Kuidas ja miks mõõta heaolu?

Täiskasvanueas õppijate osakaal elanikkonnast tahetakse lisada SKT arvutamise valemisse. Eesti oleks siis heas valguses, sest meil on täiskasvanud õppijaid rohkem kui Euroopas keskmiselt. Foto: Shutterstock

Heaolu mõõtmisest. Miks? Kuidas?

Esimesele küsimusele on suhteliselt lihtne vastata. Euroopa Komisjon on oma poliitikadokumentides järjest enam hakanud kasutama mõistet „heaolumajandus“ kui midagi, mille poole Euroopa Liidus püüelda. Heaolumajandusest peaks saama majandustegevuse eesmärk.

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

Vaadates, mis see heaolumajandus siis on, näeme, et OECD määratleb heaolumajandust kui majandust, mis h laiendab inimeste võimalusi sotsiaalseks ülesliikuvuseks ja oma elu parandamiseks nende jaoks kõige tähtsamates aspektides; h tagab, et need võimalused toovad heaoluga seotud tulemusi kaasa kõikide elanikkonnarühmade jaoks, kaasa arvatud skaala alumises osas; h vähendab ebavõrdsust; h edendab keskkonnaalast ja sotsiaalset kestlikkust. Kuidas aga heaolumajandust mõõta? Tõenäoliselt tavapärasest majanduskasvu mõõdikust SKT-st ei piisa. SKT on endiselt peamine makromajanduslik näitaja, mida kasutatakse kogu maailmas majandustegevuse kvantifitseerimiseks. Järjest enam aga levib arvamus, mille kohaselt ei kajasta SKT ühiskonna

tegelikku heaolu- ja arengutaset ega ka teatavate majandustegevuste negatiivset mõju keskkonnale. Järelikult on vaja asjakohaseid näitajaid.

Kelle jaoks läheb elu paremaks?

Nii OECD kui ka mitu mõttekoda on öelnud, et tasakaalustatud ülevaate saamiseks heaolu kohta on vaja kõikehõlmavaid statistikakokkuvõtteid, mis kajastavad mitmesuguseid inimeste jaoks olulisi aspekte: näiteks sissetulek, tervishoid, sotsiaalsed sidemed, ohutus ja keskkond. Tuleb vaadata riiklikest keskmistest kaugemale, et lisaks teadmisele sellest, kas elu läheb paremaks, oleks võimalik ka teada saada, kelle jaoks see paremaks läheb. Samuti tuleb lisaks praeguse heaolu mõõtmisele mõõta ka ressursse, mis saavad seda tulevikus toetada.

Ühesõnaga on vaja välja töötada näitajad, mis võimaldavad kujundada ja rakendada poliitikat, mille eesmärk on arendada kestliku majanduse globaalset mudelit. Praegust majandusmudelit, mis põhineb pideval majanduskasvul ja mida peetakse süsteemi stabiilsuse peamiseks liikumapanevaks jõuks, ei suuda piiratud ressurssidega maakera enam toetada. Järelikult on vaja täiendada SKT-d.

Arutelu SKT täiendamise üle on langenud viljakale pinnasele. Nõnda on OECD, ÜRO, Euroopa Komisjon ja Eurostat esitanud ettepanekuid näitajate kohta, mis võimaldaksid paremini mõõta heaolu ja jõukust individuaalsel, kollektiivsel või riiklikul tasandil. ÜRO võttis 2015. aastal vastu kestliku arengu eesmärgid, mille jaoks määratles ta 169 eesmärki ja 200 näitajat. 2018. aastal avaldas OECD kõrgetasemeline eksperdirühm kaks aruannet („Going beyond GDP: Measuring what counts for economic and social performance“; „For Good Measure: Advancing Research on Well-Being Metrics Beyond GDP“), milles

SKT-d täiendavate indikaatorite ettepanek Euroopa sotsiaalpartneritelt ja teistelt osapooltelt

Sotsiaalvaldkond

Ebavõrdsus (GINI indeks või AROPE)

NEET-s (Eurostat)

[EUROSTAT]

Tervena elatud aastad (kas sünnist või alates 65. eluaastast)

Tööjõuturu lõtk (Labour market slack) (EUROSTAT)

Kollektiivlepingutega kaetuse protsent (OECD või EUROFOUND)

Majandus

Täiskasvanute osalemine õppes (protsent elanikkonnast vanuses 20–64) [EUROSTAT] Põhiinfrastruktuuride tulemusnäitajad, st materiaalsete elamistingimustega (eluasemepuuduse määr jne), tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja tervisliku seisundi ning hariduse kvaliteediga (nt haridustase) seotud elukvaliteedi näitajad. Kasvuhoonegaaside emissioon [EUROSTAT]

Keskkond

Taastuvenergia osakaal elektritootmises [IAE]

Ülemaailmne ettevõtlusindeks [GEDI] Õhu saasteained [EUROSTAT]

Netoinvesteeringud mittefinantsvaradesse (EUROSTAT)

Piirkondlikud rahvamajanduse kogutulu erinevused (nii riigisiseselt piirkondade kui ka riikide vahel) Bioloogiline mitmekesisus [EL-i bioloogilise mitmekesisuse näitajad – SEBI]

Tuleb vaadata riiklikest keskmistest kaugemale, et lisaks teadmisele sellest, kas elu läheb paremaks, oleks võimalik ka teada saada, kelle jaoks see paremaks läheb.

soovitatakse heaolu tõhusamalt mõõta seniste näitajate parandamise või uute näitajate kasutuselevõtu kaudu.

SKT vajab täiendavaid näitajaid

Hiljuti allkirjastasid Euroopa sotsiaalpartnerid (BusinessEurope, Euroopa Ametiühingute Keskliit ETUC, Euroopa üldhuviteenuste ühendus SGI Europe, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit UEAPME) ühisdokumendi, milles soovitatakse kasutada SKT-d täiendavate näitajate kogumit sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonnas (vt tabelit).

Ka Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) on nõustunud Euroopa sotsiaalpartnerite arvamusega, et kavandatud 14 näitajaga saab moodustada SKT-d täiendava tulemustabeli, mida saab kasutada kestliku majanduskasvu mudelit toetava poliitika kujundamisel. Kuna kaubanduskodade Euroopa katusorganisatsioon Eurochambers ei kuulu Euroopa sotsiaalpartnerite hulka, siis kaubanduskodade esindajad (sh meie) selle väljatöötamises ei osalenud.

Euroopa sotsiaalpartnerite ja teiste osaliste väljapakutud süsteem pole aga kaugeltki ainus. Mitu mõttekoda ja instituuti presenteerivad aktiivselt omi mudeleid.

Praegu ei ole EL-is midagi veel kindlaks määratud ega otsustatud. Karta on, et ükskõik millise SKT-d täiendavate mõõdikute valiku kasuks otsustatakse, kasvab seetõttu andmevajadus ja ettevõtjate halduskoormus suureneb.