Merle Roste, presidendi teenetemärgiga pärjatud

Merle Roste,

südamliku juhi musternäide

Merle Roste on juhtinud Kiviõlis asuvat õmblusettevõtet Svarmil viimased seitse aastat ning on selle aja jooksul sooja ja südamliku suhtumisega loonud töökeskkonna, mida tuuakse tihti eeskujuks vähenenud töövõimega inimestega kaasamisel. Tänavu veebruaris pälvis Merle Roste presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Fotod: KRISTIIN KÕOSALU Stiil: KELLY KIPPER Jumestus: GRETE LILL-KÄHR Rõivad: IRIS JANVIER

Praegu töötab mitmesuguseid töörõivaid valmistavas Svarmilis 235 töötajat, kellest kolmandik on vähenenud töövõimega. Tänavu täitub Svarmilil ka 30 tegutsemisaastat.

Kuidas on praegune tervisekriis Svarmili tööd mõjutanud?

On olnud väga raske ja samas on see toonud ka n-ö uue elu. Usun, et ükski tootmisettevõte ei saa praegu öelda, et viimane aasta ja sellega kaasnenud muutused on olnud kerged. Põhjuseid on mitu – aasta tagasi, kriisi alguses oli esmane ehmatus, kus tellimuste hulk oli vabalanguses. Aasta lõpuks tellimused õnneks taastusid. Meie puhul isegi nii, et tööd oli väga palju. Siis kasvas aga Eestis haigestumine ja kiiresti tekkis olukord, kus suur osa inimestest pidi jääma koju ning tootmine ei suutnud tellimusi enam õigel ajal täita.

Samal ajal tuli korraldada tootmist ümber nii, et tagatud oleks turvaline töökeskkond, regulatsioonid oleksid järgitud ja inimesed mõistaksid, miks me mingeid asju teeme. Sellistes olukordades tuleb alati meeles pidada, et töötajatele tuleb selgitada muutuste vajadust. Eriti juhul, kui muutused on esmapilgul ebameeldivad, kuid vajalikud, et tagada turvaline töökeskkond.

Kasutate ka kiirteste ja hiljuti tegite masstestimise. On need aidanud?

Kiirtestid on aidanud meil oma inimeste tervist hoida, sest nii mitmelgi juhul on kiirtesti tegija osutunud

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

nakatunuks ning seeläbi oleme kindlasti hoidnud ära nakatumisi tootmises. Masstestimise tegime, kuna Ida-Viru kriisiolukorra tõttu muutus väga raskeks lähikontaktsete kaardistamine ja masstestimisega oli võimalik naasta vähemalt osaliselt tööle. Märtsi lõpus oligi tootmine täielikult karantiinis ja selleks, et saaksime vähemalt osaliselt tootmist jätkata, tuli selgeks teha, kui suur osa töötajaskonnast saab tööle naasta. Õnneks olid tulemused paremad, kui alguses lootsime, ja 230 töötajast sai märtsi lõpus tööle naasta 100.

Kui töövestlusel on potentsiaalne töötaja, kellel on vähenenud töövõime, siis leiame enamasti talle võimaluse meile tööle tulla, isegi kui see võib vajada näiteks tööjuhendi või töökoha kohandamist.

Vaadates õmblusettevõtete käekäiku, siis paljud on kolinud tootmise näiteks Aasiasse, et püsida konkurentsis. Svarmilil on alltöövõtjad hoopiski lähiriikides ja oma tootmine Eestis. Millest selline eripära?

Elis Grupil, kuhu kuulub ka Svarmil AS, on ka Aasias koostööpartnereid, kuid meie eripära on n-ö rätsepatöö – teeme väiksemaid koguseid ja eritöid, mida Aasias on keeruline teha või ei tehta üldse. Seal on peamiselt masstoodang, kus väikseimad tellimused algavad tuhandetest. Meie aga teeme vajaduse korral ka üksikuid spetsiaalseid tööriideid ja kiiremini kui mujal. Näiteks Aasiast tellides kulub enamasti vähemalt 17 nädalat tellimuse sisseandmisest kättesaamiseni. Me suudame praegu kiirtellimusi täita kümne päevaga.

Euroopas, aga ka mujal maailmas on aina suurem rõhk sotsiaalsel vastutusel. Kas seda on ka teie puhul näha, et kliendid eelistavad ettevõtteid, kus on sellele rõhku pandud?

Meie klientidest kolmandik valib selgelt selle järgi, et tootmine on Euroopas ja sellega kaasnevad teatud eeldused ka ilma neid eraldi mainimata. Näiteks eeldatakse meilt teatud ISO sertifikaate, tööjõu head kohtlemist, kõrgel tasemel tööohutust, aga ka seda, et ei kasutataks lapstööjõudu. Lisaks on olnud olukordi, kus kliendid tellivad eraldi auditi, saamaks kindlust, et tööriiete tootmisel on tagatud kõik nende soovitavad tingimused.

Merle Roste saab energiat sellest, kui keegi ütleb mõne hea sõna. Tema meelest võiksime üksteisele hästi öelda palju rohkem, kui seda tavaliselt teeme.

Klient on tänapäeval aina teadlikum ja nõuab eespool mainitud kriteeriumite täitmist, et hiljem ei tekiks ootamatuid olukordi. Meie puhul on kõik need tingimused alati täidetud olnud ja see, et saame rääkida ka suuremast kaasamisest kui reaalsest tööprotsessi osast, on kindlasti kasuks, kuid me ei tee seda selleks, et klient meid valiks, vaid pigem vajadusest tagada tootmise jätkusuutlikkus.

Mainisid, et vähenenud töövõimega inimesi kaasate reaalse vajaduse tõttu – milline on praegu olukord tööjõuga?

Meil on alltöövõtjate juures tööl ligi 250 inimest ja me ei ole nende poole pöördunud selleks, et me saaksime reisida Lätti või Leetu, seega võime öelda, et probleem on tõsine. Utreerides võiks ka öelda, et kõik need töökohad võiksid olla ka siin, Kiviõlis, kui oleks olemas vastav hulk inimesi. Tänapäeval on puudus õmblejatest, eriti just noortest õmblejatest.

Eksperimendi korras olen igal suvel pannud ajalehte kuulutuse, et otsime õmblejaid. Eelmisel aastal sain 13 kõnet, kellest ükski ei olnud töösoovija. Eelnevatel aastatel on läinud mõnevõrra paremini. Kuna aga tööjõupuudus meie sektoris ei ole üleöö tekkinud, siis õpetame inimesi kohapeal välja ja see aitab olukorraga mingil määral toime tulla.

Kas vähenenud töövõimega inimeste kaasamine on ja oli kindel suund või eesmärk?

See muutus meie jaoks päevakajaliseks, kui tegime lepingu töötukassaga. Samal ajal juhtisid nad ka avalikult tähelepanu, et Eestis on suur hulk vähenenud töövõimega töötajaid. Seega ei saa öelda, et see oli eesmärk omaette, sest tööjõudu on alati olnud vaja. Kui töövestlusel on potentsiaalne töötaja, kellel on vähenenud töövõime, siis leiame enamasti talle võimaluse meile tööle tulla, isegi kui see võib vajada näiteks tööjuhendi või töökoha kohandamist. Mida aeg edasi, seda lihtsam on neid muutusi ka ellu viia, sest kogemusi on rohkem.

Meie jaoks ei ole tegu n-ö võluvitsaga, et toetada ettevõtte kuvandit, vaid pigem normaalse olukorraga, kus võtame tööle kõik, kellel on vastavad oskused või potentsiaali tööga hakkama saamiseks.

Võib tekkida mulje, et palkate invaliide ja teete neile töökohti, aga tegelikult see ju nii ei ole?

Töökohti kohe kindlasti spetsiaalselt ei tee. Ei tee neid vähenenud töövõimega inimestele ega ka kellelegi teisele, sest iga ettevõtte puhul on tähtis, et tulud ületaksid lõpuks kulusid. Seetõttu ei ole mõistlik kedagi lihtsalt palgata. Kui on vaba töökoht, siis ei ole piiranguks võimalik vähenenud töövõime, vaid tähtsad on oskused ja soov ennast täiendada.

Tõsi, tihti mõeldakse, et vähenenud töövõime tähendab invaliidsust või midagi hullemat, kui see tegelikult on. Meil on ka töötajaid, kel on raskemad puuded, kuid kui see töötegemist ei sega, ei ole see asi, mida peaks välja tooma. Meie organisatsioonis on suhtumine erivajadustega inimestesse väga toetav.

Üldiselt on meil vähenenud töövõime põhjuseks randme, selja või kaela erinevad vaegused, mis tulenevad ka raskest tööst, ning meie valdkonnas tuleb selle riskiga iga päev tegeleda. Tähtis on, et inimestel oleks hea töötada ja võimalikud ohud oleksid maandatud. Sel teemal teeme tihedat koostööd ka töötervishoiuarstidega, et anda endast parim töötajate töökeskkonna loomisel, osaleme koolitustel ja ka projektides. Kõik selle nimel, et teha õigeid otsuseid inimeste tervise hoidmiseks.

Millist rolli mängib värbamisprotsess erivajadustega inimeste palkamisel?

Värbamisprotsess on meil tõenäoliselt samasugune nagu igas teises organisatsioonis, kuid me paneme väga palju rõhku aususele. See tähendab, et vestlusel räägime ära võimalikud riskid, mis töökohaga seostuvad. Siis enamasti avaneb ka kandideerija, kes saab ausalt öelda, et mõni töö on raske või lausa vastunäidustatud. Me üritame võidelda arusaamisega, et selline ausus tähendab töövestluse või töövõimaluse lõppu – seda kindlasti mitte. See tähendab, et me saame koos mõelda ja varakult tegeleda küsimusega, kuidas vastav roll inimesele sobima panna nii, et meie saaksime inimese tööle võtta ning inimene saaks töökoha, mis arvestab tema võimalustega. On ka olukordi, kus ei ole võimalik muutusi teha ja seetõttu inimest palgata, kuid avastada katseaja lõpus, et inimene ei või teha kindlat tööd või veel hullem – inimene vigastab end

Kontaktid on IdaVirus justkui südamlikumad või soojemad kui näiteks Harjumaal.

Merle Roste sõnul teeb Svarmil koostööd töötervishoiuarstidega, et langetada õigeid otsuseid töötajate tervise hoidmiseks.

Svarmilis täidetakse ka eritellimusi – fotol on 212 cm pikkusele saksa noormehele õmmeldud töörõivas, mille tegemine oli uus kogemus ka töötajatele, kes tegelevadki ainult eritellimuste valmistamisega.

oma puudusi varjates, ei ole kuidagi aktsepteeritav.

Tundub, et vähenenud töövõimega töötajatega tegelemine vajab pidevat tööd.

Jah, muidugi vajab ning administreerimise koormus on tavapärasest kindlasti mingil määral suurem, kuid see ei ole ettekääne inimeste mittepalkamiseks. Ühtepidi on tegu olukorraga, kus on normaalne, et kaasame kõiki ühiskonnarühmi, ja teistpidi on tegu väärtusliku tööjõuga, kellel lihtsalt kodus olla lasta ei ole samuti mõtet.

Mida soovitaksid ettevõttele, kes veel ei ole värvanud vähenenud töövõimega inimesi, kuid kellel see ees seisab?

Tuleb inimesi kuulata. Kuigi praegu on seda keeruline teha, tuleks potentsiaalsete töötajatega rohkem näost näkku kohtuda. Siis on lihtsam rääkida teemadest, mis muidu võivad tunduda ebamugavad. Nii saavad mõlemad pooled täpselt aru, millised on töökohaga seonduvad võimalused ja väljakutsed. Kindlasti tasub küsida ka abi ja kogemusi näiteks töötukassalt või teistelt ettevõtetelt, kes on aina rohkem mitmekesiselt värbamas. Üksi ei pea ratast leiutama ja ei pea ka ette muretsema – potentsiaalne töötaja teab ka ise öelda, mida on vaja, et töösuhe ja töökeskkond kõige parem oleks, tagamaks hea tervis ja töövõime.

Ida-Virus on ka keelelised eripärad. Kuidas nendega tegelete?

Oleme kakskeelsed, st kogu info on kahes keeles ja erandeid ei tehta. Ei ole näiteks võimalik, et juhendame töötajat keeles, milles ta end mugavalt ei tunne. Samuti on suuremad koosolekud kahes keeles. Meile on väga tähtis, et info oleks kõigile arusaadav. On ka olukordi, kus saame küsida, kas kõigile on vastuvõetav, kui räägime seekord ühes keeles, kuid kui keegi on vastu, siis tõlgime ja austame inimeste soove.

Lisaks on meil keeletunnid, õpetame nii eesti kui ka inglise keelt, et aidata töötajatel paremini toime tulla nii eestikeelses suhtluses kui ka suhtluses rahvusvaheliselt, kui töö seda nõuab.

Kas teadsid? Svarmil ...

... tähistab 2021. aastal 30. tegutsemisaastat. ... on palganud 235 töötajat, kellest 82 on vähenenud töövõimega. ... toodab töörõivaid pea kõikidele turusegmentidele: aastas toodetakse keskmiselt 800 000 töörõivaeset ja 2300 erisugust mudelit. ... teeb aastas 7 miljonit eurot käivet.

Svarmil töötab selle nimel, et ...

... inimesed ei kardaks tööd küsida ja ennast proovile panna. ... ka küpsemas eas inimesed ei kardaks õppida. ... inimesed väärtustaksid oma panust ja lihtsamaid tööülesandeid. ... koolilapsed ja tudengid saaksid näha ja proovida, kuidas tegelikult tööd tehakse. ... inimesed hooliksid oma tervisest.

Svarmil on kaua Kiviõlis tegutsenud, sel aastal saab ettevõtte asutamisest 30 aastat. Milline on Ida-Viru ettevõtluskeskkond?

Ma tooksin välja ebatraditsioonilise kultuurikeskkonna, mis on tegelikult väga tähtis. Nimelt on kontaktid Ida-Virus justkui südamlikumad või soojemad kui näiteks Harjumaal. See kõlab, nagu mujal ei oleks südamlikkust ja hoolimist – kindlasti on, kuid Ida-Virus justkui kardetakse vähem hea sõnaga toetada ning rohkem jagatakse ka muresid, mida koos lahendada. See on kindlasti asi, mis Ida-Viru eristab.

Tõid välja, et teil on ettevõttes väga toetav suhtumine üksteisesse. Kuidas see väljendub?

Üks tahk on see, et kui kellelgi on seoses erivajadusega vaja abi, siis enam ei küsita „miks peab tegema“, vaid nüüd on suhtumine „kuidas saan aidata“. Oleme selle saavutanud hea kommunikatsiooni ja inimliku suhtumise abil. Toetamine väljendub ka selles, et toetame ja aitame üksteist igasugustes olukordades. Näiteks riigiasutustega suhtlemine käib eesti keeles ning kui töötajad tulevad ja küsivad, mida ja kuidas ma pean tegema, siis me muidugi aitame. Eriti aktuaalne on see praegusel ajal, kui on vaja panna end kirja vaktsineerimise aja saamiseks või mõista tehtud testi tulemust. Usun, et see peaks nii olema igas kollektiivis ja see ei ole midagi eripärast.

Oma inimestega nii hästi läbisaamine toob palju rõõmu, kuid võib vahel olla ka väsitav. Kuidas end kogud, kui selleks on vajadus?

Olen perega, vajaduse korral võtan aega ka iseendale. Mulle meeldib jalutada mere ääres ja leida energiat loodusest. Palju energiat annab ka see, kui keegi ütleb mõne hea sõna. Ma usun, et see aitab igaüht ning see on midagi, mida me võiks teha rohkem – tunnustada ja meeles pidada hea sõnaga. Lihtsad asjad – nendest on tihti kõige rohkem rõõmu ja energiat.