Ukraina ja Eesti ärisuhetel jagub kasvupotentsiaali

Ukraina ja Eesti ärisuhetel on tublisti kasvupotentsiaali

LEONID GILEVICH õigusbüroo Ilyashev & Partnerid nõunik

Ukraina alustas reformidega hiljem ja need jätkuvad ikka veel. Siiski on tulemusi juba näha. Üha rohkem välismaiseid investoreid peab Ukrainat investeerimise jaoks atraktiivseks riigiks.

Ukraina ja Eesti diplomaatilised suhted kehtestati 1992. aastal. Sellest ajast on need riigid kirjutanud alla rohkem kui 50 kahepoolsele dokumendile, sealhulgas 1996. aasta topeltmaksustamise vältimise lepingule.

Ukraina riikliku statistikaameti andmetel moodustas Ukraina ja Eesti vaheline kaubakäive 2020. aastal 286,71 miljonit USA dollarit, mis ületas 2019. aasta näitajad. Sealjuures oli sel perioodil kaupade ja teenustega kauplemise saldo 67,213 miljonit USA dollarit Eesti kasuks.

Eestist Ukrainasse imporditavate kaupade seas domineerivad katlad, masinad, maismaatransport, vatt, samuti kala ja vähilised. Teenuste impordis on ülekaalus transporditeenused, telekommunikatsiooni-, äri- ja reisiteenused.

Siiski ei ole kõik Eesti investorid jäänud ühel või teisel põhjusel tööga Ukrainas rahule. Nii on teada vaidlus seoses investeeringutega kaubandus- ja meelelahutuskeskusesse Sky Mall Kiievis ning konfliktolukord seoses Eesti investori eestvõtmisel kaldapealse ehitamisega Odessa oblastis Zatoka asulas.

Enamikule Ukraina ametnikest on Eesti eduka tulevikumajanduse ülesehitamise eeskuju. Eesti reformid ja areng on tõestanud, et endise NSV Liidu maad võivad edukalt integreeruda Euroopa struktuuridesse ja turule.

Eesti firmade edulood Ukrainas

Samal ajal on näiteid Eesti äride eduka töö kohta Ukrainas märksa rohkem. Ukrainas on edukalt esindatud Bolt, BLRT Group, Baltika Group ja teised. Eraldi peaks esile tõstma Bolti tegevust. Uuringute kohaselt on just see firma praegu Ukraina taksoturu liider, kuid selle teenuste hulka kuuluvad ka toidu ja toiduainete kohaletoimetamine ning elektritõukerataste rent.

Ukraina ja Eesti koostöö praegune tase ei ole kaugeltki piir. Sellel on olulist kasvupotentsiaali. Ukrainasse investeerimisest on huvitatud paljud firmad, sealhulgas Eesti omad.

Ukraina peamised majandussektorid on IT, põllumajandus, mustad ja värvilised metallid, masinad ja transpordiseadmed, keemia- ja farmaatsiatööstus.

Ukraina on riik, mille nominaalne SKT on 164,5 miljardit USA dollarit (57. koht maailmas). Selle prognoositav kasv on 2022. aastal 3,5%. Ukrainal on kõrge inimarengu indeks (0,779). Samuti on riigis üks kõige kõrgemaid globaalse vabaduse tasemeid endise NSV Liidu liiduvabariikide hulgas. Vastavalt Doing Businessi 2020. aasta andmetele oli Ukraina äritegevuse lihtsuselt maailmas 64. kohal (määratleti kui „lihtsat“).

Ukraina õigussüsteem läheneb Euroopale

Nii nagu enamikus Euroopa maades, on Ukraina õigussüsteem tsiviilõiguslik. Ukraina strateegiline kurss ühinemisele

Ukrainas on üks tuntumaid eestlaste ettevõtteid Bolt, kellest on saanud sealse taksoturu liider. Fotol Bolti takso Kiievis mullu suvel. Foto: Yuriy Vlasenko, Shutterstock

Eesti KaubandusTööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv (vasakul) ja Ukraina KaubandusTööstuskoja president Gennadiy Chyzhykov vastavad ärifoorumil osalejate küsimustele.

Ukrainlasi huvitab koostöö tehnoloogia ja logistika vallas

MARGUS ILMJÄRV kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja

Suhted Eesti ja Ukraina vahel on head ja tihedat koostööd tehakse mitmes valdkonnas. Mõlema riigi ettevõtete vahelise koostöö edendamiseks korraldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda möödunud aasta oktoobris reisi Kiievisse.

Reisi tulemuste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtteid huvitas äripartnerite leidmine ennekõike masinaehituse, tehnoloogiasiirde, logistika ning ehitusmaterjalide ja toiduainete tootmise valdkondadest. Ukraina ettevõtted on huvitatud Euroopa Liidu turule jõudmisest, koostööst tehnoloogia ja logistika valdkonnas ning stabiilsetest tellimustest oma toodetele ja teenustele. Praegu on mõlema riigi ärikliimas veel olulisi erinevusi, kuid nagu kirjutab õigusbüroo Ilyashev & Partners nõunik Leonid Gilevich, muutub ettevõtluskeskkond Ukrainas järjest paremaks ja probleemidega tegeletakse.

Euroopa Liidu ja NATO-ga on kinnitatud riigi põhiseaduses. 2017. aastal aga jõustus Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonilepe, mistõttu tuleb paljud Ukraina seadusandlikud aktid viia vastavusse Euroopa omadega.

Ukraina õigussüsteemile on iseloomulik h äritegevuse lihtne registreerimine – äritegevuse kõige levinum vorm on piiratud vastutusega äriühing (selle võib registreerida ühe päeva jooksul); h selgelt struktureeritud ja arusaadav maksusüsteem nii riiklikul kui ka kohalikul tasemel (näiteks on ettevõtete kasumi maksumäär 18%); h progressiivne valuutaregulatsioon põhimõttel „lubatud on kõik, mis ei ole seadusega otseselt keelatud“.

Peab märkima, et teatud investeerimisprojektid on kuni 2035. aastani vabastatud mitmest maksust: näiteks lisandväärtusmaksust kaupade impordile, tulumaksust (viie aasta jooksul) ja seadmete impordilõivust. Samuti on neile antud muid privileege.

Tänu Ukraina hiljutistele seadusereformidele võivad potentsiaalseid investoreid huvitada mitmed suunad: h põllumajandusmaa turg, mis avaneb järk-järgult potentsiaalsetele investoritele (siiani kehtis niisuguse maa suhtes ostu- ja müügimoratoorium); h sadamate erastamine ja kontsessioon. Kuni 2030. aastani on kavas erastada või anda kontsessioonile kõik Ukraina sadamad; h Ukraina siseveetranspordi arendamine, sealhulgas seoses asjaoluga, et 2022. aastal jõustub uus seadus, mis peaks seda majandusharu stimuleerima; h riigi ja eraomanduse partnerlus seoses tee-ehitusprojektidega; h Dia City režiim IT valdkonnas (olulised eelised ja maksusoodustused

IT-firmadele).

Ukraina seadused näevad ette eri viise investorite õiguste kaitsmiseks – alates õiguste kaitsest kohtus kuni õiguskaitseorganite poole pöördumiseni. Samuti on võimalus arutada vaidlusi arbitraaži korras ja tunnustada välisriikide kohtute või arbitraažiasutuste otsuseid.