Mis muutus pakendiseaduses?

Suur ülevaade: mis muutus pakendiseaduses?

Tänavu 15. mail jõustus pakendiseaduses 64 muudatust. Muudatused puudutavad näiteks pakendiaruande audiitorkontrolli nõudeid, pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarve, enesekontrollisüsteemi ja tagatisrahasüsteemi. Järgnevalt annan ülevaate pakendiettevõtjate jaoks kõige olulisematest muudatustest.

Pakendiseaduse kohaselt on pakendiettevõtja iga ettevõtja, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa ja müüb seda Eestis, veab Eestisse pakendatud kaupa või müüb pakendatud kaupa Eestis.

Ringlussevõtu sihtarvud suurenevad

Üks olulisemaid muudatusi on pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude suurendamine. Hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmetest vähemalt 65% võtta ringlusse. Praegu on miinimumnõue 55%. Lisaks hakkavad alates 2025. aastast kehtima kõrgemad nõuded ka pakendimaterjalide liikide lõikes. Näiteks kui praegu tuleb plastijäätmetest ringlusesse võtta 45% ning paberi- ja kartongijäätmetest 60%, siis aastast 2025 on vastavad miinimumnõuded 50% ja 75%.

Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud suurenevad veelgi alates 2030. aastast. Muudatuse tulemusena võivad suureneda teenustasud, mida pakendiettevõtjad maksavad taaskasutusorganisatsioonidele.

Müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu pole

Algselt soovis riik viia pakendiseadusesse põhimõtet, et müügipakendi ringlussevõtule kehtiks eraldi sihtarv. See tähendab, et pakendiettevõtjad oleksid pidanud tagama, et näiteks aastani 2025 tuleb ringlusesse võtta vähemalt 50% müügipakenditest. Praegu kehtib kõikide pakendite lõikes ühtne ringlussevõtu sihtarv ning seadus ei erista ringlussevõtu puhul müügi-, rühma- ja veopakendit.

Pakendiettevõtjate jaoks tähendaks müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamine suure tõenäosusega kulude kasvu, sest müügipakendi ringlussevõtt on üldjuhul kulukam kui muude pakendite ringlussevõtt. Kaubanduskoda koostöös mitme erialaliiduga oli selle nõude kehtestamise vastu. Peamise argumendina tõime välja, et kuna müügipakendeid on keeruline eristada muudest pakendijäätmetest, siis ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, kui suur osa müügipakenditest on võetud ringlusse. Riik võttis pakendiettevõtjate kriitikat kuulda ja jättis selle nõude seadusesse lisamata.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Sajad ettevõtjad ei pea aruannet auditeerima

Kaubanduskoda on viimastel aastatel korduvalt teinud riigile ettepaneku vabastada ettevõtjad pakendiaruande auditeerimise kohustusest, sest sellega kaasneb ettevõtjatele märkimisväärne kulu, kuid ei kaasne positiivset mõju. Riik on kaubanduskoja ettepanekut vähemalt osaliselt arvesse võtnud. 15. mail jõustus pakendiseaduses muudatus, mille kohaselt peab pakendiettevõtja edaspidi laskma oma pakendiaruande auditeerida, kui ta laseb turule rohkem kui 20 tonni pakendeid aastas. Varem oli auditeerimise kohustuse piirmäär 5 tonni aastas.

Muudatus rakendub ka 2020. aasta kohta koostatud pakendiaruandele. See tähendab, et kui ettevõtja lasi 2020. aastal turule vähem kui 20 tonni pakendeid, siis võib ettevõtja esitada pakendiaruande ilma auditeerimata pakendiregistrisse. Muudatuse tulemusena vabaneb juba sel aastal pakendiaruande auditeerimise kohustusest umbes 600 ettevõtjat.

Lisaks leevendas seadusemuudatus ka nende ettevõtjate olukorda, kes lasevad turule üle 20 tonni pakendeid aastas. Nimelt jõustus 15. mail muudatus, mille kohaselt on ettevõtja vabastatud kolmel järgneval aastal audiitorkontrolli korraldamisest, kui audiitorkontrolli aruande kokkuvõte on märkusteta. Näiteks kui audiitori hinnangul on 2020. aasta kohta koostatud pakendiaruanne korrektne, siis tuleb ettevõtjal lasta järgmine kord pakendiaruannet auditeerida 2024. aasta andmete kohta.

Samas lisandus pakendiseadusesse põhimõte, et keskkonnaametil on põhjendatud kahtluse korral õigus nõuda ettevõtjalt pakendiaruande audiitorkontrolli tegemist. Auditeerimisega seotud kulud peab kandma ettevõtja. Keskkonnaametil on see õigus ka juhul, kui ettevõtja laseb turule vähem kui 20 tonni pakendeid aastas.

Kui ettevõtja lasi 2020. aastal turule vähem kui 20 tonni pakendeid, siis võib ettevõtja esitada pakendiaruande ilma auditeerimata pakendiregistrisse.

Pakendiettevõtja enesekontrollisüsteem

See tähendab, et pakendiettevõtja peab pidama arvestust turule lastud toodete ning kogutud ja käideldud jäätmete kohta. Lisaks peab ettevõtja tagama, et tal on piisavad rahalised vahendid pakenditega seonduvate kohustuste täitmiseks. Enesekontrollisüsteemi kohaldamisest on vabastatud isikud, kel on keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem EMAS.

Enesekontrollisüsteem ei ole ettevõtjale täiesti uus nõue, sest ka varem oli pakendiettevõtjal enesekontrollisüsteemiga sarnased kohustused. Sisuliselt on tegemist senise sisemise arvestuse nimetamisega enesekontrollisüsteemiks. Samas näeb seadus nüüd ette, et enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja ajakohastada vähemalt kord aastas.

Kaks muudatust seoses tühja taaraga

Pakendiseadus annab nüüd ettevõtjale võimaluse vabatahtlikult rakendada panti muu hulgas kange alkoholi ning siirupi ühekorra- ja korduskasutuspakendile. Varem puudus selline võimalus. Lisaks jõustus ka muudatus, et kui kaks või enam müügikohta on üksteise vahetus läheduses, siis võivad nad omavahel kokku leppida, et korraldavad tühja taara tagasivõtmise ühiselt ühes müügikohas või selle vahetus läheduses.

Kui teil tekib küsimusi või kommentaare 15. mail jõustunud pakendiseaduse muudatuste kohta, siis andke sellest teada e-posti aadressil marko@koda.ee.

Mastercardi tellitud TNS Kantari 2019. aasta uuring (uuringus osales 11 014 inimest 11 Euroopa riigist) näitas, et kuus inimest seitsmest kasutab digitaalpanganduse lahendusi vähemalt kord kuus ja 38% kord nädalas või isegi iga päev. Traditsiooniliste pankade mobiilirakendusi kasutab 63% vastanutest ning juba iga viies ( 20%) on täielikult üle läinud digitaalsetele pangateenustele.

Meie maailm digitaliseerub kiiresti, isegi kõige traditsioonilisemad ja konservatiivsemad ettevõtted siirduvad veebi. Seda protsessi enam peatada ei saa. Iga päev maksame ostude ja teenuste eest, kasutades selleks mobiiltelefoni, nutikellasid, treeningkäevõrusid ja isegi spetsiaalseid sõrmuseid. Tundub, et tulevik, kus saame ostu eest tasuda ning digiallkirja vaid näpuga anda, on palju lähemal, kui seda veel paar aastat tagasi arvasime. COVID-19 pandeemia on maailma muutnud ja märkimisväärselt kiirendanud ühiskonna digitaliseerimist. Üha rohkem müüjaid ja ostjaid kohtuvad ainult veebis ning seetõttu vajavad nad vastastikuseks arveldamiseks mugavaid ja paindlikke lahendusi. Sellepärast lõimegi Pay RND. „Pay RND missioon on muuta veebimaksed lihtsaks, mugavaks ja taskukohaseks vahendiks igale ettevõttele väikesest idufirmast kuni suurettevõtteni,“ selgitab Pay RND asutaja ja tegevjuht Igor Grabovitš. „Meie erilisus on kogemus, uuenduslikkus ja loov mõtlemine. Oleme koondanud programmeerimise, finantstehnoloogia ja e-kaubanduse valdkonna spetsialiste eri ettevõtetest ning riikidest. Ja kõik me oleme nende toodete aktiivsed kasutajad. Seega võib öelda, et me ehitame digitaalset tulevikku nii endale, teile kui ka kogu maailmale.“

Pay RND arendab finantstehnoloogiaid, mis suurendavad ettevõtte käivet, atraktiivsust ja uuendusmeelsust. Asjatundlikult valitud ja ettevõtte vajadustele kohandatud lahendused aitavad optimeerida klientidelt maksete laekumist ning seeläbi äri laiendada.

Pay RND tehnikadirektor Egor Jaremenko selgitab: „Meie lahendused põhinevad masinõppel, plokiahelal ja mittestandardsel lähenemisel uuenduslikele ülesannetele. Meie arendajate kogemused ja lahenduste paindlikkus võimaldavad meil läheneda igale kliendile individuaalselt, võttes arvesse kõiki tema vajadusi ja võimalusi. Meie tooted on paindlikud ja võimelised täitma mitut ülesannet korraga – alates maksete vastuvõtmisest kuni ettevõtte küberturvalisuseni.“

Samuti arendab Pay RND aktiivselt OVVO kaubamärki ja pakub finantslahenduste turul järgmisi tooteid: • digitaalse panganduse platvorm, • makselahenduste platvorm, • mikrokrediidi haldamine.

Digital Banking Platform

on kasutaja jaoks täisväärtuslik pangakontor nutitelefonis. Kasutaja saab hallata oma kontosid, pangakaarte ja tehinguid. Lisaks tootehaldus ja analüüs ning valuutavahetusvõimalused, püsikliendiprogrammid ja tugiteenused. See kõik on kõrgel turvalisuse tasemel. Mobiilirakenduse väljatöötamisel oleme arvesse võtnud uusimaid trende ja kasutajate soove. Protsesside automatiseerimise kõrge tase võimaldab meil pakkuda operatiivseid pangateenuseid ning tagab kõigi toimingute kiiruse ja turvalisuse. Kasutajal on juurdepääs finantsandmetele nii arvuti kui ka nutitelefoni kaudu.

Digital Banking Platform

aitab pankadel ja finantsasutustel juba praegu kiirendada turule tulemise aega ning olla valmis homseteks uuendusteks. See loob aluse digitaalseks muutuseks, võimalused ainulaadsete lahenduste leidmiseks ja tehnoloogia, mis võimaldab paremini kasutada avatud pangandust.

Payment Solution Platform

ühendab kõik vajalikud finantstööriistad alates valuutahaldusest ja maksete juhtimisest kuni mugavate analüüsi-, tokeniseerimis- ja pettusevastaste vahenditeni. Kaupmehe integreerimine on lihtne ja intuitiivne ning lingi- ja püsimaksetega tasumise mitmekanalilised lahendused võimaldavad finantstegevust oluliselt lihtsustada, muuta see automatiseerimise abil võimalikult tõhusaks.

Microfinance Management

on pilvepõhine lahendus, mis kasutab masinõpet, mobiilset tehnoloogiat ja suurandmeid. Selle eelised on mitmekanalisus, automatiseeritud KYC protseduur, klientide krediidiajaloo haldus, krediiditoodete haldus ja võlgade maksegraafikud. Lisaks täiustatud ja mugav aruandlus ning ka iseteenindusterminalide süsteem.

Sel aastal otsustas Pay RND osaleda ülemaailmsel näitusel Expo 2020 Dubais, mille peamine sõnum on „Koos tegutsedes suudame luua parema maailma“ kõigis selle aspektides, sealhulgas digitaalses. Sügisel liitub ettevõte Eesti paviljoni meeskonnaga. Eestis rakendatud idee ülikiirest ja intuitiivsest suhtlusest riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja kodanike vahel innustab ning näitab teistele riikidele teed sarnaste digilahenduste loomiseks. „Meie meeskond usub inimkonna digitaalsesse tulevikku,“ ütleb Pay RND asutaja ja tegevjuht Igor Grabovitš. „Me ei järgi tehnoloogilisi suundumusi, vaid loome neid ega kavatse sel teel peatuda. Meie firmal on kaks globaalset tegevusvaldkonda. Esimene on muuta meie finantstooted kättesaadavaks, kasutamisel intuitiivseks ja mugavaks kõigile, kes neid vajavad. Teiseks valdkonnaks on uute tööriistade väljatöötamine, mis hõlbustab inimeste ja ettevõtete vahelist veebipõhist finantssuhtlust.“