Eestist võiks saada nutikat tootmist rakendav riik

WERNER REICHELT: Eestist võiks saada nutikat tootmist rakendav riik!

Automaatikaekspert Werner Reichelt leiab, et Eesti saaks kasutada oma väiksust ja lühikesi otsustusprotsesse enda tugevusena, saades riigiks, kus rakendatakse nutikat tootmist.

TRIIN PLOOMPUU Eesti masinatööstuse liidu tegevjuht

Kuidas tehnoloogilised arendused mõjutavad tööstusega seotud ärimudeleid?

Seda küsimust võiks küsida ka ümberpööratult või vaadata seda teisest perspektiivist. Praegusel digitaliseerimise ajajärgul on tööstusmaailm muutunud ja jätkab muutumist järjest suuremal määral: levinud on lõppkasutaja käitumisel põhinev tehnoloogiaarendus ja tööstusärimudelid.

Samas muudavad sellised tehnoloogiad ja digitaliseerimise võimalused (kuni tehisintellektini välja) ka lõppkasutaja käitumist. Me kõik soovime järjest rohkem individualiseeritud tooteid, samas tahame, et need oleks mõistliku hinnaga. See on tööstustootmisele proovikivi: tootmine ühe eseme kaupa ja individualiseeritult, kuid sama madala tootmishinnaga kui masstootmise puhul.

Kas teadsid?

Festo on Saksamaal asuv rahvusvaheline tööstusautomaatika ja -kontrolleritega tegelev ettevõte. Werner Reichelt on automaatikaekspert, kes on Festos eri ametikohtadel töötanud alates 1990. aastast. Praegu on ta Festos ülemaailmsete võtmeklientide osakonna juhataja ja ülemaailmse digi/AI-müügiosakonna juhataja. Reichelt rääkis Eesti masinatööstuse liidu 85. aastapäeva konverentsil tööstuse maailmatrendidest.

Küberfüüsiline Tööstus 4.0 õppetehas Festo Didacticu koolituskeskuses. Foto: Festo

Mis on teie arvates tööstusettevõtte digitaliseerimise võtmetegur?

Esimene küsimus peaks olema see, milline digitaliseerimise viis oleks loogiline nn tootmisteekonna eri sammudel ja milline on lõppeesmärk.

Digitaliseerimine ei ole midagi uut. See on üks osa automaatikaga seostuva tehnoloogia evolutsioonilisest arengust, mis algas 1960. aastate lõpul, kui masinates hakati kasutama programmeeritavaid loogikakontrollereid. Kui sellest verstapostist lähtuda, siis masinad on digitaalsed olnud kogu automaatikatehnoloogia eksisteerimise vältel. Uusim teema on tehisintellekti kasutamine selleks, et ennustada masinate ja tootmisliinide üldise tõhususe (OEE) kontrollimist ja optimeerimist.

Kuidas peaks muutma tööstusettevõtete töökultuuri, et meelitada ligi talente ja konkurentsis püsida? Viimase 15–20 aasta jooksul on küsimus olnud selles, kuidas odavamalt toota, nüüd ja tulevikus aga see, kuidas nutikamalt toota ja talentide tähelepanu äratada.

Lõppude lõpuks seisab küsimus selles, kuidas ühiskond keskmises ja pikas plaanis seoses hariduse ja täienduskoolituste põhimõtetega muutub. Inimeste mõtteviis on alati kõige alus ja tootmisvaldkonnas töötamises peab toimuma muutus. Kõik, kes on tootmistööstusega seotud, peaksid endalt küsima: „Kas näen digitaliseerimist endale ohuna või näen selles enda jaoks võimalusi?“

Kui töötate praegu näiteks manuaalsel koosteliinil, võite koostöörobotit (cobot) näha ohuna oma töökoha kindlusele, samas võite selles aga näha ka võimalust töötada moodsa „mees-masin“-põhimõtte alusel üheskoos ning koostöörobotit näiteks isegi ümber programmeerida. Muidugi selleks, et võimalusest haarata, peate ennast koolitama või vähemalt olema avatud meelega ja koolitusteks valmis.

Nooremad inimesed, kes alles õpivad, peaksid samuti otsustama, kas tahavad tulevikus tööstusvaldkonnas töötada või mitte. Kui jah, siis tuleb täielikult aktsepteerida asjaolu, et selline digitaliseerimine, mis hõlmab tehisintellekti, koostöörobotite jne kasutamist, on tööstuses juba standard ja see muudab tootmist tohutul määral, andes sellele ülisuure paindlikkuse ning võimaldades orienteeruda ühe eseme kaupa individualiseeritud tootmisele.

See tähendab, et riikide hariduspõhimõtted, täienduskoolitused ja ettevõtted peavad toetuma nii-öelda MINT-elukutsetele. MINT on saksakeelne lühend, mis tähendab Mathematik (matemaatika), Informatik (arvutiteadus), Naturwissenaften (loodusteadus), Technik (tehnoloogia), (Eestis rohkem tuntud kui STEM-õpe).

Seega peaks riikide baashariduse ja täienduskoolituse põhimõtted keskenduma n-ö MINT-aladele. Mitte kõik ei pea saama inseneriks, kuid tööstuses töötavate haritud inseneride arvu peaks suurendama, et tagada riigis innovatsiooni kõrge tase ja tipptasemel tööstustehnoloogia.

Kas Eesti tööstus peaks kinni hoidma traditsioonilistest valdkondadest (programmjuhtimisega CNC, keevitamine jne) või kohanema uute turuolukordadega (tehnoloogilised arendused, turuootused nõudmispõhisele ärimudelile)? Või hoopis vahetama ärimudelit? Muutma nõrkused tugevusteks, kasutama ära Eesti turu väiksust ning rakendama tööstuses ja tööstuspoliitikas julgemaid muudatusi ja suhtumist?

Mina ei ole see, kes ütleb, mida Eesti peab tegema. Seoses eelnevalt välja toodud väidetega usun, et Eesti selge võimalus on kasutada oma väiksust ja lühikesi otsustusprotsesse enda tugevusena, rajades sellega kultuuri, mis ütleb, et Eesti on riik, kus rakendatakse nutikat tootmist. Seejuures toimub nutikas tootmine moodsate tootmiskeskuste ja motiveeritud, avatud mõtlemisega ning suurepärase haridusega inimeste abil.

Mida tehakse Saksamaal selleks, et noori inimesi (talente) valdkonda tööle kutsuda? Mida on Festo selleks Saksamaal teinud?

Saksamaa on vastamisi samade väljakutsetega nagu kõik teisedki traditsioonilised tööstusriigid: kuidas motiveerida noori valima MINT-elukutseid ja teha samal ajal tööstustootmises vajalikke muudatusi. Ainult siis, kui noored on nõus seda teed minema, võime traditsioonilises tootmises ja automaatika põhimõtetes keskmises ajaperspektiivis muutusi näha.

Tööstusvaldkonnas juba kaua töötanud kogenud inimesed peavad olema piisavalt motiveeritud, et kasutada (enamikul juhtudel juba eksisteerivaid) talente, et seista silmitsi suureneva digitaliseerituse, automatiseerituse ja täiesti uute tootepõhimõtetega seotud proovikividega.

Festo noored talendid on süstemaatiliselt valitud selle alusel, kui valmis nad on eelnimetatud ülesannetega vastamisi seismiseks, ning neid koolitatakse nimetatud väljakutsete põhjal. Meie koolitame Festo Akadeemias ja Festo didaktikaosakonnas kõiki oma töötajaid pidevalt ning tagame õpitu järjepideva rakendamise igapäevatöös.

Millise soovituse annaksite Eesti tööstusettevõtte juhile?

Nagu juba eespool mainitud – mitte muutuda odavaimaks tootmisettevõtteks, vaid nutikaimaks ning väljakutsete suhtes kõige paindlikumaks: toota ühe eseme kaupa ja individualiseeritult.