3 minute read
Tööandja ei saa vastutada kodukontori ohutuse eest
Vahet ei ole, kas kontor või kodukontor – tööandja vastutus töökeskkonna ohutuse eest on praegu sama. Selleks, et tööandjad saaksid julgemalt lubada oma töötajaid kodukontorisse, tuleks regulatsiooni muuta paindlikumaks.
Advertisement
Pole saladus, et inimesed eelistavad järjest rohkem paindlikumat töökorraldust. Selleks, et saaks aega võimalikult hästi ja efektiivselt ära kasutada, soovitakse üha enam töötada kodus, rongis, raamatukogus või mujal. Kontorist eemal töötamise tarvidust on suurendanud ka COVID-19-ga seotud olukord. Kuigi praegu tulevad tööandka kontrollima, et kaugtöötaja täidab ohutusega seotud juhiseid.
KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist
jad töötajatele vastu ja võimaldavad kaugtöö tegemist, kaasneb tööandjatele sellega ebamõistlikult suur risk.
Seadus ei tee vahet kontori- ja kaugtööl
Isegi juhul, kui töötaja teeb tööd distantsilt, peab tööandja tagama, et töö tegemine oleks töötajale ka seal ohtu. Näiteks kui töötaja teeb tööd kodus, ühistranspordis või looduses, peab tööandja seaduse järgi ka nendes kohtades korraldama riskianalüüsi ning hindama sealseid ohte ja riske töötaja tervisele. Samuti peab tööandja kujundama ja sisustama töökoha, tagama, et valgustus oleks piisav, korraldama esmaabi ning
Kaugtöökoht pole tööandja kontrolli all
Ei ole ei mõistlik ega enamasti ka reaalselt võimalik, et tööandja täidaks kaugtöökoha puhul kõiki praegu kehtivaid nõudeid. Kaubanduskoda peab väga oluliseks töökoha turvalisust, kuid sellele tuleks läheneda mõistlikult. Tuleb silmas pidada, et tööandjal ei ole alati võimalik kaugtöökohta kohale minna ja hinnata sealseid riske. Samuti tuleb arvestada, et kaugtöö korral saab töökoha tingimusi mõjutada eelkõige töötaja ise, mitte tööandja.
Tööandjal on keeruline, kui mitte võimatu kontrollida, kas töötaja järgib seal tööandja antud juhiseid, kasutab töövahendeid ohutult jne. Ühtlasi on näiteks õnnetuse korral keeruline tuvastada, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte – kas töötaja komistas tööülesannet täites või hoopis mõnda majapidamistööd tehes. Tulemuseks
on olukord, kus tööandjal on kohustused, mida ta sisuliselt täita ei saa, ja vastutus selle eest, mille üle tal kontroll puudub.
Muudatust on vaja vähemalt arvutiga töötajatele
Tõenäoliselt on kaugtöö kõige enam levinud just info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi kasutava töö puhul, s.o sellise töö puhul, kus tööks on vaja vaid arvutit, hiirt, tooli, lauda jms. Selliste töövahendite kasutamisega ei kaasne töötajale riske, mida ta ei saaks ise maandada või mille puhul peaks kasutama erimeetmeid. Seetõttu peaks vähemalt selliste tööde puhul olema seadus paindlikum ning tööandja ei peaks vastutama tööohutusalaste kohustuste eest täiel määral.
Muude tööde puhul, nt töö masinatega ja seadmetega, on karmimad nõuded aga arusaadavad, kuna oht inimese tervisele on seal suurem.
Juhend on olemas, kuid sellest ei piisa
Positiivne on, et tööinspektsioon on avaldanud Tööelu portaalis juhised, milliseid kohustusi ja kuidas tuleks tööandjal kaugtöö korral täita. Juhiste järgi ei peaks tööandja kodukontori puhul kõiki kohustusi täies mahus täitma, vaid piisab, kui ta teeb seda, mida tal on mõistlikult võimalik teha. Kuna juhised on aga soovituslikud, siis juhul, kui peaks tekkima vaidlus (näiteks seoses sellega, et töötaja tervis saab kodukontoris kahjustada), tuleb esmajärjekorras vaadata, mida ütleb seadus. Seepärast peab ka seaduse tasandil olema selge, millised on tööandja ja töötaja kohustused ja vastutus kaugtöö korral.
Seadust tuleb muuta
Kaubanduskoda tegutseb aktiivselt selle nimel, et seadust muudetaks nii, et tööandja vastutaks vaid selle eest, mida ta saab reaalselt mõjutada. Kaugtöö korral peaks tööandja andma töötajale vajalikud töövahendid ja juhised selle kohta, kuidas kujundada oma töökohta ja teha tööd nii, et see ei kahjustaks töötaja tervist. Edasine peaks olema juba töötaja enda teha ja vastutada. Töötaja kujundaks ise oma töökoha ja töötaks vastavalt tööandja juhistele, paneks ekraani õigele kõrgusele, väldiks mürarikast töökeskkonda jne.
Koda saatis eelmise aasta lõpus sotsiaalministeeriumile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmiseks konkreetse sõnastusettepaneku. Algselt kirjutas ministeerium oma vastuses kojale, et ei näe hetkel vajadust seaduse muutmiseks, viidates senisele juhendile. Ministeerium märkis, et kui tööandja on teinud omalt poolt kõik võimaliku tööohutuse tagamiseks kaugtööl (st on hinnanud töökeskkonna riske, juhendanud töötajaid, korraldanud töötajate tervisekontrolli jms), on tööandja oma seadusest tulenevad kohustused täitnud. Ministeeriumi hinnangul on sellises olukorras vähetõenäoline, et tööandjal lasuks täies ulatuses vastutus tekkinud tervisekahjustuste korral.
Samas tegeleb koda kaugtöö regulatsiooni paindlikumaks muutmise teemaga aktiivselt edasi. Täiendav arutelu ministeeriumiga on viinud kokkuleppeni, et ministeerium mõtleb kõik asjaolud veel kord läbi ning seejärel otsustab, kuidas teemaga edasi minna. Kindlasti hoiame ka oma liikmeid uute muudatustega jooksvalt kursis.
UNISTA JULGELT, TEGUTSE LÄBIMÕELDULT! UUED ÄRIPINNAD TALLINNA SÜDALINNAS
