KASULIKKU
Suur ülevaade: seadusemuudatused, mis mõjutavad ettevõtjaid Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 2021. aasta alguses. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval rohkem kui 400 õigusakti, mida on eelmise aastaga võrreldes üle kahe korra rohkem. MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja
Ajutiselt muutus haiguspäevade hüvitamise süsteem
Kui varem ei saanud töötaja hüvitist esimese kolme haiguspäeva eest, siis alates 1. jaanuarist ei saa töötaja hüvitist üksnes esimese haiguspäeva eest. See tähendab, et alates 1. jaanuarist on tööandja kohustatud töötajale maksma haigushüvitist teisest haiguspäevast kuni viienda päevani. Varem oli tööandjal see kohustus neljandast kuni kaheksanda päevani. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tööandja maksab töötajale haigushüvitist 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Suurenenud on haigekassa vastutus, kes maksab töötajale haigushüvitist alates kuuendast haigestumise päevast. Varem tegi haigekassa seda alates üheksandast päevast. Muudatused kehtivad üksnes nende haiguslehtede puhul, mis väljastatakse ajavahemikul 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini.
Laienes pankrotiavalduse esitamise kohustusega isikute ring
1. veebruaril jõustusid äriseadustiku muudatused, mille kohaselt peavad teatud juhul ka osanikud ja nõukogu liikmed esitama pankrotiavalduse. Nimelt näeb muudatus ette, et kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, siis peab nõukogu
18
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2021
MARI-LII PIISKOP kaubanduskoja jurist
KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist
puudumisel esitama pankrotiavalduse osanik, kui osanik teadis või pidi teadma osaühingu püsivast maksejõuetusest. Edaspidi on pankrotiavalduse esitamise kohustus ka aktsiaseltsi nõukogu liikmel, kui aktsiaseltsil puuduvad juhatuse liikmed. Nõukogu liige vabaneb oma kohustusest, kui ta tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma aktsiaseltsi püsivast maksejõuetusest.
Sisserände kvoot suurenes
2021. aasta sisserände piirarv on 1315 elamisluba, mis on ühe võrra suurem kui mullune kvoot. See on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab kehtestada. Kogu sisserände piirarvust on broneeritud loomingulistele töötajatele 25 elamisluba, spordivaldkonna töötajatele 24 ning välislepingu alusel on elamisloa piirmäär 5. Kui välismaalane soovib elamisluba töötamiseks muus valdkonnas või elamisluba ettevõtluseks, siis on kvoodi suurus 1261. Kaubanduskoja andmetel ei ole praegu enam võimalik broneerida politsei- ja piirivalveametisse aega elamisloa taotluste esitamiseks 2021. aasta sisserände piirarvu alusel, sest kõik ajad on täidetud.
