Aare Koppel: iga klient peab saama hea emotsiooni ｜Teataja 6/2021 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 6 / 2021

PALJU MAKSAB TERVE TÖÖTAJA? TAASTERAHASTU MUUTUB ETTEVÕTJASÕBRALIKUMAKS KAUBANDUSKOJA NIMEL SAADETI PETUKIRJU

Aare Koppel: iga klient peab saama hea emotsiooni

Eesti eksportöörid koonduvad uuenduskuuri läbinud andmebaasi ja trükisesse

ESTONIAN EXPORT DIRECTORY

ESTONIANEXPORT.EE

TULE LISA OMA ETTEVÕTTE ANDMED! MIKS VÕIKSID OSALEDA? • Sinu ettevõte on Eesti edukaimaid eksportivaid ettevõtteid kajastavas veebiandmebaasis ja esindustrükises. • Suurendad võimalust silmapaistmiseks, kui seda jagatakse välisriikide ettevõtjatele Eestis või nende asukohamaal. • Seod ennast teiste Eesti edukate eksportööride ja nende kuvandiga. • Lood uusi võimalikke kontakte turgudel, kuhu lähevad meie välisvisiidid. • Oled esindatud andmebaasis, mida kasutavad Eesti majandusesindajad. Info reklaamivõimaluste kohta: Küllike Ormus, kyllike@menuk.ee, 528 7418, Menu Meedia OÜ Info väljaande kohta: koda@koda.ee, 604 0088

JUHTKIRI

Sisukord 4 Aare Koppel, sammhaaval tippjuhiks 9 Lühidalt 10 Kuidas muuta ettevõte küberkurjategijatele keeruliseks sihtmärgiks?

LÕPPEVA AASTA MURED JA RÕÕMUD

14 Viis nõuannet uusaastalubadusteks 15 Küsime ettevõtjalt 16 Lühiajaliste töölepingute sõlmimine võib muutuda lihtsamaks

18 Osale Eesti eksportööride andmebaasis! 20 Uus liige: Alter 22 Koja töövõit: taasterahastu muutub ettevõtjasõbralikumaks

24 Ettevõtjatel tasub haridusele õlg alla panna 26 Galerii: vaata koja liikmete saavutusi! 28 Rohetehnoloogiafirmasid ootab 100-miljoniline rahasüst

30 Käsundusleping vs. tööleping 32 Tööle kaasa! kutsub osalema 34 Karjäärimuutused – uus normaalsus tööelus? 36 Koda kutsub üritustele 37 Alustas Gruusia naisettevõtluse arenguprogramm 38 Soovitused viielt IT-sektori naisjuhilt: hüppa tundmatusse ja ole julge!

40 Kui palju maksab terve töötaja? 44 Mure 5G pärast 48 Enterprise Europe Network

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 6 / 2021

PALJU MAKSAB TERVE TÖÖTAJA? TAASTERAHASTU MUUTUB ETTEVÕTJASÕBRALIKUMAKS KAUBANDUSKOJA NIMEL SAADETI PETUKIRJU

Aare Koppel: iga klient peab saama hea emotsiooni

KAANEFOTO Kristiin Kõosalu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

uigi tervisekriisi perioodiline ägenemine toob ettevõtjatele ja ühiskonnale teatud intervallidega uusi reegleid, mille täitmisega tuleb tegeleda, siis samal ajal tehtav seadusloome vajab ettevõtjatelt endiselt väga ergast järelevalvet. Jätkuvalt tekitab muret trend, kus riik soovib aina enam oma tuumikülesannetega tegelemist jätta erasektorile. Monopoolsetele ettevõtetele soovitakse seada kohustus tasuda järelevalvetasu, millest tahetakse rahastada konkurentsiameti ülesannete täitmist. Eelnevalt on riik suunanud ettevõtjatele ka tuleohutusülevaatusega seonduvad kohustused ja kui pöörame pilgu keskkonnatasude poole, siis ka sealt paistab soov kehtestada varjatud makse ja tasusid, mis toovad ettevõtjatele täiendavaid kulusid. Samuti ei ole kadunud olukorrad, kus oluliste mõjudega eelnõudele ei eelne väljatöötamiskavatsusi, mõjuanalüüsid on pinnapealsed ja huvirühmad kaasatakse viimasel minutil ning ka siis seetõttu, et huvirühm on seda ise väga soovinud. Oleme sel aastal oma meeskonnaga andnud kirjalikku tagasisidet ligi 180 õigusloometeema kohta. Kuigi muresid võikski jääda üles lugema ja alati saab asju teha paremini, siis tuleb välja tuua, et on ka rõõme, kus ettevõtjaid kaasatakse ajakohaselt ning meie arvamusi võetakse kuulda. Veelgi enam, meie ühised pingutused on kandnud vilja nii äriõiguses (näiteks seoses juhatuse liikmete vastutusega), tööõiguses (näiteks seoses tähtajaliste töölepingutega), osal keskkonnateemadel (näiteks seoses pakenditasudega) kui ka paljudes teistes valdkondades, kus ilma ettevõtjate sekkumiseta tuleks meil kõigil läbida veelgi keerulisemaid bürokraatiakoridore, et igapäevaelus toime tulla.

MARKO UDRAS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

PERSOON

Kas teadsid? h Euronics on 1990. aastal loodud Euroopa

h h h

h h

suurim elektroonikakaupade ostugrupp, mis müüb 35 riigis kvaliteetseid kodumasinaid ja olmeelektroonikat enam kui 11 000 kaupluses. Euronicsil on Eestis 16 jaekauplust ja e-pood. Lätis on Euronicsil 8 jaekauplust ja e-pood. Sandmani Grupp alustas jaeäri Eestis 1999. aastal PlussMiinus Elektroonika nime all. 2003. aastal võeti kasutusele Euronicsi kaubamärk. 2001. aastal maksis korralik plasmateler 200 000 krooni ehk umbes 36 keskmist kuupalka. 2021. aastal saab korraliku teleri kätte 600 euroga, mis on vähem kui pool keskmisest brutokuupalgast. 2021. aastal omistas Äripäeva teemaveeb kaubandus.ee Euronicsile kõige kasutajasõbralikuma e-poe tiitli. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda nimetas Sandman Grupi 2021. aasta kõige konkurentsivõimelisemaks hulgikaubanduse ettevõtteks.

Näiteks on ette tulnud ka selliseid olukordi, kus tootja ütleb meile juba täna, et järgmisel aastal saame soovitud tellimusest vaid 1%. 4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

PERSOON

Aare Koppel, sammhaaval tippjuhiks

Tõenäoliselt on meil kõigil kodus midagi, mis on ostetud Euronicsist. Kuid kas ka teame, kes hoolitseb selle eest, et Euronicsi poed oleksid maailmatasemel ning pakuksid laias valikus kodutehnikat ja olmeelektroonikat paljudelt tuntud kaubamärkidelt? Aare Koppel on noor juht, kes põlvkondade vahetumise kohta Sandmani Grupi kontsernis ütleb, et iga organisatsioon peab muutuma ja ajaga kaasas käima. Fotod: KRISTIIN KÕOSALU Stiil: KELLY KIPPER

Sa oled Sandmani Grupi kontserni tegevjuht olnud ligi kaks aastat. Enne töötasid kolm aastat arendusjuhina, õppides ja kogemusi omandades, et ettevõtte juhtimine üle võtta. Kuidas põlvkonnavahetus läinud on? Üldiselt on põlvkondade vahetus parajalt aeganõudev ja töömahukas protsess. Meie tegime seda ligi kolme aastaga selliselt, et olin pidevalt oma isa ja ettevõtte toonase tegevjuhi Jaan Koppeli kõrval nii igapäevases juhtimises kui ka suuremate strateegiliste otsuste langetamisel. Niimoodi ühiselt toimetades sain samal ajal paralleelselt komplekteerida oma meeskonda, et pärast ülesannete ja kohustuste üleandmist hoogsalt edasi liikuda. Kuigi ühel hetkel andsime ka formaalselt teatepulga üle, siis tegelikkuses juhtus kõik vägagi orgaaniliselt ja kivisse raiutud tähtajaga üleandmist ei toimunud. Kui mõelda tagantjärele ettevõtte ja tööpõllu suuruse ning vastutusala peale, siis tempo oli neil aastatel suur. Tore, et selle ajaga toime tulime. Kuidas vanem põlvkond ettevõtet üle andis? Kui toimus ametlik positsiooni üleandmine, tsiteeris Jaan kogu ettevõtte ees president Ilvest: „Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii,“ ja osutas ka sellele, et ajad on muutunud. Sandmani loomisest on varsti möödas pea 30 aastat. Selle aja jooksul on maailm oluliselt muutunud ja muutunud on

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

ka juhtimismeetodid. Uuem põlvkond seisab täpselt samuti väljakutsete ees nagu ka eelmine, kuid need väljakutsed on loomult teistsugused. Laiem kaasatus, jätkusuutlikkuse juurutamine, võime käia kaasas tehnoloogilise arenguga ning juurutada innovaatilisi lahendusi ettevõtte kõikidel tasanditel on see, millega tegeleme juba praegu ja mis ootab meid ees ka lähitulevikus. Juhina jälgin alati enda ümber toimuvat ja kogun pidevalt tagasisidet. Julgen öelda, et üleminek on läinud sujuvalt ja inimesed on rahul. Kas olid ka enne tegevjuhiks asumist ettevõtlusega tegelenud? Nagu noortel ikka, oli mul selge plaan teha ükssarvikuid ja soovisin juba 30-aastaselt olla Vahemerel oma jahil! Tegelesin mitmesuguste projektidega – alustades kümme aastat tagasi loodud e-poe platvormist kuni sotsiaalmeediaplatvormini, mis kogus lühikese ajaga kümneid tuhandeid aktiivseid kasutajaid üle maailma. Kõik, millega sai algust tehtud, ei osutunud küll nii edukaks kui vaimusilmas lootsin, aga need kogemused olid heaks õppetunniks, millest on kasu veel tänagi.

Näiteks kunagi e-poe platvormi jaoks loodud tehnilised lahendused ja uuenduslikud ideed on omal moel jõudnud Euronicsi e-poodi ning ma näen, et need lahendused toimivad! Kunagi tegutsesin isegi parfümeeriaäris, aga kui sõbrad hakkasid küsima, millist kätekreemi nad peaksid ostma, siis oli selge, et see valdkond mulle sädet silma ei too. Mida ütleksid noortele, kes nagu sinagi omal ajal soovivad ükssarvikuid kasvatada? Konkurents on praegu ülitihe ehk millegi uue loomine nullist ei ole küll päris võimatu, aga sul peab olema kas tohutult õnne või finantse. Suuri asju on võimalik saavutada ka mõnes ettevõttes töötades, kui selleks on vaid tahet. Ma pean isiklikust arengust väga lugu ja usun, et ka palgatöölisena on võimalik tõusta karjääriredelil väga kõrgele, kuni ühel hetkel jõuad selle õige, läbilööva ideeni või leiad lahenduse mõnele probleemile, mis muudaks maailma paremaks paigaks. Niisuguse kasvuplatvormi kallal töö parajasti käib, sest minu meelest oleks tohutult vinge, kui meie endi seast kerkivad esile need säravad tähed, kes toovad turule järgmise Bolti või Wolti. Potentsiaal selleks on kindlasti olemas ning sageli on läbimurre pigem ambitsiooni või julguse taga kinni. Eks minu ülesanne on seda julgust ja tahet inimestes kasvatada.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

PERSOON Millised väljakutsed on sulle kui noorele juhile kõige keerulisemad? Iga päev toob erinevaid raskusi, aga nende ületamiseks on mul väga lihtne põhimõte. Ma ei saa olla parima tahtmise juures kõikide valdkondade ekspert. Seepärast olen ümbritsenud end inimestega, kes on oma ala profid ja keda ma usaldan. Ma ei tohi kunagi olla kõige targem inimene toas, vaid ma pean end ümbritsema meeskonnaga, kes aitab probleeme lahendada. Minu töö on neid julgustada ja toetada. Euronicsil on klienditeenindajate töökuulutuses küsimus „Millised tehnoloogilised uuendused jõuavad meie kodudesse järgmiste aastate jooksul?“. Kuidas sa sellele ise vastaksid? Tehnoloogia areneb lainetega. Kord on areng tohutult kiire, siis toimub stabiliseerumine. Võtame näiteks nutitelefoni. Jah, kaamerad lähevad aasta-aastalt paremaks, aga siiski teeb ka eelmise aasta mudel veel väga head pilti. Praegu on märksõna pigem vastutustundlik tarbimine. Meiegi pakume oma klientidele võimalust tuua vana telefon või tahvelarvuti lähimasse Euronicsi poodi, et suunata see taaskasutusse ja saada uus seade vana väärtuse võrra soodsamalt kätte. Kui aga tulevikku vaadata, siis suuri muutusi hakkame nägema inimeste liikumisharjumustes. Vaikselt on levimas tõdemus, et linnas elades ei ole isiklik sõiduauto alati kõige otstarbekam liiklusvahend lühikeste vahemaade läbimiseks. Selleks sobib palju paremini isiklik elektritõuks või -jalgratas. Ega autod kohe kindlasti ära ei kao, aga nende kasutus muutub. Kasvõi rohe-eesmärkide tõttu. Kodudes ja kodumasinate puhul on märksõnad energiasääst ja ühendatud seadmed ehk nutikodu. Üha rohkem väärtustatakse mugavust selle nimel, et saada rohkem vaba aega iseendale. Tegelikult võid juba nüüd osta meie poest pesumasina, mis tuvastab ise sinna asetatud kangatüübid ja doseerib pesuainepaagist õige koguse pesuainet. Kasutaja peab vajutama vaid start-nuppu. Lihtsalt praegu on need seadmed veel väga kallid ja pole massidesse jõudnud. Kuidas on praegu olukord tööjõuga? Tööjõu leidmine ei ole lihtne. Kui pandeemia alguses oli ühel konkursil kandidaate kohati mitusada, siis praegu on selline olukord pigem erandlik. Õige inimese leidmine õigele ametikohale võtab aega. Kuigi töötasu mängib värbamise juures suurt rolli, siis sama oluline on tööandja usaldusväärsus, töö sisu, arenguvõimalused ja meeskond. Selle kallal peab iga tööandja vaeva nägema – nii ka meie. Parima kandidaadi leidmiseks võib kuluda mitu kuud, aga kindlasti pole see võimatu ja ükski ametikoht täitmata ei jää. Seejuures ei tohi ära unustada, et häid

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

inimesi tuleb hoida ja neile antud lubadustest peab kinni pidama. Kui olukord seda võimaldab, siis võib-olla oleks õigem leida hoopis sobivate isikuomadustega kandidaadid, keda saab aja jooksul spetsialistideks välja koolitada. Selliseks lähenemiseks tuleb aga aega varuda. Silmas tuleb pidada sedagi, et kogu meeskond ei saa koosneda ainult juunioritest. See on minu hinnangul paljudele tööandjatele suur väljakutse. Kas Euronicsi kaupluste käibes peegeldub ka Eesti eri piirkondade elatustaseme vahe? Need erinevused, kui need kunagi ka vähesel määral maapiirkonna ja linnade vahel välja joonistusid, on praeguseks kas ühtlustunud või sootuks kadunud. Iga klient soovib osta kvaliteetset kaupa, mis oleks funktsionaalne ja kestaks kaua. Selles vallas ei ole mingit vahet, kus on inimese elukoht. Teisest sambast võeti välja 1,3 miljardit, palju teile jõudis? Eks kindlasti oli neid, kes tegid teoks mõne pikalt planeeritud ja vajaliku kodumasina ostu, kuid kindlasti ei saa ma nõus olla väitega, et algas suur tormijooks elektroonika järele. See kerge kasv, mida septembris nägime, oli loomult lühiajaline ja moodustas väga väikese osa väljavõetud rahast. Mul on hea meel, et inimesed

Kuigi töötasu mängib värbamise juures suurt rolli, siis sama oluline on tööandja usaldusväärsus, töö sisu, arenguvõimalused ja meeskond. käitusid saadud rahaga targalt ja keskendusid oma tuleviku kindlustamisele näiteks investeerides. Ma tahaks loota, et tehtud valikud aitavad jätkusuutlikkusele pikas perspektiivis kaasa, sest kui kliendil läheb hästi, siis läheb ka meil hästi. Milline on Euronics tulevikus? Jaekaubandus on suures muutumises ja me tahame olla selle muutumise n-ö eesotsas. Soovime pakkuda klientidele rohkem emotsioone, et kauplust külastades tekiks tunne ja arusaam, kuidas sobitub uus televiisor elutuppa, või anda aimu, kui palju ruumi võtab vannitoas pesumasin üksi ja koos eraldiseisva kuivatiga. Kuigi meie e-poest leiab toodete juurest täpsed mõõdud, siis tuleb ka selliseid olukordi ette, kus isegi pärast põhjalikku eeltööd selgub koju jõudes tõsiasi, et valitud

televiisor on kas liiga suur või liiga väike. Sellistel puhkudel oleme pakkunud kliendile võimalust toode sobivama vastu välja vahetada. Oluline on see, et klient saaks hästi teenindatud ja et ta lahkuks meie juurest alati hea emotsiooniga. Lisaks liigume aina rohkem mugavusteenuste pakkumisele. On küll hulgaliselt kliente, kes on harjunud, et pärast suurema kodumasina ostmist renditakse buss, pesumasin viiakse ise koju ning ühendatakse vee- ja vooluvõrku. Aga kui mugav on suuremaid seadmeid ise koju viia? Eriti kui tegemist on küllalt raske pesumasinaga ja kodu asub kortermaja viiendal korrusel? Kui lõpuks koju viimiseks ja seadistamiseks kulunud aeg kokku arvutada, siis on tihti odavam see teenus meilt tellida ning vabanenud aega kasutada palju väärtuslikumate asjade tegemiseks. Kuidas mõjutavad teid tarnemured ja kiibikriis? Elektroonikakaupade saadavus on kogu maailmas väga keeruline. Näiteks on ette tulnud ka selliseid olukordi, kus tootja ütleb meile juba täna, et järgmisel aastal saame soovitud tellimusest vaid 1%. Ja kui peaks ennustama, millal see olukord laheneb, siis praegu ma tõesti ei saa öelda, et tuleval aastal olukord stabiliseerub. Transpordihindade kallinemine on mõjutanud ja mõjutab edaspidigi eriti tugevasti suuregabariidilisi kaupu, nagu näiteks külmikud ja pesumasinad, sest neid mahub ühte merekonteinerisse vähem kui näiteks kõrvaklappe. Seega on lisakulu ühiku kohta märgatavalt suurem ja seda olukorras, kus transport on lühikese ajaga kallinenud kaheksa kuni kümme korda. Kas kriisi tõttu jäävad riiulid tühjaks? Tühjaks kohe kindlasti ei jää, kuid valik läheb kitsamaks. Kui soovid praegu osta näiteks mõne kindla brändi külmkappi, siis tasub seda teha just praegu, sest tõenäoliselt järgnevate kuude jooksul muutub valik väiksemaks. See ei tähenda, et külmkappe või telekaid ei oleks, lihtsalt teinekord tuleb leppida tootega, millel on mõnevõrra teistsugused funktsioonid. Kuna tarneraskused mõjutavad kõiki, sh näiteks Amazoni või teisi suuri veebipoode, kas kliendid on hakanud rohkem eelistama kodumaiseid pakkujaid? Eesti tarbija jaoks on usaldusväärsus hästi oluline. Me näeme ja kuuleme seda selgelt ka oma klientide tagasisidest – ollakse tänulikud kiire ja professionaalse suhtluse eest, samuti selle eest, et mistahes mure korral on olemas keegi, kelle poole pöörduda ja abi saada. Ma usun, et see on väga suur eelis kõikide kohalike e-kauplejate puhul, kes füüsiliselt Eestis tegutsevad. Lisaks on meie puhul eelis see, et üritame

PERSOON hoida väga suurt osa kliendile pakutavat oma Eestis asuvates ladudes. Seeläbi pakume kliendile kindlust, et toode on suure tõenäosusega kohapeal olemas ja jõuab ostjani lubatud tarneajaga. Selles mõttes eristume, kuna veebipoed liidestavad end sageli mitmesuguste turustajatega ning pakuvad sedakaudu küll väga suurt sortimenti, kuid mitte võrdväärset tarnekindlust. Kas ja kuidas on tervisekriis muutnud e-poe kasutamist? Kriisi alguses, mil jaekaupluste tegevust piirati, kasvas tellimuste arv e-poes tugevasti. Kuna me oleme e-poodi algusest peale investeerinud, siis ei pidanud me esimese sulgemislaine ajal silmitsi seisma ka selliste probleemidega, et poodi tuleks hakata nullist looma või peaks tegelema töökindlusega, sest platvorm ei tule koormusega toime. Lisaks e-poele on meil tugev logistikavõrgustik koos oma autopargiga ja saime seetõttu väga hästi hakkama ka tekkinud koormuse kasvuga. Tervisekriis on muutnud ka e-poe toimimispõhimõtteid ja loonud aluse uuteks arendusteks. Nii on näiteks meie jaekauplused üle Eesti saanud väga olulisteks väljastuspunktideks e-poe tellimustele. Samuti käivitasime kriisiajal kauba väljastuse drive-in-aladelt ja ma näen, et selle võimaluse populaarsus pole raugenud. Suures pildis on aga selge, et päris kõiki oste ei tehta praegu veel e-poest. Ikka soovitakse tulla poodi, et mõnda toodet oma silmaga näha ja käega katsuda ning spetsialistilt nõu küsida. Piirangute ajal tegelesid nõustamisega meie klienditeeninduskeskuse spetsialistid, kes tulid ülesandega suurepäraselt toime.

Aare Koppel leiab, et kogu meeskond ei saa koosneda ainult noortest ja see on paljudele tööandjatele suur väljakutse.

Kuidas on elektroonikaturul konkurentsiga? Väga hästi! Konkurente on palju ja see kannustab kogu aeg paremini tegema. Kuid konkurentide jälgimise asemel pühendame me kogu energia oma klientidesse. Meie eesmärk on hoida ja kasvatada tänaseks saavutatud spetsialistirolli just elektroonika ja kodutehnika valdkonnas. Tänapäeval müüvad peaaegu kõik poed elektroonikat – ehituspoed, toidupoed ning e-poodidest rääkimata. Aga nad müüvad samal ajal ka autorehve või matkatarbeid, mida meie ei tee ega hakka kunagi tegema, sest meile on kliendi usaldus tähtis ja seda ühes kindlas valdkonnas. Praegu oleme olmeelektroonika sektoris parimad, mis näitab, et klient märkab ja hindab meie tööd. Kuidas Euronicsil välisturgudel läheb? Meie fookus on tugevalt olnud koduturul ja seda põhimõttega, et kui kodus on kõik korras, siis saame mõelda ka välisturgudele. Praegu me kasvame Baltimaades – näiteks oleme viimase paari aastaga avanud Lätis Akropole kaubanduskeskuses ja Origo kaubanduskeskuses uued kauplused ning kinnitame igal aastal aina rohkem kanda.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

LÜHIDALT

Riik ei peaks oma ülesannete täitmise eest koguma ettevõtjatelt täiendavat tasu

Jätkuvalt investeerisid Eestisse enim LHV pensionifondid. Andres Viisemanni juhtimisel paigutati III kvartalis koguinvesteeringuist kodumaale 23,5%. Foto: Liis Treimann / Scanpix

Pensionifondidest lahkumine mõjutas ka investeeringuid Eestisse 2021. aasta kolmandas kvartalis langes pensionifondide Eestisse investeeritud varade maht 62 miljoni euro võrra, olles kvartali lõpus kokku 588 miljonit eurot. Viimati oli pensionifondide Eestisse investeeritud varade maht alla 600 miljoni euro 2019. aasta kolmandas kvartalis. Pensionifondide üldise mahu vähenemisega ligi 1,2 miljardi euro võrra tõusis aga protsentuaalselt Eestisse investeeritud pensionivarade osakaal – täpsemalt 1,77 protsendipunkti võrra, moodustades 13,45% koguvaradest. Kui kolmandas kvartalis lahkus fondidest 24% teise samba mahust, siis Eestisse investeeritud varade hulk vähenes kokkuvõtvalt vaid 9,6%, langedes 651 miljoni euro pealt 588 miljoni euroni.

Kaubanduskoda pöördus Riigikogu majanduskomisjoni poole seoses eelnõuga, millega soovitakse tulevikus lisada monopoolsetele ettevõtetele kohustus tasuda järelevalvetasu, millest rahastatakse konkurentsiameti ülesannete täitmist. Pöördumises tõi koda välja, et ettevõtjad on tugevalt vastu eelnõus sätestatud järelevalvetasu kehtestamisele, sest ettevõtjad ei peaks otseselt rahastama riigiasutuste tegevusi. Eelnõu seletuskirja kohaselt on järelevalvetasu kehtestamine vajalik, sest riigieelarvest konkurentsiametile eraldatav summa ei võimalda konkurentsiametil täita õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ja tulevikus lisanduvaid ülesandeid. Kaubanduskoja hinnangul on sellele probleemile aga teisi lahendusi kui järelevalvetasu kehtestamine, sh konkurentsiameti ülesannete mahu vähendamine. Samuti ei leidunud koja hinnangul seletuskirjas ühtegi sisulist põhjendust, miks tuleb konkurentsiameti võimekust tõsta järelevalvetasu kehtestamisega ja miks ei ole võimalik sama eesmärki täita riigieelarve kaudu. Kaubanduskoda tegi Riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku jätta eelnõu seadusena vastu võtmata ja rahastada ka edaspidi konkurentsiametit täies ulatuses riigieelarvest.

Tulevase aasta sisserände piirarv on 1311 Koda avaldas arvamust 2022. aasta sisserände piirarvu kehtestamise kohta. Eelnõu kohaselt on 2022. aasta sisserände piirarv 1311 inimest, mis on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab kehtestada. Kirjas siseministeeriumile juhtis koda tähelepanu, et Eesti ettevõtjate üks peamine murekoht on kvalifitseeritud tööjõu puudus ning välismaalaste seadusest tulenev sisserände piirarvu regulatsioon ei aita seda probleemi piisavalt leevendada. Seetõttu on koda jätkuvalt seisukohal, et sisserände piirarv tuleb välismaalaste seadusest kaotada, piirarvu tuleb suurendada või senisest rohkem välismaalasi tuleb arvata sisserände piirarvu alt välja. Näiteks võiks piirarvu alt välja arvata välismaalased, kellele makstakse 1,5-kordset Eesti keskmist palka, kes töötavad usaldusväärse tööandja juures või kes tulevad tööle ametikohale, kus Eestis on suur tööjõupuudus.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

FOOKUSES

KUIDAS MUUTA ETTEVÕTE

küberkurjategijate jaoks keeruliseks sihtmärgiks? Me kõik sõltume oma tegemistes üha enam moodsatest IT-lahendustest, mis on muutnud meie elu ja tööprotsessid mugavamaks ja kiiremaks. Tihti jõuavad uued tehnoloogiad kiiresti turule ning tarbija ei pruugi teada, millised ohud võivad selles peituda. Näiteks nutikas ukselukk teeb koju sisenemise lihtsaks, aga kas koduomanik teab ja pöörab tähelepanu sellele, et nutilukk oleks uuendatud ja nõrkustest prii?

GERT AUVÄÄRT riigi infosüsteemi ameti peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal

überturvalisus ja infoturve võivad olla paljudele võõrad või siis liiga tehnoloogilised terminid. Samas puutume kõik iga päev nendega kokku – tavaliselt nutitelefoni ja arvuti kaudu. Jah, inimene saab ära elada nii, et ta ei kasuta nimetatutest kumbagi, aga ükski ettevõte ei saa asju ajada ilma arvutite ja tarkvarata. Ettevõtlus ja tehnoloogiad moodustavad sisuliselt lahutamatu terviku.

Sajad miljonid rünnakud kuus Oleme kokku puutunud ja usun, et jäämegi kokku puutuma ettevõtetega, kes arvavad, et nende pakutav teenus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

või toode on maailma mastaabis väga väike – kellelgi pole põhjust neid rünnakutega torkida. Näeme, et pahatahtlikud robotvõrgustikud proovivad riigisektoris (täpsemalt riigivõrgus) rohkem kui 500 miljonit korda kuus, kas mõni uks on lahti jäetud või unustatud ja kas selle kaudu saab end sisse pressida. Need on katsed, mis kohe tõkestatakse. Pole alust arvata, et erasektori olukord siin eristuks. Küberrünnakute katsed on pidevad ja automatiseeritud. Küberruumis pole mõtet ettevõttel end ise väheoluliseks mängida. Kui aga sellist äriühingut tabab kübertorge, siis saab juhtkonna läbielamisi kirjeldada leinaprotsessi etappide kaudu. Esmalt tabab neid šokk ja eitamine, siis viha, tingimine, depressioon ja lõpuks leppimine. Leppimine, et jah, ka meie võime olla sihtmärk. Õnneks saavad ettevõtjad aina rohkem aru, miks on vaja mõista, kuidas konkreetne tehnoloogia või lahendus mõjutab kogu ettevõtte käekäiku. Esimene samm on tajuda, et see on miski, millesse on tarvis oma aega ja ressursse planeerida. Parim viis selleks on palgata infoturbejuht. Selleks, et infoturbejuht saaks pakkuda suurimat lisaväärtust, peaks ta alluma otse juhile ja kindlasti ei tohiks tema eelarve olla osa nn klassikalisest IT-eelarvest. Infoturbejuht on mõnes mõttes ka tõlk kahe kultuuri vahel. Ta selgitab juhtkonnale IT-d ja sellega seotud protsesside olulisust ning IT-inimestele omakorda juhtide äriliste otsuste tagamaid ja kaasnevaid turvanõudeid. Ettevõte peaks kindlasti koostama põhjaliku riskianalüüsi, et end paremini kaitsta ja tegevusi planeerida. Riskianalüüs peab lähtuma ettevõtte tegevusriskidest, mitte pelgalt küberturbe vaatevinklist.

FOOKUSES

Kolmas oluline aspekt on testimine, sest turvalisus selgub testides. Hea praktika, mida soovitan kindlasti järgida, on see, et uus lahendus (näiteks e-pood või äpp) ei läheks käiku enne, kui selle kaitstus on proovile pandud. Parim lahendus on suunata kohe teatud protsent arenduseelarvest turvatestimisteks. See tundub kallis, kuid on odavam, kui hiljem rünnakujärgselt tagavarakoopiaid otsida ja kliendiandmebaase taastada. Nii nagu ettevõtted, mida kaubanduskoda esindab, soovivad ka kurjategijad teenida tulu võimalikult väikeste kuludega. Tulemüüride või tehnoloogiate lõhkumine on kallis, kui neis ei peitu turvanõrkust, mida pole veel paigatud. Seega on väga vähe juhtumeid, kus kurjategijad proovivad toore jõuga läbi murda töötavatest kaitsekihtidest, näiteks tulemüürist või VPN-ist. Küll aga proovitakse lihtsate vahenditega kätte saada töötajate kasutajatunnuseid ja paroole ning nende abil pahandust teha. See on sarnane inimese immuunsüsteemiga – kui antikehad tunnevad viiruse ära, siis see hävitatakse silmapilkselt. Aga kui viirus paistab antikehade jaoks justkui tavaline rakk, siis saab see kehas rahulikult ringi uidata. Sellisel juhul ei saa tehnoloogia aidata, sest kurjategija käes on legitiimsed ja tegelikud andmed, millega peabki saama näiteks postkasti või siseveebi sisse logida.

Inimeste koolitamine võtmetähtsusega

Tehnoloogia ei saa aidata seal, kus inimene ise käitub hooletult. Sellepärast ongi riigi infosüsteemi ameti (RIA) roll vaadata otsa nii tehnoloogiatele, inimestele kui ka ettevõtetele. Seda, et 2021. aastal on endiselt nõrgimaks lüliks inimene arvuti või nutiseadme taga, nendib enamik infoturbeeksperte. Üks meetod selles vallas paremaid tulemusi saavutada ja turvalisust suurendada on parandada küberhügieeni. Politsei pole lõpetanud selgitamast, et turvavöö kinnitamine võib päästa sinu elu. Seda on räägitud 30 aastat ja kuigi suur osa inimestest saab sellest aru, leidub ikka neid,

Hoia end kursis!

h Loe nii eraisikutele, sh lapsevanematele, kui ka avalikule sektorile ja ettevõtetele mõeldud küberturvalisuse teemasid selgitavat portaali www.itvaatlik.ee. h Tutvu Eesti infoturbe standardiga: https://eits.ria.ee. h Liitu CERT-EE küber- ja IT-uudiseid sisaldava uudiskirjaga: www.ria.ee/et/kuberturvalisus/cert-ee.html.

kellele peab seda kordama. Küberhügieenist rääkides oleme justkui veel 2000. aastates, mil taksojuhid panid turvavööpesasse jupi, mis peatas häiresignaali lakkamatu piiksumise. Nii sai ilma vööta sõit rahulikult jätkuda. Seega peavad ettevõtted jätkama koolitusi, et töötajate digioskusi edendada. RIA ulatab siin samuti hea meelega abikäe. Lisaks kampaaniatele ja infopäevadele, millest viimane toimus novembri teisel nädalal, on meil juba mõnda aega käigus lihtsat ja selget kübernõu jagav portaal itvaatlik.ee. Nüüd jõuan jutuga teemani, mis võib tunduda kuiv, aga mis aitab ettevõtteid kaitsta: infoturbe standardi rakendamine. Praegu kehtib veel ISKE standard, mida on oma olemuselt ja ka rakenduslikult üsnagi keeruline kasutada. Uuel aastal liigume üle täiesti uuele n-ö rätsepalahendusele ehk Eesti infoturbe standardile (E-ITS), mille eesmärk on pakkuda organisatsioonile infoturbe riskidega toimetulekuks infoturbe halduse süsteemi. Küsimusele, kas standardi

Soovitan võtta infoturvet tõsiselt, sest ühest seadistusveast või õngitsuskirjast võib piisata, et ettevõtte töö peatada.

rakendamine hoiab ära küberründeid, on lihtne vastus – ei. Küll aga muudab see teie ründamise keerulisemaks ja aitab panna paika konkreetse plaani, kuidas pärast rünnakut kiiresti jalule tõusta ja ettevõtte tegevus taastada. RIA intsidentide käsitlemise osakond CERT-EE on möödunud aasta vältel käsitlenud üle 2000 küberintsidendi, millel oli reaalne mõju. Sellele arvule lisanduvad automaatseire tuvastatud ja tõrjutud sajad miljonid rünnakukatsed. Anname 2021. aasta septembrist välja ka igapäevast CERT-EE uudiskirja, mis räägib Eesti küberruumis toimunust ja olulistest rahvusvahelistest küberuudistest. Seda tellib umbes 1300 inimest. Soovitame kindlasti ka kõigil kaubanduskoja liikmetel seda tellida ja sellest oma juhtidele rääkida. Kui olete juba infokirja lugeja ja teil on mõtteid, kuidas RIA saaks seda teenust paremini osutada, siis ootame teie ettepanekuid. Loodan, et eelnev jutt pani teid korraks mõtlema oma ettevõtte küberturvalisusele. Soovitan võtta infoturvet tõsiselt, sest ühest seadistusveast või õngitsuskirjast võib piisata, et ettevõtte töö peatada. Oleme alati valmis kaaluma eri sektorite küberturbekoolitusi ning võite meie poole pöörduda ka sooviga turvatestida teie teenuseid ja infosüsteeme. Ja mis peamine – pole olemas 100% turvalisust, küll aga saate rakendada eri meetmeid, et muuta ettevõte kurjategijate jaoks keerulisemaks sihtmärgiks ja tagada võimalikult valutu töö taastamine, kui küberrünnak on aset leidnud.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

FOOKUSES

PETUKIRJAD KAUBANDUSKOJAST?

Kahjuks jah

Tänavu 18. oktoobril saadeti kolmanda osapoole poolt kaubandus-tööstuskoja nime kasutades välja usskirju, mis jõudsid teadmata hulga ettevõtjateni. Tekkinud olukorra tõsidust ja ulatust aitab mõista see, et koja töötajad said järgnevate tundide ja päevade jooksul tagasisidet paarisajalt ettevõttelt ja inimeselt.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Kaubanduskoja nimel 18. oktoobri hommikul saadetud petukirjadele reageeris kiiresti RIA, kes teavitas koda selliste kirjade levimisest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

FOOKUSES

õige esimene teadaanne, et midagi on toimumas, saabus kotta 18. oktoobril 10.14, kui tuli kõne murelikult kirjasaajalt, kes sai aru, et tegu on õngitsuskirjaga, ning andis sellest teada. Järgneva mõne minutiga saabus veel hulk kirju ja telefonikõnesid pea kõigile koja töötajatele, kus enamik juhtis tähelepanu, et koja nimelt saadetakse pahavara sisaldavaid kirju. Järgneva mõnekümne minuti jooksul teavitati nii koja IT-partnerit kui ka neid koja töötajaid, kes olukorraga otseselt tegelema pidid. 34 minutit pärast esimest kõnet, mis teavitas pahavarakampaaniast, kinnitas seda ka CERT-EE / riigi infosüsteemi amet (RIA). Nimelt saatis RIA kojale informeeriva kirja, kus toodi välja, mis tüüpi rünnakuga on tegu ja kuidas võimalikku tekkinud probleemi tulevikus ennetada. Nimetatud kirja saatis CERT-EE ilma koja sekkumiseta. Koda oli selleks hetkeks teavitanud küll oma IT-part-

nerit, kuid puudus täpne arusaam näiteks sellest, millistele nimekirjadele kiri saadeti ja kas need on koja enda kontaktid. Samuti polnud me teadlikud sellest, mis täpselt kirja manuses sisaldub. Pärast CERT-EE kirja saamist postitasime info pahavarast ka koja infokanalitesse, et teavitada võimalikke kirjasaajaid tekkinud ohust. Samal ajal informeeriti esmase teadaoleva info baasil ka kõiki koja töötajaid. Suhteliselt kiiresti sai selgeks, et kiri ei läinud koja e-posti nimekirjadele, sest ühendust võtsid organisatsioonid, kes ei ole koja liikmed ning kelle kohta kojal puudus info. Alguses tegutsesime eeldusega, et pahavara sisaldav kiri on läinud kõigile koja liikmetele ja seetõttu valmistasime ette kirja liikmete teavitamiseks, et kirja ja selles sisalduvat manust ei avataks, või kui seda on juba tehtud, siis mida ette võtta. Kuid kuna IT-partneri abiga sai selgeks, et kirjasaajate nimekirjad ei ole koja omad ja saajate hulk on teadmata,

siis võtsime vastu otsuse, et eraldi kirja välja ei saada, kuid jagame operatiivselt infot oma suhtluskanalites. Kuigi suur osa koja poole pöördujatest informeerisid, et nad on sellise kirja saanud ja said ka aru, et tegu on petukirjaga, oli ka hulgaliselt pöördujaid, kes andsid teada, et kirjale lisatud manus ei avane – enamasti ka mitmes arvutis proovides. Tuli ette ka olukordi, kus oldi veidi pahased, et fail ei avanenud pärast mitut katset. Neil soovitasime kohe pöörduda oma IT-partneri poole ja edastasime ka CERT-EE kirja. Pahavara sisaldanud e-kiri saadeti võltsitud aadressilt inimese nimel, kes ei ole kojaga seotud, kuid kes on päriselt olemas. Samuti olid kirja all olevad kontaktid valed, kuid piisavalt sarnased, et lugeja esmapilgul ära petta. Sealhulgas oli telefoninumbriks tegelik lauatelefoni number, mille omanik sai palju telefonikõnesid, kus uuriti hinnapakkumise kohta.

Sündmuste areng 18. oktoobril 2021 Koda teavitas IT-partnerit, et kontrollitaks majasiseseid süsteeme. Samal ajal teavitasime ka koja töötajaid toimuvast pahavarakampaaniast.

10.14

Esimene telefonikõne kirja saajalt kaubanduskojale, järgneva paarikümne minutiga laekus veel hulk kõnesid ja kirju.

Teavitused sotsiaalmeediasse ja koja kodulehele, et koja nimega saadetud kiri „vaja hinnapakkumist“ on pahavaraga nakatunud ning seda ei tohiks avada.

10.48

Riigi infosüsteemi ameti CERT-EE osakond saatis kojale info pahavarakampaania kohta.

10.40

Selgus koostööst ITpartneriga, et tegu ei ole koja enda e-posti nimekirjadega ja otsest rünnakut koja vastu ei ole toimunud.

Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus (SMIT) informeeris koda, et siseministeeriumi haldusala asutused said pihta koja nimel tehtud pahavarakampaaniaga.

12.00

Koja põhjalik teavituskiri kõigile töötajatele, et koja nimel saadetakse pahavara. Samuti sai loodud üldine kirjapõhi, mida saata kõigile koja poole pöördunutele, et lihtsustada kommunikatsiooni.

13.45

Kuigi pahavara sisaldanud kirjade aktiivne saatmine paistis olevat lõppenud, sai koda jätkuvalt kõnesid ja e-kirju tähelepanelikelt kirjasaajatelt. 19. 10. 2021

11.00

20. 10. 2021

11.06

Kirjas mainitud telefoninumbri omanik võttis lisaks kojale ühendust politsei- ja piirivalveameti ning Teliaga, sest sai jätkuvalt kõnesid ning soovis need blokeerida.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KOGEMUS

NÕUANNET, KUIDAS ANDA UUEKS AASTAKS EFEKTIIVSEID LUBADUSI

Enamasti on aasta lõpp ettevõtetes väga kiire aeg, mil on vaja teha veel viimased töised pingutused, et pühadeks ajutiselt hoog maha võtta. Tahes-tahtmata hakkavad mõtted liikuma ka selle peale, mida järgmine aasta endaga kaasa võib tuua, ning isegi kui me ettevõttega seotud uusaastalubadusi ei sea, on sellele mõtlemisest raske pääseda.

aljud organisatsioonid on viimasel aastal seisnud silmitsi väga suurte katsumustega – alustades kasvõi töötamise võimaluste ja viiside muutustest kuni ärimudelite restruktureerimise vajalikkusega. Kuidas hoolimata keerukast aastast ja ärevatest muutustest planeerida organisatsiooni arengut uuel aastal?

1. samm

on välja selgitada nii tugevused kui ka probleemsed, muutust vajavad kohad. Aasta lõpus on hea teha tagasivaade terve aasta kohta ning analüüsida, millised muutused on juba saavutatud ja millised raskused on teele sattunud. Mis läks hästi? Milliseid valdkondi oleks vaja tuleval aastal edendada? Põhjalik tagasivaade aitab tõsta motivatsiooni ja leida optimismi nii uute eesmärkide seadmisel kui ka pooleliolevate jätkamisel.

2. samm

on seada nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid. Mida tuleks teha praegu, et olla edukas pikemas perspektiivis? Mahukamad ja kaugemale ulatuvad eesmärgid tasub kindlasti teha väiksemates tükkideks, et pakkuda meeskonnale pidevat eduelamust, head enesetunnet ning tõsta nende motivatsiooni tegutseda ja töötada järjepidevalt kaugemate eesmärkide saavutamise nimel. Vahe-eesmärkide seadmine suurendab tõenäosust, et lõppeesmärk täitub.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KAIRI ALAS kliiniline neuropsühholoog

3. samm

on kaasata meeskond. Kui muutus mõjutab enamat kui ühte töötajat, on tähtis kaasata võimalikult varakult kõik meeskonnaliikmed. Töötajal on oluline teada, milline on seatud eesmärk, mis ajaks eesmärk seatakse, miks on muutus ettevõttele vajalik ja milline on töötaja panus. Eesmärgi jagamine aitab kogu meeskonnal muutust prioriteediks seada ja see omakorda võimaldab seatud tähtaegadest võimalikult efektiivselt kinni pidada. Uuringud näitavad, et eesmärkide üleskirjutamine ja nende jagamine tõstab eesmärgi täitmise edukust suurel määral.

4. samm

on valmistuda raskusteks. Juhi ülesanne on jooksvalt hinnata, kas eesmärgid toimivad. Eesmärkide suunas liikumine on süsteemne ja järjepidev tegevus, mis vajab aeg-ajalt vahekokkuvõtteid. Selleks, et puudujäägid võimalikult aegsasti tuvastada, tuleks teatud aja tagant hinnata hetkeolukorda ja leida üles raskused, mis takistavad eesmärgi poole liikumist.

5. samm

on alustada muutustega kohe. Eesmärgid, mille suunas liikumisega alustatakse „kunagi hiljem“, jäävad enamasti saavutamata.

KÜSIME ETTEVÕTJALT

Milline mõju on tublisti tõusnud energiahindadel teie ettevõttele?

RAINO ERLICH Qualitexi juhatuse liige

ui palju on Eestis ettevõtteid, kelle toote omahinnas on energiakulu suure osakaaluga? Mida praegune olukord elektri- ja gaasiturul endaga kaasa võib tuua? Mida see tarbijale kaasa toob? Viimasele küsimusele võime vist vastata isegi lihtsamini kui eelmisele kahele. 2021. aasta on olnud enamikule ettevõtetele väga keeruline, sest hinnatõusud ja tarneprobleemid on mõjutanud negatiivselt peaaegu kõiki. Aasta teises pooles alanud energiahindade ralli tahab veel i-le täpi panna. Qualitexi toodete hinnas on energiakulu võrdlemisi suure osakaaluga. Gaasienergia varsti pea viiekordne ja elektrienergia kahekordne hinnakasv tekitab väga kiiresti olukorra, kus sõlmitud lepingud ja täidetavad tellimused muutuvad järsku kahjumlikeks. Järsud hinnatõusud ei meeldi üldjuhul ühelegi kliendile, nii tekib oht hinnatundlikum klient kaotada. Jääb vaid lootus, et konkurentidel pole olukord parem ja klient võib mingi aja pärast ringiga tagasi jõuda. Vahepeale jääb aga kaotatud aeg ja raha. Kui selline energiahinna tõus on ajutine (nagu näiteks oli novembris 2018), siis saab ettevõte hambad ristis selle ajutise kahjumi vastu võtta ja edasi rühkida. Kui lugeda praegu majandusteadlaste ja äriinimeste arvamuslugusid ja prognoose, siis tundub, et kõrgemad hinnatasemed hakkavad kujunema uueks reaalsuseks. Hinnašokk võib tekitada

tarbimise ehk käivete languse. Kuidas üks või teine ettevõte saab ja oskab selle üle elada, on iseasi. Kuid tegelikult tahaks aru saada, kuidas selline olukord on tekkinud, mis selle põhjustanud ning kuidas edasi liikuda? Kas riik saab olukorda ettevõtjatele kuidagi leevendada või peame tõdema, et energiamahukad tootmised tuleks Eestist välja viia? 50-protsendiline hinnalangus elektri võrgutasudelt on väiksem kui lisanduv käibemaks elektrihinna tõusust. Gaasi hinda aga ei leevenda miski. Iga riigi poolt tehtud leevendusmeede on loomulikult teretulnud. Väga tähtis on samas aga see, et energiapoliitika tagaks võrdsed tingimused Eestis tegutsevatele ettevõtetele ega looks olukorda, kus tekiks plaan oma tootmine viia ära mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, sest seal on energia palju odavam.

Kas riik saab olukorda ettevõtjatele kuidagi leevendada või peame tõdema, et energiamahukad tootmised tuleks Eestist välja viia? EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KASULIKKU

LÜHIAJALISTE TÖÖLEPINGUTE SÕLMIMINE

võib muutuda lihtsamaks Sotsiaalministeeriumis on küpsemas plaan anda tööandjale võimalus sõlmida töötajaga poole aasta jooksul piiramatult kuni kümnepäevaseid tähtajalisi töölepinguid. Kaubanduskoda toetab plaanitavat muudatust, kuid tegi ministeeriumile neli ettepanekut, et tähtajaliste töölepingute sõlmimise reeglid oleksid tööandja jaoks veelgi paindlikumad.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Uuest regulatsioonist oleks kasu näiteks teenindussektoril, kus on aeg-ajalt vaja töömahu suurenemise tõttu lühikeseks ajaks lisajõudu palgata. Fotol Otepääl tegutsev kohvik Elsa, mille töömaht ja käive kasvas suvel toimunud Rally Estonia ajal tublisti. Foto: Scanpix / Kristjan Teedema / Tartu Postimees

ehtiv töölepingu seadus näeb ette, et kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut on pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, siis on selline tööleping algusest peale tähtajatu. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

Sotsiaalministeerium on aru saanud, et praegused reeglid ei ole piisavalt paindlikud ja takistavad tähtajaliste töölepingute sõlmimist.

on seaduse kohaselt järjestikune, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Näiteks kui tööandja sõlmis oktoobris töötajaga viiepäevase töölepingu ja sama töö tegemiseks sõlmiti novembris uus tööleping, siis detsembris ei ole kehtiva seaduse kohaselt tööandjal enam võimalik sama töö tegemiseks sama töötajaga

KASULIKKU sõlmida uut tähtajalist töölepingut. Uus sõlmitav leping oleks seaduse kohaselt tähtajatu tööleping. Sotsiaalministeerium on aru saanud, et praegused reeglid ei ole piisavalt paindlikud ja takistavad tähtajaliste töölepingute sõlmimist. Seetõttu on ministeerium pakkunud välja lahenduse, mis toob nende hinnangul rohkem paindlikkust töösuhetesse ning suunab tööandjaid kasutama töövõtu- ja käsunduslepingute asemel rohkem lühiajalisi töölepinguid.

Erisus kehtib kuni kümnepäevastele lepingutele

Sotsiaalministeeriumi eelnõu kohaselt võib tööandja sõlmida kuue kuu jooksul piiramatult tähtajalisi töölepinguid kestusega kuni kümme kalendripäeva. See tähendab, et poole aasta jooksul sõlmitud tähtajalised töölepingud ei muutu tähtajatuks. Näiteks saab eelnõu jõustumisel tööandja sõlmida töötajaga igas kuus kolm kümnepäevalist töölepingut ja nii kuus kuud järjest, kusjuures tähtajaline tööleping ei muutu selle aja jooksul tähtajatuks. Kuuekuulise perioodi alguseks loetakse esimese kuni kümne päeva pikkuse töölepingu sõlmimise kuupäev. Kui pärast kuuekuulise perioodi lõppu sõlmivad töötaja ja tööandja järgneva kuue kuu jooksul uue tähtajalise töölepingu, siis muutub see tähtajatuks töölepinguks. Näiteks kui tööandja sõlmib töötajaga kümnepäevase töölepingu 1. jaanuaril, siis on pooltel lubatud sõlmida maksimaalselt kümnepäevaseid töölepinguid kuni juuni lõpuni. Kui pooled sõlmivad juulis uue lühiajalise töölepingu, siis on see eelnõu kohaselt tähtajatu tööleping. Kui tööandja ja töötaja sõlmivad üheteistkümne kalendripäeva pikkuse või pikema töölepingu, siis sellisel juhul jääb kehtima praegune regulatsioon ehk tähtajalise töölepingu sõlmimine ei muutu lihtsamaks.

Neli ettepanekut paindlikkuse suurendamiseks

Kaubanduskoda on teinud sotsiaalministeeriumile korduvalt ettepanekuid muuta tööregulatsioon, sealhulgas tähtajaliste töölepingute sõlmimise reeglid paindlikumaks. Seetõttu andsime ministeeriumile teada, et toetame plaanitavat muudatust. Erandi kehtestamine võimaldab paindlikumalt tööjõudu kasutada näiteks olukorras, kus hooajalised mahud muutuvad või projektipõhiste tööde korral toimub ajakavas muutus. Samas saatsime ministeeriumile neli uut ettepanekut, mis muudaksid tähtajalise töölepingu regulatsiooni veelgi paindlikumaks. 1. Esiteks tegime ettepaneku lubada eelnevalt kirjeldatud erisust kasutada ka juhul, kui tähtajaline tööleping kehtib kuni 30 päeva. Selline lahendus aitaks vältida olukorda, kus tööandja ja töötaja peavad sõlmima iga kümne päeva järel uue töölepingu, et saada uuest erisusest kasu. 2. Kui töötaja soovib aasta vältel teha lühiajalisi tööampse ühe tööandja juures, siis eelnõus sisalduv lahendus seda ei võimalda. Seetõttu tegime ettepaneku lubada uut erisust kasutada pikema aja jooksul kui üksnes kuus kuud. Pooltel võiks olla võimalus sõlmida lühiajalisi töölepinguid ka ühe või koguni viie aasta jooksul selliselt, et tähtajaline tööleping ei muutuks töölepingu seaduse mõttes tähtajatuks. 3. Kolmandaks palusime ministeeriumil kaaluda ettepanekut lubada tähtajalist töölepingut sõlmida ka ilma mõjuva põhjuseta. Praegu on tähtajalise töölepingu sõlmimine lubatud üksnes mõjuval põhjusel, milleks on näiteks töömahu ajutine suurenemine, hooajatöö tegemine ja ajutiselt äraoleva töötaja asendamine. 4. Lisaks tegime ministeeriumile ettepaneku, et kui töötaja tähtajaliste töölepingute kogukestus ühe tööandja juures ei ületa aastas teatud päevade arvu, näiteks 60 päeva, siis ei peaks tähtajaline tööleping seaduse silmis muutuma tähtajatuks. Näiteks kui töötaja käib iga kuu kaks päeva ühes toidupoes või toitlustusettevõttes tööampse tegemas, siis ei muutuks sellised lühikesed töölepingud aja jooksul tähtajatuks.

Jõustumise kuupäev ei ole teada

Praegu ei ole teada, kas sotsiaalministeerium võtab arvesse kaubanduskoja ettepanekuid (vt lisalugu). Lisaks ei ole hetkel teada, kas ja millal jõustub plaanitav muudatus. Eelnõu kohaselt jõustub muudatus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kuid enne seda peab valitsus eelnõu heaks kiitma ning Riigikogu selle seadusena vastu võtma. Seega ei ole reaalne, et muudatus jõustuks 2021. aastal, kuid loodetavasti juhtub see 2022. aasta esimeses pooles.

Koda tegi ettepaneku, et eelnõus ette nähtud kümnepäevase tähtajalise töölepingu asemel oleks lubatud sõlmida pikemaid, kuni 30-päevaseid tähtajalisi töölepinguid. Foto: Shutterstock

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

MIKS TASUB OSALEDA EESTI EKSPORTÖÖRIDE ANDMEBAASIS JA TRÜKISES? Kaupade ja teenuste eksport on Eesti ettevõtete ja majanduse jaoks väga olulise tähtsusega. Sellepärast oleme kaubanduskojas alati toetanud ettevõtteid koostööpartnerite leidmisel üle terve maailma.

MOONIKA KUKK kaubanduskoja turundusjuht

Kasuta suurepärast võimalust oma ettevõtet tutvustada ning seista teiste tublide eksportööridega ühes reas! Võimalus trükise kaante vahele pääseda sulgub detsembri lõpus, seega anna meile oma osalemissoovist aegsasti märku ja sisesta oma ettevõtte andmed kindlasti detsembrikuu jooksul!

egutseme selle nimel, et 2022. aastaks oleksid Eesti ettevõtted koondunud ühtsesse esinduslikku andmebaasi, mida välisriikides ja välisettevõtjatele jagada. Estonian Export Directory (www.estonianexport.ee) on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja loodud pikkade traditsioonidega ja peamine Eesti ettevõtteid tutvustav andmebaas veebis ja trükisena. Trükist hakatakse jagama näiteks Eestist välja minevatel visiitidel, samuti kõigis Eestit tutvustavates suuremates välisesindustes. Eesti ettevõtted on näinud selles alati head lisavõimalust oma ettevõtte tutvustamiseks väljaspool Eestit. Oleme selle nimel palju vaeva näinud ja kontseptsiooni uuendanud. Veeb on uues kuues ning trükis hakkab tutvustama Eesti ettevõtteid ja ettevõtlust parimal moel.

MIKS OSALEDA? h Sinu ettevõte on Eesti edukamaid eksportivaid h h h h

ettevõtteid kajastavas veebiandmebaasis ja esindustrükises. Suurendad võimalust silma paista, sest trükist jagatakse välisriikide ettevõtjatele Eestis või nende asukohamaal. Seod ennast teiste Eesti edukate eksportööride ja nende kuvandiga. Lood uusi kontakte turgudel, kuhu suunduvad Eesti välisvisiidid. Oled esindatud andmebaasis, mida kasutavad Eesti majandusesindajad.

KUIDAS OSALEDA? h Vali oma ettevõttele sobivaim pakett. Avaldatavate andmete maht sõltub valitud paketist.

h Oleme osaliselt juba oma liikmete andmeid sisestanud. Sisesta ettevõtte andmed, kui ettevõte ei ole veel andmebaasis, ning täienda, kui ettevõte on andmebaasis olemas. h Pärast arve tasumist on Sinu ettevõtte andmed andmebaasis 12 kuud. Lisaks lähevad ettevõtte andmed esindustrükisesse „Estonian Export Directory“.

LEPINGUPÕHI KAUBANDUSKOJALT Kaubanduskoja kodulehelt leiad 61 erinevat lepingu näidist alates müügilepingust ning lõpetades töösuhete, kinnisvara ja teenuse osutamisega seotud lepingutega. Kui Sa ei leia koja kodulehelt sobivat lepingu või dokumendi näidist, anna sellest meile teada. Aitame koostada lepingu või dokumendi vastavalt Sinu ettevõtte soovidele. Kaubanduskoja liikmetele on lepingute koostamine ja ülevaatamine tavahinnast kaks korda odavam. Leia endale sobiv lepingupõhi. WWW.KODA.EE

UUS LIIGE

Alteri kommunikatsiooniplatvorm võimaldab juurdepääsu plokiahela tehnoloogiale.

Plokiahelapõhine

KOMMUNIKATSIOONIPLATVORM NÜÜD KÄTTESAADAV PEA KÕIGILE Plokiahela tehnoloogia muudab viisi, kuidas inimesed internetis suhtlevad, ning pakub turvalist kommunikatsioonilahendust nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele, kes soovivad suuremat kontrolli oma andmejagamise ja privaatsuse haldamise üle.

esti on Euroopa Liidus tuntud küberturvalisuse poolest suuresti tänu sellele, et valitsus tunnustas plokiahela tehnoloogiat ja võttis selle varakult kasutusele suhtlemisel oma riigi elanikega ja seoses mitmesuguste riiklike funktsioonidega. Kuid nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides on plokiahela tehnoloogia kasutamine igapäevases suhtluses olnud kättesaadav vaid valitsustele ja rahvusvahelistele sõjalistele organisatsioonidele, sest selle rakendamise kulud on kõrged ning tehnoloogiavaldkonna töötajaid napib. Sarnaselt finantstehnoloogia (FT) valdkonnaga, kus sektori taassünd toimus koos uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

OSKARS JEPSIS Alteri kaasasutaja ja tegevjuht

umbes kümmekond aastat tagasi, on ka infoturvalisuse valdkond taolise muutuse lävel. Seda just tänu praegusele populaarseimale tehnoloogiale, nimelt plokiahela tehnoloogiale. Tuleb leida võimalusi, et muuta see kättesaadavamaks kõigi jaoks.

Isikuandmete kasutusõigust ei pea loovutama Nagu öeldud, muudab plokiahela tehnoloogia viisi, kuidas inimesed

internetis suhtlevad. Plokiahela tehnoloogia kohaldamine tagab, et krüpteeritud info vahetamine on kättesaadav vaid infovaldaja jaoks turvalise privaatvõtme abil, kasutades selleks nutilepinguid. Tänu sellele tehnoloogiale langeb ära vajadus anda kommunikatsiooniplatvormi pakkujale nõusolek isikuandmete kasutamiseks. Tänu sellele on kasutajate identiteet ja andmed konfidentsiaalsed, vastupidiselt traditsioonilisele e-posti lahendusele, kus pakkujatel on õigus jagada andmeid ärieesmärkidel oma partneritele, eriti siis, kui toode on tasuta. Alter on võtnud sihikule turul valitseva tühimiku ja loonud unikaalse toote, mis võimaldab juurdepääsu plokiahela tehnoloogiale kommu-

UUED LIIKMED nikatsiooniplatvormina, ning teeb selle kõikide jaoks kättesaadavaks. Erinevalt teistest olemasolevatest, vaid sõnumite saatmisele keskendunud teenustest, nagu Whatsapp või Telegram, avab Alter laia valiku andmevahetusvõimalusi: sõnumite saatmine võrdvõrgus (peer-to-peer), failide jagamine ja plokiahela tehnoloogia võimaldavad kasutajal olla oma andmete ja privaatvõtme omanik. Sellisel moel tõkestab Alter – platvorm, kus kasutajatel on täielik kontroll oma sisu üle – pettuste, rämpsposti ja andmepüügi riski ning tagab, et sõnumid jõuavad kohale.

HARJUMAA ALEKON CRANES OÜ

SEGERS EESTI OÜ

Töörõivaste tootmine.

Tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus.

PÕLVAMAA

BAUFOR OÜ Elamute ja

BRG OÜ

mitteeluhoonete ehitus.

BRASOVSKI OÜ

Sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük.

Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine, internetireklaam.

PÄRNUMAA

ESTETIX GROUP OÜ

AREM OÜ

Esteetilise meditsiini ja kosmeetikatoodete maaletooja, jaemüük.

Kinnisvara haldus ja korrashoid.

NUMERO ADVERTISING OÜ

Sporditarvete tootmine

Turundus- ja kommunikatsiooniagentuur.

FALCO TuÜ

TAKTON OÜ

Valgustite tootmine ja müük.

OMEGA PROFI OÜ

Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldus.

Alter on platvorm, kus kasutajatel on täielik kontroll oma sisu üle ning pettuste, rämpsposti ja andmepüügi risk on tõkestatud. Teenuse usaldusväärsus põhineb Secret Networki ja SCRT Labi kontrollitud nutilepingu tehnoloogial ning ulatuslikul serverivõrgul, mis kasutab failide hoidmise partnerina Storj.io’d. Praegu hoiavad 84 serverit üle maailma iga Alteris jagatud faili taaskrüpteeritud informatsiooni. Täiendava turvalisuse tagamiseks on iga konto failid eri serveritesse laiali paigutatud.

Hiljuti kaasati miljon dollarit

Töö Alteriga algas 2021. aasta aprillis, kui pandi kokku meeskond, et arendada lahendust, muuta see kasutajasõbralikuks ning leida õigete oskustega inimesi tegevuse laiendamiseks. Iduettevõttena lõpetasime hiljuti stardiraha kaasamise vooru ja tagasime oma kasvu käivitamiseks ning teenuse ülemaailmseks pakkumiseks miljon dollarit. See näitab ka seda, et turg usub meie pakutavasse teenusesse. Alteri kliendid on ettevõtted ja erakliendid, kes väärtustavad kulutõhusat, turvalist kommunikatsiooniteenust ning on teerajajad plokiahela tehnoloogia võimaluste ärakasutamisel oma isiklike või ettevõtte andmeturvalisuse haldamise vajaduste rahuldamiseks. Ootame enda juurde spetsialiste Eestist, kes soovivad saada rohkem teada andmeturvalisuse haldamisest Alteri abil.

PLUS KINNISVARABÜROO OÜ

Kinnisvara vahendamine, arendus ja üürimine.

RAPLAMAA TAMULT AS Katlamajade, koostootmisjaamade, küttesüsteemide, transportja tigukonveierite jmt projekteerimine, paigaldus ning hooldus.

SUNERGIA OÜ

Päikesejaamade arendus ja ehitus.

SAAREMAA

VEINIEKSPRESS OÜ

LELUMAA OÜ

Kogukondlik veinide ühistellimine. Veinikoolitused.

X TECH CRYPTO GROUP OÜ Tarkvaraarendus.

IDA-VIRUMAA EPCM CONSULTING OÜ Elektri- ja

Jaemüük posti või interneti teel.

TARTUMAA ANDERSON BEER OÜ Käsitööõlle tootmine.

DYNAMO OÜ

sidevõrkude ehitus.

Elektritööd, kaevetööd, elektri ja side välisvõrkude ehitus.

MACTE OÜ Täiskasvanute tööalased

FOREST CARE OÜ

ja vabahariduskoolitused.

TITO ARHITEKTID OÜ Arhitektitegevused.

WALMACK OÜ

Veoste ekspedeerimine.

JÄRVAMAA AIJ GROUP OÜ

Lamekatuste, terrasside ja fassaadide ehitus, remont ja hooldus.

KUMA AS

Metsakasvatus ja metsamajanduse tegevusalad.

SUPERVIVENT OÜ

Arvutilahendused mobiilsetele töökohtadele.

TAVT OÜ

Teede, välistrasside ja sildade ehitus.

TRIUMF RESEARCH OÜ

Lastele vaimse tervise toe pakkumine läbi mobiilse mängukeskkonna.

Ristsõnad, kirjastus, trükiteenused.

VILJANDIMAA

WD COMPONENTS OÜ

LUKUPROFF OÜ

Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine.

LÄÄNEMAA GREEMAN OÜ Elamute ja

Võtmete valmistamine, lukkude parandus/remont, lukkude sarjastamine jms.

VILMIX OÜ

Toidukaupade hulgimüük.

mitteeluhoonete ehitus.

VÕRUMAA

TANDEM KAUBANDUS OÜ

KURMIK AS

Ripplagede ja seinte akustikamaterjalide müük.

Ehituse peatöövõtt, ehituslik projekteerimine, renoveerimine, restaureerimine.

LÄÄNE-VIRUMAA FINEST BUILDERS OÜ

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus, mootorsõidukite hooldus ja remont.

Täielikku loetelu oktoobris ja novembris lisandunud uutest liikmetest näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KASULIKKU

Koja töövõit: TAASTERAHASTUST

ANTAVATE TOETUSTE ÜLDTINGIMUSED MUUTUVAD ETTEVÕTJASÕBRALIKUMAKS Kaubanduskoda saatis oktoobris rahandusministeeriumile 11 ettepanekut määruse eelnõu kohta, mis paneb paika Euroopa Liidult saadava taasteja vastupidavusrahastuse alusel makstavate toetuste andmise üldtingimused. Praeguseks on rahandusministeerium võtnud arvesse mitu kaubanduskoja ettepanekut.

elnõu esialgses versioonis oli kirjas, et kui riik loobub taastekavas kokku lepitud reformi või investeeringu elluviimisest, siis nõuab riik ettevõtja projektile eraldatud toetuse tagasi. Seega oleks ettevõtja pidanud toetuse tagasi maksma ka juhul, kui ta ei oleks rikkunud ühtegi temaga seotud toetuse saamise tingimust. Näiteks kui riik oleks teinud toetusmeetme rohepöörde toetamiseks ja ettevõtja oleks saanud toetust rohepöörde elluviimiseks, siis oleks riigil olnud õigus toetus tagasi küsida, kui Eesti oleks loobunud rohepöörde elluviimisest. Kaubanduskoja ettepanekul jättis rahandusministeerium selle punkti eelnõust välja. Ministeerium nõustus koja kriitikaga ning leidis, et kuivõrd reformide ja tulemuste tagasipööramine on poliitiline otsus, mis võib tuleneda kas valitsusest või Riigikogust, siis sellises olukorras ei saa toetuse saaja vastutada toetuse tagasinõudmise täitmise eest.

Majandustegevuse ja ligipääsetavuse nõudeid on täpsustatud

Kaubanduskoda palus ministeeriumil selgitada, kas seletuskirjas toodud väide vastab tõele, et toetust on võimalik taotleda üksnes nendel ettevõtjatel, kelle kohta on info majandustegevuse registris. Rahandusministeerium on lisanud selgituse, et majandustegevuse nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui toetatakse ettevõtjat, kelle põhi- või kõrvaltegevus on hõlmatud vastavas valdkonnas tegutsemise lubadega. Seega saavad toetust taotleda ikkagi kõik ettevõtjad. Lisaks palus koda ministeeriumil

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

täpsustada, milliseid ligipääsetavuse nõudeid tuleb järgida, kui toetatav tegevus ei ole seotud ehitiste, rajatiste ega e-keskkondadega. Näiteks võib ettevõtjal tekkida küsimus, et kui riik rahastab teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga seotud projekti, siis millised on selles valdkonnas ligipääsetavuse nõuded. Saime ministeeriumilt vastuse, et ligipääsetavuse nõuet ei kohaldata toetatavate tegevuste suhtes, mille kohta ei ole kehtiva õiguse kohaselt ette nähtud erinõudeid või standardeid või ligipääsetavuse nõuete kohaldamine ei ole asjakohane.

Suur summa raha viieks aastaks

Eestile koostatud taastekava suurus aastateks 2021–2026 on umbes 982 miljonit eurot, mis on suunatud muu hulgas rohe- ja digipöörde elluviimiseks. Uue määruse „Taasteja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ peamine eesmärk on kehtestada taastekavas nimetatud reformideks ja investeeringuteks antavate toetuste kasutamise üldtingimused ning nõuded toetuse saajatele. Iga konkreetse toetusmeetme kohta teeb riik eraldi toetuse andmise tingimused, kuid need peavad olema kooskõlas üldtingimustega. Seega mõjutab eelnõu kõiki ettevõtjaid, kes soovivad taotleda toetust, mida Eesti maksab taasteja vastupidavusrahastust.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Kas teadsid? Eesti jaoks on praegu fikseeritud 759,7 miljonit eurot. Ülejäänud toetussumma kohta tehakse lõplik arvutus 2022. aasta juunis värskete SKP andmete alusel. Euroopa Komisjon teeb Eestile toetuse väljamaksed vastavalt taastekavas kokku lepitud tulemuste saavutamisele. Väljamakseid tehakse üks-kaks korda aastas Euroopa Nõukogu rakendusotsuses kinnitatud proportsioonide alusel, iga väljamakse maht on u 15% toetuse kogusummast.

Toetatavad valdkonnad: h tervishoid ja sotsiaalkaitse: 336 miljonit eurot

h ettevõtete digipööre: 116 miljonit eurot

h ettevõtete rohepööre: 220 miljonit eurot

h digiriik: 122 miljonit eurot h energeetika ja energiatõhusus: 92 miljonit eurot

h säästlik transport: 96 miljonit eurot

982 miljoni euro kanti toetust saab Eesti kuni aastani 2026 EL-i taasteja vastupidavusrahastust.

KASULIKKU

Kliimaeesmärkide täitmisse panustab Eesti 41,5% taasterahastu mahust. Üks eesmärke on ka Tallinna-Tartu raudteeliini elektrifitseerimine. Elroni teatel peaks uus liin valmima detsembriks 2024, sellel sõitma hakkavad kuus uut kahesüsteemset elektrirongi on juba tellitud – hanke võitis Škoda. Foto: Kristjan Teedema / Eesti Meedia / Scanpix

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

TÖÖJÕUD

HARIDUSELE ÕLG ALLA! LIINA PISSAREV haridus- ja noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi „Edu ja tegu“ kommunikatsioonijuht

Tänavuse aasta teisel poolel oli Eestis statistikaameti andmetel ligi 40 000 töötut ja üle 10 000 vaba ametikoha. See näitab, et tööandjate vajadused ja tööturul pakutav kompetents ei kattu omavahel. Kuidas seda ebakõla muuta, arutati järjekordsel ettevõtete ja koolide koostööseminaril.

EVA PRUUSAPUU TeaMe+ programmijuht, Eesti Teadusagentuur

eminari avanud AS-i Utilitas juhatuse liikme Robert Kiti sõnul ei saa ettevõte nõuda koolilt vajaliku kompetentsiga personali n-ö tootmist. Ettevõte peaks hoopis minema oma kompetentsi piires koolile appi, et koostöös leida võimalus erialaspetsialistide koolitamiseks. Sama meelt oli ka koostööseminaril esinenud Trimtex Baltic OÜ juht Maiu Antsmaa. Ta selgitas, et nende soov on koole võimalikult palju toetada ning õppes kaasa rääkida kasvõi oma ootusi ja nõuandeid jagades või ainekavade väljatöötamisel osaledes.

OÜ Valley tegi koostöös Vändra gümnaasiumi õpilastega vaiba. Foto: Katrin Suie

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

TÖÖJÕUD

Viies ettevõtete ja koolide koostööseminar

Seminaril osalesid ettevõtete ja koolide esindajad, kes soovivad teha koostööd ning otsivad selleks kontakte ja ideid. Korraldajad olid kaubandus-tööstuskoda, haridus- ja noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe programm „Edu ja Tegu“, Eesti Teadusagentuur. Kust leida materjale kooli ja ettevõtte koostööks? 1. detsembril toimunud seminar ja kaks eelmist koostööseminari on järelevaadatavad Edu ja Tegu Youtube’i kontol. Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumikud „Ettevõtete ja koolide koostööst sünnivad tegijad“ 1. ja 2. osa on leitavad ettevõtlusõpe. ee kodulehel https://ettevotlusope.edu.ee/ettevotete-ja-koolide-koostoo-heade-praktikate-kogumik/.

Tulevast tööjõudu koolitatakse koos ettevõtetega

Trimtexil on koostöökogemus nii Saksa tehnoloogiakooli, Tartu ülikooli, Pärnumaa kutsehariduskeskuse kui Tallinna tehnikakõrgkooliga. Ettevõte võtab praktikante vastu vastavalt oma võimekusele nendega tegeleda ja on alati avatud koolide ettepanekutele. Samas eelistatakse tavapärastele ekskursioonidele sisulisi ja kogemusi andvaid õppekäike, kus noored saavad tegevustes ise käed külge panna. Kaasa on löödud ka algatuses „Tööle kaasa!“, kus oma töötajate lastele korraldatud õppepäeval tutvustati firma tegevust ja ameteid. Muu hulgas said noored proovida kätt spordirõivaste disainimisel ja üllatuslikult ilmnes, et nii mõnigi laste disainitud T-särk võiks otsejoones trükki minna. Seega ei tasu alahinnata õpilaste potentsiaali ja suutlikkust pakkuda välja uusi ideid. Ettevõtteid aktiivselt õppetegevusse kaasava kooli kogemusi jagas Elva gümnaasium. Esile tõsteti mitu aspekti, mille puhul ettevõtjate kaasamine on kasulik. See arendab noorte silmaringi ja inspireerib, samuti annab noortele praktilisi oskusi, mida ootab hilisem tööandja. Lisaks annab koostöö ettevõtjale võimaluse kujundada oma mainet ja kaudselt ka klientuuri. Kool on õppetegevuse mitmekesistamisse kaasanud kogukonna ettevõtted ja asutused ning koostöölepingud on sõlmitud paljude kohalike partneritega. Direktor Tarmo Posti sõnul on koolivälistel partneritel igal aastal näiteks võimalik välja töötada ja läbi viia 35-tunnine erialane valikaine ning selle võimaluse vastu on huvi väga suur. Selleks, et pakkuda kõigile partneritele võrdsetel alustel võimalusi, toimub igal õppeaastal valikainete laat, kus pakkujad peavad oma ainekava noortele „maha müüma“. Tunniplaani pääsevad vaid populaarsemad. Kooli õppetegevuse rikastamisse panustavad partnerid ka muul moel. Näiteks toetab üks kohalik ettevõte kiusamisvaba kooli programmi rakendamist, teine õpetab relvade ohutut käsitsemist, kolmas aitab mitmekesistada liikumistunde, neljas teeb draamaõpet, et kõigil õpilastel oleks kooli lõpetades elementaarne esinemisoskus. Pikaajaline koostööpartner, rahvusvaheline elektroonikaettevõte Enics Eesti aitab välja töötada ja õpetada mehhatroonika valikainet. Kohalik omavalitsus hindab koolinoorte esitatud projektitaotlusi ja panustab seeläbi õpilaste projektikirjutamise oskuse arengusse, millest on tulevikus kasu igas eluvaldkonnas. Kogukonna on aktiivselt oma tegemistesse kaasanud ka Viljandi gümnaasium ning direktor Juhan-Mart Salumäe sõnul ei

ole ükski partner koostööettepanekule eitavalt vastanud. Õpilaste ja kohalike ettevõtete koostöös toimuvad ülelinnalised üritused, näiteks plogging (sörkjooks ja prügi korjamine samaaegselt), ööorienteerumine ja velotuur. Viimase korralduses löövad kaasa näiteks kohalikud rattapoed, turvaplaani aitab teha politsei ning omavalitsus õpetab avaliku ürituse korraldamiseks vajalikke nüansse. Kooli partneritel on kaalukas roll paljude kohustuslike ja valikainete läbiviimisel. Nii on õppetöösse kaasatud terviseedenduse, turunduse, programmeerimise, meediaõppe või ettevõtluse valdkonna spetsialiste, kes pakuvad noortele võimalust proovida eri ameteid praktiliste ülesannete või muu tegevuse vormis. Kõik kohalikud ettevõtted ja asutused tulevad kooli algatustega aktiivselt kaasa, sest on huvitatud varakult sideme tekitamisest tulevaste töötajatega ning mõistavad, et praktilises koostöös arenevad noorte pädevused ja teadmised, mida nemadki tulevikus töötajatelt ootavad. Eriti huvitatud on koostööst kooli vilistlastest ja lapsevanematest ettevõtjad. Noorte sütitav energia innustab partnereid ja nii areneb koostöö sageli üha ulatuslikumaks projektiks. Seda, et ettevõtete tegemistes osalemine annab palju vajalikke kogemusi, kinnitas ka Viljandi gümnaasiumi õpilasesinduse president Katariina Leets. Tema hinnangul saavad noored lisaks uutele oskustele paremini aru oma rollist kogukonnas, märkavad probleeme enda ümber ja otsivad teadlikumalt neile lahendusi.

Miks pingutada ja millest üldse alustada?

Koostöö kooliga annab ettevõttele võimaluse noortele sobival viisil tutvustada oma valdkonda ja eriala, tõsta selle populaarsust, purustada ekslikke stereotüüpe ning rääkida karjäärivõimalustest. Samuti saab õpilastele anda esmased oskused, millega noortel on võimalik pärast kooli ettevõttesse tööle asuda, kui soovitakse teha paus haridusteel. Kõige olulisem koostöö alustamisel on võtta kooliga ühendust! Valige näiteks ettevõttele füüsiliselt kõige lähemal asuv kool või see õppeasutus, kus õpivad teie ja/või töötajate lapsed. h Eelnevalt on hea läbi mõelda, kas ettevõttel oleks välja pakkuda mõni valdkond, milles ollakse valmis panustama. Kooli õppetegevust saab mitmekesistada väga erinevate teemadega (nt ettevõtte toimimise põhialused, juhtimine, finantsid, ootused personalile, eelarvestamine, turundus, eri ettevõtete ametite tutvustus ja nendel töötamiseks vajalike oskuste omandamine). h Kooli õppejuhi või direktoriga suheldes selgitatakse välja teemad, mis kõnetavad mõlemat osapoolt, ja leitakse koostöökoht ainekavades. Huvipakkuvate teemade õppetöösse kaasamiseks tuleb leida sobiv formaat ning võimalikud tegevused, mis aitavad õpilastel praktiliselt valdkonnaga tutvuda, katsetada ning seeläbi teadmisi ja oskusi omandada. h Vaja oleks leida ettevõttest spetsialistid, kes on valmis võtma lektori/juhendaja rolli, oskavad esineda ning noortega suhelda neid aktiivselt kaasates. Koolilt tasub vajaduse korral paluda ettevõtte spetsialistidele koolitust, kuidas noori kaasates esineda, haridustehnoloogilisi lahendusi (nt telefonirakendused) kasutada ning kuulajate tähelepanu hoida.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

LIIKMED TEEVAD

Töö kiidab tegijat

eataja toimetus noppis koja liikmete viimase aja tegemiste seast välja silmapaistvaimad, et teisigi liikmeid inspireerida. Loomulikult on neil lehekülgedel välja toodu vaid murdosa meie liikmete tublidest tegemistest – kui soovite oma töövõitudest meile teada anda, et endagi ettevõte järgmisest Teataja numbrist leida, siis kirjutage kaur.orgusaar@koda.ee.

Nasdaq First Northil noteeritud Bercman Technologies soovib osta asjade interneti ja autonoomsete süsteemide arendusettevõtte Krakul. NASA Kuu-missioonile kaamerad arendanud Krakuli omandamine on osa Bercmani strateegilisest eesmärgist laiendada inseneri- ja tarkvaratiimi intelligentsete transpordisüsteemide arendamiseks. Krakuli tegevjuht ja 2020. aasta noor ettevõtja Jaan Hendrik Murumets liitub nüüd lisaks Krakuli juhtimisele ka Bercmani juhatusega ja hakkab tehnoloogiajuhina juhtima inseneeriatiimi. Fotol Jaan Hendrik Murumets (paremal) ja Mart Suurkask, Bercman Technologies tegevjuht. Foto: Google Photos

Võrumaa puidutööstus Barrus AS käivitas novembris uue liimpuidutehase. Ettevõte investeeris Võru vallas asuva tehase uude hoonesse ja tootmisliinidesse ligikaudu kümme miljonit eurot. See on Verijärve külas asuva puidutööstuse kolmas liimpuidutehas. „Uus tehas tähendab paremat tootekvaliteeti ja materjali käitlemist, nii et saame puidust rohkem toodangut kätte. Samuti kaasneb uue tootmisliiniga suurem paindlikkus ja automatiseerimine,“ rääkis Barruse tegevjuht Martti Kork. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

LIIKMED TEEVAD

Pärnumaa tublisid tegijaid, olgu need siis võimekad ettevõtjad või tegusad vabaühendused, on aastaid eri konkursside raames auhindadega pärjatud. Eelmisest aastast korraldab sihtasutus Pärnumaa Arenduskeskus ettevõtjaid ja kodanikuühiskonda siduvat tunnustusüritust „Pärnumaa tegijad“. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse auhinna „Aasta vastutustundlik ettevõte” pälvis Trimtex Baltic, auhinna võttis vastu ettevõtte juhataja Maiu Antsmaa. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

Tööinspektsioon tunnustab igal aastal ettevõtteid hea töökeskkonna arendamise eest. Sel aastal hinnati auhinna vääriliseks ABB AS ja Elcogen AS. Fotol tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, ABB töötervishoiu, -ohutuse ja keskkonna juht Balti riikides Kaspar Kreek, Elcogeni töökeskkonnavolinik Jana Logvina ja töökeskkonnaspetsialist Veera Mahhankova.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

ROHEPÖÖRE

Rohetehnoloogiafirmasid

OOTAB 100-MILJONILINE RAHASÜST KredExi tütarettevõte SmartCap on alustanud ettevalmistustega uue riikliku investeerimisfondi – rohefondi – loomiseks. Fondi eesmärk on investeerida ettevõtetesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks mõeldud rohetehnoloogiate loomisega.

SILLE PETTAI SmartCapi juhatuse liige

us investeerimisfond panustab ühtlasi Eesti kapitalituru ja seeläbi laiemalt siinse ettevõtluskeskkonna arendamisse ning on osa Eestile eraldatud Euroopa Liidu taasterahastust. Oktoobri alguses lõpliku kinnituse saanud Euroopa taasterahastu üks kandvaid sambaid on rohepöörde elluviimine, sh investeeringute kaudu tuleviku rohetehnoloogiaid arendavatesse ja edendavatesse ettevõtetesse. Üks taastekava osa on SmartCapis ettevalmistamisel olev riiklik rohetehnoloogiate investeerimisprogramm, mille siht on pakkuda rohepöördeks vajalikke pikaajalisi investeeringuid. Seetõttu alustame lähiajal turuanalüüsi ja konsultatsioonidega, et koos kapitalituru osaliste ning roheettevõtjatega selgitada välja vajadused ja ootused riigipoolseks rahastamiseks rohefondi kaudu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

Fondi esmases fookuses on rohetehnoloogiaid arendavatesse ettevõtetesse investeerivad riskikapitalifondid – juba praegu on selliste fondide loomiseks turul hulk eraalgatusi, mis aga vajavad lisatõuget. Paralleelselt on osa SmartCapi rohefondi rahastuslahendustest ka omakapitali otseinvesteeringud innovaatilistesse rohetehnoloogia ettevõtetesse. Seda eesmärgiga võimaldada ettevõtetel investeeringutele ligipääs olukorras, kus erainvestorite valmisolek ja investeerimisvõimekus rohetehnoloogiatesse panustada seab piirid. Teisalt võtab uute erasektori fondide käivitamine ja seega ka kapitali ettevõteteni jõudmine veel aega. Algatus, ideed ja tahe peaks ning võiks tulla meie ettevõtetelt, teadlastelt ja investoritelt ning järgneda kapitalile, mille abil saab ideid rahastada. Oluline on mõista, et ideed liiguvad sinna, kus on loodud eeldused nende elluviimiseks, ja meie ülesanne on tagada rahastuse pakkumine, et selle puudumine ei viiks inimesi koos ideedega Eestist välja. Taasterahastu vahenditest peaks 100 miljonit eurot jõudma justnimelt ambitsioonikatesse ja tulevikku muutvatesse ettevõtetesse. Riskikapitalifondide kaudu võiks see olla erainvestoreid võimendav, aga rohepöörde kontekstis kvaliteedi ja usalduse märk, et vahendid suunatakse olulise mõjuga jätkusuutlikesse lahendustesse. Eesti ülikoolides tehakse tippteadust, kuid probleem on selles, et see jõuab vähe majandusse, tarbijate ja ettevõteteni.

ROHEPÖÖRE

IVO KULDMÄE KredExi juhatuse esimees

Järgmiste ükssarvikute ootuses

SmartCap SmartCap pakub erafondivalitsejatele ankurinvesteeringuid, et võimaldada ambitsioonikatel ja innovaatilistel Eesti ettevõtetel rahvusvaheliselt kasvada. Eelmise aasta lõpu seisuga on SmartCapi kaudu jõudnud fondi- ja otseinvesteeringuid kokku ligi 100 ettevõttesse kogukäibega ligi 400 miljonit eurot. SmartCapi investeerimisportfelli kuuluvad ettevõtted annavad Eestis tööd ligikaudu 1750 inimesele.

SmartCapi rohefond h Aastatel 2022–2026 on plaanis SmartCapi rohefondi kaudu pakkuda omakapitaliinvesteeringuid 100 miljoni euro ulatuses, millele lisandub erainvestorite panus. h SmartCap lähtub loodava fondi investeerimispoliitika väljatöötamisel taastekava üldtingimustest, mille eesmärk on toetada Euroopa roheleppe keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist. h Rohefondi investeerimispoliitika põhiprintsiibid ja rahastuse täpsemad tingimused on kavas kinnitada uue aasta alguseks.

Investeerimispõhimõtted Rohefondi väljatöötatav investeerimispoliitika on kujundatud selliselt, et investeeringud toetuvad EL-is kokku lepitud ei-kahjusta-oluliselt-põhimõttele (inglise keeles do no significant harm). See tähendab, et investeeringud toetavad roheleppe keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist ega tohi kahjustada ühtegi EL-is määratletud keskkonnaeesmärki: h kliimamuutuste leevendamine, h kliimamuutustega kohanemine, h vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, h üleminek ringmajandusele, h saastatuse vältimine ja kontroll, h elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Eesti on maailmas esirinnas ükssarvikute ehk miljardiväärtusega ettevõtete arvus per capita. See on muljet avaldav, kuna maailmas on üldse kõvasti alla tuhande sama suure väärtusega ettevõtte. Rohepöörde lävel on viimane aeg küsida, millised on muutujad valemis, et seni tehtut mitte käest lasta ja aidata olemasolevat võimestada. Minu ettekujutuses on selleks kolm tasandit, mis määravad meie edu ja on proovikiviks riigile. Esiteks võimekus pista rinda globaalsete muutujatega, nagu kliimaeesmärgid, tervishoiukriisid, energianappus, aga eelkõige tehnoloogia kiire areng. Teiseks suutlikkus investeerida targalt haridusse ja inimeste ümberõppesse ning siia talente meelitada. Kolmandaks võime potentsiaalsete ettevõtete arengut tagant tõugata ja olla riigina strateegiliselt tark ankurinvestor. Kui viis aastat tagasi andsid Eesti iduettevõtted tööd 2600 inimesele, siis nüüd juba pea 7000-le. Riigile makstud tööjõumaksud kasvasid vähem kui 30 miljonilt ligi 100 miljonile aastas. Ettevõtlusmudelina on start-up muutnud ja muudab ka edaspidi oluliselt meie majandust ja selle toimimise aluseid. Ettevõtjate pingutuste ja investorite kasvuusu kõrval on kindlasti tähtsad riigi investeeringud. Nii olid SmartCapi riskikapitalifondi investeeringud jõudnud eelmise aasta lõpu seisuga fondi- ja otseinvesteeringute kaudu kokku ligi 100 ettevõtteni kogukäibega ligi 400 miljonit eurot. Hästi toimiva kapitalituru loomine on üks eduka iduettevõtluse aluseid. Ilma toimivate rahastusmudeliteta ei oleks praegu põhjust uhkust tunda ega ükssarvikuid loendada.

Rohepöörde lävel on viimane aeg küsida, millised on muutujad valemis, et seni tehtut mitte käest lasta ja aidata olemasolevat võimestada.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KASULIKKU

Käsunduslepinguga töötaja VERSUS TÖÖLEPINGUGA TÖÖTAJA

Mida aeg edasi, seda paindlikumaks on muutunud inimeste töösuhted ja üsna palju on inimesi, kes ei tööta klassikaliselt oma töökohal esmaspäevast reedeni, kaheksast viieni. Üks paindlike töösuhete võimaldaja võib olla käsundusleping, ent lisaks võimalustele võivad sellega kaasneda ohud – ja mitte ainult töötaja jaoks.

KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist

äsundusleping nähakse ühe tulu teenimise võimalusena ette võlaõigusseaduses. Selle paragrahv 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma teenuseosutajale tasu, kui selles on kokku lepitud.

Tähtajaline tööleping või käsundusleping?

Käsunduslepingu alusel töötav inimene on vaba oma töötamise aja, koha ja koormuse valikul. Samas ei ole käsun-

Kas teadsid? Selleks, et hinnata, kas sinu kui tööandja soovidele vastab enam tööleping või käsundusleping, juhindu järgmistest küsimustest: 1. Kas töötaja tööaeg ja koht on täielikult kindlaks määratud? 2. Kas soovid maksta töötajale palka regulaarselt? 3. Kas soovid, et saaksid loota konkreetse töötaja panusele ka tulevikus? Kui sul tekkis täiendavaid küsimusi töösuhteid reguleerivate lepingute kohta, siis kirjuta meile aadressil juristid@koda.ee ja küsi nõu.

duslepinguga töötamisel ette nähtud töötasu alammäära, mis ühtlasi tähendab ka seda, et kui inimesele makstakse käsunduslepingu alusel töötasu miinimumpalgast väiksemas summas, ei ole tal õigust ravikindlustusele. Tihti kasutatakse käsunduslepingut töösuhete reguleerimiseks, mis kestavad mingi kindla ajahetkeni. Ehkki töölepingu võib sõlmida samuti tähtajalisena, eelistatakse paljudel juhtudel siiski käsunduslepingut, kuna sellisel juhul ei pea lepingu tähtajalisust põhjendama ja samuti pole vaja karta, et lepingu pikendamise korral muutub tööleping tähtajatuks. Ka on käsunduslepingut lihtsam lõpetada. Samas tuleb tähele panna põhimõttelisi erinevusi töölepingu ja käsunduslepingu vahel, millest artiklis eelnevalt juttu oli.

Töölepingu vormistamine käsunduslepinguks?

Positiivsena võib siin tööandja jaoks välja tuua maksukoormuse languse juhul, kui töötaja palk on miinimumpalgast väiksem. Seda esineb tihti osalise koormusega töötamise puhul. Lisaks puudub tööandjal kohustus pakkuda töötajale tööd igal ajal, vaid ta võibki piirduda töö pakkumisega ainult siis, kui tööd on vaja teha. Käsunduslepingutega reguleeritud töösuhted on üldiselt ebastabiilsemad. Tööleping kohustab töötajat kindlal ajal kindlas kohas tööülesandeid täitma, käsundusleping aga mitte, kui pooled ei ole selles kokku leppinud. Nii ei saa tööandja pikemaajalises plaanis arvestada, et töötaja täidaks just neid ülesandeid, mida tööandja soovib, et ta täidaks. Teisalt annab käsunduslepingu ebastabiilsus tunda ka töötajatele. Nagu meediastki oleme kuulnud, on valdavalt käsunduslepinguga töötavad loomevaldkonna, aga ka muude valdkondade inimesed hädas sissetulekute ebaregulaarsusega ja seetõttu on paljud neist pikka aega ilma ravikindlustuseta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KOGEMUS

Äärmuslikud aktsiisimäärad ei too riigile oodatud tulu

DIANE SIRELPUU Nicorex Balticu tegevjuht

Eestis puudub tubakavabade nikotiinitoodete poliitika, kuid seda oleks väga vaja nii kaupmeestele, tarbijatele kui ka riigikassale. E-sigareti vedelikud on viimase nelja aastaga teinud justkui laborikatse – esialgu aktsiisi kehtestamisest piirkonna ühele kõrgemale määrale, seejärel ajutine aktsiisivabastus ja nüüd on ees ootamas uus tõus.

raeguseks saadud kogemuse põhjal võime öelda, et äärmuslik aktsiisikõikumine vähendab maksulaekumist olulisel määral. Faktide keeles rääkides saame jälgida aktsiisilaekumist e-sigareti vedelikelt alates kõrge aktsiisimäära kehtestamisest. 2018. aastal hakkas e-sigareti vedelikele kehtima aktsiisimäär 20 senti milliliitri kohta, mis tõi kaasa toodete hinnatõusu 25–100%. Maksulaekumiseks kujunes 68 000 eurot kuus, mis jäi alla riigikassa ootuste, sest paljud kliendid läksid tagasi tubakatoodete kasutamisele ja kardetust enam kasvas must turg. Alles 2020. aastal jõuti algselt loodetud 120 000 euroni kuus, sama aasta detsembris võeti vastu aktsiisi ajutise kaotamise otsus. Vahepeal kannatas turg koroonast tingitud müügipiirangute all ja vähenesid kõik laekumised. Alates tänavu aprillist lõpetas vaid paar aastat tagasi loodud aktsiisisüsteem kehtivuse ja praegu e-sigareti vedelikele kuni 2022. aasta lõpuni aktsiisi pole.

Naaberriikide mõõdukad plaanid

Kui vaadata naaberriike, siis seal on tubakavabadele nikotiinitoodetele kehtinud mõõdukad aktsiisimäärad ning nende stabiilne kasv on planeeritud pika aja peale, et ettevõtja teaks plaane teha ja turg reageerida. Piirikaubandus on kinnitust saanud nähtus, mistõttu on

oluline hoida kätt pulsil naaberriikide aktsiisiplaanidel. Silmas peaks pidama hiljutist Läti muudatust, mis näeb e-sigareti aktsiisile ette progresseeruvat, mitte järsku tõusu. Läti aktsiisikava näeb ette, et 2023. aastaks on aktsiis e-vedeliku milliliitri kohta sama mis Eestis kehtinud aktsiisimäär.

Alternatiivid ei eelda maksuparadiisi

Me ei pea looma eelarvamust, et tubakaalternatiivid soovivad maksuparadiisi. On selge, et e-vedelikud on kaup, mis Eesti tubakapoliitikale tuginedes peab olema kontrollitud, riigi poolt jälgitav ning maksustatud mõistliku aktsiisiga. Meil peavad olema andmed ja statistika, et sektori reaalsusele tuginedes teha tulevikus paremaid otsuseid.

Muutused vajavad kohanemisaega

Vajadus liiga kõrge määraga aktsiisid üle vaadata oli kahtlemata olemas. Samas oli pärast kõrge aktsiisimäära kehtestamist arvestatav osa turust illegaalne ja kontrollimata. Suurenesid ebakvaliteetsete ehk kontrollimata toodetega kaasnevad terviseriskid. Alaealistele kauplused kaupa ei müü, kuid mustal turul vanust ei küsita ja dokumenti ei kontrollita. E-sigareti vedelikega seotud seadusemuudatused, eriti aktsiisimuudatused, on alati olnud järsud ja kiired,

ilma kohanemisajata. Nii ka ajutine maksuvabastus, kui ettevõtja kanda jäid aktsiisisüsteemi kehtestamise ja selle kiire kaotamisega seotud administratiivsed kulud ning üleöö jõustuvate muudatustega kaasnevad jäägid tollilaos. Samuti ülemakstud aktsiis, mis tuli paraku kiirete muudatuste tõttu korstnasse kirjutada.

Stabiilne plaan tulevikuks

Nicorex Balticu ettepanek, mille aluseks on E-sigareti Kaupmeeste Liidu varem Riigikogu rahanduskomisjonile esitatud pöördumine, on mõistliku määraga ja stabiilse pikaajalise aktsiisikava kehtestamine. Mõistlik määr oleks 80 senti 10 milliliitri kohta, see arvestab naaberriikide ja teiste taoliste toodetega. Soodsam aktsiis tagaks vähemalt samal määral aktsiisilaekumise kui järsk naasmine ebaproportsionaalselt kõrgele aktsiisimäärale. Sealjuures saab hoida kontrollitud tooteid tarvitamas maksimaalselt suure hulga tarbijaid, kes ostaks kaupa legaalsetest kohalikest kanalitest. Samuti annaks mõistlik aktsiisimäär, mille puhul ei tekiks ulatuslikku musta turgu, võimaluse analüüsida sektori tarbimist ja muutuseid ka sisuliselt, et teha tulevikus läbimõeldud otsuseid. Selleks on aga vaja selget poliitikat, mis mõjutab praegu vähemalt 70 000 täisealist alternatiivsete tubakatoodete tarbijat ja enam kui sadat sektoritöötajat.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

TÖÖLE KAASA

ANDKE NOORTELE VÕIMALUS

tutvuda tööeluga! Tihti võime täheldada nii tööandjate, lapsevanemate kui ka noorte murelikkust selle üle, et noorte tööle saamise võimalused on piiratud, sest neil puudub töökogemus ja sageli ka vajalikud teadmised.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

simesed olulised karjäärivalikud peavad noored tegema juba põhikooli lõpus. Selleks, et nad saaksid teha valikuid teadlikumalt, tuleb kasuks kokkupuude töömaailmaga ja tutvumine eri ametitega. Üks võimalus selleks on algatus „Tööle kaasa!“, millega kutsutakse tööandjaid, lapsevanemaid ja koole

koostöös looma lastele ja noortele tööeluga tutvumiseks uusi võimalusi. Juba viiendat korda korraldab „Tööle kaasa!“ algatust kaubandus-tööstuskoda koos töötukassa, haridus- ja teadusministeeriumi, haridus- ja noorteameti ning Eesti karjäärinõustajate ühinguga.

Töömaailmas toimuv lastele selgemaks

21. veebruaril 2022 avavad Eesti ettevõtted oma uksed töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda. Kui seda teha teadlikult ja eesmärgistatult, on ka tulemus parem. Lapsevanem on kõige lähem lüli lapsele töömaailma tutvustamisel.

„Tööle kaasa!“ algatus on suunatud 1.–9. klasside õpilastele, kuid soovi korral võib loomulikult kaasata ka noorema või vanema vanuseastme õpilasi. Tööandjale loob algatus võimaluse tutvustada lastele ja noortele oma valdkonda, panustada järelkasvu ning olla avalikkuses märgatud kui sotsiaalselt vastutustundlik ja peresõbralik ettevõte. Algatuse käigus saab noor teadlikumaks töömaailmas toimuvast ning mõistab, miks erinevad tööd on vajalikud ja et iga töö tegija on oluline. Lisaks saab noor teada ja ise kogeda, milline näeb välja tema ema või isa igapäevatöö ehk milline on lapsevanema tööpäev ja -keskkond, töö sisu ja selle väärtus.

„Tööle kaasa!“ tänavu veebruaris: noored tutvusid Saint Gobain Glassiga. Foto: Merlin Roio

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

TÖÖLE KAASA Mida pakub algatuses osalemine lapsevanemale? Kindlasti on see konkreetne ja praktiline võimalus teha koostööd kooliga ning avada selle kaudu lapsele tööelu eri tahke ja väärtusi. Samuti saab aidata lapsel mõista, mille põhjal teha haridustee ja tööeluga seotud teadlikke valikuid. Vähem oluline pole seegi, et tegemist on põneva võimalusega koos lapsega aega veeta.

Tänavu osales 4000 õpilast ja 1000 tööandjat

Rahva Raamatus katsetasid lapsed raamatuköitmise tööd. Foto: Malle Soosaar

titöötaja sai proovida le Hanna-Marleen Koort i ar M : opis. Foto ametit Põlva Co

Osalenud töötajate lapsed hakkasid valdkonna vastu rohkem huvi tundma ja tulid ettevõttesse suveks tööle või läksid alaga seotud eriala õppima.

Kuidas „Tööle kaasa!“ algatuses osaleda? Järgmine „Tööle kaasa!“ toimub 21. veebruaril 2022. See on suunatud 1.–9. klasside õpilastele, kuid osaleda võivad ka nooremad või vanemad. Osalemiseks mine veebilehele www.töölekaasa.ee. Seal on võimalik liituda kahel moel: 1. Ettevõtte/tööandja initsiatiivil, kus ettevõte korraldab praktilise õppepäeva oma töötajate lastele. Sel juhul peaks registreeruma ettevõte. 2. Kooli initsiatiivil, kus algatuses osaletakse kogu klassiga. Sel juhul pöördutakse tööandja poole kooli ja lapsevanema kaudu ning registreerub kool. Loe lisaks www.töölekaasa.ee.

Üle Eesti toimus „Tööle kaasa!“ 2021. aasta veebruaris neljandat korda. Igal aastal on algatuse tuntus ja osalejate arv kasvanud. Suur osalejate huvi ning positiivne tagasiside nii tööandjate kui ka koolide poolt annavad kindlust, et ettevõtmisega tuleb jätkata. Eelmistel aastatel osalesid algatuses koolid ja tööandjad üle Eesti, nii suured kui ka väikesed ja väga erinevatest tegevusvaldkondadest. Oli tööstus- ja tootmisettevõtteid, kaubandusettevõtteid, toitlustusettevõtteid, avaliku sektori asutusi jpt, kus noored said tutvuda seinast seina ametitega.

Rõõmustavalt positiivne tagasiside

Osalenud ettevõtete ja koolide arvates on sellist algatust väga vaja ning kõige rohkem toodi välja seda, et osalemine tõi töökeskkonda palju positiivset energiat ja elevust ning tõstis motivatsiooni. Boonuseks on seegi, et algatus andis tööandjatele võimaluse oma valdkonda lähemalt tutvustada. Tagasisides toodi välja sedagi, et korraldajate loodud juhendid nii koolile kui ka tööandjale, kuidas „Tööle kaasa!“ päeva paremini ette valmistada ja korraldada, olid väga suureks abiks. Samuti selgus, et mõnes ettevõttes andis algatuses osalemine käegakatsutavaid tulemusi juba samal aastal – osalenud töötajate lapsed hakkasid valdkonna vastu rohkem huvi tundma ja tulid ettevõttesse suveks tööle või läksidki alaga seotud eriala õppima. Koolidest osaleti peamiselt üksikute klasside kaupa, nii et „Tööle kaasa!“ raames läks iga laps oma vanema tööga tutvuma ja hiljem vahetati koolis kogemusi. Oli ka koole, kes osalesid kogu kooliperega. Samuti oli koole, kus õpilased käisid tutvumas oma vanemate tööga, aga kool kui organisatsioon ise registreerus ka ise tööandjana ehk siis kõik kooli töötajad võtsid oma lapsed tööle kaasa, et tutvustada eri ameteid koolis.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KOGEMUS

Karjäärimuutused – UUS NORMAALSUS TÖÖELUS? Kuidas hoida häid töötajaid või kust leida vajalike oskustega inimesi – need on kuumad teemad paljudele organisatsioonidele. Üks lähenemine on mitmekülgselt toetada töötaja karjääriarengut ja töö käigus õppimist ning luua võimalusi karjäärimuutusteks ka organisatsiooni sees.

eloitte’i 2021. aastal tehtud inimkapitali uuringus küsiti juhtidelt olulisimate tegurite kohta, mis nende organisatsioonil tulevikus ees seisvate väljakutsetega aitavad toime tulla. 72% juhtidest tõi kõige tähtsama tegurina välja oma töötajate kohanemisvõime, valmisoleku uusi

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

oskusi omandada ja liikuda uude tööalasesse rolli. Selleks, et tööelus muutusteks paremini valmis olla, peavad uuringu järelduste kohaselt panustama nii organisatsioonid kui ka inimesed ise. Teisalt näitavad küsitlused, et rohkem töötajaid on avatud uutele töövõimalustele või plaanivad lähiajal töökohta vahetada (nt Microsoft Work

ANNA GRAMBERG karjäärinõustaja ja koolitaja

Trend Index 2021: 41% töötajatest). Globaalset trendi on nimetatud lausa suureks lahkumiseks (the Great Resignation, Anthony Klotz). Põhjuseid on mitu ning oma jälje on jätnud ka tervisekriis, mis on pannud paljusid ümber mõtestama enda ootusi tööelule või andnud tõuke karjäärimuutuseks. Samas on tervisekriis

KOGEMUS Näiteks kui liigutakse organisatsioonis uude tööalasesse rolli (nt spetsialistist juhiks, klientidega töötamiselt analüütikuks), siis muutuvad suuresti nii töö sisu kui ka see, milliseid oskuseid rakendatakse ja millised on arengueesmärgid. Organisatsioonil on võimalus kujundada ja toetada töötaja mitmekülgset karjääriteekonda organisatsioonis. Laiemas plaanis annavad karjäärimuutused panuse tööjõu ringlusesse ja tööturul vajalike oskuste arendamisse. Nagu üks personalijuht vestluses mainis: me soovime, et meie töötajad oleksid organisatsioonist lahkudes tööturul veelgi väärtuslikumad spetsialistid, kui nad meile tulles olid, sest ka meie huvi on omakorda leida tööturult vajalike oskuste ja kogemustega töötajaid. Harvad pole ka juhud, kus kunagine töötaja ringiga tagasi jõuab.

Mis viib karjäärimuutuseni ja mida saab teha organisatsioon?

Üldistatult võib öelda, et karjäärimuutus tuleneb sisemistest või välistest põhjustest. Näiteks muutuvad enda ootused tööelule, tuntakse, et praegusel tööl on arenguvõimalused ammendu-

(sh väljaõpet, koolitusi). Kolleegi töövarjutamine või teise meeskonna töös osalemine võib anda infot, millised arengusuunad on võimalikud ja mis neist huvitaks. Luua saab ka isikupäraseid rolle töötaja potentsiaali ja organisatsiooni vajadusi silmas pidades.

Miks ja kuidas suurendada töötaja kohanemisvõimet?

Sagedased muutused tööelus tähendavad ka valmisolekut töö käigus pidevalt uusi oskusi ja teadmisi omandada ning arengueesmärke seada, et suurendada nn karjääri kohanemisvõimet. Mitmekülgne ja ennastjuhtiv töötaja on väärtus igale organisatsioonile ning arengu toetamine oluline osa töötaja karjääriteekonna kujundamisest. On leitud, et kõige enam suurendab töötaja karjääri kohanemisvõimet oskus vastavalt vajadusele kasutada erinevaid enda arendamise viise. Näiteks kogenumatelt kolleegidelt tagasisidet küsides, iseseisvalt infot juurde otsides, võimaluste avanedes täiendusja ümberõppes osaledes. Sealjuures on oluline osata enda õpikogemusi mõtestada, mida väärtuslikku saadi ja kuidas seda rakendada.

Organisatsioonid saavad soodustada kolleegilt kolleegile õppimist selleks töötajatele kalendris eraldi aega planeerides, andes sisu suhtes initsiatiivi töötajate kätte. Uute võimaluste järele vaatamine nii praeguses organisatsioonis kui ka väljaspool on loomulik osa praegusest tööelust. Foto: Shutterstock

vaid võimendanud juba toimuvaid arengusuundumusi.

Karjäärimuutused kui tavapärane osa tööelust

Tööelu trendid peegeldavad üha isikupärasemaid karjääritrajektoore ja sagedasemaid karjäärimuutusi. Meil on elu jooksul mitu töökohta ja karjääri, saame ennast teostada eri rollides ja valdkondades, eri töövormide kaudu. Mitmesugused karjäärimuutused on loomulik osa praegusest tööelust. Karjäärimuutus ei tähenda alati kannapööret, kuid inimese tööelu seisukohast on tegemist ühes või teises aspektis märkimisväärse muutusega.

nud, samuti mõjutavad tööõhkkonna ja tervisega seotud teemad (sh läbipõlemine). Võib ka olla, et inimesel on elus ülemineku etapp (nt lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmine) või on tööl toimunud suuremad muudatused: töökoht koondatakse või on tehtud ahvatlev tööpakkumine mujalt. Võtmesõnad on märkamine ja töötajaga suhtlemine, seda nii igapäevatöös kui ka juhina regulaarselt selleks aega võttes. Töötaja võib näiteks ise märku anda, et praeguses rollis on lagi käes ja vaja oleks karjäärisihid üle vaadata. Või on tunda süvenevat rahulolematust, kuid puudub selgus, mida saaks teisiti teha. Siin saavad abiks olla ka väljastpoolt organisatsiooni kaasatud karjäärinõustajad ja coach’id. Organisatsioonisiseseid karjäärimuutusi saab toetada, kui töötajaga tema arengusoove, huvisid ja eesmärke arutada ning sobitada need olemasolevate võimalustega. Näiteks on tulekul uued projektid või käiku minemas uus strateegiline suund, mis võib pakkuda töötajale teistsuguseid ülesandeid

Organisatsioonid saavad soodustada kolleegilt kolleegile õppimist selleks töötajatele kalendris eraldi aega planeerides, andes sisu suhtes initsiatiivi töötajate kätte. Töökohtades võib kujundada n-ö õpipesasid ja korraldada virtuaalseid õpiringe või juhendatud probleemi lahendamise arutelusid. Modernworkplacelearning.com-i küsitluse järgi on töötajate kõige eelistatumad viisid õppida igapäevase töö käigus, kolleegidega kogemuste jagamine (peer learning), ise veebist teadmisi kogudes, aga ka juhi tagasiside ja juhendamine. Erinevate töökohal õppimise viiside teadvustamine ja seostamine töötaja eesmärkidega on üks viis karjääriarengut toetada. Organisatsioonidel on hulk võimalusi, kuidas töötaja vaatepunktist paindlikult ja organisatsiooni tasandil strateegilise pilguga töötajate kohanemisvõimet ja karjääriteekonda toetada. Nii luuakse uut väärtust organisatsioonile ning panustatakse töötajale arengut ja rahulolu pakkuva tööelu kujundamisse.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KODA KUTSUB OSALEMA Ärihommikusöök Kadri Simsoniga

Juhtide Klubi: delegeerimise kunst

20. detsember 2021

25. jaanuar 2022

Pärnumaa ettevõtjate ja avaliku sektori esindajatega kohtub Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Jututeemaks on Euroopa Liidu energiapoliitika ja rohepööre ning kuidas Eesti ettevõtjad saaksid sellega paremini kohanduda.

Kas oled oma kalendri täitnud koosolekutega ja muude ülesannete jaoks aega ei jäägi? Osale jaanuarikuises Juhtide Klubis ja saad teada, kuidas seada prioriteete ning õppida ülesandeid delegeerima, ilma end süüdi tundmata.

Koht: Ammende Villa (Mere pst 7, Pärnu) Hind: liikmele 15 € + km, mitteliikmele 30 € + km Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 19 € + km, mitteliikmele 39 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Jõululaupäev

Kas Sinu ettevõte on veel müüdav?

24. detsember 2021

25. jaanuar 2022

Tähista päeva tavade kohaselt eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. Võimaluse korral kaasa lapsi, lähedasi ja teisi tähtsaid inimesi oma elus. Ära unusta ka ilusaid jõululuuletusi ja kingitusi. Meeleolukaid pühi!

Viimase kahe aasta jooksul on tulnud järjest uudiseid suuremahulistest tehingutest Eesti omanikega seotud ettevõtetega: Wise, Graanul Invest jne. Mis toimub tehingute turul pikemas perspektiivis ja kuidas mõjutab see sinu ettevõtlust? Milline on uute tehnoloogiate mõju ettevõtete ärimudelitele? Kuidas hinnata ja võrrelda nn traditsiooniliste ettevõtete ja kasvuettevõtete väärtust? Nendel ja teistel teemadel arutleme seminaril, mille korraldajad on kaubandus-tööstuskoda, Prudentia Tallinn ja advokaadibüroo TRINITI.

Majandusaasta aruanne 2021 13. ja 18. jaanuar 2022 Tänavune aasta on olnud enamikule äriühingutele jätkuvalt keeruline. Üleilmse COVID-19 pandeemia uued lained on puudutanud ilmselt meid kõiki. Millele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata 2021. aasta majandusaasta aruande koostamisel seoses pandeemia tekitatud olukorraga? Koht: 13. jaanuaril Pärnus, 18. jaanuaril Tallinnas ja Zoomis Hind: liikmele 80 € + km, mitteliikmele 160 € + km Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

Vene ärikultuuri eripärad

Naisjuhtide Klubi: Kuidas öelda „ei“?

Venemaa on suur ja paljude jaoks tundmatu. Üha vähemaks jääb inimesi, kes igapäevaselt Venemaa partneritega tegelevad ja nende hingeelu mõistavad. Kuidas sealsete äripartneritega tulemuslikult suhelda? Just sellele veebiseminaril keskendumegi. Tule ja avarda oma teadmisi!

21. jaanuar 2022 Kui palju on naisjuhte, kes tõdevad, et neil on raskusi „ei“ ütlemisega? Naisjuhtide Klubis oleme kohtunud mitmega, kes on öelnud, et see on nende suurim katsumus. Kui oled üks neist, kes tunneb sama, siis tule ja saa osa! Kui oled üks vähestest, kellele „ei“ ütlemine probleem ei ole, siis tule jaga oma kogemust, kuidas sinnani jõudsid.

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 19 € + km, mitteliikmele 39 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: liikmele 90 € + km, mitteliikmele 150 € + km Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

27. jaanuar 2022

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 49 € + km, mitteliikmele 99 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

ÄRISUHTED

Põnev ja üllatav Gruusia Kaubanduskojas algas oktoobris Gruusia naisettevõtluse arenguprogramm, mis kestab kuni 2022. aasta augustini.

ruusias pööratakse praegu palju tähelepanu naisettevõtjate võimestamise teemadele. Olulisel kohal on mitmesuguste võrgustike loomine, teadlikkuse suurendamine ja koostööplatvormide pakkumine. Gruusias on naiste tööturul osalemise määr 57,3% võrreldes meeste 78,4%ga. Naisettevõtjate võimestamise kaudu on võimalik aidata arenguriigil kiiremini ja jätkusuutlikumalt kasvatada majandust ning ühtlasi tagada sooline võrdsus nii palgas kui ka tööhõives. Arenguprogramm aitab kaasa noorte naisettevõtjate isiklikule arengule mentorluse kaudu, samuti Gruusia ettevõtete arengule ning ka rahvusvahelise ja riigisisese võrgustiku suurendamisele. Projekti tehakse koostöös Gruusia kaubandus-tööstuskojaga ning seda rahastab välisministeerium Eesti arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Tänavu 2. detsembril toimus Eesti ja Gruusia naisettevõtjate foorum, kus edukad naised jagasid oma kogemusi ärimaailmas läbilöömise kohta, räägiti ka inspiratsiooniallikatest ning sotsiaalvõrgustike olulisusest oma äri arendamisel.

Kas tahad kaasa lüüa?

Jaanuari lõpus tuleb Gruusia noorte naisettevõtjate delegatsioon Eestisse õppereisile. Kel huvi grusiinlannasid oma ettevõttes võõrustada, siis palun andke sellest teada projektijuht Liisi Kirschenbergile e-posti aadressil liisi@koda.ee.

LIISI KIRSCHENBERG kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

Huvitavaid fakte Gruusia kohta h

h h h

h h

Kohalikud ei nimeta oma riiki Gruusiaks/Georgiaks, vaid kutsuvad seda Sakharthvelo (საქართველო gruusia keeles). Georgia nime päritolu pole täpselt teada. Arvatakse, et see tuleb keskajast, mil kristlased pidasid Püha Jüri piirkonna kaitsepühakuks. Gruusia keel on unikaalne. Kreeka ja iraani keelte mõjul välja kujunenud keelel on oma 33 tähest koosnev tähestik, mida kusagil mujal ei kasutata. Gruusia kirjapildis ei tehta vahet suurtel ja väikestel tähtedel. Gruusia lääneosas asuv Kutaisi linn on üks vanimaid pideva asustusega Euroopa linnu. Ka Gruusia veinivalmistamise traditsioon on väga vana. Grusiinid tegid esimesed veinid juba 8000 aastat tagasi, seetõttu nimetatakse Gruusiat ka veini sünnimaaks. Gruusia veinivalmistamise eripäraks on veini kääritamine maa alla maetud kuevrides (suurte savinõudes). See traditsiooniline meetod on kantud ka UNESCO kultuuripärandi nimistusse. Gruusia veini eksporditakse paljudesse riikidesse, kuid Hiina saadetud Gruusia veinidel on kasutatud Jossif Stalini fotot – see aitas tõsta Gruusia veinide populaarsust kommunistlikus Hiinas. Stalin sündis Gruusias Gori linnas. Gruusia polüfooniline rahvalaul chakrulo on üks 27 muusikapalast, mis saadeti Maa kultuuri näitena kosmosesse Ameerika kosmoselaeva Voyager 1 pardal 1977. aastal.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KOGEMUS

SOOVITUSED VIIELT IT-SEKTORI NAISJUHILT:

hüppa tundmatusse ja ole julge!

Müüt, et IT on vaid patsiga poiste pärusmaa, on visa kaduma. Siiski jõuab IT-valdkonda järjest enam naisi, kellele see on olnud teadlik, mitte juhuslik valik.

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

ANNA GRAMBERG Tulevikupilt OÜ karjäärinõustaja

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

ovembrikuises kaubandus-tööstuskoja Naisjuhtide Klubis jagasid oma kogemust IT-sektori viis ägedat naisjuhti. Need olid Anneli Heinsoo (endine ITL-i president, Tieto tegevjuht Eestis), Karin Künnapas (kood/Jõhvi tehnoloogiakooli kaasjuht), Diana Taluri (LeadFellow asutaja ning Marketing Sharksi juht), Jane Juhanson (BCS Itera müügijuht), Merlin Seeman (Advokaadibüroo Hedman Partners juhtivpartner, GDPR Register OÜ ja kood/ Jõhvi asutaja). Üritust modereeris Liina Helstein, kaubandus-tööstuskoja Tartu regiooni juht. Vahendame igalt esinejalt soovitusi, kuidas ja miks IT-sektorisse pilku heita.

KOGEMUS ANNELI HEINSOO: endiselt levib

DIANA TALURI: koostööd peaks ja

arvamus, et IT on liiga keeruline valdkond. Anneli vahendas Eesti IT-sektori kohta käivat statistikat: hinnanguliselt on IT-valdkonnas puudu umbes 8000 töötajat. Anneli ütles, et varem sattusid naised IT-sektorisse tavaliselt juhuslikult, nüüd tehakse juba enam teadlikke valikuid, sest eriala huvitab. Huvi suurendamiseks oleks kasulik IT-sektori rollidest rohkem selgust saada, see aitab valikuid teha. Levinud on müüt, et IT-sektoris töötamiseks on vaja väga head matemaatikaoskust. Tegelikult on märksa olulisem probleemi lahendamise oskus ja tahe õppida, aga ka julgus eksperimenteerida ja eksida. IT ei võrdu programmeerimisega. See tähendab, et sektoris on palju eri võimalusi, sh interdistsiplinaarsus ehk eri valdkondade täiendamine IKT-teadmistega. Hea võimalus IT-alale sisenemiseks on töökogemuse ja/ või õppimise kaudu. Näiteks programmeerimishuvi korral saab valida kood/Jõhvi või Vali IT programmi, muude IT-rollide puhul võib vaadata näiteks TalTechi erialasid: digimuutused ettevõttes või äriinfotehnoloogia. IT-ga seotud erialasid saab õppida ka Tallinna ülikoolis ja Tartu ülikoolis.

võiks IT-sektoris olla senisest märksa rohkem. Diana IT-karjäär sai alguse Delfist. Ta tegeles erinevate IT-äride integreerimisega portaali, et neile seeläbi rohkem kliente saada. Teisisõnu sisenes Diana IT-sektorisse B2B-müügi kaudu. Pikaajaline win-win-koostöösuhete loomine andis kinnitust, et kõik on võimalik. IKT-valdkonnas on tema karjäär kujunenud pikalt digiturunduses. See on suur ja kiiresti kasvav valdkond, kus õppimise ja arenemise võimalusi on palju. Diana ütles, et ettevõtted võiksid rohkem teha koostööd. Näiteks klientide koos teenindamine ja selles ühisosa leidmine võiks olla mõlemale poolele kasulik. Kui Diana asutas kümme aastat tagasi koos abikaasaga digiturunduse agentuuri Marketing Sharks, oli ta alguses seotud aktiivse müügiga, tehes päevas kümneid telefonikõnesid. Mingil hetkel töötati enda tarbeks välja soovitusturunduse tarkvara. LeadFellow ongi tööriist soovituste valdkonnas ning aitab jõuda kiiremini ja rohkemate potentsiaalsete klientideni. Nüüd on LeadFellow kättesaadav kõigile. Diana sõnul ei peaks kartma kasvatada ühist äri koos perekonnaliikmega – lõppude lõpuks usaldad seda inimest kõige rohkem. „Soovitus nii IT-äris kui ka mujal on aga sama: otsusta, keda usaldada. Muidu võid puhkuselt naastes avastada, et äripartner on su ideega hoopis konkureeriva ettevõtmise püsti pannud,“ nentis Diana. Just nii temaga kunagi ka juhtus.

JANE JUHANSON: teekond IT-sse on kui kiirtee. Jane on karjäärimuutja, kes liikus turismisektorist IT-sse. Ta ütles, et on igast valdkonnast võtnud kaasa teadmisi, mis on praeguses töös abiks. Tema töökohal BCS Iteras on umbes pooled töötajad eri vanuses ägedad naised, sh need, kes leidnud tee IT-ni Vali-IT programmi kaudu. Jane ütles, et IT-s on kolm põhilist alustala: maht, ressurss ehk aeg ja meeskond. Lõpuks loevad oskused ja kompetentsid, samuti tahe valdkonnas edasi liikuda. Jane leidis, et seda hirmu ei ole, et igav hakkaks, sest üksjagu palju tuleb kogu aeg juurde õppida, et tehnoloogia arenguga kursis olla. Äri tehakse inimeste vahel. Naiste tugevuseks on sotsiaalsed oskused, mis tulevad ärimaailmas alati kasuks. Samas ei tasu alatähtsustada ükskõik millises valdkonnas töötamisel igapäevast digipädevust. IT on kõikjal. „Ükskõik millise laua taga istud – tere tulemast IT-sse!“ kõlas Jane üleskutse.

MERLIN SEEMAN: veendu, mis on su väärtused elus ja karjääris ning seejärel loo keskkond ja töö, mis vastab su väärtustele. Advokaadibüroo Hedman Partners juhtivpartner Merlin Seeman jagas kuulajatega oma kogemust tehnoloogiaettevõtteid nõustavaks advokaadibürooks saamisel ja tutvustas andmekaitse spetsialistidele mõeldud lahendust pakkuva start-up’i (GDPR Register OÜ) igapäevaelu. Merlin jagas Naisjuhtide Klubis kolme õppetundi: 1. „Jah!” väljakutsetele. Loo ise oma teekond, järgi oma kirge, unistusi. 2. Järjekindlus viib sihile. 3. Väärtused. Võta aega arusaamiseks, mis on sinu väärtused elus, karjääris ja ümbritsevas keskkonnas, ning seejärel veendu, et organisatsioon, kus töötad, jagaks samu väärtusi. Niimoodi oleme kõige õnnelikumad ja täiuslikumad oma karjääri kujundamisel!

KARIN KÜNNAPAS: julgust asju ette võtta ei tasu alahinnata. Karin on läbi viinud tudengitele mõeldud Euroopa innovatsiooniakadeemiat, kust sai inspiratsiooni paljudelt inimestelt. See aitas ühtlasi aru saada, kui oluline on tehnoloogia ja kui palju sellega teha saab. Nii jõudiski ta lõpuks kaasjuhina kood/ Jõhvisse. Uude tehnoloogiakooli sisseastumiseks peab soovija olema vähemalt 18-aastane ja vähemalt põhiharidusega. Järgneb kolmenädalane testperiood. Õppurite keskmine vanus on praegu 27, kõige vanem õppija on üle 60. Tegemist on paindliku õppimise viisiga, kooli kohapeale peab tulema ühel nädalal kuus. Veerand õppuritest on naised ja nende osakaalu tahetakse suurendada – just eeskujude kaudu. Karin tõdes, et patsiga poisi müüt on IT-sektorist visa taanduma. Siiski, programmeerimine on alus, millelt tekib palju võimalusi, näiteks projektijuhina ja äriarenduses. Karin julgustas, et õiged asjad juhtuvad õigel ajal: „Hüppa tundmatusse vette ja õpi ujuma ning innustavad eeskujud on alati kasuks! Nii headel kui ka rasketel hetkedel.“

Naisjuhtide Klubi kohtub kord kuus Naisjuhtide Klubi on kohtumiste sari, kus iga kord on fookuses erinev intrigeeriv teema, mida lahkavad eri kogemuse ja vaatenurkadega naisjuhid. 2022. aastal jätkame igakuiste kohtumistega. Hoia end kursis, jälgides koja sündmuste kalendrit www.koda.ee/sundmused.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KASULIKKU

Uus ürituste sari! Hommikujutud on kaubanduskoja uus ürituste sari, kus ettevõtjad ja oma ala eksperdid saavad võimaluse arutleda mitmesugustel teemadel. Hommikujuttude idee on eri vaatenurkade jagamine ja sellele järgnev arutelu. Oskus aktiivselt kuulata ja mõtestatult arutleda tuleb kasuks kõigile. Tule ja saa osa! Hommikujuttude sarjas saad h kuulda praktikute seisukohti ja arvamusi eri teemadel, h arendada aktiivse kuulamise ja arutelus kaasa löömise oskust, h kujundada seisukohta teemadel, milles sul varem seisukohta ehk ei olnudki.

Kui palju maksab terve töötaja? Sellele küsimusele otsisime vastust koostöös sotsiaalkindlustusametiga korraldatud veebiseminaril. Siinkohal toon välja olulisema, mis jäi kõrvu moderaatori ja kuulajana. 40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

KASULIKKU Ave-Gail Kaskla-Kuprys, tööpsühholoog: kvaliteetne ja sisukas töö toetab töötaja heaolu, tööandja peab tagama töökeskkonna heaolu

namasti teatakse, et rööprähklemisel on negatiivne mõju töösooritusele ja et rööprähklemine on oluline stressiallikas. Paljudele tuleb aga üllatusena tõsiasi, et ka töö monotoonsus võib mõjuda vaimsele tervisele. Praktiseeriva tööpsühholoogina rõhutas Kaskla-Kuprys korduvalt, et tööandja peab tagama töökeskkonna psühhosotsiaalse turvalisuse ja heaolu ning seda ei saa lugeda töötajatele pakutavaks boonuseks.

Kaskla-Kuprys tõi välja ka peamised põhjused, mis viivad tööalase stressi, läbipõlemise või hullemal juhul vaimse tervise probleemideni. h Tööandjatel ei ole välja töötatud strateegiaid, kuidas käituda füüsiliselt või verbaalselt vägivaldse kliendiga, millised on sellises olukorras töötaja õigused ning kuidas need tagatakse. Sageli jääb töötajale tunne, et ennekõike on oluline hoolitseda kliendi kui enda heaolu eest. h Töötajatel on pidev ajasurve ja tööd kuhjuvad. h Ebaregulaarne tööaeg, töötatakse õhtuti, öösel ja nädalavahetustel. h Tihtipeale kardavad töötajad oma töö kaotada, kuna paljud elavad palgapäevast palgapäevani. Tööandja võib küsida – mis ma vastu saan? Mis kasu see mulle toob? Arvud räägivad enda eest. Iga vaimsesse tervisesse investeeritud üks euro toob tagasi neli eurot, viitavad uuringud. Ettepanekud, mida tööandjad saavad kaaluda, et töötajate vaimset tervist hoida:

h Ennekõike on vaja koolitada otseseid juhte, kes inimestega tegelevad. h Kaaluda, kas tervise-coaching oleks abiks. Seda kasutavad tööandjad aina rohkem. h Panustada organisatsioonis teadlikkuse suurendamisele. h Ennetav nõu töötajatele on tunda kõigepealt iseennast, osata leida ohumärke, iseend analüüsida ja hinnata. Tõhus enesejuhtimine on võimas tööriist. h Lisajõu palkamine vaimse tervisega tegelemiseks ei ole tihti nii kallis kui kardetakse. h Töötajale on tagasiside saamine väga oluline. h Nõu ja abi küsimist peab julgustama ja see olgu töökultuuri osa. h Vigadest rääkimine ja nende tunnistamine julgustab ja õpetab teisi – jagage julgelt enda äpardusi kolleegidega! h Muutustest teavitamine peab olema selge ja hästi edasi andud, see annab töötajale kindlust.

Kadri Mägi-Lehtsi, Roche Eesti tegevjuht: hea tervis on tööõnne ja edukuse alus

öötaja tootlikkus ja efektiivsus tagab majandusliku edu. Siiski tõi Mägi-Lehtsi välja, et Eestis on probleem elanike töövõime langus – praegu on neid inimesi umbes 100 000 ja see trend süveneb. Probleemide pingereas on teisel kohal vaimne tervis. Mägi-Lehtsi rõhutas, et see võiks olla viimane häirekell ja põhjus, miks tööandja peaks vaimse tervise teemaga tegelema. Nii mõnedki loodavad, et kodukontor on vaid lühiajaline nähtus, kuid Mägi-Lehtsi on veendunud, et kodukontor on tulnud selleks, et

jääda. Siin on kohe aga ohukoht: kus jookseb töö ja kodu (puhkeaja) piir? Kuidas on kodus tagatud turvalisus ja andmekaitse? Pikaaegse juhina tõdes Mägi-Lehtsi, et olenevalt isikuomadustest võib kodust töötamine inimesele kas sobida või just produktiivsust pärssida, kuid igal juhul ei anna kodukontor meeskonnatööle midagi juurde. Praktilised soovitused juhtidele: h Meeskonnatöö raames tasub küsida „Kuidas päriselt läheb?“ ja vastust tõsiselt ka kuulata. h Usalda oma meeskonda ja hooli päriselt, üks ühele vestlustesse panustatud aeg tasub end ära. h Töötaja jaoks on tihti stressiallikaks klient. Aruta ja leia moodus, kuidas suhestuda vihase kliendiga ja milline on ettevõtte sees tugivõrgustik, kellelt toetust saada. h Keskastmejuhtide roll töötajate motiveerimises ja hoidmises on ülioluline, aga samas on just keskastmejuhid praegu suurima surve all. Seega on tippjuhtide olulisus kogu meeskonna toetamises suurem kui kunagi varem.

Soovitused kõigile: h Iseenda tundmine on a ja o. Oska ära tunda endale omased esmased stressitunnused ja -reaktsioonid. h Teadveloleku praktika (mindfulness) aitab vähendada muretsemist. Parema enesejuhtimisega saab hoida vaimset tervist ja muuta elu nauditavamaks. h Kui keegi tuleb murest rääkima, siis küsi: „Mida sa minult ootad?“ Enamasti on vastus: „Aitäh, et kuulasid!” h Sotsiaalsete ja psühholoogiliste oskuste arendamine. Suhete teadlik hoidmine ka kaugtööd tehes. h „Ei“ ütlemise kultuur.

Eestis on probleem elanike töövõime langus – praegu on neid inimesi umbes 100 000 ja see trend süveneb. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KASULIKKU Ann Lind-Liiberg, sotsiaalkindlustusamet, perelepituse teenusejuht: koolis ei õpetata, kuidas lahku minna. Tööandjad ei pea seda tegema, kuid saavad vanemaid suunata abi otsima spetsialistidelt

ahku minnes lõppeb kahe lapsevanema partnerlussuhe, kuid lapsevanema suhe peab jätkuma. Tihti jääb laps aga kahe vaidleva

lapsevanema vahele. Kohtutee on koormav mõlemale poolele, sest tavaliselt on see mitu aastat vältav protsess, kus probleemiga sisuliselt ei tegeleta. Lisaks mõjutatakse sageli laste kaudu teist lapsevanemat. Oluline on lahkumineku ja sellega kaasnevate probleemide normaliseerimine. Keerulise lahkumineku korral tuleb appi pereterapeut, kes aitab probleeme lahendada. Lind-Liiberg nentis, et paljud lahkuminevad vanemad pöörduvad vaidluste korral juristi või kohtu poole, teadmata, et erimeelsuste lahendamiseks on ka teisi võimalusi. Reaalsus on see, et need lapsevanemad võivad kulutada aastaid kohtupinki, süvendades konflikti veel enam. Mõnele lapsele tähendab

see tülitsevaid vanemaid terveks lapsepõlveks. Tööandjale tähendab see omakorda töövõimetut töötajat, tihtipeale pikaks ajaks. Kui pereprobleemid mõjutavad töötaja produktiivsust, siis vastus „see on töötaja isiklik probleem” enam ei päde. Tööandja või kaastöötaja ei peaks tundma häbi, soovitades raskes olukorras abi küsida. Tööandja või personalitöötaja ei saa võtta psühholoogi rolli, kuid vahel on kõige rohkem kasu just suunavast abikäest. Vanemlusega seotud küsimuste korral soovitas Lind-Liiberg lugeda portaali www.tarkvanem.ee või helistada Lasteabi infotelefonile 116 111. Tööandja ei saa sekkuda pereellu, kuid saab toeks olla vanemale, kes on keerulises olukorras.

Kati Luhaäär, advokaadibüroo Sorainen: advokaaditööd võib pidada sarnaseks tippsportlase omaga, sest mõlemad on nõudlikud ja intensiivsed.

nimesed on kõige alus. See tähendab, et tuleb osata märgata ennast ja teisi. Luhaäär rääkis, et Sorainenis on kaasamine võtmesõna: tehakse regulaarselt regionaalseid küsitlusi, mille abil kaardistatakse inimeste rõõmud, mured, ootused ja ettepanekud. Eelmise aasta pühendumusuuringu osalemisaktiivsus oli üle 90%, mis näitab, et inimesed tahavad ette-

võtte arengus kaasa lüüa ja usuvad, et nende sõna loeb. Veel näiteid viimastest Sorainenis tehtud uuringutest ja kaasatusest: meeskondade strateegiaarutelud, väärtuste töötoad, well-being-töörühm (mitmesugused algatused inimeste teadlikkuse suurendamiseks), jätkusuutlikkuse töörühm (viimane on töötajate endi algatusel ja vabatahtlikkuse alusel koondunud rühm). Büroos töötab ka palju tudengeid, keda innustatakse ja toetatakse mentorluse ja eri koolitustega. Näiteks on loodud Sorainen Student Academy, kus toimuvad loengud paljude praktiliste näidete ja kasulike suunistega, võimalus on osaleda harjutuskohtus ja praktilises meeskonnatöös. Samuti on büroo loonud veebiplatvorme õppimiseks ja töötajate koolitamiseks. Suve lõpus käivitati e-õppeplatvorm, mis koondab videoloenguid, interaktiivseid testmaterjale, viiteid koolitustele jpm. Lisaks platvormil pakutavale sisule on igale inimesele määratud ametikohale vastav individuaalne

õppeteekond, et karjääris edeneda. Inimkeskne juhtimine on oluline. Näiteks on mentori kaasamine üks konkreetne väljund, et uue inimese sisseelamise jooksul tekkivad küsimused leiaksid kiirelt vastused ning orienteerumine protsessides, süsteemides ja inimsuhetes mööduks sujuvamalt. Pingelisest tööst taastumiseks tuleb leida paindlikke võimalusi puhkamiseks. Sorainenis püütakse puhkamise vajalikkust teadvustada nii juhtide kui ka teiste töötajate seas, mistõttu olid suvekuudel poolikud ja koosolekutevabad reeded. Isegi kui kõik seda võimalust igal nädalal ei kasutanud, oli kõigil võimalus ja vabadus oma tööd ja vaba aega sobivalt korraldada. Noortele on aina enam oluline sotsiaalne vastutustunne ja panus ühiskonda: näiteks tasuta õigusabi pakkumine, sooline tasakaal, heategevus jms. Soraineni inimesed osalevad ka ise ühiskondlikes algatustes, mis neid kõnetavad. Heategevuseks on antud kõigile üks vaba päev.

Kuidas värvata noori? Paljudes Euroopa Liidu riikides on noortest oskustöölistest tõsine puudus, eriti väikese ja keskmise suurusega (VKE) ettevõtete seas. See avaldab negatiivset mõju VKE-de kasvuväljavaadetele ja konkurentsivõimele. Samal ajal on paljudel VKE-del probleeme ka uute töötajate integreerimisega ettevõttesse ja vastastikusel rahulolul põhineva suhte loomisega. Kaubanduskoda osaleb koos Taani, Saksamaa ja Poola partneritega Regrow projektis, mille eesmärk on parandada eespool kirjeldatud olukorda, võttes arvesse nii tööandjate kui ka töötajate vajadusi. Soovime aidata VKE-del värvata hädavajalikud töötajad, eriti millenniumi- ja Z-põlvkonna seast. Samuti aitame ettevõtetel oma personalijuhtimise süsteeme sisse seada. Projekti raames valmib koolitusprogramm, mille testimisel on võimalik osaleda ka Eesti ettevõtjatel. Täpsem info merit.fimberg-espuch@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

JUHTIMINE

40%

OTSUSTEST, MIS ME TÖÖL IGA PÄEV TEEME, ON TEGELIKULT MEIE HARJUMUSED

Maailmas on väga palju vahendeid ettevõtte üleandmise/ülevõtmise protsessi abistamiseks – finantskonsultandid, ettevõtte väärtuse hindamiste metoodikad, konsultatsioonifirmad, mis aitavad omavahel kokku viia üleandjaid/vastuvõtjaid jmt. Siiski on üks valdkond, millega tegeletakse senimaani väga vähe – ettevõtte asutajate, loojate ja tegevjuhtide emotsioonide juhtimine. MARJU MÄNNIK kaubanduskoja väliskaubanduse vanemnõunik

uba varakult tasub mõelda, kuidas ennast identifitseerida. Inimese eksisteerimise mõte ei peaks olema vaid tööga seotud. Tänapäeval täidame me lisaks töörollile veel mitut teistki rolli. Tasub mõelda, kuidas ja mis rollides teised inimesed – sinu lähedased, sõbrad, tuttavad, naabrid – sind näevad. Kasulik oleks proovida analüüsida oma tegemisi läbi teiste silmade. Sinu elu mõte on ühtlasi ka sinu tööalaste eesmärkide saavutamise võti, nii nagu on see ka võtmeks sinu eraelu ja isiklike eesmärkide puhul. Kui oled jõudnud otsusele oma ettevõttest loobuda, siis on hea hakata taasavastama iseennast. Tuleks olla kannatlik, sest muudatuste läbimõtlemise ja -töötamise peale kulub aega. Palju on ajutisi lahendusi, millega harjumine on samuti aeganõudev. Tekivad vajadused ja võimalused uusi asju õppida, senisest enam suhelda oma toetusrühmaga (lähedased, mõttekaaslased, sõbrad, mentorid), sest ainus kindel asi sel avastuste teel on muutustega kohanemine. Ka maailma suurimad ettevõtted, näiteks Amazon, ei muutnud oma tippjuhtkonda päevapealt. Aastaid arutleti sel teemal avalikult, aga alles juulis 2021 liikus Jeff Bezos juhatuse esimehe kohalt nõukogu esimeheks. Enese taasavastamise teel tasub mõelda, milline võiks olla sinu parim võimalik tulevik (millest unistad), millist täisväärtuslikku elu sa ise juhtida tahad, millisena näed sa oma elu mõtet. See on ka hea aeg oma loo (narratiivi) muutmiseks ja korrigeerimiseks. Artikkel on kirjutatud 27. oktoobril veebiseminaril esinenud Gill McKay ettekande „Miks on oma ettevõtte aktiivsest juhtimisest nii keeruline loobuda? Neuroteadus selgitab" põhjal.

Kas teadsid? Soovitused ettevõtte üleandjale: h Tööta oma elu mõtte ja suundade kallal. h Struktureeri oma päevi, katseta seni tööl kogetust erinevate päevakavadega. h Sea endale jätkuvalt väga personaalseid eesmärke. h Kasvata oma suhtlusvõrgustikku. h Sõnasta selgelt, mis saab järgmiseks põnevaks tegevuseks/ettevõtmiseks. h Tee asju rahulikult ja läbimõeldult, elu ei ole rallisõit. h Ära karda proovida uut. Soovitused ettevõtte ülevõtjale: h Õpi sellelt, kellelt ettevõtte üle võtad. h Naudi aega, mil saate koos üleandjaga ettevõttega tegeleda. h Kuula üleandjat, sest palju on kirja panemata ja sõnastamata asju. h Kuula ülevõetavas ettevõttes töötavaid inimesi, ära rutta kohe kõike kardinaalselt muutma.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

EUROOPA UUDIS

Mure 5G pärast Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) muretseb – kas üleminek 5G-tehnoloogiale ja elektromagnetiline saaste on ikka piisavalt ohutu. Kuna ka Eestis on aeg-ajalt tekkinud küsimusi nii 5G- kui ka muude tehnoloogiate tervisemõjust, siis tutvustan mõningaid arutelus esile kerkinud küsimusi ja argumente, tuginedes EMSK arvamusele „5G ökosüsteemi ühiskondlik ja ökoloogiline mõju“.

MSK, mis on EL-i organiseeritud kodanikuühiskonna hääletoru Brüsselis, tõdeb, et 5G iseenesest ei ole uus tehnoloogia, vaid seniste tehnoloogiate (1G kuni 4G) edasiarendus, mis eksisteerib tulevikus nende kõrval. Selle tulemuseks on eri võrkude võrgustik: suurem hulk mitmekesisemaid raadiosagedusalasid, palju andmeid vahetavaid seadmeid ja hulgaliselt suhtlust kasutajatega. 5G-tehnoloogia peaks võimaldama traadita hüperühendatust, võimalust katta ja ühendada tohutul hulgal seadmeid ning palju kiiremat edastuskiirust, mille ühik on Gbit/s. See saavutatakse lainekimpu moodustava spektri koondamise ja mitme paralleelühenduse abil, kasutades nii Massive MIMO antenne (operaatori faasimassiivi tugijaam) kui ka tavalisi MIMO antenne (kliendi enda seade) ja lühikest latentsusaega (millisekundid operaatori enda taristu, kuid mitte ülejäänud interneti jaoks). Üleilmse mobiilsideoperaatorite esindusorganisatsiooni GSMA 2019. aasta uuring näitab, et 5G-võrgu uusi võimalusi on vaja isejuhtivate sõidukite, virtuaalreaalsuse, liitreaalsuse ja nn kombatava interneti toimimiseks. Teisi rakendusi saab kasutada praeguse tehnoloogia (4G LTE ja kiudoptiline võrk) abil. 5G-tehnoloogia hõlbustab tehisintellektil põhinevate rakenduste arendamist ning seepärast peetakse seda

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

tehnoloogiat tänapäevase, üha automatiseerituma ja digitaalsema majanduse arengu peamiseks elemendiks.

Mõjutab tervist või mitte?

Senini on EL-i ja liikmesriikide asjaomased ametiasutused teatanud, et puuduvad teaduslikud tõendid 5G-tehnoloogia negatiivse mõju kohta inimeste tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) väitel ei ole pärast paljusid uuringuid leitud põhjuslikku seost traadita tehnoloogiaga kokkupuute ja kahjulike tervisemõjude vahel. Samas aga on üle maailma teaduskogukondi, kes on esitanud tõendeid selle kohta, et on põhjust muretseda inimkeha ja

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

muude elusorganismide pikaajalise ja kõikjal esineva kokkupuute pärast 5G-võrkudes kasutatavate mikrolainesagedustega ja 5G-tehnoloogiatele omaste 10-, 20-, 30- või enama gigahertsiste raadiosagedustega. Euroopa tasandil on muret elektromagnetilise saaste võimaliku tervisemõju pärast väljendatud mitmes dokumendis. Näiteks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu 14. märtsi 2012 otsuses nr 243/2012,

EUROOPA UUDIS

Eestis pakub 5G mobiilsidet Telia, kelle 5G-võrku saab kasutada Eesti suuremate linnade eri piirkondades ning mitmetes väiksemates linnades, alevikes ja külades. millega loodi mitmeaastane raadiospektripoliitika programm, ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovituses 1999/519/ EÜ, milles käsitletakse üldsuse kokkupuute piiramist elektromagnetväljadega (sagedusega 0 Hz kuni 300 GHz). Neis dokumentides öeldakse, et on ülioluline tagada pidev järelevalve selle üle, kuidas spektri kasutamise ioniseeriv ja mitteioniseeriv toime mõjutab inimeste tervist, sealhulgas tuleb vaadelda ka kumulatiivset toimet, mida tegelikus elus põhjustab mitmesuguste spektrisageduste üha laienev kasutamine üha suurema hulga eri seadmete poolt.

Järgmised elektroonikaromud

Mõned kodanikuühiskonna organisatsioonid on esile tõstnud uute 5G-võrkude võimalikku keskkonnamõju. Nende osa väiteid on seotud ebapiisavate keskkonnamõju uurimist nõudvate sätetega või sobimatute mehhanismide ja meetmetega 5G-võrgu taristu energeetilise jalajälje vähendamiseks või elektroonikaromude ringlussevõtu edendamiseks. Nad leiavad, et 5G keskkonnale ja kliimale avalduva mõju nõuetekohaseks hindamiseks peavad riigiasutused võtma arvesse muu hulgas järgmisi aspekte: kasvuhoonegaaside heited, kriitilise tähtsusega tooraine kättesaadavus ja tarbimine, asjade interneti kaudu ühendatud ja selles toimivate objektide kasutatav energiakogus ja -allikad, samuti traadita andmeside edastamiseks ning andmete

tsentraliseerimise ja transiidipunktide käitamiseks kasutatav energiahulk ja -allikad. Koos 5G ja asjade interneti kasutuselevõtuga lisandub elektroonikaromude kategooriasse miljardeid uusi 5G-võrgu elemente ja majapidamistarbeid (elektroonika ja kodumasinad, rajatised jne), mida tuleb samuti arvesse võtta nii ringmajanduse kontseptsiooni kui ka jäätmete mittetekitamise poliitika kujundamisel.

Tervisemure kasvab

Viimase 20 aasta kiire tehnoloogiline areng on toonud kaasa elektromagnetväljade kasvu ja sellest põhjustatud elektrosudu tagajärjel tekkinud saastatuse suurenemise. Väidetavalt kasvab elektrosudu mõju kõige suurema elektromagnetkiirgusega piirkondades elavate inimeste tervisele ja elukvaliteedile. Ülitundlikkus elektromagnetväljade suhtes ehk elektromagnetväljade talumatus on tunnistatud haiguseks (nt Euroopa Parlamendi poolt). Selle all kannatab üha rohkem inimesi ja võib eeldada, et palju tihedamat elektroonilise side võrku vajava 5G kasutuselevõtuga muutub see veelgi levinumaks. Üle maailma on tehtud uuringuid, mille tulemustes on väidetud, et elektromagnetilise kiirguse bioloogiline mõju ei kujuta endast terviseriski tingimusel, et riiklikud või rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni standardid on täidetud.

Vaata lähemalt! Valik uuringuid tervisemõju kohta h Environmental Health Trust www.ehtrust.org. h The Lancet www.thelancet.com/journals/lanplh/article/ PIIS2542-5196(18)30221-3/fulltext. h BioInitiative https://bioinitiative.org/updated-research-summaries.

Samal ajal leidub alates 1970. aastatest kuni tänapäevani teisigi uuringuid, milles on järeldatud, et oht inimeste tervisele on olemas. Aastaid tagasi klassifitseeris WHO raadiosageduste tekitatud elektromagnetvälja võimalikuks kantserogeeniks, nüüd on WHO-ga sarnasel seisukohal EL-i ja USA ametivõimud. Seoses 5G-võrkude kasutuselevõtuga teatas WHO, et hindab 2022. aastal uuesti raadiosagedusspektri (3 kHz kuni 3000 GHz) elektromagnetväljade riske. On tehtud uuringuid, milles väidetakse, et mobiiltelefonide ja raadioside taristu poolt eraldatava kiirguse mõju (isegi mittesoojuslik heide) kujutab endast ohtu inimeste tervisele neuronaalsest, reproduktiivsest, onkoloogilisest ja genotoksilisuse seisukohast. Olgu siin näiteks toodud Euroopa REFLEX-i uuring (2004), mille korraldas EL-i nimel 12 teadusasutust. Asjaomased institutsioonid aga leiavad oma hinnangute ja metoodika põhjal, et mobiiltelefonide ja raadioside taristu eraldatav kiirgus on inimestele ohutu. Euroopa Komisjon ja enamik teiste maailma riikide valitsusi kasutab üldsuse elektromagnetvälja kiirgusega kokkupuutumisele piirnormide määramisel ICNIRP-i suuniseid. 2020. aastal ajakohastatud ja avaldatud ICNIRP-i suunistes võeti arvesse ka lainekimbu moodustamist ja sagedusi – 5G-le omaseid parameetreid –, kuid arvesse ei võetud sageduste koondamist ega ühenduste suuremat tihedust. ICNIRP leiab, et kokkupuude 5G-antennidest tuleneva kiirgusega on ligikaudu sarnane 3G- ja 4G-antennidega, kuid nendib samas, et uute tehnoloogiate arengut on raske ennustada.

Ühtset arusaama pole

Kokkuvõtteks võib öelda, et asi on segane. Küsimus ei ole mitte uuringute ega andmete vähesuses, vaid nende järelduste haakumatuses ja ühtse, tunnustatud arusaama puudumises. Mis puutub aga EMSK järeldustesse, siis innustab see Euroopa Komisjoni tegema edusamme uute 5G- ja 6Gtehnoloogiate valdkonnaülese mõju hindamisel, arvestades, et ohtude ja nõrkuste kõrvaldamiseks on vaja vahendeid ja meetmeid. Samuti soovitab EMSK, et EL-i ja liikmesriikide vahendeid eraldataks nii inimestele kui ka keskkonnale keskenduvate põhjalikumate valdkonnaüleste teadus- ja mõju-uuringute tegemiseks ning nende tulemuste levitamisele. Selle eesmärk on harida nii üldsust kui ka otsuste tegijaid, mh luua EL-i parema teavitamise, konsulteerimise ja otsustusprotsessi platvorm mobiilse elektroonilise side ühiskondliku ja ökoloogilise mõju teemal.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

PALJU ÕNNE! 70

EESTI MAAÜLIKOOL Ülikooli juured ulatuvad aastasse 1873, mil Tartus alustas tööd veterinaariakool. Aastatel 1951–1991 kandis õppeasutus nime Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja aastatel 1991–2005 Eesti Põllumajandusülikool. Praeguse nimega – Eesti Maaülikool – tegutsetakse 2005. aastast. Eesti Maaülikooli koosseisu kuulub viis instituuti, üks kolledž ja kaks teaduskeskust. Suur osa teadus- ja õppetööst toimub ligi 40 hektaril laiuvas ülikoolilinnakus, kus õppehoonete ja raamatukogu kõrval on silmside kaugusel Tartu üks pilkupüüdvamaid spordihooneid ja kõrgeim üliõpilasühiselamu. Teadus- ja praktikabaasid asuvad ka Järvselja õppe- ja katsemetskonnas, Polli aiandusuuringute keskuses, Rõhu katsejaamas ning Võrtsjärve kaldal asuvas limnoloogiakeskuses.

MISTRA-AUTEX AS

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

AMARI METALS OÜ ABB AS BALBIINO AS ABESTOCK AS BOBCAT BALTI OÜ ALEKON PROPERTY AS ERICSSON EESTI AS ARC PROJEKT OÜ GEO S.T. OÜ ARIKO RESERV OÜ GREENCARRIER FREIGHT SERVICES ESTONIA OÜ EERO OÜ I.M.C.S. EESTI OÜ EESTI KRAANAVABRIK OÜ IEG AS EESTI LOTO AS INTERCHEMIE WERKEN DE ADELAAR EESTI AS EESTI MURUD OÜ EESTI MÖÖBLITOOTJATE LIIT MTÜ KMA OÜ LAVINTON OÜ ENGLO OÜ MADIS ABILINE FIE EPLER & LORENZ AS MERINVEST OÜ EPP OÜ OKSA MARJAMAA TALU OÜ ESRO AS PDL LOGISTIC OÜ ESTIKO-PLASTAR AS QUALITEX AS ETEM PÄRNU OÜ RAUAMEISTER AS GS INVEST OÜ TARFURGO OÜ HARKU KARJÄÄR AS UNIFIEDPOST AS HC PRO AS KH ENERGIA-KONSULT AS LOOVARA OÜ M JA P NURST AS MALEKO AS MAVES OÜ MEFO AS ONEGA OÜ PKC EESTI AS PRIKE AS RAKVERE SOOJUS AS REACH-U AS SAARMAS AS SCANWELD AS SMISO OÜ TALLINNA SADAM AS TAWEST RAAMATUPIDAMISTEENUSED OÜ TBB PANK AS VALENT OÜ

Multilingua keeleõppurite kursuse lõpetamine Eesti kunstiakadeemia katusel. Foto: erakogu

Inglise keel suhu e-õppes

HANNELA NEI Multilingua Keelekeskuse projektijuht

Multilingua Keelekeskus on tegutsenud üle 25 aasta ja selle ajaga oleme saanud suurimaks keeleõpet pakkuvaks kooliks Eestis. Korraldame keeleõpet nii kodu- kui ka välismaal. Lisaks 20 võõrkeele õpetamisele ja keelenõustamisele oleme arenemas kompetentsikeskuseks, kus teeme ka koolitusi haridustöötajatele ja ettevõtete meeskondadele.

aari viimase aasta jooksul, mil pandeemia on mõjutanud paljude ettevõtete töörütmi, on Multilinguaski välja kujunenud n-ö uus normaalsus, et keeletunde viiakse läbi distantsõppes, omandades võõrkeelt virtuaalses klassiruumis. Selle eeliseks on, et ühes keeletunnis võivad koos olla õppijad, kes ei viibi ühes linnas, riigis või ajatsooniski. Samuti pakutakse keeleõppevõimalusi hübriidses klassiruumis, mis tähendab, et osa õppijaid ja õpetaja on füüsiliselt kohapeal, teised aga integreeritakse veebiplatvormi vahendusel distantsilt. Seega seisab Multilingua ees lähiaja üks suurimatest väljakutsetest harida nii õpetajaid kui ka õppijad tehnoloogia kõige uuemate lahendustega, et kõik

Perfectly Spoken on inglise keele kursusi pakkuv e-õppe keskkond. saaksid moodsatest keeleõppevõimalustest maksimaalset kasu. Seetõttu on Multilinguas loodud digiõppe valdkonnajuhi ametikoht. Samuti koolitame regulaarselt oma õpetajaid ning pakume neile võimalust osaleda isikliku ja professionaalse arengu programmis. Sel aastal lõi Multilingua keelekeskus Enterprise Europe Networki (EEN) võrgustiku kaastoel kontaktid Suurbritannia ettevõttega Perfectly Spoken. See on inglise keele kursusi pakkuv

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

e-õppe keskkond. Siin saavad inglise keelt õppida nii iseseisvad keeleomandajad kui ka need, kes eelistavad n-ö kombineeritud õpet – veebiplatvorm toetab ja täiendab Multilingua õpetajaga klassiruumis läbi töötatud õppematerjale. Koostööleping Multilingua ja Perfectly Spokeni vahel on praeguseks sõlmitud ning loodame arenevat koostööd, et pakkuda oma klientidele veebikeskkonnas inglise keele õppimiseks veelgi laiemaid võimalusi, kus pidevalt täiendatud nüüdisaegsed õppematerjalid on sobivad nii algajatele (A1 tasemel) kui ka juba kõrgemate keeletasemete (kaasa arvatud C2 keeletaseme) valdajatele. Soovitame ettevõtetel, kel on huvi leida uusi koostööpartnereid välisriikides või kes vajavad sihtriikide kohta spetsiifilist infot, tutvuda EEN-i võrgustiku võimalustega.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

KOOSTÖÖPAKKUMISED TEKSTIIL h Hollandi lastebränd otsib tepitud lastemängumattide tootjat, kes on võimeline ise tarnima vajalikke materjale (OEKO TEX) ja mõtlema kaasa toote arendusprotsessides. Lisaks otsitakse laste seljakottide, tekkide ja tekikottide tootjaid. KOOD: BRNL20211004001 h Rumeenia idufirma, kes toodab naiste, meeste ja laste vabaajarõivaid, otsib tootmiseks vajalike rõivatööstuse kangaste (puuvill ja softshell) ning aksessuaaride tarnijat. KOOD: BRRO20211015001 h Suurbritannia VKE projekteerib, toodab ja müüb käsitööna valmistatud nahast tooteid (nt telefoni- ja tahvelarvutiümbrised, vööd, rahakotid, kotid ja kompaktsed reisitarvikud) ning otsib nahktoodete tootjaid sarnaste nahast toodete valmistamiseks. KOOD: BRUK20211123001 h Suurbritannia tõstespordirõivaste ja CrossFiti spordivarustusele spetsialiseerunud ettevõte otsib taastusravi/ füsioteraapia ning CrossFiti toodete tootjat, kellel on sarnaste toodete valmistamise kogemus. KOOD: BRUK20211018001

TOIDUAINETÖÖSTUS h Saksamaa kondiitritööstus, kes on spetsialiseerunud mahe- ja veganišokolaadide jms maiustuste tootmisele, otsib tarnijalepingu alusel uuenduslike tehnoloogiate tarnijaid: tootmisprotsesside masinad, juhtimisseadmed jne. KOOD: BRDE20211029002 h Rumeenia toidu- ja farmaatsiatööstuse ettevõte, kes tegeleb aromaatsete ja fütofarmatseutiliste taimede ja seemnetega kauplemisega, otsib mahepõllumajanduslikult kasvatatud koriandri- ja sinepiseemnete tarnijaid. KOOD: BRRO20210922003 h Saksamaa kondiitriäri otsib toorainetarnijad a) šokolaadi jm maiustuste

tootmiseks vajalikule toorainele, sh kakao, kakaopulber, kakaovõi, kohvioad, puuviljad (nt maasikad, ürdid, kanep) jm; b) pakendile ja pakkematerjalile. KOOD: BRDE20211029001 h Portugali traditsiooniliste piirkondlike kondiitritoodete tootja (koogid, küpsised, kommid) otsib jahvatatud maitseainete tarnijaid (muskaatpähkel, nelk, aniis, kaneel jm). KOOD: BRPT20210922001

MASINATÖÖTUS, METALL JA SEADMED h Rootsi ettevõte, kes toodab hammasratastega puurmasinaid, pakub alltöövõttu CNC-töödeldud hõõrdkeevitatud sammaste tootmiseks. Partneril peavad olema ISO 9001 ja ISO 14 001 sertifikaadid, mõõteseadmed ning valmidus toota tooteid vastavalt joonistele 2–6 nädala jooksul. KOOD: BRSE20211012001 h Rumeenia põllumajandustehnika müügiga tegelev ettevõte pakub põllumajandustehnika tootjatele, kes soovivad siseneda Rumeenia turule, kaubandusagendi või turustamise teenuseid (nt traktorite ja niisutussüsteemide tootjatele jne). KOOD: BRRO20210921002 h Hispaania müügiagent pakub kaubandusagendi teenuseid masinate ja masinaehituse sektoris tööstuslike rakenduste või masinaehituse seadmete valmistajatele. KOOD: BRES20211020001 h Itaalia kullassepa- ja pangandussektori turvalisuse tagamisega tegelev ettevõte otsib uuenduslike seifide tootjaid. Seifid peavad olema sertifitseeritud vastavalt Euroopa ohutusstandarditele (1143.1 I–XIII tase) KOOD: BRIT20211115001 h Kreeka jäätmekäitlusrajatiste projekteerimisele, ehitamisele, käitamisele ja hooldamisele spetsialiseerunud VKE otsib ultrafiltratsiooni ja pöörd-osmoosi membraanidega jäätmekäitluse rafineerimisseadmete tööstuslikku tootjat. KOOD: BRGR20211027001

h Bosnia ja Hertsegoviinas veisekasvatusega tegelev ettevõte otsib kariloomade jälgimisseadmete tootjaid ning pakub neile turustamise teenuseid. KOOD: BRBA20211001001

FARMAATSIA JA MEDITSIIN h Türgis ortopeedia valdkonnas tegutsev ettevõte otsib füsioteraapia ja/ või ortopeediatehnoloogia valdkonnas Pneumaflex-seadmete tootjat (nn pneumafleksist ortoosid). Tooted peavad vastama patsiendi esitatud mõõtudele. KOOD: BRTR20211104001 h Venemaal meditsiinimaterjalide ja -seadmete tootmisega tegelev ettevõte otsib meditsiiniliste konnektorite tootjaid/tarnijaid. KOOD: BRRU20211111003 h Suurbritannia tervishoiuettevõte, kes on spetsialiseerunud nõelravile, otsib meditsiinilise/kirurgilise kvaliteediga kleebis-liimribade või plaastrite tootjat/või tarnijat. Partner peab olema registreeritud ja auditeeritud FDA ja Euroopa volitud asutuse poolt ning omama nõuetekohast CE-märgistust. KOOD: BRUK20211104001 h Suurbritannia tervishoiuettevõte otsib väikeseid (5 mm läbimõõt x 2 mm sügavus) kullatud N35-3800 gaussi neodüümmagneteid ja kullatud 800 gaussi ferriitmagnetite tootjat. Magnetitel peab olema vastav sertifikaat/dokument, mis kinnitab, et koostis on hüpoallergeenne. KOOD: BRUK20211105001 h Venemaa meditsiiniseadmete tootja otsib respiraatorifiltrite jaoks paberist vahetatavate soojus-niiskuse filterelemente tootjaid, mis on vajalikud hingamisfiltrite tootmiseks. KOOD: BRRU20211111001 h Venemaa meditsiiniseadmete tootja otsib hingamisreserviga meditsiinikotte, mida kasutatakse kunstlikuks kopsuventilatsiooniks või anestesioloogias hingamisringi osana. KOOD: BRRU20211111002

Huvi korral palun otsi täiendavaid koostööpakkumisi aadressil www.enterprise-europe.ee, lisades lehe keskel asetsevasse koostööpakkumiste andmebaasi huvipakkuvaid filtreid. Valik koostööpakkumisi on ka kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee/et/teenused/koostoopakkumised. Lisainfo: Merit Fimberg-Espuch, e-post: merit.fimberg-espuch@koda.ee ja Aleksandra Kriventsova, e-post: aleksandra@koda.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

MESSID HIINA, EUROOPA JA TEISTE RIIKIDE ETTEVÕTETE VEEBIKOHTUMISTE ÜRITUS

TERVISETEHNOLOOGIATE ÜRITUS LIFE-ON-CHIP

13.–17. detsembril 2021 veebis

9.–10. veebruaril 2022 Belgias

Hiina Enterprise Europe Network korraldab uute kasumlike ärikontaktide loomiseks Euroopa, Hiina (Henani) ja teiste maailma riikide ettevõtetele veebis kohtumisürituse, mis toimub Expo 2020 Dubai raames. Aastaarvust ei maksa end eksitada lasta: Expo 2020 Dubai lükati mullu koroonaviiruse tõttu lihtsalt aasta võrra edasi.

Olete teretulnud konverentsile (Initiating Convergence in Health Technologies) ja kohtumisüritusele, kuhu on oodatud valdkonnas tegutsevad eri sihtrühmad: ettevõtted, uurimisinstituudid, klastrid, samuti tehnoloogiate, bioteaduste ja tervishoiu valdkonnas tegutsevad sihtrühmad, kes soovivad rohkem teada saada viimastest uuendustest ja trendidest tervishoius ning luua uusi kasulikke kontakte.

Peamised teemad ja valdkonnad: h Ühistransport h Põllumajandus ja toiduainetetööstus h Meditsiin h Ehitus- ja ehitusmaterjalid h Masinate valmistamine h Keskkonnakaitse h Meelelahutustehnika h Elektroonika ja elektriseadmed h Piiriülene e-kaubandus Registreerimine: kuni ürituse viimase päevani aadressil https://b2b-of-henanweek-expo2020dubai.b2match.io.

Mikro- ja nanotehnoloogia, tehisintellekt, robootika, uudsed tootmistehnoloogiad ja suurandmed avaldavad suurt mõju kõikidele tööstusharudele, kuid võib-olla on nende suurim oodatav potentsiaalne mõju tervise- ja bioteadustes. Peamised teemad ja valdkonnad:

h Meditsiin, inimeste tervis h Bioloogiateadustega seotud mikro- ja nanotehnoloogia h E-tervis Registreerimine: kuni 9. veebruarini 2022 aadressil https://life-on-chip-2022.b2match.io.

ENRICH SILICON VALLEY RAHASTAMISE JA INVESTORITE ÜRITUS USA-S 4. jaanuaril 2022 Las Vegases Rahvusvahelise CES 2022 messi raames toimub põnev võrgustumise üritus, kus Euroopa Liidu tehnoloogiaettevõtted saavad end investoritele ja potentsiaalsetele klientidelekoostööpartneritele tutvustada. Üritus korraldatakse koostöös ENRICH USA-ga, mis on Euroopa Komisjoni rahastatud algatus. Huvitatud ettevõtetel on võimalik taotleda üritusel tasuta või soodushinnaga osalemist. Samuti pakutakse osalemist USA turule sisenemise koolitusel. Registreerimine: kuni 24. detsembrini 2021 ENRICH-i USA kodulehel www.enrichintheusa.com/funding-summits.

UUDSETE ROHELISTE LAHENDUSTE ÜRITUS GREEN DEAL 16. detsembril 2021 veebis Olete oodatud osalema rahvusvahelisele kohtumisüritusele, mille eesmärk on toetada uute kasulike kontaktide loomist uuenduslike roheliste lahenduste valdkonnas. Osalema on oodatud ettevõtete, ülikoolide ja avaliku sektori esindajad, kes soovivad oma lahendusi pakkuda või koostööd teha. Peamised teemad ja valdkonnad: h Tehisintellekt (AI) h Tööstuslik tootmine, materjalid ja transport h Pakendamine, käitlemine h Materjalitehnoloogia h Tehisintellekti rakendused autodele ja transpordile h Liiklus, liikuvus h Puhas tootmine ja rohelised tehnoloogiad Registreerimine: kuni 15. detsembrini 2021 aadressil https://matcher-green-deal-edition-2021.b2match.io.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

RIIGIHANKED

IKT h Saksamaal hangitakse akude salvestussüsteeme (patareid). Tähtaeg 3.01.2022. Kood 606850 h Leedus hangitakse dokumendi- ja protsessihaldussüsteemi (DMS) ennetus-, hooldus- ning haldus- ja arendusteenuseid. Tähtaeg 30.12.2021. Kood 612349 h Eestis hangitakse analüüsi- ja andmelao infosüsteemide arendusja hooldustööde teostamine. Tähtaeg 28.12.2021. Kood 611302

TEENUSED h Soomes (Maarianhamina) hangitakse ruumide ja hoonete puhastus- ja desinfitseerimisteenused. Maht 500 000 eurot. Tähtaeg 5.01.2022. Kood 611266 h Belgias hangitakse tõlketeenuseid (tehnilised, haldus- ja juriidilised tekstid). Pakkumiste esitamine hollandi või prantsuse keeles. Tähtaeg 10.01.2022. Kood 605240

h Rootsis hangitakse keevitusteenuseid (nt kaitsepiirete remont, konteinerite keevitamine, eri tüüpi astmete ehitamine, teatud mahutitele metallkaante ehitamine jne). Tähtaeg 17.01.2022. Kood 605084 h Leedus hangitakse Kura sääre rahvuspargi külastuskeskuse siseekspositsiooni kujundus- ja paigaldusteenused. Maht 400 000 eurot. Tähtaeg 7.01.2022. Kood 604873 h Leedus hangitakse konteinerpindade rendi- ning haldus- ja hooldusteenust. Tähtaeg 28.12.2021. Kood 610602

TARNED h Austrias hangitakse vahulisandiga trafo kustutussüsteemid. Tähtaeg 20.12.2021. Kood 606851 h Iirimaal hangitakse hobu- ja käsiveoga vankrid (starting stalls). Tähtaeg 23.12.2021. Kood 603310 h Iirimaal hangitakse kontorimööblit. Tähtaeg 12.01.2022. Kood 610649 h Leedus hangitakse hambaproteesimaterjalid ja -instrumendid. Tähtaeg 30.12.2021. Kood 610609

h Leedus hangitakse päikeseelektrijaamad (rentimine), sh hooldus- ja hooldusteenused. Tähtaeg 30.12.2021. Kood 609780 h Lätis hangitakse mitmesuguseid toiduaineid (piimast teravilja ja pagaritoodeteni). Hange on jagatud kaheksaks, pakkumisi võib esitada eri osadele. Tähtaeg 6.01.2022. Kood 608172 h Lätis hangitakse toidukaartide ja mitmesuguste toiduainete kohaletoimetamine. Maht 2,5 miljonit eurot. Tähtaeg 29.12.2021. Kood 608158 h Lätis hangitakse tööstusmasin (CNC töötluskeskus PIKC). Tähtaeg 28.12.2021. Kood 608159 h Belgias hangitakse kahte tüüpi rinnaimplantaate. Tähtaeg 10.01.2022. Kood 608048 h Lätis hangitakse kallurauto. Tähtaeg 28.12.2021. Kood 608304 h Kreekas hangitakse lahingumunder ja mütsid. Tähtaeg 18.01.2022. Kood 607883

LISAINFO: Vaata lisainfot: https://www.koda.ee/et/teenused/riigihanketeated või https://ted.europa.eu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2021

UUS EQS. SEE ON SULLE, MAAILM! EQS on luksusliku elektromobiilsuse absoluutne tipp. See on auto, mille jätkusuutlik meel tähendab parimat Sulle ning samal ajal ka kõikidele teistele. Selle kordumatu disainijoon ei paku vaid silmailu, vaid tagab ka tehnoloogilise võimekuse. EQS esindab Mercedes-Benz EQ-mudelite kõige ambitsioonikamat eesmärki teel süsinikuneutraalsuse poole. Uus EQS. See on Sulle, tehnikageenius, stiiliikoon, energeetika-pioneer. See on Sulle, maailm.

EQS 450+: keskmine elektrikulu kWh/100 km: 18,9-16,2; keskmine CO2 heide g/km: 0.

VEHO JÄRVE Järvevana tee 11, Tallinn 626 6000

VEHO TARTU Ringtee 61, Tartu 730 0720

VEHO PÄRNU Riia mnt 231a, Pärnu 445 1990

VEHO RAKVERE Haljala tee 1, Tõrremäe 660 0152

VEHO.EE

AITÄH, ET TOETASITE 2021. AASTA LIIKMEÜRITUSTE TOIMUMIST

KAUBANDUSKOJA LIIKMESETTEVÕTETEL, KES SOOVIVAD MEIE ÜRITUSTEL KAASA LÜÜA, PALUME VÕTTA ÜHENDUST: ANNELI@KODA.EE TEL 604 0087

Aare Koppel: iga klient peab saama hea emotsiooni ｜Teataja 6/2021

Articles inside

Enterprise Europe Network

Mure 5G pärast

Kui palju maksab terve töötaja?

Soovitused viielt IT-sektori naisjuhilt: hüppa tundmatusse ja ole julge!

Alustas Gruusia naisettevõtluse arenguprogramm

Koda kutsub üritustele

Tööle kaasa! kutsub osalema

Käsundusleping vs. tööleping

Karjäärimuutused – uus normaalsus tööelus?

Koja töövõit: taasterahastu muutub ettevõtjasõbralikumaks

Ettevõtjatel tasub haridusele õlg alla panna

Rohetehnoloogiafirmasid ootab 100-miljoniline rahasüst

Galerii: vaata koja liikmete saavutusi

Lühiajaliste töölepingute sõlmimine võib muutuda lihtsamaks

Küsime ettevõtjalt

Aare Koppel, sammhaaval tippjuhiks

Uus liige: Alter

Osale Eesti eksportööride andmebaasis

Kuidas muuta ettevõte küberkurjategijatele keeruliseks sihtmärgiks?

Viis nõuannet uusaastalubadusteks

Lühidalt