Kaubanduskoja
TEATAJA Eesti Kaubandus-Tööstuskoja häälekandja, asutatud 1925. aastal
Nr 15 • 11. september 2006
JUHTKIRI: MIS JUHTUB SELLEL SÜGISEL EUROOPAS? Kahtlemata peetakse üheks oodatumaks Euroopa Komisjoni väljaütlemiseks sel sügisel 26. septembril toimuvat vahearuannet Bulgaaria ja Rumeenia liitumise kohta Euroopa Liiduga alates 2007. aasta jaanuarist. Kuivõrd ka Eesti ettevõtetel on paljudel äripartnereid või investeeringuid nendes riikides, siis on see kuupäev kindlasti oluline meeles pidada ja Komisjoni reaktsiooni jälgida.
TÄNA LEHES: Ettepanekutest eurorahade kasutamiseks Tehnorajatiste talumiskohustuse lahendustest Sotsiaalmaksusüsteemi muutmisest Eesti vastutustundlikud ettevõtted Tegevusest Euroopas Seminar: Venemaa ettevõtluskeskkond Seminar: Soome äripartnerina – plaanid teoks 36 riigihanketeadet ja 20 uut koostööpakkumist
Iga liige LOEB!
ESTONIAN EXPORT DIRECTORY 2007 ESTONIAN EXPORTERS & IMPORTERS EXPORTATEURS & IMPORTATEURS ESTONIENS EXPORTEURE & IMPORTEURE ESTLANDS
WWW.ESTONIANEXPORT.EE
Estonian Chamber of Commerce and Industry
Reklaamimüük 2007. aasta tähtsamasse ärikataloogi Estonian Export Directory on alanud! Käesoleva aasta detsembris ilmub juba kaheteistkümnendat korda väljaanne „Estonian Export Directory” – tõsiseltvõetav töövahend ettevõtjate jaoks. Kataloogi eesmärk on kaasa aidata Eesti firmade toodete ja teenuste jõudmisele välisturgudele ning partnerite leidmisele mujalt maailmast. Lisaks ettevõtete kataloogile sisaldab väljaanne ka üldinfot Eesti majanduse kohta, statistikat ja messikalendrit – see info jõuab lugejateni kolmes keeles – inglise, saksa ja prantsuse. Osalema on oodatud kõik Eesti ettevõtted, kes on huvitatud oma kaupade ja teenuste pakkumisest või tahavad laieneda eksporditurgudele.
Info kataloogi reklaamimüügi kohta: Infoatalas AS, tel: 626 6988
www.koda.ee
Juhtkiri
3
Mis juhtub sellel sügisel Euroopas? IGA POOLE AASTA TAGANT TEEB EUROOPA KOMISJON (EK) AVALIKUKS JÄRGMISE POOLAASTA TEGEVUSPLAANI. TIHTIPEALE EI PRUUGI SEE OLLA KUIGI DETAILNE, ENT KÕIK OLULISEMAD TEEMAD, MIDA JÄRGMISE KUUE KUU JOOKSUL PLANEERITAKSE KÄSITLEDA, ON ALATI VÄLJA TOODUD. LOOMULIKULT KERKIVAD TEEMAD ESILE KA OOTAMATULT, SÕLTUDES VÄLISMAAILMAS TOIMUVATEST SÜNDMUSTEST. NII NÄITEKS ON SELLE AASTA TEGEVUS-
KRISTINA TSHISTOVA
KAVASSE TAAS SISSE TULNUD TURVALISUSE TEEMA, SEOSES LONDONI
Kaubanduskoja esindaja Brüsselis
LENNUJAAMAS KUU AEGA TAGASI TOIMUNUD SÜNDMUSTEGA.
P
oolaastad on Euroopa Liidus jagatud ka Euroopa Nõukogu eesistumisaja järgi. Nii on 2006. aasta teisel poolel Euroopa Nõukogus eesistuja riigiks Soome – riikidest tulenevalt muutuvad tihtipeale ka prioriteedid. Alates 2007. aasta algusest on eesistujaks Saksamaa.
esile kerkinud palju piiriüleseid probleeme, seda eelkõige patsientide suure liikuvusega Euroopa Liidu piires. Kuivõrd aga liikmesriikide seisukohad selle teenuse liberaliseerimiseks on äärmusteni erinevad, siis on antud teemal sügisel suurt avalikku debatti oodata.
Kui eelmisel kevadel jõuti Euroopa Liidus teenuste direktiiviga Parlamendi lugemisteni, siis sellel sügisel plaanitakse jätkata teemaga, mis teenuste direktiivist välja jäeti – tervishoiuteenustega. Tervishoiuteenuste osutamisega seoses on
Kahtlemata peetakse üheks oodatumaks Euroopa Komisjoni väljaütlemiseks sel sügisel 26. septembril toimuvat vahearuannet Bulgaaria ja Rumeenia liitumise kohta Euroopa Liiduga alates 2007. aasta jaanuarist. Kuivõrd ka Eesti
Sügisest jätkatakse riigihangete temaatikaga. Endiselt kestavad vaidlused turu avamise üle kolmandatele riikidele.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
ettevõtetel on paljudel äripartnereid või investeeringuid nendes riikides, siis on see kuupäev kindlasti oluline meeles pidada ja Komisjoni reaktsiooni jälgida. Õhus on ka nn läbipaistvuse algatus, mis on üheks osaks parema õigusloome ideest. Huvigruppide kaasatust Euroopa Liidu otsuste tegemisse püütakse suurendada ning lobbistide tegevust reguleerida. Soome eesistumise üheks prioriteediks on jätkuvalt ka „külmutatud” teema Euroopa Põhiseaduslikust leppest. Soome on välja öelnud, et igal juhul püütakse sügisel ärgitada riike jätkama põhiseadusliku leppe ratifitseerimisega liikmesriikide siseselt. Sügisest jätkatakse ka riigihangete temaatikaga. Endiselt kestavad vaidlused turu avamise üle, samuti on probleemiks direktiivi kohaldamine liikmesriikide tasandil. Direktiivi kohaldamise tähtajaks oli 31. jaanuar 2006, ent tänasel päeval on paljudel liikmesrikidel kohaldamisega veel mitmetes aspektides probleeme. Hetke suurimaks vaidlusobjektiks on Euroopa turu avatus kolmandate riikide pakkujatele, samas kui nende kolmandate riikide turud on Euroopa pakkujatele ise suletud (Hiina, Venemaa). Samuti püütakse muuta kogu riigihangete süsteemi üha enam elektrooniliseks, et lihtsustada ettevõtetele info kättesaadavust erinevate ärivõimaluste kohta.
www.koda.ee
4
Teejuht
KALENDER
SISUKORD
• September 2006 • JUHTKIRI LK 3
Mis juhtub sellel sügisel Euroopas?
10.-14. sept
Liis Liivoja, Tel: 646 0244, E-post: liis@koda.ee
MAJANDUSPOLIITIKA LK 5-6
Eesti Kaubandus–Tööstuskoja ettepanekud
14. sept
eurorahade kasutamiseks
11.00
MUUDATUSED SEADUSANDLUSES LK 7-8 LK 9 LK 10
Tehnorajatiste talumiskohustuse lahendused ikka lahtised Sotsiaalmaksusüsteemist ja selle võimalikust muutmisest Tulemas on neli otsekohalduvat määrust
Hansapank Eesti – sotsiaalse vastutuse lipulaev Eestis
18.-21. sept
LK 11 LK 12-13
EUROOPA LIIT LK 13
Tegevus Euroopas
RAHVUSVAHELISED ÜRITUSED
LK 14-18
RESÜMEE
LK 18-19
RIIGIHANKETEATED
LK 20-21
KOOSTÖÖPAKKUMISED
LK 21
UUED LIIKMED • JUUBILARID
LK 22
ÄRIHOOAJA 2006/2007 AVAMINE
LK 23
Kaubanduskoja juhatuse koosolek Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) Kristina Bondarenko, Tel: 646 0244, E-post: kristina.bondarenko@koda.ee
ÄRIEETIKA 46 näidet Eesti vastutustundlikest ettevõtetest
Klastrite külastusvisiit Prantsusmaale (Lyon, Pariis) koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga.
Eestis viibivad õppereisil Ukraina Kaubanduskoja Euroinfo Korrespondentskeskuse esindajad Jaanika Vaher, Tel: 644 8079, E-post: jaanika@koda.ee
21. sept 9.30-15.00
Seminar: Venemaa ettevõtluskeskkond Kaubanduskojas, koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Viive Raid, Tel: 644 3859, E-post: viive@koda.ee
26. sept 13.00
28. sept
Seminar: Soome äripartnerina – Plaanid teoks Kaubanduskojas Anneli Valge, Tel: 644 3859, E-post: anneli@koda.ee Äriseminar: St Peterburgi firmad Tallinnas Kaubanduskojas Viive Raid, Tel: 644 3859, E-post: viive@koda.ee
Teie Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 646 0244 • Faks: 646 0245 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee Teenuste osakond Tel: 644 3067 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 644 3859 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad • Kölni ja Stockholmi messiesindused Eestis Tel: 644 8079 • Euroinfo keskus • koostööpakkumised • raamatukogu Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Tel: 646 0244 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 646 0244 • liikmeks astumine • liikmeüritused • Teataja • internet • avalikud suhted • Tel: 644 4368 • liikmesuhted Raamatupidamine Tel: 644 1897 Kaubanduskoja Tartu esindus Lai 6, 51005 Tartu • Tel: 744 2196 Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80012 Pärnu • Tel: 443 0989 Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 453 3144 Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
Toimetaja: Kadri Liimal E-post: kadri@koda.ee Küljendus: Disainikorp Trükk: Iloprint Tiraaz¯: 5000
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
Majanduspoliitika
5
Eesti Kaubandus – Tööstuskoja ettepanekud eurorahade kasutamiseks SELLEL AASTAL OLEME PALJU RÄÄKINUD EL JÄRGMISE FINANTSPERIOODI RAHADE EHK STRUKTUURIVAHENDITE KASUTAMISEST. ALUSTADES TALVEL UUE PERIOODI STRATEEGILISTEST SUUNDADEST JA ETTEPANEKUTEST PRIORITEETIDE KOHTA, KUNI PRAEGUSE RAKENDUSKAVADES RAHADE JAOTUMISE
REET TEDER
OSAS ETTEPANEKUTE TEGEMISENI.
Poliitikadirektor
S
uur tänu kõigile arvamust avaldanuile! Ilma liikmesettevõtete väärtusliku sisendita ei ole ettevõtete huve arvestavate positsioonide kujundamine mõeldav. Mis on seis, kuhu oleme tänaseks jõudnud? Praegu on riik, st erinevad ministeeriumid, analüüsimas tagasisidet ja ettepanekud, mida Kaubanduskoda, muud
Missugused ettepanekutest arvesse võetakse, on tänase seisuga veel teadmata. Küll aga saame kinnitada, et ka EK esindajad olid sisuliselt meiega sama meelt – oluline osa toetusi peab (ütleme meie ja EK ütleb mõnevõrra diplomaatilisemalt ”peaks”) olema suunatud ettevõtluse konkurentsivõime parandamisele ja tootlikkuse tõstmisele. Samuti tuleb innovatsiooniks planeeritavaid vahendeid suunata ka ettevõtlusse, mitte ainult teadusasutustele.
Rakenduskavadega otsustatakse Eestile eraldatava 53,2 miljardi krooni kasutamine ja sellest rahast finantseeritavad tegevused. /... / oluline osa toetusi peab (ütleme meie ja Euroopa Komisjon ütleb mõnevõrra diplomaatilisemalt ”peaks”) olema suunatud ettevõtluse konkurentsivõime parandamisele ja tootlikkuse tõstmisele. ettevõtlusorganisatsioonid ja erinevad institutsioonid ning Euroopa Komisjoni (EK) esindajad on rakenduskavade kohta esitanud. Rakenduskavadega otsustatakse Eestile eraldatava 53,2 miljardi krooni kasutamine ja sellest rahast finantseeritavad tegevused. Täiendatud rakenduskavad on plaanis valitsuskabinetile aruteluks esitada oktoobris. Valitsuse sihiks on jõuda rakenduskavade omapoolse heakskiitmiseni ja esitada need ametlikult EK-le 2006. aasta lõpuks.
Olulisemad Kaubanduskoja poolsed sisulised ettepanekud „Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava“ ning selle rahastamisplaani eelnõu kohta: 1. Järgmise finantseerimisperioodi eesmärk on Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine ja selle aluseks saab olla tootlikkuse tõus. Sellest omakorda järeldub tehnoloo-
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
gilise kaasajastamise ja investeeringutoetuste olulisus. Nagu on näidanud varasem tagasiside ettevõtjatelt ja ka OP-de eelnõude kohta esitatud liikmesettevõtete kommentaarid, on toetus uute tehnoloogiate ja seadmete soetamiseks meede, mille rakendumist enim oodatakse. Siit tulenevalt rõhutame rahastamisplaanis meetme 1.5. „Ettevõtluse tehnoloogilise uuenemise ja tootlikkuse kasvu toetamine“ piisava rahastamise vajalikkust. Kavandatava tehnoloogia, seadmete soetamiseks suunatud investeeringutoetuse minimaalne aastane maht peaks olema summas 300 miljonit krooni. Märgime veel, et konsulteerimise käigus täpsustasime liikmesettevõtetelt, kui suures summas vajaks ettevõte toetust uue tehnoloogia, seadmete soetamiseks, tingimusel, et omafinantseering peab olema 50% maksumusest. Laekunud vastuste põhjal (66 vastajat) soovitakse eelkõige toetust 1-3 miljonit krooni. Palusime rahastamisplaani konkretiseerides seda arvesse võtta. 2. Rakenduskava osas 2.1.3. nähakse ette: „Eesti ettevõtete uuendus- ja kasvuvõime tagamine eeldab terviklikku ja hästi sihitud tugimeetmestikku. Tootlikkuse jätkusuutliku kasvu jaoks on kriitilise tähtsusega ettevõtete tehnoloogilise ja arendusalase võimekuse Jätkub lk 6
www.koda.ee
6
Majanduspoliitika
Algus lk 5
suurendamine. Selleks rakendatakse investeeringutoetusi, stimuleerides ettevõtete tehnoloogilist kaasajastamist, aidates ettevõtetel nii leida kui ka kasutusele võtta uusi ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid oma protsesside tõhustamiseks ning keskkonna loomiseks edasiseks innovatsioonitegevuseks. Investeeringutoetust ettevõtluseks vajaliku füüsilise infrastruktuuri väljaarendamiseks pakutakse ettevõtetele, mis tegutsevad ettevõtluse seisukohalt vähemsoodsates piirkondades ettevõtete kasvutingimuste parandamiseks.“ Siinkohal aga ei avata, mille toetamist peetakse silmas investeeringutoetuse all või millised on „ettevõtluse seisukohalt vähemsoodsad piirkonnad“. Arvestades liikmesettevõtetelt laekunud tagasisidet, kus soovitakse toetust uue tootmise (tehaste) rajamiseks Eesti erinevatesse piirkondadesse, taotleme, et investeeringutoetusega oleks hõlmatud ka toetus tootmishoonete (tehase) rajamiseks.
Samuti peab olema selgelt mõistetav ja adressaadile arusaadav, millised on Eestis ettevõtluse seisukohalt vähemsoodsad piirkonnad. Seda arvestades teeme ettepaneku täiendada p.s 2.1.3 esimeses lõikes viimast lauset ja sõnastada see järgmiselt: Investeeringutoetust ettevõtluseks vajaliku füüsilise infrastruktuuri väljaarendamiseks (sh tootmishoonete – ja rajatiste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks) pakutakse ettevõtetele, mis tegutsevad ettevõtluse seisukohalt vähemsoodsates piirkondades, kuhu ei kuulu Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn, ettevõtete kasvutingimuste parandamiseks.“ 3. Innovatsiooni arendamist käsitletakse liiga kitsalt. Rahastamisplaani kohaselt vaid uute elujõuliste innovaatiliste ettevõtete loomise soodustamist ning koostöö arendamist ettevõtete ja teadus- ning haridusasutuste vahel, edukat teadmiste- ja tehnoloogiasiiret. Planeeritakse toetada tehnoloogiasiirde üksuste arendamist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides, viia ülikoolides ning teadus- ja aren-
dusasutustes loodav intellektuaalomand kaitstavale ja kommertsialiseeritavale kujule ning soodustada spin-off ettevõtete teket. Me ei nõustunud sellega, et rakenduskavast ja rahastamisplaanist on välja jäetud olemasolevate, tegutsevate ettevõtjate võimalus innovaatiliseks tegevuseks, tehnoloogia vms arendamiseks toetust taotleda. Nagu juba osundatud, toetust saaks uus loodav äriühing või ettevõtja koostöö teadusasutusega. Sellega tekitatakse kunstlikult olukord, kus tegutsev innovaatiline ettevõtja peaks sisulise arengu asemel kas asuma kunstlikult uut äriühingut looma või otsima mingisugust teadusasutust, et oleks võimalik ettevõtja poolt välja töötatud innovaatilist lahendust edasi arendada. Meie hinnangul eirab selline lähenemine nii Lissaboni strateegias ettenähtut kui EL poolt järgmise finantsperioodi kohta antud suuniseid. Samuti toome välja, et Kaubanduskoja hinnangul on põhjendamatult ja alusetult tähelepanuta jäetud erasektoris tehtav omavaheline koostöö. Teeme ettepaneku muuta nii rahastamisplaanis ettenähtud meetmeid kui rakenduskava, nähes seal sõnaselgelt ette tegutsevatele ettevõtjatele võimaluse innovaatiliseks tegevuseks, toote-, teenuse-, tehnoloogia arendamiseks toetust taotleda. 4. Rakenduskava energeetika arendamisele suunatud osas ei saa nõustuda sellega, et oli jäetud täiesti määratlemata, kellele üleüldse on kavandatud toetusmeetmed suunatud. Samas osade indikatiivsete tegevuste puhul oli määratletud isegi tulevase toetusesaaja tegevusvaldkond. Siin oleme seisukohal, et ka selle (energeetika arendamine) valdkonna toetusmeetmed peavad olema suunatud eelkõige ettevõtjatele.
Praegu on riik analüüsimas tagasisidet ja ettepanekud, mida Kaubanduskoda, muud ettevõtlusorganisatsioonid ja erinevad institutsioonid ning Euroopa Komisjoni esindajad on rakenduskavade kohta esitanud.
Meie ettepanekud on suunatud ettevõtjate võimaluste avardamisele ning rahastamiskava proportsioonide muutmisele. Kui üldse toetada, siis tuleb toetusi suunata sinna, kus need annavad reaalset efekti ning tõesti aitavad kaasa ettevõtjate arengule ning tootlikkuse kasvule.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
Muudatused seadusandluses
7
Tehnorajatiste talumiskohustuse lahendused ikka lahtised TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE TALUMISKOHUSTUSE TEKKIMISE TINGIMUSED NING TALUMISKOHUSTUSE EEST ARVESTATAVA HÜVITISE MAKSMISE ALUSED ON JÄTKUVALT LAHTISED. HETKEL ON MINISTEERIUMIDEVAHELISEL KOOSKÕLASTAMISEL JÄRJEKORDNE SELLETEEMALINE SEADUSEMUUTMISE
MAIT PALTS
EELNÕU, MIS ERINEVATE VÄLJAPAKUTUD LAHENDUSTE JÄRGI ARVESTADES
Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
ON JUBA VÄHEMALT NELJAS KAHE VIIMASE AASTA JOOKSUL.
K
una tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustus puudutab nii väga suurt hulka kinnistute omanikest kui loomulikult ka kõikvõimalike tehnovõrkude ja -rajatiste (kütte-, veevarustuse- või kanalisatsioonitorustikud, elektroonilise side või elektrivõrgu, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldised või surveseadmestikud) omanike ja teema on selgelt oluline mõlemale poolele on ka kompromisside väljapakkumine riigi poolt raske sündima. Mis järjekordses eelnõu versioonis uut on? Kindlasti on eelnõu saanud varasemaga võrreldes selgemaks. Täpsustunud on mitmed senistes eelnõu versioonides vastusteta olnud praktilised küsimused, millele ka Kaubanduskoda oma varasemates eelnõu kohta esitatud märkustes tähelepanu juhtis. Suurematest muutustest tuleks kindlasti märkida talumiskohustuse eest hüvitise maksmise administreerimise kohustuse viimist tehnovõrkude ja -rajatiste omanike õlgadele. Tegemist on ka juba varasemates eelnõu variantides kaalutud lahendusega, kuigi veel mõned kuud tagasi pakuti välja lahendust, mille kohaselt oleks talumise tasu administreerinud Maksu- ja Tolliamet ning kinnistu omanikele oleks hüvitamine toimunud läbi maamaksu vähendamise
(tasaarveldus). Eelnõule lisatud seletuskirjast nähtub, et viimasele esitasid vastuväiteid eelkõige mitmed ministeeriumid ning kohalike omavalitsuste liidud. Eelnõu praeguses variandis on seega välja pakutud mehhanism, kus võrguomanikud ja kinnisasja omanikud arveldavad omavahel ilma riigi sekkumiseta. See, mis puudutab tasu suuruse arvestamist ning tähtaegu avalduse esitamiseks ja tasu maksmiseks, oleks reguleeritud jätkuvalt seaduses. Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus eelnõu kohaselt isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga juhul kui
aastal uut avaldust tegema). Kui aga tasu saamise aluseks olevad asjaolud muutuvad, (näiteks maa maksustamishinna muudatus) tekib isikul, kellel on õigus teistsugusele tasule ja kes on 1. märtsi seisuga kinnisasja omanik, õigus suuremale tasule peale vastava avalduse esitamist jooksva aasta 1. juuliks. Tasu jooksva aasta eest tuleks praeguse eelnõu versiooni kohaselt maksta välja hiljemalt vastava aasta 1. detsembriks. Võrreldes eelmise versiooniga on eelnõud täiendatud ka võimalusega, mille kohaselt korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib hüvitise saamiseks avalduse esitada korteriühistu või korte-
Eelnõu praeguses variandis on välja pakutud mehhanism, kus võrguomanikud ja kinnisasja omanikud arveldavad omavahel ilma riigi sekkumiseta. See, mis puudutab tasu suuruse arvestamist ning tähtaegu avalduse esitamiseks ja tasu maksmiseks, oleks reguleeritud jätkuvalt seaduses. ta esitab avalduse tehnovõrgu- või rajatise omanikule jooksva aasta 1. juuliks. Juhul, kui isik saab omanikuks pärast 1. märtsi või ta esitab avalduse hilinemisega, tekib tal tasu saamise õigus järgmisel aastal. Eelnõu kohaselt esitatakse avaldus üks kord (kui kõik asjaolud on samad, ei peaks järgmisel
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
riomandite valitseja, seda ei pea ilmtingimata tegema iga korteriomanik ise. Tegemist on hüvitise arvestamise seisukohast põhjendatud lahendusega, mis peaks aitama vähendada tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulutusi. Jätkub lk 8
www.koda.ee
8
Muudatused seadusandluses
Algus lk 7
Uudsena on eelnõusse sisse toodud regulatsioon sundvalduse seadmiseks tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamisel. Viimases eelnõu versioonis on talumiskohustuse eeldusena loobutud kinnisasja reaalservituudi või isikliku kasutusvaldusega koormamise nõudest ja sisse on toodud sundvalduse instituut, st juhul, kui tegemist on avalikes huvides ehitatava tehnovõrgu või -rajatisega asjaõigusseaduse tähenduses, siis talumiskohustuse kehtestamiseks seatakse vastavate tehnovõrkude omanike kasuks sundvaldus. Eelnõus eristatakse sundvalduse kehtestamist aladele, kus detailplaneeringu koostamine on ette nähtud ja detailplaneeringu koostamise kohustustuseta aladele. Aladel, kus detailplaneeringu kehtestamine on kohustuslik, seatakse sundvaldus paralleelselt planeeringu kehtestamisega. Sundvalduse seadmiseks detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel piisab aga vastava taotluse esitamisest valla- või linnavalitsusele, kes menetluse algatab ja teavitab kinnisasja omanikku. Sundvaldust puudutava reeglistiku rakendamiseks on kavas muuta kehtivat kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Kuivõrd tehnovõrkude või -rajatiste talumiskohustusega seoses on lahtiseid ja täpsustamist vajavaid küsimusi veel mitmeid, ei saa suure tõenäosusega ka ülalkäsitletud eelnõud veel lõplikuks pidada.
Jätkuvalt on oodatud kõik kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta, mille teksti leiate Kaubanduskoja kodulehelt, majanduspoliitika aktuaalsete teemade rubriigist, nimetusega „Tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seadus.”
Kaubanduskoda koostöös Kuku Raadioga kutsuvad kuulama saadet
MAJANDUSRUUM kolmapäeval kell 11.00-12.00 kordusega kell 20.00-21.00
Alates septembrikuust on taas eetris Kuku raadio ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade Majandusruum, mille eesmärk on tuua kuulajani majandusse puutuvad aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Muutunud on vaid saate toimumise päev –
endise reedelõunase aja asemel toimub see nüüd kolmapäeviti kell 11.00-12.00 ning kordusena saab seda kuulata esimest korda sama päeva õhtul kell 20.00-21.00 ja teist korda veel kolmapäeva öösel vastu neljapäeva, kell 03.00-04.00. Majandusruumi saatejuht on Kaileen Mägi.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus korraldab neljapäeval, 12. oktoobril 2006 Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz˘is, Ringi tn 35, kell 10.00–16.00 ettevõtete juhtidele, finantstöötajatele ja raamatupidajatele seminari
MAKSUPROBLEEMID KOHTUPRAKTIKAS Vaadeldakse käibemaksu, tulumaksu ja maksustamisega seotud probleeme lähtudes nii Eesti kui Euroopa Kohtu kohtupraktikast maksuseaduste tõlgendamisel ja pööratakse tähelepanu sealt tulenevatele võimalustele maksude maksmisel. Kohtulahendite näitel käsitletakse järgmisi teemasid: • Direktiivide otsekohaldamine • Ettevõtlus ja selle käsitlus, ettevalmistav tegevus ja sisendkäibemaks • Sisendkäibemaksu mahaarvamise põhimõtted ja käibemaksu neutraalsus • Hoolsuskohustus ja tõendamiskoormus • Maksustatav väärtus, käibemaks tasuta ja soodushinnaga võõrandamisel • Kinnisasja võõrandamine ja maksuvaba käive • Raamatupidamise ja maksuarvestuse vahekord • Nõuded arvele, erinevate arvete eesmärk ja arvete vormistamine • Nõudest loobumine ja erisoodustus • Kompleksteenus, abistav tegevus, proportsiooni arvestamine • Topeltmaksustamise lubamatus • Kontrollimine, revisjon, korduv kontroll Lektor on Tõnis Jakob, Ernst & Young Baltic maksu- ja juriidilise osakonna juhataja Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 700 ja mitteliikmetele 1400 krooni (koos käibemaksuga). Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipausid.
Info ja registreerimine: KATI KRASS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
Muudatused seadusandluses
9
Sotsiaalmaksusüsteemist ja selle võimalikust muutmisest JUSTIITSMINISTEERIUM ON ALGATANUD DISKUSSIOONI TEEMAL, KAS SOTSIAALMAKSUGA MAKSUSTAMINE PEAKS KÕIKIDEL ETTEVÕTLUSVORMIDEL OLEMA SARNANE VÕI PEAKSID SOTSIAALMAKSUSÜSTEEMIS SÄILIMA TEATUD ERISUSED – PRAEGU NÄITEKS KOHELDAKSE FIE-SID ÄRIÜHINGUTEGA VÕRREL-
URMAS MÄNNA
DES ERINEVALT.
Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
M
inisteerium küsib ka Kaubanduskoja seisukohta nimetatud teemal. Selleks, et saaksime anda arvamuse, mis toetub meie liikmetelt saadud tagasisidele, ootame väga Teie seisukohta sotsiaalmaksusüsteemi võimalikku muutmist puudutavas küsimuses – kas kõiki tuleks kohelda samadel alustel või peaks teatud ettevõtjaile, sõltuvalt näiteks ettevõtlusvormist, kehtima erinev kord? Et praegusest olukorrast paremat ülevaadet saada, toon alljärgnevalt välja põhilised erisused hetkel kehtivas süsteemis. Ülevaade kehtivast süsteemist Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (töötamisest, ettevõtlusest) saadud tulu ja tehtud väljamakseid – näiteks töötajale rahas makstud palk ja muud tasud, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasud, FIE ettevõtlusest saadud tulu, füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud ja tehtud erisoodustused. Sotsiaalmaksu üldine määr on 33%, Töötukassa poolt makstavatelt töötuskindlustushüvitiselt ja sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punktides 6, 8, 9, 11 ja 12 sätestatud juhtudel 13%. Sotsiaalmaksu maksjateks on:
• maksustatavate väljamaksete tegijad
(tööandjad), sotsiaalmaks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt, • füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt, • riik, sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 loetletud isikute eest. Seadusega on kehtestatud ka sotsiaalmaksu kohustuse alammäär, millest vähem ei tohi tööandja kindlustatud isiku eest või FIE oma teenitud tulu pealt kuus maksta. Aastatel 2001-2005 oli sotsiaalmaksu miinimumkohustuseks 231 krooni kuus, 2006. aastal on see kahekordistunud 462 kroonini kuus. Erisused äriühingute ja FIE-de vahel Üheks erinevuseks on see, et FIE maksab tulumaksu teenitud tulult, äriühing aga makstud palkadelt ja muudelt tasudelt. Teine erisus on sotsiaalmaksu maksmise korras. Äriühingud peavad arvestust sotsiaalmaksuga maksustatavate summadelt makstava sotsiaalmaksu kohta ning maksavad seda igakuiselt. Samuti tuleb äriühingute poolt esitada iga kuu Maksuja Tolliametile vastav maksudeklaratsioon. FIE-d maksavad sotsiaalmaksu aga avansiliste maksetena kvartaalselt. Üldreegel on see, et FIE on kohustatud maksma maksustamisperioodi kestel sot-
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
siaalmaksu avansilisi makseid jooksva kvartali eest kolmekordselt sotsiaalmaksuseaduses sätestatud kuumääralt (1400 kroonilt) arvutatud summas, milleks on 1386 krooni kvartalis (1400 x 3 x 33%). See on miinimumsumma, mis tuleb FIE poolt igal juhul tasuda. Erandid on ette nähtud üksnes juhtudel, kui: • FIE on riikliku pensioni saaja, • ta alustas või lõpetas oma ettevõtluse kvartali jooksul, • FIE eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik SMS § 6 lg 1 p 1, 11 ja 5 alusel. Nimetatud juhtudel võib avansiline summa olla väiksem. Kui FIE poolt sotsiaalmaksuga maksustamisele kuuluv tulu on aasta jooksul olnud suurem, kui nimetatud arvestuslik suurus, siis tuleb sotsiaalmaksu vastavalt juurde maksta. FIE lõpliku sotsiaalmaksu kohustuse aastas arvutab Maksu- ja Tolliamet ettevõtja tuludeklaratsioonis deklareeritud ettevõtlustulu alusel ja saadab ettevõtjale maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu tasumise tähtaeg on 1. oktoober.
Ootame Teie ettepanekuid ja arvamusi artikli alguses püstitatud küsimuse kohta meiliaadressile urmas@koda.ee.
www.koda.ee
10
Muudatused seadusandluses
Tulemas on neli otsekohalduvat määrust EUROOPA KOMISJON ON TOIDUAINETE VALLAS VÄLJA TÖÖTANUD NELI UUT OTSEKOHALDUVA MÄÄRUSE EELNÕUD.
ALAR SÜNT Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna nõunik
A
ntud määruste eelnõudes antakse täpne loetelu toiduainetes kasutada tohtivate toidu lisaainete, ensüümide ning lõhna- ja maitseainete kohta. Samuti kehtestatakse ühtne menetluse kord kõikidele neile eespool mainitud ainetele lubade taotlemiseks. Määruste eelnõud on täpsemalt järgmised: • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu toidu lisaainete kohta; • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1576/89, nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 200/13/EÜ; • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ ja nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ; • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus. Toidu lisaainete määruse eelnõu peamine eesmärk on töötada välja olemas-
olevate lisaainete ümberhindamiskava, lihtsustada toidu lisaaineid käsitlevaid õigusakte, koostades selleks põhimõtteid, menetlusi ja heakskiitmist hõlmava üheainsa õigusakti ning anda komisjonile rakendusvolitused toidus lubatud lisaaineid käsitleva ühenduse loetelu ajakohastamiseks. Esialgu jäävad antud määruse eelnõuga lubatud toidu lisaained samaks praegu lubatutega. Edaspidi on Komisjonil plaanis kõik lisaained üle hinnata ning selle tulemusel võtta vastu otsus, kas teha lubatud lisaainete nimekirjas korrektuure või mitte. Lõhna- ja maitseainete määruse eelnõu peamine eesmärk on antud ainete kasutamisel ühtlustada liikmesriikides kehtivaid nõudeid. Sealhulgas kohaldada nendele ainetele ka maksimaalsed lubatud piirmäärad. Täpsemalt on paika pandud ka mõiste „loodusidentne“ kasutamine. Praegusel hetkel on Euroopa Liidu õigusaktidega reguleeritud ainult kahe toiduensüümi kasutamine. Ülejäänud toiduensüümide kasutamist reguleerib hetkel liikmesriikide seadusandlus. Toiduensüümide määruse eelnõuga on seatud eesmärgiks ühtlustada toiduensüümide kasutamise kord kõikide toiduensüümide lõikes. Samuti on eesmärk ühtlustada üleeuroopaliselt toiduensüü-
mide ohutuse hindamine ning lubade väljastamise kord. Kõnealustest eelnõudest viimasega soovitakse (nagu ka määruse eelnõu pealkirjast võib välja lugeda) kehtestada toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus. Selleks püütakse kehtestada ühtne, tsentraliseeritud, tõhus, otstarbekas ja läbipaistev lubade andmise menetlus. Antud määruse eelnõu järgi kaotataks vajadus esitada asjakohastamist käsitlev taotlus liikmeriigi vastavale institutsioonile, vaid taotlus tuleks esitada otse Komisjonile. Komisjon omakorda edastab taotlustoimiku Euroopa Toiduohutusametile ja liikmesriikidele ning ootab ära Euroopa Toiduohutusameti arvamuse, mis tuleb esitada kuue kuu jooksul. Kõik neli antud määruse eelnõud on plaanitud otsekohalduvatena. Veel ei ole aga selge, millal nad täpselt kehtima hakkavad.
Kõigi nelja määruse eelnõu tervikliku tekstiga on võimalik tutvuda koja kodulehel aadressil http://www.koda.ee/ ?id=1300 Kõik küsimused ning ettepanekud on oodatud e-posti aadressile alar@koda.ee.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
Ärieetika
11
46 näidet Eesti vastutustundlikest ettevõtetest
MERLE ELLER Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht
ALATES JUUNIKUUST KOGUME KAUBANDUSKOJAS NÄITEID EESTI ETTEVÕTETE VASTUTUSTUNDLIKEST ALGATUSTEST. EESMÄRK ON NÄIDATA AVALIKKUSELE, ET MEIE VÄIKESES RIIGIS ON PALJU ETTEVÕTJAID, KES LISAKS OMA PÕHITEGEVUSELE PANUSTAVAD KA OMA TÖÖTAJATE RAHULOLU KASVU, EDENDAVAD KOHALIKKU ELU, LAHENDAVAD KESKKONNAPROBLEEME JNE.
E
elmises Teatajas tutvustasime teile neist näidetest esimest. Selleks oli väike eeskujulik ettevõte Tõrvast: OÜ K&M Projektbüroo. Olles samal ajal hinnatud tööandja, oma ala spetsialist kui ka kohaliku elu edendaja, on K&M Projektbüroo väga heaks näiteks sellest, kuidas väike ettevõtja oma tegevusega kohalikule arengule positiivset mõju avaldab. Seekord süveneme suure ettevõtte võimalustesse. Valisin näidete hulgast välja AS Hansapank Eesti. Lugedes selle ettevõtte erinevatest sotsiaalsetest algatustest, on selgelt tunda, et oma ettevõtte võimalused ja ressursid Eesti elu parandada, on väga põhjalikult läbi mõeldud. Ettevõtte juhtkond tunnetab vastutust, mitte ainult oma töötajate ja klientide, vaid kogu Eesti ühiskonna ees. Hansapanga algatused on läinud aastatega järjest sisukamaks, eesmärk lisaks raha andmisele on jagada üha enam ka oma teadmisi. Proovitakse integreerida ühiskondlik tegevus äri üldiste eesmärkidega. Siinkohal on üheks tulemuslikkuse võtmeks leida kompetentsed partnerid. Tõdetakse, et vahel on olnud probleemiks omavalitsuste ja kodanikeühenduste aeglasem asjaajamine ja organisatsioonide väiksem efektiivsus, mida annab kindlasti parandada. Vaadates kui efektiivselt Hansapank oma ühiskondlikke projekte on teostanud, tuleb möönda, et võrreldes avaliku sektoriga suudavad ettevõtjad tulenevalt erasektori spetsiifikast tõesti märksa enam lõppeesmärgile keskenduda, ressursse kaasata ja oma mõtteid palju kiiremini ellu viia, sealjuures ilma poliitilise jagelemiseta.
Lisaks oma põhitegevusele vastutustundlikud ettevõtted: • võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid, • panustavad oma töötajate rahulolusse, • edendavad kohalikku või Eesti elu, • lahendavad keskkonnaprobleeme • või arendavad mõnda eluvaldkonda (kultuur, sport vm). Hetkel on Kaubanduskoja ideega hakata Eestis enam propageerima ärieetikat ja vastutustundlikku ettevõtlust ühinenud 46 ettevõtet, kelle kõigi positiivseid algatusi ja tegevusi on meil algaval ärihooajal Teataja vahendusel plaanis ka teile tutvustada. • • • • • • • • • • • • • • •
ÅF-Estivo AS A. Le Coq Tartu Õlletehas AS ABB AS Advokaadibüroo Kadak & Partnerid OÜ Arctic Finland House OÜ Astlanda Hotelli AS Bossa Teeninduse AS Dimela AS Det Norske Veritas Eesti OÜ Eesti Gaas AS Eesti Ehitus AS Eesti Energia AS Elcoteq Tallinn AS Empteezy Baltic OÜ EMT AS
• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
Geometria Oü Hansapank AS IB Krates OÜ In Nomine OÜ Jaanioja Mõis OÜ K & M Projektbüroo OÜ Kalev Vesi OÜ Kliko OÜ Krimelte OÜ Lennuliiklusteeninduse AS Lincona Konsult AS Lindström OÜ maxit Estonia AS NT Logistika AS Peri AS Ragn-Sells AS Rautakesko AS Zebra Infosüsteemid AS Tallinna Kaubamaja AS Tarkon AS Tavid AS Tartu Maja Betoontooted AS TNT Express Worldwide Eesti AS Triip AS Vastus OÜ Veetka Talu Metsamoori Perepark Viking Window AS Viru Kalatööstuse OÜ VKG Oil AS Ühendus Humana Estonia Ühinenud Ajakirjad AS
Küsitluse läbiviimiseks saime toetust Balti-Ameerika Partnerlusprogrammilt, mida finantseerivad ühiselt Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Abi Agentuur ja Avatud Ühiskonna Instituut.
Eeskujulike ettevõtete kohta näidete kogumine Kaubanduskojas jätkub. Ootan Teie ettepanekuid ja „vihjeid”: Tel: 646 0244 • E-post: merle@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
12 Ärieetika
Hansapank Eesti – sotsiaalse vastutuse lipulaev Eestis
S
oov olla parim
Hansapank Eesti on endale püstitanud kõrge eesmärgi – saada juhtivaks finantsasutuseks Põhja- ja Baltimaades. Ettevõtte missioon on eelkõige seotud klientide rahuloluga. Kõige sobivamaid finantslahendusi pakkudes soovitakse säästa klientide aega ja parandada nende elujärge. Lisaks suurimale võimalikule kliendirahulolule taotletakse ka suurimat kasumlikkust ja atraktiivseima tööandja staatust igal koduturul. Selle visiooni ellu viimiseks juhindutakse ühiselt heaks kiidetud neljast väärtusest – tulemustele orienteeritus, avatus, innovatiivsus ja pühendumus. Selleks, et suure kollektiivi kõik töötajad nendele vastavalt ka tegutseks, on kirja pandud eetikakoodeks ja „Sõbraliku teeninduse raamat”. Seda nii klienditeeninduse kui organisatsioonisisese suhtluse jaoks.
MERLE ELLER Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht
Baltikumi suurima finantsasutusena, mille töötajate arv Eestis on 3 300, tuntakse ka suuremat kohustust ja vastutust ühiskonna ees. Soovides kasutada oma tugevust ja ressursse parimal viisil, üritatakse ümbritseva keskkonna ja inimeste jaoks midagi tõeliselt olulist ära teha. Atraktiivne tööandja Selleks, et töötajad oleksid pühendunud, peavad nad olema tööandjaga rahul ja lojaalsed. Juhtkond teab, et kõrge pühendumus tagab parimad töötulemused. Lojaalsuse hindamiseks korraldab personaliosakond regulaarseid rahuloluuuringuid. Lisaks sellele tehakse ka nn sisekliendiuuringuid, kus osakonnad hindavad vastastikku üksteise töö kvaliteeti ja suhtlusoskusi. Samuti on tehtud sisemisi infoliikumise uuringuid, et hinnata rahulolu kommunikatsiooniga. Töötajad saavad soovi korral kasutada paindlikku tööaega, kodus töötamise või-
Hansapangas on jõutud arusaamisele, et lisaks kasumlikule tegutsemisele soovitakse ühiskonnale anda ka muud lisaväärtust.
malust, osalist töökoormust, talvist lisapuhkust, täiendavat õppepuhkust. Täiendkoolitust võimaldatakse üldjuhul ühe kuupalga ulatuses aasta jooksul. Ettevõttes on olemas transporditoetus, ühekordne toetus lapse sünni korral ja lapsehoolduspuhkuse toetus 30% viimasest põhipalgast. Samuti toetus lähedase inimese surma korral. Koolilõpetajatele on traditsiooniks kujunenud korraldada vastuvõtt ja tehakse ka kingitus. Kingitus ootab ka töötajate lapsi, kes lähevad esimesse klassi ja loomulikult jõulukingitus kõigi töötajate lastele. Meeles peetakse ka tööjuubilare. Tähtsal kohal kollektiivi ühtsuse saavutamiseks ja töötajate tunnustamiseks on muidugi vabaajaüritused: suve-, talve- ja perepäevad, aastalõpupidu. Hansapank on välja töötanud ka süsteemse talendijuhtimise programmi, millega selgitatakse välja parimad töötajad, keda motiveeritakse lisakoolituse, lugemisvara kinkimise ja lisapreemia andmisega oma hobidega tegelemiseks. Eriti silmapaistvate tulemustega töötajaid motiveeritakse pikema koolitusega Prantsusmaal INSEAD-is. Samuti meenutatakse põnevusega mitmeid Heateo Sihtasutusega seotud algatusi. Näiteks pinginaabrite projekti, kus Hansapanga juhid nõustasid mittetulundussektori juhte, või siis töötajate vabatahtlikku abi Taaskasutuskeskuse käivitamisel. Töötajaid värvates lähtub Hansapank eelkõige inimese kvalifikatsiooni sobivusest, millele vastavalt kohandatakse ka töötingimused. Seejuures pole füüsiline puue takistuseks. Juhtkonna arvates oleks põhimõtteliselt võimalik erivajadustega inimesi veelgi rakendada. Paraku ei ole siiski kõik kontorid ehitatud nii, et ratastooliga probleemideta liikuda saaks.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
Ärieetika • Euroopa Liit
Eesti elu edendaja On jõutud arusaamisele, et lisaks kasumlikule tegutsemisele soovitakse ühiskonnale anda ka muud lisaväärtust. Olles seisukohal, et äri on ka vastutus, analüüsitakse väga põhjalikult oma rolli ja võimalusi ühiskonnas. Oma igapäevase töö ja toetustegevusega püütakse arvestada ühiskonna valupunktidega. Nii on Hansapank 2001. aastal käivitanud Eesti internetiseerimisprojekti „Vaata maailma”. See algatus on koos riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste ettevõtetega Eesti internetiseerimiseks ja interneti-kasutajate arvu tõstmiseks. „Vaata maailma” initsiatiiv sai alguse töötajate vabatahtlikust huvist ja tööst. Hetkel on käsil „Vaata Maailma 2”, mille eesmärk on samade partneritega tõsta arvutite ja interneti turvalisust Eestis. Eesti rahva kehva tervist püütakse edendada terviseradade arendamise ja omanimelise tervisejooksu kaudu. „Eesti terviseradade” toetamine üle Eesti toimub koostöös teiste ettevõtete ja kohalike omavalitsustega. Eesmärk on arendada paremini välja aastaringseks kasutamiseks mõeldud tasuta spordikeskused. „Tähed särama” sponsorlusprojektide konkursi kaudu toetatakse lastele ja noortele suunatud häid algatusi igas eluvaldkonnas üle Eesti, kaasatud on MTÜ-d ja kohalikud omavalitsused. Läbi konkursi „Terve ja tugev perekond” toetatakse iga-aastaselt suurperesid üle Eesti. Samuti on annetatud raha koolidele, hooldekodudele, lasteasutustele ja -haiglatele. Proportsionaalselt kasumi kasvuga on igal aastal suurenenud ka sponsorluseelarve. Suuremad toetusvaldkonnad on kultuur, sport, haridus- ja sotsiaalsfäär. Heateo SA poolt ellu kutsutud Pinginaabrite projektis jagati raha asemel teadmisi ja kogemusi. Mitmed Hansapanga juhid nõustasid selle projekti raames mittetulundusühingute liidreid, vastastikustes aruteludes said targemaks mõlemad pooled. Oma töötajate professionaalse vabatahtliku abiga aidati käivitada Taaskasutuskeskus. Samuti toetatakse ja nõus-
tatakse Heateo SA konkursi võitnud sotsiaalseid ettevõtjaid. Ettevõtte juhid on vabatahtlikku osalemist alati soosinud. Alt üles initsiatiivina on käivitatud kõik suuremad vabatahtlikud aktsioonid. Lisaks oma professionaalsete oskuste rakendamisele on vabatahtlikult osaletud erinevates keskkonnakaitselistes aktsioonides. Oma sisekanalites on alati avaldatud üleskutseid koristustalgutele, näiteks Pärnu tormi ja sellekevadise naftareostuse ajal. Töötajatest vabatahtlikud on korduvalt ka sellistesse aktsioonidesse panustanud. Hanza.netis on välja töötatud spetsiaalne annetusvorm, mille abil nii pank, tema töötajad kui ka kliendid saavad raha annetada erinevatele algatustele, näiteks laste ravile, kontserditele hooldekodudes, tormikahjude likvideerimisele jne. Aastaringselt on ekeskkonnas üleval vähemalt 3-5 erinevat annetuskampaaniat. Sel aastal tehti suurem annetus Lennart Meri Euroopa SA-le, mis aitab finantseerida Eesti noorte õpinguid välismaal ja välismaa noorte õpinguid Eestis. Samuti koguti eelmiste jõulude ajal Hanspanga töötajatelt annetusi Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilaskodu tarbeks, millele töötajatelt kogutud rahaga võrdse summa lisas ka Hansapank. Keskkonnasõbralik Kuna Hansapank on teenindusettevõte, ei too põhitegevus kaasa olulisi riske keskkonnale. Samas toetatakse keskkonda oma igapäevaste harjumuste muutmisega ja vabatahtliku osalemisega erinevates keskkonnakaitselistes aktsioonides. Oma töös kasutatakse nii palju kui võimalik e-kanaleid ja suunatakse ka oma kliente sarnaselt käituma. Samuti soovitatakse neil tellida e-arve paberarve asemel. Sellega on oluliselt vähendatud paberikulu. Hansapangal on rohelise energia sertifikaat. Aastaraamat trükitakse taaskasutatavale paberile ning kontorites kogutakse erinevat liiki prügi eraldi.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
13
Tegevus Euroopas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (EMSK) toimub 13.-14. septembril plenaaristung. Olulisematest teemadest on arutluse all: • • • • • •
Riigihanked Euroopa Liidus; Elektrooniline toll ja kaubandus; Maksed siseturul; Üleeuroopalised transpordikoridorid; EL energiapoliitika; Valgevene kodanikuühiskond.
Huvilistel on võimalik antud dokumendiga lähemalt tutvuda.
Lisainfo:
KRISTINA TSHISTOVA EMSK liige E-post: kristina@koda.ee
www.koda.ee
14 Rahvusvahelised üritused
RAHVUSVAHELISTE ÜRITUSTE KALENDER SEPTEMBER 10.-14. septembril klastritega tutvumisvisiit Prantsusmaale (Lyon, Pariis) 21. septembril Seminar: Venemaa ettevõtluskeskkond 26. septembril Soome seminar 28. septembril Peterburi firmad Tallinnas
Gruusia peaministri visiit Eestisse lükkub edasi Seoses kohalike valimiste väljakuulutamisega ei saa Gruusia peaminister oma riigist lahkuda ning tema visiit Eestisse lükkub esialgsetel andmetel järgmise aasta veebruari kuusse. Seetõttu jäi ära nii 8. septembriks planeeritud Gruusia seminar kui ka veinide degusteerimine. Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on kõigile Gruusia huvilistele rõõm teatada, et meil on plaanis sihtturu seminar Gruusiast järgmise aasta jaanuari lõpus, millele järgneb Eesti ettevõtjate ärivisiit Gruusiasse märtsis. Ülaltoodud ürituste kohta täpsemat infot saate jooksvalt meie kodulehte külastades või: Viive Raid Teenuste osakonna projektijuht Tel: 644 3859 E-post: viive@koda.ee Rohkem infot Gruusia kohta: Elguja Pirmisashvili General Manager of Estonian Georgian Development Foundation Tel: 55 99 3688 E-post: egdf@list.ru
NOVEMBER 1. novembril Rumeenia seminar – Uus eksporditurg Eesti ettevõtjatele 6.-12. novembril äridelegatsioon EU-China Partenariaadil Hiinas, Chengdus 8. novembril Hollandi firmade kontaktpäev 14.-17. novembril Eesti ühisstend ELMIA messil
OKTOOBER 18. oktoobril Donetski firmade kontaktpäev 29. oktoober – 3. november äridelegatsioon Iirimaale 30. oktoober – 3. november äridelegatsioon Valgevenesse
Seminar:
Venemaa ettevõtluskeskkond 21. septembril Kaubanduskojas 21. septembril algusega kell 9.30 toimub koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) Kaubanduskojas seminar Venemaa ettevõtluskeskkond. Ettekannetega esinevad Moskva advokaadifirma G.S.L. Law & Consulting advokaadid-partnerid Oleg Poputarovski ja Aleksander Aleksejev. Seminari kava: 9.30 Registreerimine ja hommikukohv 10.00
11.00
Ettevõtluskeskkond Venemaal. Aktuaalsed probleemid Vene Föderatsiooni seadusandluses, finantsküsimused, investeeringute õiguslik garantii ning võimalused. Tolliküsimused. Regulatsiooni printsiibid, tollirez ˘iimid, ekspordi-impordi reguleerimine, koostöövõimalused tolliorganite ning maakleritega.
12.00
Lõuna
12.45
Maksuküsimused. Maksusüsteem, maksude liigid ning määrad, välismaalasest isiku asumine VF-s, maksude maksmise kord ning planeerimine, võimalus vältida topeltmaksustamist. Korporatiivküsimused. Juriidilise isiku loomine, töösuhete reguleerimine, litsentseerimine, erimajandustsoonid Venemaal. Küsimused, vastused, kokkuvõte
13.35 14.15
Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmele 300 kr, mitteliikmele 600 kr. Lisandub käibemaks. Osavõtust teatamise viimane kuupäev on 18. september 2006
Lisainfo ja registreerimine: VIIVE RAID, Teenuste osakonna projektijuht Tel: 644 3859 • E-post: viive@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
Rahvusvahelised üritused
15
Oktoobris külastab Eestit
Donetski Kaubanduskoja delegatsioon 18. oktoobril algusega kell 10.30 on võimalik Kaubanduskojas kohtuda Donetski Kaubanduskoja delegatsiooniga. Äridelegatsioonis on järgmised ettevõtted: 1. Putevodnaja Svezda grupp Soov kohtuda firmadega, mis tegelevad toitlustamisega, et vahetada kogemusi.
SOOME ÄRIPARTNERINA – PLAANID TEOKS 26. septembril Kaubanduskojas Programmi algus kell 13.00 • Kaubanduskoja tervitus – Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor • Seminari avamine – Valdar Liive, EAS, seminari moderaator • Soome Vabariigi suursaadiku tervitus – Jaakko Kalela, Soome Vabariigi suursaadik Eestis • Soome Kaubanduskoda Eesti ettevõtte partnerina – Jukka Kero, Soome Kaubanduskoja direktor (ettekanne inglise keeles) • Kuidas võita Soomes riigihankeid? – Tarja Aarla, EV Rahandusministeeriumi välisnõunik • Soome ärikeskkond eestlase pilgu läbi – Valdar Liive, EAS-i Soome esindaja • Kas asutada firma või osta töötav ettevõte? Uut Soome seadusandluses – Kalle Pedak, Advokaadibüroo Hedman Osborne Clarke • Personali värbamine Soomes – igal maal omad reeglid – Pasi Harttunen, MPS Eesti tegevdirektor • Kas pangad rahastavad ainult tuumaelektrijaamade ehitusi? – Gunnar Okk, Põhjamaade Investeerimispanga vanem asepresident • Kuidas müüa Nokia-le? – Endrus Arge, Wallenium Grupp´i tegevdirektor
2. Ukraina Riiklik Mäegeoloogia– ja Geomehaanika Teaduslik Uurimisinstituut Tegelevad maavarade otsimise ja ekspluateerimisega, keskkonnakaitsega. 3. Merkos Toidukaupade hulgimüük. Soovivad müüa pakendatud ja kaalutud kruupe, teraviljahelbeid. Soovivad osta kalatooteid. www.mekros.net 4. Promeksim Vanametalli hulgimüük. Erameditsiinikeskus. Soovivad vahetada kogemusi metallikeskustega, müüa vanametalli. Eesti erameditsiinikeskustega sooviksid vahetada kogemusi, kuidas organiseerida meditsiinikeskust, saada uusi füsioteraapia- ja kosmeetika programme ning tutvuda Eesti kosmeetikatoodetega, reklaamiga meditsiinis. 5. Donbass-Industrija Toiduainete ning muude kaupade hulgimüük. Soovivad müüa pakendatud kruupe. Soovivad osta kalatooteid.
• Kokkuvõtted ja seminari lõpetamine 17.30-19.00 toimub vastuvõtt Soome suursaatkonnas, Kohtu 4, Tallinn Seminari töökeeleks on eesti keel. Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmele 300 krooni, mitteliikmele 600 krooni, lisandub käibemaks. Korraldaja jätab endale
Firmade loetelu täieneb veel. Kohtumised Donetski firmadega on individuaalsed ja Eesti ettevõtetele tasuta. Palume eelnevalt registreeruda. Ootame Teie aktiivset osavõttu!
õiguse teha programmis muudatusi. Lisainfo ja registreerimine: Registreerimine:
VIIVE RAID
ANNELI VALGE, teenuste osakonna projektijuht
Teenuste osakonna projektijuht Tel: 644 4230 • E-post: viive@koda.ee
Tel: 644 3859 • E-post: anneli@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
16 Rahvusvahelised üritused
EL-Hiina kontaktmess Chengdus 9.-10. novembril 2006 Tihendamaks koostööd Euroopa riikidega, korraldatakse Hiina Rahvusvahelise Kaubanduse Nõukogu (China Council for the Promotion of International Trade – CCPIT) eestvedamisel 9.-10. novembril 2006. Chengdus (Edela-Hiinas) rahvusvaheline kontaktmess EU-CHINA Partenariat, millel osaleb 500 firmat Hiinast ja kuhu oodatakse 400 firmat kõigist 25-st Euroopa Liidu liikmesriigist. Kaubanduskojal on võimalus panna kokku Eesti ettevõtete delegatsioon kontaktmessil osalemiseks. Osalemisvõimalust pakutakse meie kuni 10-le (eelkõige väikese ja keskmise suurusega) ettevõttele. Üritusel on võimalik luua kontakte nii Hiina firmadega kui ka teiste EL liikmesriikide külastusfirmadega. Kohtumiste ajagraafikud määratakse spetsiaalse arvutiprogrammi abil, mis eeldab, et kõik üritusel osalejad kantakse oma profiilide ja kohtumissoovidega ühtsesse elektroonilisse andmebaasi. Selleks vajaliku ankeedi saate meilt. Hiina firmad on koondatud järgmiste valdkondade alla: • Põllumajandus ja põllumajandustoodang (ka biotehnoloogia) • Turism (ka restoranid, ostukeskused, suveniirid, rahvusparkide kinnisvara arendamine) • Tervishoid (ravimid, meditsiiniseadmed ja-instrumendid) • Keskkonnatehnoloogia ja -teenused • Erinevad masinad, ehitusmasinad, tööriistad • Ehitus- ja masinatööstus • Infotehnoloogia, arvuti- ja tarkvaratööstus • Elektroonikakomponendid Hiina firmad otsivad erinevaid koostöövõimalusi alustades toodangu müügist kuni ühisfirma loomiseni. Rohkem infot ürituse ja registreerunud Hiina firmade kohta vt www.euchinapartenariat.com. Pakume Hiina kontaktmessi külastamiseks järgmist paketti: 6. nov Lend Tallinnast läbi Helsingi Pekingisse 7. nov Saabumine Pekingisse, kogu päev Pekingis, ööbimine
8. nov 9.-10. nov 11. nov 12. nov kell 17.00
Lend Chengdusse, 3 järgmist ööd majutust Chengdus EU-China Partenariat Lend Shanghaisse, pärastlõuna Shanghais, ööbimine Lend Shanghaist läbi Helsingi Tallinnasse, saabumine
Paketi maksumus (seisuga 21.08.06) ühele inimesele 30 090 krooni (turistiklassi lennupiletid, majutus, transfeerid, galaõhtusöök 9. novembril, eelregistreeritud kohtumised, Hiina viisa, korraldus) osaliselt lisandub käibemaks. Ca 1,3 miljardi elanikuga Hiina Rahvavabariik on üks kiiremini arenevaid turge Aasias ja kogu maailmas. Riigi majandus on kasvanud keskmiselt 9% juba pea viimased paarkümmend aastat, majandus sai oma hoo sisse 1990. aastate alguses. 2005. aastal kasvas EL ja Hiina vaheline kaubavahetus ca 23%, samal ajal on EL Hiina jaoks ka üks tähtsamaid välisinvesteeringute allikaid. 2004. aastal moodustasid välismaised otseinvesteeringud Hiina 64 mld USD. Oma investeeringutega on Hiina jõudnud juba rohkem kui 190 riiki ja regiooni kogu maailmast. Täna on Hiinas levinud veel suured ja ebaefektiivsed riigiettevõtted, laialt on levinud korruptsioon ja bürokraatia. 2003. a moodustas erasektor riigi majandusest vaid 1/3, kuid see on kasvanud kogumajandusest ligi 2 korda kiiremini, moodustades 20% aastas. Peamisteks töökohtade loojaks on erafirmad, kes on 75% ulatuses tööandjad Hiina linnades. 2005. a moodustas erafirmade ekspordi-impordi kasv ca 40%. Peamised ekspordiartiklid 2004. a olid kontori- ja andmetöötlusseadmed, telekommunikatsioonitooted, rõivad, elektriseadmed. Tähtsaimad impordiartiklid aga elektrimasina ning toornafta ja kütused. Eesti kaubandusbilanss Hiinaga on olnud püsivalt negatiivne. 2004. aastal oli Hiina Eestile tähtsuselt 21. ekspordipartner ja 13. impordipartner. (Allikas: Indrek Erikson, EV Välisministeerium)
Lisainfo ja registreerimine: LEA AASAMAA, Euroinfo keskuse nõunik, E-post: lea@koda.ee • Tel: 644 8079
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
Rahvusvahelised üritused
17
Eesti äridelegatsiooni visiit Valgevenesse Rumeenia seminar 1. novembril Kaubanduskojas:
Uus eksporditurg Eesti ettevõtjatele Eesti Kaubandus–Tööstuskoda korraldab koostöös Rumeenia Saatkonna majandusnõuniku hr Dan Crisaniga 1. novembril 2006 Kaubanduskojas Rumeenia seminari. Programm 9.30 Registreerimine ja kohv 10.00 Seminari avasõnad Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor 10.10 Rumeenia turu võimalustest Eesti ettevõtjale: ülevaade & ärikliima – Rumeenia delegatsiooni juht 10.30 Rumeeniasse investeerimine – Rumeenia Välisinvesteeringute Agentuur 11.00 Rumeenia finantsprojektidest 11.15 Rumeenia 2-3 tööstussektori tutvustus – Liitude esindajad 11.30 Rumeenia Kaubandus-Tööstuskoja presentatsioon 11.45 Kohvipaus, suupisted 12.00 Kuidas meie Rumeenias alustasime? – Peep Aaviksoo, IPC Real Estate AS 12.15 Eesti ettevõtja kogemused Rumeenias – Priit Alamäe, Webmedia CEO 12.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja abist Eesti ettevõtjale Rumeenia suunal – Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor 12.45 Diskussioon, kokkuvõtted 13.15 Buffee Rumeeniapoolsed esinejad on täpsustamisel, ettekanded on inglise keeles. Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmele 300, mitteliikmele 600 krooni. Hindadele lisandub käibemaks Eelregistreerimine: LIIS LIIVOJA, teenuste osakonna projektijuht Tel: 644 3859 • E-post: liis@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
Eesti Kaubandus-Tööstuskojal koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega on kavas korraldada Eesti äridelegatsiooni visiit Valgevenesse. Visiit toimub käesoleva aasta 30. oktoobrist kuni 3. novembrini. Külastame nii Minskit kui ka Vitebskit. Kaubanduskoja partneriteks Valgevenes on Valgevene ning Vitebski Kaubanduskojad, kes aitavad korraldada Eestit ning Valgevenet tutvustavaid seminare ning individuaalseid kohtumisi ettevõtjatele. Individuaalsete kohtumiste korraldamiseks tuleb Eesti ettevõttel täita ankeet, mille saate Kaubanduskoja teenuste osakonnast. Vastavalt meie firmade soovidele on võimalik külastada ka kohalikke ettevõtteid. Programmis on Valgevene Rahvuskultuuri Muuseumi külastus ning rahvustoitude maitsmine. Lend toimub läbi Riia. Meie koostööpartner:
Eelregistreerimine:
VIIVE RAID Teenuste osakonna projektijuht Tel: 644 3859 E-post: viive@koda.ee
www.koda.ee
18 Resümee
ä‡ÎẨ‡¸ ÏÂʉÛ̇ӉÌ˚ı ÏÂÓÔËflÚËÈ Ç ÒÂÌÚfl·Â • ë 10 ÔÓ 14 ÒÂÌÚfl·fl – ÓÁ̇ÍÓÏÎÂÌËÂ Ò Í·ÒÚ‡ÏË ‚Ó î‡ÌˆËË (ãËÓÌ, è‡ËÊ) • 21 ÒÂÌÚfl·fl – ÒÂÏË̇ «è‰ÔËÌËχÚÂθÒ͇fl Ò‰‡ ‚ êÓÒÒËË» • 26 ÒÂÌÚfl·fl – ÙËÌÒÍËÈ ÒÂÏË̇ • 28 ÒÂÌÚfl·fl – ÔÂÚ·ۄÒÍË ÙËÏ˚ ‚ í‡ÎÎËÌÌÂ Ç ÓÍÚfl·Â • 18 ÓÍÚfl·fl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰Â̸ ‰Ó̈ÍËı ÙËÏ • ë 29 ÓÍÚfl·fl ÔÓ 3 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ‰Â΄‡ˆËfl ÔÓ‰ÂÚ ‚ àÎ‡Ì‰Ë˛ • ë 30 ÓÍÚfl·fl ÔÓ 3 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ‰Â΄‡ˆËfl ÔÓ‰ÂÚ ‚ ÅÂÎÓÛÒÒ˲ Ç ÌÓfl·Â • 1 ÌÓfl·fl – ÛÏ˚ÌÒÍËÈ ÒÂÏË̇ • ë 6 ÔÓ 12 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ-‰Â΄‡ˆËfl ̇ Ô‡ÚÂ̇ˇ‰Â Öë-äËÚ‡È ‚ äËڇ • 8 ÌÓfl·fl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰Â̸ „Óη̉ÒÍËı ÙËÏ • ë 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl – Ó·˘ËÈ ÒÚẨ ùÒÚÓÌËË Ì‡ flχÍ ELMIA
ëÂÏË̇ «è‰ÔËÌËχÚÂθÒ͇fl Ò‰‡ ‚ êÓÒÒËË» 21 ÒÂÌÚfl·fl ‚ ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚Â Ò EAS ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú ÒÓÒÚÓËÚÒfl ÒÂÏË̇ «è‰ÔËÌËχÚÂθÒ͇fl Ò‰‡ ‚ êÓÒÒËË», ̇˜‡ÎÓ ‚ 9.30. ë ‰ÓÍ·‰‡ÏË ‚˚ÒÚÛÔflÚ: Ô‡ÚÌÂ˚-‡‰‚Ó͇Ú˚ ‡‰‚Ó͇ÚÒÍÓÈ ÙËÏ˚ GSL Law & Consulting é΄ èÓÔÛÚ‡Ó‚ÒÍËÈ Ë ÄÎÂÍ҇̉ ÄÎÂÍÒ‚. 10.00 è‰ÔËÌËχÚÂθÒ͇fl Ò‰‡ ‚ êÓÒÒËË. (ÄÍÚۇθÌ˚ ÔÓ·ÎÂÏ˚ ‚ Á‡ÍÓÌÓ‰‡ÚÂθÒÚ‚Â êÓÒÒËÈÒÍÓÈ î‰‡ˆËË, ÙË̇ÌÒÓ‚˚ ‚ÓÔÓÒ˚, Ô‡‚Ó‚˚ „‡‡ÌÚËË Ë ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚË ËÌ‚ÂÒÚËÓ‚‡ÌËfl) 11.00 í‡ÏÓÊÂÌÌ˚ ‚ÓÔÓÒ˚ (èË̈ËÔ˚ „ÛÎËÓ‚‡ÌËfl, Ú‡ÏÓÊÂÌÌ˚ ÂÊËÏ˚, „ÛÎËÓ‚‡ÌË ˝ÍÒÔÓÚ‡-ËÏÔÓÚ‡, ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚË ‚Á‡Ë-
ÏÓ‰ÂÈÒÚ‚Ëfl Ú‡ÏÓÊÂÌÌ˚ı Ó„‡ÌÓ‚ Ë Ï‡ÍÎÂÓ‚) 12.45 ç‡ÎÓ„Ó‚˚ ‚ÓÔÓÒ˚. (ç‡ÎÓ„Ó‚‡fl ÒËÒÚÂχ, ‚ˉ˚ Ë ÒÚ‡‚ÍË Ì‡ÎÓ„Ó‚, Ô·˚‚‡ÌË ËÌÓÒÚ‡ÌÌÓ„Ó Îˈ‡ ‚ êî, ÔÓfl‰ÓÍ ÓÔ·Ú˚ Ë Ô·ÌËÓ‚‡ÌËfl ̇ÎÓ„Ó‚, ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚ¸ ËÁ·Â„‡Ú¸ ‰‚ÓÈÌÓ„Ó Ì‡ÎÓ„ÓÓ·ÎÓÊÂÌËfl) 13.35 äÓÔÓ‡ÚË‚Ì˚ ‚ÓÔÓÒ˚. (ëÓÁ‰‡ÌË ˛Ë‰Ë˜ÂÒÍÓ„Ó Îˈ‡, „ÛÎËÓ‚‡ÌË ÚÛ‰Ó‚˚ı ÓÚÌÓ¯ÂÌËÈ, ÎˈÂÌÁËÓ‚‡ÌËÂ, ÓÒÓ·˚ ˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍË ÁÓÌ˚ ‚ êÓÒÒËË) 14.15 ÇÓÔÓÒ˚ Ë ÓÚ‚ÂÚ˚, ÔÓ‰‚‰ÂÌË ËÚÓ„Ó‚. è·ڇ Á‡ Û˜‡ÒÚË ‰Îfl ˜ÎÂÌÓ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ – 300 ÍÓÌ, ‰Îfl ÓÒڇθÌ˚ı 600 ÍÓÌ. ä ˆÂÌ‡Ï ÔË·‡‚ËÚÒfl çëé. ä‡ÈÌËÈ ÒÓÍ Â„ËÒÚ‡ˆËË – 18 ÒÂÌÚfl·fl 2006 „. ÇËÈ‚Â ê‡È‰ íÂÎ. 644 3859, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: viive@koda.ee
îËÌÎfl̉Ëfl ÍaÍ ‰eÎo‚oÈÔaÚÌe – ÔÎaÌõ ‚ ‰eÈcÚ‚Ëe 26 ÒÂÌÚfl·fl 2006 „., c 13.00, ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú • èË‚ÂÚÒÚ‚Ë íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ ëËÈÏ ê‡ÈÂ, „Â̇θÌ˚È ‰ËÂÍÚÓ ùíèè • éÚÍ˚ÚË ÒÂÏË̇‡ LJΉ‡ ãËÈ‚Â, ÏӉ‡ÚÓ ÒÂÏË̇‡ • èË‚ÂÚÒÚ‚Ë ÔÓÒ· îËÌÎfl̉ÒÍÓÈ êÂÒÔÛ·ÎËÍË ü‡ÍÍÓ ä‡Î·, ÔÓÒÓÎ îËÌÎfl̉ÒÍÓÈ êÂÒÔÛ·ÎËÍË ‚ ùÒÚÓÌËË • íÓ„Ó‚‡fl ԇ·ڇ îËÌÎfl̉ËË Í‡Í Ô‡ÚÌ ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËflÚËÈ ûÍ͇ äÂÓ, ‰ËÂÍÚÓ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ îËÌÎfl̉ËË • ä‡Í ‚˚Ë„˚‚‡Ú¸ ÍÓÌÍÛÒ˚ ̇ „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚ÂÌÌ˚ ÔÓÒÚ‡‚ÍË ‚ îËÌÎfl̉ËË í‡fl ć· • ÑÂÎÓ‚‡fl Ò‰‡ ‚ îËÌÎfl̉ËË Ò ÚÓ˜ÍË ÁÂÌËfl ˝ÒÚÓ̈‡ LJΉ‡ ãËÈ‚Â, Ô‰ÒÚ‡‚ËÚÂθ EAS ‚ îËÌÎfl̉ËË • éÒÌÓ‚‡Ú¸ ÙËÏÛ ËÎË ÍÛÔËÚ¸ ‰ÂÈÒÚ‚Û˛˘Â Ô‰ÔËflÚËÂ? çÓ‚Ó ‚ Á‡ÍÓÌÓ‰‡ÚÂθÒÚ‚Â îËÌÎfl̉ËË
•
•
•
• •
ä‡ÎΠ艇Í, ‡‰‚Ó͇ÚÒÍÓ ·˛Ó Hedman Osborne Clarke Ç·ӂ͇ ÔÂÒÓ̇· ‚ îËÌÎfl̉ËË – ‚ ͇ʉÓÈ Òڇ̠҂ÓË Ô‡‚Ë· è‡ÒË ï‡ÚÚÛÌÂÌ, ËÒÔÓÎÌËÚÂθÌ˚È ‰ËÂÍÚÓ MPS Eesti îË̇ÌÒËÛ˛Ú ÎË ·‡ÌÍË Î˯¸ ÒÚÓËÚÂθÒÚ‚Ó fl‰ÂÌ˚ı ˝ÎÂÍÚÓÒڇ̈ËÈ? ÉÛÌ̇ éÍÍ, Senior Vice President, NIB ä‡Í ÔÓ‰‡‚‡Ú¸ ÙËÏ Nokia? ù̉ÛÒ Ä„Â, ËÒÔÓÎÌËÚÂθÌ˚È ‰ËÂÍÚÓ Wallenium Grupp èÓ‰‚‰ÂÌË ËÚÓ„Ó‚ Ë Á‡‚¯ÂÌË ÒÂÏË̇‡ èËÂÏ ‚ ÔÓÒÓθÒÚ‚Â îËÌÎfl̉ËË, ÛÎ. äÓıÚÛ 4, í‡ÎÎËÌÌ
ꇷӘËÈ flÁ˚Í ÒÂÏË̇‡ – ˝ÒÚÓÌÒÍËÈ, ‚˚ÒÚÛÔÎÂÌË ̇ ‡Ì„ÎËÈÒÍÓÏ flÁ˚ÍÂ. è·ڇ Á‡ Û˜‡ÒÚËÂ: ‰Îfl ˜ÎÂÌÓ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ – 300 ÍÓÌ, ‰Îfl ÓÒڇθÌ˚ı – 600 ÍÓÌ, ÔË·‡‚ËÚÒfl çëé. ê„ËÒÚ‡ˆËfl: ÄÌÌÂÎË Ç‡Î„Â íÂÎ. 644 3859, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: anneli@koda.ee
Ç ÓÍÚfl·Â ùÒÚÓÌÒÍÛ˛ ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÛ˛ ԇ·ÚÛ ÔÓÒÂÚËÚ ‰Â΄‡ˆËfl ‰Ó̈ÍÓÈ ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ 18 ÓÍÚfl·fl ‚ 10.30 ÒÓÒÚÓËÚÒfl ‚ÒÚ˜‡ Ò ‰Â΄‡ˆËÂÈ ÑÓ̈ÍÓÈ ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚. Ç ÒÓÒÚ‡‚ ‰Â΄‡ˆËË Ô‰ÒÚ‡‚ËÚÂÎÂÈ ‰ÂÎÓ‚˚ı ÍÛ„Ó‚ ‚ıÓ‰flÚ ÒÎÂ‰Û˛˘Ë Ô‰ÔËflÚËfl: 1. ÉÛÔÔ‡ «èÛÚ‚Ӊ̇fl Á‚ÂÁ‰‡». è·ÌËÛ˛ÚÒfl ‚ÒÚÂ˜Ë Ò ÙËχÏË, Á‡ÌËχ˛˘ËÏËÒfl Ó„‡ÌËÁ‡ˆËÂÈ Ó·˘ÂÒÚ‚ÂÌÌÓ„Ó ÔËÚ‡ÌËfl Ò ˆÂθ˛ Ó·ÏÂ̇ ÓÔ˚ÚÓÏ. 2. ì͇ËÌÒÍËÈ „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚ÂÌÌ˚È Ì‡Û˜ÌÓ-ËÒÒΉӂ‡ÚÂθÒÍËÈ ËÌÒÚËÚÛÚ „ÓÌÓÈ „ÂÓÎÓ„ËË Ë „ÂÓÏÂı‡ÌËÍË. àÌÒÚËÚÛÚ Á‡ÌËχÂÚÒfl ÔÓËÒÍÓÏ Ë ‡Á‡·ÓÚÍÓÈ ÔÓÎÂÁÌ˚ı ËÒÍÓÔ‡ÂÏ˚ı, Óı‡ÌÓÈ ÓÍÛʇ˛˘ÂÈ Ò‰˚. 3. åÂÍÓÒ. éÔÚÓ‚‡fl ÔÓ‰‡Ê‡ ÔÓ‰Ó‚ÓθÒÚ‚ÂÌÌ˚ı ÚÓ‚‡Ó‚. îËχ Ê·ÂÚ ÔÓ‰‡‚‡Ú¸ ‡ÒÙ‡ÒÓ‚‡ÌÌ˚Â Ë ‚Á‚¯ÂÌÌ˚ ÍÛÔ˚, ÁÂÌÓ‚˚ ıÎÓÔ¸fl. Ü·˛Ú ÔÓÍÛÔ‡Ú¸ ˚·ÌÛ˛ ÔÓ‰ÛÍˆË˛. www.mekros.net
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
Resümee
4. èÓÏ˝ÍÒËÏ. éÔÚÓ‚‡fl ÔÓ‰‡Ê‡ ÏÂÚ‡ÎÎÓÎÓχ. ó‡ÒÚÌ˚È Ï‰ˈËÌÒÍËÈ ˆÂÌÚ. Ü·˛Ú Ó·ÏÂÌflÚ¸Òfl ÓÔ˚ÚÓÏ Ò Ô‰ÔËflÚËflÏË, Á‡ÌËχ˛˘ËÏËÒfl ÏÂÚ‡ÎÎÓÏ, ÔÓ‰‡‚‡Ú¸ ÏÂÚ‡ÎÎÓÎÓÏ. ë ωˈËÌÒÍËÏË ˆÂÌÚ‡ÏË ùÒÚÓÌËË Ê·˛Ú Ó·ÏÂÌflÚ¸Òfl ÓÔ˚ÚÓÏ Ó„‡ÌËÁ‡ˆËË Ï‰ˈËÌÒÍÓ„Ó ˆÂÌÚ‡, ÔÓÎÛ˜ËÚ¸ ÌÓ‚˚ ÔÓ„‡ÏÏ˚ ÔÓ ÙËÁËÓÚ‡ÔËË Ë ÍÓÒÏÂÚËÍÂ, ÓÁ̇ÍÓÏËÚ¸Òfl Ò ˝ÒÚÓÌÒÍÓÈ ÍÓÒÏÂÚ˘ÂÒÍÓÈ ÔÓ‰Û͈ËÂÈ, ωˈËÌÒÍÓÈ ÂÍ·ÏÓÈ Ë Ú.‰. 5. ÑÓÌ·‡ÒÒ-à̉ÛÒÚËfl. éÔÚÓ‚‡fl ÔÓ‰‡Ê‡ ÔÓ‰Ó‚ÓθÒÚ‚ÂÌÌ˚ı Ë ‰Û„Ëı ÚÓ‚‡Ó‚. Ü·˛Ú ÔÓ‰‡‚‡Ú¸ ‡ÒÙ‡ÒÓ‚‡ÌÌ˚ ÍÛÔ˚. Ü·˛Ú ÔÓÍÛÔ‡Ú¸ ˚·ÌÛ˛ ÔÓ‰ÛÍˆË˛. è˜Â̸ ÙËÏ ·Û‰ÂÚ ÔÓÔÓÎÌflÚ¸Òfl. ÇÒÚÂ˜Ë Ò ‰Ó̈ÍËÏË ÙËχÏË ·Û‰ÛÚ ÔÓ‚Ó‰ËÚ¸Òfl ‚ Ë̉˂ˉۇθÌÓÏ ÔÓfl‰ÍÂ, ‰Îfl ˝ÒÚÓÌÒÍËı ÙËÏ – ·ÂÒÔ·ÚÌÓ. èÓÒËÏ Ô‰‚‡ËÚÂθÌÓ Á‡Â„ËÒÚËÓ‚‡Ú¸Òfl. ܉ÂÏ ‚‡¯Â„Ó ‡ÍÚË‚ÌÓ„Ó Û˜‡ÒÚËfl! ÇËÈ‚Â ê‡È‰ TeÎ. 6444 230, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: viive@koda.ee
ÇËÁËÚ ·ËÁÌÂÒ-‰Â΄‡ˆËË ùÒÚÓÌËË ‚ ÅÂÎÓÛÒÒ˲! ùÒÚÓÌÒ͇fl íÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌ̇fl ԇ·ڇ ‚ ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚Â Ò EAS Ô·ÌËÛÂÚ Ó„‡ÌËÁÓ‚‡Ú¸ ‚ËÁËÚ ·ËÁÌÂÒ-‰Â΄‡ˆËË ùÒÚÓÌËË ‚ ÅÂÎÓÛÒÒ˲. ÇËÁËÚ ÒÓÒÚÓËÚÒfl Ò 30 ÓÍÚfl·fl ÔÓ 3 ÌÓfl·fl. èÓÒÂÚËÏ Í‡Í åËÌÒÍ, Ú‡Í Ë ÇËÚ·ÒÍ. 燯ËÏË Ô‡Ú̇ÏË ‚ ÅÂÎÓÛÒÒËË fl‚Îfl˛ÚÒfl ÅÂÎÓÛÒÒ͇fl Ë ÇËÚ·Ò͇fl ÚÓ„Ó‚˚ ԇ·Ú˚, ÍÓÚÓ˚ ÔÓÏÓ„ÛÚ Ó„‡ÌËÁÓ‚‡Ú¸ ÓÁ̇ÍÓÏËÚÂθÌ˚ ÒÂÏË̇˚ Ó· ùÒÚÓÌËË Ë ÅÂÎÓÛÒÒËË, ‡ Ú‡ÍÊ Ë̉˂ˉۇθÌ˚ ‚ÒÚÂ˜Ë ‰Îfl Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ. ÑÎfl ÔÓ‰„ÓÚÓ‚ÍË Ë̉˂ˉۇθÌ˚ı ‚ÒÚ˜ ˝ÒÚÓÌÒÍÓ Ô‰ÔËflÚË ‰ÓÎÊÌÓ Á‡ÔÓÎÌËÚ¸ ÒÓÓÚ‚ÂÚÒÚ‚Û˛˘Û˛ ‡ÌÍÂÚÛ, ÍÓÚÓÛ˛ ÏÓÊÌÓ ÔÓÎÛ˜ËÚ¸ ‚ ÓÚ‰ÂΠÛÒÎÛ„. èË Ê·ÌËË ÏÓÊÌÓ ·Û‰ÂÚ Ó„‡ÌËÁÓ‚‡Ú¸ ÔÓÒ¢ÂÌË ÏÂÒÚÌ˚ı Ô‰ÔËflÚËÈ. ÇËÈ‚Â ê‡È‰ íÂÎ. 644 3859, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: viive@koda.ee
19
êÛÏ˚ÌÒÍËÈ ÒÂÏË̇: «çÓ‚˚È ˝ÍÒÔÓÚÌ˚È ˚ÌÓÍ ‰Îfl ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ” ùÒÚÓÌÒ͇fl ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌ̇fl ԇ·ڇ ‚ ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚Â Ò ˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍËÏ ÒÓ‚ÂÚÌËÍÓÏ ÔÓÒÓθÒÚ‚‡ êÛÏ˚ÌËË „-ÌÓÏ Ñ‡ÌÓÏ äËÒ‡ÌÓÏ Ó„‡ÌËÁÛÂÚ 1 ÌÓfl·fl 2006 „. ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú ÛÏ˚ÌÒÍËÈ ÒÂÏË̇. 9.30 ê„ËÒÚ‡ˆËfl Ë ÍÓÙ 10.00 ÇÒÚÛÔËÚÂθÌÓ ÒÎÓ‚Ó ëËÈÏ ê‡ÈÂ, „Â̇θÌ˚È ‰ËÂÍÚÓ ùíèè 10.10 ÇÓÁÏÓÊÌÓÒÚË ÛÏ˚ÌÒÍÓ„Ó ˚Ì͇ ‰Îfl ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ, Ó·ÁÓ Ë ·ËÁÌÂÒ-ÍÎËÏ‡Ú êÛÍÓ‚Ó‰ËÚÂθ ÛÏ˚ÌÒÍÓÈ ‰Â΄‡ˆËË 10.30 àÌ‚ÂÒÚËÓ‚‡ÌË ‚ êÛÏ˚Ì˲ êÛÏ˚ÌÒÍÓ ‡„ÂÌÒÚ‚Ó ‚̯ÌËı ËÌ‚ÂÒÚˈËÈ 11.00 é ÙË̇ÌÒÓ‚˚ı ÔÓÂÍÚ‡ı êÛÏ˚ÌËË Exim Bank Romania ËÎË Romanian Development Bank ËÎË Raiffeisen Bank 11.15 éÁ̇ÍÓÏÎÂÌËÂ Ò ‰‚ÛÏfl-ÚÂÏfl ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌ˚ÏË ÒÂÍÚÓ‡ÏË êÛÏ˚ÌËË 11.30 èÂÁÂÌÚ‡ˆËfl êÛÏ˚ÌÒÍÓÈ ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ 11.45 äÓÙÂÈ̇fl Ô‡ÛÁ‡, Á‡ÍÛÒÍË 12.00 ä‡Í Ï˚ ̇˜‡ÎË ‚ êÛÏ˚ÌËË? èÂ˝Ô Ä‡‚ËÍÒÓÓ, IPC Real Estate AS 12.15 éÔ˚Ú ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ ‚ êÛÏ˚ÌËË èËÈÚ Ä·Ïfl˝, Webmedia CEO 12.30 é ÔÓÏÓ˘Ë ùÒÚÓÌÒÍÓÈ ÚÓ„Ó‚ÓÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ ˝ÒÚÓÌÒÍËÏ Ô‰ÔËÌËχÚÂÎflÏ ÔË ‡·Ó ÚÂ Ò êÛÏ˚ÌËÂÈ ëËÈÏ ê‡ÈÂ, „Â̇θÌ˚È ‰ËÂÍÚÓ ùíèè 12.45 ÑËÒÍÛÒÒËfl, ËÚÓ„Ë 13.15 é·Â‰, ¯‚‰ÒÍËÈ ÒÚÓÎ
äÓÌÚ‡ÍÚ̇fl flχ͇ Öë-äËÚ‡È, 9 Ë 10 ÌÓfl·fl 2006 „. ‚ ó˝Ì‰Û Ç ˆÂÎflı ·ÓΠÚÂÒÌÓ„Ó ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚‡ Ò Â‚ÓÔÂÈÒÍËÏË „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚‡ÏË ÔÓ‰ ˝„ˉÓÈ ëÓ‚ÂÚ‡ ÏÂʉÛ̇ӉÌÓÈ ÚÓ„Ó‚ÎË äËÚ‡fl (China Council for the Promotion of International Trade – CCPIT) 9 Ë 10 ÌÓfl·fl 2006 „. ‚ „ÓӉ ó˝Ì‰Û (á‡Ô‡‰Ì˚È äËÚ‡È) ·Û‰ÂÚ Ó„‡ÌËÁÓ‚‡Ì‡ ÏÂʉÛ̇Ӊ̇fl ÍÓÌÚ‡ÍÚ̇fl flχ͇ EU-CHINA Partenariat, ‚ ÍÓÚÓÓÈ ÔËÏÛÚ Û˜‡ÒÚË 500 ÍËÚ‡ÈÒÍËı ÙËÏ Ë ÓÊˉ‡ÂÚÒfl ÔËÂÁ‰ 400 ÙËÏ ËÁ ‚ÒÂı 25 „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚-˜ÎÂÌÓ‚ Ö‚ÓÔÂÈÒÍÓ„Ó ÒÓ˛Á‡. ç‡ flχÍ ÏÓÊÌÓ ·Û‰ÂÚ ÛÒÚ‡ÌÓ‚ËÚ¸ ÍÓÌÚ‡ÍÚ˚ Í‡Í Ò ÍËÚ‡ÈÒÍËÏË ÙËχÏË, Ú‡Í Ë Ò ÙËχÏË, ÔË·˚‚‡˛˘ËÏË ËÁ „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚-˜ÎÂÌÓ‚ Öë. ɇÙËÍ ‚ÒÚ˜ ÒÓÒÚ‡‚ÎflÂÚÒfl Ò ÔÓÏÓ˘¸˛ ÒÔˆˇθÌÓÈ ÍÓÏÔ¸˛ÚÂÌÓÈ ÔÓ„‡ÏÏ˚, ÍÓÚÓ‡fl Ô‰ÛÒχÚË‚‡ÂÚ, ˜ÚÓ ‚Ò ۘ‡ÒÚÌËÍË ÏÂÓÔËflÚËfl ·Û‰ÛÚ Á‡ÌÂÒÂÌ˚ ÔÓ Ò‚ÓËÏ ÔÓÙËÎflÏ Ë ÔÓÊ·ÌËflÏ ‚ÒÚ˜ ‚ ‰ËÌÛ˛ ˝ÎÂÍÚÓÌÌÛ˛ ·‡ÁÛ ‰‡ÌÌ˚ı. çÂÓ·ıÓ‰ËÏÛ˛ ‰Îfl ˝ÚÓ„Ó ‡ÌÍÂÚÛ ÏÓÊÌÓ ÔÓÎÛ˜ËÚ¸ Û Ì‡Ò. ÑÎfl ÔÓÒ¢ÂÌËfl ÍËÚ‡ÈÒÍÓÈ ÍÓÌÚ‡ÍÚÌÓÈ flχÍË Ô‰·„‡ÂÏ ÒÎÂ‰Û˛˘ËÈ Ô‡ÍÂÚ: 6 ÌÓfl·fl ‚ 15.25 ‚˚ÎÂÚ ËÁ í‡ÎÎËÌ̇ ˜ÂÂÁ ïÂθÒËÌÍË ‚ èÂÍËÌ 7 ÌÓfl·fl ‚ 07.35 ÔË·˚ÚË ‚ èÂÍËÌ, ‚ÂÒ¸ ‰Â̸ ‚ èÂÍËÌÂ Ò ÌÓ˜fi‚ÍÓÈ 8 ÌÓfl·fl ‚ 10.30 ‚˚ÎÂÚ ‚ ó˝Ì‰Û, ‡ÁÏ¢ÂÌË ̇ 3 ÌÓ˜Ë ‚ ó˝Ì‰Û 9 ÌÓfl·fl EU-China Partenariat 11 ÌÓfl·fl ‚ 09.50 ‚˚ÎÂÚ ‚ ò‡Ìı‡È, ÔÓÒÎÂӷ‰ÂÌÌÓ ‚ÂÏfl Ë ÌÓ˜fi‚͇ ‚ ò‡Ìı‡Â 12 ÌÓfl·fl ‚ 11.05 ‚˚ÎÂÚ ËÁ ò‡Ìı‡fl ˜ÂÂÁ ïÂθÒËÌÍË ‚ í‡ÎÎËÌÌ, ÔË·˚ÚË ‚ 17.00
ÑÓÍ·‰˚ Ò ÛÏ˚ÌÒÍÓÈ ÒÚÓÓÌ˚ ̇ ‡Ì„ÎËÈÒÍÓÏ flÁ˚ÍÂ. è·ڇ Á‡ Û˜‡ÒÚË ‰Îfl ˜ÎÂÌÓ‚ – 300 ÍÓÌ+çëé, ‰Îfl ÓÒڇθÌ˚ı 600 ÍÓÌ+çëé.
ëÚÓËÏÓÒÚ¸ Ô‡ÍÂÚ‡ ‰Îfl Ó‰ÌÓ„Ó ˜ÂÎÓ‚Â͇ 30 090 ÍÓÌ (‡‚ˇ·ËÎÂÚ˚, ‡Ï¢ÂÌËÂ, Ú‡ÌÒÙÂ˚, ÚÓÊÂÒÚ‚ÂÌÌ˚È ÛÊËÌ 9 ÌÓfl·fl, Ô‰‚‡ËÚÂθÌÓ Á‡Â„ËÒÚËÓ‚‡ÌÌ˚ ‚ÒÚ˜Ë, Ó„‡ÌËÁ‡ˆËÓÌÌ˚ ‡ÒıÓ‰˚), ˜‡ÒÚ˘ÌÓ ÔË·‡‚ËÚÒfl çëé.
ê„ËÒÚ‡ˆËfl: ãËÈÒ ãËÈ‚Ófl íÂÎ. 644 3859, ˝Î.ÔÓ˜Ú‡: liis@koda.ee
ã˝‡ ć҇χ‡ íÂÎ. 644 3859, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: lea@koda.ee www.euchinapartenariat.com
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
20 Riigihanketeated
Hanketeated ja hankedeklaratsioonid Lisaks hanketeadetele avaldamisele kohustuvad ostjad (ehk hankijad) avaldama ka sõlmitud hankelepingute kohta hankedeklaratsioone, milles avaldatavat infot võib kasutada erinevatel eesmärkidel. Hankedeklaratsioonid annavad infot nii turusituatsiooni kui ka võimalike koostööpartnerite kohta huvipakkuvas valdkonnas ja regioonis, sest sisaldavad endas konkreetsete toodete/teenuste ostuhindu, riigipoolse ostja ning müüja (ettevõtja) kontaktandmed jms. Tulevane koostööpartner ei pruugi olla ainult suure hankelepingu võitnud ettevõte, kes võib pakkuda allhanget nii käesoleva kui tulevaste projektide raames, vaid ka ostja, kes hankedeklaratsiooni avaldamisega annab teada, et vajab ning tellib ka tulevikus sarnaseid tooteid või teenused. Saksamaa hanketeated • Ostetakse suletavaid käeraudu. Pakkumiste laekumise tähtaeg 12.10.2006. Kood 1156 • Ostetakse puidust kontorimööblit, millega soovitakse sisustada ca 130 töökohta. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 13.10.2006. Kood 1157 • Keskkütte ja jahutusseadmete paigaldustööde hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 17.10.2006. Kood 1158 • Plaatimistööde hange kliiniku tarbeks. Pakkumiste esitamise tähtaeg 29.09. 2006. Kood 1159 • Ostetakse kantseleitarbeid. Tähtaeg 12.10.2006. Kood 1160 Saksamaa hankedeklaratsioonid • Spordikaupade ja –varustuse ostmise hankedeklaratsioon (lepingu käibemaksuta maksumus 225 600 EUR). Kood 1161
• Fotogalvaaniliste päikesemoodulite hankedeklaratsioon. Kood 1162 • Meditsiini- ja laboriseadmete ostu hankedeklaratsioon (sh optika- ja täppisinstrumendid, ajanäitajad, farmaatsiatooted, meditsiinilised tarbekaubad, mass-spektromeetrid). Hankelepingu kogumaksumus 55 000 EUR. Kood 1163 • Järelevalvesüsteemide hankedeklaratsioon (avaldatud 01.09.2006). Kood 1164 • Sõlmitud hankeleping, mis puudutab sõjaväelaste rõivaste ostmist. Kood 1165 • Tomograafide ostmise hankedeklaratsioon. Kood 1166 • Torujuhtmete sisepinna puhastusseadmete hankedeklaratsioon. Kood 1167 • Kaitse- ja turvarõivaste hankedeklaratsioon. Lepingu maksumus ilma käibemaksuta 140 000,00 EUR. Kood 1168 • Kipsplaatimistööde hankedeklaratsioon. Kood 1169 • Sõlmitud hankeleping, mis puudutab ühekordse kasutusega meditsiinilisi ja hematoloogilisi tarbekaupu ja meditsiinitöötajate rõivaid. Kood 1170 • Hankedeklaratsioon nahkkinnaste ostmise kohta (sh nahast sõrmikud ja labakindad). Lepingu kogumaksumus 114725,16 EUR. Kood 1171 Soome hanketeated •
Kutsutakse pakkumisi esitama Soome koolimööbli ostmise hankel. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 24.10.2006. Kood 1172 • Ostetakse liha- ja piimatooteid, tangaineid, konserveeritud ning sügavkülmutatud tooteid – koolide ja vanadekodude tarbeks. Tähtaeg 19.10.2006. Kood 1173 • Ostetakse mikroskoopkaamera (originaalkeeles – 16 mega pixel transmission electron microscope CCD cam-
•
•
•
•
•
•
era). Pakkumised esitada inglise keeles. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 31.10.2006. Kood 1174 Ostetakse kaitserõivastust ja jalanõusid. Tähtaeg 31.10.2006. Kood 1175 Ostetakse teras ja raudtooteid. Tähtaeg 23.10.2006. Kood 1190 Hange tarkvaratoodete ostmiseks ja hooldusteenuste tellimiseks. Tähtaeg 04.10.2006. Kood 1176 Ostetakse sulgurventiile ca 900-1000 (hankitaan sulkuventtiilit DN 100 - 1 000 vedenkäsittelylaitoksiin ja siirtolinjoihin). Tähtaeg 02.10.2006. Kood 1177 Hange erinevate ehitustööde tellimise kohta (originaalkeeles – rakennus-, LVI- ja sähkötyöt) Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 05.10.2006. Kood 1178 Kaitseriiete hange. Tähtaeg osalemistaotluste esitamiseks 18.09.2006. Kood 1179
Soome hankedeklaratsioonid • Arhitektuuri-, insener-tehnilise projekteerimise ja planeerimisteenuste hankedeklaratsioon. Kood 1180 • Suitsugaaside puhastusseadmete ostulepingu sõlmimisest teavitamine. Kood 1181 • Mitmesuguste infotehnoloogiliste teenuste osutamise hankedeklaratsioon (sh süsteemi hooldus- ja tugiteenused, konsultatsioonipunkti- ja tugiteenused, kohaliku arvutivõrgu teenused, arvutiga seotud haldamisteenused). Lepingu maksumus 317 100 EUR. Kood 1182 • Majaehitusmaterjalide hankedeklaratsioon nii käimasolevate ehitusprojektide tarbeks kui ka ladustamiseks. Kood 1183 • Sõlmitud hankeleping, mis puudutab pesumajades kasutatavad pesu- ja kuivpuhastusmasinaid ning kuivateid. Kood 1184
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
www.koda.ee
Riigihanketeated • Koostööpakkumised
• Sõlmitud hankeleping puudutab piima- ja piimatoodete ostmist. Kood 1185 • Metsamaterjali saagimisteenuste ja seonduvad teenuste osutamise hankedeklaratsioon. Kood 1186 • Värvide ja maalritarvikute ostmise hankedeklaratsioon. Kood 1187 • Koolimööbli ostmise hankedeklaratsioon. Kood 1188 • Sõlmitud hankeleping puudutab erinevate trükiteenuste osutamist. Kood 1189 EUFOR hanketeade • EUFOR (European Union Force) on välja kuulutanud hanke kütuse levitamisega seotud teenuste ostmiseks Butmir`i laagris Sarajevos (orginaalpealkiri – tender to provide personnel, equipment and supervision to operate retail fuel at the fuel point, issue, store and distribute fuel to tanks and generators). Osalemistaotluste esitamise tähtaeg 25.09.2006. Kood 1191
• Prantsuse aiatööriistade firma otsib tootjaid puust labida-, reha- ja kirvevarte valmistamiseks. Kood 11355 • Itaalia Molise piirkonna veinitootja otsib edasimüüjaid. Kood 11356 • Suurbritannia ettevõte, mis on spetsialiseerunud klaasi taaskasutamistehnoloogiatele, otsib koostööpartnereid. Kood 11357 • Bulgaaria maitseainete ja kuivainete tootja otsib kontakte importijate ja eksportijatega. Samuti soovitakse kontakte suhkruasendajate ja piimapulbri tootjatega. Kood 11358 • Bulgaaria ettevõte, mis on spetsialiseerunud seente ning puuviljade kasvatamisele, otsib oma toodetele edasimüüjat. Kood 113659 • Ungari eraisikust ettevõtja, kes on spetsialiseerunud puust katuselaastude tootmisele, otsib partnereid ning allhanke läbiviijaid. Kood 11360 • Ungari triipkooditehnika edasimüüja (skännerid, printerid jne) otsib partnereid ning allhanke läbiviijaid. Kood 11361 • Suurbritannia hotellide, kasiinode, klubide jms sisustusega tegelev ettevõte otsib kaubandus- ja tootmiskoostööd. Kontakte soovitakse nii mööblitootjate kui ka sisustusteenuse otsijatega. Kood 11362 • Prantsuse ettevõtte otsib kontakti koolimööbli tootjatega. Kood 11363 • Itaalia lemmikloomatoidutootja otsib oma toodetele edasimüüjat. Kood 11364
Lisainfo:
LEA AASAMAA Euroinfo keskuse nõunik Tel: 644 8079 E-post: lea@koda.ee Hanketeadete lühikirjeldusi on võimalik lugeda ka Kaubanduskoja kodulehel: www.koda.ee > Teenused > Hanked.
• Saksa ettevõte, mis tegeleb toiduainetööstusele lõikeriistade tootmisega, otsib kontakti edasimüüjate ja metallitöötlejatega. Kood 11365 • Bulgaaria ettevõte, mis tegeleb eelsegude ja biokontsentraatide tootmisega, otsib kontakte loomatoidu söödalisandite tootjate ning eksportijatega. Kood 11366
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006
21
• Saksa ettevõte pakub oma teenust meditsiiniasutustele riist- ja tarkvaralahenduste väljatöötamisel (võrkude väljaehitamine, konsultatsioon, väljaõpe). Kood 11367 • Kreeka ettevõte, mis tegeleb liftisüsteemide väljatöötamise ning müügiga, otsib kontakte tellijatega. Kood 11368 • Rumeenia ettevõte, mis tegeleb mootoriõli, petrooliumi jms müügiga, otsib äripartnereid. Kood 11369 • Belgia ettevõte otsib kontakte suurköökide ventilatsioonisüsteemide importijatega. Kood 11370 • Saksa puutööettevõte otsib saepuidu tarnijaid: kuusk, nulg, mänd, pöök, tamm. Kood 11371 • Belgia isetasanduvate tsementpõrandate kattesegude tootja otsib edasimüüjaid. Kood 11372 • Belgia elektroonikaettevõte otsib tootmis- või finantspartnerit membraanklaviatuuride tootmiseks. Kood 11373 • Itaalia juustutootja otsib koostööpartnereid. Kood 11374
Täpsem info: • Ida-Eesti firmad Margus Ilmjärv Tel: 337 4950 E-post: idaviru@koda.ee • Pärnu ja Pärnumaa firmad Toomas Kuuda Tel: 443 0989 E-post: parnu@koda.ee • Tartu ja Lõuna-Eesti firmad Toomas Hansson Tel: 744 2196 E-post: tartu@koda.ee • Ülejäänud piirkonnad Taavi Soorm Tel: 646 0244 E-post: taavi@koda.ee
www.koda.ee
22 Uued liikmed • Juubilarid
Tegevliikmetena on Kaubanduskojaga liitunud järgmised firmad: COLLIERS INTERNATIONAL OÜ
ERGE ARENDUS OÜ ESTREMAN IMPEKS OÜ PHARMA SYSTEMS EESTI OÜ SILVA-AGRO AS SWG-ELEKTER OÜ TARMEKO KV OÜ TEEARU GRUPP OÜ TREFFEX AS TREIBLUT TRADING OÜ
Tallinn
Tallinn Võru Hiiumaa
662 2777
555 102 82 505 1402 462 2460
Valgamaa Tallinn Tartu
766 9333 646 0490 747 4580
Tartu
742 4522
Pärnu Pärnu
442 6948 561 550 87
Kinnisvaraalane konsultatsioonitegevus, finants- ja investeerimistegevus, kinnisvara arendamine ja haldamine, kinnisvara ost-müük, vahendamine, rendile- ja üürileandmine, kinnisvara omandamine ja võõrandamine kasutusja kapitalirendi printsiibil. Toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus; agenditeenused. Ehitustegevus, projektijuhtimine, siseviimistlustööd (suuremahulised). Metsamaterjalide ost-müük, metsamaterjali transport; kinnistute ost-müük. Meditsiiniliste tarvikute tootmine ja müük (anestesioloogia ja kunstlik hingamine: bakteri-viirusetõrje filtrid ning niiskus-soojusvahetid) väetiste, taimekaitsevahendite müük, jaekaubandus, toitlustus, majutus. Käidujuhtimine, installatsioonitööd, elektriekspluatatsioonitööd. Kinnisvara arendamine ja haldamine, mööblitootmisettevõtte haldamine ja juhtimisalane nõustamine. Teedeehitus, asfalteerimistööd, tänavakivide paigaldus, äärekivide paigaldus, aluste ehitus, lumetõrje, kaeveteenud, transporditeenus. Tubakatoodete tootmine ja pakendamine. Kasest ja ameerika tammest liimpuitkilpide tootmine.
Õnnitleme oma liikmeid, augustikuu juubilare! 200 KALEV AS
liikmeks astunud 1958
25 HAAPSALU VEEVÄRK AS liikmeks astunud 1997
KESTVUSPUIT AS
PERFEKTA EESTI AS
liikmeks astunud 1999
FILMARI AS
VEEMAAILM INC. OÜ
liikmeks astunud 2002
PETKAM AS
ANTSLA INNO AS liikmeks astunud 2001
liikmeks astunud 2005
RAPO AS
KIVIOJA OÜ liikmeks astunud 2003
liikmeks astunud 2004
PAIP AS
VIHTRA MÕIS OÜ liikmeks astunud 2003
liikmeks astunud 2001
SAKU METALL AS
KAWE PLAZA AS liikmeks astunud 2001
liikmeks astunud 2000
SVARMIL AS
MONRESA OÜ liikmeks astunud 2003
liikmeks astunud 2002
NEOMOBILE AS
liikmeks astunud 1997
liikmeks astunud 1995
liikmeks astunud 2000 liikmeks astunud 2001 liikmeks astunud 1997
15 ALTT AS
liikmeks astunud 1997
ATLANTIC BALSVER AS liikmeks astunud 1997
liikmeks astunud 1998 liikmeks astunud 2001
liikmeks astunud 2003
liikmeks astunud 1998
MUHU PUIDUKODA OÜ
liikmeks astunud 1999
SFINKS KN OÜ
10
liikmeks astunud 2001
ARDI GRUPP AS
IDEA AD AS
liikmeks astunud 2005 liikmeks astunud 2003
VILJANDI VEKTOR AS liikmeks astunud 1998
TECHNOTEK OÜ liikmeks astunud 1993
DEMJANOV AS
liikmeks astunud 2001
SIMAR OÜ
liikmeks astunud 2002
HAREKO OÜ
BIOTEHNIK OÜ AUDES LLC OÜ
ELAI GRUPP OÜ ANALTER OÜ
NAPROSAKS OÜ
MELKERSON OÜ IK SPEDITOR GROUP OÜ liikmeks astunud 1999
liikmeks astunud 1995
liikmeks astunud 2001
ASCAR TALLINN AS
VOGLERS EESTI OÜ
liikmeks astunud 2005
MÄNNIKU METALL OÜ
PLAAT DETAIL OÜ
liikmeks astunud 2004
NIKANDER JA WIINIKKA EESTI AS
AIRPROXY AS
liikmeks astunud 1998 liikmeks astunud 1998
liikmeks astunud 1999
liikmeks astunud 1997 liikmeks astunud 1997
liikmeks astunud 2005
HELAR CRYPTOGRAPHY OÜ
BERTRAND OÜ SMAKUS AS
OLDER GRUPP OÜ liikmeks astunud 2002
AKINTA OÜ
liikmeks astunud 2001
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 11. september 2006