Martin Vares: Tööstuse nooretele põnevaks muutmine on meie teha!｜Teataja 5/2021 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 5 / 2021

Martin Vares tööstuse noortele põnevaks muutmine on meie teha!

SELGUSID EESTI PARIMAD ETTEVÕTTED!

VILEPUHUJA SEADUS: PALJU KISA, VÄHE VILLA?

TÖÖTAJA ILMUS PURJUS PEAGA TÖÖLE ...

VÕITJAD JA KAOTAJAD ÄRIKINNISVARATURUL

Eesti eksportöörid koonduvad uuenduskuuri läbinud andmebaasi ja trükisesse

ESTONIAN EXPORT DIRECTORY

ESTONIANEXPORT.EE

TULE LISA OMA ETTEVÕTTE ANDMED! MIKS VÕIKSID OSALEDA? • Sinu ettevõte on Eesti edukaimaid eksportivaid ettevõtteid kajastavas veebiandmebaasis ja esindustrükises. • Suurendad võimalust silmapaistmiseks, kui seda jagatakse välisriikide ettevõtjatele Eestis või nende asukohamaal. • Seod ennast teiste Eesti edukate eksportööride ja nende kuvandiga. • Lood uusi võimalikke kontakte turgudel, kuhu lähevad meie välisvisiidid. • Oled esindatud andmebaasis, mida kasutavad Eesti majandusesindajad. Info reklaamivõimaluste kohta: Küllike Ormus, kyllike@menuk.ee, 528 7418, Menu Meedia OÜ Info väljaande kohta: koda@koda.ee, 604 0088

JUHTKIRI

Sisukord 4 Martin Vares kingib inseneridele aega 9 Lühidalt 10 Tööandjate sisemisest ilust

GLOBAALNE TULUMAKSUREFORM VIIB MEID AJAS TAGASI

14 Kuidas töötajat tööjuubeli puhul meeles pidada? 15 Küsime ettevõtjalt 16 Vilepuhuja seadus toob ettevõtjaile uusi kohustusi 18 Kohalik omavalitsus ja ettevõtja 20 Uus liige: WOW elamuskeskus 22 Kuidas korrektselt käituda joobetunnustega töötajaga? 24 Selgusid Eesti edukaimad ettevõtted 26 Galerii: vaata edukate ettevõtete auhinnagalat! 28 Ärikinnisvaraturu võitjad ja kaotajad 30 Kohtusid Gruusia ja Eesti sõbrad 32 Tarbijakrediidi direktiivi muudatused 34 Koda kutsub osalema seminaridel ja koolitustel 35 Uus projekt aitab ettevõtjail osaleda kolmandate riikide hangetes

36 Meeskondade juhtimine muutuvas maailmas 40 Kas sinu ettevõte on veel müüdav? 42 Keenia – Eesti ettevõtete värav Aafrikasse 44 Häda (tehis)mõistuse pärast 46 Palju õnne! 48 Enterprise Europe Network

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 5 / 2021

Martin Vares

tööstuse noortele põnevaks muutmine on meie teha! SELGUSID EESTI PARIMAD ETTEVÕTTED!

VILEPUHUJA SEADUS: PALJU KISA, VÄHE VILLA?

TÖÖTAJA ILMUS PURJUS PEAGA TÖÖLE ...

VÕITJAD JA KAOTAJAD ÄRIKINNISVARATURUL

KAANEFOTO Erlend Štaub

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

OECD rahvusvahelise tulumaksureformi mõju praegusel kujul oleks Eesti ettevõtetele negatiivne. Meil on oht kaotada nii maksutulus, süsteemi atraktiivsuses kui ka konkurentsieelistes. Kui soov on vähendada rahvusvaheliselt maksude tasumisest kõrvalehoidmist, siis seda eesmärki tuleb igal juhul toetada, kuid on raske mõista, miks peaksime hästi toimiva ja sama eesmärki edukalt täitva süsteemi ses võitluses ohverdama. Samavõrd võiks soovitada kõigile teistele, et rakendage Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi, sest see aitab lisaks edukamale maksutulude kogumisele ka ettevõtetel kasvada. Meie süsteem oma lihtsuses ja omanäolisuses on paljudes riikides raskesti mõistetav. Kuidas saakski mõista uut ja efektiivset süsteemi, kui siiani kasutatakse enamikus riikides sajandivanuseid mudeleid, kus maks kogutakse kohe, kui tulu tekib, sõltumata sellest, kas ettevõttel on raha kontol või millised on tema investeerimisplaanid. Eks mõistmist teeb raskemaks ka see, et laekumata maksude statistikat paljudes riikides avalikult ei koguta, sest tulemused jätavad tugevalt soovida. Eestil on aga laekumata maksude osakaal üks väiksemaid Euroopas, kui mitte maailmas, ja seda just tänu meie praegusele süsteemile. Eestis ettevõtete tasutud tulumaksutulu osakaal SKP-st on OECD statistika järgi võrreldav teiste riikidega või isegi suurem. Näiteks 2018. aastal oli see näitaja Eestis 2%, Soomes 2,4%, Saksamaal 2,1%, kuid USA-s ainult 1%. Seejuures tuleb meeles pidada, et seadusest tulenevad ettevõtete tulumaksu määrad on viidatud riikides enamasti Eestist kõrgemad. Võib seega öelda, et Eesti ettevõtted tasuvad juba nüüd tulumaksu rohkem või võrreldavas mahus paljude teiste riikidega, kus kehtib traditsiooniline ettevõtete tulumaksusüsteem. 30%-lise maksu ja traditsioonilise süsteemiga Saksamaal maksavad ettevõtted sisuliselt sama palju kui 20%-lise süsteemiga Eestis. Kumb aga toetab ettevõte arengut paremini? Ehk nagu ütles hiljuti mulle üks soome juurtega ja vähemalt kümnes riigis ettevõtteid omav ettevõtja: „Võidelge oma süsteemi eest nii kaua kui saate, sest paremat pole kuskil veel näinud!“

MAIT PALTS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

PERSOON

Fractory kingib inseneridele aega Äsja noore ettevõtja preemia vääriliseks tunnistatud Martin Vares on 29-aastane ettevõtja, kes teeb digirevolutsiooni valdkonnas, mis on püsinud muutumatuna aastakümneid, kuid nüüd sammub kiirete muutuste teel. Fractory annab inseneridele tagasi aja, mis seni on kulunud tugitegevustele, nagu näiteks hinnapakkumiste küsimisele ja saatmisele. Millega Fractory tegeleb? Fractory on pilvepõhine tootmisplatvorm, mis viib inseneeriaettevõtted kokku eri tootmisvõimekusega ettevõtetega. Tihti pole ettevõttel vajalikku masinaparki, et kõiki komponente ise teha. Samas on tootmist pakkuvatel ettevõtetel mahtu üle. Seepärast on tööstuslik allhange väga tavapärane praktika. See protsess võtab aga aega, kuna nõuab üldjuhul e-posti ja telefoni teel info vahetamist. Meie oleme infovahetuse automatiseerinud. Insenerid saavad meie platvormile laadida tootmist vajavate detailide digitaalsed mudelid, et saada hinnapakkumine sekunditega. See on võimalik tänu sellele, et meie süsteem loeb failidest kogu vajaliku teabe ja leiab selle põhjal sobiva tootja. Tootja aga saab meie kaudu pidevalt tööd. Nii tootja kui ka tellija jaoks oleme meie ainus kontakt kogu tellimuse vältel – alates hinnastamisest kuni tarneni. Tänu kiirendatud protsessile pakume mõlemale poolele väärtust. Kuidas tekkis Fractory idee? Töötasin mehaanikainsenerina. Suur osa ajast, mil oleksin saanud luua kõrgemat lisandväärtust, kulus hoopis kirjavahetusele, et saada hinnapakkumisi detailide tellimiseks. Kui otsisin selleks lihtsamat meetodit, mis teeks selle töö efektiivsemalt ja minu aega säästes ära, siis seda ei olnud. Teiste oma valdkonna inimestega rääkides leidsin, et ma ei ole ainuke, kes seda probleemi näeb. Arutades sama teemat Joosep Merelahega, kellest sai Fractory kaasasutaja, jõudsime arusaamani, et sarnast marketplace’i (’turuplatsi’ – toim) lahendit pakutakse ka teistes sektorites. Kohe me siiski n-ö minema ei saanud,

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

sest ei osanud luua sobivat tehnoloogilist lahendust. Sellega tuli appi meie kolmas asutaja Rein Torm, kes lausa põles huvist, et seda lahendust teha. Edasi läksime juba kolmekesi ärikiirendisse. Kas nimel Fractory on ka mingi tähendus? Midagi erilist ei ole. Nimi tuli esimesel hackathon’il, kuhu läksime, ja seal oli vaja ettevõtmisele nimi panna. Factory ei oleks nimena Google’i otsingus tõenäoliselt kunagi välja tulnud ja seetõttu tuli nimesse vimka sisse visata. Arutelu käigus sai selleks „r“ ja tekkis nimi Fractory.

Digilahenduse eesmärk on oluliselt kiirendada informatsiooni kogumist ja esitlemist, säästes inseneri aega ning jättes talle vaid kõige tähtsama ülesande – info põhjal otsuste langetamise.

Kas sul oli ettevõtluskogemust ka enne Fractoryt? Ei olnud, aga huvi ettevõtluse vastu oli küll. Gümnaasiumis õppides tahtsin tulevikus saada arhitektuuribüroo omanikuks. Arhitektuurist olen küll kaugemale liikunud, kuid suures plaanis on see soov täide läinud. Kogemusi olen kogunud ka kõigis oma senistes töökohtades, jälgides oma juhte ja neilt õppides. Mis oli ettevõtet alustades kõige raskem ja mis on keeruline nüüd? Ühte kindlat muret on keeruline välja tuua, kuid tõenäoliselt ei olnud alguses aimugi, kuidas peaks tehnoloogiaettevõtet üles ehitama ja millest peale hakkama. See lahenes aga justkui iseenesest, kui saime ärikiirendisse Startup Wise Guys ja oli võimalik mentoritelt vastavat infot saada. Nüüd on keerulisim ise ettevõttega sammu pidada – kui ettevõte kasvab, kasvavad ka nõudmised mulle. Kui oleks eelnev kogemus, siis saaks neile toetuda, kuid kogemuste puudumisel tuleb kogu aeg ise leiutada ja õppida. Näiteks õppisin ära finantsplaneerimisega seotud teemad, kuid nüüd võtsime ametisse finantsjuhi ja pean nendest teemadest oskama lahti lasta. Selliseid teemasid ja valdkondi on palju, kus õpid ja kohaned ning siis tuleb juba midagi uut. See ei ole siiski takistus või raskus, pigem proovikivi, kuidas järjepidevalt kasvada. Millist nõu annad noortele, kes tahavad ettevõtlusega alustada, kuid vajavad veel tõuget? Mittealustamiseks leiab hirme, probleeme ja ettekäändeid väga lihtsalt, seega tuleb lihtsalt peale hakata.

PERSOON

Martin Vares peab oluliseks pidevat õppimist ja kohanemist, sest ettevõtjana muidu läbi ei löö. Foto: Allan Kukk

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

PERSOON

7. oktoobril toimunud auhinnagalal andis Martin Varesele noore ettevõtja preemia üle president Kersti Kaljulaid. Foto: Rene Riisalu

Mõtle, mis on kõige hullem, mis saab juhtuda – tõenäoliselt peab minema tagasi palgatööle ja see ei ole tegelikult üldse halb väljavaade. Alati saab ju uuesti proovida ja saadud kogemusi paremini rakendada. Kuidas innustada noori rohkem õppima ja valima reaalaineid? See on mitmetahuline küsimus, millele ei ole ühte õiget vastust ega ka kiiret lahendust. Väga oluline on era- ja avaliku sektori koostöö. Meie noorte tööõpetuse tunde saaks kindlasti palju põnevamalt lahendada kui seni. „Siin on haamrid ja saed, seal lauad – pange kokku linnumaja“-suhtumine kindlasti ei tekita noortes põnevust ega tehnikahuvi, mis aitaks neid edaspidi juhtida teadmismahukate erialade poole. Samuti on tähtis loomingulisus, see, et saad ise oma kätega midagi luua ja teha, ning et need asjad omandavad uued mõõtmed, kui on osaks masinast või mistahes tootest. Siin saavad kaasa aidata ka huviringid, kus saab lihtsate vahenditega näidata, kuidas tehnilised protsessid välja näevad. Igal juhul tuleb õppeprotsessis panna rõhku sellele, et ära ei kaoks loomingulisus ja põnevus, sest nii on tunduvalt lihtsam õppida pealtnäha keerulisi ja tehnilisi vald-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

Kas teadsid? Noore ettevõtja konkurssi korraldavad kaubandus-tööstuskoda ja LHV, et tunnustada noort ja tegusat kuni 35-aastast firmaomanikku või -juhti, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Tänavune konkurss oli järjekorras seitsmes ja seda toetab Eesti vabariigi president.

kondi. Nii saab ka selgeks, et tehnoloogiaga seotud alad ei ole nii kuivad, kui esmapilgul võib paista. Vananenud on ka meie noorte arusaam tööstusest. Siin on palju teha ettevõtjail endil, et näidata, milline on tegelikult tänapäeval üks tööstusettevõte. Noored kujutavad tihti seda musta või ebameeldivana, kuid tegelikkus on paljuski risti vastupidine. Ka lapsevanematel on oma roll. Tuleb märgata ja arendada väikeste inimeste huvisid, et neil tulevikus oleks soovi ja tahtmist midagi oma kätega teha ning säiliks ka avastamishuvi,

mida tehnilised erialad pakuvad. Ka minul on inseneeria ja isetegemise huvi pärit lapsepõlvest, kus maal olles oli mänguasju vähe ja need tuli ise teha. Huvi õppida ja ise lahendusi välja mõelda on minus seetõttu juurdunud. Teadmiste kasvades olen ette võtnud üha keerukamaid projekte, näiteks mootorrattaid ning autosid ise ümber teinud. Selline tehniline kogemustepagas annab enesekindluse rakendada oma oskusi aina laiemalt ja pakkuda lahendusi ka teistele, olgu siis inseneritöös või ettevõtjana. Kas turul on ka teisi sarnaseid pakkujaid ja kuidas Fractory neist erineb? Me ei ole ainukesed, kes sel turul tegutsevad, kuid meie suurim konkurent on praegu USA-s. See ettevõte läks hiljuti ka börsile ja on praegu väärt kolm miljardit dollarit. On ka teisi cloud manufacturing -kontseptsiooni alusel toimivaid ettevõtteid igas maailma paigas, kuid kõigil on pigem oma nišš ja fookus. Meie eripära on asjaolu, et fookus on suunatud rasketööstuse kliendile, kelle vajadustest juhindume oma arenguplaane seades. Esmajärjekorras tegime täisautomaatse lahenduse lehelõikuse ja -painutuse ning pinnatöötluse

PERSOON hinnastamiseks, kuna lehtmetalli kasutatakse kõige laialdasemalt. Nüüd töötame CNC-masintöötluse hinnastamisega, et rahuldada enamiku projektide vajadused. Edasised plaanid, muu hulgas 3D-printimise ja survevalu pakkumine, on samuti kooskõlas klientide soovidega. Seame tehnoloogia esikohale. See tähendab, et tehnoloogia teeb ära suurema osa tööst ja inimene on juures ainult siis, kui on vaja tehnoloogiat mõnes töölõigus edasi aidata, kus masin veel ise hakkama ei saa. Millised on tulevikusuunad? Kas varsti võib Fractoryt näha ka Hiinas? Hiina jaoks peame veel ettevõttena kasvama ja lahendust arendama. Esiteks on see suur ja keeruline turg ning teiseks on tegu teistsuguse kultuuriruumiga. Esimese hooga vaatame lääneriikide turge, aga ka arenevaid turge, kus protsessid on alles arenemas ja meil lihtsam oma lahendusega turule pääseda. Teeme ka aktiivset tööd, et siseneda USA turule. Järgmisel aastal on sihiks Prantsusmaa ja Itaalia, lisaks oleme katsetanud Lõuna-Aafrikas. Lõppeesmärk on globaalselt pakkuda füüsilisi tooteid loovatele ettevõtetele täislahendusi – kõik allhanke vajadused saavad täidetud meie juures mõne hiireklõpsuga. Selleks, et saaksime oma ambitsioonikad eesmärgid täidetud, otsime pidevalt oma tiimi tegusaid inimesi juurde. Seega kui kellelgi tekib lugedes

Fractory arvudes h h h h

Käive 2021: 10 mln eurot Kliente: 3200 Tootmispartnereid: 120 Töötajad: Eestis 31, Ühendkuningriigis 19 h Toodetud detaile: 2 225 096 tükki

isu sel põneval teekonnal kaasas käia, siis kindlasti tasub meie kodulehte külastada. Kas Eesti päritolu on maailmaturgudel kasuks või kahjuks? Eestil on väga tugev ja hea maine, eriti investeeringute valguses. Kuid iga turg on natuke erinev, näiteks Ühendkuningriigis on tööstusel pikad traditsioonid ja uutel tulijatel on selle võrra raskem. Millised on põnevaimad asjad, mis seni platvormi kaudu tellitud? Oleme teinud mitmesuguseid komponente meditsiinisektorile, näiteks koroonakriisi tõttu kasvas haiglavoodite nõudlus ja telliti ka haiglates kasutatavate ventilaatorite osasid. Põnev oli elusuuruses lennukimakettide toot-

mine Inglismaa filmitööstusele või Boy George’i maalide muutmine metalliks. Tellimusi jagub hobiehitusest ja kunstist kuni meditsiini ja rasketööstuseni. Tööstus on teatavasti pigem konservatiivne. Kuidas sektor suhtub sinu katsesse neid veelgi enam digitaliseerida? Me peame üsna palju võitlema traditsioonidega ja seetõttu on ka teatavat skeptilisust. Praegused muutused on väga kiired ja otsustajad on tööstuses olnud enamasti terve oma karjääri. Öelda neile, et nad peaksid otsustamise andma masina kätte, on keeruline. Meie ülesanne ongi selgitada, et see võimaldab teha paremaid otsuseid ning digitaliseerimine aitab suurendada konkurentsivõimet ja tagada jätkusuutlikkust. Digilahenduse eesmärk on oluliselt kiirendada informatsiooni kogumist ja esitlemist, säästes inseneri aega ning jättes talle vaid kõige tähtsama ülesande – info põhjal otsuste langetamise. Mida ütleksid endale kümme aastat tagasi? Ma tõenäoliselt ei oleks enda antud nõu kuulda võtnud, kuid ma soovitaks panustada rohkem keeleõppesse. Arvan, et ma olin kümmekond aastat tagasi veidi segaduses, sest tegelesin väga paljude asjadega, mida ka lähikondlased lõpuni ei mõistnud. Igasugused tegevused, mis laiendavad silmaringi – kasvõi mingi nikerdamine – võivad tulevikus kasuks tulla.

Osa Fractory meeskonnast 2019. aasta juunis Tartu kontori rõdul. Foto: Kaur Tuttelberg

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

Töötervishoiu eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid Töötervishoiu eest hoolitsevad mugavad Sievi jalatsid • •• •• •• •• •• •

SieviAir R4 Roller FLEX ENERGY SieviAir R4– element Roller suunab 55% kõndimisenergiat järgmisse sammu AIR tald – liigne niiskus juhitakse välistalla õhuavadest järgmisse välja FLEX ENERGY – element suunab 55% kõndimisenergiat sammu BOAtald rullik – fikseerib jalatsi kiireltvälistalla ja mugavalt jala järgivälja AIR – liigne niiskus juhitakse õhuavadest DUALrullik COMFORT sisetald – vähendab põrutusi jala järgi BOA – fikseerib jalatsi kiirelt ja mugavalt EN ISOCOMFORT 20345; S1P SRC; ESD DUAL sisetald – vähendab põrutusi SUURUSED 35 –S1P 48 SRC; ESD EN ISO 20345; SUURUSED 35 – 48

Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest

LÜHIDALT

Fotod: Shutterstock

Milleks renditöö vahendajalt deposiiti nõuda?

Euroopa Liidu kliimapakett vajab detailset mõjuanalüüsi Koda leiab, et Euroopa Liidu kliima- ja energiaalase seadusandluse pakett peab olema selline, mis võimaldab kliimaeesmärkide saavutamisega seotud tegevusi ellu viia sellises tempos, mis ei vähenda inimeste elatustaset, ei kahjusta ettevõtjate konkurentsivõimet ning arvestab tegelike tehnoloogiliste arengutega. Praegu ei ole koja hinnangul kõik kliimapaketis sisalduvad nõuded realistlikud ega väljapakutud ajakava jooksul teostatavad.

Selleks, et välismaalane saaks Eestis töötada renditöötajana, peab Eestis registreeritud renditöö vahendaja hoidma deposiidis teatud summat. Koda tegutseb aktiivselt selle nimel, et riik kaotaks deposiidi nõude või muudaks selle ettevõtja jaoks selgemaks ja leebemaks. Deposiidis tuleb hoida vähemalt 10% välismaalase töötasufondist. Selle nõude peamine eesmärk oli katta renditööga seotud nõudeid ja kohustusi ning maandada riske. Hiljuti hakkas politsei- ja piirivalveamet seda nõuet tõlgendama ettevõtjate jaoks ebasoodsamalt. Kui varem pidi ettevõte deposiiti kandma 10% ühe kuu töötasufondist, siis nüüd 10% 12 kuu töötasufondist. Kaubanduskoda on varem sel teemal pöördunud siseministeeriumi poole ja palunud üle vaadata, kas ja kuidas on deposiidi nõue täitnud oma algset eesmärki ning kas see on üldse jätkuvalt vajalik.

Ehitustegevust reguleerivat ehitusseadustikku ootavad ees muudatused.

10%

Koda toetab mitut ehitusseadustikku plaanitavat muudatust

12 kuu töötasufondist tuleb välismaise renditöötaja puhul hoida deposiidis.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostanud ehitusseadustiku muudatuste väljatöötamise kavatsuse, mis sisaldab mitukümmend ettepanekut ehitusseadustiku muutmiseks. Kaubanduskoda avaldas toetust mitmele ettepanekule, näiteks ehitusvaldkonna digiteerimisele. Samas juhtisime ministeeriumi tähelepanu ka mitmele dokumendis nimetamata ehitusvaldkonna kitsaskohale, millele tuleb lahendus leida. Näiteks tegime õigusselguse tagamise eesmärgil ettepaneku tuua ehitusseadustikus välja ka püsiva siseruumi mõiste. Samuti andsime ministeeriumile teada, et ettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal on üheks ehitusvaldkonna oluliseks probleemiks ka osa kohalike omavalitsuste ametnike ebapädevus. Ettevõtjatele valmistab muret ka asjaolu, et kohalike omavalitsuste ametnikud saavad ehitusvaldkonna normidest erinevalt aru, seetõttu esineb väga palju tõlgendusi ja menetluspraktika ei ole üle Eesti ühesugune.

Kolmas kvartal tõi kliimapaketi ja aktsiisiteemad Kolmandas kvartalis esitas kaubanduskoda kirjalikult arvamust 37 eelnõu, väljatöötamiskavatsuse või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Mõjult olid olulisimad teemad Euroopa Liidu kliimapakett, kütuste ja elektrienergia aktsiiside tõstmine, aga ka ehitusseadustiku ja töölepingu seaduse muudatused. Aasta algusest on koda kokku esitanud 140 arvamust.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

FOOKUSES

Tööandjate sisemisest ilust Tegelege töötajatega, kes on ettevõttes olnud kaks kuni viis aastat, ja uurige neilt, kas nad on tööga päriselt rahul. Nimelt selgus 12. Eesti tudengite tööootuste uuringu tulemustest, et keskeltläbi iga viies Eesti töötaja otsib aktiivselt uut tööd. Instar EBC kogemuse põhjal on kahe- kuni viieaastase staažiga töötajad kõige rahulolematumad.

oolavuse ohjamiseks tuleks organisatsioonidel keskenduda töötajakogemuse parandamisele ja oma töötajate hoidmisele. Laiemalt – sisemisele tööandja brändile. Noorte seas ongi tööjõu suurem liikuvus ootuspärane. Karjääritee on alles alguses: ootustele vastava töö leidmine ja vajalike kogemuste omandamine võtavad aega. Tööootuste uuringu järgi töötab 62% tudengitest, neist vaid 9% enda ootustele vastaval positsioonil – asjaolu, et viiendik neist uut kohta otsib, ei raba seega kedagi. Mis aga hetkeks mõtlema paneb, on

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

tõik, et ka kogenud töötajatest on omale õige koha leidnud ainult 19% vastanutest. Ka kogenud töötajatest otsib viiendik uut ametikohta. Norra juhtiva tööandja brändingu agentuuri Whydentify asutaja Hans Petter Stubb ütles oma atraktiivsete tööandjate päeva esitluses, et 88% töötajatest lahkub muul põhjusel kui palk; samas arvab 89% tööandjatest, et lahkumise põhjus oli just töötasu. Asjaolu, et viiendik eestlastest otsib uut tööd ja vaid 30–40% usub, et nad leiavad ootustele vastava koha, näitab, et kollektiivi mõttemaailm on tööandjale terra incognita.

KERSTI VANNAS tööandja brändingu agentuur Instar EBC

Süüvime veidi veel. Nii tudengid kui ka kogenud töötajad hindasid 46 eri töökoha valikut mõjutava teguri seast olulisimateks võrdset ja ausat kohtlemist töökohal ning organisatsiooni head sisekliimat. Noori on pikalt lumehelbekesteks narritud, aga tegelikult ennustasid nad trendi, sest ka kogenud töötajad on nüüd selle mõtteviisi omaks võtnud. Nüüd tahavad kõik tähenduslikku tööd, paindlikku töökorraldust ja ärakuulamist. Lisaks ühetaolisele kohtlemisele ja väärtuspõhisele tegutsemisele tähendab see organisatsioonidele sisulist sisekommunikatsiooni parandamist ja

FOOKUSES

2021. aasta Eesti tudengite tööootuste uuringu 10 atraktiivseimat tööandjat 242 hinnatud organisatsiooni hulgas

Transferwise Ltd Eesti filiaal (kogenud töötajate seas 1. koht)

AS LHV Pank (kogenud töötajate seas 2. koht)

Pipedrive OÜ (kogenud töötajate seas 4. koht)

Bolt Technology OÜ (kogenud töötajate seas 9. koht)

Microsoft Estonia OÜ (kogenud töötajate seas 3. koht)

töötajate kaasamist otsustusprotsessidesse, sh julgust pidada keerukaid vestlusi. Kust see kõik tuleb?

Makrotasandi trendid tööandja mikromaailmas

Eneseväljenduslikele väärtustele keskendumine on laiem kultuuriline nihe. Seda näitab ka World Values Survey 2020. aasta tulemus. Eesti ühiskond on seni olnud sekulaarne, st ilmalikele väärtustele keskendunud, ning pidanud silmas eelkõige majanduslikku ja füüsilist heaolu. Lühidalt: oleme iseenda elatamisega nii ametis olnud, et väärtuste põhjal oma elu juhtimine

Swedbank AS (kogenud töötajate seas 7. koht)

Haridusja teadusministeerium

8. 9. AS Tallinna Lennujaam

Eesti Rahvusringhääling

10.

Cleveron AS (kogenud töötajate seas 6. koht)

ei ole eriti teema. Ökobanaan pole valik, kui see pere-eelarve lõhki lööb. Viimase viie aasta jooksul on seoses heaolu kasvuga toimunud hüpe eneseteostuslike väärtuste suunas. Avalikus diskussioonis võtavad üha enam ruumi nii keskkonnakaitse, mitmekesisus, sh võrdõiguslikkus, aga ka sõbralikkus nii LGBTQ+ kui ka välismaalaste suhtes. Meil on soov oma või kohaliku elu korraldamisest osa võtta (loe: demokraatlik osavõtt). Indiviidi tasandil on tööväline elu ja selle kvaliteet üha primaarsemad. Eelnevad read on ilmselt tuttavad ka tööandjatele. Üha enam näeme

organisatsioonide väärtuspakkumistes kohta keskkonnahoiul, tähenduslikul tööl, meelelahutuslikel tegevustel, paindlikkusel ja mitmekesisusel. Ettevõtete sotsiaalmeediast vaatavad meile vastu prügi sorteerimine, vinged ühisüritused, spordivõistlused ja kultuuriline mitmekesisus. Ka töötaja perspektiivis on näha, et professionaalne ja isiklik areng käivad käsikäes, rolle kujundatakse inimeste järgi ning organisatsioonis on levimas horisontaalne areng. Koroonakriisi survel muutus lõpuks hügieenifaktoriks paindlik töökorraldus: õigus otsustada oma tööaja ning -koha üle.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

FOOKUSES Tööjõud on demograafiliste teguritega piiratud ressurss, seejuures kahanev. Praegune majanduse kiire taastumine tähendab tööandjatele tööjõu üha süsteemsemat ja nutikamat planeerimist, et õiged inimesed oleksid õigel ajal õiges kohas. Tööandja, kes praegu värbamistegevustega uimerdab, peab leppima keskmiselt 20% suuremate värbamiskuludega ja võimalusega, et tööprotsessid jäävad seisma. Viimane aasta on valitud sektorites ajutiselt tööjõu leidmise pingeid leevendanud. Majandus on aga taastumas ja oleme – kui mitte juba praegu, siis peagi – taas olukorras, kus tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine. Aastateks 2021–2022 ennustatakse majanduskasvu kuni 4,2% aastas. Arvuinimesed juba näevad, kuhu me mõte liigub. Töötajate leidmise ja hoidmise strateegiline planeerimine muutub lähiajal igas valdkonnas ülioluliseks. Kui värbamisel king juba veidi pitsitas, siis edaspidi läheb veel pingelisemaks. Võrreldes 2008. aasta kriisi mõju tööturule praeguse olukorraga, näeme, et tööandjal oli eelmise kriisi tipphetkel töötajaid lihtsam leida kui nüüd. 2008. aastal, vahetult enne eelmine kriisi algust, oli Eestis tööpuudus vaid 5,5%, seevastu kriisi tipphetkel, 2010. aastal 16,7%. Võrdluseks: 2020. aastal

oli tööpuudus 6,7% ning 2023. aastaks ennustab Eesti Pank tööpuudust tasemel 7%. Kasvaval turul saab kogenud töötajast rariteetne kaup, mis tähendab, et lisaks värbamiskulude kasvule tuleks otsa vaadata ka oma organisatsiooni töötajate voolavuse ja rahuolu näitajatele.

Kõigile meeldimisega ei jõua kuhugi

Värbamiskulusid aitab oluliselt kokku hoida eristuv tööandja bränd, mis keskendub valitud sihtrühmale, kasutades seejuures tööandja brändi ja värbamisturundusvõtteid. Sageli aga ununeb, et loodud bränd peab kõnetama ka seniseid töötajaid. Ühest küljest on nende töökogemus usaldusväärseim infoallikas tulevaste

Oma sõnumeid seades kõnetab edukas tööandja bränd tulevast ja senist töötajat kui indiviidi, mitte kui anonüümset massi.

töötajate silmis. Iga töötaja on omamoodi suunamudija. Teisalt: kelle kogemuse ja teadmiste pinnalt see väline kuvand siis loodama peaks, kui mitte olemasoleva kollektiivi omast. Lakutud, aga sisutühi bränd teeb rohkem kahju kui kasu. Praegune kollektiiv distantseerib end organisatsiooni pakutud imagost, sest nende kogemus erineb oluliselt. Uued tulijad lähevad aga minema, sest reklaamitud organisatsioonikultuuri ei ole. Voolavus aina suureneb ... Me ei väsi kordamast, et võitluses parimate töötajate nimel ei saa meeldida kõigile. Mida täpsemalt sobiliku kandidaadi persoona – st meediatarbimise harjumused, hoiakud, sotsiaal-demograafiline seis, ambitsioonid ja huvid – teada on, seda tulemuslikum on värbamis- ja turundustegevus. Inimeste meediaväli on algoritmide ajastul nii personaliseeritud, et üldistatud ja lihtsalt korrektne tööandja bränd valmistab suisa pettumuse. Jõupositsioonid on vahetumas: üha rohkem noori ootab, et tööandjad püüaksid nende tähelepanu, mitte vastupidi. Turg on nii värvikirev ja organisatsioone on rohkem, kui noored jõuavad järge pidada. Oma sõnumeid seades kõnetab edukas tööandja bränd tulevast ja senist töötajat kui indiviidi, mitte kui anonüümset massi.

Millised aspektid on sulle olulised tööandja valimisel ja millised on need ettevõtted, kuhu kandideerimist sa isegi ei kaalu? Tudengina on minu jaoks oluline, et tööandja oleks töögraafiku puhul valmis tegema järeleandmisi. Eksamiteks tuleb kohale minna ja praktikumidest ei saa lõputult puududa. Ülikoolis omandatav haridus saab olema mu karjääri alus ja ma ei saa lubada, et see jääks töötamise tõttu puudulikuks. Kuna olen arstitudeng, siis otsin kindlasti erialast tööd. See aitab luua tööalaseid suhteid ja näitab, milline töö haiglas (või kuskil mujal meditsiiniasutuses) päriselt on. Määrav on ka tööandja reputatsioon ning töökeskkond. Kuna korraga ülikoolis õppida ja tööl käia on niigi pingeline, siis ma ei taha, et töökeskkond oleks veel üks stressiallikas. Selle tõttu on ka erialane töö rohkem eelistatud,

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

ANNIKA ÕUNAPUU tudeng

kuna inimest huvitaval erialal on stressi taluvuslävi paratamatult kõrgem. Ma ei kaalu kandideerimist ettevõttesse, kus on teada, et töötajatega käitutakse ebaõiglaselt. Olen piisavalt kuulnud lugusid, kuidas noored on lepingu alusel võetud tööle ühele alale, kuid siis sujuvalt suunatakse mujale, või eeldatakse, et ületundide tegemine on loomulik nähtus. Enamasti esineb selliseid juhtumeid teenindussektoris (kuhu ka palju noori tööle võetakse) ja seetõttu ma ei ole tööst seal huvitatud. Mõistan, et kogu sektoris ei ole kõik ettevõtted samasugused, kuid on näha seos toitlustussektori ja kehvade töökogemuste vahel. Niisiis on põhilised märksõnad tööandja valimise juures vastutulelikkus, võrdväärsus ja lugupidav töökeskkond.

FOOKUSES

MILLISED ON TÖÖTAJATE OOTUSED ANNO 2021? esmajärgulised. Julgus kollektiiviga ebamugavatel teemadel rääkida on selge konkurentsieelis. Just sellest võrsub võrdne ja aus kohtlemine viisil, mida ka töötajad tunnetavad.

4. Kasuta väärtusi sõelana

Instar EBC on viimased 12 aastat välja selgitanud Eesti inimeste tööootusi ja atraktiivseid tööandjaid. 2021. aastal vastas küsimustikule 9000 inimest, neist 4610 tudengit, 2048 kutsekooliõpilast ja 2342 kogenud töötajat. Nende hinnangute alusel esitlemegi olulisemaid töötajate ootuste muutusi sel aastal. Teades tööootusi, saab tööturu nõudlust ja pakkumist ühildada.

ööandja kuvandi ja organisatsioonikultuuri juhtimine on teadlik tegevus. Sõltumata sellest, kas olete oma organisatsiooniga selle teekonna alguses või olete sellega pikalt tegelnud, on tähtis mõõta tulemusi ja mõista, kuivõrd atraktiivne olete oma sihtrühmas.

1. Järelkasvutegevustega alusta varem, mitte hiljem

62% Eesti tudengitest ja 43% kutsekoolide õppuritest käib kooli kõrvalt tööl ning umbes kümnendik leiab juba kooli ajal töökoha, millega soovivad end pikemaajaliselt siduda. Kui tööandja praktikante ei võta või ei paku noortele võimalusi, on naiivne arvata, et nad jäävad lihtsalt ripakile. Nad liiguvad konkurentide juurde, kus kasvavadki kogemustega spetsialistiks. Seda spetsialisti on juba märksa keerulisem ja kulukam enda juurde meelitada.

2. Ole paindlik

Õppimisvõimalused on viimaste aastate jooksul muutunud oluliselt

paindlikumaks. 2021. aasta Instar EBC uuringu kohaselt töötab kooli kõrvalt täisajaga 53% töötavatest tudengitest ja 61% töötavatest kutseõppuritest. Seetõttu peavad noored organisatsiooni kompensatsioonipaketis võrdselt tähtsaks keskmisest kõrgemat töötasu ja paindlikku tööaega. Järgnevad lisapuhkuse võimalus või võimalus töötada kodus. Aasta-aastalt kasvab noorte hulk, kes soovivad olla ise enda tööandjaks: 2021. aastal tahab viiendik noortest töötada erasektoris iseenda tööandjana.

3. Strateegiline sisekommunikatsioon on strateegiline eelis

2020. aastal olulisimaks töökoha valikut mõjutavaks teguriks tõusnud töötajate võrdne ja aus kohtlemine on esikohal ka sel aastal. Kui varem ei jõudnud väikesed hõõrumised suure publiku ette, siis praegu võib ka ebaõiglaselt tõstatatud teema sotsiaalmeedias massideni levida. Sisemise tööandja brändi seisukohalt on läbipaistev sisekommunikatsioon, oma töötajate kaasamine ja kuulamine

Liberalism on iroonilisel kombel kaasa toonud altruistlike väärtuste kasvu. Räägime võrdsusest, aususest ja keskkonnateadlikust käitumisest. Töökoha valimisel on üha olulisem väärtuste ja tõekspidamiste sobivus tööandjaga, mistõttu on tööandja väärtuspakkumisel aina suurem roll selles, mille alusel väärtuste sobivust hinnatakse. Organisatsioonile on väärtuspakkumine seega hea viis sobilike kandidaatide sõelumiseks ja kõnetamiseks. Mõistlik on olla aus ning anda edasi oma organisatsiooni tõelisi väärtusi ja kultuuri. Kandidaate võib tulla küll vähem, kuid see-eest kvaliteetsemaid ja organisatsiooni eesmärkide suhtes särasilmsemaid. Taaskord: hea tööandja bränd eraldab terad sõkaldest, selle asemel et lihtsalt värbajate töömahtu mitmekordistada.

5. Võidab see, kes teab, kus ta kandidaadid on

Kehtib tavapärane reegel: töökuulutust tuleks jagada seal, kus on sihtrühm. 82% tudengitest ja 73% kutseõppuritest kasutab iga päev Facebooki, Instagrami vastavalt 70% ja 64% ning Youtube’i 67% ja 65%. Võrreldes aastatagusega on Youtube’i igapäevane kasutus kasvanud ja Instagramist saanud video-first (eesti k ’video esimesena’) kanal, mis viitab audiovisuaalse sisuloome tähtsuse kasvule. Tööandja brändingu 24/7 kiosk on aga organisatsiooni karjäärileht. See on koht, kus organisatsioon saab näidata, mida tegelikult tähendab „huvitav ja arendav töö“, jagada oma töötajate ja organisatsiooni tõelist lugu. 92% tudengitest ja 89% kutsekooli noortest peab organisatsiooni kodulehekülge kõige olulisemaks kanaliks tööandja kohta info otsimisel. Oodatakse, et karjäärileht koondab kogu organisatsiooni loo, integreerides sinna ka sotsiaalmeediakanalites loodud sisu. See koondab kõigis teistes kanalites loodud narratiivid tervikuks, täpsustab ja iseloomustab. Küsimus ei ole, kas karjäärileht on oluline, vaid pigem selles, kuidas luua eristuv ja organisatsiooni lugu esile tõstev karjäärileht.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KOGEMUS

NÕUANNET, KUIDAS PIDADA TÖÖTAJAT MEELES TÖÖJUUBELI PUHUL

Tööjuubeli tähistamine on igas organisatsioonis omanäoline. Kaubanduskoja pikaajalise kogemuse näitel jagan lihtsaid, kuid töötajale meelde jäävaid võimalusi, mis ei ole ettevõtte jaoks ülemäära kallid ning aitavad meenutada töökohta ja kolleege ka aastaid pärast tööjuubeli tähistamist. 1. Personaalne mälestusese. PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Kaubanduskojas on selleks väga efektse kujundusega tööjuubelit tähistav diplom, kus kujundaja abil on tööjuubilarist sõna otseses mõttes tehtud kangelane. Selline lähenemine võimaldab teha personaalse kingituse, mis toob rõõmu nii töötajale kui ka töökollektiivile. Personaalse diplomi kinkimise plussiks on kindlasti see, et tegemist on meeldejääva ja samal ajal soodsa lahendusega, mis võimaldab esile tuua tunnustatava saavutusi ja meeldejäävamaid hetki. Miinuspoolele saab kanda vajaduse ettevalmistusaja järele, sest tegemist on lahendusega, mis ei sünni kohe ja praegu.

2. Meeleolukas videoklipp.

Selles jagavad kolleegid tööjuubilariga seotud põnevaid ja meeldejäävaid seiku ning häid mõtteid. See on lihtne lahendus ja kindlasti midagi sellist, mis juubilari südame kiiremini põksuma paneb. Samas vajab teatud tehnilist ettevalmistust. Näiteks seda, et eri kolleegide meenutused tuleks lõigata kokku üheks videofailiks, mida on lihtsam jagada ning ka esitleda. Väga tore on teha ka ühisvaatamine, kus toimub esmalinastus.

3. Meeleolukas postitus siseveebi või mõnda teise sisekommunikatsioonikanalisse.

Leidub nii palju daatumeid, mil on maailmas toimunud olulised sündmused. Võib vabalt juhtuda, et üks või teine daatum läheb kokku tööjuubilari tähtsa kuupäevaga. Taas on plussiks olematu rahaline kulu, kuid keegi meeskonnast peaks leidma aega, et tujuküllane postitus ära vormistada.

4. Veebipidu!

Loomulikult, parim oleks juubilari ju õnnitleda füüsilises ruumis. Kui aga ettevõte on üle läinud hübriid- või kaugtöömudelile, siis pole see sugugi põhjus, miks ei tohiks tööjuubelit tähistada. Teams, Zoom või muu platvorm annavad virtuaalseks check-in’iks pea sama palju võimalusi kui füüsilises ruumis toimuvaks tööjuubeliks.

Kaubanduskoda tähistas mullu koja 95. sünnipäeva ühisüritusega, kus tunnustati ka Pärnu esinduse kolleegi Kati Krassi (trepil rohekas jakis) pikaajalise panuse eest. Foto: Kaur Orgusaar

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

5. Raskel ajal on hea sõna eriti hinnas.

Tööjuubilari õnnitlemisel ära ole heade sõnadega kitsi! Personaalsed õnnitlused ja sõnumid liigutavad tõenäoliselt igat kolleegi.

kiir e

se! gis

s o o h k e l a s j in it s

MS Finlandia väljub Tallinnast varahommikul kell 06.00 ja saabub Helsingisse esimese hommikuse laevana kell 08.15. Just õigeks ajaks, et jõuda kella üheksaks koosolekule. Nõupidamisi võib pidada ka merel — värske õhk, teine keskkond ja vaade merele — see kõik annab ühele koosolekule hea mineku. Kui reisite Soome suurema seltskonnaga, siis MS Finlandia koosolekukeskuses leidub just teile sobiliku suurusega ruum, kus nõu pidada. Kui reisite väiksema seltskonnaga või üksi, siis privaatses ja hubases Eckerö Lounges ootab teid mugav istekoht ja maitsvad suupisted. Lisainfo ja broneerimine www.eckeroline.ee

KASULIKKU

Riik loob rikkumisest TEAVITAJATE KAITSEKS UUE SEADUSE

Justiitsministeeriumi eestvedamisel on valminud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mis pakub tööalase diskrimineerimise eest kaitset inimestele, kes annavad teada tööalase tegevusega teatavaks saanud õigusrikkumisest. Kaubanduskoja hinnangul on tegemist ülereguleerimisega, sest juba praegu on Eesti õiguses olemas piisavad kaitsemeetmed rikkumisest teavitajate kaitseks.

elnõu keelab ettevõtjal kasutada survemeetmeid inimeste suhtes, kes on tööalasest rikkumisest teavitanud järelevalveasutust, avalikkust või oma ettevõtet. Näiteks kui töötaja annab keskkonnaametile või avalikkusele teada, et tema tööandja rikub keskkonnavaldkonna norme, siis ei ole tööandjal lubatud kasutada selle töötaja suhtes survemeetmeid.

Rikkumisest teavitajaga ei või lepingut lõpetada

Eelnõu sisaldab näidisloetelu keelatud survemeetmetest. Näiteks ei ole ettevõtjal lubatud rikkumisest teavitajaga

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

1200 eurot on

maksimumtrahv, mille võib määrata teadlikult valeteavituse tegijale.

lõpetada töölepingut, vähendada tema töötasu, viia teda madalamale ametikohale, takistada koolitusel osalemist ja kasutada rahalisi karistusi. Keelatud on nii survemeetmete kasutamine kui ka survemeetmete tarvitusele võtmise katse ja sellega ähvardamine. Eelnev ei tähenda, et tööandja ei või üheski olukorras rikkumisest teavitaja töölepingut üles öelda. Näiteks kui töötaja on pärast rikkumisest teavitamist tööajal korduvalt alkoholijoobes, siis on tööandjal lubatud tööleping lõpetada, kuid tööandja peab tõendama, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööajal alkoholijoobes olemine, mitte rikkumisest teavitamine.

KASULIKKU Seadus kaitseb ka juhatuse liikmeid ja osanikke

Lisaks töölepinguga töötajatele kaitseb uus seadus ka võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid inimesi, füüsilisest isikust ettevõtjaid, juhatuse ja nõukogu liikmeid, aktsionäre ja osanikke, praktikante, vabatahtlikke ja ettevõtte lepingupartneri juures töötavaid inimesi.

Rikkumisest teavitamine võib toimuda kolmel viisil

Eelnõu kohaselt saab inimene rikkumisest teada anda asutusesisese või -välise teavituskanali kaudu või üldsust avalikult informeerides. Asutusesisese teavituskanali peavad looma ettevõtjad ja avaliku sektori organisatsioonid, kus on 50 või rohkem töötajat, ning finantsvaldkonna ettevõtjad olenemata suurusest. Eelnõu kohaselt tuleb selline konfidentsiaalsust tagav teavituskanal luua hiljemalt 2023. aasta 17. detsembriks. Ettevõtjad, kelle juures töötab alla 50 töötaja, ei ole kohustatud teavituskanalit looma, kuid soovi korral võivad nad seda teha. Asutusesiseseks teavituskanaliks võib olla e-posti aadress, vihjetelefon, tavaline postkast või vahetu kohtumine. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku muuta teavituskanali loetelu tehnoloogianeutraalsemaks. Näiteks võiks teavituskanalina lubada ka veebiplatvormi või muud selleks otstarbeks loodud rakendust.

Eelnõu kohaselt võivad ettevõtjad, kus on kuni 249 töötajat, jagada või ühiselt hallata asutusesiseseid teavituskanaleid. See tähendab, et iga ettevõtja ei pea endale teavituskanalit looma, vaid saab kasutada mõne teise ettevõtja loodud lahendust. Praegu ei luba eelnõu kasutada kontsernil ühist asutusesisest teavituskanalit, kui kontserni kuulub ettevõtja, kus töötab vähemalt 250 töötajat. Kaubanduskoda tegi ettepaneku lubada ka kontsernidel kasutada ühist teavituskanalit. Lisaks on inimestel võimalik rikkumisest teada anda asutusevälise teavituskanali kaudu. Näiteks keskkonnavaldkonna rikkumiste puhul loob sellise teavituskanali keskkonnaamet ja töövaldkonnaga seotud rikkumiste jaoks tööinspektsioon.

Eelnõu kohaselt saab inimene rikkumisest teada anda asutusesisese või -välise teavituskanali kaudu või üldsust avalikult informeerides.

Teatud juhtudel võib inimene anda rikkumisest teada ka avalikkusele. See on lubatud näiteks olukorras, kus inimene on rikkumisest eelnevalt teavitanud asutusesisese või -välise teavituskanali kaudu, kuid tema rikkumisteadet ei ole korrektselt menetletud.

Valeteadete edastamine on keelatud

Seadus kaitseb üksnes neid rikkumisest teavitajaid, kellel on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud. Samas jääb ebaselgeks, milliseid olukordi on sellega silmas peetud. Kui inimene esitab rikkumise kohta teadlikult valeinfot, siis on selge, et ta ei saa kaitset. Samas jääb ebaselgeks, kas seadus kaitseb töötajat olukorras, kus ta kuuleb oma tuttavalt või talle jäetakse anonüümne vihje, et tema tööandja rikub keskkonnaalaseid norme, ning töötaja annab sellest järelevalveasutusele teada. Palusime selle kohta justiitsministeeriumilt täiendavaid selgitusi. Eelnõu sisaldab ka muid meetmeid, mis vähendavad riski, et inimesed hakkavad esitama pahatahtlikke, põhjendamatuid ja kuritahtlikke teateid. Näiteks keelab eelnõu teadlikult ebaõige teavituse esitamise. Lisaks on eelnõus kirjas, et rikkumisest teavitajat karistatakse teadlikult ebaõige teavitamise eest kuni 1200-eurose rahatrahviga.

Ettevõtted on nagunii huvitatud rikkumiste välistamisest

Uue seaduse järele puudub praktiline vajadus

JAAK NIGUL

Kaubanduskoja hinnangul ei ole uus seadus rikkumisest teavitajate kaitseks hädavajalik. Praegugi on Eesti õiguses olemas piisavad kaitsemeetmed. Näiteks töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Töölepingu seadus ei luba tööandjal lõpetada töötajaga töölepingut või vähendada töötasu põhjusel, et töötaja on teavitanud avalikkust või pädevat asutust töökohal toimuvast seaduserikkumisest. Sarnaseid kaitsemeetmeid leiab ka muudest seadustest. Lisaks on ettevõtjatel võimalik juba nüüd soovi korral luua asutusesiseseid teavituskanaleid ja seda on nii mitmeski ettevõttes tehtud. Seega on uue seaduse näol tegemist ülereguleerimisega, mis toob nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile täiendava aja- ja rahakulu, kuid samas on küsitav, kui suurt lisakaitset pakub uus seadus rikkumisest teavitajatele. Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu ei ole veel Riigikogu menetlusse jõudnud ja seega võib tekst veel mõnevõrra muutuda. Uus seadus jõustub eelnõu kohaselt 2021. aasta 17. detsembril. Nõue, et suuremad tööandjad peavad looma asutusesisese teavituskanali, jõustub 2023. aasta 17. detsembril.

Tarmeko tegevjuht

Arvan, et see on mittevajalik seaduseelnõu. Ka praegu saab informeerida ettevõtte omanikke, kui seda soovitakse, sest just omanikud on alati huvitatud ettevõttes toimuvate rikkumiste välistamisest. Kui keegi näeb, et ka omanikud on kaasatud teadlikku seaduserikkumisse, siis saab ka praegu esitada kaebusi õiguskaitseorganite või meedia vihjeaadressidele, seevastu ettevõttesisene kaebuste menetleja määramine vaid suurendab bürokraatiat ja ettevõtte kulusid. Sellega antakse veel rohkem „võimu“ kolmanda sektori aktivistidele, takistamaks igasugust ettevõtlust, sest nn keskkonnarikkumiste nime all on võimalik tegelikult kogu ettevõtlus seisma panna.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

VALIMISED

KOHALIK OMAVALITSUS JA ETTEVÕTJA Kohalike omavalitsuste valimiste tulemusi ootavad mitte ainult kandidaadid, vaid ka ettevõtjad. Nende jaoks jääb kõige tähtsamaks see, kuivõrd sõbralikuks nende suhtes kujuneb kohalik võim. Mida siis ettevõtjad kohalikult omavalitsuselt soovivad? OLGA GUDKOVA Genateja OÜ tegevjuht

ttevõtjate jaoks on endiselt tähtis avatud ja usalduslik infovahetus. Tahaksin väga, et piirkondlike objektide ehitamise konkursside korraldamisel järgiks omavalitsus ausat ja avatud valikut. Tihti kutsub esile hämmeldust see, et kõik konkursid võidab üks ja seesama kohalik firma, ning ettevõtjatel tekib soov kaasata niivõrd seaduspärase kokkulangevuse uurimiseks revisjonikomisjon. Kõige sagedamini võib niisuguseid olukordi täheldada väikestes omavalitsustes, kus kohalikku omavalitsusse satuvad ikka samad inimesed ja seda tervelt 15–25 aasta jooksul.

Nigel elukeskkond elanikke ei meelita

Teravaks on jäänud ka kohaliku omavalitsuse taristu ülalpidamise ja arendamise probleem. Ettevõtjal on vahel raske meelitada kvalifitseeritud töötajaid sellisesse linna, kus paljude

aastate vältel ei ole tehtud mingeid jõupingutusi elamufondi uuendamiseks või ei ole aidatud elamute renoveerimisel. Nukker ja vana linn räsitud majaseintega ei saa meelitada inimest sinna koos perega elama, sest sellises keskkonnas ei taheta lapsi kasvatada. Linlased ja ettevõtjad ootavad kohalikult omavalitsuselt abi eeskätt koostööks riigistruktuuridega, et leida võimalusi vahendite leidmiseks riigieelarvest, samuti abikäsi projektide kirjutamisel, et saada raha struktuurifondidest. Meie tööstuspiirkondades jääb eriti tähtsaks küsimuseks keskkonnakaitse. Selles valdkonnas peab kohalik omavalitsus võtma enda peale vahendaja rolli linnaelanike ja suurettevõtete vahel. Kriitilisi olukordi

Kriitilisi olukordi keskkonnakaitse alal on vaja lahendada esmajoones kohaliku omavalitsuse tasandil.

keskkonnakaitse alal on vaja lahendada esmajoones kohaliku omavalitsuse tasandil. Kui aga niisuguseid probleeme tuleb lahendada elanike pöördumise alusel Riigikogu keskkonnakomisjonile, siis võib teha järelduse, et kohalik võim ei tule oma ülesannetega toime. Sealjuures on väga tähtis pidada silmas nii elanike kui ka ettevõtjate arvamust ning leida üheskoos kompromissvariante linnas terve elukeskkonna loomiseks.

Innovatsioonifondid on teretulnud

Võib ainult tervitada linnades ja valdades innovatsioonifondide asutamist, mille algatajad on piirkonna aktiivsed noored inimesed, kes kaasavad kohalikke omavalitsusi nii kaasfinantseerimiseks kui ka ettevõtete raha eri fondidesse paigutamise populariseerimiseks. See aitab leida just neid ideid, mis piirkonna elanikele on vajalikud. Ettevõtja tahab kohalikus omavalitsuses näha koostöövalmis ja professionaalseid inimesi, kes on valmis lahendama mistahes küsimusi kiiresti ning kes hoiduvad liigsest formaalsest venitamisest ettevõtluse arenguprobleemide lahendamisel oma piirkonnas.

Ettevõtjad ootavad, et omavalitsused tegeleksid ka elamufondi uuendamise ja renoveerimisega, sest räsitud väljanägemisega linnadesse-alevitesse on keeruline meelitada tööle spetsialiste, kellest ettevõtetes on aga puudus. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

made in estonia made in made in estonia estonia EKSPORDIKONVERENTS EKSPORDIKONVERENTS EKSPORDIKONVERENTS

20. OKTOOBER 2021 | 13.00 – 17.00 20. OKTOOBER 2021 | 13.00 – 17.00 Veebikonverents 20. OKTOOBER 2021 | 13.00 – 17.00 Veebikonverents Veebikonverents

Made in Estonia ekspordikonverentsile in Estonia ekspordikonverentsile onMade oodatud Eesti eksportöörid, avaliku sektori Made in Estonia ekspordikonverentsile on oodatud Eesti eksportöörid, avaliku sektori esindajad ja poliitikakujundajad. on oodatud Eesti eksportöörid, avaliku sektori esindajad ja poliitikakujundajad. Juba neljandatesindajad korda toimuval ja ekspordikonverentsil "Made in Estonia 2021" on poliitikakujundajad.

fookuses teemad,korda mis saavad igaekspordikonverentsil päev meediaruumis "Made palju tähelepanu: Juba neljandat toimuval in Estonia rohepööre, 2021" on digitaliseerimine uued võimalused. Seda kõike aga just eksportööri vaatenurgast. fookuses teemad,ja mis saavad igaekspordikonverentsil päev meediaruumis palju tähelepanu: rohepööre, Juba neljandat korda toimuval "Made in Estonia 2021" on digitaliseerimine uued võimalused. Seda kõike aga just eksportööri vaatenurgast. fookuses teemad,jamis saavad iga päev meediaruumis palju tähelepanu: rohepööre, digitaliseerimine ja uued võimalused. Seda kõike aga just eksportööri vaatenurgast.

Rohkem infot ja registreerimine: Rohkem infot ja registreerimine: EKSPORDIKONVERENTS.EE Rohkem infot ja registreerimine: EKSPORDIKONVERENTS.EE EKSPORDIKONVERENTS.EE

KONVERENTSI KAVA: KONVERENTSI KAVA: 13.00 Avasõnad KONVERENTSI KAVA: 13.00 MajandusAvasõnad ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ando Leppiman Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 13.00 kantsler Avasõnad EASi juhatuse esimees Peeter Raudsepp kantsler Ando Leppiman Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi Eesti Kaubandus-Tööstuskoja EASi juhatuse Peeter peadirektor Raudsepp kantsler Ando esimees Leppiman Mait Palts Eesti EASi Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Peeter peadirektor Raudsepp Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Päevajuht Mait PaltsPiret Potisepp (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) Päevajuht Piret Potisepp (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) Päevajuht Piret Potisepp (Eesti 13.30 Globaalsed trendid majanduses. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) suurimad 13.30 tööstuse Globaalsed trendid väljakutsed majanduses.(Swedbank) Eesti suurimad 13.30 tööstuse Globaalsed trendid väljakutsed majanduses.(Swedbank) Eesti 14.05 Paneelarutelu „Komplekssed valikud tööstuse suurimad väljakutsed (Swedbank) töölaual“ 14.05 eksportööri Paneelarutelu „Komplekssed valikud Peeter Peedomaa (Peetri Puit), eksportööri töölaual“ 14.05 Osalejad: Paneelarutelu „Komplekssed valikud Priit Tamm (Standard), Egon(Peetri Veermäe Osalejad: Peeter Peedomaa Puit),(Eurora), eksportööri töölaual“ Anna-Greta Tsahkna (Timbeter) Priit Tamm (Standard), Egon(Peetri Veermäe Osalejad: Peeter Peedomaa Puit),(Eurora), Anna-Greta Tsahkna (Timbeter) Priit Tamm (Standard), Egon Veermäe (Eurora), Moderaator: Potisepp Anna-Greta Piret Tsahkna (Timbeter) Paneelarutelu kokkuvõte: Mihkel Tammo (EAS) Moderaator: Piret Potisepp Paneelarutelu kokkuvõte: Mihkel Tammo (EAS) Moderaator: Piret Potisepp 15.00 Paus Paneelarutelu kokkuvõte: Mihkel Tammo (EAS) 15.00 Paus 15.00 Paus

15.20 15.20 15.20 15.55 15.55 15.55 16.20 16.20 16.20

16.35 16.35 16.35 17.00 17.00 17.00

Brändi isikustamine – mida see tähendab Sinu ettevõttele? Brändi isikustamine – mida see tähendab Klaus Heine (koolitaja–jamida konsultant) Sinu ettevõttele? Brändi isikustamine see tähendab Klaus Heine (koolitaja ja konsultant) Sinu ettevõttele? Tööstusettevõtte väljakutsed ja parimad Klaus Heine (koolitaja ja konsultant) praktikad eksportimisel Tööstusettevõtte väljakutsed ja parimad Hannes Lilp (SRCväljakutsed Group AS) ja parimad praktikad eksportimisel Tööstusettevõtte Hannes (SRC Group AS) praktikadLilp eksportimisel Kuidas ja kliimaga seotud Hannesjätkusuutlikkuse Lilp (SRC Group AS) eesmärgid mõjutavad ettevõtteid ning Kuidas jätkusuutlikkuse ja kliimaga seotud millega tuleb täna ja lähiaastatel kindlasti eesmärgid mõjutavad ettevõtteid ning Kuidas jätkusuutlikkuse ja kliimaga seotud tegeleda? millega tuleb täna ja lähiaastatel eesmärgid mõjutavad ettevõtteidkindlasti ning Keit Kasemets (Euroopa Komisjoni Eesti tegeleda? millega tuleb täna ja lähiaastatel kindlasti esindus) Keit Kasemets (Euroopa Komisjoni Eesti tegeleda? esindus) Keit Kasemets (Euroopa Komisjoni Eesti Eesti riigi vaade ekspordi arengutele esindus) Andririigi Haran (tööstusvaldkonna juht, MajandusEesti vaade ekspordi arengutele ja Kommunikatsiooniministeerium) Andri Haran (tööstusvaldkonna juht, MajandusEesti riigi vaade ekspordi arengutele ja Kommunikatsiooniministeerium) Andri Haran (tööstusvaldkonna juht, MajandusÜrituse ametlik lõpp ja Kommunikatsiooniministeerium) Ürituse ametlik lõpp Ürituse ametlik lõpp

UUS LIIGE

Innovatiivne lahendus uutmoodi ürituste korraldamiseks MERIKE KIVISAAR-SANDER WOW elamuskeskuse müügijuht

Eelmise aasta oktoobris Kuressaares avatud WOW elamuskeskus on multifunktsionaalne paik, kus ühe katuse all on nii imelise vaatega kohvik, asjalik konverentsikeskus kui ka suur mängu- ja teadusala.

lamuskeskus WOW on koht, kus laste, sõprade või kolleegidega sisukalt aega veeta ja uusi elamusi kogeda. Õhin ja loovus, mida keskus kiirgab, haarab kõiki külastajaid, sealhulgas neid, kes tulnud siia äriasjus. Sellepärast sobib WOW konverentsikeskus iseäranis hästi selliste koosviibimiste korraldamiseks, mille käigus peaks sündima värsked ideed, originaalsed lahendused, uutmoodi kontseptsioonid. Sündmuste korraldamiseks mõeldud ruumid Tuuleväli, Tuulepesa ja Kotkapesa sobivad seminarideks, tooteesitlusteks, konverentsideks või infopäevadeks.

WOW-s võib aega veeta nii pere kui kolleegidega. Kohvikus saab korraldada piduliku vastuvõtu kuni 150 külalisele, toitlustuse saab valida nii tänavatoitude kui ka peente banketiroogade seast. Fotod: WOW elamuskeskus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

Mõistagi on olemas esitlustehnika ja muu vajalik. Kohvipauside ajaks saab tellida toitlustust, samuti pakutakse lõunasööki. Paljud ettevõtjad on võtnud suuna korraldada oma meeskonnale n-ö kastist välja üritusi ja üha enam otsitakse numbrite laua taga vaagimise asemel võimalusi oma meeskonda loovalt ja sümbioosis mõtlema panna. Selleks korraldataksegi hoopis teistmoodi meeskonnavaimu tugevdamise ettevõtmisi ja WOW-s on selleks kuhjaga võimalusi. Saab teha mitmesuguseid töötubasid, degusteerida kohalike tootjate toite-jooke, pidada mängualal

Kas teadsid? WOW elamuskeskusest leiab h aktiivala h veeala h energiaala h simulaatorite ala h lasteala

UUED LIIKMED jalgpalli-, ralli- või golfivõistlusi ja käia džiibisafaril. Näiteks korraldas 18-liikmeline firma koolituse, mille üks eesmärke oli töötajad kõigepealt mugavustsoonist välja tuua. Selleks jagati meeskond kaheks ja korraldati ekspositsioonialal jalgpallivõistlus, kus igaüks üritas teistest rohkem punkte lüüa, leiutades selleks mitmesuguseid ja ülinaljakaid mooduseid. Mäng vabastas inimesed pingest ja tõi välja nende siira soovi aidata meeskonnakaaslasel rohkem punkte saada. Pärast võistlust koostati seminariruumis tulevikuplaan ja kava selle elluviimiseks. Saime ettevõtte juhilt tagasisidet, et nii innukat arutelu pole tema silmad meeskonnas veel näinud. Huvitavaid tegevusi saab korraldada ka suurematele organisatsioonidele. Kevadel toimusid WOW-s saja töötajaga firma suvepäevad, mille üks osa oli kuppelsaalis toimunud konverents ja võistlused eksponaatidel. Selgitati välja kiireim ralliäss, pinksikuningas ja kõige oskuslikum mullimeister. Inimesed said üksteisega lähemalt tuttavaks loomingulist ja nutikat lähenemist nõudvates olukordades, õppides üksteist usaldama. Õhtuseks tegevuseks olid valikus jahisõit ja kalapüük, samuti võimalus mängida golfi ja minna sauna. Seegi üritus oli meeldejääv ja firma sai igapäevatöös hoopis uue hingamise.

HARJUMAA AIRDUDE OÜ

Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus.

ALTERMAIL OÜ

Plokiahelal põhinev detsentraliseeritud sõnumiteenuste protokoll, mis põhineb salajasel võrgul.

AMANJEDA GROUP OÜ

Rõivaste disainimine ja tootmine.

BEIJER REF EESTI OÜ

Toiduainetööstus- ja kaubandusseadmete hulgimüük.

URETEK BALTIC OÜ

Geotehnilised inseneritööd.

VOLTRIDE OÜ

Elektriliste kergliikurite müük ja järelteenindus.

IDA-VIRUMAA IRMARI OÜ

Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus. Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldus.

JÄRVAMAA

CHEMTRADE ESTONIA OÜ

U-DIIL OÜ Tarbeelektroonika korduskasutus.

CHISTA TRADE PROMOTION OÜ

LÄÄNE-VIRUMAA

Elektrimaterjalide, -tarvikute ja -seadmete hulgimüük, sh kaablid. Äri- ja juhtimisalane nõustamine.

CONTECH OÜ

BALTIC PHOSPHATE OÜ Fosforhappe tootmine.

Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine.

SAAN OÜ

E-CONSULTING GLOBAL SOLUTIONS OÜ

VR MEDICO OÜ

EESTIHOUSE OÜ

PÄRNUMAA

Äri- ja juhtimisalane nõustamine. Minimajade tootmine.

FILTERPRO OÜ

Energia-ja veetöötluslahenduste projekteerimine, müük, teostus.

FOOD ENGINEERING OÜ

Kohvi, tee, kakao ja maitseainete hulgimüük.

HML PROJECT MANAGEMENT OÜ Ehituse projektijuhtimine. Hoonestusprojektide arendus.

JERSTEEL OÜ

Ventilatsioonisüsteemide puhastus, videoinspektsioon, elumaja ventilatsioonisüsteemide kaardistus.

MIDEVAP OÜ

Seedrist toodete edasimüük, paigaldus ja hooldus.

NOVOLOTO OÜ

Hasartmängude korraldamine.

PEDROBEAT AS

LED-valgustusseadmete tootmine ja helikandjate hulgimüük.

SUNIFY OÜ

Päikeseparkide ehitus ja komponentide müük.

SUPERTONE OÜ

Plaadifirma, mis toodab käsitööna juhtmega võimendeid, kõlareid, kaableid ja juhib vintagesalvestusstuudiot Lissabonis.

SVS MACHINES & SERVICE OÜ Metallitöötlusseadmete müük, hooldus ja remont.

TOOTLUS OÜ

Metalltorude ja muude profiilide lõikamine, painutamine.

Ehitus- ja lammutustööd. Õendusabi osutamine.

KROST OÜ

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

RAPLAMAA ECOFURN PRODUCTION OÜ Mööblitootmine.

TARTUMAA ADVOKAADIBÜROO TARMO PILV JA PARTNERID OÜ

Advokaatide ja advokaadibüroode tegevus.

AVERA-TRADING AS

Koristustarvikute ja -keemia, puhastusainete ja -masinate import ja hulgimüük.

ELEMENTUS E OÜ

Kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine.

KOGO GALERII MTÜ

Moodsa kunsti galerii, mis aitab kaasa kunstnike rahvusvahelisele nähtavusele.

SPORTID INTERNATIONAL OÜ

Heaoluteenuste haldamise platvorm B2B-sektoris.

TESMASAN OÜ

Hotelli- ja toitlustusäri.

OPTIPRO OÜ

Prillide jm optikakaupade jaemüük.

Täielikku loetelu augustis ja septembris lisandunud uutest liikmetest näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KASULIKKU

Kuidas korrektselt käituda joobetunnustega töötajaga? MARI-LII PIISKOP kaubanduskoja jurist

Kaubanduskoja poole on pöördunud mitu ettevõtet, kes on soovinud saada nõu, kuidas korrektselt käituda joobetunnustega töötajaga. 22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

öötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 15 kohaselt peab tööandja kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Sama seaduse § 14 lõike 2 järgi on töötajal keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Praktikas ei ole siiski alati täiesti selge, kuidas vastavalt seaduse nõuetele tuleks joobes töötajaga käituda.

Kuidas tuvastada töötaja joobeseisundit?

Töötaja joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise puhul on hulk

nüansse, millega peab tööandja arvestama. Inimese võimalikule joobeseisundile viitavad tunnused on näiteks inimese välimus, aeglustunud reaktsioonid, häirunud kõne, aja ja koha tajumise häired ning mälu-, koordinatsiooni- ja käitumishäired. Tööandja peab arvestama sellega, et töötaja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse seisukohast töötaja tervisega seotud andmete töötlemine ja seda tohib teha vaid töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhul. Andmekaitse inspektsioon on märkinud, et joobeseisund on terviseseisund, mis kuulub delikaatsete isikuandmete hulka ja selle kontrollimine töölepingu täitmise huvides pole lubatud.

KASULIKKU Samas on tööandjal seadusest tulenev kohustus kõrvaldada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olev töötaja, et tagada ohutu töökeskkond ning seetõttu on sellises ulatuses õigus teatud määral isikuandmeid töödelda (vt lähemalt andmekaitse inspektsiooni kodulehelt). Tööinspektsioon on selgitanud, et ka siis, kui töötaja on nõus puhuma alkomeetrisse või minema arsti juurde, ei pruugi saadud tulemus olla hilisemas vaidluses tõendina kasutatav. Praktikas võib ette tulla olukordi, kus töötaja tuleb tööle, kuid ei ole nõus alkomeetrisse puhuma ning keeldub ka arsti juurde minekust. Sellistel juhtudel on järgmine võimalus kaasata töötaja võimaliku joobe hindamisse tunnistajad. Töövaidluskomisjon on ühes oma lahendis töövaidluse kohta aktsepteerinud töötaja joobeseisundi tuvastamisel tõenditena teiste töötajate antud ütlusi ja seletuskirju. Lahendis tugineti omakorda Riigikohtu lahendile, mis käsitles samuti töötaja joobeseisundi tõendamist tunnistajate ütlustega. Lisaks on tööinspektsioon soovitanud tööandjatel koostada vabas vormis kirjalik akt töötaja joobeseisundi tuvastamise kohta. Kirjalikus dokumendis peaks olema informatsioon koha, kuupäeva ja kellaaja kohta ning tööandja peab lisama selgituseks asjaolud, miks visuaalselt hinnates jõuti järelduseni, et töötajal on joobetunnused. Dokument peaks olema allkirjastatud koostaja ja tunnistajate poolt (vt lähemalt tööinspektsiooni kodulehelt).

Millal võib töölepingu erakorraliselt üles öelda?

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. Seega annab seadus tööandjale õiguse ja võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. Tööinspektsioon on täiendavalt selgitanud, et kui töötaja ilmub tööle joobetunnustega ja keeldub alkomeetrisse puhumast, on tööandjal võimalik kõrvaldada ta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel töölt. Kui töötaja saab kaineks ja naaseb tööle, saab tööandja teha talle hoiatuse, et kui ta veel joobetunnustega tööle tuleb ja keeldub alkomeetrisse puhumast, ütleb tööandja temaga töölepingu erakorraliselt üles.

Riigikohus on ühes lahendis selgitanud, et joobe tuvastamine ei eelda kindlat alkoholikontsentratsiooni veres ega väljahingatavas õhus. Teisisõnu puudub numbriline piirmäär, mille tuvastamisel saaks öelda, et tegu on joobega. Samas eeldab töötaja joobe hindamine inimese tüüpiliste kehaliste või psüühiliste funktsioonide või

Joobe tõendamiseks on võimalik kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendeid, näiteks töötaja või tunnistajate ütlused, asitõendid jm.

reaktsioonide muutumise või häirumise tuvastamist. Joobe tõendamiseks on võimalik kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendeid, näiteks töötaja või tunnistajate ütlused, asitõendid jm.

Mida on võimalik tööandjal teha?

Tööandjal on võimalus lisada ettevõtte töökorralduse reeglitesse punkt, mille kohaselt loetakse tööle ilmumist joobeseisundis töötaja poolt lubamatuks käitumiseks. Töökorralduse reeglites võib ette näha protseduuri, milleks saab olla näiteks igahommikune vabatahtlik alkomeetrisse puhumine ettevõtte väravas. Kui töötajal pole joobeilminguid, siis võib joobeseisundit kontrollida juhul, kui mõni eriseadus nii ette näeb või kui töötaja annab selleks kirjaliku nõusoleku. Tööandjal on võimalus sise-eeskirjas välja tuua näitlikud olukorrad, millistel juhtudel töötaja ei täida töökohustusi vajaliku hoolsusega. Taoline loetelu ei ole vaidluse korral siduv, kuid lihtsustab tööandja jaoks hilisemat tõendamist ning annab töötajale parema ja selgema informatsiooni, millist käitumist temalt oodatakse. Loetelu tegemisel tuleb lähtuda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, st töötajale ei saa panna ületamatuid nõudmisi hoolsuse suhtes. Näiteks võib tööandja fikseerida töökorralduse reeglites, et hooletuks käitumiseks loetakse eelkõige tööle ilmumist joobeseisundis jms (vt lähemalt: töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde 2021).

Kas teadsid? Üldiselt kehtib põhimõte, et tööandjal on kohustus võtta kasutusele meetmed, mis tagavad ohutu töökeskkonna nii töötajale, kaastöötajatele kui ka näiteks klientidele ja koostööpartneritele. Üheks ohuallikaks töökeskkonnas võib olla alkoholijoobes töötaja. Töötaja juhendamisel on seetõttu mõistlik tähelepanu pöörata muude ohuallikate hulgas ka joobeseisundis tööl viibimisele. Samuti on tööandjal võimalik lisada töökorralduse reeglitesse punkt, mille alusel arvestab tööandja hooletu käitumise hulka ka tööle ilmumist joobeseisundis. LISAINFO:

h Isikuandmete kaitsega seonduv: andmekaitse inspektsiooni koduleht www.aki.ee.

h Tööõiguse ja töövaidlustega seonduv: tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee.

h Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde 2021: https://www.sm.ee/sites/default/files/toolepinguseaduse_ selgitused_sisu_web.pdf h Küsimuste korral võib pöörduda ka kaubanduskoja juristide poole, kirjutades e-posti aadressile juristid@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KONKURSS

Selgusid edukaimad ettevõtted! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Eesti Tööandjate Keskliit tunnustasid 7. oktoobril Eesti selle aasta edukamaid ja konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid. Aasta ettevõtte tiitli pälvis innovaatiline keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm AS.

esti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani sõnul on aasta ettevõte Chemi-Pharm kindlasti esiletõstmist väärt. „Eesti ettevõtlusmaastikul võiks kindlasti oluliselt rohkem olla sarnaseid ettevõtteid, kus teadusmaailma saavutusi sel määral rakendatakse ja meie üldise heaolu tagamise nimel tegutsetakse,“ ütles Luman. Ta lisas, et kuigi ettevõtlusauhindu anname ühel aastal ainult väikesele osale Eesti ettevõtjatest, on kiitust väärt kõik ettevõtlikud inimesed, kes võtavad ettevõtlusriski ja vastutuse nii enda, oma perede kui ka töötajate ees, et olla nii vastutustundlikud ettevõtjad kui ka tööandjad. Aasta ettevõte valiti EAS-i ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind“ ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkursi „Konkurentsivõime edetabel“ parimate seast.

MOONIKA KUKK kaubanduskoja turundusjuht

Kahe konkursi tublimate hulgast selgitas võitja välja esinduslik žürii, kuhu kuulusid h Ats Albre, Nortal AS-i tegevjuht, „Aasta ettevõte 2020“ võitja h Madis Müller, Eesti Panga president h Peeter Raudsepp, EAS-i juhatuse esimees h Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor h Arto Aas, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht h Mart Kalm, rektorite nõukogu juhatuse esimees, EKA rektor h Kristiina Esop, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht h Kadri Mägi-Lehtsi, Roche-Eesti OÜ tegevjuht

Eesti edukaimad ja konkurentsivõimelisimad ettevõtjad koos president Kersti Kaljulaidi, peaminister Kaja Kallase ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutiga. Foto: Rene Riisalu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KONKURSS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkursi „Konkurentsivõime edetabel 2021“ võitjad

EAS-i ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind 2021“ võitjad

Konkurentsivõimelisim suurettevõte: Eesti Gaas AS

Aasta innovaator: Chemi-Pharm AS

Eesti erakapitalile kuuluv pikaajalise kogemusega energiafirma, mis müüb maagaasi: torugaasina lõpptarbijale, surumaagaasina (CNG) või veeldatud maagaasina (LNG). Ainsana Baltimaades pakutakse stabiilset LNG punkerdamise teenust. Ettevõte arendab aktiivselt taastuvenergiaportfelli päikeseenergia ja rohegaasi (biometaani) valdkonnas. Eesti Gaas tegutseb Elengeri nime all Lätis, Leedus ja Soomes.

Aasta eksportöör: SRC Group AS

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte: Kapitel AS Üks Baltimaade suurimaid kinnisvaraettevõtteid, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvara projektide juhtimisega nii arendaja, investori kui ka haldajana. Ettevõte põhineb täielikult Eesti kapitalil ning tegutseb peamiselt Eestis, Lätis, Leedus ja Tšehhis, keskendudes äritegevuses eelkõige nende nelja riigi pealinnadele.

Konkurentsivõimelisim mikroettevõte: Kirkmayer Industries OÜ Ettevõte tegeleb spetsiaalse patenteeritud ECA tehnoloogiaga veepuhastussüsteemide generaatorite tootmise ja müügiga. Lahendusi pakutakse vastavalt ettevõtete vajadustele üle kogu maailma. Ettevõtte tooteid kasutatakse peamiselt toiduainetööstuses, põllumajanduses, tervishoiuasutustes, aga ka ujulates ja muude rajatiste veepuhastussüsteemides.

2021. aasta konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkondade kaupa: h Tavid AS, finantsvahendus h Selver AS, jaekaubandus h Kapitel AS, kinnisvara h Merko Ehitus AS, ehitus h DSV Estonia AS, transport ja logistika h Saksa Automaatika OÜ, arhitektuur ja projekteerimine h Eesti Gaas AS, tööstus ja energeetika h Liviko AS, toiduainetööstus h Sandmani Grupi AS, hulgikaubandus h Telia Eesti AS, side, kommunikatsioon ja IT h NG Investeeringud OÜ, teenindus h Vestman Energia AS, põllumajandus, kalandus ja metsamajandus Vaata edetabeleid: www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel

Ettevõtluse auhind 2021 Auhindu annavad välja EAS ja Eesti Tööandjate Keskliit

Esimene žürii valib kolm nominenti kuues kategoorias

Teine žürii valib kuue kategooria võitjad

Ettevõte arendab, valmistab ja turustab desinfitseerimisvahendeid, isikliku hügieeni vahendeid, puhastusja erihooldustooteid. Tootenimistus on üle saja toote. Tütarettevõtted on Lätis ja Singapuris, kuid tootmine on koondatud Eestisse ja siin asub peakontor. Ettevõte ekspordib toodangut 27 riiki.

Ettevõte pakub projekteerimis- ja inseneriteenuseid merenduses. SRC Group teeb remonditöid, moderniseerimisprojekte, spetsialiseeritud lühiajalisi ja ka keerulisi ümberehitusi laevadele kogu maailmas. Tütarettevõtted on Hollandis, Norras, Itaalias ja Poolas ning müügiesindused USA-s ja Lõuna-Koreas.

Aasta pereettevõte: Nõo Lihatööstus OÜ Eesti suurim kohalikul kapitalil põhinev lihatööstus, mis pakub tööd ligi 200 inimesele. Nõo sortimenti kuulub üle 400 eri lihatoote, mis on maitsvad, kvaliteetsed ja suure lihasisaldusega. Nõo parima kvaliteedi tagab suuremalt jaolt mitmekordse kontrolli läbinud eestimaise tooraine kasutamine, tänapäevaste seadmetega uuenduslik tootmishoone, pühendunud töötajad ja heade tootmistavade järgimine.

Aasta disainirakendaja: ElectroAir OÜ Ettevõtte põhitegevus on lennunduses kasutavate maapealsete elektrivarustussüsteemide tootmine, müük ja järelteenindus. Ettevõte toodab, arendab ja projekteerib ainulaadseid maapealseid jõuallikaid lähtuvalt klientide vajadustest ja soovidest.

Aasta turismiedendaja: LEE Restoran OÜ Ettevõttele kuuluvad LEE restoran ja Lore bistroo. Ettevõtet iseloomustab juhtkonna kõrge motivatsioon, soov arendada oma töötajaid ja tugevdada nende parimaid oskuseid, samuti vähendada ökoloogilist jalajälge. Eesmärk on arendada Eesti kööki koostöös kohalike toiduainete pakkujatega, tutvustades uusi maitseid.

Aasta välisinvestor: Ensto Ensek AS 1997. aastal loodud ettevõte kuulub rahvusvahelisse tööstuskontserni ENSTO. Kontsern projekteerib, toodab ja turustab elektritarvikuid. Tegemist on maailma ühe juhtiva tehnoloogiaettevõtte ja hinnatud energiasäästlikkuse ekspertiga. Eestis tegeleb Ensto metalltoodete tootmise, plastmassi ja silikooni survevalu ning elektritarvikute koostamise ja müügiga. Tehased asuvad Keilas ja Tallinnas, kus töötab üle 400 inimese.

Konkurentsivõime edetabel 2021 Auhindu annab välja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Võitjad selgitatakse välja nii ettevõtte suuruse kui ka tegevusvaldkonna järgi

Selguvad võitjad tegevusvaldkonniti

Selgub kolm võitjat: suurettevõte, väike- ja keskettevõte, mikroettevõte

Aasta ettevõte 2021 Žürii valib kahe konkursi parimatest võitja

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

GALERII

Aitäh ettevõtlikele inimestele!

oda tunnustas 7. oktoobril koos EAS-i ja Eesti tööandjate keskliiduga silmapaistvaid ettevõtteid pidulikul auhindamisüritusel uues Tallinna kruiisisadamas. Pärgasime Eesti suurima ettevõtluskonkursi raames tublimaid ettevõtteid eri valdkondadest, andsime üle noore ettevõtja preemia ja kuulutasime välja „Aasta ettevõtte 2021“. Konkursi eesmärk on esile tuua edukamaid ettevõtteid ja tunnustada neid tehtud töö eest, lisaks pöörata tähelepanu ettevõtlusele ja ettevõtjaks olemisele. Tahame innustada noori ja tuua veelgi rohkem Eesti inimesi ettevõtlusesse. Aitäh teile, ettevõtjad, et viite Eesti majanduselu aina edasi, uute eesmärkide ja sihtideni!

Peaminister Kaja Kallas ja Ants Noot, kes on konkurentsivõimelisima suurettevõtte Eesti Gaas juht.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

EAS-i juht Peeter Raudsepp ja eksportööri auhinna saanud Hannes Lilp (SRC Group).

GALERII

EAS-i ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse direktor Mihkel Tammo ja Simmo Kruustük aasta pereettevõtte tiitli saanud Nõo Lihatööstusest.

LHV Panga ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume, aasta noor ettevõtja Martin Vares ja kaubanduskoja peadirektor Mait Palts. Kirkmayer Industriesi esindaja Alice But võttis aasta konkurentsivõimelisima mikroettevõtte auhinna vastu peaminister Kaja Kallaselt.

ElectroAiri meeskond võttis vastu aasta disainirakendaja auhinna.

Chemi-Pharmi juht Kristo Timberg rõõmustab, sest Chemi-Pharm noppis kaks auhinda: aasta innovaator ja aasta ettevõte.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

TURUÜLEVAADE

KES ON ÄRIKINNISVARATURU

võitjad ja kaotajad? Viimased poolteist aastat on olnud ärikinnisvaraturul omajagu turbulentsed ja nõudnud kiiret reageerimist. Kui 2020. aasta kevadel tahtsid kõik turuosalised pandeemia tõttu lühiajaliselt kõikvõimalikud otsused n-ö külmutada, siis praeguseks on välja kujunemas selgemad jooned, kuidas turg eri sektorite puhul uuenenud olukorras otsuseid teeb.

JAAN LIITMÄE Domus FND OÜ juhatuse liige

ee väljendub eelkõige investorite eelistustes, kuhu paigutada kapitali, ning üürnike valikutes, milliste pakkumises olevate pindadega ollakse valmis ka päriselt tehinguid tegema. Vaatame lähemalt, mis toimub Eestis laiemalt jälgitavates ärikinnisvara sektorites: tööstus ja logistika, bürood, kaubandus, majutus ja üürikodud.

Tööstus ja logistika pjedestaali tipus

Tööstuse ja logistika ärikinnisvara on selgelt suurim võitja. Selle põhjus on trend liikuda lõplikult välja vanamoodsatelt pindadelt, kuhu pinda rentival ettevõtjal on järjest raskem töötajaid meelitada. Samuti on pinna omanikul vaja pidevalt teha küsitava tasuvusajaga investeeringuid, et säilitada elementaarne funktsionaalsus. Uutel pindadel on hulk eeliseid: näiteks heal tasemel kasutatavus, tänapäevane töökeskkond ning keskpikas perspektiivis oluliselt väiksem täiendavate investeeringute vajadus ja madalamad kõrvalkulud. Need aspektid on tähtsad nii investori kui ka üürniku seisukohast ja kaaluvad üles investorile näiliselt ebasoodsama (loe: madalama) tootlusmäära ja/ või üürnikule kõrgemast üürihinnast tuleneva suurema rahakulu. Lisaks tekitas e-kaubanduse kiire kasv just väiksemate ja keskmiste kaubamahtudega tegutsevate ettevõtjate jaoks äkilise laienemisvajaduse, et kasvanud nõudlust rahuldada. Klientide huvi kasv on tähendanud valminud objektide müügihinna tõusu. Samuti on see kaasa toonud üürihindade tagasihoidliku tõusu, mis võib kallinenud ehitushindade tõttu lähitulevikus veelgi kerkida. Kokkuvõttes on tööstus- ja

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

logistikasektori kinnisvara väljavaade väga hea.

Bürood ootavad kodus töötajaid tagasi

Büroopindade puhul on tegemist ühe keerulisemas olukorras oleva segmendiga. Praegu Eestis büroopindade arendamisse investeerivate ettevõtete finantstervis on üldjuhul hea ja nad saavad pankadelt kenasti laenu. See tähendab, et ükski arendus pole pooleli jäämas. Samas on kodus töötamise aina suurema populaarsuse tõttu tunda negatiivset survet juba kasutuses olevate pindade taas välja üürimisel. Üürnikud on võimaluse korral oma seniste või uute pindade üüriotsuseid

Uue segmendina on viimastel aastatel esile tõusnud suuremahuline üürielamutesse investeerimine.

alates 2020. aasta kevadest kogu aeg edasi lükanud, et üürida järgmiseks täpselt selline pind, mis vastab uuenenud vajadustele. Samas on füüsiline tööl viibimine paljudes tegevusharudes möödapääsmatu, et kogenud kolleegidelt saaksid teadmised uutele edasi kanduda – seda kodust töötades lihtsalt ei juhtu. Kokkuvõttes on uute büroopindade turg praegu isegi paremas seisus, sest kui üürnikud ühel hetkel oma vajaduste suhtes otsusele jõuavad, eelistavad nad igal juhul uusarendusi. Keerulisem on vanemate pindade omanikel, sest hoolimata odavamast üürihinnast on üürnikele üldjuhul raskem kõrgemaid kõrvalkulusid koos vanamoodsamate ehitustehniliste lahendustega n-ö maha müüa. Seetõttu tekitab aina suurem vabade pindade arv omakorda negatiivset survet üürihindadele. See omakorda jõuab tootlusmääradesse, kus ostjad tahavad suurema riski võtmise eest arusaadavalt näha preemiat. Kokkuvõttes on büroopindade tulevikuväljavaade neutraalne ilma kiire taastumise võimaluseta.

TURUÜLEVAADE Väiksemad kaubanduskeskused populaarsemad

Kaubanduskinnisvara sektoris tõmbavad turuosalised pigem hinge ja enamik uusi investeeringuid on liikunud lähikauplustesse ja väiksematesse kaubanduskeskustesse. Arendaja seisukohast on kõige parem, kui leitakse toidukauplejast ankurüürnik, kelle abil maandatakse lähiaastateks nii omaniku kui ka investorite ja laenuandjate riskid. Kaubanduskeskuse väiksemad pinnad näiteks apteekidele, lillemüüjatele ja toidukohtadele kaetakse lepingutega seniste koostööpartnerite abil ehitusperioodi jooksul. Koroona ajal oli huvitav trend suuremate toidukaupluste võimekus müüa lisaks toidukaupadele suures mahus tööstuskaupu. Seda positsiooni ei taheta suurtele spetsialiseeritud müüjatele enam tagasi anda. Kaubanduse tugevana kriisist läbitulek toetab tootlusmäärade püsimist koroonaeelsel tasemel ja kvaliteetselt väljaüüritud kaubandushoonete suhtes on investorite huvi jätkuvalt suur. Tulevikuväljavaade on praeguselt tugevalt tasemelt neutraalse suunas.

Majutussektor lakub veel kaua haavu

Majutuse segmendis on olnud viimased poolteist aastat väga keeruline. Seda eriti neil, kelle senine äriplaan on paljuski

toetunud kas turistide ja/või äriklientide teenindamisele. Võitjad on kopsakama rahakotiga hooneomanikud, kes suudavad sunnitud pausi kasutada hoonete renoveerimiseks. See võib mõne aasta pärast tunduda geniaalse sammuna, aga lühiajaliselt pole finantsiliselt kindlasti lihtne otsus. Veidi paremini käib majutusettevõtete käsi väljaspool pealinna, kus ajalooliselt suure osa klientuurist on moodustanud Eesti kliendid. Viimased on koroona ajal majutusasutuste uste avanedes kodumaal ringi rändamise võimalust aktiivselt kasutanud ja kuigi majutuskohtade täituvus pole ideaalne, saadakse pealinna kolleegidega võrreldes majandamisega pisut lihtsamini hakkama. Uue segmendina on viimastel aastatel esile tõusnud suuremahuline üürielamutesse investeerimine. Eestvedajad on tavaliselt institutsionaalse investori rahakoti toel suuremad ja kogenud tegijad, kes pikemas perspektiivis teevad äärelinnas üksikuid kortereid omavate erainvestorite elu väga kibedaks. See on võimalik tänu madalama tootluse ootusele ja mastaabisäästule, mis saavutatakse suuremat arvu üüripindu korraga majandades. Usun, et hoolimata praegu meid mõjutavast koroonapandeemiast taastub

paari aasta pärast inimeste mobiilsus nii globaalses kui ka kohalikus mõistes üle varasemate tippude. Seda toetavad nii Eesti head majutusasutused oma kõrgel tasemel ruumidega kui ka üürikodude pakkumisele spetsialiseerunud tegijad, kes ehitavad tööinimeste jaoks pikaajalisemaid üürikodusid. Majutussektori väljavaade lühikeses ja keskpikas perspektiivis on aeglaselt taastumine ja ajapikku saavutatav tugevus.

Hea teada!

Ärikinnisvara turg on pidevas liikumises, nagu seda on kogu muu meid ümbritsev elugi. Turusegment, mis praegu on tugev ja atraktiivne, võib juba homme osutuda Eesti väikesel turul üleinvesteerituks. Samas võivad praegu vähem atraktiivsed segmendid vaid mõne kvartaliga korralikult taastuda ja nii kapitaliomanikud kui ka operaatorid pööravad pilgu uutele jahimaadele.

Äripindade sümbioos kodudega: mullu augustis valmisid Ülemiste City ärilinnakus esimesed elamispinnad: 81 üürikorteriga 13-korruseline modernne elamu on eelkõige mõeldud linnaku ettevõtetele oma töötajate lühi- ja pikaajaliseks majutamiseks. Foto: Andras Kralla / Scanpix Baltics

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

ÄRIVISIIT

Gruusia ja Eesti sõprus Fotod: Kalev Lilleorg

estit külastas 4.–6. oktoobril Gruusia äridelegatsioon. Sel puhul korraldas kaubandus-tööstuskoda koostöös Gruusia saatkonnaga Eestis ja Gruusia kaubanduskojaga Gruusia-Eesti ärifoorumi. Äridelegatsiooni kuulus 14 Gruusia ettevõtet nii IT-, toidu- ja põllumajanduskui ka muudest sektoritest. Koostöö Eesti ja Gruusia vahel on olnud pidev. Arengukoostöö projekti raames oleme Eestis võõrustanud eelnevate aastate jooksul juba mitut delegatsiooni ja korraldanud ärivisiite Gruusiasse. Lisaks käivitub koostöös välisministeeriumiga peagi Gruusia naisettevõtjate arenguprogramm, mille eesmärk on võimestada Gruusia noori naisettevõtjaid.

Ärifoorumi avasõnad ütles Archil Karaulashvili, Gruusia suursaadik Eestis.

Gruusia äridelegatsiooni kuulus 14 ettevõtet eri sektoritest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

ÄRIVISIIT

Networking on iga ärifoorumi oluline osa.

Ärifoorumil osalejaid tervitasid Gruusia Kaubandus-Tööstuskoja president Giorgi Pertaia (fotol esireas parempoolne)

Pärast ärifoorumit toimusid B2B-kohtumised Eesti ja Gruusia ettevõtete vahel. Kaubanduskoja teenuste direktor Piret Potisepp tutvustas uut naisettevõtluse projekti Gruusias.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts tõi oma kõnes välja, et koostöö kodade vahel on olnud hea ja kaubavahetusel Gruusiaga on potentsiaali.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KASULIKKU

MILLISED LISAKOHUSTUSED TOOB UUS TARBIJAKREDIIDI

direktiiv?

Euroopa Komisjon avalikustas uue tarbijakrediidi direktiivi eelnõu. Osa sellega kavandatud muudatustest on Eestis juba rakendunud, kuid osa muudatustest on uued ja toovad ettevõtjatele lisakoormust. Kaubanduskoda nägi mitmes muudatuses murekohti ja saatis vastavad märkused justiitsministeeriumile, kes omakorda kujundab Eesti seisukohad eelnõu suhtes.

Selleks, et tarbijad üle jõu käivaid laene ei võtaks, on nende kaitsmiseks välja töötatud uus tarbijakrediidi direktiivi eelnõu. Mõned eelnõus ette nähtud meetmed aga pigem suurendavad bürokraatiat, mitte ei aita tarbijal kaalutletud laenuotsust langetada. Foto: Ander Ilp / Postimees / Scanpix

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

KASULIKKU

ue tarbijakrediidi direktiivi eelnõu järgi hakkavad direktiivi reeglid tulevikus kehtima muu hulgas ka alla 200 euro suuruste laenude andjatele ja ka sellistele lepingutele, mille puhul ettevõte annab krediiti ilma intressita ega nõua muude tasude maksmist. Selle järgi peaks direktiivi nõudeid täitma ka näiteks tavakaupleja, kes lubab tarbijal osta diivani järelmaksuga, võtmata selle eest lisatasu. Kauplejale võivad lisanduda näiteks tegevusloa taotlemise kohustus, töötajate pädevuse nõuded ja krediidi kohta lepingueelse teabe esitamise nõue. Koja hinnangul ei ole aga mõistlik võrdsustada selliseid kauplejaid krediidiandjaga. Eelnõu seletuskir-

jast ei selgu, miks on tasuta krediidi lisamine direktiivi kohaldamisalasse üldse vajalik või mis probleemi sellega püütakse lahendada. Ebaselge on ka teiste kohaldamisala komponentide lisamise vajadus.

Teavitamiskohustus muutub koormavamaks

Eelnõus on seoses tarbijate teavitamisega plaanis hulk muudatusi. Eelnõu jõustumisel tekib krediidiandjatele ja -vahendajatele ning ühisrahastuse platvormidel laenuandmise teenuse osutajatele kohustus esitada tarbijale teavet kolmel eri dokumendil: üldteabe dokument, standardinfo teabeleht ja standardinfo ülevaateleht. Kaubanduskoda ei toetanud seda, et lisaks standardinfo teabelehele tuleb hakata esitama ka ülevaatelehte. Tegemist on ettevõtjaid koormavate nõuetega, samal ajal kui soovitud eesmärk jääb tõenäoliselt saavutamata. Selle asemel, et tarbija saaks selget ja kergesti mõistetavat infot, tekib hoopis info üleküllus, mis raskendab tarbijal pakutavates toodetes orienteeruda. Dokumentide selguse ja ülevaatlikkuse tagamiseks võiks kaaluda hoopis ülevaatelehel oleva info koondamist standardinfo teabelehele või asendada standardinfo teabeleht ülevaatelehega. Selline lahendus koormaks ettevõtjaid vähem ning tagaks paremini selle, et oluline teave on tarbijale lühidalt ja konkreetselt nähtav.

Lepingueelne teave esitada kindla aja jooksul

Kehtiva õiguse kohaselt tuleb lepingueelne teave esitada tarbijale mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist. Eelnõu järgi tuleks seda teha aga vähemalt üks päev enne lepingu jõustumist. Kui ettevõtja esitab teabe hiljem, tekib tal täiendav teavitamiskohustus – tarbijale tuleb saata eraldi meeldetuletus tema taganemisõiguse kohta. Koda seda muudatust ei toetanud, kuna teabe esitamise tähtaega võib praktikas olla võimatu järgida. Lisaks on tarbija tihti ise huvitatud, et krediiditaotluse esitamise ja lepingu sõlmimise vahele jääks minimaalne aeg, et saaks laenusumma võimalikult kiirelt kasutusele võtta.

Uus nõue: diskrimineerimise keeld

Eelnõu lisab tarbijakrediidi direktiivi diskrimineerimise keelu, mis tähendab, et krediidiandjatel on kohustus kohelda laenutaotlejaid võrdselt

olenemata taotleja elukohast, kodakondsusest ja muust. Praktikas võib osutuda aga keeruliseks krediidiandja kahe kohustuse kombinatsioon: kohustus kohelda laenutaotlejaid võrdselt sõltumata nende elukohast ja kohustus kasutada krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral krediidiandmebaase. Andmebaase võib olla väga palju ja need võivad olla väga erineva ülesehituse ja IT-lahendustega, mistõttu on ettevõtjatel ilmselt ka väga keeruline kontrollida nõutud tasemel kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide elanikke.

Lisanduvad nõuded töötajate pädevusele

Eelnõuga on kavas lisada nõuded krediidi andmise ja vahendamisega tegelevate ettevõtete töötajate kompetentsidele. Teatud kompetents peab olema põhimõtteliselt kõikidel ettevõtte töötajatel, v.a tugipersonalil jt. Kompetentside miinimumnõuded kehtestab aga iga liikmesriik ise. Ettevõtjatele valmistab muret, kuidas see praktikas teoks saab, kuna nõuded võivad riigiti tulla väga erinevad. Arvestades sellega, et kõrgema kvalifikatsiooniga töötajale tuleb maksta ka suuremat palka ja asjakohase kvalifikatsiooniga töötajaid võib eri piirkondades olla vähem, tekib paratamatult hirm, et muudatusega kaasneb turuosaliste vahel ebavõrdsus. Lisaks eeltoodule keelab uus direktiiv ka teatud tarbijat kahjustavad praktikad, nagu toodete sidumine ja pealesunnitud pakkumised. Samuti täienevad krediidivõimekuse hindamise reeglid ning liikmesriigid peavad kehtestama laenuintressidele laed, edendama finantsharidust ja tagama, et tarbijatele oleks kättesaadav võlanõustamisteenus. Uus direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Sellele eelnevad veel arutelud.

Kaubanduskoda ei toetanud seda, et lisaks standardinfo teabelehele tuleb hakata esitama ka ülevaatelehte. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KODA KUTSUB OSALEMA Finantskoolitus firma võtmeisikutele II

Töötuba: LinkedIni sisu loomine müügimeeskonna vaatenurgast

19. oktoober – 16. november 2021

17. november 2021

Jätkame kevadel alanud finantskoolituste seeria teise osaga, mis keskendub kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele. 19. oktoobril seminar „Kuluarvestus“ 2. novembril seminar „Eelarvestamine“ 16. novembril seminar „Laenud ja omakapital“

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 285 € + km, mitteliikmele 570 € + km Info: Riinu Ott, riinu@koda.ee, 744 2196

Kas mõni neist olukordadest tuleb sulle tuttav ette? h Su ettevõttel on LinkedIni leht ja see peaks genereerima uusi kontakte ja müüki. Paraku see ei toimi. h Sul on õnnestunud veenda turundusmeeskonda kulutama osa turunduseelarvest LinkedIni kanalile. Kampaaniad toimusid, kuid need ei toonud soovitud tulemusi. h Su meeskonnas on inimesi, kes ei ole päri, et müügimeeskonna jaoks on just LinkedIn koht, kus aktiivselt toimetada ja püüda seeläbi jõuda potentsiaalsete klientideni.

Miks on oma ettevõtte aktiivsest juhtimisest nii keeruline loobuda? Neuroteadus selgitab

Kui vastasid vähemalt ühele olukorrale jaatavalt, siis see töötuba on mõeldud just sulle! Ära jäta kasutamata võimalust kuulda valdkonna uusimat infot LinkedIni sisuloome kohta Anna Rokinalt, konsultandilt Singapurist.

27. oktoober 2021 Kas oled nõus, et ettevõtte müümine või ostmine on keerulisem kui kinnisvara müümine või ostmine? Paljudel juhtudel on ettevõtte omamine nagu lapse kasvatamine. Ettevõtete omanikud tõdevad sageli, et nende identiteet on seotud ettevõtlusega ning aastatepikkune raske töö, visioon, areng ja edu on võimaldanud nii isiklikku kui ka ettevõtte kasvu. Seetõttu ei ole üllatav, et ohjade teisele omanikule või juhile üle andmine tekitab emotsioone ja võib olla proovikivi.

Koht: Zoomi keskkond Hind: tasuta Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

Kliendikesksus majutussektoris – kuidas tulla toime muutuva ärikeskkonnaga? 3.–30. november 2021 Koostöös Tallinna Strateegiakeskusega oleme loonud kolmest seminarist koosneva koolitussarja majutussektorile. Koolitussarja eesmärk on toetada Tallinna linna haldusalasse kuuluvaid sektori rentnikke/ettevõtjaid kliendikeskse mõtteviisi tugevdamisel ja seeläbi COVID-19 järgses ärikeskkonnas võimaluste leidmisel, et kasvatada püsivaid ja tugevaid kliendisuhteid. Koolitused toimuvad 3., 17. ja 30 novembril.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: 19 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 99 € + km, mitteliikmele 199 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Kas sinu ettevõte on veel müüdav? 25. jaanuar 2022 Viimase kahe aasta jooksul on tulnud järjest uudiseid suuremahulistest tehingutest Eesti omanikega seotud ettevõtetega: Wise, Graanul Invest jne. Mis on toimumas tehingute turul pikemas perspektiivis ja kuidas mõjutab see sinu ettevõtlust? Milline on uute tehnoloogiate mõju ettevõtete ärimudelitele? Kuidas hinnata ja võrrelda nn traditsiooniliste ettevõtete ja kasvuettevõtete väärtust? Nendel ja teistel teemadel arutleme seminaril, mille korraldajad on kaubandus-tööstuskoda, Prudentia Tallinn ja advokaadibüroo TRINITI.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: liikmele 90 € + km, mitteliikmele 150 € + km Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

KODA PAKUB

Aitame Sinu ettevõttel osaleda kolmandate riikide riigihangetel! MERIT FIMBERG-ESPUCH kaubanduskoja projektijuht

Kaubanduskoda osaleb rahvusvahelises projektis, mille peamine eesmärk on aidata Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE-del) osaleda kolmandate riikide riigihangetel. Projekti jooksul pakume ettevõtetele ekspertide koostatud strateegiaid, tööriistu, nõuandeid ja suuniseid, et aidata VKE-del tõsta suutlikkust ja suurendada teadmisi, konkureerimaks riigihangetel kogu maailmas, eelkõige projekti kuues sihtriigis. Projekti eelarve on üle poole miljoni euro ja seda kaasrahastab Euroopa Liit COSME programmi kaudu. Lisaks projektikonsortsiumi koordineerivale Kataloonia agentuurile Agència per a la Competitivitat de l’Empresa (ACCIO) osalevad projektis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Flanders Invest & Trade (FIT) ning Sloveenia Kaubandus-Tööstuskoda (CCIS). Projekti esimeses etapis, mis kestab aasta, koostatakse rahvusvahelistumise strateegia koos tegevuskavaga. Teises etapis korraldatakse iga riigi kohalike konsultantide abiga koolitusi, visiite sihtriikidesse, networking’u üritusi ja pakutakse mentorteenust, et nõustada Euroopa ettevõtteid. Projekti kodulehel tutvustatakse sihtriikide konkreetseid võimalusi, julgustamaks Kataloonia, Belgia, Eesti ja Sloveenia ettevõtteid esitama avalikele hangetele ühispakkumisi. Projekti kodulehel on võimalik tutvuda ka riigihangetega sihtriikides, liituda uudiskirjaga ja anda märku oma huvist konkreetsel riigihankel osalemise kohta, sh leida partnereid. Samuti leiab kodulehelt palju kasulikku infomaterjali nii sektorite kui ka riikide kohta ning asjakohaseid uudiseid.

Sihtriigid:

Jaapan

Sektorid:

Tšiili

Norra

Colombia

Serbia

Vietnam

rohemajandus

tervishoid

IKT

tark linn

Kestus: 1. juuni 2021

31. mai 2024

Projekti tegevused:

h ühine rahvusvahelistumise strateegia h võimalike hankijate ja partneritega kohtumiste korraldamine sihtriikides

h nii näost näkku kui ka virtuaalsete ürituste korraldamine: B2B ja B2P

h veebiseminarid ja nõustamisteenused VKE-dele h reiside korraldamine sihtriikidesse h abi ja ekspertide nõu väljaspool EL-i hangetel osalemiseks

Uuri lisaks!

Projekti koduleht: www.projectgoose.eu Lisainfo: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KOGEMUS

Meeskondade juhtimine muutlikus maailmas AVE PEETRI juhtide ja meeskondade coach

Käisin hiljuti juhtimiskonverentsil ning kõrva jäi palju uusi ideid selle kohta, mida saaks juht ise teha ja mida ta võiks oodata teistelt, näiteks tööandjatelt, valitsuselt jne. Üks esineja ütles, et tegelikult on meil kõigil vaja õppida iseennast pidevalt muutma – change or die! Ta põhjendas, miks see maksiim on praegu tähtsam kui kunagi varem. Kui eelmisel sajandil oli firma keskmine eluiga 75 aastat, siis tänapäeval on see vaid kuus aastat. Teisisõnu, kui me ei uuenda oma ettevõtet iga kolme ja poole aasta tagant, siis võime hakata ärile nekroloogi kirjutama. 36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

Kes on Ave Peetri?

Ave Peetri on töötanud juhtivatel kohtadel nii rahvusvahelistes firmades, nagu Coca-Cola ja Tallink, kui ka kohalikes, nagu ETV, Hadler Grupp jt. Ta on loonud kaks firmat, ühe Eestis ja teise Kanadas, ning olnud e-kaubanduse idufirma osanik. Ave on elanud ja töötanud üheksas riigis ja juhtinud rahvusvahelisi meeskondi. Kogemused eri kultuuride ja koostöö ning juhtimisstiilide vallas tekitasid temas huvi tiimide arendamise vastu. Seepärast asus ta õppima coach’i ametit. Ave tööd coach’ina on aastal 2020 auhinnanud ICF Middle East Prismi komitee. Ta töötas rahvusvahelise väetisi tootva firma juhtkonnaga nii individuaalselt kui ka tiimides. Ettevõtte tulemused paranesid tänu meeskonnatöö paranemisele ja inimeste potentsiaali paremale ärakasutamisele.

KOGEMUS

ippjuhtide majandusajakiri McKinsey kirjutas 2019. aasta oktoobris, et ettevõtete tavaviis produktiivsust parandada on põhimõte „paremini, kiiremini ja odavamalt“. Kuigi hea ja tulemuslik maksiim, jääb sellest juba ammu väheks. Enne, kui globaalne pandeemia sundis meid kõiki oma harjumusi muutma, toimisid paljud teised faktorid, mis tööstusharude kaupa hävitasid senini edukaid ettevõtteid. Ma ei hakka neid siin isegi üles lugema, sest nendest on palju räägitud. Mida siis teha? Mis on see võluvits, mis aitaks läbida tänapäeval ellu jäämiseks vajaliku muutuse? Kindlasti on tehnoloogial ja teadusel väga suur panus edukuse tagamiseks. Mida rohkem me avastame ning mõtleme välja mooduseid, kuidas teha asju paremini, kiiremini ja odavamalt, seda rohkem on ressursse nüüdisajastamiseks. Kuid tehnoloogiaid ja leiutisi teevad inimesed. Juba ammu ei ole tegemist üksiku geeniuse või kangelasega, kelles on jumalik säde, et päästa maailma. Isegi tänapäeva tippjuhid, kelle töö eest käiakse välja miljardeid, ei tööta üksi. Need, kes suudavad tegelikult maailma muuta, tegutsevad meeskondade juhtidena.

Kuidas saaks traditsiooniline ettevõte sõnastada missiooni nii, et see kutsuks töötajaid andma endast parima? Vahel on see lihtsam, kui arvata võib. Näiteks väetisi tootva ettevõtte missioon võib olla võimaldada toidu olemasolu ka piirkondades, kus mullastik on kehv.

Edu alused on teisenenud

Meeskondade juhtimine nõuab sootuks teistmoodi oskusi kui produktiivsuse kasvatamine ja tootmisliini timmimine. Inimesed ei ole masinad. Neil ei ole nuppe, mis aitaks neid tööle panna ja motivatsiooni suurendada. Gallupi uuringu järgi tagab töötajate kaasamine (employee engagement) ettevõtte edu veelgi kindlamalt just majanduslanguse ja ebastabiilsuse aegadel, nagu seda on ka praegune pandeemia. Faktorid, mis soodustavad inimeste koostöötamist ja ettevõttesse heal meelel panustamist, on muutunud. Kirjutan siin lahti need, mis erinevad vanadest mustritest põhimõtteliselt.

2. Arenev töötaja

Varem oli tähtis inimeste rahulolu tööga. Nüüd on olulisem võimalus areneda ja juurde õppida. Olen Omaanis aastaid teinud koostööd ettevõttega, kus igal töötajal on võimalus võtta endale coach või käia arendavatel õppustel. Isegi pandeemia ajal, kui organisatsioon kaotas sissetulekus, jätkati töötajate arengusse panustamist. Sellest organisatsioonist lähevad töötajad ära ainult kas pensionile või perekondlikel põhjustel. Teised samal alal tegutsevad ettevõtted kurdavad inimeste lahkumise ja kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle.

3. Juht kui coach

Juhi isik on läbi aegade olnud tähtis. Tuntud on ütlus, et ühinetakse ettevõttega, aga ära minnakse juhi tõttu. Kui varem sooviti kedagi, kes ütleb, kuidas tuleb teha ja kui mitu korda, siis nüüd eelistatakse neid juhte, kes lasevad endal mõelda ja samas toetavad töötajaid (põhimõte coach vs. boss). Gallupi uuringust tuli välja, et töötajate kaasamise edukuse taga oli 70% juhi isik. Teine organisatsioon, kellega tegin koostööd, kus kõik juhtivtöötajad tegid läbi üheksakuulise juhtimise ja meeskonna arendamise programmi, leidis samuti, et paranesid mitte ainult ettevõtte tulemused, vaid ka töötajad olid paremini kaasatud. Personali hulgas korraldati küsitlus, millest muu hulgas selgus, et suurenenud oli arusaamine ettevõtte eesmärkidest, stressiga toime tulemise oskus ja soov panustada raskemate probleemide lahendamisse.

1. Motivatsioon

Kui küsida juhtidelt, kuidas motiveerida töötajaid, siis kõige rohkem vastatakse, et tuleb palka juurde panna. Tegelikult on raha pigem n-ö hügieenifaktor. Ettevõttest lahkutakse või muututakse passiivseks siis, kui palk ei ole õiglane. Muidu ei ole palk töötajate kaasamisel enam oluline. Aga mis siis on? Töötamine ettevõttes, mille visioon ja missioon lähevad kokku inimese isiklike põhimõtetega. Idufirmades töötatakse tihti tasuta, sest inimesi motiveerib idee, millesse nad usuvad.

Kui varem sooviti kedagi, kes ütleb, kuidas tuleb teha ja kui mitu korda, siis nüüd eelistatakse neid juhte, kes lasevad endal mõelda ja samas toetavad töötajaid. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KOGEMUS 5. Võta endale aega elada!

4. Eesmärgistatud suhtlemine

Ka iga-aastased töötajate edukuse ülevaated juhi poolt (performance reviews) ei ole enam motiveerivad. Nüüd soovitakse selle asemel saada pidevat tagasisidet jutuajamiste, mitte nõrkuste analüüsi teel. Paljud ettevõtted on võtnud aluseks coaching conversations’i põhimõtted, mis keskenduvad eesmärkidele ja töötajate võimestamisele. Aitab ka meeskonna coaching – see võimaldab meeskonna liikmete omavahelised seosed selgeks rääkida ja neid tugevdada. Selguvad ühisosad ja erinevused, samuti see, kuidas paremini koostööd teha. Tavaliselt jäävad eesmärgid täitmata või olulised uuendused ellu viimata just selle tõttu, et töötajad ei leia nende jaoks oma igapäevaülesannete täitmise kõrvalt aega või arvavad, et keegi teine juba tegeleb nendega. Meeskonna coaching pannakse tihti ühte patta team building’uga, kuid see on erinev distsipliin. International Coaching Federation toob välja järgmised erinevused: kui team building tegeleb põhiliselt suhete arendamisega ja treening uute oskuste omandamisega, siis team coaching arendab eesmärkide saavutamise oskusi ja meeskonna jätkusuutlikkust. Eestis populaarsed suvepäevad aitavad küll üksteist paremini tundma õppida, ent eesmärkide saavutamisele ja koostöö arendamisele panustatakse neil vähe. Samas alati on võimalik alustada just olemas olevast traditsioonist ja lisada sinna midagi uut – miks mitte meeskonna coaching?

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

Pandeemia ajal hakkasid inimesed aru saama, et töötada on tore, aga see, millist elu nad elavad, on olulisem. Kuus kuud karantiini Omaanis pani mind mõtlema Eestisse tagasi kolimisele. Kui enne oli elu tasakaalus, siis just COVID-19 tekitas tugeva soovi elada perele lähemal. Arvan, et mina ei olnud ainuke. Kui ebakindluse ajal hoidsid paljud töökohast kinni hirmus, et midagi paremat ei pruugi saada, siis nüüd, kui hakkame juba vaikselt toibuma pandeemia tekitatud muutustest, võtavad paljud töötajad vastu otsuse lahkuda. Miks? Sest on aru saadud, et töö ei olegi kõige tähtsam. Elu tahab elamist ja kellel varem ei olnud selleks aega, hakkas mõtlema, mida ta tegelikult tahab. Alustasin tööd uue kliendiga rahvusvahelises ettevõttes enne seda, kui COVID-19 vallutas maailma. Käisime koos läbi pandeemia tulekuga seotud muutused. Leidsime uusi vaatevinkleid nii tööle kui ka elule. Enne coaching’u alustamist kirjeldas ta end töönarkomaanina. Poole aasta pärast leidis ta, et tema elukvaliteet on tunduvalt paranenud – seda karantiini ning rahvusvahelise teadmatuse ja paanika kiuste. Lisaks kõigele tõusis ta ka oma töökohal järgmisele astmele – seda olukorras, kus paljud ümberkorralduste käigus koondati. Võitsid nii see juht isiklikult kui ka firma, kus ta töötas. Mis oli põhjus? Inimene oli nüüd valmis oma tööd mõtestatult tegema.

Töömaailm on muutunud

Mis on veel selgunud meid kõiki haaravate muutuste käigus? USA-s tehtud uuringu põhjal ütles tervelt 87% küsitletutest, et soovivad jätkata kodus töötamist. Paljud rahvusvahelised ettevõtted pakuvad töötajatele nüüd valikut kodus ja kontoris töötamise kombineerimiseks. The Economist avaldas 24. juulil 2021 Spencer Stuarti artikli, mis põhines James Citrini ja Darleen DeRosa äsjailmunud raamatul „Leading at a Distance: Practical Lessons for Virtual Success“ . Lahates kaugjuhtimist, antakse nõu, mida muuta virtuaalsete tiimide paremini juhtimiseks ja mida vältida. Paljud neist nõuannetest kehtivad ka n-ö tavaoludes: jätta koosolekute vahele aega ja hoida tiimid väikesed. Samuti kirjeldatakse, et virtuaalne juht peaks olema hea suhtleja, algatusvõimeline, paindlik ning demonstreerima õppimisja muutumisvõimet. Tundub, et virtuaalne juhtimine vaid võimendas vajadusi nende omaduste järele, mida tänapäeva juhtidel on vaja edukalt tegutsemiseks juba ammu.

LEPINGUPÕHI KAUBANDUSKOJALT Kaubanduskoja kodulehelt leiad 53 erinevat lepingu näidist alates müügilepingust ning lõpetades töösuhete, kinnisvara ja teenuse osutamisega seotud lepingutega. Kui Sa ei leia koja kodulehelt sobivat lepingu või dokumendi näidist, anna sellest meile teada. Aitame koostada lepingu või dokumendi vastavalt Sinu ettevõtte soovidele. Kaubanduskoja liikmetele on lepingute koostamine ja ülevaatamine tavahinnast kaks korda odavam. Leia endale sobiv lepingupõhi. WWW.KODA.EE

KASULIKKU

Kas sinu ettevõte on veel müüdav? Viimase kahe aasta jooksul on tulnud järjest uudiseid suuremahulistest tehingutest Eesti omanikega seotud ettevõtetega: Wise, Graanul Invest ja mitmed teised. Mis toimub tehingute turul pikemas perspektiivis ja kuidas mõjutab see sinu ettevõtlust?

icrosoft Corporationi aktsia hind oli 1996. aasta alguses 5 USA dollarit, 2021. aasta oktoobris aga 287 dollarit. 1,96 triljoni dollarilise turuväärtusega kontsern on pärast Apple’it ja enne Saudi Aramcot väärtuselt teine ettevõte maailmas. Tehnoloogiaettevõtete koguväärtus moodustab maailma saja kõige kallima ettevõtte koguväärtusest praegu juba ligikaudu kolmandiku. Kuidas selline muutus mõjutab ettevõtete ja ettevõtjate igapäevaelu? Nagu ikka, on muutuste mustrid erinevad. Teatud tehnoloogiad aitavad kaasa kõigi turuosaliste äritegevusele. Samas võivad uued tehnoloogiad ka vanad ärid välja suretada ja teha seda kiiresti. Viimase kümne aasta jooksul oleme ka Eestis kogenud, kui kiiresti võivad tekkida uued globaalsed edulood. Viimane näide on Wise, mille väärtus kerkis pärast börsile tulekut 10 miljardi euroni. Meeldetuletuseks, 2020. aastal hindasid Nasdaq ja Prudentia siinse kalleima ettevõtte Eesti Energia väärtuseks 1,6 miljardit eurot.

Jaekaubandus

Muutused toimuvad ja pole tagasipööratavad. Aasta-aastalt on kasvanud e-kaubanduse tähtsus ja on toimunud muutused tarbijakäitumises. 2020. aastal oli Eestis e-kaubanduse käive 1,4 miljardit eurot ja see on kasvanud aastas 15–20%. Kasvu on toetanud ka pakiautomaatide võrgu suurenemine, kuna see muudab kliendi jaoks kauba kättesaamise mugavamaks. Praeguseks on Eesti eri paikades pakiautomaate kokku juba pea 600. SEB hinnangul moodustab e-kaubandus juba 20% jaekaubanduse kogukäibest. Seejuures hindavad ka turud e-kaubandusele spetsialiseerunud ettevõtteid kõrgemalt – Capital IQ andmetel on Euroopa suuremate e-kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete EV/ EBITDA (ettevõtte väärtuse ja kulumi-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

eelse ärikasumi suhe) vahemikus 25–40, samal ajal kui traditsioonilise kaubanduse puhul on see 8–12.

Energeetika

Energeetikasektori puhul peab arvestama CO2-kaubanduse ehk avaliku sektori regulatsioonide suure mõjuga. Taastuvenergia osakaal kasvab, oluliseks tõukeks selle juures on arusaam, et kliima soojeneb ja inimkond peab vähendama taastumatute ressursside kasutamist. Samal ajal on energiasektori regulatsioonidel mõju ka autotööstustele ja logistikasektorile tervikuna. Elektrija vesinikuautodele üleminek ning isesõitva sõiduki tehnoloogiate areng toovad muu hulgas kaasa muutusi energiavarustuse taristus ja logistilistes lahendustes. Jällegi, kui võrrelda taastuvenergeetika valdkonda fossiilkütustel põhinevaga, siis EV/EBITDA kordajate vahe on kahe-kolmekordne.

Tootmine

Võidavad need, kes töötavad kasvusektorite tarbeks. Juba pikalt on Saksa autotöösturid olnud murelikud, peljates, et elektriauto võtab töö tööstusharudelt, mis toodavad komponente sisepõlemismootoritele. Sisepõlemismootoris on umbes 4000 komponenti, elektriautol ainult umbes 400. Drastiliselt erinevad on Tesla 160-kordne ja tavaautotootjate 16-kordne EV/EBITDA kordaja. See kirjeldab ilmekalt investorite ootusi erinevate ettevõtete tulevikupotentsiaali suhtes.

Teenused

Airbnb ja Uber kauplevad turul 92 ja 80 miljardi dollari väärtuse tasemel, samal ajal on mõlema ettevõtte 2021. aasta EBITDA negatiivne. Maailma üks suuremaid hotellikette Marriott kaupleb 23-kordse EV/EBITDA kordaja tasemel. Elektroonilised müügikanalid mõjutavad teenuste müüki ja kättesaadavust mitmesugustes tegevusvaldkondades.

ILLAR KAASIK Prudentia Advisory OÜ juhtivpartner

Mis edasi?

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine on seotud raha- ja ajakuluga ning kasumlikkus kasvab üldjuhul mõne aja pärast. Seega tasuks oma ettevõtte pikaajalist jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet silmas pidades analüüsida, kas alustada ettevõtte müügiga või liikuda edasi järgmisse ettevõtte arengutsüklisse. Tsiteerides Toomas Hendrik Ilvest: „Mis toonud on meid siia, see enam edasi ei vii.“ Eestiga seostatakse praegu seitset üksiksarvikut ehk ettevõtet, mille väärtus ületab miljard eurot: Skype, Playtech, Wise, Bolt, Pipedrive, Zego ja ID.me. Kõik nimetatud ettevõtted on välja töötanud uusi teenuseid ja võidelnud turul välja oma positsiooni viimase 15 aasta jooksul. Ettevõtja Sten Tamkivi prognoosib Eestis uute üksiksarvikute buumi. See tähendab, et muutused toimuvad lähitulevikus kiiremini kui möödunud kümnendil. Eesti majanduse struktuurile ja konkurentsivõimele on sellised arengud kindlasti positiivsed.

Tule kuulama!

25. jaanuaril 2022 korraldab kaubandus-tööstuskoda seminari „Kas sinu ettevõte on veel müüdav?“ Seminaril keskendutakse teemadele, mis on seotud uute tehnoloogiate mõjuga ettevõtete ärimudelitele. Samuti räägitakse ettevõtete väärtuse hindamisest ja võrreldakse nn traditsiooniliste ettevõtete ja kasvuettevõtete hindamismetoodikaid. Arutletakse ka selle üle, kuidas saaks ettevõtja, kellel on kogemus traditsioonilises ettevõtluses, investeerida kasvuettevõtetesse. Vaata lähemalt www.koda.ee.

KASULIKKU

Sten Saare 2006. aastal asutatud kindlustusvahendaja Zego on üks Eesti ükssarvikutest, mille turuväärtus ületas tänavu miljard eurot. Foto: Andras Kralla / Scanpix Baltics

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KOGEMUS

Kõrgetasemelisel Keenia-Eesti ärifoorumil pidas kõne Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Keenia – Eesti ettevõtjate värav Aafrikasse Huvi Keenia ja Ida-Aafrika piirkonna vastu on meie ettevõtjate seas aasta-aastalt kasvanud. Nairobi on Aafrika mandri majanduselu mootor ja samas ka üks peamisi Aafrika diplomaatilise elu keskusi – seal asuvad paljude rahvusvaheliste agentuuride peakontorid ja esindused.

esti ja Keenia on sõlminud digivaldkonnas vastastikuse mõistmise memorandumi ning visiidi käigus allkirjastasid kahe riigi ministeeriumide esindajad memorandumid ka poliitiliste konsultatsioonide, keskkonna ja tervishoiu alal.

Ärifoorumit kanti üle teles ja veebis

Kaubandus-tööstuskoda korraldas 7.–12. septembrini kestnud äridelegatsiooni programmi president Kersti Kaljulaidi riigivisiidi ajal Keeniasse. 10. septembril toimus Nairobis Keenia-Eesti ärifoorum, mille korraldasid ühiselt Eesti kaubandus-tööstuskoda ja Keenia kaubandus-tööstuskoda (Kenya National Chamber of Commerce and Industry). Foorumi eesmärk oli edendada pikaajalisi ja toimivaid majandusja ärisuhteid ning seal pidas kõne Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid. Ettekannete käigus tutvustati Eesti ja Keenia majanduskeskkondi ja parimaid praktikad ning arutleti innovatsioonialase koostöö teemadel. Keenia on oma regioonis mõjukas riik,

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KAIE TROPP kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

kes hindab väga Eesti kogemusi enda ühiskonna arendamisel ja digitaalsete valitsemisviiside edendamisel. Foorumil allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KenInvest. Foorumil korraldati ka üks ühele kohtumisi Eesti ettevõtete ning Keenia era- ja avaliku sektori esindajate vahel. Ärifoorumit kanti üle Keenia televisioonis ja veebiplatvormil, mille abil sai üritust jälgida nii Keenias kui ka Eestis. Tehnilise teostuse eest hoolitses Eesti ettevõte Global Virtual Solutions koos kohalike koostööpartneritega.

Kaubanduskodade koostöö tiheneb

Tegemist oli juba teise ärifoorumiga, mille korraldasid ühiselt Eesti ja Keenia kaubanduskojad, kes on teinud järjepidevat koostööd juba palju aastaid. 2015. aastal, kui Eestit külastas Keenia delegatsioon, kirjutati Tallinnas alla vastastikuse mõistmise memorandum. 2016. aastal korraldas koda äridelegatsiooni visiidi Keeniasse. 2017. aastal võõrustati Eestis

KOGEMUS Nairobi ja Mombasa (suuruselt teine linn Keenias) delegatsiooni esindajaid. Keenia kaubanduskojal on riigis väga kaalukas roll. Kojal on seitse miljonit liiget ja esindused kõigis 47 maakonnas. Vabatahtlikkuse liikmelisusega organisatsioon teeb tihedat koostööd Keenia valitsusega. Nairobis on kontaktide loomisel ja projektide elluviimisel Eesti ettevõtteid palju abistanud seal resideeruv Eesti Vabariigi aukonsul Kadri Humal Ayal ja Ado Lõhmus, kes esindab Eestit ÜRO keskkonnaprogrammi juures. Ado Lõhmuse sõnul on Eesti ettevõtetel tugev potentsiaal Keenias IKT-valdkonna projektide elluviimiseks, mille järgi meid tuntakse laias maailmas. Lisaks tasub keskenduda kestlikku arengut toetavatele lahendustele ja rohetehnoloogiatele, seda eriti COVID-19

järgsel ajal. Arenguriikide koostööpartneritega on võimalik ühendada arengukoostöö ja äridiplomaatia. Seekordsel visiidil osalesid ettevõtted infotehnoloogia, rohemajanduse, hariduse ja meditsiini valdkondadest, kuid Keenia pakub rohkelt võimalusi ka teiste valdkondade ettevõtetele. Keenia presidendi Uhuru Kenyatta valitsuse suured prioriteedid (Big Four) on toidujulgeolek; taskukohased eluasemed, tööstuslik tootmine, kättesaadav tervishoid. Lisaks on aktuaalsed nn sinine majandus, naftatooted ja kaevandus, põllumajandus ja põllumajandustoodagu eksport. Väga tähtis roll on riigis loomulikult ka turismimajandusel. Eesti kaubandus-tööstuskoda jätkab aktiivset koostööd Keenia kojaga ja kindlasti korraldatakse ka tulevikus visiite Keeniasse ning võõrustatakse Eestis Keenia äridelegatsioonide esindajaid.

Vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi saatvas äridelegatsioonis olid esindajad 12 Eesti ettevõttest, samuti Eesti kunstiakadeemiast, Taltechist ja Lets do it Worldi meeskonnast.

Septembris algas mitu Eesti ja Keenia ühisprojekti Visiidi käigus lansseeriti mitu arengukoostööprojekti. Timbeter käivitas koos Keenia riigimetsateenistusega kaheaastase koostööprojekti, mille raames asutakse Keenia metsamajandust digitaliseerima. Timbeteri pakutavate digitaalsete lahendustega asendatakse seni käsitsi ja paberil tehtavad mõõtmised ja aruandlus ning seeläbi saavad Keenia partnerid olla metsamajanduses tunduvalt tõhusamad ja läbipaistvamad. E-haridust edendav Star Cloud LLC (Opiq) lansseeris arengukoostööprojekti, mille käigus hakatakse Opiq’u õppematerjale kasutama Keenia koolides. Taltech käivitas Strathmore’i ülikoolis e-valitsemise teemalise arengukoostööprojekti. Eesti kunstiakadeemia ja pealinnast Nairobist 300 kilomeetrit loodes asuv Moi ülikool kuulutasid välja pikaaegse koostöö, et leida lahendusi Euroopast Aafrikasse saadetavate teise ringi tekstiilijäätmete ringlussevõtuks. Selleks kavatsevad ülikoolid kasutada väärtustavat taaskasutust ja ümbertöötamist.

Kes käisid koos presidendiga Keenias? Presidenti saatnud äridelegatsioonis osales esindajaid 12 ettevõttest: Admirals Group, Aktors, Bolt Technology, eKool, Fusebox, Global Virtual Solutions, Greenergy Data Centers, Icosagen, Net Group, Spacedrip, Star Cloud LLC ja Timbeter. Visiidil osalesid ka Eesti kunstiakadeemia, Taltech ja Lets do it World. Äridelegatsiooni visiit korraldati arengukoostöö projekti raames, mida rahastab välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

EUROOPA UUDIS

Häda (tehis)mõistuse pärast Euroopa Liidus (EL) on mitu sellist valdkonda, mida Euroopa Komisjon (EK) soovib hoogsalt arendada, et olla maailmas juhtpositsioonil, aga samal ajal tahetakse vastavaid valdkondi hoolsa reguleerimisega ka piirata ja keelata. Üks selline valdkond on tehisintellekt.

uroopa Komisjon on tehisintellekti puudutavate teemade reguleerimiseks teinud mitu ettepanekut. Nende seas on näiteks teatis „Tehisintellektialase Euroopa lähenemisviisi edendamine“ ja selle lisa pealkirjaga „Tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava läbivaatamisaruanne“. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrusega aga nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ning muudetakse liidu teatavaid õigusakte. Eelnimetatutest on olulisim määrus, sest otsekohalduvana kehtestab see kõikide liikmesriikide jaoks kohustusliku raamistiku, millega nähakse ette järgmist: h ühtlustatud õigusnormid, mis reguleerivad tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist liidus; h teatavate tehisintellekti kasutusviiside keelustamine; h erinõuded suure riskiga tehisintellektisüsteemidele ja selliste süsteemide operaatorite kohustused; h ühtlustatud läbipaistvusnormid füüsiliste isikutega suhtlemiseks mõeldud tehisintellektisüsteemide, emotsioonide tuvastamise süsteemide ja biomeetrilistesse kategooriatesse jaotamise süsteemide ning pildi-, audio- või videosisu loomiseks või töötlemiseks kasutatavate tehisintellektisüsteemide jaoks; h turuseire ja -järelevalve normid.

Iga tehisintellekt pole ohtlik Üldine põhimõte on, et tehisintellektisüsteemidele tuleb läheneda riskipõhiselt ning peamine on tagada inimeste tervis, ohutus ja põhiõigused. Sealjuures seab EK lati kõrgele sellise tehisintellekti kvaliteedi, toimivuse ja usaldusväärsuse suhtes, mida EL on nõus lubama. Kusjuures kui kasutatakse väljaspool EL-i arendatud tehisintellekti või kui see avaldab mõju EL-is, peab see vastama samadele õiguslikele standarditele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

Üldiste tehisintellekti tavade ja valdkonnapõhiste tehisintellektide liigitamiseks kasutab EK määruses riskipüramiidi (alates väikesest ja keskmisest riskist kuni suure riski ja vastuvõetamatu riskini). Riskipüramiidi näitel saab öelda, et mitte iga tehisintellekt ei kujuta ohtu ja kõik riskid pole võrdsed ega nõua samu leevendusmeetmeid. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide määratlemiseks nähakse ette spetsiaalne metoodika. Need tehisintellektisüsteemid peavad vastama usaldusväärse tehisintellekti suhtes kohaldatavatele kohustuslikele nõuetele ja enne tehisintellektisüsteemide laskmist EL-i turule tuleb teha

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandusja sotsiaalkomitees

EUROOPA UUDIS vastavushindamised. Ettevõtjatel või ametiasutustel, kes arendavad või kasutavad tehisintellektirakendusi, mis ei ole liigitatud suure riskiga rakendusteks, oleksid ainult minimaalsed teavitamiskohustused. EK loob suure riskiga eraldiseisvate tehisintellektirakenduste registreerimiseks avaliku EL-i andmebaasi. Andmebaasi täitmiseks peavad tehisintellekti pakkujad esitama olulist teavet oma süsteemide ja neile tehtud vastavushindamise kohta. Suure riskiga tehisintellektisüsteemiks liigitamisel lähtutakse tehisintellektisüsteemi sihtotstarbest kooskõlas praeguste tooteohutusalaste õigusaktidega. Seega ei olene suure riskiga süsteemiks liigitamine ainult tehisintellektisüsteemi täidetavast

funktsioonist, vaid ka selle süsteemi konkreetsest kasutuseesmärgist ja kasutusviisidest.

Määrusega keelatakse

h selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, milles on kasutatud inimese teadvusest kaugemale ulatuvale alalävisele tajule suunatud võtteid, et oluliselt moonutada inimese käitumist viisil, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab talle või mõnele teisele inimesele füüsilist või psühholoogilist kahju; h selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis kasutavad ära konkreetse inimrühma mistahes haavatavusi, mis tulenevad nende vanusest või füüsilise või vaimse tervise häirest, et oluliselt moonutada sellesse rühma kuuluva inimese käitumist viisil, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab talle või mõnele teisele inimesele füüsilist või psühholoogilist kahju;

Tehisintellektisüsteemidele tuleb läheneda riskipõhiselt ja peamine on tagada inimeste tervis, ohutus ja põhiõigused.

h selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine ametiasutuste poolt või nende nimel, et hinnata või liigitada füüsiliste isikute usaldusväärsust teatava aja jooksul, lähtudes nende sotsiaalsest käitumisest või teadaolevatest või prognoositud iseloomulikest või isikuomadustest. Seejuures on ühiskondliku reitingu tulemuseks üks või mõlemad järgmisest: • teatavaid füüsilisi isikuid või füüsiliste isikute rühmi kahjustav või nende suhtes ebasoodne kohtlemine sotsiaalses kontekstis, mis ei ole seotud kontekstiga, milles andmed algselt loodi või koguti; • teatavaid füüsilisi isikuid või füüsiliste isikute rühmi kahjustav või nende suhtes ebasoodne kohtlemine, mis ei ole põhjendatud või on ebaproportsionaalne võrreldes nende sotsiaalse käitumise või selle kaalukusega; h avalikult juurdepääsetavas ruumis reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine õiguskaitse jaoks, v.a juhul, kui selline kasutamine on vajalik ainult ühel järgmistest eesmärkidest, ja ainult selleks vajalikus ulatuses: • konkreetsete võimalike kuriteoohvrite, k.a kadunud laste sihipärane otsimine; • füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardava konkreetse, suure ja vahetu ohu või terrorirünnaku ärahoidmine; • Euroopa vahistamismääruse artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteo toimepanija või sellises kuriteos kahtlustatava avastamine, tema asukohta kindlaks tegemine, tema tuvastamine või vastutusele võtmine, kui tegemist on kuriteoga, mille eest karistatakse asjaomases liikmesriigis vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat. Keelde kommenteerides väärib rõhutamist, et määrus keelab õiguskaitse jaoks reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastuse (nt näotuvastuse) ja liigitab selle muudel (mitte õiguskaitse) eesmärkidel kasutamise korral suure riskiga tegevuseks. See jätab tagantjärele biomeetrilise tuvastuse lubatuks. Niisiis on lubatud selline biomeetriline tuvastamine, mille eesmärk ei ole tuvastada inimest, vaid hinnata tema käitumist biomeetriliste tunnuste (mikronäoilme, kõnnak, temperatuur, südame löögisagedus jne) alusel. Määrus jõustub 20. päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja kuulub kohaldamisele 24 kuud pärast jõustumist.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

PALJU ÕNNE! 60

BETONEKS AS Betoneks on välja kasvanud 1961. aastal asutatud Tallinna elamuehituskombinaadist. Toonasest toodangust on valmistatud näiteks Mustamäe ja Õismäe paneelmajad. Tänapäevalgi on Betoneks betoonile truuks jäänud – toodetakse raud- ja pingebetoontooteid, peamiselt mitmesuguseid raudbetoonelemente, on ju nüüdisaegse ehituse võtmesõnad kiirus ja terviklikkus ning siin on elementlahendusel suur eelis teiste konstruktsioonitüüpide ees.

TMB ELEMENT OÜ

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

ADVEN EESTI AS AGIO EHITUS OÜ ALTIA EESTI AS AUDIITORBÜROO ELSS OÜ CWT ESTONIA AS DALE LD. AS EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT MTÜ EFIPA OÜ ELIORI ÄRITARKVARA OÜ ENIMOR OÜ E-RIGONDA OÜ HINKUS AS HORTICOM OÜ INFAST OIL AS K.MET AS KONE AS LENNE OÜ MARKIT EESTI AS MASS AS MERIT TARKVARA AS MINI-LINDA OÜ PERIMEX OÜ PRELVEX AS RENNEKS KAUBANDUS OÜ SA.MET AS SAINT-GOBAIN EESTI AS SYSTEMTEST OÜ TARI AS TAURE AS TESMASAN OÜ TREV-2 GRUPP AS UWEKO AS VERSION KOOLITUS OÜ

AARSPAK OÜ AD BALTIC AS AXIS TECH ESTONIA AS BALTIC COMPUTER SYSTEMS AS BEGORES OÜ EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIT EST-DOMA OÜ FARMI PIIMATÖÖSTUS AS FREE STUDIO OÜ HEIDELBERG BALTIC FINLAND OÜ HILLEBERG EESTI OÜ KALVERTON OÜ KIKAS OÜ MARHENA JURIIDILINE BÜROO OÜ NESTE EESTI AS SAVORITO OÜ SKANDI SISUSTUS OÜ STAKO DILER OÜ TAALRI KINNISVARA OÜ VIESSMANN REF BALTICS OÜ VIGOLIN AS VIKING WINDOW AS VIVAREC OÜ

RIIGIHANKED

MASINAD JA SEADMED h Saksamaal ostetakse pesumaja pesumasinaid ja kuivateid. Tähtaeg 01.11.2021. KOOD 499268 h Rootsis hangitakse kõrgepinge jaotusseade 12 kV ja elektrijaotusseadmed ning juhtaparatuur. Tähtaeg 04.11.2021. KOOD 500924 h Saksamaal hangitakse raamleppega kaubanduslik köögitehnika ja selle hooldus (sh nõude, jahutamise, kuumutamise, toidu valmistamise ja köökides ladustamise seadmeid, roostevabast terasest pinke jm). Tähtaeg 03.11.2021. KOOD 499148 h Taanis hangitakse uude jäätmekeskusesse uued purustajad ja vahesein. Tähtaeg 01.11.2021. KOOD 499232 h Lätis ostetakse elektritõstuk. Tähtaeg 04.11.2021. KOOD 499205 h Leedus hangitakse serverivarustus (komplektis). Tähtaeg 05.11.2021. KOOD 499251

MEDITSIIN h Saksamaal hangitakse pea-, lülisamba- ja seljaajuoperatsioonidel kasutatav neuronavigatsioonisüsteem ja lühisambaoperatsiooni süsteem. Tähtaeg 15.11.2021. KOOD 499233

h Lätis ostetakse kirurgia mikroskoop. Tähtaeg 05.11.2021. KOOD 499207

MITMESUGUSED TEENUSED h Saksamaal hangitakse ajutist telefoniküsitlusteenuste läbiviimist (raamleping). Tähtaeg 01.11.2021. KOOD 500214 h Soomes hangitakse metsaraiega seotud teenuseid (puude mahavõtt ja müügi korraldamine). Tähtaeg 08.11.2021. KOOD 500999 h Leedus hangitakse IT-arendusteenuseid (digitaalsete ressursside loomiseks ja arendamiseks, avatud SMP ja sisu loomiseks/kohandamiseks hariduses). Tähtaeg 09.11.2021. KOOD 500029

MITMESUGUSED TARNED h Soomes hangitakse lubjatooteid (kustutamata lubi, lubjakivi suurtes kottides). Tähtaeg 29.10.2021. KOOD 498002 h Eestis hangitakse hoolekandeasutustele toiduaineid (liha, kala, kuivaineid, köögiviljad, külmutatud tooted, pagaritooted jms). Pakkumisi võib esitada kõigile üheksale osale. Tähtaeg 02.11.2021. KOOD 494658

h Saksamaal hangitakse moodulmajade tarne ja ehitamine asendusklassideks, mida renditakse koolile. Tähtaeg 01.11.2021. KOOD 499159 h Lätis ostetakse kütust (bensiin, diisel, gaas). Tähtaeg 05.11.2021. Kood 499204 h Taanis ostetakse uue ülikooli linnakusse mööbel. Tähtaeg 01.11.29021. KOOD 499137 h Saksamaal hangitakse kinnistute turvalisuse tagamiseks massiivsed terasest kinnitusdetailid ja nende hooldus. Tähtaeg 02.11.2021. KOOD 499118 h Taanis hangitakse raamhankega töötajate tööriideid (turvariietus, haldustöötajate riietus). Tähtaeg 11.11.2021. KOOD 499282 h Saksamaal hangitakse joogivee puhastuseks aktiivsütt ja värske süsinikuga termilist taasaktiveerimist. Tähtaeg 08.11.2021. KOOD 500939

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

HYGIENALIA 2021 9.–10. novembril 2021 Madridis Hispaania suurim puhastusja hügieenilahenduste näitus toimub nii kohapeal kui ka veebis. Osalema on oodatud puhastusja hügieenilahenduste kasutajad toidusektoris ja horecavaldkonnas, tervishoius, tööstuses, hariduses, transpordisektoris, samuti vahendite turustajad. Esindatud sektorid: h tarvikud ja tööriistad h tselluloos tervishoiu jaoks h keemilised tooted h tööstuslikud puhastusmasinad h pesu h kahjuritõrje ja muud teenused h vormiriided Registreerimine: kuni 10. novembrini 2021. Lisainfo: https://hygienalia-fair-brokerage-event.b2match.io.

VESINIKU VALDKONNA NÄITUS, FOORUM JA KOHTUMISTE ÜRITUS: H2-WORLD 10.–19. novembrini 2021 Lõuna-Koreas ja veebis Olete oodatud teadmisi koguma ja kontakte looma vesinikuekspertide ja ettevõtjatega Koreast ning mujalt maailmast. Jagage teadmisi, alustage uut äri ja leidke koostööpartnereid. Üritus on hübriid-formaadis: kohapeal ja veebis. Kohapeal toimuvad rahvusvaheline vesinikuenergia näitus ja foorum, kus osalevad Lõuna-Korea ja rahvusvahelised ettevõtted ning eksperdid, et arutada vesinikustrateegia, vesiniku liikuvuse, kütuseelementide ja energia tootmise teemal. Peamised teemad: h kütuseelementide tehnoloogiad h vesiniku liikuvuse rakendused h vesiniku tootmine

FARMAFORUM 2021: FARMAATSIA JA BIOTEHNOLOOGIA MESS, FOORUM JA B2B-KOHTUMISED 4. novembril 2021 Madridis ja veebis Olete oodatud juba seitsmendat korda toimuvale üritusele, et luua uusi kontakte koostööpartnerite leidmiseks. Valdkondadest on esindatud farmaatsia, kosmeetika, biotehnoloogia, laborimaterjalid ja sanitaarbiotehnoloogia. Kohal on ka analüüsija uurimistööks vajalike seadmete tootjad ja turustajad. Peamised teemad: h protsesside automatiseerimine h farmaatsiarajatiste ehitamine ja projekteerimine h seadmed, masinad, tootmissüsteemid h steriliseerimine h hügieen, ohutus ja keskkond h logistika, levitamine ja ladustamine h registreerimised ja patendid h IT-lahendused, tarkvara h valideerimised ja sertifikaadid Registreerimine: kuni 29. oktoobrini aadressil https://farmaforum2020.b2match.io.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

Registreerimine: kuni 7. novembrini 2021 aadressil https://fostering-hydrogen-connections-at-h2world.b2match.io.

MESSID

TORINO FASHION MATCH 2021

OOKEANIPLAST: PROBLEEMID JA LAHENDUSED

15.–18. novembril veebis

2. detsembril 2021 veebis

Veebiüritusel saab täiendada oma teadmisi ja luua uusi ärikontakte moetööstuses. Kohtuda saab moedisainerite, moetööstuse sisseostjatega, e-kaubanduse platvormide esindajatega, turundusekspertidega, tekstiilitootjate, investorite ja paljude teistega. Esindatud on nii Euroopa kui ka teiste maailma piirkondade ettevõtted.

Taanis veebi vahendusel korraldatava ürituse eesmärk on luua uusi kontakte võimalike investorite, klientide, tarnijate, arendajate ja koostööpartneritega arenevas ookeaniplasti tööstusharus. Osalema on oodatud ettevõtted ja asutused tarneahela kõikidelt tasanditelt.

Peamised teemad: h tekstiil ja mood (rõivad ja moeaksessuaarid) h loomemajandus h moetööstusega seotud IKT-lahendused h jaekaubandus ja e-kaubandus

Registreerimine: kuni 2. detsembrini 2021 aadressil https://opim2021.b2match.io. Osalustasu: 400 Taani krooni, lisandub käibemaks 54 krooni.

Registreerimine: kuni 11. novembrini 2021 aadressil https://torino-fashion-match-2021.b2match.io/home.

TARGA LINNA JA TULEVIKUMOBIILSUSE KONGRESS 16.–18. novembril 2021 Barcelonas Olete oodatud üritusele, millest saab osa võtta nii kohapeal kui ka veebi vahendusel. Toimuvad targa linna mess ja kongress ning tulevikumobiilsuse teemaline kongress, lisaks targa linna veebiüritus otseülekandena. B2B-kohtumiste eesmärk on aidata idufirmadel, ettevõtjatel, ülikoolidel, uurimisrühmadel, korporatsioonidel, muudel organisatsioonidel ja linnadel leida rahvusvahelisi partnereid tootearenduseks, tootmis- ja litsentsilepinguteks, ühisettevõteteks või muud tüüpi partnerluseks. Programmis on eraldi osa linnadele/omavalitsustele ja teistele avaliku sektori üksustele innovatsiooni riigihangete teemal, sh on kohapeal võimalik leida koostööpartnereid uuenduslike lahenduste pakkujatega. Registreerimine: kuni 8. novembrini 2021. Lisainfo: https://smartcity2021.b2match.io.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

KOOSTÖÖPAKKUMISED

RÕIVAS JA TEKSTIIL h Saksa ettevõtja soovib tootmislepingut ettevõttega, kes toodaks nahast jalanõusid käsitööna. Kood BRDE20210830001 h Taani ettevõte otsib tootjat oma uue seeria reisi- ja hügieenitarbekottidele (polüuretaanist ja kunstnahast materjalid, samuti nailonkangas). Kood BRDK20210907001 h Saksa ettevõte toodab esmaklassilisi vererõhumõõtjaid ning otsib seni Aasias toodetud vererõhumasinate kätistele ja kottidele Euroopa tootjat. Kood BRDE20210813001

KOSMEETIKA JA KODUKEEMIA, KODUTARBED h Rumeenia looduskosmeetika, looduslike toidulisandite ja tervisliku toidu edasimüüja otsib oma kauplustesse müüki looduslikke tooraineid, toiduaineid ja kosmeetikat. Kood BRRO20210922004 h Saksa juukse- ja moetoodete turustamisele spetsialiseerunud ettevõte otsib juukseaksessuaaride ning vannitoa- ja massaažitarvikute tootjaid ja müüjad. Kood BRDE20210823001 h Ühendkuningriigi ettevõte otsib enda väljatöötatud keskkonnasõbraliku pesupesemisvahendi tootjat. Vahend on uuenduslik: koosneb pressitud lehtedest, mis lahustuvad kuumas või külmas vees. 100% plastivaba, veganlik. Kood BRUK20210809001

h Poola e-kaubanduse ettevõte, kes müüb tarbeesemeid, otsib uusi unikaalseid tooteid oma platvormile. Kood BRPL20210903001 h Belgia veebipood, kes müüb laste orgaanilist voodipesu, otsib tarnijaid ja/või tootjaid (tekid, tekikotid, padjad, vannirätikud, pleedid). Kood BRBE20210916001

PLASTITÖÖSTUS h Saksamaal soovitakse koostööd plastist kaarditaskute tootjaga (kollektsioonidele). Kood BRDE20210908001

IT JA ELEKTROONIKA h Jaapani ettevõte soovib koostööd kemikaalide ja ühendite tarnijaga elektroodide tootmiseks ja teistele elektroonikasektori rakendustele. Kood BRJP20210831001 h Ühendkuningriigi ettevõte otsib jalgratastele mõeldud uudse ühendus- ja vargusvastase seadme tootjat, kel on riistvara (trükkplaatide) ja elektroonikaseadmetega varasem kogemus. Kood BRUK20210809002

METALLI- JA MASINATÖÖSTUS h Põhja-Makedoonia masinatootja hangib tooraineid, millest toota metallesemeid, vardaid ja profiile. Kood BRMK20210820001 h Poola tootja otsib koostööpartnerit väikeste partiide tootmiseks: treitud täppisdetailid, sügavtõmmatud detailid ja survevalu osad. Kood BRPL20210802001

h Ühendkuningriigi ettevõte projekteerib ja toodab automatiseerimis- ja materjalikäitlusseadmeid ning pakub end ÜK-s turustajaks sarnaste seadmete tootjatele. Kood BRUK20210819001 h Ühendkuningriigi kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete inseneri- ja projekteerimisettevõte otsib tootjaid roostevabast terasest ja messingist surveanumatele, ventiilidele, liitmikele. Kood BRUK20210902001

PUIDUTÖÖSTUS h Taani klassikaliste uste ja akende tootja otsib puitakende tootjaid. Kood BRDK20210830001

MUU h Ukraina kliimaseadmete müüja (horeca-sektor, vaba aja veetmine) pakub edasimüüja teenuseid uutele tarnijatele Ukraina turule. Kood BRUA20210702001 h Hiina ettevõte soovib leida AEDtehnoloogiaga partnereid või toodete pakkujaid (automaatne väline defibrillaator). Kood BRCN20210811001 h Hispaania ettevõte, kes valmistab lehmanahast tooteid, pakub teenuslepingut parkijatele karvase lehmanaha töötlemisel. Kood BRES20210720001 h Bulgaaria ettevõte, kes müüb veebis mitmesuguseid horeca-sektori tooteid üle maailma, otsib uusi tarnijaid. Kood BRBG20210802001

Täiendavaid koostööpakkumisi saab otsida aadressil www.enterprise-europe.ee, lisades lehe keskel asetsevasse koostööpakkumiste andmebaasi huvipakkuvaid filtreid. Lisainfo: Merit Fimberg-Espuch, tel 604 0066, e-post merit.fimberg-espuch@koda.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2021

NAUDITAVALT ELEKTRILINE – EQC Elektromobiilsuse ajastu erakordne esindaja EQC on auto, mille intelligentne tehnoloogia kohandub Sinule vastavalt ning mille tegelik laadimispeatusteta läbisõit ulatub kuni 437 kilomeetrini. Elektriline, aga läbinisti Mercedes! Vaata lisa www.mercedes-benz.ee/eqc

CO2-emissioon 0 g/km ja keskmine kulu 21,3-25,0 kWh/100 km¹ ¹ Näidud vastavalt kindlaks määratud mõõtemetoodikale. Energiakulu ja sõiduulatus vastavalt määrusele (EC) No. 692/2008. Elektrikulu ja sõiduulatus sõltuvad sõiduki varustusest.

Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

e ! st: .e 88 o e ina 80 e-p reg 601 ta ea el Os .aur i te w fon ww tele lli Te

UUS!

Sodiaagimärgid – Kaalud. Niue 2021.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 1 unts

UUS!

Hind: 129 €

UUS! Müüdid ja muistendid. “Hani, kes munes kuldmune” Palau 2020.a antiikviimistlusega hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 62,2 g

UUS!

Hind: 299 €

Sündinud Pühvli aastal 2021 – Pühvlike. Tuvalu värvitrükis hõbemünt. Hõbe: 99.99% Kaal: 15,553 g

Hind: 79 €

Skarabeus – õnne ja edu talisman. Niue Saarte 2021.a antiikviimistlusega värvitrükis hõbemünt kristallidega. Kaal: 62,2 g / Hõbe: 99.9%

Hind: 299 €

UUS!

Elupuu /Suvi – Niue saarte 2021.a hõbemünt Preciosa masinlõigatud kristallikividega Hõbe: 99,9 % / Kaal: 31,1 g Hind: 149 €

UUS!

Hind: 149 €

UUS!

Hind: 155 €

Printsess herneteral – Niue Saarte 2021.a värvitrükis antiikviimistlusega hõbemünt Swarovski® kristalliga Hõbe: 99,9% / Kaal: 31,1 g Hind: 159 €

Hind: 115 €

UUS!

Hind: 119 €

Napoleoni Ingel – Saint Helena Tristan da Cunha 2021.a hõbemünt Kaal: 31.1 g / Hõbe: 99.9%

UUS!

Lepatriinu – õnne ja edu sümbol. Palau 2021.a värvitrükis hõbemünt Kaal: 1 unts Hõbe: 99,9%

Tiigri aasta 2022 – Fiji ehtsa mageveepärliga ja kullatisega hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 1 unts Hind: 139 €

“Armastuse tähtpäev – Romantiline roos” Niue 2021.a bi-metallist hõbemünt vasest südamekujulise elemendiga Hõbe: 99,9% / Kaal: 37,4 g

Hind: 99 €

Minu esimene aardedmünt. Niue Saarte 2021.a. osalise kullatisega hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 15,5 g

Slovakkia floora ja fauna. Hall hunt. Slovakkia 5 € 2021. a Juubelimün

Taskuluup 2,5 x ja 45 x suurenduse ja UV valgustusega Hind: 9.90 €

Draakon Huan - maade ja merede valitseja mütoloogias. Samoa 2022.a. kullatud vask-nikkelmünt.

Roos. Armastus ja kirg – Austria 2021.a hõbemünt. Kaal: 15,552 g Hõbe: 92,5%.

Hind: 25 €

UUS!

Hind: 75 €

UUS!

Taskualbum euromüntide ja 2€ juubeli-müntide Hind: 15.90 kogumiseks. Hind: 12 €

Leedu 2021.a 2€ juubelimünt – Dzūkija. Hind: 7 €

Euromüntide kogumise album. Hind: 29 € Seif – raamat

Soome 2021.a 2€ juubelimünt – Ahvenamaa San Marino 2021.a

2€ juubelimünt – Albrecht Düreri 550. sünniaastapäev Hind: 69 €

Hind: 10 €

Aurea Regina Mündipood – kaasaegse mündimaailma ekspert! Tel: 6018088

Hind: 25 €

www.aurearegina.ee

Jõulupärg. Samoa 2021.a hõbemünt emailitud ja osaliselt kullatud 3D kuuseoksaga Hõbe: 99,9% Kaal: 1-unts Hind: 179 €

Hind: 14.90 €

2021.a euromüntide kataloog

Kauplus avatud: E-R 10 –17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111

Roti aasta 2020 / Pühvli aasta 2021 / Tiigri aasta 2022 – Mongoolia kuldmünt Kuld: 99,9% / Kaal: 0,5 g

Hind: 99 € tk

“Armunud suudeldes” Niue 2021.a hõbemünt-ripats Hõbe: 99,9% / Kaal: 15,5 g

Õnn kaasa! Hobuseraud. Palau 2021.a antiikviimistlusega hõbemünt Kaal: 1 unts Hõbe: 99,9% Hind: 179 €

UUS!

E-post: pood@aurearegina.ee E-poest tellides kaup kätte 3 tööpäeva jooksul.