Teataja 04_2011

NR 2 • 26. JAANUAR 2011

ILMUB AASTAST 1925

Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem – hea nii kasvuks kui kriisis Ettevõtlusringkondades oli tunda ärevust, kui Rahandusministeerium teatas, et asub uurima ettevõtete tulumaksusüsteemi mõjusid. Ei saanud olla kindel, et mindi otsima selle reformi positiivseid külgi. Pigem võis arvata, et asutakse otsima selle puudusi, leidmaks põhjendusi uuteks muudatusteks. Igasugustel muudatustel on kriisi käigus vaid negatiivne mõju maksulaekumisele.

Praxise ja Tartu Ülikooli analüütikute töö tulemusel on nüüd aga selge, et 11 aas-

Kaubanduskoja peadirektor Siim Raie (uuringut tutvustaval pressikonverentsil 13. jaanuaril

tat tagasi tehtud muudatusel on juba

Rahandusministeeriumis): „Ettevõtete tulumaksusüsteemi uuring näitab selgelt selle positiiv-

positiivne mõju ning pikema aja jooksul

set mõju esialgsele eesmärgile – investeeringute suurendamisele. Kriisi käigus on see süs-

see positiivsus ainult võimendub.

Võlgniku andmete avalikust esitamisest

teem aidanud tänu suuremale likviidsusele mitmetel ettevõtetel ellu jääda. Ka suurem osa küsitletud ettevõtjatest toetab maksusüsteemi jätkumist senisel kujul.” (Loe lähemalt lk 3.)

Ehitusega seotud riigihanked saavad täpsemad eeskirjad

Ülevaade Kaubanduskoja ekspordikoolitustest

Kutsete süsteemi vajalikkusest tööjõu kvalifikatsiooni teemade analüüsimisel

2

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

27. jaanuar

Seminar „Mis on ärisaladus ja kuidas seda kaitsta?”

Probleeme praktikast tutvustavad Konkurentsiameti ja prokuratuuri esindajad ning praktiseerivad advokaadid Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee

2.-3. veebruaril

Ekspordi Akadeemia õppevisiit Soome Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

7. veebruar

Välismessikoolitus Kuressaares Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinna 16, Kuressaare) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

8. veebruar

Turu-uuringute koostamise koolitus Tallinnas (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

10. veebruar

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Hollandis – Gita Kalmet Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

15.-16. veebruar

ECOFIRA kontaktkohtumisteüritus keskkonnasektori asjatundjaile Hispaanias Valencias Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

10. veebruar

Ekspordi Akadeemia õppepäev Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

21., 22. ja 28. veebruar

Ekspordiplaani koostamise koolitus Tallinnas (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

23. veebruar

Šveitsi sihtturuseminar „Kuidas leida oma kasumlik turunišš?”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

3., 4., 10. märts

Ekspordiplaani koostamise koolitus Jõhvis (vene keeles) Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem – hea nii kasvuks kui kriisis

3

Seadusandlus Vedelkütuse seaduse muutmine

5

Võlgnikku puudutavate andmete avalikust esitamisest

6

Ehitusega seotud riigihanked on saamas täpsemaid eeskirju

7

Koja gallupid

8

Euroopa uudised Karmimad reeglid äriühingute juhtimisele (esialgu finantssektoris)

9

Arbitraažikohus Arbitraažikohtu tegemised aastal 2010

12

Eksport Ekspordikoolituste eesmärk on koolitada ettevõtte meeskond „tellimuste vastuvõtjatest” strateegideks

14

Ettevõtlikkus Ootame ettevõtlikke inimesi panustama Eesti noortesse ja Eesti tulevikku!

15

Kutsete süsteem Kalle Kusta ostis pesumasina...

16

3. märts

Ekspordi Akadeemia õppereis Rootsi Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Teated

17

7. märts

Välismessikoolitus Võrus Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Koostööpakkumised

20 8. märts

Turu-uuringute koostamise koolitus Võrus Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34, Võru) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Riigihanketeated

20

Uued liikmed

21

14., 15., 21. märts Ekspordiplaani koostamise koolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Juhtkiri

3

Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem – hea nii kasvuks kui kriisis Ettevõtlusringkondades oli tunda ärevust, kui Rahandusministeerium teatas, et asub uurima ettevõtete tulumaksusüsteemi mõjusid. Ei saanud olla kindel, Siim Raie Eesti KaubandusTööstuskoja peadirektor

P

et mindi otsima selle reformi positiivseid külgi. Pigem võis arvata, et asutakse otsima selle puudusi, leidmaks põhjendusi uuteks muudatusteks. Igasugustel muudatustel on kriisi käigus vaid negatiivne mõju maksulaekumisele.

raxise ja Tartu Ülikooli* analüü-

vat arutelu, kus aeg-ajalt kuuleme

investeeringute struktuur on jäänud

osutus targaks otsuseks. Eesti ette-

tikute töö tulemusel on nüüd

ka ettevõtjaid endid rääkimas muu-

samaks. Enamus on eelistanud in-

võtete likviidsus oli globaalse fi-

aga selge, et 11 aastat tagasi tehtud

tuste vajadusest, oli laiapõhjalise

vesteerida oma tehnoloogilise tase-

nantskriisi puhkedes naabritest kõr-

muudatusel on juba positiivne mõju

küsitluse tulemus isegi mõnevõrra

me tõstmisse, mis on aidanud mo-

gem. 2-3% enama sularaha olemas-

ning pikema aja jooksul see positiiv-

üllatav. Üllatav, kuna toetus olemas-

derniseerida majandust ning selle

olu ettevõtete arvetel võib tunduda

sus ainult võimendub. Ettevõtjate

olevale süsteemile oli nii tugev. 78%

kõrval ka füüsilisse põhivarasse

väikese protsendina, kuid summana

küsitlemine, olemasoleva statistika

ettevõtetest on olemasoleva süs-

(hooned jms). Üle 60% vastanutest

annab majandusele suure puhvri.

analüüs ning majandusteoreetiliste

teemiga väga rahul või rahul ning

leidis, et süsteem on mõjutanud

Kui võrrelda Eesti, Läti ja Leedu et-

mudelite rakendamine süsteemi

79% eelistab süsteemi jätkumist.

nende investeerimisotsuseid ning

tevõtete laenude tagasimaksmist,

analüüsiks ja võrdluseks Läti ja Lee-

see ei takista kapitali liikumist ühest

siis meil sattus õigeaegse tagasi-

duga andsid mitmekülgse pildi re-

sektorist teise. Maksusüsteemi so-

maksmisega 2009. aastal hätta 6%

bivus majanduse struktuuriga on

laenudest, lõunanaabritel aga mõle-

väga oluline ja seetõttu pole meil ka

mal 20%. Ettevõtete parem kapitali-

formi mõjudest. Ettevõtjate küsitlemine näitas ära seaduse ja reformi

Kapitali akumuleerimine

sihtmärgi suhtumise tänasesse kor-

Üheksakümnendate lõpus nägime

põhjust unistada Luksemburgi või

seeritus omanike poolt oli kindlalt

da. Võttes arvesse meedias toimu-

kui kiiresti on võimalik kaotada ise-

mõne muu esmapilgul atraktiivse

üks vähese maksejõuetuse põhjusi.

seisvuse esimese kümnendi jooksul

keskkonna edukast kopeerimisest.

Võttes arvesse meedias toimuvat arutelu, kus aeg-ajalt kuuleme ka ettevõtjaid endid rääkimas muutuste vajadusest, oli laiapõhjalise küsitluse tulemus isegi mõnevõrra üllatav, kuna toetus olemasolevale süsteemile oli nii tugev. 78% ettevõtetest on olemasoleva süsteemiga väga rahul või rahul ning 79% eelistab süsteemi jätkumist.

52% uuringus osalenutest leidis, et

kogutud varasid. Nii oli reformi üks esmane eesmärk investeerimise hoogustamine ja ettevõtete omakapitali kasvatamine. Toimivat turu-

Positiivsed kõrvalmõjud

nende laenuvõimekus on oluliselt või teatud määral paranenud. Laenubuumi süüdistamine kõigis meie hä-

majandust ilma kapitalita lihtsalt ei

Uurimise käigus olulisust kogunud

dades peaks siinkohal jõudu juurde

ole olemas. Mitte ainult tehtud uuring,

ülesanne testida ettevõtete tulumak-

saama. Uuringu minu jaoks teine

vaid ka statistika, kuidas on kümne

susüsteemi mõju kriisi üleelamisele

üllatav aspekt on aga see, et võõr-

aasta jooksul kosunud Eesti ette-

andis väga positiivseid tulemusi.

kapitali osakaal ettevõtetes on 2000.

võtete bilansid, tunnistavad, et re-

Mitte kogu ettevõttesse jäänud ka-

aastast vähenenud. Omakapitali

form on eesmärki täitnud. Omakapi-

sumit pole investeeritud, vaid osa

kasv samas tempos, isegi veidi kii-

tali kasv üle 500% on väga kõnekas

on ka säästudena ettevõtete arvetel.

remini krediidi kasvust, andis pare-

ning uuringu tulemus näitab, et võr-

Nii mõnigi tunnistab ideede puu-

ma positsiooni kriisi üleelamiseks.

reldes lõunanaabritega on kasv

dust, kuhu vaba raha investeerida.

Ainuüksi 2009. aastal muutusid et-

olnud meil märgatavalt kiirem.

Õnneks olid buumiaegsed hoiuse-

tevõtete bilansid enam kui 20 mil-

intressid nii kõrged, et ei saa öelda,

jardi krooni võrra õhemaks, aga

et vara oleks päris jõude seisnud.

varasem „rasvakogumine” aitas ras-

Tähtis pole ainult see, et on rohkem

keid aegu üle elada.

investeeritud, vaid ka see, millesse investeeritakse. Kuna süsteem ei

86,6% vastanutest on säästnud ja

eelista ühte investeeringut teisele ja

säilitanud kasumi ettevõttes riskide

Teine, praktiliselt koheselt avaldu-

jätab selle ettevõtja otsustada, siis

maandamiseks, mis kriisi käigus

nud kõrvalmõju 2000. aasta reformil

4

Juhtkiri

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00 Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

on ettevõtete raamatupidamisprak-

äriplaani järgi. Arvata, et riik oleks

Kasumite

misdebatis soovitaksin vältida väi-

tikate muutumine. Majandusaasta

piiranguid seades või investeeri-

väljaviimine

teid, et Eestist on võimalik kasumit

aruannete tõepärasus tuleneb iga-

misobjekte määratledes suutnud

suguse motivatsiooni ja vajaduse

paremaid otsuseid teha, nõuab

Eesti kasumi ja dividendide mak-

tõestamist leidnud. Samuti ei vasta

puudumisest tõlgendada ettevõtte

väga suurt riigiusku.

sustamise süsteemile tihti ettehei-

tõele, et Eesti ettevõtted ei maksa

detud rahvusvaheliste korpratsioo-

tulumaksu. Maksavad küll, see

kasumit, kuna see ei ole otseselt

maksustamata välja viia. See ei ole

maksustatud. Kasumite hüppeline

Praxise ja TÜ uuring näitab selgelt,

nide teenimine leidis vastupidist

moodustab stabiilselt üle 5% riigi-

kasv reformijärgsetel aastatel ei

et investeeringud ja produktiivsus

tõestamist. See on hoopis andnud

eelarve maksutuludest.

tulenenud

majanduskonjunktuuri

on võrdselt kasvanud nii tootvas kui

võimaluse investeerida väikeette-

paranemisest, vaid andmete õigest

teenuseid pakkuvas sektoris. Tee-

võtetele ning nende kapitaliseeritust

Maksusüsteemi „poleerimine” detai-

kajastamisest. Paljud riigid näevad

nuste sektor on tootlikkust suuren-

oluliselt

ja

lides on vältimatu. See aga, et ole-

vaeva võitlemaks topeltraamatupi-

danud isegi veidi kiiremini. Arva-

vihjed, et skandinaavia suurfirmad

masolev süsteemi sobib hästi nii

damiste ja tulude varjamisega. Meie

mus, et IT-sektor või mõned muud

viivad varjatult kasumit välja ilma

kriisis kui kasvuperioodil, on saanud

maksukogumise efektiivsus on aga

teenused on vähem kapitalimahu-

dividende jagamata ei leidnud tões-

tubli toetuse. Võttes arvesse, et mit-

tänu ühetaolisusele ja lihtsusele üks

kad ja seetõttu on olemasolev süs-

tust. Ei saa välistada, et nii nagu iga

med ettevõtted on täna kasvufaasis,

maailma kõrgemaid. Ka maksu-

teem neile sobimatu, on sügavalt

teise maksusüsteemi puhul otsitak-

mõni isegi alguses tagasi, nagu ka

distsipliin jäi isegi kriisi käigus

ekslik. Esialgne investeering ja

se ja leitakse ka meie omas lünka-

üheksakümnendate lõpus, lisab

vankumatuks. Maksuvõla tõus võr-

töökoha loomise kulu võibki olla

sid. Lõpuni töökindlat ja väärkasutu-

kindlust

reldes ettevõtete omavaheliste võl-

väiksem kui tööstuses, kuid laiene-

seta maksusüsteemi pole olemas.

ettevõtete tulumaksustamise süs-

gade kasvuga jäi tagasihoidlikuks.

mine on väga ressursimahukas.

See, et mõned Skandinaavia suur-

teemile.

parandanud.

Viited

toetuda

olemasolevale

firmade tütred Eestis aga raha omaÕhus olev diskussioon investeeri-

nikele laenavad, on ju meie taotluste

misest inimestesse on igati vajalik.

eesmärk olnudki, et raha juhitaks

Minu jaoks ei olegi küsimus niipalju

Eestist. Vaatluse alla võetud laenud,

Eesti majanduspoliitikale on erine-

maksusüsteemis – kui tööga seotud

juhtimistasud, litsentsilepingud ja

vates aspektides ette heidetud foo-

tasemeõpe saab tulumaksuvabas-

muud moodused, mida võib pidada

kuse puudumist. Eelistused ja välis-

tuse, ei ole enam ka suuri maksulisi

varjatud kasumi väljaviimiseks oma-

tused on väga vähestes isegi euro-

takistusi. Probleem on pigem selles,

vad enamasti majanduslikku sisu.

toetuste meetmetes. Teinekord tu-

mida kogutud maksude eest saab.

leks riigi otsustavus ja sihistamine

Frustratsioon avalike teenuste nagu

See, et Maksuameti võimekus kont-

kasuks. Kasumi reinvesteerimise ot-

meditsiini kättesaadavus ja hariduse

rollida ettevõttesiseste tehingute

sustamise jätmine ettevõttele on

kvaliteet ning vastavus tööjõuturu

(siirdehindade) põhjendatust ja õig-

aga ainuõige. Täna ei saa ühegi

ootustele kasvab. Kuid nendegi

sust peab kasvama, on fakt nii Eestis

tegevusala esindaja öelda, et tal on

probleemide likvideerimine ei nõua

kui mujal Euroopas. See aga ei tä-

takistatud investeerida parima ära-

muutusi maksusüsteemis, vaid kva-

henda, et maksusüsteemi muutma

nägemise ja võimalikult kasumliku

liteetsemat avalikku haldust.

peaks. Ka koheselt puhkevas vali-

Teenused ja tootmine

* Uuring „Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule” Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Advokaadibüroo Glimstedt, 2010.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Seadusandlus

5

Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduse (sellega seonduvalt muudetakse ka käibemaksuseadust ja majandustegevuse registri seadust) eelnõu on hetkel Riigikogus menetlemisel ning on läbinud juba esimese lugemise (11. jaanuaril), otsusega saata 2. lugemisele. Kuna 25. jaanuariks oli määratud täiendavate muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, Koidu Mölderson

siis on suur tõenäosus, et eelnõud veel muudetakse.

Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

K

ütusemüüjatele kehtes-

saamiseks pandiks esitada. Taga-

Vedelkütuse seaduse

Täpsustatakse

tatakse minimaalselt

tise esitamise kulu ettevõtja jaoks

alusel tehtud registreeringud

saatedokumendi

100 000 euro suurune

sõltub tagatava vara väärtusest,

kehtivad kuni 2011. aasta

vormistamist

tagatissumma

likviidsusest jt teguritest, samuti et-

31. maini

tevõtja usaldusväärsusest krediidi-

Lisaks täpsustatakse vedelkütuse

Olulisemaks muudatuseks on eel-

asutuse jaoks, seetõttu ei ole tagati-

Kütusemüüjate registreerimistaot-

seadusega ka saatedokumendi vor-

nõus sätestatud kütusemüüjatele

se esitamise kulukus ettevõtjate

lusi hakkab menetlema Maksu- ja

mistamist (mis peab võimaldama

kehtestatav tagatissumma, suuru-

jaoks ühesugune.” Täpsemat ana-

Tolliamet. Juhul, kui eelnõu jõustub

tuvastada kütust ja selle koguseid)

sega minimaalselt 100 000 eurot,

lüüsi võimalikest tagajärgedest kü-

plaanipäraselt 1. aprillil käesoleval

kütuse müügil, kütuse veol ning kü-

sõltumata käibe suurusest. Samas

tusemüüjate arvule ja tegevusele

aastal, siis hetkel majandustege-

tuse üleandmisel hoidjale või hoiule-

vuse registris vedelkütuse seaduse

andjale. Saatedokumendi vormista-

alusel tehtud registreeringud (mille

mine ei ole nõutav kütuse müügil

üks tegevusaladest oli kütuse müük)

tanklast. Saatedokument on vajalik,

kehtivad kuni 2011. aasta 31. maini.

et kindlaks teha kütuse saatjat, kü-

Seega majandustegevuse registris

tuse lähte- ja sihtkohta ning kütuse

registreeritud isikud, kes soovivad

vastuvõtjat, ennekõike, et võimal-

jätkata kütusemüügiga, peavad esi-

dada järelevalve käigus kindlaks

tama vastavasisulise taotluse Maksu-

teha, kas tarbimisse lubatud kütu-

ja Tolliametile 2011. aasta 1. aprilliks.

selt on maksud makstud.

on jäetud Maksu- ja Tolliametile

tevõtjaid kütuseturul.

Maksu- ja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest. Tekkida võiv käibemaksukohustus arvutatakse viimase kuue kalendrikuu andmete ja isiku äri- või muu tegevusplaani alusel.

Eelnõu koostajad on seisukohal, et

eelnõu seletuskirjas aga ei leidu.

va jooksul arvates tagatise esitami-

„külatanklate omanikele ei mõju ta-

Pigem loodetaksegi, et kütuse-

sest.

gatise sätestamine üldjuhul välja-

müüjate arv võiks tagatise regulat-

suretavalt, sest neil on tavaliselt

siooni rakendumisel väheneda kor-

Majandustegevuse registrisse kan-

reaalne vara (tankla, ehitised, maa),

dades, seda ennekõike nn riiulifirma-

takse isikud, kes on esitanud taga-

mida saab krediidiasutuselt tagatise

de arvelt.

tise 2011. aasta 31. maiks.

õigus kehtestada ka suurem tagatissumma: „Maksu- ja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest.

Tekkida

võiv käibemaksukohustus arvutatakse viimase kuue kalendrikuu andmete ja isiku äri- või muu tegevusplaani alusel.“ Peamiseks põhjenduseks taolise tagatise rakendamisel, mis eelnõu koostajad on toonud, on asjaolu, et arvestuslikult ca 732 miljonit krooni jääb kütusemüüjatel käibemaksupettusega riigieelarvesse tasumata ning sellega kahjustatakse ausalt tegutsevaid et-

Taotlusele tuleb lisada vajalikud dokumendid ja andmed (s.o äri- või muu tegevusplaan ning andmed vajalike tehniliste vahendite ja personali kohta). Edasi määrab Maksu- ja Tolliamet tagatise 30 kalendripäeva jooksul arvates taotluse ning sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest. Otsus tagatise aktsepteerimise kohta tehakse viie tööpäe-

Täpsemalt saab eelnõuga (eelnõu nr 895 SE II-1) ja eelnõu käiguga tutvuda Riigikogu veebilehel: www.riigikogu.ee

6

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Võlgnikku puudutavate andmete avalikust esitamisest Riigikohus tegi 2010. aasta lõpus otsuse (nr 3-2-1-67-10), mis käsitles võlgniku nime avaliku esitamise põhjendatust ja õiguspärasust võla sissenõudmise eesmärgil. Täpsemalt oli tegemist olukorraga, kus inkassofirma avaldas ühe Tallinna tiheda liiklusega ristmiku vahetus läheduses maja seina peal juriidiliste isikute ja nende juhatuse liikmete Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

V

nimed koos täiendiga „isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt”.

aidluse sisu ja

teabes ei ole hagejat mainitud ka

poolest, et nende paikapidavust

puhul ikkagi tegemist faktiväidetega,

poolte seisukohad

võlglasena, vaid võlgnikuga seotud

pole võimalik kontrollida – seda on

mille tõesust pole kahtluse alla sea-

isikuna.

võimalik üksnes põhjendada. Kee-

tud.

latud on ebakohase väärtushinnan-

Ühe ettevõtte juhatuse liige, kelle enda kui ka ettevõtte nimi oli eelkirjeldatud viisil avaldatud, leidis, et

Maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid

tema õigusi on rikutud ja otsustas

gu avaldamine. Lisaks oli maakohus

Riigikohus lisas, et avalikku regist-

seisukohal, et avalikust registrist

risse kantud andmete puhul tuleb

võetud teabe avaldamine äriühingu

arvestada, et need andmed on ava-

oma õiguste kaitseks hagiga koh-

Maakohus andis õiguse inkassofir-

juhatuse liikme kohta ei saa olla

likkusele kättesaadavad ning nende

tusse pöörduda. Tema põhiseisuko-

male põhjendusel, et avaldatud info

juhatuse liikme au ja väärikust teo-

avalikustamist kolmandate isikute

had olid järgmised.

oli käsitletav faktiväidete avaldami-

tav. Maakohus selgitas, et asudes

poolt pole seadusega keelatud.

sena, mitte väärtushinnanguna. Tei-

juhatuse liikmeks ja olles äriregist-

Riigikohus kordas üle ka oma

Esmalt juhtis ta tähelepanu asjaolu-

siti öeldes oli maakohus seisukohal,

risse kantud, on hageja andnud

varasemad seisukohad (vt nt lahen-

le, et tal oli piiratud esindusõigus –

et võlgnikku puudutavat infot, mille

kaudse tahteavaldusega nõusoleku,

did nr 3-2-1-53-07, 3-2-1-161-05,

ta võis vastavat ettevõtet esindada

tõepärasus on kontrollitav ja mis on

et tema nime kasutatakse koos võl-

3-2-1-11-04) faktiväite ja väärtushin-

üksnes koos teise juhatuse liikmega.

tõepärane, võib avaldada. Täpsus-

gniku nimega.

nangu eristamisest.

Sellest tulenevalt ei saanud ta mõju-

tavalt olgu märgitud, et väärtushin-

tada ettevõtte tegevust ja teda ei

nangud erinevad faktiväitest selle

Vaidlus läks edasi ka ringkonna-

Faktiväide on põhimõtteliselt kont-

kohtusse. Ringkonnakohus leidis

rollitav, selle tõesus või väärus on

erinevalt maakohtust, et antud juhul

kohtumenetluses tõendatav. Tege-

oli tegu isiku au teotava ebakohase

likkusele vastava faktiväite, isegi kui

väärtushinnangu avaldamisega ja

see kahjustab isiku mainet, avalda-

andmete olemasolu äriregistris ei

mine ei ole õigusvastane.

saanuks käsitleda võlgnikust ettevõtte esindajana. Täiendavalt leidis ta, et avaldatud andmed on kontrollimata ning tema nime kasutamine on käsitletav eraelu puutumatuse rikkumisena, mille tõttu on õigusvastane ka sellist infot avaldada. Muuhulgas leiti hagis, et vastaval viisil info avaldamine võlgade väljanõudmise eesmärgil on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega.

Inkassofirma põhiargument oma tegevuse õiguspärasuse põhjendamisel oli see, et avalikust registrist võetud teabe avaldamine äriühingu juhatuse liikme kohta ei saa olla juhatuse liikme au ja väärikust teotav ning inkassofirma poolt avaldatud

Maakohus andis õiguse inkassofirmale põhjendusel, et avaldatud info oli käsitletav faktiväidete avaldamisena, mitte väärtushinnanguna.

Teisiti öeldes oli maakohus seisukohal, et võlgnikku puudutavat infot, mille tõepärasus on kontrollitav ja mis on tõepärane, võib avaldada.

tähenda õigust avaldada seal leiduvaid andmeid oma äranägemise

Väärtusotsustus väljendub isikule

järgi. Ringkonnakohus leidis täien-

antud hinnangus, mis oma sisu või

davalt, et n-ö avalikku häbiposti

vormi tõttu võib olla konkreetses kul-

asetamine ei ole aktsepteeritav

tuurikeskkonnas halvustava tähen-

õiguskaitsevahend võla väljanõud-

dusega. Sealjuures võib ka tõeste

misel ning asus seisukohale, et vas-

faktiväidete esitamise viis ja kon-

tava teabe avaldamine oli õigus-

tekst kujutada (kahjustava) väärtus-

vastane.

hinnangu andmist.

Riigikohtu seisukoht

Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada

Riigikohus asus seisukohale, et

selle sisu tõesust või väärust. Isiku

antud juhul oli avaldatud andmete

au teotamine väärtushinnanguga on

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

õigusvastane, kui väärtushinnang

Seadusandlus

7

Ehitusega seotud riigihanked on saamas täpsemaid eeskirju

on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda muuhulgas ebasündsast väljendusviisist.

Mait Palts Vastuseks ringkonnakohtu seisuko-

Poliitikakujundamiseja õigusosakonna juhataja

hale, et kõnealune teabe avalikustamine pole aktsepteeritav õiguskaitsevahend võla väljanõudmisel,

J

leidis Riigikohus, et valikuvõimalus

uba möödunud aasta suvest

pöörama. Tänaseks on selge, et

seaduses

osalt seadusest tuleneva volitusnor-

õiguskaitsevahendeid (sh pöörduda

(RHS) volitusnorm, mida jaanuarist

mi piiridest kui ka valdkonna han-

hagiga või muu avaldusega kohtus-

ka muudeti ning mille eesmärk on

gete detailsusest ja komplitseeri-

se), ei võta õigustatud isikult õigust

võimaldada

Valitsusel

tusest ei ole võimalik kõiki neid et-

avaldada võla tasumise eesmärgil

anda välja täpsustavad reeglid,

tepanekuid arvestada. Ehk et eeskir-

võlgniku ja selle juhatuse liikmete

kuidas ehitamise ja projekteerimise

jast ei saa detailset reeglistikku, mis

kohta andmeid ja kohaseid väärtus-

valdkonnas riigihankeid korraldada.

ütleks ära, millised peavad olema

hinnanguid.

Nii on seaduses kirjas, et ehitus-

pakkujate kvalifitseerimistingimused

tööde riigihanke piirmäära ületavate

või millal ja milliseid leppetrahve

(üle 250 000 euro) ehitustööde ja

hankelepingu rikkumisel saab ko-

ehitiste projekteerimise riigihangete

haldada. Need tingimused peavad

korraldamise eeskirja kehtestab

jääma siiski hankijate endi määrata

Vabariigi Valitsus majandus- ja kom-

ning mida täpsemad need on, seda

munikatsiooniministri ettepanekul.

parem. Küll ütleb eeskiri ära, milli-

kasutada võlgniku mõjutamiseks

Riigikohus selgitas täiendavalt, et isik ei pea siiski taluma oma nime avalikku

seostamist

negatiivses

kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku (nt ettevõtte) käitumist mõjutada (nt juhatuse liikme piiratud esindusõigus).

Kui teabe avaldajale peaks laekuma selline info, siis peab avaldaja seda kontrollima ja kaaluma, kas avaldatud teabe seostamine konkreetse isikuga võib olla põhjendamatu ja tema mainet ebaproportsionaalselt kahjustav.

Kokkuvõte Kokkuvõttes saab järeldada, et võlgniku kohta andmete avaldamine võla tagasinõudmisel pole keelatud kui avalikustatud faktiväited on tõepärased ning nende esitamise viis või faktiväidetega koos esitatud teave pole käsitatav ebakohase väärtushinnanguna.

Riigihanked ning eelkõige ehitusvaldkonna riigihanked on oma suurte rahaliste mahtude ning tehnoloogiliste lahenduste komplitseerituse tõttu sageli avalikkuse huviorbiidis. Kuigi statistika ei näita, et just selles valdkonnas oleks vaidlustamisi erakordselt palju, on siiski selge, et ka siin tuleb hangete korraldamisega seotud reeglistikku tublisti selgemaks muuta.

kehtib

riigihangete

Vabariigi

sed on olulisemad asjaolud, mida Tänaseks on vastav eelnõu olemas

hankija pakkumisi küsides avaldama

ning kõigile tutvumiseks ja kom-

peab. Mida täpsemini on kirjeldatud

menteerimiseks avatud. Riigihanked

hankeobjekt või hangitav teenus se-

ning eelkõige ehitusvaldkonna riigi-

da kindlam on ka pakkujatel pakku-

hanked on oma suurte rahaliste

musi esitades ning väheneb nende

mahtude ning tehnoloogiliste lahen-

võimalike vaidlustuste hulk, mis teki-

duste komplitseerituse tõttu sageli

vad siis, kui töö sisust saadakse

avalikkuse huviorbiidis. Kuigi statis-

erinevalt aru. Ilmne on seegi, et

tika ei näita, et just selles valdkon-

mida rohkem teadmata või umb-

nas oleks vaidlustamisi erakordselt

määraseid asjaolusid hankeobjekti

palju, on siiski selge, et ka siin tuleb

kirjelduses on, seda suuremad on

hangete korraldamisega seotud

pakkujate riskid ning eelduslikult

reeglistikku tublisti selgemaks muu-

kallimad ka pakkumused.

ta. Loodav eeskiri sellele kaasa peakski aitama.

Kui eeskirja sündimine on iseenesest positiivne, siis esineb kindlasti

Olulisimad andmed ja dokumendid, mille hankija peab esitama

arvukalt seisukohti, millele eeskiri

Eelnõu keskseks ja olulisemaks

enam või vähem tähelepanu peaks

osaks võib lugeda kindlasti neid

8

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

loetelusid andmetest ja dokumen-

Hankelepingut

tidest, mida hankija peab riigihanke

puudutavad teemad

Koja gallupid

hankedokumentides lisaks RHSis sätestatule esitama või kättesaada-

Kolmandaks osaks võib eelnõus

vaks tegema. Loomulikult peavad

pidada tinglikult teemasid, mis puu-

need lähtuma ehitise iseloomust,

dutavad juba hankelepingut. Õigus-

kuid ära on toodud eelkõige need

likult on nende küsimuste puuduta-

andmed või dokumendid, mis kõige

mine eelnõus kõige problemaatilisem, kuna piir selle vahel, mida

Eelnõu olulisim osa on loetelu andmetest ja dokumentidest, mida hankija peab riigihanke hankedokumentides lisaks riigihangete seaduses sätestatule esitama või kättesaadavaks tegema.

võib riigihanke kontekstis õigusaktiga reguleerida ja mis peab jääma lepinguõiguse osaks, on olnud läbi

Täname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidi meie küsitlustele Kaubanduskoja veebilehel aktiivselt vastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada oma arvamused ja ettepanekud, mille edastame seadusandjale.

Teie arvamusest sõltub palju!

aegade üheks vaidluse kohaks. Nii puudutab ka eelnõu küll näiteks ehitusaegsete tagatiste, garantiitööde, ettemaksete ja muid taolisi küsimusi, kuid üsna pealiskaudselt. Näiteks

Kas osaühingu osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris peaks olema kohustuslik?

on leppetrahvide osas öeldud järgmist: „Hankelepingu tingimustes nähakse ette leppetrahvi konkreetsed suurused, rakendamise juhtumid ja rakendamise kord.” Samuti

olulisemad. Eraldi loetelud on pro-

on garantiiülevaatuse puhul öeldud

jekteerimise riigihanke, ehitustööde

vaid: „Hankija määrab hankedoku-

riigihanke ning projekteerimis-ehi-

mentide tingimustes garantiiülevaa-

tustööde riigihanke jaoks. Nii ütleks

tuse tegemise koha, aja ja sage-

eeskiri, et viimase puhul tuleb hanki-

duse.” Kui täpselt ja millises mahus

jal muuhulgas esitada lähteandmed

hankija vastavaid tingimusi määrab,

tehnoloogilise projekti koostami-

jääb siiski hankija otsustada.

Jah, see tagaks suurema õiguskindluse – 23% Ei, sest nt väikestele OÜ-dele tähendab see põhjendamatut kulu – 31% Ei, toetan kehtivat vabatahtlikku registreerimise süsteemi – 46% Ei oska öelda – 0% (Vastajaid 26)

seks ja sellest tulenevad võimalikud lisatingimused samuti hankija eri-

Nagu eelpool ka mainitud, siis ongi

soovid kõikidele ehitusprojekti osa-

suurema detailsuse ja reguleerituse

dele juhul kui tahetakse kasutada

puudumist määruse eelnõule juba

tavapäraselt Eestis kasutatavatest

praegu ette heidetud. Paraku tuleb

normidest ja standarditest erinevaid

aga möönda, et õigusakti tasemel

näitajaid. Samuti tuleb avaldada

kõiki hankeobjektiga seotud tingi-

võrguvaldajate tehnilised tingimu-

musi detailselt ette ei olegi võimalik

sed ning muinsuskaitselised eritin-

kirjutada kasvõi juba seetõttu, et ob-

gimused, kui need on nõutavad ja

jektid ongi mahult erinevad. Täien-

neid ei ole tellitud sama hankeme-

davat detailsust saab neiski teema-

netluse raames jne.

des aga anda läbi vastavate standardite, mille koostamist meile tea-

Pakkuja tehniline pädevus ja kutsealase

daolevalt ka juba kavandama on asutud.

Teine olulisem osa puudutab pakkujate tehnilise pädevuse määratnõudeid vastutavatele isikutele. Ka nendes küsimustes on eeskiri pigem juhendiks, kui detailseks reeglistikuks, kuid ehk on abi sellestki.

Ebamõistlik bürokraatia osakaal võrreldes toetuse suurusega – 53% Toetuste jagamisel madal fokuseeritus – 7% Toetuste lühiajaline planeerimine (puudub pikemaajalisem ülevaade) – 13% Tähtsustatakse pigem kontrolli, kui toetuse efektiivset kasutust – 20%

pädevuse nõuded

lemist ja kutsealase pädevuse

Mis on Teie arvates struktuuritoetuste taotlemisel ja jagamisel suurimaks probleemiks?

Eeskirja eelnõu ning seletuskirjaga saab tutvuda Koja veebilehel www.koda.ee ning nagu ikka on oodatud kõik arvamused ja kommentaarid, kuidas eelnõud muutma või täiendama peaks.

Struktuuritoetuste jaotamisel ei ole probleeme täheldanud – 0% Ei oska öelda – 7% (Vastajaid 15)

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Euroopa uudised

9

Karmimad reeglid äriühingute juhtimisele (esialgu finantssektoris) Majanduskriisi mõjud Euroopas on laiaulatuslikud. Kuna kriisi üheks süüdlaseks peetakse täiesti selgelt finantsasutusi ja finantssektorit, soovib EL regulatsioone muutes sarnaste kriiside toimumise Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs

V

aldkonnaks, kus kindlasti tuleb muudatusi teha, on fi-

nantssektori äriühingute juhtimine.

võimalikkust tulevikus välistada või vähemasti vähendada.

7. finantsasutuste juhtide tasustamist; 8. huvide konflikte.

vastavalt oma rollile äriühingule

rema meeskonna koondada.

aega kulutada.

Parim suhe oleks mitte vähem

2. Kas finantsasutuses tuleks kee-

kui 60 % juhtimistegevuses mit-

lata nõukogu esimehe ja juha-

teosalevaid nõukogu liikmeid ja

nud vastava Rohelise raamatu „Äri-

Selle Rohelise raamatu osas konsul-

tuse esimehe ülesannete koon-

40 % juhtimistegevuses osale-

ühingute üldjuhtimine finantsasu-

teeris Euroopa Komisjon ka Euroo-

dumist ühe inimese kätte?

tustes ja tasustamispoliitika”. Tasub

pa majandus- ja sotsiaalkomiteega

See on mõnes jurisdiktsioonis

4. Kas olete nõus arvamusega,

arvestada, et äriühingu üldjuhtimise

(EMSK). Viimane arutas küsimusi

juba hea tava. Ülesannete jaga-

mille kohaselt naiste ning erineva

tugevdamine Euroopa Komisjoni re-

põhjalikult. Väljatoodud teemade

mine peaks olema finantsasu-

sotsiaalse ja kultuurilise taustaga

formikava keskmes, mis tähendab,

raames andis EMSK vastused ka

tustes kohustuslik pingete pärast

liikmete suurem osakaal nõuko-

et karmimad reeglid on tulekul.

38-le. konkreetsele küsimusele. Ku-

juhatuse operatiivse rolli ja nõu-

gudes võiks nõukogude tööd

Küsimus on – kui karmid?

na neis vastustes peegelduvad EL

kogu haldava rolli vahel.

parandada ja tõhustada?

Euroopa Komisjon on välja tööta-

vaid nõukogu liikmeid.

liikmesriikide esindajate läbivaieldud

3. Kas värbamispoliitika raames tu-

Sooline ja etniline tasakaal on

Rohelises raamatus käsitletakse äri-

seisukohad, millele tuginedes suure

leb täpselt määratleda nõukogu

soovitatav, kuid see ei vähenda

ühingute üldjuhtimist äriühingu juha-

tõenäosusega ka lõplik regulatsioon

liikmete, sealhulgas esimehe üle-

kogemuse ja teadmiste tähtsust.

tuse, nõukogu, aktsionäride ja teiste

vastu võetakse, tahangi osa neist,

sanded ja profiil, tagamaks et

Nõukogu suurusel peab olema

asjaosaliste, nagu töötajate ja nen-

mis puudutavad nõukogu, aktsio-

nõukogu liikmed on pädevad ja

de esindajate vaheliste suhetena.

näre ja vastutust, järgnevalt lähe-

nõukogu koosseis piisavalt mit-

See hõlmab ka äriühingu eesmär-

malt tutvustada. Edasises tekstis on

mekesine? Kui jah, siis kuidas?

daja poolt tuleks muuta kohus-

kide seadmist, nende saavutamise

kursiivis EK küsimus ja normaalkir-

Mõnes jurisdiktsioonis on suhte-

tuslikuks? Kas sellise hinda-

vahendeid ning järelevalvet äriühin-

jas EMSK vastus. Numeratsioon

liselt levinud tava nõukogus va-

mise tulemused tuleks edastada

gu tegevuse tulemuste üle. Rohe-

lähtub Rohelise raamatu järjestu-

jalikke oskusi ja kogemusi ana-

järelevalveasutustele ja aktsio-

lises raamatus tuuakse esile mit-

sest.

lüüsida ja seejärel vastavalt vär-

näridele?

meid puudusi ja nõrkusi finantsasu-

vata. Näiteks võiks suure finants-

Järelevalveasutused peaksid te-

tuste siseses äriühingu üldjuhtimi-

asutuse puhul eeldada, et selles

gema kõikidele esimeestele üles-

moodustavad tuumikrühma edu-

andeks viia läbi üldjuhtimise

kas pensionil olev pangandus-

korralduse auditeid nelja ees-

ses ning otsitakse vastuseid kaheksale teemade ringile, mis käsitlevad:

Valdkond „Probleemid nõukoguga”

praktiline piir.

5. Kas nõukogu hindamine välishin-

1. Kas nõukogu liikmete mandaa-

juht (näiteks nõukogu esimehe-

pool antud vastuse kontekstis.

2. puudusi riskijuhtimises, prob-

tide arvu tuleks piirata (näiteks

na), finantssektori kogemusega

Samas

leeme huvide konfliktidega;

õigus kuuluda maksimaalselt

õigusabi- ja raamatupidamiset-

asutused viima läbi auditi kõigi

3. audiitorite rolli;

kolme äriühingu nõukogusse)?

tevõtete juhtivpartnerid, juhatuse

nõukogu liikmete kinnitamiseks,

4. puudusi järelevalveasutustes;

Täpse arvu kehtestamine on

esimehele tasakaaluks ja äri-

keda nad ametissenimetamisel

5. probleeme aktsionäride rolliga;

meelevaldne. Parem oleks taga-

ühingu kliendiperspektiivi hinda-

ei kinnitanud. Alaline vastutus

6. äriühingu üldjuhtimise

da, et ametissenimetamisel ja

miseks suure äriettevõtte juhatu-

nõukogu tegevuse tulemuslik-

põhimõtete tõhusa

selle järel saab nõukogu liige

se esimees ning üks tarbija taus-

kuse eest peab jääma esime-

rakendamise puudumist;

pühenduda ja sellest tulenevalt

taga isik, kelle ümber saaks suu-

hele. Esimeestel oleks kohane

1. probleeme nõukogudega;

peaksid

järelevalve-

10

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

tellida oma tarbeks perioodilisi

(duty of care)?

nõukogu tõhususe välishinda-

Mõnes jurisdiktsioonis on juba

misi.

kehtestatud kohustus asjaosalis-

6. Kas nõukogusid tuleks kohustada moodustama riskikomiteed

te huve arvesse võtta. See peaks olema juurdunud harjumus.

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Hollandis –

Gita Kalmet

ja kas sellise komitee koosseisu ja tegevust tuleks reguleerida eeskirjadega?

Sellega seoses on kolm prob-

Valdkond „Probleemid seoses aktsionäride rolliga”

10. veebruaril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Välisministee-

leemi: audit, vastavus ja risk.

25. Kas institutsiooniliste investorite

riumiga neljapäeval, 10. veebruaril kell 9.00-10.30 Kaubanduskojas

Komitee ülesehitus peaks pee-

hääletamispoliitika ja -tavade

(Toom-Kooli 17, Tallinn) järjekordse Hommikukohvi lühiseminari.

geldama äriühingu konkreetset

avalikustamine tuleks muuta ko-

Seekordsel üritusel esineb Eesti suursaadik Hollandis Gita Kalmet.

kooslust. Makromajanduse sei-

hustuslikuks? Kui sageli tuleks

Hommikukohvi seminari osalustasu on 9,59 eurot/150 krooni (lisan-

sukohalt on risk nõukogu stra-

need avalikustada?

dub käibemaks). Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 08.02.2011.

teegiliste kavade lahutamatu

Jah, seoses üldkogu päevaka-

osa. Just siinkohal tuleks mää-

vaga.

rata riskivalmidus ja riskiprofiil

27. Kas tuleks lihtsustada aktsio-

ning neid mõõta. Panga puhul

näride tuvastamist, et hõlbus-

peaks olema iga ärisektori

tada äriühingute ja nende akt-

jaoks kehtestatud lubatav risk

sionäride vahelist dialoogi ja

hüpoteekidele, krediitkaartidele,

vähendada nn tühjade häälte

kaubandusomandile, tööstus-

(empty voting) kasutamisega

laenudele, fondijuhtimisele, va-

seotud ohtusid?

luutavahetusele ja kaupadele

Nn tühi hääl tähendab sellise

ning reservide struktuurile, vas-

aktsionäri häält, kellel ei ole äri-

taspoole piirangutele jne. Man-

ühingus, mille eest ta hääletab,

dri-Euroopa äriühingute juhatu-

rahalisi huve. See võib avalda-

ses, mis koosneb mõnest ini-

da negatiivset mõju börsiette-

mesest (tavaliselt mitte rohkem

võtete ausale juhtimisele ja

kui 5–7 üksikisikut), kes on ta-

turgudele, kus nende aktsia-

valiselt erinevate valdkondade

tega kaubeldakse. Aktsionäride

spetsialistid, ei ole võimalik

küsimust peaks uurima Euroo-

Käsitletavad teemad: Hollandi ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused Hollandi majanduse väljavaated Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel Hollandi kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused Suhtlemine Hollandi ärikultuuris ja bürokraatias

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Riigihangete taustainfo 32 riigis:

riskikomiteed moodustada.

pa komisjon, sest nende roll ei

11. Kas tuleks kehtestada kord, mille

ole enam see, mis varem.

kohaselt nõukogu peab uued

Praegu võivad aktsionärid olla

finantstooted heaks kiitma?

ülemaailmsed äriühingud, üle-

Eesti Välisministeeriumi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostöös

Jah, kui need on materiaalsed.

maailmsed aktsionärid, riski-

valmisid 2010. aasta sügisel Eesti ettevõtjate tarbeks riigihanke vald-

Toote turule toomine oleks tava-

fondid jne ning sellistena on

konna ülevaated Euroopa ja ka kaugemate riikide kohta. Info koosta-

liselt üks strateegia rakenda-

nad lihtsalt aktsiates kauplejad.

jateks olid Eesti ametlikud välisesindused ning infot võite leida kokku

mise funktsioone ja seepärast

Nende roll ei vasta traditsioo-

leida 32 riigi kohta. Ehkki info maht olenes asukohariigi info kättesaa-

nõukogule olulisel määral huvi

nilisele aktsionäri mõistele.

davusest ja loodud struktuurist, siis eelkõige oli eesmärgiks anda vastuseid küsimustele:

pakkuv teema.

12. Kas nõukogule tuleks panna kohustus teatada järelevalveasutustele olulistest riskidest, millest on teadlikuks saanud?

Tuleb eeldada, et see on üks

uus teave Koja veebilehel

Valdkond „Äriühingu üldjuhtimise põhimõtete tõhusam rakendamine” 29. Kas tuleks suurendada nõuko-

tavapärane element asutuse ja

gu liikmete vastutust?

järelevalveasutuste vahelises

Ei, kui soovime, et head kandi-

pidevas dialoogis.

daadid esile tuleksid. Paljudele

13. Kas nõukogu tuleks selgesõ-

asutustele tuleks kasuks, kui

naliselt kohustada arvestama ot-

nende ootused nõukogu liikme-

suste vastuvõtmisel hoiustajate

te suhtes paremini määratletud

ja teiste asjaosaliste huvidega

oleksid.

siseriiklikud riigihanketeadete andmebaasid (avaldamise kohustus ja riikliku ühtse andmebaasi olemasolu) asukohariigi riigihangete seadus, pädev asutus jm vajalik taustateave pakkujale tulemuste vaidlustamine

Täpsem info: www.koda.ee – teenused – valik riigihanketeated – riigihanked teistes riikides

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Eesti on edukalt eurole üle läinud

tavahetusteenust pakkuvates pangakontorites kuni juuni lõpuni ja pärast seda piiratud arvul pangakontorites veel vähemalt kuus kuud. See-

Kahe vääringu paralleelkasutuspe-

järel saab kroone tasuta eurodeks

riood lõppes reedel, 14. jaanuaril

vahetada tähtajatult Eesti Pangas.

ning euro on nüüd Eestis ainuke seaduslik maksevahend. Üleminek uuele rahale kulges äärmiselt sujuvalt ja edukalt. Suuremaid probleeme ette ei tulnud ning pangad, postkontorid ja jaemüügipunktid said hästi hakkama üleminekust ja paralleelkasutusest tulenenud suure töökoormusega. Allesjäänud Eesti kroone saab tasuta eurodeks vahetada kõikides valuutavahetustee-

Digiuuringust ilmnevad vanemliku kontrolli programmide tugevad ja nõrgad küljed

nust pakkuvates pangakontorites.

Euroopa uudised

Euroopa looduskaitseala laieneb: hea päev lõhele, saarmale ja pöögimetsale

11

tikku El Cachucho, mis on PõhjaHispaania rannikul Kantaabria meres asuv ulatuslik rannalähedane meremadalik ja veealune mägi. Sellel alal on erakordselt mitmekesine mereelustik, muu hulgas on see mitmete hiljuti avastatud hiidkäsnaliikide elupaik.

Laienemisega tõhustatakse kaitset

Euroopa looduskaitsealade võrgus-

ka paljudes väärtuslikes maismaa-

tik Natura 2000 on laienenud ligi-

elupaikades – Tšehhi mägipöögi-

kaudu 27 000 ruutkilomeetrile, tu-

metsadest ja lillerohketest aasadest

gevdades niiviisi paljude ohustatud

kuni Poola ulatuslike järvede ja mär-

liikide kaitset. Natura 2000 katab

galadeni. Need elupaigad on ko-

praegu ELi maismaaosast peaaegu

duks

18% ja meredest rohkem kui 130 000

haruldasematele ja ohustatumatele

paljudele

Euroopa

kõige

km2. Viimane laienemine puudutas

liikidele nagu saarmas (Lutra lutra),

„Asjaolu, et üleminek kulges edukalt

Euroopa Komisjoni 13. jaanuaril esi-

alasid Tšehhis, Taanis, Prantsus-

Euroopa sookilpkonn (Emys orbicu-

ja ladusalt, ei ole juhus. Selle taga

tatud uuringu tulemustest selgub, et

maal, Hispaanias ja Poolas. Natura

laris) ja väga haruldane liblikas –

on põhjalik ettevalmistustöö, mis

kui tubli 84% katsetatud tarkvara-

2000 on peamine vahend Euroopa

tähniksinitiib (Maculinea teleius).

toimus tihedas koostöös Euroopa

programmidest võimaldab vanema-

bioloogilise mitmekesisuse hävimi-

Komisjoni ja keskpangaga,” ütles

tel blokeerida juurdepääsu teatava-

se peatamisel ja ökosüsteemi kaits-

Olli Rehn, Euroopa Komisjoni ma-

tele veebisaitidele, on need prog-

misel. Natura 2000 on ulatuslik loo-

jandus- ja rahandusküsimuste voli-

rammid vähem tõhusad nn veeb 2.0

duskaitsealade võrgustik, mis loodi

nik. Sularahaautomaatide täitmine

(nt suhtlusvõrgud ja blogid) sisu filt-

selleks, et tagada Euroopa väärtus-

sujus tõrgeteta ning peaaegu kõi-

reerimisel. Lisaks on vaid mõnede

likemate ohustatud liikide ja elu-

gist neist sai euro pangatähti juba 1.

turul olevate toodete abil võimalik

paikade säilimine. Ligikaudu 26 000

jaanuari esimesel tunnil. Kaupluste

filtreerida mobiiltelefonide ja video-

alast koosnevale võrgustikule liideti

kaardimakseterminalid olid avamise

mängukonsoolide kaudu kättesaa-

viimase laienemisega 739 uut ala

ajaks 1. jaanuaril eurole ümber sea-

davat veebisisu, kuigi iga neljas laps

(ca 27 000 km2).

ELi esindajate ühisavaldus olukorra kohta Haitil aasta pärast maavärinat

distatud ning ka internetimakseid

Euroopas siseneb internetti just sel

sai juba uue aasta esimesel panga-

viisil. Teisest ELi turvalisema Interneti

Üle poole lisandunud alast moodus-

Euroopa Komisjoni asepresident

päeval probleemideta eurodes teha.

programmi raames rahastatud EU-

tavad merealad (rohkem kui 17 500

ning ELi välisasjade ja julgeoleku-

Pangad ja postkontorid tulid paral-

KidsOnline´i uuringust nähtus, et

km²), seda peamiselt Prantsusmaal,

poliitika kõrge esindaja Catherine

leelkasutusperioodist tingitud suu-

ainult neljandik ELi vanematest ka-

Taanis ja Hispaanias. Atlandi piir-

Ashton, arenguvolinik Andris Pie-

renenud töökoormusega hästi toi-

sutab vanemliku kontrolli tarkvara, et

konnas kuulub uute kaitsealade

balgs ja ELi humanitaarabi volinik

me, kuigi uue raha kasutuselevõtu

jälgida, kontrollida ja filtreerida seda,

hulka 680 km Loire´i suudmelahe

Kristalina Georgieva tegid ühisaval-

esimestel tööpäevadel tekkisid pa-

mida nende lapsed internetis teevad.

lõiku, kus on külmavee-korallrahud

duse olukorra kohta Haitil aasta

ratamatult mõned järjekorrad, kuna

Uuringute avaldamisega püütakse

ja leetseljakud. Piirkond on noor-

pärast maavärinat. Avalduses kinni-

sularahatehinguid tehti tavalisest

pöörata inimeste tähelepanu sellele,

kalade kasvukoht ja elutähtis peatu-

tatakse, et Haiti abistamine on

3-5 korda rohkem. Ka jaemüügisek-

kuivõrd oluline on laste kaitsmine

spaik sellistele pikamaa rändkala-

endiselt ELi prioriteet, kuid tõde-

toris ei tekitanud üleminek ja kahe

teatava veebisisu eest, ja antakse

dele nagu lõhe (Salmo salar) ja

takse samas, et riigi ebastabiilne

vääringu samaaegne kasutamine

vanematele objektiivne ülevaade

euroopa aloosa (Alosa alosa). Ka

poliitiline olukord takistab humani-

suuremaid probleeme. Laupäeval,

kõige tõhusamast vanemliku kontrolli

Taani on liitnud võrgustikuga mõned

taarabi jõudmist seda vajavate

15. jaanuaril oli umbes 13% eestlas-

tarkavarast. Euroopa digitaalarengu

ulatuslikud merealad. Näiteks Syd-

inimesteni. Sellest hoolimata tuleb

test rahakotis veel kroone. Neid

tegevuskava raames on komisjon

lige Nordsø, mis on määratud pring-

riigis nüüd korraldada vabad ja läbi-

saab ametliku kursi alusel tasuta

lubanud hoolitseda selle eest, et in-

li (Phocoena phocoena) kaitsealaks.

paistvad valimised, sest stabiilsus ja

eurodeks vahetada kõikides valuu-

terneti kasutamine oleks turvaline.

Hispaania lisas merealade võrgus-

demokraatia on eeltingimuseks ELi

2

12

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

ja rahvusvahelise üldsuse abi

taas kinnitada, et EL täidab võetud

liikmesriigid sisestavad kõik riiklike

jätkumisele. EL oli esimene, kes

kohustusi ja seisab kindlalt haiti-

rahastamisvahenditega digiteeri-

A

Haitile pärast maavärinat abi andis

laste kõrval,” öeldakse avalduses.

tud üldkasutatavad tähtteosed.

tes aastast 1992. Vastavalt Arbitraa-

ning tema kogupanus Haiti abis-

Liikmesriigid peaksid märkimis-

žikohtu reglemendile (www.koda.ee/

tamisse on olnud suur. Pärast

väärselt suurendama digiteerimi-

?id=44241) lahendab vahekohus

loodusõnnetust anti riigile kohe 3

seks ettenähtud rahalisi vahen-

eraõigussuhetest, sealhulgas ka

deid, et luua tulevikus juurde

väliskaubandus- ja muudest rahvus-

töökohti ja edendada majandus-

vahelistest majandussuhetest tule-

kasvu. Näiteks saaks rahasumma

nevaid vaidlusi. Kuna reglement ei

eest, mis kuluks 100 km maantee

sea piiranguid hagi hinnale, on

ehitamiseks, digiteerida 16% ELi

Kaubanduskoja

raamatukogude kõigist raamatu-

võimalik lahendada mistahes hin-

test või ELi liikmesriikide kultuuri-

naga vaidluseid. Vaidluseid on prak-

asutuste kõik audiofailid. Soodusta-

tikas olnud hagihinnaga alates

da tuleb ka avaliku ja erasektori

mõnekümnest tuhandest kroonist

digiteerimisalast koostööd.

kuni kümnete miljoniteni. Samuti on

miljoni euro ulatuses humanitaarja hädaabi ning eelmise aasta lõpuks suurendati seda summat 120 miljoni euroni. 2010. aasta märtsis toimunud rahastajate konverentsil lubas EL eraldada 1,2 miljardit eurot, millest praeguseks on välja makstud juba 780 miljonit.

Digiraamatukogu Europeana peaks saama Euroopa kultuuripärandi keskuseks internetis

Haiti ametisutuste palvel suunas

rbitraažikohus tegutseb alalise vahekohtuna Eestis ala-

Arbitraažikohtus

komisjon lõviosa oma toetusest

Euroopa Komisjoni nn tarkade ko-

riigi põhiülesannete täitmise taga-

mitee aruanne kutsub ELi liikmes-

misele, mis tähendas eelkõige pal-

riike üles tegema rohkem jõupin-

Tarkade

kade maksmist õpetajatele ning

gutusi oma raamatukogude, arhii-

Maurice Lévy (reklaami- ja kom-

Peamiseks arbitraažiklausli lepin-

tervishoiu- ja tsiviilkaitsetöötajatele,

vide ja muuseumide kogude digi-

munikatsiooniettevõtte

Publicis

gusse lisamise põhjusteks on jätku-

samuti strateegiliste infrastruktuu-

teerimiseks ning soovitab täiusta-

esimees ja tegevjuht), Elisabeth

valt toodud arbitraažimenetluse kii-

ride ja teede tugevdamist ja taas-

da Euroopa digitaalraamatukogu

Niggemann (Saksa Rahvusraa-

rust, suhtelist odavust (riigilõivud

tamist. EL on ühendanud olukorra

Europeana, tagades internetijuur-

matukogu peadirektor ja Euro-

tavakohtus tõusid 1. jaanuaril 2009

leevendamiseks ja taastustöödeks

depääsu autoriõigusega kaitstud

peana Sihtasutuse juhataja) ning

pea kahekordseks) ja konfident-

antava abi, kooskõlastades oma

teostele.

Jacques De Decker (kirjanik ja Bel-

siaalsust.

menetlus üldjuhul olnud suuline. komiteesse

kuuluvad

gia Kuningliku Prantsuse Keele ja

tegevuse nii oma liikmesriikide ja muude rahvusvaheliste rahasta-

Euroopa Komisjoni asepresident,

Kirjanduse

alaline

Järjest enam mainivad lepingupoo-

jatega kui ka Haiti valitsusega. Abi

digitaalarengu volinik Neelie Kroes

sekretär) ning selle soovitusi võe-

Akadeemia

led äärmiselt olulise aspektina kohtu

on antud konkreetsetes sektorites,

ning hariduse ja kultuuri volinik

takse arvesse Euroopa digitaal-

stabiilsust ja usaldust, st Kauban-

nagu tervishoid, vesi, peavari ja

Androulla Vassiliou said täna kätte

arengu tegevuskava alla kuuluva

duskoja Arbitraažikohtul on siiski

toit. Siiski tuleb mõista, et olukord,

nn tarkade komitee (komisjoni

Euroopa Komisjoni ulatuslikuma

seljataga pea 19 edukat tegutse-

mis juba enne maavärinat oli väga

kokku kutsutud kõrgetasemeline

strateegia juures, millega toeta-

misaastat, mis annab pooltele usal-

raske, muutus pärast seda äär-

analüüsirühm) aruande Euroopa

takse kultuuriasutuste üleminekut

dusgarantii.

miselt rängaks ja veelgi keerulise-

kultuuripärandi digiteerimise kohta.

digitaalajastule ning otsitakse digi-

maks – seda on raskendanud

Asepresident Neelie Kroes: „Digi-

teerimise kiirendamise uusi ja tõ-

Äriühingud, kes on aastaid arbitraa-

keeristorm Thomas, kooleraepi-

teerimine tähendab kõrgekvalitee-

husaid ärimudeleid.

žiklauslit lepingutesse lisanud ning

deemia ja poliitiline ebastabiilsus.

dilist internetisisu paljude põlvkon-

Abitöötajad ja tehnilised eksperdid

dade jaoks.” Androulla Vassiliou:

Juba praegu on portaali euro-

kasutanud, peavad oluliseks Arbit-

töötavad sageli väga rasketes tin-

„Töörühm on suutnud autori huvid

peana.eu kaudu võimalik juurde

raažikohtu otsuste stabiilset kvali-

gimustes. Avalduses märgitakse,

tasakaalustada digitaalajastu muu-

pääseda rohkem kui 15 miljonile

teeti. Kuivõrd pooled saavad ise

et olukord on küll kaugel rahulda-

tuva olustiku nõuetega. Selliseid

digiteeritud raamatule, kaardile, fo-

osaleda kohtu moodustamises on

vast ja osades piirkondades isegi

võimalusi ja vahendeid on meil

tole, filmiklipile, maalile ja muusika-

võimalik seeläbi moodustada just

halvenenud, kuid see ei tähenda,

vaja leida kõikides valdkondades,

palale, kuid see on vaid murdosa

konkreetsele vaidlusele vastav va-

nagu oleks EL liiga vähe pingu-

kus kultuuri- ja loometööstus on

Euroopa kultuuriasutustes säilita-

hekohus – kaasata kitsa eriala spet-

tanud või raha ja oskusi raisanud.

vastakuti digitaalajastule ülemine-

tavatest teostest. Autoriõigustega

sialiste vms – mis omakorda annab

On ilmne, et ilma ELi kindla toetu-

ku raskustega.” Aruande „Taas-

seonduvate võimalike kohtuvaid-

tehtavale kohtuotsusele kvaliteedi-

seta oleks riik täielikult kokku kuk-

sünd” kohaselt peaks Europeana

luste vältimiseks on enamik digi-

garantii.

kunud ja olukord oleks olnud palju

portaal saama Euroopa digitaalse

teeritud materjalist üldkasutatavad

halvem. „Aasta hiljem soovime

kultuuripärandi keskuseks, kuhu

vanemad teosed.

seetõttu mitmel korral meie teenust

Arbitraažimenetlus on konfidentsiaalne, mis tähendab, et Arbitraažikohus ei väljasta vaidlevate poolte ja menetluses oleva asja kohta andmeid kolmandatele isikutele. Informatsiooni väljas-

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Arbitraažikohus

13

Arbitraažikohtu tegemised aastal 2010 Kokkuvõtvalt võib öelda, et Arbitraažikohtu tegevus on jätkuvalt stabiilne ning 19 aasta jooksul tekkinud usaldus on suurendamas ka lepingupoolte soovi lahendada vaidlus just Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus.

Debbie-Triin Napits Arbitraažikohtu sekretär

tatakse kolmandatele isikutele

jalid. Vahekohus tegi otsuse kokku

Suurem osa vaidlustest olid aastal

kuna pooled leidsid lahenduse

üksnes juhul, kui Arbitraažikohtul

18 korral (arvesse on võetud ka

2010 Eesti äriühingute vahelised,

enne kohtumenetluse reaalset al-

on eelnevalt poolte kirjalik nõu-

need asjad, mille menetlemist alus-

vaid neljal korral oli vähemalt üks

gust. Mitte kunagi varem ei ole

solek informatsiooni väljastami-

tati 2009. aasta lõpus).

pooltest väljastpoolt Eestit. Rahvus-

tagastavate asjade hulk piirdunud

vahelistes vaidlustes olid osapool-

numbriga 1!

se kohta; Arbitraažimaks on seda oda-

Kuivõrd aastatel 2006-2009 muutus

teks äriühingud Leedust, Soomest,

vam, mida suurem on nõude

soov hagi tagamise abinõu raken-

Tšehhist ja Ukrainast. Ka need ar-

Vaidlust lahendava vahekohtu moo-

suurus (2009 muutunud riigilõivu

damiseks (hagi tagamise taotluste

vud näitavad selgelt, et Eesti äri-

dustamise viise on mitmeid (arbitere

ühingud lisavad lepingutesse jär-

võib olla 1, 3 või 5 jne) ning pooled

jest rohkem arbitraažiklauslit. Veel

saavad selle moodustamise viisis

mõned aastad tagasi oli Eesti äri-

kokku leppida. Vahekohus moodus-

ühingute vahelisi vaidlusi hulga

tati alati vastavalt poolte soovile ja

vähem.

enamasti nii ühe- kui ka kolmeliik-

määrad annavad arbitraažimenetlusele selge eelise). Arbitraažikohtu

nõukogu

proovib

hoida arbitraažimenetluse kulud võimalikult madalal. Seega võetakse arbitraažimaksu määramisel alati arvesse vaidluse eeldatavat keerukust ja vahekohtu moodustamise viisi (kas pooled soovivad ühe või näiteks viie liikmelist vahekohut); Arbitraažimenetlus on kiirem, kuid tagatud on siiski võimalus lahendada vaidlus ka suulisel

Suurem osa vaidlustest olid aastal 2010 Eesti äriühingute vahelised, vaid neljal korral oli vähemalt üks pooltest väljastpoolt Eestit.

Eesti äriühingud lisavad lepingutesse järjest rohkem arbitraažiklauslit.

istungil;

melisena. Üheliikmelised vahekohtu Kuigi valdavalt olid vaidlused kahe

koosseisud moodustati enamalt

äriühingu vahelised, esines ka vaid-

jaolt Arbitraažikohtu nõukogu poolt,

lusi, kuhu oli pooltena haaratud

kui pooled seda soovisid.

kolm ja ühel juhul isegi viis osapoolt.

Põhiliselt on vaidluste põhjuseks ja

Sageli on küsitud selle kohta, kes on

objektiks ikka lepingud. Ehituse ja

arbiterideks. Siinkohal on vastus

sellega seonduvatest lepingutest

aga lihtne – Arbitraažikohtul ei ole

ning ostu-müügi lepingutest kokku

suletud arbiteride nimekirja, pooltel

tulenes sel aastal ligemale ¾ vaid-

on õigus arbiteri ise valida. Põhiliselt

Pooltel on võimalus osaleda

arvu languse põhjustas 1. jaanuaril

lustest ning ülejäänud osa moodus-

tegutsevad arbiteridena tunnustatud

vaidlust lahendava vahekohtu

2006. a jõustunud uus TsMS re-

tasid laenu-, rendi-, tarne, jm lepin-

advokaadid ja kohtunikud Eesti

moodustamises – valida vaidlust

daktsioon ning selle mõju on tege-

gud. Muuhulgas paluti vahekohtul

kohtutest. Kohtunikud tegutsevad

lahendama hinnatud spetsialist

likult tuntav siiani) pea olematuks

mõista välja saamata jäänud tulu

arbiteridena Arbitraažikohtu nõuko-

või võimekas jurist.

siis eelmisel aastal esitati hagi taga-

ning tekitatud kahju. Suurenes olu-

gu poolt määratuna, sest vastavalt

mise taotlusi üle pika aja pea igas

liselt ehitusega seonduvate vaid-

kohtute seaduse § 49 lg 5 ei või

kolmandas asjas. Kaheksal korral

luste osakaal.

kohtunik olla vaidlevate poolte poolt

Lähemalt aastast 2010

valitud vahekohtunikuks.

paluti Arbitraažikohtule laekunud

2010. aastal võttis Arbitraažikohtu

hagiavalduses hagi tagamise abi-

Arbitraažikohtule hagiavaldus esi-

nõukogu menetlusse kokku 14 ha-

nõu rakendamist. Suurem osa

tamine ei ole keeruline, kuid eeldab

Arbitraažikohtule aastal 2009. laeku-

giasja. Kinnitatud vahekohtu koos-

pädevale kohtuinstantsile edastatud

korrektsust. Tagastati hagimater-

nud ja siis pooleli jäänud hagias-

seisule anti vaidluse lõplikuks lahen-

hagi tagamise taotlustest kohtu

jale aga rekordiliselt vähe – vaid

jades jõuti aastal 2010 menetlusega

damiseks üle 18 hagiasja mater-

poolt ka rahuldati.

ühel juhul – menetlus lõpetati,

lõpuni.

14

Eksport

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Ü

leskutse puudutab kõiki ettevõtlikke inimesi üle Eesti,

kes hoolivad meie noorte ja seeläbi kogu Eesti tulevikust. Mentoriteks

Ekspordikoolituste eesmärk on koolitada ettevõtte meeskond

Peter Gornischeff Teenuste direktor

ootame täiskasvanuid, kes on asjatundjad ühes allpool nimetatud kuuest Entrumi projektide valdkonnast ning kel on tahet jagada oma

„tellimuste vastuvõtjatest” strateegideks

kogemusi noortega. 2010/2011 õppeaastal on Entrum programmi fookuses Ida-Virumaa. Koos ettevõtlike noortega keskendume just selle regiooni majandus-, sotsiaalja kultuurikeskkonna parandamisele.

On oluline, et me kogenud asjatundjatena paneksime tähele noori enda ümber, kes vajavad oma tee

S

ügisel läbi viidud Eesti ette-

praktik – juba kogenud ekspordiga

müüjad? Koolituse eesmärk on

leidmiseks meie suunamist ja et

võtjate ekspordiprobleemide

tegelev ettevõtja, kes jagab kuula-

anda praktilisi ja reaalses elus ka-

oleksime valmis oma teadmisi neile

uuringu tulemused näitasid, et et-

jatele oma kogemusi. Koolituse

sutatavaid teadmisi müügivõrgu

edasi andma. Noortele nende pro-

tevõtjatel on vajaka teadmistest ja

üheks lahutamatuks osaks on

arendamise kohta.

jektide juures mentorina abiks ole-

oskustest ekspordi arendamisel.

grupitööd, mille käigus õpitakse

Siinkohal toon ülevaate Eesti Kau-

üksteise kogemustest.

bandus-Tööstuskoja koolitustest,

mine ei võta palju aega, kuid panus

Välismessikoolitus

ettevõtliku inimese eeskujuna on

Välismessi koolitus on parktiline

nende jaoks hindamatu väärtusega.

mis on konkreetsemalt ekspordi

Turu-uuringute

töötuba, mille käigus tehakse kooli-

Just tegusate ja edu saavutanud

arendamisega seotud. Samas an-

koostamise koolitus

taja juhendamisel läbi põhjalik

täiskasvanute eeskuju on see, mis

tud teadmised on väga vajalikud

Koolituse eesmärgiks on anda et-

messianalüüs. Vaadatakse läbi

innustab ka noori olema ettevõtlikud

ka ettevõtte üldise arengu seisuko-

tevõtjale praktilisi teadmisi sellest,

messidel

ja unistusi teoks tegema.

halt. Kuna koolitusi rahastab osa-

kuidas koguda vajalikku infot ot-

messiboksi planeerimine, eelarve,

liselt Ettevõtluse Arendamise Siht-

suste tegemiseks ettevõtte juhti-

messiboksis käitumine, töö klien-

Külalismentoritena on Entrum prog-

asutus Euroopa Sotsiaalfondist on

misprotsessides. Peamine lähte-

tidega ning järeltöö.

rammiga juba liitunud EASi alusta-

koolitusi võimalik pakkuda väga

koht on keskmise Eesti eksportööri

soodsa hinnaga. Samuti toimuvad

reaalne vajadus turuinfo järele.

Ekspordi Akadeemia

Dmitri Burnašev, Majandus- ja Kom-

koolitused regioonides, mistõttu ei

Koolituse käigus on eesmärk anda

On seeria koolitusi/seminare, mille

munikatsiooniministeeriumi avalike

pea selleks alati Tallinnasse või Tar-

lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus

eesmärk on silmaringi laiendamine

suhete spetsialist Piret Järvis, Jõhvi

tusse kohale sõitma. Mõeldud on ka

kasutatavaid teadmisi info hanki-

ja kogemuste vahetamine vaatega

Kontserdimaja direktor Piia Tamm,

vene keelse auditooriumi peale, st

mise kohta. Aitame mõista ette-

ekspordile. 2011. aastal toimuvad

poetess Doris Kareva ja veel mit-

osa koolitusi toimub vene keeles.

võtte infovajadusi ning anda tead-

õppevisiidid Soome ja Rootsi,

med teised tuntud äri- ja kultuuri-

Koolituste lektorid on praktikud,

mised ja oskused, kuidas piiratud

toimub õppepäev Tallinnas ning

tegelased.

kes ka ise mitmeid aastaid vasta-

eelarve puhul need vajadused

mitmed seminarid.

vate teemadega reaalselt eksproti-

rahuldada ning turu-uuringute läbi-

Kokku ootavad juhendamist 87 vah-

vates ettevõtetes tegelenud on.

viimisega ise hakkama saada.

vat ja lennukat projektiideed kuues

Ekspordiplaani koolitus

Müügivõrgu loomise

saab tutvuda Entrumi veebis, kuid

Koolituse eesmärgiks on vaadata

ja arendamise koolitus

siinkohal toome välja mõnede pro-

üle ettevõtja ekspordiga seotud

Koolituse eesmärk on anda ette-

jektide tutvustused:

protsessid terviklikumalt. Alustatak-

võtjatele praktilisi teadmisi sellest,

se planeerimisest, turgude tundma-

kuidas arendada ja hallata müügi-

õppimisest, turundusest ja lõpeta-

kanaleid sihtturgudel. Kuidas moo-

takse ekspordieelarve koostamise

dustada vajalikku kontaktvõrgus-

ning riskianalüüsiga. Koolituse käi-

tikku? Kas turule sisenemiseks on

gus tehakse läbi praktilised harju-

vaja omada esindusi või kasutada

tused ning koolitusel esineb ka

teisi kanaleid – agendid, edasi-

osalemise

aspektid:

vate ettevõtete divisjoni direktor

erinevas valdkonnas. Projektidega

Täpsema koolituskava leiate Koja veebilehelt www.koda.ee.

Eksportööride koolitused – vt käesolev Teataja lk 23.

Ekspordi Akadeemia visiidid – vt käesolev Teataja lk 24.

Valdkond „Uued tehnoloogiad”: Päev päästab öö – luua lahendus, millega teavitada autojuhte teed ületavatest jalakäijatest ja teha see süsteem võimalikult energiasäästlikuks.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Darja Saar SA Entrum tegevjuht ja Entrum programmi koordinaator

15

Ootame ettevõtlikke inimesi panustama Eesti noortesse ja Eesti tulevikku!

Eesti Energia poolt ellu kutsutud noorte ettevõtlikkuse arendamisele suunatud programm Entrum ootab oma meeskonda vabatahtlikke külalismentoreid, kes oleksid noortele nõuga ja jõuga abiks nende projektiideede elluviimisel.

Valdkond „Keskkonnateenused

ainult algajad, vaid ka juba tun-

on programmi tegevused jõudnud

Entrum programmi partnerid on

ja ökomajandus”: MIAU! – idee

tud bändid, eesmärk on pakku-

nii kaugele, et projektis osalevad

Eesti

on koguda kasutatud asju ning

da muusikutele festivali jooksul

noored otsivad oma projektidele

EAS, Loov Eesti, ESA, Tehnopol,

anda neile uus elu. Eesmärk on

võimalust omavahel suhelda.

vabatahtlikke külalismentoreid. Ent-

Uuskasutuskeskus, Tallinna Loome-

rumi programmis löövad kaasa

inkubaator.

näidata meie noortele, et kõik on

Kaubandus-Tööstuskoda,

meie kätes ja me ise valime oma

Eesti Energia algatatud iga-aastane

mitmed vabatahtlikud, sh Entrumi

elu ja seda, mis meid ümbritseb.

programm Entrum (www.entrum.ee)

patroonid Gerd Kanter, Vladimir

Mõtle suurelt!

õpetab Ida-Virumaa noortele ak-

Tšerdakov, Ilmar Raag, Tanja Mih-

Alusta julgelt!

Valdkond „Teenindus ja toot-

tiivses ja kaasahaaravas vormis,

hailova, Helen Sildna. Entrum lähtub

Ole ettevõtlik!

mine”: Koos on lõbusam! – ta-

kuidas olla elus ettevõtlik ja aktiivne.

oma

ettevõtlusõppe

Juhi oma elu ise!

hame muuta lastekodulaste elu

Programmis osalejatel on võimalus

edendamise kavast „Olen ettevõt-

Mõtle positiivselt!

lik!”, mis allkirjastati majandus- ja

Loo oma energia!

paremaks! Pakkuda neile tegevusi, mis aitavad ennast arendada ning leida uusi sõpru! Originaalpealkiri „Veseleje vmeste!”

Valdkond „Loomemajandus”: Pilk tulevikku – loomeoskuste arendamise stuudio lastele (kuni 10 eluaastat). Sealhulgas maalimine, muusika, tantsud, lavakunst.

Valdkond „Meedia”: Film „Teeme pulli“ – filmi põhiidee on selles, et noor põlvkond mõtleks selle peale, et halba punti sattuda on väga kerge, aga tagajärgi klaarida on väga keeruline.

Eesti Energia algatatud iga-aastane programm Entrum õpetab IdaVirumaa noortele aktiivses ja kaasahaaravas vormis, kuidas olla elus ettevõtlik ja aktiivne.

Programmis osalejatel on võimalus kohtuda paljude põnevate ja innustavate inimestega, kes jagavad oma edu- ja elulugusid.

tegevustes

kommunikatsiooniminister

Juhan

Partsi, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase, Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse direktori Robert Lippini ja Ettevõtluse Arendamise SA juhataja Ülari Alametsa poolt 7. oktoobril 2010.

Täpsem info: DARJA SAAR

Juhi oma elu ise!

Entrum annab praktilisi teadmisi kuidas jõuda ideest teostuseni, saavutada eesmärke ja tulemusi.

Programmi sihtgrupiks õppeaastal 2010/2011 on Ida-Virumaa kahek-

SA Entrum tegevjuht ja Entrum programmi koordinaator Tel: 5565 6392 E-post: info@entrum.ee www.entrum.ee Facebook: Entrum

Rohkem infot projektide kohta leiab Entrumi kodulehelt: www.entrum.ee/projektid

sast omavalitsusest eesti ja vene suhtluskeelega põhikoolide, güm-

Valdkond „Muusika ja ürituste

kohtuda paljude põnevate ja innus-

naasiumide ja kutsekoolide 15-17-

korraldamine”: „Muusikal” – me

tavate inimestega, kes jagavad oma

aastased noored. Programm loob

tahame organiseerida noorte

edu- ja elulugusid. Lisaks saavad

täiendavaid võimalusi vähemate või-

rokkfestivale, et noored rokk-

noored tutvuda erinevate valdkon-

malustega noortele ning muuhulgas

bändid saaksid esimesi koge-

dadega ning õppida edu saavu-

puuetega noortele programmis osa-

musi. Esinema on oodatud mitte

tamise saladusi. Käesolevaks ajaks

lemiseks.

Iga projekti juurest leiad ka info, kas projekt on veel vaba (ehk külalismentorit veel ei ole), milline on projekti töökeel jms. Kevadel võidab parima projekti auhinna üks täna siin kirjas olevast 87-st ideest.

16

Kutsete süsteem

Tiia Randma Haridusnõunik

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Kalle Kusta ostis pesumasina...

Kutsete süsteemi näol on ühiskonnas loodud tööriist, mis aitaks tööjõu kvalifikatsiooni teemasid oluliselt täpsemini analüüsida kui me seda täna teeme.

M

äletan hästi lapsepõlve pe-

mugavamaks. „Mis mõttes?” küsite

lüüse koostama ja kutseoskus-

vaevaga kirjeldada. Teisalt saaks

supäevasid. Elasime korter-

nüüd?

nõudeid kirjutama. Kaugel sellest...

ma ka tööotsijana sellisel juhul

See on juba tehtud. Kutsekoja

paremini aru, milliste kogemustega

Kuude kaupa ette olid selle kasu-

Otseses mõttes. Üks näide. Vaata-

eestvedamisel on erinevate elu-

elektrimontööri otsitakse: kas töö-

tamiseks laupäevad korterite vahel

mata jätkuvale suurele tööpuudu-

alade eksperdid koondanud tä-

pakkuja ootab oskusi üle 45 kV lii-

ära jagatud. Ja hoidku taevas kui

sele nimetavad eksportivad ettevõt-

nase parima teadmise kutsestan-

nide ehitamiseks või jaotusevõrgu

kellegi plaanides ootamatuid muutis

ted enda suurimaks probleemiks

darditesse. Uued, alates aastast

alajaama ehitamiseks ja seadmete

tuli... Pesuköögis oli pliit, koos sisse-

ikka kvalifitseeritud tööjõu- ja oskus-

2008 kinnitatud kompetentsuspõ-

paigaldamiseks alla 45 kV või hoo-

ehitatud katlaga, kust saime sooja

töötajate puudust, tõdevad mitmed

hised kutsestandardid on tööjõu

pis ülekandevõrgu alajaama ehita-

vee ning kus lõpuks kees valge

viimasel ajal läbi viidud uuringud.

kvalifikatsiooni ja selle taseme

miseks ja paigaldamiseks... Kutse-

voodipesu. Kogu pere pesunühki-

Kuidas saab olla, et samal ajal, kui

määratlemisel tummiseks aluseks.

standardis on kirjeldatud veel 12

mise vaeva kergendas pesumasin

registreeritud töötute seas on kõige

Ole aga mees ja kasuta!

erinevat elektrimontööri spetsiali-

Riga, mille väntamine oli laste töö.

rohkem oskustöötajaid, sealhulgas

Naispere mässas terve laupäeva

seadme- ja masinaoperaatoreid, on

Näite illustreerimiseks valisin Töö-

auruses pesuköögis ja õhtuks rippus

tööturul just nendest ametimeestest

tukassa (www.tootukassa.ee) töö-

Tulles tagasi loo alguse juurde, tun-

puhtusest lõhnav pesu õues nööril.

kõige suurem puudus? Põhjusi on

pakkumiste seast jaanauris 2011

dub mulle, et suur osa majaelani-

rohkem kui üks. Selle jutujupi tähen-

sisestatud juhusliku töökuulutuse:

kest ei ole veel aru saanud eelistest,

Täna meenub laupäevade veetmine

duses on aga oluline see, et nii üldi-

„Tööd saab elektrimontöör, vajalik

mida annaks pesumasina oskuslik

auruses pesuköögis lapsepõlve

ne, mitmetimõistetav ja ajast aega

välitööde kogemus; B ja C-kate-

kasutamine. Ja sellest võidaksime

meeleoluka osana, sest selle töö teeb

mantrana korduv tõdemus ei vii

gooria juhilubade olemasolu; eelnev

kõik. Ehk teisisõnu on meie pesu-

ammugi ära tark pesumasin, enam-

meid olukorra muutumisele lähe-

töökogemus vähemalt 2 aastat;

köögis paljude võimalustega auto-

asti öötundidel ja märkamatult.

male. Mis siis viiks?

eesti keele oskus kesktasemel.”

maatpesumasin, aga selle uhke

Mis pagana pesumasina jutt, kui

Lahendustele lähemale viiks see,

Tööotsijana sellist kuulutust lugedes

majas esialgu vähevõitu. Suus-

lugu pidi rääkima hoopis kutsete

kui ettevõtted töötajate otsimisel sõ-

on mul selge, et kandideerides on

kade-uiskude hoiupaigana pesu-

süsteemist? Aga vaat sellepärast, et

nastaksid konkreetsemalt nii nõu-

vaja kindlasti autojuhtimisoskust.

köögis nii uhket masinat pidada on

kui piltlikult mõelda kogu meie

tavad kutseoskused kui ka ameti-

Küll aga ei oska ma selle kuulutuse

kallis... On neidki, kes leiavad, et

ühiskond lapsepõlve kortermajaks

kohal vajaliku kutsetaseme. Siis on

põhjal hinnata, milliseid elektrimon-

suur kobakas võtab liiga palju ruumi

ja selle asunike puhta pesu vajadus

tööotsijal võimalik aru saada, mis

tööri kutseoskusi kandideerijatelt

ja kas teda ikka üldse vaja on.

tööjõuvajaduseks, siis kempleme

hetkel oskustest puudu jääb, et en-

eeldatakse. Võtan lahti Kutsekoja

selles majas ikka veel ainukese so-

nast täiendada. Ja koolitajal on või-

veebilehelt välispaigalduse elektriku

Mida sina arvad? Kasutusjuhendi

biva laupäeva pärast pesuköögis,

malik koolitust täpsemalt sihitada

kutsestandardi ja näen, et eelda-

lugemist alustada, minna Kutsekoja

karjudes „Pesu on must!”. Ja siis

just nende puudujäävate oskuste

tavad kompetentsid on põhjalikult

veebilehele www.kutsekoda.ee asja

selleks, et pesu puhtaks saada, ras-

omandamisele. Alles siis on põhjust

lahti

uurima, saab juba täna.

sime terve päeva – tassime puid,

oodata, et töötajate kvalifikatsioon

tasemel. Elektrimontööri töö pakku-

kütame vee soojaks ja siis nühime

tõesti tõuseks.

jana saaksin kutsestandardile ja

Parafraseerides laulu, kus Kalle

selle konkreetsetele kompetentsi-

Kusta ostis pesumasina, lõpetaks

majas, kus keldris oli pesuköök.

seerumise võimalust.

riistapuu oskajaid kasutajaid on

päev otsa linasid, mõistmata, et nur-

kirjutatud

kolmel

erineval

gas seisev automaatpesumasin

Eelnevaga pusimiseks ei ole vaja

dele viidates oma vajadusi ja ootusi

siis: „Kalle Kusta, uuri kutsestandar-

teeks selle töö meie jaoks oluliselt

igal tööpakkujal asuda tööana-

tulevase töötaja oskuste osas kerge

deid”.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Teated

Eelteade

Seminar

Šveitsi sihtturuseminar – Kuidas leida oma kasumlik turunišš?

TALENDID KOJU SAAREMAA ERI

23. veebruaril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus- Tööstuskoda korraldab 23. veebruaril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17,

16. veebruaril kell 15.00–18.00 Nordic Hotels Forum konverentsikeskuses Tallinnas

Tallinn) kell 9.00-13.00 koostöös SwissBaltic Business Experts AG-ga Šveitsi sihtturuseminari. Šveitsi turu spetsialistid jagavad oma teadmisi ja kogemusi sealse äritegemise spet-

Seminari eesmärk on tutvustada kuulajatele Saare-

siifika ning tööstuse kohta. Esile tuuakse turu võimalused ning väljakutsed. Oma kogemusi

maa ettevõtluskeskkonda ajaloos, hetkel ja luua tule-

jagab Eesti ettevõtja. Täpne programm valmib peatselt.

vikumudelit. Soovime tutvustada investoritele valdkondi, kuhu võiks tulevikus investeerida. Loodame

Seminari osalustasu on 36 eurot/563,28 krooni (hind sisaldab käibemaksu, seminari mater-

arutluse käigus jõuda Saaremaa arengupotentsiaa-

jale ning kohvipause). Registreerimise tähtaeg on 18. veebruar.

lideni.

Seminarile on oodatud kõik Saaremaa ettevõtlusega seotud ja ka tulevikus ennast siduda soovivad inimesed.

Ajakava

Lisainfo ja registreerimine: EVA MARAN Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

15.00

Avasõna – Saare maavanem Toomas Kasemaa.

15.10

Ettevõtlus Saaremaal enne

15.40

Millised võimalused on ettevõtlust

kahekümnendat sajandit. laiendada Saare maakonnas? –

Eelteade

Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” 16.-17. juunil 2011 Stockholmis ICSB – International Council for Small Business korraldab Rootsis Stockholmis 15.-18.

Hardo Aasmäe.

16.20

Kohvipaus

16.50

Hetkeolukord täna. Kas kõik võimalik on tehtud, mida teha teisiti?

17.20

Aruteluring kuulajate ja esinejate vahel.

Arutelu juhib Robert Pajussaar

17.40

Arutelud ja kokkuvõte vabas ringis

18.00

Seminari lõpp.

juunil oma 56. aastakonverentsi ning kohale oodatakse ligi 1000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhti üle 70st riigist. Konverentsi erilise osana korraldakse 16.-17. juu-

Selleks, et seminari arutelud saaksid olema sisukad,

nini esmakordselt kontaktkohtumised ettevõtjaile „Baltic Business Arena”, kus osalejad

võite esitada esinejatele ja moderaatorile oma küsi-

saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koostöövõimalusi arutada

musi ka eelnevalt e-maili teel info@seliit.ee.

Osalema oodatakse järgmiste tegevuslade esindajaid:

Seminaril osalemine on kõigile tasuta.

Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte- ja

jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning sellealane konsultatsioon ja teenused) Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused,

konsultatsioon ja teenused) Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja –tehnoloogiad, passiivmajad jpm) Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad,

mobiilsed teenused, kodulahendused jpm)

Registreerumine: SEL kodulehel www.seliit.ee

Lisainfo: Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

E-post: info@seliit.ee Tel: 5307 6007 E-post: info@seliit.ee

17

18

Teated

Kasutatud masinate ja seadmete müügimess

USETEC 2011 6.-8. aprillil Kölnis Eesti Kaubandus-Tööstuskojast saab pileteid messile!

Ülipopulaarse tööstusmessi Hannover Messega (4.–8. aprill 2011) samal ajal – 6.–8. aprillini 2011 toimub Saksamaal Kölnis maailma juhtivaim

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Kaubanduskoda kutsub külastama keskkonnamesse Hispaanias ja osalema kontaktkohtumisteüritusel 15.-16. veebruaril Hispaanias

kasutatud masinate ja seadmete mess USETEC 2011 (Supported by RESALE).

Pärast 16 aastat eduka RESALE messi korraldamist alustab Hess GmbH

15.-16. veebruarini 2011. aastal toimub Hispaanias Valencias järjekordne

koostööd rahvusvaheliselt tuntud ja edukaid messe korraldava Köln-

Net4Biz projekti kontaktkohtumisteüritus, mis seekord korraldatakse juba

messega ning seni tuntud RESALE ühineb Kölnis korraldatava rahvus-

kümnendat korda peetava Rahvusvahelise Keskkonnamessi ECOFIRA

vahelise messiga USETEC ning kasutatud masinate ja seadmete

(vee-, maa- ja õhuressursside säästlik kasutamine, jäätmekäitlus jmt –

müügimessi hakatakse läbi viima Saksamaa linnas Kölnis.

http://ecofira.feriavalencia.com) raames.

Tegemist on rahvusvahelise turuplatsiga, kus kasutatud masinatega kau-

Kontaktkohtumisteüritus annab suurepärase võimaluse lisaks messil osal-

plejad ja masinatootjad üle maailma tutvustavad oma kaupa ning saavad

evate firmadega tutvumisele kohtuda ka messi külastavate rahvusvaheliste

huvilistega kontakte ja tulevaste ostjatega pikaajalisi suhteid luua.

energeetika spetsialistidega 11 projektis osalevast riigist. Registreerunud

Ettevõtted aga saavad otsida oma mittevajalikele masinatele-seadmetele

osalejate tutvustused lisatakse ürituse veebilehele ja kõigil osalejatel on

uusi omanikke. Esindatud on peaaegu kõikide tööstusharude masinad ja

nende hulgast võimalik eelnevalt välja valida endale huvipakkuvamad ja

seadmed: metalli- ja puutöömasinad, plastmassi- ja kummitöötlemise

nendega kohtumine kokku leppida.

masinad, pakkeseadmed, toiduainete- ja tekstiilitööstuse seadmed, trükija paberitööstuse masinad, IT- ja kommunikatsiooniseadmed, robotid ja automaatikaseadmed, keemiatööstuse ja farmaatsia seadmed, jäätmetöötlusseadmed, transpordivahendid, ehitus- ja põllumajandusmasinad jpm. Eelmist RESALE messi külastas üle 10 000 huvilise 113 riigist,

Kontaktkohtumistepäeva koduleheküljel www.net4biz.se avaldatakse kõikide osalevate firmade tutvustused (tutvustused lisatakse jooksvalt ettevõtete registreerumise järjekorras) ja sellel avatud tööriista Matchmaking abil on võimalik huvipakkuvad firmad välja valida ja individuaalsed kohtumised juba ette kokku leppida.

28 riiki esindasid 514 eksponenti. 62% messil stendiga osalejatest tegelesid masinate müügiga, 31% oli mitmesuguste teenuste pakkujaid, 15%

Lisaks on võimalus külastada paralleelselt toimuvaid populaarseid

oli masinatootjad ja 4% eksponentidest olid ettevõtted, kes püüdsid oma

messe: Egetica-Expoenergetca (rahvusvaheline efektiivse energiama-

kasutatud ja mittevajalikule masinale ostjat leida.

janduse ja taastuvenergiamess – www.egetica-expoenergetica.com/ feria/en) ja EFIAQUA (rahvusvaheline efektiivse veemajanduse mess –

Lisainformatsiooni leiab ja messi online-kataloogi saab sirvida messi

efiaqua.feriavalencia.com).

veebilehel: www.usetec.com.

Kontaktkohtumised toimuvad Euroopa Komisjoni poolt rahastatava proEesti Kaubandus-Tööstuskoda pakub Eesti ettevõtjaile võimalust vältida kassajärjekordi messil ja osta messipilet juba Eestis. Kaubanduskojast saab soetada järgmiseid messi-pileteid (sisaldab ka kataloogi, mille saab kätte pileti regist-reerimisel messikeskuses): • 3-päeva pilet – hind 43 eurot (672,80 krooni) • 1-päeva pilet – hind 28 eurot (438,10 krooni)

jekti Net 4Biz raames ja on tasuta. Osalemisepakett sisaldab ettevõtte tutvustuse kataloogi lisamist, CD/paberkataloogi, individuaalsete kontaktkohtumiste organiseerimist, vajadusel tõlketeenuse korraldamist, lõunasööki kahel ürituse päeval, õhtusööki esimese päeva õhtul (osalemistasu igale järgmisele osalejale samast firmast on 175 eurot). Osaleja kanda jäävad lähetuskulud (sh transport, majutus, päevarahad jmt).

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR

Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Teated

MESSID BERLIINIS

MESSID HANNOVERIS

MESSID KÖLNIS

9.-11. veebruar FRUIT LOGISTICA Värkete puu- ja juurviljade kaubandusmess

1.-5. märts CeBIT Maailma juhtiv informatsioonitehnoloogia, telekommunikatsiooni, tarkvara ja teenuste mess

30. jaan – 2. veebr ISM Cologne Rahvusvaheline maiustuste ja kondiitritoodete mess

9.-11. veebruar FRESHCONEX Värskelt töödeldud puu- ja juurviljade mess 9-13. märts ITB Berlin Rahvusvaheline turismimess 2.-5. mai WASSER BERLIN Rahvusvaheline vee ja veemajanduse mess

E-post: berlin.ee@ahk-balt.org

Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine

aadressi, kontaktisiku andmeid ning pakku-

3.-7. mai CeMAT Rahvusvaheline intralogistika mess

27. veebr – 1. märts Asia-Pacific Sourcing Majapidamistarvete ning aiatööriistade ja -tarvete mess

30. mai – 3. juuni Ligna Hannover Puidu- ja metsamajanduse maailmamess

22.-26. märts IDS Rahvusvaheline hambaravi ja -tehnika mess

Kontakt: KARIN ALLIKSAAR

25.-28. mai Interzum Rahvusvaheline puidu, mööblidetailide ja tarvikute mess

Kontakt: ANNELI PIIRAT Tel: 627 6955

Liikmelt liikmele

5.-7. veebruar Spoga Horse Rahvusvaheline ratsaspordi mess

4.-8. aprill Hannover Messe Maailma juhtiv tööstusja tehnoloogiamess

Tel: 627 6944 E-post: hannover.ee@ahk-balt.org

19

peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postimise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele.

Lisainfo: KADRI LIIMAL Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

Kirjastus Juura (Juura, Õigusteabe AS) Kirjastus Juura pakub Kaubanduskoja liikmetele aktuaalsete tekstidega seadustikke. Jaanuaris ilmusid muudatustega Äriseadustik, Töölepingu seadus, Karistusseadustik. Vaata meie uusi väljaandeid ja ettetellimisi uuendatud

MESSID HAMBURGIS

kodulehel www.juura.com. Kirjastusest ostes on 9.-13. veebruar Reisen Hamburg Rahvusvaheline turismimess 18.-23. märts Internorga Rahvusvaheline Euroopa suurim hotellindus, gastronoomia, pagaritööstuse ja kondiitritoodete mess 27.-29. september Seatrade Europe Rahvusvaheline mess ja kongress: kruiisireisid, sadamad, laevaehitus, meretehnoloogia 29. okt – 6. nov Hanseboot Rahvusvaheline paadinäitus 3.-8. veebruar Spielwarenmesse eG International Toy Fair Nürnberg Rahvusvaheline, maailma suurim mänguasjade mess

Kontakt: ELO SAARI Tel: 627 6946 E-post: elo@ahk-balt.org

MESSID MÜNCHENIS 6.-9. veebruar Ispo Winter Rahvusvaheline spordiartiklite ja spordimoe erialamess

Kontakt: INGRID KORMASOV Tel: 627 6947 E-post: koelnmesse.ee@ahk-balt.org

seadustike soodustus 25%.

Lisainfo: Kaja Griin E-post: juura@juura.com • Tel: 641 8519

WSI Baltics Maailma suurim internetiturunduse ettevõte WSI

25.-28. veebruar Inhorgenta Europe Rahvusvaheline kellade, ehete ja vääriskivide erialamess

pakub veebruaris Kaubanduskoja liikmetele tasuta kodulehe analüüsi (väärtus 250 eurot + käibemaks). Pakkumises sisaldub: Kodulehe analüüs – soovitused täiendusteks ja muudatusteks

16.-22. märts Internationale Handwerksmesse Käsitöömess

Kuni kolme märksõna analüüs erinevates otsingumootorites Kodulehekülje indekseerituse kontroll Google, NETI (Kas otsingumootorid

10.-13. mai Transport logistic Rahvusvaheline logistika ja transpordi erialamess

teavad, et Sinu koduleht on olemas?)

Kuni kahe konkurendi märksõnade analüüs erinevates otsingumootorites „Linkimise“ populaarsus erinevates

Kontakt: KAIA KUHA

otsingumootorites Kuni kahe konkurendi „linkimise“

Tel: 627 6942

populaarsus erinevates otsingumootorites

E-post: muenchen.ee@ahk-balt.org

k.a. Eesti omad Internetiäri konsultatsioon 1h Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus Suurtüki 4b, 10133 Tallinn Tel: 627 6940 Faks: 627 6950 E-post: info@ahk-balt.org www.ahk-balt.org

(väärtus 70 eurot) PS! Tasuta kodulehe analüüse on piiratud arv.

Registreeru tasuta kodulehe analüüsile e-postiaadressil: info@wsibaltics.com või helista telefonil 688 8098.

Koostööpakkumised • Riigihanketeated

20

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Koostööpakkumised dilised, filmi-, reklaamide tõlke-

taustauuringud, firma loomine,

Tai ettevõtluskonsultatsiooni fir-

toodangule (teraskonstruktsioo-

teenused jne.

kontaktide leidmine, messidel

ma, millel on kogemus Aasia tur-

nid, liikluspostid, mastid, reelin-

Kood 2011-01-10-003

osalemine, tõlketööd jne).

gudel, pakub oma teenuseid hu-

Kood 2011-01-17-002

vitatud Eesti ettevõtetele.

Poola metallitootja otsib oma

gud, veekindlast terasest tooted

Tšehhi puidust hambaorkide ja li-

jne) ja laiale valikule metallitööt-

havarraste tootja otsib edasi-

Leedu töörõivaste, -jalanõude,

lusteenustele edasimüüjat ja all-

müüjat, kellel on kogemus hotel-

isikukaitsevahendite, kinnaste,

hanke võimalusi.

lide ja restoranidega ja/või kon-

ühekordseks kasutamiseks mõel-

Kood 2011-01-13-005

takti toiduainetööstustega, kes

dud toodete jmt kauplev ettevõte

Tšehhi LED-valgustite tootja ot-

kasutavad sarnaseid vardaid (nt

pakub enda teenuseid vahenda-

sib edasimüüjaks jae- või hulgi-

lihatööstused, aga ka pulga ot-

jana.

müügifirmat.

sas kommide valmistajad).

Kood 2011-01-07-005

Kood 2011-01-07-004

Kood 2011-01-17-001

Kood 2011-01-05-021 Ungari meetootja Ukraina piiri lä-

Poola tõlkebüroo pakub oma

Serbias elav serbia keelt valdav

hedalt otsib oma toodetele (mesi,

tõlketeenuseid inglise, poola ja

eestlane pakub oma teenuseid

vaha, taruvaik jne) edasimüüjat

hispaania keeles – tehnilised,

ettevõtetele, kes on huvitatud

Euroopas.

meditsiinilised, vannutatud, jurii-

ärisidemetest vm Serbia turul (nt

Kood 2010-12-29-035

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

Riigihanketeated SOOME

Väliskatusetöö ehituse hange

Moodulhooned

(originaalnimetus: uusitaan alus-

Avalike käimlate hange ja hilisem

Ehitustooted

katteet sekä tiilikatteet). Tähtaeg

hooldus. Tähtaeg 28.02.2011.

ja teenused

03.02.2011. Kood 4035

Kood 4041

Ostetakse madratseid ja patju.

Tähtaeg 07.02.2011. Kood 4047 Kaitsetarbed

Hangitakse graniidist aiaposte

Ostetakse lauda tarvikuid ja sea-

(orginaalnimetus: graniittipilarit).

deid (sh vaheseinad, lüpsisead-

Toit ja seonduvad tooted

kordsed kaitse- ja katmistarvikud

Tähtaeg 16.02.2011. Kood 4028

med jms). Tähtaeg 03.02.2011.

Toiduainete ja teiste toidu valmis-

ning vahendid. Kood 4048

Ostetakse aia teraselemente.

Kood 4036

paigaldusteenuste hange. Tähtaeg 01.03.2011. Kood 4030 Elamu akende ost ja paigaldus

tamiseks vajaminevate toodete hankimine Espoo linna teenin-

Tähtaeg 16.02.2011. Kood 4029 Vaipkatte ja muude põranda-

Eelteade. Meditsiinilised ühe-

Aiandustooted Istutusmulla hange. Tähtaeg on 07.02.2011. Kood 4037 Metsauuendustaimede ost: män-

(119 tk). Tähtaeg 04.02.2011.

niistikud. Tähtaeg 01.02.2011.

Kood 4031

Kood 4038

Maaparandustööde hange (origi-

dusköögile. Tähtaeg 24.02.2011.

Kood 4042 Eelteade: Ühekordsete sööginõude hange. Kood 4043 Autod, mootorsõidukid ja tooted

Elektritarbed,

tele liikuvsõidukitele. Tähtaeg on

-seadmed, -süsteemid

04.02.2011. Kood 4044

pusijoituspaikkaan ja tilalle tuo-

Valgustablood ja sisevalgustu-

maa-ainekset).

gu läbiviimise hange. Tähtaeg

Rehvide hange autodele ja teis-

pilaantuneet maa-ainekset loppuhtaat

Paikkonna tervisemõjurite uurin09.03.2011. Kood 4049

naalnimetus: alueelta siirretään

daan

EESTI

sega sildid (originaalnimetus:

Harvesteri hange (1 tk). Tähtaeg 01.03.2011. Kood 4045

Tähtaeg 11.02.2011.

aseman nimi-, raidenumero- ja

Kood 4032

suuntaopasteita sekä aikataulu-

Mööbel

Hangitakse ehitusmaterjale: puit

kaappeja). Pakkumiste esitamine

Erineva mööbli hange (originaal-

jms tooteid. Tähtaeg 11.02.2011.

inglise või soome keeles. Täht-

keeles: Huonekalut (myös toimis-

Kood 4033

aeg 03.02.2011.Kood 4039

tokalusteet), sisustustavarat, ko-

Hangitakse ehitustöid korterma-

Helsingi linna liiklusjärelevalve

dinkoneet ja laitteet (valaistusta

jas 32 köögi täielikuks uuenda-

kaameratesüsteemi uuendami-

lukuun ottamatta) ja puhdistus-

miseks. Tähtaeg 28.02.2011.

ne. Tähtaeg 03.02.2011.

tuotteet). Tähtaeg 04.03.2011.

Kood 4034

Kood 4040

Kood 4046

Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Uued liikmed

21

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn ALMARO TRANS OÜ AMEERIKA EHITUSKEEMIA OÜ

ANTTI BALTIC OÜ

APECO GROUP OÜ

ATLAS BALTIC OÜ

BALTIC IT SOLUTIONS OÜ

www.almaro.ee

640 3772

Laevapiletite vahendamine veofirmadele.

www.acc.ee

510 6065

Polüuretaanisolatsioonimaterjalide tootmine ja müük. Erikemikaalide (vedelad silikoonid, uretaankummid, plastikud, vahud, liimid) müük.

www.agrosec.com

600 9354

Antti teraviljakuivatite müük ja hooldus, ekspertiis, automatiseerimine, teraviljahoidlate ehitus, teraviljakäitluse korraldamine.

Elevaatorid, teod, konveierid, triöörid, bioahjud, teraviljapunkrid.

Skandia elevaatorite müük ja hooldus.

www.apeco.ee

659 6614

Karjääritehnika ost, müük, hooldus ja varuosade müük.

Tööstusseadmete projekteerimine ja valmistamine. Metallitööd.

www.atlasbaltic.net

631 8980

Laevade agenteerimine, vedude korraldamine, tollimaakleri teenused.

Reisikorraldaja tegevus.

www.bits.ee

681 8657

Programmeerimine. Jaemüük posti või interneti teel.

Arvutialased konsultatsioonid. Andmesüsteemide ja andmebaaside haldus.

Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused. Arvutiõpe.

509 7430 506 6140

Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine.

675 6401

Gofreeritud papi ja tselluloos-sulfaadiga kaetud papi hulgimüük.

Rahvusvahelised kaubaveod.

688 8377

Rahvusvahelised autoveod.

www.kniga.ee

646 0381

Raamatute veebimüük.

Ajakirjade ja perioodikaväljaannete kirjastamine.

www.ecostilpaint.eu

606 3287

Uute tehnoloogiate väljatöötamine lakkvärvidele ja nende lisadele.

www.euroasia.ee

606 9136

Mere-, auto-, raudtee- ja lennuveod.

Konteinerveod. Tolli- ja kindlustusteenused. Logistikateenus.

504 8788

Investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse.

610 8000

Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus; mujal liigitamata turismiteenused.

Tööteenuste osutamine. Renditööjõu vahendamine.

BALTIC RETAILADVICE OÜ

BALTLINER OÜ

www.baltliner.ee

BALTRADE TRANS OÜ DATAINTERNATIONAL GROUP OÜ

ECOSTIL PAINT OÜ EURO-ASIA LOGISTICS OÜ

FEATHERIE INVEST OÜ GOADVENTURE OÜ

GRANITESET OÜ

HALVER MÖÖBEL OÜ HARJU AB AS MOVEK KAUBANDUSE OÜ

www.goadventure.ee

www.graniteset.com

5664 5491 Graniidist, marmorist ja tehiskivimitest töötasapindade mõõdistamine, tootmine ja paigaldamine. Looduskivimitest valamute valmistamine.

www.halver.ee

605 6076

Mööbli tootmine. Pehmemööbli karkasside tootmine.

www.harjuab.ee

611 9770

Rahvusvaheline autotransport ja logistika.

www.movek.ee

650 5698

Soojuspumba maakollektorite paigaldus, kütte lahendused ja soojuspumpade paigaldus. Tarbekeemia müük.

MYLIFE OÜ

5341 8882 Puu- ja juurviljade eksport-import.

PELLTECH OÜ

677 5277

Pelletipõletite tootmine. Etteandmissüsteemide tootmine.

www.professionalwear.ee

609 2348

Militaar- ja kaitserõivaste, äri- ja vormirõivaste disainimine, arendamine, tootmine ja müük. Kaitse- ja turvajalatsite müük. Spetsiaalkangaste müük, rõivaste arendusprojektide koostamine, lõigete konstrueerimine.

www.scandichotels.ee

640 7300

Hotelliteenindus, toitlustamine.

www.sirowa.com

683 0700

Kosmeetika ja ravimite hulgimüük. Hambaravitoodete müük.

PROFESSIONAL WEAR GROUP OÜ

SCANDIC HOTELS EESTI AS SIROWA TALLINN AS

22

Uued liikmed

SMARTEN LOGISTICS AS

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 26. jaanuar 2011

www.smarten.ee

613 5800

Logistika (3PL), kaubavarude juhtimine, kaupade vastuvõtt, ladustamine, komplekteerimine, transport, logistilised täislahendused, lisaväärtusteenused.

SUNWAY OÜ

5635 9670 Rahvusvahelised autokaubaveod.

TELLEREKS OÜ

661 8510

Terastorude ost-müük.

www.velents.ee

503 4929

Tehnoloogiliste seadmete paigaldus, üldehitus, omaniku järelevalve, ehituse juhtimine. Kinnisvara haldamine, ehituslik nõustamine, transport, kaevetööd.

www.windline.ee

601 4010

Autokaubavedu ja veoste ekspedeerimine.

359 4488

Väljaõmblemisprogrammide koostamine. Igat liiki rõivaste õmblemine.

385 1852

Põllumajandusmasinate, -seadmete ja lisaseadmete hulgimüük.

Mujal liigitamata metalltoodete tootmine.

AGROMILK AS

489 0400

Piimatööstus.

BIOPELLETS OÜ

489 0621

Taimset päritolu söödamaterjali vahendamine. Biokütuste (puidulised, agri) vahendamine. Mineraalväetiste vahendamine, logistika.

www.varaehitus.ee

683 6777

Ehituse peatöövõtt. Ehitusjärelvalve, üldehitustööd.

Siseviimistlustööd, betoonitööd, sanitaartehnilised tööd, katuste ehitus.

www.pkoliver.ee

734 4272

Hakkepuidu tootmine.

VELENTS & KO OÜ

WINDLINE OÜ

Ida-Virumaa NIDLE OÜ

Järvamaa LATTER NT OÜ

EESTI VARAEHITUS OÜ

PK OLIVER AS

www.latter.ee

Viljandimaa MARIENTHALI OÜ

5354 0502 Agenditeenuse osutamine Baltic Agro ASile.

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 604 0085 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Eksportööride koolitused 2010—2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist.

Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”.

Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele.

Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.

• Juhan Bernadt on ligi 30 aastat tegelenud rahvusvahelise müügi-, turunduse- ja brändijuhtimisega nii suurettevõtetes kui väiksemates arenevates ettevõtetesüle maailma. Viiastel aastatel on ta tegelenud ettevõtete konsulteerimisega ning ekspordi- ja turunduskoolituste läbiviimisega Eestis.

EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks.

Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 21., 22., 28. veebruar 2011 — vene keeles • 14., 15., 21. märts 2011

• Yrjö Ojasaar omandas õigusalase hariduse Ameerika Ühendriikides, kus praktiseeris advokaadina ning seejärel tehnoloogiaettevõttes partnerina. Tema tänane tegevus on seotud ettevõtetele era- ja riikliku riskikapitali kaasamise, rahvusvaheliste strateegiliste partnerite leidmise ning intellektuaalse omandi kaitsmise ja arendamisega. Hetkel töötab Yrjö Ojasaar OÜ-s Advokaadibüroo Luiga Hääl Mody Boreniuse, kus ta nõustab innovaatilisi firmasid.

Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 3., 4., 10. märts 2011 — vene keeles

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 2. mai 2011 • 4. aprill 2011 – vene keeles Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esindus (Tallinna 16) • 7. veebruar 2011 Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 7. märts 2011

• Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordija messikoolitusi, töötubasid ning õppereise.

Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid.

Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 9. veebruar 2011 Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 9. märts 2011 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5. aprill ja 3. mai 2011

Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu.

Osalustasu 19,17 eurot/300 krooni üks päev (sisaldab käibemaksu).

Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale. „Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai 2011

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta.

Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 8. veebruar 2011 – vene keeles Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 8. märts 2011

85

Ekspordi Akadeemia

SEMINARID 2011 Välisturgudele minnes tuleb ettevõtte juhil leida erinevaid lahendusi uutele väljakutsetele. Ekspordi Akadeemia seminarisari on koostatud eesmärgiga, et ettevõtete juhid saaksid teadmisi, inspiratsiooni ja ideid enda konkurentsivõime arendamiseks.

SEMINARID TIPP- JA KESKASTMEJUHTIDELE:

Kolmapäev 2. veebruar

15.00

Väljasõit sadamasse

6.30

Kogunemine Tallinna sadama D-terminalis

17.30

Laeva väljumine Tallinnasse (Tallink Star)

7.30

Laeva väljumine Helsingisse, hommikusöök laeval

18.00

Kokkuvõte visiidist laeval

9.30

Laeva saabumine Helsingisse

19.30

Saabumine Tallinnasse

10.00

Väljasõit

10.30

Helsingi Kaubanduskoja külastus – presentatsioon,

ÕPPEVISIIT ROOTSI (3. märts)

diskussioon – Soome ettevõtete edukas koostöö

Lühivisiidi eesmärk on tutvuda kogenud ja edukate maailmaklassi

välisturgudel, ekspordivõimalustest, suundadest.

eksportööridega, kogemuste vahetamine ning ülevaate saamine

12.00

Väljasõit lõunale

Rootsi eksporditurust.

12.20

Lõuna

Firmakülastused: General Electric Company, H&M ja Absolut.

ÕPPEPÄEVAD:

13.20

Väljasõit

Õppevisiidi maksumus on 287,60 eurot / 4500 krooni inimese kohta.

ÕPPEPÄEV TALLINNAS (15. veebruar)

13.40

Finpro külastus – presentatsioon, diskussioon –

NB! Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi!

Kuidas luua rahvusvahelist meeskonda ning müügivõrgustikku,

täpsem Soome ekspordisuundade ülevaade, nõudlus-

Registreerimistähtaeg 22. veebruar.

kuidas valitseda erinevaid brände (Baltika näitel)? Kuidas teha äri

pakkumine välismaal, arusaam ekspordi tulevikust.

„KANALID” (17. veebruar) Logistika ja müügivõrk välisturgudel (Logistics and distribution in

foreign markets). Kanal kui konkurentsieelise allikas ja eristumisvõimalus. Kanali kujundamine oma sihtkliendini jõudmiseks.

Erinevad kanali alternatiivid, nende analüüs. Peaesineja on Paul Klieby (Network Logistics, Rootsi) ning oma kogemusi jagavad erinevad praktikud.

Rootsis, Soomes, kuidas kavandada agressiivset turule sisenemise

15.15

Väljasõit

Neljapäev 3. märts 2011

kampaaniat (Tallinki näitel)? Millistel põhimõtetel garanteerib EAS ja

16.00

Eesti Maja külastus ja EAS Soome filiaaliga tutvumine

6.30

Kogunemine Tallinna Lennujaamas

Äriseminar Soome majanduse, ekspordi ja

7.55

Lend Stockholmi

Kredex eksporditehinguid ning kuidas see toimib? Arengufondi tege-

tulevikuvaadete teemal.

7.30

Saabumine Stockholmi (Rootsi aja järgi)

pankade rahastamispoliitikaga, kas olukord on muutunud (võrreldes

17.00

Väljasõit hotelli Cumulus Kaisaniemi

8.30

Väljasõit lennujaamast külastustele

aastatega 2009 ja 2010)? Toimuvad nii loengud kui firmakülastused.

17.30

Majutus Cumulus Kaisaneimi

9.30

19.00

Õhtusöök

vused ekspordi arendamisel, tutvumine tööpõhimõtetega. Tutvumine

Õppepäevad toimuvad ka Ida-Virumaal ja Tartus 16.-17. märtsil

ÕPPEVISIIDID:

12.00

Väljasõit lõunale

Neljapäev 3. veebruar

12.20

Lõuna

8.30

Väljasõit hotellist

13.20

Väljasõit

9.00

Fiskarsi külastus – presentatsioon, tootmisega tutvumine,

13.40

ÕPPEVISIIT SOOME (2.-3. veebruar) Õppevisiidi eesmärk on kinnistada seminaridel saadud teadmisi.

Tutvumine Soome ettevõtluskeskkonna erinevate sektoritega ja

diskussioon – erinevate ärimudelite analüüs Väljasõit

11.00

Pauligi külastus – presentatsioon, tootmisega tutvumine,

15.15

diskussioon – müügi ja turunduse kasutamine

16.00

Firmakülastused: Fiskars, Paulig, Fazer, Finpro, Eesti Maja, Helsingi Õppevisiidi maksumus on 281,21 eurot / 4400 krooni inimese kohta.

NB! Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi!

Registreerimistähtaeg 27. jaanuar.

Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist

H&M külastus – kultuurilised erinevused, info hankimine trendide kohta tarbijakäitumises, ettevõtte maine kui

10.30

teadmistemahuka tegevusala kogenud eksportööridega.

Kaubandus-Tööstuskoda.

General Electric Company – brändi tähtsus, mainekujundus

ressurss. Kuidas arendada mainet välisturgudel?

Väljasõit Absolut külastus – kultuurilised erinevused,

konkurentsivõime enda poole kallutamisena.

info hankimine trendide kohta tarbijakäitumises,

12.00

Lõuna

ettevõtte maine kui ressurss.

13.00

Väljasõit

13.30

Fazeri külastus – presentatsioon, tootmisega tutvumine,

17.30

Väljasõit lennujaama

diskussioon – suhtekorraldus välismaal,

19.50

Lend Stockholm-Tallinn (Rootsi aja järgi)

pikaajalised kliendisuhted

21.50

Saabumine Tallinna lennujaama (Eesti aja järgi)

Kuidas arendada mainet välisturgudel?

Info ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee www.koda.ee