Teataja nr 2 2017

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 VEEBRUAR 2017

lk 8

ISIKLIKU SÕIDUAUTO KASUTAMISEST ETTEVÕTLUSES lk 14

ME HAKKAME NÜÜD EKSPORTIMA! lk 32

KUHU LIIGUB EESTI TÖÖTURG?

Annar Alas: huvist kohvi vastu eduka ettevõtteni

Ettevõtjate kontaktreis Shanghaisse Shanghai on Hiina üks olulisemaid ja elavamaid äripiirkondi. Selles globaalses finants- ja transpordi­ keskuses asub üks maailma suurimatest sadamatest.

S

eetõttu on Shanghai oluliseks väravaks Hiina suunduvatele kaupadele ning samas heaks sihtkohaks, kust alustada oma ettevõttele partnerite otsimist, kellega koos Hiina turule siseneda.

Hiina majanduskasvu ümberstruktureerimise fookuses on siseriikliku tarbimise suurendamine. Trendid nagu linnastumine, sissetulekute suurenemine, laiema keskklassi tekkimine ning keskkonna- ja tervisealase teadlikkuse tõus mõjutavad tugevalt hiinlaste tarbimisvõimalusi ja -harjumusi ning tekitavad vajaduse uute toodete ja teenuste järele.

Kuna Hiinas on suureks probleemiks keskkonna saastatus, annab see Eestile võimaluse oma puhast keskkonda ja siinseid tooteid (nt toiduained, joogid, toidulisandid, ravimid, ilutooted, lastekaubad) Hiinas turustada.

Kontaktreis toimub 6. juunist kuni 11. juunini. Eesti Kaubandus-Tööstus­ koda on EASi koostööpartner Hiina kontaktreisi läbiviimisel.

Kandideerimine Hiina kontaktreisile on avatud kuni 1. märtsini 2017.

Kontaktreisil osalemise tingimustega saad tutvuda www.koda.ee/shanghai!

Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee või +372 604 0093.

UUED LIIKMED

Sisukord 5 Uudised 6 Tootjate ühendusega liitumine

plaanitakse rehvitootjatele muuta kohustuslikuks 8 Isikliku sõiduauto kasutamisest ettevõtluses 9 Kütuseaktsiis tuleb siduda teehoiu rahastamisega 10 Veoautode teekasutustasu tuleb

suunata teedesse 12 Kohvimaailma staarid otse Eestist 14 Me hakkame nüüd eksportima!

16 Kes saab maksuraha?

19 Portugal kui loogiline jätk Brasiiliale 24 Tootedisaini olulisusest

kasutusjuhendite maailmas 26 Kuidas noori tööeluks ette valmistada?

28 Tööandja bränding – võti parimate

ja sobivamate töötajate leidmiseks

ning hoidmiseks?

30 Ärikinnisvara – mitte ainult

maa ja hoone 32 Kuhu liigub Eesti tööturg?

34 Jaanuarist on välismaalastel

lihtsam Eestisse tööle tulla 36 Koda kutsub osalema

38 Meie juubilarid

HARJUMAA JA TALLINN

ALICLEEN GRUPP OÜ

Muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused. Toiduainete import Euroliidu välistes riikides.

ANDMAR MEDSERVICE OÜ www.medservice.ee

Kiirabi ja parameedikute tegevus.

Meditsiiniline transport Euroopa Liidu piires.

SIIDRIKODA OÜ www.siidrikoda.ee

Siidri ja teiste õunamahlatoodete valmistamine.

TIMETMÖÖBEL OÜ www.timmet.ee

Disainerite tegevus. Erialased nõustamised ja konsultatsioonid.

Eritellimusmööbli tootmine.

CHIMEX GLOBAL OÜ

VIKINGLUX OÜ www.vikinglux.com

Kaupade vahendamine.

Eksport ja mereandide transiit.

Riigi- ja logolippude valmistamine; erinevate reklaamkangaste, lipumastide ja liputarvikute müük.

Reklaamkingitused.

LDS-METALL OÜ www.ldsmetall.eu

Mehaaniline metallitöötlus.

Treimine, sisetreimine, puurimine, freesimine ja keevitamine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Šokolaadi ja šokolaaditoodete müük e-poes.

ATLM DESIGN OÜ www.mithio.com

DIGITEX MEEDIA OÜ www.liputehas.ee

KAANEFOTO Sven Tupits

SHOKOBOX OÜ www.shokobox.ee

MAXIWAY OÜ

Mehaaniline metallitöötlus.

Treimine, sisetreimine, puurimine, freesimine ja keevitamine.

OR LOGISTICS OÜ www.orl.ee

Merelastiveo organiseerimine, laevade agenteerimine.

PÄRNUMAA

BALTIC FOREST OÜ www.balticforest.ee

Sae- ja höövelmaterjali tootmine.

Metsamajandust abistavad tegevused. Raamatupidamine, maksualane nõustamine.

Sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent.

RAPLAMAA

HPPTRADING OÜ www.hpptrading.com

Jaemüük posti või Interneti teel.

TARTUMAA

BALTIC FERRUM OÜ www.balticferrum.com

Metalli kokkuost. Kasutatud asfaldifreeside kokkuost.

TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee

PLASTREX EUROPE OÜ www.plastrex.eu

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia

Plastprofiilide tootmine plastpakendite jäätmetest.

Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee

RADIUS FIXINGS OÜ www.rfix.eu

COMBIMILL SAKALA OÜ www.combimill.ee

Kinnituselementide ja keermestatud toodete tootmine.

Männist saematerjali tootmine ja müük.

TRÜKK Kroonpress

WESSE ENGINEERING OÜ www.wesse.ee

Disainerite tegevus.

Köögimööbli tootmine.

Kodumasinate müük.

VILJANDIMAA

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

3

JUHTKIRI

Üleliigsed piirangud annavad löögi kodumaistele kontsernidele

V

iimasel ajal on peamiselt meedia vahendusel meieni jõudnud informatsioon valitsuse kavandatavast nn „panditulumaksust“, mille eesmärgina on kirjeldatud Eestis asuva tütarettevõtte kasumi väljaviimise piiramist emaettevõttesse laenude kaudu. Tundub isegi loogiline, et kui kuskil on probleem ja keegi meie maksusüsteemi kuritarvitab, tuleb sellega tegeleda. Dividend olgu dividend ja laen olgu laen, vastavalt tuleb kohaldada ka maksureegleid. Kahjuks paistab hetkel aga minevat nii, et kuna probleem ei ole päris selge, siis tegeletakse igaks juhuks selle „millegagi“ nii laialt, kui saab, ja nii lihtsate vahenditega, kui võimalik. Tulemuseks on, et kõige suurema hoobi saavad patriootlikele pealkirjadele vaatamata kodumaised ettevõtted.

Väidetavalt soovitakse kasumi­jaotisena käsitleda mistahes kapitali väljaviimist või tinglikku väljaviimist (antud garantii) juhul, kui näiteks laenu pikkus on üle kahe aasta. Soovitakse rakendada nn pandi tasumise loogikat tulevikus tekkida võiva tulumaksukohustuse tagamiseks.

Laenu tasumisel tasutakse maksuameti ettemaksukontole hüpoteetiline maksu summa, mis tagastatakse, kui laen tasutakse hiljemalt kahe aasta jooksul. Plaanitav puudutab kirjelduse järgi väga ulatuslikult kontsernisiseseid suhteid. See puudutab nii neid kontserne, kes tegutsevad ainult Eestis (kelle ema- ja tütarettevõtted on siin), kui ka neid, kes tegutsevad piirideüleselt.

Kava hinnates on selge, et praegusel kujul ei täida panditulumaks eesmärki – säilib võimalus kasumi pahatahtlikuks ja tulumaksu maksmata Eestist väljaviimiseks.

Samal ajal kahjustatakse ettevõtluskeskkonda ja tehakse keerulisemaks õiguskuulekalt käituvate ettevõtete tegevus. Ehk juhtub see, mida oleme ka varem näinud – suhteliselt väikese hulga skeemitajate tõttu kannatavad kõik. See ei ole õige.

Teatavasti annab maksuseadus tänagi võimaluse maksustada tehinguid nende tegeliku majandusliku sisu ja eesmärgi järgi, sest tegelik maksukohustus tekibki just majandussoorituse tegelikust sisust lähtuvalt, mitte selle vormistamiseks kasutatud formaalsest õiguskujundist.

Seega ka täna, kui ettevõtjad kasutaksid laenu formaalselt selleks, et sisuliselt dividendikohusest kõrvale hiilida, on võimalik maksuõiguslikult õigussuhtele anda selle sisule vastav hinnang. Nimetada laen hoopis kasumi jaotamiseks, kui sellel on kõik vastavad tunnused. Nii, nagu on möödunud aastal hinnatud teenuse osutamist töösuhteks.

Iseenesest, kui rääkida sellest, kas kasumeid viiakse

laenude või muude finantstehingute läbi riigist välja, siis seda esineb kindlasti. On piisavalt infot, et seda möönda.

Kui suur see probleem on, ei tea tegelikult keegi. Juttu on olnud, et selliste laenude maht võis paar aastat tagasi olla ca 800 miljonit. Kuid kui mõne suurema kontserni puhul võibki see küündida kuni 100 miljonini, ei pruugi reaalne isikute hulk nii suur ollagi. Ehk jõuaks kõigiga otse tegeleda? Nagu öeldud, on täna kohtupraktika olemas, mis lubab maksuametil teeseldud tehingud ümber kvalifitseerida ja seaduse järgi maksustada. Kui paar esimest kohtuvõitu käes, kaob ülejäänute motivatsioon. Seega on esimene küsimus ikka see, kas kehtiva õiguse muutmine on vajalik või saab probleemi lahendada kehtiva seaduse parema kohaldamisega. Viimane on alati valutum ja üldist ettevõtluskeskkonda oluliselt säästvam.

Kindlasti tuleks panditulumaksu vaadelda koos rahvusvahelises maksustamises toimuvaga, mis hakkavad Eesti ettevõtjaid samuti negatiivselt mõjutama. OECD veab projekti BEPS, mis tegeleb samuti ülemäärase laenamise küsimustega. Euroopa Liidus võeti alles möödunud aastal vastu eraldi maksupettustevastane direktiiv ning jätkuvalt on aktiivses diskussioonis äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivid (CCTB ja CCCTB), mis võivad mõjutada väga oluliselt Eestis tegutsevate rahvusvaheliste ettevõtete maksuarvestust ja kogu arvepidamist. Tänase teadmise juures puudutavad need kõik erineval moel ka nn panditulumaksu küsimust. Kõige otsesemalt mõjutavad seda maksubaasi ühtlustamist puudutavad direktiivide eelnõud, mille mõju Eestist vaadatuna on meile kindlasti negatiivne. See toetab pigem suurte liikmesriikide huve ning tooks pajude piiriüleselt tegutsevate ettevõtete jaoks väga keeruka maksuarvestuse ja meie jaoks maksubaasi vähenemise.

Seega, iga töö jaoks on olemas õiged riistad ja töövõtted.

Praegu tundub, et tilkuva kraani väljavahetamise asemel soovitakse asendada kogu torustik.

Praegu tundub, et tilkuva kraani väljavahetamise asemel soovitakse asendada kogu torustik.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

UUDISED

Esimene Ekspordi Akadeemia koolitus oli edukas 25. jaanuaril sai avalöögi selle aasta Ekspordi Akadeemia.

Tegemist oli koolitussarja uue hooaja esimese koolitusega, kus osalejad said teada, mis on eduka ekspordi eeldused, aga ka palju muud huvitavat ja kasulikku. Igal koolitusel räägivad lektorid ekspordi erinevatest aspektidest.

Kaubanduskoja teenuste direktor Piret Potisepa sõnul tõid koolitusel toimunud rühmaarutelud välja, et ekspordijuht peab olema kui imeinimene, kel on väga mitmekülgsed isiku­ omadused ja oskused. „Et imeinimesi reaalses maailmas siiski ei leidu, siis pigem on küsimus selles, mil viisil ekspordiga seotud meeskond on komplekteeritud, et kõik peamised omadused ja oskused oleksid kaetud,“ lisas Potisepp.

Pensionifondid investeerivad Eestisse üha vähem Peame vajalikuks suurendada pensionifondide varade Eestisse investeerimist, et aidata kaasa nii Eesti majandusarengu kui konkurentsivõime kasvule. Siiski on meie hinnangul murettekitav, et alates 2016. aasta juulist on pensionifondide investeeringute osakaal Eestisse iga kvartaliga üha vähenenud.

Oleme eelmise aasta algusest alates jälginud ja analüüsinud pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse. Tulemused pole paraku aga kiita. Kui 2016. aasta teises kvartalis oli kõikidest kohustusliku kogumispensioni varadest Eestisse investeeritud 6 protsenti, siis aasta viimases kvartalis oli see juba 5,5 protsenti.

Kuna teema on oluline ning probleem vajab kindlasti lahendamist, jätkame sellega tegelemist ka sel aastal.

Valveaja reeglid paindlikumaks Oleme vastu ametiühingute ettepanekule lubada paindlikumaid valveaja tingimusi (aeg, tasu) kehtestada vaid laiendatud kollektiivlepingutega.

Meie hinnangul teenib see ettepanek vaid ametiühingute huve, kuid ei lahenda tänast probleemi. Lisaks on kehtiv kollektiivlepingu laiendamise säte vastuolus põhiseadusega. Riigikogus on praegu arutlusel töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega muuhulgas tahetakse muuta paindlikumaks valveaja regulatsiooni IKT-sektori töötajatele. Pooldame muudatust, kuid peame siiski vajalikuks lubada paindlike valveaja reeglite kasutamist ka teistes valdkondades, kus on vajalik tagada ööpäevaringne elutähtsate teenuste toimepidevus.

Riik ei peaks seadusega survestama töötajaid moodustama ametiühinguid, et kehtestada sektoris paindlikumad valveaja tingimused. Sobivaimaks lahenduseks on meie hinnangul need tingimused sätestada töölepingu seaduses. Selline lahendus ei välista ka kollektiivlepingute sõlmimist, kuid seda juba igaühe vaba tahet arvestades ning lähtudes põhiõigusena sätestatud liitumisvabadusest.

Hea õigusloome põhimõtteid tuleb järgida Saatsime peaminister Jüri Ratasele kirja, milles väljendame muret õigusloome kvaliteedi üle.

Panime valitsusele südamele, et hea õigusloome põhimõtted on demokraatlikus riigis väga olulised, sest aitavad kaasa avatuma, läbipaistvama ja teadmispõhisema valitsemise saavutamisele.

Valitsuse määruses „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) on välja toodud olulisemad õigusloome põhimõtted, näiteks huvirühmade ja avalikkuse kaasamine, muudatusega kaasnevate mõjude hindamine, väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine ja eelnõu kooskõlastamine. Meie hinnangul on muret tekitav see, et väga paljudele eelnõudele ei eelne VTK-d. Sageli õigustatakse VTK tegemata jätmist eelnõu kiireloomulisusega. Meil tekib kohati kahtlus, kas Eesti on kriisiolukorras, et suur osa eelnõusid tuleb menetleda kiirustades.

Seega tegime oma pöördumises ettepaneku, et valitsus hakkaks regulaarselt monitoorima ministeeriumite koostatud eelnõude kvaliteeti ning annaks tulemustest teada ka avalikkusele.

Koostas: kaubanduskoda

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

5

JURISTI TÖÖLAUALT

Tootjate ühendusega liitumine plaanitakse rehvitootjatele muuta kohustuslikuks Saatsime keskkonnaministeeriumile arvamuse jäätmeseaduse muutmise eelnõu kohta, millega soovitakse rehvide tootjatele ja turustajatele kehtestada uued kohustused.

V

astavalt jäätmeseadusele peavad rehvide tootjad esitama turule toodud rehvide kohta regulaarselt andmeid probleemtooteregist­ risse ning tagama kõikide enda poolt turule lastud rehvide kogumise ja taas­ kasutamise. Kehtiva õiguse kohaselt võib tootja need kohustused täita ise või anda need üle tootjate ühendusele, makstes ühendusele vanarehvide kogumise ja käitlemise tasu (nn taaskasutustasu).

Tänane taaskasutussüsteem aga ei toimi, kuna turule on rehve toodud

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

KRISTINA JERJOMINA,

rohkem, kui neid tegelikult deklareeritud on ning deklareerimata rehvidelt on maksmata ka taaskasutustasu.

Selleks, et tagada registrile õigete andmete esitamine turule lastud rehvide koguste kohta ja et turustataks ainult rehve, mille eest on makstud taaskasutustasu, koostas keskkonnaministeerium muudatuste eelnõu. Tegemist on täiendatud eelnõuga, kus on võetud arvesse varasemal kooskõlastusringil avaldatud seisukohti. Võrreldes varasema eelnõuga muudeti audiitorkontrolli läbiviimise loogikat ning jäeti välja turustaja kohustus märkida rehvidega

kaubanduskoja jurist

seotud ostu-müügidokumendil rehvitootja andmed.

Turustaja kohustus astuda tootja asemele

Eelnõu näeb ette, et kui turustaja müüb probleemtooteregistris registreerimata tootja rehve, peab turustaja ise ennast probleemtooteregistris registreerima ja täitma tootjale seatud nõudeid, sh maksma rehvide eest taaskasutustasu.

Muudatuse mõte on motiveerida turustajaid kontrollima, millise tootja rehve nad oma müügikohas müüvad, et ei peaks ise algselt teisele isikule antud

JURISTI TÖÖLAUALT

kohustusi täitma. Seda, kas tootja on probleemtooteregistris registreeritud või mitte, saab vaadata registri kodulehelt www.proto.keskkonnainfo.ee.

Registreeritud tootjate nimekiri on avalik.

Jäeti välja tootja andmete märkimise kohustus

Võrreldes varasema ettepanekuga jäeti välja turustajate kohustus märkida rehvide edasimüümisel ostu-müügi­ dokumentidel rehvitootja nime ja probleemtooteregistri registreeringu numbrit. See tähendab, et näiteks arvel, saatelehel, ostukviitungil või ostu-müügilepingul ei pea hakkama märkima tootja andmeid, mis on probleemtooteregistrist niigi kättesaadavad.

Kohustus liituda tootjate ühendusega

Uue muudatusena on eelnõus, et kõik rehvitootjad peavad liituma või sõlmima lepingu tootjate ühendusega, kes korraldab vanarehvide kogumist ja käitlemist. Ainus selline ühendus Eestis on praegu MTÜ Rehviringlus.

Samas on tootjatel õigus asutada ka ise tootjate ühendus, täites vastavad seadusest tulenevad nõuded.

Audiitorkontrolli korraldamise õigus

Tootjate ühendustele antakse õigus korraldada audiitorkontrolli, et selgitada välja, kas probleemtooteregistrile esitatud andmed rehvikoguste kohta on õiged või mitte. Kehtivas seaduses auditeerimise kohustus puudub. Kui audiitorkontrolli tulemusena selgub, et tootja on esitanud rehvikoguste kohta ebaõigeid andmeid, tasub audiitorkont-

Juhtisime ministeeriumile saadetud kirjas tähelepanu, et seaduses tuleb selgemaks muuta rehvitootja mõiste ning rõhutasime ka teavitustöö olulisust. rolli kulud tootja. Kui kõik on korras, lähevad kulud ühenduse eelarvesse.

Seda, millise tootja suhtes tuleb audiitorkontrolli teha, otsustab ühendus, lähtudes vajadusest riskihinnangu põhjal.

Ministeeriumile saadetud kirjas pidasime positiivseks, et võrreldes varasema ettepanekuga jäeti välja turustaja kohustus märkida rehvidega seotud ostu-müügidokumendil rehvitootja andmed ning muudeti audiitorkontrolli loogikat. Varasemas eelnõus soovis ministeerium kehtestada auditeerimiskohustust kõikidele ettevõtetele, kes toovad turule üle 50 tonni rehve aastas. Olime sellise muudatuse vastu, kuna ei ole selge, kas ja kui palju suurte ettevõtete auditikohustusest tegelikkuses kogu probleemi lahendamiseks kasu on ning kas saadav kasu on proportsionaalne võrreldes ettevõtjatele lisanduva halduskoormuse ja kuluga. Rõhutasime vajadust otsida alternatiivseid ja ettevõtjaid vähem koormavaid lahendusi. Uus lahendus

on varasemast mõnevõrra parem, kuna audit ei ole kohustuslik kõikidele teatud suuruses ettevõtetele, vaid auditeeritavad ettevõtted valitakse lähtudes konkreetsest vajadusest ja riskist.

Samas juhtisime ministeeriumile saadetud kirjas tähelepanu, et seaduses tuleb selgemaks muuta rehvitootja mõiste ning rõhutasime ka teavitustöö olulisust. Rehvitootja mõistest arusaamine on oluline, et ettevõtjale oleks selge, kas talle laienevad jäätmeseadusest tulenevad kohustused (näiteks kohustus registreerida end probleemtooteregistris jm) või mitte. Eelnõu seletuskirjas on püütud küll mõistet selgitada, kuid asi muutus pigem veel segasemaks ja keerulisemaks. Et ettevõtjad saaksid oma seadusest tulenevaid kohustusi täita, peaksid need olema võimalikult selgelt sätestatud.

OLULINE hh Keskkonnaministeerium

muutis oma varasemaid ettepanekuid. hh Loobuti kohustusest

märkida rehvide

ostu-müügidokumentidel

tootja andmed. hh Muudeti auditeerimis-­

kohustuse loogikat. hh Rehvitootjad peavad

liituma tootjate ühendusega. hh Tootjate ühendus saab

edaspidi korraldada

audiitorkontrolli

vastavalt vajadusele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

7

ETTEVÕTJA KÜSIB

Isikliku sõiduauto kasutamisest ettevõtluses Ettevõtjad on tundnud huvi, milliseid makse tuleb tasuda ja mida silmas pidada, kui ettevõtlusega seotud sõitudeks soovitakse kasutada isiklikku sõiduautot.

I

sikliku sõiduautona käsitletakse sõidukit, mis on töötaja või ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liikme kasutuses ning ei ole ettevõtte omanduses ega valduses.

Sellist sõidukit on võimalik kasutada ettevõttega seotud sõitudeks kahel viisil – isikliku sõidukiga tööalaseid sõite tehes või rentides sõidukit ettevõttele kasutamiseks. Isikliku sõiduauto kasutamisel peetakse töösõitude üle arvestust sõidupäeviku abil. Ettevõttele renditud sõiduki kasutamisel ei ole sõidupäeviku pidamine kohustuslik, kuid sel juhul tuleb ettevõttel tasuda riigile igakuiselt erisoodustusmaksu 256 euro pealt, mis on rahandusministri määru-

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

sega kehtestatud erisoodustuse hind.

Maksu ei pea tasuma, kui sõidukiga tehakse 100% üksnes töösõite, kuid ettevõte peab siiski olema vajadusel valmis sõitude otstarvet maksuametile tõendama. Kõige lihtsam on seda teha sõidupäeviku abil.

Isikliku sõiduki kasutamisel kompenseerib tööandja ettevõtlusega seotud sõidud maksuvabalt kuni 335 euro ulatuses. Hüvitise sisse on arvestatud kõik auto kasutamisega seotud kulud (remont, kütus jne), mistõttu tuleb sellise variandi puhul kaaluda, kas 335 eurot katab kõik ühes kalendrikuus töösõitudele tehtavad kulutused.

Hüvitise piirmäär on kalendrikuupõhine ning teistesse kuudesse seda tasaarvestusena üle kanda ei saa, lisaks tuleb suurema hüvitise maksmise korral tasuda piirmäära ületava osa eest erisoodustusmaksu. Seetõttu ei ole isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks mõistlik, kui töösõitudele tehtavad kulutused on püsivalt suuremad kui 335 eurot kuus. Sõidupäevikus tuleb kajastada sõiduki kasutaja nime, auto registreerimisnumbrit ning tehtud töösõitude alg- ja lõppnäite koos töösõidu sisu täpse kirjeldusega.

KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

Paindlikumat kulude hüvitamist võimaldab isikliku sõiduauto rentimine ettevõttele. Sellisel juhul annab näiteks töötaja või juhatuse liige oma isikliku sõiduauto ettevõttele tasuta või tasu eest rendile. Tasu eest rentimisel tuleb jälgida, et renditasu oleks vastavuses turuhinnaga, sest tavapärasest kõrgema hinna eest tuleks tasuda erisoodustusmaksu. Ettevõtte töötajale või juhatuse liikmele makstavalt rendilt tuleb kinni pidada tulumaks.

Rentimise korral katab ettevõte kõik sõiduki kasutamisega seotud kulud 100% ulatuses, kuid sõidukiga tehtavad erasõidud peab ettevõttele siiski hüvitama, vastasel juhul tuleb erasõitudele tehtud kulutuste pealt tasuda jällegi erisoodustusmaksu. Sõidupäeviku kasutamisel tuleb sellesse märkida samad andmed nagu isikliku sõiduki kasutamise korral, erinevus on vaid selles, et arvestust tuleb pidada nii töökui erasõitude kohta (erasõitude sisu ei pea täpselt kirjeldama).

Täpsemat infot sõiduauto kasutamise ja maksustamise kohta saab küsida e-posti aadressilt juristid@koda.ee.

KAUBANDUSKODA

KÜTUSEAKTSIIS TULEB SIDUDA TEEHOIU RAHASTAMISEGA Tegime jaanuari lõpus majandus- ja taristuministrile ettepaneku siduda kütuseaktsiisi laekumine teehoiu rahastamisega ehk taastada olukord, mis kehtis enne 2015. aastat.

Muudatuse abil suureneksid investeeringud teede ehitusse ja hooldusse ligi saja mln euro võrra aastas. eurot ehk 30 mln eurot suurem kui aasta varem.

100 mln eurot teehoidu

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitika­ kujundamise ja õigusosakonna juhataja

2

014. aasta lõpuni oli teeseaduses põhimõte, mille kohaselt vastas teehoiu rahastamise suurus vähemalt 75% kütuseaktsiisi kavandatavast laekumisest. Sellest põhimõttest loobuti 2015. aastal.

Aastatel 2014–2016 kulus riigiteede hoolduseks ja ehitamiseks ca 240 mln eurot aastas. Samal ajal kasvas märkimisväärselt kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse. Näiteks eelmisel aastal suurenes kütuseaktsiisi laekumine tänu kütuse aktsiisimäärade tõstmisele ca 60 mln euro võrra. Kütuseaktsiisi laekumise kasv jätkub ka järgnevatel aastatel. Näiteks 2017. aasta riigieelarves prognoositakse kütuseaktsiisi laekumiseks 556,4 mln eurot ning kasv võrreldes 2016. aastaga on taaskord ca 60 mln eurot. Samas teehoiu rahastamine kasvab oluliselt väiksemas määras. Riigiteede teehoiukava kohaselt on 2017. aastal teehoiukulud 258 mln

Aastatel 2014–2017 on kütuseaktsiisi laekumine suurenenud ca 151 mln euro võrra, kuid teehoiukulud on kasvanud vaid 30 mln euro võrra. Seega on kehtiv teehoiu rahastamissüsteem näidanud, et selle abil ei ole võimalik tõsta kiires tempos maanteede kvaliteeti. Seetõttu tegime ministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku minna teehoiu rahastamisel vana süsteemi juurde tagasi. See tähendab, et seadusesse tuleb sisse kirjutada põhimõte, et teehoiu rahastamise suurus peab vastama vähemalt 75% kütuseaktsiisi (v.a erimärgistatud kütuste ja maagaasi aktsiisi) ning 25% erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest. Selle muudatuse elluviimisel oleks riigil järgnevatel aastatel võimalik paigutada täiendavad ca 100 mln eurot aastas teehoidu.

Tegime ministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku minna teehoiu rahastamisel vana süsteemi juurde tagasi.

Täiendavate investeeringute tegemine on vajalik selleks, et tõsta riigi konkurentsivõimet. Nii siseriiklike kui ka välisühenduste arendamine peab olema jätkuvalt Eesti prioriteet, sest selle abil soodustatakse nii majandus-, regionaal- kui ka teadusarengut.

Valitsus on andnud heakskiidu Kose-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamiseks. Sellest jääb aga väheseks, et tõsta Eesti teede kvaliteeti ning suurendada teede ohutust või mõjutada regionaalseid arenguid. Ambitsioon peaks olema oluliselt suurem ning hõlmama kogu Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee arendamist.

Maanteetranspordi konkurentsivõime tõstmiseks on vajalik suurendada Eesti teede ja sildade kandevõimet, et aastaringselt võiks teedel sõita 44-tonnise veose asemel vähemalt 52-tonnise veosega. Selline muudatus avaldaks positiivset mõju ka keskkonnale, sest väheneks raskeveokite aastane läbisõit. Eelnevalt nimetatud investeeringuid ei ole aga võimalik mõistliku aja jooksul ellu viia, kui riik ei suurenda märgatavalt teehoiu rahastamist.

Eelnevalt nimetatud taristuinvesteeringutega kaasneb positiivne sotsiaal-majanduslik mõju nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Mitmed uuringud on kinnitanud, et suured investeeringud teede ja teiste taristuobjektide ehitusse annavad positiivse panuse ka SKP kasvule. Lisaks parandavad investeeringud Eesti maanteetranspordi konkurentsivõimet ning suurendavad liikluse turvalisust.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

9

KAUBANDUSKODA

Veoautode teekasutustasu

TULEB SUUNATA TEEDESSE

Eelmise aasta lõpus tuli riik välja ideega kehtestada üle 12-tonnistele veoautodele kuni 1300-eurone teekasutustasu. Oleme valmis veoautode teemaksu toetama vaid tingimusel, et riigieelarvesse laekuv tasu suunatakse teede ehitamiseks ning maanteetranspordi arendamiseks. Selle abil on võimalik suurendada teehoiu rahastamist ca 16 mln euro võrra aastas.

Tasu peavad maksma ka välisriigi veoautod MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitika­ kujundamise ja õigusosakonna juhataja

R

iigi plaani kohaselt on veoautode teekasutustasu ajapõhine, mitte läbisõidupõhine. Tasumäär hakkab sõltuma veoauto emissiooniklassist ning telgede arvust. Riik soovib eristada päevast ja aastast teekasutustasu. Päevane tasumäär on esialgse kava kohaselt 10–12 eurot ning aastane tasu 700–1300 eurot. Tasumine toimub eelkõige internetis, aga ka müügipunktides sularaha või pangamakse kaudu.

Tasu ei tohi olla kõrgem kui Lätis ja Leedus

Tegime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku vähendada teekasutustasu aastamäärasid, sest need on oluliselt kõrgemad kui Lätis ja Leedus ning ainult veidi väiksemad kui Rootsis ja Taanis.

Näiteks Lätis on kõige kallim aastane tasumäär üle 12-tonniste veoautode puhul 1018 eurot ja odavaim 484 eurot.

Leedu puhul on vastavad näitajad 1071 ja 753 eurot. Riik ei tohiks veoautode teekasutustasu kehtestamisel panna Eesti transpordiettevõtjad naaberriikide ettevõtjatest ebasoodsamasse olukorda. Seetõttu on hädavajalik vähendada aastase teekasutustasu määrasid vähemalt tasemeni, mis ei ületa Läti ja Leedu tasumäärasid.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

Eesti rakendab transpordimaksudest vaid raskeveokimaksu, mille tasumise kohustus lasub kohalikel veoautodel. See tähendab, et välisriigi registrisse kantud veoautod ei pea hetkel Eesti teedel sõites transpordimaksu tasuma. Selline olukord muutub aga teekasutustasu kehtestamisega, sest seda tasu peavad hakkama maksma kõiki veoautod, kes sõidavad Eesti teedel. Sama tasu peavad Eesti veoautod juba täna maksma paljudes liikmesriikides, sest lisaks Eestile ei ole teekasutustasu kehtestatud vaid Soomes.

Ministeeriumile saadetud kirjas rõhutasime, et riik peab hakkama teostama tõhusat järelevalvet välisriigi veoautode üle, kes viibivad Eestis suure tõenäosusega vaid mõned päevad. Kui järelevalve on nõrk, ei pruugi eelkõige välisriigi veoautodelt tasu laekuda ning see vähendaks Eesti transpordisektori konkurentsivõimet.

16 mln eurot teehoidu

Esialgsete prognooside kohaselt suurendab teekasutustasu riigieelarve tulusid ca 16 mln euro võrra aastas. Tegime ettepaneku, et kui riik otsustab veoautode teemaksu kehtestada, tuleb kogu tulu täies ulatuses suunata teehoidu. Teehoid on juba täna alarahastatud ning seetõttu on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, et tõsta kiiremas tempos maanteede kvaliteeti.

Uus maks tuleb 2018. aastal

Hetkel on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostanud veoautode teekasutustasu seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Seaduseelnõu saadetakse avalikkusele tutvumiseks ilmselt lähikuudel ning loodetavasti kajastuvad selles ka meie muudatusettepanekud. Riik soovib teekasutus­tasu kogumisega alustada 2018. aasta algusest.

Säästa aega ja kohtu Usbekistani ettevõtjatega „kodus“!

Teisipäeval, 28. märtsil külastab Eestit taas Usbekistani äridelegatsioon. Sel korral on Eestit külastamas ettevõtjad Samarkandi piirkonnast.

E

esti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab sel puhul algusega kell 10.00 äriseminari, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Seminaril räägime Usbekistani ärivõimalustest ning tutvustame Usbekistani delegatsiooni kuuluvaid ettevõtteid.

Selleks, et osaleda seminaril ja kohtuda delegatsiooni koosseisus olevate ettevõtete esindajatega, võtke palun meiega ühendust hiljemalt 23. märtsil.

Üritustel osalemine on tasuta!

Lisainfo: Jana Silaškova Arengukoostöö projektijuht Tel: 604 0083 E-post: jana@koda.ee

ETTEVÕTJA

Kohvimaailma staarid otse Eestist Tihti alustavad inimesed oma hommikut tassi kuuma ergutava kohviga – suhkruga või ilma, piimaga või piimata. Kellele kuidas meelepärane on! Aga paljud meist mõtlevad sellele, kust see kohv pärit on või milline on selle kvaliteet? Ilmselt vähesed.

Kohvikultuuri tutvustamine kui südameasi

GERLI ÖÖPIK, kaubanduskoja turunduskoordinaator

E

estis on vähemalt üks ettevõte, kellel on kohviga seonduva osas laialdased teadmised ning on oma südameasjaks võtnud ka Eesti inimeste harimise selles igapäevases valdkonnas. See ettevõte on Coffee People. Nagu nende nimigi ütleb, on nad kohviinimesed. Südamega asja juures. Käisime neil külas, et saada aimu sellest põnevast ja nüansirohkest maailmast.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

Annar Alast, Coffee People’i tegevjuhti võib julgelt nimetada Eesti erikohvimaastiku eestvedajaks. Annar on suure osa oma senisest tööelust tegelenud kohviga, millest ongi tekkinud tema huvi ja kirg selle vastu. Ta soovis teha inimestele kättesaadavaks maailma parimate istanduste parimad saagid.

Vaja oli pakkuda midagi erilist, midagi teistsugust.

2010. aastal avas ta koos oma äripartneriga Kadriorus Gourmet Coffee kohviku, kus hakati tavatarbija jaoks pakkuma esialgu eriskummalisena näivat teenindust. Kui kliendid olid harjunud küsima teenindajalt lihtsalt „Palun üks kohv!“, siis nüüd uuris kohvikus töötav barista, millist sorti ja millisel viisil valmistatud kohvi klient selle all silmas peab.

Juba ainuüksi kohvi valmistamiseks on olemas kaheksa erinevat viisi. V60, Chemex, presskann, Aeropress – need

on vaid mõned nendest. Kohvisortide mitmekesisusel pikemalt peatumata. Võib ainult oletada, kui kohkunud võisid kohviku külastajad olla. „Nõudlust meie kohvi vastu alguses ei olnud, kuna inimesed ei teadnud, et sellisel viisil üldse kohvi pakkuda saab. Hämmingut tekitas asjaolu, et kohv on mingi mari, mida kasvatatakse farmides ja sellel on erinevad sordid.

Kohvi võib esitleda nagu veini, millel on erinevad hinnaklassid ja sordid,“ seletas Annar. Et mitte hakata jupi kaupa inimesi kohvi osas koolitama, otsustasid nad teha revolutsiooni ning võtsid kõik erinevad kohvivalmistamise viisid kohvikusse koheselt sisse.

Masinakohvi nad aga ei müünud, ega ei tee seda tänaseni.

Koolitavad oma töötajaid ise Eestist on raske leida töötajaid, kes oleksid juba oma kogemustelt kohvimaailmas tegutsemiseks sada protsenti valmis. Seetõttu peab Coffee

ETTEVÕTJA People oma töötajad, eelkõige kohvi­ ubade röstijad ise välja koolitama. „Hea röstija koolitamine on aeganõudev tegevus – kogemuste omandamiseks peab muuhulgas väga palju reisima, et näha reaalselt farmis kohapeal, kuidas kohvi toodetakse,“ sõnas Annar. „Seega ühe hea röstija koolitamiseks kulub vähemalt kaks aastat. See on selline aeg, mil röstija võib ennast juba kindlalt tunda.“

Konkurentsist

Annari sõnul on uued käsitööröstlad Eestis kasvanud välja eelkõige just nende töötajatest. „Oleme palju kaasa aidanud, et Eesti kohvimaastikku kirjumaks muuta.“ Küsides Annarilt, kas ta peab ka vimma, et nende pealt on võetud šnitti ja ära mindud, oli vastus ootamatu.

Coffee People on võtnud enda kanda ka farmerite harimise, mis on äärmiselt oluline selleks, et tagada kvaliteetse kohvioa saamine.

Fotod: Sven Tupits

Tema sõnul on olnud vaid kaks sellist juhtumit, mis on olnud n.-ö. inetud. Ülejäänud mitte nii väga. Konkurentsi tekkimine ei ole tema sõnul halb. „Me ei muretse selle pärast väga palju, sest oleme teistest kogu aeg sammukese ees. Pigem näeme, et pilti ongi vaja kirjumaks muuta. Mida rohkem uusi firmasid tuleb, seda lihtsamaks meil läheb. Siis on rohkem inimesi, kes teavad erinevatest kohvivalmistamise viisidest ning tahavad ja oskavad kohvi

kvaliteeti hinnata. Seega saame ka meie lihtsamini kliente,“ põhjendas Annar. „Mida ma sooviksin rohkem näha, on see, et uued ettevõtjad investeeriksid baristade ja röstijate haridusse. Selle üle ma õnnelik ei ole, et kõik meilt tulevad.“

Tooraine otse farmeritelt üle terve maailma

Tooraine ehk kohviubade leidmisel tõi Annar välja erinevaid aspekte. 2010. aastal valiti neid Ameerika Ühendriikide Erikohvi Assotsiatsiooni ja Euroopa Erikohvi Assotsiatsiooni poolt maailma parimaks uueks kohviettevõtteks. See tunnustus tõi endaga kaasa teatava tuntuse kohvimaailmas. „Tänu sellele leiti meid üles. Hakkasime saama 500 või isegi rohkem näidist aastas erinevatelt farmeritelt üle terve maailma.

Me muudkui maitsesime ja röstisime,“ rääkis Annar sellest, mis hakkas juhtuma pärast tunnustuse saamist.

Annar on läbinud konkursi, mille tulemusena valiti ta sellel hetkel maailmas seitsme inimese hulka, kes sertifitseeriti hindama baristade maailmameistrivõistlusi, mis tõi omakorda kaasa palju reisimist. „See andis mulle tohutu maitsmis- ja hindamispagasi, aga ka network’i,“ sõnas Annar. Tema äripartner Heili Politanov kinnitati Cup of Excellence’i kohtunikuks, mis on atesteeritud rohelise kohvi kvaliteedi hindamise kohtunikepaneel. Ka neid kohtunikke on maailmas loetud arv.

Sellise kogemustepagasiga on Coffee People’il tohutu oskus ja vilumus valida välja parimad oad. Sellist võimekust annab maailmast leida.

Teine variant kohviubade leidmiseks on reisimine ning erinevate farmide külastamine. Näiteks käis Annar äsja kaubanduskoja korraldatud ärivisiidil Keenias, kust toodi kaasa 24 kg kohviubade näidiseid. Keenia on vaid üks riikidest, kust ettevõte täna

ube impordib. Coffee People´i sortimendist võib leida nii Bali, Colombia, Brasiilia, Ecuadori, Ethiopia, Indoneesia kui Guatemala ube.

Lisaks nendele farmidele, mida alles avastatakse, käiakse külas ka seal, kust kohviube juba ostetakse. Coffee People on võtnud enda kanda ka farmerite harimise, mis on äärmiselt oluline selleks, et tagada kvaliteetse kohvioa saamine. Farmeritel endal ei ole tihti teadmisi, oskusi ega ka tehnikat oma toodangu kvaliteedi tagamiseks või tõstmiseks. „Ise joovad nad lahustuvat kohvi,“ rääkis Annar. „Me ei kauple farmeritelt hinda alla, vaid vastupidi.

Oleme nõus rohkem maksma nende pingutuste eest, mida nad kvaliteetse kohvioa kasvatamise ja fermenteerimisega saavutavad. Selline teguviis muudab farmerite elu ja need lood on väga ilusad,“ tõdes ta.

Oma toodangu päritolu tundmisel, farmide külastamisel ja tutvustamisel on veel sügavamgi põhjus. „Täna on kohv börsil noteeritud tooraine. Sa ei tea, kust see pärit on, aga kohvi puhul võiks ju teada. Minu soov on kaotada anonüümsus kohvimaailmas,“ sõnas Annar. Üks hea näide sellest on sügisel toimunud Colombiast pärit indiaanihõimu külastus Eestisse, mis ületas kenasti ka meediakünnise. Nii saavad farmerid näha, kellele nende toodangut siin müüakse, ning siinsed kliendid näevad, kellelt tooraine pärineb.

Enam ei keskendu ettevõte ainult kohvikutele ja kontoritele, vaid kvaliteetset kohvi pakutakse tänaseks ka jaekaubanduses. Annari arvates võiksid ettevõtted mõelda rohkem oma kontorites kvaliteetkohvi pakkumisele.

Parem töökeskkond on üks võimalus, kuidas oma kliente üllatada ning töötajaid motiveerida.

Röstija Jordan Vähesoo ning Loringi masin.

Fotograaf: Rasmus Jurkatam

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

13

EKSPORT

Me hakkame nüüd EKSPORTIMA! EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

E

elnev on küll väljamõeldis, kuid võib vabalt ka päris elus ette tulla. Nii või naa on sellise „ekspordiplaani­ ga“ eksportima hakata pea võimatu. Võib ju arvata, et eks­ pordi alustamine ja planeerimine on imelihtne, kuid reaalsus on see, et ilma vajalike teadmisteta ja korraliku ekspordiplaanita kaugele ei jõua.

konkurentsipositsioon sihtturul, kuid ka muud põhjused. Kuigi peamise probleemina toodi välja ebapiisavad rahalised vahendid eksporti investeerimiseks, selgus uuringust seegi, et probleemina tunnetatakse mittepiisavat välismaist kontaktvõrgustikku (23 protsenti vastanutest), aga ka vähest müügi- ja turundusalast oskust (25 protsenti vastanutest).

Eksportivate ettevõtete arv kasvab, aga mahud vähenevad

Kuidas saada ettevõttele vajalik ekspordikompetents?

Viimastel aastatel on eksportivate ettevõtete arv Eestis küll kasvanud, kuid mahud on siiski vähenenud. Üks selle põhjuseid on kindlasti vähene teadlikkus sihtturu võimaluste ja piirangute kohta.

Tihti ebaõnnestutakse ka korraliku ekspordiplaani puudumise tõttu.

Ernst & Youngi 2015. aastal tehtud uuringust selgus, et Eesti ettevõtjate jaoks on eksportimisel peamiseks takistuseks sihtturu eripärad, nõrk

14

„Otsustasin, et hakkame nüüd oma tooteid ka eksportima!“ ütles WC-pabereid tootva ettevõtte tegevjuht ühel esmaspäeva hommikul oma töötajatele. „Jaan, mine guugelda meile kaks firmat Lätist, kes vajaksid meie rulle. Juhan, sina telli meile üks rekka, mis rullid Lätti kohale viiks. Ja Mari, palun koosta pressiteade, et järgmisest nädalast müüme oma tooteid ka lõunanaabrite juures.“

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

Üks võimalus on palgata oma ettevõttesse ekspordispetsialist. Paraku kujuneb see aga üsna kulukaks, eriti väiksemate ettevõtete jaoks.

Teine võimalus on otsida kompetentsi väljast­poolt. Aga kust? Kõik ju räägivad ekspordist, kuid joosta kümne erineva asutuse vahet, et saada kokku tervikpilt, on lihtsalt aja- ja raha kulutamine.

Võimalik on ka omal käel lahendusi leida, näiteks guugeldamise teel. Ja loomulikult on võimalus kõik oma eks-

pordimõtted üldse peast visata. Need kaks viimast on aga halvimad variandid kõikidest teistest.

Kaubanduskoja eksperdid aitavad

Kaubandus-tööstuskojas töötavad oma valdkonna eksperdid, kes omavad rahvusvahelist ekspordikompetentsi ja ülemaailmset kontaktide võrgustikku.

Ja mis veel parem – kaubanduskoda pakub kompleksset eksporditeenust, mis hõlmab endas nii koolitusi Ekspordi Akadeemia koolitussarja raames, nõustamisi, ekspordiplaani ja/või selle osa koostamist, kontaktide leidmist, välisvisiitide korraldamist ja palju muud. Üks kaubanduskoja Ekspordi Akadeemia koolitajatest ja nõustajatest on kaubanduskoja teenuste osakonna juhataja Piret Potisepp. Tema suurimaks tugevuseks on märkimisväärselt suur ja lisaks sellele ka ülemaailmne kontaktide ring. Kuid kindlasti seegi, et ta on ettevõtete arendamisega tege-

EKSPORT

Mida teha enne eksportima asumist? √√

√√

√√ √√ √√

lenud nii Euroopas, Aasias kui Ladina-Ameerikas.

Piret juhtis ja vastutas Ecuadori AIESEC-s ligi aasta ettevõtetega suhtlemise ja teenuste arendamise eest.

Oma tegevusega jätkas ta Brasiilias, kus vedas Spanish Speaking Growth Networki (kuhu kuulus tol ajal 18 eri riiki) regionaalset projekti. Sisuliselt tähendas see teenuste eksportimist kaheksateistkümnesse riiki.

Paar aastat juhtis ta Balti riikide ülest innovatsioonikeskust InnoEurope, kus suure osa tööst moodustaski partnersuhete loomine ja edasiarendamine kolmes riigis. Lisaks elas ja töötas ta ligi kaks aastat Hiinas, kus viis läbi nii turu-uuringut erinevates Hiina regioonides, kui pidas aktiivselt läbirääkimisi kohalike partnerite kaasamiseks. Ühtlasi õppis ta seal olles selgeks hiina keele. Eestisse naastes asus ta tööle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, kus tema vastutusalasse kuulusid muuhulgas eksport, välisspetsialistide

Liikmele on üks tund ekspordialast nõustamist täiesti tasuta. kaasamine Eesti majandusse ja rahvusvahelistumine üleüldiselt. Üheks oluliseks tööülesandeks oli ekspordi ja välisinvesteeringute tegevuskava koostamise protsessi eestvedamine, mille käigus sai kaardistatud Eesti eksportööride peamised kitsaskohad ja väljakutsed.

Muljet avaldav, kas pole?

Esimesed sammud

Aga mida ikkagi teha selleks, et oma ettevõtte ekspordiplaanid reaalselt ellu viia? Esiteks võta ühendust kaubanduskojaga. Liikmele on üks tund

Ettevõttel peavad olema piisavad ressursid (tööjõud, finantsid, tootmisvõimsus, kompetents jne).

Veendu, et olemasolev toode/teenus sobib ekspordiks või vajab see veel kohandamist.

Valitud sihtturg peab olema sobivaim – mõistlik on teha sihtturgude võrdlus.

Uuri välja, kes on konkurendid ja millised on nende müügikanalid.

Tee kindlaks peamised riskid valitud turule sisenemisel ning kuidas on need Sinu ettevõttes maandatud.

ekspordialast nõustamist täiesti tasuta.

Seejärel saavad koja konsultandid hakata just Sinu ettevõtte vajadustele vastavalt otsima lahendusi ja/või annavad nõu, kuidas kõige efektiivsemalt edasi liikuda.

Teiseks kasuta võimalust ja osale Ekspordi Akadeemia koolitustel, kus igal järgmisel koolitusel keskendutakse lisaks praktilistele nõuannetele ja näidetele ekspordivõimekuse kasvata­ misest ka ühe konkreetse sihtturu võimaluste tutvustamisele. Jaanuaris rääkisime Soome turust, kuid edaspidi käsitletakse Läti ja Leedu, Suurbritannia, USA ja Rootsi turgusid.

Eesti ettevõtete ekspordivõimekus pole oluline vaid Sinu ettevõtte käibe suurenemise jaoks, vaid kogu Eesti riigile, et siinne majandus ei jääks ühele kohale seisma, või mis veel hullem – ei hakkaks tööle tagurpidi käiguga. Hakkame eksportima!

Ekspordi Akadeemiast lähemalt www.koda.ee/ekspordiakadeemia

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

15

EUROOPA UUDISED

KES SAAB MAKSURAHA?

ehk TOPELTMAKSUSTAMISEGA SEOTUD VAIDLUSTE LAHENDAMISEST Maksustamise puhul ei ole oluline mitte ainult see, kes ja kui palju maksab, vaid ka see, kes saab maksuraha. On üldine ja üldtunnustatud põhimõte, et ettevõtjad maksavad makse kasumi ja väärtuse tekkekohas.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

EUROOPA UUDISED

E

ttevõtjaid ei tohiks sama tulu eest maksustada aga topelt- või mitmekordselt. Seda ka eri riikides. See on õiglase ja tõhusa maksustamise oluline põhimõte. Üks suuremaid ühtse turu maksutõkkeid ongi topeltmaksustamine. Nii arvab Euroopa Komisjon ja sellega saab ainult nõustuda.

Liikmesriikide erimeelsused selle suhtes, kellel on õigus teatud kasumit maksustada, viivad sageli olukordadeni, kus ettevõtjate ühte tulu maksustatakse kaks korda või enam. Euroopa Komisjoni kõige värskematest andmetest nähtub, et Euroopa Liidus on käimas ligikaudu 900 topeltmaksustamisega seotud vaidlust, mis hõlmavad 10,5 miljardit eurot. Topeltmaksustamise puhul on enamikul liikmesriikidel kahepoolse maksustamise vähendamiseks sõlmitud omavahel kahepoolsed maksustamislepingud ja kehtestatud menetlused vaidluste lahendamiseks. Paraku on need menetlused pikad ja kulukad ning ei pruugi alati kokkuleppeni jõuda. Mõningast

leevendust pakub Euroopa Liidu vahekohtu konventsioon, ent selle kohaldamisala on piiratud siirdehindadega seotud vaidlustega ning eeskirjade tõlgendamise vastu ei ole võimalik võidelda.

Nüüd ongi Euroopa Komisjon tulnud välja direktiiviga topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus. Direktiiv põhineb kehtival Euroopa Liidu vahekohtu konventsioonil, milles on juba ette nähtud kohustuslik siduv vaidluste lahendamise mehhanism, kuid kohaldamisala laiendatakse praegu hõlmamata valdkondadesse. Selle tulemusena jäävad uue direktiivi kohaldamisalasse kõik Euroopa Liidu siseseid piiriüleseid tehinguid puudutavad ja ärikasumit mõjutavad topeltmaksustamisega seotud vaidlused. Liikmesriikidele nähakse ette konkreetne kohustus saavutada tulemus selgelt kindlaksmääratud tähtajaks. Menetlus on etapiline, esitatud alljärgnevate skeemidena, mis pärinevad direktiivi selgitavast osast.

Esimene on kaebuse etapp.

1. Kaebuse etapp 1. teade topeltmaksustamist põhjustava meetme kohta Kaebus Art.3(1)

3 aastat 1 kuu kättesaamise kinnitamiseks ja teiste liikmesriikide (LR) teavitamiseks 6 kuud

2 kuud täiendavate küsimuste esitamiseks Aktsepteerimistest: 3 a. piirang + topeltmaksustamine (Art. 3(1)) + vastuvõetavuse nõuded (Art.3(3))

Alternatiiv 1: Mõlemad LRid aktsepteerivad kaebust

Alternatiiv 2: Ainult üks LR aktsepteerib kaebust

Alternatiiv 3: Mõlemad LRid lükkavad kaebuse tagasi

Võimalus kaevata tagasilükkamine vastavates LRides edasi

Võimalus kaevata tagasilükkamine ühes või mitmes LRis edasi

Pos. arvamus

Sisenemine VKM etappi

Mõlema liikmesriigi teade juhtumi (mitte) aktsepteerimise kohta Art. 5

Pos. VL otsus + 1 LRi taotlus

Neg. arvamus st vaid üks LR aktsepteerib juhtumit

Pos. arvamus Pos. arvamus ühes LRis mõlemas LRis

Neg. arvamus mõlemas LRis

Sisemine VL etappi MENETLUSE LÕPP

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

17

EUROOPA UUDISED

2. ELi topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamise mehhanism – VKM etapp Mõlema LRi teade aktsepteerimise kohta Art. 4

2 aastat Art. 4(1)

Teade VKM etapi tulemusest Art.3(5)

Kokkuleppel maksumaksjaga võimalik pikendada 6 kuud

Alternatiiv 1: Kokkuleppele jõutakse

Alternatiiv 2: Kokkuleppele ei jõuta V.a pettuse, tahtliku tegevusetuse või raske hooletuse korral: vahekohtumenetluse võimaldamisest keeldumine Art.15(4)

Rakendamine (arvestades siseriiklikke ajapiiranguid)

MENETLUSE LÕPP

Sisenemine VL etappi

Sellele järgneb vahekohtumenetlus, mille raames nähakse ette vaidluste lahendamine viieteistkümne kuu jooksul juhul, kui liikmesriigid ei jõudnud kokkuleppele esialgses rahumeelses etapis. Vahekohtumenetlus on kohustuslik ja algab automaatselt.

Kui kokkuleppele ei jõuta, st kui üks liikmesriik eitab kaebuse aktsepteeritavust või vastuvõetavust, kuid teine liikmesriik seda ei tee, toimub uus vaidluste lahendamise protsess.

Vaidluste lahendamise etapi lõpuks võtavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vastu kohustuslikult siduva lõpliku otsuse. Direktiiv näeb ka ette, et tingimustes, kus liikmesriik ei alusta automaatselt vahekohtumenetlust, on maksumaksjal võimalik taotleda oma riigi kohtult vajalike sammude astumist vahekohtukomitee nimetamiseks, mis

MENETLUSE LÕPP

teeb siduva lõpliku otsuse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Samuti võimaldab direktiiv liikmesriikidele paindlikkust leppida iga juhtumi puhul eraldi kahepoolselt kokku alternatiivsetes vaidluste lahendamise mehhanismides. See peaks lihtsustama lahenduste leidmist mitmepoolsete menetluste puhul, kui käsil olev vaidlus tuleb lahendada mitte ainult Euroopa Liidu tasandil, vaid ka kolmandate riikidega.

Praegu on tegemist ettepanekuga. Millal selline topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamise mehhanism tegelikkuses rakendub, on raske prognoosida. Liikmesriigid peaksid jõustama direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2017. Üheks komplikatsiooniks võib aga saada osade riikide suhtumine, kes arvavad, et kehtivast konventsioonist juba piisab.

3. Vaidluse lahendamise etapp (otsus aksepteeritavuse & vastuvõetavuse kohta) Art.5 50 päeva

Kaebuse aktsepteeritavuse ja/või vastuvõetavuse tagasilükkamine Nõuandekomisjoni moodustamine, sh töökorra koostamine Alternatiiv 1: Nõuandekomisjon moodustatakse; lihtsustatud töökord esitatakse

Alternatiiv 2: Nõuandekomisjon moodustatakse; lihtsustatud töökorda ei esitata

Alternatiiv 3: Nõuandekomisjoni ei moodustata 2 nädalat

6 kuud Nõuandekomisjon (või alternatiivi 1 puhul AVL komisjon*, kui LRid lepivad kokku) kujundab arvamuse

Nõuandekomisjon kohaldab üldist töökorda

Võimalus pöörduda LRi kohtusse nõuandekomisjoni nimetamiseks Maksumaksja võib pöörduda kohtusse, et nimetada nõuandekomisjoni liikmed

Alternatiiv 1: Nõuandekomisjon moodustatakse

Ei pöörduta

Alternatiiv 2: Nõuandekomisjoni ei moodustata Võimalus kaevata tagasilükkamine asjaomases LRis edasi Pos. arvamus

Vastuvõetavuse menetluse lõpp

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

Sisenemine VKM etappi, kui seda taotletakse, muidu kohe vaidluse lahendamine

Neg. arvamus

MENETLUSE LÕPP

EESTI

Portugal kui loogiline jätk Brasiiliale

Võõral maal töötamine ja samal ajal sellest kogemusest õppimine rikastab mitmel erineval viisil. Nii juhtus ka Silver Siilakuga, kes viibis programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ raames 2016. aastal 6 kuud Lissabonis Portugalis.

SILVER SIILAK, produtsendi-, režissöörikui ka operaatorikogemusega noor ettevõtja (C-luck Productions OÜ juhatuse liige)

P

rogramm „Erasmus noortele ettevõtjatele” on üleeuroopaline vahetusprogramm ettevõtjatele, kus osalejad saavad otsida Euroopas uusi turge, koostöövõimalusi ning äripartnereid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda oli programmis vahetusorganisatsioon kuni 2016. aasta lõpuni. Programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” rahastab Euroopa Komisjon.

Toome sinuni Silveri saadud kogemuse nii fotojäädvustuse kui ka tema enda mõtete näol. „Minu jaoks oli „Erasmus noortele ettevõtjatele“ (ing. k Erasmus for the Young Entrepreneurs (EYE)) suureks kogemuseks ja abiks leidmaks uusi ärikontakte, potentsiaalseid partnereid ja arendamaks oma ettevõtet sotsiaalmeedia turunduse valdkonnas. Ettevõte Live Content, kus ma oma EYE programmi täitsin, ongi aktiivselt tegev just selles valdkonnas.

Koostöö minu ja mind võõrustanud ettevõtte vahel oli intensiivne ja tugev. See laiendas mu silmaringi reklaami- ja sotsiaalmeedia turunduse valdkonnas, aga pakkus ka võimalust

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

Silver rahvusvaheliselt kuulsat windowdressing disainerit Joana Astolfit, tema tegemisi ning uue näituse avamiseks ettevalmistusi filmimas.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

19

toota nende kampaaniatele sisulist meediat (videoid, fotosid, kujundusi).

Sain juurde palju uusi ideid, kuidas oma ettevõtet edasi arendada. Samuti tekkisid esimesed reaalsed eksporttööd ettevõtetega Carbags (www.garbags.eu) ja Other Features (otherfeatures.pt). Suure tõenäosusega jätkub koostöö ka edaspidi ning sellega seotud tööreisid suunal Eesti-Portugal leiavad aset juba käesoleva aasta jaanuaris ja veebruaris.

Kuna portugallased on lahked ja seltsivad inimesed, õnnestus leida mõned päris lähedased uued sõbrad.

Ei puudunud ka võimalus oma ettevõtte tutvustamiseks. Kuna Lissabon on üks Euroopa kõige rahvusvahelisemaid pealinnasid, sai oma ettevõtte võrgustikku laiendatud teiste Euroopa ning Ladina-Ameerika riikidega.

Oma Portugalis töötatud aja jooksul arenesid mu personaalsed fotograafi oskused veel paremale tasemele (loodus, maastik, tänavafotograafia ja arhitektuur).

Seega on juba uue näituse organiseerimine käsil, mis on justkui loogiliseks jätkuks 2015. aastal toimunud Brasiilia tänavafotode näitusele „Mais Amor, Por Favor!“.“ Soovime omalt poolt Silverile edu ja nutikust saadud kogemuste realiseerimisel ning jätkuvat indu oma unistuse elluviimisel.

Qi-gong (chi-kong) meister ja treener Tao Lee Lissabonis Tejo jõe ääres Kung Fu tundi andmas.

Silveri võõrustaja ettevõtja ja mentor Domingos Folque Guimarães ettevõttest Live Content.

RIIGIHANKETEATED MEDITSIIN Rootsis hangitakse hambaraviseadmeid.

Tähtaeg 03.03.2017. Kood 280 Iirimaal hangitakse haigla tarbeks kätedesinfitseerimisgeeli ja jaotureid.

Tähtaeg 07.03.2017. Kood 281 Poolas hangitakse meditsiinilisi tarbekaupu.

Tähtaeg 08.03.2017. Kood 274

TARNED Poolas hangitakse väetisi ja lämmastikuühendeid.

Tähtaeg 08.03.2017. Kood 270

Rootsis hangitakse toiduaineid ja õlletehase tooteid.

Tähtaeg 08.03.2017. Kood 279 Rootsis hangitakse kartulit, juurvilju, köögivilju, puuvilju ja marju.

Tähtaeg 08.03.2017. Kood 287 Taanis hangitakse suuri ja ladestamise konteinereid.

Tähtaeg 07.03.2017. Kood 288 IKT Poolas hangitakse panga kliendikaarte.

Tähtaeg 09.03.2017. Kood 272

Taanis hangitakse mudamahuteid.

Tähtaeg taani- või ingliskeelsete pakkumiste esitamiseks on 24.02.2017. Kood 271

Hollandis hangitakse lauaarvuteid ja seonduvaid teenuseid (sh ICT Operating Environment Empire’it).

Tähtaeg 11.04.2017. Kood 283

Lätis hangitakse erirõivaid, manuseid ja jalatseid.

Tähtaeg 28.03.2017. Kood 276

Hollandis hangitakse kuvareid.

Tähtaeg 10.04.2017. Kood 284

Hollandis hangitakse jõulukingitusi.

Tähtaeg 20.03.2017. Kood 285

20

Soomes hangitakse õlireostuse likvideerimise laevu.

Tähtaeg 15.03.2017. Kood 286

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

Rootsis hangitakse skaneerimisteenuseid.

Tähtaeg 08.03.2017. Kood 277

INSENERTEHNILISED JT TEENUSED Lätis hangitakse arhitektuurialaseid projekteerimisteenuseid ja projektijärelevalve teenust.

Tähtaeg 28.03.2017. Kood 275 Lätis hangitakse juhiga busside rentimist (sh sõiduplaanivälist reisijatevedu).

Tähtaeg 13.03.2017. Kood 273 Hollandis hangitakse päikesepaneele ja nende paigaldust.

Tähtaeg 20.03.2017. Kood 278 Rootsis hangitakse geotehnilisi ja keskkonnaalaseid insenertehnilisi teenused.

Tähtaeg 14.03.2017. Kood 282 Rootsis hangitakse suulise tõlke teenuseid.

Tähtaeg 08.03.2017. Kood 289 LISAINFO: Lea Aasamaa, lea.aasamaa@koda.ee, tel 604 0081

EESTI

MESSID ENERGY WEEK 2017: ENERGIA JA TAASTUVENERGIA FOORUM JA B2B 22. märts 2017 Vaasa, Soome Olete oodatud Põhjamaade suurimale energiaklastrite üritusele, mille fookusvaldkonnad on energia, tuule­ energia, solaarenergia ja gaas. Osaleda saab nii foorumil, töötubades kui ka individuaalsetel huvidel põhinevatel kontaktkohtumistel. Nädalasel üritusel saavad meie naaberriigis kokku erinevad ettevõtted ja eksperdid, et luua uusi ärikontakte ning jagada infot põnevatest uutest tehnoloogiatest.

Lisainfot Energy Week’i kohta: www.energyweek.fi Registreerimine Energy Week raames toimuvale tasuta kontaktkohtumise üritusele on avatud kuni 15. märtsini aadressil www.b2match.eu/energymatch2017.

BALTIC FASHION & TEXTILE 2017: MOEVALDKONNA MESS JA B2B 30. märts 2017 Riia, Läti Olete oodatud moe- ja tekstiilivaldkonna professionaalide kohtumispaika, et tutvuda messil ja B2B üritusel uute trendidega, luua uusi kasulikke ärikontakte allhankijate, tootjate või teiste oluliste partneritega.

Osavõtjate hulgas on nii moe- ja elustiilivaldkonna entusiaste, noori põnevaid disainereid kui ka uusi innovaatilisi ettevõtteid, tehnoloogia pakkujaid jt.

Tähtaeg tasuta individuaalsete kontaktkohtumiste üritusele registreerimiseks on 29. märts.

Lisainfo: www.b2match.eu/baltic-fashion-textile2017

KOOSTÖÖPAKKUMISED Suurbritannia ettevõte otsib kvaliteetseid tootmispartnereid erinevate automatiseeritud ja elektro-hüdrauliliste sõiduki blokeerimissüsteemide tootmiseks ning pakub omalt poolt alltöövõttu.

Kood: BRUK20170110001

Rumeenia tootja, kes teeb polüpropüleenist ja polüetüleenist kotte ja Big Bag´e, otsib tooraine tarnijat (täiteained nagu blue masterbatches, filler masterbatches, UV-stabilizer masterbatches).

Kood: BRRO20170101001

Suurbritannia ettevõte, kes on spetsialiseerunud lemmikloomatoodetele, otsib kogemustega tootjat Euroopast kaks-ühes voodiks teisaldatava lemmiklooma reisikoti õmblemiseks tootmislepingu alusel.

Kood: BRUK20161222001

Venemaa ettevõte Jaroslavi regioonis, kes tegeleb eriotstarbeliste maalritööde tegemise ja värvide tootmisega, otsib tooraine pakkujaid ELi riikidest.

Kood: BRRU20170112001

Vene ettevõte, kes on spetsialiseerunud metalltoodete tootmisele ja müügile, otsib lõikeriistade, pinkide, erinevate tööriistade tootjat. Kasuks tuleb kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu.

Kood: BRRU20161114001 Taani ettevõte, kes tegeleb veoautode tootjatele erinevate osade müümisega, otsib allhankijaid metallosade ja terasest, roostevabast terasest ja alumiiniumist konstruktsioonide valmistamiseks.

Kood: BRDK20170118001 Suurbritannia ettevõte, kes on üks suurimaid paatide varuosade edasimüüjaid, otsib uusi tarnijaid.

Nad pakuvad ettevõttele mehaaniliste osade eksklusiivset müügiõigust Suurbritannias või ka oma brändi alt.

Kood: BRUK20161213001

Poola ettevõte müüb professionaalset kosmeetikat ja otsib värvide, küünte ja juuste keratiini hooldustoodete tarnijaid. Eriti atraktiivsed on uudistoodete pakkumised.

Kood: BRPL20161229001 Hollandi VKE on uudse veini baasil tehtud kummikommide tootja eksklusiivsel maiustuste turul. Nad on huvitatud koostööst kondiitritoodete tootjaga, kes saaks toota nende retsepti järgi väikestes kogustes (20–400 kg) kõrgkvaliteetseid kummikomme. Soovitud tootjal peavad olema vastavad sertifikaadid (HACCP, FSSC22000, BRC).

Kood: BRNL20161209001 Agent Prantsusmaalt, kes on spetsialiseerunud erinevates valdkondades (nt konserveeritud, värsked, jahutatud tooted, kuivatatud köögiviljad, joogid, tervishoiutooted) vahendustegevusele, tahab laiendada

oma tooteportfelli ning otsib gluteenivabade toodete tootjaid ja õlletehaseid.

Kood: BRFR20161123001 Rootsi ettevõtja otsib fliisist jakkide tootjat vastavalt etteantud kirjeldusele ja disainile.

Kood: BRSE20170127001 Suurbritannia ettevõte otsib infrapuna soojuskiirguritega küttesüsteemide edasimüüjat, kes müüks neid nii sisekui ka välistingimustes kasutamiseks (baarid, restoranid, tööstussektor).

Kood: BRUK20170126002 Hollandi kapitalil põhinev ettevõte, kes toodab kõrgekvaliteedilisi tolmueraldussüsteeme, otsib usaldusväärset partnerit/esindajat oma toodangu edasimüümiseks Eesti turul. Kood: BRLT20170131003 Soome ettevõte toodab kõrgekvaliteedilisi juuksehooldusvahendeid ja otsib oma toodetele edasimüüjat.

Kood: BOFI20170109001 Rumeenia ettevõte otsib Euroopast tootjaid oma parafarmaatsiatoodete ja desinfektantide edasimüügiks.

Kood: BRRO20161205003

LISAINFO: Kadri Rist, kadri.rist@koda.ee, tel 604 0091

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

21

EESTI

Aitame siseneda kolmandate riikide turgudele projektiga Ready2Go! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda osaleb Euroopa Komisjoni käivitatud pilootprojektis „Ready2GO“. Kutsume projektis osalema kasvupotentsiaaliga väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kellel on huvi kolmandate riikide vastu. Programmi fookuses on Kamerun, Tšiili, India, USA ja Kanada.

Projekti valitakse 80 osalejat üle Euroopa ja neile on suunatud erinevad tugiteenused nende edukaks sisenemiseks kolmandate riikide turgudele.

Programm pakub:

hh osalemist maksimaalselt 3-päevasel individuaalsel koolitusel, mille eesmärk on äriplaani koostamine ja arendamine (ajavahemikus juuni kuni august 2017) ettevõtte juures; hh osalemist 2-päevasel välismaisel koolitusel Euroopa erinevates linnades (juuli kuni oktoober 2017). Kulud kaetakse kuni 900 € ühe reisi kohta (1 inimene ühest ettevõttest), mis hõlmab elamis- ja reisikulusid; hh osalemist kuni 2 kontaktkohtumise üritusel võrgustiku ja partnerlussuhete loomiseks asjakohaste ettevõtetega sihtriikides (ajavahemikus november 2017 kuni juuli 2018). Kulud kaetakse osaliselt kuni 750 € ühele ettevõttele ja ühe reisi kohta, kui reis leiab aset väljaspool Euroopat, mis katab kuni 50% reisikuludest. Kõik muud kulud (hotell, päevarahad, kohalik transport jne) kannab VKE ise.

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

Abikõlblikud ettevõtted on kasvupotentsiaaliga VKE-d, kes asuvad ELi liikmesriigis ning tegutsevad tootmissektoris (konsultatsiooniteenust pakkuvad ettevõtjad ei saa osaleda).

hh Programmi töökeel on inglise keel. hh Programmi kodulehekülg ja online-avalduse esitamine koos lisainformatsiooni ja valikukriteeriumitega: www.b2match.eu/ready2go. hh Nõutav on esitada online-avalduse vorm ja allkirjaõigusliku inimese allkirjastatud deklaratsioon abikõlbulikkuse kohta.

Väljavalitud ettevõtted selguvad 31.05.2017 ning tehakse seejärel teatavaks programmi kodulehel.

Avalduse esitamise tähtaeg on 17. märts 2017.

Tule ja esita oma taotlus kohe täna!

Ainus võimalus pakutavast tasuta osa saada on Teie heakskiidetud kandidatuur projekti käivitumisel!

Lisainfo:

Kadri Rist, teenuste osakonna projektijuht E-post: kadri.rist@koda.ee Tel: 604 0091

LIIKMELT LIIKMELE

PAKKUMISED

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA LIIKMETELE TEZ Tour OÜ

Advokaadibüroo LMP

TEZ Tour’i ärikliendid saavad tellida ühest kohast kõiki ärireisideks vajalikud reisiteenused – lennupiletid, transfeerid, hotellimajutus, laeva-, bussi- ja rongipiletid, viisateenus, kindlustus, autorent jne. TEZ Tour´i ärikliendilepingu sõlmimine on juriidilistele isikutele tasuta.

Advokaadibüroo LMP on professionaalne ja asjatundlik advokaadibüroo. Meilt on lihtne abi saada nii eraisikutel, äriühingutel kui ka avalikul sektoril ja organisatsioonidel.

Helista ja/või kirjuta meile ning maini, et oled Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige ning sulle rakendub automaatselt 20% soodustust meie tunnihinnast.

Lehmani OÜ Pakume disaini- ja kinkepakendeid. Omades, kandes, ostes, müües või kinkides Masing’s Accessories’i pakenditooteid, võib igaüks tunda uhkust, austust, võita tähelepanu, jagada oma edu, rõõmu ja armastust. Võtke meiega ühendust!

Silberauto AS Silberautol on hea meel teid üllatada oma pakkumistega, kus kõik laos olevad sõiduautod on nüüd eriti heade hindadega.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/liikmelt-liikmele!

MEELDETULETUSEKS KAUBANDUSKOJA LIIKMETELE Kaubanduskoja igapäevane töö on majanduskeskkonna parandamine ja vastutustundliku ettevõtluse propageerimine ning koostöö arendamine. Kaubanduskoja liikmete toetava osalusega jõuame püstitatud eesmärkideni, lahendades edukamalt ka keerulisemaid küsimusi.

Siinkohal anname mõned vastused aasta alguses tekkida võivatele küsimustele.

Millal saame tasuda 2017. aasta liikmemaksuarve?

Arved väljastasime 27. jaanuaril ja arve tasumise tähtajaks on 14. märts.

Miks ei ole meile saadetud selle aasta liikmetunnistust?

Liikmetunnistused väljastame peale liikmemaksuarve laekumist elektrooniliselt ja tunnistus kehtib jooksval aastal.

Meie välispartnerid soovivad, et esitaksime tõendi liikmelisuse kohta.

Väljastame usaldusväärsuse kinnitamiseks koostööpartneritele inglise või venekeelse tõendi liikmelisuse kohta.

Soovime kaubanduskoja logo lisada oma kodulehele ja trükimaterjalidele.

Tasuta logolepingu sõlmimiseks võtke palun ühendust projektijuhi Anneli Pernega (anneli@koda.ee), logoleping kehtib koos liikmelisusega.

Koos liikmetunnistusega saime ka liikmeandmete väljavõtte, kas parandused on teile vajalikud?

Parimad võimalused ja kontaktid saavad teoks, alustades korrektsetest andmetest (aadress, telefon, e-post, www, NACE kood, tegevusala jne). Oma ettevõtte muutunud andmeid saate edastada kaubanduskoja veebilehel: www.koda.ee/ liikmeandmed, täitke ankeedis vaid need andmed, mis on muutunud või mida soovite täiendada.

Iga liige loeb!

Küsimuste korral võtke alati meiega ühendust!

Lisainfo: Janne-Ly Priks Kliendisuhete spetsialist Tel: 604 0086 E-post: janne-ly.priks@koda.ee

DISAIN

Tootedisaini olulisusest kasutusjuhendite maailmas Millest peaks algama tootearendus? Ostja, kasutaja ja kliendina tahaksime näha, et tootearenduses lähtutaks sellest, mida meil vaja on ja mis meile probleeme valmistab.

Tarbijatena on meil väga hea meel, kui keegi on tulnud turule mõne uue lahendusega, mis tekitab tunde, et lõpuks on keegi selle probleemi meie eest ära lahendanud. tasumine on mugav jne. Disaineritel on ütlemine, et kui tootel on vaja kasutusjuhendit, on disaineri töös puuduseid.

Millest algab sageli tootearendus reaalses elus?

PILLE-LIIS MILVERE, MTÜ Eesti Disainikeskus

O

n iseenesest mõistetav, et bussi saab siseneda mugavalt lapsevankriga, võipakil on märked koguste kohta, tool on korraga mugav, puhastatav, ladustatav, esteetiline, mootorsae hooldamine ja ketivahetus on võhikule nii lihtne, et juhendit ei ole vaja, takso tellimine ja teenuse eest

Ettevõtjal on olemasolev tehnoloogia, tootmisvõimsus, müügikanal, toimivas töörutiinis inimesed, sh insenerid ja konstruktorid, kelle peamine fookus on materjal ja tehnoloogia. Siit läheb käima tootearendus, mis pahatihti unustab tööhoos ära kasutaja vajaduse. Mitte ainult ei unusta, vaid ei tule selle pealegi, et sellega võiks rõhutatult tegeleda, seda võiks uurida, testida jne.

Tulemuseks on uus toode, millele alles hakatakse vajadust ja kasutajat looma või otsima. Kui alustada arendust kasutaja vajadusest, jääb ettevõtte kompetents sageli kitsaks. Vaja oleks lisaks uuenduslikku tehnoloogiat, teis-

te oskustega inimesi, muutusi organisatsioonis, protsessides ning müügikanalite valikutes. Selle tõdemuse tõttu jääb nii mõnegi ettevõtja arendussoov realiseerimata.

Disain, sh tootedisain on kasutajast lähtuv mõtteviis, arendus, mille lõppfaas on esteetika loomine. Kõik, mis jääb kasutaja analüüsi ja esteetika vahele, on segu inseneriteadusest ja disainist ning kaasaegses maailmas on need sageli omavahel läbipõimunud. Maailmas, kus mugav kogemus ja vajadusest ees olev teenindus on suurim väärtus iga toote ja teenuse juures, on disaineri rolli tähtsus ajas palju kasvanud. Toodete arendamine on muutunud loomingulisemaks kui kunagi varem. Seda kõigis valdkondades, ITst füüsiliste toodeteni. IT-sektor sammub tänapäeval trendide eesliinil ning näha on kasvavat suundumust

Flieximoover Disain: Iseasi Tellija: Fleximed AS

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

Fleximoover on intelligentne taastusraviseade, mis on mõeldud liikumispuudega inimeste lihaskonna ja vereringe toonuse hoidmiseks.

Seadme õhuke korpus on sobilik ka väikestele lastele.

Unikaalne jalgadevaheline kiil tagab jalgade õige ja ohutu liikumise. Intelligentne juhtimissüsteem kontrollib patsiendi jalgade tööd, tunneb ära krambid ja reageerib neile.

DISAIN Ropeye Spiderblock Disain: Jaanus Tamme Tellija: Ropeye OÜ Innovaatiline plokk jõu ülekandmiseks suurtel koormustel. Ploki põhikonstruktsioon on õhuke tekstiilist ämblikuvõrgulaadne struktuur, mis hoiab koos ploki detaile ja millel jookseb pöörlev ratas. Jõud jagunevad struktuurvõrgustikule ühtlaselt, mis tagab minimaalse hõõrdumise ja asendab tavapärased kuullaagrid.

Cleveroni PackRobot Disain: Lauri Hirvesaar Tellija: Cleveron AS Cleveroni PackRobot esindab täiesti uut pakiautomaatide põlvkonda. Kui senised kapitüüpi pakiautomaadid olid iseteeninduslikud, siis PackRobot teenindab sind. Kõik pakid liiguvad läbi ühe ukse, mis on kõigile mugaval kõrgusel. Sel on selge kasutajaliides, töökindel puuteekraan ja võimalus skannida koode kliendi nutiseadmest. Välitingimustesse sobiv PackRobot on varustatud kliimaseadmega, mis tagab masinas aastaajast ja asukohast sõltumata vajaliku temperatuuri.

värvata IT-ettevõtetesse inseneride kõrvale aina enam ka disainereid. Ei piisa inseneri ametinimetuse muutmisest disaineriks – loomingulisus, kompetentsid ja haridus on erinevad.

IT-sektoris on disainiteenuse hind juba kõrgem kui arendusteenuse oma, tööstuses on muutumisprotsessid siiski aeglasemad.

Disaini rakendav tootearendus või tootedisaini protsess algab analüüsist, millisele kliendile toodet luua tahame.

Analüüs võiks alata maailmatrendide ja kasutajate põlvkondade käitumise uurimisest, mõtestamisest enda toote kontekstis, nagu seda teevad eraldi osakondades maailma edukad. Edasi tuleb teha juba esimesi valikuid. Kui võtame sihiks mööbli tootmise ratastooliga inimeste koju või veemahuti loomise Eesti kliimaga suvekodudesse, algab tootedisain sellest, et lähme ja küsitleme, vaatleme, analüüsime tulevasi konkreetseid kasutajaid.

Kuidas uurida kasutajat?

Need esimesed kaks tootearenduse faasi on Eesti ettevõtjatele kõige keerulisemad. Kuidas ma hakkan võõrast inimest uurima ja kust ma ta üldse leian? Eriti komplitseeritud tundub ülesanne, kus tulevane kasutaja asub

Eestist väljaspool. Organisatsioonis ei ole sellist inimestki, kelle tööülesanne see olla võiks. Hea, kui müügipersonal klientide tagasiside koju toob, aga tulevikuarendusteks on see ebapiisav.

Tänane kasutaja ei oska sageli ka oma tulevikuvajadust või probleemi üldse sõnastada.

Selles hetkes on loovad disainerid sageli olukorra lahendajad ning suudavad välja pakkuda võimalusi, kuidas viia läbi kasutajauuringuid. Vahel piisab vaid paarist telefonikõnest ja kogu tootearendus saab uue suuna, vahel on aga kasutajauuring aeganõudev, mitmeid kuid kestev protsess. Nagu ka teistes eluvaldkondades, kiirendab ja lihtsustab hea eeltöö kõike järgnevat.

Rääkimata sellest, et kasutaja vajadusest loodud toote müümine vajab õnnestumise korral vähem turundust kui arendajate eeldustest ja tootmisvõimekusest sündinud toode.

Eeluuringutele ja tooteotsuste tegemisele järgneb klassikaline tootearendus, kus on tähtis disaineri ja inseneri koostöö. Kogenud disainerid suudavad siin inseneridega kõrvuti töötada, algajad annavad tööjärje mõneks ajaks inseneridele üle. Toode peab olema toodetav, tehnoloogiliselt toimiv ja boonusena ka uuenduslik ja ainulaadne.

Kõige raskem on seista vastu kiirelt tulevale lausele „Nii ei saa!”. See, kuidas tegelikult ikkagi saab, muudabki toote eristuvaks. Steve Jobsi reaalsuse paigaltlükkamise väli, millega ta keeldus uskumast „nii ei saa” sõnaühendit, on muutnud meie kõigi elu läbi nutimaailma kasutusmugavuse.

Mitte vähem tähtis ei ole arendusprotsessis ka toote esteetika. Kui toode näeb välja, nagu oleks meisterdatud osava leiutaja garaažis käepärastest vahenditest, on keeruline tõestada, et tegelikult on kvaliteet maailmatasemel ning tegemist on tõsiseltvõetava koostööpartneriga. Kuid toote välimuse loomine ei saa alata siis, kui toode on valmis. Toote välimusele tuleb mõelda ka eelnevates faasides ning selle tagab disaineri kaasatus kogu protsessis.

Kas meil on üldse disainereid, kes on võimelised ettevõtetega disainist lähtuvat tootearenduse protsessi läbima ning ettevõtjat suunama? Pakkumine saab areneda koos nõudlusega. Aus tõdemus on, et meil on vähe tootedisainereid, kes kogu tootearenduse protsessi on võimelised juhtima. Aga neid on ja neid tuleb vaikses tempos juurde.

Sobiva disainipartneri aitab leida Disainikeskuse disainibüroode andmebaas: disainikeskus.ee/andmebaas.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

25

ETTEVÕTLIKKUSEST

Kuidas noori tööeluks ette valmistada?

LIISI HANSEN, kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

Järjest enam tööandjaid leiab end olukorrast, kus on puudus kvalifitseeritud tööjõust. Tööturg on muutunud ning tublisid ja hakkajaid noori ettevõtte ridadesse leida võib kujuneda vägagi raskeks ülesandeks. Samal ajal on aga tööpuudus kõrgeim just 16–24-aastaste seas ning noored ise kurdavad, et ei leia endale huvipakkuvaid väljakutseid.

ETTEVÕTLIKKUSEST

T

änane töömaailm on kirju, pakub mitmeid valikuvõimalusi ning selle teadvustamine ja selles orienteerumine muutub üha keerukamaks. Tööturul väärtustatakse järjest kõrgemalt ka töötaja isikuomadusi ning sotsiaalseid oskusi.

Meeskonnatöö oskus, mõtestamine, sotsiaalne intelligentsus, loovus ja kohanemisvõime, enesejuhtimine – need on vaid mõned märksõnad universaalsete tulevikutöö oskuste nimistus, mis toodi välja eelmisel aastal koostatud tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA ülevaates olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule kümne aasta vaates.

Paindlikumad võimalused esimese töökogemuse saamiseks

Tööjõuvajaduse, noorte töötamise ja tööeluks ettevalmistamise ning ettevõtete järelkasvu temaatika on kahtlemata kaubanduskoja jaoks oluline.

Teemaga tegeleb ka kaubanduskoja koordineeritav ettevõtete koostöövõrgustik „Ettevõtlikkuse edendamiseks“, kuhu kuuluvad need ettevõtted ja organisatsioonid, kes panustavad laste ja noorte ettevõtlikku mõtteviisi edendamisse. Võrgustiku algatusel tegime ettepanekud alaealiste töötamist puudutava regulatsiooni muutmiseks, mis on tänaseks jõudnud seaduseelnõusse. Lisaks seaduse muudatustele plaanib riik hakata rahaliselt toetama ettevõtteid, kes palkavad kuni 16-aastaseid noori. Toetuse eesmärk on soodustada noorte esimese töökogemuse saamist, mis ühtlasi aitaks neil edasises elus tööd leida ja töötuks jäämist ennetada. Sellised arengud on

positiivsed ning aitavad leevendada olukorda tööturul.

Koolid saavad koostöös partneritega arendada noorte ettevõtlikkust

Vähem olulisem roll ei ole ka haridussüsteemil ja üldhariduskoolides läbiviidaval karjääriõppel, mis peaks noori tööeluks ette valmistama, et nad suudaksid teha mõistlikke valikuid nii enda kui ühiskonna seisukohalt.

Noorte kõrgem teadlikkus töömaailmas toimuva kohta tagab paremad karjäärivalikud. Varajane tööeluga tutvumine, praktiline õpe, oskus seostada õpitut päriseluga ja harjutamine mõtlemisega, et oma elu tuleb ise juhtida, arendab noortes OSKA raportis väljatoodud tulevikutöö oskusi. Siinkohal on oluline meeles pidada, et kõike seda ei suuda kool üksi teha. Eesti ühiskond peab muutuma kooli toetavamaks. Praktilise õppe läbiviimine eeldab avatust ja lisaressursse, mida saab pakkuda partnervõrgustik ning koostöö õpetajate, koolide, lapsevanemate ja ettevõtjate vahel.

Kaubanduskoda teeb sellise sidususe tekkimise nimel koostööd asutustega, kes koolidele eespool nimetatus tuge pakuvad. Nii MTÜ Tagasi Kooli, kui ka SA Innove korraldavad veebruaris karjäärikuud, mil toimuvad eriüritused, kus pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu õppenõustamisele ja karjääriteenustele. Kindlasti soovitame ettevõtjatel ühineda Tagasi Kooli üleskutsega liituda suurejoonelise ettevõtmisega, kus koolidesse üle terve Eesti saadetakse sadu külalis­ õpetajaid, kes ühtekokku annavad ligi 1000 külalistundi, rääkides oma eriala kogemustest.

Laps tööle kaasa

Oluliseks mõjutajaks noorte tööharjumuste kujundamisel on lisaks koolile ja õpetajatele kindlasti ka lapsevanemad ja tööandjad. Eestiski võiks saada tavaks see, et ühel või paaril päeval aastas läheb laps tutvuma oma vanemate, onude, tädide või vanavanemate tööga ning jagab hiljem saadud teadmisi ja kogemust klassikaaslastega. See võiks toimuda süsteemselt põimituna muu koolis toimuva karjääriõpetusega. Selle kõige elluviimine on kindlasti kaubanduskoja jaoks lähiaja prioriteet.

Kui ka Sina tunned, et sooviksid anda oma panuse teadlikku ja oskustega järelkasvu arendamisesse, oled oodatud liituma koostöövõrgustikuga „Ettevõtlikkuse edendamiseks“.

Selle kaudu saad jagada ettevõtte infot noortele suunatud toetustegevuste kohta ning olla kursis, milliseid toetustegevusi teevad teised. Samuti saab võrgustiku kodulehe kaudu leida koolidele ettevõtetest koostööpartneid. Lisainfot leiad aadressilt www.ettevõtlikkus.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

27

TÖÖANDJA BRÄND

Tööandja bränding – võti parimate ja sobivamate töötajate leidmiseks ning hoidmiseks?

Kinnist ust võib proovida avada nii ja naa pidi. Võib vale võtmega proovida, kuni lukk järele annab. Võib ukse maha lüüa või lukku vahetada. Kõige kiirem ja meeldivam on seda siiski õige võtmega teha. Kui töötajad on võtmed ja organisatsioonid uksed, on kõige sobivam ja tähendusrikkam sujuv koostöö. Sellest lähtuvalt on organisatsioonil oluline leida just neile kõige sobivamad töötajad, töötajad, kes tunnetavad samu väärtusi ja seisavad samade eesmärkide eest.

O

lukord tänasel Eesti tööjõuturul on pehmelt öeldes pingeline. Kohati võib värbamisel tunduda, et kandidaate on vähe ja needki väga laia spektriga või organisatsioonile lihtsalt sobimatud. Sellisel juhul tuleb appi tööandja bränding, mida kutsutakse aeg-ajalt ka tööandja turunduseks. Tööandja bränding aitab organisatsioonil olla atraktiivne just neist huvitatud tulevaste töötajate seas

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

ning hoida samas ka olemasolevaid.

Tööandja brändingu eesmärk on luua olukord, kus organisatsioon on nii tulevaste kui ka olemasolevate töötajate seas kõige eelistatum ning atraktiivsem tööandja. Selle saavutamiseks kasutatakse meetodeid turunduse, personali ja kommunikatsiooni valdkonnast ning oma tegevustes tuleb olla süstemaatiline ja järjepidev. Tööandja bränding aitab organisatsioonil saavutada endale seatud strateegilisi eesmärke.

KERSTI VANNAS, Instar EBC (Employer Branding Consultancy) – tööandja brändingu lahendused

Iga organisatsioon omab tööandja brändi

Igal organisatsioonil on tööandja maine, seda ka juhul, kui organisatsioon teadlikult tööandja brändinguga ei tegele. Vahe teadliku ja alateadliku tööandja brändingu vahel peitub asjaolus, et tööandja brändi on keeruline juhtida, kui see pole lõimitud ettevõtte kui tervikuga, vaid on tekkinud üksikute tegevuste tulemusel. Strateegiline lähenemine tagab jätkusuutliku edu.

TÖÖANDJA BRÄND Näiteks ettevõte, mis keskendub vaid värbamiskampaania turundamisele (üks välise tööandja brändingu kommunikatsiooni elemente) ning loob eristava kujundusega töökuulutused, võib küll kampaaniaga koguda soovitava hulga sobivaid kandidaate, kuid selline töökuulutus ei pruugi peegeldada organisatsioonisisest tegelikku olukorda. Värbamiskampaania käigus välja käidud lubadused ei pruugi tegelikkuses realiseeruda ning uued töötajad ei püsi seetõttu kaua oma uutel ametikohtadel. Lisaks võivad ka organisatsiooni olemasolevad töötajad tunda end petetuna, kui töökuulutuses lubatakse välja asju, mida tegelikkuses ei ole.

Tugev tööandja bränd sisaldab nii tugevat sisemist (olemasolevad töötajad) kui välimist (potentsiaalsed töötajad) tööandja kuvandit ja neid siduvat tööandja brändingu strateegiat.

Sa ei pea kõigile meeldima

Oluline on, et ettevõttes oleksid sobivamad inimesed, mitte lihtsalt parimad.

Selliseid inimesi pole alati just kerge leida, kuna info kiire liikumine on muutnud tööjõu teadlikumaks nii turuvõimaluste kui ka enda väärtuse kohta, mistõttu on kasvanud ootused tööandjatele. Selleks, et omada pühendunud töötajaid ja olla ihaldusväärne tööandja potentsiaalsete töötajate hulgas, on vaja tunda nii oma praeguseid töötajaid kui ka tulevaste töötajate sihtrühmi.

Sihtrühmadele suunatud nn reklaamlause põhineb väärtuspakkumisel.

Toimiva väärtuspakkumise loomiseks peab teadma sihtrühmade ootusi, väärtusi ja eelistusi ning tunnetama, mis neid kõnetab. Lisaks on oluline tuua välja oma ettevõtte ainulaadsus, sest see võimaldab muuta tööandja pakkumise eristuvaks ja unikaalseks.

Välja peaks selgitama ka kanalid, mille kaudu nimetatud sihtrühm oma arusaama tööandjast kujundab.

Lähtudes sellest infost, tuleb vajadusel korrastada organisatsioonisiseseid süsteeme ning lõpptulemusena edastada õigeid kanaleid kasutades sihtrühmale sõnum.

Välimise tööandja maine tegevuste alla kuuluvad kõik ettevõttest väljapoole suunatud tegevused nagu värbamiskampaaniad, sh sisustatud eristuvad töökuulutused, karjäärilehed, järelkasvu kasvatamine koostöös haridusasutustega, osalemine karjääriüritustel, praktikaprogrammid, ettevõtte tutvustusüritused, sisuturundus ja muud ettevõtte potentsiaalsetele tulevastele töötajatele suunatud tegevused. Välimise tööandja maine tegevustele annavad kvaliteedipitseri

Kuus sammu tööandja brändinguga alustamiseks 1. Sea eesmärgid, mida soovid teadliku tööandja brändingu juurutamisega saavutada ning lepi kokku nn ideaalne tööandja kuvand.

2. Defineeri organisatsioonile prioriteetsed sihtrühmad.

3. Selgita välja organisatsiooni olemasoleva tööandja brändi hetkeolukord.

Selleks on vaja selgitada välja, milline on organisatsiooni sisemine ja välimine tööandja kuvand.

4. Loo organisatsiooni DNAd edasi kandev eristuv ja sihtrühma kõnetav väärtuspakkumine. Mis teeb organisatsiooni eriliseks võrreldes teistega, mis on iseloomulik just teie organisatsioonile?

5. Rakenda tegevused, mis on seotud tööandja brändinguga. Tegevused põhinegu tegevuskaval ja olgu seotud strateegiliste eesmärkidega.

6. Süstemaatiline ja järjepidev tööandja brändi juhtimine tagab edu, mistõttu on oluline seada konkreetsed ja regulaarselt jälgitavad tööandja brändi tegevuste hindamise mõõdikud.

olemasolevad töötajad, kes on otseseks kontrollkohaks välja käidud lubaduste testimisel.

Kasu tööandja brändist

Tugeva tööandja brändi roll on pikas perspektiivis kahedimensiooniline: vähendada kulusid ja suurendada tulusid. Värbamiskulud vähenevad, kuna värbamistegevused on efektiivsemad (leitakse rohkem sobivaid kandidaate), väheneb tööjõu voolavus (pühendunud töötajad lahkuvad organisatsioonist vähem). Lisaks avaldab see mõju ka

teistele teguritele nagu haiguspäevade arv, mis tugeva sisemise tööandja brändi puhul väheneb.

Tööandja bränding ei piirdu ainult oma töötajatega, vaid mõjutab positiivselt organisatsiooni üldisi majandustulemusi. Ettevõtted on alati võistelnud tarbijate nimel. Nad on püüdnud nende soove ja vajadusi paremini tabada, leidnud uusi, innovaatilisi võimalusi oma sõnumite edastamiseks ning eraldanud selleks eelarvest märkimisväärseid summasid. Selleks, et tagada firma edukus ja jätkusuutlikkus, ei piisa enam ainult tarbijatele keskendumisest, vaid olulised on ka töötajad, kes on toote või teenuse taga. Inimesel on palju lihtsam usaldada teist inimest. Seega anonüümse postitaja poolt saadetud korporatiivsõnumid ei pruugi oma mõju avaldada. Ainult 15% inimestest usub sõnumeid, mida ettevõtted või brändid on sotsiaalmeedias postitanud. Samal ajal 70% inimestest usaldab samu soovitusi, kui need on postitatud sõprade või tuttavate poolt (Nielsen Gartneri uuring). Ettevõtete tegelik sõnum levib inimeste, eelkõige töötajate kaudu. Töötajad on potentsiaalsed ettevõtte saadikud, brändi, toodete, teenuste, sõnumite levitajad ning nendelt tulenev siiras ja vahetu info võimaldab luua olulist lisaväärtust.

Ettevõtte positiivne maine tööandjana ning tugev tööandja bränd avaldavad positiivset mõju ettevõtte korporatiivsele mainele ja ettevõttele tervikuna.

Kuidas alustada tööandja brändinguga?

Tööandja bränding on üle-ettevõtteline projekt, millesse on kaasatud nii turunduse, personali ja kommunikatsiooniga tegelevad üksused kui ka ettevõtte juhatus. Ilma juhatuse täieliku toetuseta on keeruline tugevat ja toimivat ühtset tööandja brändi luua.

Kokkuvõtteks ei ole küsimus selles, kas alustada tööandja brändinguga, vaid miks te sellega veel alustanud pole.

Instar EBC on 2007. aastast tegutsev Eesti esimene tööandja brändingu agentuur, mis tegeleb tööandja brändingu täislahenduste pakkumisega alustades uuringutest, koolitustest kuni strateegiliste tegevuskavade, töökuulutuste, karjäärilehtede, sisuturunduse ja kõigi teiste innovaatiliste ja eriliste tööandja brändingu lahendusteni, mis aitavad leida ja hoida sobivaid töötajaid. Lisaks annab Instar välja Eesti atraktiivsema tööandja kvaliteedimärki, mis põhineb 2000 Eesti tudengi hinnangul, mida uuritakse alates 2010. aastast.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

29

KAUBANDUSKOJA LIIKMED

Ärikinnisvara – MITTE AINULT MAA JA HOONE

Mis on ühist Keilal, ärikinnisvaral, Stockmanni kõrval olevatel kaksiktornidel ja Nokial? Neid kõiki seob ühest või teisest küljest Harju KEK – Eesti suurim tootmis- ja ärikinnisvara arenduse, halduse ja investeeringutega tegelev ettevõte.

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht Fotod: Harju KEK

H

arju KEK tegutseb juba 60 aastat, alustades oma tegevusega 1956. aastal kooperatiivse ettevõttena, tegutsedes ehituse ja ehitusmaterjalide tootmise valdkonnas. „Ettevõte on aastate jooksul läbinud mitmeid muutusi, millest suurim oli Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel,“ rääkis Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets. „Just siis muudeti seadusandlust ning Harju KEK muudeti korporatiivsest ettevõttest äriühinguks ning allüksused tütarettevõteteks,“ selgitas ta. Kuigi ettevõte oli edu saa-

vutanud juba varem, tekkis alles nüüd võimalus tegutseda sihipärasemalt ja kasumlikumalt.

Harju KEK on 100 protsenti erakapitalil põhinev ettevõte, kelle põhifookus on täna terviklike tööstusparkide arendamine, haldus ja finantsinvesteeringute juhtimine.

Suurim tööstusparkide arendaja

„Harju KEKist rääkides arvatakse tihti, et ettevõte tegeleb tootmise, ehitusmaterjalide valmistamise või muu sellisega,“ rääkis Janek. Tegelikult ehitab ja arendab Harju KEK oma klientidele äri- ja tootmishooneid. Ja mitte ainult. „Harju KEK soovib oma klientidele pakkuda täispaketti – alates hoonet ümbritseva keskkonna arendamisest kuni lumekoristuseni välja,“ selgitas ettevõtte müügi- ja turundusjuht Lauri Viileberg. „Meie missioon on luua ettevõtetele väärtusi, pakkudes terviklikku keskkonda, mis loob kõik eeldused edukaks äritegevuseks,“ lisas Lauri.

Sellise teenuse pakkumiseks on Harju KEK täna loonud ja arendanud kolm tööstusparki: Keila Tööstuslinnak,

Tööstuse Äripark ja Allika Tööstuspark. Neljas park on just praegu loomisel – Valdmäe Tööstuspark.

Ärikinnisvara täisteenus

Tööstusparkide täispakett tähendab meeste sõnul seda, et ettevõtetele luuakse keskkond, kus neil on kõik vajalik olemas. „Kinnisvara pole üksnes maa ja hoone. Olulised on ka kõik tugiteenused, nagu näiteks kommunikatsioonid, koostöö ja keskkond,“ rõhutas Janek. „Projekteerime ja ehitame hooneid, rajame kõik vajalikud abihooned, loome vajaliku taristu jne. Tegemist on võtmed kätte lahendustega. Lisaks peame oluliseks, et meie kliendid ei peaks muretsema selliste lihtsate olmeküsimuste pärast nagu lumekoristus, prügivedu, valve jms,“ selgitas Janek. „Seega ei lõppe meie töö võtmete kätte andmisega, vaid tegeleme objektide haldamisega edasi,“ ütles Lauri. „Samas pakume ka rätsepatellimusel töid. Näiteks, kui ettevõte pöördub meie poole sooviga saada just tema vajadustele vastavat hoonet ja keskkonda, siis pakume ka seda,“ kinnitas Lauri. Täiendava

Droonifoto Keila Tööstuslinnakust

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

KAUBANDUSKOJA LIIKMED Harju KEKi müügi- ja turundusjuht Lauri Viileberg (vasakul) ja tegevjuht Janek Lehtmets.

erinevatest valdkondadest. „Töötame eesmärgiga luua keskkond, mis tekitab tööstusparkides tegutsevate ettevõtete vahel sünergia,“ ütles Janek.

Rahvusvahelised ja nimekad kliendid Esimesed rahvusvaheliselt tuntud kliendid olid Harju KEKile ABB, Nokia, Glamox ja Ensto Ensek. Nii mõnigi nendest kasutab endiselt nende teenuseid. Klientide hulka kuuluvad teiste seas ka Bauhof, Würth, Ramirent, Harju Elekter, Draka Keila Cables, Saajos, Neste jpt.

Harju KEKi eesmärk on arvestada oma klientide huve ja soove, samuti luua paremad võimalused ettevõtete omavahelise koostöö arendamiseks.

Lisaks pakub ettevõte oma tööstusparkide firmadele turunduslikku tuge.

Harju KEKil on aktiivne koostöö ka kohalike omavalitsustega. „Ainuüksi Keila Tööstuslinnak pakub tööd rohkem kui 2000 inimesele. See on suur panus piirkonna tööhõivesse,“ ütles Janek.

Investeeringud

Koja liikmelisus Harju KEK on kaubanduskoja liige olnud juba 21 aastat.

Liikmelisust peab ettevõte väga oluliseks. „Soovitan kõigil kasutada teenuseid, mida kojal pakkuda on.

Mina osalen igal võimalusel kaubanduskoja seminaridel, koolitustel ja üritustel, sest see on suurepärane võimalus luua uusi kontakte ja saada ettevõtte arendamiseks kasulikku infot,“ kinnitas Lauri.

turvatunde loob kliendile Harju KEKi pikaajaline kogemus ja tugev finantsiline võimekus.

Tööstusparkide asukohtade puhul on Harju KEK eelkõige arvestanud vajaliku taristu ja tööjõu olemasoluga. „Esmalt analüüsime, kas asukoht ja regioon on tööstuspargi loomiseks sobiv. Hindame rajatava piirkonna perspektiivi – kas meie kontseptsiooni on võimalik seal rakendada,“ selgitas Janek. Kõik eelpool nimetatud tööstuspargid asuvad Harjumaal.

Harju KEKi tööstusparkides tegutseb ca 100 ettevõtet mitmetest

Harju KEK on kontsern, mis omab investeeringuid mitmetes erinevates ettevõtetes. Sajaprotsendilised tütarettevõtted on ENTEK, KMV, Laagri Vara ja KEK Kinnisvara. Suurimateks finantsinvesteeringuteks on 32-protsendiline osalus börsil noteeritud ettevõttes Harju Elekter ja 27-protsendiline osalus EKE Investis. EKE Invest on näiteks artikli alguses mainitud kaksiktornide, Eesti Loto maja ning uue Telia hoone omanik.

Kas ettevõttel on plaane ka Harjumaalt välja liikuda? „Harjumaal on veel nii palju ära teha, mistõttu lähitulevikus selliseid plaane meil pole. Küll aga on meil investeeringuid ka väljaspool Harjumaad,“ vastas Janek. „Samas oleme alati avatud uutele investeeringutele. Näiteks eelmise aasta lõpus valmis meil esimene kortermajade projekt Nõmmel,“ rääkis ta. „Oleme alati valmis kaaluma erinevaid investeeringute võimalusi,“ kinnitas Janek.

Valdmäe Tööstuspark

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

31

TÖÖTURG

Kuhu liigub Eesti tööturg?

Järgmise kümne aasta jooksul hakkab Eesti tööturul toimuvat suuresti mõjutama vähene sündimus, rahvastiku vananemine, kiire tehnoloogia areng ja uue põlvkonna unistused teha Eestist põhjamaa ning end tõestada.

Kümne aasta pärast on meil 14% väiksem riik

HENRY AUVÄÄRT, CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Foto: Ene Schultz/ Saarefoto

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

Eesti tööturult kaob rahvastiku vananemise, vähese sündimuse ja väljarände tõttu järgmise 10 aastaga umbes 100 000 töötegijat. Seda on enam kui 14% tänasest tööjõust.

Kümne aasta pärast on meil seega 14% väiksem riik – Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja teiste saarte osa kaob. Ootamatult saab meist naabrite saartest vaid unistav Läti. Sealjuures ei tasu unustada, et tööjõudu on lõunanaabritel 1,4 korda rohkem.

Tõsi, hiljuti kergitatud alkoholiakt-

siis on loodud unistades meie rahvuse erakordsest tervisest – seega, kui kõik läheb nii, nagu paberil plaanitud, suudame lõunanaabrid ajaliselt siiski üle töötada.

Kartuses kahaneda on selge, et peame leidma abiväge. Meil on tarvis hoida nii olemasolevaid kui ka värvata rahvusvahelisi spetsialiste, kes hoiaksid Eestit põhjamaade kursil. Rahvusvaheliste talentide meelitamiseks on meie praegune plaan vähendada välistööjõule seatud piiranguid ja pisut bürokraatiat ning õpetada rahvusvaheliste talentide paberimajandusega

TÖÖTURG

Foto: Shutterstock

Kuidas meelitada ja hoida talenti?

tegelevatele spetsialistidele selgeks Welcome to Estonia. Arvatavasti jääb sellest väheks.

Ei tasu unustada, et tööjõukriisi serval seisavad meiega koos ka enamik suurriikidest. Eeldusel, et maailma suurimad majandused liiguvad sarnases tempos nagu viimased kakskümmend aastat, ületab aastal 2030 tööjõupakkumine nõudlust vaid Ameerika Ühendriikides, Indias ja Indoneesias, väitis Boston Consulting Groupi personaliotsingute ekspert Rainer Strack oma ettekandes „Üllatav tööjõukriis aastal 2030“. Seega jõuavad koguni 87% maailma suurima majandusega riikidest 15 aastaga tööjõukriisi.

Pisikesel Eesti tööturul tuleb sellest järeldada, et isegi, kui kaotame välistöötajatele seatud piirangu, on rahvusvahelise talendi meelitamine tunduvalt keerukam. Piiri taga ei oota 100 000 talenti, kel seljas vaid matkakott. Ja isegi kui ootakski, viiks nende teekond Skandinaaviasse. Nimelt edestavad nii Soome, Rootsi kui ka Norra Eestit maailma ihaldusväärseimate sihtriikide edetabelis, kinnitab enam kui 200 000 tööotsijaga rahvusvaheline uuring. Eesti hoiab ihaldusväärsete sihtriikide edetabelis tagasihoidlikku 68. positsiooni, edestades sealjuures (veel) Lätit ja Leedut.

Uued põlvkonnad on kasvanud ajastul, mil tööturule on ilmunud nimed nagu Skype ja Transferwise, Taxify ja GrabCad, AdCash, Testlio jt – tööandjad, kes on töötajate meelitamisel paremal stardipositsioonil tulenevalt juba ettevõtte valdkonnast, mis noori enam kõnetab.

Lisaks on paralleelselt väheneva tööjõuga muutumas ka tööturu struktuur. Paljud noored ei taha enam tööturule sisenedes alustada lihttöödega. Ja miks nad peaksidki? Mitte kunagi varem ei ole nad olnud niivõrd haritud (mis sest, et puudulike ametialaste oskustega). Ega noor, kes on haaranud Eesti tippülikoolist paberi, ei astu tööturule mõttega, et kümne aasta pärast saab minust keegi. Vastupidi, tal on suur eneseteostamise vajadus, mis ootab oma võimalust. Pealegi oleme ju aastaid rääkinud, kuidas Eesti on tegelikult kohe-kohe põhjamaa, kus kõik on võimalik.

Kartuses kahaneda on selge, et peame leidma abiväge.

Meil on tarvis hoida nii olemasolevaid kui ka värvata rahvusvahelisi spetsialiste, kes hoiaksid Eestit põhjamaade kursil.

Talentide meelitamiseks tuleb mõista, mida uue põlvkonna töövõtjad tööandjalt ootavad. See, et ettevõttes on tööd, ei ole enam eelis. Töötamine on ikkagi vabatahtlik tegevus, mitte kohustus, ja Eesti tööturul ei ole mitte kunagi varem olnud tänast valikuvõimalust. Konkurents on tugevam kui kunagi varem.

Töökoha stabiilsus, konkurentsivõimeline palgatase ja töötingimused ei ole enam konkurentsieelised, need on meie inimestele iseenesestmõistetavad. Palk on tunduvalt lühiajalisem ja väiksem mõjutegur töökoha valikul kui ettevõtte missioon, väärtused, juhtide põhimõtted ja võimalus end teostada.

Talentide meelitamiseks (sh ka tagasirände suurendamiseks) vajame atraktiivseid tööandjaid. Tööandjaid, kelle heaks töötajad tõeliselt töötada

tahaksid. Ettevõtteid, kus juht oleks kohal ja tegeleks töötajatega, mitte ei veedaks päevi Exceli tabeleid korrigeerides. Kuulaks töötajate probleeme ja ennetaks konflikte. Mõistaks, et tal on inimeste juhtimise vastutus ja käituks vastavalt. Teavitaks ka töötajaid, mis ettevõttes toimub ja kuhu on kurss seatud. Kõneleks sellest, et ettevõttel on märksa suurem eesmärk kui omanikele kasumi teenimine.

Atraktiivsete tööandjate nimel on töötajad nõus liikuma. Veelgi enam, taoliste tööandjate juures töötavad nad märksa efektiivsemalt. Atraktiivseid ettevõtteid saab aga luua vaid suurepärases ettevõtluskeskkonnas, mille arendamine saab olema järgmise kümne aasta üks suuremaid väljakutseid. Ebaõnnestumise korral ei tasu meil unistadagi Eestist kui põhjamaast.

Tehnoloogia areng hakkab survestama aegunud haridussüsteemi

Lisaks demograafilistele ja töötajate väärtushinnangute muutumisele automatiseerib tehnoloogia areng peagi paljud levinud ametikohad. Ennustatakse, et automatiseerimise tõttu kaob maailmas umbes 50–60% tänastest töökohtadest, kuna arvutid suudavad peagi iseseisvalt hakkama saada rutiinsete ülesannetega. Tehnoloogia areng peaks seeläbi vähendama tööjõuvajadust teatud sektorites, kuid see ei tähenda, et kassapidaja liigub koha kaotamisel IT-arendajaks.

Tööturu nõudluse ja pakkumise vastuolu vältimiseks vajame kannapööret Eesti haridussüsteemis, mis toodab täna suurel hulgal töölisi töökohtadele, mida automatiseerimine kõige enam ohustab. Vajame märkimisväärselt tugevamat sidet tööandjate ja koolide vahel. Tööturul on ka täna tööandjaid, kellel on väga tugev konkurentsieelis teiste ees, kuna on värbamisprotsessiga alustanud juba koolitasandilt – suunates noori õppima oskusi, mida tööandjatel tegelikult tarvis on.

Eesti tööturg on sisenenud keerulisse ajajärku. Enam kui pooled tööandjatest tunnetavad juba praegu, et töötajate leidmine on muutunud keerukamaks. Sellele vaatamata teostatakse endiselt „passiivseid otsinguid“, lootes, et ehk täna talent näkkab. Kuigi aktiivsete tööotsijate arv on rekordkõrgel tasemel, ei ole nad valmis kandideerima, kui tööpakkumine neid ei kõneta. Mida aastad edasi, seda enam tekib turule tööandjaid valdkondadest, mis uut põlvkonda ligi tõmbab. Seda keerulisemaks muutuvad aga personaliotsingud neil, kes ei suuda mõista, mida töötajad tegelikult tahavad.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

33

KASULIKKU

Jaanuarist on välismaalastel lihtsam Eestisse tööle tulla Jaanuari keskpaigas jõustusid mitmed välismaalaste seaduse muudatused, millega lihtsustati oluliselt kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist. Selleks, et ettevõtjad saaksid hea ülevaate jõustunud muudatustest ja nendega kaasnevatest võimalustest, korraldasime jaanuaris huvilistele samateemalise seminari.

K

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

aubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on Eesti majanduse üheks probleemiks üha suurenev tööjõupuudus. Selles osas on suureks abiks välistööjõu palkamine.

Seni oli ettevõtjatel rangete piirangute tõttu keeruline palgata kolmandatest riikidest kvalifitseeritud tööjõudu, kuid Palts usub, et jõustunud muudatustega muutub olukord oluliselt paremaks.

Siiski on Paltsi hinnangul veel kolm teemat, millega tuleb järgnevatel aas-

tatel kindlasti edasi tegeleda. Esiteks tuleb tähelepanu pöörata välistööjõudu toetavale keskkonnale. Heaks näiteks on siin keeleoskusega perearsti leidmine. Aga üle ega ümber ei saa ka sobiva lasteaia või kooli leidmisest. Keskkond peab toetama välismaalaste integratsiooni, kui see on kohane – keeleõppe võimaluste pakkumine, kohalikega võrgustamine jne. Teiseks tuleb sihipärasemalt tegutseda selle nimel, et Eestisse õppima tulnud välistudengid leiaksid siin endale rakenduse. Välistu-

KASULIKKU

dengid õpivad Eestis tavapäraselt kolm kuni viis aastat, mille jooksul õpivad nad eesti keelt ning kohanevad siinsete tavade ja kultuuriga. Eesti peaks seda kõrgelt haritud ressurssi ära kasutama. Kolmandaks peab tulevikus veelgi vähendama bürokraatiat, mis kaasneb elamislubade taotlemisega. Nende teemadega tegelevad mitmed riigi-, aga ka muud asutused edaspidigi.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütles seminaril, et välismaalaste seaduses olevate nõuete täitmise eest ei vastuta enam riik, vaid iga üksikkodanik. See tähendab, et riik ei kontrolli,

Tähelepanu tuleb pöörata välistööjõudu toetavale keskkonnale. kui kaua välismaalane siin viibib.

Väärkasutusi kontrollitakse eelkõige riskianalüüsiga. Kuigi Annuse sõnul on suur töö paremuse poole nüüdseks tehtud, tuleb muudatusi kindlasti veel. „Alati saab ju paremini,“ ütles ta.

Seminaril andsid siseministeeriumi esindajad põhjaliku ülevaate jaanuaris jõustunud muudatustest. Oluline on märkida, et välismaalaste seaduse muudatused puudutavad ainult kolmandatest riikidest (st väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajaid. Muudatuste hulgas on ka mitmed meie ettepanekud. Näiteks kadus nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka. See asendus Ees-

ti keskmise palga maksmise kohustusega. Lisaks said suurinvestorid ehk välismaalased, kes on teinud Eestisse vähemalt ühe miljoni euro suuruse investeeringu, võimaluse taotleda elamisluba lihtsustatud korras ning suurinvestorid vabastati sisserände piirarvu alt.

Sisserände piirarvu alla ei kuulu enam ka need välismaalased, kes töötavad Eestis IKT-valdkonnas või iduettevõtetes. Lisaks anti välismaalastele õigus senise 180 päeva asemel töötada Eestis lühiajaliselt ilma elamisloata kuni 270 päeva aastas. Oluliselt laiendati ka hooajatöö tegevusalasid.

Kui seni piirdus hooajatöö vaid põllumajanduse valdkonnaga, siis jaanuari keskpaigast lisandusid sellesse loetellu majutuse, toitlustamise, toiduainete tootmise ning metsandusega seonduvad tööd.

Muuhulgas leevendati välismaalasi puudutavaid sotsiaalsemaid piiranguid. Näiteks ei saanud varem Eestisse tööle tulnud välismaalane oma abikaasat ja peret enne kaasa võtta, kui oli siin töötanud vähemalt kaks aastat. Nüüd saab seda teha kohe, kui välismaalane Eestisse tööle tuleb. See muudatus aitab oluliselt kaasa töötaja Eestis kohanemisele.

Seminaril tutvustas politsei- ja piirivalveameti esindaja 1. märtsist käivituvat elamislubade nõustamisteenust, mis on mõeldud nii välismaalastele, tööandjatele kui teistele, kes soovivad saada infot ja abi välismaalaste elamislubade jms seonduvatel teemadel.

Suurima aplausi pälvis seminaril mehhiklane Leonardo Ortega, kes tegi oma ettekande suurepärases eesti keeles. Leonardo on tänaseks Eestis elanud, õppinud ja töötanud neli aastat. Nüüd töötab ta EASi juures

Work in Estonia projektijuhina. Seminaril rääkis Leonardo oma kogemusest Eestisse tulemisel, milliste takistuste, probleemide, aga ka rõõmudega on ta silmitsi seisnud. Tööandjapoolsest kogemusest rääkisid Bigbanki personalijuht Agne Sokolov ja Move My Talent’i juht Laura Salu. Bigbanki kogemusest oli pikemalt juttu ka jaanuari Teatajas.

Nagu iga teema puhul, on ka siin järjepidevus oluline. Kindlasti jätkame tulevikus nii välismaalaste teemadel kaasarääkimist kui ka ettevõtjate kogemuste tutvustamist.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

35

KOOLITUSED

KODA KUTSUB OSALEMA FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED

SIHTTURUD

29. märts / Tõnis Jakobi Maksukool.

Piiriüleste tehingute ja sisendkäibemaksu mahaarvamise maksuprobleemid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass kati@koda.ee Tel 443 0989

22. veebruar / Ekspordi Akadeemia.

Mida klient tahab? Mida turg teeb?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee Tel 604 0092

28. märts, 4. aprill, 9. mai / Finantskoolitus firma võtmeisikutele I Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson toomas@koda.ee Tel 744 2196

MUUD KOOLITUSED 15. märts / Kuidas leida ja hoida oma organisatsiooni parimaid töötajaid?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee Tel 604 0092 22. märts / Välismaalaste seaduse muudatused ja tugi ettevõtetele välisvärbamisel III korruse konverentsisaal (Keskväljak 4, Jõhvi) Info: Margus Ilmjärv margus@koda.ee Tel 502 3699

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

22. märts / Ekspordi Akadeemia.

Mis on ekspordi väärtuspakkumine?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee Tel 604 0092 18. aprill / Ekspordi Akadeemia.

Turunduskommunikatsiooni tähtsus ekspordis.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee Tel 604 0092 28. märts / Hommikukohv Eesti suursaadikuga.

Külas on Eesti suursaadik Kanadas.

Koht täpsustamisel.

Info: Liisi Kirschenberg liisi@koda.ee Tel 604 0093 28. märts / Kohtumised Usbekistani ettevõtetega Koht täpsustamisel Info: Jana Silaškova jana@koda.ee Tel 604 0083

KOOLITUSED

Ekspordi Akadeemia.

Mis on ekspordi väärtuspakkumine?

Millised on ekspordistrateegia väljatöötamise olulised sammud ja erinevad tööriistad? Mis on väärtuspakkumine? Milline on Suurbritannia turg? Kas piisavalt kaugel või piisavalt lähedal?

Neile ja paljudele teistele küsimustele saad vastuse Ekspordi Akadeemia koolituselt!

Koolitus toimub 22. märtsil algusega kell 9.00 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

2017. aastal keskendub Ekspordi Akadeemia ettevalmistusele välisturgudele minekuks. Nagu ikka, jagavad oma praktilisi kogemusi turule sisenemisel ja laienemisel nii pikaajalised kui äsja alustanud ettevõtted.

Sihtrühm: mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel on huvi ja soov ekspordiga alustada ja/või laieneda.

Osalustasu: liikmele 50 eurot, mitteliikmele 100 eurot. Hindadele lisandub käibemaks. *Liikmehinnad laienevad ka AmChami, Rootsi-Eesti Kaubanduskoja ja Briti-Eesti Kaubanduskoja liikmetele.

Tutvu päevakavaga www.koda.ee/ekspordiakadeemia !

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

37

MEIE JUUBILARID

25

AIREL AS liige alates 1998 ALFONS HAKANS AS liige alates 1996 E-BETOONELEMENT AS liige alates 1996 ECOMATIC AS liige alates 1996 ESTANC AS liige alates 1996 HEKOTEK AS liige alates 1996 JAKARI MARINE OÜ liige alates 2000 JAPS AS liige alates 2001 JUURA ÕIGUSTEABE AS liige alates 2005 KPMG BALTICS OÜ liige alates 1997 LIIMPUIT AS liige alates 1993 PUREVA OÜ liige alates 2001 R & REEDE OÜ liige alates 2001 RAKTOOM AS liige alates 1997 RENEWO AS liige alates 2016 R-KONSULT OÜ liige alates 2002 SAME OÜ liige alates 1997 SCHENKER AS liige alates 1995 SIENT OÜ liige alates 1997 TÜRI BEL-EST OÜ liige alates 1978 VALIO EESTI AS liige alates 1998

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2017

20

PALJU ÕNNE!

AGENDA PRO OÜ liige alates 1998 BENTELER DISTRIBUTION ESTONIA OÜ liige alates 2001 BRUSTER OÜ liige alates 2001 ERAA SERVICE OÜ liige alates 2010 GMP INVESTEERINGUD OÜ liige alates 2005 JALAJÄLG AS liige alates 1998 KOMERK AS liige alates 2009 MAKSMI OÜ liige alates 2002 MOLLER AUTO TALLINN AS liige alates 1998 PAKENDIKESKUS AS liige alates 2002 PÕHJATRANSPORT OÜ liige alates 2003 TRANSIIDIKESKUSE AS liige alates 1999

15

MEKAIA OÜ liige alates 2004 NOVOTRADE INVEST AS liige alates 2002 OSHINO ELECTRONICS ESTONIA OÜ liige alates 2005 PALMSE METALL OÜ liige alates 2007 PAPINIIDU PROJEKT AS liige alates 2007 PIREKA EESTI OÜ liige alates 2002 TREFFEX AS liige alates 2006

10

ALEXELA SILLAMÄE AS liige alates 2006 ARCO REAL ESTATE AS liige alates 1998 EURO-ASIA LOGISTICS OÜ liige alates 2011 GOLDFIX OÜ liige alates 2014 GP BALTIC OÜ liige alates 2013 MORLANDO INVEST OÜ liige alates 2016 RÕNGU PAGAR OÜ liige alates 2014 TERASTIIM OÜ liige alates 2012

5

ADVOKAADIBÜROO RAAVE OÜ liige alates 2013 ISOLTA BALTIC OÜ liige alates 2014 MARKETING SHARKS OÜ liige alates 2016 NORDIC ENERGY SOLUTIONS OÜ liige alates 2014 TATKRAFT OÜ liige alates 2016 TOPFISH OÜ liige alates 2012

Finantskoolitus

firma võtmeisikutele I Soovid täiendada oma teadmisi raamatupidamisest, bilansist ja finantsanalüüsist? Osale kevadel toimuvas koolitustsükli esimeses osas ja saa vajalikke rakenduslikke teadmisi!

Pakume ka sel aastal kaubanduskoja liikmetele soodsat võimalust osaleda Margus Tinitsa kõrgelt hinnatud finantskoolitustel. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järeleproovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks ka võhikule.

Lisame etteruttavalt, et koolitustsükkel jätkub sügisel, kus keskendutakse kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele.

Koolitustsükli esimene osa toimub 28. märtsil, 4. aprillil ja 9. mail kell 11.00–16.15 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17).

Bilanss ja raamatupidamine I (28. märtsil)

hh Majandustehingud ja nende kajastamine. hh Näidisäriühingu asutamine, varade soetamine, laenude saamine ja andmine.

hh Bilansi põhivalem: Varad = Kohustused + Omakapital.

hh Bilansi graafiline kujutamine. hh Bilansi loogika, sisu ja ülesehitus läbi graafilise esitusviisi.

hh Majandustehingud ja bilanss. hh Omakapitali ülesehitus ja sisu. Seotud ja vaba omakapital. Kasum.

Bilanss ja raamatupidamine II (4. aprillil)

hh Bilansi ja kasumiaruannete vahelised seosed. Tulud – Kulud = Kasum.

hh Kasumiaruanded, nende loogika, sisu ja hh hh hh hh

ülesehitus.

Deebet-kreedit. Kontod.

Rahavood. Kasum on, aga kuhu kadus raha?

Raamatupidamise printsiibid.

Majandusaasta aruanne. Raamatupidamise toimkonna juhendid.

Finantsanalüüs (9. mail)

hh Bilansi ülesehitus, loogika ja graafiline esitamine.

hh Bilansi analüüs (dünaamika, maksevõime, kapitali struktuur).

hh Kasumiaruanded ja kasumite liigid (bruto-, äri- ja puhaskasum, EBIT, EBITA jne.).

hh Tulude, kulude ja kasumitega seotud

suhted (rentaablused, katted, tootlikkused, käibesagedused ja –välted). hh Erinevate suhtenäitajate koosmõju ja suhteanalüüsil põhinevate näitajate süsteemid (Altmann’i, Du Pont’i ja Mereste mudelid). hh Näiteid tegelikkusest.

Kolmepäevase koolituse osalemistasu on kaubanduskoja liikmetele 240 eurot ja mitteliikmetele 480 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, rakendatakse hinnasoodustust -5%.

Lisainfo: Toomas Hansson, toomas@koda.ee Tel. 744 2196.

K NDUSKOJA K AUBA AUBA NDUSKOJA KE E VA VA DBA DBALL LL K 8. APRILLIL APRILLIL 8.

ALGUSEGA KELL KELL 19.00 19.00 ALGUSEGA ESTONIA KONTSERDISAALIS ESTONIA KONTSERDISAALIS Meil on hea meel kutsuda oma liikmeid Meil on hea meel kutsuda oma liikmeid traditsioonilisele kaubanduskoja Kevadballile, mis traditsioonilisele kaubanduskoja Kevadballile, mis toimub Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4). toimub Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4).

Meeleolu hoiavad üleval Kalle Sepp ja Teele Viira Meeleolu hoiavad üleval Kalle Sepp ja Teele Viira koos bändiga.

Glamuursed etteasted etteastedViru ViruVarietee Varietee koos bändiga. Glamuursed tantsijatelt.

Toimub ka oksjon Tallinna Lastehaigla tantsijatelt. Toimub ka oksjon Tallinna Lastehaigla Toetusfondi heaks.

Toetusfondi heaks.

Hind on 45 45 eurot, eurot, alates alates13.

13.märtsist märtsist50 50 Hind ühele ühele on eurot.

Hinnale lisandub käibemaks. eurot. Hinnale lisandub käibemaks.

Lisainfo: Lisainfo: Anneli Anneli Perne Perne anneli.perne@koda.ee anneli.perne@koda.ee +372 0087 +372 604 604 0087 ** Kaubanduskoda jätab endale endaleõiguse õiguseteha tehaprogrammis programmis Kaubanduskoda jätab muudatusi

TOETAJAD:

KOOSTÖÖPARTNERID: KOOSTÖÖPARTNERID: