Kuidas öelda „ei“?

Just sellele küsimusele otsisid naisjuhid vastust aasta esimeses Naisjuhtide Klubis. Nii huvitav kui see ka pole, kuid läbivalt kerkisid esile samad märksõnad ja murekohad, sõltumata organisatsiooni suurusest või sektorist, kus igapäevaselt tegutsetakse.

Vahendan mõne olulise näpunäite, mida jagasid seekordsed külalised Diana Poudel ja Kadri Haufe.

Eesmärgipärane kalkuleerimine

Klubi algas intriigiga, sest Kadri Haufe esitas põneva teesi, et ei peaks sugugi keskenduma „ei“ ütlemisele. Miks nii? Palju parem on öelda „jah“, kui see on mõtestatud, eesmärkidega kooskõlas ja isiklikult paeluv. Samas, iga kord, kui sa ütled millelegi „jah“, ütled samal ajal mõnele alternatiivile „ei“. See on hea meenutus just neil hetkedel, mil vaimustunult tahaks uue algatuse või kolleegi poolt õhku visatud ideega kaasa minna.

Kadri Haufe on suure osa oma täiskasvanuelust veetnud Taanis. Esmalt õppides ja seejärel töötades. Ta ütles, et Taani töökultuur on märksa enam argumenteerimisele ja arutlemisele üles ehitatud kui Eestis. Samas, ettevõtted on (rohkem!?) eesmärgistatud ja neid juhitakse süsteemsemalt. Pärast Eestisse tagasi kolimist on Kadri panustanud mitme organisatsiooni töösse, seejuures tihti ka n-ö pidurit tõmmates, öeldes, et ettevõtte seisukohast on igal juhul mõistlik, kui prioriteete on pigem vähem kui rohkem.

Kuidas ta ise tagab, et oleks aega ja energiat põnevate ning eesmärgipäraste projektidega tegelemiseks? Esmalt, ta on hea planeerija. Hea näide, mis küllap nii mõnelegi tuttav – turutrende on võimalik uurida nii kuus kuud järjest kui ka teha kiire sissevaade 30 minutiga. See on isiklik otsus, kui palju aega panustada. Teiseks, planeerimine ei tähenda sugugi seda, et kõik plaani järgi läheks. Pigem seda, et hoiad sihti silme ees. Kolmandaks paindlikkus. Sõna, millest kiiresti muutuvates oludes ei saa üle ega ümber.

Ettevõtte juhtidele on Kadril kindel soovitus: esmalt pane eesmärgid paika, seejärel kaalu „jah“- või „ei“-vastust iga eesmärgi kohta.

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor Mis on suured ja väikesed „ei“-d?

Sellise küsimuse viskas õhku Diana Poudel, kes on praegu vabakutseline koolitaja ja õpetaja ning on varem töötanud juhina nii horeca-valdkonnas kui ka kolmandas sektoris. Diana märkis, et kui otsus, kas osaleda näiteks üritusel, ei pruugi su eluolu väga muuta (kuigi võib), siis on hulk otsuseid, mis seda teevad. Näiteks karjääri ja õppimise valikud, projektiga jätkamise või lõpetamise otsus jmt.

Diana tõi näite, et omal ajal Pere24 portaali käivitades oli tema jaoks suurim motivatsioonitegur võimalus panustada ühiskondliku kitsaskoha lahendamisse. Samas Ajujahi konkursil osaledes tundis ta tugevat survet platvormi skaleerida ja jõuliselt välisturgudele laieneda. Kuna see stsenaarium ei olnud enam nii motiveeriv, siis paratamatult tuli nii mõnelegi ideele „ei“ öelda ning

lahenduseks sai Pere24 portaali müük ettevõttele, mis püüabki teenust pakkuda eri riikides.

Ühe nipina pakkus Diana välja ka selle, et kui pole soovi otse „ei“ öelda, siis saab motivatsioonipuuduse ja muud takistavad faktorid hinnapakkumisse lisada ning seeläbi pääseda mõnest projektist, mida tegelikult ei soovi väga teha.

Diana sõnul ei tohiks „ei“ ütlemist võtta kui konflikti, vaid kui valikut. Ressurss meie elus on piiratud, järelikult saame vastu võtta piiratud hulga ülesandeid.

Kuidas toetada meeskonda valikute tegemisel?

Ka selle teema tõstatasid paljud osalejad. Ega ühest retsepti ja võluvitsa pole. Pigem taandub lahendus ettevõtte strateegilistele valikutele. Kadri Haufe tõi välja, et ettevõtet korraga kolmes suunas positsioneerida pole võimalik – samal ajal ei saa olla parima klienditeenindusega, kõige kulusäästlikum ning superkvaliteediga toote pakkuja. Või kui keegi taolist toodet teab – andku märku! End saab ja peabki positsioneerima ühes valdkonnas.

Juhtidel on keerulistel aegadel alati oluline roll, ka isikliku eeskuju näitamisel. Nii et kui juht oma valikuid ilusasti põhjendab, siis annab ta seda kultuuri edasi ka oma meeskonnaliikmetele (kes on omakorda kellegi juhid). Küsimus on tasakaalus ja avatud kommunikatsioonis.

Kui pole soovi otse „ei“ öelda, saab motivatsioonipuuduse ja muud takistavad faktorid hinnapakkumisse lisada ning seeläbi pääseda projektist, mida ei soovi väga teha.

Diana Poudel

Üks osalejatest tõi välja ka selle, et sugugi ei tasu alahinnata inimestevahelist sünergiat (või selle puudumist). Arvestades, kui palju aega veedame töökohal, siis on enam kui oluline, et kolleegide vahel oleks hea energeetiline läbisaamine. Enda energia juhtimine on meil fookuses veebruarikuises Juhtide Klubis – on ju juhtimises kõik teemad omavahel seotud.

Kohtumiseni Naisjuhtide Klubis!

11. veebruaril keskendutakse emotsioonide teemale, esinevad Enter Training OÜ juht Tiina-Katrina Kaber ja KPMG personalijuht Epp Sillaste.

Kalendris täieneb tulevaste sündmuste nimistu jooksvalt.

Vaata www.koda.ee/sundmused.