Urmet Lee: küsige küsimusi mida keegi pole veel küsinud

Küsige küsimusi, mille peale veel keegi pole tulnud

Urmet Lee nendib, et praegu alles tekib arusaam, et andmed on uus must kuld.

Augusti alguses statistikaameti juhi ametisse asunud Urmet Lee näeb statistikas suuri võimalusi. Samas tunneb ta muret, et andmeteadlastel ei ole Eestis veel tekkinud ühist stabiilset võrgustikku, kuid on valmis panustama selle tekkesse. Lisaks näeb Urmet Lee statistikaametis ka potentsiaali pakkuda ainest teadlastele ja ettevõtjatele, et Eesti saaks andmemaailmas laineid lüüa, sest oleme e-riigi ja andmekorrastusega esirinnas.

Fotod: KRISTIIN KÕOSALU Stiil: KELLY KIPPER

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Kuidas on läinud esimesed nädalad statistikaameti juhina?

Mul on tunne, et olen siin töötanud juba palju kauem kui ainult kaks nädalat (intervjuu Leega toimus 17. augustil – toim). Loodan, et ka minu meeskonnal on sama tunne. Suur osa tööst on kulgenud kahe teema ümber. Esimene on sügisel toimuv rahvaloendus, mis vajab korralikku eeltööd. Teine on ressursside kasutus eesootavate kärbete valguses, mis paratamatult sunnib leidma kokkuhoiukohti meie töökorralduses.

Milline on teie meelest tuleviku statistikaamet?

Ma näen, et statistikaamet saaks olla midagi enamat kui ainult riiklikku statistikat pakkuv organisatsioon. Meil on harukordne võimalus viia kokku riigiandmete haldus ja andmeteadus. See tähendab, et saaksime pakkuda teadlastele, ettevõtetele ja teistele huvitatutele võimalust luua mudeleid ja teha andmeteadust just meie suurandmete abil ning seda turvaliselt statistikaameti „liivakastis“. See omakorda võimaldaks meil, aga ka tervel andmeteaduse kogukonnal küsida tulevikus paremaid küsimusi ja püstitada hüpoteese, mille jaoks praegu ei ole veel piisavalt teadmisi. See omakorda parandab andmete põhjal tehtavate otsuste kvaliteeti ja võimaldab näha seoseid, mis muidu ei pruugi olla lihtsasti leitavad.

Selle visiooniga seoses on ka murekohti, näiteks õiguslikud küsimused, konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse, kuid need ei ole ületamatud. Suurem probleem, mida praegu näen, on andmeteadlaste puudus ning nende kogemuste ja teadmiste vähene jagamine kogukonnas. Ka siin võiks tulevikus olla statistikaametil oma roll, et arendada valdkonda ja luua võimalus võrgustiku tekkimiseks.

Milline on kõrvaltvaatajate kõige suurem eksiarvamus statistika kohta?

Et statistika on lihtsalt asjade kokkulugemine ja seejärel liitmine-lahutamine. Statistikakonveier on palju keerulisem ja asju, mis ka näiliselt lihtsate andmete juures saab valesti minna, on palju ning n-ö ülelugemist on päriselt võimalik rakendada väga harva.

Kas riik mõistab praegu andmete väärtust?

Praegu alles tekib arusaam, et andmed on uus must kuld, ja ka sellega seonduvad strateegiad on algusjärgus. E-riik astub aga samme selles suunas, et saaksime eri registrid ja andmekogud ühetaoliseks, nii et neist oleks võimalik saada analüüside tegemiseks kvaliteetsed andmed lihtsasti kätte, et teha kiireid ja paremaid otsuseid. See on esimene suur samm, et saaksime e-riigist veel suuremat lisandväärtust.

Kui hästi oskab riik kasutada andmetest tulenevaid teadmisi?

Mõõdetav on see, et üldiselt on igas dokumendis, mis jõuab valitsuse ja avaliku sektori otsustajateni, meie tabelid või näitajad sees. Samuti muutub andmete kasutamine ja nende mõistmine iga aastaga aina paremaks, seda nii riigivalitsemises kui ka teistes sektorites. Kui palju täpselt meie tehtud analüüsid ja andmed tegelikke otsuseid mõjutavad, on raske hinnata, kuid alati tuleb mõista, et tähtis osa eri struktuuride juhtimisel on ka tunnetusel, teisisõnu tuleb lisaks andmetele vaadata teisigi mõjutegureid.

Kas erasektor kasutab andmeid rohkem?

Ettevõtjatel on andmekasutus ja sellest saadava info kasutamine mõnevõrra paremas seisus. Siiski ei ole ka erasektoris ettevõtjad sageli valmis otsuseid tegema andmete ja analüüside põhjal ning tuginevad pigem tunnetusele. See ei ole tingimata halb, sest arvude taha ongi aeg-ajalt raske näha, kuid seda saame parandada, küsides õigeid küsimusi ning luues rohkem selgeid ja loogilisi seoseid andmete vahel.

Andmete kasutamine sõltub väga palju ka organisatsiooni tegevusalast ja selle suurusest. Väiksematel organisatsioonidel on tihti lihtsam kasutada oma andmeid ning riiklikule statistikale pannakse vähem rõhku. Suuremad organisatsioonid kasutavad aga mitmekesisemaid andmeid, et

Kas teadsid?

Statistikaametis on 378 ametnikku ja töötajat, sh h Tallinna kontoris 263 (sh 17 lapsehoolduspuhkusel) h Tartu kontoris 29 (sh 1 lapsehoolduspuhkusel) h Viljandi kontoris 30 h küsitlejaid ja registraatoreid üle Eesti 56

Statistikaameti aastaring: h üle 150 statistikatöö h 90 000 andmeesitajat h 420 000 kogutud aruannet h 65 000 korda vastab klienditugi kõnedele ja kirjade h 132 000 aruannetega kogutud muutujat h 1,3 miljonit veebikülastust h ligi 2 miljonit andmebaasi vaatamist h üle 3500 statistikapäringu

saada ette n-ö suur pilt, olla efektiivsem ja luua klientidele lisandväärtust.

Mida saab ettevõtja teha, et suurendada koostööd statistikaametiga?

Tagasisidel on suur roll, see võimaldab meil arendada andmete kogumise viise ja vähendada halduskoormust. Samuti on väga tähtis, et ettevõtjad küsiksid meilt analüüse ja andmeid, see võimaldab meil luua ka omatooteid, kui sarnaste andmete järele on selge vajadus. Näiteks juhtimislaudade puhul oleme teinud rätsepatööd – hea näide on turismi juhtimislaud, mida sektor ka ise soovis. Juhtimislaudu on praeguseks muidugi palju rohkem.

Koostöövõimalus tekib ka siis, kui ettevõtja arendab või korrastab oma teabehaldust ning tal tekib selle käigus küsimusi – meilt võib nõu küsida. Me anname hea meelega infot oma metaandmete kohta: milliseid ühikuid kasutame ja kuidas on ettevõtjal mugavam andmeid esitada. See võimaldab eos ära hoida olukordi, kus ettevõte kogub andmeid, kuid kui meie neid küsime, siis tuleb teha lisatööd nende teisendamiseks või kogumiseks.

Hindame kõrgelt ka seda, kui küsitakse, miks teatud andmeid kogutakse. See võimaldab meil kriitiliselt oma tööle otsa vaadata, seletada teatud andmete tähtsust ja rolli, mis omakorda aitab tuua läbipaistvust statistika kogumise vajadusse.

Kuidas on plaanis vähendada ettevõtjate halduskoormust?

Meil on veel lõpuni lahendamata ettevõtlus 3.0, mis tähendab, et kui ettevõtja sisestab andmed raamatupidamisse, siis statistika tegemiseks vajalikud andmed tulevad ilma ettevõtja lisatööta ka meie majja. Samuti töötame aktiivselt selle nimel, et andmeid tuleks esitada ainult ühe korra ning statistika loomiseks tõmmatakse need eri andmebaasidest automaatselt kokku.

Igal aastal on eesmärk vähendada halduskoormust kõigi ettevõtjate peale 10 000 tunni võrra. Selle saavutamiseks oleme näiteks vähendanud valimite suurust, et osa ettevõtteid ei peaks esitama teatud andmeid.

Mida öelda ettevõtjale, kes panustab andmete esitamisele aega, kuid otsest kasu selles ei näe?

Arvan, et selle vastusega on amet maadelnud 30 aastat, sest vahetut kasu on teatud olukordades raske näha ja tajuda. Kõige otsesem seos on see, et esitatud andmed ning statistikaameti loodav statistika annab ettevõtjale võimaluse vaadata ja võrrelda tema sektoris toimuvat nii riigisiseselt kui ka välisriikide võrdluses.

Väga suur otsene mõju on andmetel ka toetusmeetmete väljatöötamisele ja poliitikakujundamisele. Kui andmeid ei ole või need on valed ning nende põhjal kujundatakse või rakendatakse poliitikat, siis suureneb oluliselt tõenäosus, et otsused võivad ka majanduskeskkonda kahjustada.

Need on ettevõtjale tõenäoliselt kõige otsesemad mõjud, kuid tuleb arvestada, et andmete alusel planeeritakse ka kogu ühiskonna toimimist, mis tähendab, et esitatud andmete mõju ulatub eri mudelite ja analüüside kaudu ka transpordi- ja koolivõrgu või ka haiglate planeerimiseni.

Statistikaametil on eksperimentaalstatistika osakond. Millega seal tegeletakse?

Riiklikku statistikat teeme kindlate reeglite järgi, et tagada võrreldavus, andmete kõrge kvaliteet ja teiste aspektide täitmine. Eksperimentaalstatistika eesmärk on aga otsida statistika tegemise uusi võimalusi ja väljundeid, milleni riiklik statistika veel jõudnud ei ole. See tähendab, et vaatame justkui tulevikku ning loome ja avastame asju, mis võivad kunagi riiklikuks statistikaks muutuda. Samuti võimaldab see pakkuda kasutajale huvitavat ja vajalikku infot kiiresti ning konkreetse kasutaja vajadustest lähtuvalt.

Eksperimentaalstatistikas kasutame näiteks andmete linkimist ja kombineerimist, uudseid andmeallikaid, nagu näiteks mobiilioperaatorite andmeid, Eleringi elektritarbimisandmeid, aga ka masinõpet ja mitmesuguseid visualiseerimisvõimalusi, mida riiklikus statistikas tavaolukorras ei kasutata.

Urmet Lee sõnul annab eksperimentaalstatistika võimaluse vaadata tulevikku ning luua ja avastada asju, mis võivad kunagi riiklikuks statistikaks muutuda.

Mis on lähiaja uuendused, mida kasutajad oodata võivad?

Andmete kogumiseks tuleb uus rakendus ja seal paneme suurt rõhku just kasutusmugavusele. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saame juba rahvaloenduse käigus uut keskkonda kasutada. Põnevaid ideid on praegu paberil kirjas 150, mis mingil moel kindlasti aja jooksul ellu viiakse.

Rahvaloendus on tulemas. Tavaliselt oleme harjunud nägema ukselt uksele käivat inimest, aga kuidas sel korral rahvaloendus välja nägema hakkab?

Jah, rahvaloendus toimub suures osas registrite andmetele toetudes ja seetõttu ei ole vajadust ukselt uksele käia. Kuna tegemist on üleminekuga registripõhisele loendusele ja kõiki andmeid praegu veel registritest kätte ei saa, siis palume inimestel täita loenduse küsimustik internetis. Hinnanguliselt kuni 61 000 inimest loetakse sealjuures kindlasti üle, vajaduse korral ka n-ö üle ukse. Eesseisvat ja järgmisi rahvaloendusi silmas pidades tagab võimalikult väikese administratiivse koormuse see, kui inimesed oma andmed rahvastikuregistris korda teevad. Siit ka palve, et võimaluse korral võiks igaüks meist rahvastikuregistris, aga ka ehitisregistris oma andmete õigsust kontrollida, ning kui tuleb üleskutse täita digitaalne rahvaloenduse ankeet, siis täitke see ära, sest nii saame rahvaloenduse tehtud kiiresti ja efektiivselt.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis avaneb meile tulevikus võimalus teha rahvaloendusi tihedamini kui seni ja veel väiksema sekkumisega inimeste igapäevaellu. Vajaduse korral isegi kord aastas, et pakkuda näiteks kooli- ja transpordivõrkude jm valdkondade arenguks vajalikke andmeid.

Kes on Urmet Lee?

Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis 1997. aastal avaliku halduse eriala ja saanud samal erialal magistrikraadi Berliinis asuvast Hertie School of Governance’ist 2013. aastal.

Urmet Leel on ligi 20-aastane juhtimis- ja töökogemus avaliku sektori asutustes. Ta on töötanud riigikontrollis nii auditijuhi kui ka riigikontrolöri nõunikuna ning viimati arendus- ja haldusteenistuse direktorina. Varem on ta töötanud poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimehena, sotsiaalministeeriumis arendusnõunikuna ning kodakondsus- ja migratsiooniametis peadirektori asetäitja kohusetäitjana. Aastatel 2014–2018 oli Urmet Lee statistikanõukogu liige.