Teataja 05_2011_pisike by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

NR 5 • 9. MÄRTS 2011

ILMUB AASTAST 1925

Toetame haridust ja töötajate koolitamist Eesti Kaubandus-Tööstuskojas toimunud ümarlaua „Tootlikkuse tõstmise võimalused” paneeldiskussioonis tõid ettevõtjad esile, et Eestis on vaja toetada haridust ja töötajate koolitamist.

Kõik tasandid – riik, ettevõtete haruliidud, ettevõtted ning vahetud töötegijad – inimesed, peavad olema kaasatud ning kasutama kogu oma potentsiaali. Ainult sellisel moel, sihikindalt ja koostööd tehes on võimalik luua eeldused meie tööstusettevõtete kasumlikkuse tõstmiseks kõrgeimale võimalikule tasemele. Väike riik nagu Eesti on, ei saa selles vallas tänapäeval loota vaid tururegulatsioonidele, riigipoolne tugi on vältimatu, kui tahame oma tööstuse tootlikkuse muuta tippriikidega konkurentsivõimeliseks.

Mida tõi Riigikogu viimane töönädal ettevõtjaile? LK 5 Maksukohustustest seoses töölähetusega LK 7

Euroopa ettevõtjate Testpaneel ootab ettevõtjate arvamusi

LK 9

Säästlikum energiakasutus ja kliimamuutused — võimalused Eesti ettevõtetele LK 5

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Juhtkiri

Valvuri vahetus Tudengina 1995. ja 1996. aasta sügisel Kaubanduskoja ärikataloogidesse reklaami müües ei osanud ma ette aimata, et sellest kujuneb välja püsiv töösuhe ning et see suhe nii pikaks – 15aastaseks – kujuneb. Koos mitmete väga pikaajaliste kolleegidega on õnnestunud olla tunnistajaks Eesti turumajanduse ja kapitalismi arengule. Koos liikmeskonnaga on märkimisväärselt selle aja jooksul kasvanud ka nõudmised tööle Kaubanduskojas. Siim Raie Kaubanduskoja peadirektor

ui 90ndate lõpus pärast kriisi

Mitte alati ei ole see riigi ja ettevõt-

võtjat ei vaadeldaks kui erakorralist

oli igasugune koostööpakku-

jate vahendamine teineteise mõist-

juhtumit või privilegeeritud seisuses

miste ja kontaktide vahendamine

mise õhkkonnas möödunud. Minis-

olijat.

väga kuum teema ja lihtsasti teos-

teeriumite töögrupid, seirekomis-

tatav, sest meie raamatukogu riiulid

jonid ja ajurajud on endas sisal-

Ametisse asudes ja ka nüüd siit

olid täis välismaiseid katalooge, siis

danud korduvalt seletamist, kes ja

lahkudes olen ma jätkuvalt maailma

nüüd on äride omavaheline kokku-

mis on keskmine Eesti ettevõte.

kõige noorem Kaubanduskoja te-

sobitamine olulistelt peenem me-

Aastate jooksul on ka seaduseel-

gevjuht. Vähemalt pole mu teele

haanika. Raamatukogu riiuleidki po-

nõudes vähemaks jäänud paha-

sattunud nooremat. Algusaastatel

le enam.

tahtlikult ignorantset suhtumist töö-

sai sellega palju nalja – küll peeti

andjatesse, kuid halenaljakaid ja

Soome Keskkoja juhataja assistendiks, küll kontrolliti kolm korda, kas

Iga päev on toonud nii palju uut ja

Ettevõtjate huvide esindamine ja kaitse on kestvussport. Aja jooksul on õnneks jõudsalt kasvanud ka ettevõtjate hulk, kes seda Kaubanduskoja rolli selgelt mõistavad.

ma olen ikka kindel, et mul just sel-

Pikaajaline panus kvalifikatsiooni-

reaalses elus mittetoimivaid lahen-

Lahkun Kaubanduskojast kõige pa-

süsteemi loomisse ja arendamisse

dusi tuleb meil jätkuvalt välja

remate mälestuste ja tunnetega.

on aidanud tööturgu korrastada. Et-

rookida. Suuremate ettevõtlust ahis-

Tahaksin tänada kõiki ettevõtjaid,

tevõtlusõppe ja ekspordi edenda-

tavate seaduste ära hoidmine on

kellega töö Kojas on kokku viinud,

mise pingutused on alles algusjär-

ehk olnud nende aastate parim tule-

mitte ainult selle eest, et te oma

gus, kuid kui õnnestuvad, siis pikaa-

mus. Ettevõtjate huvide esindamine

teadmisi ja muresid jaganud olete,

jaliselt kindlasti mõjukad.

ja kaitse on kestvussport. Aja jook-

vaid pigem selle eest, et olemas

huvitavat, et seni ei ole mahti olnud anda hinnangut kõikidele algatustele ja elluviidud projektidele. Kampaania Head Eesti Asjad või viimati algatatud Talendid Koju! on saanud osaks folkloorist, ilma, et see oleks eesmärk olnud. ELiga liitumise eelne „Jah!” kampaania ja nüüdne euro kasutuselevõtuaegne Ausa hinnastamise lepe on läbi aegade jõulisemad

ettevõtjate

panused

lised tööülesanded ja tiitel on. Eesti esindamine välismaal ja lõputul hulgal tehtud presentatsioonid Eesti majandusest on kõikvõimaliku statistika pähe kulutanud ja laused väga soravaks lihvinud. See, et keegi meid maailmas alahindab ning paljude Eesti juhtide varaküpsus ja kogemus on eelis, mida peaksime rohkem ära kasutama.

tähtsa riikliku eesmärgi täitmisel.

sul on õnneks jõudsalt kasvanud ka

olete. Loodan, et minu peatselt al-

Ettevõtluskeskkonda arendavate al-

ettevõtjate hulk, kes seda Kauban-

gavast ametnikukarjäärist ka edas-

gatuste kõrval on igapäevane valve-

duskoja rolli selgelt mõistavad. Ja

pidi teile kasu on. Ja loomulikult

koera roll ja dialoog riigiametnikega

ma arvan, et selles osas on veel

tuhat tänu tänastele ja endistele

pakkunud samaväärseid elamusi.

palju tööd Eestis ära teha, et ette-

kolleegidele!

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

14., 15., 21. märts

Ekspordiplaani koostamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

16.-17. märts

Ekspordi Akadeemia õppevisiit Ida-Virumaale ning Tartusse Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

17. marts

Seminar „Isikuandmete kaitse töösuhetes” Athena Konverentsi- ja Kultuurikeskuses (Küütri 1, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

17. märts

Seminar „Märka võimalusi Soomes” Mäetaguse mõisas (Mäetaguse alevik, Mäetaguse vald, Ida-Virumaa) Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee Seminaril osalemine on tasuta, vajalik on eelregistreerimine

28. märts

Seminar „Sihtturg Poola” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

29. märts

Seminar „Sihtturg Moldova” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

4. aprill

Seminar Invest In Med – Ärivõimalustest Vahemereäärsetes riikides Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Annika Metsala • Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee

4. aprill

Välismessikoolitus (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

4.-7. aprill

Ärivisiit Norrasse Marju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee

6.-8. aprill

Kasutatud masinate ja seadmete müügimess USETEC 2011 Kölnis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

7., 12. aprill, 10. mai

Finantskoolitus firma võtmeisikutele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

12., 13., 21. aprill

Ekspordiplaani koostamise koolitus Raadimõisa hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

30. aprill

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Kevadball Restoranis Gloria (Müürivahe 2, Tallinn) Annika Eesmaa • Tel: 604 0094 • E-post: annika@koda.ee

2. mai

Välismessikoolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

16. mai

Välismessikoolitus Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

16.-17. juuni

Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” Stockholmis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Valvuri vahetus

Seadusandlus Mida tõi Riigikogu viimane töönädal ettevõtjaile?

Maksukohustustest seoses töölähetusega

Muudatused õigusaktides

Koja gallupid

Euroopa uudised Euroopa ettevõtjate Testpaneel ootab ettevõtjate arvamusi Turvaskannerid. JET ja ITER

9 10

Kutseharidus Kutseõppe edendajad vaatasid tulevikku

Tagasivaade Tootlikkuse tõstmine Eesti töötlevas tööstuses on hädavajalik ja võimalik

Praktikud jagasid noortele kasulikke nõuandeid nende projektiideede elluviimiseks

Ekspordi Akadeemia välisõppereisid Soomes ja Rootsis olid ettevõtjatele informatiivsed ning kasulikud

Juhtimisveerg Director 100?! Kuidas see küll juhtus ehk mis annab eluõiguse väikesele firmale

Sotsiaalne ettevõtlus Üliõpilasest sotsiaalseks ettevõtjaks

Välisministeerium Säästlikum energiakasutus, kliimamuutused — võimalused Eesti ettevõtetele

Innovatsiooniveerg Kuidas saada tippjuhiks?

Ekspordi Akadeemia Teated Koostööpakkumised Riigihanketeated Juubilarid

20 21 25 25 26

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Seadusandlus

Mida tõi Riigikogu viimane töönädal ettevõtjaile? Kolmandale lugemisele ehk vastuvõtmisele minevate seaduste hulk suureneb tavaliselt nii sellel nädalal, mis eelneb Riigikogu suvepuhkusele (suvisele istungitevabale perioodile) kui ka aasta viimasel nädalal ehk siis, kui algab talvine istungitest vaba aeg. Viimane on sageli kõige „produktiivsem“ aeg, sest enamasti tuleb vastu võtta need õigusaktid, Mait Palts Poliitikakujundamiseja õigusosakonna juhataja

mis juba aasta algusest jõustuma peaksid.

T Ettevõtjate jaoks tõi Riigikogu viimane töönädal nii positiivseid kui ka negatiivseid ja kohati lausa küsitavaid muudatusi. Viimastest tuleks mainida eelkõige kahte eelnõud – investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmine ja uus keeleseadus. Positiivsemalt saab väja tuua aga vedelkütuseseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu.

äna ei ole tegemist aasta

reeglite kohaldamine nagu algselt

riskijuhtimise, omavahendite ja lik-

keskpaiga või lõpuga, kuid

soovitud, ei ole põhjendatud ega

viidsuse kohta sätestatud nõuete

paratamatult tähendas ka Riigikogu

vajalik ning et äriühingu tasustamise

täitmisele, samuti teostada järele-

XI koosseisu viimane töönädal, et

põhimõtted peaksid jääma siiski

valvet juhatuse liikmete ja töötajate

vastu tuli võtta arvukalt uusi seadu-

selle omanike pädevusse. Eelnõu

tasustamise üle.

seid ja seadusemuudatusi. Ettevõt-

edasises menetluses oli sarnasel

jate jaoks oli nende hulgas nii

seisukohal ka Justiitsministeerium,

rohkem kui vähem positiivseid ja ka

sest suuresti tagavad juba kehtivad

küsitavaid muudatusi. Viimastest

seadused selle, et tasud tuleb, kas

Teiseks viimase päeva pigem nega-

tuleks mainida eelkõige kahte eel-

avaldada majandusaasta aruandes

tiivseks eelnõuks tuleb lugeda uut

nõud, millest tegelikult oleme üsna

või selle, et tasude määramine on

keeleseadust. Näiliselt jällegi eel-

mitmel korral juba Teataja veergudel

omanike otsustada. Eelnõu muutus

nõu, mis kannab olulist eesmärki –

juttu teinud ning ka Koja seisukohti

küll pehmemaks, kuid regulatsiooni

tagada eesti keele säilimine, kuid

tutvustanud.

peamisest sisust ei soovinud selle

mis sisaldab mitmeid nõudeid, mille

koostajad siiski loobuda. Nii pea-

vajalikkuses võib sügavalt kahelda.

vadki hiljemalt 1. juulist kõik väärt-

Kuivõrd mõjutavad keele arengut

paberiturul

kaubeldavate

kohustused, mis nõuavad, et pitsa-

Esmalt üsna neutraalsena tunduv

aktsiate emitendid (börsil noteeritud

tid ja kirjaplangid peavad olema

investeerimisfondide seaduse ja

ettevõtted) pidama silmas mitmeid

eestikeelsed? Kas ikka on vaja sea-

sellega seonduvate seaduste muut-

seadusest tulenevaid põhimõtteid

dusesse kirjutada nõue, et kauba-

mise seaduse eelnõus on muuda-

juhatuse liikmete ja tegevjuhtkonna

märgi kasutamisel isiku tegevus-

tusi palju, kuid ühed vähem välja-

tasustamise ja tööga kaasnevate

koha tähisena või välireklaamis

paistvamad puudutavad nn avalike

hüvede, sealhulgas lahkumis- ja

tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa,

ettevõtete juhtorganite töö tasus-

pensionihüvitiste ja muude soodus-

mis sisaldab olulist teavet tegevus-

tamist. Eelnõu sai alguse ühest

tuste määramisel. Vastavalt olukor-

koha, pakutava kauba või teenuse

Euroopa Komisjoni koostatud ja fi-

rale võib äriühingul olla vajalik ka

kohta, esitada ka eestikeelsena,

nantskriisist ajendatud soovitusest,

mitmete lisadokumentide või juhiste

kahjustamata seejuures kaubamär-

mille ühtne eesmärk oli parandada

koostamine, mis peaksid läbipaist-

gi eristusvõimet? Arutelude käigus

eelkõige finantsvahendusega seo-

vust tagama. Omad reeglid on ka

jõuti küll teatava kompromissini,

tud korporatsioonide juhtkonna ta-

investeerimisfondidele, kindlustus-

mille tulemusena lisati seadusesse

sustamise põhimõtete läbipaistvust.

andjatele ja krediidiasutustele. Vii-

säte, et sellist informatsiooni võib

Et tegemist oli soovitusega ning

mased peavad moodustama ka

anda ka tegevuskoha sissepääsu

Eesti konteksti raskesti sobituvate

töötasukomitee, mille ülesanne on

juures, kuid vastused küsimustele,

lahendustega, osundas ka Kauban-

hinnata tasustamise põhimõtete

kas ja miks seda ikkagi vaja on,

duskoda juba enam kui aasta tagasi

rakendamist krediidiasutuses ning

jäid ka eelnõu menetlemise käigus

ministeeriumile, et sedavõrd rangete

tasustamisega seotud otsuste mõju

saamata. Lisaks sisulisele küljele on

Investeerimisfondide seadus

vabalt

Uus keeleseadus

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

problemaatiline ka õiguslik pool.

lemata majandustegevuse sea-

vad. Kaubanduskoda peab otsust

Ilmselt näitab vaid aeg, milliseks

dustiku üldosa seaduse eelnõu.

kindlasti meeles ning järgib selle

kujuneb seaduse rakendusprak-

Seadus, mille suurimaks väärtu-

täitmist. Oleme ise samuti seal

tika ning kas kaubamärkide nagu

seks on õiguskorra korrastamine

kirja saanud põhimõtete olulisust

Estonian Air või Swedbank kasu-

ja majandustegevuse vabaduse

eelnõude puhul rõhutanud ja eel-

tamisel

hakata

põhimõtte sisustamine. Seadus

nõu koostajatelt juba aastaid

välireklaamis täiendavalt selgita-

ütleb otsesõnu, et igaühel on

nõudnud. Kasvõi põhimõte, et

ma, mis ettevõttega tegemist on

õigus igal ajal, mistahes tege-

õigusloomeprotsess peab olema

ning millised on tema tegevus-

vusalal vabalt alustada, teostada

ettenähtav ja avatud ning et iga

valdkonnad. Keeleseaduse juures

ning lõpetada majandustegevust

olulisi mõjusid sisaldava seadus-

olnud alkoholiseaduse muuda-

ning täpsustab põhimõtted, mille

eelnõu väljatöötamise eel koos-

tuste, mis nõuavad alkohoolse

alusel on võimalik selle vabaduse

tatakse sisulise poliitikadokumen-

joogi tarbijapakendil oleva kohus-

piiramine riigi poolt. Just piirangute

dina eelnõu väljatöötamise kavat-

tusliku informatsiooni tarbijale kir-

sisu ja põhjendatus on tänasel

sus, mis peab sisaldama õigus-

jalikult kättesaadavaks tegemist,

päeval olnud õiguslikust aspektist

normide kehtestamise ja muude

müügikohas ja eesti keeles, va-

vaadates sageli problemaatiline

võimalike lahenduste võrdlevat

jadus ja rakendatavus jäid samuti

ning puudusid selged alused, kui-

analüüsi koos eelistatava regulat-

selgusetuks nii meile kui ka näiteks

das hinnata ühes või teises sea-

siooni esmase mõjude analüü-

Kaupmeeste Liidule, kellega eel-

duses kehtestatud tegevusvaba-

siga.

nõu menetlemise ajal tihedalt koos-

duse piiranguid, loa või litsentsi

tööd tegime.

kohustusi. Kuna kõik need kuju-

tuleb

samuti

tavad endast ühe põhivabaduse –

Vedelkütuse seadus ja käibemaksuseadus

ettevõtlusvabaduse – riivet, on

Eelnõu kavatsuses tuleb esitada muuhulgas ülevaade:

Kõnealuse Riigikohtu lahendiga (3-3-1-86-10) saab lähemalt tutvuda aadressil http://www.riigikohus.ee.

ellest tulenevalt oli vaidlusesemeks see, kas tööandja

poolt tasutud päevarahad ja reisipiletid jms oli käsitletav töölähetuse raames kulude hüvitamisena või

õiguslik selgus siingi kindlasti olu-

alternatiivsetest probleemi la-

erisoodustusena. Selle eristamine

line. Seadus ise jõustub 2014. aas-

hendamise võimalustest, nen-

on tähtis just maksukohustuse

Positiivsemalt saab aga välja tuua

ta jaanuarist ning enne seda on

de võrdlev analüüs ja eelista-

seisukohast. Erisoodustused on

kahte seaduse eelnõud ja ühte ot-

vajalik mitmete riigi infosüsteemide

tava alternatiivi valiku põhjen-

maksustatavad, kuid töölähetuse

sust. Esmalt vedelkütuse seaduse

loomine või olemasolevate korras-

dus;

kulud (nt päevarahad) on teatud ula-

ja käibemaksuseaduse muutmise

tamine, et tagada ettevõtjale või-

seadust, mis samuti selle Riigiko-

malus taotleda mistahes tegevus-

gu koosseisu viimastel päevadel

luba läbi „ühtse” internetiakna, rii-

lahenduse sai ning loodetavasti

gil seda samas süsteemis menet-

rakendumisel ka kütuseäriga seo-

leda ning taotlejal menetlust jäl-

tud ja palju kõneainet pakkunud

gida ja esitada vajadusel täienda-

selle kohta, missugused riskid

töötamist sai pidada töölähetuseks

maksupettustele piiri paneb. Kau-

vaid dokumente. Kuivõrd teema

võivad takistada või rasken-

või oli tegemist töötamisega tööle-

banduskoja hinnang ning seisu-

on mahukas ja ettevõtjaile oluline,

dada probleemi lahendamist

pingus kokku lepitud töö tegemise

koht selle eelnõu puhul oli muu-

siis kavandame sellega seoses ka

pakutud viisil ja millised mõjud

kohas. Ettevõtja oli erinevalt mak-

datuste vajadust toetav, kuid

täiendavaid teavitusüritusi.

võivad kaasneda jne.

suhaldurist seisukohal, et tegemist

kuidas selliseid probleeme lahendatakse Eestiga õiguslikult, kultuuriliselt ja ühiskondlikult sarnastes riikides;

maksupettuste vastu ei mõjutaks tegevust halvavalt juba pikka aega

Sisuline vaidlus toimus antud asjas eelkõige selle üle, kas töösuhte raames välisriikides (Soomes ja Lätis)

oli töölähetusega ning õigusnormid

samavõrd rõhutasime vajadust tagada, et võetavad meetmed

tuses maksuvabad.

Õiguspoliitika arengusuunad 2018

Vähetähtis ei ole seegi, et rõhuta-

ei näe ette piiranguid töö tegemise

takse seaduse Eesti õigussüs-

koha kokkuleppimisel. Ettevõtja ar-

teemi sobivust ja vajadust tagada

vates oli tegemist liikuva tööga ning

turul õiguskuulekalt tegutsenud

Viimaseks hääletamisel olnud ot-

Eesti rahvusvahelise konkurentsi-

liikuva iseloomuga töö puhul võib

vedelkütuste jaemüüjatele. Kokku-

suseks jäi sellel Riigikogu koos-

võime. Mõjude hindamise olulisus

tööandja määratleda töö tegemise

võttes sellise kompromissini ka

seisul „Õiguspoliitika arengusuu-

on otsuses tähtsal kohal ning mitte

kohana tööandjast äriühingu regist-

eelnõu puhul jõuti, kuid reaalseid

nad aastani 2018” heakskiitmine.

ainult – rõhutatud on, et mõjude

reeritud asukoha või juhatuse teada-

mõjusid näeb ja saab hinnata alles

Heaks see sai ka kiidetud. Meie

analüüsi käigus tuleb erilist tähe-

oleva asukoha, millest tulenevalt oli

mõne aja möödudes.

hinnangul on otsus oluline mit-

lepanu pöörata regulatsiooniga et-

tegemist töölähetustega, sest lähe-

mestki aspektist, kuid nagu ikka,

tevõtjatele kaasnevatele mõjudele.

tused toimusid väljas pool töölepingu-

tuleb positiivset mõju vaadata

Jääb üle vaid loota, et edaspidi

ga määratletud töö tegemise kohta.

järgmiste aastate jooksul. Tuleb

sellest põhimõttest nii Vabariigi

loota, et kõik head ja õiged mõt-

Valitsuse, kui ka Riigikogu enda

Maksuhaldur ning I ja II astme koh-

Teiseks oluliseks eelnõuks, mis vii-

ted, mis sellesse otsusesse kirja

poolt algatatud eelnõude puhul

tud olid kokkuvõttes seisukohal, et

masel päeval vastu võeti, on kaht-

said, ka praktikas rakendust leia-

kinni peetakse.

kuivõrd tegelikkuses toimus tööde

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Seadusandlus

Maksukohustustest seoses töölähetustega Riigikohus tegi hiljuti lahendi (3-3-1-86-10), mis puudutas olukorda, kus ettevõtja oli sõlminud töölepingud, kus töö tegemise kohaks oli märgitud Tallinn või Narva, kuid tegelik tööde tegemine leidis aset Soomes ja Lätis.

Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

teostamine Soomes ning lepingud

arutamiseks halduskohtusse tagasi,

tatakse vähem kui 183 päeva 12 kuu

enda juhtimise ja kontrolli all, on olu-

olidki sõlmitud tegelikult selleks pe-

sest maksustamise seisukohast olid

jooksul. Lisaks sellele võib töötajatele

line, kas Eesti äriühingul oli tekkinud

rioodiks, mil Soomes töid teostati,

olulised asjaolud jäänud välja selgi-

välisriigis töötamise eest makstud

püsiv tegevuskoht välisriigis. Samuti

siis ei olnud antud juhul tegemist

tamata. Sellest tulenevalt selgitas

palgatulu maksustamisel tähtsust

rõhutas Riigikohus, et sõidupiletite,

töölähetusega. Sellest tulenevalt pi-

Riigikohus pisut lähemalt ka asja-

omada ka see, kas kaebajal on tekki-

majutuskulude, kindlustuse, viisade

dasid I ja II astme kohtud õigeks ka

olusid, millele tuleks maksukohus-

nud välisriigis püsiv tegevuskoht.

eest tasumine ning muud kuludoku-

seda, et maksuhaldur lähtus töö-

tuse tuvastamisel tähelepanu pöö-

lepingute käsitlemisel majandus-

rata olukorras, kus isik saab tööta-

likust sisust, mille eesmärgiks oli

mise eest tulu välisriigis töötamisel.

töötamine Soomes. Sealjuures olid maksuhaldur ja I ja II astme kohtud

Riigikohus leidis erinevalt I ja II

seisukohal, et töölepingutesse mär-

astme kohtutest, et kui on tuvas-

giti Eestis asuv töö tegemise koht

tatud töötamine välisriigis, võib mak-

eesmärgiga vältida töötamise eest

sustamise

tegelikult makstava tasu ning eri-

omada, kas tegemist oli renditööga

soodustuste maksustamist ja teha

või töötatakse välisriigis asuvatel

väljamakseid maksuvabalt töölähe-

objektidel n-ö tavapärase kahepool-

tuse kulude hüvitamise ning päe-

se töösuhte raames. Nimelt, kui isik

varaha vormis. Teisisõnu leiti, et

saab välisriigis töötamise eest tulu,

kõnealuse olukorra käsitlemine töö-

siis ei maksustata seda tulu Eestis

lähetusena oli tingitud ettevõtja soo-

tulumaksuga, kui on täidetud teatud

vist hoida maksukohustustest kõr-

tingimused. Üks tingimustest on

vale. Kohtud märkisid täiendavalt

see, kui isik on viibinud töötamise

veel, et maksustamise seisukohast

eesmärgil välisriigis vähemalt 183

ei oma tähtsust, kas ettevõtja teos-

päeval 12 järjestikuse kalendrikuu

tas välisriigis alltöövõttu või rentis

jooksul. Renditööjõule ei kehti selli-

oma töötajaid välismaal tegutse-

ne 183 päeva kriteerium, vaid rendi-

vatele äriühingutele.

töötaja on kohustatud oma välis-

aspektist

tähendust

mentide alusel hüvitatavad välja-

Tulumaksukohustuse väljaselgitamisel ning Eesti maksuhalduri poolt palgatulust kinnipeetava tulumaksu määramisel on oluline kindlaks teha, kas vaidlusalune töösuhe kujutas endast töötamist renditööjõuna. Kui töötajad töötasid välisriigis Eesti tööandja enda juhtimise all, siis on oluline, kas Eesti äriühingul oli tekkinud välisriigis püsiv tegevuskoht.

maksed ei pruugi alati olla erisoodustusena maksustatavad ka juhul, kui neid ei tehta seoses töölähetusega. Eelnimetatud kuludokumentide alusel tehtavate väljamaksetega seonduvalt tuleb välja selgitada, kas väljamakseid tehakse töötaja või tööandja huvides ning nende seotus ettevõtlusega. Kui tööandja poolt tehtavad kulutused on käsitletavad erisoodustustena, siis tõusetub ka sotsiaalmaksu tasumise kohustus. Sotsiaalmaksu määramisega seonduvalt selgitas Riigikohus, et oluline on tuvastada, kas töötamine välisriigis toimus töö tegemise kohas või lähetusena ning lähetuse korral lähetustunnistuse (vorm E101; see tõendab, et töötaja eest makstakse

riigis (nt Soomes) teenitud tulult vas-

Seega on tulumaksukohustuse väl-

jätkuvalt sotsiaalmaksu tema kodu-

Riigikohus leidis, et antud juhul ei

tavas välisriigis (nt Soomes) tulu-

jaselgitamisel ning Eesti maksuhal-

riigis ja tal on kehtiv sotsiaalkindlus-

esinenud kohtute poolt tõendite hin-

maksu maksma juba töötamise

duri poolt palgatulust kinnipeetava

tuskaitse), mis välistab maksusta-

damisel selliseid vigu, mis toonuks

algusest. Seega, kui töölepingu

tulumaksu määramisel oluline kind-

mise välisriigis, olemasolu ning ke-

kaasa vale lõppjärelduse töölähe-

raames toimub töötamine renditöö-

laks teha, kas vaidlusalune töösuhe

htivuse aeg. Samuti võib osutuda

tuste (mitte)toimumise osas, kuid

jõuna, võidakse Eesti residendi välis-

kujutas endast töötamist renditöö-

vajalikuks eristada üksikute tööta-

sellegi poolest tühistas Riigikohus

riigis saadud palgatulu maksustada

jõuna. Juhul, kui selgub, et töötajad

jate puhul perioode, mil isik töötas

kohtute otsused ja saatis asja uueks

Soomes ka juhul, kui Soomes töö-

töötasid välisriigis Eesti tööandja

Eestis või välisriigis.

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Muudatused õigusaktides Kooskõlastamiseks on valminud ja e-õiguse lehele üles pandud mitmeid seaduste ja määruste muudatusi. Lähemalt tutvustame kahte neist: kaubandusliku meresõidu seadus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus „Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord”.

Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimustes ja korras muutuvad rahastamise allikad – käesoleval hetkel antakse nii starditoetust kui ka kasvutoetust Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), edaspidi tuleb starditoetus endiselt ESFi rahadest, aga kasvutoetus Euroopa Regionaalfondist. Muudatus toob kaasa selle, et starditoetust saanud ettevõtja ei või enam kasvutoetust taotleda.

aubandusliku

kasutatakse ainult riiklikel mittekau-

Euroopa Sotsiaalfondi rahadest,

meresõidu seaduse

banduslikel eesmärkidel. Järeleval-

aga kasvutoetus Euroopa Regio-

muutmine

vajaks on Veeteede Amet, kes

naalfondist. Samas toob nimetatud

kontrollib laeva kindlustuspoliisi

muudatus aga kaasa selle, et stardi-

Kaubandusliku meresõidu seaduse

olemasolu ning poliisi puudumisel

toetust saanud ettevõtja ei või enam

muutmisel on tuginetud Euroopa

(või aegumisel) on Veeteede Ametil

taotleda kasvutoetust. Kehtiv mää-

Parlamendi ja nõukogu direktiivile

õigus keelata Eesti riigilippu kand-

rus lubas starditoetuse saajal taot-

2009/20 (laevaomanike kindlustuse

val laeval ja välisriigi lippu kandval

leda ka kasvutoetust juhul, kui star-

kohta merinõuete korral), mille pea-

laeval sadamast väljuda. Kuna eel-

ditoetuse projekt oli lõpetatud. Kuna

mine eesmärk on õnnetuse põhjus-

nõu koostajate sõnul on need 4-5

meetmes on vahendeid vähe ning

tatud kahjude katmise parendamine

Eesti lipu all sõitvat laeva (või Eesti

täiendavate

kohustusliku kindlustuse ja kahjuta-

sadamaid külastavad välisriigi lippu

meetmesse toimub teiste ettevõt-

sude maksmise alaste nõudmiste

kandvad laevad), kes peavad kind-

lustoetuste arvelt, siis leiti, et on ots-

tugevdamisega. Seega tuleb hilje-

lustust omama, juba kindlustatud,

tarbekas lasta alustaval ettevõtjal

malt 2012. aastaks viia sisse mõnin-

siis laevaomanikele olulisi kohus-

otsustada, kas ta taotleb starditoe-

gad muudatused vastutuskindlus-

tuste suurenemisi eelnõu jõustu-

tust või kasvutoetust. Edaspidi jääb

tuses. Eesti lippu kandva laeva ree-

mine kaasa ei peaks tooma.

alles ka võimalus taotleda ettevõt-

kes kasutab laeva oma nimel majandustegevuses ja kellele on väljastatud meretranspordi korralda-

leidmine

lusega alustamise toetust Töötu-

derile (reeder on kaubandusliku meresõidu seaduse kohaselt isik,

vahendite

„Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse

kassast ning seejärel kasvutoetust, kuid mitte starditoetust.

tingimused ja kord” muudatustest

mise tegevusluba) on kehtestatud kohustus omada laeva katvat vastu-

Lühidalt ka Majandus- ja Kommu-

tuskindlustuse lepingut. Vastutus-

nikatsiooniministeeriumi määruse

kindlustuse nõue on kohustuslik ka

„Alustava ettevõtja stardi- ja kasvu-

muu riigi lippu kandva laeva puhul,

toetuse tingimused ja kord” muuda-

kui selline laev saabub Eesti sada-

tustest, kuhu peale tehniliste muu-

masse. Vastutuskindlustuse summa

datuste tehakse ka sisuline muu-

piir peab katma merinõuded vasta-

datus. Muudatus, mis esmapilgul

valt 1996. aasta protokolliga muu-

ei mõjuta alustavat ettevõtjat, on

detud merinõuete konventsioonile

rahastamise allikad – käesoleval

ning vastutuskindlustust ei pea

hetkel antakse nii starditoetust kui

omama sõjalaeva, mereväe abi-

ka kasvutoetust Euroopa Sotsiaal-

laeva või muule riigile kuuluva või

fondist, muudatuste kohaselt tu-

riigi käitatava laeva suhtes, mida

leb edaspidi starditoetus endiselt

Lähemalt saab tutvuda nii siin toodud eelnõudega kui ka teiste kooskõlastamiseks esitatud eelnõudega e-õiguse kodulehel http://eoigus.just.ee. Ettepanekud ja kommentaarid on oodatud e-postiaadressile koidu@koda.ee.

Koja gallupid • Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Koja gallupid Täname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidi meie küsitlustele Kaubanduskoja veebilehel aktiivselt vastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada oma arvamused ja ettepanekud, mille edastame seadusandjale. Teie arvamusest sõltub palju!

Euroopa Ettevõtete Testpaneel ootab ettevõtjate arvamusi Lisainfo: KAUPO SEMPELSON Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtluse talitluse peaspetsialist Tel: 625 6350 E-post: kaupo.sempelson@mkm.ee www.mkm.ee

Kas olete kogenud probleeme seoses ettevõtte kohta käivate andmete (nt ärinimi, asukoht, äriregistri kood) leidmisega ettevõtte kodulehelt?

uroopa Ettevõtete Testpaneel

hõlpsamalt riigihangetes väljaspool

on ettevõtete kogum, kelle ar-

oma asukohamaad.

vamust erinevates ettevõtlust puudutavates teemades regulaarselt

Märtsis-aprillis avaneb küsitlus üht-

Jah – 56%

küsitakse. Testpaneelis osalemine

se turu toimivuse teemadel, mille

Jah, kuid üksnes mõnel üksikul korral – 22%

on hea võimalus ettevõtjail oma hääl

eesmärgiks on selgitada välja pea-

Euroopas kuuldavaks teha, mõju-

mised probleemid ja lahendusvõi-

Info on olnud olemas, kuid raskesti leitav – 11%

tades seeläbi otseselt neid ennast

malused ühtse turu kitsaskohtade

puudutavat Euroopa Liidu seadus-

lahendamiseks. Suve hakul toimub

andlust.

küsitlus uuringutegevust puudutava

Ei – 11%

koolitusprogrammi ja teadlikkuse (Vastajaid 9)

Ettevõtjate seisukohad on olnud

teemal, samuti on kavas eraldi kü-

kaalukaks argumendiks mitme sea-

sitlus tootmisettevõtetele robootika

dusandliku algatuse vastuvõtmisel.

kasutamisest.

2010. aastal viidi testpaneeli liikmete

Mis on Teie arvates ELis piiriüleste tehingute puhul käibemaksuga seoses kõige suurem probleem? Erinev maksumäär – 0% Erinev maksubaas – 50% Aruandlusega seonduv halduskoormus – 0%

hulgas läbi mitu olulist küsitlust, mis

Lõppenud küsitluste kohta avalda-

andsid Euroopa Komisjonile väär-

takse koondtulemused testpaneeli

tuslikku teavet, arvestamaks ette-

koduleheküljel, kust iga huviline saab

võtjate seisukohtadega. Olulise-

vaadata Euroopa ettevõtjate koond-

matest olgu välja toodud näiteks

arvamust erinevates küsimustes.

küsitlus ELi nõuetest tööaja korraldusele ja ELi lepinguõigust ning ELi

Euroopa

tasandil raamatupidamiseeskirjade

ootab endaga liituma kõiki Eesti

lihtsustamist ja kaasajastamist kä-

ettevõtjaid. Liitumisega ei kaasne

sitlev küsitlus.

mingeid kohustusi ja küsitlustele

Ei oska öelda – 17% Ei ole käibemaksuga seotud probleeme olnud – 33% (Vastajaid 6)

Ettevõtete

Testpaneel

vastamine on samuti vabatahtlik. Ka 2011. aasta esimeses pooles

Täiendavat infot saab e-postiaad-

on kavas läbi viia mitu küsitlust.

ressilt kaupo.sempelson@mkm.ee

Üks olulisim neist on kindlasti piiri-

või külastades Euroopa Ettevõtete

üleseid

sellega

testpaneeli veebilehte: http://ec.eu-

kitsaskohti

käsitlev

ropa.eu/yourvoice/ebtp. Nimetatud

küsitlus, mille eesmärk on uurida

leheküljel saab ka ennast testpa-

ettevõtete arvamusi, mis puuduta-

neeli liikmeks registreerida.

riigihankeid

seonduvaid

vad läbipaistvuse ja ausa konkurentsi tagamist ning võimaluste

Osale Sinagi ettevõtlussõbraliku

lihtsustamist osalemaks senisest

keskkonna kujundamises!

Euroopa uudised

Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Turvaskannerid. JET ja ITER Kui räägime tulevikust, siis pealkirjas nimetatud sõnad võivad ühel hetkel täiesti tavapäraseks saada. Seda küll erineval ajal ja hetkel veel erineva tõenäosusega. Kõigepealt turvaskanneritest.

avaldaks, ei ole tegelikult teada.

urvaskannerid

3 tonni looduslikku liitiumi aastas,

JET ja ITER

tootes 7 miljardit kW/h elektriener-

Lisaks tuleb arvestada, et skannerite kasutamine tähendab isikute põhiõi-

On võimalik, et need täheühendid

giat. Sama koguse elektrienergia

„Turvaskanner” on üldmõiste, mis

guste olulist riivet. Seda just ini-

saavad mõne aja pärast vägagi tun-

tootmiseks vajaks söeküttel töötav

tähistab tehnoloogiat, millega saab

meste kujutiste lubamatu säilitami-

tuks. Tegemist on uute energiatoot-

elektrijaam umbes 1,5 miljonit tonni

tuvastada riiete all kantavaid ese-

se, printimise ja edastamise korral.

mise agregaatidega. Kuna Euroopa

sütt. Esmane reaktsioon, millel ter-

meid. Inimnahast erinevate esemete

Näiteks on teada juhtum USAst, kus

vajab energiat, see aga peab olema

motuumasüntees põhineb, ei tekita

tuvastamiseks kasutatakse mitut eri

julgestustöötajad säilitasid 35 000

saavutatud CO2-heiteid vähenda-

ei tuumajäätmeid ega saastavaid

lainepikkuse ja energiakiirguse järgi

isiku kujutist, mida hiljem levitati in-

des, siis on juba mõnda aega tegel-

heiteid. Reaktsiooni käigus ühine-

eristatavat kiirgusvormi. Euroopa

ternetis, rikkudes nii tuhandete ini-

dud uute energiasüsteemide aren-

vad aatomid, mida leidub külluslikult

Komisjon soovib, lennundusjulge-

meste põhiõigusi. Vähetähtis ei ole ka

damisega ja panustatud teadus-

looduses, eriti merevees. Peale selle

olekut arvestades, turvaskannerite

majanduslik aspekt. Praegu on nen-

uuringutesse ja tehnoloogia aren-

on antud protsess loomu poolest

kiiret ja üleüldist kasutuselevõttu

de süsteemide kasutuselevõtmine

dusse.

see

ohutu. Esmase reaktsiooniga seo-

Euroopa lennujaamades. Selleks on

kõikides ELi lennujaamades riikide

andma positiivseid tulemusi. Eu-

tud elemendid on deuteerium, trii-

praegu väljatöötamisel ka vastav õi-

jaoks liiga kulukas (põhiseadme ost-

roopa termotuumasünteesi aren-

tium, liitium ja heelium. Nende aato-

guslik alus (määrus), mis kohustaks

miskulu, millele lisandub täiendav

damise kokkuleppe raames mani-

mite ühinemise protsessis vabaneb

EL liikmesriike turvaskannerid lennu-

tarkvara ja personali koolitamine).

puleerivad tuumateadlased plasmat

suur hulk energiat, mis eraldub soo-

sadade miljonite kraadiste tempera-

juse kujul soojusvahetis temperatuu-

jaamades kasutusele võtma.

Nüüdseks

hakkab

Oma arvamuse turvaskannerite ka-

tuuride juures, tehes seda tööstus-

ril 550/650°C (keskmine tuumalõ-

Samas ei ole mitte kõik turvaskan-

sutuselevõtu kohta andis ka EMSK.

likes tuumasünteesiseadmetes, mil-

hustumise reaktor toodab keskmi-

nerite laialdase kasutamisega päri.

Lühidalt – EMSK ei toeta kohus-

lest suurim on Euroopa Ühistoroid-

seks temperatuuriks 700°C). Kõrge-

Kõigepealt ei ole piisavalt andmeid

tuslikku ja kiiret turvaskannerite ka-

kamber ehk JET. Sellele ja muudele

tasemeliste materjalide väljatöö-

nende ohtlikkuse või ohutuse kohta

sutuselevõttu EL lennujaamades.

ülemaailmsetele saavutustele toe-

tamine peaks võimaldama saavu-

tervisele. Tervisekaitse ja eriti ioni-

EMSK teeb Euroopa Komisjonile

tudes ehitatakse praegu Prantsus-

tada temperatuure 1000°C ringis.

seeriva kiirguse kasutamise küsimu-

ettepaneku tõsiselt kaaluda alterna-

maale maailma suurima energia-

Toodetud aur paneb liikuma turbiini

si reguleerivad Euratomi asutamis-

tiive turvaskannerite või kehaskan-

uuringute projekti raames rahvusva-

(rootori), mis toodab induktsioon-

lepingu alusel vastu võetud Euroo-

nerite kasutamisele. Üks võimalus

helist

katsetermotuumareaktorit

voolu (staator). ITERi plasma kuu-

pa õigusaktid, milles sätestatakse

on võtta kasutusele ohuallikate ske-

(ITER), mille tulevikus termotuuma-

mutamiseks on vaja umbes 50 MW

minimaalsed lubatud (ühekordsed

maatilise lokaliseerimise ja tuvas-

sünteesiga toodetava elektrienergia

energiat. Seega toodab sünteesi-

ja aastased) kiirgusdoosid. Õigus-

tamise tehnilised süsteemid, mida

kogus võrdub sellega, mida toodab

protsess kümme korda rohkem

aktides sätestatakse, et inimeste

on võimalik täiendada käsitsi järel-

keskmise suurusega (500/700 MW)

energiat, kui protsessi käivitamiseks

kiirgusega kokkupuuteks peavad

kontrolliga. Õiguslikust küljest on

reaktor. See on sillaks esimese näidis-

kulus. JET on ainus masin (praegu

olema seaduslikud põhjendused

määruse asemel asjakohasem vali-

elektrijaama ning hiljem kommerts-

teadaolevalt), mis suudab kasutada

ning et tuleb rakendada kaitsemeet-

da kõikidele liikmesriikidele suuna-

reaktori poole, mille keskmine too-

triitiumi ja berülliumi. Berüllium on

med, mis tagaksid, et kokkupuude

tud otsus või koguni soovitus ees-

dangumaht on umbes 1,5 GW. Ter-

materjal, mis katab ITERi reaktsioo-

kiirgusega oleks võimalikult vähene.

märgiga jätta pädevatele asutustele

motuumasünteesi baasil töötava

nikambri seinu. Olulised projekid on

Kui suurt mõju aga pidev skannerite

võimalikult suur tegutsemisruum ja

elektrijaama kütusetarbimine on

hetkel lõppfaasis. Kui ITER hakkab

kasutamine sagedastele reisijatele

anda rohkem aega skannerite (vaba-

madal. 1 GW-ne elektrijaam tarbib

edukalt tööle, on Euroopa energia-

ja lennujaamade turvapersonalile

tahtlikkuse alusel) katsetamiseks.

ligikaudu 100 kg deuteeriumi ja

mured sisuliselt murtud.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Euroopa uudised

(58%), ning võrdväärselt oli neid, kes

tega kuigi hästi kursis. 38% Eesti

hotellis kogumaksumusega 80 eurot

usuvad, et olukord läheb halvemaks

kodanikest leidis, et on Euroopa

öö) ning pakkuma konkreetset tasuta

(19%) või paremaks (20%).

Liidu küsimustest väga hästi või

abi puuetega inimestele ja piiratud

Eesti kodanike jaoks on kolm olulise-

üsna hästi informeeritud, mis on

liikumisvõimega inimestele nii bussi-

ja üldine majanduslik

mat probleemi tööpuudus, hinnatõus

mõnevõrra rohkem kui Euroopas

jaamades kui ka bussis ning vajadu-

olukord; ootused riigi tuleviku

ja üldine majanduslik olukord. Kuna

keskmiselt (32%). Üldse pole Euroo-

se korral ka tasuta transporti abis-

suhtes üha positiivsemad

viimase aasta jooksul on hinnad

pa Liidu küsimustest informeeritud

tajatele. Määruses on sätestatud

jõudsalt kasvanud ning tööpuudus

8% Eesti kodanikest, kuid koguni

hüvitis või ümbersuunamisvõimalus,

Eurobaromeetri avalikustatud Eesti

mõnevõrra vähenenud, siis on ka

16% Euroopa kodanikest.

kui bussireis on üle broneeritud või

aruanne näitab, et 2010. aasta sügi-

vastavalt inflatsiooni tunnetamine

Eesti kodanike arvates kajastatakse

tühistatakse või kui eeldatav väljasõit

sel oli eluga tervikuna rahul 72%

olulise küsimusena tõusnud kaks

Euroopa Liidu teemasid piisavalt

hilineb rohkem kui 120 minutit. Ette

Eesti kodanikest, mis on mõnevõrra

korda – 21%-lt 42%-le, ja tööpuu-

eelkõige trükiajakirjanduses (69%) ja

on nähtud ka piisav abi (suupisted,

madalam tase kui Euroopa Liidus

duse tajumine probleemina kaha-

televisioonis (66%). Võrreldes 2007.

toit ja jook), kui enam kui kolme tunni

keskmiselt – 78%. Rahulolu eluga

nenud 69%-lt 61%-ni.

aastaga on nende kodanike osakaal,

pikkune reis tühistatakse või hilineb

pole viimaste aastate jooksul oluliselt

Eesti kodanikke iseloomustab sar-

kes leidsid, et Euroopa Liidu teema-

rohkem kui 90 minutit. Vedajad on

muutunud ei Eestis ega ka Euroopa

naselt Euroopa põhjapoolsematele

sid kajastatakse meedias piisavalt,

kohustatud võimaldama veoteenu-

Liidus tervikuna. Riigi majanduslikku

riikidele suurem usaldus erinevate

mõnevõrra tõusnud. Eestis viidi kü-

seta jäänud reisijatele vajaduse kor-

olukorda peab halvaks 66% koda-

võimuinstitutsioonide (EL, valitsus,

sitlus läbi novembris. Kokku küsitleti

ral hotellimajutuse kaheks ööks

nikest, kuid see näitaja on tunduvalt

politsei, kaitsevägi jne) ja meedia

1000 Eestis elavat Euroopa Liidu ko-

maksumusega kuni 80 eurot öö, v.a

väiksem, kui see oli majanduskriisi

vastu ning väiksem usaldus reli-

danikku. Uuringu tellis Euroopa Ko-

raskete ilmastikutingimuste ja suurte

tipphetkedel 2009. a (79%). Samas

gioossete institutsioonide suhtes.

misjoni kommunikatsioonipeadirekto-

loodusõnnetuste korral. Kui eeldatav

on hakanud suurenema olukorda

Eestis usaldab oma riigi valitsust

raat ja selle viis Eestis läbi TNS Emor.

väljasõit hilineb rohkem kui 120 mi-

positiivseks pidavate eestlaste hulk,

55% kodanikest, Euroopa Liidus

nutit või kui reis tühistatakse ning kui

kelle osakaal on võrreldes 2009.

keskmiselt on see näitaja aga vaid

vedaja ei suuda pakkuda reisijale

aasta suvega tõusnud 12%-lt 32%

28%. Usaldus Eesti valitsuse vastu

tasemele. Selle taseme juures edes-

on viimase aasta jooksul kasvanud,

tab Eesti Euroopa keskmist, kus riigi

kuid see on ikkagi veel madalam

majanduslikku olukorda pidas heaks

2006. a kõrgtasemest, mil see oli

Eurobaromeeter: Eestis valmistavad enim muret tööpuudus, hinnatõus

Laiendatakse bussireisijate õigusi

mõnda muud ümbersuunamisvõimalust ega hüvitist, hüvitatakse 50% piletihinnast. Peale selle on kõigi teenuste (alla ja üle 250 km) puhul puu-

28% kodanikest. Ka Euroopas kesk-

66%. Meediakanalitest usaldatakse

Euroopa Komisjon tunnustab Euroo-

miselt on positiivsus riigi majandus-

Eesti kõige enam televisiooni ja raa-

pa Parlamendi otsust, millega võeti

inimestel õigus mittediskrimineerivale

liku olukorra suhtes võrreldes 2010.

diot.

pärast pingelisi läbirääkimisi vastu

kohtlemisele ning rahalisele hüviti-

aasta kevadega mõnevõrra tõusnud.

Toetus Euroopa Liidu ühisele raha-

bussireisijate õigusi käsitlev määrus.

sele juhul, kui nende liikumisvahen-

Leibkonna majanduslikku olukorda

poliitikale on pärast mõningast lan-

Kuna õigusaktid lennuki-, rongi- või

did on liiklusõnnetuse tõttu hävinud

peab heaks 66% Eesti elanikest ning

gust kevadel tõusnud jälle aasta-

laevareisijate õiguste kohta on juba

või kannatada saanud. Kehtestatak-

halvaks 33%. Need numbrid on lähe-

tagusele 63% tasemele. Võrreldes

välja töötatud, valmib maanteetrans-

se miinimumeeskirjad reisiinfo kohta,

dased Euroopa Liidu keskmistele

Euroopa Liidu keskmisega on Eesti

porti kasutavate reisijate õigusi kä-

mida kõik reisijad peavad saama

(64% ja 33%). Hinnangud leibkonna

kodanike toetus eurole mõnevõrra

sitleva määrusega lõplikult kõigi

enne reisi ja reisi kestel, samuti ül-

praegusele olukorrale pole viimaste

kõrgem. Küsimusele, kas euro on

transpordiliike hõlmav ELi õigusraa-

dine info selle kohta, millised õigused

aastate jooksul oluliselt muutunud.

leevendanud praeguse finants- ja

mistik. Uue määrusega tagatakse

on reisijatel bussijaamas ja bussis.

Leibkonna majandusliku olukorra lä-

majanduskriisi negatiivseid mõjusid,

pikamaa (st üle 250 km) bussiveo-

Kõigile reisijatele peab olema kätte-

hituleviku kohta arvavad pea pooled

vastas enamik Eesti kodanikke (48%)

teenuste puhul reisijatele kaitse liik-

saadav vedajapoolne kaebuste kä-

Eesti kodanikud (47%), et olukord

eitavalt. Küll aga on Eesti kodanike

lusõnnetusest tingitud surma, vigas-

sitlemise kord. Pärast Euroopa Par-

jääb samaks, 34% usub leibkonna

usk eurosse võrreldes 2010. aasta

tuse või varalise kahju korral (vähe-

lamendi 15. veebruari hääletust ja

majanduslikku olukorda minevat

kevadega mõnevõrra tõusnud.

malt 220 000 eurot reisija kohta ja

nõukogu 31. jaanuaril 2011 antud

paremaks ja vaid 18% kardab, et

Eesti kodanikud peavad ennast

1 200 eurot pagasiühiku kohta).

kinnitust võetakse määrus ametlikult

olukord võiks halveneda. Euroopas

Euroopa Liidu küsimustest pigem

Samuti peab vedaja katma kulud

vastu 16. veebruaril. Loodetavasti

keskmiselt ollakse aga veelgi enam

mitte eriti hästi informeerituks (53%),

seoses õnnetusest tulenevate prak-

avaldatakse see veel enne suve.

veendunud, et leibkonna majandus-

ka Euroopa Liidus keskmiselt pole

tiliste esmavajadustega (võimalus

Määrust hakatakse kohaldama kaks

pooled kodanikud antud küsimus-

pakkuda kuni kaheks ööks majutust

aastat pärast selle vastuvõtmist.

lik olukord jääb lähitulevikus samaks

dega ja piiratud liikumisvõimega

Kutseharidus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Kutseõppe edendajad vaatasid tulevikku

ootlikkuse tõstmine töötlevas tööstuses on kompleksne

ülesanne ning eeldab tugevat institutsionaalset koostööd. Kõik tasandid – riik, ettevõtete haruliidud, ettevõtted ning vahetud töötegijad – inimesed, peavad olema kaasatud ning kasutama

Tiia Randma Haridusnõunik

15.-17. veebruaril toimus Kuressaare Ametikoolis kutseõppe edendajate talveseminar, mille peateemaks kujunes arutelu tuleviku (kutse)hariduse teemadel.

kogu oma potentsiaali. Ainult sellisel moel, sihikindalt ja koostööd tehes, on võimalik luua eeldused meie tööstusettevõtete kasumlikkuse tõstmiseks kõrgeimale võimalikule tasemele. Väike riik nagu Eesti on, ei saa selles vallas tänapäeval loota vaid tururegulatsioonidele, riigipoolne tugi on vältimatu,

uksemburgi ja Soome ha-

Eesti kutseõppe arenguteemasid

rimine,” märkis Rand. „Seetõttu on

kui tahame oma tööstuse tootlik-

ridusametnikud rääkisid kut-

sisse juhatades märkis Eesti Kut-

hea teada, millised on teiste riikide

kuse muuta tippriikidega konku-

sehariduse arengutest ja seostest

seõppe Edendamise Ühingu juha-

sarnaste tegevuste positiivsed ja

rentsivõimeliseks.

riigi tööhõivega oma maal. Soome

tuse esimees Neeme Rand: „Eesti

negatiivsed kogemused.”

Haridusministeeriumi kutseharidu-

Professor Urmas Varblase ettekan-

nud koolilõpetajate kõrget taset.

Neeme Rand: „Eesti on väheneva rahvaarvuga riik ja kvaliteetse hariduse võimaldamiseks on vaja lähiajal langetada raskeid otsuseid. Mitmed tegevused on juba käima lükatud, muuhulgas riigikoolide tugiteenuste ja riigivara haldamise tsentraliseerimine. Seetõttu on hea teada, millised on teiste riikide sarnaste tegevuste positiivsed ja negatiivsed kogemused.”

Põhja-Karjala omavalitsuste kooli-

on väheneva rahvaarvuga riik ja

Lisaks eelnevale räägiti käimas-

kui taotledes osalemist suhteliselt

tuskontserni personalijuht Yngve

kvaliteetse hariduse võimaldami-

olevatest sisuarengutest kutseõp-

odavates töötajate treening- ja koo-

Lostedt tutvustas soojal ja inimlikul

seks on vaja lähiajal langetada

pes ja täiskasvanukoolituses ning

litusprogrammides. Kuid nagu näe-

moel rahvastiku vähenemisest tin-

raskeid otsuseid. Mitmed tegevu-

analüüsiti seniseid tulemusi. Talve-

me, on vaid „rauda” investeerimine

gitud ümberkorralduste rõõme ja

sed on juba käima lükatud, muu-

seminaril osales pea poolsada

ummiktee, kui sellega ei käi kaasas

muresid suure väljarändega ääre-

hulgas riigikoolide tugiteenuste ja

koolijuhti, haridusametnikku ja

kvalitatiivne hüpe töökohtade orga-

alal Soomes.

riigivara haldamise tsentralisee-

koostööpartnerit.

niseerimises ja töötajate motiveeri-

se osakonna juhataja Mika Tammilehto rääkis sellest, milliste tulevikutrendide alusel Soomes kutseõpet kujundatakse. Tehnoloogiate kiire areng seab teistsugused nõuded inimeste oskustele. Järjest olulisemaks muutub õppeainete omavaheline integreerimine ja pidev valmisolek muutusteks. See eeldab koolidelt ja eelkõige õpetajatelt õppeprotsessi ümbermõtestamist. Luksemburgi kutsekooli pikaajaline direktor ja rahvusvahelise koolide ühenduse juht Robert Louis tutvustas Luksemburgi haridussüsteemi väljakutseid. See pani mõtlema koolikorralduse ülereguleerimise ja -tsentraliseerimise riskidele. Euroopa riikide seas eranditult kalleim koolikorraldus Luksemburgis pole seni kaasa too-

Kutsehariduse ekspert Erkki Pii-

dest ümarlaual tuli välja, et Eesti

sang tutvustas käimalükatud hin-

töötlevas tööstuses on töötaja kohta

damissüsteemi muutuse põhjusi ja

toodetav lisandväärtus ja vastavalt

käsitlust. Koolikorraldus peab liiku-

ka tööjõukulud töötaja kohta naaber-

ma õpetamiskultuurilt õppimiskul-

riigi Soome näitajatest 4-5 korda

tuurile. Õpetaja roll klassis peab

väiksemad. 2007. aasta andmete

muutuma senise teadmiste jagaja

põhjal tootis Soome tööline lisand-

asemel õpilase arengut toetavaks

väärtust 87 tuhande euro ulatuses,

juhendajaks. On vaja mõista, et

eesti tööline vaid 17,3 euro eest. Sa-

tänased õppurid on nn netipõlv-

mas oli Soome töölise tööjõukulu

kond, kes uusi teadmisi omanda-

46,8 tuhat ja eestlase kulu 10,6

vad erinevalt varasematest ea-

tuhat eurot. Ettevõtja sai Soomes

gruppidest.

ühe töölise töö eest lisandväärtust seega 40,2 tuhat eurot, Eestis aga

Kaja Tampere Tallinna Ülikooli Kom-

vaid 9,9 tuhat!

munikatsiooni Instituudist analüüsis kutsehariduse nägu tänases Eestis.

Ümarlaua paneeldiskussioonis kin-

„Soomes läheb üle poolte põhi-

nitasid ettevõtjad, et riigipoolsetes

koolilõpetajatest edasi õppima

toetusprogrammides osaledes ning

ametikoolidesse ja ametiõpe on

toetusprojekte kirjutades on siiani

Soomes väärtustatud haridusvalik.

kasulik keskenduda moodsate ja

Meie oleme sinnapoole alles teel”,

samas kallite töövahendite ja teh-

rääkis Kaja Tampere.

noloogiate hankimisele, sest projektikirjutamise kulu ja vaev on sama

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Lauri Nirgi Pera tegevjuht

Aimar Altosaar Pera ärisuhete arendusjuht

Tagasivaade

Tootlikkuse tõstmine Eesti töötlevas tööstuses on hädavajalik ja võimalik Kokkuvõte Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja innovatsioonivõrgustiku Pera koostöös 22. veebruaril toimunud ümarlauast.

mises. See on ilmselt koht, kus riigi

muud sisendhinnad on võrdsed, siis

toetada liigse ja kuluka bürokraa-

rahalisi vahendeid suunavad polii-

näitab see meie tootmise korraldu-

tiata. Sealhulgas tuleb oluliselt kätte-

tikud ja tippametnikud peaksid

se puudulikkust.

saadavamaks teha tööliste ja kogu liinipersonali koolitus. Meie tootlik-

analüüsima, kas meie enda riigi ja ELi tugifondide poolt eraldatud ra-

Meie konsultatsiooni-, treening- ja

kuse tõstmise võti on tegelikult hari-

halised vahendid on alati kasutatud

koolitusprogrammid peavad lähtu-

tud ja motiveeritud tööliste käes.

piisavalt tõhusalt, eesmärgipäraselt

ma parimatest eeskujudest ning

Ettevõtete tipp- ja keskastmejuhid

ning edasisuutlikult.

olema selgelt eesmärgistatud ja

peavad kaasama planeerimisse töö

tagasisidestatud. Ettevõtete võime-

efektiivsuse ja tulemuslikkuse tõst-

Oleks mõistlik võrrelda teiste riikide

kuse tõstmine peab olema reaalne,

mise protsessi kõik töötajad. Ainult

tehnoloogiatesse investeerimise tu-

nii, et sellest saavad kasu konk-

selline, kõiki töötasandeid haarav

lemuslikkust näiteks lean manufac-

reetsed ettevõtted, riik ning kõik

läbimõeldud töökorraldussüsteem

turing’i juurutamisest tulenevaga.

töötegijad paremate motivatsiooni-

võimaldab vähendada tarbetuid ku-

See aitaks selgitada, kuidas maksi-

tingimuste näol. Oma kvalifikat-

lusid ning kokkuvõttes tõsta oluliselt

maliseerida igast kulutatud eurost

siooni

täiendamist,

tootlikkust. Mis omakorda võimaldab

saadavat tulu. Seades eesmärgiks

koolitust ja edasiõppimist peavad

ettevõtjal saavutada suuremat ka-

meie töötleva tööstuse tootlikkuse

võtma tõsiselt ka kõik töölised.

sumlikkust ning töötajatel motivat-

mitmekordse tõstmise, tähendab

Selles osas võivad kvalifikatsiooni-

siooni töötada veelgi tulemuslikumalt.

see eelkõige ka meie ekspordi po-

standardite jms näol kaasa aidata

tentsiaali ja mahtude olulist suuren-

ka erialaliidud. Inimkapitalile, seal-

Eeskujuks võime võtta ja ka kasu-

damist. Eesti eksportivate ettevõtete

hulgas haridusele – kutseõppele,

tada Inglismaal juba kümmekond

tootlikkus on juba praegu märga-

elukestvale õppele jne – suurema

aastat ennast õigustanud koolitus-

tavalt suurem neist, kes toodavad

tähelepanu pühendamine on välti-

ja treeningsüsteemi töölistele, mille

vaid koduturule. Kuid me peame

matu. Kui Saksa ettevõte suudab

ingliskeelne nimetust BIT (Business

oluliselt tõstma ka oma võimekust

samade materjalihindade juures

Impovement Techniques) võiks eesti

toota rahvusvahelisel turul lõpp-

toota odavamalt kui Eesti ettevõte,

keeles kõlad kui töökohtade toot-

tarbijale, liikuma väärtusahelas üles-

siis ainult uute seadmete kasuta-

likkuse tõstmise tehnika (TTTT).

poole, kujundada usaldusväärseid

misega seda kitsaskohta ei leeven-

Eesti Innovatsiooni Instituut (Pera

brände. Ekspordivõimekuse tõst-

da. Me ei ole sakslastest tehnoloo-

Eesti tütarettevõte) on valmis seda

mise võti on samuti meie ettevõtete

gia poolest maas, pigem on lahen-

tehnikat rakendama Eesti ettevõte-

tootlikkuse tasemes. Kui kõrge ela-

dused tootmise korralduses, juurde-

tes juba praegu. Sarnaselt majan-

tustasemega riikide ettevõtted suu-

õppes ja motivatsioonis.

duslikult edukatele maadele, kelle

tõstmist

moodi Eestil meeldiks olla, peaksid

davad rahvusvahelisel turul pakkuda odavamat hinda kui meie ette-

Väga tähelepanelikult tuleb suhtuda

ka meie avalikud organisatsioonid

võtted oma kordades madalamate

uute väikeettevõtete arengusse.

ettevõtete tootlikkuse tõstmist ulatus-

palkadega, tingimustes kus kõik

Riigil peab olema võimalus neid

likumalt ja sihikindlamalt toetama.

Seades eesmärgiks meie töötleva tööstuse tootlikkuse mitmekordse tõstmise, tähendab see eelkõige ka meie ekspordipotentsiaali ja mahtude olulist suurendamist. Eesti eksportivate ettevõtete tootlikkus on juba praegu märgatavalt suurem neist, kes toodavad vaid koduturule. Me peame oluliselt tõstma ka oma võimekust toota rahvusvahelisel turul lõpptarbijale, liikuma väärtusahelas ülespoole, kujundama usaldusväärseid brände. Ekspordivõimekuse tõstmise võti on samuti meie ettevõtte tootlikkuse tasemes.

Tagasivaade

Darja Saar Entrum tegevjuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Praktikud jagasid noortele kasulikke nõuandeid nende projektiideede ellu viimiseks Laupäeval, 19. veebruaril Jõhvi Kontserdimajas toimunud noorteprogrammi Entrum õppesessioonil kohtusid Ida-Virumaa noored järjekordsete inspireerivate külalistega.

eekord jagasid noortele oma

mõtlema sellele, et kasumiks võib

ning töötada eelarvega. Samuti olid

kogemusi ja edulugusid juh-

olla ka väärtuse loomine ühiskonnas

esitlused heaks katsumuseks ja õp-

timis- ja äriajakirja Director peatoi-

ja alati ei pea kasumina nägema äri-

petunniks, kuidas oma ideid kuula-

metaja Taivo Paju ning ärijuht Kristel

kasumit.

jatele selgitada ja kuulajaid ideesse uskuma panna. Noorte projektid on

Treier, filmifestivali PÖFF tegevjuht Kristo Tohver ja innovatsiooniprojek-

Garage48 eestvedaja Ragnar Sass

valdavalt praktilised ja lähtuvad sel-

tide Garage48 eestvedaja Ragnar

tõi välja innovatsiooniprojektide ja

lest, mille järele noored ise vajadust

Sass.

Entrum programmi sarnasuse. „Meie

tunnevad.

mõlema tegutsemise eesmärk on lü-

Taivo Paju: „On ääretult oluline, et noored inimesed ei jääks kõrvale Eesti arengust. Kui nad saavad julgustust liikuda selle poole millest nad unistavad, siis on Entrum programm täitnud oma eesmärgi.“

Ajakirja Director peatoimetaja Taivo

hikese ajaga midagi olulist ära teha.”

Entrum noortele nõu andnud Taivo

Paju innustas noori mõtlema samm

Garage48 programmis kogunevad

Paju peab oluliseks, et edu saavu-

ette. „Ettevõtjal on alati vaja vaadata

meeskonnad, et leida 48 tunni jook-

tanud täiskasvanud leiaksid aega

homsesse – mis tuleb pärast prae-

sul uus innovaatiline ja ellu raken-

noorte juhendamiseks ja julgus-

gust hetke. See aitab luua ideid ja

datav idee. „See idee leidmine on

tamiseks. „On ääretult oluline, et

lahendusi, millel on edu,” sõnas

esimene samm, millele järgneb töö

noored inimesed ei jääks kõrvale

Paju. Directori ärijuht Kristel Treier

leitud ideega. Sama on ka Entrum

Eesti arengust. Kui nad saavad jul-

soovitas noortel suhtuda oma ellu ja

programmiga, mille raames noored

gustust liikuda selle poole millest

ettevõtlusesse sarnaste põhimõte-

astuvad esimesi samme ideede loo-

nad unistavad, siis on Entrum pro-

tega. „Sea endale eesmärk ja lepi

misel ja mille ellurakendamisega on

gramm täitnud oma eesmärgi,“

iseendaga kokku, kuhu soovid jõu-

vaja tööd edasi teha,” selgitas Sass.

sõnab Paju. Kristo Tohver kiidab

da. Edasi on vaja leida teerada, mis

Edu saavutmisel on aga oluline osa

noori nende ettevõtlikkuse ja heade

selle eesmärgini viib ja astuda need

meeskonnal. „Kõikide õnnestumiste

ideede eest. Samas juhib ka Tohver

sammud, mis on eesmärgini jõud-

taga on alati meeskond, kes ühiselt

tähelepanu sellele, et nad vajavad

miseks vajalikud,” julgustas Treier

usub oma ideesse ja kes toetavad

juhendamist. „Et noorte ettevõt-

noori oma elu ise juhtima.

teineteist nii edus kui raskustes,” jul-

likkus ei jääks varju ning nad viiksid

gustas Sass noori meeskonnatööd

oma toredad ideed ellu, vajavad

väärtustama.

nad suunamist ja nõuandeid,“ rõ-

PÖFFi tegevjuht Kristo Tohver rääkis

hutab Tohver mentorite panuse olu-

noortele, et edukad ideed on need,

Täiendavat informatsiooni ja piltmaterjali Entrumi tegevuste kohta leiad programmi veebilehelt www.entrum.ee ja www.facebook.com/ entrum.

lisust Entrum programmis.

mille järele on ühiskonnas puudus.

Entrum sessiooni teises osas tutvus-

„Nii oli ka PÖFFiga, mille sündimise

tasid noored oma projekte. Projektide

hetkel oli Eestis selge vajadus teist-

esitlemine oli noortele heaks võima-

Eesti Energia algatatud noorte et-

moodi kino järele. Täna on sellest

luseks oma ideid esitleda ja saada

tevõtlikkuse arendamisele suuna-

ühiskonna vajaduse vastureaktsioo-

asjatundjatest mentorite tagasisidet

tud Entrum programmis osaleb ligi

nina sündinud projektist kasvanud

sellele, kuidas oma projekti edasi

400 teadmistejanulist noort kahek-

rahvusvaheline ettevõtmine,” jagas

arendada. Peamine soovitus noortele

sast Ida-Virumaa omavalitsuspiir-

kogemusi Tohver. Ta suunas noori

oli täpsemalt defineerida peaeesmärk

konnast.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Tagasivaade

Ekspordi Akadeemia välisõppereisid Soomes ja Rootsis olid ettevõtjatele informatiivsed ning kasulikud Priit Raamat Teenuste osakonna projektijuht

Ekspordi Akadeemial on sellel poolaastal tulemas veel üks visiit: 16.-17. märtsil külastatakse Ida-Virumaad ning Tartut, kus tutvutakse erinevate eksportivate ning neid abistavate organisatsioonidega. Eesmärk on tutvuda tootmisega, vahetada kogemusi ning saada ülevaatlikum info Eesti eksportturust Ida-Virumaa ning Tartu näitel. Rohkem infot: www.koda.ee. Registreerimistähtaeg 11. märts! Osalejate arv on piiratud! Lisainfo ja registreerimine: Priit Raamat Tel: 604 0081 E-post: priit@koda.ee

kspordi Akadeemia käis sel

Teisel päeval tutvuti Fiskars korpo-

rühmad. H&M on üks oodatuimaid

hooajal välisõppereisidel Soo-

ratsiooniga (mille alla kuuluvad tun-

brände Eestis. Eesti ettevõtjad said

mes ja Rootsis. Sellised õppereisid

tumatest brändidest Fiskars, Hack-

ülevaate ka nende strateegiast ja

on head ning äärmiselt praktilise

mann, Iitala ning Arabia) ning külas-

visioonidest, mille järgi nad oma

iseloomuga. Kohtutakse erinevate

tati portselanitehase Arabia toot-

uute sihtturgude valikud teevad.

organisatsioonide ning ettevõtete

mist. Fiskarsi kogemused oma

Need kriteeriumid ei ole kunagi

esindajatega sihtriigis.

brändide turustamisel ning ekspor-

emotsionaalsed, vaid neile eelneb

timisel on olnud väga spetsiifilised

korralik ning põhjalik uuring ning

2.-3. veebruaril toimus Ekspordi

ning kalkuleeritud, mis on toonud fir-

tarbijakäitumise analüüs, mille järgi

Akadeemia õppereis Soome, kus

male väga suurt kasu. Pauligi uue

saab oodatavat kasumlikkust ennus-

Eesti ettevõtjaid kohtusid esimesel

tehasehoone külastus koos kont-

tada. General Electricu loodud „Eco-

päeval Helsingi Kaubanduskoja

serni tutvustamise ning kogemuste

magination” programm on just see,

esindajatega ja tutvusid nende või-

kuulamisega just Eesti ettevõtjatele

mis firmale ülemaailmset tuntust tõi

malustega Eesti ettevõtjate abista-

sobivatele sihtturgudele olid vägagi

ning eristas suurfirmat teistest sama-

misel, lisaks saadi ka ülevaade

inspireerivad. Märksõnad nagu jät-

sugustest. Keskkonnasõbraliku firma

erinevatest nüanssidest, mis on

kusuutlikkus ning süstemaatilisus

kogemused ja eesmärgid selles val-

Soomele iseäralikud. Kõige mulje-

on need, mis Pauligit kõige parem-

las on rohelise mõtteviisi eeskujuks

tavaldavam oli grupile kohtumine

ini eksportimisel iseloomustavad. Li-

ka teistele ettevõtetele.

FinPro-s organisatsiooni tegevjuhi

saks oli väga muljetavaldav ka

Absolut külastuse üks meeldiva-

Kari Häyrinen´iga, kes oma esitlu-

Pauligi uus tehas, mis pole veel aas-

maid üllatusi ettevõtjatele oli ette-

ses Finpro tegevustest, toetustest

tatki vana ja paistab silma oma eri-

võtte avalike suhete asepresident

jms andis meie ettevõtjatele väga

nevate innovaatiliste lahendustega.

Peeter Luksep, kes presenteeris

palju ideid, kuidas oma toodete-

Visiidi lõpul tutvuti Soome ühe va-

grupile

teenustega välismaale minna või

nima ettevõtte – Fazeri kontserniga,

tegemisi. Eestlase kogemused ja

seda tegevust parendada.

kus ettevõtjad said lähedalt tootmist

karjäär maailma ühes tuntumas

Eesti Majas tutvuti EASi Soome fi-

ning erinevaid lahendusi just tehase

brändis on olnud muljetavaldav,

liaali teenustega, mis andis hea üle-

poolel uudistada.

nagu ka Absoluti tegevused ette-

Absoluti

kontserni

võttena. Jätkusuutlik brändistratee-

vaate oma ettevõtte võimalustest ekspordi vallas Soomes, turu olukor-

Ühepäevane visiit Rootsi toimus

gia tervele portfellile, kliendisuhtlus

dadest jms. Ekspordiala konsultant

3. märtsil. Aktiivne päev hõlmas kol-

sellises keerukas nišivaldkonnas,

Aurelia Lorents ning EASi Soome

me suurima rahvusvahelise firma

mis on väga tundlik nii turunduslikult

esindaja Valdar Liive olid väga abi-

külastusi: Hennes&Mauritz (H&M),

kui ka majandusküsimustes on

valmid ja rõhutasid nii EAS Soome

General Electric ning Absolut. Kõik

olnud väga edukas. Väga palju ka-

filiaali kui Soome ning Eesti Kauban-

tuntud brändid, kel on omad turun-

sulikke ja märkimisväärseid ideesid

duskodade osatähtsust eksportimi-

duslikud eripärad, valdkondlikud ise-

said ka meie ettevõtjad, kes visiidil

sel Soome.

ärasused ning loomulikult ka siht-

viibisid.

Juhtimisveerg

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Director 100?! Kuidas see küll juhtus ehk mis annab eluõiguse väikesele firmale Taivo Paju Juhtimisajakirja Director peatoimetaja

Võrreldes kümne aasta tagusega on tänane Director täiesti teine ajakiri. Director pole enam areen majandusfilosoofilisteks mõtisklusteks – fookuses on iga inimene, kes tahab oma tööd hästi teha. Ning igal suvel paneme kahtluse alla kõik senised seisukohad. Küsime endilt, kas see on see, mida meie lugeja, kelle seas on üha rohkem keskastmejuhte ja ettevõtjaid, tahab.

ul on piinlik tunnistada, aga

Siin meie lugu on.

ole võimalik. On lihtsalt võimalik leida inimene, kes mingil väga isik-

kümne aasta eest, kui

Directori peatoimetaja ameti vastu

Ka parim kaup suisa karjub müügi

likul põhjusel tahab seda tööd hästi

võtsin, ei saanud ma tegelikult aru

järele. Umbes viie-kuue aasta eest,

teha. Ning siis tuleb sul teha kõik, et

sõnadest, mida ärimõtleja Charles

kui Directori majandusseis oli üsna

tema tuju mitte ära rikkuda. Aga

Handy ettevõtjate kohta ütleb: „Et-

lahja, ütles mu hea sõber, nii ajakir-

need, kelle jaoks su firma õige koht

tevõtjad on inimesed, kes teevad

janiku kui nõustamiskogemusega

ei ole, tuleb lihtsalt kähku ära saata.

mitte millestki kulda. Nad ongi uue

Kaspars Kaulinš: „Ära põe Directori

aja alkeemikud selle parimas tä-

sisu pärast – see on O. Aga hakka

Too tiimi oma ala tipud, kes on si-

henduses.”

ükskord müüma!“ Keskendusin tol

nust targemad. Kutsu isegi neid,

ajal palavikuliselt vaid sisule. Kuid

kelle puhul sa arvad, et nad su

Nüüd, olles tundnud omal nahal,

hea toode on tõesti vaid pilet ron-

väikese firmaga ealeski ei viitsi jän-

mida tähendab olla omanik, võin

gile, ilma müügivedurita ei sõida see

nata. Esimese professionaalse äri-

öelda: see on väike ime, kui suudad

mitte meetritki.

juhi suutsime omal ajal palgata vaid üheks päevaks nädalas, aga temast

firma järjekordse juubelini viia. Nii nagu näiteks Hansabuss tähistab

Meeskond peab olema proaktiivne

oli tunduvalt rohkem tulu kui mõnest

sel talvel 15. sünnipäeva. Või nagu

(meie keeletoimetaja küll pahandab

keskpärasest.

Kaleva Travel ja Tavid tähistavad

selle sõna üle, aga see on jube

tänavu koguni 20. sünnipäeva. Nii

täpne väljend!). Meil hakkas pare-

lihtne on valede otsuste ja halbade

mini minema siis, kui leidsime ini-

kaup. Seda õpetas ettevõtjate kooli-

olude koosmõjus kõik maha män-

mesed, kes mõtlevad ja teevad roh-

taja Marju Unt oma kuulsal kasvu-

gida, nagu juhtus Tallinna Pangaga,

kem, kui otsestes tööülesannetes

koolitusel. See kehtib nii nende ini-

Kommest-Autoga,

TOP-Toursiga,

kirjas. Sa ei jõua mitte kusagile ini-

meste puhul, kellest sõltuvad firma

Glaskekiga... Ka meedias on muster

mestega, kes teevad ainult nii palju,

tulemused, kui ka oma inimeste

sama. Kaks majandusajakirja, Ärielu

kui kästi, ja mitte grammigi enam

puhul. Omaaegne Ühispanga juht

ja Saldo, on kinni pandud ning

ning ütlevad, et meil mõtlemise eest

Ain Hanschmidt helistas oma tiimili-

võimsalt alustanud Kalev Meedia

palka ei maksta. Sest iga inimese

ikmed alati läbi, kui ta nendega koh-

pillid on ka kotis.

juurdetulekuga väheneb kordades

tuda ei jõudnud.

Suhted on kõige kergemini riknev

võimalus, et sa saad ise kõike ette Olen palju mõelnud, miks on õnnes-

näidata ja öelda.

Kiirusta aeglaselt. Muidugi ma tahan, et firma kähku suureks ja võim-

tunud Directoril vastu pidada. Ehkki ajakirjanikuna tahaksin olla ääretult

Palka aeglaselt ja vallanda kiiresti,

saks kasvaks. Aga siin on alati di-

originaalne, pean ütlema, et põhju-

nagu ütles legendaarne General

lemma paigalseisu ja liiga kiire

sed on nii stereotüüpsed, et suisa

Electricu juht Jack Welch. Olen seda

kasvu vahel. Et tervet mõistust mitte

naljakas.

usku, et kedagi tööl motiveerida ei

kaotada, on üks meie nõukogu

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Sotsiaalne ettevõtlus

Üliõpilasest sotsiaalseks ettevõtjaks Heategu algatas motivatsiooniprojekti, mille eesmärk on koos noorte ja ettevõtluse edendamisega tegelevate organisatsioonidega avardada teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest kui sellisest, mis võiks saada noortele üheks karjäärivõimaluseks, partneritele kaalukaks arengusuunaks ning tippspetsialistidele teadmiste proovilepanemise ja edastamise lähtekohaks.

Margarita Sokolova Heateo Sihtasutus

ülesandeid liialt riskantsed kasvuplaanid maha lõigata. Ehk hoida

perefirma mõtteviisi, kus hüppeli-

heategevusest või sotsiaaltööst.

sest kasvust tähtsam on jätkusuut-

Igal aastal lõpetab suur hulk noori

likkus. Tõsi, nõukogu peab meid ka

ülikooli ning suundub tööturule.

tagant torkima, kui tarvis, ehkki seda

Hetkel valitseva majandusliku olu-

pole õnneks teha tulnud. Ega ole

korra, vähese kogemuse ja noo-

vist niipea vaja. Selgi aastal alusta-

ruse tõttu jääb erialane töökoht

me ühe väga mõnusa psühholoo-

sageli leidmata. Seda enam, et

giaajakirjaga ning meie kliendi-

paljud ülikoolid ei paku juba eos

trükiste osakond muutub kõvasti

praktikakohti. Seega ei saa noored

tuumakamaks.

oma oskusi proovile panna, töö-

änasel päeval ei osata eris-

väärtustama kodaniku rolli ühis-

grammi, millejärgselt saavad nad

tada sotsiaalset ettevõtlust

konnas.

pakkuda noortele professionaalset

andjal jääb nägemata tööpotentsiSaid just uue toote valmis? Kahju,

aal ning tulemuseks on apaatia,

aga see on juba lootusetult vana-

eelarvamused ning hirm seoses

nenud. Nõustun väitega, et ükski

iseseisva eestvedamisega.

üle aegade püsima jäänud firma ei tegele enam sellega, milleks ta algselt loodi. Võrreldes kümne aasta tagusega on tänane Director täiesti

Eesmärk on toetada julgust, avatust, loovust

sotsiaalse ettevõtluse nõustamist,

Lisaks sellele, et ei nähta sotsiaalset ettevõtlust kui ühte äritegemise võimalust, puudub noortel sageli huvi ettevõtluse enese vastu. Meie projekti eesmärk on toetada julgust, avatust, loovust ning kriitilist ja analüütilist mõtlemist.

et julgustada neid saama iseseisvateks sotsiaalseteks ettevõtjateks. Projekti toetavaid üritusi on mitmeid, nende seas näiteks jututoad, mis on mõeldud tutvumiseks Eestis tegutsevate sotsiaalsete ettevõtjatega ning osasaamiseks nende vahetust kogemusest. Oktoobrikuu teisel poolel toimub sotsiaalse ettevõtluse päev, mille raames on üliõpilastel ja huvilistel võimalik kohtuda sotsiaalsete ettevõtjatega Eestist ja välismaalt, kuulata oma ala spetsialistide ko-

Algatasime projekti tänu Euroopa

gemusi ning arutleda ühiskonna

Sotsiaalfondi ja EASi rahastusele.

mõjutamise ja muutmise teemal.

teine ajakiri. Director pole enam

Heategu soovib pakkuda noortele

Meie koostööpartnerid on: Eesti

Esimene kohtumine huvilistega on

areen majandusfilosoofilisteks mõ-

paralleelseid võimalusi oma os-

Noorsootöö

toimumas õige pea.

tisklusteks – fookuses on iga ini-

kuste proovilepanemiseks ning

Noored, Ettevõtluse Toetamise ja

mene, kes tahab oma tööd hästi

luua lisavõimalusi karjääri planee-

Haldamise Krediidiasutus, Innove,

teha. Ning igal suvel paneme

rimisel. Lisaks sellele, et ei nähta

Loov Eesti, Pärnu Ettevõtlus- ja

kahtluse alla kõik senised seisuko-

sotsiaalset ettevõtlust kui ühte

Arenduskeskus, SA Tallinna Tea-

had. Küsime endilt, kas see on see,

äritegemise võimalust, puudub

duspark, Tehnopol, Tartu Teadus-

mida meie lugeja, kelle seas on üha

noortel sageli huvi ettevõtluse ene-

park, Tartu Biopark, Tartu Loome-

rohkem keskastmejuhte ja ettevõt-

se vastu. Meie projekti eesmärk on

majanduskeskus, Tartu Ärinõuand-

jaid, tahab.

toetada julgust, avatust, loovust

la ning Pärnu ja Tartu töötukassad.

Keskus,

Euroopa

ning kriitilist ja analüütilist mõtleHead lugejad ja koostööpartnerid!

mist. Teadlikkus sotsiaalsest ette-

Palju õnne 100. Directori puhul

võtlusest ning sellega seonduvast

meile kõigile! Meil on teiega tore

karjäärivõimalusest soodustab et-

Koostööpartnerid läbivad kõige-

olnud, nii et jätkame koos!

tevõtlikumat käitumist ning õpetab

pealt

Võimalus nõustada noori

meiepoolse

koolituspro-

Täpsemat infot kogu projekti kohta laiemalt on võimalik leida Heateo koduleheküljelt www.heategu.ee.

Välisministeerium

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Säästlikum energiakasutus, kliimamuutused – võimalused Eesti ettevõtetele Margus Rava Diplomaatiline esindaja energia- ja kliimaküsimustes

Teenusepakkujaid otsitakse säästliku energiakasutuse, selle planeerimise ja juurutamise projektidesse ning läbi viima energiainfrastruktuuri uuendamist. Aga ka programmidesse, mis puudutavad metsade hooldamist, sest lisaks süsinikdioksiidi heitmete piiramisele on sama oluline ka selle sidumine. Palume kõigil keskkonnasäästlikke teenuseid pakkuvatel ettevõtjatel, kes tunnevad huvi hangetel osalemise ja oma teenuste, toodete või konsultatsiooni pakkumise vastu, endast märku anda Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. Kontakt: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 annika.metsala@koda.ee

äästlik energiakasutus on ka-

nide lehekülgedele, mis vahenda-

hetise mõjuga pikema ajaho-

vad nende organisatsioonide han-

risondi jooksul. See aitab esiteks

keid. Teenusepakkujaid otsitakse

tarbija (olgu selleks siis eraisik, ette-

säästliku energiakasutuse, selle pla-

võte või riik) kulusid kokku hoida.

neerimise ja juurutamise projekti-

Riigihangete taustainfo 33 riigis: uus teave Koja veebilehel

Teiseks aitab kokkuhoidlikum ja üha

dele ja energiainfrastruktuuri uuen-

Eesti Välisministeeriumi ja Eesti

enam taastuvatest allikatest pärit

damiseks. Aga ka näiteks program-

Kaubandus-Tööstuskoja koostöös

energiakasutus üldlevinud arusaa-

midele, mis puudutavad metsade

valmisid 2010. aasta sügisel Eesti

mise kohaselt ka kliimamuutustega

hooldamist ja selle kavandamist,

ettevõtjate tarbeks riigihanke vald-

võidelda. Selle protsessi heaks näi-

sest lisaks süsinikdioksiidi heitmete

konna ülevaated Euroopa ja ka

teks on kasvuhoonegaaside heit-

piiramisele on sama oluline ka selle

kaugemate riikide kohta. Info

mekvootide müük Eesti poolt ning

sidumine. Täpsemaid valdkondi ja

koostajateks olid Eesti ametlikud

teenitud tulu reinvesteerimine sääst-

võimalusi Eesti ettevõtetel hangetel

välisesindused ning infot võite

likumasse energiakasutusse. Oluli-

osalemiseks on teisigi.

leida kokku leida 33 riigi kohta.

ne koht selles protsessis on ette-

Ehkki info maht olenes asukoharii-

võtetel, mis maju renoveerivad või

Kuigi Euroopa Komisjoni, Maailma-

gi info kättesaadavusest ja loodud

säästlikuma mootoriga busse müü-

panga, ÜRO või Euroopa Rekon-

struktuurist, siis peaeesmärk oli

vad.

struktsiooni- ja Arengupanga EBRD

anda vastuseid küsimustele:

hangete sihtriigid on enamuses

siseriiklikud riigihanketeadete

Eesti aga ei ole kindlasti ainuke koht,

kaugemal Eesti otsesest naabru-

andmebaasid (avaldamise

kus selline tegevus käib. Mida vae-

sest, pakuvad võimalused säästliku

kohustus ja riikliku ühtse

sem on riik, seda suuremad on väl-

energiakasutuse edendamisel aren-

andmebaasi olemasolu);

jakutsed energiakasutuse optimee-

guriikides loodetavasti siiski huvi ka

asukohariigi riigihangete

rimisel ning kliimamuutuste ja nen-

Eesti ettevõtetele. Valdkonna vastu

de mõjudega võitlemisel. Erinevate

sügavamat huvi tundvatel ettevõtja-

rahvusvaheliste organisatsioonide

tel palume ühendust võtta Margus

kaudu abistatakse erinevaid riike üha

Ravaga Välisministeeriumist.

seadus, pädev asutus jm vajalik taustateave pakkujale; tulemuste vaidlustamine.

enam. Siinkohal on koostöö kaudu pakutavate teenuste lõpptarbijani

Palume Teie käest operatiivset taga-

viimisel väga oluline roll ettevõtetel.

sisidet, kuna ettevõtjatelt saadava tagasiside alusel kujundatakse välja

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vee-

võimalikud koordineerivad mehha-

bilehelt (www.koda.ee) artikli elekt-

nismid, et Eesti ettevõtjate võima-

roonilisest versioonist on leitavad

lustele hangetel osalemisel ja fi-

kümmekond linki mõnede olulise-

nantseerimisvõimaluste kasutamisel

mate rahvusvaheliste organisatsioo-

kaasa aidata.

Täpsem info: www.koda.ee – teenused – valik riigihanketeated – riigihanked teistes riikides

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Kuidas saada tippjuhiks?

Innovatsiooniveerg

Seminar

Märka võimalusi Soomes 17. märtsil Ida-Virumaal Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 17. märtsil koostöös Europe Direct Jõhvi teabekeskusega seminari „Märka võimalusi Soomes”. Seminar toimub ajaloolises Mäetaguse mõisahoones Ida-Virumaal. Seminarile oodatakse Soome turule siseneda või Soomes oma tegevust laiendada soovivate Virumaa ettevõtete esindajaid, seminari teises pooles keskendutakse turismifirmade võimalustele müüa oma teenu-

Intervjueeris:

seid Soome turistidele.

Katrina Laurson Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE koordinaator

Päevakava

oome juhtide arendamise tipp-

Karjääri algusteel olevaid noori po-

tegija Jussi Kulla uuris oma

tentsiaalseid juhte mõjutab palju kõr-

doktoritöö raames Soome Top 50

9.30

Kogunemine, tervituskohv

10.00

Avasõnad (Pilvi Põdramägi, Soome Suursaatkond Tallinnas)

10.10

Soome majanduse hetkeolukorrast, arengusuunad. Soome-Eesti majandussuhted. (Pilvi Põdramägi, Soome Suursaatkond Tallinnas)

10.40

Eesti ja Soome ettevõtete vahelise majanduskoostöö hetkeseis ja arengusuunad. Eesti Suursaatkonna võimalused aidata Soome firmadega majanduskoostööst huvitatud firmasid, näiteid suursaatkonna ja ettevõtete koostööst. (Imre Siil, Eesti Suursaatkond Helsingis)

11.15

Kohvipaus

12.00

FECC tegevus Eestis. Kuidas suurendada Eesti ettevõtja atraktiivsust Soome partneri silmis? (Heikki Mäki, Soome-Eesti Kaubanduskoda)

12.30

Lõuna

13.30

Soome-Eesti vaheline koostöö turismivaldkonnas, arengusuunad. Kuidas müüa turismiteenuseid Soome turistidele? (Mikko Savikko, ajakirja The Baltic Guide peatoimetaja)

14.15

Kuidas tuua äri- ja konverentsituriste Virumaale? Piiriülene turismikoostöö – ohud ja võimalused. (Ville Sirviö, Livonia Travel)

14.45

Ida-Virumaa turismiklaster, turismiklastri strateegia vahekokkuvõte, E³ turismitoode. (Sigrid Karon, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, turismikoordinaator)

15.00

Kokkuvõttev diskussioon, lõpetamine Arutelu jätkub vabas vormis Mäetaguse mõisa supelmajas

gema astme juhtide isiklik eeskuju.

ettevõtete tegevjuhte, et välja selgitada, kuidas neist said tippjuhid

Millistest kursustest ja koolitustest

ning milliseid õppetunde nad oma

meeldib juhtidele osa võtta?

arengus kõige enam väärtustavad.

Juhid on osalenud mitmetel juhtimisalastel kursustel, millest paljud

Milliseid teadmisi ja oskusi on juh-

on läbi viidud maailmatasemel koo-

tidel vaja jõudmaks maksimaalse

lide poolt. Üllatav on aga see, et

tööviljakuseni?

neist kursustest ei teinud juhid oma

Juhtidel on sõltuvalt ametist ja olu-

juhtimisoskuste omandamise tee-

korrast vaja laia kompetentside am-

konda kirjeldades eriti palju juttu.

pluaad. Vajaminevad kompetentsid muutuvad karjääri vältel märkimis-

Milline on suurim väljakutse juhtide

väärselt. Juhtidega vestlustest ilm-

arendamise juures?

nes, et juhatuse esimees peab täna

Uuringutulemused näitavad, et juhi-

oluliseks teistsuguseid oskuseid kui

oskused omandatakse praktika käi-

karjääri algusaastatel. Vajalikud

gus ning see on väga pikk protsess.

teadmised omandatakse loomuliku

Seetõttu tuleks juhi andeid varakult

arenguprotsessi käigus, mis Soome

märgata ning pakkuda juhipotent-

suurettevõtte juhil võtab aega um-

siaaliga töötajale erinevaid vaheldu-

bes 20 aastat.

vaid ülesandeid vajalike kogemuste omandamiseks, seda eriti karjääri

Kuidas juhid õpivad? Kas juhid

algusaastatel. Kõrgema taseme

õpivad vaid isikliku kogemuse

juhtkonna roll on siinjuures oluline,

kaudu ja koolitustel või õpitakse ka

sest need noored juhid ei ole enne

Seminaril osalemine on ettevõtete esindajatele tasuta, kohustuslik on

üksteiselt ja jagatakse parimaid

praktilise kogemuse omandamist

eelregistreerimine.

praktikaid?

oma potentsiaalist teadlikud.

Soome suurettevõtete juhid rõhutavad praktilise kogemuse olulisust juhioskuste omandamisel. Just keerulisi ülesandeid ja isegi läbikukkumisi nähakse äärmiselt mõjusa kogemusena, sest nende olukordade analüüsimise kaudu õpitakse.

Doktoritöö tulemustest kuuleb pikemalt konverentsil „Produktiivne Organisatsioon” 7. ja 8. aprillil Tartus. Lisainfo: www.pare.ee.

Lisainfo: MARGUS ILMJÄRV Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

Ekspordi Akadeemia

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Ekspordi Akadeemia

SEMINARID 2011 Välisturgudele minnes tuleb ettevõtte juhil leida erinevaid lahendusi uutele väljakutsetele. Ekspordi Akadeemia seminarisari on koostatud eesmärgiga, et ettevõtete juhid saaksid teadmisi, inspiratsiooni ja ideid enda konkurentsivõime arendamiseks.

Ekspordi Akadeemia õppevisiit Ida-Virumaale ja Tartusse 16.-17. märts Registreerimise tähtaeg 11. märts Eesti õppereisil tutvutakse erinevate eksportivate ettevõtete ning neid abistavate organisatsioonidega. Eesmärk on tutvuda tootmisega, kogemusi vahetada ning saada ülevaatlikum info Eesti eksportturust Ida-Virumaa ning Tartu näitel. Õppevisiidi maksumus osalejale on 150 eurot/2346,99 krooni (lisandub käibemaks). Hind sisaldab bussitransporti, majutust, firmakülastusi, toitlustust. Osalejate arv on piiratud! NB! Korraldajal on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

PROGRAMM Kolmapäev, 16. märts 7.30 Väljasõit Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eest (Toom-Kooli 17, Tallinn) 9.00 Bellus Furniture OÜ külastus (Rakvere mnt 23a, Haljala) – www.bellus.com Presentatsioon, tootmisega tutvumine, diskussioon 11.15 Viru Keemia Grupp ASi külastus (Järveküla tee 14, Kohtla-Järve) – www.vkg.ee Presentatsioon, tootmisega tutvumine, diskussioon 12.45 Väljasõit lõunale 13.15 Lõuna Saka Cliff Hotel & SPAs koos mõisa võimaluste tutvustusega – www.saka.ee 14.30 Väljasõit 15.00 Silmet ASi külastus (Kesk 2, Sillamäe) – www.silmet.ee Presentatsioon, tootmisega tutvumine, diskussioon 17.00 Väljasõit Tartusse 19.00 Saabumine Tartusse, majutus hotellis Tartu (Soola 3, Tartu) – www.tartuhotell.ee 19.30 Õhtusöök restoranis Volga

Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist

Neljapäev, 17. märts 8.45 Väljasõit hotellist 9.00 Tartu Teaduspargi külastus (Riia 185, Tartu) – www.teaduspark.ee • „Kuidas Tartu Teaduspark aitab kaasa firmade rahvusvahelistumisele” – Toomas Noorem, Tartu Teaduspargi tegevdirektor • „Tartu Teaduspargi tugi innovaatilisele tootearendusega tegelevale ettevõtjatele – pooltööstuslikud laborid“ – Henri Hanson, Tartu Teaduspargi projektijuht. Pärast presentatsioone Protolabi külastus. 10.30 Väljasõit 10.45 Kodumaja ASi külastus (Ravila 61, Tartu) – www.kodumaja.ee Presentatsioon, tootmisega tutvumine, diskussioon 12.15 Väljasõit lõunale 12.30 Lõuna restoranis Atlantis (Narva mnt 2, Tartu) 13.15 Väljasõit 13.30 A.Le Coq ASi külastus (Tähtvere 56/62, Tartu) – www.alecoq.ee Presentatsioon, tootmisega tutvumine, õllemuuseumi külastus, toodete degusteerimine 16.00 Väljasõit Tallinna

Info ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee www.koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Teated

Eelteade

Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” 16.-17. juunil 2011 Stockholmis ICSB – International Council for Small Business korraldab Rootsis Stockholmis 15.-18. juunil oma 56. aastakonverentsi ning kohale oodatakse ligi 1000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhti üle 70 riigist. Konverentsi erilise osana korraldakse 16.-17. juunini esmakordselt kontaktkohtumised ettevõtjaile „Baltic Business Arena”, kus osalejad saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koostöövõimalusi arutada. Osaleda võivad nii ostjad, kes otsivad uusi innovaatilisi tooteid/teenuseid; toodete/teenuste – uute lahenduste pakkujad; uurimisinstituudid, kes soovivad partneritega mõtteid ja ideid vahetada; finantsinstituudid. Osalema oodatakse järgmiste tegevuslade esindajaid: Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte- ja

jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning sellealane konsultatsioon ja teenused) Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused; teenused) Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja -tehnoloogiad, passiivmajad jpm) Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad, mobiilsed teenused,

kodulahendused jpm)

Seminar

Sihtturg – Moldova 29. märtsil Kaubanduskojas

10 osaleva Eesti ettevõtte osalemistasu tasub SIDA (Swedish International Development Cooperation Agency), lisaks antakse ka reisitoetust umbes 200 euro ulatuses. Ürituse osalemistasu 2900 Rootsi krooni sisaldab järgmist: kontaktkohtumiste korraldamine kahel päeval; osaleva ettevõtte andmete kandmine online-kataloogi ja levitamine teistele osalejatele; osalemine spetsiaalsetes töötubades; lõunasöögid 16. ja 17. juunil; kohvi ja suupisted kohtumiste toimumise ajal; osalemine 16. juunil õhtusel networking-üritusel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Eestis asuva Moldova Saatkonna ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega korraldab 29. märtsil algusega 9.30 järjekordse sihtturuseminari, kus seekord tuleb vaatluse alla Moldova: räägitakse Moldova majanduskeskkonnast ja ettevõtlusest, koostöövõimalustest, juriidilistest aspektidest Moldovas tegutsemisel ning oma kogemusi jagavad ka ettevõtjad.

Toetuse saamiseks peab osaleja täitma kõiki alljärgnevaid tingimusi: ettevõte peab olema Eestis registreeritud; osaleja on väike- või keskmise suurusega ettevõte;

Seminari avab Moldova suursaadik Tallinnas Victor Guzun. Seminari programm koostamisel.

ettevõte tegutseb ühes ja/või mitmes ülalnimetatud sektoris; osaleja on alustav ettevõte või soovib tutvustada oma uut teenust/toodet/tehnoloogiat

või soovib leida uusi innovaatilisi lahendusi/tooteid.

Osalemistasu Kaubanduskoja liikmele 35 eurot/ 527,63 krooni ja mitteliikmele 50 eurot/782,33 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Vajalik eel-

Detailne informatsioon ürituse kohta ja registreerumine osalemiseks: www.b2match.eu/

registreerumine!

balticbusiness. Registreerimisankeedi saab täita ka paberil. Täidetud ankeedi palume saata kas faksi või e-posti teel.

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • Faks: 604 0061 • E-post: kristy@koda.ee

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Ekspordiplaani koostamise koolitus 14., 15. ja 21. märtsil Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 14., 15. ja 21. märtsil 2010 Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) „Ekspordivaldkonna koolitused 2010“ raames Ekspordiplaani koostamise koolituse. Koolitus koosneb kahest osas, esimene toimub kahel järjestikusel päeval 14. ja 15. märtsil ja teine osa 21. märtsil 2010. Koolituse eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ning konkurentsivõime tõstmiseks, samuti luua eeldused ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ning selle efektiivseks elluviimiseks. Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar.

I PÄEV

II PÄEV

III PÄEV

9.00

Kohv ja registreerumine

9.00

Kohv ja registreerumine

9.00

Kohvi ja registreerumine

9.15

Sissejuhatus, koolituse eesmärgid,

9.15

Konkurentsivõimeline strateegia

9.15

Kodutööde arutelu

10.15

lektorite presentatsioonid.

välisturgudele. Visioon

(Juhan Bernadt • Yrjo Ojasaar)

Osalejad teevad lühipresentatsiooni

Töötuba 3:

oma tegevustest. Koolituse struktuur,

Kuhu ja milleks? Bränding ja kommu-

metoodika, materjalid.

nikatsioon postmodernsetel turgudel.

Töötuba 1:

(Juhan Bernadt)

11.00 11.15

10.30

Läbirääkimised. Distribuutorvõrgu juhtimine (Yrjo Ojasaar) Kohvipaus

Peamised takistused ekspordiks

11.00

Kohvipaus

(Juhan Bernadt • Yrjo Ojasaar)

11.15

Jätkub Bränding ja kommunikatsioon

Töötuba 7:

Välisturud, postmodernsed turud,

postmodernsetel turgudel

Riskianalüüs

konkurentsi eeldused –

(Juhan Bernadt)

(Yrjo Ojasaar)

(Juhan Bernadt)

12.15

Ekspordiplaani tegemine

12.30

Ettevõtja kogemused

11.00

Kohvipaus

11.15

Töötuba 2:

13.00

Lõunapaus

Kuidas postmodernsetel

14.00

Dünaamiline SWOT.

13.00

Lõunapaus

turgudel edu saavutada?

Töötuba 4:

14.00

Ekspordieelarve koostamine

(Juhan Bernadt)

SWOT

Tooted/teenused. Kanalivalik

(Yrjo Ojasaar)

12.15

(Juhan Bernadt)

Riskianalüüs. Finantsanalüüs.

14.30

ekspordiplaani koostamisest (praktik)

(Yrjo Ojasaar) 14.30

Sihtgruppide määratlemine.

Ülevaade EAS ekspordivaldkonna toetusprogrammidest

13.00

Lõunapaus

Töötuba 5:

14.00

Turgude valik, määravad faktorid

Määratle oma sihtgrupp. Ettevõtte

(Yrjo Ojasaar)

lugu. Uus meedia, uued kanalid.

Infoallikad, turu-uuringute teostamine.

Töötuba 6:

15.45

Kohvipaus

Praktiline näide

Kommunikatsioonistrateegia loomine.

16.00

Kuidas jätkata ekspordi arendamist,

(Yrjo Ojasaar)

järgmised sammud. Koolituse lõpetamine

14.45

(EASi esindaja)

15.45

Kohvipaus

16.00

Kohvipaus

16.00

Hinnakujundus

16.15

Kodutöö ülesande presentatsioon:

16.30

Kokkuvõte päevast

15.15

Ärimudeliinnovatsioon (Juhan Bernadt)

ekspordiplaani esimese

(Yrjo Ojasaar)

osa koostamine (Yrjo Ojasaar) 16.30

Kokkuvõte päevast

„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerimine: LIDIA FRIEDENTHAL Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Koolitusel osalemise tasu on 57,52 eurot/900 krooni (sisaldab käibemaksu). Sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale. NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Seminar

Isikuandmete kaitse töösuhetes

Teated

Ärivisiit Norrasse 4.-7. aprillil Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös EASi ja Eesti Saatkonnaga Norras 4.-7. aprillil ärivisiidi Oslosse. Kutsume osalema

17. märtsil Atlantise konverentsikeskuses

nii ettevõtjaid, kes soovivad Norra turule siseneda kui firmasid, kes soovivad Norras oma eksporti suurendada.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindus korraldab seminari isikukait-

Esmaspäev, 4. aprill

seandmetest töösuhetes. Seminar toimub 17. märtsil kell 11.00-14.45

18.35

Väljub lennuk Oslosse

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu). Koolituse lektoriks on

19.15

Saabumine Oslosse, transport hotelli Rica Holberg

vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli tööõiguse dotsent Gaabriel Tavits.

20.30

Kogunemine hotelli fuajees, soovi korral õhtusöök

Milliseid isikuandmeid on tööandjal õigus töötajalt küsida? Milline on tööandja vastutus isikuandmete töötlemisel? Millised on töötaja õigused eraelu kaitsmisel? Milliseid isikuandmete kaitsega seotud kokkuleppeid on mõistlik töötajaga sõlmida? Käesolev koolitus annab vastused neile ja analoogsetele praktikas kerkivatele küsimustele.

Teisipäev, 5. aprill 10.00

Äriseminar – Rica Holberg Hotell

12.00

Lõuna – Rica Holberg Hotell

13.00

B2B kohtumised – Rica Holberg Hotell

18.00

Õhtusöök – networking-üritus (osaleb Eesti saatkonna esindaja, Norway Business House, Kaubanduskoja esindaja, B2B kohtumistele tulnud Norra firmad ning kutsutakse veel

Käsitletavad teemad

teisi olulisi kontakte Eesti ettevõtjate jaoks)

Põhiseaduslikud tagatised – sõnumisaladuse

kaitse versus omandikaitse ja ettevõtlusvabadus Lepingueelsed läbirääkimised ja tööandja õigustatud huvi

Kolmapäev, 6. aprill 10.00

Testide tegemine

Firmakülastused (firmad valitakse vastavalt Eesti delegatsiooni sektoritele)

Töölesoovija taustauuring ja selle lubatavus

12.00

Lõuna

Andmete kaitse töösuhte ajal:

13.00

Firmakülastused (firmad valitakse vastavalt

18.00

Eesti suursaadiku vastuvõtt

19.00

Õhtusöök

tööandja direktsioonivõim ja isikuandmete kaitse tööandja õigus kontrollida

e-kirjavahetust ja internetikasutust tööandja õigus küsida isiklikke andmeid

(abielutunnistus, sünnitunnistus) töötaja tõendamiskohustus TLS § 38 kohaldamisel

(isiklikud põhjused) Andmete kaitse töösuhte lõppemisel: tööandja kohustus andmeid säilitada töötajapoolse töölepingu ülesütlemise

põhjuste tõendamine töölepingu ülesütlemise erikaitse tõendamine

(rasedus, lapsehoolduspuhkus) dokumentide säilitamine peale töösuhte lõppemist

Eesti delegatsiooni sektoritele)

Neljapäev, 7. aprill 10.00

Firma/organisatsiooni külastus (asutus, millest on Eesti ettevõtjatel Norra turule sisenemisel kasu)

12.00

Lõuna

14.00

Vaba aeg

18.00

Lennujaama

19.50

Väljub lennuk Tallinna

22.20

Saabub lennuk Tallinna

B2B kohtumiste korraldus põhineb Eesti ettevõtja poolt täidetud ankeedil (edastatakse pärast visiidil osalemise lepingu allkirjastamist), kus on näidatud ettevõtte põhiandmed ning kirjeldatud selgelt kohtu-

Seminari osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 40 eurot/625,86 krooni, mitteliikmetele 80 eurot/1251,73 krooni, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

miste soovid. Paketi maksumus on 1150,41 eurot/18 000 krooni. Paketis sisaldub reis, majutus, kohapealne transport ja teenused (kontaktkohtumised Norra firmadega, äriseminar, 1-2 firma külastus).

Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee

Seminar

Invest in Med – ärivõimalustest Vahemereäärsetes riikides 4. aprillil Kaubanduskojas

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Liikmelt liikmele Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-posti-

4. aprillil toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

aadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Soo-

seminar, mis tutvustab äri- ja investeerimisvõimalusi ida- ja lõunapoolsetes

duspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele.

Vahemereäärsetes riikides. Seminaril tutvustatakse Invest in Med programmi, mille eesmärk on arendada pikaajalist ettevõtlusalast koostööd ida- ja lõunapoolsete Vahemereriikidega. Seminari põhirõhk on Invest in Medi partnerriikidel, milleks on Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania,

Lisainfo: KADRI LIIMAL Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

Liibanon, Maroko, Palestiina, Süüria ja Tuneesia.

Hansa Konverentsid OÜ Igal aastal viiakse läbi sadu üritusi toetamaks Euroopa Liidu ning üheksa

Hansa Konverentsid pakuvad kõigile Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

partnerriigi ettevõtete koostööd. Koostöö toimub valdkondades nagu

liikmetele soodushinnaga koolitust „Tuleohutuse seaduse rakenda-

säästlik areng, põllumajandus, turism, tööstus, innovatsioon jne, kus kiirelt

mine töökohal tuleohutuse korraldamisel“, mis toimub 10. märtsil 2011

kasvav elanikkond esitab Vahemereäärsetele riikidele suurima väljakutse.

Clarion Hotell Euroopa Konverentsikeskuses, Tallinnas. Koolituse

Seminaril räägitakse programmi võimalustest, mida ettevõtjad oma tege-

täishind on 139,97 eurot/2190 krooni ja liikmetele pakume koolitust hin-

vuses kasutada saavad. Samuti tutvustatakse kuulajatele kuidas Vahe-

naga 89 eurot/1392,54 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Pakku-

mereäärsetes riikides äri teha – millised on äritavad, viimased trendid

mine kehtib kuni 1. märstini 2011. Kogu info koolituse kohta on üleval ka

kaubanduses ja investeeringutes, riikide ja sektorite ülevaated. Näiteks

kodulehel www.hansakonverentsid.ee.

aastal 2009 eksporditi Eestist Marokosse kaupu 29 miljoni krooni ulatuses,

Lisainfo:

Egiptusesse on juba aastaid edukalt eksporditud mineraalseid tooteid,

Jane Tuha

metalle, pabermassi, puitu jmt.

Tel: 682 5519, 682 5539

Seminari peakorraldaja on Eurochambres koostöös Invest in Med pro-

E-post: jane@hansakonverentsid.ee

grammiga. Rohkem infot Invest in Medi tegevuste kohta on kättesaadav veebilehel www.invest-in-med.eu. Seminari täpsem info Kaubanduskoja

OÜ Fortis Koolitus

kodulehel www.koda.ee.

Meile kuuluv Sotsiaal-Humanitaarinstituut teeb tihedat koostööd Soome Vabariigis vene keeles, 12 korda aastas, välja antava ajalehega „Spektr”. „Spektr” on äri- ja kultuurileht, mis ei avalda poliitilisi materjale. Levitatakse Soome Vabariigis, Vene Föderatsioonis ja Eesti Vabariigis. Eriti populaarne on Peterburi elanike ja Soome Vabariiki külastavate vene-

Lisainfo: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee

keelsete inimeste seas. Tiraaž kolmkümmend tuhat ja enam ajalehte. Ajalehes avaldatu (reklaam oma ettevõttest, informatsioon firma tegevusest, ülevaatlikud materjalid koostööpartnerite leidmiseks, aga ka ettepanekud oma ettevõttesse investeerimiseks) jõuab kolmes riigis vene keeles suhtlevate äriringkondadeni. Ajalehe „Spektr” volitatud esindaja Eesti Vabariigis on Lembit Allingu.

Soovite alanud aastal leida uusi äripartnereid Euroopast?

Lisainfo: Lembit Allingu Tel: 616 5173, 5646 0678 E-post: lembitallingu@hot.ee

Euroopa miljardite eurode suurune riigihangete turg tundub Teile atraktiivne? Proovi nüüd riigihangete monitooringu teenust 40% odavamalt ja tutvu igapäevaselt kümnete riigihangetega üle Euroopa! Hind märtsis ja aprillis 28,76 eurot/450 krooni kuu, infot edastame igal tööpäeval.

OÜ Promotion Fund Pakume Volga jõe ääres asuvat põlevkivi leiukohta, mille pind on 218 ruutmeetrit ning mille ressurss on hinnatud 600 mln tonnile. Leiukoht on ettevalmistatud administratiivressursiga. Lisainfo: Konstantin Rebotunov

* Tavahind ühe kuu kohta Kaubanduskoja liikmele 47,93 eurot (750 krooni), mitteliikmele 95,87 eurot (1500 krooni).

Tel: 608 4346, 5690 1101 E-post: promotionfund@gmail.com

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Koostööpakkumised • Riigihanketeated

Koostööpakkumised Leedu puittoodete (liimpuittalad, liimpuidust mööblidetailid jmt) valmistaja otsib edasimüüjaid. Kood 2011-02-23-017 Läti õhufiltrite tootja otsib edasimüüjaid. Kood 2011-02-22-025 Itaalia kunstnaha tootja (autode, rongide, mööbli jm otstarbel) otsib edasimüüjat. Kood 2011-02-21-011 Leedu hotellide ja puhkekomplekside omanik otsib Klaipeda piirkonnas pakutavatele turismiteenustele edasimüüjat. Kood 2011-02-18-015 Tšehhi vahendusfirma pakub oma teenuseid ettevõtetele, kes soovivad äri alustada Aafrikas. Kood 2011-02-17-012 Inglise marketingi ja avalike suhete konsultat-

Leedu orgaanilise väetise tootja otsib edasimüüjaid. Kood 2011-02-15-017 Poola juhtiv saalihokitarvete tootja otsib edasimüüjaid. Kood 2009-10-26-036 Inglise mängude tarkvara, mängukonsoolide ja lisatarvikute hulgimüüja otsib koostööks kontakti tootjate ja teiste edasimüüjatega. Kood 2009-10-16-015 Rootsi ettevõte otsib kuiva ja puhta söödamaisiga varustajat. Kood 2011-02-28-001.1

Iisraeli üliõhukeste erimaitsega kreekerite valmistaja otsib edasimüüjat. Kood 2010-12-30-023 Türgi firma otsib konkurentsivõimelise hinnaga paberi ja pakkematerjaliga varustajat. Kood 2011-02-28-002.1 Tšehhi puitbriketi, paberivalmistamise ja põllutöömasinate valmistaja otsib oma toodangule edasimüüjat Venemaal, Skandinaavias ja Baltikumis. Kood 2011-02-15-025

Tšehhi teraskonstruktsioonide jm metalltoodete valmistaja pakub end alltöövõtjaks. Kood 2011-02-10-009 Itaalia veini- ja oliiviõli tootja otsib edasimüüjat ning pakub oma ruume ürituste korraldamiseks. Kood 2011-02-02-005

siooniteenuste firma pakub oma teenuseid

Rootsi disainkööginugade tootja otsib roosi-

ettevõtetele, kes vajavad abi äri alustamisel

puust kõrgekvaliteetse käepideme valmista-

Inglismaal. Kood 2011-02-15-032

jaid. Kood 2010-05-18-033

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee

Riigihanketeated ROOTSI Sisustus ja seadmed Hangitakse põrandavaipu, matte ja tööstuslikult toodetud tekstiilpõrandakatteid. Tähtaeg 06.04.2011. Kood 4098

Hangitakse värve, maalripintsleid ja seinakat-

Hangitakse info- ja kommunikatsioonitehno-

tematerjale. Tähtaeg 21.03.2011. Kood 4106

loogia (IKT) süsteemide ja rakenduste aren-

Ostetakse sein- ja köisronimise varustust.

dusteenust, integreerimist, ärinõuete analüüsi,

Pakkumiste esitamine inglise või rootsi keeles.

protsessimodelleerimist, projektijuhtimist. Info

Tähtaeg 24.03.2011. Kood 4107

väljastamine kuni 14.03.2011, osalustaotluste esitamine 21.03.2011. Kood 4114

Ostetakse elektrilisi kohvimasinaid. Tähtaeg 29.03.2011. Kood 4103 Hangitakse erineva otstarbega mööblit (kontori, kooli), tekstiilriiet ja seonduvaid tooteid. Tähtaeg 04.04.2011. Kood 4102

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID Infotehnoloogia ja IT-seadmed IT-püsiliinide paigaldamine ja hooldamine (paigaldamine 2 kuud ja hooldamine 12 kuud).

Töörõivad

Lepingu pikendamise võimalus kuni 3 korda

Hangitakse kutserõivaid, eritöörõivaid ja ma-

12 kuu kaupa. Tähtaeg 7.04.2011. Pakkumiste

nuseid (ca 1300 tervishoiutöötajale). Tähtaeg 06.04.2011. Kood 4100

esitamine eesti keeles. Kood 4108 Hangitakse arvutiga seotud seadmeid (mitmesugused kontoriseadmed jm tooted). Tähtaeg

Muud tarbed

22.04.2011 Pakkumiste esitamine inglise või

Hangitakse laboritarvikuid (pipetid, katseklaa-

prantsuse keeles. Kood 4109

sid, kolvid, laboriseadmeid, optika- ja täppis-

Hangitakse kõneedastus- ja ISDN-telekom-

instrumendid, pudelid, purgid ja rohupudelid).

munikatsiooniteenuseid. Teenuse eesmärk on

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 08.04.2011.

tagada lauatelefonidele ja mobiiltelefonidele

Kood 4099

suunatud riikliku ja rahvusvahelise telekom-

Hangitakse puhastus- ja poleerimisvahendeid

munikatsiooni ning võimaldada ka linnavõrgu

(sh erinevate pindade detergendid, lapid, har-

analoogside ja PRI-ISDN-side kasutamist (sh

jad, luuad). Tähtaeg 11.04.2011. Kood 4101

hädaolukorras). Tähtaeg pakkumiste esita-

Eelteade: ostetakse lukke ja lukuosasid. Kood 4104

Mööbel Eelteade Kongosse mitmesuguse mööbli ostmiseks. Eelteade avaldatud 14.02.2011. Arenguabi hange sisaldab klassiruumimööblit, kontorimööblit, magamistoa- ja söögitoamööblit. Kood 4110 Arenguabi hange kontorimööbli tellimiseks Mauritaania Islamivabariiki, sisaldades töölaudu, raamaturiiuleid, konverentsilaudu, dokumentide kappe, kõnepulte jms). Tähtaeg 10.04.2011. Kood 4111

miseks 11.04.2011. Kood 4112 Interpol hangib seire- ja turvasüsteeme ning

Hangitakse tuletõrjevoolikuid ja mitmesugu-

-seadmeid. Hankele lisanduvad seonduvad

seid tulekaitsetooteid. Tähtaeg 11.04.2011.

remondi- ja hooldusteenused. Tähtaeg on

Kood 4105

21.03.2011. Kood 4113

Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee

Juubilarid

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. märts 2011

Õnnitleme märtsikuu juubilare! G4S EESTI AS liige alates 1997

JAJAA OÜ liige alates 2004

MCLEAN CONSULTING OÜ liige alates 1995

GENNET LAB AS liige alates 1997

KENTEK EESTI OÜ liige alates 1998

REDLINK OÜ liige alates 2006

HELMES AS liige alates 1999

NAVIGAATOR OÜ liige alates 2009

JARE AS liige alates 2000

TV 3 AS liige alates 2004

SERTIFITSEERIMISKESKUS AS liige alates 2003

KOOLIBRI AS liige alates 1996

VÕRU JUUST AS liige alates 1997

MARTEM AS liige alates 1998

ÖKOEHITUSE AS liige alates 2001

A & L ARHITEKTUURIBÜROO OÜ liige alates 1997

MECRO AS liige alates 1998

55 LASBET AS liige alates 1997

50 SILBET AS liige alates 1998

EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT MTÜ liige alates 1994 EESTI STATOIL AS liige alates 2000 ELECTRUM AS liige alates 2003 ELTEK AS liige alates 1997 ELWO AS liige alates 2006 ESTKO AS liige alates 1997 FARVE AS liige alates 1994

TOODE AS liige alates 1996 USESOFT AS liige alates 1999

15 DEKOMIR OÜ liige alates 2011 FM CAPITAL CONSULTING AS liige alates 2008 HENKEL BALTI OÜ liige alates 1998

SMC PNEUMATICS ESTONIA OÜ liige alates 2008 TATPAR V.O. OÜ liige alates 2010 TÕSTUKIKESKUS OÜ liige alates 2004

10 3 STEP IT OÜ liige alates 2002

AGRILAND OÜ liige alates 2002

ALBERGRUPP TEENUSED OÜ liige alates 2010

ANDRIKA KOOLITUS OÜ liige alates 2007 ENERGOSERVIS OÜ liige alates 2007

BJÖRNKLÄDER AB EESTI FILIAAL liige alates 2007

EVENTECH OÜ liige alates 2001

CONCEPT PROJECTS OÜ liige alates 2006

HORIZON TRAVEL OÜ liige alates 2005

KAARDIEKSPERT OÜ liige alates 2010

KRAANA KAKS OÜ liige alates 2003

QUALITY PRINT OÜ liige alates 2007

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 604 0085 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Eksportööride koolitused 2010—2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.

• Juhan Bernadt on ligi 30 aastat tegelenud rahvusvahelise müügi-, turunduse- ja brändijuhtimisega nii suurettevõtetes kui väiksemates arenevates ettevõtetesüle maailma. Viiastel aastatel on ta tegelenud ettevõtete konsulteerimisega ning ekspordija turunduskoolituste läbiviimisega Eestis.

EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks. Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 14., 15., 21. märts • 5., 6., 13. mai

• Yrjö Ojasaar omandas õigusalase hariduse Ameerika Ühendriikides, kus praktiseeris advokaadina ning seejärel tehnoloogiaettevõttes partnerina. Tema tänane tegevus on seotud ettevõtetele era- ja riikliku riskikapitali kaasamise, rahvusvaheliste strateegiliste partnerite leidmise ning intellektuaalse omandi kaitsmise ja arendamisega. Hetkel töötab Yrjö Ojasaar OÜs Advokaadibüroo Luiga Hääl Mody Boreniuse, kus ta nõustab innovaatilisi firmasid.

Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 12., 13., 20 aprill

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 4. aprill – vene keeles • 2. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 16. mai Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 6. juuni

• Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordija messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5. aprill (vene k) • 3. mai • 7. juuni Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 18. mai

Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot/300 krooni üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 17. mai Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 8. juuni

„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.