NR 5 • 9. MÄRTS 2011
ILMUB AASTAST 1925
Toetame haridust ja töötajate koolitamist Eesti Kaubandus-Tööstuskojas toimunud ümarlaua „Tootlikkuse tõstmise võimalused” paneeldiskussioonis tõid ettevõtjad esile, et Eestis on vaja toetada haridust ja töötajate koolitamist.
Kõik tasandid – riik, ettevõtete haruliidud, ettevõtted ning vahetud töötegijad – inimesed, peavad olema kaasatud ning kasutama kogu oma potentsiaali. Ainult sellisel moel, sihikindalt ja koostööd tehes on võimalik luua eeldused meie tööstusettevõtete kasumlikkuse tõstmiseks kõrgeimale võimalikule tasemele. Väike riik nagu Eesti on, ei saa selles vallas tänapäeval loota vaid tururegulatsioonidele, riigipoolne tugi on vältimatu, kui tahame oma tööstuse tootlikkuse muuta tippriikidega konkurentsivõimeliseks.
Mida tõi Riigikogu viimane töönädal ettevõtjaile? LK 5 Maksukohustustest seoses töölähetusega LK 7
Euroopa ettevõtjate Testpaneel ootab ettevõtjate arvamusi
LK 9
Säästlikum energiakasutus ja kliimamuutused — võimalused Eesti ettevõtetele LK 5
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Juhtkiri
3
Valvuri vahetus Tudengina 1995. ja 1996. aasta sügisel Kaubanduskoja ärikataloogidesse reklaami müües ei osanud ma ette aimata, et sellest kujuneb välja püsiv töösuhe ning et see suhe nii pikaks – 15aastaseks – kujuneb. Koos mitmete väga pikaajaliste kolleegidega on õnnestunud olla tunnistajaks Eesti turumajanduse ja kapitalismi arengule. Koos liikmeskonnaga on märkimisväärselt selle aja jooksul kasvanud ka nõudmised tööle Kaubanduskojas. Siim Raie Kaubanduskoja peadirektor
K
ui 90ndate lõpus pärast kriisi
Mitte alati ei ole see riigi ja ettevõt-
võtjat ei vaadeldaks kui erakorralist
oli igasugune koostööpakku-
jate vahendamine teineteise mõist-
juhtumit või privilegeeritud seisuses
miste ja kontaktide vahendamine
mise õhkkonnas möödunud. Minis-
olijat.
väga kuum teema ja lihtsasti teos-
teeriumite töögrupid, seirekomis-
tatav, sest meie raamatukogu riiulid
jonid ja ajurajud on endas sisal-
Ametisse asudes ja ka nüüd siit
olid täis välismaiseid katalooge, siis
danud korduvalt seletamist, kes ja
lahkudes olen ma jätkuvalt maailma
nüüd on äride omavaheline kokku-
mis on keskmine Eesti ettevõte.
kõige noorem Kaubanduskoja te-
sobitamine olulistelt peenem me-
Aastate jooksul on ka seaduseel-
gevjuht. Vähemalt pole mu teele
haanika. Raamatukogu riiuleidki po-
nõudes vähemaks jäänud paha-
sattunud nooremat. Algusaastatel
le enam.
tahtlikult ignorantset suhtumist töö-
sai sellega palju nalja – küll peeti
andjatesse, kuid halenaljakaid ja
Soome Keskkoja juhataja assistendiks, küll kontrolliti kolm korda, kas
Iga päev on toonud nii palju uut ja
Ettevõtjate huvide esindamine ja kaitse on kestvussport. Aja jooksul on õnneks jõudsalt kasvanud ka ettevõtjate hulk, kes seda Kaubanduskoja rolli selgelt mõistavad.
ma olen ikka kindel, et mul just sel-
Pikaajaline panus kvalifikatsiooni-
reaalses elus mittetoimivaid lahen-
Lahkun Kaubanduskojast kõige pa-
süsteemi loomisse ja arendamisse
dusi tuleb meil jätkuvalt välja
remate mälestuste ja tunnetega.
on aidanud tööturgu korrastada. Et-
rookida. Suuremate ettevõtlust ahis-
Tahaksin tänada kõiki ettevõtjaid,
tevõtlusõppe ja ekspordi edenda-
tavate seaduste ära hoidmine on
kellega töö Kojas on kokku viinud,
mise pingutused on alles algusjär-
ehk olnud nende aastate parim tule-
mitte ainult selle eest, et te oma
gus, kuid kui õnnestuvad, siis pikaa-
mus. Ettevõtjate huvide esindamine
teadmisi ja muresid jaganud olete,
jaliselt kindlasti mõjukad.
ja kaitse on kestvussport. Aja jook-
vaid pigem selle eest, et olemas
huvitavat, et seni ei ole mahti olnud anda hinnangut kõikidele algatustele ja elluviidud projektidele. Kampaania Head Eesti Asjad või viimati algatatud Talendid Koju! on saanud osaks folkloorist, ilma, et see oleks eesmärk olnud. ELiga liitumise eelne „Jah!” kampaania ja nüüdne euro kasutuselevõtuaegne Ausa hinnastamise lepe on läbi aegade jõulisemad
ettevõtjate
panused
lised tööülesanded ja tiitel on. Eesti esindamine välismaal ja lõputul hulgal tehtud presentatsioonid Eesti majandusest on kõikvõimaliku statistika pähe kulutanud ja laused väga soravaks lihvinud. See, et keegi meid maailmas alahindab ning paljude Eesti juhtide varaküpsus ja kogemus on eelis, mida peaksime rohkem ära kasutama.
tähtsa riikliku eesmärgi täitmisel.
sul on õnneks jõudsalt kasvanud ka
olete. Loodan, et minu peatselt al-
Ettevõtluskeskkonda arendavate al-
ettevõtjate hulk, kes seda Kauban-
gavast ametnikukarjäärist ka edas-
gatuste kõrval on igapäevane valve-
duskoja rolli selgelt mõistavad. Ja
pidi teile kasu on. Ja loomulikult
koera roll ja dialoog riigiametnikega
ma arvan, et selles osas on veel
tuhat tänu tänastele ja endistele
pakkunud samaväärseid elamusi.
palju tööd Eestis ära teha, et ette-
kolleegidele!
4
Teejuht
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Sisukord
Kalender
Juhtkiri
14., 15., 21. märts
Ekspordiplaani koostamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
16.-17. märts
Ekspordi Akadeemia õppevisiit Ida-Virumaale ning Tartusse Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
17. marts
Seminar „Isikuandmete kaitse töösuhetes” Athena Konverentsi- ja Kultuurikeskuses (Küütri 1, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee
17. märts
Seminar „Märka võimalusi Soomes” Mäetaguse mõisas (Mäetaguse alevik, Mäetaguse vald, Ida-Virumaa) Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee Seminaril osalemine on tasuta, vajalik on eelregistreerimine
28. märts
Seminar „Sihtturg Poola” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee
29. märts
Seminar „Sihtturg Moldova” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
4. aprill
Seminar Invest In Med – Ärivõimalustest Vahemereäärsetes riikides Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Annika Metsala • Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee
4. aprill
Välismessikoolitus (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
4.-7. aprill
Ärivisiit Norrasse Marju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee
6.-8. aprill
Kasutatud masinate ja seadmete müügimess USETEC 2011 Kölnis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
7., 12. aprill, 10. mai
Finantskoolitus firma võtmeisikutele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee
12., 13., 21. aprill
Ekspordiplaani koostamise koolitus Raadimõisa hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
30. aprill
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Kevadball Restoranis Gloria (Müürivahe 2, Tallinn) Annika Eesmaa • Tel: 604 0094 • E-post: annika@koda.ee
2. mai
Välismessikoolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
16. mai
Välismessikoolitus Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
16.-17. juuni
Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” Stockholmis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
Valvuri vahetus
3
Seadusandlus Mida tõi Riigikogu viimane töönädal ettevõtjaile?
5
Maksukohustustest seoses töölähetusega
7
Muudatused õigusaktides
8
Koja gallupid
9
Euroopa uudised Euroopa ettevõtjate Testpaneel ootab ettevõtjate arvamusi Turvaskannerid. JET ja ITER
9 10
Kutseharidus Kutseõppe edendajad vaatasid tulevikku
12
Tagasivaade Tootlikkuse tõstmine Eesti töötlevas tööstuses on hädavajalik ja võimalik
13
Praktikud jagasid noortele kasulikke nõuandeid nende projektiideede elluviimiseks
14
Ekspordi Akadeemia välisõppereisid Soomes ja Rootsis olid ettevõtjatele informatiivsed ning kasulikud
15
Juhtimisveerg Director 100?! Kuidas see küll juhtus ehk mis annab eluõiguse väikesele firmale
16
Sotsiaalne ettevõtlus Üliõpilasest sotsiaalseks ettevõtjaks
17
Välisministeerium Säästlikum energiakasutus, kliimamuutused — võimalused Eesti ettevõtetele
18
Innovatsiooniveerg Kuidas saada tippjuhiks?
19
Ekspordi Akadeemia Teated Koostööpakkumised Riigihanketeated Juubilarid
20 21 25 25 26
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Seadusandlus
5
Mida tõi Riigikogu viimane töönädal ettevõtjaile? Kolmandale lugemisele ehk vastuvõtmisele minevate seaduste hulk suureneb tavaliselt nii sellel nädalal, mis eelneb Riigikogu suvepuhkusele (suvisele istungitevabale perioodile) kui ka aasta viimasel nädalal ehk siis, kui algab talvine istungitest vaba aeg. Viimane on sageli kõige „produktiivsem“ aeg, sest enamasti tuleb vastu võtta need õigusaktid, Mait Palts Poliitikakujundamiseja õigusosakonna juhataja
mis juba aasta algusest jõustuma peaksid.
T Ettevõtjate jaoks tõi Riigikogu viimane töönädal nii positiivseid kui ka negatiivseid ja kohati lausa küsitavaid muudatusi. Viimastest tuleks mainida eelkõige kahte eelnõud – investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmine ja uus keeleseadus. Positiivsemalt saab väja tuua aga vedelkütuseseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu.
äna ei ole tegemist aasta
reeglite kohaldamine nagu algselt
riskijuhtimise, omavahendite ja lik-
keskpaiga või lõpuga, kuid
soovitud, ei ole põhjendatud ega
viidsuse kohta sätestatud nõuete
paratamatult tähendas ka Riigikogu
vajalik ning et äriühingu tasustamise
täitmisele, samuti teostada järele-
XI koosseisu viimane töönädal, et
põhimõtted peaksid jääma siiski
valvet juhatuse liikmete ja töötajate
vastu tuli võtta arvukalt uusi seadu-
selle omanike pädevusse. Eelnõu
tasustamise üle.
seid ja seadusemuudatusi. Ettevõt-
edasises menetluses oli sarnasel
jate jaoks oli nende hulgas nii
seisukohal ka Justiitsministeerium,
rohkem kui vähem positiivseid ja ka
sest suuresti tagavad juba kehtivad
küsitavaid muudatusi. Viimastest
seadused selle, et tasud tuleb, kas
Teiseks viimase päeva pigem nega-
tuleks mainida eelkõige kahte eel-
avaldada majandusaasta aruandes
tiivseks eelnõuks tuleb lugeda uut
nõud, millest tegelikult oleme üsna
või selle, et tasude määramine on
keeleseadust. Näiliselt jällegi eel-
mitmel korral juba Teataja veergudel
omanike otsustada. Eelnõu muutus
nõu, mis kannab olulist eesmärki –
juttu teinud ning ka Koja seisukohti
küll pehmemaks, kuid regulatsiooni
tagada eesti keele säilimine, kuid
tutvustanud.
peamisest sisust ei soovinud selle
mis sisaldab mitmeid nõudeid, mille
koostajad siiski loobuda. Nii pea-
vajalikkuses võib sügavalt kahelda.
vadki hiljemalt 1. juulist kõik väärt-
Kuivõrd mõjutavad keele arengut
paberiturul
kaubeldavate
kohustused, mis nõuavad, et pitsa-
Esmalt üsna neutraalsena tunduv
aktsiate emitendid (börsil noteeritud
tid ja kirjaplangid peavad olema
investeerimisfondide seaduse ja
ettevõtted) pidama silmas mitmeid
eestikeelsed? Kas ikka on vaja sea-
sellega seonduvate seaduste muut-
seadusest tulenevaid põhimõtteid
dusesse kirjutada nõue, et kauba-
mise seaduse eelnõus on muuda-
juhatuse liikmete ja tegevjuhtkonna
märgi kasutamisel isiku tegevus-
tusi palju, kuid ühed vähem välja-
tasustamise ja tööga kaasnevate
koha tähisena või välireklaamis
paistvamad puudutavad nn avalike
hüvede, sealhulgas lahkumis- ja
tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa,
ettevõtete juhtorganite töö tasus-
pensionihüvitiste ja muude soodus-
mis sisaldab olulist teavet tegevus-
tamist. Eelnõu sai alguse ühest
tuste määramisel. Vastavalt olukor-
koha, pakutava kauba või teenuse
Euroopa Komisjoni koostatud ja fi-
rale võib äriühingul olla vajalik ka
kohta, esitada ka eestikeelsena,
nantskriisist ajendatud soovitusest,
mitmete lisadokumentide või juhiste
kahjustamata seejuures kaubamär-
mille ühtne eesmärk oli parandada
koostamine, mis peaksid läbipaist-
gi eristusvõimet? Arutelude käigus
eelkõige finantsvahendusega seo-
vust tagama. Omad reeglid on ka
jõuti küll teatava kompromissini,
tud korporatsioonide juhtkonna ta-
investeerimisfondidele, kindlustus-
mille tulemusena lisati seadusesse
sustamise põhimõtete läbipaistvust.
andjatele ja krediidiasutustele. Vii-
säte, et sellist informatsiooni võib
Et tegemist oli soovitusega ning
mased peavad moodustama ka
anda ka tegevuskoha sissepääsu
Eesti konteksti raskesti sobituvate
töötasukomitee, mille ülesanne on
juures, kuid vastused küsimustele,
lahendustega, osundas ka Kauban-
hinnata tasustamise põhimõtete
kas ja miks seda ikkagi vaja on,
duskoda juba enam kui aasta tagasi
rakendamist krediidiasutuses ning
jäid ka eelnõu menetlemise käigus
ministeeriumile, et sedavõrd rangete
tasustamisega seotud otsuste mõju
saamata. Lisaks sisulisele küljele on
Investeerimisfondide seadus
vabalt
Uus keeleseadus
6
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
problemaatiline ka õiguslik pool.
lemata majandustegevuse sea-
vad. Kaubanduskoda peab otsust
Ilmselt näitab vaid aeg, milliseks
dustiku üldosa seaduse eelnõu.
kindlasti meeles ning järgib selle
kujuneb seaduse rakendusprak-
Seadus, mille suurimaks väärtu-
täitmist. Oleme ise samuti seal
tika ning kas kaubamärkide nagu
seks on õiguskorra korrastamine
kirja saanud põhimõtete olulisust
Estonian Air või Swedbank kasu-
ja majandustegevuse vabaduse
eelnõude puhul rõhutanud ja eel-
tamisel
hakata
põhimõtte sisustamine. Seadus
nõu koostajatelt juba aastaid
välireklaamis täiendavalt selgita-
ütleb otsesõnu, et igaühel on
nõudnud. Kasvõi põhimõte, et
ma, mis ettevõttega tegemist on
õigus igal ajal, mistahes tege-
õigusloomeprotsess peab olema
ning millised on tema tegevus-
vusalal vabalt alustada, teostada
ettenähtav ja avatud ning et iga
valdkonnad. Keeleseaduse juures
ning lõpetada majandustegevust
olulisi mõjusid sisaldava seadus-
olnud alkoholiseaduse muuda-
ning täpsustab põhimõtted, mille
eelnõu väljatöötamise eel koos-
tuste, mis nõuavad alkohoolse
alusel on võimalik selle vabaduse
tatakse sisulise poliitikadokumen-
joogi tarbijapakendil oleva kohus-
piiramine riigi poolt. Just piirangute
dina eelnõu väljatöötamise kavat-
tusliku informatsiooni tarbijale kir-
sisu ja põhjendatus on tänasel
sus, mis peab sisaldama õigus-
jalikult kättesaadavaks tegemist,
päeval olnud õiguslikust aspektist
normide kehtestamise ja muude
müügikohas ja eesti keeles, va-
vaadates sageli problemaatiline
võimalike lahenduste võrdlevat
jadus ja rakendatavus jäid samuti
ning puudusid selged alused, kui-
analüüsi koos eelistatava regulat-
selgusetuks nii meile kui ka näiteks
das hinnata ühes või teises sea-
siooni esmase mõjude analüü-
Kaupmeeste Liidule, kellega eel-
duses kehtestatud tegevusvaba-
siga.
nõu menetlemise ajal tihedalt koos-
duse piiranguid, loa või litsentsi
tööd tegime.
kohustusi. Kuna kõik need kuju-
tuleb
samuti
tavad endast ühe põhivabaduse –
Vedelkütuse seadus ja käibemaksuseadus
ettevõtlusvabaduse – riivet, on
Eelnõu kavatsuses tuleb esitada muuhulgas ülevaade:
Kõnealuse Riigikohtu lahendiga (3-3-1-86-10) saab lähemalt tutvuda aadressil http://www.riigikohus.ee.
S
ellest tulenevalt oli vaidlusesemeks see, kas tööandja
poolt tasutud päevarahad ja reisipiletid jms oli käsitletav töölähetuse raames kulude hüvitamisena või
õiguslik selgus siingi kindlasti olu-
alternatiivsetest probleemi la-
erisoodustusena. Selle eristamine
line. Seadus ise jõustub 2014. aas-
hendamise võimalustest, nen-
on tähtis just maksukohustuse
Positiivsemalt saab aga välja tuua
ta jaanuarist ning enne seda on
de võrdlev analüüs ja eelista-
seisukohast. Erisoodustused on
kahte seaduse eelnõud ja ühte ot-
vajalik mitmete riigi infosüsteemide
tava alternatiivi valiku põhjen-
maksustatavad, kuid töölähetuse
sust. Esmalt vedelkütuse seaduse
loomine või olemasolevate korras-
dus;
kulud (nt päevarahad) on teatud ula-
ja käibemaksuseaduse muutmise
tamine, et tagada ettevõtjale või-
seadust, mis samuti selle Riigiko-
malus taotleda mistahes tegevus-
gu koosseisu viimastel päevadel
luba läbi „ühtse” internetiakna, rii-
lahenduse sai ning loodetavasti
gil seda samas süsteemis menet-
rakendumisel ka kütuseäriga seo-
leda ning taotlejal menetlust jäl-
tud ja palju kõneainet pakkunud
gida ja esitada vajadusel täienda-
selle kohta, missugused riskid
töötamist sai pidada töölähetuseks
maksupettustele piiri paneb. Kau-
vaid dokumente. Kuivõrd teema
võivad takistada või rasken-
või oli tegemist töötamisega tööle-
banduskoja hinnang ning seisu-
on mahukas ja ettevõtjaile oluline,
dada probleemi lahendamist
pingus kokku lepitud töö tegemise
koht selle eelnõu puhul oli muu-
siis kavandame sellega seoses ka
pakutud viisil ja millised mõjud
kohas. Ettevõtja oli erinevalt mak-
datuste vajadust toetav, kuid
täiendavaid teavitusüritusi.
võivad kaasneda jne.
suhaldurist seisukohal, et tegemist
kuidas selliseid probleeme lahendatakse Eestiga õiguslikult, kultuuriliselt ja ühiskondlikult sarnastes riikides;
maksupettuste vastu ei mõjutaks tegevust halvavalt juba pikka aega
Sisuline vaidlus toimus antud asjas eelkõige selle üle, kas töösuhte raames välisriikides (Soomes ja Lätis)
oli töölähetusega ning õigusnormid
samavõrd rõhutasime vajadust tagada, et võetavad meetmed
tuses maksuvabad.
Õiguspoliitika arengusuunad 2018
Vähetähtis ei ole seegi, et rõhuta-
ei näe ette piiranguid töö tegemise
takse seaduse Eesti õigussüs-
koha kokkuleppimisel. Ettevõtja ar-
teemi sobivust ja vajadust tagada
vates oli tegemist liikuva tööga ning
turul õiguskuulekalt tegutsenud
Viimaseks hääletamisel olnud ot-
Eesti rahvusvahelise konkurentsi-
liikuva iseloomuga töö puhul võib
vedelkütuste jaemüüjatele. Kokku-
suseks jäi sellel Riigikogu koos-
võime. Mõjude hindamise olulisus
tööandja määratleda töö tegemise
võttes sellise kompromissini ka
seisul „Õiguspoliitika arengusuu-
on otsuses tähtsal kohal ning mitte
kohana tööandjast äriühingu regist-
eelnõu puhul jõuti, kuid reaalseid
nad aastani 2018” heakskiitmine.
ainult – rõhutatud on, et mõjude
reeritud asukoha või juhatuse teada-
mõjusid näeb ja saab hinnata alles
Heaks see sai ka kiidetud. Meie
analüüsi käigus tuleb erilist tähe-
oleva asukoha, millest tulenevalt oli
mõne aja möödudes.
hinnangul on otsus oluline mit-
lepanu pöörata regulatsiooniga et-
tegemist töölähetustega, sest lähe-
mestki aspektist, kuid nagu ikka,
tevõtjatele kaasnevatele mõjudele.
tused toimusid väljas pool töölepingu-
tuleb positiivset mõju vaadata
Jääb üle vaid loota, et edaspidi
ga määratletud töö tegemise kohta.
järgmiste aastate jooksul. Tuleb
sellest põhimõttest nii Vabariigi
loota, et kõik head ja õiged mõt-
Valitsuse, kui ka Riigikogu enda
Maksuhaldur ning I ja II astme koh-
Teiseks oluliseks eelnõuks, mis vii-
ted, mis sellesse otsusesse kirja
poolt algatatud eelnõude puhul
tud olid kokkuvõttes seisukohal, et
masel päeval vastu võeti, on kaht-
said, ka praktikas rakendust leia-
kinni peetakse.
kuivõrd tegelikkuses toimus tööde
Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Seadusandlus
7
Maksukohustustest seoses töölähetustega Riigikohus tegi hiljuti lahendi (3-3-1-86-10), mis puudutas olukorda, kus ettevõtja oli sõlminud töölepingud, kus töö tegemise kohaks oli märgitud Tallinn või Narva, kuid tegelik tööde tegemine leidis aset Soomes ja Lätis.
Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
teostamine Soomes ning lepingud
arutamiseks halduskohtusse tagasi,
tatakse vähem kui 183 päeva 12 kuu
enda juhtimise ja kontrolli all, on olu-
olidki sõlmitud tegelikult selleks pe-
sest maksustamise seisukohast olid
jooksul. Lisaks sellele võib töötajatele
line, kas Eesti äriühingul oli tekkinud
rioodiks, mil Soomes töid teostati,
olulised asjaolud jäänud välja selgi-
välisriigis töötamise eest makstud
püsiv tegevuskoht välisriigis. Samuti
siis ei olnud antud juhul tegemist
tamata. Sellest tulenevalt selgitas
palgatulu maksustamisel tähtsust
rõhutas Riigikohus, et sõidupiletite,
töölähetusega. Sellest tulenevalt pi-
Riigikohus pisut lähemalt ka asja-
omada ka see, kas kaebajal on tekki-
majutuskulude, kindlustuse, viisade
dasid I ja II astme kohtud õigeks ka
olusid, millele tuleks maksukohus-
nud välisriigis püsiv tegevuskoht.
eest tasumine ning muud kuludoku-
seda, et maksuhaldur lähtus töö-
tuse tuvastamisel tähelepanu pöö-
lepingute käsitlemisel majandus-
rata olukorras, kus isik saab tööta-
likust sisust, mille eesmärgiks oli
mise eest tulu välisriigis töötamisel.
töötamine Soomes. Sealjuures olid maksuhaldur ja I ja II astme kohtud
Riigikohus leidis erinevalt I ja II
seisukohal, et töölepingutesse mär-
astme kohtutest, et kui on tuvas-
giti Eestis asuv töö tegemise koht
tatud töötamine välisriigis, võib mak-
eesmärgiga vältida töötamise eest
sustamise
tegelikult makstava tasu ning eri-
omada, kas tegemist oli renditööga
soodustuste maksustamist ja teha
või töötatakse välisriigis asuvatel
väljamakseid maksuvabalt töölähe-
objektidel n-ö tavapärase kahepool-
tuse kulude hüvitamise ning päe-
se töösuhte raames. Nimelt, kui isik
varaha vormis. Teisisõnu leiti, et
saab välisriigis töötamise eest tulu,
kõnealuse olukorra käsitlemine töö-
siis ei maksustata seda tulu Eestis
lähetusena oli tingitud ettevõtja soo-
tulumaksuga, kui on täidetud teatud
vist hoida maksukohustustest kõr-
tingimused. Üks tingimustest on
vale. Kohtud märkisid täiendavalt
see, kui isik on viibinud töötamise
veel, et maksustamise seisukohast
eesmärgil välisriigis vähemalt 183
ei oma tähtsust, kas ettevõtja teos-
päeval 12 järjestikuse kalendrikuu
tas välisriigis alltöövõttu või rentis
jooksul. Renditööjõule ei kehti selli-
oma töötajaid välismaal tegutse-
ne 183 päeva kriteerium, vaid rendi-
vatele äriühingutele.
töötaja on kohustatud oma välis-
aspektist
tähendust
mentide alusel hüvitatavad välja-
Tulumaksukohustuse väljaselgitamisel ning Eesti maksuhalduri poolt palgatulust kinnipeetava tulumaksu määramisel on oluline kindlaks teha, kas vaidlusalune töösuhe kujutas endast töötamist renditööjõuna. Kui töötajad töötasid välisriigis Eesti tööandja enda juhtimise all, siis on oluline, kas Eesti äriühingul oli tekkinud välisriigis püsiv tegevuskoht.
maksed ei pruugi alati olla erisoodustusena maksustatavad ka juhul, kui neid ei tehta seoses töölähetusega. Eelnimetatud kuludokumentide alusel tehtavate väljamaksetega seonduvalt tuleb välja selgitada, kas väljamakseid tehakse töötaja või tööandja huvides ning nende seotus ettevõtlusega. Kui tööandja poolt tehtavad kulutused on käsitletavad erisoodustustena, siis tõusetub ka sotsiaalmaksu tasumise kohustus. Sotsiaalmaksu määramisega seonduvalt selgitas Riigikohus, et oluline on tuvastada, kas töötamine välisriigis toimus töö tegemise kohas või lähetusena ning lähetuse korral lähetustunnistuse (vorm E101; see tõendab, et töötaja eest makstakse
riigis (nt Soomes) teenitud tulult vas-
Seega on tulumaksukohustuse väl-
jätkuvalt sotsiaalmaksu tema kodu-
Riigikohus leidis, et antud juhul ei
tavas välisriigis (nt Soomes) tulu-
jaselgitamisel ning Eesti maksuhal-
riigis ja tal on kehtiv sotsiaalkindlus-
esinenud kohtute poolt tõendite hin-
maksu maksma juba töötamise
duri poolt palgatulust kinnipeetava
tuskaitse), mis välistab maksusta-
damisel selliseid vigu, mis toonuks
algusest. Seega, kui töölepingu
tulumaksu määramisel oluline kind-
mise välisriigis, olemasolu ning ke-
kaasa vale lõppjärelduse töölähe-
raames toimub töötamine renditöö-
laks teha, kas vaidlusalune töösuhe
htivuse aeg. Samuti võib osutuda
tuste (mitte)toimumise osas, kuid
jõuna, võidakse Eesti residendi välis-
kujutas endast töötamist renditöö-
vajalikuks eristada üksikute tööta-
sellegi poolest tühistas Riigikohus
riigis saadud palgatulu maksustada
jõuna. Juhul, kui selgub, et töötajad
jate puhul perioode, mil isik töötas
kohtute otsused ja saatis asja uueks
Soomes ka juhul, kui Soomes töö-
töötasid välisriigis Eesti tööandja
Eestis või välisriigis.
8
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Muudatused õigusaktides Kooskõlastamiseks on valminud ja e-õiguse lehele üles pandud mitmeid seaduste ja määruste muudatusi. Lähemalt tutvustame kahte neist: kaubandusliku meresõidu seadus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus „Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord”.
Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
K
Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimustes ja korras muutuvad rahastamise allikad – käesoleval hetkel antakse nii starditoetust kui ka kasvutoetust Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), edaspidi tuleb starditoetus endiselt ESFi rahadest, aga kasvutoetus Euroopa Regionaalfondist. Muudatus toob kaasa selle, et starditoetust saanud ettevõtja ei või enam kasvutoetust taotleda.
aubandusliku
kasutatakse ainult riiklikel mittekau-
Euroopa Sotsiaalfondi rahadest,
meresõidu seaduse
banduslikel eesmärkidel. Järeleval-
aga kasvutoetus Euroopa Regio-
muutmine
vajaks on Veeteede Amet, kes
naalfondist. Samas toob nimetatud
kontrollib laeva kindlustuspoliisi
muudatus aga kaasa selle, et stardi-
Kaubandusliku meresõidu seaduse
olemasolu ning poliisi puudumisel
toetust saanud ettevõtja ei või enam
muutmisel on tuginetud Euroopa
(või aegumisel) on Veeteede Ametil
taotleda kasvutoetust. Kehtiv mää-
Parlamendi ja nõukogu direktiivile
õigus keelata Eesti riigilippu kand-
rus lubas starditoetuse saajal taot-
2009/20 (laevaomanike kindlustuse
val laeval ja välisriigi lippu kandval
leda ka kasvutoetust juhul, kui star-
kohta merinõuete korral), mille pea-
laeval sadamast väljuda. Kuna eel-
ditoetuse projekt oli lõpetatud. Kuna
mine eesmärk on õnnetuse põhjus-
nõu koostajate sõnul on need 4-5
meetmes on vahendeid vähe ning
tatud kahjude katmise parendamine
Eesti lipu all sõitvat laeva (või Eesti
täiendavate
kohustusliku kindlustuse ja kahjuta-
sadamaid külastavad välisriigi lippu
meetmesse toimub teiste ettevõt-
sude maksmise alaste nõudmiste
kandvad laevad), kes peavad kind-
lustoetuste arvelt, siis leiti, et on ots-
tugevdamisega. Seega tuleb hilje-
lustust omama, juba kindlustatud,
tarbekas lasta alustaval ettevõtjal
malt 2012. aastaks viia sisse mõnin-
siis laevaomanikele olulisi kohus-
otsustada, kas ta taotleb starditoe-
gad muudatused vastutuskindlus-
tuste suurenemisi eelnõu jõustu-
tust või kasvutoetust. Edaspidi jääb
tuses. Eesti lippu kandva laeva ree-
mine kaasa ei peaks tooma.
alles ka võimalus taotleda ettevõt-
kes kasutab laeva oma nimel majandustegevuses ja kellele on väljastatud meretranspordi korralda-
leidmine
lusega alustamise toetust Töötu-
derile (reeder on kaubandusliku meresõidu seaduse kohaselt isik,
vahendite
„Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse
kassast ning seejärel kasvutoetust, kuid mitte starditoetust.
tingimused ja kord” muudatustest
mise tegevusluba) on kehtestatud kohustus omada laeva katvat vastu-
Lühidalt ka Majandus- ja Kommu-
tuskindlustuse lepingut. Vastutus-
nikatsiooniministeeriumi määruse
kindlustuse nõue on kohustuslik ka
„Alustava ettevõtja stardi- ja kasvu-
muu riigi lippu kandva laeva puhul,
toetuse tingimused ja kord” muuda-
kui selline laev saabub Eesti sada-
tustest, kuhu peale tehniliste muu-
masse. Vastutuskindlustuse summa
datuste tehakse ka sisuline muu-
piir peab katma merinõuded vasta-
datus. Muudatus, mis esmapilgul
valt 1996. aasta protokolliga muu-
ei mõjuta alustavat ettevõtjat, on
detud merinõuete konventsioonile
rahastamise allikad – käesoleval
ning vastutuskindlustust ei pea
hetkel antakse nii starditoetust kui
omama sõjalaeva, mereväe abi-
ka kasvutoetust Euroopa Sotsiaal-
laeva või muule riigile kuuluva või
fondist, muudatuste kohaselt tu-
riigi käitatava laeva suhtes, mida
leb edaspidi starditoetus endiselt
Lähemalt saab tutvuda nii siin toodud eelnõudega kui ka teiste kooskõlastamiseks esitatud eelnõudega e-õiguse kodulehel http://eoigus.just.ee. Ettepanekud ja kommentaarid on oodatud e-postiaadressile koidu@koda.ee.
Koja gallupid • Euroopa uudised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Koja gallupid Täname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidi meie küsitlustele Kaubanduskoja veebilehel aktiivselt vastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada oma arvamused ja ettepanekud, mille edastame seadusandjale. Teie arvamusest sõltub palju!
9
Euroopa Ettevõtete Testpaneel ootab ettevõtjate arvamusi Lisainfo: KAUPO SEMPELSON Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtluse talitluse peaspetsialist Tel: 625 6350 E-post: kaupo.sempelson@mkm.ee www.mkm.ee
Kas olete kogenud probleeme seoses ettevõtte kohta käivate andmete (nt ärinimi, asukoht, äriregistri kood) leidmisega ettevõtte kodulehelt?
E
uroopa Ettevõtete Testpaneel
hõlpsamalt riigihangetes väljaspool
on ettevõtete kogum, kelle ar-
oma asukohamaad.
vamust erinevates ettevõtlust puudutavates teemades regulaarselt
Märtsis-aprillis avaneb küsitlus üht-
Jah – 56%
küsitakse. Testpaneelis osalemine
se turu toimivuse teemadel, mille
Jah, kuid üksnes mõnel üksikul korral – 22%
on hea võimalus ettevõtjail oma hääl
eesmärgiks on selgitada välja pea-
Euroopas kuuldavaks teha, mõju-
mised probleemid ja lahendusvõi-
Info on olnud olemas, kuid raskesti leitav – 11%
tades seeläbi otseselt neid ennast
malused ühtse turu kitsaskohtade
puudutavat Euroopa Liidu seadus-
lahendamiseks. Suve hakul toimub
andlust.
küsitlus uuringutegevust puudutava
Ei – 11%
koolitusprogrammi ja teadlikkuse (Vastajaid 9)
Ettevõtjate seisukohad on olnud
teemal, samuti on kavas eraldi kü-
kaalukaks argumendiks mitme sea-
sitlus tootmisettevõtetele robootika
dusandliku algatuse vastuvõtmisel.
kasutamisest.
2010. aastal viidi testpaneeli liikmete
Mis on Teie arvates ELis piiriüleste tehingute puhul käibemaksuga seoses kõige suurem probleem? Erinev maksumäär – 0% Erinev maksubaas – 50% Aruandlusega seonduv halduskoormus – 0%
hulgas läbi mitu olulist küsitlust, mis
Lõppenud küsitluste kohta avalda-
andsid Euroopa Komisjonile väär-
takse koondtulemused testpaneeli
tuslikku teavet, arvestamaks ette-
koduleheküljel, kust iga huviline saab
võtjate seisukohtadega. Olulise-
vaadata Euroopa ettevõtjate koond-
matest olgu välja toodud näiteks
arvamust erinevates küsimustes.
küsitlus ELi nõuetest tööaja korraldusele ja ELi lepinguõigust ning ELi
Euroopa
tasandil raamatupidamiseeskirjade
ootab endaga liituma kõiki Eesti
lihtsustamist ja kaasajastamist kä-
ettevõtjaid. Liitumisega ei kaasne
sitlev küsitlus.
mingeid kohustusi ja küsitlustele
Ei oska öelda – 17% Ei ole käibemaksuga seotud probleeme olnud – 33% (Vastajaid 6)
Ettevõtete
Testpaneel
vastamine on samuti vabatahtlik. Ka 2011. aasta esimeses pooles
Täiendavat infot saab e-postiaad-
on kavas läbi viia mitu küsitlust.
ressilt kaupo.sempelson@mkm.ee
Üks olulisim neist on kindlasti piiri-
või külastades Euroopa Ettevõtete
üleseid
ja
sellega
testpaneeli veebilehte: http://ec.eu-
kitsaskohti
käsitlev
ropa.eu/yourvoice/ebtp. Nimetatud
küsitlus, mille eesmärk on uurida
leheküljel saab ka ennast testpa-
ettevõtete arvamusi, mis puuduta-
neeli liikmeks registreerida.
riigihankeid
seonduvaid
vad läbipaistvuse ja ausa konkurentsi tagamist ning võimaluste
Osale Sinagi ettevõtlussõbraliku
lihtsustamist osalemaks senisest
keskkonna kujundamises!
10
Euroopa uudised
Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Turvaskannerid. JET ja ITER Kui räägime tulevikust, siis pealkirjas nimetatud sõnad võivad ühel hetkel täiesti tavapäraseks saada. Seda küll erineval ajal ja hetkel veel erineva tõenäosusega. Kõigepealt turvaskanneritest.
T
avaldaks, ei ole tegelikult teada.
urvaskannerid
3 tonni looduslikku liitiumi aastas,
JET ja ITER
tootes 7 miljardit kW/h elektriener-
Lisaks tuleb arvestada, et skannerite kasutamine tähendab isikute põhiõi-
On võimalik, et need täheühendid
giat. Sama koguse elektrienergia
„Turvaskanner” on üldmõiste, mis
guste olulist riivet. Seda just ini-
saavad mõne aja pärast vägagi tun-
tootmiseks vajaks söeküttel töötav
tähistab tehnoloogiat, millega saab
meste kujutiste lubamatu säilitami-
tuks. Tegemist on uute energiatoot-
elektrijaam umbes 1,5 miljonit tonni
tuvastada riiete all kantavaid ese-
se, printimise ja edastamise korral.
mise agregaatidega. Kuna Euroopa
sütt. Esmane reaktsioon, millel ter-
meid. Inimnahast erinevate esemete
Näiteks on teada juhtum USAst, kus
vajab energiat, see aga peab olema
motuumasüntees põhineb, ei tekita
tuvastamiseks kasutatakse mitut eri
julgestustöötajad säilitasid 35 000
saavutatud CO2-heiteid vähenda-
ei tuumajäätmeid ega saastavaid
lainepikkuse ja energiakiirguse järgi
isiku kujutist, mida hiljem levitati in-
des, siis on juba mõnda aega tegel-
heiteid. Reaktsiooni käigus ühine-
eristatavat kiirgusvormi. Euroopa
ternetis, rikkudes nii tuhandete ini-
dud uute energiasüsteemide aren-
vad aatomid, mida leidub külluslikult
Komisjon soovib, lennundusjulge-
meste põhiõigusi. Vähetähtis ei ole ka
damisega ja panustatud teadus-
looduses, eriti merevees. Peale selle
olekut arvestades, turvaskannerite
majanduslik aspekt. Praegu on nen-
uuringutesse ja tehnoloogia aren-
on antud protsess loomu poolest
kiiret ja üleüldist kasutuselevõttu
de süsteemide kasutuselevõtmine
dusse.
see
ohutu. Esmase reaktsiooniga seo-
Euroopa lennujaamades. Selleks on
kõikides ELi lennujaamades riikide
andma positiivseid tulemusi. Eu-
tud elemendid on deuteerium, trii-
praegu väljatöötamisel ka vastav õi-
jaoks liiga kulukas (põhiseadme ost-
roopa termotuumasünteesi aren-
tium, liitium ja heelium. Nende aato-
guslik alus (määrus), mis kohustaks
miskulu, millele lisandub täiendav
damise kokkuleppe raames mani-
mite ühinemise protsessis vabaneb
EL liikmesriike turvaskannerid lennu-
tarkvara ja personali koolitamine).
puleerivad tuumateadlased plasmat
suur hulk energiat, mis eraldub soo-
sadade miljonite kraadiste tempera-
juse kujul soojusvahetis temperatuu-
jaamades kasutusele võtma.
Nüüdseks
hakkab
Oma arvamuse turvaskannerite ka-
tuuride juures, tehes seda tööstus-
ril 550/650°C (keskmine tuumalõ-
Samas ei ole mitte kõik turvaskan-
sutuselevõtu kohta andis ka EMSK.
likes tuumasünteesiseadmetes, mil-
hustumise reaktor toodab keskmi-
nerite laialdase kasutamisega päri.
Lühidalt – EMSK ei toeta kohus-
lest suurim on Euroopa Ühistoroid-
seks temperatuuriks 700°C). Kõrge-
Kõigepealt ei ole piisavalt andmeid
tuslikku ja kiiret turvaskannerite ka-
kamber ehk JET. Sellele ja muudele
tasemeliste materjalide väljatöö-
nende ohtlikkuse või ohutuse kohta
sutuselevõttu EL lennujaamades.
ülemaailmsetele saavutustele toe-
tamine peaks võimaldama saavu-
tervisele. Tervisekaitse ja eriti ioni-
EMSK teeb Euroopa Komisjonile
tudes ehitatakse praegu Prantsus-
tada temperatuure 1000°C ringis.
seeriva kiirguse kasutamise küsimu-
ettepaneku tõsiselt kaaluda alterna-
maale maailma suurima energia-
Toodetud aur paneb liikuma turbiini
si reguleerivad Euratomi asutamis-
tiive turvaskannerite või kehaskan-
uuringute projekti raames rahvusva-
(rootori), mis toodab induktsioon-
lepingu alusel vastu võetud Euroo-
nerite kasutamisele. Üks võimalus
helist
katsetermotuumareaktorit
voolu (staator). ITERi plasma kuu-
pa õigusaktid, milles sätestatakse
on võtta kasutusele ohuallikate ske-
(ITER), mille tulevikus termotuuma-
mutamiseks on vaja umbes 50 MW
minimaalsed lubatud (ühekordsed
maatilise lokaliseerimise ja tuvas-
sünteesiga toodetava elektrienergia
energiat. Seega toodab sünteesi-
ja aastased) kiirgusdoosid. Õigus-
tamise tehnilised süsteemid, mida
kogus võrdub sellega, mida toodab
protsess kümme korda rohkem
aktides sätestatakse, et inimeste
on võimalik täiendada käsitsi järel-
keskmise suurusega (500/700 MW)
energiat, kui protsessi käivitamiseks
kiirgusega kokkupuuteks peavad
kontrolliga. Õiguslikust küljest on
reaktor. See on sillaks esimese näidis-
kulus. JET on ainus masin (praegu
olema seaduslikud põhjendused
määruse asemel asjakohasem vali-
elektrijaama ning hiljem kommerts-
teadaolevalt), mis suudab kasutada
ning et tuleb rakendada kaitsemeet-
da kõikidele liikmesriikidele suuna-
reaktori poole, mille keskmine too-
triitiumi ja berülliumi. Berüllium on
med, mis tagaksid, et kokkupuude
tud otsus või koguni soovitus ees-
dangumaht on umbes 1,5 GW. Ter-
materjal, mis katab ITERi reaktsioo-
kiirgusega oleks võimalikult vähene.
märgiga jätta pädevatele asutustele
motuumasünteesi baasil töötava
nikambri seinu. Olulised projekid on
Kui suurt mõju aga pidev skannerite
võimalikult suur tegutsemisruum ja
elektrijaama kütusetarbimine on
hetkel lõppfaasis. Kui ITER hakkab
kasutamine sagedastele reisijatele
anda rohkem aega skannerite (vaba-
madal. 1 GW-ne elektrijaam tarbib
edukalt tööle, on Euroopa energia-
ja lennujaamade turvapersonalile
tahtlikkuse alusel) katsetamiseks.
ligikaudu 100 kg deuteeriumi ja
mured sisuliselt murtud.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Euroopa uudised
11
(58%), ning võrdväärselt oli neid, kes
tega kuigi hästi kursis. 38% Eesti
hotellis kogumaksumusega 80 eurot
usuvad, et olukord läheb halvemaks
kodanikest leidis, et on Euroopa
öö) ning pakkuma konkreetset tasuta
(19%) või paremaks (20%).
Liidu küsimustest väga hästi või
abi puuetega inimestele ja piiratud
Eesti kodanike jaoks on kolm olulise-
üsna hästi informeeritud, mis on
liikumisvõimega inimestele nii bussi-
ja üldine majanduslik
mat probleemi tööpuudus, hinnatõus
mõnevõrra rohkem kui Euroopas
jaamades kui ka bussis ning vajadu-
olukord; ootused riigi tuleviku
ja üldine majanduslik olukord. Kuna
keskmiselt (32%). Üldse pole Euroo-
se korral ka tasuta transporti abis-
suhtes üha positiivsemad
viimase aasta jooksul on hinnad
pa Liidu küsimustest informeeritud
tajatele. Määruses on sätestatud
jõudsalt kasvanud ning tööpuudus
8% Eesti kodanikest, kuid koguni
hüvitis või ümbersuunamisvõimalus,
Eurobaromeetri avalikustatud Eesti
mõnevõrra vähenenud, siis on ka
16% Euroopa kodanikest.
kui bussireis on üle broneeritud või
aruanne näitab, et 2010. aasta sügi-
vastavalt inflatsiooni tunnetamine
Eesti kodanike arvates kajastatakse
tühistatakse või kui eeldatav väljasõit
sel oli eluga tervikuna rahul 72%
olulise küsimusena tõusnud kaks
Euroopa Liidu teemasid piisavalt
hilineb rohkem kui 120 minutit. Ette
Eesti kodanikest, mis on mõnevõrra
korda – 21%-lt 42%-le, ja tööpuu-
eelkõige trükiajakirjanduses (69%) ja
on nähtud ka piisav abi (suupisted,
madalam tase kui Euroopa Liidus
duse tajumine probleemina kaha-
televisioonis (66%). Võrreldes 2007.
toit ja jook), kui enam kui kolme tunni
keskmiselt – 78%. Rahulolu eluga
nenud 69%-lt 61%-ni.
aastaga on nende kodanike osakaal,
pikkune reis tühistatakse või hilineb
pole viimaste aastate jooksul oluliselt
Eesti kodanikke iseloomustab sar-
kes leidsid, et Euroopa Liidu teema-
rohkem kui 90 minutit. Vedajad on
muutunud ei Eestis ega ka Euroopa
naselt Euroopa põhjapoolsematele
sid kajastatakse meedias piisavalt,
kohustatud võimaldama veoteenu-
Liidus tervikuna. Riigi majanduslikku
riikidele suurem usaldus erinevate
mõnevõrra tõusnud. Eestis viidi kü-
seta jäänud reisijatele vajaduse kor-
olukorda peab halvaks 66% koda-
võimuinstitutsioonide (EL, valitsus,
sitlus läbi novembris. Kokku küsitleti
ral hotellimajutuse kaheks ööks
nikest, kuid see näitaja on tunduvalt
politsei, kaitsevägi jne) ja meedia
1000 Eestis elavat Euroopa Liidu ko-
maksumusega kuni 80 eurot öö, v.a
väiksem, kui see oli majanduskriisi
vastu ning väiksem usaldus reli-
danikku. Uuringu tellis Euroopa Ko-
raskete ilmastikutingimuste ja suurte
tipphetkedel 2009. a (79%). Samas
gioossete institutsioonide suhtes.
misjoni kommunikatsioonipeadirekto-
loodusõnnetuste korral. Kui eeldatav
on hakanud suurenema olukorda
Eestis usaldab oma riigi valitsust
raat ja selle viis Eestis läbi TNS Emor.
väljasõit hilineb rohkem kui 120 mi-
positiivseks pidavate eestlaste hulk,
55% kodanikest, Euroopa Liidus
nutit või kui reis tühistatakse ning kui
kelle osakaal on võrreldes 2009.
keskmiselt on see näitaja aga vaid
vedaja ei suuda pakkuda reisijale
aasta suvega tõusnud 12%-lt 32%
28%. Usaldus Eesti valitsuse vastu
tasemele. Selle taseme juures edes-
on viimase aasta jooksul kasvanud,
tab Eesti Euroopa keskmist, kus riigi
kuid see on ikkagi veel madalam
majanduslikku olukorda pidas heaks
2006. a kõrgtasemest, mil see oli
Eurobaromeeter: Eestis valmistavad enim muret tööpuudus, hinnatõus
Laiendatakse bussireisijate õigusi
mõnda muud ümbersuunamisvõimalust ega hüvitist, hüvitatakse 50% piletihinnast. Peale selle on kõigi teenuste (alla ja üle 250 km) puhul puu-
28% kodanikest. Ka Euroopas kesk-
66%. Meediakanalitest usaldatakse
Euroopa Komisjon tunnustab Euroo-
miselt on positiivsus riigi majandus-
Eesti kõige enam televisiooni ja raa-
pa Parlamendi otsust, millega võeti
inimestel õigus mittediskrimineerivale
liku olukorra suhtes võrreldes 2010.
diot.
pärast pingelisi läbirääkimisi vastu
kohtlemisele ning rahalisele hüviti-
aasta kevadega mõnevõrra tõusnud.
Toetus Euroopa Liidu ühisele raha-
bussireisijate õigusi käsitlev määrus.
sele juhul, kui nende liikumisvahen-
Leibkonna majanduslikku olukorda
poliitikale on pärast mõningast lan-
Kuna õigusaktid lennuki-, rongi- või
did on liiklusõnnetuse tõttu hävinud
peab heaks 66% Eesti elanikest ning
gust kevadel tõusnud jälle aasta-
laevareisijate õiguste kohta on juba
või kannatada saanud. Kehtestatak-
halvaks 33%. Need numbrid on lähe-
tagusele 63% tasemele. Võrreldes
välja töötatud, valmib maanteetrans-
se miinimumeeskirjad reisiinfo kohta,
dased Euroopa Liidu keskmistele
Euroopa Liidu keskmisega on Eesti
porti kasutavate reisijate õigusi kä-
mida kõik reisijad peavad saama
(64% ja 33%). Hinnangud leibkonna
kodanike toetus eurole mõnevõrra
sitleva määrusega lõplikult kõigi
enne reisi ja reisi kestel, samuti ül-
praegusele olukorrale pole viimaste
kõrgem. Küsimusele, kas euro on
transpordiliike hõlmav ELi õigusraa-
dine info selle kohta, millised õigused
aastate jooksul oluliselt muutunud.
leevendanud praeguse finants- ja
mistik. Uue määrusega tagatakse
on reisijatel bussijaamas ja bussis.
Leibkonna majandusliku olukorra lä-
majanduskriisi negatiivseid mõjusid,
pikamaa (st üle 250 km) bussiveo-
Kõigile reisijatele peab olema kätte-
hituleviku kohta arvavad pea pooled
vastas enamik Eesti kodanikke (48%)
teenuste puhul reisijatele kaitse liik-
saadav vedajapoolne kaebuste kä-
Eesti kodanikud (47%), et olukord
eitavalt. Küll aga on Eesti kodanike
lusõnnetusest tingitud surma, vigas-
sitlemise kord. Pärast Euroopa Par-
jääb samaks, 34% usub leibkonna
usk eurosse võrreldes 2010. aasta
tuse või varalise kahju korral (vähe-
lamendi 15. veebruari hääletust ja
majanduslikku olukorda minevat
kevadega mõnevõrra tõusnud.
malt 220 000 eurot reisija kohta ja
nõukogu 31. jaanuaril 2011 antud
paremaks ja vaid 18% kardab, et
Eesti kodanikud peavad ennast
1 200 eurot pagasiühiku kohta).
kinnitust võetakse määrus ametlikult
olukord võiks halveneda. Euroopas
Euroopa Liidu küsimustest pigem
Samuti peab vedaja katma kulud
vastu 16. veebruaril. Loodetavasti
keskmiselt ollakse aga veelgi enam
mitte eriti hästi informeerituks (53%),
seoses õnnetusest tulenevate prak-
avaldatakse see veel enne suve.
veendunud, et leibkonna majandus-
ka Euroopa Liidus keskmiselt pole
tiliste esmavajadustega (võimalus
Määrust hakatakse kohaldama kaks
pooled kodanikud antud küsimus-
pakkuda kuni kaheks ööks majutust
aastat pärast selle vastuvõtmist.
lik olukord jääb lähitulevikus samaks
dega ja piiratud liikumisvõimega
12
Kutseharidus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Kutseõppe edendajad vaatasid tulevikku
T
ootlikkuse tõstmine töötlevas tööstuses on kompleksne
ülesanne ning eeldab tugevat institutsionaalset koostööd. Kõik tasandid – riik, ettevõtete haruliidud, ettevõtted ning vahetud töötegijad – inimesed, peavad olema kaasatud ning kasutama
Tiia Randma Haridusnõunik
15.-17. veebruaril toimus Kuressaare Ametikoolis kutseõppe edendajate talveseminar, mille peateemaks kujunes arutelu tuleviku (kutse)hariduse teemadel.
kogu oma potentsiaali. Ainult sellisel moel, sihikindalt ja koostööd tehes, on võimalik luua eeldused meie tööstusettevõtete kasumlikkuse tõstmiseks kõrgeimale võimalikule tasemele. Väike riik nagu Eesti on, ei saa selles vallas tänapäeval loota vaid tururegulatsioonidele, riigipoolne tugi on vältimatu,
L
uksemburgi ja Soome ha-
Eesti kutseõppe arenguteemasid
rimine,” märkis Rand. „Seetõttu on
kui tahame oma tööstuse tootlik-
ridusametnikud rääkisid kut-
sisse juhatades märkis Eesti Kut-
hea teada, millised on teiste riikide
kuse muuta tippriikidega konku-
sehariduse arengutest ja seostest
seõppe Edendamise Ühingu juha-
sarnaste tegevuste positiivsed ja
rentsivõimeliseks.
riigi tööhõivega oma maal. Soome
tuse esimees Neeme Rand: „Eesti
negatiivsed kogemused.”
Haridusministeeriumi kutseharidu-
Professor Urmas Varblase ettekan-
nud koolilõpetajate kõrget taset.
Neeme Rand: „Eesti on väheneva rahvaarvuga riik ja kvaliteetse hariduse võimaldamiseks on vaja lähiajal langetada raskeid otsuseid. Mitmed tegevused on juba käima lükatud, muuhulgas riigikoolide tugiteenuste ja riigivara haldamise tsentraliseerimine. Seetõttu on hea teada, millised on teiste riikide sarnaste tegevuste positiivsed ja negatiivsed kogemused.”
Põhja-Karjala omavalitsuste kooli-
on väheneva rahvaarvuga riik ja
Lisaks eelnevale räägiti käimas-
kui taotledes osalemist suhteliselt
tuskontserni personalijuht Yngve
kvaliteetse hariduse võimaldami-
olevatest sisuarengutest kutseõp-
odavates töötajate treening- ja koo-
Lostedt tutvustas soojal ja inimlikul
seks on vaja lähiajal langetada
pes ja täiskasvanukoolituses ning
litusprogrammides. Kuid nagu näe-
moel rahvastiku vähenemisest tin-
raskeid otsuseid. Mitmed tegevu-
analüüsiti seniseid tulemusi. Talve-
me, on vaid „rauda” investeerimine
gitud ümberkorralduste rõõme ja
sed on juba käima lükatud, muu-
seminaril osales pea poolsada
ummiktee, kui sellega ei käi kaasas
muresid suure väljarändega ääre-
hulgas riigikoolide tugiteenuste ja
koolijuhti, haridusametnikku ja
kvalitatiivne hüpe töökohtade orga-
alal Soomes.
riigivara haldamise tsentralisee-
koostööpartnerit.
niseerimises ja töötajate motiveeri-
se osakonna juhataja Mika Tammilehto rääkis sellest, milliste tulevikutrendide alusel Soomes kutseõpet kujundatakse. Tehnoloogiate kiire areng seab teistsugused nõuded inimeste oskustele. Järjest olulisemaks muutub õppeainete omavaheline integreerimine ja pidev valmisolek muutusteks. See eeldab koolidelt ja eelkõige õpetajatelt õppeprotsessi ümbermõtestamist. Luksemburgi kutsekooli pikaajaline direktor ja rahvusvahelise koolide ühenduse juht Robert Louis tutvustas Luksemburgi haridussüsteemi väljakutseid. See pani mõtlema koolikorralduse ülereguleerimise ja -tsentraliseerimise riskidele. Euroopa riikide seas eranditult kalleim koolikorraldus Luksemburgis pole seni kaasa too-
Kutsehariduse ekspert Erkki Pii-
dest ümarlaual tuli välja, et Eesti
sang tutvustas käimalükatud hin-
töötlevas tööstuses on töötaja kohta
damissüsteemi muutuse põhjusi ja
toodetav lisandväärtus ja vastavalt
käsitlust. Koolikorraldus peab liiku-
ka tööjõukulud töötaja kohta naaber-
ma õpetamiskultuurilt õppimiskul-
riigi Soome näitajatest 4-5 korda
tuurile. Õpetaja roll klassis peab
väiksemad. 2007. aasta andmete
muutuma senise teadmiste jagaja
põhjal tootis Soome tööline lisand-
asemel õpilase arengut toetavaks
väärtust 87 tuhande euro ulatuses,
juhendajaks. On vaja mõista, et
eesti tööline vaid 17,3 euro eest. Sa-
tänased õppurid on nn netipõlv-
mas oli Soome töölise tööjõukulu
kond, kes uusi teadmisi omanda-
46,8 tuhat ja eestlase kulu 10,6
vad erinevalt varasematest ea-
tuhat eurot. Ettevõtja sai Soomes
gruppidest.
ühe töölise töö eest lisandväärtust seega 40,2 tuhat eurot, Eestis aga
Kaja Tampere Tallinna Ülikooli Kom-
vaid 9,9 tuhat!
munikatsiooni Instituudist analüüsis kutsehariduse nägu tänases Eestis.
Ümarlaua paneeldiskussioonis kin-
„Soomes läheb üle poolte põhi-
nitasid ettevõtjad, et riigipoolsetes
koolilõpetajatest edasi õppima
toetusprogrammides osaledes ning
ametikoolidesse ja ametiõpe on
toetusprojekte kirjutades on siiani
Soomes väärtustatud haridusvalik.
kasulik keskenduda moodsate ja
Meie oleme sinnapoole alles teel”,
samas kallite töövahendite ja teh-
rääkis Kaja Tampere.
noloogiate hankimisele, sest projektikirjutamise kulu ja vaev on sama
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Lauri Nirgi Pera tegevjuht
Aimar Altosaar Pera ärisuhete arendusjuht
Tagasivaade
13
Tootlikkuse tõstmine Eesti töötlevas tööstuses on hädavajalik ja võimalik Kokkuvõte Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja innovatsioonivõrgustiku Pera koostöös 22. veebruaril toimunud ümarlauast.
mises. See on ilmselt koht, kus riigi
muud sisendhinnad on võrdsed, siis
toetada liigse ja kuluka bürokraa-
rahalisi vahendeid suunavad polii-
näitab see meie tootmise korraldu-
tiata. Sealhulgas tuleb oluliselt kätte-
tikud ja tippametnikud peaksid
se puudulikkust.
saadavamaks teha tööliste ja kogu liinipersonali koolitus. Meie tootlik-
analüüsima, kas meie enda riigi ja ELi tugifondide poolt eraldatud ra-
Meie konsultatsiooni-, treening- ja
kuse tõstmise võti on tegelikult hari-
halised vahendid on alati kasutatud
koolitusprogrammid peavad lähtu-
tud ja motiveeritud tööliste käes.
piisavalt tõhusalt, eesmärgipäraselt
ma parimatest eeskujudest ning
Ettevõtete tipp- ja keskastmejuhid
ning edasisuutlikult.
olema selgelt eesmärgistatud ja
peavad kaasama planeerimisse töö
tagasisidestatud. Ettevõtete võime-
efektiivsuse ja tulemuslikkuse tõst-
Oleks mõistlik võrrelda teiste riikide
kuse tõstmine peab olema reaalne,
mise protsessi kõik töötajad. Ainult
tehnoloogiatesse investeerimise tu-
nii, et sellest saavad kasu konk-
selline, kõiki töötasandeid haarav
lemuslikkust näiteks lean manufac-
reetsed ettevõtted, riik ning kõik
läbimõeldud töökorraldussüsteem
turing’i juurutamisest tulenevaga.
töötegijad paremate motivatsiooni-
võimaldab vähendada tarbetuid ku-
See aitaks selgitada, kuidas maksi-
tingimuste näol. Oma kvalifikat-
lusid ning kokkuvõttes tõsta oluliselt
maliseerida igast kulutatud eurost
siooni
täiendamist,
tootlikkust. Mis omakorda võimaldab
saadavat tulu. Seades eesmärgiks
koolitust ja edasiõppimist peavad
ettevõtjal saavutada suuremat ka-
meie töötleva tööstuse tootlikkuse
võtma tõsiselt ka kõik töölised.
sumlikkust ning töötajatel motivat-
mitmekordse tõstmise, tähendab
Selles osas võivad kvalifikatsiooni-
siooni töötada veelgi tulemuslikumalt.
see eelkõige ka meie ekspordi po-
standardite jms näol kaasa aidata
tentsiaali ja mahtude olulist suuren-
ka erialaliidud. Inimkapitalile, seal-
Eeskujuks võime võtta ja ka kasu-
damist. Eesti eksportivate ettevõtete
hulgas haridusele – kutseõppele,
tada Inglismaal juba kümmekond
tootlikkus on juba praegu märga-
elukestvale õppele jne – suurema
aastat ennast õigustanud koolitus-
tavalt suurem neist, kes toodavad
tähelepanu pühendamine on välti-
ja treeningsüsteemi töölistele, mille
vaid koduturule. Kuid me peame
matu. Kui Saksa ettevõte suudab
ingliskeelne nimetust BIT (Business
oluliselt tõstma ka oma võimekust
samade materjalihindade juures
Impovement Techniques) võiks eesti
toota rahvusvahelisel turul lõpp-
toota odavamalt kui Eesti ettevõte,
keeles kõlad kui töökohtade toot-
tarbijale, liikuma väärtusahelas üles-
siis ainult uute seadmete kasuta-
likkuse tõstmise tehnika (TTTT).
poole, kujundada usaldusväärseid
misega seda kitsaskohta ei leeven-
Eesti Innovatsiooni Instituut (Pera
brände. Ekspordivõimekuse tõst-
da. Me ei ole sakslastest tehnoloo-
Eesti tütarettevõte) on valmis seda
mise võti on samuti meie ettevõtete
gia poolest maas, pigem on lahen-
tehnikat rakendama Eesti ettevõte-
tootlikkuse tasemes. Kui kõrge ela-
dused tootmise korralduses, juurde-
tes juba praegu. Sarnaselt majan-
tustasemega riikide ettevõtted suu-
õppes ja motivatsioonis.
duslikult edukatele maadele, kelle
tõstmist
ja
moodi Eestil meeldiks olla, peaksid
davad rahvusvahelisel turul pakkuda odavamat hinda kui meie ette-
Väga tähelepanelikult tuleb suhtuda
ka meie avalikud organisatsioonid
võtted oma kordades madalamate
uute väikeettevõtete arengusse.
ettevõtete tootlikkuse tõstmist ulatus-
palkadega, tingimustes kus kõik
Riigil peab olema võimalus neid
likumalt ja sihikindlamalt toetama.
Seades eesmärgiks meie töötleva tööstuse tootlikkuse mitmekordse tõstmise, tähendab see eelkõige ka meie ekspordipotentsiaali ja mahtude olulist suurendamist. Eesti eksportivate ettevõtete tootlikkus on juba praegu märgatavalt suurem neist, kes toodavad vaid koduturule. Me peame oluliselt tõstma ka oma võimekust toota rahvusvahelisel turul lõpptarbijale, liikuma väärtusahelas ülespoole, kujundama usaldusväärseid brände. Ekspordivõimekuse tõstmise võti on samuti meie ettevõtte tootlikkuse tasemes.
14
Tagasivaade
Darja Saar Entrum tegevjuht
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Praktikud jagasid noortele kasulikke nõuandeid nende projektiideede ellu viimiseks Laupäeval, 19. veebruaril Jõhvi Kontserdimajas toimunud noorteprogrammi Entrum õppesessioonil kohtusid Ida-Virumaa noored järjekordsete inspireerivate külalistega.
S
eekord jagasid noortele oma
mõtlema sellele, et kasumiks võib
ning töötada eelarvega. Samuti olid
kogemusi ja edulugusid juh-
olla ka väärtuse loomine ühiskonnas
esitlused heaks katsumuseks ja õp-
timis- ja äriajakirja Director peatoi-
ja alati ei pea kasumina nägema äri-
petunniks, kuidas oma ideid kuula-
metaja Taivo Paju ning ärijuht Kristel
kasumit.
jatele selgitada ja kuulajaid ideesse uskuma panna. Noorte projektid on
Treier, filmifestivali PÖFF tegevjuht Kristo Tohver ja innovatsiooniprojek-
Garage48 eestvedaja Ragnar Sass
valdavalt praktilised ja lähtuvad sel-
tide Garage48 eestvedaja Ragnar
tõi välja innovatsiooniprojektide ja
lest, mille järele noored ise vajadust
Sass.
Entrum programmi sarnasuse. „Meie
tunnevad.
mõlema tegutsemise eesmärk on lü-
Taivo Paju: „On ääretult oluline, et noored inimesed ei jääks kõrvale Eesti arengust. Kui nad saavad julgustust liikuda selle poole millest nad unistavad, siis on Entrum programm täitnud oma eesmärgi.“
Ajakirja Director peatoimetaja Taivo
hikese ajaga midagi olulist ära teha.”
Entrum noortele nõu andnud Taivo
Paju innustas noori mõtlema samm
Garage48 programmis kogunevad
Paju peab oluliseks, et edu saavu-
ette. „Ettevõtjal on alati vaja vaadata
meeskonnad, et leida 48 tunni jook-
tanud täiskasvanud leiaksid aega
homsesse – mis tuleb pärast prae-
sul uus innovaatiline ja ellu raken-
noorte juhendamiseks ja julgus-
gust hetke. See aitab luua ideid ja
datav idee. „See idee leidmine on
tamiseks. „On ääretult oluline, et
lahendusi, millel on edu,” sõnas
esimene samm, millele järgneb töö
noored inimesed ei jääks kõrvale
Paju. Directori ärijuht Kristel Treier
leitud ideega. Sama on ka Entrum
Eesti arengust. Kui nad saavad jul-
soovitas noortel suhtuda oma ellu ja
programmiga, mille raames noored
gustust liikuda selle poole millest
ettevõtlusesse sarnaste põhimõte-
astuvad esimesi samme ideede loo-
nad unistavad, siis on Entrum pro-
tega. „Sea endale eesmärk ja lepi
misel ja mille ellurakendamisega on
gramm täitnud oma eesmärgi,“
iseendaga kokku, kuhu soovid jõu-
vaja tööd edasi teha,” selgitas Sass.
sõnab Paju. Kristo Tohver kiidab
da. Edasi on vaja leida teerada, mis
Edu saavutmisel on aga oluline osa
noori nende ettevõtlikkuse ja heade
selle eesmärgini viib ja astuda need
meeskonnal. „Kõikide õnnestumiste
ideede eest. Samas juhib ka Tohver
sammud, mis on eesmärgini jõud-
taga on alati meeskond, kes ühiselt
tähelepanu sellele, et nad vajavad
miseks vajalikud,” julgustas Treier
usub oma ideesse ja kes toetavad
juhendamist. „Et noorte ettevõt-
noori oma elu ise juhtima.
teineteist nii edus kui raskustes,” jul-
likkus ei jääks varju ning nad viiksid
gustas Sass noori meeskonnatööd
oma toredad ideed ellu, vajavad
väärtustama.
nad suunamist ja nõuandeid,“ rõ-
PÖFFi tegevjuht Kristo Tohver rääkis
hutab Tohver mentorite panuse olu-
noortele, et edukad ideed on need,
Täiendavat informatsiooni ja piltmaterjali Entrumi tegevuste kohta leiad programmi veebilehelt www.entrum.ee ja www.facebook.com/ entrum.
lisust Entrum programmis.
mille järele on ühiskonnas puudus.
Entrum sessiooni teises osas tutvus-
„Nii oli ka PÖFFiga, mille sündimise
tasid noored oma projekte. Projektide
hetkel oli Eestis selge vajadus teist-
esitlemine oli noortele heaks võima-
Eesti Energia algatatud noorte et-
moodi kino järele. Täna on sellest
luseks oma ideid esitleda ja saada
tevõtlikkuse arendamisele suuna-
ühiskonna vajaduse vastureaktsioo-
asjatundjatest mentorite tagasisidet
tud Entrum programmis osaleb ligi
nina sündinud projektist kasvanud
sellele, kuidas oma projekti edasi
400 teadmistejanulist noort kahek-
rahvusvaheline ettevõtmine,” jagas
arendada. Peamine soovitus noortele
sast Ida-Virumaa omavalitsuspiir-
kogemusi Tohver. Ta suunas noori
oli täpsemalt defineerida peaeesmärk
konnast.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Tagasivaade
15
Ekspordi Akadeemia välisõppereisid Soomes ja Rootsis olid ettevõtjatele informatiivsed ning kasulikud Priit Raamat Teenuste osakonna projektijuht
E
Ekspordi Akadeemial on sellel poolaastal tulemas veel üks visiit: 16.-17. märtsil külastatakse Ida-Virumaad ning Tartut, kus tutvutakse erinevate eksportivate ning neid abistavate organisatsioonidega. Eesmärk on tutvuda tootmisega, vahetada kogemusi ning saada ülevaatlikum info Eesti eksportturust Ida-Virumaa ning Tartu näitel. Rohkem infot: www.koda.ee. Registreerimistähtaeg 11. märts! Osalejate arv on piiratud! Lisainfo ja registreerimine: Priit Raamat Tel: 604 0081 E-post: priit@koda.ee
kspordi Akadeemia käis sel
Teisel päeval tutvuti Fiskars korpo-
rühmad. H&M on üks oodatuimaid
hooajal välisõppereisidel Soo-
ratsiooniga (mille alla kuuluvad tun-
brände Eestis. Eesti ettevõtjad said
mes ja Rootsis. Sellised õppereisid
tumatest brändidest Fiskars, Hack-
ülevaate ka nende strateegiast ja
on head ning äärmiselt praktilise
mann, Iitala ning Arabia) ning külas-
visioonidest, mille järgi nad oma
iseloomuga. Kohtutakse erinevate
tati portselanitehase Arabia toot-
uute sihtturgude valikud teevad.
organisatsioonide ning ettevõtete
mist. Fiskarsi kogemused oma
Need kriteeriumid ei ole kunagi
esindajatega sihtriigis.
brändide turustamisel ning ekspor-
emotsionaalsed, vaid neile eelneb
timisel on olnud väga spetsiifilised
korralik ning põhjalik uuring ning
2.-3. veebruaril toimus Ekspordi
ning kalkuleeritud, mis on toonud fir-
tarbijakäitumise analüüs, mille järgi
Akadeemia õppereis Soome, kus
male väga suurt kasu. Pauligi uue
saab oodatavat kasumlikkust ennus-
Eesti ettevõtjaid kohtusid esimesel
tehasehoone külastus koos kont-
tada. General Electricu loodud „Eco-
päeval Helsingi Kaubanduskoja
serni tutvustamise ning kogemuste
magination” programm on just see,
esindajatega ja tutvusid nende või-
kuulamisega just Eesti ettevõtjatele
mis firmale ülemaailmset tuntust tõi
malustega Eesti ettevõtjate abista-
sobivatele sihtturgudele olid vägagi
ning eristas suurfirmat teistest sama-
misel, lisaks saadi ka ülevaade
inspireerivad. Märksõnad nagu jät-
sugustest. Keskkonnasõbraliku firma
erinevatest nüanssidest, mis on
kusuutlikkus ning süstemaatilisus
kogemused ja eesmärgid selles val-
Soomele iseäralikud. Kõige mulje-
on need, mis Pauligit kõige parem-
las on rohelise mõtteviisi eeskujuks
tavaldavam oli grupile kohtumine
ini eksportimisel iseloomustavad. Li-
ka teistele ettevõtetele.
FinPro-s organisatsiooni tegevjuhi
saks oli väga muljetavaldav ka
Absolut külastuse üks meeldiva-
Kari Häyrinen´iga, kes oma esitlu-
Pauligi uus tehas, mis pole veel aas-
maid üllatusi ettevõtjatele oli ette-
ses Finpro tegevustest, toetustest
tatki vana ja paistab silma oma eri-
võtte avalike suhete asepresident
jms andis meie ettevõtjatele väga
nevate innovaatiliste lahendustega.
Peeter Luksep, kes presenteeris
palju ideid, kuidas oma toodete-
Visiidi lõpul tutvuti Soome ühe va-
grupile
teenustega välismaale minna või
nima ettevõtte – Fazeri kontserniga,
tegemisi. Eestlase kogemused ja
seda tegevust parendada.
kus ettevõtjad said lähedalt tootmist
karjäär maailma ühes tuntumas
Eesti Majas tutvuti EASi Soome fi-
ning erinevaid lahendusi just tehase
brändis on olnud muljetavaldav,
liaali teenustega, mis andis hea üle-
poolel uudistada.
nagu ka Absoluti tegevused ette-
Absoluti
kontserni
ja
võttena. Jätkusuutlik brändistratee-
vaate oma ettevõtte võimalustest ekspordi vallas Soomes, turu olukor-
Ühepäevane visiit Rootsi toimus
gia tervele portfellile, kliendisuhtlus
dadest jms. Ekspordiala konsultant
3. märtsil. Aktiivne päev hõlmas kol-
sellises keerukas nišivaldkonnas,
Aurelia Lorents ning EASi Soome
me suurima rahvusvahelise firma
mis on väga tundlik nii turunduslikult
esindaja Valdar Liive olid väga abi-
külastusi: Hennes&Mauritz (H&M),
kui ka majandusküsimustes on
valmid ja rõhutasid nii EAS Soome
General Electric ning Absolut. Kõik
olnud väga edukas. Väga palju ka-
filiaali kui Soome ning Eesti Kauban-
tuntud brändid, kel on omad turun-
sulikke ja märkimisväärseid ideesid
duskodade osatähtsust eksportimi-
duslikud eripärad, valdkondlikud ise-
said ka meie ettevõtjad, kes visiidil
sel Soome.
ärasused ning loomulikult ka siht-
viibisid.
16
Juhtimisveerg
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Director 100?! Kuidas see küll juhtus ehk mis annab eluõiguse väikesele firmale Taivo Paju Juhtimisajakirja Director peatoimetaja
M
Võrreldes kümne aasta tagusega on tänane Director täiesti teine ajakiri. Director pole enam areen majandusfilosoofilisteks mõtisklusteks – fookuses on iga inimene, kes tahab oma tööd hästi teha. Ning igal suvel paneme kahtluse alla kõik senised seisukohad. Küsime endilt, kas see on see, mida meie lugeja, kelle seas on üha rohkem keskastmejuhte ja ettevõtjaid, tahab.
ul on piinlik tunnistada, aga
Siin meie lugu on.
ole võimalik. On lihtsalt võimalik leida inimene, kes mingil väga isik-
kümne aasta eest, kui
Directori peatoimetaja ameti vastu
Ka parim kaup suisa karjub müügi
likul põhjusel tahab seda tööd hästi
võtsin, ei saanud ma tegelikult aru
järele. Umbes viie-kuue aasta eest,
teha. Ning siis tuleb sul teha kõik, et
sõnadest, mida ärimõtleja Charles
kui Directori majandusseis oli üsna
tema tuju mitte ära rikkuda. Aga
Handy ettevõtjate kohta ütleb: „Et-
lahja, ütles mu hea sõber, nii ajakir-
need, kelle jaoks su firma õige koht
tevõtjad on inimesed, kes teevad
janiku kui nõustamiskogemusega
ei ole, tuleb lihtsalt kähku ära saata.
mitte millestki kulda. Nad ongi uue
Kaspars Kaulinš: „Ära põe Directori
aja alkeemikud selle parimas tä-
sisu pärast – see on O. Aga hakka
Too tiimi oma ala tipud, kes on si-
henduses.”
ükskord müüma!“ Keskendusin tol
nust targemad. Kutsu isegi neid,
ajal palavikuliselt vaid sisule. Kuid
kelle puhul sa arvad, et nad su
Nüüd, olles tundnud omal nahal,
hea toode on tõesti vaid pilet ron-
väikese firmaga ealeski ei viitsi jän-
mida tähendab olla omanik, võin
gile, ilma müügivedurita ei sõida see
nata. Esimese professionaalse äri-
öelda: see on väike ime, kui suudad
mitte meetritki.
juhi suutsime omal ajal palgata vaid üheks päevaks nädalas, aga temast
firma järjekordse juubelini viia. Nii nagu näiteks Hansabuss tähistab
Meeskond peab olema proaktiivne
oli tunduvalt rohkem tulu kui mõnest
sel talvel 15. sünnipäeva. Või nagu
(meie keeletoimetaja küll pahandab
keskpärasest.
Kaleva Travel ja Tavid tähistavad
selle sõna üle, aga see on jube
tänavu koguni 20. sünnipäeva. Nii
täpne väljend!). Meil hakkas pare-
lihtne on valede otsuste ja halbade
mini minema siis, kui leidsime ini-
kaup. Seda õpetas ettevõtjate kooli-
olude koosmõjus kõik maha män-
mesed, kes mõtlevad ja teevad roh-
taja Marju Unt oma kuulsal kasvu-
gida, nagu juhtus Tallinna Pangaga,
kem, kui otsestes tööülesannetes
koolitusel. See kehtib nii nende ini-
Kommest-Autoga,
TOP-Toursiga,
kirjas. Sa ei jõua mitte kusagile ini-
meste puhul, kellest sõltuvad firma
Glaskekiga... Ka meedias on muster
mestega, kes teevad ainult nii palju,
tulemused, kui ka oma inimeste
sama. Kaks majandusajakirja, Ärielu
kui kästi, ja mitte grammigi enam
puhul. Omaaegne Ühispanga juht
ja Saldo, on kinni pandud ning
ning ütlevad, et meil mõtlemise eest
Ain Hanschmidt helistas oma tiimili-
võimsalt alustanud Kalev Meedia
palka ei maksta. Sest iga inimese
ikmed alati läbi, kui ta nendega koh-
pillid on ka kotis.
juurdetulekuga väheneb kordades
tuda ei jõudnud.
Suhted on kõige kergemini riknev
võimalus, et sa saad ise kõike ette Olen palju mõelnud, miks on õnnes-
näidata ja öelda.
Kiirusta aeglaselt. Muidugi ma tahan, et firma kähku suureks ja võim-
tunud Directoril vastu pidada. Ehkki ajakirjanikuna tahaksin olla ääretult
Palka aeglaselt ja vallanda kiiresti,
saks kasvaks. Aga siin on alati di-
originaalne, pean ütlema, et põhju-
nagu ütles legendaarne General
lemma paigalseisu ja liiga kiire
sed on nii stereotüüpsed, et suisa
Electricu juht Jack Welch. Olen seda
kasvu vahel. Et tervet mõistust mitte
naljakas.
usku, et kedagi tööl motiveerida ei
kaotada, on üks meie nõukogu
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Sotsiaalne ettevõtlus
17
Üliõpilasest sotsiaalseks ettevõtjaks Heategu algatas motivatsiooniprojekti, mille eesmärk on koos noorte ja ettevõtluse edendamisega tegelevate organisatsioonidega avardada teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest kui sellisest, mis võiks saada noortele üheks karjäärivõimaluseks, partneritele kaalukaks arengusuunaks ning tippspetsialistidele teadmiste proovilepanemise ja edastamise lähtekohaks.
Margarita Sokolova Heateo Sihtasutus
ülesandeid liialt riskantsed kasvuplaanid maha lõigata. Ehk hoida
T
perefirma mõtteviisi, kus hüppeli-
heategevusest või sotsiaaltööst.
sest kasvust tähtsam on jätkusuut-
Igal aastal lõpetab suur hulk noori
likkus. Tõsi, nõukogu peab meid ka
ülikooli ning suundub tööturule.
tagant torkima, kui tarvis, ehkki seda
Hetkel valitseva majandusliku olu-
pole õnneks teha tulnud. Ega ole
korra, vähese kogemuse ja noo-
vist niipea vaja. Selgi aastal alusta-
ruse tõttu jääb erialane töökoht
me ühe väga mõnusa psühholoo-
sageli leidmata. Seda enam, et
giaajakirjaga ning meie kliendi-
paljud ülikoolid ei paku juba eos
trükiste osakond muutub kõvasti
praktikakohti. Seega ei saa noored
tuumakamaks.
oma oskusi proovile panna, töö-
änasel päeval ei osata eris-
väärtustama kodaniku rolli ühis-
grammi, millejärgselt saavad nad
tada sotsiaalset ettevõtlust
konnas.
pakkuda noortele professionaalset
andjal jääb nägemata tööpotentsiSaid just uue toote valmis? Kahju,
aal ning tulemuseks on apaatia,
aga see on juba lootusetult vana-
eelarvamused ning hirm seoses
nenud. Nõustun väitega, et ükski
iseseisva eestvedamisega.
üle aegade püsima jäänud firma ei tegele enam sellega, milleks ta algselt loodi. Võrreldes kümne aasta tagusega on tänane Director täiesti
Eesmärk on toetada julgust, avatust, loovust
sotsiaalse ettevõtluse nõustamist,
Lisaks sellele, et ei nähta sotsiaalset ettevõtlust kui ühte äritegemise võimalust, puudub noortel sageli huvi ettevõtluse enese vastu. Meie projekti eesmärk on toetada julgust, avatust, loovust ning kriitilist ja analüütilist mõtlemist.
et julgustada neid saama iseseisvateks sotsiaalseteks ettevõtjateks. Projekti toetavaid üritusi on mitmeid, nende seas näiteks jututoad, mis on mõeldud tutvumiseks Eestis tegutsevate sotsiaalsete ettevõtjatega ning osasaamiseks nende vahetust kogemusest. Oktoobrikuu teisel poolel toimub sotsiaalse ettevõtluse päev, mille raames on üliõpilastel ja huvilistel võimalik kohtuda sotsiaalsete ettevõtjatega Eestist ja välismaalt, kuulata oma ala spetsialistide ko-
Algatasime projekti tänu Euroopa
gemusi ning arutleda ühiskonna
Sotsiaalfondi ja EASi rahastusele.
mõjutamise ja muutmise teemal.
teine ajakiri. Director pole enam
Heategu soovib pakkuda noortele
Meie koostööpartnerid on: Eesti
Esimene kohtumine huvilistega on
areen majandusfilosoofilisteks mõ-
paralleelseid võimalusi oma os-
Noorsootöö
toimumas õige pea.
tisklusteks – fookuses on iga ini-
kuste proovilepanemiseks ning
Noored, Ettevõtluse Toetamise ja
mene, kes tahab oma tööd hästi
luua lisavõimalusi karjääri planee-
Haldamise Krediidiasutus, Innove,
teha. Ning igal suvel paneme
rimisel. Lisaks sellele, et ei nähta
Loov Eesti, Pärnu Ettevõtlus- ja
kahtluse alla kõik senised seisuko-
sotsiaalset ettevõtlust kui ühte
Arenduskeskus, SA Tallinna Tea-
had. Küsime endilt, kas see on see,
äritegemise võimalust, puudub
duspark, Tehnopol, Tartu Teadus-
mida meie lugeja, kelle seas on üha
noortel sageli huvi ettevõtluse ene-
park, Tartu Biopark, Tartu Loome-
rohkem keskastmejuhte ja ettevõt-
se vastu. Meie projekti eesmärk on
majanduskeskus, Tartu Ärinõuand-
jaid, tahab.
toetada julgust, avatust, loovust
la ning Pärnu ja Tartu töötukassad.
Keskus,
Euroopa
ning kriitilist ja analüütilist mõtleHead lugejad ja koostööpartnerid!
mist. Teadlikkus sotsiaalsest ette-
Palju õnne 100. Directori puhul
võtlusest ning sellega seonduvast
meile kõigile! Meil on teiega tore
karjäärivõimalusest soodustab et-
Koostööpartnerid läbivad kõige-
olnud, nii et jätkame koos!
tevõtlikumat käitumist ning õpetab
pealt
Võimalus nõustada noori
meiepoolse
koolituspro-
Täpsemat infot kogu projekti kohta laiemalt on võimalik leida Heateo koduleheküljelt www.heategu.ee.
18
Välisministeerium
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Säästlikum energiakasutus, kliimamuutused – võimalused Eesti ettevõtetele Margus Rava Diplomaatiline esindaja energia- ja kliimaküsimustes
Teenusepakkujaid otsitakse säästliku energiakasutuse, selle planeerimise ja juurutamise projektidesse ning läbi viima energiainfrastruktuuri uuendamist. Aga ka programmidesse, mis puudutavad metsade hooldamist, sest lisaks süsinikdioksiidi heitmete piiramisele on sama oluline ka selle sidumine. Palume kõigil keskkonnasäästlikke teenuseid pakkuvatel ettevõtjatel, kes tunnevad huvi hangetel osalemise ja oma teenuste, toodete või konsultatsiooni pakkumise vastu, endast märku anda Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. Kontakt: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 annika.metsala@koda.ee
äästlik energiakasutus on ka-
nide lehekülgedele, mis vahenda-
hetise mõjuga pikema ajaho-
vad nende organisatsioonide han-
risondi jooksul. See aitab esiteks
keid. Teenusepakkujaid otsitakse
tarbija (olgu selleks siis eraisik, ette-
säästliku energiakasutuse, selle pla-
võte või riik) kulusid kokku hoida.
neerimise ja juurutamise projekti-
Riigihangete taustainfo 33 riigis: uus teave Koja veebilehel
Teiseks aitab kokkuhoidlikum ja üha
dele ja energiainfrastruktuuri uuen-
Eesti Välisministeeriumi ja Eesti
enam taastuvatest allikatest pärit
damiseks. Aga ka näiteks program-
Kaubandus-Tööstuskoja koostöös
energiakasutus üldlevinud arusaa-
midele, mis puudutavad metsade
valmisid 2010. aasta sügisel Eesti
mise kohaselt ka kliimamuutustega
hooldamist ja selle kavandamist,
ettevõtjate tarbeks riigihanke vald-
võidelda. Selle protsessi heaks näi-
sest lisaks süsinikdioksiidi heitmete
konna ülevaated Euroopa ja ka
teks on kasvuhoonegaaside heit-
piiramisele on sama oluline ka selle
kaugemate riikide kohta. Info
mekvootide müük Eesti poolt ning
sidumine. Täpsemaid valdkondi ja
koostajateks olid Eesti ametlikud
teenitud tulu reinvesteerimine sääst-
võimalusi Eesti ettevõtetel hangetel
välisesindused ning infot võite
likumasse energiakasutusse. Oluli-
osalemiseks on teisigi.
leida kokku leida 33 riigi kohta.
S
ne koht selles protsessis on ette-
Ehkki info maht olenes asukoharii-
võtetel, mis maju renoveerivad või
Kuigi Euroopa Komisjoni, Maailma-
gi info kättesaadavusest ja loodud
säästlikuma mootoriga busse müü-
panga, ÜRO või Euroopa Rekon-
struktuurist, siis peaeesmärk oli
vad.
struktsiooni- ja Arengupanga EBRD
anda vastuseid küsimustele:
hangete sihtriigid on enamuses
siseriiklikud riigihanketeadete
Eesti aga ei ole kindlasti ainuke koht,
kaugemal Eesti otsesest naabru-
andmebaasid (avaldamise
kus selline tegevus käib. Mida vae-
sest, pakuvad võimalused säästliku
kohustus ja riikliku ühtse
sem on riik, seda suuremad on väl-
energiakasutuse edendamisel aren-
andmebaasi olemasolu);
jakutsed energiakasutuse optimee-
guriikides loodetavasti siiski huvi ka
asukohariigi riigihangete
rimisel ning kliimamuutuste ja nen-
Eesti ettevõtetele. Valdkonna vastu
de mõjudega võitlemisel. Erinevate
sügavamat huvi tundvatel ettevõtja-
rahvusvaheliste organisatsioonide
tel palume ühendust võtta Margus
kaudu abistatakse erinevaid riike üha
Ravaga Välisministeeriumist.
seadus, pädev asutus jm vajalik taustateave pakkujale; tulemuste vaidlustamine.
enam. Siinkohal on koostöö kaudu pakutavate teenuste lõpptarbijani
Palume Teie käest operatiivset taga-
viimisel väga oluline roll ettevõtetel.
sisidet, kuna ettevõtjatelt saadava tagasiside alusel kujundatakse välja
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vee-
võimalikud koordineerivad mehha-
bilehelt (www.koda.ee) artikli elekt-
nismid, et Eesti ettevõtjate võima-
roonilisest versioonist on leitavad
lustele hangetel osalemisel ja fi-
kümmekond linki mõnede olulise-
nantseerimisvõimaluste kasutamisel
mate rahvusvaheliste organisatsioo-
kaasa aidata.
Täpsem info: www.koda.ee – teenused – valik riigihanketeated – riigihanked teistes riikides
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Kuidas saada tippjuhiks?
Innovatsiooniveerg
19
Seminar
Märka võimalusi Soomes 17. märtsil Ida-Virumaal Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 17. märtsil koostöös Europe Direct Jõhvi teabekeskusega seminari „Märka võimalusi Soomes”. Seminar toimub ajaloolises Mäetaguse mõisahoones Ida-Virumaal. Seminarile oodatakse Soome turule siseneda või Soomes oma tegevust laiendada soovivate Virumaa ettevõtete esindajaid, seminari teises pooles keskendutakse turismifirmade võimalustele müüa oma teenu-
Intervjueeris:
seid Soome turistidele.
Katrina Laurson Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE koordinaator
S
Päevakava
oome juhtide arendamise tipp-
Karjääri algusteel olevaid noori po-
tegija Jussi Kulla uuris oma
tentsiaalseid juhte mõjutab palju kõr-
doktoritöö raames Soome Top 50
9.30
Kogunemine, tervituskohv
10.00
Avasõnad (Pilvi Põdramägi, Soome Suursaatkond Tallinnas)
10.10
Soome majanduse hetkeolukorrast, arengusuunad. Soome-Eesti majandussuhted. (Pilvi Põdramägi, Soome Suursaatkond Tallinnas)
10.40
Eesti ja Soome ettevõtete vahelise majanduskoostöö hetkeseis ja arengusuunad. Eesti Suursaatkonna võimalused aidata Soome firmadega majanduskoostööst huvitatud firmasid, näiteid suursaatkonna ja ettevõtete koostööst. (Imre Siil, Eesti Suursaatkond Helsingis)
11.15
Kohvipaus
12.00
FECC tegevus Eestis. Kuidas suurendada Eesti ettevõtja atraktiivsust Soome partneri silmis? (Heikki Mäki, Soome-Eesti Kaubanduskoda)
12.30
Lõuna
13.30
Soome-Eesti vaheline koostöö turismivaldkonnas, arengusuunad. Kuidas müüa turismiteenuseid Soome turistidele? (Mikko Savikko, ajakirja The Baltic Guide peatoimetaja)
14.15
Kuidas tuua äri- ja konverentsituriste Virumaale? Piiriülene turismikoostöö – ohud ja võimalused. (Ville Sirviö, Livonia Travel)
14.45
Ida-Virumaa turismiklaster, turismiklastri strateegia vahekokkuvõte, E³ turismitoode. (Sigrid Karon, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, turismikoordinaator)
15.00
Kokkuvõttev diskussioon, lõpetamine Arutelu jätkub vabas vormis Mäetaguse mõisa supelmajas
gema astme juhtide isiklik eeskuju.
ettevõtete tegevjuhte, et välja selgitada, kuidas neist said tippjuhid
Millistest kursustest ja koolitustest
ning milliseid õppetunde nad oma
meeldib juhtidele osa võtta?
arengus kõige enam väärtustavad.
Juhid on osalenud mitmetel juhtimisalastel kursustel, millest paljud
Milliseid teadmisi ja oskusi on juh-
on läbi viidud maailmatasemel koo-
tidel vaja jõudmaks maksimaalse
lide poolt. Üllatav on aga see, et
tööviljakuseni?
neist kursustest ei teinud juhid oma
Juhtidel on sõltuvalt ametist ja olu-
juhtimisoskuste omandamise tee-
korrast vaja laia kompetentside am-
konda kirjeldades eriti palju juttu.
pluaad. Vajaminevad kompetentsid muutuvad karjääri vältel märkimis-
Milline on suurim väljakutse juhtide
väärselt. Juhtidega vestlustest ilm-
arendamise juures?
nes, et juhatuse esimees peab täna
Uuringutulemused näitavad, et juhi-
oluliseks teistsuguseid oskuseid kui
oskused omandatakse praktika käi-
karjääri algusaastatel. Vajalikud
gus ning see on väga pikk protsess.
teadmised omandatakse loomuliku
Seetõttu tuleks juhi andeid varakult
arenguprotsessi käigus, mis Soome
märgata ning pakkuda juhipotent-
suurettevõtte juhil võtab aega um-
siaaliga töötajale erinevaid vaheldu-
bes 20 aastat.
vaid ülesandeid vajalike kogemuste omandamiseks, seda eriti karjääri
Kuidas juhid õpivad? Kas juhid
algusaastatel. Kõrgema taseme
õpivad vaid isikliku kogemuse
juhtkonna roll on siinjuures oluline,
kaudu ja koolitustel või õpitakse ka
sest need noored juhid ei ole enne
Seminaril osalemine on ettevõtete esindajatele tasuta, kohustuslik on
üksteiselt ja jagatakse parimaid
praktilise kogemuse omandamist
eelregistreerimine.
praktikaid?
oma potentsiaalist teadlikud.
Soome suurettevõtete juhid rõhutavad praktilise kogemuse olulisust juhioskuste omandamisel. Just keerulisi ülesandeid ja isegi läbikukkumisi nähakse äärmiselt mõjusa kogemusena, sest nende olukordade analüüsimise kaudu õpitakse.
Doktoritöö tulemustest kuuleb pikemalt konverentsil „Produktiivne Organisatsioon” 7. ja 8. aprillil Tartus. Lisainfo: www.pare.ee.
Lisainfo: MARGUS ILMJÄRV Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee
20
Ekspordi Akadeemia
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Ekspordi Akadeemia
SEMINARID 2011 Välisturgudele minnes tuleb ettevõtte juhil leida erinevaid lahendusi uutele väljakutsetele. Ekspordi Akadeemia seminarisari on koostatud eesmärgiga, et ettevõtete juhid saaksid teadmisi, inspiratsiooni ja ideid enda konkurentsivõime arendamiseks.
Ekspordi Akadeemia õppevisiit Ida-Virumaale ja Tartusse 16.-17. märts Registreerimise tähtaeg 11. märts Eesti õppereisil tutvutakse erinevate eksportivate ettevõtete ning neid abistavate organisatsioonidega. Eesmärk on tutvuda tootmisega, kogemusi vahetada ning saada ülevaatlikum info Eesti eksportturust Ida-Virumaa ning Tartu näitel. Õppevisiidi maksumus osalejale on 150 eurot/2346,99 krooni (lisandub käibemaks). Hind sisaldab bussitransporti, majutust, firmakülastusi, toitlustust. Osalejate arv on piiratud! NB! Korraldajal on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.
PROGRAMM Kolmapäev, 16. märts 7.30 Väljasõit Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eest (Toom-Kooli 17, Tallinn) 9.00 Bellus Furniture OÜ külastus (Rakvere mnt 23a, Haljala) – www.bellus.com Presentatsioon, tootmisega tutvumine, diskussioon 11.15 Viru Keemia Grupp ASi külastus (Järveküla tee 14, Kohtla-Järve) – www.vkg.ee Presentatsioon, tootmisega tutvumine, diskussioon 12.45 Väljasõit lõunale 13.15 Lõuna Saka Cliff Hotel & SPAs koos mõisa võimaluste tutvustusega – www.saka.ee 14.30 Väljasõit 15.00 Silmet ASi külastus (Kesk 2, Sillamäe) – www.silmet.ee Presentatsioon, tootmisega tutvumine, diskussioon 17.00 Väljasõit Tartusse 19.00 Saabumine Tartusse, majutus hotellis Tartu (Soola 3, Tartu) – www.tartuhotell.ee 19.30 Õhtusöök restoranis Volga
Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist
Neljapäev, 17. märts 8.45 Väljasõit hotellist 9.00 Tartu Teaduspargi külastus (Riia 185, Tartu) – www.teaduspark.ee • „Kuidas Tartu Teaduspark aitab kaasa firmade rahvusvahelistumisele” – Toomas Noorem, Tartu Teaduspargi tegevdirektor • „Tartu Teaduspargi tugi innovaatilisele tootearendusega tegelevale ettevõtjatele – pooltööstuslikud laborid“ – Henri Hanson, Tartu Teaduspargi projektijuht. Pärast presentatsioone Protolabi külastus. 10.30 Väljasõit 10.45 Kodumaja ASi külastus (Ravila 61, Tartu) – www.kodumaja.ee Presentatsioon, tootmisega tutvumine, diskussioon 12.15 Väljasõit lõunale 12.30 Lõuna restoranis Atlantis (Narva mnt 2, Tartu) 13.15 Väljasõit 13.30 A.Le Coq ASi külastus (Tähtvere 56/62, Tartu) – www.alecoq.ee Presentatsioon, tootmisega tutvumine, õllemuuseumi külastus, toodete degusteerimine 16.00 Väljasõit Tallinna
Info ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee www.koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Teated
21
Eelteade
Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” 16.-17. juunil 2011 Stockholmis ICSB – International Council for Small Business korraldab Rootsis Stockholmis 15.-18. juunil oma 56. aastakonverentsi ning kohale oodatakse ligi 1000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhti üle 70 riigist. Konverentsi erilise osana korraldakse 16.-17. juunini esmakordselt kontaktkohtumised ettevõtjaile „Baltic Business Arena”, kus osalejad saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koostöövõimalusi arutada. Osaleda võivad nii ostjad, kes otsivad uusi innovaatilisi tooteid/teenuseid; toodete/teenuste – uute lahenduste pakkujad; uurimisinstituudid, kes soovivad partneritega mõtteid ja ideid vahetada; finantsinstituudid. Osalema oodatakse järgmiste tegevuslade esindajaid: Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte- ja
jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning sellealane konsultatsioon ja teenused) Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused; teenused) Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja -tehnoloogiad, passiivmajad jpm) Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad, mobiilsed teenused,
kodulahendused jpm)
Seminar
Sihtturg – Moldova 29. märtsil Kaubanduskojas
10 osaleva Eesti ettevõtte osalemistasu tasub SIDA (Swedish International Development Cooperation Agency), lisaks antakse ka reisitoetust umbes 200 euro ulatuses. Ürituse osalemistasu 2900 Rootsi krooni sisaldab järgmist: kontaktkohtumiste korraldamine kahel päeval; osaleva ettevõtte andmete kandmine online-kataloogi ja levitamine teistele osalejatele; osalemine spetsiaalsetes töötubades; lõunasöögid 16. ja 17. juunil; kohvi ja suupisted kohtumiste toimumise ajal; osalemine 16. juunil õhtusel networking-üritusel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Eestis asuva Moldova Saatkonna ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega korraldab 29. märtsil algusega 9.30 järjekordse sihtturuseminari, kus seekord tuleb vaatluse alla Moldova: räägitakse Moldova majanduskeskkonnast ja ettevõtlusest, koostöövõimalustest, juriidilistest aspektidest Moldovas tegutsemisel ning oma kogemusi jagavad ka ettevõtjad.
Toetuse saamiseks peab osaleja täitma kõiki alljärgnevaid tingimusi: ettevõte peab olema Eestis registreeritud; osaleja on väike- või keskmise suurusega ettevõte;
Seminari avab Moldova suursaadik Tallinnas Victor Guzun. Seminari programm koostamisel.
ettevõte tegutseb ühes ja/või mitmes ülalnimetatud sektoris; osaleja on alustav ettevõte või soovib tutvustada oma uut teenust/toodet/tehnoloogiat
või soovib leida uusi innovaatilisi lahendusi/tooteid.
Osalemistasu Kaubanduskoja liikmele 35 eurot/ 527,63 krooni ja mitteliikmele 50 eurot/782,33 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Vajalik eel-
Detailne informatsioon ürituse kohta ja registreerumine osalemiseks: www.b2match.eu/
registreerumine!
balticbusiness. Registreerimisankeedi saab täita ka paberil. Täidetud ankeedi palume saata kas faksi või e-posti teel.
Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • Faks: 604 0061 • E-post: kristy@koda.ee
Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee
22
Teated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Ekspordiplaani koostamise koolitus 14., 15. ja 21. märtsil Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 14., 15. ja 21. märtsil 2010 Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) „Ekspordivaldkonna koolitused 2010“ raames Ekspordiplaani koostamise koolituse. Koolitus koosneb kahest osas, esimene toimub kahel järjestikusel päeval 14. ja 15. märtsil ja teine osa 21. märtsil 2010. Koolituse eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ning konkurentsivõime tõstmiseks, samuti luua eeldused ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ning selle efektiivseks elluviimiseks. Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar.
I PÄEV
II PÄEV
III PÄEV
9.00
Kohv ja registreerumine
9.00
Kohv ja registreerumine
9.00
Kohvi ja registreerumine
9.15
Sissejuhatus, koolituse eesmärgid,
9.15
Konkurentsivõimeline strateegia
9.15
Kodutööde arutelu
10.15
lektorite presentatsioonid.
välisturgudele. Visioon
(Juhan Bernadt • Yrjo Ojasaar)
Osalejad teevad lühipresentatsiooni
Töötuba 3:
oma tegevustest. Koolituse struktuur,
Kuhu ja milleks? Bränding ja kommu-
metoodika, materjalid.
nikatsioon postmodernsetel turgudel.
Töötuba 1:
(Juhan Bernadt)
11.00 11.15
10.30
Läbirääkimised. Distribuutorvõrgu juhtimine (Yrjo Ojasaar) Kohvipaus
Peamised takistused ekspordiks
11.00
Kohvipaus
(Juhan Bernadt • Yrjo Ojasaar)
11.15
Jätkub Bränding ja kommunikatsioon
Töötuba 7:
Välisturud, postmodernsed turud,
postmodernsetel turgudel
Riskianalüüs
konkurentsi eeldused –
(Juhan Bernadt)
(Yrjo Ojasaar)
(Juhan Bernadt)
12.15
Ekspordiplaani tegemine
12.30
Ettevõtja kogemused
11.00
Kohvipaus
11.15
Töötuba 2:
13.00
Lõunapaus
Kuidas postmodernsetel
14.00
Dünaamiline SWOT.
13.00
Lõunapaus
turgudel edu saavutada?
Töötuba 4:
14.00
Ekspordieelarve koostamine
(Juhan Bernadt)
SWOT
Tooted/teenused. Kanalivalik
(Yrjo Ojasaar)
12.15
(Juhan Bernadt)
(Juhan Bernadt)
Riskianalüüs. Finantsanalüüs.
14.30
ekspordiplaani koostamisest (praktik)
(Yrjo Ojasaar) 14.30
Sihtgruppide määratlemine.
Ülevaade EAS ekspordivaldkonna toetusprogrammidest
13.00
Lõunapaus
Töötuba 5:
14.00
Turgude valik, määravad faktorid
Määratle oma sihtgrupp. Ettevõtte
(Yrjo Ojasaar)
lugu. Uus meedia, uued kanalid.
Infoallikad, turu-uuringute teostamine.
Töötuba 6:
15.45
Kohvipaus
Praktiline näide
Kommunikatsioonistrateegia loomine.
16.00
Kuidas jätkata ekspordi arendamist,
(Yrjo Ojasaar)
(Yrjo Ojasaar)
järgmised sammud. Koolituse lõpetamine
14.45
(EASi esindaja)
15.45
Kohvipaus
16.00
Kohvipaus
16.00
Hinnakujundus
16.15
Kodutöö ülesande presentatsioon:
16.30
Kokkuvõte päevast
15.15
Ärimudeliinnovatsioon (Juhan Bernadt)
ekspordiplaani esimese
(Yrjo Ojasaar)
osa koostamine (Yrjo Ojasaar) 16.30
Kokkuvõte päevast
„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.
Lisainfo ja registreerimine: LIDIA FRIEDENTHAL Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
Koolitusel osalemise tasu on 57,52 eurot/900 krooni (sisaldab käibemaksu). Sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale. NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Seminar
Isikuandmete kaitse töösuhetes
Teated
23
Ärivisiit Norrasse 4.-7. aprillil Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös EASi ja Eesti Saatkonnaga Norras 4.-7. aprillil ärivisiidi Oslosse. Kutsume osalema
17. märtsil Atlantise konverentsikeskuses
nii ettevõtjaid, kes soovivad Norra turule siseneda kui firmasid, kes soovivad Norras oma eksporti suurendada.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindus korraldab seminari isikukait-
Esmaspäev, 4. aprill
seandmetest töösuhetes. Seminar toimub 17. märtsil kell 11.00-14.45
18.35
Väljub lennuk Oslosse
Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu). Koolituse lektoriks on
19.15
Saabumine Oslosse, transport hotelli Rica Holberg
vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli tööõiguse dotsent Gaabriel Tavits.
20.30
Kogunemine hotelli fuajees, soovi korral õhtusöök
Milliseid isikuandmeid on tööandjal õigus töötajalt küsida? Milline on tööandja vastutus isikuandmete töötlemisel? Millised on töötaja õigused eraelu kaitsmisel? Milliseid isikuandmete kaitsega seotud kokkuleppeid on mõistlik töötajaga sõlmida? Käesolev koolitus annab vastused neile ja analoogsetele praktikas kerkivatele küsimustele.
Teisipäev, 5. aprill 10.00
Äriseminar – Rica Holberg Hotell
12.00
Lõuna – Rica Holberg Hotell
13.00
B2B kohtumised – Rica Holberg Hotell
18.00
Õhtusöök – networking-üritus (osaleb Eesti saatkonna esindaja, Norway Business House, Kaubanduskoja esindaja, B2B kohtumistele tulnud Norra firmad ning kutsutakse veel
Käsitletavad teemad
teisi olulisi kontakte Eesti ettevõtjate jaoks)
Põhiseaduslikud tagatised – sõnumisaladuse
kaitse versus omandikaitse ja ettevõtlusvabadus Lepingueelsed läbirääkimised ja tööandja õigustatud huvi
Kolmapäev, 6. aprill 10.00
Testide tegemine
Firmakülastused (firmad valitakse vastavalt Eesti delegatsiooni sektoritele)
Töölesoovija taustauuring ja selle lubatavus
12.00
Lõuna
Andmete kaitse töösuhte ajal:
13.00
Firmakülastused (firmad valitakse vastavalt
18.00
Eesti suursaadiku vastuvõtt
19.00
Õhtusöök
tööandja direktsioonivõim ja isikuandmete kaitse tööandja õigus kontrollida
e-kirjavahetust ja internetikasutust tööandja õigus küsida isiklikke andmeid
(abielutunnistus, sünnitunnistus) töötaja tõendamiskohustus TLS § 38 kohaldamisel
(isiklikud põhjused) Andmete kaitse töösuhte lõppemisel: tööandja kohustus andmeid säilitada töötajapoolse töölepingu ülesütlemise
põhjuste tõendamine töölepingu ülesütlemise erikaitse tõendamine
(rasedus, lapsehoolduspuhkus) dokumentide säilitamine peale töösuhte lõppemist
Eesti delegatsiooni sektoritele)
Neljapäev, 7. aprill 10.00
Firma/organisatsiooni külastus (asutus, millest on Eesti ettevõtjatel Norra turule sisenemisel kasu)
12.00
Lõuna
14.00
Vaba aeg
18.00
Lennujaama
19.50
Väljub lennuk Tallinna
22.20
Saabub lennuk Tallinna
B2B kohtumiste korraldus põhineb Eesti ettevõtja poolt täidetud ankeedil (edastatakse pärast visiidil osalemise lepingu allkirjastamist), kus on näidatud ettevõtte põhiandmed ning kirjeldatud selgelt kohtu-
Seminari osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 40 eurot/625,86 krooni, mitteliikmetele 80 eurot/1251,73 krooni, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.
Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee
miste soovid. Paketi maksumus on 1150,41 eurot/18 000 krooni. Paketis sisaldub reis, majutus, kohapealne transport ja teenused (kontaktkohtumised Norra firmadega, äriseminar, 1-2 firma külastus).
Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee
24
Seminar
Invest in Med – ärivõimalustest Vahemereäärsetes riikides 4. aprillil Kaubanduskojas
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Liikmelt liikmele Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-posti-
4. aprillil toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
aadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Soo-
seminar, mis tutvustab äri- ja investeerimisvõimalusi ida- ja lõunapoolsetes
duspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele.
Vahemereäärsetes riikides. Seminaril tutvustatakse Invest in Med programmi, mille eesmärk on arendada pikaajalist ettevõtlusalast koostööd ida- ja lõunapoolsete Vahemereriikidega. Seminari põhirõhk on Invest in Medi partnerriikidel, milleks on Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania,
Lisainfo: KADRI LIIMAL Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee
Liibanon, Maroko, Palestiina, Süüria ja Tuneesia.
Hansa Konverentsid OÜ Igal aastal viiakse läbi sadu üritusi toetamaks Euroopa Liidu ning üheksa
Hansa Konverentsid pakuvad kõigile Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
partnerriigi ettevõtete koostööd. Koostöö toimub valdkondades nagu
liikmetele soodushinnaga koolitust „Tuleohutuse seaduse rakenda-
säästlik areng, põllumajandus, turism, tööstus, innovatsioon jne, kus kiirelt
mine töökohal tuleohutuse korraldamisel“, mis toimub 10. märtsil 2011
kasvav elanikkond esitab Vahemereäärsetele riikidele suurima väljakutse.
Clarion Hotell Euroopa Konverentsikeskuses, Tallinnas. Koolituse
Seminaril räägitakse programmi võimalustest, mida ettevõtjad oma tege-
täishind on 139,97 eurot/2190 krooni ja liikmetele pakume koolitust hin-
vuses kasutada saavad. Samuti tutvustatakse kuulajatele kuidas Vahe-
naga 89 eurot/1392,54 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Pakku-
mereäärsetes riikides äri teha – millised on äritavad, viimased trendid
mine kehtib kuni 1. märstini 2011. Kogu info koolituse kohta on üleval ka
kaubanduses ja investeeringutes, riikide ja sektorite ülevaated. Näiteks
kodulehel www.hansakonverentsid.ee.
aastal 2009 eksporditi Eestist Marokosse kaupu 29 miljoni krooni ulatuses,
Lisainfo:
Egiptusesse on juba aastaid edukalt eksporditud mineraalseid tooteid,
Jane Tuha
metalle, pabermassi, puitu jmt.
Tel: 682 5519, 682 5539
Seminari peakorraldaja on Eurochambres koostöös Invest in Med pro-
E-post: jane@hansakonverentsid.ee
grammiga. Rohkem infot Invest in Medi tegevuste kohta on kättesaadav veebilehel www.invest-in-med.eu. Seminari täpsem info Kaubanduskoja
OÜ Fortis Koolitus
kodulehel www.koda.ee.
Meile kuuluv Sotsiaal-Humanitaarinstituut teeb tihedat koostööd Soome Vabariigis vene keeles, 12 korda aastas, välja antava ajalehega „Spektr”. „Spektr” on äri- ja kultuurileht, mis ei avalda poliitilisi materjale. Levitatakse Soome Vabariigis, Vene Föderatsioonis ja Eesti Vabariigis. Eriti populaarne on Peterburi elanike ja Soome Vabariiki külastavate vene-
Lisainfo: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee
keelsete inimeste seas. Tiraaž kolmkümmend tuhat ja enam ajalehte. Ajalehes avaldatu (reklaam oma ettevõttest, informatsioon firma tegevusest, ülevaatlikud materjalid koostööpartnerite leidmiseks, aga ka ettepanekud oma ettevõttesse investeerimiseks) jõuab kolmes riigis vene keeles suhtlevate äriringkondadeni. Ajalehe „Spektr” volitatud esindaja Eesti Vabariigis on Lembit Allingu.
Soovite alanud aastal leida uusi äripartnereid Euroopast?
Lisainfo: Lembit Allingu Tel: 616 5173, 5646 0678 E-post: lembitallingu@hot.ee
Euroopa miljardite eurode suurune riigihangete turg tundub Teile atraktiivne? Proovi nüüd riigihangete monitooringu teenust 40% odavamalt ja tutvu igapäevaselt kümnete riigihangetega üle Euroopa! Hind märtsis ja aprillis 28,76 eurot/450 krooni kuu, infot edastame igal tööpäeval.
OÜ Promotion Fund Pakume Volga jõe ääres asuvat põlevkivi leiukohta, mille pind on 218 ruutmeetrit ning mille ressurss on hinnatud 600 mln tonnile. Leiukoht on ettevalmistatud administratiivressursiga. Lisainfo: Konstantin Rebotunov
* Tavahind ühe kuu kohta Kaubanduskoja liikmele 47,93 eurot (750 krooni), mitteliikmele 95,87 eurot (1500 krooni).
Tel: 608 4346, 5690 1101 E-post: promotionfund@gmail.com
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Koostööpakkumised • Riigihanketeated
25
Koostööpakkumised Leedu puittoodete (liimpuittalad, liimpuidust mööblidetailid jmt) valmistaja otsib edasimüüjaid. Kood 2011-02-23-017 Läti õhufiltrite tootja otsib edasimüüjaid. Kood 2011-02-22-025 Itaalia kunstnaha tootja (autode, rongide, mööbli jm otstarbel) otsib edasimüüjat. Kood 2011-02-21-011 Leedu hotellide ja puhkekomplekside omanik otsib Klaipeda piirkonnas pakutavatele turismiteenustele edasimüüjat. Kood 2011-02-18-015 Tšehhi vahendusfirma pakub oma teenuseid ettevõtetele, kes soovivad äri alustada Aafrikas. Kood 2011-02-17-012 Inglise marketingi ja avalike suhete konsultat-
Leedu orgaanilise väetise tootja otsib edasimüüjaid. Kood 2011-02-15-017 Poola juhtiv saalihokitarvete tootja otsib edasimüüjaid. Kood 2009-10-26-036 Inglise mängude tarkvara, mängukonsoolide ja lisatarvikute hulgimüüja otsib koostööks kontakti tootjate ja teiste edasimüüjatega. Kood 2009-10-16-015 Rootsi ettevõte otsib kuiva ja puhta söödamaisiga varustajat. Kood 2011-02-28-001.1
Iisraeli üliõhukeste erimaitsega kreekerite valmistaja otsib edasimüüjat. Kood 2010-12-30-023 Türgi firma otsib konkurentsivõimelise hinnaga paberi ja pakkematerjaliga varustajat. Kood 2011-02-28-002.1 Tšehhi puitbriketi, paberivalmistamise ja põllutöömasinate valmistaja otsib oma toodangule edasimüüjat Venemaal, Skandinaavias ja Baltikumis. Kood 2011-02-15-025
Tšehhi teraskonstruktsioonide jm metalltoodete valmistaja pakub end alltöövõtjaks. Kood 2011-02-10-009 Itaalia veini- ja oliiviõli tootja otsib edasimüüjat ning pakub oma ruume ürituste korraldamiseks. Kood 2011-02-02-005
siooniteenuste firma pakub oma teenuseid
Rootsi disainkööginugade tootja otsib roosi-
ettevõtetele, kes vajavad abi äri alustamisel
puust kõrgekvaliteetse käepideme valmista-
Inglismaal. Kood 2011-02-15-032
jaid. Kood 2010-05-18-033
Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee
Riigihanketeated ROOTSI Sisustus ja seadmed Hangitakse põrandavaipu, matte ja tööstuslikult toodetud tekstiilpõrandakatteid. Tähtaeg 06.04.2011. Kood 4098
Hangitakse värve, maalripintsleid ja seinakat-
Hangitakse info- ja kommunikatsioonitehno-
tematerjale. Tähtaeg 21.03.2011. Kood 4106
loogia (IKT) süsteemide ja rakenduste aren-
Ostetakse sein- ja köisronimise varustust.
dusteenust, integreerimist, ärinõuete analüüsi,
Pakkumiste esitamine inglise või rootsi keeles.
protsessimodelleerimist, projektijuhtimist. Info
Tähtaeg 24.03.2011. Kood 4107
väljastamine kuni 14.03.2011, osalustaotluste esitamine 21.03.2011. Kood 4114
Ostetakse elektrilisi kohvimasinaid. Tähtaeg 29.03.2011. Kood 4103 Hangitakse erineva otstarbega mööblit (kontori, kooli), tekstiilriiet ja seonduvaid tooteid. Tähtaeg 04.04.2011. Kood 4102
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID Infotehnoloogia ja IT-seadmed IT-püsiliinide paigaldamine ja hooldamine (paigaldamine 2 kuud ja hooldamine 12 kuud).
Töörõivad
Lepingu pikendamise võimalus kuni 3 korda
Hangitakse kutserõivaid, eritöörõivaid ja ma-
12 kuu kaupa. Tähtaeg 7.04.2011. Pakkumiste
nuseid (ca 1300 tervishoiutöötajale). Tähtaeg 06.04.2011. Kood 4100
esitamine eesti keeles. Kood 4108 Hangitakse arvutiga seotud seadmeid (mitmesugused kontoriseadmed jm tooted). Tähtaeg
Muud tarbed
22.04.2011 Pakkumiste esitamine inglise või
Hangitakse laboritarvikuid (pipetid, katseklaa-
prantsuse keeles. Kood 4109
sid, kolvid, laboriseadmeid, optika- ja täppis-
Hangitakse kõneedastus- ja ISDN-telekom-
instrumendid, pudelid, purgid ja rohupudelid).
munikatsiooniteenuseid. Teenuse eesmärk on
Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 08.04.2011.
tagada lauatelefonidele ja mobiiltelefonidele
Kood 4099
suunatud riikliku ja rahvusvahelise telekom-
Hangitakse puhastus- ja poleerimisvahendeid
munikatsiooni ning võimaldada ka linnavõrgu
(sh erinevate pindade detergendid, lapid, har-
analoogside ja PRI-ISDN-side kasutamist (sh
jad, luuad). Tähtaeg 11.04.2011. Kood 4101
hädaolukorras). Tähtaeg pakkumiste esita-
Eelteade: ostetakse lukke ja lukuosasid. Kood 4104
Mööbel Eelteade Kongosse mitmesuguse mööbli ostmiseks. Eelteade avaldatud 14.02.2011. Arenguabi hange sisaldab klassiruumimööblit, kontorimööblit, magamistoa- ja söögitoamööblit. Kood 4110 Arenguabi hange kontorimööbli tellimiseks Mauritaania Islamivabariiki, sisaldades töölaudu, raamaturiiuleid, konverentsilaudu, dokumentide kappe, kõnepulte jms). Tähtaeg 10.04.2011. Kood 4111
miseks 11.04.2011. Kood 4112 Interpol hangib seire- ja turvasüsteeme ning
Hangitakse tuletõrjevoolikuid ja mitmesugu-
-seadmeid. Hankele lisanduvad seonduvad
seid tulekaitsetooteid. Tähtaeg 11.04.2011.
remondi- ja hooldusteenused. Tähtaeg on
Kood 4105
21.03.2011. Kood 4113
Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee
26
Juubilarid
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011
Õnnitleme märtsikuu juubilare! G4S EESTI AS liige alates 1997
JAJAA OÜ liige alates 2004
MCLEAN CONSULTING OÜ liige alates 1995
GENNET LAB AS liige alates 1997
KENTEK EESTI OÜ liige alates 1998
REDLINK OÜ liige alates 2006
HELMES AS liige alates 1999
NAVIGAATOR OÜ liige alates 2009
JARE AS liige alates 2000
TV 3 AS liige alates 2004
SERTIFITSEERIMISKESKUS AS liige alates 2003
KOOLIBRI AS liige alates 1996
VÕRU JUUST AS liige alates 1997
20
MARTEM AS liige alates 1998
ÖKOEHITUSE AS liige alates 2001
A & L ARHITEKTUURIBÜROO OÜ liige alates 1997
MECRO AS liige alates 1998
55 LASBET AS liige alates 1997
50 SILBET AS liige alates 1998
EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT MTÜ liige alates 1994 EESTI STATOIL AS liige alates 2000 ELECTRUM AS liige alates 2003 ELTEK AS liige alates 1997 ELWO AS liige alates 2006 ESTKO AS liige alates 1997 FARVE AS liige alates 1994
TOODE AS liige alates 1996 USESOFT AS liige alates 1999
15 DEKOMIR OÜ liige alates 2011 FM CAPITAL CONSULTING AS liige alates 2008 HENKEL BALTI OÜ liige alates 1998
SMC PNEUMATICS ESTONIA OÜ liige alates 2008 TATPAR V.O. OÜ liige alates 2010 TÕSTUKIKESKUS OÜ liige alates 2004
10 3 STEP IT OÜ liige alates 2002
5
AGRILAND OÜ liige alates 2002
ALBERGRUPP TEENUSED OÜ liige alates 2010
ANDRIKA KOOLITUS OÜ liige alates 2007 ENERGOSERVIS OÜ liige alates 2007
BJÖRNKLÄDER AB EESTI FILIAAL liige alates 2007
EVENTECH OÜ liige alates 2001
CONCEPT PROJECTS OÜ liige alates 2006
HORIZON TRAVEL OÜ liige alates 2005
KAARDIEKSPERT OÜ liige alates 2010
KRAANA KAKS OÜ liige alates 2003
QUALITY PRINT OÜ liige alates 2007
Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee
Teenuste osakond
Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus
Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 604 0085 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757
Kaubanduskoja Jõhvi esindus
Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond
Eksportööride koolitused 2010—2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.
• Juhan Bernadt on ligi 30 aastat tegelenud rahvusvahelise müügi-, turunduse- ja brändijuhtimisega nii suurettevõtetes kui väiksemates arenevates ettevõtetesüle maailma. Viiastel aastatel on ta tegelenud ettevõtete konsulteerimisega ning ekspordi- ja turunduskoolituste läbiviimisega Eestis.
EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks. Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 14., 15., 21. märts • 5., 6., 13. mai
• Yrjö Ojasaar omandas õigusalase hariduse Ameerika Ühendriikides, kus praktiseeris advokaadina ning seejärel tehnoloogiaettevõttes partnerina. Tema tänane tegevus on seotud ettevõtetele era- ja riikliku riskikapitali kaasamise, rahvusvaheliste strateegiliste partnerite leidmise ning intellektuaalse omandi kaitsmise ja arendamisega. Hetkel töötab Yrjö Ojasaar OÜs Advokaadibüroo Luiga Hääl Mody Boreniuse, kus ta nõustab innovaatilisi firmasid.
Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 12., 13., 20 aprill
VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 4. aprill – vene keeles • 2. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 16. mai Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 6. juuni
• Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordija messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.
MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5. aprill (vene k) • 3. mai • 7. juuni Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 18. mai
Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot/300 krooni üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.
TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 17. mai Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 8. juuni
„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.