NR 2 • 26. JAANUAR 2011
ILMUB AASTAST 1925
Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem – hea nii kasvuks kui kriisis Ettevõtlusringkondades oli tunda ärevust, kui Rahandusministeerium teatas, et asub uurima ettevõtete tulumaksusüsteemi mõjusid. Ei saanud olla kindel, et mindi otsima selle reformi positiivseid külgi. Pigem võis arvata, et asutakse otsima selle puudusi, leidmaks põhjendusi uuteks muudatusteks. Igasugustel muudatustel on kriisi käigus vaid negatiivne mõju maksulaekumisele. Praxise ja Tartu Ülikooli analüütikute töö tulemusel on nüüd aga selge, et 11 aas-
Kaubanduskoja peadirektor Siim Raie (uuringut tutvustaval pressikonverentsil 13. jaanuaril
tat tagasi tehtud muudatusel on juba
Rahandusministeeriumis): „Ettevõtete tulumaksusüsteemi uuring näitab selgelt selle positiiv-
positiivne mõju ning pikema aja jooksul
set mõju esialgsele eesmärgile – investeeringute suurendamisele. Kriisi käigus on see süs-
see positiivsus ainult võimendub.
Võlgniku andmete avalikust esitamisest
teem aidanud tänu suuremale likviidsusele mitmetel ettevõtetel ellu jääda. Ka suurem osa küsitletud ettevõtjatest toetab maksusüsteemi jätkumist senisel kujul.” (Loe lähemalt lk 3.)
Ehitusega seotud riigihanked saavad täpsemad eeskirjad
Ülevaade Kaubanduskoja ekspordikoolitustest
Kutsete süsteemi vajalikkusest tööjõu kvalifikatsiooni teemade analüüsimisel
2
Teejuht
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Sisukord
Kalender
Juhtkiri
27. jaanuar
Seminar „Mis on ärisaladus ja kuidas seda kaitsta?” Probleeme praktikast tutvustavad Konkurentsiameti ja prokuratuuri esindajad ning praktiseerivad advokaadid Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee
2.-3. veebruaril
Ekspordi Akadeemia õppevisiit Soome Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
7. veebruar
Välismessikoolitus Kuressaares Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinna 16, Kuressaare) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
8. veebruar
Turu-uuringute koostamise koolitus Tallinnas (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
10. veebruar
Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Hollandis – Gita Kalmet Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
15.-16. veebruar
ECOFIRA kontaktkohtumisteüritus keskkonnasektori asjatundjaile Hispaanias Valencias Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
10. veebruar
Ekspordi Akadeemia õppepäev Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
21., 22. ja 28. veebruar
Ekspordiplaani koostamise koolitus Tallinnas (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
23. veebruar
Šveitsi sihtturuseminar „Kuidas leida oma kasumlik turunišš?” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee
3., 4., 10. märts
Ekspordiplaani koostamise koolitus Jõhvis (vene keeles) Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem – hea nii kasvuks kui kriisis
3
Seadusandlus Vedelkütuse seaduse muutmine
5
Võlgnikku puudutavate andmete avalikust esitamisest
6
Ehitusega seotud riigihanked on saamas täpsemaid eeskirju
7
Koja gallupid
8
Euroopa uudised Karmimad reeglid äriühingute juhtimisele (esialgu finantssektoris)
9
Arbitraažikohus Arbitraažikohtu tegemised aastal 2010
12
Eksport Ekspordikoolituste eesmärk on koolitada ettevõtte meeskond „tellimuste vastuvõtjatest” strateegideks
14
Ettevõtlikkus Ootame ettevõtlikke inimesi panustama Eesti noortesse ja Eesti tulevikku!
15
Kutsete süsteem Kalle Kusta ostis pesumasina...
16
3. märts
Ekspordi Akadeemia õppereis Rootsi Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
Teated
17
7. märts
Välismessikoolitus Võrus Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
Koostööpakkumised
20 8. märts
Turu-uuringute koostamise koolitus Võrus Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34, Võru) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
Riigihanketeated
20
Uued liikmed
21
14., 15., 21. märts Ekspordiplaani koostamise koolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Juhtkiri
3
Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem – hea nii kasvuks kui kriisis Ettevõtlusringkondades oli tunda ärevust, kui Rahandusministeerium teatas, et asub uurima ettevõtete tulumaksusüsteemi mõjusid. Ei saanud olla kindel, Siim Raie Eesti KaubandusTööstuskoja peadirektor
P
et mindi otsima selle reformi positiivseid külgi. Pigem võis arvata, et asutakse otsima selle puudusi, leidmaks põhjendusi uuteks muudatusteks. Igasugustel muudatustel on kriisi käigus vaid negatiivne mõju maksulaekumisele.
raxise ja Tartu Ülikooli* analüü-
vat arutelu, kus aeg-ajalt kuuleme
investeeringute struktuur on jäänud
osutus targaks otsuseks. Eesti ette-
tikute töö tulemusel on nüüd
ka ettevõtjaid endid rääkimas muu-
samaks. Enamus on eelistanud in-
võtete likviidsus oli globaalse fi-
aga selge, et 11 aastat tagasi tehtud
tuste vajadusest, oli laiapõhjalise
vesteerida oma tehnoloogilise tase-
nantskriisi puhkedes naabritest kõr-
muudatusel on juba positiivne mõju
küsitluse tulemus isegi mõnevõrra
me tõstmisse, mis on aidanud mo-
gem. 2-3% enama sularaha olemas-
ning pikema aja jooksul see positiiv-
üllatav. Üllatav, kuna toetus olemas-
derniseerida majandust ning selle
olu ettevõtete arvetel võib tunduda
sus ainult võimendub. Ettevõtjate
olevale süsteemile oli nii tugev. 78%
kõrval ka füüsilisse põhivarasse
väikese protsendina, kuid summana
küsitlemine, olemasoleva statistika
ettevõtetest on olemasoleva süs-
(hooned jms). Üle 60% vastanutest
annab majandusele suure puhvri.
analüüs ning majandusteoreetiliste
teemiga väga rahul või rahul ning
leidis, et süsteem on mõjutanud
Kui võrrelda Eesti, Läti ja Leedu et-
mudelite rakendamine süsteemi
79% eelistab süsteemi jätkumist.
nende investeerimisotsuseid ning
tevõtete laenude tagasimaksmist,
analüüsiks ja võrdluseks Läti ja Lee-
see ei takista kapitali liikumist ühest
siis meil sattus õigeaegse tagasi-
duga andsid mitmekülgse pildi re-
sektorist teise. Maksusüsteemi so-
maksmisega 2009. aastal hätta 6%
bivus majanduse struktuuriga on
laenudest, lõunanaabritel aga mõle-
väga oluline ja seetõttu pole meil ka
mal 20%. Ettevõtete parem kapitali-
formi mõjudest. Ettevõtjate küsitlemine näitas ära seaduse ja reformi
Kapitali akumuleerimine
sihtmärgi suhtumise tänasesse kor-
Üheksakümnendate lõpus nägime
põhjust unistada Luksemburgi või
seeritus omanike poolt oli kindlalt
da. Võttes arvesse meedias toimu-
kui kiiresti on võimalik kaotada ise-
mõne muu esmapilgul atraktiivse
üks vähese maksejõuetuse põhjusi.
seisvuse esimese kümnendi jooksul
keskkonna edukast kopeerimisest.
Võttes arvesse meedias toimuvat arutelu, kus aeg-ajalt kuuleme ka ettevõtjaid endid rääkimas muutuste vajadusest, oli laiapõhjalise küsitluse tulemus isegi mõnevõrra üllatav, kuna toetus olemasolevale süsteemile oli nii tugev. 78% ettevõtetest on olemasoleva süsteemiga väga rahul või rahul ning 79% eelistab süsteemi jätkumist.
52% uuringus osalenutest leidis, et
kogutud varasid. Nii oli reformi üks esmane eesmärk investeerimise hoogustamine ja ettevõtete omakapitali kasvatamine. Toimivat turu-
Positiivsed kõrvalmõjud
nende laenuvõimekus on oluliselt või teatud määral paranenud. Laenubuumi süüdistamine kõigis meie hä-
majandust ilma kapitalita lihtsalt ei
Uurimise käigus olulisust kogunud
dades peaks siinkohal jõudu juurde
ole olemas. Mitte ainult tehtud uuring,
ülesanne testida ettevõtete tulumak-
saama. Uuringu minu jaoks teine
vaid ka statistika, kuidas on kümne
susüsteemi mõju kriisi üleelamisele
üllatav aspekt on aga see, et võõr-
aasta jooksul kosunud Eesti ette-
andis väga positiivseid tulemusi.
kapitali osakaal ettevõtetes on 2000.
võtete bilansid, tunnistavad, et re-
Mitte kogu ettevõttesse jäänud ka-
aastast vähenenud. Omakapitali
form on eesmärki täitnud. Omakapi-
sumit pole investeeritud, vaid osa
kasv samas tempos, isegi veidi kii-
tali kasv üle 500% on väga kõnekas
on ka säästudena ettevõtete arvetel.
remini krediidi kasvust, andis pare-
ning uuringu tulemus näitab, et võr-
Nii mõnigi tunnistab ideede puu-
ma positsiooni kriisi üleelamiseks.
reldes lõunanaabritega on kasv
dust, kuhu vaba raha investeerida.
Ainuüksi 2009. aastal muutusid et-
olnud meil märgatavalt kiirem.
Õnneks olid buumiaegsed hoiuse-
tevõtete bilansid enam kui 20 mil-
intressid nii kõrged, et ei saa öelda,
jardi krooni võrra õhemaks, aga
et vara oleks päris jõude seisnud.
varasem „rasvakogumine” aitas ras-
Tähtis pole ainult see, et on rohkem
keid aegu üle elada.
investeeritud, vaid ka see, millesse investeeritakse. Kuna süsteem ei
86,6% vastanutest on säästnud ja
eelista ühte investeeringut teisele ja
säilitanud kasumi ettevõttes riskide
Teine, praktiliselt koheselt avaldu-
jätab selle ettevõtja otsustada, siis
maandamiseks, mis kriisi käigus
nud kõrvalmõju 2000. aasta reformil
4
Juhtkiri
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet
MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00 Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.
on ettevõtete raamatupidamisprak-
äriplaani järgi. Arvata, et riik oleks
Kasumite
misdebatis soovitaksin vältida väi-
tikate muutumine. Majandusaasta
piiranguid seades või investeeri-
väljaviimine
teid, et Eestist on võimalik kasumit
aruannete tõepärasus tuleneb iga-
misobjekte määratledes suutnud
suguse motivatsiooni ja vajaduse
paremaid otsuseid teha, nõuab
Eesti kasumi ja dividendide mak-
tõestamist leidnud. Samuti ei vasta
puudumisest tõlgendada ettevõtte
väga suurt riigiusku.
sustamise süsteemile tihti ettehei-
tõele, et Eesti ettevõtted ei maksa
detud rahvusvaheliste korpratsioo-
tulumaksu. Maksavad küll, see
kasumit, kuna see ei ole otseselt
maksustamata välja viia. See ei ole
maksustatud. Kasumite hüppeline
Praxise ja TÜ uuring näitab selgelt,
nide teenimine leidis vastupidist
moodustab stabiilselt üle 5% riigi-
kasv reformijärgsetel aastatel ei
et investeeringud ja produktiivsus
tõestamist. See on hoopis andnud
eelarve maksutuludest.
tulenenud
majanduskonjunktuuri
on võrdselt kasvanud nii tootvas kui
võimaluse investeerida väikeette-
paranemisest, vaid andmete õigest
teenuseid pakkuvas sektoris. Tee-
võtetele ning nende kapitaliseeritust
Maksusüsteemi „poleerimine” detai-
kajastamisest. Paljud riigid näevad
nuste sektor on tootlikkust suuren-
oluliselt
ja
lides on vältimatu. See aga, et ole-
vaeva võitlemaks topeltraamatupi-
danud isegi veidi kiiremini. Arva-
vihjed, et skandinaavia suurfirmad
masolev süsteemi sobib hästi nii
damiste ja tulude varjamisega. Meie
mus, et IT-sektor või mõned muud
viivad varjatult kasumit välja ilma
kriisis kui kasvuperioodil, on saanud
maksukogumise efektiivsus on aga
teenused on vähem kapitalimahu-
dividende jagamata ei leidnud tões-
tubli toetuse. Võttes arvesse, et mit-
tänu ühetaolisusele ja lihtsusele üks
kad ja seetõttu on olemasolev süs-
tust. Ei saa välistada, et nii nagu iga
med ettevõtted on täna kasvufaasis,
maailma kõrgemaid. Ka maksu-
teem neile sobimatu, on sügavalt
teise maksusüsteemi puhul otsitak-
mõni isegi alguses tagasi, nagu ka
distsipliin jäi isegi kriisi käigus
ekslik. Esialgne investeering ja
se ja leitakse ka meie omas lünka-
üheksakümnendate lõpus, lisab
vankumatuks. Maksuvõla tõus võr-
töökoha loomise kulu võibki olla
sid. Lõpuni töökindlat ja väärkasutu-
kindlust
reldes ettevõtete omavaheliste võl-
väiksem kui tööstuses, kuid laiene-
seta maksusüsteemi pole olemas.
ettevõtete tulumaksustamise süs-
gade kasvuga jäi tagasihoidlikuks.
mine on väga ressursimahukas.
See, et mõned Skandinaavia suur-
teemile.
parandanud.
Viited
toetuda
olemasolevale
firmade tütred Eestis aga raha omaÕhus olev diskussioon investeeri-
nikele laenavad, on ju meie taotluste
misest inimestesse on igati vajalik.
eesmärk olnudki, et raha juhitaks
Minu jaoks ei olegi küsimus niipalju
Eestist. Vaatluse alla võetud laenud,
Eesti majanduspoliitikale on erine-
maksusüsteemis – kui tööga seotud
juhtimistasud, litsentsilepingud ja
vates aspektides ette heidetud foo-
tasemeõpe saab tulumaksuvabas-
muud moodused, mida võib pidada
kuse puudumist. Eelistused ja välis-
tuse, ei ole enam ka suuri maksulisi
varjatud kasumi väljaviimiseks oma-
tused on väga vähestes isegi euro-
takistusi. Probleem on pigem selles,
vad enamasti majanduslikku sisu.
toetuste meetmetes. Teinekord tu-
mida kogutud maksude eest saab.
leks riigi otsustavus ja sihistamine
Frustratsioon avalike teenuste nagu
See, et Maksuameti võimekus kont-
kasuks. Kasumi reinvesteerimise ot-
meditsiini kättesaadavus ja hariduse
rollida ettevõttesiseste tehingute
sustamise jätmine ettevõttele on
kvaliteet ning vastavus tööjõuturu
(siirdehindade) põhjendatust ja õig-
aga ainuõige. Täna ei saa ühegi
ootustele kasvab. Kuid nendegi
sust peab kasvama, on fakt nii Eestis
tegevusala esindaja öelda, et tal on
probleemide likvideerimine ei nõua
kui mujal Euroopas. See aga ei tä-
takistatud investeerida parima ära-
muutusi maksusüsteemis, vaid kva-
henda, et maksusüsteemi muutma
nägemise ja võimalikult kasumliku
liteetsemat avalikku haldust.
peaks. Ka koheselt puhkevas vali-
Teenused ja tootmine
* Uuring „Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule” Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Advokaadibüroo Glimstedt, 2010.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Seadusandlus
5
Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduse (sellega seonduvalt muudetakse ka käibemaksuseadust ja majandustegevuse registri seadust) eelnõu on hetkel Riigikogus menetlemisel ning on läbinud juba esimese lugemise (11. jaanuaril), otsusega saata 2. lugemisele. Kuna 25. jaanuariks oli määratud täiendavate muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, Koidu Mölderson
siis on suur tõenäosus, et eelnõud veel muudetakse.
Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
K
ütusemüüjatele kehtes-
saamiseks pandiks esitada. Taga-
Vedelkütuse seaduse
Täpsustatakse
tatakse minimaalselt
tise esitamise kulu ettevõtja jaoks
alusel tehtud registreeringud
saatedokumendi
100 000 euro suurune
sõltub tagatava vara väärtusest,
kehtivad kuni 2011. aasta
vormistamist
tagatissumma
likviidsusest jt teguritest, samuti et-
31. maini
tevõtja usaldusväärsusest krediidi-
Lisaks täpsustatakse vedelkütuse
Olulisemaks muudatuseks on eel-
asutuse jaoks, seetõttu ei ole tagati-
Kütusemüüjate registreerimistaot-
seadusega ka saatedokumendi vor-
nõus sätestatud kütusemüüjatele
se esitamise kulukus ettevõtjate
lusi hakkab menetlema Maksu- ja
mistamist (mis peab võimaldama
kehtestatav tagatissumma, suuru-
jaoks ühesugune.” Täpsemat ana-
Tolliamet. Juhul, kui eelnõu jõustub
tuvastada kütust ja selle koguseid)
sega minimaalselt 100 000 eurot,
lüüsi võimalikest tagajärgedest kü-
plaanipäraselt 1. aprillil käesoleval
kütuse müügil, kütuse veol ning kü-
sõltumata käibe suurusest. Samas
tusemüüjate arvule ja tegevusele
aastal, siis hetkel majandustege-
tuse üleandmisel hoidjale või hoiule-
vuse registris vedelkütuse seaduse
andjale. Saatedokumendi vormista-
alusel tehtud registreeringud (mille
mine ei ole nõutav kütuse müügil
üks tegevusaladest oli kütuse müük)
tanklast. Saatedokument on vajalik,
kehtivad kuni 2011. aasta 31. maini.
et kindlaks teha kütuse saatjat, kü-
Seega majandustegevuse registris
tuse lähte- ja sihtkohta ning kütuse
registreeritud isikud, kes soovivad
vastuvõtjat, ennekõike, et võimal-
jätkata kütusemüügiga, peavad esi-
dada järelevalve käigus kindlaks
tama vastavasisulise taotluse Maksu-
teha, kas tarbimisse lubatud kütu-
ja Tolliametile 2011. aasta 1. aprilliks.
selt on maksud makstud.
on jäetud Maksu- ja Tolliametile
tevõtjaid kütuseturul.
Maksu- ja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest. Tekkida võiv käibemaksukohustus arvutatakse viimase kuue kalendrikuu andmete ja isiku äri- või muu tegevusplaani alusel.
Eelnõu koostajad on seisukohal, et
eelnõu seletuskirjas aga ei leidu.
va jooksul arvates tagatise esitami-
„külatanklate omanikele ei mõju ta-
Pigem loodetaksegi, et kütuse-
sest.
gatise sätestamine üldjuhul välja-
müüjate arv võiks tagatise regulat-
suretavalt, sest neil on tavaliselt
siooni rakendumisel väheneda kor-
Majandustegevuse registrisse kan-
reaalne vara (tankla, ehitised, maa),
dades, seda ennekõike nn riiulifirma-
takse isikud, kes on esitanud taga-
mida saab krediidiasutuselt tagatise
de arvelt.
tise 2011. aasta 31. maiks.
õigus kehtestada ka suurem tagatissumma: „Maksu- ja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest.
Tekkida
võiv käibemaksukohustus arvutatakse viimase kuue kalendrikuu andmete ja isiku äri- või muu tegevusplaani alusel.“ Peamiseks põhjenduseks taolise tagatise rakendamisel, mis eelnõu koostajad on toonud, on asjaolu, et arvestuslikult ca 732 miljonit krooni jääb kütusemüüjatel käibemaksupettusega riigieelarvesse tasumata ning sellega kahjustatakse ausalt tegutsevaid et-
Taotlusele tuleb lisada vajalikud dokumendid ja andmed (s.o äri- või muu tegevusplaan ning andmed vajalike tehniliste vahendite ja personali kohta). Edasi määrab Maksu- ja Tolliamet tagatise 30 kalendripäeva jooksul arvates taotluse ning sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest. Otsus tagatise aktsepteerimise kohta tehakse viie tööpäe-
Täpsemalt saab eelnõuga (eelnõu nr 895 SE II-1) ja eelnõu käiguga tutvuda Riigikogu veebilehel: www.riigikogu.ee
6
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Võlgnikku puudutavate andmete avalikust esitamisest Riigikohus tegi 2010. aasta lõpus otsuse (nr 3-2-1-67-10), mis käsitles võlgniku nime avaliku esitamise põhjendatust ja õiguspärasust võla sissenõudmise eesmärgil. Täpsemalt oli tegemist olukorraga, kus inkassofirma avaldas ühe Tallinna tiheda liiklusega ristmiku vahetus läheduses maja seina peal juriidiliste isikute ja nende juhatuse liikmete Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
V
nimed koos täiendiga „isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt”.
aidluse sisu ja
teabes ei ole hagejat mainitud ka
poolest, et nende paikapidavust
puhul ikkagi tegemist faktiväidetega,
poolte seisukohad
võlglasena, vaid võlgnikuga seotud
pole võimalik kontrollida – seda on
mille tõesust pole kahtluse alla sea-
isikuna.
võimalik üksnes põhjendada. Kee-
tud.
latud on ebakohase väärtushinnan-
Ühe ettevõtte juhatuse liige, kelle enda kui ka ettevõtte nimi oli eelkirjeldatud viisil avaldatud, leidis, et
Maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid
tema õigusi on rikutud ja otsustas
gu avaldamine. Lisaks oli maakohus
Riigikohus lisas, et avalikku regist-
seisukohal, et avalikust registrist
risse kantud andmete puhul tuleb
võetud teabe avaldamine äriühingu
arvestada, et need andmed on ava-
oma õiguste kaitseks hagiga koh-
Maakohus andis õiguse inkassofir-
juhatuse liikme kohta ei saa olla
likkusele kättesaadavad ning nende
tusse pöörduda. Tema põhiseisuko-
male põhjendusel, et avaldatud info
juhatuse liikme au ja väärikust teo-
avalikustamist kolmandate isikute
had olid järgmised.
oli käsitletav faktiväidete avaldami-
tav. Maakohus selgitas, et asudes
poolt pole seadusega keelatud.
sena, mitte väärtushinnanguna. Tei-
juhatuse liikmeks ja olles äriregist-
Riigikohus kordas üle ka oma
Esmalt juhtis ta tähelepanu asjaolu-
siti öeldes oli maakohus seisukohal,
risse kantud, on hageja andnud
varasemad seisukohad (vt nt lahen-
le, et tal oli piiratud esindusõigus –
et võlgnikku puudutavat infot, mille
kaudse tahteavaldusega nõusoleku,
did nr 3-2-1-53-07, 3-2-1-161-05,
ta võis vastavat ettevõtet esindada
tõepärasus on kontrollitav ja mis on
et tema nime kasutatakse koos võl-
3-2-1-11-04) faktiväite ja väärtushin-
üksnes koos teise juhatuse liikmega.
tõepärane, võib avaldada. Täpsus-
gniku nimega.
nangu eristamisest.
Sellest tulenevalt ei saanud ta mõju-
tavalt olgu märgitud, et väärtushin-
tada ettevõtte tegevust ja teda ei
nangud erinevad faktiväitest selle
Vaidlus läks edasi ka ringkonna-
Faktiväide on põhimõtteliselt kont-
kohtusse. Ringkonnakohus leidis
rollitav, selle tõesus või väärus on
erinevalt maakohtust, et antud juhul
kohtumenetluses tõendatav. Tege-
oli tegu isiku au teotava ebakohase
likkusele vastava faktiväite, isegi kui
väärtushinnangu avaldamisega ja
see kahjustab isiku mainet, avalda-
andmete olemasolu äriregistris ei
mine ei ole õigusvastane.
saanuks käsitleda võlgnikust ettevõtte esindajana. Täiendavalt leidis ta, et avaldatud andmed on kontrollimata ning tema nime kasutamine on käsitletav eraelu puutumatuse rikkumisena, mille tõttu on õigusvastane ka sellist infot avaldada. Muuhulgas leiti hagis, et vastaval viisil info avaldamine võlgade väljanõudmise eesmärgil on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega. Inkassofirma põhiargument oma tegevuse õiguspärasuse põhjendamisel oli see, et avalikust registrist võetud teabe avaldamine äriühingu juhatuse liikme kohta ei saa olla juhatuse liikme au ja väärikust teotav ning inkassofirma poolt avaldatud
Maakohus andis õiguse inkassofirmale põhjendusel, et avaldatud info oli käsitletav faktiväidete avaldamisena, mitte väärtushinnanguna. Teisiti öeldes oli maakohus seisukohal, et võlgnikku puudutavat infot, mille tõepärasus on kontrollitav ja mis on tõepärane, võib avaldada.
tähenda õigust avaldada seal leiduvaid andmeid oma äranägemise
Väärtusotsustus väljendub isikule
järgi. Ringkonnakohus leidis täien-
antud hinnangus, mis oma sisu või
davalt, et n-ö avalikku häbiposti
vormi tõttu võib olla konkreetses kul-
asetamine ei ole aktsepteeritav
tuurikeskkonnas halvustava tähen-
õiguskaitsevahend võla väljanõud-
dusega. Sealjuures võib ka tõeste
misel ning asus seisukohale, et vas-
faktiväidete esitamise viis ja kon-
tava teabe avaldamine oli õigus-
tekst kujutada (kahjustava) väärtus-
vastane.
hinnangu andmist.
Riigikohtu seisukoht
Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada
Riigikohus asus seisukohale, et
selle sisu tõesust või väärust. Isiku
antud juhul oli avaldatud andmete
au teotamine väärtushinnanguga on
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
õigusvastane, kui väärtushinnang
Seadusandlus
7
Ehitusega seotud riigihanked on saamas täpsemaid eeskirju
on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda muuhulgas ebasündsast väljendusviisist.
Mait Palts Vastuseks ringkonnakohtu seisuko-
Poliitikakujundamiseja õigusosakonna juhataja
hale, et kõnealune teabe avalikustamine pole aktsepteeritav õiguskaitsevahend võla väljanõudmisel,
J
leidis Riigikohus, et valikuvõimalus
uba möödunud aasta suvest
pöörama. Tänaseks on selge, et
seaduses
osalt seadusest tuleneva volitusnor-
õiguskaitsevahendeid (sh pöörduda
(RHS) volitusnorm, mida jaanuarist
mi piiridest kui ka valdkonna han-
hagiga või muu avaldusega kohtus-
ka muudeti ning mille eesmärk on
gete detailsusest ja komplitseeri-
se), ei võta õigustatud isikult õigust
võimaldada
Valitsusel
tusest ei ole võimalik kõiki neid et-
avaldada võla tasumise eesmärgil
anda välja täpsustavad reeglid,
tepanekuid arvestada. Ehk et eeskir-
võlgniku ja selle juhatuse liikmete
kuidas ehitamise ja projekteerimise
jast ei saa detailset reeglistikku, mis
kohta andmeid ja kohaseid väärtus-
valdkonnas riigihankeid korraldada.
ütleks ära, millised peavad olema
hinnanguid.
Nii on seaduses kirjas, et ehitus-
pakkujate kvalifitseerimistingimused
tööde riigihanke piirmäära ületavate
või millal ja milliseid leppetrahve
(üle 250 000 euro) ehitustööde ja
hankelepingu rikkumisel saab ko-
ehitiste projekteerimise riigihangete
haldada. Need tingimused peavad
korraldamise eeskirja kehtestab
jääma siiski hankijate endi määrata
Vabariigi Valitsus majandus- ja kom-
ning mida täpsemad need on, seda
munikatsiooniministri ettepanekul.
parem. Küll ütleb eeskiri ära, milli-
kasutada võlgniku mõjutamiseks
Riigikohus selgitas täiendavalt, et isik ei pea siiski taluma oma nime avalikku
seostamist
negatiivses
kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku (nt ettevõtte) käitumist mõjutada (nt juhatuse liikme piiratud esindusõigus). Kui teabe avaldajale peaks laekuma selline info, siis peab avaldaja seda kontrollima ja kaaluma, kas avaldatud teabe seostamine konkreetse isikuga võib olla põhjendamatu ja tema mainet ebaproportsionaalselt kahjustav.
Kokkuvõte Kokkuvõttes saab järeldada, et võlgniku kohta andmete avaldamine võla tagasinõudmisel pole keelatud kui avalikustatud faktiväited on tõepärased ning nende esitamise viis või faktiväidetega koos esitatud teave pole käsitatav ebakohase väärtushinnanguna.
Riigihanked ning eelkõige ehitusvaldkonna riigihanked on oma suurte rahaliste mahtude ning tehnoloogiliste lahenduste komplitseerituse tõttu sageli avalikkuse huviorbiidis. Kuigi statistika ei näita, et just selles valdkonnas oleks vaidlustamisi erakordselt palju, on siiski selge, et ka siin tuleb hangete korraldamisega seotud reeglistikku tublisti selgemaks muuta.
kehtib
riigihangete
Vabariigi
sed on olulisemad asjaolud, mida Tänaseks on vastav eelnõu olemas
hankija pakkumisi küsides avaldama
ning kõigile tutvumiseks ja kom-
peab. Mida täpsemini on kirjeldatud
menteerimiseks avatud. Riigihanked
hankeobjekt või hangitav teenus se-
ning eelkõige ehitusvaldkonna riigi-
da kindlam on ka pakkujatel pakku-
hanked on oma suurte rahaliste
musi esitades ning väheneb nende
mahtude ning tehnoloogiliste lahen-
võimalike vaidlustuste hulk, mis teki-
duste komplitseerituse tõttu sageli
vad siis, kui töö sisust saadakse
avalikkuse huviorbiidis. Kuigi statis-
erinevalt aru. Ilmne on seegi, et
tika ei näita, et just selles valdkon-
mida rohkem teadmata või umb-
nas oleks vaidlustamisi erakordselt
määraseid asjaolusid hankeobjekti
palju, on siiski selge, et ka siin tuleb
kirjelduses on, seda suuremad on
hangete korraldamisega seotud
pakkujate riskid ning eelduslikult
reeglistikku tublisti selgemaks muu-
kallimad ka pakkumused.
ta. Loodav eeskiri sellele kaasa peakski aitama. Kui eeskirja sündimine on iseenesest positiivne, siis esineb kindlasti
Olulisimad andmed ja dokumendid, mille hankija peab esitama
arvukalt seisukohti, millele eeskiri
Eelnõu keskseks ja olulisemaks
enam või vähem tähelepanu peaks
osaks võib lugeda kindlasti neid
8
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
loetelusid andmetest ja dokumen-
Hankelepingut
tidest, mida hankija peab riigihanke
puudutavad teemad
Koja gallupid
hankedokumentides lisaks RHSis sätestatule esitama või kättesaada-
Kolmandaks osaks võib eelnõus
vaks tegema. Loomulikult peavad
pidada tinglikult teemasid, mis puu-
need lähtuma ehitise iseloomust,
dutavad juba hankelepingut. Õigus-
kuid ära on toodud eelkõige need
likult on nende küsimuste puuduta-
andmed või dokumendid, mis kõige
mine eelnõus kõige problemaatilisem, kuna piir selle vahel, mida
Eelnõu olulisim osa on loetelu andmetest ja dokumentidest, mida hankija peab riigihanke hankedokumentides lisaks riigihangete seaduses sätestatule esitama või kättesaadavaks tegema.
võib riigihanke kontekstis õigusaktiga reguleerida ja mis peab jääma lepinguõiguse osaks, on olnud läbi
Täname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidi meie küsitlustele Kaubanduskoja veebilehel aktiivselt vastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada oma arvamused ja ettepanekud, mille edastame seadusandjale. Teie arvamusest sõltub palju!
aegade üheks vaidluse kohaks. Nii puudutab ka eelnõu küll näiteks ehitusaegsete tagatiste, garantiitööde, ettemaksete ja muid taolisi küsimusi, kuid üsna pealiskaudselt. Näiteks
Kas osaühingu osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris peaks olema kohustuslik?
on leppetrahvide osas öeldud järgmist: „Hankelepingu tingimustes nähakse ette leppetrahvi konkreetsed suurused, rakendamise juhtumid ja rakendamise kord.” Samuti
olulisemad. Eraldi loetelud on pro-
on garantiiülevaatuse puhul öeldud
jekteerimise riigihanke, ehitustööde
vaid: „Hankija määrab hankedoku-
riigihanke ning projekteerimis-ehi-
mentide tingimustes garantiiülevaa-
tustööde riigihanke jaoks. Nii ütleks
tuse tegemise koha, aja ja sage-
eeskiri, et viimase puhul tuleb hanki-
duse.” Kui täpselt ja millises mahus
jal muuhulgas esitada lähteandmed
hankija vastavaid tingimusi määrab,
tehnoloogilise projekti koostami-
jääb siiski hankija otsustada.
Jah, see tagaks suurema õiguskindluse – 23% Ei, sest nt väikestele OÜ-dele tähendab see põhjendamatut kulu – 31% Ei, toetan kehtivat vabatahtlikku registreerimise süsteemi – 46% Ei oska öelda – 0% (Vastajaid 26)
seks ja sellest tulenevad võimalikud lisatingimused samuti hankija eri-
Nagu eelpool ka mainitud, siis ongi
soovid kõikidele ehitusprojekti osa-
suurema detailsuse ja reguleerituse
dele juhul kui tahetakse kasutada
puudumist määruse eelnõule juba
tavapäraselt Eestis kasutatavatest
praegu ette heidetud. Paraku tuleb
normidest ja standarditest erinevaid
aga möönda, et õigusakti tasemel
näitajaid. Samuti tuleb avaldada
kõiki hankeobjektiga seotud tingi-
võrguvaldajate tehnilised tingimu-
musi detailselt ette ei olegi võimalik
sed ning muinsuskaitselised eritin-
kirjutada kasvõi juba seetõttu, et ob-
gimused, kui need on nõutavad ja
jektid ongi mahult erinevad. Täien-
neid ei ole tellitud sama hankeme-
davat detailsust saab neiski teema-
netluse raames jne.
des aga anda läbi vastavate standardite, mille koostamist meile tea-
Pakkuja tehniline pädevus ja kutsealase
daolevalt ka juba kavandama on asutud.
Teine olulisem osa puudutab pakkujate tehnilise pädevuse määratnõudeid vastutavatele isikutele. Ka nendes küsimustes on eeskiri pigem juhendiks, kui detailseks reeglistikuks, kuid ehk on abi sellestki.
Ebamõistlik bürokraatia osakaal võrreldes toetuse suurusega – 53% Toetuste jagamisel madal fokuseeritus – 7% Toetuste lühiajaline planeerimine (puudub pikemaajalisem ülevaade) – 13% Tähtsustatakse pigem kontrolli, kui toetuse efektiivset kasutust – 20%
pädevuse nõuded
lemist ja kutsealase pädevuse
Mis on Teie arvates struktuuritoetuste taotlemisel ja jagamisel suurimaks probleemiks?
Eeskirja eelnõu ning seletuskirjaga saab tutvuda Koja veebilehel www.koda.ee ning nagu ikka on oodatud kõik arvamused ja kommentaarid, kuidas eelnõud muutma või täiendama peaks.
Struktuuritoetuste jaotamisel ei ole probleeme täheldanud – 0% Ei oska öelda – 7% (Vastajaid 15)
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Euroopa uudised
9
Karmimad reeglid äriühingute juhtimisele (esialgu finantssektoris) Majanduskriisi mõjud Euroopas on laiaulatuslikud. Kuna kriisi üheks süüdlaseks peetakse täiesti selgelt finantsasutusi ja finantssektorit, soovib EL regulatsioone muutes sarnaste kriiside toimumise Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs
V
aldkonnaks, kus kindlasti tuleb muudatusi teha, on fi-
nantssektori äriühingute juhtimine.
võimalikkust tulevikus välistada või vähemasti vähendada.
7. finantsasutuste juhtide tasustamist; 8. huvide konflikte.
vastavalt oma rollile äriühingule
rema meeskonna koondada.
aega kulutada.
Parim suhe oleks mitte vähem
2. Kas finantsasutuses tuleks kee-
kui 60 % juhtimistegevuses mit-
lata nõukogu esimehe ja juha-
teosalevaid nõukogu liikmeid ja
nud vastava Rohelise raamatu „Äri-
Selle Rohelise raamatu osas konsul-
tuse esimehe ülesannete koon-
40 % juhtimistegevuses osale-
ühingute üldjuhtimine finantsasu-
teeris Euroopa Komisjon ka Euroo-
dumist ühe inimese kätte?
tustes ja tasustamispoliitika”. Tasub
pa majandus- ja sotsiaalkomiteega
See on mõnes jurisdiktsioonis
4. Kas olete nõus arvamusega,
arvestada, et äriühingu üldjuhtimise
(EMSK). Viimane arutas küsimusi
juba hea tava. Ülesannete jaga-
mille kohaselt naiste ning erineva
tugevdamine Euroopa Komisjoni re-
põhjalikult. Väljatoodud teemade
mine peaks olema finantsasu-
sotsiaalse ja kultuurilise taustaga
formikava keskmes, mis tähendab,
raames andis EMSK vastused ka
tustes kohustuslik pingete pärast
liikmete suurem osakaal nõuko-
et karmimad reeglid on tulekul.
38-le. konkreetsele küsimusele. Ku-
juhatuse operatiivse rolli ja nõu-
gudes võiks nõukogude tööd
Küsimus on – kui karmid?
na neis vastustes peegelduvad EL
kogu haldava rolli vahel.
parandada ja tõhustada?
Euroopa Komisjon on välja tööta-
vaid nõukogu liikmeid.
liikmesriikide esindajate läbivaieldud
3. Kas värbamispoliitika raames tu-
Sooline ja etniline tasakaal on
Rohelises raamatus käsitletakse äri-
seisukohad, millele tuginedes suure
leb täpselt määratleda nõukogu
soovitatav, kuid see ei vähenda
ühingute üldjuhtimist äriühingu juha-
tõenäosusega ka lõplik regulatsioon
liikmete, sealhulgas esimehe üle-
kogemuse ja teadmiste tähtsust.
tuse, nõukogu, aktsionäride ja teiste
vastu võetakse, tahangi osa neist,
sanded ja profiil, tagamaks et
Nõukogu suurusel peab olema
asjaosaliste, nagu töötajate ja nen-
mis puudutavad nõukogu, aktsio-
nõukogu liikmed on pädevad ja
de esindajate vaheliste suhetena.
näre ja vastutust, järgnevalt lähe-
nõukogu koosseis piisavalt mit-
See hõlmab ka äriühingu eesmär-
malt tutvustada. Edasises tekstis on
mekesine? Kui jah, siis kuidas?
daja poolt tuleks muuta kohus-
kide seadmist, nende saavutamise
kursiivis EK küsimus ja normaalkir-
Mõnes jurisdiktsioonis on suhte-
tuslikuks? Kas sellise hinda-
vahendeid ning järelevalvet äriühin-
jas EMSK vastus. Numeratsioon
liselt levinud tava nõukogus va-
mise tulemused tuleks edastada
gu tegevuse tulemuste üle. Rohe-
lähtub Rohelise raamatu järjestu-
jalikke oskusi ja kogemusi ana-
järelevalveasutustele ja aktsio-
lises raamatus tuuakse esile mit-
sest.
lüüsida ja seejärel vastavalt vär-
näridele?
meid puudusi ja nõrkusi finantsasu-
vata. Näiteks võiks suure finants-
Järelevalveasutused peaksid te-
tuste siseses äriühingu üldjuhtimi-
asutuse puhul eeldada, et selles
gema kõikidele esimeestele üles-
moodustavad tuumikrühma edu-
andeks viia läbi üldjuhtimise
kas pensionil olev pangandus-
korralduse auditeid nelja ees-
ses ning otsitakse vastuseid kaheksale teemade ringile, mis käsitlevad:
Valdkond „Probleemid nõukoguga”
praktiline piir. 5. Kas nõukogu hindamine välishin-
1. Kas nõukogu liikmete mandaa-
juht (näiteks nõukogu esimehe-
pool antud vastuse kontekstis.
2. puudusi riskijuhtimises, prob-
tide arvu tuleks piirata (näiteks
na), finantssektori kogemusega
Samas
leeme huvide konfliktidega;
õigus kuuluda maksimaalselt
õigusabi- ja raamatupidamiset-
asutused viima läbi auditi kõigi
3. audiitorite rolli;
kolme äriühingu nõukogusse)?
tevõtete juhtivpartnerid, juhatuse
nõukogu liikmete kinnitamiseks,
4. puudusi järelevalveasutustes;
Täpse arvu kehtestamine on
esimehele tasakaaluks ja äri-
keda nad ametissenimetamisel
5. probleeme aktsionäride rolliga;
meelevaldne. Parem oleks taga-
ühingu kliendiperspektiivi hinda-
ei kinnitanud. Alaline vastutus
6. äriühingu üldjuhtimise
da, et ametissenimetamisel ja
miseks suure äriettevõtte juhatu-
nõukogu tegevuse tulemuslik-
põhimõtete tõhusa
selle järel saab nõukogu liige
se esimees ning üks tarbija taus-
kuse eest peab jääma esime-
rakendamise puudumist;
pühenduda ja sellest tulenevalt
taga isik, kelle ümber saaks suu-
hele. Esimeestel oleks kohane
1. probleeme nõukogudega;
peaksid
järelevalve-
10
Euroopa uudised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
tellida oma tarbeks perioodilisi
(duty of care)?
nõukogu tõhususe välishinda-
Mõnes jurisdiktsioonis on juba
misi.
kehtestatud kohustus asjaosalis-
6. Kas nõukogusid tuleks kohustada moodustama riskikomiteed
te huve arvesse võtta. See peaks olema juurdunud harjumus.
Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Hollandis –
Gita Kalmet
ja kas sellise komitee koosseisu ja tegevust tuleks reguleerida eeskirjadega? Sellega seoses on kolm prob-
Valdkond „Probleemid seoses aktsionäride rolliga”
10. veebruaril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Välisministee-
leemi: audit, vastavus ja risk.
25. Kas institutsiooniliste investorite
riumiga neljapäeval, 10. veebruaril kell 9.00-10.30 Kaubanduskojas
Komitee ülesehitus peaks pee-
hääletamispoliitika ja -tavade
(Toom-Kooli 17, Tallinn) järjekordse Hommikukohvi lühiseminari.
geldama äriühingu konkreetset
avalikustamine tuleks muuta ko-
Seekordsel üritusel esineb Eesti suursaadik Hollandis Gita Kalmet.
kooslust. Makromajanduse sei-
hustuslikuks? Kui sageli tuleks
Hommikukohvi seminari osalustasu on 9,59 eurot/150 krooni (lisan-
sukohalt on risk nõukogu stra-
need avalikustada?
dub käibemaks). Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 08.02.2011.
teegiliste kavade lahutamatu
Jah, seoses üldkogu päevaka-
osa. Just siinkohal tuleks mää-
vaga.
rata riskivalmidus ja riskiprofiil
27. Kas tuleks lihtsustada aktsio-
ning neid mõõta. Panga puhul
näride tuvastamist, et hõlbus-
peaks olema iga ärisektori
tada äriühingute ja nende akt-
jaoks kehtestatud lubatav risk
sionäride vahelist dialoogi ja
hüpoteekidele, krediitkaartidele,
vähendada nn tühjade häälte
kaubandusomandile, tööstus-
(empty voting) kasutamisega
laenudele, fondijuhtimisele, va-
seotud ohtusid?
luutavahetusele ja kaupadele
Nn tühi hääl tähendab sellise
ning reservide struktuurile, vas-
aktsionäri häält, kellel ei ole äri-
taspoole piirangutele jne. Man-
ühingus, mille eest ta hääletab,
dri-Euroopa äriühingute juhatu-
rahalisi huve. See võib avalda-
ses, mis koosneb mõnest ini-
da negatiivset mõju börsiette-
mesest (tavaliselt mitte rohkem
võtete ausale juhtimisele ja
kui 5–7 üksikisikut), kes on ta-
turgudele, kus nende aktsia-
valiselt erinevate valdkondade
tega kaubeldakse. Aktsionäride
spetsialistid, ei ole võimalik
küsimust peaks uurima Euroo-
Käsitletavad teemad: Hollandi ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused Hollandi majanduse väljavaated Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel Hollandi kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused Suhtlemine Hollandi ärikultuuris ja bürokraatias
Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
Riigihangete taustainfo 32 riigis:
riskikomiteed moodustada.
pa komisjon, sest nende roll ei
11. Kas tuleks kehtestada kord, mille
ole enam see, mis varem.
kohaselt nõukogu peab uued
Praegu võivad aktsionärid olla
finantstooted heaks kiitma?
ülemaailmsed äriühingud, üle-
Eesti Välisministeeriumi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostöös
Jah, kui need on materiaalsed.
maailmsed aktsionärid, riski-
valmisid 2010. aasta sügisel Eesti ettevõtjate tarbeks riigihanke vald-
Toote turule toomine oleks tava-
fondid jne ning sellistena on
konna ülevaated Euroopa ja ka kaugemate riikide kohta. Info koosta-
liselt üks strateegia rakenda-
nad lihtsalt aktsiates kauplejad.
jateks olid Eesti ametlikud välisesindused ning infot võite leida kokku
mise funktsioone ja seepärast
Nende roll ei vasta traditsioo-
leida 32 riigi kohta. Ehkki info maht olenes asukohariigi info kättesaa-
nõukogule olulisel määral huvi
nilisele aktsionäri mõistele.
davusest ja loodud struktuurist, siis eelkõige oli eesmärgiks anda vastuseid küsimustele:
pakkuv teema. 12. Kas nõukogule tuleks panna kohustus teatada järelevalveasutustele olulistest riskidest, millest on teadlikuks saanud? Tuleb eeldada, et see on üks
uus teave Koja veebilehel
Valdkond „Äriühingu üldjuhtimise põhimõtete tõhusam rakendamine” 29. Kas tuleks suurendada nõuko-
tavapärane element asutuse ja
gu liikmete vastutust?
järelevalveasutuste vahelises
Ei, kui soovime, et head kandi-
pidevas dialoogis.
daadid esile tuleksid. Paljudele
13. Kas nõukogu tuleks selgesõ-
asutustele tuleks kasuks, kui
naliselt kohustada arvestama ot-
nende ootused nõukogu liikme-
suste vastuvõtmisel hoiustajate
te suhtes paremini määratletud
ja teiste asjaosaliste huvidega
oleksid.
siseriiklikud riigihanketeadete andmebaasid (avaldamise kohustus ja riikliku ühtse andmebaasi olemasolu) asukohariigi riigihangete seadus, pädev asutus jm vajalik taustateave pakkujale tulemuste vaidlustamine
Täpsem info: www.koda.ee – teenused – valik riigihanketeated – riigihanked teistes riikides
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Eesti on edukalt eurole üle läinud
tavahetusteenust pakkuvates pangakontorites kuni juuni lõpuni ja pärast seda piiratud arvul pangakontorites veel vähemalt kuus kuud. See-
Kahe vääringu paralleelkasutuspe-
järel saab kroone tasuta eurodeks
riood lõppes reedel, 14. jaanuaril
vahetada tähtajatult Eesti Pangas.
ning euro on nüüd Eestis ainuke seaduslik maksevahend. Üleminek uuele rahale kulges äärmiselt sujuvalt ja edukalt. Suuremaid probleeme ette ei tulnud ning pangad, postkontorid ja jaemüügipunktid said hästi hakkama üleminekust ja paralleelkasutusest tulenenud suure töökoormusega. Allesjäänud Eesti kroone saab tasuta eurodeks vahetada kõikides valuutavahetustee-
Digiuuringust ilmnevad vanemliku kontrolli programmide tugevad ja nõrgad küljed
nust pakkuvates pangakontorites.
Euroopa uudised
Euroopa looduskaitseala laieneb: hea päev lõhele, saarmale ja pöögimetsale
11
tikku El Cachucho, mis on PõhjaHispaania rannikul Kantaabria meres asuv ulatuslik rannalähedane meremadalik ja veealune mägi. Sellel alal on erakordselt mitmekesine mereelustik, muu hulgas on see mitmete hiljuti avastatud hiidkäsnaliikide elupaik. Laienemisega tõhustatakse kaitset
Euroopa looduskaitsealade võrgus-
ka paljudes väärtuslikes maismaa-
tik Natura 2000 on laienenud ligi-
elupaikades – Tšehhi mägipöögi-
kaudu 27 000 ruutkilomeetrile, tu-
metsadest ja lillerohketest aasadest
gevdades niiviisi paljude ohustatud
kuni Poola ulatuslike järvede ja mär-
liikide kaitset. Natura 2000 katab
galadeni. Need elupaigad on ko-
praegu ELi maismaaosast peaaegu
duks
18% ja meredest rohkem kui 130 000
haruldasematele ja ohustatumatele
paljudele
Euroopa
kõige
km2. Viimane laienemine puudutas
liikidele nagu saarmas (Lutra lutra),
„Asjaolu, et üleminek kulges edukalt
Euroopa Komisjoni 13. jaanuaril esi-
alasid Tšehhis, Taanis, Prantsus-
Euroopa sookilpkonn (Emys orbicu-
ja ladusalt, ei ole juhus. Selle taga
tatud uuringu tulemustest selgub, et
maal, Hispaanias ja Poolas. Natura
laris) ja väga haruldane liblikas –
on põhjalik ettevalmistustöö, mis
kui tubli 84% katsetatud tarkvara-
2000 on peamine vahend Euroopa
tähniksinitiib (Maculinea teleius).
toimus tihedas koostöös Euroopa
programmidest võimaldab vanema-
bioloogilise mitmekesisuse hävimi-
Komisjoni ja keskpangaga,” ütles
tel blokeerida juurdepääsu teatava-
se peatamisel ja ökosüsteemi kaits-
Olli Rehn, Euroopa Komisjoni ma-
tele veebisaitidele, on need prog-
misel. Natura 2000 on ulatuslik loo-
jandus- ja rahandusküsimuste voli-
rammid vähem tõhusad nn veeb 2.0
duskaitsealade võrgustik, mis loodi
nik. Sularahaautomaatide täitmine
(nt suhtlusvõrgud ja blogid) sisu filt-
selleks, et tagada Euroopa väärtus-
sujus tõrgeteta ning peaaegu kõi-
reerimisel. Lisaks on vaid mõnede
likemate ohustatud liikide ja elu-
gist neist sai euro pangatähti juba 1.
turul olevate toodete abil võimalik
paikade säilimine. Ligikaudu 26 000
jaanuari esimesel tunnil. Kaupluste
filtreerida mobiiltelefonide ja video-
alast koosnevale võrgustikule liideti
kaardimakseterminalid olid avamise
mängukonsoolide kaudu kättesaa-
viimase laienemisega 739 uut ala
ajaks 1. jaanuaril eurole ümber sea-
davat veebisisu, kuigi iga neljas laps
(ca 27 000 km2).
ELi esindajate ühisavaldus olukorra kohta Haitil aasta pärast maavärinat
distatud ning ka internetimakseid
Euroopas siseneb internetti just sel
sai juba uue aasta esimesel panga-
viisil. Teisest ELi turvalisema Interneti
Üle poole lisandunud alast moodus-
Euroopa Komisjoni asepresident
päeval probleemideta eurodes teha.
programmi raames rahastatud EU-
tavad merealad (rohkem kui 17 500
ning ELi välisasjade ja julgeoleku-
Pangad ja postkontorid tulid paral-
KidsOnline´i uuringust nähtus, et
km²), seda peamiselt Prantsusmaal,
poliitika kõrge esindaja Catherine
leelkasutusperioodist tingitud suu-
ainult neljandik ELi vanematest ka-
Taanis ja Hispaanias. Atlandi piir-
Ashton, arenguvolinik Andris Pie-
renenud töökoormusega hästi toi-
sutab vanemliku kontrolli tarkvara, et
konnas kuulub uute kaitsealade
balgs ja ELi humanitaarabi volinik
me, kuigi uue raha kasutuselevõtu
jälgida, kontrollida ja filtreerida seda,
hulka 680 km Loire´i suudmelahe
Kristalina Georgieva tegid ühisaval-
esimestel tööpäevadel tekkisid pa-
mida nende lapsed internetis teevad.
lõiku, kus on külmavee-korallrahud
duse olukorra kohta Haitil aasta
ratamatult mõned järjekorrad, kuna
Uuringute avaldamisega püütakse
ja leetseljakud. Piirkond on noor-
pärast maavärinat. Avalduses kinni-
sularahatehinguid tehti tavalisest
pöörata inimeste tähelepanu sellele,
kalade kasvukoht ja elutähtis peatu-
tatakse, et Haiti abistamine on
3-5 korda rohkem. Ka jaemüügisek-
kuivõrd oluline on laste kaitsmine
spaik sellistele pikamaa rändkala-
endiselt ELi prioriteet, kuid tõde-
toris ei tekitanud üleminek ja kahe
teatava veebisisu eest, ja antakse
dele nagu lõhe (Salmo salar) ja
takse samas, et riigi ebastabiilne
vääringu samaaegne kasutamine
vanematele objektiivne ülevaade
euroopa aloosa (Alosa alosa). Ka
poliitiline olukord takistab humani-
suuremaid probleeme. Laupäeval,
kõige tõhusamast vanemliku kontrolli
Taani on liitnud võrgustikuga mõned
taarabi jõudmist seda vajavate
15. jaanuaril oli umbes 13% eestlas-
tarkavarast. Euroopa digitaalarengu
ulatuslikud merealad. Näiteks Syd-
inimesteni. Sellest hoolimata tuleb
test rahakotis veel kroone. Neid
tegevuskava raames on komisjon
lige Nordsø, mis on määratud pring-
riigis nüüd korraldada vabad ja läbi-
saab ametliku kursi alusel tasuta
lubanud hoolitseda selle eest, et in-
li (Phocoena phocoena) kaitsealaks.
paistvad valimised, sest stabiilsus ja
eurodeks vahetada kõikides valuu-
terneti kasutamine oleks turvaline.
Hispaania lisas merealade võrgus-
demokraatia on eeltingimuseks ELi
2
12
Euroopa uudised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
ja rahvusvahelise üldsuse abi
taas kinnitada, et EL täidab võetud
liikmesriigid sisestavad kõik riiklike
jätkumisele. EL oli esimene, kes
kohustusi ja seisab kindlalt haiti-
rahastamisvahenditega digiteeri-
A
Haitile pärast maavärinat abi andis
laste kõrval,” öeldakse avalduses.
tud üldkasutatavad tähtteosed.
tes aastast 1992. Vastavalt Arbitraa-
ning tema kogupanus Haiti abis-
Liikmesriigid peaksid märkimis-
žikohtu reglemendile (www.koda.ee/
tamisse on olnud suur. Pärast
väärselt suurendama digiteerimi-
?id=44241) lahendab vahekohus
loodusõnnetust anti riigile kohe 3
seks ettenähtud rahalisi vahen-
eraõigussuhetest, sealhulgas ka
deid, et luua tulevikus juurde
väliskaubandus- ja muudest rahvus-
töökohti ja edendada majandus-
vahelistest majandussuhetest tule-
kasvu. Näiteks saaks rahasumma
nevaid vaidlusi. Kuna reglement ei
eest, mis kuluks 100 km maantee
sea piiranguid hagi hinnale, on
ehitamiseks, digiteerida 16% ELi
Kaubanduskoja
raamatukogude kõigist raamatu-
võimalik lahendada mistahes hin-
test või ELi liikmesriikide kultuuri-
naga vaidluseid. Vaidluseid on prak-
asutuste kõik audiofailid. Soodusta-
tikas olnud hagihinnaga alates
da tuleb ka avaliku ja erasektori
mõnekümnest tuhandest kroonist
digiteerimisalast koostööd.
kuni kümnete miljoniteni. Samuti on
miljoni euro ulatuses humanitaarja hädaabi ning eelmise aasta lõpuks suurendati seda summat 120 miljoni euroni. 2010. aasta märtsis toimunud rahastajate konverentsil lubas EL eraldada 1,2 miljardit eurot, millest praeguseks on välja makstud juba 780 miljonit.
Digiraamatukogu Europeana peaks saama Euroopa kultuuripärandi keskuseks internetis
Haiti ametisutuste palvel suunas
rbitraažikohus tegutseb alalise vahekohtuna Eestis ala-
Arbitraažikohtus
komisjon lõviosa oma toetusest
Euroopa Komisjoni nn tarkade ko-
riigi põhiülesannete täitmise taga-
mitee aruanne kutsub ELi liikmes-
misele, mis tähendas eelkõige pal-
riike üles tegema rohkem jõupin-
Tarkade
kade maksmist õpetajatele ning
gutusi oma raamatukogude, arhii-
Maurice Lévy (reklaami- ja kom-
Peamiseks arbitraažiklausli lepin-
tervishoiu- ja tsiviilkaitsetöötajatele,
vide ja muuseumide kogude digi-
munikatsiooniettevõtte
Publicis
gusse lisamise põhjusteks on jätku-
samuti strateegiliste infrastruktuu-
teerimiseks ning soovitab täiusta-
esimees ja tegevjuht), Elisabeth
valt toodud arbitraažimenetluse kii-
ride ja teede tugevdamist ja taas-
da Euroopa digitaalraamatukogu
Niggemann (Saksa Rahvusraa-
rust, suhtelist odavust (riigilõivud
tamist. EL on ühendanud olukorra
Europeana, tagades internetijuur-
matukogu peadirektor ja Euro-
tavakohtus tõusid 1. jaanuaril 2009
leevendamiseks ja taastustöödeks
depääsu autoriõigusega kaitstud
peana Sihtasutuse juhataja) ning
pea kahekordseks) ja konfident-
antava abi, kooskõlastades oma
teostele.
Jacques De Decker (kirjanik ja Bel-
siaalsust.
menetlus üldjuhul olnud suuline. komiteesse
kuuluvad
gia Kuningliku Prantsuse Keele ja
tegevuse nii oma liikmesriikide ja muude rahvusvaheliste rahasta-
Euroopa Komisjoni asepresident,
Kirjanduse
alaline
Järjest enam mainivad lepingupoo-
jatega kui ka Haiti valitsusega. Abi
digitaalarengu volinik Neelie Kroes
sekretär) ning selle soovitusi võe-
Akadeemia
led äärmiselt olulise aspektina kohtu
on antud konkreetsetes sektorites,
ning hariduse ja kultuuri volinik
takse arvesse Euroopa digitaal-
stabiilsust ja usaldust, st Kauban-
nagu tervishoid, vesi, peavari ja
Androulla Vassiliou said täna kätte
arengu tegevuskava alla kuuluva
duskoja Arbitraažikohtul on siiski
toit. Siiski tuleb mõista, et olukord,
nn tarkade komitee (komisjoni
Euroopa Komisjoni ulatuslikuma
seljataga pea 19 edukat tegutse-
mis juba enne maavärinat oli väga
kokku kutsutud kõrgetasemeline
strateegia juures, millega toeta-
misaastat, mis annab pooltele usal-
raske, muutus pärast seda äär-
analüüsirühm) aruande Euroopa
takse kultuuriasutuste üleminekut
dusgarantii.
miselt rängaks ja veelgi keerulise-
kultuuripärandi digiteerimise kohta.
digitaalajastule ning otsitakse digi-
maks – seda on raskendanud
Asepresident Neelie Kroes: „Digi-
teerimise kiirendamise uusi ja tõ-
Äriühingud, kes on aastaid arbitraa-
keeristorm Thomas, kooleraepi-
teerimine tähendab kõrgekvalitee-
husaid ärimudeleid.
žiklauslit lepingutesse lisanud ning
deemia ja poliitiline ebastabiilsus.
dilist internetisisu paljude põlvkon-
Abitöötajad ja tehnilised eksperdid
dade jaoks.” Androulla Vassiliou:
Juba praegu on portaali euro-
kasutanud, peavad oluliseks Arbit-
töötavad sageli väga rasketes tin-
„Töörühm on suutnud autori huvid
peana.eu kaudu võimalik juurde
raažikohtu otsuste stabiilset kvali-
gimustes. Avalduses märgitakse,
tasakaalustada digitaalajastu muu-
pääseda rohkem kui 15 miljonile
teeti. Kuivõrd pooled saavad ise
et olukord on küll kaugel rahulda-
tuva olustiku nõuetega. Selliseid
digiteeritud raamatule, kaardile, fo-
osaleda kohtu moodustamises on
vast ja osades piirkondades isegi
võimalusi ja vahendeid on meil
tole, filmiklipile, maalile ja muusika-
võimalik seeläbi moodustada just
halvenenud, kuid see ei tähenda,
vaja leida kõikides valdkondades,
palale, kuid see on vaid murdosa
konkreetsele vaidlusele vastav va-
nagu oleks EL liiga vähe pingu-
kus kultuuri- ja loometööstus on
Euroopa kultuuriasutustes säilita-
hekohus – kaasata kitsa eriala spet-
tanud või raha ja oskusi raisanud.
vastakuti digitaalajastule ülemine-
tavatest teostest. Autoriõigustega
sialiste vms – mis omakorda annab
On ilmne, et ilma ELi kindla toetu-
ku raskustega.” Aruande „Taas-
seonduvate võimalike kohtuvaid-
tehtavale kohtuotsusele kvaliteedi-
seta oleks riik täielikult kokku kuk-
sünd” kohaselt peaks Europeana
luste vältimiseks on enamik digi-
garantii.
kunud ja olukord oleks olnud palju
portaal saama Euroopa digitaalse
teeritud materjalist üldkasutatavad
halvem. „Aasta hiljem soovime
kultuuripärandi keskuseks, kuhu
vanemad teosed.
seetõttu mitmel korral meie teenust
Arbitraažimenetlus on konfidentsiaalne, mis tähendab, et Arbitraažikohus ei väljasta vaidlevate poolte ja menetluses oleva asja kohta andmeid kolmandatele isikutele. Informatsiooni väljas-
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Arbitraažikohus
13
Arbitraažikohtu tegemised aastal 2010 Kokkuvõtvalt võib öelda, et Arbitraažikohtu tegevus on jätkuvalt stabiilne ning 19 aasta jooksul tekkinud usaldus on suurendamas ka lepingupoolte soovi lahendada vaidlus just Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus.
Debbie-Triin Napits Arbitraažikohtu sekretär
tatakse kolmandatele isikutele
jalid. Vahekohus tegi otsuse kokku
Suurem osa vaidlustest olid aastal
kuna pooled leidsid lahenduse
üksnes juhul, kui Arbitraažikohtul
18 korral (arvesse on võetud ka
2010 Eesti äriühingute vahelised,
enne kohtumenetluse reaalset al-
on eelnevalt poolte kirjalik nõu-
need asjad, mille menetlemist alus-
vaid neljal korral oli vähemalt üks
gust. Mitte kunagi varem ei ole
solek informatsiooni väljastami-
tati 2009. aasta lõpus).
pooltest väljastpoolt Eestit. Rahvus-
tagastavate asjade hulk piirdunud
vahelistes vaidlustes olid osapool-
numbriga 1!
se kohta; Arbitraažimaks on seda oda-
Kuivõrd aastatel 2006-2009 muutus
teks äriühingud Leedust, Soomest,
vam, mida suurem on nõude
soov hagi tagamise abinõu raken-
Tšehhist ja Ukrainast. Ka need ar-
Vaidlust lahendava vahekohtu moo-
suurus (2009 muutunud riigilõivu
damiseks (hagi tagamise taotluste
vud näitavad selgelt, et Eesti äri-
dustamise viise on mitmeid (arbitere
ühingud lisavad lepingutesse jär-
võib olla 1, 3 või 5 jne) ning pooled
jest rohkem arbitraažiklauslit. Veel
saavad selle moodustamise viisis
mõned aastad tagasi oli Eesti äri-
kokku leppida. Vahekohus moodus-
ühingute vahelisi vaidlusi hulga
tati alati vastavalt poolte soovile ja
vähem.
enamasti nii ühe- kui ka kolmeliik-
määrad annavad arbitraažimenetlusele selge eelise). Arbitraažikohtu
nõukogu
proovib
hoida arbitraažimenetluse kulud võimalikult madalal. Seega võetakse arbitraažimaksu määramisel alati arvesse vaidluse eeldatavat keerukust ja vahekohtu moodustamise viisi (kas pooled soovivad ühe või näiteks viie liikmelist vahekohut); Arbitraažimenetlus on kiirem, kuid tagatud on siiski võimalus lahendada vaidlus ka suulisel
Suurem osa vaidlustest olid aastal 2010 Eesti äriühingute vahelised, vaid neljal korral oli vähemalt üks pooltest väljastpoolt Eestit. Eesti äriühingud lisavad lepingutesse järjest rohkem arbitraažiklauslit.
istungil;
melisena. Üheliikmelised vahekohtu Kuigi valdavalt olid vaidlused kahe
koosseisud moodustati enamalt
äriühingu vahelised, esines ka vaid-
jaolt Arbitraažikohtu nõukogu poolt,
lusi, kuhu oli pooltena haaratud
kui pooled seda soovisid.
kolm ja ühel juhul isegi viis osapoolt. Põhiliselt on vaidluste põhjuseks ja
Sageli on küsitud selle kohta, kes on
objektiks ikka lepingud. Ehituse ja
arbiterideks. Siinkohal on vastus
sellega seonduvatest lepingutest
aga lihtne – Arbitraažikohtul ei ole
ning ostu-müügi lepingutest kokku
suletud arbiteride nimekirja, pooltel
tulenes sel aastal ligemale ¾ vaid-
on õigus arbiteri ise valida. Põhiliselt
Pooltel on võimalus osaleda
arvu languse põhjustas 1. jaanuaril
lustest ning ülejäänud osa moodus-
tegutsevad arbiteridena tunnustatud
vaidlust lahendava vahekohtu
2006. a jõustunud uus TsMS re-
tasid laenu-, rendi-, tarne, jm lepin-
advokaadid ja kohtunikud Eesti
moodustamises – valida vaidlust
daktsioon ning selle mõju on tege-
gud. Muuhulgas paluti vahekohtul
kohtutest. Kohtunikud tegutsevad
lahendama hinnatud spetsialist
likult tuntav siiani) pea olematuks
mõista välja saamata jäänud tulu
arbiteridena Arbitraažikohtu nõuko-
või võimekas jurist.
siis eelmisel aastal esitati hagi taga-
ning tekitatud kahju. Suurenes olu-
gu poolt määratuna, sest vastavalt
mise taotlusi üle pika aja pea igas
liselt ehitusega seonduvate vaid-
kohtute seaduse § 49 lg 5 ei või
kolmandas asjas. Kaheksal korral
luste osakaal.
kohtunik olla vaidlevate poolte poolt
Lähemalt aastast 2010
valitud vahekohtunikuks.
paluti Arbitraažikohtule laekunud
2010. aastal võttis Arbitraažikohtu
hagiavalduses hagi tagamise abi-
Arbitraažikohtule hagiavaldus esi-
nõukogu menetlusse kokku 14 ha-
nõu rakendamist. Suurem osa
tamine ei ole keeruline, kuid eeldab
Arbitraažikohtule aastal 2009. laeku-
giasja. Kinnitatud vahekohtu koos-
pädevale kohtuinstantsile edastatud
korrektsust. Tagastati hagimater-
nud ja siis pooleli jäänud hagias-
seisule anti vaidluse lõplikuks lahen-
hagi tagamise taotlustest kohtu
jale aga rekordiliselt vähe – vaid
jades jõuti aastal 2010 menetlusega
damiseks üle 18 hagiasja mater-
poolt ka rahuldati.
ühel juhul – menetlus lõpetati,
lõpuni.
14
Eksport
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Ü
leskutse puudutab kõiki ettevõtlikke inimesi üle Eesti,
kes hoolivad meie noorte ja seeläbi kogu Eesti tulevikust. Mentoriteks
Ekspordikoolituste eesmärk on koolitada ettevõtte meeskond
Peter Gornischeff Teenuste direktor
ootame täiskasvanuid, kes on asjatundjad ühes allpool nimetatud kuuest Entrumi projektide valdkonnast ning kel on tahet jagada oma
„tellimuste vastuvõtjatest” strateegideks
kogemusi noortega. 2010/2011 õppeaastal on Entrum programmi fookuses Ida-Virumaa. Koos ettevõtlike noortega keskendume just selle regiooni majandus-, sotsiaalja kultuurikeskkonna parandamisele. On oluline, et me kogenud asjatundjatena paneksime tähele noori enda ümber, kes vajavad oma tee
S
ügisel läbi viidud Eesti ette-
praktik – juba kogenud ekspordiga
müüjad? Koolituse eesmärk on
leidmiseks meie suunamist ja et
võtjate ekspordiprobleemide
tegelev ettevõtja, kes jagab kuula-
anda praktilisi ja reaalses elus ka-
oleksime valmis oma teadmisi neile
uuringu tulemused näitasid, et et-
jatele oma kogemusi. Koolituse
sutatavaid teadmisi müügivõrgu
edasi andma. Noortele nende pro-
tevõtjatel on vajaka teadmistest ja
üheks lahutamatuks osaks on
arendamise kohta.
jektide juures mentorina abiks ole-
oskustest ekspordi arendamisel.
grupitööd, mille käigus õpitakse
Siinkohal toon ülevaate Eesti Kau-
üksteise kogemustest.
bandus-Tööstuskoja koolitustest,
mine ei võta palju aega, kuid panus
Välismessikoolitus
ettevõtliku inimese eeskujuna on
Välismessi koolitus on parktiline
nende jaoks hindamatu väärtusega.
mis on konkreetsemalt ekspordi
Turu-uuringute
töötuba, mille käigus tehakse kooli-
Just tegusate ja edu saavutanud
arendamisega seotud. Samas an-
koostamise koolitus
taja juhendamisel läbi põhjalik
täiskasvanute eeskuju on see, mis
tud teadmised on väga vajalikud
Koolituse eesmärgiks on anda et-
messianalüüs. Vaadatakse läbi
innustab ka noori olema ettevõtlikud
ka ettevõtte üldise arengu seisuko-
tevõtjale praktilisi teadmisi sellest,
messidel
ja unistusi teoks tegema.
halt. Kuna koolitusi rahastab osa-
kuidas koguda vajalikku infot ot-
messiboksi planeerimine, eelarve,
liselt Ettevõtluse Arendamise Siht-
suste tegemiseks ettevõtte juhti-
messiboksis käitumine, töö klien-
Külalismentoritena on Entrum prog-
asutus Euroopa Sotsiaalfondist on
misprotsessides. Peamine lähte-
tidega ning järeltöö.
rammiga juba liitunud EASi alusta-
koolitusi võimalik pakkuda väga
koht on keskmise Eesti eksportööri
soodsa hinnaga. Samuti toimuvad
reaalne vajadus turuinfo järele.
Ekspordi Akadeemia
Dmitri Burnašev, Majandus- ja Kom-
koolitused regioonides, mistõttu ei
Koolituse käigus on eesmärk anda
On seeria koolitusi/seminare, mille
munikatsiooniministeeriumi avalike
pea selleks alati Tallinnasse või Tar-
lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus
eesmärk on silmaringi laiendamine
suhete spetsialist Piret Järvis, Jõhvi
tusse kohale sõitma. Mõeldud on ka
kasutatavaid teadmisi info hanki-
ja kogemuste vahetamine vaatega
Kontserdimaja direktor Piia Tamm,
vene keelse auditooriumi peale, st
mise kohta. Aitame mõista ette-
ekspordile. 2011. aastal toimuvad
poetess Doris Kareva ja veel mit-
osa koolitusi toimub vene keeles.
võtte infovajadusi ning anda tead-
õppevisiidid Soome ja Rootsi,
med teised tuntud äri- ja kultuuri-
Koolituste lektorid on praktikud,
mised ja oskused, kuidas piiratud
toimub õppepäev Tallinnas ning
tegelased.
kes ka ise mitmeid aastaid vasta-
eelarve puhul need vajadused
mitmed seminarid.
vate teemadega reaalselt eksproti-
rahuldada ning turu-uuringute läbi-
Kokku ootavad juhendamist 87 vah-
vates ettevõtetes tegelenud on.
viimisega ise hakkama saada.
vat ja lennukat projektiideed kuues
Ekspordiplaani koolitus
Müügivõrgu loomise
saab tutvuda Entrumi veebis, kuid
Koolituse eesmärgiks on vaadata
ja arendamise koolitus
siinkohal toome välja mõnede pro-
üle ettevõtja ekspordiga seotud
Koolituse eesmärk on anda ette-
jektide tutvustused:
protsessid terviklikumalt. Alustatak-
võtjatele praktilisi teadmisi sellest,
se planeerimisest, turgude tundma-
kuidas arendada ja hallata müügi-
õppimisest, turundusest ja lõpeta-
kanaleid sihtturgudel. Kuidas moo-
takse ekspordieelarve koostamise
dustada vajalikku kontaktvõrgus-
ning riskianalüüsiga. Koolituse käi-
tikku? Kas turule sisenemiseks on
gus tehakse läbi praktilised harju-
vaja omada esindusi või kasutada
tused ning koolitusel esineb ka
teisi kanaleid – agendid, edasi-
osalemise
aspektid:
vate ettevõtete divisjoni direktor
erinevas valdkonnas. Projektidega
Täpsema koolituskava leiate Koja veebilehelt www.koda.ee. Eksportööride koolitused – vt käesolev Teataja lk 23. Ekspordi Akadeemia visiidid – vt käesolev Teataja lk 24.
Valdkond „Uued tehnoloogiad”: Päev päästab öö – luua lahendus, millega teavitada autojuhte teed ületavatest jalakäijatest ja teha see süsteem võimalikult energiasäästlikuks.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Darja Saar SA Entrum tegevjuht ja Entrum programmi koordinaator
15
Ootame ettevõtlikke inimesi panustama Eesti noortesse ja Eesti tulevikku! Eesti Energia poolt ellu kutsutud noorte ettevõtlikkuse arendamisele suunatud programm Entrum ootab oma meeskonda vabatahtlikke külalismentoreid, kes oleksid noortele nõuga ja jõuga abiks nende projektiideede elluviimisel.
Valdkond „Keskkonnateenused
ainult algajad, vaid ka juba tun-
on programmi tegevused jõudnud
Entrum programmi partnerid on
ja ökomajandus”: MIAU! – idee
tud bändid, eesmärk on pakku-
nii kaugele, et projektis osalevad
Eesti
on koguda kasutatud asju ning
da muusikutele festivali jooksul
noored otsivad oma projektidele
EAS, Loov Eesti, ESA, Tehnopol,
anda neile uus elu. Eesmärk on
võimalust omavahel suhelda.
vabatahtlikke külalismentoreid. Ent-
Uuskasutuskeskus, Tallinna Loome-
rumi programmis löövad kaasa
inkubaator.
näidata meie noortele, et kõik on
Kaubandus-Tööstuskoda,
meie kätes ja me ise valime oma
Eesti Energia algatatud iga-aastane
mitmed vabatahtlikud, sh Entrumi
elu ja seda, mis meid ümbritseb.
programm Entrum (www.entrum.ee)
patroonid Gerd Kanter, Vladimir
Mõtle suurelt!
õpetab Ida-Virumaa noortele ak-
Tšerdakov, Ilmar Raag, Tanja Mih-
Alusta julgelt!
Valdkond „Teenindus ja toot-
tiivses ja kaasahaaravas vormis,
hailova, Helen Sildna. Entrum lähtub
Ole ettevõtlik!
mine”: Koos on lõbusam! – ta-
kuidas olla elus ettevõtlik ja aktiivne.
oma
ettevõtlusõppe
Juhi oma elu ise!
hame muuta lastekodulaste elu
Programmis osalejatel on võimalus
edendamise kavast „Olen ettevõt-
Mõtle positiivselt!
lik!”, mis allkirjastati majandus- ja
Loo oma energia!
paremaks! Pakkuda neile tegevusi, mis aitavad ennast arendada ning leida uusi sõpru! Originaalpealkiri „Veseleje vmeste!” Valdkond „Loomemajandus”: Pilk tulevikku – loomeoskuste arendamise stuudio lastele (kuni 10 eluaastat). Sealhulgas maalimine, muusika, tantsud, lavakunst. Valdkond „Meedia”: Film „Teeme pulli“ – filmi põhiidee on selles, et noor põlvkond mõtleks selle peale, et halba punti sattuda on väga kerge, aga tagajärgi klaarida on väga keeruline.
Eesti Energia algatatud iga-aastane programm Entrum õpetab IdaVirumaa noortele aktiivses ja kaasahaaravas vormis, kuidas olla elus ettevõtlik ja aktiivne. Programmis osalejatel on võimalus kohtuda paljude põnevate ja innustavate inimestega, kes jagavad oma edu- ja elulugusid.
tegevustes
kommunikatsiooniminister
Juhan
Partsi, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase, Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse direktori Robert Lippini ja Ettevõtluse Arendamise SA juhataja Ülari Alametsa poolt 7. oktoobril 2010.
Täpsem info: DARJA SAAR
Juhi oma elu ise! Entrum annab praktilisi teadmisi kuidas jõuda ideest teostuseni, saavutada eesmärke ja tulemusi. Programmi sihtgrupiks õppeaastal 2010/2011 on Ida-Virumaa kahek-
SA Entrum tegevjuht ja Entrum programmi koordinaator Tel: 5565 6392 E-post: info@entrum.ee www.entrum.ee Facebook: Entrum
Rohkem infot projektide kohta leiab Entrumi kodulehelt: www.entrum.ee/projektid
sast omavalitsusest eesti ja vene suhtluskeelega põhikoolide, güm-
Valdkond „Muusika ja ürituste
kohtuda paljude põnevate ja innus-
naasiumide ja kutsekoolide 15-17-
korraldamine”: „Muusikal” – me
tavate inimestega, kes jagavad oma
aastased noored. Programm loob
tahame organiseerida noorte
edu- ja elulugusid. Lisaks saavad
täiendavaid võimalusi vähemate või-
rokkfestivale, et noored rokk-
noored tutvuda erinevate valdkon-
malustega noortele ning muuhulgas
bändid saaksid esimesi koge-
dadega ning õppida edu saavu-
puuetega noortele programmis osa-
musi. Esinema on oodatud mitte
tamise saladusi. Käesolevaks ajaks
lemiseks.
Iga projekti juurest leiad ka info, kas projekt on veel vaba (ehk külalismentorit veel ei ole), milline on projekti töökeel jms. Kevadel võidab parima projekti auhinna üks täna siin kirjas olevast 87-st ideest.
16
Kutsete süsteem
Tiia Randma Haridusnõunik
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Kalle Kusta ostis pesumasina... Kutsete süsteemi näol on ühiskonnas loodud tööriist, mis aitaks tööjõu kvalifikatsiooni teemasid oluliselt täpsemini analüüsida kui me seda täna teeme.
M
äletan hästi lapsepõlve pe-
mugavamaks. „Mis mõttes?” küsite
lüüse koostama ja kutseoskus-
vaevaga kirjeldada. Teisalt saaks
supäevasid. Elasime korter-
nüüd?
nõudeid kirjutama. Kaugel sellest...
ma ka tööotsijana sellisel juhul
See on juba tehtud. Kutsekoja
paremini aru, milliste kogemustega
Kuude kaupa ette olid selle kasu-
Otseses mõttes. Üks näide. Vaata-
eestvedamisel on erinevate elu-
elektrimontööri otsitakse: kas töö-
tamiseks laupäevad korterite vahel
mata jätkuvale suurele tööpuudu-
alade eksperdid koondanud tä-
pakkuja ootab oskusi üle 45 kV lii-
ära jagatud. Ja hoidku taevas kui
sele nimetavad eksportivad ettevõt-
nase parima teadmise kutsestan-
nide ehitamiseks või jaotusevõrgu
kellegi plaanides ootamatuid muutis
ted enda suurimaks probleemiks
darditesse. Uued, alates aastast
alajaama ehitamiseks ja seadmete
tuli... Pesuköögis oli pliit, koos sisse-
ikka kvalifitseeritud tööjõu- ja oskus-
2008 kinnitatud kompetentsuspõ-
paigaldamiseks alla 45 kV või hoo-
ehitatud katlaga, kust saime sooja
töötajate puudust, tõdevad mitmed
hised kutsestandardid on tööjõu
pis ülekandevõrgu alajaama ehita-
vee ning kus lõpuks kees valge
viimasel ajal läbi viidud uuringud.
kvalifikatsiooni ja selle taseme
miseks ja paigaldamiseks... Kutse-
voodipesu. Kogu pere pesunühki-
Kuidas saab olla, et samal ajal, kui
määratlemisel tummiseks aluseks.
standardis on kirjeldatud veel 12
mise vaeva kergendas pesumasin
registreeritud töötute seas on kõige
Ole aga mees ja kasuta!
erinevat elektrimontööri spetsiali-
Riga, mille väntamine oli laste töö.
rohkem oskustöötajaid, sealhulgas
Naispere mässas terve laupäeva
seadme- ja masinaoperaatoreid, on
Näite illustreerimiseks valisin Töö-
auruses pesuköögis ja õhtuks rippus
tööturul just nendest ametimeestest
tukassa (www.tootukassa.ee) töö-
Tulles tagasi loo alguse juurde, tun-
puhtusest lõhnav pesu õues nööril.
kõige suurem puudus? Põhjusi on
pakkumiste seast jaanauris 2011
dub mulle, et suur osa majaelani-
rohkem kui üks. Selle jutujupi tähen-
sisestatud juhusliku töökuulutuse:
kest ei ole veel aru saanud eelistest,
Täna meenub laupäevade veetmine
duses on aga oluline see, et nii üldi-
„Tööd saab elektrimontöör, vajalik
mida annaks pesumasina oskuslik
auruses pesuköögis lapsepõlve
ne, mitmetimõistetav ja ajast aega
välitööde kogemus; B ja C-kate-
kasutamine. Ja sellest võidaksime
meeleoluka osana, sest selle töö teeb
mantrana korduv tõdemus ei vii
gooria juhilubade olemasolu; eelnev
kõik. Ehk teisisõnu on meie pesu-
ammugi ära tark pesumasin, enam-
meid olukorra muutumisele lähe-
töökogemus vähemalt 2 aastat;
köögis paljude võimalustega auto-
asti öötundidel ja märkamatult.
male. Mis siis viiks?
eesti keele oskus kesktasemel.”
maatpesumasin, aga selle uhke
Mis pagana pesumasina jutt, kui
Lahendustele lähemale viiks see,
Tööotsijana sellist kuulutust lugedes
majas esialgu vähevõitu. Suus-
lugu pidi rääkima hoopis kutsete
kui ettevõtted töötajate otsimisel sõ-
on mul selge, et kandideerides on
kade-uiskude hoiupaigana pesu-
süsteemist? Aga vaat sellepärast, et
nastaksid konkreetsemalt nii nõu-
vaja kindlasti autojuhtimisoskust.
köögis nii uhket masinat pidada on
kui piltlikult mõelda kogu meie
tavad kutseoskused kui ka ameti-
Küll aga ei oska ma selle kuulutuse
kallis... On neidki, kes leiavad, et
ühiskond lapsepõlve kortermajaks
kohal vajaliku kutsetaseme. Siis on
põhjal hinnata, milliseid elektrimon-
suur kobakas võtab liiga palju ruumi
ja selle asunike puhta pesu vajadus
tööotsijal võimalik aru saada, mis
tööri kutseoskusi kandideerijatelt
ja kas teda ikka üldse vaja on.
tööjõuvajaduseks, siis kempleme
hetkel oskustest puudu jääb, et en-
eeldatakse. Võtan lahti Kutsekoja
selles majas ikka veel ainukese so-
nast täiendada. Ja koolitajal on või-
veebilehelt välispaigalduse elektriku
Mida sina arvad? Kasutusjuhendi
biva laupäeva pärast pesuköögis,
malik koolitust täpsemalt sihitada
kutsestandardi ja näen, et eelda-
lugemist alustada, minna Kutsekoja
karjudes „Pesu on must!”. Ja siis
just nende puudujäävate oskuste
tavad kompetentsid on põhjalikult
veebilehele www.kutsekoda.ee asja
selleks, et pesu puhtaks saada, ras-
omandamisele. Alles siis on põhjust
lahti
uurima, saab juba täna.
sime terve päeva – tassime puid,
oodata, et töötajate kvalifikatsioon
tasemel. Elektrimontööri töö pakku-
kütame vee soojaks ja siis nühime
tõesti tõuseks.
jana saaksin kutsestandardile ja
Parafraseerides laulu, kus Kalle
selle konkreetsetele kompetentsi-
Kusta ostis pesumasina, lõpetaks
majas, kus keldris oli pesuköök.
seerumise võimalust.
riistapuu oskajaid kasutajaid on
päev otsa linasid, mõistmata, et nur-
kirjutatud
kolmel
erineval
gas seisev automaatpesumasin
Eelnevaga pusimiseks ei ole vaja
dele viidates oma vajadusi ja ootusi
siis: „Kalle Kusta, uuri kutsestandar-
teeks selle töö meie jaoks oluliselt
igal tööpakkujal asuda tööana-
tulevase töötaja oskuste osas kerge
deid”.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Teated
Eelteade
Seminar
Šveitsi sihtturuseminar – Kuidas leida oma kasumlik turunišš?
TALENDID KOJU SAAREMAA ERI
23. veebruaril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus- Tööstuskoda korraldab 23. veebruaril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17,
16. veebruaril kell 15.00–18.00 Nordic Hotels Forum konverentsikeskuses Tallinnas
Tallinn) kell 9.00-13.00 koostöös SwissBaltic Business Experts AG-ga Šveitsi sihtturuseminari. Šveitsi turu spetsialistid jagavad oma teadmisi ja kogemusi sealse äritegemise spet-
Seminari eesmärk on tutvustada kuulajatele Saare-
siifika ning tööstuse kohta. Esile tuuakse turu võimalused ning väljakutsed. Oma kogemusi
maa ettevõtluskeskkonda ajaloos, hetkel ja luua tule-
jagab Eesti ettevõtja. Täpne programm valmib peatselt.
vikumudelit. Soovime tutvustada investoritele valdkondi, kuhu võiks tulevikus investeerida. Loodame
Seminari osalustasu on 36 eurot/563,28 krooni (hind sisaldab käibemaksu, seminari mater-
arutluse käigus jõuda Saaremaa arengupotentsiaa-
jale ning kohvipause). Registreerimise tähtaeg on 18. veebruar.
lideni. Seminarile on oodatud kõik Saaremaa ettevõtlusega seotud ja ka tulevikus ennast siduda soovivad inimesed. Ajakava
Lisainfo ja registreerimine: EVA MARAN Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee
15.00
Avasõna – Saare maavanem Toomas Kasemaa.
15.10
Ettevõtlus Saaremaal enne
15.40
Millised võimalused on ettevõtlust
kahekümnendat sajandit. laiendada Saare maakonnas? –
Eelteade
Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” 16.-17. juunil 2011 Stockholmis ICSB – International Council for Small Business korraldab Rootsis Stockholmis 15.-18.
Hardo Aasmäe. 16.20
Kohvipaus
16.50
Hetkeolukord täna. Kas kõik võimalik on tehtud, mida teha teisiti?
17.20
Aruteluring kuulajate ja esinejate vahel. Arutelu juhib Robert Pajussaar
17.40
Arutelud ja kokkuvõte vabas ringis
18.00
Seminari lõpp.
juunil oma 56. aastakonverentsi ning kohale oodatakse ligi 1000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhti üle 70st riigist. Konverentsi erilise osana korraldakse 16.-17. juu-
Selleks, et seminari arutelud saaksid olema sisukad,
nini esmakordselt kontaktkohtumised ettevõtjaile „Baltic Business Arena”, kus osalejad
võite esitada esinejatele ja moderaatorile oma küsi-
saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koostöövõimalusi arutada
musi ka eelnevalt e-maili teel info@seliit.ee.
Osalema oodatakse järgmiste tegevuslade esindajaid:
Seminaril osalemine on kõigile tasuta.
Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte- ja
jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning sellealane konsultatsioon ja teenused) Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused,
konsultatsioon ja teenused) Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja –tehnoloogiad, passiivmajad jpm) Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad,
mobiilsed teenused, kodulahendused jpm)
Registreerumine: SEL kodulehel www.seliit.ee
Lisainfo: Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
E-post: info@seliit.ee Tel: 5307 6007 E-post: info@seliit.ee
17
18
Teated
Kasutatud masinate ja seadmete müügimess
USETEC 2011 6.-8. aprillil Kölnis Eesti Kaubandus-Tööstuskojast saab pileteid messile!
Ülipopulaarse tööstusmessi Hannover Messega (4.–8. aprill 2011) samal ajal – 6.–8. aprillini 2011 toimub Saksamaal Kölnis maailma juhtivaim
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Kaubanduskoda kutsub külastama keskkonnamesse Hispaanias ja osalema kontaktkohtumisteüritusel 15.-16. veebruaril Hispaanias
kasutatud masinate ja seadmete mess USETEC 2011 (Supported by RESALE). Pärast 16 aastat eduka RESALE messi korraldamist alustab Hess GmbH
15.-16. veebruarini 2011. aastal toimub Hispaanias Valencias järjekordne
koostööd rahvusvaheliselt tuntud ja edukaid messe korraldava Köln-
Net4Biz projekti kontaktkohtumisteüritus, mis seekord korraldatakse juba
messega ning seni tuntud RESALE ühineb Kölnis korraldatava rahvus-
kümnendat korda peetava Rahvusvahelise Keskkonnamessi ECOFIRA
vahelise messiga USETEC ning kasutatud masinate ja seadmete
(vee-, maa- ja õhuressursside säästlik kasutamine, jäätmekäitlus jmt –
müügimessi hakatakse läbi viima Saksamaa linnas Kölnis.
http://ecofira.feriavalencia.com) raames.
Tegemist on rahvusvahelise turuplatsiga, kus kasutatud masinatega kau-
Kontaktkohtumisteüritus annab suurepärase võimaluse lisaks messil osal-
plejad ja masinatootjad üle maailma tutvustavad oma kaupa ning saavad
evate firmadega tutvumisele kohtuda ka messi külastavate rahvusvaheliste
huvilistega kontakte ja tulevaste ostjatega pikaajalisi suhteid luua.
energeetika spetsialistidega 11 projektis osalevast riigist. Registreerunud
Ettevõtted aga saavad otsida oma mittevajalikele masinatele-seadmetele
osalejate tutvustused lisatakse ürituse veebilehele ja kõigil osalejatel on
uusi omanikke. Esindatud on peaaegu kõikide tööstusharude masinad ja
nende hulgast võimalik eelnevalt välja valida endale huvipakkuvamad ja
seadmed: metalli- ja puutöömasinad, plastmassi- ja kummitöötlemise
nendega kohtumine kokku leppida.
masinad, pakkeseadmed, toiduainete- ja tekstiilitööstuse seadmed, trükija paberitööstuse masinad, IT- ja kommunikatsiooniseadmed, robotid ja automaatikaseadmed, keemiatööstuse ja farmaatsia seadmed, jäätmetöötlusseadmed, transpordivahendid, ehitus- ja põllumajandusmasinad jpm. Eelmist RESALE messi külastas üle 10 000 huvilise 113 riigist,
Kontaktkohtumistepäeva koduleheküljel www.net4biz.se avaldatakse kõikide osalevate firmade tutvustused (tutvustused lisatakse jooksvalt ettevõtete registreerumise järjekorras) ja sellel avatud tööriista Matchmaking abil on võimalik huvipakkuvad firmad välja valida ja individuaalsed kohtumised juba ette kokku leppida.
28 riiki esindasid 514 eksponenti. 62% messil stendiga osalejatest tegelesid masinate müügiga, 31% oli mitmesuguste teenuste pakkujaid, 15%
Lisaks on võimalus külastada paralleelselt toimuvaid populaarseid
oli masinatootjad ja 4% eksponentidest olid ettevõtted, kes püüdsid oma
messe: Egetica-Expoenergetca (rahvusvaheline efektiivse energiama-
kasutatud ja mittevajalikule masinale ostjat leida.
janduse ja taastuvenergiamess – www.egetica-expoenergetica.com/ feria/en) ja EFIAQUA (rahvusvaheline efektiivse veemajanduse mess –
Lisainformatsiooni leiab ja messi online-kataloogi saab sirvida messi
efiaqua.feriavalencia.com).
veebilehel: www.usetec.com. Kontaktkohtumised toimuvad Euroopa Komisjoni poolt rahastatava proEesti Kaubandus-Tööstuskoda pakub Eesti ettevõtjaile võimalust vältida kassajärjekordi messil ja osta messipilet juba Eestis. Kaubanduskojast saab soetada järgmiseid messi-pileteid (sisaldab ka kataloogi, mille saab kätte pileti regist-reerimisel messikeskuses): • 3-päeva pilet – hind 43 eurot (672,80 krooni) • 1-päeva pilet – hind 28 eurot (438,10 krooni)
jekti Net 4Biz raames ja on tasuta. Osalemisepakett sisaldab ettevõtte tutvustuse kataloogi lisamist, CD/paberkataloogi, individuaalsete kontaktkohtumiste organiseerimist, vajadusel tõlketeenuse korraldamist, lõunasööki kahel ürituse päeval, õhtusööki esimese päeva õhtul (osalemistasu igale järgmisele osalejale samast firmast on 175 eurot). Osaleja kanda jäävad lähetuskulud (sh transport, majutus, päevarahad jmt).
Lisainfo: KRISTY TÄTTAR
Lisainfo: KRISTY TÄTTAR
Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Teated
MESSID BERLIINIS
MESSID HANNOVERIS
MESSID KÖLNIS
9.-11. veebruar FRUIT LOGISTICA Värkete puu- ja juurviljade kaubandusmess
1.-5. märts CeBIT Maailma juhtiv informatsioonitehnoloogia, telekommunikatsiooni, tarkvara ja teenuste mess
30. jaan – 2. veebr ISM Cologne Rahvusvaheline maiustuste ja kondiitritoodete mess
9.-11. veebruar FRESHCONEX Värskelt töödeldud puu- ja juurviljade mess 9-13. märts ITB Berlin Rahvusvaheline turismimess 2.-5. mai WASSER BERLIN Rahvusvaheline vee ja veemajanduse mess
E-post: berlin.ee@ahk-balt.org
Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine
aadressi, kontaktisiku andmeid ning pakku-
3.-7. mai CeMAT Rahvusvaheline intralogistika mess
27. veebr – 1. märts Asia-Pacific Sourcing Majapidamistarvete ning aiatööriistade ja -tarvete mess
30. mai – 3. juuni Ligna Hannover Puidu- ja metsamajanduse maailmamess
22.-26. märts IDS Rahvusvaheline hambaravi ja -tehnika mess
Kontakt: KARIN ALLIKSAAR
25.-28. mai Interzum Rahvusvaheline puidu, mööblidetailide ja tarvikute mess
Kontakt: ANNELI PIIRAT Tel: 627 6955
Liikmelt liikmele
5.-7. veebruar Spoga Horse Rahvusvaheline ratsaspordi mess
4.-8. aprill Hannover Messe Maailma juhtiv tööstusja tehnoloogiamess
Tel: 627 6944 E-post: hannover.ee@ahk-balt.org
19
peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postimise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele. Lisainfo: KADRI LIIMAL Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee
Kirjastus Juura (Juura, Õigusteabe AS) Kirjastus Juura pakub Kaubanduskoja liikmetele aktuaalsete tekstidega seadustikke. Jaanuaris ilmusid muudatustega Äriseadustik, Töölepingu seadus, Karistusseadustik. Vaata meie uusi väljaandeid ja ettetellimisi uuendatud
MESSID HAMBURGIS
kodulehel www.juura.com. Kirjastusest ostes on 9.-13. veebruar Reisen Hamburg Rahvusvaheline turismimess 18.-23. märts Internorga Rahvusvaheline Euroopa suurim hotellindus, gastronoomia, pagaritööstuse ja kondiitritoodete mess 27.-29. september Seatrade Europe Rahvusvaheline mess ja kongress: kruiisireisid, sadamad, laevaehitus, meretehnoloogia 29. okt – 6. nov Hanseboot Rahvusvaheline paadinäitus 3.-8. veebruar Spielwarenmesse eG International Toy Fair Nürnberg Rahvusvaheline, maailma suurim mänguasjade mess
Kontakt: ELO SAARI Tel: 627 6946 E-post: elo@ahk-balt.org
MESSID MÜNCHENIS 6.-9. veebruar Ispo Winter Rahvusvaheline spordiartiklite ja spordimoe erialamess
Kontakt: INGRID KORMASOV Tel: 627 6947 E-post: koelnmesse.ee@ahk-balt.org
seadustike soodustus 25%. Lisainfo: Kaja Griin E-post: juura@juura.com • Tel: 641 8519
WSI Baltics Maailma suurim internetiturunduse ettevõte WSI
25.-28. veebruar Inhorgenta Europe Rahvusvaheline kellade, ehete ja vääriskivide erialamess
pakub veebruaris Kaubanduskoja liikmetele tasuta kodulehe analüüsi (väärtus 250 eurot + käibemaks). Pakkumises sisaldub: Kodulehe analüüs – soovitused täiendusteks ja muudatusteks
16.-22. märts Internationale Handwerksmesse Käsitöömess
Kuni kolme märksõna analüüs erinevates otsingumootorites Kodulehekülje indekseerituse kontroll Google, NETI (Kas otsingumootorid
10.-13. mai Transport logistic Rahvusvaheline logistika ja transpordi erialamess
teavad, et Sinu koduleht on olemas?) Kuni kahe konkurendi märksõnade analüüs erinevates otsingumootorites „Linkimise“ populaarsus erinevates
Kontakt: KAIA KUHA
otsingumootorites Kuni kahe konkurendi „linkimise“
Tel: 627 6942
populaarsus erinevates otsingumootorites
E-post: muenchen.ee@ahk-balt.org
k.a. Eesti omad Internetiäri konsultatsioon 1h Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus Suurtüki 4b, 10133 Tallinn Tel: 627 6940 Faks: 627 6950 E-post: info@ahk-balt.org www.ahk-balt.org
(väärtus 70 eurot) PS! Tasuta kodulehe analüüse on piiratud arv. Registreeru tasuta kodulehe analüüsile e-postiaadressil: info@wsibaltics.com või helista telefonil 688 8098.
Koostööpakkumised • Riigihanketeated
20
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Koostööpakkumised dilised, filmi-, reklaamide tõlke-
taustauuringud, firma loomine,
Tai ettevõtluskonsultatsiooni fir-
toodangule (teraskonstruktsioo-
teenused jne.
kontaktide leidmine, messidel
ma, millel on kogemus Aasia tur-
nid, liikluspostid, mastid, reelin-
Kood 2011-01-10-003
osalemine, tõlketööd jne).
gudel, pakub oma teenuseid hu-
Kood 2011-01-17-002
vitatud Eesti ettevõtetele.
Poola metallitootja otsib oma
gud, veekindlast terasest tooted
Tšehhi puidust hambaorkide ja li-
jne) ja laiale valikule metallitööt-
havarraste tootja otsib edasi-
Leedu töörõivaste, -jalanõude,
lusteenustele edasimüüjat ja all-
müüjat, kellel on kogemus hotel-
isikukaitsevahendite, kinnaste,
hanke võimalusi.
lide ja restoranidega ja/või kon-
ühekordseks kasutamiseks mõel-
Kood 2011-01-13-005
takti toiduainetööstustega, kes
dud toodete jmt kauplev ettevõte
Tšehhi LED-valgustite tootja ot-
kasutavad sarnaseid vardaid (nt
pakub enda teenuseid vahenda-
sib edasimüüjaks jae- või hulgi-
lihatööstused, aga ka pulga ot-
jana.
müügifirmat.
sas kommide valmistajad).
Kood 2011-01-07-005
Kood 2011-01-07-004
Kood 2011-01-17-001
Kood 2011-01-05-021 Ungari meetootja Ukraina piiri lä-
Poola tõlkebüroo pakub oma
Serbias elav serbia keelt valdav
hedalt otsib oma toodetele (mesi,
tõlketeenuseid inglise, poola ja
eestlane pakub oma teenuseid
vaha, taruvaik jne) edasimüüjat
hispaania keeles – tehnilised,
ettevõtetele, kes on huvitatud
Euroopas.
meditsiinilised, vannutatud, jurii-
ärisidemetest vm Serbia turul (nt
Kood 2010-12-29-035
Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee
Riigihanketeated SOOME
Väliskatusetöö ehituse hange
Moodulhooned
(originaalnimetus: uusitaan alus-
Avalike käimlate hange ja hilisem
Ehitustooted
katteet sekä tiilikatteet). Tähtaeg
hooldus. Tähtaeg 28.02.2011.
ja teenused
03.02.2011. Kood 4035
Kood 4041
Ostetakse madratseid ja patju. Tähtaeg 07.02.2011. Kood 4047 Kaitsetarbed
Hangitakse graniidist aiaposte
Ostetakse lauda tarvikuid ja sea-
(orginaalnimetus: graniittipilarit).
deid (sh vaheseinad, lüpsisead-
Toit ja seonduvad tooted
kordsed kaitse- ja katmistarvikud
Tähtaeg 16.02.2011. Kood 4028
med jms). Tähtaeg 03.02.2011.
Toiduainete ja teiste toidu valmis-
ning vahendid. Kood 4048
Ostetakse aia teraselemente.
Kood 4036
paigaldusteenuste hange. Tähtaeg 01.03.2011. Kood 4030 Elamu akende ost ja paigaldus
tamiseks vajaminevate toodete hankimine Espoo linna teenin-
Tähtaeg 16.02.2011. Kood 4029 Vaipkatte ja muude põranda-
Eelteade. Meditsiinilised ühe-
Aiandustooted Istutusmulla hange. Tähtaeg on 07.02.2011. Kood 4037 Metsauuendustaimede ost: män-
(119 tk). Tähtaeg 04.02.2011.
niistikud. Tähtaeg 01.02.2011.
Kood 4031
Kood 4038
Maaparandustööde hange (origi-
dusköögile. Tähtaeg 24.02.2011. Kood 4042 Eelteade: Ühekordsete sööginõude hange. Kood 4043 Autod, mootorsõidukid ja tooted
Elektritarbed,
tele liikuvsõidukitele. Tähtaeg on
-seadmed, -süsteemid
04.02.2011. Kood 4044
pusijoituspaikkaan ja tilalle tuo-
Valgustablood ja sisevalgustu-
maa-ainekset).
gu läbiviimise hange. Tähtaeg
Rehvide hange autodele ja teis-
pilaantuneet maa-ainekset loppuhtaat
Paikkonna tervisemõjurite uurin09.03.2011. Kood 4049
naalnimetus: alueelta siirretään
daan
EESTI
sega sildid (originaalnimetus:
Harvesteri hange (1 tk). Tähtaeg 01.03.2011. Kood 4045
Tähtaeg 11.02.2011.
aseman nimi-, raidenumero- ja
Kood 4032
suuntaopasteita sekä aikataulu-
Mööbel
Hangitakse ehitusmaterjale: puit
kaappeja). Pakkumiste esitamine
Erineva mööbli hange (originaal-
jms tooteid. Tähtaeg 11.02.2011.
inglise või soome keeles. Täht-
keeles: Huonekalut (myös toimis-
Kood 4033
aeg 03.02.2011.Kood 4039
tokalusteet), sisustustavarat, ko-
Hangitakse ehitustöid korterma-
Helsingi linna liiklusjärelevalve
dinkoneet ja laitteet (valaistusta
jas 32 köögi täielikuks uuenda-
kaameratesüsteemi uuendami-
lukuun ottamatta) ja puhdistus-
miseks. Tähtaeg 28.02.2011.
ne. Tähtaeg 03.02.2011.
tuotteet). Tähtaeg 04.03.2011.
Kood 4034
Kood 4040
Kood 4046
Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
Uued liikmed
21
Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn ALMARO TRANS OÜ AMEERIKA EHITUSKEEMIA OÜ
ANTTI BALTIC OÜ
APECO GROUP OÜ
ATLAS BALTIC OÜ
BALTIC IT SOLUTIONS OÜ
www.almaro.ee
640 3772
Laevapiletite vahendamine veofirmadele.
www.acc.ee
510 6065
Polüuretaanisolatsioonimaterjalide tootmine ja müük. Erikemikaalide (vedelad silikoonid, uretaankummid, plastikud, vahud, liimid) müük.
www.agrosec.com
600 9354
Antti teraviljakuivatite müük ja hooldus, ekspertiis, automatiseerimine, teraviljahoidlate ehitus, teraviljakäitluse korraldamine. Elevaatorid, teod, konveierid, triöörid, bioahjud, teraviljapunkrid. Skandia elevaatorite müük ja hooldus.
www.apeco.ee
659 6614
Karjääritehnika ost, müük, hooldus ja varuosade müük. Tööstusseadmete projekteerimine ja valmistamine. Metallitööd.
www.atlasbaltic.net
631 8980
Laevade agenteerimine, vedude korraldamine, tollimaakleri teenused. Reisikorraldaja tegevus.
www.bits.ee
681 8657
Programmeerimine. Jaemüük posti või interneti teel. Arvutialased konsultatsioonid. Andmesüsteemide ja andmebaaside haldus. Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused. Arvutiõpe.
509 7430 506 6140
Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine.
675 6401
Gofreeritud papi ja tselluloos-sulfaadiga kaetud papi hulgimüük. Rahvusvahelised kaubaveod.
688 8377
Rahvusvahelised autoveod.
www.kniga.ee
646 0381
Raamatute veebimüük. Ajakirjade ja perioodikaväljaannete kirjastamine.
www.ecostilpaint.eu
606 3287
Uute tehnoloogiate väljatöötamine lakkvärvidele ja nende lisadele.
www.euroasia.ee
606 9136
Mere-, auto-, raudtee- ja lennuveod. Konteinerveod. Tolli- ja kindlustusteenused. Logistikateenus.
504 8788
Investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse.
610 8000
Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus; mujal liigitamata turismiteenused. Tööteenuste osutamine. Renditööjõu vahendamine.
BALTIC RETAILADVICE OÜ
BALTLINER OÜ
www.baltliner.ee
BALTRADE TRANS OÜ DATAINTERNATIONAL GROUP OÜ
ECOSTIL PAINT OÜ EURO-ASIA LOGISTICS OÜ
FEATHERIE INVEST OÜ GOADVENTURE OÜ
GRANITESET OÜ
HALVER MÖÖBEL OÜ HARJU AB AS MOVEK KAUBANDUSE OÜ
www.goadventure.ee
www.graniteset.com
5664 5491 Graniidist, marmorist ja tehiskivimitest töötasapindade mõõdistamine, tootmine ja paigaldamine. Looduskivimitest valamute valmistamine.
www.halver.ee
605 6076
Mööbli tootmine. Pehmemööbli karkasside tootmine.
www.harjuab.ee
611 9770
Rahvusvaheline autotransport ja logistika.
www.movek.ee
650 5698
Soojuspumba maakollektorite paigaldus, kütte lahendused ja soojuspumpade paigaldus. Tarbekeemia müük.
MYLIFE OÜ
5341 8882 Puu- ja juurviljade eksport-import.
PELLTECH OÜ
677 5277
Pelletipõletite tootmine. Etteandmissüsteemide tootmine.
www.professionalwear.ee
609 2348
Militaar- ja kaitserõivaste, äri- ja vormirõivaste disainimine, arendamine, tootmine ja müük. Kaitse- ja turvajalatsite müük. Spetsiaalkangaste müük, rõivaste arendusprojektide koostamine, lõigete konstrueerimine.
www.scandichotels.ee
640 7300
Hotelliteenindus, toitlustamine.
www.sirowa.com
683 0700
Kosmeetika ja ravimite hulgimüük. Hambaravitoodete müük.
PROFESSIONAL WEAR GROUP OÜ
SCANDIC HOTELS EESTI AS SIROWA TALLINN AS
22
Uued liikmed
SMARTEN LOGISTICS AS
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011
www.smarten.ee
613 5800
Logistika (3PL), kaubavarude juhtimine, kaupade vastuvõtt, ladustamine, komplekteerimine, transport, logistilised täislahendused, lisaväärtusteenused.
SUNWAY OÜ
5635 9670 Rahvusvahelised autokaubaveod.
TELLEREKS OÜ
661 8510
Terastorude ost-müük.
www.velents.ee
503 4929
Tehnoloogiliste seadmete paigaldus, üldehitus, omaniku järelevalve, ehituse juhtimine. Kinnisvara haldamine, ehituslik nõustamine, transport, kaevetööd.
www.windline.ee
601 4010
Autokaubavedu ja veoste ekspedeerimine.
359 4488
Väljaõmblemisprogrammide koostamine. Igat liiki rõivaste õmblemine.
385 1852
Põllumajandusmasinate, -seadmete ja lisaseadmete hulgimüük. Mujal liigitamata metalltoodete tootmine.
AGROMILK AS
489 0400
Piimatööstus.
BIOPELLETS OÜ
489 0621
Taimset päritolu söödamaterjali vahendamine. Biokütuste (puidulised, agri) vahendamine. Mineraalväetiste vahendamine, logistika.
www.varaehitus.ee
683 6777
Ehituse peatöövõtt. Ehitusjärelvalve, üldehitustööd. Siseviimistlustööd, betoonitööd, sanitaartehnilised tööd, katuste ehitus.
www.pkoliver.ee
734 4272
Hakkepuidu tootmine.
VELENTS & KO OÜ
WINDLINE OÜ
Ida-Virumaa NIDLE OÜ
Järvamaa LATTER NT OÜ
EESTI VARAEHITUS OÜ
PK OLIVER AS
www.latter.ee
Viljandimaa MARIENTHALI OÜ
5354 0502 Agenditeenuse osutamine Baltic Agro ASile.
Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee
Teenuste osakond
Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus
Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 604 0085 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757
Kaubanduskoja Jõhvi esindus
Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond
Eksportööride koolitused 2010—2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.
• Juhan Bernadt on ligi 30 aastat tegelenud rahvusvahelise müügi-, turunduse- ja brändijuhtimisega nii suurettevõtetes kui väiksemates arenevates ettevõtetesüle maailma. Viiastel aastatel on ta tegelenud ettevõtete konsulteerimisega ning ekspordi- ja turunduskoolituste läbiviimisega Eestis.
EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks. Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 21., 22., 28. veebruar 2011 — vene keeles • 14., 15., 21. märts 2011
• Yrjö Ojasaar omandas õigusalase hariduse Ameerika Ühendriikides, kus praktiseeris advokaadina ning seejärel tehnoloogiaettevõttes partnerina. Tema tänane tegevus on seotud ettevõtetele era- ja riikliku riskikapitali kaasamise, rahvusvaheliste strateegiliste partnerite leidmise ning intellektuaalse omandi kaitsmise ja arendamisega. Hetkel töötab Yrjö Ojasaar OÜ-s Advokaadibüroo Luiga Hääl Mody Boreniuse, kus ta nõustab innovaatilisi firmasid.
Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 3., 4., 10. märts 2011 — vene keeles
VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 2. mai 2011 • 4. aprill 2011 – vene keeles Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esindus (Tallinna 16) • 7. veebruar 2011 Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 7. märts 2011
• Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordija messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.
MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 9. veebruar 2011 Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 9. märts 2011 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5. aprill ja 3. mai 2011
Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot/300 krooni üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale. „Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.
Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai 2011
TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 8. veebruar 2011 – vene keeles Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 8. märts 2011
85
Ekspordi Akadeemia
SEMINARID 2011 Välisturgudele minnes tuleb ettevõtte juhil leida erinevaid lahendusi uutele väljakutsetele. Ekspordi Akadeemia seminarisari on koostatud eesmärgiga, et ettevõtete juhid saaksid teadmisi, inspiratsiooni ja ideid enda konkurentsivõime arendamiseks.
SEMINARID TIPP- JA KESKASTMEJUHTIDELE:
Kolmapäev 2. veebruar
15.00
Väljasõit sadamasse
6.30
Kogunemine Tallinna sadama D-terminalis
17.30
Laeva väljumine Tallinnasse (Tallink Star)
7.30
Laeva väljumine Helsingisse, hommikusöök laeval
18.00
Kokkuvõte visiidist laeval
9.30
Laeva saabumine Helsingisse
19.30
Saabumine Tallinnasse
10.00
Väljasõit
10.30
Helsingi Kaubanduskoja külastus – presentatsioon,
ÕPPEVISIIT ROOTSI (3. märts)
diskussioon – Soome ettevõtete edukas koostöö
Lühivisiidi eesmärk on tutvuda kogenud ja edukate maailmaklassi
välisturgudel, ekspordivõimalustest, suundadest.
eksportööridega, kogemuste vahetamine ning ülevaate saamine
12.00
Väljasõit lõunale
Rootsi eksporditurust.
12.20
Lõuna
Firmakülastused: General Electric Company, H&M ja Absolut.
ÕPPEPÄEVAD:
13.20
Väljasõit
Õppevisiidi maksumus on 287,60 eurot / 4500 krooni inimese kohta.
ÕPPEPÄEV TALLINNAS (15. veebruar)
13.40
Finpro külastus – presentatsioon, diskussioon –
NB! Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi!
Kuidas luua rahvusvahelist meeskonda ning müügivõrgustikku,
täpsem Soome ekspordisuundade ülevaade, nõudlus-
Registreerimistähtaeg 22. veebruar.
kuidas valitseda erinevaid brände (Baltika näitel)? Kuidas teha äri
pakkumine välismaal, arusaam ekspordi tulevikust.
„KANALID” (17. veebruar) Logistika ja müügivõrk välisturgudel (Logistics and distribution in
foreign markets). Kanal kui konkurentsieelise allikas ja eristumisvõimalus. Kanali kujundamine oma sihtkliendini jõudmiseks. Erinevad kanali alternatiivid, nende analüüs. Peaesineja on Paul Klieby (Network Logistics, Rootsi) ning oma kogemusi jagavad erinevad praktikud.
Rootsis, Soomes, kuidas kavandada agressiivset turule sisenemise
15.15
Väljasõit
Neljapäev 3. märts 2011
kampaaniat (Tallinki näitel)? Millistel põhimõtetel garanteerib EAS ja
16.00
Eesti Maja külastus ja EAS Soome filiaaliga tutvumine
6.30
Kogunemine Tallinna Lennujaamas
Äriseminar Soome majanduse, ekspordi ja
7.55
Lend Stockholmi
Kredex eksporditehinguid ning kuidas see toimib? Arengufondi tege-
tulevikuvaadete teemal.
7.30
Saabumine Stockholmi (Rootsi aja järgi)
pankade rahastamispoliitikaga, kas olukord on muutunud (võrreldes
17.00
Väljasõit hotelli Cumulus Kaisaniemi
8.30
Väljasõit lennujaamast külastustele
aastatega 2009 ja 2010)? Toimuvad nii loengud kui firmakülastused.
17.30
Majutus Cumulus Kaisaneimi
9.30
19.00
Õhtusöök
vused ekspordi arendamisel, tutvumine tööpõhimõtetega. Tutvumine
Õppepäevad toimuvad ka Ida-Virumaal ja Tartus 16.-17. märtsil
ÕPPEVISIIDID:
12.00
Väljasõit lõunale
Neljapäev 3. veebruar
12.20
Lõuna
8.30
Väljasõit hotellist
13.20
Väljasõit
9.00
Fiskarsi külastus – presentatsioon, tootmisega tutvumine,
13.40
ÕPPEVISIIT SOOME (2.-3. veebruar) Õppevisiidi eesmärk on kinnistada seminaridel saadud teadmisi. Tutvumine Soome ettevõtluskeskkonna erinevate sektoritega ja
diskussioon – erinevate ärimudelite analüüs Väljasõit
11.00
Pauligi külastus – presentatsioon, tootmisega tutvumine,
15.15
diskussioon – müügi ja turunduse kasutamine
16.00
Firmakülastused: Fiskars, Paulig, Fazer, Finpro, Eesti Maja, Helsingi Õppevisiidi maksumus on 281,21 eurot / 4400 krooni inimese kohta. NB! Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi! Registreerimistähtaeg 27. jaanuar.
Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist
H&M külastus – kultuurilised erinevused, info hankimine trendide kohta tarbijakäitumises, ettevõtte maine kui
10.30
teadmistemahuka tegevusala kogenud eksportööridega. Kaubandus-Tööstuskoda.
General Electric Company – brändi tähtsus, mainekujundus
ressurss. Kuidas arendada mainet välisturgudel? Väljasõit Absolut külastus – kultuurilised erinevused,
konkurentsivõime enda poole kallutamisena.
info hankimine trendide kohta tarbijakäitumises,
12.00
Lõuna
ettevõtte maine kui ressurss.
13.00
Väljasõit
13.30
Fazeri külastus – presentatsioon, tootmisega tutvumine,
17.30
Väljasõit lennujaama
diskussioon – suhtekorraldus välismaal,
19.50
Lend Stockholm-Tallinn (Rootsi aja järgi)
pikaajalised kliendisuhted
21.50
Saabumine Tallinna lennujaama (Eesti aja järgi)
Kuidas arendada mainet välisturgudel?
Info ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee www.koda.ee