NR 3 • 9. VEEBRUAR 2011
ILMUB AASTAST 1925
Rootsi ja Eesti head suhted said kinnitust Rootsi Kuningriik on Eesti tähtsaim kaubanduspartner ning suurim investeerija. Kuid siinkohal ei ole olulised statistilised näitajad, hoopis olulisem on mõista, et need kaks riiki on oma väärtuste ja arusaamade poolest väga sarnased. Need suhted said kinnitust 17.-20. jaanuaril toimunud President Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese riigivisiidil. Presidendipaari saatis lisaks ametlikule delegatsioonile ka 37-liikmeline Kaubanduskoja äridelegatsioon.
Põhjalikud muudatused jäätmeseaduses
Mis on ärisaladus ja kuidas seda kaitsta?
Ülikoolide regionaalsed kolledžid — ettevõtluse mootor
Isikuandmete kaitsest töösuhetes
2
Ekspordi Akadeemia
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Ekspordi Akadeemia
SEMINARID 2011 Välisturgudele minnes tuleb ettevõtte juhil leida erinevaid lahendusi uutele väljakutsetele. Ekspordi Akadeemia seminarisari on koostatud eesmärgiga, et ettevõtete juhid saaksid teadmisi, inspiratsiooni ja ideid enda konkurentsivõime arendamiseks.
SEMINARID TIPP- JA KESKASTMEJUHTIDELE:
ÕPPEVISIIDID:
„KANALID” (17. veebruar) Seekordsel seminaril on märksõnadeks: erinevad kanalid, alternatiivid, logistika ja müügivõrk välisturul (logistics and distribution in foreign markets). Kanal kui konkurentsieelise allikas ja eristumisvõimalus. Kanali kujundamine oma sihtkliendini jõudmiseks. Erinevad kanalialternatiivid, nende analüüs. Seminari peaesineja on mainekas lektor Rootsist – Paul Kleiby (Network Logistics). Uue lisana on Ekspordi Akadeemia seminaril nn „praktikute kogemusmoodul“, kus erinevad edukad praktikud räägivad reaalsetest kogemustest, õnnestumistest ja ebaõnnestumisest.
ÕPPEVISIIT ROOTSI Lühivisiidi eesmärk on tutvuda kogenud ja edukate maailmaklassi eksportööridega, kogemuste vahetamine ning ülevaate saamine Rootsi eksporditurust. Firmakülastused: General Electric Company, H&M ja Absolut. Õppevisiidi maksumus on 287,60 eurot / 4500 krooni inimese kohta. NB! Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi!
Osalemise hind on 51,13 eurot/ 800 krooni (hinnale lisandub käibemaks 20%). NB! Registreerimistähtaeg 15. veebruar!
ÕPPEPÄEVAD: ÕPPEPÄEV TALLINNAS (15. veebruar) Kaubanduskojas toimuval õppepäeval tutvustatakse, millistel põhimõtetel garanteerivad EAS ja KredEx eksporditehinguid ning kuidas see toimib. Lisaks tutvutakse Arengufondi tööpõhimõtetega ning nende tegevustega ekspordi arendamisel. Samuti annab Swedbank ülevaate pankade rahastamispoliitikast – kas ja kuidas on olukord muutunud (võrreldes aastatega 2009 ja 2010). Õppepäeva raames toimuvad nii loengud kui ka firmakülastused. Kuidas luua rahvusvahelist meeskonda ning müügivõrgustikku, kuidas valitseda erinevaid brände (Baltika näitel)? Kuidas teha äri Rootsis, Soomes, kuidas kavandada agressiivset turule sisenemise kampaaniat (Tallinki näitel)? Õppepäeval toimuvad nii loengud, kui ka firmakülastused. NB! Kohtade arv on piiratud! Osalemise hind on 28,76 eurot/450 krooni (hinnale lisandub käibemaks). Hind sisaldab materjale, transporti ja toitlustust. NB! Registreerimistähtaeg 11. veebruar!
Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist
Neljapäev 3. märts 2011 6.30 Kogunemine Tallinna Lennujaamas 7.55 Lend Stockholmi 7.30 Saabumine Stockholmi (Rootsi aja järgi) 8.30 Väljasõit lennujaamast külastustele 9.30 General Electric Company – brändi tähtsus, mainekujundus 12.00 Väljasõit lõunale 12.20 Lõuna 13.20 Väljasõit 13.40 H&M külastus – kultuurilised erinevused, info hankimine trendide kohta tarbijakäitumises, ettevõtte maine kui ressurss. Kuidas arendada mainet välisturgudel? 15.15 Väljasõit 16.00 Absolut külastus – kultuurilised erinevused, info hankimine trendide kohta tarbijakäitumises, ettevõtte maine kui ressurss. Kuidas arendada mainet välisturgudel? 17.30 Väljasõit lennujaama 19.50 Lend Stockholm-Tallinn (Rootsi aja järgi) 21.50 Saabumine Tallinna lennujaama (Eesti aja järgi) NB! Registreerimistähtaeg 15. veebruar! Lisaks toimub Ekspordi Akadeemia Ida-Virumaa ja Tartu õppevisiit 16.-17. märtsil.
Info ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee www.koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Juhtkiri
3
Rootsi ja Eesti head suhted said kinnitust Rootsi Kuningriik on Eesti tähtsaim kaubanduspartner ning suurim investeerija. Kuid siinkohal ei ole olulised statistilised näitajad, hoopis olulisem on mõista, et need kaks riiki on oma väärtuste ja arusaamade poolest väga sarnased. Tihedad ja sõbralikud suhted said kinnitust 17.-20. jaanuaril toimunud President Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese riigivisiidil. Eva Maran Teenuste osakonna projektijuht
P
residendipaari saatis lisaks
möödus väga positiivses õhkkon-
lama jäi mõte sellest, et lisaks kõrg-
ametlikule delegatsioonile eba-
nas ning rootslased kinnitasid oma
tehnoloogia arendamisele, võiks
harilikult suur, 37-liikmeline Kauban-
jätkuvat tahet Eestisse investeerida
Eesti olla Rootsi tehnoloogiatele
duskoja äridelegatsioon. Kindlasti
ning rahulolu meie majandusklii-
testturuks.
tekib küsimus, et miks Rootsi vastu
maga. Samal päeval paralleelselt Ericssoni
nii suur huvi on, see on ju meie
Visiidi üldist meeleolu, vaimsust ning kokkuvõttes ka tulemust iseloomustab president Ilvese ütlus: „See oli minu diplomaatilise karjääri parim riigivisiit!”. Rootsi ja Eesti heade suhete kinnitus annab hea eelise teha koos samme nii Läänemere piirkonna, kui ka Euroopa Liidu arenguks.
naaberriik ja midagi uut justkui avas-
Kohtumisele järgnes Rootsi Eks-
külastusega, oli ametliku delegat-
tada pole. Kuid Rootsisse ei min-
portnõukogu eestvedamisel ärise-
siooni
dudki midagi avastama, vaid häid
minar. Oma kohalolekuga austas
seminar Rootsi Kaitsekolledžis, kus
suhteid kinnitama.
seminari Tema Majesteet kuningas
osalesid ka kolm IT-ettevõtjat äri-
Carl XVI Gustaf. Seminari juhatas
delegatsioonist. Seminaril käsitleti
Äridelegatsiooni programm oli tihe
sisse Eesti president. Tema kand-
probleemi, kuidas kontrollida inter-
ja huvitav ning aeg-ajalt ristus ka
vaks sõnumiks (nagu ka kogu visii-
neti kuritarvitamist, samas säilitades
presidendipaari omaga. Lisaks mit-
di vältel) oli Euroopa riikide eristu-
selle vaba kasutamise. 19. jaanuari
mele firmakülastusele (Svenska
mise uus suund. Enam ei ole eri-
õhtul Ooperiterrassil toimunud vas-
Kraftnät, Ericsson, Hansoft) oli
nevad ida ja lääs, vaid põhi ja lõuna
tuvõtul oli äridelegatsiooni liikmetel
äridelegatsioonil võimalus osaleda
ning seda eelkõige fiskaalpoliitiliste
võimalik võõrustada oma koostöö-
lõunasöökidel Stockholmi maava-
põhimõtete osas. Üldisemate ma-
partnereid. Kohal olid nii kuninga-
nema Per Unckel’i, Stockholmi lin-
jandusalaste ettekannetega astusid
kui ka presidendipaar ning amet-
navolikogu
Margareta
üles Rootsi kaubandusminister Ewa
likus delegatsioonis olnud ministrid.
Björk’i ning Uppsala maavanema
Björling ning Eesti majandus- ja
See oli hea võimalus kinnistada
Peter Egarti juures. See andis või-
kommunikatsiooniminister
Juhan
juba olemasolevaid suhteid ning
maluse suhelda erinevate kohalike
Parts. Edasi kulges seminar tehno-
mõtiskleda uute koostöövõimaluste
otsustajatega nii omavalitsusest, kui
loogiaarengute valdkonda käsitle-
üle.
ka ülikoolidest, haiglatest jne.
des. Eesti poolt tegid presentat-
esimehe
programmis
küberkaitse
sioonid Raivo Vare („Opportunities
Visiidi üldist meeleolu, vaimsust
Üks olulisemad sündmuseid kahe
for high-tech development in Esto-
ning kokkuvõttes ka tulemust ise-
riigi ärisuhetes sellel visiidil oli Toomas
nia”), Ülo Jaaksoo (“Cybernetica –
loomustab president Ilvese ütlus:
Hendrik Ilvese kohtumine kitsas
Internet Voting Developer”) ning Jüri
„See oli minu diplomaatilise karjääri
ringis Rootsi firmajuhtidega, kes on
Raidla (“Online creation and admin-
parim riigivisiit!”. Rootsi ja Eesti
suurimad Eestisse investeerijad
istration of Estonian companies”.
heade suhete kinnitus annab hea
(ABB, Autoliv, TeliaSonera, Nordea,
Võõrustajate poolt esinesid Kuning-
eelise teha koos samme nii Lääne-
SEB, Swedbank, Ericsson, Saab,
liku Inseneriteaduste Akadeemia,
mere piirkonna, kui ka Euroopa
Stora Enso, Skanska). Kohtumine
Saabi ning Ericssoni esindajad. Kõ-
Liidu arenguks.
4
Teejuht
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Sisukord
Kalender
Juhtkiri
10. veebruar
Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Hollandis – Gita Kalmet Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
15. veebruar
Ekspordi Akadeemia õppepäev Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
15.-16. veebruar
ECOFIRA kontaktkohtumisteüritus keskkonnasektori asjatundjaile Hispaanias Valencias Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
17. veebruar
Ekspordi Akadeemia seminar tipp- ja keskastmejuhtidele „Kanalid” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
21., 22. ja 28. veebruar
Ekspordiplaani koostamise koolitus (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
12
23. veebruar
Šveitsi sihtturuseminar „Kuidas leida oma kasumlik turunišš?” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee
13
3., 4., 10. märts
Ekspordiplaani koostamise koolitus (vene keeles) Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
3. märts
Seminar „Isikuandmete kaitse töösuhetes” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee
3. märts
Ekspordi Akadeemia õppereis Rootsi Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
7. märts
Välismessikoolitus Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
8. märts
Turu-uuringute koostamise koolitus Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
14., 15., 21. märts
Ekspordiplaani koostamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
16.-17. märts
Ekspordi Akadeemia õppevisiit Ida-Virumaale ning Tartusse Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
4. aprill
Välismessikoolitus (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
16.-17. juuni
Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” Stockholmis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
Rootsi ja Eesti head suhted said kinnitust
3
Seadusandlus Jäätmeseaduses kavandatakse põhjalikke muudatusi
5
Millises suunas võiks areneda käibemaksuregulatsioon Euroopa Liidus?
6
Isikuandmete kaitse töösuhetes
7
Ärisaladuse kaitsmine algab selle määratlemisest ja lepingus fikseerimisest
8
Euroopa uudised Leevendus kriisidele?
10
Ettevõtlusõpe Ülikoolide regionaalsed kolledžid ettevõtluse mootorina
Hariduspoliitika Tagasivaade Kaubanduskoja haridustemaatilistele tegemistele jaanuaris 2011
Konjunktuur Ilmus konkurentsivõime aastaraamat 2010
14
Juhtimisveerg Viskame aga pori Postimehe vankrile! Ehk pühad reeglid iga palgatöötaja jaoks
15
Ekspordi Akadeemia Ekspordi Akadeemia seminaril räägiti põhipädevustest ning välisturule sisenemisest
16
Innovatsiooniveerg Innovatsioonifestival (IF…) jõuab sel aastal Tallinnasse
17
Teated
18
Liikmelt liikmele
20
Koostööpakkumised
20
Riigihanketeated
21
Juubilarid
22
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Seadusandlus
5
Jäätmeseaduses kavandatakse põhjalikke muudatusi Keskkonnaõiguse valdkond on tänapäeval järjest olulisemaks muutunud ning ka ettevõtjaid mõjutavad need regulatsioonid järjest rohkem. Mait Palts Poliitikakujundamiseja õigusosakonna juhataja
O
lulisteks valdkondadeks võib
kohast on kindlasti aga olulisteks
kasutamine ei avalda lõppkok-
siin nimetada kindlasti pa-
kaks järgmist seadusetäiendust —
kuvõttes negatiivset mõju kesk-
kenditega seonduvat ning teisalt
millal jäätmed lakkavad olemast
konnale ega inimese tervisele.
kõike seda, mis seondub jäätmete
jäätmed, kui neid on uuesti töödel-
kogumise, taaskasutamise ning kõr-
dud, ning millal võib ühe toote toot-
Iseenesest võib toodud põhimõte-
tervisekaitsenõuetele ning asja
valdamisega. Juba ammu ei ole
misel tekkinud kõrvalsaaduse lu-
tega ja reguleerimise eesmärgiga
kasutamine ei avalda lõppkokku-
need valdkonnad aga vaid Eesti
geda eraldi asjaks (tooteks), mitte
küll nõustuda, kuid esialgse hinnan-
võttes negatiivset mõju keskkon-
siseriikliku õiguse kujundada, vaid
aga jäätmeteks.
gu kohaselt vajaks sõnastus siiski
nale ega inimese tervisele.
suurt rolli mängivad ka arengud Euroopa Liidu ning rahvusvahelisel tasandil. Ka praegu aktuaalse eelnõu juures on oluline roll just EL õiguse ülevõtmisel — ehk mitmed muudatused tulenevad vajadusest lähtuda ka jäätmeseaduses 12. detsembrist 2010 jõustunud uuest jäätmedirektiivist 2008/98/EÜ.
Täpsustub jäätmete mõiste piiritlus Kehtiva jäätmeseaduse kohaselt on
asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana; asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja
suurema õiguskindluse huvides täp-
Kaks olulist seadusetäiendust — millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui neid on uuesti töödeldud, ning millal võib ühe toote tootmisel tekkinud kõrvalsaadust lugeda eraldi tooteks, mitte aga jäätmeteks.
jäätmeiks mis tahes jäätmekategoo-
sustamist. Tuleb arvestada, et tegemist on siiski oluliste kriteeriumitega, mis võivad kaasa tuua mitmesuguseid kohustusi asja valdajale ning
Kes on jäätmete edasimüüja ning kes vahendada ja millised kohustused neil on?
peab olema seega üheselt selge,
Kui seni võis tekkida küsimusi, kellel
millal tuleb see lugeda jäätmeks ja
millised kohustused on ja kuidas
millal enam mitte.
neid isikuid määratleda, kes jäätmete otsesteks tekitajateks ega käitle-
Teine olulisem täiendus seaduses
jateks ei ole, kui tegelevad näiteks
oleks seotud kõrvalsaaduse määrat-
jäätmete edasimüügiga, siis muu-
lemisega — millal tootmise kõrval-
datuste kohaselt peaks see mõne-
produkt lugeda jäätmeks ja millal
võrra selgemaks saama. Edasimüü-
kõrvalsaaduseks? Eelnõu sõnastab
jaks on eelnõu kohaselt ettevõtja,
selle nii: Asja, mis on saadud sellise
kes tegutseb oma nimel jäätmeid
riasse kuuluv vallasasi või kinnista-
Seadust soovitakse seega täien-
tootmisprotsessi tulemusena, mille
ostes ja müües, kaasa arvatud
tud laev, mille valdaja on ära visa-
dada järgmise täpsustusega: jäät-
esmane eesmärk ei olnud selle asja
edasimüüja, kes jäätmeid faktiliselt
nud, kavatseb seda teha või on ko-
med lakkavad olemast jäätmed, kui
tootmine, võib tunnistada kõrval-
ei valda. Vahendajaks loetakse ette-
hustatud seda tegema. Esimeseks
nad läbivad taaskasutustoimingu ja
saaduseks, mitte aga jäätmeteks,
võtjat, kes korraldab teiste nimel
muudatuseks on siin see, et jäätme-
selle tulemusena saadud asi vastab
juhul kui on täidetud järgmised
jäätmete taaskasutamist või kõrval-
kategooriaid enam seaduses ei
järgmistele kriteeriumitele:
tingimused:
damist, kaasa arvatud vahendaja,
kehtestata. Seega tuleb lähtuda
asja kasutatakse tavapäraselt
asja edasine kasutamine on kin-
kes jäätmeid faktiliselt ei valda. Mõ-
jäätmete ülddefinitsioonist ning vaadata, milliste valdkondadega jäätmeseadus ei tegele (see ei tähenda,
kindlal otstarbel; asjale on olemas kindel turg või selle järele on nõudmine;
del;
lema tegevust loetakse eelnõu järgi
asja saab kasutada vahetult
ka jäätmekäitluseks. Edasimüüjale
täiendava töötlemiseta, välja ar-
laieneb seaduse jõustumisega aga
et need ei või olla reguleeritud mõne
vastab otstarbeks ettenähtud
vatud selline töötlemine, mis on
ka registreerimiskohustus. Samas
teise seadusega). Jäätmete käitle-
tehnilistele nõuetele, õigusnor-
asjaomasele tööstusele üldiselt
kehtestatakse andmete dubleeri-
mise ning ümbertöötlemise seisu-
midele ja tootestandarditele;
omane;
mise vältimiseks ka erand, mille ko-
6
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
haselt jäätmearuande esitamisest
Millises suunas võiks areneda käibemaksuregulatsioon Euroopa Liidus?
Keskkonnaametile on edasimüüja vabastatud (vastasel korral tekiks jäätmete arvestuses eelduslikult koguste dubleerimine).
Jäätmete taaskasutamise pikem perspektiiv Tulenevalt juba mitmel korral viidatud direktiivist viiakse eelnõu kohaselt jäätmeseadusesse jäätmete taaskasutamise sihtarvud. Nii nähakse ette, et alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada korduskasu-
Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
tamiseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja
J
uba detsembris avaldatud käi-
põhjustab ettevõtjatele liiga suurt
Et ettevõtjate seisukohta paremini
bemaksu rohelise raamatu ees-
halduskoormust. Lisaks mainitak-
kaitsta, ootame ka oma liikmeid
jäätmeid ning muudest allikatest
märk on algatada avalik arutelu
se probleeme tekitavate valdkon-
rohelise raamatuga tutvuma ning
pärinevad samalaadseid jäätmeid,
ELi käibemaksusüsteemi tuleviku
dadena veel ka piiriüleste tehin-
seisukohti meile saatma.
välja arvatud tootmisjäätmed ja põl-
üle. Lõpptulemusena soovitakse
gute maksustamist ja erinevaid
lumajanduslikust
või
viia käibemaksusüsteem rohkem
maksumäärasid. Samuti on raa-
Arutelu tulemuste alusel esitab ko-
metsandusest pärinevad jäätmed,
kooskõlla ühtse turuga, suuren-
matus tõstatatud paljude teiste
misjon 2011. aasta lõpus teatise,
vähemalt 50% ulatuses nende jäät-
dada maksutulusid ning samas
küsimuste kõrval küsimus sellest,
milles määratakse prioriteetsed
mete kogumassist kalendriaastas.
vähendada nõuete täitmisega ja
millised ELi käibemaksualased
valdkonnad, kus tuleb võtta täien-
Samast ajast tuleb taaskasutada
maksu kogumisega seotud ku-
sätted, kui üldse, tuleks sätestada
davaid meetmeid ELi tasandil.
korduskasutamiseks ettevalmista-
lusid. Kas kõik need eesmärgid ka
direktiivi asemel nõukogu määru-
tud, ringlusse võetud ja muul viisil
täidetavad on, peaks selguma aru-
ses (st kõigile liikmesriikidele ühte-
taaskasutatud, sealhulgas kaeve-
telude käigus, kuid teemad on üle-
moodi kohalduvatena).
õõnte täitmiseks muude ainete
val.
klaasijäätmed, muid liigiti kogutud kodumajapidamisest
pärinevaid
tootmisest
Euroopa Komisjon kutsub kõiki hu-
asemel kasutatud ehitus- ja lammutusjäätmeid, välja arvatud kivid ja
Kõnealuses dokumendis möön-
vitatud osapooli andma oma pa-
pinnas — vähemalt 70% ulatuses
dakse muuhulgas, et kehtivate
nus ja saatma vastused rohelises
nende jäätmete kogumassist kalend-
käibemaksueeskirjade keerukus
raamatus esitatud küsimustele.
EL käibemaksusüsteemi roheline raamat koos selles sisalduvate küsimustega on leitav aadressilt: www.koda.ee. Arvamusi ootame e-postiaadressil mart@koda.ee.
riaastas. Kuidas täpselt hakkab toimuma sihtarvude arvutamine on siiski hetkel veel lahtine, sest vastav metoodika on Euroopa Komisjoni poolt kinnitamata.
Muudatusi on lisaks eelkirjeldatutele eelnõus aga veel ning vähemal või rohkemal määral puudutavad ka ettevõtjaid. Just seetõttu on soovitav kõigil, kes teema vastu rohkem huvi tunnevad kindlasti ka eelnõu ja sellele lisatud seletuskirjaga tutvuda ning meilegi oma tähelepanekutest teada anda. Eelnõu leiab tavapäraselt Kaubanduskoja veebilehelt www.koda.ee.
Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet
MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00 Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Seadusandlus
7
Isikuandmete kaitse töösuhetes Andmekaitse Inspektsioon koostas juhendi isikuandmete kaitse, töötlemise ja avaldamise kohta, millega soovitakse selgitada töötajate õigusi isikuandmete kaitsele ning tööandjate kohustust kaitsta töötajate isikuandmeid.
Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
S
amas tuleb kindlasti rõhutada
reguleeritud ja sellega õigustatud,
näiteks andmed laste kohta lastega
lehega seotud andmeid, sest töö-
asjaolu, et tegemist on siiski
samas
tõendi
seotud puhkuste andmiseks, arvel-
andja töötleb töövõimetuslehega
vaid juhendiga ning nagu on ka
küsimist tuleks hinnata kriitiliselt
dusarve numbrit, kuhu kanda töö-
seonduvaid isikuandmeid seaduse-
Andmekaitse Inspektsioon öelnud:
ning sõltuvalt töö iseloomust, kus
tasu – või siis tööandjad tunnevad,
ga ettenähtud ülesande täitmiseks.
„Lõpliku sõna õigusnormi tõlgen-
joobeseisund võib kaasa tuua oht-
et on õigustatud – nt juhul, töötaja
damisel ütleb kohus.” Seega tuleks
liku olukorra.
küsib töölt vaba aega arstil, notaris,
Tööandja õigust kontrollida töötaja
matusel käimiseks vms põhjusel
tööd tööajal piirab muuhulgas kohustus austada töötaja privaatsust
sõltuvuse
kohta
tööl suuresti lähtuda konkreetsest situatsioonist ja hea usu põhimõt-
Avalikest allikatest (meedia, internet)
ning tööandja on kohustatud mõist-
test ning kasutada loogilist mõtle-
kandidaadi kohta info kogumine on
likul hulgal seda vaba aega andma.
mist.
AKI seisukohalt lubatud, kui teabe
AKI seisukoht taolise isiklikul põh-
kogumisest on teavitatud kandi-
jusel võetava vaba aja võtmisel on,
Juba töövestluste ajal tuleb jälgida,
daati, antud talle võimalus kogutud
et töötajalt ei ole õigustatud arsti-
mis andmeid tohib töökohale kan-
andmetega tutvuda, vajadusel lei-
tõendi vms küsimine, võib aga küsi-
dideerivalt isikult küsida, mil viisil
tud infot selgitada, täiendada ning
da üldisemalt, et mis põhjusel ära
andmeid koguda ning säilitada. Tee-
nõuda andmete kogumise lõpeta-
on vaja käia, ilma täpsustuseta, mil-
mad, mis on leidnud selgitamist ju-
mist. Samuti on AKI kahtluse alla
lisel arstil või kelle matusel.
hendis: andmete töötlemine enne
seadnud testide kasutamise värba-
töösuhte algust; andmete töötlemi-
misprotsessis – mitmete erinevate
Täpsema info küsimine töötajatelt
ne töösuhte ajal; andmete säilita-
testide (isiksuseomadusete, IQ-tes-
on tinginud muuhulgas asjaolu, et
mine ja avaldamine. Andmekaitse
tide) kasutamine on töölevõtmisel
praktikas on kerkinud probleemiks
Inspektsiooni (edaspidi AKI) juhen-
laialt levinud praktika ning peetakse
olukorrad, kus isik kasutab haigus-
dis on öeldud: „Üldiseks aluseks
üldiselt kõige erapooletumaks vii-
lehte näiteks selleks, et saada puh-
andmete töötlemiseks on kandi-
siks kandidaadi hindamisel. AKI ar-
kust/käia puhkusreisil ajal, mida
daadi nõusolek.” Samuti on rõhu-
vates on taoliste testide kasutamisel
tööandja talle ei võimaldanud. Kui
tatud tööandja õigustatud huvi
aga oht saada teavet kandidaadi
tööandjal on kahtlus, et töötaja ka-
konkreetse informatsiooni vastu, st
delikaatsete isikuandmete (nt usu-
sutab haiguslehte mittesihipäraselt,
igasuguse teabe küsimine ei pruugi
liste, poliitiliste veendumuste) kohta.
võib ta pöörduda haigekassasse
olla vajalik antud töökohale kandi-
Testide asemel mõnda muud moo-
asjaolude kontrollimiseks ning AKI
deerimiseks (nt eraelu kohta, mis ei
dust ei ole aga AKI välja pakkunud
on seisukohal, et kontrolli läbiviimise
ja viia läbi kontrolli viisil, mis ei riku
ole seotud sobivusega sellele töö-
ning on soovitanud lihtsalt lähtuda
tulemuste kohta on tööandjal õigus
töötaja põhiõigusi – õigus sõnumi-
kohale). Samuti info kandidaadi ter-
konkreetsest ametikohast ja analüü-
teada saada, kas töövõimetuslehe
saladusele, õigus eraelu puutuma-
visliku olukorra, muuhulgas alkoholi-
sida, kas taoline test on parim või-
väljaandmine oli põhjendatud või
tusele, õigus vabale eneseteostu-
või narkosõltuvuse kohta. Teatud
malus teabe saamiseks.
mitte või kas tuvastati hüvitise
sele ja õigus väljendusvabadusele.
maksmisest keeldumise alus. Eesti
Näiteks töötaja e-kirjade lugemine
töökohtadel (õpetajad, tervishoiu-
Tööandja õigust kontrollida töötaja tööd tööajal piirab kohustus austada töötaja põhiõigusi – õigus sõnumisaladusele, õigus eraelu puutumatusele, õigus vabale eneseteostusele ja õigus väljendusvabadusele. Näiteks töötaja e-kirjade lugemine võib riivata õigust eraelu puutumatusele ja sõnumisaladusele.
töötajad, toitu käitlevad töötajad) on
Töösuhte ajal on töötajatelt and-
Haigekassa võib väljastada tööand-
võib riivata õigust eraelu puutuma-
tervisetõendi küsimine seadusega
mete küsimine sageli õigustatud –
jale konkreetse töötaja töövõimetus-
tusele ja sõnumisaladusele. Eestis
8
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
on aga tavapärane praktika, et oma
Igasuguste andmete kogumisel on
töö e-posti (nt eesnimi.perenimi@
oluline teada ka kaua neid säilita-
firmanimi.ee) kasutatakse ka era-
J
ust sellisele pealkirjas toodud
kad), finants- ja õigusteavet ning
järeldusele jõuti Kaubandusko-
teavet inimressursside kohta (nt
ma peaks, tohib ning kellele näida-
jas 27. jaanuaril toimunud seminaril
palga- ja hüvitiste plaanid), ärilist
vestlusteks, riigi ja kohalike omava-
ta. Mõningal juhul tuleb andmete
„Mis on ärisaladus ja kuidas seda
teavet (klientide andmed, müügi-
litsuste ametkondadega suhtlemi-
säilitamise tähtaeg seadustest –
kaitsta“ peetud arutelude käigus.
strateegiad ja turundusplaanid).
seks. Ehkki töötajal ei ole mingit
raamatupidamise
dokumentide
Antud teemal võtsid sõna nii prak-
Samas võib üldisemalt öelda, et
üldist õigust töö e-posti isiklikul
säilitamine 7 aastat, töölepingu
tiseerivad advokaadid, Konkurent-
ärisaladusena on käsitletav infor-
eesmärgil kasutada, on eeldatav
säilitamine 10 aastat peale töösuh-
siameti esindaja kui riigiprokurör.
matsioon, mis on salajane (st pole
õiguspärane ootus privaatsusele,
te lõppu, tööõnnetuse ja kutsehai-
Peamine tähelepanu oli suunatud
avaldatud või ei kuulu avaldami-
seda aga seni, kuni ei ole kehtes-
guse uurimise andmete säilitamine
ärisaladuse mõiste selgitamisele,
sele, pole üldteada ning pole ker-
tatud vastupidiseid reegleid, nt
55 aastat. Nende andmete kohta
ärisaladuse kaitsmise võimalus-
gesti kättesaadav), sellel teabel on
arvuti kasutamise eeskirjadega või
aga, kus seaduses konkreetselt ei
tele ning ärisaladuse karistus-
kaubanduslik väärtus ja ettevõtja
sisekorraeeskirjadega keelata e-
ole öeldud säilitamise tähtaega,
õiguslikule kaitsele. Ettekannete
ise on kasutusele võtnud meet-
posti kasutamine isiklikeks kirjava-
ütleb AKI, et andmed tuleb hävi-
käigus toodi esile nii elulisi näiteid
med, et vastav teave ei saaks ava-
hetusteks, täpsustustega, kes ja
tada koheselt, kui need enam ees-
kui ka lahendusi. Alljärgnevalt on
likuks. Viimatiöeldu tuleb iseene-
millistel tingimustel võib töötaja
märkide saavutamiseks vajalikud
toodud kokkuvõte seminaril räägi-
sest ka Intellektuaalomandi õigus-
äraolekul e-posti avada ja vajalikku
ei ole. Samas, kui ka andmete
tust.
te kaubandusaspektide lepingust
kirja otsida. Ehkki AKI on seisuko-
kogumise eesmärk on saavutatud,
hal, et kuna töötaja e-postist vaja-
siis teatud juhtudel tuleb andmeid
Seminaril esinenud advokaadid
oskusteave ja kogemused, mis
liku kirja otsimisel on suur oht sat-
hoida vaidluste lahendamise tar-
tõid esile, et kõige tüüpilisem olu-
töötaja on omandanud töötamise
tuda infole, mis võib olla eraelu
beks ehk kuni nõude aegumiseni.
kord, mille käigus on tekkinud vaid-
käigus, pole üldjuhul käsitletavad
lused ärisaladuse hoidmise rikku-
ärisaladusena.
puudutav, siis tuleb reeglite koosta-
(TRIPS) (art 39 p 2). Samas näiteks
misel selgelt määratleda andmete
Andmete kogumisel tuleb jälgida,
mise osas, on selline, kus ettevõtte
töötlemise eesmärgid, kontrollida
et need ei satuks kõrvaliste isikute
töötaja(d) on lahkunud ettevõttest
valitud meetme proportsionaalsust
kätte, ei ole õigustatud ettevõtte
ja kaasa võtnud ettevõtte infobaa-
ja lähtuda minimaalsuse ning läbi-
töötajate ligipääs teiste töötajate
sist andmeid (nt klientide kontakt-
paistvuse nõudest. Konkurentsi-
andmetele või nt raamatupidajal ei
andmed) ja ettevõtte strateegilist
Oluline on mainida seda, et kui
keelu või konfidentsiaalsuskohus-
ole vaja ligipääsu kõigile persona-
infot ning kasutanud seda oma et-
tekib vaidlus ärisaladuse hoidmise
tuse rikkumise tuvastamiseks e-kir-
liandmetele. Andmeid avaldada (st
tevõtte loomisel ja juhtimisel.
kohustuse rikkumise osas, siis
jade saatmise/saamise kohta ja
teha kättesaadavaks ettevõtte-
nende sisu tohib vaadata AKI sõ-
välistele isikutele) võib aga töötaja
Ärisaladuse kaitsmise puhul pida-
toimumist tõendama, milline oli
nul vaid siis, kui selline töötlemise
nõusolekul või seadusest sätes-
sid esinejad esmatähtsaks eelkõi-
tema ärisaladus ja milles seisnes
tuleneb lepingust või kui töötaja
tatud alustel või edastamine voli-
ge seda, et oleks selgelt määrat-
annab selleks eraldi nõusoleku.
tatud töötlejale (nt raamatupida-
letud, millist teavet ärisaladusena
Kuidas aga saada nõusolek e-kir-
miseks, töötervishoiuks vms) ning
käsitletakse. Siin on alati oht, et üks
jade lugemiseks töötajalt, kes on
töötajal on õigus teada, kellele
pool hindab ärisaladust n-ö üle
konfidentsiaalset infot edastanud,
tema isikuandmed on edastatud.
(ehk näeb ärisaladusena ka infot,
seda juhendis ei täpsustata.
rikkumise tõendamine
peab see isik, kes väidab rikkumise
mis tegelikult seda pole) ja teine Kahtlemata on AKI teinud juhendi
Ärisaladuse hoidmise
n-ö alahindab ärisaladust.
Vaidluse tekkimise korral peab isik, kes väidab rikkumise toimumist tõendama, milline oli tema ärisaladus ja milles seisnes selle õigustamatu avaldamine ja kasutamine.
Nii nagu e-kirjade lugemine tööand-
koostamisel ära suure töö, kaardis-
ja poolt peab olema sisemiste reeg-
tades teemat, mille kohta praktili-
litega täpselt paika pandud, peab
selt puudub kohtupraktika ning
olema reguleeritud ka valvekaame-
seetõttu ka selgus, kuidas seadusi
rate kasutamine töökohtadel – oluli-
rakendada. Ehkki juhendi koosta-
Ärisaladusena on käsitletav niisu-
semaks peab AKI seal juures töö-
misse oli kaasatud mitmeid eks-
gune teave ettevõtja äritegevuse
selle õigustamatu avaldamine ja
tajate teavitamist valvekaamera ka-
perte ja sotsiaalpartnereid, muu
kohta, mille avaldamine teistele
kasutamine. Seega lasub tõenda-
sutamise eesmärgist, kas ja milliste
hulgas ka Kaubanduskoda, on
isikutele võib selle ettevõtja huve
miskoormis sellel, kes leiab, et rik-
töökohustuste rikkumiste menetle-
tegemist suures osas ikkagi And-
kahjustada (konkurentsiseaduse
kumine on toimunud. Viimatiöeldu
miseks jälgimisseadmete salvestisi
mekaitse Inspektsiooni seisukohta-
§ 63 lg 1). Täpsemalt mõeldi semi-
ei tähenda aga, et teine pool saab
võidakse kasutada, jälgitav aeg, ala,
dega seaduste tõlgendamisel.
naril esinejate poolt sellise teabe all
lihtsalt eitades rikkumise väite üm-
tehnilist-teaduslikku informatsiooni
ber lükata. See pool, kes leiab, et
(nt toote tehniline koostis või
rikkumist pole esinenud, peab ka
retsept, tootmismeetodid- ja prot-
oma seisukohti sisuliselt põhjenda-
sessid, nendes kasutatavad tehni-
ma. Ärisaladuse hoidmise kohus-
kogutud andmete töötleja. Jälgida ei tohi ruume, mis ei ole mõeldud tööülesannete täitmiseks – puhkeruumid, riietus-, duširuumid, tualett.
Täpsemalt saab Andmekaitse Inspektsiooni juhendiga tutvuda veebilehel www.aki.ee.
Ärisaladuse mõiste
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Marju Naar
Mart Kägu
Teenuste osakonna prohjektijuht
Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
Seadusandlus
9
Ärisaladuse kaitsmine algab selle määratlemisest ja lepingus fikseerimisest
tus pole ajaliselt piiritletud. Ärisala-
eeskirjad ärisaladuse määratlemise
hustuse rikkumise fakti toimumist.
lused tsiviilkohtumenetluses. See tu-
duse hoidmise kohustus ei lõpe ka
ja sellega ümberkäimise kohta. Kui
Isegi kui rikkumine ikka aset leiab,
leneb põhimõttest, et riik sekkub et-
nt töölepingu või juhatuse liikmega
on võimalik, siis tuleks asi paten-
siis on märksa lihtsam nõuda sellest
tevõtlusse erandkorras ja võimalikult
lepingu lõpetamisel (sealjuures ei
teerida või registreerida kasuliku
tekkinud kahju hüvitamist. Praktikute
vähesel määral.
pea selle hoidmise eest mingit lisa-
mudelina või kaitsta muu sellise re-
sõnul ongi kõige teravam probleem
tasu maksma). Seega pole võimalik
gistreeringuga. Kindlasti on kasu
antud küsimuse puhul olnud selle
öelda, millal ajaliselt täpselt vas-
sellest, kui teabele omab juurde-
tav kohustus lõpeb, kuid võib asu-
pääsu piiratud hulk inimesi ja teavet
da seisukohale, et kui oluline huvi
ei avaldataks isikutele, kellel seda
ärisaladuse kaitsmise osas kaob
tegelikult praktiliselt vaja pole. Kui
ära, siis langeb ka ärisaladuse kaits-
ilmneb või on tõenäoline, et ärisala-
mise kohustus. Samas, kui tugine-
duse hoidmise kohustust on rikutud,
takse olulise huvi äralangemisele,
siis tuleks kindlasti põhjalikult läbi
siis peab alati suutma seda ka tõen-
mõelda edasine tegevus. Soovitus-
dada.
lik oleks arutada olukorda juriidilise nõustajaga (õiguslik analüüs ja et-
Ärisaladuse kaitsmine
tevalmistus) ja püüda koguda võimalikult palju tõendeid enne rikkuja poole pöördumist. Seminaril esine-
Kokkuvõttes tuleb öelda, et ärisaladuse kaitsmisel ei saa ettevõtja
Oluline on, et ettevõtja määratleks võimalikult täpselt, missugune teave on käsitatav ärisaladusena ja teeks selle arusaadavaks ka teistele isikutele, kes teabest teadlikuks saavad. Selleks võiks sõlmitavates lepingutes olla näiteks ärisaladust ja selle hoidmise kohustust reguleeriv säte.
lootma jääda üksnes seadusesätetele, vaja on ka ise astuda samme selle nimel – määratleda võimalikult täpselt ettevõtte ärisaladus, sätestada reeglid ärisaladusega ümberkäimiseks, piirata juurdepääsu ärisaladusele. Seminaril osales 42 ettevõtjat, kellest ligi pooled olid ettevõtetes tegutsevad tegevjuhid ning teine pool jagunes juristide-advokaatide ja personalijuhtide vahel. Mõeldes se-
Võib öelda, et seminaril esinejad
jate sõnul on praktikas kõige pare-
olid üheselt seisukohal, et ärisala-
maid tulemusi andnud sellise olu-
duse kaitse tagamiseks saab ette-
korra puhul kiire ja intensiivne tege-
võtja ettenägeliku käitumise ja tege-
vus. Sealjuures võib meetmete hul-
vusega ise kõige rohkem ära teha.
ka kuuluda ka kuriteoteate tege-
Oluline on just see, et ettevõtja
mine, sest ärisaladuse õigustamatu
määratleks ise võimalikult täpselt
avaldamine ja kasutamine on ka kri-
tõendamine, et ärisaladust on riku-
ettevõtjad seminariga rahule – hin-
ära, missugune teave on käsitatav
minaalkorras karistatav (karistus-
tud, sest ärisaladust pole lihtsalt sel-
nati praktiliste näidete toomist ja
ärisaladusena ja teeks selle arusaa-
seadustik § 377).
gelt määratletud.
viiteid kohtupraktikale. Osalejatele
vad teadlikuks vastavast teabest.
Seega on ärisaladuse efektiivse ja
Eespool juhiti tähelepanu asjaolule,
tekkinud diskussioon. Kõik esine-
Selle tarvis võiks sõlmitavates lepin-
tulemusliku kaitse tagamise eeldu-
et ärisaladuse õigustamatule aval-
nud lektorid olid oma ala praktikud
gutes olla näiteks ärisaladust ja selle
seks, et ettevõtja on astunud selle
damisele ja kasutamisele võib järg-
ja said kuulajatelt kõrgeid punkte.
hoidmise kohustust reguleeriv säte.
kaitsmiseks samme (ärisaladuse
neda ka kriminaalkaristus. Siiski, on
Eraldi tõsteti esile riigiprokurör Lavly
Samuti oleks mõistlik töötajatest
võimalikult täpne määratlemine le-
karistusõiguslik sekkumine antud
Lepa esinemist, kes andis põhjaliku
lähtuva riski maandamiseks kehtes-
pingutes, sisekorraeeskirjad jne)
ärisaladuse kaitse osas sekundaar-
ülevaate ärisaladuste teemal proku-
tada näiteks vastavad sisekorra
juba enne ärisaladuse hoidmise ko-
ne, st üldjuhul lahendatakse vaid-
ratuuri seisukohast.
minari teemale, ei olnud auditooriumi koosseis üllatav – puutuvad just nemad ärisaladusest tulenevate küsimustega kõige rohkem kokku. Tagasisidet hinnates jäid osalenud
meeldis publiku ja esinejate vahel
davaks ka teistele isikutele, kes saa-
10
Euroopa uudised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Leevendus kriisidele? Euroopa hingab kergendatult. Seekordne majanduskriis näib vähemalt osades riikides läbi olevat ja teistes riikides leevendumas. Ühes ollakse aga üpris kindlad. See kriis ei jää viimaseks. Ja arvestades saadud õppetunde, otsitakse rohtu analoogiliste hädade vältimiseks tulevikus. Eelkõige tahetakse vältida maksumaksja raha kasutamist pankade kahjumite korvamiseks.
Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs
S
ellel eesmärgil teeb Euroopa
Saksamaa ja Rootsi alustanud tööd
Mida täpselt, kuidas
liikmesriikides asuvaid filiaale. See-
Komisjon tööd vähemalt ka-
oma fondide loomisel, millesse ko-
ja millal maksustada?
ga oleksid tütarettevõtted maksukohuslased asukohariigis ja filiaalid
hel viisil:
gutaks raha maksudest/maksetest.
vähendades pankade pankrot-
Praegu on neil mõlemal fondi loo-
Euroopa Komisjon on seisukohal, et
koduriigis. Kui kõik liikmesriigid ko-
tide tõenäosust tugevama makro-
miseks oma meetod ja eeskirjad
pangakriiside lahendamise fonde
guvad finantseerimisasutustelt mak-
ja mikromajandusliku tasandi jä-
ning ei saa veel öelda, millise riigi
tuleks rahastada pankade makse-
se vastavalt neile põhimõtetele, siis
relevalve, ettevõtete parema juh-
eeskirju tuleks eelistada.
test või maksudest. Need maksed/
on võimalik kahekordse maksus-
maksud võiksid põhineda kolmel
tamise ja konkurentsimoonutuste
EMSK peab õigemaks just järkjär-
asjal: pankade varad, pankade ko-
ohtu vältida.
gulist lähenemisviis. Tuleb arvesta-
hustused ning pankade kasum ja
vaatamata toimub pankrotistu-
da, et:
preemiad. Kaaludes, mida maksus-
mine, siis on kriisi nõuetekoha-
Kriis tabas erinevaid liikmesriike
tada, on EMSK seisukohal, et pan-
seks ja õigeaegseks lahenda-
erineval ajahetkel ning mõjutas
kade kohustused (v.a tagatud hoiu-
Arvestades, et mõned riigid juba te-
miseks olemas asjakohased
neid erineval viisil ja erinevas ula-
sed ja pankade kapital, näiteks pan-
gelevad riigipõhiste pangamaksu-
hoovad, sh piisavad rahalised
tuses. Riigid jõuavad kriisi ja
kade puhul esimese taseme kapital)
de, maksude ja süsteemide kasu-
vahendid.
väljuvad kriisist erineval ajal ning
ja mõned bilansivälised kohustu-
tuselevõtuga, on EMSK veendunud,
samuti on erinev aeg, mil nad on
sed, on tõenäoliselt kõige parem
et kõige esimese sammuna tuleks
Need piisavad rahalised vahendid
võimelised looma oma panga-
alus pankade maksete/maksude
arutada maksude mõningaid ühi-
tähendavad kavatsust moodustada
kriiside lahendamise fonde.
sisseviimiseks. Need kajastavad
seid aluspõhimõtteid ja näitajaid
pangakriiside lahendamise fondid.
Mõnede liikmesriikide finants-
hästi kulusid, mis tõenäoliselt tuleb
ning neis kokku leppida, et vältida
Viimase osas küsis EK arvamust ka
sektorit ei mõjutanud finantskriis
katta, kui tekib vajadus panga kriis
konkurentsimoonutusi ELi finants-
Euroopa majandus- ja sotsiaalko-
tõsiselt ja nad ei ole palunud abi.
lahendada, need on lihtsad ja ehkki
sektoris. Lühiajalises perspektiivis
miteelt. Praegu ongi EMSK omi
Seevastu on kriis mõjutanud
teatud kattumist ei saa välistada, ei
võiks loota, et liikmesriigid saavuta-
seisukohti kujundamas.
nende reaalmajandust teatud vii-
oleks nende puhul kattumine nii
vad teatud kokkuleppe maksubaa-
vitusega. Nende riikide pangan-
suur kui varadel põhineva maksu
si, maksumäära ja kohaldamisala
Üldiselt nõustub EMSK Euroopa Ko-
dussektorid on küll terved, kuid
kehtestamisel.
suhtes. Pärast seda võiks kaaluda
misjoni lähenemisviisiga, mille koha-
näevad vaeva kriisilaadsete sünd-
selt tehakse ettepanek luua esimese
muste ärahoidmiseks, samal ajal
Analüüsides seda, kuidas maksus-
suhteliselt madala maksu kasutuse-
sammuna siseriiklike pangakriiside
oodatakse neilt majanduse taas-
tamine peaks toimuma, kaldub
levõtuks, millele järgneks rohkem
lahendamise fondide ühtlustatud
tumise toetamist. Need riigid võib-
EMSK toetama Euroopa Komisjoni
ühtlustatud pangamaksude süs-
võrgustik, mis on seotud koordi-
olla ei soovi luua pangakriiside
seisukohta, et igasse pangakriiside
teem ja pangakriiside lahendamise
neeritud siseriikliku kriisiohjamiskor-
lahendamise riiklikke fonde ajal,
lahendamise fondi peaksid laekuma
fondide kasutuselevõtt.
raga. Siiski soovitab EMSK luua
kui enamik liikmesriike oleks val-
maksed samas liikmesriigis tege-
kõnealune võrgustik järk-järgult ja
mis seda tegema. Pangakriiside
vusluba omavatelt finantseerimis-
Kas see kõik aga võimalikke tulevasi
arvestades hoolikalt iga liikmesriigi
lahendamise fonde planeeritak-
asutustelt ja need maksed peaksid
kriise aitab ära hoida või lahendada,
konkreetset olukorda. Nii näiteks on
se rahastada uue maksu kaudu.
katma ka nende asutuste muudes
näib olevat suuresti usu küsimus.
timise ja karmimate regulatiivsete standardite kaudu; tagades, et kui neile meetmetele
Mida siis kõigepealt teha?
järkjärgulist lähenemisviisi lihtsa ja
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Hollandis –
Gita Kalmet
Euroopa uudised
Euroopa Liit soovib vähendada teadlastele ja väikeettevõtjatele tülikat bürokraatiat
11
Siim Kallas: talv tuleb igal aastal ja selleks tuleb valmis olla
Euroopa Komisjon soovib muuta ostude tegemise ühisturul hõlpsamaks
Euroopa Komisjoni asepresident
Komisjon algatas 18. jaanuaril avaliku
Euroopa Komisjon kiitis sel nädalal
Siim Kallas ütles 19. jaanuari kohtu-
arutelu tarbijavaidluste alternatiivse
heaks meetmed, et muuta Euroopa
misel Euroopa suuremate lennujaa-
lahendamise korra üle. Eesmärgiks
Liidu käimasolev teadusuuringute
made juhtidega, et Euroopa lennu-
on muuta ostude tegemine ühisturul
seitsmes raamprogramm parimate
jaamades tuleb reisijate huvides keh-
tarbijate jaoks turvalisemaks ning
Eesti Kaubandus-Tööstusko-
teadlaste ja uuendusmeelsete ette-
testada teeninduse ja selle kvali-
pakkuda paremaid, kiiremaid ja oda-
da korraldab koostöös Välis-
võtete ning eelkõige väikeste ja
teedi miinimumnõuded. „Vulkaani-
vamaid võimalusi ostja ja müüja va-
ministeeriumiga neljapäeval,
keskmise
ettevõtete
purske tagajärjel tekkivat tuhapilve
heliste lahkhelide kohtuväliseks la-
10. veebruaril kell 9.00-10.30
jaoks atraktiivsemaks ja kergemini
on lennundusspetsialistidel pea või-
hendamiseks. Arutelu puudutab näi-
Kaubanduskojas (Toom-Kooli
ligipääsetavaks. Komisjoni poolt
matu ette näha, kuid talv tuleb igal
teks olukordi, kus tarbija krediitkaar-
17, Tallinn) järjekordse Hom-
aprillis 2010 avalikustatud lihtsus-
aastal ja meil tuleb selleks valmis
dilt võetakse välismaal tehtud ostu
mikukohvi lühiseminari. See-
tamiskava kohaselt rakendatakse
olla,” ütles Kallas. Tugev lumesadu
eest raha kaks korda või nõutakse
kordsel üritusel esineb Eesti
meetmed viivitamata. Komisjon kiitis
ja halb ilm sundisid detsembris osa-
trahvisummat juhul, kui ta soovib os-
suursaadik Hollandis Gita
heaks kolm meedet, millel on vahetu
liselt või täielikult sulgema mitmeid
tutehingust loobuda. Praegu on ELis
Kalmet. Hommikukohvi semi-
mõju ELi käimasoleva raamprog-
lennujaamu, sh Heathrow – üks suu-
kasutusel vähemalt 750 erinevat al-
nari osalustasu on 9,59 eurot
rammi uurimistoetuste haldamisele.
remaid ja olulisemaid lennuliikluse
ternatiivset vaidluste lahendamise
/150 krooni (lisandub käibe-
Kõik need on lahenduseks seitsmen-
sõlmpunkte ELis. See mõjutas ka
korda, kuid siiski jäävad tarbijad tihti
maks). Vajalik eelregistreeri-
das raamprogrammis osalejate ja
teiste lennujaamade tegevust, sest
abita. Alternatiivse vaidluste lahen-
mine.
potentsiaalsete osalejate korduvalt
need toimivad ühtses süsteemis.
damise menetlus on kohtuväline.
esile toodud probleemidele:
Samalaadse olukorra vältimiseks
Kaasatud on erapooletu kolmas osa-
võimaldavad paindlikumalt arves-
edaspidi peavad lennujaamad pa-
pool, näiteks vahekohtunik, kes os-
tada personalikulusid, mistõttu
remini valmis olema. Tagada tuleb
kab soovitada, millist lahendust ka-
majanduskoostöö seis
ELi toetuse saanud võivad kesk-
sõlmlennujaamade probleemideta
sutada või suudab pooled lahenduse
ja võimalused
miste personalikulude hüvita-
töö ning parem koostöö lennuliik-
leidmiseks kokku tuua. Alternatiivses
mise taotlemisel kasutada oma
luse eest vastutajate vahel õhus ja
korras lahendatakse eelkõige indivi-
tavapäraseid kuluarvestusmee-
maa peal. Lennujaamad tuleb pa-
duaalseid juhtumeid, kuid ühe me-
todeid ning kaob vajadus luua
remini integreerida ning võimaldada
netluse raames võib käsitleda ka
paralleelseid kuluarvestussüs-
neil toimida võrgustikuna. Reisijatele
mitut sarnast vaidlust. Vajadus sellise
teeme üksnes sel eesmärgil;
antav teave hilinemiste ja lennuplaa-
korra järele kasvab, kuna internetios-
väikeste ja keskmise suurusega
ni muutmise kohta peab olema kva-
tude osatähtsus on pideval tõusuteel:
Hollandi kultuurilised
ettevõtete omanikud, kelle palka
liteetsem ja õigeaegne. Esmavas-
2004. aasta 22%-lt on see nüüdseks
iseärasused ja turule
nende raamatupidamine ametli-
tutus eriolukorraks valmisoleku eest
jõudnud 37%-ni. Piiriüleste interne-
pürgijate takistused
kult ei kajasta, võivad uurimispro-
lasub ennekõike lennundussektoril.
tiostude osatähtsus püsib aga mada-
jektides osalemise eest saada
Et 2011. aasta jõulud mööduksid
lal (8%) ning selle üheks põhjuseks
edaspidi kindlasummalist hüvitist;
tõrgeteta, on asepresident Kallas
on tarbijate usalduse puudumine.
kõigi komisjoni asjaomaste osa-
palunud Euroopa lennujaamadel
71% neist leiab, et piiriüleste ostude
kondade ja talituste kõrgematest
esitada aruanded järgmise talve või-
puhul on võimalikke probleeme
ametnikest moodustatakse uus
malikuks eriolukorraks valmistumise
raskem lahendada. Arutelu on avatud
juhtrühm, et teadusuuringute ra-
kohta nii kiiresti kui võimalik. Komis-
kuni 15. märtsini ning selle tulemusi
hastamise eeskirjade kohalda-
jon esitab konkreetsed meetmed
kasutatakse vastavasisulise õigusak-
mine oleks järjepidev ja vastu-
esimese poolaasta lõpupoole aval-
tieelnõu koostamiseks. Vastuvõtmine
oludeta.
datava nn lennujaamapaketi raames.
on ette nähtud novembriks 2011.
10. veebruaril Kaubanduskojas
Käsitletavad teemad: Hollandi ja Eesti
Hollandi majanduse väljavaated Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel
Suhtlemine Hollandi ärikultuuris ja bürokraatias
Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0081 E-post: priit@koda.ee
suurusega
12
Ettevõtlusõpe
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Ülikoolide regionaalsed kolledžid ettevõtluse mootorina 18. jaanuaril 2011 toimus Tallinnas ülikoolide regionaalsete kolledžite arenguseminar, kus muuhulgas räägiti sellest, mida koolid teevad ettevõtluse toetamiseks ja ettevõtliku vaimu ärgitamiseks oma regioonis. Alljärgnev on lühikokkuvõte Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži direktori Kalle Karroni koostatud ettekandest. Kalle Karroni teksti refereeris
Tiia Randma Haridusnõunik
K
õik regionaalsed kolledžid
duli, mille tulemusel on tõusnud et-
giatega seonduvate erialade piir-
laste praktika- ja lõputööde teosta-
panustavad paikkondliku et-
tevõtlus rahvusliku käsitöö vallas,
konnas pakkumist väga oluliseks.
miseks ettevõtete vajadustest lähtu-
arendamisse,
aga ka kultuurisündmuste korral-
Avatud õppe kaudu pakutakse ük-
valt. Nii osalevad ettevõtete spet-
seda eeskätt läbi otsese erialaõppe,
damises. TÜ Pärnu Kolledž osaleb
sikuid erialaseid aineid elektroonika-
sialistid praktika- ja lõputööde
kuid samas ka läbi õppetegevuse
aktiivselt linna ja maakonna ette-
ja väikelaevaehituse ettevõtete töö-
juhendajatena, samuti õppekava-
ettevõtlikkust arendades ning ette-
võtlusprojektides, edukalt töötab hu-
tajatele täienduskoolitusena. Haap-
nõukogude ja lõputööde komis-
võtlusõpet pakkudes. Seotus ette-
viharidusena pakutav Ettevõtluskool.
salu Kolledžis on ettevõtlusalaste
jonide töös. Tudengite puhul on
tevõtluskeskkonna
teadmiste ja oskuste arendamiseks
eelistatud praktika läbiviimine kol-
spetsiifikast. Nii on tehnoloogiaalast
Kolledžite tasemeõppekavades on
väljatöötatud ainekursus „Ettevõt-
ledži tegutsemispiirkonnas. Palju lei-
kompetentsi omavate ning tehnilisi
ettevõtlusõpet arvestataval määral,
luse alused”. Kursus loob võimalu-
dub näiteid, kus lõpetaja asub tööle
erialasid pakkuvate TTÜ Virumaa ja
täienduskoolituse pakkumisel ja
sed
teadmiste,
ettevõttesse, mis oli ta praktikako-
Kuressaare kolledžite seotus ette-
õppekavade arendamisel arvesta-
äriplaani koostamise ja kaitsmise
haks. TÜ Pärnu Kolledžis on välja
võtetega ulatuslikum, samuti on
takse ettevõtete vajadusi. Parimaks
oskuste kujunemiseks, seda paku-
kujundatud ulatuslik parktikabaaside
takse kõigile tudengitele. Samuti on
võrgustik, turismiosakonna üliõpila-
Parimaks näiteks ettevõtlusõppe rakendamisel TTÜ Virumaa Kolledž, kus õppekavadega on haaratud kõik peamised regiooni ettevõtlusvaldkonnad.
Narva Kolledž arendamas ettevõt-
sed osalevad Erasmuse toel aktiivselt
lusõpet mittemajanduserialadele,
praktikatel välismaa ettevõtetes – ca
piirkondliku vajaduse tõttu realisee-
40 inimest õppeaasta jooksul.
näiteks saab tuua TTÜ Virumaa Kolledži, kus kolledži õppekavade-
duse koolitusi, juhtimis- ja turundus-
asutuste ning ettevõtete soovidega.
Ettevõtlikkusõppega alustatakse ju-
ga on haaratud kõik peamised re-
kursuseid aga ka loovuskoolitusi.
Nii on näiteks TTÜ Virumaa Kolled-
ba koolieelsetes asutustes ning
giooni ettevõtlusvaldkonnad (auto-
Suurenenud
sisekoolituste
žis valminud lõputööd selliste Ida-
esimeses ja teises kooliastmes. TÜ
maatika, mehaanika, energeetika,
pakkumine. Narva Kolledži jaoks on
Virumaa tööstusettevõtete nagu AS
Viljandi Kultuuriakadeemia on ette-
kütuste keemia, ehitus, infotehno-
oluliseks väljakutseks venekeelne
Viru Keemia Grupp, AS Eesti Ener-
võtlusalases tegevuses keskendu-
loogia). Õppekavade loomisel on
koolitus Eesti venekeelsetele ette-
gia, AS Nitrofert, AS Silmet ja Kiviõli
nud valdavalt loomemajandusele.
arvestatud ettevõtete vajadustega.
võtjatele.
Keemiatööstuse
Koolitatakse nii kultuurikorraldajaid
TTÜ Kuressaare Kolledžis on käigus
kui ka vastupidi – kunstiloomeeri-
elektroonsete süsteemide ja väike-
Kolledžite praktikasüsteem areneb
toitlustusettevõtete tellimusel, ak-
alade tudengid saavad soovi korral
laevaehituse õppekava, kohalikud
asutuste ja ettevõtetega koostöös,
tiivsemad nt Arensburg Boutique
läbida ettevõtluse baaskursuse moo-
ettevõtjad peavad tootmistehnoloo-
üha enam leitakse võimalusi üliõpi-
Hotel & Spa, mille kohta praktiliselt
võtlusega oleneb kolledži erialade
Pärnu kolledžil, kus on ettevõtlusalased õppekavad, õpetajakoolitusele keskendunud Narva ja Rakvere kolledžites näiteks väiksem. Samas annavad viimati nimetatud kolledžid eestvedajatena, lisaks ka Haapsalu, oma panuse ettevõtlikkusõppe edendamisse – kujundades inimestes ettevõtlikkust kui hoiakut, mida iseloomustab loov ja uuenduslik mõtlemine (Ettevõtlusõppe edendamise kava, 2010).
ettevõtlusalaste
ritakse Pärnu Kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekava. Lisaks
Kolledžid teostavad ettevõtluskesk-
akadeemilisele õppetööle viivad
konda käsitlevad, samuti ettevõtete
kolledžid arvestataval määral läbi ka
probleemikat analüüsivaid uurimusi
täienduskoolitust regiooni asutuste
ning viivad läbi piirkonna ettevõtluse
ja ettevõtete töötajatele. Lisaks eri-
arengu seisukohalt olulisi arendus-
alase täiendamise võimalustele pa-
projekte. Lõputööde teemade va-
kutakse ettevõtetele personaliaren-
likul püütakse arvestada piirkonna
on
OÜ
tellimusel.
Kuressaares valdavalt turismi- ja
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
igal aastal valmib lõputöö. Ka
juurde, mis on samuti oluline samm
Pädaste mõis on tänuväärt prak-
laiapõhjalise, kvaliteetse taseme-
tikapartner ja lõputööde allikas.
õppe tagamisel regioonis. Tihedat koostööd teeb Haapsalu Kolledž Terviseturismi klastri ettevõtjatega
Kolledžid sõlmivad
(Eesti Spa Liit).
ettevõtetega vastastikku kasulikke koostöölepinguid
Kuressaare Kolledž on olnud eest-
Hariduspoliitika
13
Tagasivaade Kaubanduskoja haridustemaatilistele tegemistele jaanuaris 2011 Tiia Randma
Enim lepinguid on sõlminud TTÜ
vedaja väikelaevaehituse klastri-
Virumaa Kolledž, kelle jaoks on
arenduse programmis: 2008. aas-
koostöö regiooni tööstusettevõte-
tal sõlmisid TTÜ Kuressaare Kolledž,
tega oluline tegur õppeprotsessi
Kuressaare Ametikool, maakonna
11. jaanuaril toimus ettevõtlusõppe
se ette lõviosa tehnikaharidusega
kvaliteedi tõstmisel, seda nii tehni-
4 omavalitsust ja 11 ettevõtet kon-
veebikeskkonna
lähteülesande
spetsialistidest. Tehnikaõpetajaid
lise baasi kui ka kõrge kvalifikat-
sortsiumilepingu väikelaevaehituse
raames arutelu veebikeskkonna
koolitab TTÜs Inseneripedagoo-
siooniga spetsialistide kaasamisel
klastri arendamiseks, kolledž juhtis
võimaliku paiknemise teemadel.
gika keskus, pakkudes magistri-
õppe- ja arendustegevusse. Kol-
järgneva aasta jooksul klastriaren-
Osalesid eksperdid majandus- ja
haridusega tehnikaspetsialistidele
ledžil on koostöölepingud 15 ko-
duse programmis väikelaevaehi-
kommunikatsiooniministeeriumist,
võimaluse omandada kaugõppe
haliku ettevõttega, näiteks Eesti
tuse strateegia väljatöötamise pro-
Riigi Infosüsteemida Arenduskes-
vormis 1 õppeaasta jooksul peda-
Energia ASiga, VKG ASiga ja Kiviõli
jekti. Pärnu Kolledžil on tihe koos-
kusest, Tiigrihüppe Sihtasutsusest,
googika- ja erialadidaktika-alaseid
Keemiatööstuse OÜga.
töö eelkõige regiooni ja Eesti turis-
Eesti Infotehnoloogia Sihtsasutu-
kompetentse. Nõukoja roll on va-
miettevõtjatega, sh spaahotellidega,
sest, EASist ja Kojast.
hendada teavet õpetajakoolituse
Lepinguid ettevõtetega on ka teis-
Haridusnõunik
arengust, teha vahekokkuvõtteid
eriti hea on koostöö ASiga Tervis.
tel kolledžitel. Nii näiteks on Viljandi
12.-13. jaanuaril osalesin Euroopa
püstitatud eesmärkide saavuta-
Kultuuriakadeemial koostöölepin-
Kolledžid viivad läbi ettevõtlikkuse
Sotsiaalfondi projektide taotlusvoo-
misest ja teha ettepanekuid ülikooli
gud ettevõtetega AS Toom Tekstiil
arendamist toetavad projekte ja on
ru „Õppijakeskse ja uuendusmeel-
juhtkonnale uute õpetajakoolitust
ja OÜ Sokisahtel (tehakse koos-
ettevõtlikkuse kui hoiaku propa-
se kutsehariduse arendamine ning
arendavate meetemete rakenda-
tööd rahvuslikest mustritest inspi-
geerijad piirkonnas. Läbi õpeta-
elukestva õppe võimaluste laienda-
miseks.
reeritud disaini ja kujunduse val-
jakoolituse toetatakse ettevõtlik-
mine” projektide hindamiskogus.
las), OÜ Loomeagentuur, AS Viljan-
kusõppe edendamist ja loovuse
Kokku laekus Innovesse 140 projek-
25.-26. jaanuaril osalesin Archime-
di Metall, AS Regio jne. Palju TÜ
arendamist lasteaias ja varasemas
titaotlust, milles sooviti toetust üle 13
dese Sihtasustuse haridusteaduse
VKA rahvusliku käsitöö, etendus-
kooliastmes. Nii on TÜ Viljandi Kul-
miljoni euro. Positiivse rahastamis-
ja õpetajakoolituse edendamise
kunstide
muusikaosakonna
tuuriakadeemia, Pärnu Kolledž ja
ostuse said 45 projektitaotlust, ko-
programmi
lõpetajaid hakkab ise väikeettevõt-
Narva Kolledž koostöös arenda-
gusummas 4 042 124 eurot.
taotlusvooru „Innovatiivsed ideed
jateks. Ettevõtluse alustamise hõl-
mas ettevõtlusõppe kava õpilaste
bustamiseks on koostöös Viljandi
ettevõtlikkuse kujundamiseks. Ka-
18. jaanuaril olid Kaubanduskojas
damiseks” projektide hindamisel.
linna ja AS Viljandi Metalliga asu-
va
ettevõtlikkusõppe
külas Haapsalu Kutsehariduskes-
Taotlusvooru fond on 44 800 eurot
tatud SA Viljandimaa loomeinku-
edendamist koolieelsetes asutus-
kuse IT-süsteemide III kursuse õpi-
(700 000 krooni).
baatorid.
tes ja kooli I ja II astmes, täien-
lased. Tutvustasin neile Eesti ette-
ja
sisaldab
EDUKO
projektide
õpetajakoolituse esmaõppe aren-
duskoolitusmoodulit „Ettevõtlus ja
võtlust ja ettevõtlusorganisatsioo-
31. jaanuaril toimus Euroopa Sot-
Haapsalu Kolledž sõlmis 2009.
projektitöö aineõpetuse toetajana“
nide rolli Eesti majanduselus ja
siaalfondist rahastatava program-
aastal koostöölepingu Haapsalu
III ja IV astmes ning täienduskooli-
rääkis sellest, millise ettevalmis-
mi „Kutsehariduse sisuline aren-
Kutsehariduskeskuse ning Lääne-
tust põhikooliõpetajatele „Haridus-
tusega inimesi tööturg vajab.
damine 2008–2013” nõukoja koos-
maa puidutööstuse ettevõtjatega
like mudelmängude rakendamine
(Haapsalu Uksetehase AS, Hapval
õppetöös“.
olek. Mahukat, õppekava ja õpeta19. jaanuaril toimus Tallinnas Swiss-
jakoolituse erinevaid laiaulatuslikke
hotellis avalik-õiguslike ülikoolide
arendustegevusi sisaldavat prog-
Design OÜ, MTÜ Puulaeva Selts
Samuti on heaks näiteks Haapsalu
regionaalsete kolledžite arenguse-
rammi viib ellu Riiklik Eksami- ja
Vikan)
ja
Kolledži klassiõpetaja eriala tuden-
minar, kus muuhulgas arutelti regio-
Kvalifikatsioonikeskus. Koosolekul
disaini eriala õppekava väljaaren-
gite osalemine ettevõtluskonkursil
naalsete kolledžite rolli üle kohali-
tõdeti, et mitmed tegevused ei ole
damiseks. Samal aastal sõlmisid
Ajujaht 2010 projektiga „Õpime
ku ettevõtluse arenegumootorina.
käivitunud piisavas mahus või pii-
Haapsalu Kolledž ja Haapsalu
mängides“ ning algatatud projekt
Neuroloogiline Rehabilitatsiooni-
„Ettevõtlikkuse arendamine loo-
20. jaanuaril osalesin Tallinna Teh-
sides tehti programmi elluviijatele
keskus koostööleppe rehabilitat-
dusainete valdkonnas“. Lähtutak-
nikaülikooli (TTÜ) juurde moodus-
mitmeid ettepanekuid programmi
siooni lisamooduli väljaarendami-
se ettevõtluse edendamise kavast
tatud tehnikaõpetaja koolituse nõu-
juhtimisstruktuuri muutmiseks ja
seks tervisejuhtimise õppekava
2010.
koja koosolekul. TTÜs valmistatak-
meeskonna täiendamiseks.
AS, Parila Klaas OÜ, Nedholm käsitöötehnoloogiate
savalt kiiresti. Olukorda analüü-
14
Konjunktuur
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Ilmus konkurentsivõime aastaraamat 2010 Värskelt trükist ilmunud aastaraamat, järjekorras kümnes, iseloomustab Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet 2009. aasta statistiliste andmete ja 2010. aasta ettevõttejuhtide küsitlustulemuste alusel. Raamatu koostas Eesti Konjunktuuriinstituut ja see tugineb Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituudi (Institute for Management Leev Kuum
Development, IMD) väljaandele “World Competitiveness Yearbook 2010”.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur
A
astaraamat annab Eesti lu-
vaate riigipoolsest tegevusest Eesti
se sattunud riikide abistamisel ja
timise Arendamise Instituudi uurin-
gejatele ülevaate IMD pro-
konkurentsivõime tõstmisel See
suurte pankade päästmisel. SKP
gutele. Nende poolt arendatud me-
jektis osalevate riikide (58 riiki)
peatükk on koostatud Riigikantselei,
vähenes 2009. aastal maailmas
toodika on leidnud laialdast rahvus-
konkurentsivõimest, tuues ära kõigi
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse
0,6% ning 2010. aasta oodatav kasv
vahelist tunnustust. Metoodika tuge-
riikide kohad edetabelis ja konku-
(EAS) ja KredExi poolt.
on juba 4,6%. Kriis andis maailmale
vuseks on riikide konkurentsivõime
suure õppetunni. Kriis näitas, et
laiapõhjaline hindamine. See näeb
kõige tähtsamad riigi finantsmajan-
ette enam kui 300 näitaja arvesse
tikutele peaks erilist huvi pakkuma
dusliku stabiilsuse mõttes on riigi-
võtmist iga riigi kohta, millest 2/3
aastaraamatu II peatükk, kus võrrel-
eelarve jätkusuutlikkus ja avaliku
on statistiline ja 1/3 hinnanguline
dakse Euroopa Liidu liikmesriikide
sektori mõõdukas võlakoorem. Rii-
informatsioon. Kogu sisestatav info
ettevõttejuhtide hinnanguid oma riigi
gid peavad senisest suuremat tähele-
töödeldakse, kasutades selleks vari-
ettevõtluskeskkonna kohta. Vaatlu-
panu pöörama jooksevkonto tasa-
atsioonanalüüsi võimalusi.
se alla on võetud ettevõtluskesk-
kaalule. Just jooksevkonto defitsiit an-
konna 31 erinevat aspekti, sellised
nab tunnistust riigi madalast konku-
Aastaraamatu kasutajatena on sil-
nagu ettevõtete kohanemisvõime
rentsivõimest ja näitab palkade en-
mas peetud valitsusasutusi, ettevõ-
muutuvate oludega, töösuhete pro-
naktempos tõusu tootlikkuse suhtes.
tete liitusid, ettevõtete juhte ja kõiki
rentsivõime indeksi esikohal oleva Eesti ettevõttejuhtidele ja analüü-
Analüütikutele peaks erilist huvi pakkuma EL liikmesriikide ettevõttejuhtide hinnangud oma riigi ettevõtluskeskkonna kohta. Vaatluse alla on võetud ettevõtete kohanemisvõime muutuvate oludega, töösuhete produktiivsus, töötajate motiveeritus, tööalased regulatsioonid, äritegemise kergus, altkäemaksud ja korruptsioon jne.
teisi inimesi (institutsioone), kes on
duktiivsus, töötajate motiveeritus, tööalased regulatsioonid, äritege-
Eesti majanduspoliitika eesmärk
seatud hea seisma Eesti rahvusva-
mise kergus, altkäemaksud ja kor-
kriisijärgsel perioodil on konkurent-
helise konkurentsivõime eest. Väl-
ruptsioon, varimajandus jne.
sivõimelise majandusstruktuuri ku-
jaanne peaks kasulik olema ka Eesti
jundamine ja selle baasil stabiilse
investoritele, eksportööridele üle-
Eesti on IMD 2010. aasta rahvusva-
majanduskasvu ja kõrge tööhõive
vaate saamiseks Euroopa Liidu
helise konkurentsivõime edetabelis
tagamine. Kindlam tee jätkusuutli-
liikmesriikide majandusest ja seal-
58 riigi hulgas 34. kohal. Võrreldes
kuks majanduskasvuks on aga üle-
sest ettevõtluskeskkonnast.
eelmise aastaga oleme tõusnud
maailmses väärtusahelas ülespoole
ühe koha võrra. Eesti on möödunud
liikumine ehk teisiti öeldes: Eestis
Aastaraamatu rahastajateks on Et-
Portugalist, Leedust, Slovakkiast ja
tehtu ja loodu peab pidevalt muu-
tevõtluse Arendamise Sihtasutus ja
riigi suhtes (II peatükk). Üksikasja-
Sloveeniast. Eesti konkurentsivõime
tuma väärtuslikumaks ja konku-
Riigikantselei, kes soovivad sellega
likult iseloomustatakse Eesti ette-
moodustab 62,6% esikohal olevast
rentsivõimelisemaks. Riigi roll see-
panustada Eesti ettevõtete ekspor-
võtluskeskkonda
Singapurist.
juures on tagada ettevõtetele sood-
divõime arendamisse. Soovime, et
ne majanduskeskkond – jätkusuutlik
käesolev aastaraamat aitaks kaasa
Euroopa
Liidu
liikmesriikide võrdluses (III peatükk). Aastaraamatu I peatükk tutvustab
2010. aasta arengud näitavad, et
riigieelarve, stabiilne maksusüsteem
meie ühistele pingutustele üle saa-
majanduse arengut maailmas ja
maailma halvim sõjajärgne finants-
ja võimalikult madal maksukoormus.
da majanduskriisi poolt põhjus-
Eestis 2009. aastal, mis oli aluseks
kriis on möödas. Kriisist ülesaami-
riikide edetabeli koostamisel. Vii-
sele aitas oluliselt kaasa riikide
Riikide konkurentsivõime hindamise
meist konkurentsivõimelisematele
mane, neljas peatükk, annab üle-
kooskõlastatud tegevus raskustes-
metoodika tugineb Lausanne´i Juh-
riikidele.
tatud raskustest ja järele jõuda
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Juhtimisveerg
15
Viskame aga pori Postimehe vankrile! Ehk pühad reeglid iga palgatöötaja jaoks Taivo Paju Juhtimisajakirja Director peatoimetaja
P
ostimehe toimetuses juhtus
Kuid mida räägib selline käitumine
Sinu kui palgatöötaja püha kohus
hiljuti üsna mage lugu. Noor
sellisest inimesest endast? Kahtle-
on hääletada jalgadega. Ei ole ühtki
vihane reporter Vahur, kelle pea-
mata on tal ülikõrge ego. Ta on pi-
vabandust, miks sa peaksid jääma,
toimetaja vallandas, ei hoidnud oma
gem individualist kui meeskonna-
kui töökoht tõesti ei istu. Otsustamist
nördimust enesele. Ta avaldas blo-
mängija. Pigem viriseja kui asjade
edasi lükates saab sinust suurim
gis oma vaate asjale – mõistagi
edasiviija. Võib-olla ka natuke rumal,
kahjur, kes tööõhkkonda mürgitab.
ühepoolse – ning pori toimetuse
sest näeb asju ainult oma mätta ot-
vankrile lendas kuhjaga.
sast. Tõstku käsi, kes tahab selliseid
Konflikti puhul peab lahkuma alluv,
inimesi oma meeskonda.
mitte ülemus. Sest ülemus on see, kes vastutab kogu mängu eest ning
Ma ei saa ega tahagi kohtumõistja rolli võtta. Küll aga ütlen, et see
Mul on õnnestunud elu näha nii läbi
temal on õigus panna kokku mees-
kahju, mida Vahur lootis teadlikult
palgatöötaja, juhi kui ettevõtja sil-
kond, kellesse ta usub.
või alateadlikult tööandjale teha,
made. Seetõttu võin kinnitada, et ei
jääb suure tõenäosusega väikse-
ole olemas üdini nõmedat firmat
Kui sa venitad lahkumisega, sest
maks sellest kahjust, mida ta ene-
ega üdini lolli ülemust. On olemas
sama head tööd ja palka on raske
sele tegi.
inimesed, kelle vahel lihtsalt ei teki
leida, siis on su ülemus sind mõtte-
keemiat ja kõik. Ning on olemas fir-
tult kauaks ametisse jätnud. Või
Blogide ajastul on maailmas tekki-
makultuur, mis mõnele inimesele
oled sa täiega ülemakstud.
nud hulga kaupa inimesi, kes vala-
lihtsalt ei klapi. Ega hakkagi klap-
vad oma viha tööandja vastu välja
pima. Iga sellises töökohas vinnu-
Sinu asi on ülemusega suhteid klaa-
internetis. Vahel vägagi edukalt.
tatud päev on tükikene raisatud
rida, mitte vastupidi. See tundub
Mehhiko lahe naftaõnnetuse ajal
elu.
ebaõiglane, aga ülemusel on tuhat muud muret.
kogus keegi Leroy Stick, kes lekitas õelaid repliike ja siseinfot Twitterisse,
Toon oma kogemustest mõned soo-
rohkem järgijaid kui British Petro-
vitused, mis peaksid saama mant-
Kui tõsine rahulolematus ülemuse-
leumi avalike suhete osakond. Ees-
raks igale palgatöötajale. Häda sel-
ga on firmas üleüldine, on teine
tiski oli mõne aja eest üsna kuulus
lele, kes neid ei mõista – lõppkokku-
lugu. Siis räägi sellest tippjuhi või
keegi Mutrike, kelle töökoha-posti-
võttes rikub ta ainult kolleegide ja
omanikuga. Aga ole valmis mõle-
tusi lugedes oli selge, et tema on
iseenda närve.
maks, nii lahkumiseks kui ise ülemuse asemele astumiseks.
ainus lilleke, kes vanamoodsate tobukeste kambas õitseb. Aga fakt
Töötajana on sul raske, kui mitte või-
jääb faktiks: interneti kaudu saab
matu näha laiemat pilti kui su üle-
Kui lahkud, mine nii, et taaskohtu-
üks inimene kahjustada tööandja
musel. Kui sulle tundub, et ülemus
mine endise ülemusega poleks
reputatsiooni rohkem kui kunagi va-
on loll ja nõme, tuleb see tihti sel-
ebameeldiv. Maailm on nii pisike,
rem, olgu tegemist ükskõik kui suu-
lest, et sa ei näe suurt pilti või ei saa
varem või hiljem satute niikuinii
re firmaga.
sellest aru.
kokku.
16
Ekspordi Akadeemia
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Ekspordi Akadeemia seminaril räägiti firma põhipädevustest ning välisturule sisenemisest Peter Gornischeff Teenuste direktor
Ü
le 40 ettevõtte juhid ja spet-
naril Baltika Grupp AS sisseostujuht
põhitegevusest kaugele. Alati on
Nii tippjuhtide- kui ka keskastme-
sialistid said 19. ja 20. jaanua-
Ingrid Kormik. Baltika peab oma
tähtis hind ning oskus tegevusega
juhtide seminaril rääkisid Opera-
ril toimunud seminaridel teadmisi sel-
põhipädevuseks tootmist ja toote-
opereerida.
tional Excellence´ist Swedbanki
lest, kuidas keskenduda oma ärimu-
arendust. Tootearenduse protsess
deli jaoks olulisimatele tegevustele.
rõivatööstuses on väga pikk ja kee-
Kaur Lohk, kes on viinud Rate.ee
Mustonen. Operational Excellence
Seminaride põhiküsimused olid, mil-
ruline. Praegu tegeletakse juba järg-
platvormi 20 riiki, kes on ise ettevõtja
on protsesside pidev täiustamine,
list tegevust peaks sisse ostma, mil-
mise aasta kevade rõivakollektsioo-
ning tegutseb Tehnopoli ettevõtlus-
millega saab ettevõte oma tegutse-
list ise tegema ning kuidas ehitada ja
nide ettevalmistamisega. Sisseost
konsultandina, rääkis ettevõtte rah-
miskvaliteeti parendada. Kui tipp-
juhtida müügivõrku välisturul.
on Baltika suurim kuluallikas. Kuna
vusvahelistumisest, ajastusest – mil
juhtide seminaril keskenduti rohkem
see sõltub väga hooajast, siis on
on õige aeg välja suunduda. Välja
Operational Excellence’i visiooni
Seminaride loenguosa juhatasid
vaja kulusid optimeerida. Seega
tuleks suunduda, kui koduturg jääb
edasiandmisele, siis keskastme-
sisse Ekspordi Akadeemia konsul-
on saanud sisseostust ka finants-
väikeseks või on küllastunud, kui on
juhid said praktilisema töötoa, mis
tandid Jakob Saks ning Juhan Ber-
juhtimise vahend. Kusjuures väike-
väga hea idee; samuti siis, kui toode
aitas asja loomust paremini mõista.
nadt. Mõlemad rõhutasid ettevõt-
sed kogused ei takista sisseostu.
on algusest peale rahvusvahelisele
jatele personaalse lähenemise olu-
Erinevad sisseostuvõimalused on:
turule mõeldud, st tooteid võib juba
Edukate
lisust. Tuleb leida viis, kuidas muuta
kogu sisseostu allhange, toote-
algfaasis rahvusvaheliseks planee-
Martin Länts (Lux Express AS) ja
ennast usaldusväärseks. Rõhutati,
arendus, tootmine, toote markee-
rida.
Sven Aulik (Oskando OÜ) tõid kuu-
et ettevõttel on põhipädevused ning
rimine ja pakkimine, kvaliteedi-
just nendele peaks eelisjärjekorras
kontroll, ladustamisteenus, trans-
Välisturule sisenemiseks on alati
rahvusvahelisest müügivõrgust ning
keskenduma. Nike´i põhipädevu-
porditeenus. Ingrid Kormiku koge-
tähtsad isiklikud kontaktid ning ei to-
selle juhtimisest oma ettevõtetes.
seks on hea bränd, kliendivõrgustik
mus ütleb, et sisse tuleks osta juhul,
hiks mööda vaadata ka kohalikest
Mõlemal päeval toimusid töötoad,
ning tootearendus. Kuna ülejäänud
kui on tooted ja teenused, mida ise
kaasmaalastest ja saatkonnast, kui
mis kinnistasid ettekannete teema-
osades jääb Nike’il kompetentsist
hästi ei tunne; kui on riigid, kust ise
see antud sihtriigis olemas on. Turu
sid ning grupitöödena valminud
puudu, siis keskendutakse just eel-
ei saa hankida soodsatel makse-
tundmaõppimiseks võib algusfaasis
ideed on väärtuslik kõigi osalejate
poolnimetatuile. Need on olulised
tingimusel.
kasutada olemasolevaid andmeid
igapäevatöös.
esindajad Raul Järve ja Mattias
praktikutena
esinenud
lajateni häid näiteid ja kogemusi
nagu CIA factbook. Tuleb mõelda,
tegevused, mille ettevõte jätab enda sisse ja pidevalt arendab. Teatud
Keskastmejuhtidele esines Baltika
kus toimivad arengud ja millised –
tüüpi tegevusala ettevõtetele sobib
Grupp ASist Märt Aab, kes rääkis
Aafrikas nt kasvab mobiilikasutajate
teatud tüüpi põhipädevuste arenda-
Baltika erinevates hangetest ning
arv. Selleks aga, et turul tegutsema
mine. „Kogu aeg tuleb mängida sel-
positiivsetest ja negatiivsetest as-
hakata paljalt turuinfost, mis on pa-
lele, kes on teie kliendid. Kui teil on
pektidest. Logistiline eripära, mis on
beril, ei piisa. Tähtsad aspektid müü-
juba häid referentse, siis kasutage
Baltikal (näiteks riiete rippasend) on
givõrgu loomisel välisturule on kont-
neid,” kõlas konsultantide soovitus.
tihti otsustav. Ta rääkis allhanke va-
roll ja raporteerimine. On juhtunud,
likutest, selle võimalustest ja ainu-
et firma kohalik töötaja on regist-
Sisseostust ja sellega seonduvatest
võimalustest – näiteks kui tegevus
reerinud firma kaubamärgi enda
aspektidest rääkis tippjuhtide semi-
on niivõrd spetsiifiline, et jääb enda
isiklikule nimele.
Järgmine Ekspordi Akadeemia avatud seminar toimub 17. veebruaril ja siis on teemaks „Kanalid”, kus räägitakse konkreetsemalt logistikast ja müügivõrgust välisturul. Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Innovatsiooniveerg
17
Innovatsioonifestival (IF…) jõuab sel aastal Tallinnasse Innovatsioonikeskus InnoEurope’ile antud intervjuus räägib Moniek Falck, IF… projekti koordinaator, kuidas Euroopas kodanikke uuendusi ellu viima õhutatakse.
Piret Potisepp Innovatsioonikeskus InnoEurope juht
I
nnovatsioonifestivalide
Nende väljakutsete määratlemine
koordinaator. Innovatsioonifestivali
pa Disainijuhtimise Auhindade gala.
peamine idee on
ning neile tähelepanu pööramine on
initsiatiiv aitas kaasa paljude koha-
Lisaks toimuvad mitmed põnevad
näidata, et innovatsioon
olnud parim lahendus, kuidas koha-
like ning piirkondlike partnerlussuhe-
näitused Eesti ja välismaa loojate
võib olla fun
likke kogukondi IF… üritustesse
te tekkele nii era- kui avalikus sektoris.
poolt ning samaaegselt aset leidvad Kultuuripealinn 2011 üritused,” an-
kaasata. Antud teemadering hõl„Innovatsioon ei ole kergesti haara-
mab endas näiteks sotsiaalset kaa-
tav mõiste ning seepärast pole tee-
satust, mobiilsust, jätkusuutlikkust
ma ka massidele huvipakkuv. Tihti-
ning tehnoloogia mõju igapäeva-
peale seostatakse seda teaduse,
elule. Näiteks tõid äsja Lissabonis
robotite ning teiste futuristlike idee-
lõppenud Innovatsioonifestivalil eri-
dega sci-fi filmidest,” selgitas Inno-
nevad sündmused kokku erineva
Tallinna Innovatsioonifestivali programm on Euroopa kultuuripealinnale kohaselt mahukas. Sinna mahub mitmeid seminare, InnoEstonia 2011 konverents jpm huvitavat.
nab plaanitavast ülevaate Ilona Gurjanova, IF…Tallinn peakorraldaja. Toimuvast saab parima ülevaate www.innovationfestival.ee kodulehte külastades.
vatsioonifestivalide (IF…) projekti-
publiku, kus räägiti kaasa sotsiaalse
juht Moniek Falck. „Meie eesmärk
innovatsiooni, kaasamise ning mo-
on selle eelarvamuse murdmine
biilsuse teemadel. Festivali ürituste
ning innovatsiooni kõigile kättesaa-
seas võib esile tuua laste töötubade
davaks tegemine,” lisas ta. Innovat-
sarja, kus neil oli võimalus anda
sioonifestivalide projekt kaasab nii
omapoolne tähendus sotsiaalse in-
õpilasi, ettevõtete töötajaid, töötuid
novatsiooni mõistele kasutades lau-
Tallinna Innovatsioonifestivali prog-
novationfestival.eu on lihtne. Igal ka-
kui pensionipõlve pidavaid koda-
sealgust „mis oleks?” (ing k “what
ramm on Euroopa kultuuripealinnale
sutajal on võimalus luua oma
nikke. Korraldusmeeskonna soov
if?”) ning samuti koostöös Kunsti- ja
kohaselt mahukas. „Sinna mahub
piirkonna innovatsiooni tipphetki
on kinnitada, et innovatsioon on
Disainiinstituudiga (IADE – Institute
mitmeid konverentse-seminare –
ning kanda need üleüldisele hot
kõikjal ning kõigile kättesaadav ja
for Arts and Design) elluviidud pro-
nende seas koostöös Innovatsioo-
spots kaardile, samuti on veebilehe
näidata, et uuendustega saab tege-
jekti REKLUSA, kus naisvangid said
nikeskus InnoEurope’iga toimuv
kaudu võimalus jälgida innovat-
leda erineval moel ning see võib olla
disainida ja toota käekotte, mida
InnoEstonia 2011 konverents, semi-
sioonifestivali üritusi, hoida silm peal
fun.
müüdi festivali vältel Lissaboni di-
nar Cities For All – Tallinn For All,
uudistel, blogikannetel, IF partnerite
sainipiirkonna poodides.
teenuste disaini konverents koos-
tegemistel,“ ütleb Moniek Falck
töös Tallinna ja Lahti Ülikoolidega,
lõpetuseks. Kui Sind huvitab aktiiv-
parima innovaatilise idee konkurss,
ne osavõtt eelseisvatest innovat-
kuhu 5 IF... Festivali saadavad oma
sioonifestivalidest, võta ühendust IF
võitjate ideed ja võitjad ning Tallin-
partneriga. Nende kontaktinfo leiab
osaleb kokku 6 erinevat piirkonda
Aastal 2010 toimusid kolm edukat
nas selgitatakse välja lõplik pare-
samuti meie veebilehelt!
ning igas regioonis on partner, kes
innovatsioonifestivali: Milanos, Kort-
mik, Taani-Malaisia ühisprojekti Man
vastutab kohaliku programmi eest.
rijkis ja Lissabonis. „Minu jaoks on
& God interaktiivsed töötoad ja palju
Kõigil 6 festivalil on fookus sotsiaal-
aasta kõrghetkeks olnud kohalike
muud. Festivali raames toimub juba
setel väljakutsetel, mis antud re-
kogukondade vastukaja ja kaasatus
traditsiooniks saanud Disainiöö ning
gioonis ja/või riigis päevakorral.
festivali üritustesse,” tõdes projekti
üritusele paneb väärika punkti Euroo-
Fookus sotsiaalsetel väljakutsetel
Innovatsioonifestival Tallinnas
Innovatsioonifestivalide elluviimisel
Kuidas Innvatsioonifestivalil osaleda? „Facebookis saab liituda erinevate innovatsioonifestivalide lehtedega ning osalemine veebilehel www.in-
Lisainfot IF... kohta: www.innovationfestival.eu. IF...Tallinn sündmuste kohta: www.innovationfestival.ee.
18
Teated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Eelteade
Seminar
Šveitsi sihtturuseminar – Kuidas leida oma kasumlik turunišš?
Talendid Koju! Saaremaa eri
23. veebruaril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus- Tööstuskoda korraldab 23. veebruaril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17,
16. veebruaril kell 15.00–18.00 Nordic Hotels Forum konverentsikeskuses Tallinnas
Tallinn) kell 9.00-13.00 koostöös SwissBaltic Business Experts AG-ga Šveitsi sihtturuseminari. Šveitsi turu spetsialistid jagavad oma teadmisi ja kogemusi sealse äritegemise spet-
Seminari eesmärk on tutvustada kuulajatele Saare-
siifika ning tööstuse kohta. Esile tuuakse turu võimalused ning väljakutsed. Oma kogemusi
maa ettevõtluskeskkonda ajaloos, hetkel ja luua tule-
jagab Eesti ettevõtja. Täpne programm valmib peatselt.
vikumudelit. Soovime tutvustada investoritele valdkondi, kuhu võiks tulevikus investeerida. Loodame
Seminari osalustasu on 36 eurot/563,28 krooni (hind sisaldab käibemaksu, seminari mater-
arutluse käigus jõuda Saaremaa arengupotentsiaa-
jale ning kohvipause). Registreerimise tähtaeg on 18. veebruar.
lideni. Seminarile on oodatud kõik Saaremaa ettevõtlusega seotud ja ka tulevikus ennast siduda soovivad inimesed. Ajakava
Lisainfo ja registreerimine: EVA MARAN Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee
15.00
Avasõna – Saare maavanem Toomas Kasemaa.
15.10
Ettevõtlus Saaremaal enne
15.40
Millised võimalused on ettevõtlust
kahekümnendat sajandit. laiendada Saare maakonnas? –
Eelteade
Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” 16.-17. juunil 2011 Stockholmis ICSB – International Council for Small Business korraldab Rootsis Stockholmis 15.-18.
Hardo Aasmäe. 16.20
Kohvipaus
16.50
Hetkeolukord täna. Kas kõik võimalik on tehtud, mida teha teisiti?
17.20
Aruteluring kuulajate ja esinejate vahel. Arutelu juhib Robert Pajussaar
17.40
Arutelud ja kokkuvõte vabas ringis
18.00
Seminari lõpp.
juunil oma 56. aastakonverentsi ning kohale oodatakse ligi 1000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhti üle 70st riigist. Konverentsi erilise osana korraldakse 16.-17. juu-
Selleks, et seminari arutelud saaksid olema sisukad,
nini esmakordselt kontaktkohtumised ettevõtjaile „Baltic Business Arena”, kus osalejad
võite esitada esinejatele ja moderaatorile oma küsi-
saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koostöövõimalusi arutada
musi ka eelnevalt e-maili teel info@seliit.ee.
Osalema oodatakse järgmiste tegevuslade esindajaid:
Seminaril osalemine on kõigile tasuta.
Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte- ja
jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning sellealane konsultatsioon ja teenused) Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused,
konsultatsioon ja teenused) Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja –tehnoloogiad, passiivmajad jpm) Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad,
mobiilsed teenused, kodulahendused jpm)
Registreerumine: SEL kodulehel www.seliit.ee
Lisainfo: Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
E-post: info@seliit.ee Tel: 5307 6007 E-post: info@seliit.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Seminar
Isikuandmete kaitse töösuhetes 3. märtsil Kaubanduskojas
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindus korraldab 3. märtsil kell
Teated
19
Kaubanduskoda kutsub külastama keskkonnamesse Hispaanias ja osalema kontaktkohtumisteüritusel 14.-17. veebruaril Hispaanias
11.00–14.30 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari isikukaitseandmetest töösuhetes. Koolituse lektoriks on vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli tööõiguse dotsent Gaabriel Tavits.
Kutsume Teid külastama Hispaanias Valencia linnas 16.-18. veebruaril toimuvaid keskkonnamesse ECOFIRA (vee-, maa- ja õhuressursside säästlik kasu-
Milliseid isikuandmeid on tööandjal õigus töötajalt küsida? Milline
tamine, jäätmekäitlus jmt — http://ecofira.feriavalencia.com), EGETICA-
on tööandja vastutus isikuandmete töötlemisel? Millised on töötaja
EXPOENERGETICA (rahvusvaheline efektiivse energiamajanduse ja taastuv-
õigused eraelu kaitsmisel? Milliseid isikuandmete kaitsega seotud
energiamess — www.egetica-expoenergetica.com/feria/en/) ja EFIAQUA (rah-
kokkuleppeid on mõistlik töötajaga sõlmida? Käesolev koolitus
vusvaheline efektiivse veemajanduse mess — efiaqua.feriavalencia.com).
annab vastused neile ja analoogsetele praktikas kerkivatele küsimustele.
Paralleelselt nimetatud messidega korraldatakse Euroopa Komisjoni toel Net4Biz projekti raames ka kontaktkohtumisteüritus „The Environment and
Käsitletavad teemad Põhiseaduslikud tagatised – sõnumisaladuse
kaitse versus omandikaitse ja ettevõtlusvabadus Lepingueelsed läbirääkimised ja tööandja õigustatud huvi Testide tegemine Töölesoovija taustauuring ja selle lubatavus Andmete kaitse töösuhte ajal: tööandja direktsioonivõim ja isikuandmete kaitse tööandja õigus kontrollida
e-kirjavahetust ja internetikasutust tööandja õigus küsida isiklikke andmeid
(abielutunnistus, sünnitunnistus) töötaja tõendamiskohustus TLS § 38 kohaldamisel
(isiklikud põhjused) Andmete kaitse töösuhte lõppemisel: tööandja kohustus andmeid säilitada
Waste Management B2B“. Kontaktkohtumisteüritus annab suurepärase võimaluse lisaks messil osalevate firmadega tutvumisele kohtuda ka messi külastavate rahvusvaheliste keskkonnaspetsialistidega 11 projektis Net4Biz osalevast riigist (lisaks Eestile veel Austriast, Bulgaariast, Kreekast, Maltalt, Itaaliast, Norrast, Poolast, Hispaaniast, Rootsist ja Suurbritanniast). Kontaktkohtumiste üritusele oodatakse osalema ettevõtteid, asutusi, organisatsioone, uurimisinstituute ja teisi spetsialiste järgmistelt tegevusaladelt: jäätmekäitlus taaskasutus vesi- ja kanalisatsioon keskkonnajuhtimissüsteemid
Kõigi registreerunud osalejate tutvustused avaldatakse kontaktkohtumisteürituse koduleheküljel www.net4biz.se (tutvustused lisatakse jooksvalt ettevõtete registreerumise järjekorras) ning sellel avatud tööriista Matchmaking abil on võimalik eelnevalt endale huvipakkuvad firmad välja valida ja individuaalsed kohtumised juba ette kokku leppida. Kontaktkohtumised toimuvad 15. veebruaril.
töötajapoolse töölepingu ülesütlemise
põhjuste tõendamine töölepingu ülesütlemise erikaitse tõendamine
(rasedus, lapsehoolduspuhkus) dokumentide säilitamine peale töösuhte lõppemist
Osalemispaketi hind oleneb lennupileti ja hotelli broneerimise hetkest ning vabade kohtade olemasolust (hetkel 680 eurot) ja sisaldab lennupiletit (TallinnMünchen-Madriid-Valencia-Madriid-München-Tallinn, 14.-17. veebruar), 3 ööd majutust, sissepääsu messidele, osalemist messidega paralleelselt korraldataval kontaktkohtumiste üritusel, kontaktkohtumiste korraldamist, osaleva firma tutvustuse lisamist ürituse online-kataloogi, lõunasööke 15. ja 16. veebrua-
Seminari osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 40 eurot/
ril, õhtusööki 15. veebruaril ja bussitransfeeri messikeskusesse 16. veebruaril.
625,86 krooni, mitteliikmetele 80 eurot/1251,73 krooni, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.
Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON
Lisainfo: KRISTY TÄTTAR
Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee
Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
20
Liikmelt liikmele • Koostööpakkumised
Liikmelt liikmele
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Koostööpakkumised Egiptuse erinevate kaablite, transformerite,
Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liik-
tuuleenergia, energia- ja veemõõdikute tootja otsib edasimüüjat. Kood 2011-01-31-001.1
mete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/
Poola akende, alumiiniumelementide, uste,
koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma
garaažiuste jmt müügi ja paigaldusega tege-
nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoni-
lev ettevõte otsib kontakti tootjatega, kes on
numbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku and-
huvitatud oma toodete müümisest Poolas ja
meid ning pakkumise kehtivusaega. Soo-
pakub end edasimüüjaks.
duspakkumise tingimuseks on selle kehti-
Kood 2010-11-08-015
mine kõigile liikmetele.
Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee
külmutatud mustikate ja jõhvikate tootjate
Maailma suurim internetiturunduse ettevõte WSI pakub veebruaris Kaubanduskoja liikme-
Google, NETI (Kas otsingumootorid teavad, et Sinu koduleht on olemas?). Kuni kahe konkurendi märksõnade analüüs erinevates otsingumootorites. „Linkimise” populaarsus erinevates otsingumootorites. Kuni kahe konkurendi „linkimise” populaarsus erinevates otsingumootorites k.a Eesti omad. Internetiäri konsultatsioon 1h (väärtus 70 eurot).
model rail lights, signals and components) tootev ettevõte otsib edasimüüjat. Kood 2011-01-19-009 Poola unikaalse autoparkla süsteemi (sobib
nereid. Kood 2011-01-17-002
Leedu veepehmendamise soolatablettide müüja pakub end edasimüüjaks tootjatele. Kood 2011-01-20-004 Portugali konsultatsioonifirma pakub allhankena oma teenuseid (raamatupidamine, audi-
Hispaania sidrunite ja apelsinide kasvataja otsib edasimüüjat. Kood 2011-01-17-014 Poola mööblitootja otsib edasimüüjaid Baltikumis. Kood 2011-01-19-004 Poola konsultatsiooni- ja personalifirma pakub allhanke korras oma teenuseid. Kood 2010-12-23-030
teerimine, maksukonsultatsioonid, firma asu-
Poola metallitöötlemise ja tootmistehnika et-
tamine Portugalis jm) ning otsib kontakti teiste
tevõte pakub allhanke korras oma teenuseid.
sarnaste ettevõtetega teenuste edasimüü-
Kood 2010-12-20-004
givõrgustiku laiendamiseks. Kood 2011-01-20-026
Poola vooditele mõeldud puitelementide ning männibriketi tootmisega tegelev ettevõte ot-
Ungaris mahesertifikaadiga kasvatatud vilja
sib edasimüüjat. Kood 2010-11-08-010
(spelta, kaer, rukis jm) eksportija otsib edasimüüjaid. Kood 2011-01-25-004
Poola meediaagentuur pakub oma teenuseid ettevõttele, kes soovib tellida reklaamikam-
Iisraeli mobiiltehnoloogia ettevõte (ingl k mobile content distribution and uniques stream-
paaniat Poolas või teistes Ida-Euroopa riikides. Kood 2010-02-11-016
ing technology) otsib edasimüüjat, kellel
Registreeru tasuta kodulehe analüüsile e-pos-
oleks kogemusi ja kontakte telekommunikat-
tiaadressil: info@wsibaltics.com või helista
sioonisektoris. Kood 2010-11-22-003
Poola transpordi- ja logistikaettevõte pakub allhankena oma teenuseid kogu Euroopas. Kood 2009-10-30-006
telefonil 688 8098. PS! Tasuta kodulehe analüüse on piiratud arv.
Kood 2011-01-19-013
Poola vilja importöör otsib kontakti tootjatega
Kuni kolme märksõna analüüs Kodulehekülje indekseerituse kontroll
paberkotid jne) otsib edasimüüjat.
ettevõte otsib edasimüüjaid ja koostööpart-
Kood 2010-11-09-015
erinevates otsingumootorites.
Türgi pakenditootja (piima- ja mahlapakid,
Kood 2010-12-20-007
(nisu, kaer, mais jm).
dusteks ja muudatusteks.
kreemile. Kood 2011-01-25-023
kesklinnadesse) arendanud ja patenteerinud
eurot + käibemaks).
Kodulehe analüüs – soovitused täien-
kingataldadele määritavale libisemisvastasele
marineeritud köögiviljad).
tele tasuta kodulehe analüüsi (väärtus 250
Pakkumises sisaldub:
Saksa firma otsib edasimüüjat uuele tootele –
kontakti) ning otsib partnereid ka oma vahendatavate toodete edasimüümiseks (nt
WSI Baltics
tehnoloogiaga). Kood 2011-01-19-007
Inglise raudtee tulesid, signaale jmt (ingl k Poola FMCG toiduainete distribuutorettevõte pakub end edasimüüjaks (eriti otsib ettevõte
Lisainfo: KADRI LIIMAL
veekindel, kergesti puhastatav, puutetundliku
Iisraeli „võtmed kätte” tarkvaralahendusi (nt spordikihlvedude, kasiinode lahendused, erinevad mängud jne, ingl k solutions for binary
Baltic IT Solutions OÜ
options retail trading sites) pakkuv ettevõte
Baltic IT Solutions soovib müüa oma netipoe
otsib sarnase tegevusalaga partnerit ühiset-
Nodi.ee. Ettevõtte aadress ja kontaktid: Koidu
tevõtluseks interneti-kaubanduse vallas.
122-2, 10139 Tallinn.
Kood 2010-11-22-036
Lisainfo: Zahhar Kirillov Tel: 5650 2282 • E-post: zahhar@nodi.ee www.nodi.ee
Saksa meditsiinilisi hügieenitooteid arendav firma otsib edasimüüjat innovaatilisele hü-
Täpsem info: ANNIKA METSALA
gieenilisele arvutiklaviatuurile (klaaskattega,
Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Riigihanketeated
21
Riigihanketeated NATO
Meditsiinilise mööbli hange (käru-laud). Täht-
Ehitus ja -materjalid
aeg dokumentidega tutvumiseks 17.02.2011,
Eelteade: lennuangaari metallkonstruktsioo-
tähtaeg pakkumiste esitamiseks 22.02.2011.
nide ehitustööde hange. Kood 4050 Lammutamise ja renoveerimistööde (koos
Kood 4064 Ehitus ja –materjalid
kujundamise ja materjalidega varustamisega)
Katusekattematerjali ja isolatsiooni hange.
hange (Brüsselis). Tähtaeg pakkumiste esita-
Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 01.03.
miseks 28.02.2011. Kood 4051
2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks 08.03.
Otsitakse potentsiaalsete alltöövõtjate kontakte teraskonstruktsioonide, konteinerite ja torustiku hanke tarbeks (Slovakkias). Tähtaeg kontakti võtmiseks 25.02.2011. Kood 4052
2011. Kood 4063 Turvatõkete hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 15.03.2011. Kood 4065 Masinad ja hooldus Laevade remondi- ja hooldusteenuste han-
EUROOPA KOMISJONI INSTITUTSIOONID
ked. Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks
Reklaammaterjalid
26.02.2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks
Reklaammaterjalide hange Eurojustile (Holland). Tähtaeg 15.03.2011. Kood 4053
04.03.2011. Kood 4066 Elekter
Tekstiil ja jalanõud
Elektri hange. Tähtaeg 02.03.2011. Kood 4067
Tööriietuse ja -kingade hange. Tähtaeg on
Toit
22.02.2011. Kood 4055 Vormi- ja ametiriietuse ning jalanõude hange. Tähtaeg 10.03.2011. Kood 4056 Muu
Hommikusöögitoodete hange. Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 08.02.2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks 15.02.2011. Kood 4068
Riigihangete taustainfo 33 riigis: uus teave Koja veebilehel
Varustuse hange turvasektori jaoks. Tähtaeg 31.03.2011. Kood 4054 LÄTI Elektroonika Videoseiresüsteemide hange. Tähtaeg on 22.03.2011. Kood 4059
ROOTSI
Eesti Välisministeeriumi ja Eesti Kaubandus-
Mööbel ja valgustid
Tööstuskoja koostöös valmisid 2010. aasta
Mööbli ja valgustite hange. Tähtaeg pakku-
sügisel Eesti ettevõtjate tarbeks riigihanke
miste esitamiseks 07.03.2011. Kood 4069
valdkonna ülevaated Euroopa ja ka kauge-
Lukkude ja elektroonsete turvalukkude han-
mate riikide kohta. Info koostajateks olid Eesti
ge. Tähtaeg 02.03. 2011. Kood 4070
ametlikud välisesindused ning infot võite leida
Puit
Masinad
kokku leida 33 riigi kohta. Ehkki info maht
Küttepuude hange. Tähtaeg pakkumiste esi-
Prügiautode hange. Tähtaeg pakkumiste esi-
olenes asukohariigi info kättesaadavusest ja
tamiseks 15.03.2011. Kood 4060 Muu Veepumpade hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 15.03.2011. Kood 4057
tamiseks 17.03.2011. Kood 4071 Tuletõrjeautode hange. Tähtaeg pakkumiste
siseriiklikud riigihanketeadete andme-
Ehitus Majaehituse hange (Malmös). Tähtaeg pak-
puhastus- ja poleerimisvahendite, nõudepe-
kumiste esitamiseks 08.03.2011. Kood 4072 Puit
hange. Tähtaeg 24.02.2011. Kood 4058
Puitkütuste hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 03.03.2011. Kood 4074
LEEDU
Muu
Teenused
Nööpide hange. Tähtaeg pakkumiste esita-
kumiste esitamiseks 21.03.2011. Kood 4061
baasid (avaldamise kohustus ja riikliku ühtse andmebaasi olemasolu) asukohariigi riigihangete seadus, pädev
suvahendite, tualettpaberi, taskurätikute jmt.
dokumentidega tutvumiseks 15.03.2011, pak-
giks anda vastuseid küsimustele:
esitamiseks 07.03.2011. Kood 4075
Töödeldud paberi ja papi, plasttoodete,
Linnaplaneerimisteenuste hange. Tähtaeg
loodud struktuurist, siis eelkõige oli eesmär-
asutus jm vajalik taustateave pakkujale tulemuste vaidlustamine
miseks 22.03.2011. Kood 4073 Mänguasjade hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 16.03.2011. Kood 4076
Meditsiinitarvikud
Täpsem info:
Ühekordselt kasutatavate meditsiiniliste tarbevahendite hange. Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 09.03.2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks 15.03.2011. Kood 4062
Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee
www.koda.ee – teenused – valik riigihanketeated – riigihanked teistes riikides
22
Juubilarid
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. veebruar 2011
Õnnitleme veebruarikuu juubilare! HAT-AUTO AS liige alates 1998
IKODOR AS liige alates 2009
JOVELD OÜ liige alates 2005
HUMANA GRUPP OÜ liige alates 1997
KABIN JA POJAD OÜ liige alates 2008
LRF PRIVATE OÜ liige alates 2002
70
KARLEV AS liige alates 1999
LATIKAS OÜ liige alates 2007
PLAYTECH ESTONIA OÜ liige alates 2009
EESTI KONTSERT liige alates 1999
MARU AS liige alates 1997
NTN EST AS liige alates 1997
20
N-TERMINAL GRUPP AS liige alates 1994
OY GUSTAVSBERG AB EESTI FILIAAL liige alates 1998
75 KITMAN AS liige alates 1998
ABOBASE SYSTEMS AS liige alates 1996 AIK-PROJEKT OÜ liige alates 2007 ALVIGO AS liige alates 1998 ASTERA AS liige alates 1997
TALLINNA SEKTO AS liige alates 1997 TAVID AS liige alates 2001 VIIGARDI OÜ liige alates 1998 VILPAK AS liige alates 199520
10 BALTIC LOGHOUSES OÜ liige alates 2009 DGM SHIPPING AS liige alates 2008 EESTI VANGLATÖÖSTUS AS liige alates 2001
AVILA PUIT OÜ liige alates 2004
15
ELKE SENSOR OÜ liige alates 1996
ALMELO OÜ liige alates 2010
ESPAK AS liige alates 2002
AQUATOR OÜ liige alates 1999
FEB AS liige alates 1995
ASSETS RMP OÜ liige alates 2004
HANSAB AS liige alates 1999
FAROVENT OÜ liige alates 2009
ELSAMAR OÜ liige alates 2009 EXENTOR OÜ liige alates 2007 GENETRADE EESTI OÜ liige alates 2002 KREDIIDI JA EKSPORDI GARANTEERIMISE SIHTASUTUS liige alates 1998
5 ALDENA SHIPPING OÜ liige alates 2007 INVENT BALTICS OÜ liige alates 2006 KH TEH PRODUCTION OÜ liige alates 2008 MODULE TECH OÜ liige alates 2006 PARSUM OÜ liige alates 2006 PRODUXI OÜ liige alates 2008 PROGRAMMIEKSPERT OÜ liige alates 2007 SIRKEL FABRICS OÜ liige alates 2008 TARMEKO KV OÜ liige alates 2006 TBD-BIODISCOVERY OÜ liige alates 2010
Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee
Teenuste osakond
Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus
Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 604 0085 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757
Kaubanduskoja Jõhvi esindus
Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond
Eksportööride koolitused 2010—2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.
• Juhan Bernadt on ligi 30 aastat tegelenud rahvusvahelise müügi-, turunduse- ja brändijuhtimisega nii suurettevõtetes kui väiksemates arenevates ettevõtetesüle maailma. Viiastel aastatel on ta tegelenud ettevõtete konsulteerimisega ning ekspordi- ja turunduskoolituste läbiviimisega Eestis.
EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks. Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 21., 22., 28. veebruar (vene k) • 14., 15., 21. märts • 5., 6., 13. mai
• Yrjö Ojasaar omandas õigusalase hariduse Ameerika Ühendriikides, kus praktiseeris advokaadina ning seejärel tehnoloogiaettevõttes partnerina. Tema tänane tegevus on seotud ettevõtetele era- ja riikliku riskikapitali kaasamise, rahvusvaheliste strateegiliste partnerite leidmise ning intellektuaalse omandi kaitsmise ja arendamisega. Hetkel töötab Yrjö Ojasaar OÜs Advokaadibüroo Luiga Hääl Mody Boreniuse, kus ta nõustab innovaatilisi firmasid.
Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 3., 4., 10. märts (vene k) Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 12., 13., 20 aprill
VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 7. märts Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 4. aprill – vene keeles • 2. mai
• Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordija messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.
Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 16. mai Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 6. juuni
MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 9. märts
Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot/300 krooni üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.
Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5. aprill (vene k) • 3. mai • 7. juuni Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 18. mai
TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 8. märts
„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.
Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 17. mai Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 8. juuni