9_veebruar_2011_pisike by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

NR 3 • 9. VEEBRUAR 2011

ILMUB AASTAST 1925

Rootsi ja Eesti head suhted said kinnitust Rootsi Kuningriik on Eesti tähtsaim kaubanduspartner ning suurim investeerija. Kuid siinkohal ei ole olulised statistilised näitajad, hoopis olulisem on mõista, et need kaks riiki on oma väärtuste ja arusaamade poolest väga sarnased. Need suhted said kinnitust 17.-20. jaanuaril toimunud President Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese riigivisiidil. Presidendipaari saatis lisaks ametlikule delegatsioonile ka 37-liikmeline Kaubanduskoja äridelegatsioon.

Põhjalikud muudatused jäätmeseaduses

Mis on ärisaladus ja kuidas seda kaitsta?

Ülikoolide regionaalsed kolledžid — ettevõtluse mootor

Isikuandmete kaitsest töösuhetes

Ekspordi Akadeemia

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Ekspordi Akadeemia

SEMINARID 2011 Välisturgudele minnes tuleb ettevõtte juhil leida erinevaid lahendusi uutele väljakutsetele. Ekspordi Akadeemia seminarisari on koostatud eesmärgiga, et ettevõtete juhid saaksid teadmisi, inspiratsiooni ja ideid enda konkurentsivõime arendamiseks.

SEMINARID TIPP- JA KESKASTMEJUHTIDELE:

ÕPPEVISIIDID:

„KANALID” (17. veebruar) Seekordsel seminaril on märksõnadeks: erinevad kanalid, alternatiivid, logistika ja müügivõrk välisturul (logistics and distribution in foreign markets). Kanal kui konkurentsieelise allikas ja eristumisvõimalus. Kanali kujundamine oma sihtkliendini jõudmiseks. Erinevad kanalialternatiivid, nende analüüs. Seminari peaesineja on mainekas lektor Rootsist – Paul Kleiby (Network Logistics). Uue lisana on Ekspordi Akadeemia seminaril nn „praktikute kogemusmoodul“, kus erinevad edukad praktikud räägivad reaalsetest kogemustest, õnnestumistest ja ebaõnnestumisest.

ÕPPEVISIIT ROOTSI Lühivisiidi eesmärk on tutvuda kogenud ja edukate maailmaklassi eksportööridega, kogemuste vahetamine ning ülevaate saamine Rootsi eksporditurust. Firmakülastused: General Electric Company, H&M ja Absolut. Õppevisiidi maksumus on 287,60 eurot / 4500 krooni inimese kohta. NB! Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi!

Osalemise hind on 51,13 eurot/ 800 krooni (hinnale lisandub käibemaks 20%). NB! Registreerimistähtaeg 15. veebruar!

ÕPPEPÄEVAD: ÕPPEPÄEV TALLINNAS (15. veebruar) Kaubanduskojas toimuval õppepäeval tutvustatakse, millistel põhimõtetel garanteerivad EAS ja KredEx eksporditehinguid ning kuidas see toimib. Lisaks tutvutakse Arengufondi tööpõhimõtetega ning nende tegevustega ekspordi arendamisel. Samuti annab Swedbank ülevaate pankade rahastamispoliitikast – kas ja kuidas on olukord muutunud (võrreldes aastatega 2009 ja 2010). Õppepäeva raames toimuvad nii loengud kui ka firmakülastused. Kuidas luua rahvusvahelist meeskonda ning müügivõrgustikku, kuidas valitseda erinevaid brände (Baltika näitel)? Kuidas teha äri Rootsis, Soomes, kuidas kavandada agressiivset turule sisenemise kampaaniat (Tallinki näitel)? Õppepäeval toimuvad nii loengud, kui ka firmakülastused. NB! Kohtade arv on piiratud! Osalemise hind on 28,76 eurot/450 krooni (hinnale lisandub käibemaks). Hind sisaldab materjale, transporti ja toitlustust. NB! Registreerimistähtaeg 11. veebruar!

Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist

Neljapäev 3. märts 2011 6.30 Kogunemine Tallinna Lennujaamas 7.55 Lend Stockholmi 7.30 Saabumine Stockholmi (Rootsi aja järgi) 8.30 Väljasõit lennujaamast külastustele 9.30 General Electric Company – brändi tähtsus, mainekujundus 12.00 Väljasõit lõunale 12.20 Lõuna 13.20 Väljasõit 13.40 H&M külastus – kultuurilised erinevused, info hankimine trendide kohta tarbijakäitumises, ettevõtte maine kui ressurss. Kuidas arendada mainet välisturgudel? 15.15 Väljasõit 16.00 Absolut külastus – kultuurilised erinevused, info hankimine trendide kohta tarbijakäitumises, ettevõtte maine kui ressurss. Kuidas arendada mainet välisturgudel? 17.30 Väljasõit lennujaama 19.50 Lend Stockholm-Tallinn (Rootsi aja järgi) 21.50 Saabumine Tallinna lennujaama (Eesti aja järgi) NB! Registreerimistähtaeg 15. veebruar! Lisaks toimub Ekspordi Akadeemia Ida-Virumaa ja Tartu õppevisiit 16.-17. märtsil.

Info ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee www.koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Juhtkiri

Rootsi ja Eesti head suhted said kinnitust Rootsi Kuningriik on Eesti tähtsaim kaubanduspartner ning suurim investeerija. Kuid siinkohal ei ole olulised statistilised näitajad, hoopis olulisem on mõista, et need kaks riiki on oma väärtuste ja arusaamade poolest väga sarnased. Tihedad ja sõbralikud suhted said kinnitust 17.-20. jaanuaril toimunud President Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese riigivisiidil. Eva Maran Teenuste osakonna projektijuht

residendipaari saatis lisaks

möödus väga positiivses õhkkon-

lama jäi mõte sellest, et lisaks kõrg-

ametlikule delegatsioonile eba-

nas ning rootslased kinnitasid oma

tehnoloogia arendamisele, võiks

harilikult suur, 37-liikmeline Kauban-

jätkuvat tahet Eestisse investeerida

Eesti olla Rootsi tehnoloogiatele

duskoja äridelegatsioon. Kindlasti

ning rahulolu meie majandusklii-

testturuks.

tekib küsimus, et miks Rootsi vastu

maga. Samal päeval paralleelselt Ericssoni

nii suur huvi on, see on ju meie

Visiidi üldist meeleolu, vaimsust ning kokkuvõttes ka tulemust iseloomustab president Ilvese ütlus: „See oli minu diplomaatilise karjääri parim riigivisiit!”. Rootsi ja Eesti heade suhete kinnitus annab hea eelise teha koos samme nii Läänemere piirkonna, kui ka Euroopa Liidu arenguks.

naaberriik ja midagi uut justkui avas-

Kohtumisele järgnes Rootsi Eks-

külastusega, oli ametliku delegat-

tada pole. Kuid Rootsisse ei min-

portnõukogu eestvedamisel ärise-

siooni

dudki midagi avastama, vaid häid

minar. Oma kohalolekuga austas

seminar Rootsi Kaitsekolledžis, kus

suhteid kinnitama.

seminari Tema Majesteet kuningas

osalesid ka kolm IT-ettevõtjat äri-

Carl XVI Gustaf. Seminari juhatas

delegatsioonist. Seminaril käsitleti

Äridelegatsiooni programm oli tihe

sisse Eesti president. Tema kand-

probleemi, kuidas kontrollida inter-

ja huvitav ning aeg-ajalt ristus ka

vaks sõnumiks (nagu ka kogu visii-

neti kuritarvitamist, samas säilitades

presidendipaari omaga. Lisaks mit-

di vältel) oli Euroopa riikide eristu-

selle vaba kasutamise. 19. jaanuari

mele firmakülastusele (Svenska

mise uus suund. Enam ei ole eri-

õhtul Ooperiterrassil toimunud vas-

Kraftnät, Ericsson, Hansoft) oli

nevad ida ja lääs, vaid põhi ja lõuna

tuvõtul oli äridelegatsiooni liikmetel

äridelegatsioonil võimalus osaleda

ning seda eelkõige fiskaalpoliitiliste

võimalik võõrustada oma koostöö-

lõunasöökidel Stockholmi maava-

põhimõtete osas. Üldisemate ma-

partnereid. Kohal olid nii kuninga-

nema Per Unckel’i, Stockholmi lin-

jandusalaste ettekannetega astusid

kui ka presidendipaar ning amet-

navolikogu

Margareta

üles Rootsi kaubandusminister Ewa

likus delegatsioonis olnud ministrid.

Björk’i ning Uppsala maavanema

Björling ning Eesti majandus- ja

See oli hea võimalus kinnistada

Peter Egarti juures. See andis või-

kommunikatsiooniminister

Juhan

juba olemasolevaid suhteid ning

maluse suhelda erinevate kohalike

Parts. Edasi kulges seminar tehno-

mõtiskleda uute koostöövõimaluste

otsustajatega nii omavalitsusest, kui

loogiaarengute valdkonda käsitle-

üle.

ka ülikoolidest, haiglatest jne.

des. Eesti poolt tegid presentat-

esimehe

programmis

küberkaitse

sioonid Raivo Vare („Opportunities

Visiidi üldist meeleolu, vaimsust

Üks olulisemad sündmuseid kahe

for high-tech development in Esto-

ning kokkuvõttes ka tulemust ise-

riigi ärisuhetes sellel visiidil oli Toomas

nia”), Ülo Jaaksoo (“Cybernetica –

loomustab president Ilvese ütlus:

Hendrik Ilvese kohtumine kitsas

Internet Voting Developer”) ning Jüri

„See oli minu diplomaatilise karjääri

ringis Rootsi firmajuhtidega, kes on

Raidla (“Online creation and admin-

parim riigivisiit!”. Rootsi ja Eesti

suurimad Eestisse investeerijad

istration of Estonian companies”.

heade suhete kinnitus annab hea

(ABB, Autoliv, TeliaSonera, Nordea,

Võõrustajate poolt esinesid Kuning-

eelise teha koos samme nii Lääne-

SEB, Swedbank, Ericsson, Saab,

liku Inseneriteaduste Akadeemia,

mere piirkonna, kui ka Euroopa

Stora Enso, Skanska). Kohtumine

Saabi ning Ericssoni esindajad. Kõ-

Liidu arenguks.

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

10. veebruar

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Hollandis – Gita Kalmet Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

15. veebruar

Ekspordi Akadeemia õppepäev Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

15.-16. veebruar

ECOFIRA kontaktkohtumisteüritus keskkonnasektori asjatundjaile Hispaanias Valencias Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

17. veebruar

Ekspordi Akadeemia seminar tipp- ja keskastmejuhtidele „Kanalid” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

21., 22. ja 28. veebruar

Ekspordiplaani koostamise koolitus (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

23. veebruar

Šveitsi sihtturuseminar „Kuidas leida oma kasumlik turunišš?” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

3., 4., 10. märts

Ekspordiplaani koostamise koolitus (vene keeles) Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

3. märts

Seminar „Isikuandmete kaitse töösuhetes” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

3. märts

Ekspordi Akadeemia õppereis Rootsi Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

7. märts

Välismessikoolitus Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

8. märts

Turu-uuringute koostamise koolitus Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

14., 15., 21. märts

Ekspordiplaani koostamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

16.-17. märts

Ekspordi Akadeemia õppevisiit Ida-Virumaale ning Tartusse Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

4. aprill

Välismessikoolitus (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

16.-17. juuni

Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” Stockholmis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Rootsi ja Eesti head suhted said kinnitust

Seadusandlus Jäätmeseaduses kavandatakse põhjalikke muudatusi

Millises suunas võiks areneda käibemaksuregulatsioon Euroopa Liidus?

Isikuandmete kaitse töösuhetes

Ärisaladuse kaitsmine algab selle määratlemisest ja lepingus fikseerimisest

Euroopa uudised Leevendus kriisidele?

Ettevõtlusõpe Ülikoolide regionaalsed kolledžid ettevõtluse mootorina

Hariduspoliitika Tagasivaade Kaubanduskoja haridustemaatilistele tegemistele jaanuaris 2011

Konjunktuur Ilmus konkurentsivõime aastaraamat 2010

Juhtimisveerg Viskame aga pori Postimehe vankrile! Ehk pühad reeglid iga palgatöötaja jaoks

Ekspordi Akadeemia Ekspordi Akadeemia seminaril räägiti põhipädevustest ning välisturule sisenemisest

Innovatsiooniveerg Innovatsioonifestival (IF…) jõuab sel aastal Tallinnasse

Teated

Liikmelt liikmele

Koostööpakkumised

Riigihanketeated

Juubilarid

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Seadusandlus

Jäätmeseaduses kavandatakse põhjalikke muudatusi Keskkonnaõiguse valdkond on tänapäeval järjest olulisemaks muutunud ning ka ettevõtjaid mõjutavad need regulatsioonid järjest rohkem. Mait Palts Poliitikakujundamiseja õigusosakonna juhataja

lulisteks valdkondadeks võib

kohast on kindlasti aga olulisteks

kasutamine ei avalda lõppkok-

siin nimetada kindlasti pa-

kaks järgmist seadusetäiendust —

kuvõttes negatiivset mõju kesk-

kenditega seonduvat ning teisalt

millal jäätmed lakkavad olemast

konnale ega inimese tervisele.

kõike seda, mis seondub jäätmete

jäätmed, kui neid on uuesti töödel-

kogumise, taaskasutamise ning kõr-

dud, ning millal võib ühe toote toot-

Iseenesest võib toodud põhimõte-

tervisekaitsenõuetele ning asja

valdamisega. Juba ammu ei ole

misel tekkinud kõrvalsaaduse lu-

tega ja reguleerimise eesmärgiga

kasutamine ei avalda lõppkokku-

need valdkonnad aga vaid Eesti

geda eraldi asjaks (tooteks), mitte

küll nõustuda, kuid esialgse hinnan-

võttes negatiivset mõju keskkon-

siseriikliku õiguse kujundada, vaid

aga jäätmeteks.

gu kohaselt vajaks sõnastus siiski

nale ega inimese tervisele.

suurt rolli mängivad ka arengud Euroopa Liidu ning rahvusvahelisel tasandil. Ka praegu aktuaalse eelnõu juures on oluline roll just EL õiguse ülevõtmisel — ehk mitmed muudatused tulenevad vajadusest lähtuda ka jäätmeseaduses 12. detsembrist 2010 jõustunud uuest jäätmedirektiivist 2008/98/EÜ.

Täpsustub jäätmete mõiste piiritlus Kehtiva jäätmeseaduse kohaselt on

asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana; asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja

suurema õiguskindluse huvides täp-

Kaks olulist seadusetäiendust — millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui neid on uuesti töödeldud, ning millal võib ühe toote tootmisel tekkinud kõrvalsaadust lugeda eraldi tooteks, mitte aga jäätmeteks.

jäätmeiks mis tahes jäätmekategoo-

sustamist. Tuleb arvestada, et tegemist on siiski oluliste kriteeriumitega, mis võivad kaasa tuua mitmesuguseid kohustusi asja valdajale ning

Kes on jäätmete edasimüüja ning kes vahendada ja millised kohustused neil on?

peab olema seega üheselt selge,

Kui seni võis tekkida küsimusi, kellel

millal tuleb see lugeda jäätmeks ja

millised kohustused on ja kuidas

millal enam mitte.

neid isikuid määratleda, kes jäätmete otsesteks tekitajateks ega käitle-

Teine olulisem täiendus seaduses

jateks ei ole, kui tegelevad näiteks

oleks seotud kõrvalsaaduse määrat-

jäätmete edasimüügiga, siis muu-

lemisega — millal tootmise kõrval-

datuste kohaselt peaks see mõne-

produkt lugeda jäätmeks ja millal

võrra selgemaks saama. Edasimüü-

kõrvalsaaduseks? Eelnõu sõnastab

jaks on eelnõu kohaselt ettevõtja,

selle nii: Asja, mis on saadud sellise

kes tegutseb oma nimel jäätmeid

riasse kuuluv vallasasi või kinnista-

Seadust soovitakse seega täien-

tootmisprotsessi tulemusena, mille

ostes ja müües, kaasa arvatud

tud laev, mille valdaja on ära visa-

dada järgmise täpsustusega: jäät-

esmane eesmärk ei olnud selle asja

edasimüüja, kes jäätmeid faktiliselt

nud, kavatseb seda teha või on ko-

med lakkavad olemast jäätmed, kui

tootmine, võib tunnistada kõrval-

ei valda. Vahendajaks loetakse ette-

hustatud seda tegema. Esimeseks

nad läbivad taaskasutustoimingu ja

saaduseks, mitte aga jäätmeteks,

võtjat, kes korraldab teiste nimel

muudatuseks on siin see, et jäätme-

selle tulemusena saadud asi vastab

juhul kui on täidetud järgmised

jäätmete taaskasutamist või kõrval-

kategooriaid enam seaduses ei

järgmistele kriteeriumitele:

tingimused:

damist, kaasa arvatud vahendaja,

kehtestata. Seega tuleb lähtuda

asja kasutatakse tavapäraselt

asja edasine kasutamine on kin-

kes jäätmeid faktiliselt ei valda. Mõ-

jäätmete ülddefinitsioonist ning vaadata, milliste valdkondadega jäätmeseadus ei tegele (see ei tähenda,

kindlal otstarbel; asjale on olemas kindel turg või selle järele on nõudmine;

del;

lema tegevust loetakse eelnõu järgi

asja saab kasutada vahetult

ka jäätmekäitluseks. Edasimüüjale

täiendava töötlemiseta, välja ar-

laieneb seaduse jõustumisega aga

et need ei või olla reguleeritud mõne

vastab otstarbeks ettenähtud

vatud selline töötlemine, mis on

ka registreerimiskohustus. Samas

teise seadusega). Jäätmete käitle-

tehnilistele nõuetele, õigusnor-

asjaomasele tööstusele üldiselt

kehtestatakse andmete dubleeri-

mise ning ümbertöötlemise seisu-

midele ja tootestandarditele;

omane;

mise vältimiseks ka erand, mille ko-

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

haselt jäätmearuande esitamisest

Millises suunas võiks areneda käibemaksuregulatsioon Euroopa Liidus?

Keskkonnaametile on edasimüüja vabastatud (vastasel korral tekiks jäätmete arvestuses eelduslikult koguste dubleerimine).

Jäätmete taaskasutamise pikem perspektiiv Tulenevalt juba mitmel korral viidatud direktiivist viiakse eelnõu kohaselt jäätmeseadusesse jäätmete taaskasutamise sihtarvud. Nii nähakse ette, et alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada korduskasu-

Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

tamiseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja

uba detsembris avaldatud käi-

põhjustab ettevõtjatele liiga suurt

Et ettevõtjate seisukohta paremini

bemaksu rohelise raamatu ees-

halduskoormust. Lisaks mainitak-

kaitsta, ootame ka oma liikmeid

jäätmeid ning muudest allikatest

märk on algatada avalik arutelu

se probleeme tekitavate valdkon-

rohelise raamatuga tutvuma ning

pärinevad samalaadseid jäätmeid,

ELi käibemaksusüsteemi tuleviku

dadena veel ka piiriüleste tehin-

seisukohti meile saatma.

välja arvatud tootmisjäätmed ja põl-

üle. Lõpptulemusena soovitakse

gute maksustamist ja erinevaid

lumajanduslikust

või

viia käibemaksusüsteem rohkem

maksumäärasid. Samuti on raa-

Arutelu tulemuste alusel esitab ko-

metsandusest pärinevad jäätmed,

kooskõlla ühtse turuga, suuren-

matus tõstatatud paljude teiste

misjon 2011. aasta lõpus teatise,

vähemalt 50% ulatuses nende jäät-

dada maksutulusid ning samas

küsimuste kõrval küsimus sellest,

milles määratakse prioriteetsed

mete kogumassist kalendriaastas.

vähendada nõuete täitmisega ja

millised ELi käibemaksualased

valdkonnad, kus tuleb võtta täien-

Samast ajast tuleb taaskasutada

maksu kogumisega seotud ku-

sätted, kui üldse, tuleks sätestada

davaid meetmeid ELi tasandil.

korduskasutamiseks ettevalmista-

lusid. Kas kõik need eesmärgid ka

direktiivi asemel nõukogu määru-

tud, ringlusse võetud ja muul viisil

täidetavad on, peaks selguma aru-

ses (st kõigile liikmesriikidele ühte-

taaskasutatud, sealhulgas kaeve-

telude käigus, kuid teemad on üle-

moodi kohalduvatena).

õõnte täitmiseks muude ainete

val.

klaasijäätmed, muid liigiti kogutud kodumajapidamisest

pärinevaid

tootmisest

Euroopa Komisjon kutsub kõiki hu-

asemel kasutatud ehitus- ja lammutusjäätmeid, välja arvatud kivid ja

Kõnealuses dokumendis möön-

vitatud osapooli andma oma pa-

pinnas — vähemalt 70% ulatuses

dakse muuhulgas, et kehtivate

nus ja saatma vastused rohelises

nende jäätmete kogumassist kalend-

käibemaksueeskirjade keerukus

raamatus esitatud küsimustele.

EL käibemaksusüsteemi roheline raamat koos selles sisalduvate küsimustega on leitav aadressilt: www.koda.ee. Arvamusi ootame e-postiaadressil mart@koda.ee.

riaastas. Kuidas täpselt hakkab toimuma sihtarvude arvutamine on siiski hetkel veel lahtine, sest vastav metoodika on Euroopa Komisjoni poolt kinnitamata.

Muudatusi on lisaks eelkirjeldatutele eelnõus aga veel ning vähemal või rohkemal määral puudutavad ka ettevõtjaid. Just seetõttu on soovitav kõigil, kes teema vastu rohkem huvi tunnevad kindlasti ka eelnõu ja sellele lisatud seletuskirjaga tutvuda ning meilegi oma tähelepanekutest teada anda. Eelnõu leiab tavapäraselt Kaubanduskoja veebilehelt www.koda.ee.

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00 Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Seadusandlus

Isikuandmete kaitse töösuhetes Andmekaitse Inspektsioon koostas juhendi isikuandmete kaitse, töötlemise ja avaldamise kohta, millega soovitakse selgitada töötajate õigusi isikuandmete kaitsele ning tööandjate kohustust kaitsta töötajate isikuandmeid.

Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

amas tuleb kindlasti rõhutada

reguleeritud ja sellega õigustatud,

näiteks andmed laste kohta lastega

lehega seotud andmeid, sest töö-

asjaolu, et tegemist on siiski

samas

tõendi

seotud puhkuste andmiseks, arvel-

andja töötleb töövõimetuslehega

vaid juhendiga ning nagu on ka

küsimist tuleks hinnata kriitiliselt

dusarve numbrit, kuhu kanda töö-

seonduvaid isikuandmeid seaduse-

Andmekaitse Inspektsioon öelnud:

ning sõltuvalt töö iseloomust, kus

tasu – või siis tööandjad tunnevad,

ga ettenähtud ülesande täitmiseks.

„Lõpliku sõna õigusnormi tõlgen-

joobeseisund võib kaasa tuua oht-

et on õigustatud – nt juhul, töötaja

damisel ütleb kohus.” Seega tuleks

liku olukorra.

küsib töölt vaba aega arstil, notaris,

Tööandja õigust kontrollida töötaja

matusel käimiseks vms põhjusel

tööd tööajal piirab muuhulgas kohustus austada töötaja privaatsust

sõltuvuse

kohta

tööl suuresti lähtuda konkreetsest situatsioonist ja hea usu põhimõt-

Avalikest allikatest (meedia, internet)

ning tööandja on kohustatud mõist-

test ning kasutada loogilist mõtle-

kandidaadi kohta info kogumine on

likul hulgal seda vaba aega andma.

mist.

AKI seisukohalt lubatud, kui teabe

AKI seisukoht taolise isiklikul põh-

kogumisest on teavitatud kandi-

jusel võetava vaba aja võtmisel on,

Juba töövestluste ajal tuleb jälgida,

daati, antud talle võimalus kogutud

et töötajalt ei ole õigustatud arsti-

mis andmeid tohib töökohale kan-

andmetega tutvuda, vajadusel lei-

tõendi vms küsimine, võib aga küsi-

dideerivalt isikult küsida, mil viisil

tud infot selgitada, täiendada ning

da üldisemalt, et mis põhjusel ära

andmeid koguda ning säilitada. Tee-

nõuda andmete kogumise lõpeta-

on vaja käia, ilma täpsustuseta, mil-

mad, mis on leidnud selgitamist ju-

mist. Samuti on AKI kahtluse alla

lisel arstil või kelle matusel.

hendis: andmete töötlemine enne

seadnud testide kasutamise värba-

töösuhte algust; andmete töötlemi-

misprotsessis – mitmete erinevate

Täpsema info küsimine töötajatelt

ne töösuhte ajal; andmete säilita-

testide (isiksuseomadusete, IQ-tes-

on tinginud muuhulgas asjaolu, et

mine ja avaldamine. Andmekaitse

tide) kasutamine on töölevõtmisel

praktikas on kerkinud probleemiks

Inspektsiooni (edaspidi AKI) juhen-

laialt levinud praktika ning peetakse

olukorrad, kus isik kasutab haigus-

dis on öeldud: „Üldiseks aluseks

üldiselt kõige erapooletumaks vii-

lehte näiteks selleks, et saada puh-

andmete töötlemiseks on kandi-

siks kandidaadi hindamisel. AKI ar-

kust/käia puhkusreisil ajal, mida

daadi nõusolek.” Samuti on rõhu-

vates on taoliste testide kasutamisel

tööandja talle ei võimaldanud. Kui

tatud tööandja õigustatud huvi

aga oht saada teavet kandidaadi

tööandjal on kahtlus, et töötaja ka-

konkreetse informatsiooni vastu, st

delikaatsete isikuandmete (nt usu-

sutab haiguslehte mittesihipäraselt,

igasuguse teabe küsimine ei pruugi

liste, poliitiliste veendumuste) kohta.

võib ta pöörduda haigekassasse

olla vajalik antud töökohale kandi-

Testide asemel mõnda muud moo-

asjaolude kontrollimiseks ning AKI

deerimiseks (nt eraelu kohta, mis ei

dust ei ole aga AKI välja pakkunud

on seisukohal, et kontrolli läbiviimise

ja viia läbi kontrolli viisil, mis ei riku

ole seotud sobivusega sellele töö-

ning on soovitanud lihtsalt lähtuda

tulemuste kohta on tööandjal õigus

töötaja põhiõigusi – õigus sõnumi-

kohale). Samuti info kandidaadi ter-

konkreetsest ametikohast ja analüü-

teada saada, kas töövõimetuslehe

saladusele, õigus eraelu puutuma-

visliku olukorra, muuhulgas alkoholi-

sida, kas taoline test on parim või-

väljaandmine oli põhjendatud või

tusele, õigus vabale eneseteostu-

või narkosõltuvuse kohta. Teatud

malus teabe saamiseks.

mitte või kas tuvastati hüvitise

sele ja õigus väljendusvabadusele.

maksmisest keeldumise alus. Eesti

Näiteks töötaja e-kirjade lugemine

töökohtadel (õpetajad, tervishoiu-

Tööandja õigust kontrollida töötaja tööd tööajal piirab kohustus austada töötaja põhiõigusi – õigus sõnumisaladusele, õigus eraelu puutumatusele, õigus vabale eneseteostusele ja õigus väljendusvabadusele. Näiteks töötaja e-kirjade lugemine võib riivata õigust eraelu puutumatusele ja sõnumisaladusele.

töötajad, toitu käitlevad töötajad) on

Töösuhte ajal on töötajatelt and-

Haigekassa võib väljastada tööand-

võib riivata õigust eraelu puutuma-

tervisetõendi küsimine seadusega

mete küsimine sageli õigustatud –

jale konkreetse töötaja töövõimetus-

tusele ja sõnumisaladusele. Eestis

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

on aga tavapärane praktika, et oma

Igasuguste andmete kogumisel on

töö e-posti (nt eesnimi.perenimi@

oluline teada ka kaua neid säilita-

firmanimi.ee) kasutatakse ka era-

ust sellisele pealkirjas toodud

kad), finants- ja õigusteavet ning

järeldusele jõuti Kaubandusko-

teavet inimressursside kohta (nt

ma peaks, tohib ning kellele näida-

jas 27. jaanuaril toimunud seminaril

palga- ja hüvitiste plaanid), ärilist

vestlusteks, riigi ja kohalike omava-

ta. Mõningal juhul tuleb andmete

„Mis on ärisaladus ja kuidas seda

teavet (klientide andmed, müügi-

litsuste ametkondadega suhtlemi-

säilitamise tähtaeg seadustest –

kaitsta“ peetud arutelude käigus.

strateegiad ja turundusplaanid).

seks. Ehkki töötajal ei ole mingit

raamatupidamise

dokumentide

Antud teemal võtsid sõna nii prak-

Samas võib üldisemalt öelda, et

üldist õigust töö e-posti isiklikul

säilitamine 7 aastat, töölepingu

tiseerivad advokaadid, Konkurent-

ärisaladusena on käsitletav infor-

eesmärgil kasutada, on eeldatav

säilitamine 10 aastat peale töösuh-

siameti esindaja kui riigiprokurör.

matsioon, mis on salajane (st pole

õiguspärane ootus privaatsusele,

te lõppu, tööõnnetuse ja kutsehai-

Peamine tähelepanu oli suunatud

avaldatud või ei kuulu avaldami-

seda aga seni, kuni ei ole kehtes-

guse uurimise andmete säilitamine

ärisaladuse mõiste selgitamisele,

sele, pole üldteada ning pole ker-

tatud vastupidiseid reegleid, nt

55 aastat. Nende andmete kohta

ärisaladuse kaitsmise võimalus-

gesti kättesaadav), sellel teabel on

arvuti kasutamise eeskirjadega või

aga, kus seaduses konkreetselt ei

tele ning ärisaladuse karistus-

kaubanduslik väärtus ja ettevõtja

sisekorraeeskirjadega keelata e-

ole öeldud säilitamise tähtaega,

õiguslikule kaitsele. Ettekannete

ise on kasutusele võtnud meet-

posti kasutamine isiklikeks kirjava-

ütleb AKI, et andmed tuleb hävi-

käigus toodi esile nii elulisi näiteid

med, et vastav teave ei saaks ava-

hetusteks, täpsustustega, kes ja

tada koheselt, kui need enam ees-

kui ka lahendusi. Alljärgnevalt on

likuks. Viimatiöeldu tuleb iseene-

millistel tingimustel võib töötaja

märkide saavutamiseks vajalikud

toodud kokkuvõte seminaril räägi-

sest ka Intellektuaalomandi õigus-

äraolekul e-posti avada ja vajalikku

ei ole. Samas, kui ka andmete

tust.

te kaubandusaspektide lepingust

kirja otsida. Ehkki AKI on seisuko-

kogumise eesmärk on saavutatud,

hal, et kuna töötaja e-postist vaja-

siis teatud juhtudel tuleb andmeid

Seminaril esinenud advokaadid

oskusteave ja kogemused, mis

liku kirja otsimisel on suur oht sat-

hoida vaidluste lahendamise tar-

tõid esile, et kõige tüüpilisem olu-

töötaja on omandanud töötamise

tuda infole, mis võib olla eraelu

beks ehk kuni nõude aegumiseni.

kord, mille käigus on tekkinud vaid-

käigus, pole üldjuhul käsitletavad

lused ärisaladuse hoidmise rikku-

ärisaladusena.

puudutav, siis tuleb reeglite koosta-

(TRIPS) (art 39 p 2). Samas näiteks

misel selgelt määratleda andmete

Andmete kogumisel tuleb jälgida,

mise osas, on selline, kus ettevõtte

töötlemise eesmärgid, kontrollida

et need ei satuks kõrvaliste isikute

töötaja(d) on lahkunud ettevõttest

valitud meetme proportsionaalsust

kätte, ei ole õigustatud ettevõtte

ja kaasa võtnud ettevõtte infobaa-

ja lähtuda minimaalsuse ning läbi-

töötajate ligipääs teiste töötajate

sist andmeid (nt klientide kontakt-

paistvuse nõudest. Konkurentsi-

andmetele või nt raamatupidajal ei

andmed) ja ettevõtte strateegilist

Oluline on mainida seda, et kui

keelu või konfidentsiaalsuskohus-

ole vaja ligipääsu kõigile persona-

infot ning kasutanud seda oma et-

tekib vaidlus ärisaladuse hoidmise

tuse rikkumise tuvastamiseks e-kir-

liandmetele. Andmeid avaldada (st

tevõtte loomisel ja juhtimisel.

kohustuse rikkumise osas, siis

jade saatmise/saamise kohta ja

teha kättesaadavaks ettevõtte-

nende sisu tohib vaadata AKI sõ-

välistele isikutele) võib aga töötaja

Ärisaladuse kaitsmise puhul pida-

toimumist tõendama, milline oli

nul vaid siis, kui selline töötlemise

nõusolekul või seadusest sätes-

sid esinejad esmatähtsaks eelkõi-

tema ärisaladus ja milles seisnes

tuleneb lepingust või kui töötaja

tatud alustel või edastamine voli-

ge seda, et oleks selgelt määrat-

annab selleks eraldi nõusoleku.

tatud töötlejale (nt raamatupida-

letud, millist teavet ärisaladusena

Kuidas aga saada nõusolek e-kir-

miseks, töötervishoiuks vms) ning

käsitletakse. Siin on alati oht, et üks

jade lugemiseks töötajalt, kes on

töötajal on õigus teada, kellele

pool hindab ärisaladust n-ö üle

konfidentsiaalset infot edastanud,

tema isikuandmed on edastatud.

(ehk näeb ärisaladusena ka infot,

seda juhendis ei täpsustata.

rikkumise tõendamine

peab see isik, kes väidab rikkumise

mis tegelikult seda pole) ja teine Kahtlemata on AKI teinud juhendi

Ärisaladuse hoidmise

n-ö alahindab ärisaladust.

Vaidluse tekkimise korral peab isik, kes väidab rikkumise toimumist tõendama, milline oli tema ärisaladus ja milles seisnes selle õigustamatu avaldamine ja kasutamine.

Nii nagu e-kirjade lugemine tööand-

koostamisel ära suure töö, kaardis-

ja poolt peab olema sisemiste reeg-

tades teemat, mille kohta praktili-

litega täpselt paika pandud, peab

selt puudub kohtupraktika ning

olema reguleeritud ka valvekaame-

seetõttu ka selgus, kuidas seadusi

rate kasutamine töökohtadel – oluli-

rakendada. Ehkki juhendi koosta-

Ärisaladusena on käsitletav niisu-

semaks peab AKI seal juures töö-

misse oli kaasatud mitmeid eks-

gune teave ettevõtja äritegevuse

selle õigustamatu avaldamine ja

tajate teavitamist valvekaamera ka-

perte ja sotsiaalpartnereid, muu

kohta, mille avaldamine teistele

kasutamine. Seega lasub tõenda-

sutamise eesmärgist, kas ja milliste

hulgas ka Kaubanduskoda, on

isikutele võib selle ettevõtja huve

miskoormis sellel, kes leiab, et rik-

töökohustuste rikkumiste menetle-

tegemist suures osas ikkagi And-

kahjustada (konkurentsiseaduse

kumine on toimunud. Viimatiöeldu

miseks jälgimisseadmete salvestisi

mekaitse Inspektsiooni seisukohta-

§ 63 lg 1). Täpsemalt mõeldi semi-

ei tähenda aga, et teine pool saab

võidakse kasutada, jälgitav aeg, ala,

dega seaduste tõlgendamisel.

naril esinejate poolt sellise teabe all

lihtsalt eitades rikkumise väite üm-

tehnilist-teaduslikku informatsiooni

ber lükata. See pool, kes leiab, et

(nt toote tehniline koostis või

rikkumist pole esinenud, peab ka

retsept, tootmismeetodid- ja prot-

oma seisukohti sisuliselt põhjenda-

sessid, nendes kasutatavad tehni-

ma. Ärisaladuse hoidmise kohus-

kogutud andmete töötleja. Jälgida ei tohi ruume, mis ei ole mõeldud tööülesannete täitmiseks – puhkeruumid, riietus-, duširuumid, tualett.

Täpsemalt saab Andmekaitse Inspektsiooni juhendiga tutvuda veebilehel www.aki.ee.

Ärisaladuse mõiste

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Marju Naar

Mart Kägu

Teenuste osakonna prohjektijuht

Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

Seadusandlus

Ärisaladuse kaitsmine algab selle määratlemisest ja lepingus fikseerimisest

tus pole ajaliselt piiritletud. Ärisala-

eeskirjad ärisaladuse määratlemise

hustuse rikkumise fakti toimumist.

lused tsiviilkohtumenetluses. See tu-

duse hoidmise kohustus ei lõpe ka

ja sellega ümberkäimise kohta. Kui

Isegi kui rikkumine ikka aset leiab,

leneb põhimõttest, et riik sekkub et-

nt töölepingu või juhatuse liikmega

on võimalik, siis tuleks asi paten-

siis on märksa lihtsam nõuda sellest

tevõtlusse erandkorras ja võimalikult

lepingu lõpetamisel (sealjuures ei

teerida või registreerida kasuliku

tekkinud kahju hüvitamist. Praktikute

vähesel määral.

pea selle hoidmise eest mingit lisa-

mudelina või kaitsta muu sellise re-

sõnul ongi kõige teravam probleem

tasu maksma). Seega pole võimalik

gistreeringuga. Kindlasti on kasu

antud küsimuse puhul olnud selle

öelda, millal ajaliselt täpselt vas-

sellest, kui teabele omab juurde-

tav kohustus lõpeb, kuid võib asu-

pääsu piiratud hulk inimesi ja teavet

da seisukohale, et kui oluline huvi

ei avaldataks isikutele, kellel seda

ärisaladuse kaitsmise osas kaob

tegelikult praktiliselt vaja pole. Kui

ära, siis langeb ka ärisaladuse kaits-

ilmneb või on tõenäoline, et ärisala-

mise kohustus. Samas, kui tugine-

duse hoidmise kohustust on rikutud,

takse olulise huvi äralangemisele,

siis tuleks kindlasti põhjalikult läbi

siis peab alati suutma seda ka tõen-

mõelda edasine tegevus. Soovitus-

dada.

lik oleks arutada olukorda juriidilise nõustajaga (õiguslik analüüs ja et-

Ärisaladuse kaitsmine

tevalmistus) ja püüda koguda võimalikult palju tõendeid enne rikkuja poole pöördumist. Seminaril esine-

Kokkuvõttes tuleb öelda, et ärisaladuse kaitsmisel ei saa ettevõtja

Oluline on, et ettevõtja määratleks võimalikult täpselt, missugune teave on käsitatav ärisaladusena ja teeks selle arusaadavaks ka teistele isikutele, kes teabest teadlikuks saavad. Selleks võiks sõlmitavates lepingutes olla näiteks ärisaladust ja selle hoidmise kohustust reguleeriv säte.

lootma jääda üksnes seadusesätetele, vaja on ka ise astuda samme selle nimel – määratleda võimalikult täpselt ettevõtte ärisaladus, sätestada reeglid ärisaladusega ümberkäimiseks, piirata juurdepääsu ärisaladusele. Seminaril osales 42 ettevõtjat, kellest ligi pooled olid ettevõtetes tegutsevad tegevjuhid ning teine pool jagunes juristide-advokaatide ja personalijuhtide vahel. Mõeldes se-

Võib öelda, et seminaril esinejad

jate sõnul on praktikas kõige pare-

olid üheselt seisukohal, et ärisala-

maid tulemusi andnud sellise olu-

duse kaitse tagamiseks saab ette-

korra puhul kiire ja intensiivne tege-

võtja ettenägeliku käitumise ja tege-

vus. Sealjuures võib meetmete hul-

vusega ise kõige rohkem ära teha.

ka kuuluda ka kuriteoteate tege-

Oluline on just see, et ettevõtja

mine, sest ärisaladuse õigustamatu

määratleks ise võimalikult täpselt

avaldamine ja kasutamine on ka kri-

tõendamine, et ärisaladust on riku-

ettevõtjad seminariga rahule – hin-

ära, missugune teave on käsitatav

minaalkorras karistatav (karistus-

tud, sest ärisaladust pole lihtsalt sel-

nati praktiliste näidete toomist ja

ärisaladusena ja teeks selle arusaa-

seadustik § 377).

gelt määratletud.

viiteid kohtupraktikale. Osalejatele

vad teadlikuks vastavast teabest.

Seega on ärisaladuse efektiivse ja

Eespool juhiti tähelepanu asjaolule,

tekkinud diskussioon. Kõik esine-

Selle tarvis võiks sõlmitavates lepin-

tulemusliku kaitse tagamise eeldu-

et ärisaladuse õigustamatule aval-

nud lektorid olid oma ala praktikud

gutes olla näiteks ärisaladust ja selle

seks, et ettevõtja on astunud selle

damisele ja kasutamisele võib järg-

ja said kuulajatelt kõrgeid punkte.

hoidmise kohustust reguleeriv säte.

kaitsmiseks samme (ärisaladuse

neda ka kriminaalkaristus. Siiski, on

Eraldi tõsteti esile riigiprokurör Lavly

Samuti oleks mõistlik töötajatest

võimalikult täpne määratlemine le-

karistusõiguslik sekkumine antud

Lepa esinemist, kes andis põhjaliku

lähtuva riski maandamiseks kehtes-

pingutes, sisekorraeeskirjad jne)

ärisaladuse kaitse osas sekundaar-

ülevaate ärisaladuste teemal proku-

tada näiteks vastavad sisekorra

juba enne ärisaladuse hoidmise ko-

ne, st üldjuhul lahendatakse vaid-

ratuuri seisukohast.

minari teemale, ei olnud auditooriumi koosseis üllatav – puutuvad just nemad ärisaladusest tulenevate küsimustega kõige rohkem kokku. Tagasisidet hinnates jäid osalenud

meeldis publiku ja esinejate vahel

davaks ka teistele isikutele, kes saa-

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Leevendus kriisidele? Euroopa hingab kergendatult. Seekordne majanduskriis näib vähemalt osades riikides läbi olevat ja teistes riikides leevendumas. Ühes ollakse aga üpris kindlad. See kriis ei jää viimaseks. Ja arvestades saadud õppetunde, otsitakse rohtu analoogiliste hädade vältimiseks tulevikus. Eelkõige tahetakse vältida maksumaksja raha kasutamist pankade kahjumite korvamiseks.

Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs

ellel eesmärgil teeb Euroopa

Saksamaa ja Rootsi alustanud tööd

Mida täpselt, kuidas

liikmesriikides asuvaid filiaale. See-

Komisjon tööd vähemalt ka-

oma fondide loomisel, millesse ko-

ja millal maksustada?

ga oleksid tütarettevõtted maksukohuslased asukohariigis ja filiaalid

hel viisil:

gutaks raha maksudest/maksetest.

vähendades pankade pankrot-

Praegu on neil mõlemal fondi loo-

Euroopa Komisjon on seisukohal, et

koduriigis. Kui kõik liikmesriigid ko-

tide tõenäosust tugevama makro-

miseks oma meetod ja eeskirjad

pangakriiside lahendamise fonde

guvad finantseerimisasutustelt mak-

ja mikromajandusliku tasandi jä-

ning ei saa veel öelda, millise riigi

tuleks rahastada pankade makse-

se vastavalt neile põhimõtetele, siis

relevalve, ettevõtete parema juh-

eeskirju tuleks eelistada.

test või maksudest. Need maksed/

on võimalik kahekordse maksus-

maksud võiksid põhineda kolmel

tamise ja konkurentsimoonutuste

EMSK peab õigemaks just järkjär-

asjal: pankade varad, pankade ko-

ohtu vältida.

gulist lähenemisviis. Tuleb arvesta-

hustused ning pankade kasum ja

vaatamata toimub pankrotistu-

da, et:

preemiad. Kaaludes, mida maksus-

mine, siis on kriisi nõuetekoha-

Kriis tabas erinevaid liikmesriike

tada, on EMSK seisukohal, et pan-

seks ja õigeaegseks lahenda-

erineval ajahetkel ning mõjutas

kade kohustused (v.a tagatud hoiu-

Arvestades, et mõned riigid juba te-

miseks olemas asjakohased

neid erineval viisil ja erinevas ula-

sed ja pankade kapital, näiteks pan-

gelevad riigipõhiste pangamaksu-

hoovad, sh piisavad rahalised

tuses. Riigid jõuavad kriisi ja

kade puhul esimese taseme kapital)

de, maksude ja süsteemide kasu-

vahendid.

väljuvad kriisist erineval ajal ning

ja mõned bilansivälised kohustu-

tuselevõtuga, on EMSK veendunud,

samuti on erinev aeg, mil nad on

sed, on tõenäoliselt kõige parem

et kõige esimese sammuna tuleks

Need piisavad rahalised vahendid

võimelised looma oma panga-

alus pankade maksete/maksude

arutada maksude mõningaid ühi-

tähendavad kavatsust moodustada

kriiside lahendamise fonde.

sisseviimiseks. Need kajastavad

seid aluspõhimõtteid ja näitajaid

pangakriiside lahendamise fondid.

Mõnede liikmesriikide finants-

hästi kulusid, mis tõenäoliselt tuleb

ning neis kokku leppida, et vältida

Viimase osas küsis EK arvamust ka

sektorit ei mõjutanud finantskriis

katta, kui tekib vajadus panga kriis

konkurentsimoonutusi ELi finants-

Euroopa majandus- ja sotsiaalko-

tõsiselt ja nad ei ole palunud abi.

lahendada, need on lihtsad ja ehkki

sektoris. Lühiajalises perspektiivis

miteelt. Praegu ongi EMSK omi

Seevastu on kriis mõjutanud

teatud kattumist ei saa välistada, ei

võiks loota, et liikmesriigid saavuta-

seisukohti kujundamas.

nende reaalmajandust teatud vii-

oleks nende puhul kattumine nii

vad teatud kokkuleppe maksubaa-

vitusega. Nende riikide pangan-

suur kui varadel põhineva maksu

si, maksumäära ja kohaldamisala

Üldiselt nõustub EMSK Euroopa Ko-

dussektorid on küll terved, kuid

kehtestamisel.

suhtes. Pärast seda võiks kaaluda

misjoni lähenemisviisiga, mille koha-

näevad vaeva kriisilaadsete sünd-

selt tehakse ettepanek luua esimese

muste ärahoidmiseks, samal ajal

Analüüsides seda, kuidas maksus-

suhteliselt madala maksu kasutuse-

sammuna siseriiklike pangakriiside

oodatakse neilt majanduse taas-

tamine peaks toimuma, kaldub

levõtuks, millele järgneks rohkem

lahendamise fondide ühtlustatud

tumise toetamist. Need riigid võib-

EMSK toetama Euroopa Komisjoni

ühtlustatud pangamaksude süs-

võrgustik, mis on seotud koordi-

olla ei soovi luua pangakriiside

seisukohta, et igasse pangakriiside

teem ja pangakriiside lahendamise

neeritud siseriikliku kriisiohjamiskor-

lahendamise riiklikke fonde ajal,

lahendamise fondi peaksid laekuma

fondide kasutuselevõtt.

raga. Siiski soovitab EMSK luua

kui enamik liikmesriike oleks val-

maksed samas liikmesriigis tege-

kõnealune võrgustik järk-järgult ja

mis seda tegema. Pangakriiside

vusluba omavatelt finantseerimis-

Kas see kõik aga võimalikke tulevasi

arvestades hoolikalt iga liikmesriigi

lahendamise fonde planeeritak-

asutustelt ja need maksed peaksid

kriise aitab ära hoida või lahendada,

konkreetset olukorda. Nii näiteks on

se rahastada uue maksu kaudu.

katma ka nende asutuste muudes

näib olevat suuresti usu küsimus.

timise ja karmimate regulatiivsete standardite kaudu; tagades, et kui neile meetmetele

Mida siis kõigepealt teha?

järkjärgulist lähenemisviisi lihtsa ja

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Hollandis –

Gita Kalmet

Euroopa uudised

Euroopa Liit soovib vähendada teadlastele ja väikeettevõtjatele tülikat bürokraatiat

Siim Kallas: talv tuleb igal aastal ja selleks tuleb valmis olla

Euroopa Komisjon soovib muuta ostude tegemise ühisturul hõlpsamaks

Euroopa Komisjoni asepresident

Komisjon algatas 18. jaanuaril avaliku

Euroopa Komisjon kiitis sel nädalal

Siim Kallas ütles 19. jaanuari kohtu-

arutelu tarbijavaidluste alternatiivse

heaks meetmed, et muuta Euroopa

misel Euroopa suuremate lennujaa-

lahendamise korra üle. Eesmärgiks

Liidu käimasolev teadusuuringute

made juhtidega, et Euroopa lennu-

on muuta ostude tegemine ühisturul

seitsmes raamprogramm parimate

jaamades tuleb reisijate huvides keh-

tarbijate jaoks turvalisemaks ning

Eesti Kaubandus-Tööstusko-

teadlaste ja uuendusmeelsete ette-

testada teeninduse ja selle kvali-

pakkuda paremaid, kiiremaid ja oda-

da korraldab koostöös Välis-

võtete ning eelkõige väikeste ja

teedi miinimumnõuded. „Vulkaani-

vamaid võimalusi ostja ja müüja va-

ministeeriumiga neljapäeval,

keskmise

ettevõtete

purske tagajärjel tekkivat tuhapilve

heliste lahkhelide kohtuväliseks la-

10. veebruaril kell 9.00-10.30

jaoks atraktiivsemaks ja kergemini

on lennundusspetsialistidel pea või-

hendamiseks. Arutelu puudutab näi-

Kaubanduskojas (Toom-Kooli

ligipääsetavaks. Komisjoni poolt

matu ette näha, kuid talv tuleb igal

teks olukordi, kus tarbija krediitkaar-

17, Tallinn) järjekordse Hom-

aprillis 2010 avalikustatud lihtsus-

aastal ja meil tuleb selleks valmis

dilt võetakse välismaal tehtud ostu

mikukohvi lühiseminari. See-

tamiskava kohaselt rakendatakse

olla,” ütles Kallas. Tugev lumesadu

eest raha kaks korda või nõutakse

kordsel üritusel esineb Eesti

meetmed viivitamata. Komisjon kiitis

ja halb ilm sundisid detsembris osa-

trahvisummat juhul, kui ta soovib os-

suursaadik Hollandis Gita

heaks kolm meedet, millel on vahetu

liselt või täielikult sulgema mitmeid

tutehingust loobuda. Praegu on ELis

Kalmet. Hommikukohvi semi-

mõju ELi käimasoleva raamprog-

lennujaamu, sh Heathrow – üks suu-

kasutusel vähemalt 750 erinevat al-

nari osalustasu on 9,59 eurot

rammi uurimistoetuste haldamisele.

remaid ja olulisemaid lennuliikluse

ternatiivset vaidluste lahendamise

/150 krooni (lisandub käibe-

Kõik need on lahenduseks seitsmen-

sõlmpunkte ELis. See mõjutas ka

korda, kuid siiski jäävad tarbijad tihti

maks). Vajalik eelregistreeri-

das raamprogrammis osalejate ja

teiste lennujaamade tegevust, sest

abita. Alternatiivse vaidluste lahen-

mine.

potentsiaalsete osalejate korduvalt

need toimivad ühtses süsteemis.

damise menetlus on kohtuväline.

esile toodud probleemidele:

Samalaadse olukorra vältimiseks

Kaasatud on erapooletu kolmas osa-

võimaldavad paindlikumalt arves-

edaspidi peavad lennujaamad pa-

pool, näiteks vahekohtunik, kes os-

tada personalikulusid, mistõttu

remini valmis olema. Tagada tuleb

kab soovitada, millist lahendust ka-

majanduskoostöö seis

ELi toetuse saanud võivad kesk-

sõlmlennujaamade probleemideta

sutada või suudab pooled lahenduse

ja võimalused

miste personalikulude hüvita-

töö ning parem koostöö lennuliik-

leidmiseks kokku tuua. Alternatiivses

mise taotlemisel kasutada oma

luse eest vastutajate vahel õhus ja

korras lahendatakse eelkõige indivi-

tavapäraseid kuluarvestusmee-

maa peal. Lennujaamad tuleb pa-

duaalseid juhtumeid, kuid ühe me-

todeid ning kaob vajadus luua

remini integreerida ning võimaldada

netluse raames võib käsitleda ka

paralleelseid kuluarvestussüs-

neil toimida võrgustikuna. Reisijatele

mitut sarnast vaidlust. Vajadus sellise

teeme üksnes sel eesmärgil;

antav teave hilinemiste ja lennuplaa-

korra järele kasvab, kuna internetios-

väikeste ja keskmise suurusega

ni muutmise kohta peab olema kva-

tude osatähtsus on pideval tõusuteel:

Hollandi kultuurilised

ettevõtete omanikud, kelle palka

liteetsem ja õigeaegne. Esmavas-

2004. aasta 22%-lt on see nüüdseks

iseärasused ja turule

nende raamatupidamine ametli-

tutus eriolukorraks valmisoleku eest

jõudnud 37%-ni. Piiriüleste interne-

pürgijate takistused

kult ei kajasta, võivad uurimispro-

lasub ennekõike lennundussektoril.

tiostude osatähtsus püsib aga mada-

jektides osalemise eest saada

Et 2011. aasta jõulud mööduksid

lal (8%) ning selle üheks põhjuseks

edaspidi kindlasummalist hüvitist;

tõrgeteta, on asepresident Kallas

on tarbijate usalduse puudumine.

kõigi komisjoni asjaomaste osa-

palunud Euroopa lennujaamadel

71% neist leiab, et piiriüleste ostude

kondade ja talituste kõrgematest

esitada aruanded järgmise talve või-

puhul on võimalikke probleeme

ametnikest moodustatakse uus

malikuks eriolukorraks valmistumise

raskem lahendada. Arutelu on avatud

juhtrühm, et teadusuuringute ra-

kohta nii kiiresti kui võimalik. Komis-

kuni 15. märtsini ning selle tulemusi

hastamise eeskirjade kohalda-

jon esitab konkreetsed meetmed

kasutatakse vastavasisulise õigusak-

mine oleks järjepidev ja vastu-

esimese poolaasta lõpupoole aval-

tieelnõu koostamiseks. Vastuvõtmine

oludeta.

datava nn lennujaamapaketi raames.

on ette nähtud novembriks 2011.

10. veebruaril Kaubanduskojas

Käsitletavad teemad: Hollandi ja Eesti

Hollandi majanduse väljavaated Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel

Suhtlemine Hollandi ärikultuuris ja bürokraatias

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0081 E-post: priit@koda.ee

suurusega

Ettevõtlusõpe

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Ülikoolide regionaalsed kolledžid ettevõtluse mootorina 18. jaanuaril 2011 toimus Tallinnas ülikoolide regionaalsete kolledžite arenguseminar, kus muuhulgas räägiti sellest, mida koolid teevad ettevõtluse toetamiseks ja ettevõtliku vaimu ärgitamiseks oma regioonis. Alljärgnev on lühikokkuvõte Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži direktori Kalle Karroni koostatud ettekandest. Kalle Karroni teksti refereeris

Tiia Randma Haridusnõunik

õik regionaalsed kolledžid

duli, mille tulemusel on tõusnud et-

giatega seonduvate erialade piir-

laste praktika- ja lõputööde teosta-

panustavad paikkondliku et-

tevõtlus rahvusliku käsitöö vallas,

konnas pakkumist väga oluliseks.

miseks ettevõtete vajadustest lähtu-

arendamisse,

aga ka kultuurisündmuste korral-

Avatud õppe kaudu pakutakse ük-

valt. Nii osalevad ettevõtete spet-

seda eeskätt läbi otsese erialaõppe,

damises. TÜ Pärnu Kolledž osaleb

sikuid erialaseid aineid elektroonika-

sialistid praktika- ja lõputööde

kuid samas ka läbi õppetegevuse

aktiivselt linna ja maakonna ette-

ja väikelaevaehituse ettevõtete töö-

juhendajatena, samuti õppekava-

ettevõtlikkust arendades ning ette-

võtlusprojektides, edukalt töötab hu-

tajatele täienduskoolitusena. Haap-

nõukogude ja lõputööde komis-

võtlusõpet pakkudes. Seotus ette-

viharidusena pakutav Ettevõtluskool.

salu Kolledžis on ettevõtlusalaste

jonide töös. Tudengite puhul on

tevõtluskeskkonna

teadmiste ja oskuste arendamiseks

eelistatud praktika läbiviimine kol-

spetsiifikast. Nii on tehnoloogiaalast

Kolledžite tasemeõppekavades on

väljatöötatud ainekursus „Ettevõt-

ledži tegutsemispiirkonnas. Palju lei-

kompetentsi omavate ning tehnilisi

ettevõtlusõpet arvestataval määral,

luse alused”. Kursus loob võimalu-

dub näiteid, kus lõpetaja asub tööle

erialasid pakkuvate TTÜ Virumaa ja

täienduskoolituse pakkumisel ja

sed

teadmiste,

ettevõttesse, mis oli ta praktikako-

Kuressaare kolledžite seotus ette-

õppekavade arendamisel arvesta-

äriplaani koostamise ja kaitsmise

haks. TÜ Pärnu Kolledžis on välja

võtetega ulatuslikum, samuti on

takse ettevõtete vajadusi. Parimaks

oskuste kujunemiseks, seda paku-

kujundatud ulatuslik parktikabaaside

takse kõigile tudengitele. Samuti on

võrgustik, turismiosakonna üliõpila-

Parimaks näiteks ettevõtlusõppe rakendamisel TTÜ Virumaa Kolledž, kus õppekavadega on haaratud kõik peamised regiooni ettevõtlusvaldkonnad.

Narva Kolledž arendamas ettevõt-

sed osalevad Erasmuse toel aktiivselt

lusõpet mittemajanduserialadele,

praktikatel välismaa ettevõtetes – ca

piirkondliku vajaduse tõttu realisee-

40 inimest õppeaasta jooksul.

näiteks saab tuua TTÜ Virumaa Kolledži, kus kolledži õppekavade-

duse koolitusi, juhtimis- ja turundus-

asutuste ning ettevõtete soovidega.

Ettevõtlikkusõppega alustatakse ju-

ga on haaratud kõik peamised re-

kursuseid aga ka loovuskoolitusi.

Nii on näiteks TTÜ Virumaa Kolled-

ba koolieelsetes asutustes ning

giooni ettevõtlusvaldkonnad (auto-

Suurenenud

sisekoolituste

žis valminud lõputööd selliste Ida-

esimeses ja teises kooliastmes. TÜ

maatika, mehaanika, energeetika,

pakkumine. Narva Kolledži jaoks on

Virumaa tööstusettevõtete nagu AS

Viljandi Kultuuriakadeemia on ette-

kütuste keemia, ehitus, infotehno-

oluliseks väljakutseks venekeelne

Viru Keemia Grupp, AS Eesti Ener-

võtlusalases tegevuses keskendu-

loogia). Õppekavade loomisel on

koolitus Eesti venekeelsetele ette-

gia, AS Nitrofert, AS Silmet ja Kiviõli

nud valdavalt loomemajandusele.

arvestatud ettevõtete vajadustega.

võtjatele.

Keemiatööstuse

Koolitatakse nii kultuurikorraldajaid

TTÜ Kuressaare Kolledžis on käigus

kui ka vastupidi – kunstiloomeeri-

elektroonsete süsteemide ja väike-

Kolledžite praktikasüsteem areneb

toitlustusettevõtete tellimusel, ak-

alade tudengid saavad soovi korral

laevaehituse õppekava, kohalikud

asutuste ja ettevõtetega koostöös,

tiivsemad nt Arensburg Boutique

läbida ettevõtluse baaskursuse moo-

ettevõtjad peavad tootmistehnoloo-

üha enam leitakse võimalusi üliõpi-

Hotel & Spa, mille kohta praktiliselt

võtlusega oleneb kolledži erialade

Pärnu kolledžil, kus on ettevõtlusalased õppekavad, õpetajakoolitusele keskendunud Narva ja Rakvere kolledžites näiteks väiksem. Samas annavad viimati nimetatud kolledžid eestvedajatena, lisaks ka Haapsalu, oma panuse ettevõtlikkusõppe edendamisse – kujundades inimestes ettevõtlikkust kui hoiakut, mida iseloomustab loov ja uuenduslik mõtlemine (Ettevõtlusõppe edendamise kava, 2010).

ettevõtlusalaste

ritakse Pärnu Kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekava. Lisaks

Kolledžid teostavad ettevõtluskesk-

akadeemilisele õppetööle viivad

konda käsitlevad, samuti ettevõtete

kolledžid arvestataval määral läbi ka

probleemikat analüüsivaid uurimusi

täienduskoolitust regiooni asutuste

ning viivad läbi piirkonna ettevõtluse

ja ettevõtete töötajatele. Lisaks eri-

arengu seisukohalt olulisi arendus-

alase täiendamise võimalustele pa-

projekte. Lõputööde teemade va-

kutakse ettevõtetele personaliaren-

likul püütakse arvestada piirkonna

OÜ

tellimusel.

Kuressaares valdavalt turismi- ja

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

igal aastal valmib lõputöö. Ka

juurde, mis on samuti oluline samm

Pädaste mõis on tänuväärt prak-

laiapõhjalise, kvaliteetse taseme-

tikapartner ja lõputööde allikas.

õppe tagamisel regioonis. Tihedat koostööd teeb Haapsalu Kolledž Terviseturismi klastri ettevõtjatega

Kolledžid sõlmivad

(Eesti Spa Liit).

ettevõtetega vastastikku kasulikke koostöölepinguid

Kuressaare Kolledž on olnud eest-

Hariduspoliitika

Tagasivaade Kaubanduskoja haridustemaatilistele tegemistele jaanuaris 2011 Tiia Randma

Enim lepinguid on sõlminud TTÜ

vedaja väikelaevaehituse klastri-

Virumaa Kolledž, kelle jaoks on

arenduse programmis: 2008. aas-

koostöö regiooni tööstusettevõte-

tal sõlmisid TTÜ Kuressaare Kolledž,

tega oluline tegur õppeprotsessi

Kuressaare Ametikool, maakonna

11. jaanuaril toimus ettevõtlusõppe

se ette lõviosa tehnikaharidusega

kvaliteedi tõstmisel, seda nii tehni-

4 omavalitsust ja 11 ettevõtet kon-

veebikeskkonna

lähteülesande

spetsialistidest. Tehnikaõpetajaid

lise baasi kui ka kõrge kvalifikat-

sortsiumilepingu väikelaevaehituse

raames arutelu veebikeskkonna

koolitab TTÜs Inseneripedagoo-

siooniga spetsialistide kaasamisel

klastri arendamiseks, kolledž juhtis

võimaliku paiknemise teemadel.

gika keskus, pakkudes magistri-

õppe- ja arendustegevusse. Kol-

järgneva aasta jooksul klastriaren-

Osalesid eksperdid majandus- ja

haridusega tehnikaspetsialistidele

ledžil on koostöölepingud 15 ko-

duse programmis väikelaevaehi-

kommunikatsiooniministeeriumist,

võimaluse omandada kaugõppe

haliku ettevõttega, näiteks Eesti

tuse strateegia väljatöötamise pro-

Riigi Infosüsteemida Arenduskes-

vormis 1 õppeaasta jooksul peda-

Energia ASiga, VKG ASiga ja Kiviõli

jekti. Pärnu Kolledžil on tihe koos-

kusest, Tiigrihüppe Sihtasutsusest,

googika- ja erialadidaktika-alaseid

Keemiatööstuse OÜga.

töö eelkõige regiooni ja Eesti turis-

Eesti Infotehnoloogia Sihtsasutu-

kompetentse. Nõukoja roll on va-

miettevõtjatega, sh spaahotellidega,

sest, EASist ja Kojast.

hendada teavet õpetajakoolituse

Lepinguid ettevõtetega on ka teis-

Haridusnõunik

arengust, teha vahekokkuvõtteid

eriti hea on koostöö ASiga Tervis.

tel kolledžitel. Nii näiteks on Viljandi

12.-13. jaanuaril osalesin Euroopa

püstitatud eesmärkide saavuta-

Kultuuriakadeemial koostöölepin-

Kolledžid viivad läbi ettevõtlikkuse

Sotsiaalfondi projektide taotlusvoo-

misest ja teha ettepanekuid ülikooli

gud ettevõtetega AS Toom Tekstiil

arendamist toetavad projekte ja on

ru „Õppijakeskse ja uuendusmeel-

juhtkonnale uute õpetajakoolitust

ja OÜ Sokisahtel (tehakse koos-

ettevõtlikkuse kui hoiaku propa-

se kutsehariduse arendamine ning

arendavate meetemete rakenda-

tööd rahvuslikest mustritest inspi-

geerijad piirkonnas. Läbi õpeta-

elukestva õppe võimaluste laienda-

miseks.

reeritud disaini ja kujunduse val-

jakoolituse toetatakse ettevõtlik-

mine” projektide hindamiskogus.

las), OÜ Loomeagentuur, AS Viljan-

kusõppe edendamist ja loovuse

Kokku laekus Innovesse 140 projek-

25.-26. jaanuaril osalesin Archime-

di Metall, AS Regio jne. Palju TÜ

arendamist lasteaias ja varasemas

titaotlust, milles sooviti toetust üle 13

dese Sihtasustuse haridusteaduse

VKA rahvusliku käsitöö, etendus-

kooliastmes. Nii on TÜ Viljandi Kul-

miljoni euro. Positiivse rahastamis-

ja õpetajakoolituse edendamise

kunstide

muusikaosakonna

tuuriakadeemia, Pärnu Kolledž ja

ostuse said 45 projektitaotlust, ko-

programmi

lõpetajaid hakkab ise väikeettevõt-

Narva Kolledž koostöös arenda-

gusummas 4 042 124 eurot.

taotlusvooru „Innovatiivsed ideed

jateks. Ettevõtluse alustamise hõl-

mas ettevõtlusõppe kava õpilaste

bustamiseks on koostöös Viljandi

ettevõtlikkuse kujundamiseks. Ka-

18. jaanuaril olid Kaubanduskojas

damiseks” projektide hindamisel.

linna ja AS Viljandi Metalliga asu-

ettevõtlikkusõppe

külas Haapsalu Kutsehariduskes-

Taotlusvooru fond on 44 800 eurot

tatud SA Viljandimaa loomeinku-

edendamist koolieelsetes asutus-

kuse IT-süsteemide III kursuse õpi-

(700 000 krooni).

baatorid.

tes ja kooli I ja II astmes, täien-

lased. Tutvustasin neile Eesti ette-

sisaldab

EDUKO

projektide

õpetajakoolituse esmaõppe aren-

duskoolitusmoodulit „Ettevõtlus ja

võtlust ja ettevõtlusorganisatsioo-

31. jaanuaril toimus Euroopa Sot-

Haapsalu Kolledž sõlmis 2009.

projektitöö aineõpetuse toetajana“

nide rolli Eesti majanduselus ja

siaalfondist rahastatava program-

aastal koostöölepingu Haapsalu

III ja IV astmes ning täienduskooli-

rääkis sellest, millise ettevalmis-

mi „Kutsehariduse sisuline aren-

Kutsehariduskeskuse ning Lääne-

tust põhikooliõpetajatele „Haridus-

tusega inimesi tööturg vajab.

damine 2008–2013” nõukoja koos-

maa puidutööstuse ettevõtjatega

like mudelmängude rakendamine

(Haapsalu Uksetehase AS, Hapval

õppetöös“.

olek. Mahukat, õppekava ja õpeta19. jaanuaril toimus Tallinnas Swiss-

jakoolituse erinevaid laiaulatuslikke

hotellis avalik-õiguslike ülikoolide

arendustegevusi sisaldavat prog-

Design OÜ, MTÜ Puulaeva Selts

Samuti on heaks näiteks Haapsalu

regionaalsete kolledžite arenguse-

rammi viib ellu Riiklik Eksami- ja

Vikan)

Kolledži klassiõpetaja eriala tuden-

minar, kus muuhulgas arutelti regio-

Kvalifikatsioonikeskus. Koosolekul

disaini eriala õppekava väljaaren-

gite osalemine ettevõtluskonkursil

naalsete kolledžite rolli üle kohali-

tõdeti, et mitmed tegevused ei ole

damiseks. Samal aastal sõlmisid

Ajujaht 2010 projektiga „Õpime

ku ettevõtluse arenegumootorina.

käivitunud piisavas mahus või pii-

Haapsalu Kolledž ja Haapsalu

mängides“ ning algatatud projekt

Neuroloogiline Rehabilitatsiooni-

„Ettevõtlikkuse arendamine loo-

20. jaanuaril osalesin Tallinna Teh-

sides tehti programmi elluviijatele

keskus koostööleppe rehabilitat-

dusainete valdkonnas“. Lähtutak-

nikaülikooli (TTÜ) juurde moodus-

mitmeid ettepanekuid programmi

siooni lisamooduli väljaarendami-

se ettevõtluse edendamise kavast

tatud tehnikaõpetaja koolituse nõu-

juhtimisstruktuuri muutmiseks ja

seks tervisejuhtimise õppekava

2010.

koja koosolekul. TTÜs valmistatak-

meeskonna täiendamiseks.

AS, Parila Klaas OÜ, Nedholm käsitöötehnoloogiate

savalt kiiresti. Olukorda analüü-

Konjunktuur

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Ilmus konkurentsivõime aastaraamat 2010 Värskelt trükist ilmunud aastaraamat, järjekorras kümnes, iseloomustab Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet 2009. aasta statistiliste andmete ja 2010. aasta ettevõttejuhtide küsitlustulemuste alusel. Raamatu koostas Eesti Konjunktuuriinstituut ja see tugineb Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituudi (Institute for Management Leev Kuum

Development, IMD) väljaandele “World Competitiveness Yearbook 2010”.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur

astaraamat annab Eesti lu-

vaate riigipoolsest tegevusest Eesti

se sattunud riikide abistamisel ja

timise Arendamise Instituudi uurin-

gejatele ülevaate IMD pro-

konkurentsivõime tõstmisel See

suurte pankade päästmisel. SKP

gutele. Nende poolt arendatud me-

jektis osalevate riikide (58 riiki)

peatükk on koostatud Riigikantselei,

vähenes 2009. aastal maailmas

toodika on leidnud laialdast rahvus-

konkurentsivõimest, tuues ära kõigi

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

0,6% ning 2010. aasta oodatav kasv

vahelist tunnustust. Metoodika tuge-

riikide kohad edetabelis ja konku-

(EAS) ja KredExi poolt.

on juba 4,6%. Kriis andis maailmale

vuseks on riikide konkurentsivõime

suure õppetunni. Kriis näitas, et

laiapõhjaline hindamine. See näeb

kõige tähtsamad riigi finantsmajan-

ette enam kui 300 näitaja arvesse

tikutele peaks erilist huvi pakkuma

dusliku stabiilsuse mõttes on riigi-

võtmist iga riigi kohta, millest 2/3

aastaraamatu II peatükk, kus võrrel-

eelarve jätkusuutlikkus ja avaliku

on statistiline ja 1/3 hinnanguline

dakse Euroopa Liidu liikmesriikide

sektori mõõdukas võlakoorem. Rii-

informatsioon. Kogu sisestatav info

ettevõttejuhtide hinnanguid oma riigi

gid peavad senisest suuremat tähele-

töödeldakse, kasutades selleks vari-

ettevõtluskeskkonna kohta. Vaatlu-

panu pöörama jooksevkonto tasa-

atsioonanalüüsi võimalusi.

se alla on võetud ettevõtluskesk-

kaalule. Just jooksevkonto defitsiit an-

konna 31 erinevat aspekti, sellised

nab tunnistust riigi madalast konku-

Aastaraamatu kasutajatena on sil-

nagu ettevõtete kohanemisvõime

rentsivõimest ja näitab palkade en-

mas peetud valitsusasutusi, ettevõ-

muutuvate oludega, töösuhete pro-

naktempos tõusu tootlikkuse suhtes.

tete liitusid, ettevõtete juhte ja kõiki

rentsivõime indeksi esikohal oleva Eesti ettevõttejuhtidele ja analüü-

Analüütikutele peaks erilist huvi pakkuma EL liikmesriikide ettevõttejuhtide hinnangud oma riigi ettevõtluskeskkonna kohta. Vaatluse alla on võetud ettevõtete kohanemisvõime muutuvate oludega, töösuhete produktiivsus, töötajate motiveeritus, tööalased regulatsioonid, äritegemise kergus, altkäemaksud ja korruptsioon jne.

teisi inimesi (institutsioone), kes on

duktiivsus, töötajate motiveeritus, tööalased regulatsioonid, äritege-

Eesti majanduspoliitika eesmärk

seatud hea seisma Eesti rahvusva-

mise kergus, altkäemaksud ja kor-

kriisijärgsel perioodil on konkurent-

helise konkurentsivõime eest. Väl-

ruptsioon, varimajandus jne.

sivõimelise majandusstruktuuri ku-

jaanne peaks kasulik olema ka Eesti

jundamine ja selle baasil stabiilse

investoritele, eksportööridele üle-

Eesti on IMD 2010. aasta rahvusva-

majanduskasvu ja kõrge tööhõive

vaate saamiseks Euroopa Liidu

helise konkurentsivõime edetabelis

tagamine. Kindlam tee jätkusuutli-

liikmesriikide majandusest ja seal-

58 riigi hulgas 34. kohal. Võrreldes

kuks majanduskasvuks on aga üle-

sest ettevõtluskeskkonnast.

eelmise aastaga oleme tõusnud

maailmses väärtusahelas ülespoole

ühe koha võrra. Eesti on möödunud

liikumine ehk teisiti öeldes: Eestis

Aastaraamatu rahastajateks on Et-

Portugalist, Leedust, Slovakkiast ja

tehtu ja loodu peab pidevalt muu-

tevõtluse Arendamise Sihtasutus ja

riigi suhtes (II peatükk). Üksikasja-

Sloveeniast. Eesti konkurentsivõime

tuma väärtuslikumaks ja konku-

Riigikantselei, kes soovivad sellega

likult iseloomustatakse Eesti ette-

moodustab 62,6% esikohal olevast

rentsivõimelisemaks. Riigi roll see-

panustada Eesti ettevõtete ekspor-

võtluskeskkonda

Singapurist.

juures on tagada ettevõtetele sood-

divõime arendamisse. Soovime, et

ne majanduskeskkond – jätkusuutlik

käesolev aastaraamat aitaks kaasa

Euroopa

Liidu

liikmesriikide võrdluses (III peatükk). Aastaraamatu I peatükk tutvustab

2010. aasta arengud näitavad, et

riigieelarve, stabiilne maksusüsteem

meie ühistele pingutustele üle saa-

majanduse arengut maailmas ja

maailma halvim sõjajärgne finants-

ja võimalikult madal maksukoormus.

da majanduskriisi poolt põhjus-

Eestis 2009. aastal, mis oli aluseks

kriis on möödas. Kriisist ülesaami-

riikide edetabeli koostamisel. Vii-

sele aitas oluliselt kaasa riikide

Riikide konkurentsivõime hindamise

meist konkurentsivõimelisematele

mane, neljas peatükk, annab üle-

kooskõlastatud tegevus raskustes-

metoodika tugineb Lausanne´i Juh-

riikidele.

tatud raskustest ja järele jõuda

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Juhtimisveerg

Viskame aga pori Postimehe vankrile! Ehk pühad reeglid iga palgatöötaja jaoks Taivo Paju Juhtimisajakirja Director peatoimetaja

ostimehe toimetuses juhtus

Kuid mida räägib selline käitumine

Sinu kui palgatöötaja püha kohus

hiljuti üsna mage lugu. Noor

sellisest inimesest endast? Kahtle-

on hääletada jalgadega. Ei ole ühtki

vihane reporter Vahur, kelle pea-

mata on tal ülikõrge ego. Ta on pi-

vabandust, miks sa peaksid jääma,

toimetaja vallandas, ei hoidnud oma

gem individualist kui meeskonna-

kui töökoht tõesti ei istu. Otsustamist

nördimust enesele. Ta avaldas blo-

mängija. Pigem viriseja kui asjade

edasi lükates saab sinust suurim

gis oma vaate asjale – mõistagi

edasiviija. Võib-olla ka natuke rumal,

kahjur, kes tööõhkkonda mürgitab.

ühepoolse – ning pori toimetuse

sest näeb asju ainult oma mätta ot-

vankrile lendas kuhjaga.

sast. Tõstku käsi, kes tahab selliseid

Konflikti puhul peab lahkuma alluv,

inimesi oma meeskonda.

mitte ülemus. Sest ülemus on see, kes vastutab kogu mängu eest ning

Ma ei saa ega tahagi kohtumõistja rolli võtta. Küll aga ütlen, et see

Mul on õnnestunud elu näha nii läbi

temal on õigus panna kokku mees-

kahju, mida Vahur lootis teadlikult

palgatöötaja, juhi kui ettevõtja sil-

kond, kellesse ta usub.

või alateadlikult tööandjale teha,

made. Seetõttu võin kinnitada, et ei

jääb suure tõenäosusega väikse-

ole olemas üdini nõmedat firmat

Kui sa venitad lahkumisega, sest

maks sellest kahjust, mida ta ene-

ega üdini lolli ülemust. On olemas

sama head tööd ja palka on raske

sele tegi.

inimesed, kelle vahel lihtsalt ei teki

leida, siis on su ülemus sind mõtte-

keemiat ja kõik. Ning on olemas fir-

tult kauaks ametisse jätnud. Või

Blogide ajastul on maailmas tekki-

makultuur, mis mõnele inimesele

oled sa täiega ülemakstud.

nud hulga kaupa inimesi, kes vala-

lihtsalt ei klapi. Ega hakkagi klap-

vad oma viha tööandja vastu välja

pima. Iga sellises töökohas vinnu-

Sinu asi on ülemusega suhteid klaa-

internetis. Vahel vägagi edukalt.

tatud päev on tükikene raisatud

rida, mitte vastupidi. See tundub

Mehhiko lahe naftaõnnetuse ajal

elu.

ebaõiglane, aga ülemusel on tuhat muud muret.

kogus keegi Leroy Stick, kes lekitas õelaid repliike ja siseinfot Twitterisse,

Toon oma kogemustest mõned soo-

rohkem järgijaid kui British Petro-

vitused, mis peaksid saama mant-

Kui tõsine rahulolematus ülemuse-

leumi avalike suhete osakond. Ees-

raks igale palgatöötajale. Häda sel-

ga on firmas üleüldine, on teine

tiski oli mõne aja eest üsna kuulus

lele, kes neid ei mõista – lõppkokku-

lugu. Siis räägi sellest tippjuhi või

keegi Mutrike, kelle töökoha-posti-

võttes rikub ta ainult kolleegide ja

omanikuga. Aga ole valmis mõle-

tusi lugedes oli selge, et tema on

iseenda närve.

maks, nii lahkumiseks kui ise ülemuse asemele astumiseks.

ainus lilleke, kes vanamoodsate tobukeste kambas õitseb. Aga fakt

Töötajana on sul raske, kui mitte või-

jääb faktiks: interneti kaudu saab

matu näha laiemat pilti kui su üle-

Kui lahkud, mine nii, et taaskohtu-

üks inimene kahjustada tööandja

musel. Kui sulle tundub, et ülemus

mine endise ülemusega poleks

reputatsiooni rohkem kui kunagi va-

on loll ja nõme, tuleb see tihti sel-

ebameeldiv. Maailm on nii pisike,

rem, olgu tegemist ükskõik kui suu-

lest, et sa ei näe suurt pilti või ei saa

varem või hiljem satute niikuinii

re firmaga.

sellest aru.

kokku.

Ekspordi Akadeemia

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Ekspordi Akadeemia seminaril räägiti firma põhipädevustest ning välisturule sisenemisest Peter Gornischeff Teenuste direktor

le 40 ettevõtte juhid ja spet-

naril Baltika Grupp AS sisseostujuht

põhitegevusest kaugele. Alati on

Nii tippjuhtide- kui ka keskastme-

sialistid said 19. ja 20. jaanua-

Ingrid Kormik. Baltika peab oma

tähtis hind ning oskus tegevusega

juhtide seminaril rääkisid Opera-

ril toimunud seminaridel teadmisi sel-

põhipädevuseks tootmist ja toote-

opereerida.

tional Excellence´ist Swedbanki

lest, kuidas keskenduda oma ärimu-

arendust. Tootearenduse protsess

deli jaoks olulisimatele tegevustele.

rõivatööstuses on väga pikk ja kee-

Kaur Lohk, kes on viinud Rate.ee

Mustonen. Operational Excellence

Seminaride põhiküsimused olid, mil-

ruline. Praegu tegeletakse juba järg-

platvormi 20 riiki, kes on ise ettevõtja

on protsesside pidev täiustamine,

list tegevust peaks sisse ostma, mil-

mise aasta kevade rõivakollektsioo-

ning tegutseb Tehnopoli ettevõtlus-

millega saab ettevõte oma tegutse-

list ise tegema ning kuidas ehitada ja

nide ettevalmistamisega. Sisseost

konsultandina, rääkis ettevõtte rah-

miskvaliteeti parendada. Kui tipp-

juhtida müügivõrku välisturul.

on Baltika suurim kuluallikas. Kuna

vusvahelistumisest, ajastusest – mil

juhtide seminaril keskenduti rohkem

see sõltub väga hooajast, siis on

on õige aeg välja suunduda. Välja

Operational Excellence’i visiooni

Seminaride loenguosa juhatasid

vaja kulusid optimeerida. Seega

tuleks suunduda, kui koduturg jääb

edasiandmisele, siis keskastme-

sisse Ekspordi Akadeemia konsul-

on saanud sisseostust ka finants-

väikeseks või on küllastunud, kui on

juhid said praktilisema töötoa, mis

tandid Jakob Saks ning Juhan Ber-

juhtimise vahend. Kusjuures väike-

väga hea idee; samuti siis, kui toode

aitas asja loomust paremini mõista.

nadt. Mõlemad rõhutasid ettevõt-

sed kogused ei takista sisseostu.

on algusest peale rahvusvahelisele

jatele personaalse lähenemise olu-

Erinevad sisseostuvõimalused on:

turule mõeldud, st tooteid võib juba

Edukate

lisust. Tuleb leida viis, kuidas muuta

kogu sisseostu allhange, toote-

algfaasis rahvusvaheliseks planee-

Martin Länts (Lux Express AS) ja

ennast usaldusväärseks. Rõhutati,

arendus, tootmine, toote markee-

rida.

Sven Aulik (Oskando OÜ) tõid kuu-

et ettevõttel on põhipädevused ning

rimine ja pakkimine, kvaliteedi-

just nendele peaks eelisjärjekorras

kontroll, ladustamisteenus, trans-

Välisturule sisenemiseks on alati

rahvusvahelisest müügivõrgust ning

keskenduma. Nike´i põhipädevu-

porditeenus. Ingrid Kormiku koge-

tähtsad isiklikud kontaktid ning ei to-

selle juhtimisest oma ettevõtetes.

seks on hea bränd, kliendivõrgustik

mus ütleb, et sisse tuleks osta juhul,

hiks mööda vaadata ka kohalikest

Mõlemal päeval toimusid töötoad,

ning tootearendus. Kuna ülejäänud

kui on tooted ja teenused, mida ise

kaasmaalastest ja saatkonnast, kui

mis kinnistasid ettekannete teema-

osades jääb Nike’il kompetentsist

hästi ei tunne; kui on riigid, kust ise

see antud sihtriigis olemas on. Turu

sid ning grupitöödena valminud

puudu, siis keskendutakse just eel-

ei saa hankida soodsatel makse-

tundmaõppimiseks võib algusfaasis

ideed on väärtuslik kõigi osalejate

poolnimetatuile. Need on olulised

tingimusel.

kasutada olemasolevaid andmeid

igapäevatöös.

esindajad Raul Järve ja Mattias

praktikutena

esinenud

lajateni häid näiteid ja kogemusi

nagu CIA factbook. Tuleb mõelda,

tegevused, mille ettevõte jätab enda sisse ja pidevalt arendab. Teatud

Keskastmejuhtidele esines Baltika

kus toimivad arengud ja millised –

tüüpi tegevusala ettevõtetele sobib

Grupp ASist Märt Aab, kes rääkis

Aafrikas nt kasvab mobiilikasutajate

teatud tüüpi põhipädevuste arenda-

Baltika erinevates hangetest ning

arv. Selleks aga, et turul tegutsema

mine. „Kogu aeg tuleb mängida sel-

positiivsetest ja negatiivsetest as-

hakata paljalt turuinfost, mis on pa-

lele, kes on teie kliendid. Kui teil on

pektidest. Logistiline eripära, mis on

beril, ei piisa. Tähtsad aspektid müü-

juba häid referentse, siis kasutage

Baltikal (näiteks riiete rippasend) on

givõrgu loomisel välisturule on kont-

neid,” kõlas konsultantide soovitus.

tihti otsustav. Ta rääkis allhanke va-

roll ja raporteerimine. On juhtunud,

likutest, selle võimalustest ja ainu-

et firma kohalik töötaja on regist-

Sisseostust ja sellega seonduvatest

võimalustest – näiteks kui tegevus

reerinud firma kaubamärgi enda

aspektidest rääkis tippjuhtide semi-

on niivõrd spetsiifiline, et jääb enda

isiklikule nimele.

Järgmine Ekspordi Akadeemia avatud seminar toimub 17. veebruaril ja siis on teemaks „Kanalid”, kus räägitakse konkreetsemalt logistikast ja müügivõrgust välisturul. Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Innovatsiooniveerg

Innovatsioonifestival (IF…) jõuab sel aastal Tallinnasse Innovatsioonikeskus InnoEurope’ile antud intervjuus räägib Moniek Falck, IF… projekti koordinaator, kuidas Euroopas kodanikke uuendusi ellu viima õhutatakse.

Piret Potisepp Innovatsioonikeskus InnoEurope juht

nnovatsioonifestivalide

Nende väljakutsete määratlemine

koordinaator. Innovatsioonifestivali

pa Disainijuhtimise Auhindade gala.

peamine idee on

ning neile tähelepanu pööramine on

initsiatiiv aitas kaasa paljude koha-

Lisaks toimuvad mitmed põnevad

näidata, et innovatsioon

olnud parim lahendus, kuidas koha-

like ning piirkondlike partnerlussuhe-

näitused Eesti ja välismaa loojate

võib olla fun

likke kogukondi IF… üritustesse

te tekkele nii era- kui avalikus sektoris.

poolt ning samaaegselt aset leidvad Kultuuripealinn 2011 üritused,” an-

kaasata. Antud teemadering hõl„Innovatsioon ei ole kergesti haara-

mab endas näiteks sotsiaalset kaa-

tav mõiste ning seepärast pole tee-

satust, mobiilsust, jätkusuutlikkust

ma ka massidele huvipakkuv. Tihti-

ning tehnoloogia mõju igapäeva-

peale seostatakse seda teaduse,

elule. Näiteks tõid äsja Lissabonis

robotite ning teiste futuristlike idee-

lõppenud Innovatsioonifestivalil eri-

dega sci-fi filmidest,” selgitas Inno-

nevad sündmused kokku erineva

Tallinna Innovatsioonifestivali programm on Euroopa kultuuripealinnale kohaselt mahukas. Sinna mahub mitmeid seminare, InnoEstonia 2011 konverents jpm huvitavat.

nab plaanitavast ülevaate Ilona Gurjanova, IF…Tallinn peakorraldaja. Toimuvast saab parima ülevaate www.innovationfestival.ee kodulehte külastades.

vatsioonifestivalide (IF…) projekti-

publiku, kus räägiti kaasa sotsiaalse

juht Moniek Falck. „Meie eesmärk

innovatsiooni, kaasamise ning mo-

on selle eelarvamuse murdmine

biilsuse teemadel. Festivali ürituste

ning innovatsiooni kõigile kättesaa-

seas võib esile tuua laste töötubade

davaks tegemine,” lisas ta. Innovat-

sarja, kus neil oli võimalus anda

sioonifestivalide projekt kaasab nii

omapoolne tähendus sotsiaalse in-

õpilasi, ettevõtete töötajaid, töötuid

novatsiooni mõistele kasutades lau-

Tallinna Innovatsioonifestivali prog-

novationfestival.eu on lihtne. Igal ka-

kui pensionipõlve pidavaid koda-

sealgust „mis oleks?” (ing k “what

ramm on Euroopa kultuuripealinnale

sutajal on võimalus luua oma

nikke. Korraldusmeeskonna soov

if?”) ning samuti koostöös Kunsti- ja

kohaselt mahukas. „Sinna mahub

piirkonna innovatsiooni tipphetki

on kinnitada, et innovatsioon on

Disainiinstituudiga (IADE – Institute

mitmeid konverentse-seminare –

ning kanda need üleüldisele hot

kõikjal ning kõigile kättesaadav ja

for Arts and Design) elluviidud pro-

nende seas koostöös Innovatsioo-

spots kaardile, samuti on veebilehe

näidata, et uuendustega saab tege-

jekti REKLUSA, kus naisvangid said

nikeskus InnoEurope’iga toimuv

kaudu võimalus jälgida innovat-

leda erineval moel ning see võib olla

disainida ja toota käekotte, mida

InnoEstonia 2011 konverents, semi-

sioonifestivali üritusi, hoida silm peal

fun.

müüdi festivali vältel Lissaboni di-

nar Cities For All – Tallinn For All,

uudistel, blogikannetel, IF partnerite

sainipiirkonna poodides.

teenuste disaini konverents koos-

tegemistel,“ ütleb Moniek Falck

töös Tallinna ja Lahti Ülikoolidega,

lõpetuseks. Kui Sind huvitab aktiiv-

parima innovaatilise idee konkurss,

ne osavõtt eelseisvatest innovat-

kuhu 5 IF... Festivali saadavad oma

sioonifestivalidest, võta ühendust IF

võitjate ideed ja võitjad ning Tallin-

partneriga. Nende kontaktinfo leiab

osaleb kokku 6 erinevat piirkonda

Aastal 2010 toimusid kolm edukat

nas selgitatakse välja lõplik pare-

samuti meie veebilehelt!

ning igas regioonis on partner, kes

innovatsioonifestivali: Milanos, Kort-

mik, Taani-Malaisia ühisprojekti Man

vastutab kohaliku programmi eest.

rijkis ja Lissabonis. „Minu jaoks on

& God interaktiivsed töötoad ja palju

Kõigil 6 festivalil on fookus sotsiaal-

aasta kõrghetkeks olnud kohalike

muud. Festivali raames toimub juba

setel väljakutsetel, mis antud re-

kogukondade vastukaja ja kaasatus

traditsiooniks saanud Disainiöö ning

gioonis ja/või riigis päevakorral.

festivali üritustesse,” tõdes projekti

üritusele paneb väärika punkti Euroo-

Fookus sotsiaalsetel väljakutsetel

Innovatsioonifestival Tallinnas

Innovatsioonifestivalide elluviimisel

Kuidas Innvatsioonifestivalil osaleda? „Facebookis saab liituda erinevate innovatsioonifestivalide lehtedega ning osalemine veebilehel www.in-

Lisainfot IF... kohta: www.innovationfestival.eu. IF...Tallinn sündmuste kohta: www.innovationfestival.ee.

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Eelteade

Seminar

Šveitsi sihtturuseminar – Kuidas leida oma kasumlik turunišš?

Talendid Koju! Saaremaa eri

23. veebruaril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus- Tööstuskoda korraldab 23. veebruaril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17,

16. veebruaril kell 15.00–18.00 Nordic Hotels Forum konverentsikeskuses Tallinnas

Tallinn) kell 9.00-13.00 koostöös SwissBaltic Business Experts AG-ga Šveitsi sihtturuseminari. Šveitsi turu spetsialistid jagavad oma teadmisi ja kogemusi sealse äritegemise spet-

Seminari eesmärk on tutvustada kuulajatele Saare-

siifika ning tööstuse kohta. Esile tuuakse turu võimalused ning väljakutsed. Oma kogemusi

maa ettevõtluskeskkonda ajaloos, hetkel ja luua tule-

jagab Eesti ettevõtja. Täpne programm valmib peatselt.

vikumudelit. Soovime tutvustada investoritele valdkondi, kuhu võiks tulevikus investeerida. Loodame

Seminari osalustasu on 36 eurot/563,28 krooni (hind sisaldab käibemaksu, seminari mater-

arutluse käigus jõuda Saaremaa arengupotentsiaa-

jale ning kohvipause). Registreerimise tähtaeg on 18. veebruar.

lideni. Seminarile on oodatud kõik Saaremaa ettevõtlusega seotud ja ka tulevikus ennast siduda soovivad inimesed. Ajakava

Lisainfo ja registreerimine: EVA MARAN Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

15.00

Avasõna – Saare maavanem Toomas Kasemaa.

15.10

Ettevõtlus Saaremaal enne

15.40

Millised võimalused on ettevõtlust

kahekümnendat sajandit. laiendada Saare maakonnas? –

Eelteade

Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” 16.-17. juunil 2011 Stockholmis ICSB – International Council for Small Business korraldab Rootsis Stockholmis 15.-18.

Hardo Aasmäe. 16.20

Kohvipaus

16.50

Hetkeolukord täna. Kas kõik võimalik on tehtud, mida teha teisiti?

17.20

Aruteluring kuulajate ja esinejate vahel. Arutelu juhib Robert Pajussaar

17.40

Arutelud ja kokkuvõte vabas ringis

18.00

Seminari lõpp.

juunil oma 56. aastakonverentsi ning kohale oodatakse ligi 1000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhti üle 70st riigist. Konverentsi erilise osana korraldakse 16.-17. juu-

Selleks, et seminari arutelud saaksid olema sisukad,

nini esmakordselt kontaktkohtumised ettevõtjaile „Baltic Business Arena”, kus osalejad

võite esitada esinejatele ja moderaatorile oma küsi-

saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koostöövõimalusi arutada

musi ka eelnevalt e-maili teel info@seliit.ee.

Osalema oodatakse järgmiste tegevuslade esindajaid:

Seminaril osalemine on kõigile tasuta.

Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte- ja

jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning sellealane konsultatsioon ja teenused) Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused,

konsultatsioon ja teenused) Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja –tehnoloogiad, passiivmajad jpm) Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad,

mobiilsed teenused, kodulahendused jpm)

Registreerumine: SEL kodulehel www.seliit.ee

Lisainfo: Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

E-post: info@seliit.ee Tel: 5307 6007 E-post: info@seliit.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Seminar

Isikuandmete kaitse töösuhetes 3. märtsil Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindus korraldab 3. märtsil kell

Teated

Kaubanduskoda kutsub külastama keskkonnamesse Hispaanias ja osalema kontaktkohtumisteüritusel 14.-17. veebruaril Hispaanias

11.00–14.30 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari isikukaitseandmetest töösuhetes. Koolituse lektoriks on vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli tööõiguse dotsent Gaabriel Tavits.

Kutsume Teid külastama Hispaanias Valencia linnas 16.-18. veebruaril toimuvaid keskkonnamesse ECOFIRA (vee-, maa- ja õhuressursside säästlik kasu-

Milliseid isikuandmeid on tööandjal õigus töötajalt küsida? Milline

tamine, jäätmekäitlus jmt — http://ecofira.feriavalencia.com), EGETICA-

on tööandja vastutus isikuandmete töötlemisel? Millised on töötaja

EXPOENERGETICA (rahvusvaheline efektiivse energiamajanduse ja taastuv-

õigused eraelu kaitsmisel? Milliseid isikuandmete kaitsega seotud

energiamess — www.egetica-expoenergetica.com/feria/en/) ja EFIAQUA (rah-

kokkuleppeid on mõistlik töötajaga sõlmida? Käesolev koolitus

vusvaheline efektiivse veemajanduse mess — efiaqua.feriavalencia.com).

annab vastused neile ja analoogsetele praktikas kerkivatele küsimustele.

Paralleelselt nimetatud messidega korraldatakse Euroopa Komisjoni toel Net4Biz projekti raames ka kontaktkohtumisteüritus „The Environment and

Käsitletavad teemad Põhiseaduslikud tagatised – sõnumisaladuse

kaitse versus omandikaitse ja ettevõtlusvabadus Lepingueelsed läbirääkimised ja tööandja õigustatud huvi Testide tegemine Töölesoovija taustauuring ja selle lubatavus Andmete kaitse töösuhte ajal: tööandja direktsioonivõim ja isikuandmete kaitse tööandja õigus kontrollida

e-kirjavahetust ja internetikasutust tööandja õigus küsida isiklikke andmeid

(abielutunnistus, sünnitunnistus) töötaja tõendamiskohustus TLS § 38 kohaldamisel

(isiklikud põhjused) Andmete kaitse töösuhte lõppemisel: tööandja kohustus andmeid säilitada

Waste Management B2B“. Kontaktkohtumisteüritus annab suurepärase võimaluse lisaks messil osalevate firmadega tutvumisele kohtuda ka messi külastavate rahvusvaheliste keskkonnaspetsialistidega 11 projektis Net4Biz osalevast riigist (lisaks Eestile veel Austriast, Bulgaariast, Kreekast, Maltalt, Itaaliast, Norrast, Poolast, Hispaaniast, Rootsist ja Suurbritanniast). Kontaktkohtumiste üritusele oodatakse osalema ettevõtteid, asutusi, organisatsioone, uurimisinstituute ja teisi spetsialiste järgmistelt tegevusaladelt: jäätmekäitlus taaskasutus vesi- ja kanalisatsioon keskkonnajuhtimissüsteemid

Kõigi registreerunud osalejate tutvustused avaldatakse kontaktkohtumisteürituse koduleheküljel www.net4biz.se (tutvustused lisatakse jooksvalt ettevõtete registreerumise järjekorras) ning sellel avatud tööriista Matchmaking abil on võimalik eelnevalt endale huvipakkuvad firmad välja valida ja individuaalsed kohtumised juba ette kokku leppida. Kontaktkohtumised toimuvad 15. veebruaril.

töötajapoolse töölepingu ülesütlemise

põhjuste tõendamine töölepingu ülesütlemise erikaitse tõendamine

(rasedus, lapsehoolduspuhkus) dokumentide säilitamine peale töösuhte lõppemist

Osalemispaketi hind oleneb lennupileti ja hotelli broneerimise hetkest ning vabade kohtade olemasolust (hetkel 680 eurot) ja sisaldab lennupiletit (TallinnMünchen-Madriid-Valencia-Madriid-München-Tallinn, 14.-17. veebruar), 3 ööd majutust, sissepääsu messidele, osalemist messidega paralleelselt korraldataval kontaktkohtumiste üritusel, kontaktkohtumiste korraldamist, osaleva firma tutvustuse lisamist ürituse online-kataloogi, lõunasööke 15. ja 16. veebrua-

Seminari osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 40 eurot/

ril, õhtusööki 15. veebruaril ja bussitransfeeri messikeskusesse 16. veebruaril.

625,86 krooni, mitteliikmetele 80 eurot/1251,73 krooni, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR

Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Liikmelt liikmele • Koostööpakkumised

Liikmelt liikmele

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Koostööpakkumised Egiptuse erinevate kaablite, transformerite,

Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liik-

tuuleenergia, energia- ja veemõõdikute tootja otsib edasimüüjat. Kood 2011-01-31-001.1

mete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/

Poola akende, alumiiniumelementide, uste,

koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma

garaažiuste jmt müügi ja paigaldusega tege-

nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoni-

lev ettevõte otsib kontakti tootjatega, kes on

numbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku and-

huvitatud oma toodete müümisest Poolas ja

meid ning pakkumise kehtivusaega. Soo-

pakub end edasimüüjaks.

duspakkumise tingimuseks on selle kehti-

Kood 2010-11-08-015

mine kõigile liikmetele.

Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

külmutatud mustikate ja jõhvikate tootjate

Maailma suurim internetiturunduse ettevõte WSI pakub veebruaris Kaubanduskoja liikme-

Google, NETI (Kas otsingumootorid teavad, et Sinu koduleht on olemas?). Kuni kahe konkurendi märksõnade analüüs erinevates otsingumootorites. „Linkimise” populaarsus erinevates otsingumootorites. Kuni kahe konkurendi „linkimise” populaarsus erinevates otsingumootorites k.a Eesti omad. Internetiäri konsultatsioon 1h (väärtus 70 eurot).

model rail lights, signals and components) tootev ettevõte otsib edasimüüjat. Kood 2011-01-19-009 Poola unikaalse autoparkla süsteemi (sobib

nereid. Kood 2011-01-17-002

Leedu veepehmendamise soolatablettide müüja pakub end edasimüüjaks tootjatele. Kood 2011-01-20-004 Portugali konsultatsioonifirma pakub allhankena oma teenuseid (raamatupidamine, audi-

Hispaania sidrunite ja apelsinide kasvataja otsib edasimüüjat. Kood 2011-01-17-014 Poola mööblitootja otsib edasimüüjaid Baltikumis. Kood 2011-01-19-004 Poola konsultatsiooni- ja personalifirma pakub allhanke korras oma teenuseid. Kood 2010-12-23-030

teerimine, maksukonsultatsioonid, firma asu-

Poola metallitöötlemise ja tootmistehnika et-

tamine Portugalis jm) ning otsib kontakti teiste

tevõte pakub allhanke korras oma teenuseid.

sarnaste ettevõtetega teenuste edasimüü-

Kood 2010-12-20-004

givõrgustiku laiendamiseks. Kood 2011-01-20-026

Poola vooditele mõeldud puitelementide ning männibriketi tootmisega tegelev ettevõte ot-

Ungaris mahesertifikaadiga kasvatatud vilja

sib edasimüüjat. Kood 2010-11-08-010

(spelta, kaer, rukis jm) eksportija otsib edasimüüjaid. Kood 2011-01-25-004

Poola meediaagentuur pakub oma teenuseid ettevõttele, kes soovib tellida reklaamikam-

Iisraeli mobiiltehnoloogia ettevõte (ingl k mobile content distribution and uniques stream-

paaniat Poolas või teistes Ida-Euroopa riikides. Kood 2010-02-11-016

ing technology) otsib edasimüüjat, kellel

Registreeru tasuta kodulehe analüüsile e-pos-

oleks kogemusi ja kontakte telekommunikat-

tiaadressil: info@wsibaltics.com või helista

sioonisektoris. Kood 2010-11-22-003

Poola transpordi- ja logistikaettevõte pakub allhankena oma teenuseid kogu Euroopas. Kood 2009-10-30-006

telefonil 688 8098. PS! Tasuta kodulehe analüüse on piiratud arv.

Kood 2011-01-19-013

Poola vilja importöör otsib kontakti tootjatega

Kuni kolme märksõna analüüs Kodulehekülje indekseerituse kontroll

paberkotid jne) otsib edasimüüjat.

ettevõte otsib edasimüüjaid ja koostööpart-

Kood 2010-11-09-015

erinevates otsingumootorites.

Türgi pakenditootja (piima- ja mahlapakid,

Kood 2010-12-20-007

(nisu, kaer, mais jm).

dusteks ja muudatusteks.

kreemile. Kood 2011-01-25-023

kesklinnadesse) arendanud ja patenteerinud

eurot + käibemaks).

Kodulehe analüüs – soovitused täien-

kingataldadele määritavale libisemisvastasele

marineeritud köögiviljad).

tele tasuta kodulehe analüüsi (väärtus 250

Pakkumises sisaldub:

Saksa firma otsib edasimüüjat uuele tootele –

kontakti) ning otsib partnereid ka oma vahendatavate toodete edasimüümiseks (nt

WSI Baltics

tehnoloogiaga). Kood 2011-01-19-007

Inglise raudtee tulesid, signaale jmt (ingl k Poola FMCG toiduainete distribuutorettevõte pakub end edasimüüjaks (eriti otsib ettevõte

Lisainfo: KADRI LIIMAL

veekindel, kergesti puhastatav, puutetundliku

Iisraeli „võtmed kätte” tarkvaralahendusi (nt spordikihlvedude, kasiinode lahendused, erinevad mängud jne, ingl k solutions for binary

Baltic IT Solutions OÜ

options retail trading sites) pakkuv ettevõte

Baltic IT Solutions soovib müüa oma netipoe

otsib sarnase tegevusalaga partnerit ühiset-

Nodi.ee. Ettevõtte aadress ja kontaktid: Koidu

tevõtluseks interneti-kaubanduse vallas.

122-2, 10139 Tallinn.

Kood 2010-11-22-036

Lisainfo: Zahhar Kirillov Tel: 5650 2282 • E-post: zahhar@nodi.ee www.nodi.ee

Saksa meditsiinilisi hügieenitooteid arendav firma otsib edasimüüjat innovaatilisele hü-

Täpsem info: ANNIKA METSALA

gieenilisele arvutiklaviatuurile (klaaskattega,

Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Riigihanketeated

Riigihanketeated NATO

Meditsiinilise mööbli hange (käru-laud). Täht-

Ehitus ja -materjalid

aeg dokumentidega tutvumiseks 17.02.2011,

Eelteade: lennuangaari metallkonstruktsioo-

tähtaeg pakkumiste esitamiseks 22.02.2011.

nide ehitustööde hange. Kood 4050 Lammutamise ja renoveerimistööde (koos

Kood 4064 Ehitus ja –materjalid

kujundamise ja materjalidega varustamisega)

Katusekattematerjali ja isolatsiooni hange.

hange (Brüsselis). Tähtaeg pakkumiste esita-

Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 01.03.

miseks 28.02.2011. Kood 4051

2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks 08.03.

Otsitakse potentsiaalsete alltöövõtjate kontakte teraskonstruktsioonide, konteinerite ja torustiku hanke tarbeks (Slovakkias). Tähtaeg kontakti võtmiseks 25.02.2011. Kood 4052

2011. Kood 4063 Turvatõkete hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 15.03.2011. Kood 4065 Masinad ja hooldus Laevade remondi- ja hooldusteenuste han-

EUROOPA KOMISJONI INSTITUTSIOONID

ked. Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks

Reklaammaterjalid

26.02.2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks

Reklaammaterjalide hange Eurojustile (Holland). Tähtaeg 15.03.2011. Kood 4053

04.03.2011. Kood 4066 Elekter

Tekstiil ja jalanõud

Elektri hange. Tähtaeg 02.03.2011. Kood 4067

Tööriietuse ja -kingade hange. Tähtaeg on

Toit

22.02.2011. Kood 4055 Vormi- ja ametiriietuse ning jalanõude hange. Tähtaeg 10.03.2011. Kood 4056 Muu

Hommikusöögitoodete hange. Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 08.02.2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks 15.02.2011. Kood 4068

Riigihangete taustainfo 33 riigis: uus teave Koja veebilehel

Varustuse hange turvasektori jaoks. Tähtaeg 31.03.2011. Kood 4054 LÄTI Elektroonika Videoseiresüsteemide hange. Tähtaeg on 22.03.2011. Kood 4059

ROOTSI

Eesti Välisministeeriumi ja Eesti Kaubandus-

Mööbel ja valgustid

Tööstuskoja koostöös valmisid 2010. aasta

Mööbli ja valgustite hange. Tähtaeg pakku-

sügisel Eesti ettevõtjate tarbeks riigihanke

miste esitamiseks 07.03.2011. Kood 4069

valdkonna ülevaated Euroopa ja ka kauge-

Lukkude ja elektroonsete turvalukkude han-

mate riikide kohta. Info koostajateks olid Eesti

ge. Tähtaeg 02.03. 2011. Kood 4070

ametlikud välisesindused ning infot võite leida

Puit

Masinad

kokku leida 33 riigi kohta. Ehkki info maht

Küttepuude hange. Tähtaeg pakkumiste esi-

Prügiautode hange. Tähtaeg pakkumiste esi-

olenes asukohariigi info kättesaadavusest ja

tamiseks 15.03.2011. Kood 4060 Muu Veepumpade hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 15.03.2011. Kood 4057

tamiseks 17.03.2011. Kood 4071 Tuletõrjeautode hange. Tähtaeg pakkumiste

siseriiklikud riigihanketeadete andme-

Ehitus Majaehituse hange (Malmös). Tähtaeg pak-

puhastus- ja poleerimisvahendite, nõudepe-

kumiste esitamiseks 08.03.2011. Kood 4072 Puit

hange. Tähtaeg 24.02.2011. Kood 4058

Puitkütuste hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 03.03.2011. Kood 4074

LEEDU

Muu

Teenused

Nööpide hange. Tähtaeg pakkumiste esita-

kumiste esitamiseks 21.03.2011. Kood 4061

baasid (avaldamise kohustus ja riikliku ühtse andmebaasi olemasolu) asukohariigi riigihangete seadus, pädev

suvahendite, tualettpaberi, taskurätikute jmt.

dokumentidega tutvumiseks 15.03.2011, pak-

giks anda vastuseid küsimustele:

esitamiseks 07.03.2011. Kood 4075

Töödeldud paberi ja papi, plasttoodete,

Linnaplaneerimisteenuste hange. Tähtaeg

loodud struktuurist, siis eelkõige oli eesmär-

asutus jm vajalik taustateave pakkujale tulemuste vaidlustamine

miseks 22.03.2011. Kood 4073 Mänguasjade hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 16.03.2011. Kood 4076

Meditsiinitarvikud

Täpsem info:

Ühekordselt kasutatavate meditsiiniliste tarbevahendite hange. Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 09.03.2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks 15.03.2011. Kood 4062

Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee

www.koda.ee – teenused – valik riigihanketeated – riigihanked teistes riikides

Juubilarid

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011

Õnnitleme veebruarikuu juubilare! HAT-AUTO AS liige alates 1998

IKODOR AS liige alates 2009

JOVELD OÜ liige alates 2005

HUMANA GRUPP OÜ liige alates 1997

KABIN JA POJAD OÜ liige alates 2008

LRF PRIVATE OÜ liige alates 2002

KARLEV AS liige alates 1999

LATIKAS OÜ liige alates 2007

PLAYTECH ESTONIA OÜ liige alates 2009

EESTI KONTSERT liige alates 1999

MARU AS liige alates 1997

NTN EST AS liige alates 1997

N-TERMINAL GRUPP AS liige alates 1994

OY GUSTAVSBERG AB EESTI FILIAAL liige alates 1998

75 KITMAN AS liige alates 1998

ABOBASE SYSTEMS AS liige alates 1996 AIK-PROJEKT OÜ liige alates 2007 ALVIGO AS liige alates 1998 ASTERA AS liige alates 1997

TALLINNA SEKTO AS liige alates 1997 TAVID AS liige alates 2001 VIIGARDI OÜ liige alates 1998 VILPAK AS liige alates 199520

10 BALTIC LOGHOUSES OÜ liige alates 2009 DGM SHIPPING AS liige alates 2008 EESTI VANGLATÖÖSTUS AS liige alates 2001

AVILA PUIT OÜ liige alates 2004

ELKE SENSOR OÜ liige alates 1996

ALMELO OÜ liige alates 2010

ESPAK AS liige alates 2002

AQUATOR OÜ liige alates 1999

FEB AS liige alates 1995

ASSETS RMP OÜ liige alates 2004

HANSAB AS liige alates 1999

FAROVENT OÜ liige alates 2009

ELSAMAR OÜ liige alates 2009 EXENTOR OÜ liige alates 2007 GENETRADE EESTI OÜ liige alates 2002 KREDIIDI JA EKSPORDI GARANTEERIMISE SIHTASUTUS liige alates 1998

5 ALDENA SHIPPING OÜ liige alates 2007 INVENT BALTICS OÜ liige alates 2006 KH TEH PRODUCTION OÜ liige alates 2008 MODULE TECH OÜ liige alates 2006 PARSUM OÜ liige alates 2006 PRODUXI OÜ liige alates 2008 PROGRAMMIEKSPERT OÜ liige alates 2007 SIRKEL FABRICS OÜ liige alates 2008 TARMEKO KV OÜ liige alates 2006 TBD-BIODISCOVERY OÜ liige alates 2010

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 604 0085 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Eksportööride koolitused 2010—2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.

• Juhan Bernadt on ligi 30 aastat tegelenud rahvusvahelise müügi-, turunduse- ja brändijuhtimisega nii suurettevõtetes kui väiksemates arenevates ettevõtetesüle maailma. Viiastel aastatel on ta tegelenud ettevõtete konsulteerimisega ning ekspordija turunduskoolituste läbiviimisega Eestis.

EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks. Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 21., 22., 28. veebruar (vene k) • 14., 15., 21. märts • 5., 6., 13. mai

• Yrjö Ojasaar omandas õigusalase hariduse Ameerika Ühendriikides, kus praktiseeris advokaadina ning seejärel tehnoloogiaettevõttes partnerina. Tema tänane tegevus on seotud ettevõtetele era- ja riikliku riskikapitali kaasamise, rahvusvaheliste strateegiliste partnerite leidmise ning intellektuaalse omandi kaitsmise ja arendamisega. Hetkel töötab Yrjö Ojasaar OÜs Advokaadibüroo Luiga Hääl Mody Boreniuse, kus ta nõustab innovaatilisi firmasid.

Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 3., 4., 10. märts (vene k) Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 12., 13., 20 aprill

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 7. märts Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 4. aprill – vene keeles • 2. mai

• Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordija messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 16. mai Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 6. juuni

MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 9. märts

Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot/300 krooni üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5. aprill (vene k) • 3. mai • 7. juuni Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 18. mai

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 8. märts

„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.

Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 17. mai Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 8. juuni