Krüptoraha võimalused ja teenusepakkumise ohud

Krüptoraha võimalused ja

TEENUSEPAKKUMISE OHUD

Oma esimesel tegevusaastal eraldiseisva valitsusasutusena tuli rahapesu andmebürool (RAB) võtta litsents virtuaalvääringu teenusepakkujalt, kes Ameerika Ühendriikide ametivõimude analüüsi kohaselt oli edastanud kuritegelikul teel omandatud vara, mis oli saadud lunarahanõuetest Ameerika energia- ja toiduainesektori vastu.

MATIS MÄEKER rahapesu andmebüroo juht

Riskid, et nii Eesti virtuaalvääringu kui ka äriühingu teenusepakkujaid võidakse ära kasutada kuritegelikel eesmärkidel, on suured ning need realiseeruvad täna ja praegu. Ent riigi ja vastutustundlike Eesti ettevõtete koostöös on võimalik olukorda päästa ja kahju minimeerida.

Plokiahela tehnoloogiat ja sellega seonduvaid arenguid on kutsutud „uueks internetiks“. Krüptovaluuta ja sellega seotud plokiahela tehnoloogia on selleks, et jääda, ja selles ei ole midagi halba. Vastupidi, Eesti riigil tuleb sellesse panustada, toetades digitiigrina innovatsiooni ning kutsudes siia ettevõtlikke inimesi ja tehnoloogiaentusiaste. Aga ainult neid, kellel on tõsiseltvõetavad ja head kavatsused. Mõningatest riikidest on kuulda hoopis skeptilisemaid noote kuni krüptoraha keelustamiseni Hiinas ja Venemaal või energiamahukuse tõttu selle kaevandamise keelamisest näiteks Rootsis ja Kosovos.

Eesti, erand maailmas

Virtuaalvääringu teenusepakkumiseks väljastatud litsentside seas on aga pilt tunduvalt ühtlasem – kogu maailmas hoitakse teadaolevalt konservatiivset joont, seda ühe erandiga. Selleks on Eesti. Keskendungi artiklis just virtuaalvääringu teenusepakkujatele, mitte niivõrd tehnoloogiale või sellega seonduvale (sh DAO, NFT, DeFI).

Virtuaalvääringu teenusepakkujad on isikud, kes pakuvad virtuaalvääringu rahakotiteenust ja virtuaalvääringu vahetamise teenust. Uus seadusandlus, mis loodetavasti õige pea parlamendis vastu võetakse, reguleerib ka virtuaalvääringute edastamist ja emiteerimist avalikkusele.

Selliseid tegevuslube virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks on maailma finantskeskuses Singapuris väljastatud vaid üksikuid. Ühendkuningriik ja Malta, kes on olnud avatud uutele tehnoloogiatele Euroopas, on litsentse andnud paarikümnele ettevõttele. Ühendkuningriik on korduvalt lükanud edasi tähtaega, mille jooksul nad teevad otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta. Praeguseks on see pikenenud juba pooleteise aastani. Samuti on Euroopa suurriigid, kel aastatepikkune järelevalve kogemus ja võimekus, võtnud aja ja kaalunud põhjalikult virtuaalvääringute teenusepakkujate litsentseerimist, et saada lõpuni aru sellest, milliste riskidega nad hakkaksid kokku puutuma. Neil on oluliselt pikaaegsem kogemus finantskuritegevuse riskidega tegelemisel, samuti on osal riiklik poliitika uusi tehnoloogiaid esmajärjekorras reguleerida, kuid sellele vaatamata suhtutakse sellesse valdkonda täie tõsidusega.

Virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks on Eestis väljastatud umbes 450 luba, millest 381 võimaldas 2021. aasta lõpu seisuga aktiivselt teenust pakkuda. Ülejäänud on tegevusloast ajutiselt loobunud, oodates tegevuse alustamiseks õiget hetke. Tõele au andes ootavad paljud ajutiselt loobunud ettevõtted edasimüümist, sest neil pole tegelikult kavatsust teenust pakkuma hakata.

Eesti tegevusloaga ettevõtete hulgas on palju neid, kes riskantseid tehinguid ei tee või kelle kontrollisüsteemid on riskide juhtimiseks piisavad. Enamuse kohta seda aga öelda ei saa ega saa öelda sedagi, et nad Eestiga üldse seotud oleks.

Ligi viiekordne käibekasv

Värske RAB-i virtuaalvääringute teenusepakkujate uuringu kohaselt on Eestis välja antud tegevusloaga virtuaalvääringu teenusepakkujatel 4,8 miljonit klienti, mis on ligi 4,5 korda rohkem kui 2019. aastal. Nende teenusepakkujate käive oli kokku 20,3 miljardit eurot (juulist 2020 juulini 2021), millest enam kui 85% andsid 15 teenusepakkujat. Nende puhul tuvastasime üldjoontes ebaproportsionaalselt suurt vara edastamist Luxembourgi, Süüriasse, Pakistani, Montenegrosse, Serbiasse ja Belize’i. Klientide vara oli seejuures peaasjalikult pärit Venemaalt, Jaapanist, Šveitsist ja nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikast.

Samas ei ole suur osa neist, vastupidiselt oodatule, esitanud RAB-ile 2021. aastal ühtegi teadet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta. Selline madal teavitamise tase ei lähe kokku riskidega, millega nad tegelikkuses kokku puutuvad ja mille realiseerumist RAB-is iga päev näeme. Lisaks lunarahanõude alusel liikuvale rahale käib Eesti teenusepakkujate juurest läbi ka pettuste ja kelmuste, narkokuritegevuse, püramiidskeemi, lapsporno jms kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara. See info tugineb tehingutele, mis toimusid paari aasta eest ja kus tol ajal tehtud kõikide tehingute maht oli kaheksa korda väiksem kui praegu. Seda arvestades võime oodata, et hüppeliselt on kasvanud ka meie teenusepakkujate kaudu liikuv kuritegevus. Sellest saame RAB-is teada mõne aasta pärast, kuid avalikkus alles tavapäraselt viis ja enam aastat pärast nende sündmuste toimumist.

Eesti teenusepakkujate juurest käib läbi ka pettuste ja kelmuste, narkokuritegevuse, püramiidskeemi, lapsporno jms kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara.

Seadused riskidele vastavaks

Mida Eesti riik koostöös ettevõtjatega saaks teha, et riskide realiseerumist vältida? Esimest korda tutvustas RAB riske virtuaalvääringute valdkonnas 2018. aasta aastaraamatus. 2019. aasta detsembris tegi Riigikogu muudatused vajalikes seadustes, karmistades tingimusi virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Need võimaldasid RAB-il 2020. aastal valdkonda märkimisväärselt korrastada, kuid sama aasta septembris kinnitas andmebüroo riskihinnang, et tehtud muudatused ei olnud kiirelt kasvavate riskide maandamiseks piisavad. Riskide jätkuvat suurenemist kinnitasid ka 2021. aasta riiklik riskihinnang ja hiljutine RAB-i uuring.

Väike osa teenusepakkujaid, kes on päriselt Eestiga seotud ja täidavad hoolsusmeetmeid, seda riski paraku ei vähenda. Nii on Riigikogu menetlusse jõudnud seaduseelnõu, mis karmistab turule sisenemise ja ka teenuse pakkumise tingimusi. Näiteks oodatakse Eestis tegevusloa taotlejatelt sisulist seotust Eestiga, mis võimaldab teha vajalikul määral järelevalvet ehk riigil oluliselt paremini kontrollida seda, mis teenusepakkujate seas toimub ning kas nad on võimelised riske ka tegelikult juhtima. Kuna kohtud tõlgendavad praegu kehtivat seadust järjest sagedamini pigem väga kitsalt ja formaalselt, annab uus seadusandlus selge signaali, et ei minevikus ega ka tulevikus ole turule saamine formaalsus, vaid turuosalised peavad näitama sisuliselt oma soove ja kontrollisüsteeme.

Riskide realiseerumisega kaasneb Eestile mainerisk, mille esimesi ilminguid on rahvusvahelises meedias ja foorumites näha. Näiteks on veebilehti, mis hoiatavad Eesti teenusepakkujate eest, sest nende kaudu pannakse toime kuritegusid. See on ähvardav signaal, sest ühe või mitme teenusepakkuja läbikukkumine mõjutab kogu siinse sektori mainet. Turu korrastamisest on võita nii igal ausal ettevõtjal kui ka riigil tervikuna. Kui minimeerida riskid, mis seonduvad teise riigi kurjategijate raha pesemisega, väheneb mainekahju risk riigile. See on omakorda kvaliteedimärk kõikidele siin tegutsevatele ettevõtjatele. Ettevõtjate endi teadlik riskijuhtimine annab aga hea une teenusepakkujatele ning kindlustunde klientidele, et teenusepakkuja kasutamine ei ole seotud riskiga varast ilma jääda või olla osa rahvusvahelisest skeemist.

Seadusandja valitud tee on seega õige. Teeme kõigepealt keskkonna põhialused korda ning seejärel saame olla atraktiivne keskkond välisinvestoritele ja välistele teenusepakkujatele.