Keerulised asjad tulevad harjutades

Annette Kramer

Küllap nii mõnigi noogutab sellele väitele kaasa, kuid kuidas ennast mugavustsoonist välja murda ning keerukatel ja ebamugavatel teemadel harjutama sundida? Appi tuleb treener ja arengunõustaja (coach). Sel korral oli meil tänu Briti saatkonnale Eestis võimalus õppida rahvusvahelise taustaga treeneri Annette Krameri kogemustest, kel seljataga pikaajaline karjäär, kus omal kohal ka Eesti iduettevõtete nõustamine.

Kõik peanoogutused, silmade kissitamised, näomiimika, kõrvade sügamine jne tuleb ekraanil kordades rohkem esile kui füüsilises ruumis.

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor A lgselt pidi naisettevõtjatele suunatud töötuba toimuma füüsilises ruumis, kuid ajale kohaselt kolis see ümber virtuaalsesse.

Ekraanil hakkavad silma nii tugevused kui ka nõrkused

Virtuaalne töötuba tõi osalejad sõna otseses mõttes üksteisele näkku. Kümnele naisettevõtjale oli eelnevalt saadetud kodutöö. Koduse tööna tuli ette valmistada enda ja oma töö tutvustus ning järgmiseks saidki kõik virtuaalses töötoas oma kodutööd ekraanil teiste osalejatega jagada. Interaktiivne töötuba tähendas, et tagasisidet jagasid lisaks Annette’ile kõik osalejad. Neljatunnisest intensiivsest treeningust ekraanil toon välja kümme märksõna, millele me kõik saame virtuaalsete esinemiste/ettekannete tegemise ajal tähelepanu pöörata. 1. Silmside. Kas vaatad suvalist nurka ekraani paremas või vasakus nurgas või vaatad otse kaamerasse? Kui kaamerasse ei vaata, siis kuulajail on raske sõnumit vastu võtta. 2. Kehakeel. Kõik peanoogutused, silmade kissitamised, näomiimika, kõrvade sügamine jne tuleb ekraanil kordades rohkem esile kui füüsilises ruumis. Hea on, kui tead oma reflektiivseid käitumisviise ning püüad neid teadlikult ekraanil olles vähendada ja/või vältida. 3. Slaidid või mitte? Annette’i soovitus oli slaide pigem vältida, juhul kui need sõna otseses mõttes ei aita sul kõnelevat teemat lihtsamini selgitada. Põhjus on lihtne – kuulaja tähelepanu hajub ning slaide vaadates jääb esineja sõnum ehk tähele panemata. 4. Hääletoon. Sarnaselt näomiimikaga hakkab ka virtuaalses ruumis hääletoon rohkem kõrva kriipima või vastupidi, on nii mahe, et suigutab. Füüsilises ruumis on mänguruumi rohkem, virtuaalses ruumis tajuvad kuulajad kõike teravamalt. 5. Faktid. Alati on hea oma juttu faktidega täiendada, aga juhul kui arvud on liiga suured ja hoomamatud, ei pruugi see soovitud tulemuseni viia. Sest soovitud tulemus on ju see, et kuulaja mõtleks kaasa ja jätaks midagi meelde. 6. Näited, näited, näited. Ilma põhjuseta ei ole lugude jutustamine ehk storytelling praegu nii levinud.

Näited on need, mis kõnetavad, ja ka see, mis meelde jääb. Annette soovitas julgelt kasutada seda, mis on sinu jaoks oluline, millesse sa usud ja millest hoolid, kuna vana

tõde kinnitab, et inimesed teevad äri ikka inimestega. Isiklikud näited kõnetavad rohkem kui need, mis kellegi teise kohta käivad, need panevad kuulaja kõrvu kikitama, kaasa elama ja omakorda küsimusi esitama. Vähemalt töötoas osalenud tõid seda korduvalt välja. 7. Igal lool on algus, keskpaik ja lõpp. Ettekannet tehes ei tasu seda lihtsat tõde ära unustada. Veel parem, kui loo lõpus oleks konkreetne juhis edasiseks. Mitte lihtsalt naeratus ja aitäh! Turundajatel on call to action alati päevakorral, esinemise puhul on see kindlasti sama oluline. 8. Kas tunned end teemat edasi andes kindlalt? Kui ei tunne, on seda ekraanilt kohe näha. Kuidas siis end mugavalt ja enesekindlalt tunda? Ikka harjutades – s.o ärge eeldage, et suurepärased oraatorid ja esinejad lihtsalt sünnivad. See on praktiseerimise kunst, mida üha tehes täiustad end ja tunned end mugavamalt ka etteaimamatus olukorras. 9. Tööriist enda ja teiste aitamiseks.

Annette’i sõnul on äärmiselt tõhus, kui mõelda kolmele küsimusele: mida sa soovid, et sinult küsitakse, mida sa ei soovi, et sinult küsitakse, ning mida on sinult küsitud, aga sa oleksid saanud paremini vastata. Töötoas osalejad said seda ise läbi teha ja ütlen ausalt – toimis! Harjutamiseks võib sulle küsimuse esitada kolleeg, pereliige või sõber ja sa võid vastamist harjutada seni, kuni see kõlab empaatiliselt ja usutavalt. 10. Kõne kondikava ja selle täien-

damine vastavalt kuulajatele.

Annette rõhutas, et taoline ettekande struktuur on vaid üks tööriist juhtidele ja liidritele. Selle kohendamine, täiendamine ja muutmine vastavalt kuulajaskonnale on hädavajalik ettevalmistustöö enne igat esinemist. Kui sul on juba eelnev kogemus, siis tead ka, mida ja mil viisil rõhutada. Info esitamine on vaid taktika, et suhete loomiseni jõuda.

Annette tõi ka välja, et lühikesed tutvustused ongi kõige raskemad, kuna tuleb kontsentreeritult mõelda, mida ja kuidas rääkida, et luua õhustik, mis kuulajate huvi küsimusteks vormiks. Töötuba andis kinnitust, et heaks suhtlejaks ei sünnita, vaid ikkagi arenetakse. Sama kehtib ka virtuaalse suhtluse puhul. Julget katsetamist ja põnevat avastamist!