaril jõustus pankrotiseaduses mitu muudatust, mille peamine eesmärk on kiirendada pankrotimenetlust. Näiteks ei pea ühe muudatuse kohaselt pankrotiavalduse läbivaatamiseks enam korraldama kohtuistungit. Seda tuleb teha üksnes siis, kui võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuab või kui kohus peab kohtuistungi pidamist vajalikuks.

Pankrotiseadusesse lisandus ka konkreetne ajaline piir, mille jooksul peab võlausaldajate üldkoosolekul osalev kohtunik määrama vaidluse korral võlausaldajate hääled. Kohtunik peab seda tegema üldjuhul samal koosolekul, kuid erandlike asjaolude ilmnemisel võib kohtunik hääled määrata ka järgmisel tööpäeval.

Edaspidi ei kohaldu füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse korral füüsilisele isikule ärikeeld automaatselt, vaid sarnaselt juriidilise isiku võlgniku pankrotiga kohaldub ärikeeld üksnes siis, kui kohus nii otsustab.

Mitu pankrotiseaduse muudatust jõustus ka 2021. aasta 1. veebruaril. Näiteks hakkasid kehtima muudatused, mis tagavad kohtute suurema spetsialiseerumise maksejõuetusasjadele, ning muutus haldurite tasustamise süsteem.

Välismaalasest renditöötaja töötasult tuleb Eestis maksta tulumaksu

1. jaanuaril jõustus mitu tulumaksuseaduse muudatust seoses välimaalastest renditöötajate maksustamisega. Muudatuse kohaselt tuleb mitteresidendil, kes on andnud oma töötaja rendile Eesti kasutajaettevõttele, pidada kinni tulumaks Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult. Näiteks kui Poola ettevõte annab Ukrainas elavad Ukraina kodanikest töötajad rendile Eesti ettevõttele, siis peab Poola ettevõte tasuma Eestile tulumaksu Ukraina töötajate töötasult.

Esialgu tuli riik välja ettepanekuga, et Eesti ettevõte peab tasuma oma välismaalasest renditöötaja töötasult tulumaksu, kui välismaa rendileandja ei ole maksu Eestis tasunud. Kaubanduskoja vastuseisu tõttu loobus riik sellest ettepanekust.

Küsi meilt!

Küsimustega uuel aastal jõustunud ja jõustuvate õigusaktide kohta saad pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.