Teataja 08_2010_pisike by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA 85

TEATAJA

NR 8 • 21. APRILL 2010

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTAL

Hommikukohv suursaadikuga

Eesti suursaadik Rootsis – Alar Streimann 11. mail Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Välisministeeriumiga alustab uue lühiseminaride sarjaga „Hommikukohv suursaadikuga”. Avaüritusel on ettevõtjatel võimalus kohtuda Alar Streimanniga, kes on Eesti suursaadik Rootsis. Lisaks osaleb üritusel Krister Kalda, EASi esindaja Rootsis. Seminar toimub 11. mail kell 9.00–10.30 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Käsitletavad teemad: Rootsi majanduse väljavaated Eesti ja Rootsi majanduskoostöö seis ja võimalused Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel Rootsis EASi esinduse roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel Rootsis Osalemistasu on 150 krooni. Hinnale lisandub käibemaks. Info ja registreerumine: EVA MARAN Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

TÄNA LEHES: Majandustegevuse lihtsustamisest

Äriühingute juhatuse tasustamise põhimõtetest

Tarbijakrediidi direktiivist

Iga liige loeb! | www.koda.ee

Märtsi majandusdiagnoos

Juhtkiri

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Õpime ja uurime eksporti 2009. aastal korraldasime Kaubanduskojas kokku 52 ekspordialast koolitust (sealhulgas 19 sihtturuseminari), kus osales pea 1000 ettevõtete esindajat. Täna panevad analüütikud ja poliitikud väga suuri panuseid sellele, et eksport veab Eesti majanduse taas kasvule.

SIIM RAIE Peadirektor

eie põhilistel eksporditur-

Akadeemia seminaride sarja struk-

Partnerid: Tänapäeval on võrgus-

gudel on tõesti märgata

tureerimiseks valisime Lausanne’i

tik ja partnerid üha tähtsam osa

elavnemist ja majandususaldusin-

Ülikooli doktori Alexander Osterwal-

ettevõtete tegevusest. Võrgus-

deksid Soomes, Rootsis ja Norras on

deri, kes oli ka avaseminari esineja,

tik kui Eesti ettevõtete kasuta-

tõusnud üle ajalooliste keskmiste.

poolt väljatöötatud mudeli „Busi-

mata potentsiaal välisturgudel.

See on märk usalduse taastumisest

ness Model Canvas”, mis võtab väga

Tulud ja kulud: Ekspordi Akadee-

ja tarbijakindluse kasvust.

hästi kokku tervikliku ärimudeli, mil-

mia hooaja lõpuseminar.

lega eksportöör saab välisturgudel Samad analüütikud ja poliitikud

tegutseda.

uurivad meiegi käest pidevalt, kas

2008. aastal alguse saanud Ekspordi Akadeemia sai 19. aprillil uue hoo sisse. 2010. aasta jooksul on plaanis korraldada kümneid seminare ja õppereise nii eksportivate ettevõtete tippjuhtidele ja omanikele kui ka keskastme juhtidele.

Ekspordi Akadeemia seminaride toimumisajad, täpsema kava ja esine-

kriisi käigus on Eesti ettevõtetes

Seminaride käigus on plaanis katta

jad leiate Kaubanduskoja veebi-

toimunud ka struktuurseid muuda-

järgnevad teemad:

lehelt www.koda.ee.

tusi, kas me toodame ja müüme

Ärimudel: Kuidas selle abil kon-

nüüd keerulisemaid ja kallimaid

kurentidest eristuda?

tooteid kui enne kriisi? Kipun ar-

Kliendid: Kuidas määratleda ja

vama, et valdavalt mitte – kriisiga

mõista kliente?

Lähinädalatel saavad mitmed Koja

toimetulek on võtnud oma aja ja

Väärtuspakkumine: Mis on väär-

liikmed elektroonilise kutse vastata

ressursid ning tootearendusele pole

tus, mida kliendid ostavad?

Eksporditakistuste uuringu küsi-

täielikku tähelepanu jätkunud. Posi-

Kanalid: Millist kanalit pidi jõuab

mustele. Sellega püüame välja sel-

tiivseid näiteid on muidugi ka.

toode sihtkliendini?

gitada Eesti eksportööride põhilised

Trendid: Millises suunas liigub

mured – nii ettevõttesiseselt kui ka

Et Kaubanduskoda saaks ekspordi

maailm? Millest tekivad trendid?

turgudel tegutsedes.

arendamisel oma liikmeid abistada,

Kliendisuhted: Milliseid suhteid

oleme sel kevadel ette võtnud kaks

ootavad kliendid ettevõtjatelt?

Uuringu tulemused aitavad meil

suuremat algatust:

Kuidas me loome suhteid? Kuidas

paremini ettevõtetele toeks olla

muuta suhted jätkusuutlikuks.

ning on sisendiks ka poliitikakujun-

Võtmetegevused: Millised on

damisel. Kui suudame koguda konk-

kõige tähtsamad võtmetegevu-

reetseid näiteid takistustest välis-

2008. aastal alguse saanud Eks-

sed, et ärimudel toimiks?

riikides, siis on neid võimalik ka riiki-

pordi Akadeemia sai 19. aprillil uue

Võtmeressursid: Milliseid res-

devahelistes aruteludes käsitleda ja

hoo sisse. 2010. aasta jooksul on

sursse on vaja, et ettevõtte kõi-

lahendada.

plaanis korraldada kümneid semi-

ge tähtsamaid võtmetegevusi

nare ja õppereise nii eksportivate et-

teostada, oma väärtust klienti-

Loodame, et osalete aktiivselt nii

tevõtete tippjuhtidele ja omanikele

deni viia ja ärimudel tervikuna

ankeedi täitmisel kui ka järgnevates

kui ka keskastme juhtidele. Ekspordi

toimima panna?

intervjuudes.

Ekspordi Akadeemia

Eksporditakistuste uuring

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

23. aprill

Kodanikefoorum Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest Tartu Ülikooli Narva Kolledžis (Kerese 14, Narva) Marina Klementjeva • Tel: 356 1985 • E-post: marina@narva.ut.ee

24. aprill

Kaubanduskoja Kevadball Restoranis Gloria (Müürivahe 2, Tallinn) Annika Eesmaa • Tel: 604 0094 • E-post: annika@koda.ee

27. aprill

Seminar „Puhkuste andmise korraldamine ja puhkusetasu arvutamine” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

29. aprill

Seminar „Müük ja müügitehnikad” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

4. mai

Messikoolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Liis Lehesalu • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

5. mai

Ekspordi Akadeemia seminar tippjuhtidele — „Kliendid” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

6. mai

Ekspordi Akadeemia seminar kesktasemejuhtidele — „Kliendid” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

7. mai

Ettevõtlusteemaline koolitus „Kaasaegsed töövormid: virtuaal- ja kaugtöö” Jõhvi Vallavalitsuses (Keskväljak 4, Jõhvi) Koolitus on tasuta. Vajalik eelregistreerimine. Kerda Spitz • Tel: 356 0608 • E-post: kerda.spitz@ut.ee

11. mai

Seminar „Kokkulepete vormistamine töösuhetes” Clarion Hotell Euroopa Konverentsikeskus (Paadi 5, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

11. mai

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Rootsis Alar Streimann Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

11. mai

Valgevene kontserni „ Bellegprom” ettevõtete seminar ja kontaktpäev St Olav Hotel Tallinnas (Lai 5, Tallinn) Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

13. mai

Seminar „Sihtturg — Valgevene” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

13. mai

Messikoolituse töötuba Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Liis Lehesalu • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

20. mai

Seminar „Kokkulepete vormistamine töösuhetes” Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

24.–29. mai

Ärivisiit Harkovisse ja Kiievisse Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

25.–26. mai

Kontaktkohtumised bioenergia-, jäätmekäitlus- ja taaskasutussektori ettevõtetele Jönköpingis, Rootsis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Õpime ja uurime eksporti

Seadusandlus Kas majandustegevus muutub lihtsamaks?

Ühest äriühingute juhatuse liikmete palgapoliitikat puudutavast eelnõust

Tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine

Konjunktuur Märtsi majandusdiagnoos

Juhtimisveerg Firmal ei lähe hästi. Kas ma olen probleem või lahendus?

Euroopa uudised

Kutseharidus Innovatsiooni ja loovuse laager – „12 h ettevõte” kutseõppuritele

Sotsiaalne ettevõtlus Olukorrale lahenduse otsimine on teinud minust sotsiaalse ettevõtja

Teated

Liikmelt liikmele

Riigihanketeated

Koostööpakkumised

Uued liikmed

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Kas majandustegevus muutub lihtsamaks? Oleme mitmel korral põgusalt kirjutanud majandustegevuse seadustiku eelnõust, majandushaldusõiguse kodifitseerimisest, läbiviidud ettevõtjatel lasuva halduskoormuse hindamistest jne. Kõige hiljutisem teema puudutas äriseadustiku muudatusi, mis peaksid lihtsustama osaühingu asutamist. MAIT PALTS Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

Lühidalt: Äriseadustiku tähtsaima muudatusena on füüsilisel isikul võimalus asutada osaühing sissemakset tegemata. Muudatuse tulemusena säilib seni kehtinud osaühingu miinimumkapitali nõue, kuid antud summat ei pea füüsilisest isikust osanik tasuma enne ühingu äriregistrisse kandmist. Majandushaldusõiguse kodifitseerimisel säilivad kõik senised võimalused registripidajaga või tegevuslube väljastava riigiasutusega suhtlemiseks. Ettevõtjaportaali lisandumine ühtse kontaktpunktina ei mõjuta teadete ega taotluse suhtes kehtivaid tähtaegu, asutuste pädevust ega ettevõtja õigust esitada mistahes teateid ja taotlusi paberil või elektrooniliselt otse pädevale haldusorganile. Ühtlustatakse ja lihtsustatakse tegevuslubade andmist.

riseadustiku muudatused

Mistahes õigusakte muutes tuleb

pealkirjas esitatud küsimusele võiks

alati arvestada aga ka nende ette-

seega öelda, et äriseadustiku muu-

võtjatega, kes juba tegutsevad.

datused kokkuvõttes lihtsustamise

Äriseadustikus kavandatud muuda-

Nende elu ei tohi muudatustega

eesmärki kannavad ja seda mitte

tused on tänaseks ka kõige kauge-

peapeale pöörata või keerulisemaks

ainult asutamisega seoses, vaid ka

male jõudnud ehk esitatud Vabariigi

muuta. Just sellest lähtuvalt esita-

äriühingu käigus hoidmisel. Kau-

Valitsuse poolt Riigikogule. Muuda-

sime äriseadustiku muudatuste et-

banduskoja liikmetelt laekunud ta-

tustest suurimaks on see, et füüsili-

tevalmistajatele ka mitmeid märku-

gasisideta ning sellest tulenevate

sel isikul on võimalus asutada osa-

seid, kuidas kehtivat seadust muut-

ettepanekute ja märkusteta ei oleks

ühing (piiratud vastutusega äriühing)

ma ei peaks. Näiteks soovitasime

tulemus kindlasti olnud selline nagu

sissemakset tegemata. Muudatuse

loobuda kavast kaotada täielikult

see täna eelnõus on.

tulemusena säilib seni kehtinud

osade võõrandamisel kehtiv ostu-

osaühingu miinimumkapitali nõue

eesõigus. Meie hinnangul võiks

(40 000 krooni või pärast euro ka-

lubada ostueesõigusest loobumist

sutuselevõtmist 2500 eurot), kuid nimetatud summat ei pea füüsilisest isikust osanik tasuma enne ühingu äriregistrisse kandmist. Osakapital tuleb sisse maksta siis kui see on ette nähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund. Sel viisil OÜ asutamine on võimalik üksnes osaühingu puhul, mille osakapital jääb vahemikku 40 000 krooni (2500 eurot) kuni 400 000 krooni (25 000 eurot). Mi-

Äriseadustiku muudatused kannavad lihtsustamise eesmärki ja seda mitte ainult asutamisega seoses, vaid ka äriühingu käigus hoidmisel. Kaubanduskoja liikmetelt laekunud tagasisideta ning sellest tulenevate ettepanekute ja märkusteta ei oleks tulemus kindlasti olnud selline nagu see täna eelnõus on.

Majandushaldusõiguse kodifitseerimine Teine teema, mis on olnud päevakorral juba üle aasta on majandushaldusõiguse kodifitseerimine ehk majandusetegevuse seadustiku üldosa seaduse koostamine koos sinna juurde kuuluvate rakendussätetega (viimase moodustavad peamiselt eriseaduste muudatused nt kaubandustegevuse seaduse muudatused). Väga üldistatult võib öelda, et puudutatud on kõik valdkonnad, kus täna eksisteerib tegevusloa või

nisteeriumile saadetud kirjas ei olnud Kaubanduskoda selle muuda-

küll põhikirjaga, kuid mitte abso-

registreeringu nõue. Need puudu-

tuse vastu. Kui reaalse sissemakse

luutsena, sest tegutsevad osaühin-

tavad juba selgelt ettevõtete iga-

asendamine nõudeõigusega tõe-

gud on valdavalt omanikevahelistes

päevast tegutsemist. Seega on

poolest aitab muuta ettevõtlusega

suhetes ostueesõigusega arvesta-

äärmiselt oluline, et kavandatud

alustamise lihtsamaks, arvestades

nud. Hea on tõdeda, et ministee-

muudatused ettevõtjate elu liht-

seejuures jätkuvalt ka võimalike

rium nii selle kui ka mitmete teiste

sustaksid ning halduskoormust

võlausaldajate huvidega, on muuda-

ettepanekutega, mis Kaubandus-

vähendaksid, mitte vastupidi. Kuigi

tus põhjendatud.

koja poolt esitati, arvestas. Vastates

eelnõude lõplikud versioonid on veel

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

valmimata, võib seniste arutelude

muudab, ei tea ise täpselt, milli-

mist, mis oleks rakendatav eel-

pinnalt arvata, et suund on õige.

sed nõuded talle kehtima hakka-

kõige ettevõtte pärimise või võõ-

Toon siinkohal välja mõned põhi-

vad.

peaks

randamise, samuti äriühingute

mõtted, millest majandustege-

kontaktpunktist kiirelt abi saama.

selles

osas

egu on investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse

seaduse, kogumispensionide seadu-

ühinemise või jagunemise korral.

se krediidiasutuste seaduse ja väärt-

vuse seadustiku üldosa seniste

Praegu sellised põhimõtted pal-

paberituru seaduse muutmise sea-

arutelude puhul on lähtutud. Eel-

judel juhtudel puuduvad ning

duse eelnõuga (edaspidi eelnõu). Eel-

nende puudumine on juba tekita-

nõus sätestatud muudatusettepa-

nud vaidlusi ja ebakindlust.

nekud tuginevad suures osas Euroo-

nõu viimase tööversiooniga on huvitatutel võimalus tutvuda aga ka Koja veebilehel www.koda.ee.

Tegevuslubade andmise üldreeglite ühtlustamine

pa Komisjoni kahele õiguslikult

Teiseks oluliseks põhimõtteks, mida praegusest eelnõu versioo-

Väga paljud ettevõtjad olid äsja

mittesiduvale soovitusele (2009/384

nist võib välja lugeda on tegevus-

(15. aprilliks) kohustatud kinni-

/EÜ; 2009/385/EÜ), mille peaees-

lubade andmise, üleandmise ning

tama majandustegevuse registrile

märk on muuta eelnõus nimetatud

kehtetuks tunnistamise reeglite

registreeringu andmete õigsust.

finantssektori ettevõtete juhtide

Üks olulisemaid põhimõtteid on

ühtsustamine. Ühtlustatakse ja

Need, kes seda tähtaegselt ei

tasustamine senisest läbipaistva-

seotud ühtse kontaktpunkti ja

lihtsustatakse tegevuslubade and-

teinud, ei tohiks alates 1. maist

maks, täpsustada tasude maksmist

elektroonilise menetluse võima-

mise üldreegleid, mis täna on

enam vastaval tegevusalal tegut-

lähtuvalt riskide võtmisest ja vältida

luste kasutamise laiendamisega.

peaaegu kõikide tegevuslubade

seda. On küsitav, kas niivõrd karm

ülemäärast tasude maksmist.

Kui aasta lõpust rakendunud tee-

andmiste kohta erinevad, kusjuures

„sanktsioon” ikkagi on kõikidel

nuste direktiiv andis senisest

erisuste tegemiseks puuduvad sa-

tegevusaladel põhjendatud. Kava

Eelnõu seletuskirja kohaselt hõlmab

paremad võimalused liikmesriikide

geli mistahes põhjendused.

kohaselt kaotatakse enamikel juh-

kavandatav regulatsioon finantssek-

tudel registreeringu õigsuse iga-

tori ettevõtjaid, kelle tegevusega on

Ühtne kontaktpunkt ja elektrooniline menetlus

vaheliselt teenuseid osutada ning nõudis, et välisriigi ettevõtetele

Kava kohaselt tehakse tegevus-

aastase kinnitamise kohustus —

seotud suurem avalik huvi – pangad,

tuleb tagada võimalikult lihtne

loa kehtetuks tunnistamine luba-

see asenduks majandusaasta aru-

kindlustusandjad, pensionifondide ja

asjaajamine, kui nad tahavad siia

tavaks vaid tegevusloaga seotud

ande esitamisega, kus teatatakse

muude avalike fondide fondivalitse-

teenuseid osutama tulla. On isee-

tingimuste ning hoolsuskohus-

ka tegevusalad. Arvestades asja-

jad. Seega ei kehtestata eelnõuga

nesest mõistetav, et vähemalt

tuse rikkumise korral. Üksnes te-

oluga, et ka praegu enamike

nõudeid investeerimisühingute, mit-

„päris“ tegevuslubade puhul puu-

teavalikke fonde valitsevate fondiva-

dub iga-aastase teavitamise ko-

litsejate, makseasutuste, e-raha asu-

hustus kui ka haldusorgani kohus-

tuste ega võlakirjaemitentide (äri-

tus teostada iga-aastast järeleval-

ühingud, kelle võlakirjadega kaubel-

vet, on kõnealune nõue kujunenud

dakse reguleeritud väärtpaberiturul)

paljudel juhtudel ebaproportsio-

suhtes, kelle puhul avalik huvi selgelt

naalselt koormavaks. Sisuliselt on

väiksem. Kõnealuse regulatsiooni

MTRi registreeringud muutunud

täiendamist on seletuskirjas põhjen-

üheaastasteks tegevuslubadeks.

datud ka sellega, et kehtivad Eesti fi-

Samas kui reaalsete tegevusluba-

nantssektori eriseadused sätestavad

de puhul sarnast nõuet ei pruugi

tasustamise põhimõtted liialt üldsõ-

olla.

naliselt. Sealjuures tunnistatakse ka

samavõrd lihtne peab olema ka Eestis tegutseval ettevõttel oma igapäevast

majandustegevust

korraldada ning et siinsetele ettevõtjatele oleks tagatud tegevuslubadega seotud menetlus edaspidi elektroonilises vormis veebilehekülje vahendusel (ettevõtjaportaal) või notari kaudu. Loomulikult peavad säilima ja kavakohaselt ka säilivad kõik senised võimalused registripidajaga või tegevuslube väljastava riigiasutusega suhtlemiseks. Eelnõu praeguse versiooni koha-

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tehakse lubatavaks vaid tegevusloaga seotud tingimuste ning hoolsuskohustuse rikkumise korral. Üksnes tegevusloaga vahetult seotud tingimuste rikkumine võib olla aluseks ettevõtjalt tegevusloa äravõtmiseks. Ettevõtja saab seda vältida, kui ta tõendab, et on teinud endast sõltuva rikkumiste vältimiseks ehk on täitnud ettevõtja hoolsuskohustust.

selt ei mõjuta ettevõtjaportaali

seda, et tänane teadaolev praktika Kogu majandushaldusõiguse kodi-

ega informatsioon ei anna tegelikult

fitseerimise keskseks põhimõt-

alust väita, et Eesti finantssektori et-

teks ongi õigusliku ruumi korras-

tevõtjate juhtidele ja börsiemitentide

tamine ja lihtsustamine. Ettevõt-

juhtidele oleks makstud põhjenda-

lisandumine ühtse kontaktpunk-

gevusloaga vahetult seotud tin-

jal peab olema selge, millistest

matuid preemiad või boonuseid.

tina ei teadete ega taotluse suh-

gimuste rikkumine võib olla alu-

printsiipidest oma tegevuses läh-

Seega mööndakse, et tegelikult pole

tes kehtivaid tähtaegu, asutuste

seks ettevõtjalt tegevusloa ära-

tuda, kartmata seejuures reeglite

praktikas kehtiv regulatsioon prob-

pädevust ega ettevõtja õigust esi-

võtmiseks. Ettevõtja saab tege-

hägususest või ametnike oma-

leemide allikaks olnud.

tada mistahes teateid ja taotlusi

vusloa äravõtmist vältida, kui ta

volist tulenevaid põhjendamatuid

paberil või elektrooniliselt otse

tõendab, et on teinud endast sõl-

takistusi. Seni kui muudatused

pädevale haldusorganile. Kasu

tuva rikkumiste vältimiseks ehk

nendest põhimõtetest lähtuvad

oleks ühtsest kontaktpunktist

on täitnud ettevõtja hoolsusko-

ning ettevõtjate elu lihtsamaks

näiteks ka siis kui ettevõtja, kes

hustust. Lisaks luuakse üldnorm

teevad, on ka Kaubanduskoda neid

Kavandatava regulatsiooni järgi

tegevust alustab või tegevust

võimaldamaks tegevusloa üleand-

toetamas.

peavad eelnõuga hõlmatud et-

Mida ja kuidas soovitakse reguleerida?

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Ühest äriühingute juhatuse liikmete palgapoliitikat puudutavast eelnõust Rahandusministeeriumis töötati välja eelnõu, millega soovitakse muu hulgas täiendavalt reguleerida pankade, kindlustusandjate ning pensionifondide MART KÄGU

ja muude avalike fondide fondivalitsejate ning ka väärtpaberibörsil noteeritud

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

ettevõtjate juhtide tasustamise (sh tulemustasude maksmise) põhimõtteid.

tevõtted (avaliku fondi ja pensioni-

Paratamatult võib eelnevast tekkida

Võib küll öelda, et erinevalt ärisea-

misel, mitte niivõrd õiguste kaitsel.

fondi fondivalitseja, krediidiasutus,

küsimus, kas siis kehtiv õigus ei regu-

dustikust soovitakse eelnõuga keh-

Juhtorganite liikmete palgapoliitika

kindlustusandja,

leeri juhatusele makstavate tasudega

testada eraldi säte, mis lubab

peaks ennekõike olema ikkagi äri-

seonduvat?

ebatäpseks või ebaõigeks osutunud

ühingu nõukogu või omanike otsus-

andmete alusel makstud tulemus-

tada.

börsiemitent)

tagama, et nende juhtorganite liikmete tasustamisel kehtiksid läbipaistvad, majandustulemusi ar-

Kehtiva äriseadustiku §§-d 1801 ja

tasu korral nõuda vastavalt juhatuse

vestavad ja pikaajalistest eesmär-

314 reguleerivad iseenesest juba

liikmelt kahju hüvitamist või tule-

Kokkuvõttes tuleb rõhutada seda, et

kidest lähtuvad tasustamise põhi-

juhatuse liikmete tasustamist ja

mustasu tagastamist. Peab märki-

dubleerivatest ja peamiselt dekla-

mõtted. Lisaks rõhutatakse, et

tasustamisele kohalduvaid põhi-

ma, et kui tulemustasu maksti

ratiivse iseloomuga sätetest tuleks

tulemustasude määramisel pea-

mõtteid ning seega eelnõus sätes-

ebaõigete andmete alusel tegelikult

õigusloomes hoiduda, eriti veel

vad eksisteerima kindlad kriteeriu-

tatu sisuliselt dubleerib olemasolevat

ettenähtust rohkem, siis on tege-

olukorras, kus juhatuse liikmete pal-

mid ning tulemustasude maksmi-

regulatsiooni. Samuti on vastavalt

mist olukorraga, kus isik on saanud

gapoliitika täiendavaks reguleeri-

sel peab vältima huvide konflikti

kehtivale raamatupidamise seadu-

sisuliselt alusetult teatud summa.

miseks puudub praktiline vajadus.

tekkimise soodustamist (ei tohi

sele äriühingu majandusaasta aru-

Seega saaks enammakstud summa

Sealjuures pole teisejärguline asja-

soodustada nt sellise olukorra tek-

ande lisades nõutud, et kajasta-

temalt tagasi nõuda ka juba ole-

olu, et eelnimetatud Euroopa Ko-

kimist, kus fondide osakuomanike

takse ka tegevjuhtkonna ja kõrgema

maoleva võlaõigusseaduse regulat-

misjoni soovitused pole õiguslikult

ning fondivalitseja fondijuhi huvid

juhtorgani liikmetele raamatupida-

siooni alusel.

siduvad ning seletuskirjaski möön-

võivad omavahel vastanduda). Sa-

miskohustuslase poolt aruandeaas-

muti nähakse ette, et kui tulemus-

tal arvestatud tasu, olulised soo-

Kaubanduskoda esitas Rahandus-

misel mitmed uued kõnealust

tasu määramisel tugineti andme-

dustused ja potentsiaalsed kohus-

ministeeriumile eelnõu kohta ka

valdkonda puudutavad algatused.

tele, mis osutuvad olulisel määral

tused. Lisaks kehtivatele seadus-

omapoolse arvamuse, milles juhtiski

Selles valguses oleks mõislik asja-

ebatäpseks või ebaõigeks, võib

andlikele meetmetele on Finants-

tähelepanu sellele, et kehtivates

omase regulatsiooni muutmist aru-

juhatuse liikmelt nõuda tulemus-

inspektsiooni ja turuosaliste koos-

seadustes sisalduvate põhimõtete

tada siis, kui eelnimetatud alga-

tasu väljamaksmisega seotud kah-

tööna valminud ning juba 2006.

mitmesse

tused on liikmesriikidele õiguslikult

jude hüvitamist või teatud juhtu-

aastal kasutusele võetud Hea Ühin-

eriseadusesse sisuliselt dubleerival

siduva vormi omandanud. Vastasel

del ka tulemustasu tagastamist.

gujuhtimise Tava, mis on küll järgi-

kujul ei ole mõistlik ja ei pruugi tingi-

korral poleks välistatud see, et sea-

Täiendavalt soovitakse, et asja-

miseks eelkõige börsiemitentidele,

mata aidata kaasa soovitud ees-

dusi tuleks muuta samas küsimuses

omased ettevõtted avalikustaks

kuid mida võivad järgida ka kõik

märgi saavutamisele. Ühtlasi väl-

mitu korda ja lühikese aja jooksul.

majandusaasta aruandes teabe

teised äriühingud. Iseenesest võib

jendas Kaubanduskoda seisukohta,

juhatuse liikmetele makstud ta-

ka öelda, et juba antud tava koosta-

et seaduse tasemel vastavate ette-

sude ja töötulemuste seotuse

mine näitab selget valmisolekut tu-

võtete palgapoliitikasse sekkumine

kohta. Eelkirjeldatud tasustamise

ruosaliste poolt neid põhimõtteid

oleks võrdsustav sisuliselt seadus-

põhimõtete täpsem sätestamine

järgida, mistõttu seaduse tasemel

andja sekkumisega lepinguvaba-

peaks toimuma eelkõige vastava

täiendavate reeglite kehtestamise

dusse valdkonnas, mis põhineb

sise-eeskirja kaudu.

vajadus on küsitav.

tulemusliku juhtimise motiveeri-

dakse, et ELi tasemel on menetle-

nõuete

toomine

Eelnõu ja selle seletuskirjaga on võimalik lähemalt tutvuda Koja veebilehel www.koda.ee/?id=1300.

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisele võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse üle võtta tarbijakrediidi direktiiv, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidus ühtne tarbijakrediidi siseturg ning kõrge tarbijakaitse tase. Kuigi direktiivi kohustuslikuks ülevõtmise KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Lühidalt: Tarbijale tuleb tarbijakrediidilepingu sõlmimisel anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi. Tarbija teavitamiseks peab kasutama Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Krediidiandjale pannakse kohustus tarbijat lepingueelselt nõustada, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale. Lisaks võlaõigusseadusele muudetakse reklaamiseadust, mille kohaselt peab igas tarbijakrediidilepingu sõlmimise võimalusele osutavas reklaamis näitama tarbijakrediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. Seaduse vastuvõtmine peaks kaasa aitama hästitoimiva ja tarbija jaoks turvalise tarbijakrediidi siseturu tekkele ning soodustab krediidiandjate konkurentsi ka piiriüleselt.

tähtajaks on juba käesoleva aasta juunikuu, siis eelnõu koostajate poolt jäetakse lühike üleminekuperiood kuni 25. oktoobrini.

arbijakrediidi direktiiviga soo-

Muuhulgas tuleb tarbijat teavitada

Muudetakse ka regulatsiooni, mis

vitakse ühtlustada Euroopa

sõlmitava tarbijakrediidilepingu kes-

puudutab tarbija õigust krediidile-

Liidu siseselt küllaltki detailselt

tusest, tagasimaksete summast,

pingust põhjust avaldamata taga-

nõuded tarbijakrediidilepingute rek-

arvust, intressimäärast aasta kohta

neda. Kui kehtiva õiguse järgi on

laamile, lepingueelsele ja lepingu-

jms. Täpsem nimekiri on eelnõu

tarbijal võimalik põhjust avaldamata

lisele teabele, krediidi kulukuse

paragrahvis 4031.

lepingust taganeda 7 päeva jooksul, siis saab ta seda edaspidi teha 14

määra arvutamisele, samuti täiendatakse ja täpsustatakse regulat-

Lisaks lepingueelsele teavitamisko-

päeva jooksul. Samuti pikeneb täht-

siooni tarbija taganemisõiguse koh-

hustusele pannakse krediidiandjale

aeg, mille jooksul peab tarbija taga-

ta, tarbija õiguse kohta krediit enne-

kohustus tarbijat lepingueelset

nemise tõttu tagasi maksma laenu

tähtaegselt tagasi maksta, tarbija

nõustada, et tarbija saaks hinnata,

põhiosa ja selle kasutamise eest int-

taganemisõiguse kohta tarbija-

kas pakutav tarbijakrediidileping on

ressi — teatud juhtudel pikeneb see

krediidilepinguga

kohandatud tema vajadustele ja fi-

kuni 30 päevani. Muutub ka see, et

nantsolukorrale vastavaks. Vajadu-

tarbijalt ei või taganemise tõttu nõu-

sel peab krediidiandja selgitama

da peale lepingujärgse intressi muid

tarbijale sõlmitava tarbijakrediidi-

kulusid, välja arvatud avalik-õigusliku

lepingu põhiomadusi ja mõju. Suu-

suhte alusel krediidisuhte raames

reneb ka tarbijakrediidilepingus si-

makstud tagastamatuid tasusid.

majanduslikult

seotud ja kõrvallepingutest.

Peamised muudatused tarbijakrediidi vallas Kuna direktiivist lähtuvalt tuleb tar-

salduv kohustusliku teabe hulk.

bijale edaspidi anda võimalus võrrel-

Kuigi sidevahendi abil sõlmitavale

Muutub ka see, et tulevikus saab ko-

da erinevaid pakkumisi, et ta saaks

tarbijakrediidilepingule ei ole keh-

duukselepinguna ja sidevahendi abil

kõiki asjaolusid arvesse võttes

testatud kohustuslikku vorminõuet,

sõlmitud krediidilepingust taganeda

sõlmida tarbijakrediidilepingu ning

on sellest hoolimata sätestatud

üksnes tarbijakrediidi sätete järgi,

seejuures teha kaalutletud ja mõist-

krediidiandja kohustus vormistada

mitte enam koduukselepingu või

lik otsus, on eelnõuga oluliselt suu-

ning edastada tarbijale püsival and-

sidevahendi abil sõlmitud lepingu

rendatud tarbijale lepingueelselt

mekandjal lepingudokument kogu

regulatsiooni kasutades. Oluliseks

avaldatava teabe hulka. Võrreldes

kohustusliku lepingulise teabega.

erisuseks võrreldes kehtiva õigusega

kehtiva regulatsiooniga on uuen-

Lisaks sellele, et krediidiandja peab

on see, et kui tarbijal on koduukse-

duseks see, et tarbija teavitamiseks

tarbijat nõustama ja teavitama, on

lepingu, sidevahendi abil sõlmitud

tuleb kasutada Euroopa tarbijakre-

tal edaspidi ka õigus või pigem ko-

lepingu või ehitise ajutise kasutamise

diidi standardinfo teabelehte, mis

hustus hinnata enne tarbijakredii-

lepingu regulatsiooni alusel õigus le-

peaks tagama oma lihtsa struktuu-

dilepingu sõlmimist tarbija krediidi-

pingust põhjust avaldamata tagane-

riga teabe võrreldavuse ning kerge

võimelisust, kasutades selleks vaja-

da, siis loetakse tarbija automaatselt

jälgitavuse. Teabelehe vorm kehtes-

duse korral asjakohaseid andmeko-

taganenuks ka eespool nimetatud

tatakse justiitsministri määrusega.

gusid.

lepinguga majanduslikult seotud

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

krediidilepingust. Kehtiva õiguse järgi

võlgniku vahel terveks lepingu keh-

on tarbijal sellises olukorras õigus ot-

tivuse ajaks või teatud ajavahemi-

sustada, kas ta soovib majanduslikult

keks kokkulepitud intressimäär, mis

seotud krediidilepingust taganeda

arvutatakse üksnes kindlaksmää-

või mitte.

ratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus

Seminar

„Kokkulepete vormistamine töösuhetes”

Samuti muudetakse krediidi enne-

kindlaks määratud, loetakse intres-

tähtaegse tagasimaksmise regulat-

simäär fikseerituks nendeks ajava-

siooni. Peamiseks muudatuseks on

hemikeks, milleks intressimäär on

krediidiandja õigus nõuda tarbijalt

väljendatud üksnes kindlaksmää-

20. mail Tartus

ennetähtaegse tagasimaksmisega

ratud protsendimäärana. Fikseeri-

Atlantise Konverentsikeskus (Narva mnt 2) kell 10.00–16.00

tekitatud kahju hüvitamist seatakse

mata intressimääraks on see, mis ei

sõltuvusse asjaolust, kas tegemist

lähe eelpooltoodu alla.

11. mail Tallinnas Clarion Hotell Euroopa Konverentsikeskus (Paadi 5) kell 10.00-16.00

Lektor on Heli Raidve, Heli Raidve Tööõigusabi AS jurist ja juhataja.

on fikseeritud või fikseerimata

Seminaril antakse praktilisi soovitusi, millistes küsimustes ja kuidas

intressimääraga krediidilepinguga.

Krediidi kogukulu tarbijale on kõik

Võrreldes kehtiva õigusega muutu-

kulud, kaasa arvatud intress, lepin-

vad ka piirmäärad. Ennetähtaegse

gutasud, maksud ja muud tasud,

tagasimaksmise regulatsiooni kohal-

mida tarbija on kohustatud seoses

dumist laiendatakse ka hüpoteegiga

tarbijakrediidilepinguga maksma ja

tagatud krediidilepingutele.

mis on krediidiandjale teada või

TLS — kas kogumik käskudest või keeldudest või ...?

peavad teada olema. Krediidi kogu-

kokkulepete sõlmimise võimalused

Eelnõuga nähakse ette eriregulat-

kulu arvutamisel ei võeta arvesse

millised kokkulepped on tühised ja miks?

sioon arvelduskrediidilepingutele,

notaritasusid. Kui krediidi saami-

kokkuleppe vorm ja sisu

mille kohaselt tuleb krediit kas kre-

seks või krediidi saamiseks pakuta-

kas ja kuidas vorm mõjutab kokkuleppe kehtivust?

diidiandja nõudmisel või kolme kuu

vatel tingimustel on vaja sõlmida

tööleping kui kokkulepe

jooksul tagasi maksta, ning arvel-

kõrvalleping, eelkõige kindlustusle-

mida saab töölepingus muuta ühepoolselt, mida kokkuleppel?

duskrediidilepingutele, millega kre-

ping, võetakse krediidi kogukulu

diidiandja lubab vaikimisi tarbijal

arvutamisel arvesse ka nimetatud

oma kontojääki või kokkulepitud

lepingust tulenevad kulud, eelkõige

arvelduskrediidi ülempiiri ületada.

kindlustusmaksed.

võib töötajaga kokku leppida. Käsitletavad teemad Töölepinguseadus:

Tööaeg: tööaja reeglid; kokkulepped tööaja osas; tööaja summeerimine; valveaeg; tööaja muutmine; tagajärjed, kui tööaja kokkulepe puudub. Töötasu:

Eelnõuga muudetakse lisaks võlaõi-

Kuna uus tarbijakrediidi regulatsioon

töötasu miinimumnõuded

gusseadusele ka reklaamiseadust

on suunatud maksimumharmoneeri-

milliseid tasustamise süsteeme saab kokku leppida?

selles osas, mis puudutab tarbija-

misele, mis tähendab, et liikmesrii-

nn lisatasud — ühepoolsed või kokkuleppelised

krediidilepingute pakkumisele suu-

kidel ei ole lubatud säilitada või

millal nn kinnipidamised ühepoolselt, millal kokkuleppel?

natud reklaami. Nimelt tuleb igas

kehtestada muid riigisiseseid norme

millal saab töötasu muuta ühepoolselt?

tarbijakrediidilepingu

sõlmimise

peale direktiivis sätestatute ning

tagajärjed, kui töötasu kokkulepe puudub

võimalusele osutavas reklaamis

seega kohaldub üle terve Euroopa

Puhkus: kokkulepped puhkuse osas; puhkuse osadeks jagamine;

näidata ära sellise tarbijakrediidi

Liidu ühtselt, siis peaks see julgus-

puhkusetasu maksmine; puhkuse viimine muule ajale; puhkuse

krediidi kulukuse määr tüüpilise

tama tarbijaid ka piiriüleselt krediiti

aegumine; tagajärjed, kui puhkuse andmise kokkulepe puudub.

näite kujul. Eelnõuga väljapakutud

võtma ning krediidiandjaid piiriüleselt

tarbijakrediidi nõuded jäävad tarbi-

krediiti pakkuma. Seaduse vastuvõt-

jakaitseameti järelevalve alla tehes

mine peaks aitama kaasa hästitoimi-

ettekirjutusi, nõudes teavitamisko-

va ja tarbija jaoks turvalise tarbija-

hustusi rikkunud kauplejalt rikkumi-

krediidi siseturu tekkele ning soodus-

se lõpetamist ning edasisest rikku-

tab krediidiandjate konkurentsi ka

Osalustasu on Kaubanduskoja liikmetele 800 krooni ja mitteliikme-

misest hoidumist.

piiriüleselt.

tele 1600 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad

Muud kokkulepped: konkurentsikeeld; koolituskokkulepe; katseaja lühendamine; leppetrahvid; töölepingu lõpetamine kokkuleppel. Kompromissileping: millal ja kuidas töösuhtes kasutada?

materjalid ning lõuna ja kohvipausid. Eelnõuga tuuakse sisse ka mõned uued mõisted nagu fikseeritud ja fikseerimata intressimäär, krediidi kogukulu, kõrvalleping. Fikseeritud intressimääraks on võlausaldaja ja

Eelnõu ja seletuskiri on avaldatud Kaubanduskoja veebilehel www.koda.ee/?id=1300. Kommentaarid on oodatud e-postiaadressile koidu@koda.ee.

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Konjunktuur

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Märtsi majandusdiagnoos parem 9

TÕUS

BUUM

IV 09 I 10 7

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur

I 04

I 05

III 09

I 02 III 02 IV 03

III 03 I, II 01

halb

IV 02

II 04 IV 04

II 02

II 05 I 06

III 04

I 03 IV 05

5 1

II 03 8

9 III 05

I 07

III 01 II 09

III 08

II 08

I 08 IV 01

II 06 III 06 hea

LEEV KUUM

IV 06 II 07 IV 07 III 07

I 09

IV 08

Joonis: Majanduskell

LANGUS

KRIIS 1 halevm

onjunktuuriinstituudi analüü-

Märtsikuu uuring näitas ka seda, et

näitaja) jooksva majandusolukorra

juba käivitunud ning hiljaaegu tõstis

tikute paneeli (19 liiget) märt-

ekspertide ootused majandusolu-

ja selle paranemisootuste sümbioos

IMF maailma majanduskasvu käes-

sikuu hinnangutest nähtub, et Eesti

korra paranemise suhtes püsivad

(vastavate hinnangute aritmeetiline

oleva aasta prognoosi juba 3,9%-le.

majanduse tervis on ikka veel kehva-

kõrged.

keskmine). Selle kohaselt on Eesti majanduskliima märtsis väärt 4,6

Eesti jaoks tähendab see ekspordi-

madal nõudlus nii sise- kui ka välistu-

Seda meelt, et majandusolukord on

punkti ehk enam-vähem rahuldav

võimaluste paranemist. Et see nii

rul. Ettevõtted on reageerinud nõud-

6 kuu pärast parem (kui praegu) oli

(5 punkti). Sama metoodika järgi on

on, näitasid veebruarikuu andmed –

luse ligi 20%-lisele langusele töö-

58% eksperte. Ülejäänud 42% prog-

näiteks Soome majanduskliima

eksport kasvas siis 24% võrreldes

tajate koondamisega, mis on aga

noosisid olukorra püsimist umbes

indeks (jaanuari andmetel) 4,5,

eelmise aastaga ja moodustas 9,7

omakorda nõudlust vähendanud.

praegusel tasemel. Ootuste tuge-

Rootsi – 5,6, Saksamaa – 5,5, Läti –

mld krooni (2009. aastal vähenes

Rahvusvahelise 9-punkti süsteemis

vuseks kujunes 7,3 punkti.

3,8 ja Leedu 5,3 punkti.

eksport 31,1 mld krooni ehk 23,5%).

punkti. Seejuures halvaks (1p) hindas

Rahvusvaheliselt tunnustatud me-

Eesti ekspertide positiivsed ootused

Märtsikuu uuring tugevdab Eesti

olukorda 79% ja rahuldavaks (5p) 21%

toodika kohaselt iseloomustab riigi

tuginevad maailmamajanduse kii-

käesoleva aasta majanduskasvu

eksperte-analüütikuid.

majanduskliimat (kõige üldistatum

rele paranemisele. See protsess on

ootusi (EKI prognoos 2%).

võitu. Põhjus (probleem) on endine –

sai majandus märtsis hindeks 1,8

Juhtimisveerg

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Firmal ei lähe hästi. Kas ma olen probleem või lahendus? Kas sina vihastaksid, kui lapsed sind tähtsa töö juures segaksid?

TAIVO PAJU Juhtimisajakirja Director peatoimetaja

ämmastav, kui kergesti lä-

Uskumatu, kui märkamatult sellised

sel ajal rääkida, peavad nad ühe

hevad enda kehtestatud

olukorrad tekivad. Tead ju küll, et

korra koputama. Kui pereisa vastu

reeglid meelest. Olen alati tahtnud,

see võib mõjutada negatiivselt kõigi

hõikab, võib tuppa astuda. Kui

et arenguvestlustel mängiksime

käitumist, aga ikkagi ei pööra sellele

järgneb vaikus, siis palun mitte segada.

hästi avatud kaartidega. Kuid just sel põhjusel ootan ja samas ka kardan neid jutuajamisi. Ootan seepärast, et see on hea võimalus aeg maha võtta ja iga töötaja peale eraldi mõelda: mida keegi minu meelest on hästi ja halvasti teinud; mis mind tema juures köidab ja häirib jne. Vale oleks öelda, et me neist asjust muidu ei räägiks, aga see vestlus läheb ikkagi süvitsi. Kardan aga neid seepärast, et juhi ja omanikuna eeldan endalt, et olen teistele eeskujuks. Peaaegu et täiuslik inimene. Aga kuna meil on üsnagi avatud õhkkond, siis kuulen sageli kõike muud kui seda. Mitte et see mulle mingi eriline üllatus oleks – niipalju olen õppinud end

Olen alati tahtnud, et arenguvestlustel mängiksime hästi avatud kaartidega. Kuid just sel põhjusel ootan ja samas ka kardan neid jutuajamisi. Ootan seepärast, et see on hea võimalus aeg maha võtta ja iga töötaja peale eraldi mõelda: mida keegi minu meelest on hästi ja halvasti teinud; mis mind tema juures köidab ja häirib. Kardan seepärast, et juhi ja omanikuna eeldan, et olen teistele eeskujuks — peaaegu et täiuslik inimene. Aga kuna meil on üsnagi avatud õhkkond, siis kuulen sageli kõike muud kui seda.

Ühel päeval – taas koputus. Pereisa ei vastanud, sest tal oligi uue kliendiga telefonikõne pooleli. Aga tütart see ei seganud, ta tuli suure hooga kabinetti, hõisates, kui hästi tal täna koolis läks. Häiritud pereisa lõpetas kõne ja asus tütart noomima – miks ta ei täida kokkulepitud reegleid! „Aga isa,” ütles tütar, „sa ei vastanud ju koputusele ka eile ja üleeile, aga siis sa küll ei pahandanud, kui ma sisse tulin!” Kes siis tegelikult reegleid rikkus? Ühtepidi on väga halb, et sa ei suuda juhina oma kehtestatud

kõrvalt jälgima –, kuid see on ikka hoopis teine asi, kui keegi teine sinu

piisavalt tähelepanu. Õnneks või kah-

reegleid alati 100% täita. Aga lõp-

nõrkused välja ütleb.

juks ei ole ma siin erand, mõistsin ma

pude lõpuks ei ole sa ju robot. Isegi

HBRi blogija Peter Bregmani lugu

„Riskikulleri” filmi peategelane Frank

lugedes.

Martin, keda võib pidada kehas-

Sel aasta oli teemaks see, et kuigi ma

tunud reegliks, eksis nii mõnigi kord

suudan välisele kliendile korrektne

omaenda reeglite vastu.

partner olla, jõuavad Directori enda

Peter töötab kodukontoris ja on

tarbeks mõeldud tekstid ja plaanid

seega teinud kodustega lihtsa ja

teisteni kas viimasel hetkel või isegi

selge kokkuleppe: kui tal on mõni

Selleks ongi head need süvitsimine-

pärast seda. Põhjendusi, miks see nii

süvenemist nõudev töö või tähtis

vad vestlused ja tihedamini kui korra

on läinud, on mul mõistagi terve hulk,

telefonikõne, sulgeb ta kabineti

aastas. Et üksteist häirivad trendid

aga ükski neist pole õigustus.

ukse. Kui kodused tahavad temaga

liialt ei süveneks.

Euroopa uudised

Tarbijaturu tulemustabel osutab tõketele piiriüleses kaubanduses Euroopa Komisjoni kevadisest tarbijaturu tulemustabelist selgub, et ELi tarbijad ei saa kasutada siseturu kõiki hüvesid, sest piiriülene kaubavahetus on takistatud. Lõhe piiriülese ja kodumaise e-kaubanduse vahel suureneb. Tervise- ja tarbijaküsimuste volinik

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

tõhusus ning tarbijate usaldus ameti-

koha suhtes on riigiti erinevad: 83%

Kaasatud on kolm Eesti juhtivat klii-

asutuste, jaemüüjate, reklaamitegi-

sloveenlastest eelistab sportida värs-

mateadlast: geograafiadoktor, klima-

jate ja tarbijaorganisatsioonide vastu.

kes õhus. Neile järgnevad soomlased

toloog ning Euroopa Parlamendi en-

Majanduskriis on loetletud valdkondi

76% ja eestlased 67%ga. Samal ajal

dine liige Andres Tarand, lühiajalisi

mõjutanud tarbijatele ebasoodsas

hindab väljas sportimist üksnes 27%

kliimamuutusi uuriv Tartu Ülikooli

suunas.

kreeklastest, 28% maltalastest ja

professor Jaak Jaagus ning TTÜ tea-

29% rumeenlastest. Üle kogu ELi on

dusprorektor, pikaajalisi kliimamuu-

kaugelt rohkem mõne alternatiivse

tusi uuriv paleoklimatoloog Rein

füüsilise tegevuse harrastajaid, näi-

Vaikmäe. Arutelusid juhib ja prak-

teks neid, kes käivad jalutamas, tant-

tikumid viib läbi Eesti TA looduskaitse

simas või teevad aiatööd, kui neid,

komisjoni liige, Eesti keskkonnahari-

kes osalevad organiseeritult sport-

duse kontseptsiooni koostanud töö-

mängudes. Rahvatervise seisukohast

rühma esimees, geoloogiadoktor Ivar

teeb aga muret, et 14% ei tee kunagi

Puura. Osalejatele tutvustatakse soo-

sporti ning 20% teeb seda harva.

vitatavat kirjandust, mappidesse on

Uuring näitab suuri erinevusi suhtumises sporti ja füüsilisse aktiivsusesse

John Dalli sõnas: „Tarbijate jaoks pidi

kogutud praktilised ülesanded. Osa-

ühtne turg kaasa tooma suurema va-

40% ELi kodanikest teeb vähemalt

liku ja madalamad hinnad. See luba-

korra nädalas sporti ja 65% tegeleb

dus on sageli lubaduseks jäänudki,

mõne muu kehalise tegevusega.

sest kaupmehed ja ostjad on suletud

Samas ei tee 25% kodanikest üldse

ületamatute tõketega riigipiiride va-

mingit sporti, selgub Euroopa Komis-

hele.” Tarbijaturu kevadise tulemus-

joni sellenädalasest sporti ja füüsilist

tabeli kohaselt on piiriülene kauban-

aktiivsust käsitlevast Eurobaromeetri

dus kasvanud tagasihoidlikult. 2009.

uuringust. Iirimaal ja Põhjamaades

aastal tegi ainult 29% tarbijatest sis-

peetakse sportlikku aktiivsust kõige

seoste mõnes teises ELi liikmesriigis

olulisemaks. 23% Iirimaa kodanikest

Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja

(2008. aastal 25%) ning ainult 25%

teeb sporti viis või enam korda näda-

AHA Keskus kutsuvad üldharidus- ja

jaemüüjatest müüs kaupa mõnda

las. Rootsi, Soome ja Taani näitajad

huvikoolide loodusainete õpetajaid

teise ELi liikmesriiki (2008. aastal

on eeskujulikud sportliku tegevuse

seminarile „Kuidas tuua kliimamuu-

20%). Kodumaise ja piiriülese e-kau-

regulaarsuse poolest: trenni tehakse

tuste teema koolitundi?” Kliimamuu-

banduse vahe suureneb – 2009.

vähemalt kord nädalas. Skaala teises

tuste temaatika hõlmab korraga

aastal ostis 34% ELi tarbijatest kau-

otsas olevates riikides Bulgaarias,

mitut valdkonda ning seda ei ole või-

pu või teenuseid interneti teel kodu-

Kreekas ja Itaalias teeb regulaarselt

malik selgitada ega õpetada oma-

Euroopa Komisjoni asepresident ja

maiselt müüjalt (2008. aastal 28%),

sporti vaid 3% elanikkonnast. ELi

mata piisavaid teadmisi loodustea-

transpordivolinik Siim Kallas märkis,

kuid ainult 8% tellis kaupu või teenu-

mehed spordivad ja liiguvad rohkem

dustest, majandusest ja poliitikast.

et ELi ja Ameerika Ühendriikide läbi-

seid teistest ELi liikmesriikidest

kui naised. See erinevus torkab eriti

Euroopa Komisjoni Eesti esindus

rääkijate vahel saavutatud esialgne

(2008. aastal 6%). Kuigi piiriülene

silma 15–24-aastaste noorte hulgas.

püüab oma algatusega tõhustada

kokkulepe avatud lennunduspiirkon-

kaubandus tagab tarbijatele hin-

Uuring toob välja ka seose sotsiaal-

kliimamuutuste alast teavitustööd,

na lennunduslepingu teise etapi suh-

nasäästu ja suurema valiku, esineb

majandusliku staatuse ja füüsilise ak-

kasutades selleks teadlaste ja õpeta-

tes on suur samm edasi. „On lepitud

jätkuvalt tõkkeid ning seetõttu keel-

tiivsuse vahel. 64% neist, kes jätsid

jate koostööd, mis võimaldaks tead-

kokku, kuidas liikuda üleatlandilise

duvad paljud kaupmehed kauba tar-

kooli 15-aastaselt pooleli, ütlevad, et

miste siiret tippteadusest koolidesse.

lennundusturu edasise laiendamise ja

nimisest välismaale. Varasemad aru-

nad ei tee kunagi sporti. Samas on

Seminarid toimuvad:

ühendamise suunas. Pooled leppisid

anded on näidanud, et 60% piiri-

see näitaja ainult 24% nende puhul,

22. aprillil Tartus, Tartu Ülikooli

kokku suurendada regulatiivset koos-

ülestest e-tellimustest jääb täitmata.

kes lõpetasid haridustee pärast 20.

Tehnoloogiainstituudis, Nooruse 1

tööd ning kaotada turulepääsu tõk-

Tarbijakeskkonda iseloomustab mitu

eluaastat. Uuring, mille käigus küsit-

26. aprillil Tallinnas, Euroopa

ked, mis on piiranud maailma kõige

tegurit, näiteks tarbijaid ja ettevõtjaid

leti 2009. a lõpus ligemale 27 000

Liidu Majas, Rävala 4

olulisemate lennundusturgude aren-

puudutava õigusloome kvaliteet,

kodanikku 27 liikmesriigist, näitas, et

3. mail Pärnus, Tartu Ülikooli

gut. Lepingu eelnõu põhineb 2007.

vaidluste ja kaebuste lahendamise

inimeste eelistused spordi tegemise

Pärnu Kolledžis, Ringi 35

aastal ELi ja USA vahel sõlmitud

võtt on eelregistreerimise alusel.

Õpetajate seminaridel arutatakse kliimamuutuste teema koolitundi toomist

Seminar on osalejaile tasuta. Lisainfo: Terje Schmidt, AHA Keskus E-post: ahakeskus@ahakeskus.ee Tel: 605 5807, 518 4574

Siim Kallas väljendas heameelt läbimurde üle ELi-USA avatud lennunduspiirkonna läbirääkimistes

Kutseharidus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

avatud lennunduspiirkonna lepingul ning on oluline läbimurre ülemaailmse lennundussektori normaliseerimise protsessis,” märkis Kallas. ELi ja USA täieliku avatud lennunduspiirkonna loomise majanduslik mõju on hinnanguliselt kuni 12 miljardit eurot majandusliku kasuna

Innovatsiooni ja loovuse laager – „12 h ettevõte” kutseõppuritele

ning kuni 80 000 uut töökohta. Läbirääkimistel tehti olulisi edusamme lennunduse keskkonnamõ-

19. märtsil korraldas Junior Achievement Eesti esimese ürituse uuest koolitussarjast.

judega ühiselt tegelemise uue raa-

Tegemist on innovatsioonikoolitusega kutseõppuritele, kus kaheteist tunni jooksul

mistiku kokkuleppimisel ning ka

tehakse läbi ühe ettevõtte loomise etapid ning koostatakse äriplaani erinevad osad.

turvalisuse, konkurentsi ja sotsiaalvaldkonnas. Asepresident Kallas esitab lepingu eelnõu transpordinõukogule heakskiitmiseks Hispaania eesistumise ajal juunis.

ANNE ALAMETS JA Eesti ettevõtlusprogrammide juht

Euroopa Parlamendi Infobüroo annab teada:

Noortefoorum „Euroopa Liit ja Venemaa” 23. aprillil Narvas

simene koolitus toimus Tal-

medele kasulikku kastmisvett,

viis noort, kes lähevad Eesti eest

linna

kutseõppeasutuste

mida saaks turustada kodudes-

võistlema „European Innovation

põhikoolijärgsetele noortele ning

se nagu Saku Lätte veekanist-

and Creativity Camp 2010” 24-tun-

osalesid Tallinna Teeninduskooli,

reid.

nisele võistlusele 25.-26. mail

Kopli Ametikooli, Eesti Mereaka-

Firma Lumergia tuli välja igilii-

Brüsselis. Valituks osutusid: Minna

deemia Merekooli, Tallinna Polü-

kuri ideega, mis toodab lumest

Sillamaa Tallinna Teeninduskoolist,

tehnikumi ja Tallinna Ehituskooli

energiat kohalikule kogukon-

Stella Leemet Eesti Mereakadee-

23. aprillil toimub TÜ Narva Kolledžis

õpilased. Koolitusel jagati erine-

nale. Lume puudumise puhul

mia Merekoolist, Joosep-Lemmi

noortefoorum „Euroopa Liit ja Vene-

vate koolide noored kuueks rüh-

saab seda kenasti vee lisami-

Kalle Tallinna Ehituskoolist, Sergei

maa”. Tudengitele ja gümnasistidele

maks ning ühekoos asusid ette-

sega käigus hoida.

Vladimirov ja Taavi Podzuks Tal-

mõeldud arutelul analüüsivad ELi ja

võtet looma erinevate koolide noo-

Firma Thermoroad idee on pai-

linna Polütehnikumist.

Venemaa poliitilisi kokkupuute- ja

red. Koolituspäeva lõpus hinnati ka

galdada maanteede ohtlikele lõi-

kokkupõrkepunkte Euroopa Parla-

meeskonnatööd.

kudele teepinna alla soojendus,

„12-tunni ettevõte” ja „24-tunni et-

nii et lumi ja jää sinna tekkida ei

tevõte” on Junior Achievement

mendi liige Tunne Kelam ning Riigikogu liige Marko Mihkelson; majan-

Ülesande teema oli kõigile võist-

saaks. See muudaks talvise

Eesti programmid, mida viivad läbi

dussuhteid naaberriigiga vaatleb

kondadele ühine — „LUMI — looduse

sõidu oluliselt ohutumaks. Võib-

Junior Achievementi vilistlasorga-

minister Juhan Parts ning kultuuri ja

kingitus ettevõtlikele”. Selle põhjal

olla raskesti teostatav ja kallis,

nisatsiooni SENT liikmed. Selliseid

piiride teemal mõtiskleb ajaloolane

pidid kõik rühmad välja nuputama

kuid kui seda ellu suudetaks viia,

loovus- ja ettevõtluslaagreid on

David Vseviov. Ettekannetele järg-

oma äriideed. Noorte tegevust ko-

siis ühiskonnale väga kasulik.

toimunud palju, kuid kutseõppu-

nevad töögrupid, mis otsivad või-

ordineerisid ja rühmatöid juhtisid

Firma Losska valmistas meid et-

ritele oli see esmakordne. Samas

malusi Eesti ja Venemaa poliitiliste,

õpilasfirmade vilistlased (MTÜ

te peagi saabuvaks uputuseks,

on kutsekoolide noortel rohkem

majanduslike ja kultuurisuhete eda-

SENT). Päeva keskel said kutseõp-

pakkudes isikupäraseid kalosse.

teadmist ja kogemusi praktilistes

siseks arenguks.

purid kohtuda ka ekspertidest

Firma Lumivesi plaanis hakata

aspektides ning seega ettevõtlus-

Lisainfo ja registreerumine:

mentoritega, kes kuulasid ära

tootma lumest destilleeritud

teadmiste juurdeandmine annab

E-post: eptallinn@europarl.europa.eu

noorte ideed ning andsid tagasi-

vett ja jääkotte.

siin parimaid tulemusi.

Tel: 630 6969

sidet, millele rohkem tähelepanu

Firma Olė idee oli luua lumest

pöörata jne.

tohutu labürint-vabaajakeskus.

Junior Achievement plaanib jätkata analoogsete ettevõtluslaagritega

Ekspertidest koosneva žürii arva-

kutseõppuritele juba sügisel ja

Firma Botavesi plaanis hakata

tes vääris võitu firma Olė. Kõigi

kaasata noori kogu Eestist ja

tootma botaanika vett, st tai-

osalenute hulgast valis žürii välja

kõigist kutseõppeasutustest.

Noorte ideed:

Sotsiaalne ettevõtlus

LIINA LOKKO Anni Grupp arendusjuht Anni Akadeemia eestvedaja

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Olukorrale lahenduse otsimine on teinud minust sotsiaalse ettevõtja

ahel juhtuvad asjad iseene-

Tilk tilga haaval uuristan kivisse

esmapilgul tunduda raharaiska-

vaid ühiskonnaliikmeid. Anni Aka-

sest. Kui kümme aastat taga-

auku, et eestlaste jaoks saaks iga-

misena nõrga potentsiaaliga tööta-

deemia Kutsekoolis õpetame noo-

si oleks keegi arvanud, et minust

päevaseks erivajadusega inimeste

jate

Eriti

red teenindajateks toitlustuse, ma-

saab ettevõtja, oleksin ma selle ini-

kohalolek, nende vajadus olla võrd-

tänases majandussituatsioonis, kus

jutuse ja aiandusega seotud aladel.

mese välja naernud.

väärne. Olen järjekindlalt otsinud

tööjõudu on pigem üle kui puudu.

Juba juunis ootame Teid külla Anni

Täna olen ma ettevõtja ja seda juba

võimalusi, kuidas erivajadusega

Milleks raisata vahendeid nende

Akadeemia ürdiaeda ja käsitööko-

kaheksandat aastat. Ja väga lihtsal

lapsi kaasata alus- ja üldharidusse

peale, kelle tööpanus võib tunduda

dadesse. Anni Akadeemia teeb kõik

põhjusel – ma tahan saada emapen-

ning arvan, et tulemused on head.

väike? Vastus on lihtne – mida va-

selleks, et erivajadusega inimene

sionile. Miks ma nii ütlen? Paljudeks

Aeg on küps, et astuda suur samm

rem me sekkume ja erivajadusega

oleks kasulik nii endale kui kogu

asjadeks elus ei ole me ettevalmis-

edasi ja tegeleda noorte ettevalmis-

inimese haridusse panustame, seda

ühiskonnale. Selleks on vaja aga

tatud – mina sain looduse poolt „või-

tusega iseseisvaks eluks ja tööl-

odavamaks see muutub. Kuidas?

eelkõige kasvatada tolerantsust

maluse” kasvatada Downi sündroo-

käimiseks, võimaldades neil oman-

miga last (tütar Anni saab suvel

dada elukutse uuenduslikus kutse-

10aastaseks). Erivajadusega last kas-

hariduskoolis.

vatav pere peab arvestama olukorraga, et lapsed on lapsevanema vastutusel enamasti surmani ja ei kasva

Anni Akadeemia

ettevalmistamiseks.

kaasinimestes.

Kokkuvõtteks

Miks me seda siis teeme? Anni ise-

Anni Grupp loob Pärnu vanalinna et-

seisev toimetulek kogukonnas va-

tevõtet, kus erivajadusega noored

bastab minu sotsiaalsest vastutu-

saavad kaasa lüüa avatud tööturul.

sest, et keegi teine peab minu ja

võib-olla kunagi suureks. Olukorrale

Oleme loomas uut süsteemi, mis

MTÜ Anni Akadeemia eesmärk on

Anni eksisteerimise ja pensioni kinni

lahenduse otsimine on teinud mi-

tagaks erivajadusega noortele läbi

tõestada, et inglaste ja hispaanlaste

maksma. Teeme Akadeemiat süda-

nust ettevõtja – suure sisemise mo-

kutsehariduse ja praktika võimaluse

poolt katsetatud mudel töötab ka

mega ja tegelikult on see töö vaid

tivatsiooniga sotsiaalse ettevõtja.

osaleda avatud tööturul. See võib

Eestis ja me saame juurde rahulole-

meeskonna rõõm.

Tänane olukord Eestis: Keskmise vaimupuudega

Last kasvatab enamasti üksikvanem,

Lapse täiskasvanuks saamisel on

lapse õpetamine maksab riigile

kes hoolduskoormuse

meil kaks 100% sotsiaalteenuste

umbes 6 x rohkem kui

tõttu ei saa tööl käia ja seega

tarbijat, kelle vajadused maksab

eakohase arenguga laps.

on ta sotsiaalteenuste tarbija.

kinni maksumaksja.

Tänane olukord näiteks Inglismaal: Õpetajad on piisava ettevalmistusega,

Lapsevanem töötab, kasvõi osalise

Erivajadusega noor läheb tööle kasvõi osaajaga ja toetatult.

et õpetada võimalikult paljusid

ajaga. Erivajadusega noorele on loodud

erivajadusega lapsikoos „eakohase

võimalused saada piisav haridus

Tema vanem töötab.

arenguga lastega”.

ja praktikakogemus.

Meil on 2 maksumaksjat.

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Kontaktkohtumised bioenergia-, jäätmekäitlusja taaskasutussektori ettevõtetele World Bioenergy ja Elmia Recycling 25.–26. mail Jönköpingis, Rootsis

Kutsume bioenergia-, jäätmekäitlus- ja taaskasutus-

Käesolevaga on Eesti Kaubandus-Tööstuskojal heameel kutsuda huvilisi osalema 25.-26. mail

sektori ettevõtteid otsima uusi kontakte europrojekti 2nd

2010 Jönköpingis, Rootsis kahel samaaegselt toimuval rahvusvahelisel messil: World Bio-

Generation BioMatch raames. 2nd Generation BioMatch on

energy ja Elmia Recycling ning nendega paralleelselt korraldatavatel kontaktkohtumistel.

Euroopa Liidu poolt rahastatud algatus bioenergia sektori ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Projekti toetavad mitmed suured ja dünaamilised bioenergia turul tegutsevad organisatsioonid.

Miks osaleda? Lisaks kahe erialamessi külastamisele ja nende eksponentidega tutvumisele annab üritus suurepärase võimaluse ühes kohas väikese aja- ja rahakuluga kohtuda võtmeotsustajatega uute kontaktide loomiseks (võimalus eelnevalt kodulehel välja valitud ettevõtete esindajatega

Projekti kuuluvad neli suurt kontaktkohtumiste üritust,

personaalselt kohtuda). Lisaks on see tasuta turunduskanal oma ettevõtte/organisatsiooni

mis toimuvad paralleelselt järgmiste erialamessidega:

tutvustamiseks ja arendamiseks.

World Bioenergy ja Elmia Recycling 25.–26. mail 2010 Jönköpingis, Rootsis

Kuidas kontaktkohtumiste ürituse süsteem töötab?

Teemad: bioenergia, jäätmekäitlus,

Sarnaselt messe tutvustavate kodulehtedega on loodud kontaktkohtumise ürituse tarbeks

energiakasutus, taaskasutus

eraldi veebilehekülg, kuhu kõik huvilised saavad üles riputada oma ettevõtte/organisatsiooni

Agromatch 2010 põllumajandusmess AgroMek

tegevusalasid ja huve tutvustavad/selgitavad koostöö- või tehnoloogiaprofiilid. Potent-

1.–2. detsembril 2010 Herningis, Taanis

siaalsete partnerite profiilidega on võimalik kõigil ise tutvuda, ise saab välja valida oma

Teema: bioenergia põllumajandussaadustest

ettevõttele huvipakkuvad ja registreerida kohtumisele. Igale osalejale saadetakse tema

ja loomajäätmetest

kohtumiste ajakava juba enne üritust koju kätte, et jõuaks tutvuda ettevõtete/organi-

General 2011 Energy and Environment

satsioonidega, kes on avaldanud soovi kohtuda, ja et saaks ennast kohtumisteks ette

International Trade Fair

valmistada.

11.–13. mail 2011 Hispaanias Teemad: taastuvenergia ja energiatõhusus Ecobusiness Cooperation Event messil Ecomondo 2011 2011. aasta novembris Itaalias Teemad: bioenergia, jäätmekäitlus, energiakasutus, taaskasutus Lisandväärtusena toimuvad nimetatud messide raames eraldi korraldatud kontaktkohtumised 9 riigi ettevõtjate vahel, mille Eesti-poolseks korraldajaks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Lisaks Eestile osalevad kontaktkohtumistel ettevõtjad Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast, Lätist, Rootsist, Soomest, Suurbritanniast ja Taanist. Kohtumiste raames on huvilistel võimalik kohtuda ligi 600 ettevõtte,

Maksumus Kui teie ettevõte/organisatsioon on juba registreerunud World Bioenergy või Elmia Recycling messi eksponendiks, siis on kontaktkohtumistel osalemine tasuta. Ainult kontaktkohtumistel osalemise tasu on 100 eurot, mis sisaldab ka mõlema messi pileteid ja osalejate ühist lõunasööki. Lisaks jäävad osaleja kanda ka lähetuskulud (transport Jönköpingisse, majutus, päevarahad jmt). Kuidas osaleda? Registreerida oma ettevõte ürituse kodulehe. Peale registreerimise lõppu tutvuda teiste registreerunud osalejatega. Valida välja firmad/organisatsioonid, kellega oleks huvi kohtuda ja anda oma kohtumisesoovist teada hiljemalt 12. maiks. Individuaalsed kohtumiste ajakavad saadetakse osalejatele 19. mai paiku.

organisatsiooni, uurimisinstituudiga jmt, millede tege-

Kasutage suurepärast võimalust tutvustada oma ettevõtet, tooteid ja tegemisi ning luua

vusaladeks on valdkonnad biomassist bioenergiani.

uusi rahvusvahelisi kontakte Jönköpingis!

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Messikoolitus

MESSIKOOLITUSE TÖÖTUBA

Tulemuslik messiturundus — töö enne messi, messi ajal ja pärast messi

13. mail Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) kell 9.00-17.00

Antud töötuba on jätkuks messikoolitusele. Sobib ka ettevõtetele, kellel pole messikoolitus läbitud. Eesmärk on teha praktiliselt läbi messide ettevalmistamiseks vajalikud sammud. Koolitus toimub nn workshop-

Tallinnas 4. mail kell 9.00–17.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17)

formaadis, kus osalejad saavad nii individuaalselt kui ka grupitööna teha läbi tähtsamad praktilised sammud. Grupi suurus on limiteeritud (maksimum 12 inimest), et oleks võimalik töötada individuaalselt iga osalejaga. Soovitatav on võtta kaasa sülearvuti.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koolituse koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Koolituste korraldamist rahastab EASi

Töötoas leiavad käsitlust järgmised teemad:

Teadmiste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond. Tooteid ja teenuseid ning nende omadusi peab klientidele järjest rohkem ja täpsemalt selgitama, kuna valik mis turule jõuab on väga mitmekesine ja muudab otsuse langetamise kliendile väga raskeks. Üha tiheneva konkurentsi tingimustes hakkavad äris järjest enam tähtsust omama isiklikud suhted. Ja nende arendamiseks pole paremat kohta kui messid või näitused, kus on võimalik suhelda ja otsest kontakti saavutada potent-

Strateegia sessioon Ettevõtte kontseptsiooni sõnastamine, defineerime toote/teenuse, millised hüviseid pakub, määratleme kliendigrupid, määratleme konkurendid, kuidas eristuda konkurentidest, millised on konkurentsieelised, kuidas neid kasumlikult ära kasutada, 20-sekundiline müügilause jne.

siaalse või ammuse äripartneriga. Et messil osalemine oleks edukas, vastaks ettevõtte ootustele ja tagaks tehtava investeeringu tasuvuse, tuleb kindlasti pikalt ja põhjalikult planeerida messil osalemist, realiseerida messil püstitatud eesmärgid ning teha sihikindlalt järeltööd saadud kontaktidega peale messi. Antud koolituse käigus antakse põhja-

Messi ettevalmistamine Selgete eesmärkide püstitamine messile, eristuva kontseptsiooni loomine, messi ettevalmistamiseks täpse tegevuskava loomine, eelarve koostamine jne.

lik ülevaade kõikidest etappidest ning jagatakse kasulikke näpunäiteid.

Kliendikommunikatsioon Seminaril leiavad käsitlust järgmised teemad

Kommunikatsiooniplaani koostamine, tulemuslike turundusmater-

Konkurentsieelis, sihtturg, messi valik

jalide planeerimine, potentsiaalsete klientide nimekirja koostamise

Messi ettevalmistus: eesmärgid, messiboksi planeerimine, mees-

käeproov, näidiskirjade koostamine, „legendi” loomine ettevõtte ja

kond, eelarve, logistika, ühisstendid, kliendisuhted, messiturundus

toodete/teenuste kohta, efektiivsete ja mõjusate müügiargumentide

Messiboksis: messiboksis osalemine, töökorraldus, klientidega

loomine, pressiteate koostamine, PressKiti loomine jne.

suhtlemine, mida teha, mida mitte Järeltöö pärast messi: tulemuste analüüs, edasised sammud

Töötoa viib läbi Jakob Saks, kes on pikaajalise praktilise kogemusega eksportöör, tunnustatud koolitaja ja konsultant. Viimase 7 aasta jooksul on

Messikoolitused viib läbi Jakob Saks, kes on pikaajalise praktilise koge-

ta organiseerinud erinevatele ettevõtjatele messistende 2-4 rahvus-va-

musega eksportöör, tunnustatud koolitaja ja konsultant. Viimase 7 aasta

helisel messil aastas (sh Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika). Tal on kaks-

jooksul on ta organiseerinud erinevatele ettevõtjatele messistende 2-4

teist aastat ekspordijuhtimise kogemust (sh töötades seitse aastat

rahvusvahelisel messil aastas (sh Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika). Tal on

väljaspool Eestit) ning magistrikraad Copenhagen Business School’ist.

12 aastat ekspordijuhtimise kogemust (sh 7 aastat töötades väljaspool Eestit) ning magistrikraad Copenhagen Business School’ist.

Osalustasu koolitusel on 300 krooni (hinnale lisandub käibemaks) ning sisaldab materjale ning kohvipause ja lõunat. Huvilistel palume eelnevalt

Osalustasu on 300 krooni (sisaldab käibemaksu).

Lisainfo ja registreerimine: LIIS LEHESALU Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

registreeruda.

Lisainfo ja registreerimine: LIIS LEHESALU Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja EASi

Kodanikefoorum

ärireis Harkovisse ja Kiievisse

Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest

24.–28. mail

23. aprillil Tartu Ülikooli Narva Kolledžis

Kutsume Teid osa võtma Kaubanduskoja ja EASi poolt organiseeritavast ärireisist Ukrainasse! Ärivisiidi eesmärk on leida Eesti ettevõtetele ekspordivõimalusi Ukrainas. Selleks korraldame Ukraina ja Eesti ettevõtete vahelised individuaalkohtumised nii Kiievis kui ka Harkovis. Harkovis osaleme Eesti äriseminaril, külastame kohalikke ettevõtteid ning investeerimisobjekte. Kiievis kohtume Ukrainas töötavate Eesti ettevõtjatega.

23. aprillil kell 12.30-17.30 toimub TÜ Narva Kolledžis (Kerese 14, Narva) kodanikefoorum Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest. Korraldajad: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Europe Direct Jõhvi Teabekeskus ja Kultuuriministeerium. Moderaator on Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa. Euroopa Liidu ja Venemaa poliitilisi kokkupuute- ja kokkupõrkepunkte analüüsivad Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ning Riigikogu liige Marko Mihkel-

Reisipaketi hind on ligikaudu 14 500 krooni (osaliselt lisandub

son; majandussuhteid naaberriigiga vaatleb minister Juhan Parts ning kultuuri

käibemaks). Delegatsiooni suuruseks on arvestatud 10 inimest,

ja piiride teemal mõtiskleb ajaloolane David Vseviov. Ettekannetele järgnevad

väiksema arvu puhul võivad hinnad muutuda. Täpne hind selgub

töögrupid, mis otsivad võimalusi Eesti ja Venemaa poliitiliste, majanduslike ja

lähiajal. Pakett sisaldab:

kultuurisuhete edasiseks arenguks.

lennupilet Tallinn-Kiiev-Tallinn, lennupilet Kiiev-Harkov-Kiiev,

Päevakava

bussitransport Kiievis ja Harkovis,

12.30

Osalejate saabumine, tervituskohv

majutus,

13.00

Tervitussõnad — Ida-Viru maavanem Riho Breivel

äriprogramm (kohtumised Kiievis ja Harkovis, saali rent).

13.15

Euroopa Liidu riikide huvid suhete arendamisel Venemaaga

Individuaalkohtumiste organiseerimiseks palume kirjeldada ankeedis oma ettevõtte toodangut ja koostöösoovi. Küsige

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam 13.45

ankeeti Kaubanduskoja teenuste osakonnast. Ootame Teie

ELi ja Venemaa majanduskoostöö perspektiivid

aktiivset osavõttu.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts 14.15

Lissaboni leppe jõustumise järgne raamistik välispoliitilistes suundumustes EL–Vanemaa teljel Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson

14.45

Euroopa Liidu ja Venemaa kultuurikoostöö David Vseviov, Kunstiakadeemia professor ja Madis Järv, Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna nõunik.

15.15

Kohvipaus

15.30

Töötoad

I töötuba

Eesti ja Ida-Virumaa positsioon EL–Venemaa majanduskoostöös (töötoa juht Marko Mihkelson)

II töötuba

Ida-Virumaa perspektiivid EL–Venemaa poliitiliste suhete arengu taustal (töötoa juht Tunne Kelam)

III töötuba

Kuidas ületada kultuurierisustest tulenevaid barjääre?

16.30

Kokkuvõtted ja paneeldiskussioon

(töötoa juht Katri Raik)

Lisainfo ja registreerimine: VIIVE RAID Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: MARINA KLEMENTJEVA Tel: 356 1985 • E-post: marina@narva.ut.ee

Teated

Seminar „Sihtturg-Valgevene” 13. mail Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Valgevene kontserni „ Bellegprom” ettevõtete seminar ja kontaktpäev 11. mail St Olav Hotel Tallinnas

Seminari päevakava: 9.30

Tervitussõnad — Harry Lahtein (Eesti asjur Valgevene Vabariigis) ja Stanislav Ventsel (Valgevene Vabariigi konsul Eestis)

9.50

Ettevõtluse alustamine ja maksustamise küsimused Valgevenes

10.20 Ettevõtluse reguleerimine Valgevene Vabariigis 10.50 Spetsiaalsed õigusrežiimid Valgevene Vabariigis 11.20 11.35

Kohvipaus Investeerimisvõimalused ja kapitali liikumine Valgevene Vabariigis

12.00 Valgevene-Balti ärikoostöö keskus 12.30 Riigihanked ja väliskaubanduse võimalused Valgevene Vabariigis 13.00 Eesti ettevõtjad Valgevenes: edulood 14.00 Küsimused, vastused, seminari lõpetamine 14.20 Lõuna Seminari osavõtutasu on 300 krooni (hinnale lisandub käibemaks). Palume eelnevalt registreeruda!

11. mail kell 9.30–15.00 on St Olav Hotel Tallinnas (Lai 5, Tallinn) võimalik kohtuda Valgevene tekstiili-, rõivatööstuse ja galanteriitoodete eetevõtetega. Delegatsiooni kuuluvad järgmised ettevõtted: OAO Galanteja (toodab nahk- ja kunstnahatooteid: kotid, kohvrid, spordikotid, rihmad, vutlarid); OAO Pinski kunstnahatehas [toodab polüvinüülkloriidi põhjal kunstmaterjale (lauavakstut, vinüülnahka ehituse tarbeks, köitematerjali, ventilatsioonitorusid, nahkgalanterii tooteid jne), mida kasutatakse ka tarbekaupade tootmises. Neil on oma kaupluste kett]; ZAO Oršanskaja PTF Svitanak (toodavad laste ülerõivaid tootemärgi „Artus” nime all); OAO Alesja (toodab meeste ja naiste trikotaažrõivaid); Romgil (toodab trikotaažrõivaid täiskasvanutele ja lastele); OAO Lona (toodab laste ja täiskasvanute ülerõivaid); RUP Baranovitškoje puuvillatootmiskoondis (Valgevene suurim tekstiiliettevõte, mis toodab lina ja/või kunstmaterjaliga segatud puuvillakangaid); OAO Mogoteks (toodab 120 erinevat tüüpi kangaid ja 600 erinevat tüüpi rõivaid); OAO BELFA (toodab kunstnahast kangaid ja tooteid); OAO Nadeks (toodab meeste, laste ja naiste pluuse). Kohtumised Eesti ettevõtetele on tasuta. Palume eelnevalt registreeruda.

Lisainfo ja registreerimine: VIIVE RAID Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

7. mail Jõhvis

Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi

„Kaasaegsed töövormid: virtuaal- ja kaugtöö”

esindus kutsuvad Teid osalema tasuta ettevõtlusteemalisele koolitus-

Jõhvi Vallavalitsuses kell 13.00–14.30 (Keskväljak 4, Jõhvi) Koolitaja Gerda Mihhailova, TÜ Pärnu Kolledži õppejõud

4. juunil Rakveres

sarjale Jõhvis ja Rakveres. Koolitussarjas tulevad käsitlemisele järgmised teemad: Mis on ja kuidas toimub projektipõhine juhtimine? Milline on virtuaaltöö ja kaugtöö olemus?

„Rahanduse roll ja vajadus ettevõtluses — uuemad lähenemised”

Virtuaaltöö kasud organisatsioonile ja töötajale.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus (Lai 7, Rakvere) Koolitaja Margus Kõomägi, TÜ Pärnu Kolledži õppejõud

Millised on ettevõtluses rahanduse uued

Virtuaaltööga seonduvad probleemid. lähenemised ja vajadused? Koolitused on tasuta. Ürituse parimaks õnnestumiseks palume osalejatel registreerida hiljemalt kaks päeva enne toimuvat koolitust. Ootame Sind meie koolitussarjale!

Lisainfo ja registreerimine: KERDA SPITZ • Tel: 356 0608 • E-post: viive@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Seminar „Müük ja müügitehnikad” 29. aprillil Kaubanduskojas

Seminar

„Puhkuste andmise korraldamine ja puhkusetasu arvutamine” 27. aprillil Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab neljapäeval, 29. aprillil kell 10.00–15.45 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 17 seminari müügist ja müügitehnikatest. Lektor on Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor, P. & M. Curie nim Pariisi Ülikooli erakorraline professor, Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Professorite Nõukogu (ENOP) liige.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 27. aprillil, kell 10.00–13.30 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Puhkuste andmise korraldamine ja puhkusetasu arvutamine”. Koolituse sihtgrupp on finantsjuhid, raamatu-

Ettevõtte tootmine võib olla kuitahes efektiivne, kuid kuni ei edene müük, seni ei

pidajad, palgaarvestajad ja personalitöötajad. Lektor on

kasva ka kasuminumbrid. Enamasti ei kahelda selles, et ettevõtte pakutav toode või

jurist Helve Toomla.

teenus on kliendile vajalik ja kasulik, kuid kuidas viia see informatsioon kliendini? Miks on osad ettevõtted teistest tulemuslikumad? Kuidas jõuda kliendini? Kuidas

Kuigi uue töölepinguseaduse rakendumisest on möödas ligi

valida õige strateegia ja leida sobivaim müügitehnika? Neile ja paljudele teistele

aasta, on jätkuvalt üleval palju küsimusi puhkuse andmise

küsimustele leiab vastused seminarilt, mis on mõeldud müügitegevusega seotud

korraldamise ja puhkesetasu arvutamise kohta, mis on

töötajatele, kes soovivad kasvatada tulemuslikkust arendades oma müügioskusi

omakorda seotud keskmise töötasu arvutamisega. Arves-

erinevates müügitöö faasides.

tades, et lähenemas on puhkusteperiood ja teema on muutumas aktuaalsemaks, anname seminari käigus ülevaate

Seminari päevakava: 10.00–11.30

Müüja isiksus ja oskused: müügiprotsess, müüja isiksuseomadused,

olulisematest probleemkohtadest ja küsimustest puhkuste andmise korraldamisel ja tasude arvutamisel.

kommunikatsiooni ABC, esmaabi läbipõlemise korral, elementaarsed oskused, oskuste arendamine. Müügi eeltööd: enesekindlus, oskuste arendamine, sihipärasus, 80–20 printsiip. Sihtgrupp ja kliendid: klientide leidmine, suhtlemis strateegia, tähelepanu-huvi-veendumus-tehing. Müügisituatsioon: kirjalik suhtlemine, telefoni kasutamine, müügikohtumised sh presentatsioon, ostusignaalid, müügikeskkond.

Seminaril käsitletavad teemad: Põhipuhkus ja muud puhkused, sh õppepuhkused uues TLSis Puhkus tööle asumise aastal Üleminek tööaasta arvestuselt kalendriaasta arvestusele. Puhkus avansina?

11.30–11.50

Kohvipaus

Puhkuste ajakava koostamine;

11.50–13.20

Müügistrateegiad — kasutamine, näited, toimemehhanism: „külm”

töötajad, kelle soove peab arvestama

helistamine, konsulteeriv müük, otsene müük, garantiiga müük, va-

Ajakava muutmise kord

jadustel põhinev müük, veenmisega seotud müük ehk manipuleeriv

Puhkuse katkestamise, edasilükkamise

müük, käest-kätte müük, südamega müük, hinnal põhinev müük,

või varem lõpetamise võimalused ja

suhetele põhinev müük, sihtmärki tabav müük.

kaasnevad probleemid praktikas

13.20–14.00

Lõuna

Puhkuse aegumine

14.00–15.30

Müügitehnikad — kasutamine, näited, toimemehhanism: klassikalised

Puhkusetasu arvutamine ja väljamaksmine töölepingu lõppemisel

satisfaction), kohustuse võtmise printsiip, jalg ukse vahel, madal pall,

Väljatöötamata puhkusepäevade eest makstud

peibutus ja ümberlülitus, neli seina, uksega näkku, see pole veel kõik, nimekirja tehnika, lõpmatu keti meetod, autoriteet, peibutise kasutamine, defitsiit, hullud päevad, staatus-müük, massipsühholoogia. 15.30–15.45

Kasutamata puhkuse hüvitamine

manipuleerimistehnikad, AIDA+S (attention, interest, desire, action +

tasu kinnipidamine töötaja töötasust Töötasu töölepingus: baastasu ja lisatasud Lisatasude arvutamine – mida võtta aluseks?

Kursuse lõpetamine Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 550 krooni, mitte-

Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 750 krooni, mitteliikmetele 1500 krooni,

liikmetele 1100 krooni, lisandub käibemaks. Hinnas sisaldu-

hindadele lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid ning kohvipaus ja

vad teabematerjalid ning kohvipaus.

lõuna.

Lisainfo ja registreerimine: KATI KRASS Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Teated • Liikmelt liikmele

Seminar

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Liikmelt liikmele:

„Riigihankel osaleja ABC” 31. mail Kaubanduskojas

LARGA OÜ Meie põhitegevuseks on kasutatud puidutöötlusseadmete remontimine: paar näidet leiate meie kodulehelt. OÜ Larga teostab puidutöötlusseadmete

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Advokaadi-

põhjalikku renoveerimist. Seadmete renoveerimisel on võimalik saavutada

bürooga Lextal esmaspäeval, 31. mail kell 10.00-15.00 Kaubandus-

seadmete hea kvaliteet mõistliku hinnaga ning seadmete seadistamine vas-

kojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari riigihangetel osalejatele.

tavalt tellija soovile, arvestades kõiki tööstuses esinevate spetsiifiliste ülesannete täitmist. Renoveerimise käigus kohaldatakse kasutatud

Tänases majandussituatsioonis on avaliku sektori osatähtsus kindla maksedistsipliiniga ostjana oluliselt tõusnud. Selleks, et riigihangete menetluses edukalt orienteeruda ning vältida hankemenetluses tehtud vigade tõttu hankelepingust ilmajäämist, kutsume teid osalema seminaril „Riigihankel osaleja ABC”.

seadmed vastavalt tellija tootmisprotsessile: Paigaldatakse täiendavad sõlmed, suurendatakse võimsust ning tootmismahtu, paigaldatakse kaasaegsed arvutisüsteemid, mis kontrollivad tootmist ja omahinda ning mis on integreeritud ettevõtte juhtimissüsteemi ning võimaldavad seega kontrollida tootmisprotsessi kaugjuhtimismeetodil.

Koolitus on suunatud eelkõige ettevõtte juhtidele ja töötajatele,

Lisainfo: www.larga.ee

kes oma igapäevatöös suuremal või vähemal määral puutuvad

Nikolai Jugantsov • Tel: 564 2911 • E-post: larga@larga.ee

kokku riigihangetega. Seminari eesmärk on anda baasteadmised

Andrei Jugantsov • Tel: 5656 1033 • E-post: andrei@larga.ee

riigihangetel osalemiseks ning jagada praktilisi nõuandeid kõige sagedamini esinevate vigade vältimiseks. Lektorid on Advokaadibüroo LEXTAL advokaadid Diana Annus ja Piia Kulm, kes on spetsialiseerunud riigihangete õigusele ning kes on esindanud edukalt nii pakkujaid kui ka hankijaid riigihangetega seotud vaidlustes ja hankemenetluste läbiviimisel.

CERRYN DESIGN OÜ – turundusabi Cerryn Design OÜ on asutatud 2004. aastal ning on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Turundusabi on Cerryn Design OÜ poolt kasutatav tootenimi kleebistevaldkonnale. 2009. aasta akrediteeris meile maailma suurim kleebistetootja 3M ka Ametliku Koostööpartneri staatuse. Peamiselt oleme suunatud suuremahulistele projektitöödele ja alltöövõtule. Eriti tugevad

Seminaril käsitletavad teemad: Riigihanke menetlusreeglite järgimise alused ja kord. Riigihanke korraldamine lihtsustatud korras. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted ja nende rakendusala. Pakkuja ja taotleja õigused hankemenetluses.

oleme keeruliste ülesannete nagu näiteks autode üleni kleepimisel jm professionaalset erioskust nõudvates töödes. Näiteks Tallink Taksode kleepimine tumedast autost kollaseks, Cleanaway muutus Veolia Keskkonnateenusteks, jms. Meilt saate abi, kui vajate: • Kleebised: Alates lühiajalisest etiketist, kampaaniakleebisest, aastate-

Hankemenetluse liigid. Lühitutvustus.

pikkuse kvaliteediga kleebisest kuni disainkleebisteni välja. Pakume nii

Avatud hankemenetluse etapid.

trükitud kleebiseid, kui lõigatud kleebiseid. Vajadusel ka stantsitult.

Piiratud hankemenetluse etapid. Erisused.

Loomulikult koos paigaldusega ning vajadusel ka vanade kleebiste eemal-

Selgituste küsimine ja teabevahetuse reeglid.

dusega.

Hankelepingu sõlmimine ja muutmine. Hankemenetluses osalejate õiguskaitsevahendid. Hankemenetluses osalejate levinumad vead hankemenetluses. Soovitused.

• Klaasidekoori kiled: Erinevad lahendused nii akendele, ustele, kui vaheseintele. Vajadusel lõikame või trükime kilele erinevaid mustreid, mis annavad Teie töö- või kodukeskkonnale uue, huvitava ja värske mulje. • Reklaamikandjad: Lisaks trükistele pakume ka PVC, KAPA, BIP, kui ka uuel

Ühe ettevõtja kogemus riigihankel osalemisest.

PVC kergplaadile kantud erinevaid reklaammaterjale. Vajadusel ka erila-

Ülevaade peamistest kavandatavatest riigihangete seaduse

hendused erineva kuju (väljalõigatud kujundid või tähed) ja siingi vaja-

muudatustest menetluses oleva seaduseelnõu põhjal.

dusel koos paigaldusega. Samuti võite meilt küsida ka valgusreklaamide tootmist ja ka vaid värskendust.

Osavõtutasu Koja liikmetele 500 krooni, mitteliikmetele 1000

• Kujunduslahenduste loomisel: Meie meeskonnas on kogenud disainerid,

krooni, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad koolitusmaterjalid

kes on teadlikud nii trüki- kui ka autokleebiste eripäradest ning on valmis

ning lõunapaus.

aitama Teid kujunduslahenduste loomisel. Kõikidele Kaubanduskoja liikmetele pakume soodustut 20% ülalmainitud teenustele. Kontakteerudes mainige palun märksõna „Kaubanduskoda”. Lisainfo: Gerry Konnov • www.turundusabi.ee Tel: 511 0677 • E-post: gerry@turundusabi.ee

Lisainfo ja registreerimine: MARJU MÄNNIK • Tel: 604 0078 HAILI KAPSI • Tel: 604 0079 E-post: trade@koda.ee

Lisainfo: KADRI LIIMAL • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

Koostööpakkumised • Riigihanketeated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

Koostööpakkumised:

Riigihanketeated:

Ukraina ettevõte pakub granu-

Serbia transformaatorite, isolaa-

leeritud palmirasva loomasöö-

torite jm elektrooniliste sead-

Eriotstarbelised töö- ja vormi-

Elektripaigaldustööde hange

daks (suurendab lehmadel pii-

mete tootja otsib edasimüüjat

rõivad politseile. Tähtaeg 31.05.

(õhuliini ehitus) Harjumaal.

matootlikkust).

ning pakub end allhanke teosta-

2010. Kood 3152

Tähtaeg 13.05.2010. Kood 3167

Kood 2010-04-12-001

jaks. Kood 2010-01-12-008

Mööbel tervishoiuteenuste hoo-

Hääletussüsteemi tarkvara ja

Ukraina ettevõte pakub ka-

Serbia puuviljade (peamiselt

nesse. Tähtaeg 28.05.2010.

riistvara arendustööde hange.

kaod, kakaovõid, kondiitrirasva,

kirsid ja ploomid) kokkuostja

Kood 3153

Tähtaeg 10.06.2010. Kood 3168

munapulbrit jmt.

ning eksportija otsib edasimüü-

Kergkonteinerite hange Uppsa-

Funktsionaalsete haiglavoodite

Kood 2010-04-12-002

jat ning ühisettevõtluse või-

las. Tähtaeg 12.05.2010.

hange. Tähtaeg 31.05.2010.

Kreeka alkoholi hulgimüüja ot-

malusi mahtude suurendami-

Kood 3154

Kood 3169

sib edasimüüjat.

seks. Kood 2010-01-13-019

Puidu hange.

Mööbli hange. Tähtaeg 10.05.

Kood 2010-04-12-003

Iisraeli innovaatilise ergonoo-

Tähtaeg 12.05. 2010. Kood 3155

2010. Kood 3170

Saksa ettevõte otsib lambakar-

milise arvutitöölaua ja -tooli

Laegastega teraskappide han-

Veevärgi ja kanalisatsioonisüs-

ja (elusloomade vahendamise

komplekti (workstation and

ge. Tähtaeg 11.05.2010.

teemide rekonstrueerimise ja

ja lihatööstuse tarbeks).

stands) tootja otsib edasimüü-

Kood 3156

laiendamise ehitustööde hange.

Kood 2010-03-19-012

jaid Euroopas.

Liiklusmärkide hange.

Tähtaeg 24.05.2010. Kood 3171

Läti IT-ettevõte pakub oma ser-

Kood 2010-03-25-027

Tähtaeg 24.05.2010. Kood 3157

Ujuvkonstruktsioonide hange

verikeskuse teenuseid Riias.

Ungari pumpade tootja pakub

Parketi hange Malmösse.

(ujuvkaid). Eelteade. Kood 3172

Kood 2010-04-12-004

ühistootmise võimalust laia jao-

Tähtaeg 14.05.2010. Kood 3158

Dokumendihaldussüsteemi

Vene saetööstuse ettevõte,

tusvõrguga ettevõttele. Firma

Puude ja põõsaste hange.

hooldusteenuse ja täiendavate

mis toodab puidust ehitusma-

avastas kvaliteetse mineraal-

Tähtaeg 18.05.2010. Kood 3159

arendustööde hange. Eelteade.

terjale, otsib ühisettevõtluse

vee 350 m sügavusel ning otsib

Kompostikastide hange.

Kood 3173

võimalusi puidutööstuse või

ühisettevõtluse võimalusi in-

Tähtaeg 11.05.2010. Kood 3160

Hoonete ümberehitustööde han-

ehitusettevõtetega.

vesteeringute tegemiseks ning

Kood 2010-03-22-038

mineraalvee tootmise ja turus-

Vene kodutekstiilide hulgimüü-

tamise alustamiseks.

ja otsib edasimüüjat.

Kood 2010-03-30-013

Kood 2010-03-22-027

pakub end allhanke teostajaks. Kood 2010-01-15-006

ge (peatöövõtt). Tähtaeg 28.05. LÄTI Ravimite hange haiglale. Tähtaeg 27.05.2010. Kood 3161

2010. Kood 3174 Metallitöötluspinkide hange. Tähtaeg 06.05.2010. Kood 3175

jookide hange (kuivained, liha-

tootja (rinnamärgid, lipsunõelad tud) otsib edasimüüjat ning

EESTI

Mitmesuguste toiduainete ja

Serbia metallist väikeesemete jmt, mis on vormivaluga toode-

ROOTSI

ja piimatooted, puu- ja köögivilTäpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

jad). Tähtaeg 17.05.2010. Kood 3162

EUROOPA KOMISJON Bioökoloogilise teabe andmebaasi loomise hange (muude

Lugupeetud ettevõtja!

kui lülijalgsete liikide kohta) ELi

AS Narva Elektrijaamad hangib energiaseadmeid, varuosi ja tarvikuid,

geneetiliselt muundatud põl-

kemikaale, turbiiniõli, diiselkütust jmt. Samuti hangib ettevõte energia-

lukultuuride keskkonnariski hin-

ja muude seadmete remondi- ja hooldusteenust. Hankemenetluses

damiseks. Tähtaeg 31.05.2010.

osalejate ringi laiendamiseks avaldab AS Narva Elektrijaamad oma

Kood 3163

koduleheküljel www.powerplant.ee hankeinfo kuulutusi alustatavate

Uste hange Taani.

hangete kohta. Palun jälgige meie kodulehekülge ning leidke enda jaoks

Tähtaeg 19.05.2010. Kood 3164

sobiv hankekonkurss, milles olete huvitatud osalema. Ootame kõiki

Kantseleitarvete hange Luk-

huvitatuid tegema parimat pakkumust!

semburgis. Tähtaeg 10.06.2010. Kood 3165

Lisainfo: JAANUS MUMM, Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS hankejuht E-post: jaanus.mumm@energia.ee • Tel: 716 6313 • GSM: 506 6247

Juhikabinettide mööbli hange Brüsselis. Tähtaeg 27.04.2010. Kood 3166

Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee

Vaata lisainfot Koja tasuta partnerotsinguteenustest ja koostööpakkumiste loetelu veebilehelt www.koda.ee teenused koostööpakkumised ja infoteenused (ülevaade partnerotsinguteenustest) viimased koostööpakkumised (loetelu pakkumistest).

Uued liikmed

Tallinn ja Harjumaa

AIROTEL OÜ

AKORD INKASSO OÜ ALMELO OÜ

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

www.airotel.ee

5664 1101 Airwell kliima- ja jahutusseadmete maaletoomine, projektimüük ja hooldus. Jahutussüsteemide väljaehitamine. Soojuspumpade ja konditsioneeride paigaldamine. Külmasõlmede väljaehitamine.

www.akordinkasso.ee

681 6266

Inkassoteenused ja õigusalased teenused.

www.almelo.ee

646 5176

Autovaruosade hulgimüük.

677 6044

Raudteevagunite ja nende osade eksport-import.

ALTINO GRUPP OÜ ANDRESE SOOLALADU OÜ

www.soolaladu.ee

664 4565

Soola jae- ja hulgikaubandus.

BALTIC ELECTRONICS OÜ

www.myclients.eu

513 2347

Elektrooniline marketing. Seminaride korraldamine. Esteetilise kosmetoloogia salongi arendus ja kosmetoloogiliste seadmete müük.

www.brenstol.ee

606 2900

Põranda-, sauna- ja terrassimaterjali tootmine ja müük.

626 6122

Kaubaveo teenuste osutamine ja mujal liigitamata veondust abistavad tegevused. Projektide käivitamine, rahastamine ja arendamine. Logistikateenused.

683 8027

Õigusalased konsultatsioonid, juriidiline nõustamine.

606 2040

Viisateenuste vahendamine. Võimalike tolliriskide ennetustöö teenuste vahendamine autotranspordi ettevõtjatele.

BRENSTOL OÜ E.R.S. AS

EDISSON LAW OFFICES OÜ

www.edissonlaw.ee

ERAA SERVICE OÜ

HIPOBABY OÜ

www.hipobaby.ee

605 1230

Lasterõivaste ja õmblustoodete tootmine, müügi- ja arendustegevus.

ISOELAST OÜ

www.isoelast.com

620 0511

Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine. Keemia- ja naftatoodete import-eksport.

JETSTRADING GRUPP OÜ

www.jetstrading.ee

NORDIC CF ADVISORY OÜ

www.nordicadvisory.com

618 1750

Finantsnõustamine. Ärinõustamine.

PRICEBOX OÜ

www.syrprize.com

511 0500

Kosmeetika-, parfümeeriatoodete ja muu tualetitarvete jaemüük posti või interneti teel.

PVT STEEL OÜ

www.pvt.ee

509 3713

Metalli ja metallist toodete müük ja tootmise korraldamine.

RIGOLET OÜ

www.jurist.ee

682 5589

Äriteenused, jooksev juriidiline nõustamine, inkassoteenused. Raamatupidamisteenused, firmade asutamine, likvideerimine, ärinõustamine.

SAMIKS OÜ

www.idema.ee

625 9515

Köögi-, esiku- ja vannitoamööbli projekteerimine, müük ja paigaldus.

SAMURAI IAS OÜ SMARTDUST SOLUTIONS OÜ SMART-GLOBE SOLUTIONS OÜ

www.samurai.ee www.smartdust.ee www.wattsonholmes.eu

VICARELLI AS Ida-Virumaa

KALVI MÕIS AS

Pärnumaa

GOLDMARK DESIGN OÜ

Tartumaa

HYDROSEAL FTS OÜ

SAUNAX OÜ

6509 7968 Projektijuhtimine, mööbli valmistamine ja müük. Mänguasjade hulgikaubandus. Mööbli paigaldamine, transport, kolimisteenus. Sisekujundusteenus, hankekorraldamise teenus, juriidiline konsultatsioon.

5837 4348 Veebi-ja multimeedialahenduste tootmine. Digitaalne reklaam ja turundus. 5344 0660 Traadita sensorite tootmine. 5197 3900 Elektrienergia monitoorimisseadmete import. Energiasäästu koolitused. 683 3683

Lihatoodete eksport-import. Ehitus.

339 5300

Puidugraanulite tootmine. Hotellindus.

504 7894

Juveelitoodete valmistamine ja müük, CAD/CAM prototüüpide valmistamine juveelitööstusele. Juveelitoodete pildistamine ja fototöötlus.

www.hydroseal.ee

7303 733

Geosünteetide ja tee-ehitusmaterjalide müük, geotekstiilid, geomembraanid, truubid, torusillad, pinnasekatted, erosioonitõkkematid, murukärjed.

www.saunax.ee

7304 864

Täisklaasist- ja puidust saunauste, saunade, aiamajade, grillmajade, puittoodete tootmine ja nende ehitus.

733 6377

Puidu ja puittoodete vahendamine. Muude keemiatoodete hulgimüük.

www.kalvi-hotel.com

WOOD IMPORT COMPANY OÜ IMPREST AS

www.imprest.ee

744 6535

Ümarfreesitud ja süvaimmutatud puittoodete tootmine ja müük. Laste mänguväljakute ja -lisatarvikute import.

Valgamaa

MELBRA OÜ

www.melbra.ee

509 4948

Geodeesia. Planeeringud. Maakorraldus. Hoonete inventariseerimine. GIS. Ruumi infolahendused. Hoonete projekteerimine.

Viljandimaa

BALTEST MÖÖBEL OÜ

www.sisustuspood.ee

433 3380

Köögi-, kontori- ja esikumööbli tootmine.

TAMMEPAKK OÜ

www.tammepakk.ee

503 1454

Puittooted. Kinnisvarahooldus, ehitustegevus.

PLANGI TRANS OÜ

www.plangitrans.ee

786 8697

Transportteenuste osutamine nii Eestis kui ka rahvusvahelistel vedudel. Veo- ja sõiduautode ost ja müük.

Võrumaa

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. aprill 2010

KAUBANDUSKOJA RÄNDKARIKAS OOTAB UUSI

TENNISETURNIIRI VÕITJAID!

KAUBANDUSKOJA 14. TENNISETURNIIR 29. mail algusega kell 10.00 Pärnu Kesklinna Tenniseväljakutel (Ringi 14a) Eelmise turniiri võitsid Raivo Koitel (Koitel Patendi- ja Kaubamärgibüroo) ja Toomas Kuuda (Kaubanduskoja Pärnu esindus). Võistlus viiakse läbi „iga mehe paarismängu” süsteemis. Võistluskaaslased ja turniiritabel loositakse kohapeal kõigi juuresolekul, tugevusgrupid moodustatakse eelregistreerunud mängijate seniste tennisetulemuste põhjal Eesti Tenniseliidu eksperdi ja harrastusliigade korraldaja Toomas Kuuma poolt. Registreerunutele saadetakse täpsem ülevaade turniiri süsteemi ja ürituse enda kohta. Osalemistasu võistlejatele on 350 krooni (lisandub käibemaks). Arve saadetakse registreerumisel. Registreerumistähtaeg on 22. mai.

OOTAME KAUBANDUSKOJA LIIKMEID KOOS PEREKONDADE JA KOLLEEGIDEGA NAUTIMA MEELDEJÄÄVAT VÕISTLUST JA ETTEVÕTLIKE INIMESTE SELTSKONDA!

Info ja registreerimine: ANNIKA EESMAA Tel: 604 0060 • E-post: annika@koda.ee

Koostöösoovid: PIRET SALMISTU Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • Stockholmi messid Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • liikmesuhted • avalikud suhted • Tel: 604 0085 Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Olulised inimesed

Pärnu Turunduskonverents Pastakatellijate ajastu lõpp. Kuidas saada asendamatuks turundusstrateegiks?

SETH GODIN:

13.-14. mai • 2010 Strand SPA & Konverentsihotell, Pärnu

www.konverentsid.ee • lisainfo: 6 177 333

Pastakatellijate ajastu lõpp!