Kaubanduskoja
TEATAJA Eesti Kaubandus-Tööstuskoja häälekandja, asutatud 1925. aastal
Nr 16 • 25. september 2006
JUHTKIRI: KAUBANDUSKOJA LIIKMED ON KONKURENTSIVÕIMELISIMAD Konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärgiks on pakkuda ettevõtetele võimalust võrrelda end konkurentidega ning hinnata kaheksa majandusnäitaja analüüsimisel ettevõtte edukust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust. Hea meel on tõdeda, et kõik Konkurentsivõime edetabeli võitjad ettevõtted kuuluvad Kaubanduskoja liikmeskonda.
TÄNA LEHES: Riigipoolsest tagasisidest koja ettepanekutele Valmivast Maaelu Arengukavast Muudatustest Korruptsioonivastases seaduses ja Sotsiaalmaksuseaduses Kutseõppe sisu ajakohastamisest Euroalaga liitumisest St Peterburi päevad Tallinnas 29 riigihanketeadet ja 20 uut koostööpakkumist
Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel annab üle Konkurentsivõimelisima ettevõtte 2006 auhinda Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldojale.
Iga liige LOEB!
www.koda.ee
2
Auhinnagala
Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabeli 2006 võitjad auhindadega.
Peaauhindade võitjad koos (vasakult) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi, president Arnold Rüütli, Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani ja EAS-i juhatuse esimehe Viljar Jaamuga. Toomas Luman õnnitlemas auhinna Konkurentsivõimelisim finantsvahendusettevõte 2006 võitjat – Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja. Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar andmas üle Ettevõtluse Auhinda 2006 Vertex Estonia AS-i juhataja Aleksander Rulkovile.
Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman rõhutas oma kõnes, et konkurentsivõime säilitamine on meie kõigi ühine mure.
www.koda.ee
Juhtkiri
3
Kaubanduskoja liikmed on konkurentsivõimelisimad
SIIM RAIE Peadirektor
NELJANDAT AASTAT PAKKUS KAUBANDUSKODA KOOS PARTNERITEGA ETTEVÕTETELE VÕIMALUST ÜHISELT MÕÕTU VÕTTA NING SELGITAS VÄLJA KONKURENTSIVÕIMELISIMAD EESTI ETTEVÕTTED.
K
onkurentsivõime edetabeli koostamisest on meie jaoks kujunenud aasta üks suurimaid ja olulisemaid projekte. Selle käigus kogutav info annab üheselt signaali, kuidas käib ettevõtjate käsi ja millised on trendid investeerimistegevuses ja inimkapitali väärtustamisel. Tänavu saatis edetabeli koostamiseks oma ankeedi pea 600 ettevõtet, kellest lõplikku edetabelisse kvalifitseerus 513. Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabelis 2006 osutus Eesti kõige konkurentsivõimelisemaks ettevõtteks Hansapank.
• Merko Ehitus AS – konkurentsi-
võimelisim ehitusettevõte • Eesti Telekom AS – konkurentsivõimelisim side-, transpordi- ja logistikaettevõte • Riigimetsa Majandamise Keskus (riigitulundus) – konkurentsivõimelisim põllu- ja metsamajandusettevõte
Auhinnagalal peetud kõnes sõnas Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman: „Enamuse osalejate, kuid eriti just võitjate, majandustulemustest paistab välja stabiilsus ja püsiv kasv. Võib öelda, et valitud strateegiad on toonud edu ning soodsat turuolukorda on osatud ära kasutada. Konkurentsivõime aga peab olema pikaajaline ja jätkusuutlik ning selle säilitamine meie ühine mure.” Tegevusalade kaupa osutusid kõige konkurentsivõimelisemateks järgmised ettevõtted: • Tallinna Kaubamaja AS – konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte • Mazeikiu Nafta Trading House OÜ – konkurentsivõimelisim hulgikaubandusettevõte • BLRT Grupp AS – konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte • A. Le Coq Tartu Õlletehas AS – konkurentsivõimelisim toiduainetööstusettevõte
• Eesti Konkurentsivõimelisim Ettevõte
2006 – AS Hansapank (kontsern) Konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärgiks on pakkuda ettevõtetele võimalust võrrelda end konkurentidega ning hinnata kaheksa majandusnäitaja analüüsimisel ettevõtte edukust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust. Hea meel on tõdeda, et kõik Konkurentsivõime edetabeli võitjad kuuluvad Kaubanduskoja liikmeskonda. Kogu Eesti Konkurentsivõime Edetabeli leiate koja kodulehelt: http:/ /www.koda.ee/edetabel/. 12. septembri õhtul kuulutati Estonia Kontserdisaalis pidulikult välja ka tänavuste ettevõtlusauhindade saajad. Ettevõtluse Auhind 2006 läks Vertex Estoniale.
• Domina Management AS – konku-
rentsivõimelisim hotelli- ja restoraniettevõte • Falck Eesti AS – konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte • Hansapank AS (kontsernina) – konkurentsivõimelisim finantsvahendusettevõte • Kuusakoski AS – konkurentsivõimelisim teenindusettevõte
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
EAS-i poolt väljaantavate ettevõtlusauhinna kategooriate võitjad on: • Vertex Estonia AS – Innovaator 2006 • Regio AS – Rahvusvahelistuja 2006 • Enics Eesti AS – Välisinvestor 2006 • Põltsamaa Felix AS – Piirkonna Edendaja 2006 • Otepää Seikluspark OÜ – Turismi Uuendaja 2006 • Haka Plast OÜ – Aasta Areneja 2006 Kaubanduskoda tänab kõiki Konkurentsivõime edetabelis osalenud ettevõtteid ning koostööpartnereid - Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust, Eesti Tööandjate Keskliitu, Eesti Konjunktuuriinstituuti, AS-i Infoatlas, Disainikorpi!
www.koda.ee
4
Teejuht
KALENDER
SISUKORD
September • Oktoober JUHTKIRI LK 3
Kaubanduskoja liikmed on konkurentsivõimelisimad
26. sept 13.00
Anneli Valge Tel: 644 3859, E-post: anneli@koda.ee
MAJANDUSPOLIITIKA LK 5-7
Tagasiside riigilt: mis on saanud Koja esitatud ettepanekutest?
26. sept
MUUDATUSED SEADUSANDLUSES Maaelu arengukava 2007–2013 valmimas Majanduslike huvide deklaratsiooni esitajate ring tõmbub koomale – muudatustest Korruptsioonivastases seaduses Tõuseb sotsiaalmaksu kuumäära miinimum!
LK 8-9 LK 10-11
Meedia „ohustab” ka vastutustundlikke ettevõtjaid Arctic Finland House OÜ – loodussõbralik tootja Järva-Jaanis
10.00-16.00
28. sept LK 14-15 LK 16
12.00
LK 17
Kuidas ajakohastub kutseõppe sisu?
11.00
LK 18
Euro tuleku hetkeseis
12. okt LK 19-22
RESÜMEE RIIGIHANKETEATED
Tallinna Ettevõtluspäev: Ole ettevõtlik! Kaubanduskojas Jaanika Vaher Tel: 644 8079, E-post: jaanika@koda.ee
EUROOPA LIIT
RAHVUSVAHELISED ÜRITUSED
Äriseminar: St Peterburgi firmad Tallinnas Kaubanduskojas Viive Raid, Tel: 644 3859, E-post: viive@koda.ee
5. okt
KUTSEHARIDUS
Koolituspäev Tartus: Ehitamise rakendamisküsimused Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) Kaubanduskoja Taru esindus Tel: 744 2196, E-post: tartu@koda.ee
LK 12-13
ÄRIEETIKA
Seminar: Soome äripartnerina – Plaanid teoks Kaubanduskojas
10.00-16.00
LK 23
Kati Krass, Tel: 443 0989, E-post: kati@koda.ee
LK 24-25
KOOSTÖÖPAKKUMISED UUED LIIKMED • JUUBILARID
LK 25 LK 26
Seminar Pärnus: Maksuprobleemid kohtupraktikas Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzis (Ringi tn 35)
18. okt 10.30
Donetski firmade kontaktpäev Viive Raid, Tel: 644 3859, E-post: viive@koda.ee
Teie Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 646 0244 • Faks: 646 0245 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee Teenuste osakond Tel: 644 3067 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 644 3859 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad • Kölni ja Stockholmi messiesindused Eestis Tel: 644 8079 • Euroinfo keskus • koostööpakkumised • raamatukogu Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Tel: 646 0244 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 646 0244 • liikmeks astumine • liikmeüritused • Teataja • internet • avalikud suhted • Tel: 644 4368 • liikmesuhted Raamatupidamine Tel: 644 1897 Kaubanduskoja Tartu esindus Lai 6, 51005 Tartu • Tel: 744 2196 Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80012 Pärnu • Tel: 443 0989 Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 453 3144 Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
Toimetaja: Kadri Liimal E-post: kadri@koda.ee Küljendus: Disainikorp Trükk: Iloprint Tiraaz¯: 5000
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
Majanduspoliitika
5
Tagasiside riigilt: mis on saanud Koja esitatud ettepanekutest?
A
eg-ajalt küsivad ettevõtjad, et teeme küll ettepanekuid ja avaldame arvamust, aga kui palju seda arvesse võetakse? Järgnevalt toome teieni tagasiside Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (MkM) ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava kohta tehtud ettepanekute arvestamise–mittearvestamise kohta. Tegemist on väljavõttega mahukast tabelist, kuhu MkM on koondanud kõikidelt partneritelt saadud ettepanekud. Tervikuna on kogu tabel leitav meie kodulehelt majanduspoliitika rubriigis, aktuaalsete teemade all. Nagu näha, siis valdav enamus meie poolt tehtud ettepanekuid on arvesse võetud. Arvestamata on jäetud aga rahade jaotuse suhtes kõige olulisem – piisav rahaline kate investeeringutoetusele tehnoloogia soetamiseks. Selles osas jätkame tööd valitsuse tasandil.
Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava. Osa 2.1.
REET TEDER Poliitikadirektor
Läbivalt kasutatakse OP osa 2.1. tekstis mõistet „ettevõte“. Mõiste „ettevõte“ on avatud Äriseadustikus ning see tähendab majandusüksust, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Majandusüksus aga ei saa olla toetuse taotlejaks, taotlejaks saab olla isik (juriidiline või füüsiline) ehk ettevõtja. Ettevõtja omakorda võib olla füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing. Kasutades eelnõus mõistet „ettevõte“, jääb ebaselgeks, kas tulevased toetusmeetmed kavatsetakse suunata kõigile ettevõtjatele, sh füüsilisest isikust ettevõtjatele või ainult äriühingutele. Tõlgendus võimaldab mõlemat. Kaubanduskoda on seisukohal, et juriidiline vorm ei tohi saada toetusmeetmete puhul määravaks või toetuse taotlemist välistavaks asjaoluks. Seda arvestades teeme ettepaneku asendada eelnõus, eelkõige osas 2.1.3. kasutatud mõiste „ettevõte“ mõistega „ettevõtja“ ja võimaldada tulevikus toetusi taotleda nii juriidilistel isikutel kui füüsilisest isikust ettevõtjatel. Arvestatud
p.2.1.2 Eesmärgid ja indikaatorid Eesmärk 1.3. indikaator Innovatsioonialane koostöö
Olemasolevad indikaatorid on: Algtase ja aasta – 34,8% (2004); Sihttase ja aasta - 40% (2013). Siin on jäänud määratlemata, millest vastav protsendimäär on võetud. Võimatu on hinnata indikaatori paikapidavust. Teeme ettepaneku indikaatorit vastavalt täiendada.
p.2.1.2 Eesmärgid ja indikaatorid Eesmärk 1.5 Edukas teadmiste ja tehnoloogiasiire
Eelnõus on indikaatoriks Eesti ülikoolide, Teadus- ja Arendusasutuste (TA asutused) poolt tehtud patenditaotluste arv (info puudub). Kuna 29.06.2006 seisuga on Eestis üldse kokku isikutele (nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele, sh järelikult ka ülikoolid ja TA asutused) kuuluvaid patente 37, siis võib sellest indikaatorist järeldada, et ülikoolidel ja TA asutustel puuduvad siirdatavad teadmised. See võib anda aga moonutatud pildi. Registreeritud patentide puudumine ei pruugi veel tähendada teadmiste või tehnoloogia puudumist. Teeme ettepaneku kaaluda indikaatori asjakohasust.
Sisuliselt arvestatud Tegemist on EL-is ühtse metoodika alusel Community Innovation Survey raames saadud statistikaga, mis näitab kui palju innovatiivsetest ettevõtetest tegi oma uuendustegevuse raames koostööd kas teiste ettevõtete või ülikoolide/Teadus- ja Arendusasutustega (TA asutused).
Jätkub lk 6
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
6
Majanduspoliitika
Algus lk 5
Sisuliselt arvestatud Kaubanduskoda on õigesti välja toonud süsteemse probleemi, et nii Eesti ettevõtted kui ka ülikoolid ja TA asutused kaitsevad oma loodud intellektuaalomandit oluliselt vähemal määral võrreldes teiste riikidega. Vaadates Eesti T&A investeeringute mahtu, TA&I tegevustega hõivatud inimesi jt faktoreid, on see number siiski liialt madal. Seega ei ole küsimuseks mitte ainult kaitstava intellektuaalomandi nappus (kuigi ka see on probleemiks), vaid ka madal teadlikkus ning puudulikud oskused erinevaid intellektuaalomandi kaitse mehhanisme kasutada. Seetõttu peame patentide arvu ning loodame rakenduskavas sisalduvate tegevustega suurendada nii konkurentsieelist loovate teadmiste, tehnoloogiate hulka Eestis kui ka oskusi neid loodud teadmisi kaitsta. Patentide arv ei ole küll täiuslik indikaator, ent annab siiski asjakohane ning hõlpsalt võrdlevanalüüsiks kasutatav.
p.2.1.2 Eesmärgid ja indikaatorid Eesmärk 1.7. Kindlustada Eesti turismisektori konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik areng
Indikaatoriks: „Tööjõu tootlikkuse kasv hotellide ja restoranide sektoris (loodud lisandväärus 1000 sektoris hõivatu kohta kasvab).” Tööjõu tootlikkus teistes indikaatorites on töötaja kohta, mitte 1000 töötaja kohta. Teeme ettepaneku ühtlustada tööjõu tootlikkuse näitajaid ja kasutada ka siin arvestust töötaja kohta.
p.2.1.3 Indikatiivne loetelu kavandatud tegevustest: „Selleks rakendatakse investeeringutoetusi, stimuleerides ... Investeeringutoetust ettevõtluseks vajaliku füüsilise infrastruktuuri väljaarendamiseks pakutakse ... mis tegutsevad ettevõtluse seisukohalt vähemsoodsates piirkondades ettevõtete kasvutingimuste parandamiseks.“
Lõigetes ei avata, mille toetamist peetakse silmas investeeringutoetuse all või millised on „ettevõtluse seisukohalt vähemsoodsad piirkonnad“. Arvestades liikmesettevõtetelt laekunud tagasisidet, kus soovitakse toetust uue tootmise (tehaste) rajamiseks Eesti erinevatesse piirkondadesse, taotleme siinkohal, et investeeringutoetusega oleks hõlmatud ka toetus tootmishoonete (tehase) rajamiseks. Samuti peab olema selgelt mõistetav ja adressaadile arusaadav, millised on Eestis ettevõtluse seisukohalt vähemsoodsad piirkonnad. Seda arvestades teeme ettepaneku täiendada p.s 2.1.3 esimeses lõikes viimast lauset ja sõnastada see järgmiselt: Investeeringutoetust ettevõtluseks vajaliku füüsilise infrastruktuuri väljaarendamiseks (sh tootmishoonete – ja rajatiste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks) pakutakse ettevõtetele, mis tegutsevad ettevõtluse seisukohalt vähemsoodsates piirkondades, kuhu ei kuulu Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn, ettevõtete kasvutingimuste parandamiseks.“
Rahastamisplaan meede 1.3.
Nii OP-st kui rahastamisplaanist on välja jäetud olemasolevate, tegutsevate ettevõtjate võimalus innovaatiliseks tegevuseks, tehnoloogia vms arendamiseks toetust taotleda. OP kohaselt saaks toetust saaks uus loodav äriühing või ettevõtja koostöö teadusasutusega. Sellise lähenemisega ei saa nõustuda. Sellega tekitatakse kunstlikult olukord, kus tegutsev innovaatiline ettevõtja peaks sisulise arengu asemel kas asuma kunstlikult uut äriühingut looma või otsima mingisugust teadusasutust, et oleks võimalik ettevõtja poolt välja töötatud innovaatilist lahendust edasi arendada. Meie hinnangul eirab selline lähenemine nii Lissaboni strateegias ettenähtut kui EL poolt järgmise finantsperioodi kohta antud suuniseid. Samuti toome välja, et meie hinnangul on põhjendamatult ja alusetult tähelepanuta jäetud erasektoris tehtav omavaheline koostöö. Teeme ettepaneku muuta nii rahastamisplaanis ettenähtud meetmeid kui eelnõu osa 2.1.3. kolmandat lõiku nähes seal sõnaselgelt ette tegutsevatele ettevõtjatele võimaluse innovaatiliseks tegevuseks, toote-, teenuse-, tehnoloogia arendamiseks toetust taotleda. Rahastamisplaanis teeme ettepaneku muuta meedet 1.3 ja sõnastada see järgmiselt „Ettevõtjate innovaatilise tegevuse toetamine, samuti uute elujõuliste innovaatiliste ettevõtete loomise soodustamine“. Eelnõu osa 2.1.3. kolmandas lõigus teeme ettepaneku selle esimene lause sõnastada järgmiselt: „Kõrge uudsuse tasemega toodete ja tehnoloogiate arendamiseks toetatakse innovaatilisi ettevõtjaid, samuti ettevõtjatevahelisi koostööprojekte. Uute innovaatiliste ettevõtete tekkeks ja arenguks (edasi olemasolev tekst).“
p.2.1.3 Indikatiivne loetelu kavandatud tegevustest. Kolmas lõik
Arvestatud Indikaator muudetud
Osaliselt arvestatud Täiendatakse peatüki 2.1.3. “Indikatiivne loetelu kavandatud tegevustest” esimese lõike viimast lauset ja sõnastatakse see järgmiselt: “Investeeringutoetust ettevõtluseks vajaliku füüsilise infrastruktuuri väljaarendamiseks (sh tootmishoonete – ja rajatiste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks) pakutakse ettevõtetele, mis tegutsevad eelistatult väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linna“.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
Majanduspoliitika
7
Sisuliselt arvestatud Arusaam, et tegutsevate ettevõtjate innovatsioonitegevust käesoleva rakenduskava raames ei toetata, on sügavalt ekslik. Ettevõtete uuendus- ja kasvuvõime all on eraldi meede 1.5 „ettevõtete tehnoloogilise uuenemise ja tootlikkuse kasvu toetamine”, mille raames toetatakse just eelkõige tegutsevate ettevõtete tehnoloogilise võimekuse ja teadmistemahukuse kasvu (seda eelkõige toetustega uute toodete, teenuste, tehnoloogiate väljatöötamiseks). Antud meede on ühtlasi rahaliselt mahult ka suurim ettevõtlus- ja innovatsioonimeede. Erasektori omavahelise koostöö soodustamist viiakse ellu klastrite programmi raames, mis on nõnda ka rakenduskava teksti lk 51 praegu sisse kirjutatud. Ka meetme 1.4 raames (koostöö edendamine ettevõtete ja ülikoolide vahel) on tegutsevate ettevõtete toetamine kavas. Seega lähevad suurimad summad just nimelt tegutsevate ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamisele ning nõudlusepõhise uuendustegevuse hoogustamisele. Eeltoodu valguses leiame, et Kaubanduskoja mured on täiesti alusetud ning võibolla tingitud rakenduskava mõningasest üldsõnalisuset ning väärkommunikatsioonist. 2.4.2 Eesmärgid ja indikaatorid Eesmärk 4.1. Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine
Indikaator interneti kasutajate arv; algtase ja aasta 53% (2005); sihttase ja aasta 65% (2013). Peame sihttaset põhjendamatult madalaks. Eriti pidades silmas eesmärki (lk 68) – luua kõigile inimestele infoühiskonnas osalemiseks tehnilised võimalused. Teeme ettepaneku sihttaset tõsta ja asendada arvnäitaja „ 65 %“ arvnäitajaga „75%“ Arvestatud
p.2.5.3 “Indikatiivne loetelu kavandatud tegevustest”
Osas 2.5.3. esimeses ja teises lõigus on jäetud täiesti, isegi üldisel tasandil, määratlemata, kellele on kavandatud toetusmeetmed suunatud. Samas järgneva indikatiivse tegevuse puhul on ära määratletud isegi tulevase toetusesaaja tegevusvaldkond („...tuleb sihtide saavutamiseks lisaks riiklikele toetusskeemidele pakkuda arendajatele investeeringuabi nii tootmisseadmete kui ka nende elektrivõrku ühendamiseks vajaliku infrastruktuuri soetamiseks“). Oleme seisukohal, et ka selle valdkonna toetusmeetmed peavad olema suunatud eelkõige ettevõtjatele. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada osa 2.5.3 esimest lõiget, nähes selles selgesõnaliselt ette ettevõtjatele võimaluse toetuse taotlemiseks. Arvestatud
Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava meetmepõhine rahastamisplaan meede 1.5.
Nõustume OP-s sisalduvaga, et järgmise finantseerimisperioodi eesmärk on Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine ja selle aluseks omakorda saab olla tootlikkuse tõus. Sellest järeldub tehnoloogilise kaasajastamise ja investeeringutoetuste olulisus. Nagu on näidanud varasem tagasiside ettevõtjatelt ja ka OP-de eelnõude kohta esitatud liikmesettevõtete kommentaarid, on toetus uute tehnoloogiate ja seadmete soetamiseks meede, mille rakendumist enim oodatakse. Siit tulenevalt rõhutame Rahastamisplaanis meetme 1.5. „Ettevõtluse tehnoloogilise uuenemise ja tootlikkuse kasvu toetamine“ piisava rahastamise vajalikkust. Kavandatava tehnoloogia, seadmete soetamiseks suunatud investeeringutoetuse minimaalne aastane maht peaks olema summas 300 miljonit krooni. Märgime veel, et konsulteerimise käigus täpsustasime liikmesettevõtetelt, kui suures summas nad vajaksid toetust uue tehnoloogia, seadmete soetamiseks, tingimusel, et omafinantseering peab olema 50% maksumusest. Laekunud vastuste põhjal (66 vastajat) soovitakse eelkõige toetust 1 miljon kuni 3 miljonit krooni. Palume eelnõu koostajatel rahastamisplaani konkretiseerides siintoodut arvesse võtta. Selgitus Rakenduskavade rahastamisplaan on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt ja selle muutmine ei ole MKM-i pädevuses.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
8
Muudatused seadusandluses
Maaelu arengukava 2007–2013 valmimas PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMIL ON VALMINUD EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007–2013 (EDASPIDI MAK) ESMANE EELNÕU DOKUMENT.
ALAR SÜNT Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna nõunik
K
una antud dokument on vägagi mahukas ning ka erinevaid meetmeid on palju, tutvustan seekordses artiklis lähemalt III ja IV telje meetmeid. Tulevastes Kaubanduskoja Teatajates on plaanis anda ülevaade ka ülejäänud arengukava telgedest.
Mikropõllumajandustootjateks ehk antud meetmes mainitud mikroettevõteteks loetakse põllumajandustootjaid, kes annavad tööd kuni 10 inimesele ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 31,2932 miljonit krooni (2 miljonit eurot).
Telgede lühikokkuvõte
2. Meede Külade uuendamine ja arendamine
III Telg Maapiirkondade elu kvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine 1. Meede Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas
Toetuse saajad: • Mittetulundusühingud (MTÜ); • Kohalikud tegevusgrupid; • Ettevõtjad.
Toetatavad tegevused: • Toetus teistele isikutele kasutamiseks
avatud ehitiste ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks, mis on seotud külaelanike ühise tegevuse või külakultuuri arendamise või looduslike väärtuste säilitamisega; • Toetatakse investeeringuid objektidesse, millel on ajaloolis-kultuuriline väärtus antud piirkonnale (e investeeringuid kultuuripärandisse); • Toetatakse kohalike põhiteenuste (sh kultuuritegevus ja vaba aja veetmine) loomist küla(de)le ning seotud väikeinfrastruktuuri;
Toetuse saajad: • Põllumajandustootja pereliige (mik-
roettevõtted); • Maapiirkonnas tegutsevad mikroet-
tevõtted. Toetatavad tegevused: • Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas • Toetus mikroettevõtete arendamiseks • Turismi soodustamine. Maksimaalne toetussumma on 100 000 eurot ning -määr 40%. Toetuste maksmisel eelistatakse vähemsoodsatel ja keskustest eemale jäävatel aladel tegutsevaid ettevõtjaid.
Kokku on Euroopa Liidu ning Eesti riigi struktuurivahenditest planeeritud Maaelu arengukava raames kuni 2013. aastani 952 878 666 eurot.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
Muudatused seadusandluses
9
• Toetus teistele isikutele kasu-
tamiseks avatud interneti ühendusega infopunktide ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks. Maksimaalne toetussumma: • avaliku sektori toetuse ülempiir ühe taotleja kohta on 300 000 eurot (4 693 980 EEK); • aastane toetus ei tohi ületada 60 000 eurot (938 796 EEK). IV Telg – LEADER LEADER telg all on siinkohal mõeldud kohaliku initsiatiivi tulemusel läbi viidavaid projekte. Toetuse saajad: • Kohalikud tegevusgrupid (MTÜ). Toetatavad tegevused: • Kohalike tegevusgruppide juhtimine, oskuste omandamine ja piirkonna elavdamine. • Kohaliku arengu strateegiate rakendamine Maksimaalne toetussumma investeeringutele on 20 000 eurot. Maksimaalsed toetuse määrad: • juhtimine, oskuste omandamine ja piirkonna elavdamine (kohalike tegevusgruppide moodustamine) – avaliku sektori toetuse määr 100%; • strateegia raames ellu viidavate projektide avaliku sektori toetuse määr 90% (v.a investeeringud – 50%). Kokku on Euroopa Liidu ning Eesti riigi struktuurivahenditest planeeritud MAK-i raames kuni 2013. aastani 952 878 666 eurot. Telgedele III ning IV vastavalt 192 100 339 eurot ning 91 476 352 eurot.
Maaelu arengukava tervikliku tekstiga saab tutvuda Kaubanduskoja kodulehel aadressil http://www.koda.ee /?id=1300. Kõik ettepanekud ja arvamused on oodatud. E-posti aadressile alar@koda.ee.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 26. septembril kell 10.00–16.00 Tartus Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) koolituspäeva
EHITAMISE RAKENDUSKÜSIMUSED Koolitusel käsitletakse planeerimise, projekteerimise ja ehitamise aktuaalseid ning enim vaidlusi tekitanud küsimusi. Sihtgrupiks on ehitiste tellijad, kinnisvaraarendajad, ehitusettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja teised selle valdkonnaga tegelevad isikud. Lektor on Tuulikki Laesson, Laesson & Partnerid OÜ, ehitusseaduse kaasautor ja ehitusõiguse ekspert. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • Ehitise omaniku õigused ja kohustused • Ehitusprojekt ja projekteerimistingimused, sh mahud ja kõrgused • Ehitusprojekti etapid • Ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt • Keskkonnamõjude hindamine • Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused planeerimisel ja ehitamisel • Omaniku, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve vastutus • Riiklik järelevalve – sunni- ja veenmisvahendid • Avaliku võimu vastutus – kas on võimalik esitada nõudeid avaliku võimu vastu? Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmele 650 krooni ja mitteliikmele 1 300 krooni, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.
Info ja registreerimine: Kaubanduskoja Tartu esindus, Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee
MUUDATUSED TOLLIALASTES ÕIGUSAKTIDES 30. oktoobril, kell 10.00-16.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas
Seminari eesmärk on tutvustada aegsasti ettevõtjaid tolliseadustikku muudatustest. Anda ülevaade nende mõjudest tolliformaalsuste läbiviimise protsessile ja ettevõtja osa selles. Seminarile ootame väliskaubandusega tegelevaid ettevõtjaid, tolliagente, ekspedeerijaid, tollilaopidajaid, eksport- ja importtehingute eest vastutavad isikuid jt. Lektor on Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla. Seminaril käsitletavad teemad: • Miks muudetakse kehtivat tollseadustikku? • Millist kasu saavad ettevõtjad tehtavatest muudatustest? • Mida tähendab mõiste „volitatud ettevõtja staatus” (AEO - Authorized Economic Operator) ja millised õigused tulenevad sellest ettevõtjale? • Kaupade saabumise ja väljumise informatsiooni eelteatamise nõue • Muudatused vabatsoonide ja vabaladude tegevuses • Dokumentide elektroonne edastamine deklarantide ja tolliadministratsioonide vahel • E-tolli otsus Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmele 750 krooni, mitteliikmele 1 500 krooni. Hinnas sisalduvad käibemaks, teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus. Info ja registreerimine:
HAILI KAPSI, teenuste osakonna nõunik, Tel: 644 3067 • E-post: haili@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
10
Muudatused seadusandluses
Majanduslike huvide deklaratsiooni esitajate ring tõmbub koomale – muudatustest Korruptsioonivastases seaduses JUSTIITSMINISTEERIUMI LOODUD TÖÖGRUPP KOOSTAS KORRUPTSIOONIVASTASE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (EDASPIDI EELNÕU), MILLEGA
URMAS MÄNNA
MÕNEVÕRRA VÄHENDATAKSE BÜROKRAATIAT NING PÜÜTAKSE PAREMINI
Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
REGULEERIDA SENI MITTE ERITI EFEKTIIVSELT TOIMIVAT KORDA.
K
orruptsioonivastase seaduse ülesanne on anda avalikkusele ülevaade erinevate ametiisikute majanduslikest huvidest, ennetades seeläbi võimalikku korruptsiooni. Üheks ennetamise vahendiks on seaduse järgi majanduslike huvide deklaratsiooni (MHD) esitamine, milles ametiisikud annavad ülevaate endale kuuluva vara, varaliste kohustuste ja muude asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata tema majanduslikud huvid.
omavalitsuse osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmetel, siis eelnõu jõustumisel peaks deklaratsiooni esitama üksnes riigi enamusotsustusõigusega äriühingu juhatuse liige. Deklaratsiooni peavad esitama: • • • • • •
Eelnõu koostajate hinnangul on praeguse süsteemi kitsaskohtadeks andmete pealiskaudsus ning mitteusaldusväärsus ja MHD esitajate rohkus, mistõttu on halduskoormus suur ning deklareeritavaid andmeid ei ole võimalik tõhusalt kontrollida. Mida senises regulatsioonis eelnõuga muudetakse?
Deklaratsiooni peavad esitama kõrged riigiametnikud ning riigi enamusosalusega äriühingute juhatuse liikmed.
Esiteks täpsustatakse ametiisikute ringi, kelle jaoks on majanduslike huvide deklareerimine kohustuslik. Kui enne oli selline kohustus kõigil seaduse järgi ametiisikute hulka kuuluvatel isikutel, siis uue korra kohaselt säilib selline kohustus üksnes kõrgematel ametikohtadel. Muudatus puudutab ka ettevõtjaid – kui enne lasus MHD esitamise kohustus näiteks riigi või kohaliku
• • • • • •
• • • • • •
•
Riigikogu liige; Vabariigi President; Vabariigi Valitsuse liige; kohtunik; Eesti Panga president ja nõukogu liige; kaitseväe juhataja (ülemjuhataja) ja Kaitseliidu ülem; riigikontrolör; õiguskantsler; riigisekretär; maavanem; abiminister; riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör ja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör; politseipeadirektor ja politseiprefekt; ministeeriumi kantsler; valitsusasutuse juht; Finantsinspektsiooni juhatuse esimees; riigi enamusotsustusõigusega äriühingu juhatuse liige; avalik-õigusliku juriidilise isiku juhatuse esimees, avalik-õigusliku ülikooli rektor ja Eesti Teaduste Akadeemia president; linnapea ja vallavanem.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
Muudatused seadusandluses
11
Võimalus kehtestada deklaratsiooni esitamise kohustus teistele, kui nimekirjas loetletud ametiisikutele, jääb kohalikele omavalitsustele ja valitsusasutustele. Seadus seab aga siinkohal nende isikute ringile küllaltki kitsad piirid. Eelnõuga täpsustatakse andmete ulatust, mida tuleb deklareerida. Võrreldes kehtiva seadusega peab ametiisik deklareerima ka teatud väärtusest alates nõudeid teiste isikute vastu, samuti varalisi annetusi, kingitusi ning välismaal olevat vara. Täpsustatakse ka MHD deklareerimise korda – MHD esitatakse tööle asumisel, töökohalt lahkumisel (samal aastal ning järgmisel aastal kogu eelneva kalendriaasta kohta) ning ametisoleku ajal kord aastas kuu aja jooksul tuludeklaratsiooni esitamisest arvates. Olulisi muutusi aasta jooksul enam ei deklareerita, ka ei pea MHD-d enam esitama kahe aasta jooksul pärast töökohalt lahkumist. Iga isik esitab deklaratsiooni vaid üks kord aastas. Kui siiani on deklaratsioone täidetud ja esitatud kirjalikult paberkandjal, siis eelnõuga luuakse MHD elektroonilise edastamise süsteem. Edaspidi tuleb deklarantidel kontrollida enda kohta käivaid andmeid, neid vajadusel täpsustada ning lõpuks kinnitada eeltäidetud vormil elektrooniliselt MHD andmebaasis. Endiselt on avalikud ametiisikute palgaandmed. Nende isikute ring, kes peavad oma ametikohtadel töötamise eest saadava palga avalikustama, jääb praegu kehtiva seadusega võrreldes samaks. See tähendab, et palga avalikustamise nõue kohaldub ka paljudele neile, kes MHD-d esitama ei pea. Ametiisiku palgaandmed eelmise aasta kohta avalikustatakse hiljemalt 1. aprillil vastava asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse veebilehel. Äriühing esitab enda palgal olevate ametiisikute palgaandmed avalikustamiseks vastavale ministeeriumile või kohalikule omavalitsusele.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 26. oktoobril 2006 kell 10.00–16.00 Tartus Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) õppepäeva
LEPINGUÕIGUSE AKTUAALSEID PROBLEEME Eesmärgiks on õpetada ettevõtjat lugema ja koostama igapäevases töös enamkasutatavaid lepinguid. Sihtgrupiks on ettevõtjad, äriühingute juhtorganite liikmed, tegevjuhid, raamatupidajad, juristid. Vaatluse all on järgmised teemad: • Lepingu sõlmimine, täitmine, õiguskaitsevahendid, lõpetamine Lepingu sõlmimine. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping ja selle täitmine. Lepingu täitmine: aeg, koht, kolmandad isikud. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel: kahju hüvitamine, taganemine, hinna alandamine, viivis, leppetrahv. Lepingu lõpetamine. Lepingu tühisus ja tühistamine. Tüüptingimused lepingutes. • Müügileping Nõuetekohane täitmine. Juhusliku hävimise risk. Õiguskaitsevahendid müügilepingu rikkumisel. Omandireservatsiooniga müük. Ostueesõiguse kasutamine. Kinnisasja müügi ja aktsiate ning osade müügi erisused. Müügigarantii. • Töövõtuleping Eristamine müügilepingust ja käsunduslepingust. Õiguskaitsevahendid töövõtulepingu rikkumisel. Töövõtulepingu lõpetamine. • Käsundusleping Käsunduslepingu liigid. Maaklerleping, agendileping, komisjonileping. Käsunduslepingu täitmine ja lõpetamine. Lektorid: Paul Varul ja Leonid Tolstov, advokaadibüroo Paul Varul. Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 650 krooni ja mitteliikmetele 1 300 krooni, hinnale lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.
Info ja registreerimine: Kaubanduskoja Tartu esindus, Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
12 Muudatused seadusandluses
K
aks olulisemat muudatust, mis selle jõustumine ettevõtjatele kaasa toob on: • tõstetakse järk-järgult sotsiaalmaksu kuumäära, kuni eelmise aasta alampalgani aastaks 2009 (s.o 2009. aastal 2008. aasta alampalk jne); • laiendatakse nende isikute ringi, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu neile maksutud tasult mitte kuumääralt, isegi kui makstav tasu on väiksem kui kuumäära miinimum. Kuumäära miinimum 2007. aastal 1500 krooni
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus korraldab neljapäeval, 12. oktoobril 2006 Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz˘is, Ringi tn 35, kell 10.00–16.00 ettevõtete juhtidele, finantstöötajatele ja raamatupidajatele seminari
MAKSUPROBLEEMID KOHTUPRAKTIKAS Vaadeldakse käibemaksu, tulumaksu ja maksustamisega seotud probleeme lähtudes nii Eesti kui Euroopa Kohtu kohtupraktikast maksuseaduste tõlgendamisel ja pööratakse tähelepanu sealt tulenevatele võimalustele maksude maksmisel. Kohtulahendite näitel käsitletakse järgmisi teemasid: • Direktiivide otsekohaldamine • Ettevõtlus ja selle käsitlus, ettevalmistav tegevus ja sisendkäibemaks • Sisendkäibemaksu mahaarvamise põhimõtted ja käibemaksu neutraalsus • Hoolsuskohustus ja tõendamiskoormus • Maksustatav väärtus, käibemaks tasuta ja soodushinnaga võõrandamisel • Kinnisasja võõrandamine ja maksuvaba käive • Raamatupidamise ja maksuarvestuse vahekord • Nõuded arvele, erinevate arvete eesmärk ja arvete vormistamine • Nõudest loobumine ja erisoodustus • Kompleksteenus, abistav tegevus, proportsiooni arvestamine • Topeltmaksustamise lubamatus • Kontrollimine, revisjon, korduv kontroll Lektor on Tõnis Jakob, Ernst & Young Baltic maksu- ja juriidilise osakonna juhataja. Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmele 700 ja mitteliikmele 1400 krooni. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipausid.
Info ja registreerimine:
KATI KRASS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
Eelnõus sisalduva ühe muudatusena on ette näha, et sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on alates 2007. aastast praeguse 1400 krooni asemel 1500 krooni. Jutt käib miinimummäärast, mille alusel makstakse sotsiaalmaksu isegi siis, kui töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasu jääb alla selle ning mis on aluseks FIE-de poolt sotsiaalmaksu arvestamisel ja maksmisel. Praegu peab tööandja maksma sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksuseaduses sätestatud kuumääralt ehk 1400 kroonilt, mis teeb tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 462 (eelnõu järgi 2007. a – 495) krooni kuus (v.a seaduses sätestatud erandid). Nagu öeldud, on sama kuumäär oluline ka füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE-dele), kes maksavad sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui nimetatud kuumäära 12kordselt summalt. Muudatused näevad ette, et alates 2008. aastast viiakse kuumäära kehtestamine tagasi riigieelarvesse ning seotakse alampalgaga. Kuigi Riigikogule jääb otsustusõigus selle üle, kui suur kuumäär igal aastal olema saab, nähakse eelnõuga siiski ette, et see ei tohi olla 2008. aastal väiksem kui 75% 2007. aasta 1. juulil kehtinud alampalgast ning edaspidi, st 2009. aastast alates, ei tohi kuumäär olla väiksem jooksvale aastale eelneva aasta 1. juulil kehtinud alampalgast.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
Muudatused seadusandluses
13
Tõuseb sotsiaalmaksu kuumäära miinimum! MINISTEERIUMITEVAHELISELE KOOSKÕLASTAMISELE SAADETI HILJUTI SOTSIAALMAKSUSEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU.
MAIT PALTS Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
Ehk 2009. aatstal kehtiv sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär peaks olema vähemalt sama suur kui 2008. aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Nende jaoks, kellele kuus makstav tasu ületab kuumäära, nimetatud muudatused mõju ei avalda. Eelnõu seletuskirja kohaselt on kuumäära sidumine palga alammääraga täistööaja korral põhjendatud, kuna avaldab pikaajalist mõju riikliku ravikindlustuse ja pensionikindlustuse jätkusuutlikkusele. Kui
na tuleb sotsiaalmaksu maksta vähemalt kuumäära miinimumilt, mis nagu ülal kirjeldatud, tõuseb järk-järgult kuni palga alammäärani, siis teatud töötajate või teenistujate puhul kehtib erand. Erandina makstakse ka praegu sotsiaalmaksu vastavalt makstud tasudele (sõltumata sellest, kas tasud jäävad alla sotsiaalmaksu kuumäära miinimumi või mitte) riiklikku pensioni saavate isikute puhul. Samuti kuuluvad hetkel sinna isikute ringi töötajad, kellele vastavalt töölepingu seaduse §-le 68 on kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud
Eelnõu seletuskirja kohaselt on kuumäära sidumine palga alammääraga täistööaja korral põhjendatud, kuna avaldab pikaajalist mõju riikliku ravikindlustuse ja pensionikindlustuse jätkusuutlikkusele. tõuseb palga alammäär, mis on omakorda seoses riigi üldise majanduskasvuga, siis suurenevad ka ravikindlustuse ning pensionikindlustusmaksete laekumised. Kuumäärast ei pea lähtuma õpilaste ning lapsi kasvatavate vanemate puhul Teise olulisema muudatusena laiendatakse eelnõuga nende töötajate või teenistujate ringi, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu kuu eest makstud tasult sõltumata tasu suurusest. Kui üldreegli-
osaliselt tasustatavale puhkusele (töömahu või tellimuste ajutine vähenemine) ning isikud, kellele on töö- ja puhkeaja seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg (Nt: koolikohustuslikud töötajad, alla 17-aastased töötajad, õpetajad ja kasvatajad, allmaaja eriiseloomuga töödel töötajad). Eelnõuga nähaksegi ette ülalkirjeldatud isikute ringi laiendamine. Nii tuleks sotsiaalmaksu maksmisel lähtuda reaalsest tasust töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab alla 3-aastast last või kolme või
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
enamat alla 19-aastast last ning samuti töötaja või teenistuja puhul, kes on kindlustatud isikuga võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel (põhiharidust omandav õpilane kuni 21-aastaseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24-aastaseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane). Kirjeldatud muudatuse peamiseks eesmärgiks on eelnõule lisatud seletuskirja kohaselt soov suurendada nende isikute tööle saamise võimalusi, kellele täistööajaga töö suure tõenäosusega ei sobi just laste eest hoolitsemise või õppetööga tegelemise vajaduse tõttu. Seoses samuti eelnõus kavandatava kuumäära miinimumi tõusuga on kirjeldatud erandid tõenäoliselt ka vajalikud. Kuna valdav osa eelnõust kavatsetakse jõustada juba järgmise aasta algusest, ei ole eelnõu menetlemiseks väga palju aega jäänud.
Hetkel on kõik Kaubanduskoja liikmed oodatud veel muudatuste kohta arvamust avaldama ja eelnõuga tutvuma meie kodulehel, majanduspoliitika aktuaalsete teemade rubriigis.
www.koda.ee
14 Ärieetika
Meedia „ohustab” ka vastutustundlikke ettevõtjaid KAUBANDUSKOJA ALGATUS KOGUDA NÄITEID EESTI ETTEVÕTETE VASTUTUSTUNDLIKEST TEGEVUSTEST SAI OOTAMATU MEEDIATÄHELEPANU OSALISEKS. KAHJUKS MITTE POSITIIVSE KÜLJE PEALT. KIRJUTAME TÄNASES TEATAJAS SELLEST JUHTUMIST, ET ÜHISELT ÕPPIDA, KUIDAS OMA POSITIIVSETEST ALGA-
MERLE ELLER
TUSTEST TEAVITADA JA MILLISED OHUD ON MEEDIA POOLT VARITSEMAS.
Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht
K
riitika võib meile kõigile ootamatult osaks saada. Seda on kogenud ilmselt enamus inimesi, kes on soovinud midagi muuta või uut teha. Pole välistatud, et tihtipeale on põhjuseks lihtsalt järelemõtlematus ja soovimatus süveneda. Siis on oluline kritiseeritava käitumine, põhjendused ja enesekindlus. Kui inimene sisemiselt on veendunud oma tegevuse üllas eesmärgis, ei lähe kriitika talle tihtipeale ka korda. Keerulisem lugu on aga meediaga. Kui ajakirjanik paiskab midagi ootamatult avalikkuse ette, on asjaosalistel hiljem raske, kui mitte võimatu, omapoolseid argumente auditooriumini viia. Siinkohal on paslik mainida, et ka ajakirjanukutöö eeldab eetilist ja vastutustundlikku lähenemist. Enne, kui silt külge kleepida, tuleks juhtumisse põhjalikumalt süveneda ja anda asjaosalistele võimalus kommenteerimiseks. Eelpoolmainitud meediatähelepanu osutas Kaubanduskojale ja meie algatuses osalevatele ettevõtetele venekeelne ajaleht „Delovõje Vedomosti”. Oma 13.09.06 väljaandes kirjutab ajakirjanik pika loo sellest, et kõik parimad ettevõtted ei olegi tegelikult parimad. Tuuakse näide kolme ettevõtte kohta nende ebaeetilisest käitumisest, sealjuures muidugi laskmata ettevõtete juhtidel endal juhtumeid kommenteerida. Näiteks Elcoteq Tallinn tembeldatakse artiklis töötajavaenulikuks ettevõtteks. Toodud on tsitaat ette-
võtte ametiühingu juhi ütlusest 2005. aastal, et nende ettevõttes on olnud olukordi, kus töötajatele lisatöö eest palka juurde ei maksta. Võtsin selgituse saamiseks ise ühendust Elcoteq’i kommunikatsioonijuhi Jaanus Pautsiga. Tema ütlust mööda on neil varemgi venekeelse meedia „lahmiva stiiliga” probleeme olnud. Konkreetsele süüdistusele olevat juba 2005. aastal vastatud, et ettevõtte töötaja väide on kontekstist välja rebitud. Tegelikkuses oli jutt tööajagraafikutest ja töötajate soovist senisele 8-tunnisele graafikule 11,5-tunnise alternatiivi loomisest ning selle juurde kuuluvate puhke- ja lõunapauside tasustamisest. Ametiühingu esindajal oli tekkinud valearusaam, et 11,5-tunniste graafikute puhul peaks tööandja lisaks tööajale arvestama tööaja hulka ka kahte lõunapausi. Samas ütleb seadus selgelt, et lõunapausid ei kuulu tööaja hulka. Jaanus Pautsi sõnade kohaselt ei saa nende ettevõte endale lubada töötajatesse halvasti suhtumist. Vastupidi, töötajate heaolusse investeeritakse pidevalt ja eelpool mainitud uued graafikud võimaldavad töötajatel pikemat aega oma perega koos olla. Oma väidete kinnituseks lisas hr Pauts veel, et Elcoteq Tallinn on Eestis üks vähestest ettevõtetest, mis on oma juhtimissüsteemi põhimõtted, lisaks sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteemi ISO
14001 ning töökeskkonna ohutuse ja tervishoiu juhtimissüsteemi OHSAS 18001 nõuetele, kooskõlla viinud ka SA 8000 nõuetega. SA 8000 standard käsitleb just ettevõtte ühiskondlikku vastutust (CSR – Corporate Social Responsibility), hõlmates nii ettevõtte oma töötajatele kui ühiskonnale suunatud tegevusi. Siinkohal tuleb rõhutada, et kõigile Kaubanduskoja algatusega ühinenud ettevõtetele kaasneb tulevikus kindlasti meedia kõrgendatud tähelepanu. Peame valmis olema, et ka eestikeelne meedia hakkab otsima põhjuseid, miks üks või teine ettevõte eetiline ei ole või olla ei saa. Jääme siiski lootma, et edaspidi on meil tegemist vastutustundlikemate ajakirjanikega, kes teemasse rohkem süvenevad. Elcoteq Tallinna positiivsetest algatustest ühiskondliku vastutuse valdkonnas saate lugeda mõnest järgmisest Kaubanduskoja Teatajast. Tänasesse numbrisse valisin 40-töötajaga aiamajade valmistaja Järva-Jaanist. See on Arctic Finland House OÜ, mille juhid on seadnud endale kõrged eesmärgid ja on veendunud, et nende ettevõte aitab muuta maailma paremaks. Eestvedaja Jaan Põldsepa sõnul on ettevõtte juhil alati võimalik käituda eetiliselt, ebameeldivate situatsioonide lahendamiseks olevat seadused.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
Ärieetika
Lisaks oma põhitegevusele vastutustundlikud ettevõtted: • võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid, • panustavad oma töötajate rahulolusse, • edendavad kohalikku või Eesti elu, • lahendavad keskkonnaprobleeme • või arendavad mõnda eluvaldkonda (kultuur, sport vm). Hetkel on Kaubanduskoja ideega, hakata Eestis enam propageerima ärieetikat ja vastutustundlikku ettevõtlust, ühinenud 55 ettevõtet, kelle positiivseid algatusi ja tegevusi on meil algaval ärihooajal Teataja vahendusel plaanis ka teile tutvustada. Soovime kõigile palju jaksu oma heade mõtete teostamiseks! ÅF-Estivo AS A. Le Coq Tartu Õlletehas AS ABB AS Advokaadibüroo Kadak & Partnerid OÜ • Advokaadibüroo Sorainen Law Offices OÜ • Arctic Finland House OÜ • • • •
15
• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
Astlanda Hotelli AS Bossa Teeninduse AS Det Norske Veritas Eesti OÜ Dimela AS Eesti Gaas AS Eesti Ehitus AS Eesti Energia AS Elcoteq Tallinn AS Empteezy Baltic OÜ EMT AS Frens AS Geometria OÜ Hansapank AS Hobbiton OÜ IB Krates OÜ In Nomine OÜ Jaanioja Mõis OÜ K & M Projektbüroo OÜ Kalev Vesi OÜ Kliko OÜ Krimelte OÜ Lennuliiklusteeninduse AS Lincona Konsult AS Lindström OÜ maxit Estonia AS NT Logistika AS Peri AS Põltsamaa Felix AS Ragn-Sells AS Rautakesko AS
• • • • • • • • • • • • • • • • • • •
Salvest AS Zebra Infosüsteemid AS Tallinna Kaubamaja AS Tarkon AS Tavid AS Tartu Maja Betoontooted AS Teede REV-2 AS TNT Express Worldwide Eesti AS Triip AS Uvic AS Vastus OÜ Veetka Talu Metsamoori Perepark Viking Window AS Viru Kalatööstuse OÜ VKG Oil AS Wõro Kommerts AS Ühendus Humana Estonia Ühinenud Ajakirjad AS YIT Ehitus AS
Küsitluse läbiviimiseks saime toetust Balti-Ameerika Partnerlusprogrammilt, mida finantseerivad ühiselt Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Abi Agentuur ja Avatud Ühiskonna Instituut.
Eeskujulike ettevõtete kohta näidete kogumine Kaubanduskojas jätkub. Ootan Teie ettepanekuid ja „vihjeid”: Tel: 646 0244 • E-post: merle@koda.ee
Tallinna Ettevõtluspäev • 5. oktoobril Kaubanduskojas Juba kolmandat aastat toimub Tallinnas ettevõtluspäev ning ka seekord on Kaubanduskoda aktiivselt projekti kaasatud. Ettevõtluspäeva peaeesmärk on tunnustada ning väärtustada ettevõtjaid ja ettevõtlikku elustiili, teadvustada ettevõtluse rolli linna arengus, arendada linna ja ettevõtete vahelist koostööd, tutvustada toetusmeetmeid väikeettevõtete loomisel ja arendamisel ning julgustada linlasi tegelema ettevõtlusega. 5. oktoobril algusega kell 11.00 toimub Kaubanduskoja II korruse saalis tasuta disaini ja tootearenduse teemaline seminar. Seminarile tuleb kõnelema Juha Valtanen Soomest (Baltic Design & Interior Network), kes on I Soome Design Formi juht ja DesignStart programmi rajaja, kust ettevõtja saab riigilt materiaalset tuge disainiteenuse hankimisel. Ta tutvustab kolme aastat kestnud koostööprojekti Eesti ja Soome firmade vahel (10D), kuhu on kaasatud ka meie disainerid. DesignStart on pilootprojekt, mis reklaamib disainiteenuseid väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele,
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
eelkõige tootjatele, kes tihedalt on selle valdkonnaga seotud. Eesti poole pealt saab sõna tootedisainer Ruth-Helene Melioranski, kes on tegev Eesti Kunstiakadeemia Disaini Innovatsioonikeskuses. Tema ettekande teema on: Disain on ilus äri. Disaini osatähtsus kasvab iga päevaga meie kiiresti muutuvas ühiskonnas ning puutumata ei jää ka ettevõtlus ning ettevõtjad. Panustades üha enam tootedisainile ning –arendusele, on võimalik tihedas konkurentsis püsida. 2006. aasta augustist kuni 2007. augustini kestab Eestis Disainiaasta (www.disainiaasta.ee). Disainiaasta on disaini tutvustavate ürituste sari, mida korraldab Eesti Kunstiakadeemia Disaini Innovatsioonikeskus koostöös Eesti Tarbekunsti ja Disaini Muuseumi ning Eesti Disainerite Liiduga.
Info ja registreerimine
JAANIKA VAHER, Euroinfo keskus Tel: 644 8079 • E-post: jaanika@koda.ee
www.koda.ee
16 Ärieetika
Arctic Finland House OÜ – loodussõbralik tootja Järva-Jaanis
T
asakaal – edukuse võti
Ettevõtte juhid on seisukohal, et hea äri vajab tasakaalu – nii omanike, klientide, töötajate, partnerite kui ka ühiskonna seisukohalt ning läbi selle tasakaalu on võimalik tõusta edukate hulka. Ettevõtte visioon on olla juhtiv ettevõte Baltimaades ja Skandinaavias hulktahuliste kvaliteet-aiamajade valmistamisel ning pälvida oma väljaõppinud ning professionaalse meeskonnaga klientide rahulolu. Missiooniks on pakkuda loodussõbralike ja luksuslike aiamajadega õdusaid hetki aias pere ja sõprade seltsis. Ettevõtte peaeesmärk on luua väärtusi omanikele, klientidele, töötajatele, partneritele ning ühiskonnale, tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkuse kõigis tegevusvaldkondades. Välja on töötatud pikem dokument ettevõtte strateegilistest valikutest, kus on määratletud ettevõtte suhtumine nii sise- kui väliskeskkonda. Hinnatud tööandja Otsuseid tehes arvestavad juhid alati töötajate huvidega, sest ettevõte ongi ju selle töötajad. Töö iseloomust tulenevalt (hooajalisus, tootmisprotsessi pidevuse vajadus jms) muudetakse tööaegu, näiteks tööpäeva algust ja lõppu või vaheaegu töös, kooskõlastatult töölistega. Kontoritöötajatega on tööaeg kokku lepitud vastavalt olukorrale, võimalik on kasutada paindlikku tööaega. Kõigile ettevõtte töötajaile toimub firmakoolituste sari. Vastavalt vajadustele ka erialased täienduskoolitused. Perioodiliselt teostatakse töökeskkonna mõõdistusi ning reageeritakse vastavalt vajadustele. Firmakoolituse osana toimus koolitus töökeskkonna ohtudest, kaitsevahendite kasutamisest ning võimalikest taga-
järgedest tööohutusnõuete eiramisel. Tööliste tervise huvides on tootmisruumidesse paigaldatud õhuniisutussüsteemid. Kõigile töötajatele korraldatakse sügiseti tervisepäeva Pärnu SPA-s, renditakse kohalikku spordisaali, toimuvad suvemängud peredele. Jõulusid tähistatakse ühiselt koos abikaasadega, muidugi on kõigile ka jõulukingitus. Iga-aastaseks oodatud traditsiooniks on kujunenud kevadised investeeringute avapeod kogu ettevõtte töötajatele. Kontoritöötajatele on mõeldud lisaks veel talvised tervisepäevad Nokia veepargis Soomes. Ettevõtte töötajad meenutavad rõõmuga ka mitmeid kohalikke spordisündmusi, kus oma ettevõtte võistkonnas on kaasa löödud. Töötajaid toetatakse rahaliselt laste koolimineku puhul, kin-
MERLE ELLER Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht
vallavalitsusega rulluisu- ja rulavõistluste sari Järva-Jaani Cup, mis on mõeldud eeskätt kohalikele noortele. See toimub ettevõtte asfaldiplatsil, Arctic Finland House’i ja tema naaberettevõtte auhindadele. Kolm viimast aastat on toetatud Järvamaa AsariRacingu rallimeeskonda, kes 2004. ja 2005. aastal sai hõbemedali esiveoliste klassis ja 2004. aastal oli parim Järvamaa võistkond. Üritatakse käivitada ka Järva-Jaani alevi ühiskondlikku heakorrafondi. Üleskutsele reageeris positiivselt naaberettevõte E-Piim. Kahjuks on ühisprojekt kohaliku omavalitsuse loiduse ja huvipuuduse tõttu siiani “kalevi all”. Tõdetakse, et koostöö omavalitsusega kohalike probleemide lahendamiselt võiks olla tõhusam.
Arctic Finland House OÜ juhid on seisukohal, et hea äri vajab tasakaalu – nii omanike, klientide, töötajate, partnerite kui ka ühiskonna seisukohalt ning läbi selle tasakaalu on võimalik tõusta edukate hulka. gitusi tehakse juubelite ja laste sünni puhul. Samuti tähistatakse töötajate sünnipäevi ettevõtte kulul. Toetus kohalikele noortele Kohalike probleemidega ollakse kursis, mõningast abi on osutatud nii koolile kui lasteaiale. Ettevõtte töötajad on vabatahtlikena panustanud nii vallavalitsuse kui ka näiteks kohaliku lasteaia heaks. Vallavalitsust on toetatud ka ilutulestikuga. Seoses tööstusõue asfalteerimisega 2006. aastal algatati koostöös Järva-Jaani
Keskkonnasäästlik tootmisprotsess Ettevõtte tootmisprotsess ja kasutatavad materjalid ei kahjusta keskkonda. Jäätmekäitlus on arendatud tasemele, kus seisvaid (ladustatud) tootmis- ja töötlemisjäätmeid ei teki. Igapäevases tegevuses kasutatakse kaasaegseid seadmeid ja insenerivõrke, mis tagavad näiteks elektri automaatse väljalülituse jms. Aktiivselt tegeletakse töökeskkonna parandamisega. Ettevõtte juhi sõnul ollakse valmis keskkonnale kahjulike mõjude ilmnemisel tegema vajalikke muudatusi ning investeeringuid.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
Kutseharidus
17
Kuidas ajakohastub kutseõppe sisu?
Küsib:
TIIA RANDMA Haridusnõunik
Vastab:
MAIA KURIM „EESTI KUTSEHARIDUSSÜSTEEMI ARENGUKAVA AASTATEKS 2005-2008” KOHASELT ON KUTSEHARIDUS KÕIGE LAIEMALT MÕISTETUNA KOGU KUTSE- JA
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse projektijuht
KÕRGHARIDUS NING TÖÖALANE TÄIENDUS- JA ÜMBERÕPE. SELLINE LAI KÄSITLUS VÕIMALDAB HAARATA TÖÖTURULE SUUNITLETUD KOOLITUST TERVIKUNA.
A
astateks 2005-2008 on kutseharidussüsteemi arengukavas seatud mitu kutseõppe korrastamiseks olulist eesmärki ja tegevussuunda. Üheks eesmärkidest on kutseõppe sisu ajakohastamine, mis tähendab korrastatud ja väljaarendatud õppekavade süsteemi olemasolu. Selle saavutamiseks on esmalt vaja välja töötada riiklikud õppekavad, mille alusel omakorda saab toimuma õppekavade korrastamine ja sisuline kaasajastamine koolides. Kuidas edeneb aastal 2006 eelnimetatud eesmärgi täitmine? Mida on tehtud ja kui kaugele on jõutud? Õppekavade arendamine toimub ESF meetme 1.1 projekti „Kutseõppeasutuste õppekavade arendus” raames. Projekt lükati käima 2005. aasta lõpus ning tänasel päeval võime öelda, et aastaga on valminud 40 eriala õppekava üld- ja põhioskuste moodulite õppesisud. Käesoleval aastal oleme tegelenud aktiivselt ka kutseõpetajate, erialaliitude ning teiste asjast huvitatute koolitamisega tutvustamaks valminud õppekavade õppesisusid. Tagasiside on olnud väga positiivne ja osalejad on väljendanud oma heakskiitu ning poolehoidu tehtud tööle.
Kuidas jõuab teadmine täna reaalselt tööturul toimuvast ja ettevõtete vajadustest õppekavadesse? Kutseharidus Eestis lähtub eelkõige Eesti ühiskonna, majanduse ja tööturu vajadustest ning seega peab ta pöörduma oluliselt rohkem sotsiaalsete partnerite, sh ettevõtete poole, arvestades õppija huvide ja vajadustega. Kuna projekti raames on kutsehariduse õppekavade arenduse protsessi kaasatud töörühmade liikmetena ka tööandjate ning erialaliitude esindajad, siis peaks olema esindatud ka konkreetselt tööturul toimuvat kajastav. Millal võib oodata, et täna kirjapandu alusel koolides tegelik õppetöö toimuma hakkab? See sõltub suuresti siiski riiklike õppekavade kinnitamisest haridus- ja teadusministri poolt. Kogu projekti vältel tegeletakse jooksvalt valminud õppekavade kohandamisega riiklikeks õppekavadeks ja nende töösse juurutamisega. Eesmärgiks on seatud, et ühtlustatud kutsehariduse riiklikud õppekavad jõustuksid 2008. aastal. Senivalminut on koolid kasutanud juba oma õppekavade koostamisel, samuti on valminud õppekava sisuplokid abiks kooli õppekavade hindamisel.
Kas ja kuidas saaksid ettevõtete esindajad riiklike õppekavade väljatöötamisel kaasa rääkida? Kuna projekti käigus välja töötatavad õppesisud on nn vundamendiks riiklike õppekavade ettevalmistamisel, siis on valminud õppesisud kõigile tutvumiseks Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse koduleheküljel (www.ekk.edu.ee, Tõuketoetused). Valminud õppesisudele on oodatud oma hinnangut andma, arvamusi või kommentaare jagama ka ettevõtete esindajad. Arvamused, ettepanekud, kommentaarid on just nimelt selleks, et riiklikud õppekavad saaksid kõigi osapoolte vajadusi rahuldavad. Riiklike õppekavade arendamisel on tähtis roll Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse nõuandvatel töögruppidel ehk õppekava rühma nõukogudel. Nõukogudesse on kaasatud nii õpetajad kui ka kõrgkoolide, tööandjate ning erialaliitude esindajad. Kutseõppe sisu arendamine ei ole pelgalt kitsa ringi spetsialistide pärusmaa. Korrastatud ning ajakohastatud õppekavad saavad sündida vaid erinevate osapoolt ühistööna.
Mati Jostovi nimelise doktoriõppe stipendiumi konkurss Mati Jostovi nimelise doktoriõppe stipendiumi konkurss on välja kuulutatud ning TTÜ Arengufondi pangakontole esimesed ülekanded laekunud. 2006. aasta stipendiumi suurus on 40 000 Eesti krooni ja välja antakse vähemalt üks stipendium. Stipendium on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppe edukamatele üliõpilastele, kes õpivad energeetikaerialadel. Kõik, kes soovivad algatust toeta-
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
da, saavad kanda toetusraha TTÜ Arengufondi kontodele Hansapanka 221011286139 või SEB Eesti Ühispanka 10052027905003 märgusõnaga “MEIE MATI”.
SVETLANA MOKS, AS Eesti Põlevkivi koolitusjuht Tel: 33 6 4867 • GSM: 53 465864 • E-post: svetlana.moks@ep.ee
www.koda.ee
18 Euroopa Liit
Euro tuleku hetkeseis TÄNAVU KEVADEL OTSUSTAS VABARIIGI VALITSUS, ET KIIRENENUD INFLATSIOONI TÕTTU EI OLE VÕIMALIK EUROALAGA LIITUMINE 2007. AASTAST NING SEADIS UUEKS TÄHTAJAKS 1. JAANUARI 2008. TÄNA ON PARAKU KA 2008. AASTAL EESMÄRGI SAAVUTAMINE MUUTUNUD EBATÕENÄOLISEKS.
ANDRUS ALBER Eesti Panga presidendi nõunik
I
nflatsiooni kiirenemine on seotud suuresti nafta ja gaasi hindade arengutega maailmaturgudel. Näiteks prognoositi veel sellel kevadel, et nafta hind jääb 65 dollari piirimaile nafta barrelist, kuid viimastel kuudel on hind olnud pigem 70-75 dollari kandis. Samuti ei osanud keegi prognoosida, et gaasi hind tõuseb nii kiiresti ja jõuliselt. Samas on oluline rõhutada, et hinnastabiilsuse kui sellisega Eestil täna veel probleeme pole. 4-5%-ne inflatsioon ei ole kiire majanduskasvu ja loomuliku Euroopa Liidu hinnataseme ühtlustumise käigus põhjendamatult kõrge. Küll on see number aga probleemne euroalaga liitumise eelduseks oleva kriteeriumi täitmisel, mille väärtus on 2,5-3% vahel. Ka järgmiste aastate hinnaarenguid on keeruline prognoosida, sest lisaks kütusehindade kasvule hakkab järjest enam meie inflatsioonitempot mõjutama ka tootlikkust oluliselt ületav palgakasv. Muude euroalaga liitumise eelduseks olevate kriteeriumite täitmisega Eestil probleeme pole. Eurole ülemineku edasilükkumine järsku või dramaatilist muutust endaga kaasa ei too, kuid siin on oluline roll Eesti üldisel majanduspoliitikal. Kui Eesti jätkab alalhoidliku eelarvepoliitikaga, laenukasv pidurdub ning tootlikkuse kasv tõuseb koos palgakasvuga, siis säilitab Eesti usaldusväärsuse ka välisinvestorite silmis. Viimane on oluline seetõttu, et suur osa Eesti viimase kümnendi majan-
dusedust on olnud seotud Eestisse tehtud välisinvesteeringute ja välislaenudega. Kui rahavood jäävad seisma, siis võib sellega kaasneda ka järsk intresside tõus (aga paljudel inimestel on eluaseme- jm laenud) või seni kiiresti alanenud tööpuudus hakkab jälle kasvama. Euroalaga liitumise nihkumine ei ole möödunud täiesti jälgi jätmata: rahvusvaheliste reitinguagentuuride viimaste kuude kommentaaridest nähtub, et Eesti reitinguväljavaateid on alandatud positiivsetelt stabiilseteks. Reitinguagentuuride arvamused on aga paljude välisinvestorite jaoks oluliseks signaaliks. Euro tuleku viibimise tõttu ei peaks keegi tegema põhimõttelisi muudatusi oma igapäevaelus. Näiteks kinnisvara, aktsiate või muu vara soetamist ei peaks kuidagi siduma euro tuleku või selle viibimisega. Neid otsuseid peavad inimesed ja ettevõtjad tegema oma pikaajalistest vajadustest lähtudes, kaaludes kas on vajadus parandada eluaseme tingimusi või investeerida pikaajaliselt oma säästusid. Lähikuudel analüüsivad Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi töötajad võimalikke hinnaarenguid lähiaastatel ja siis on võimalik ka uue liitumistähtaja üle arutleda. Samas on nii valitsus kui Eesti Pank väga selgelt öelnud, et me soovime liituda esimesel võimalusel, kuna see on kasulik Eesti majandusele ning vähendab oluliselt meie majanduses valitsevaid riske.
Euroopa Liidu suur seinakaart Euroopa Liidu Ametlike Väljaannete Talitus andis trükis välja Euroopa Liidu seinakaardi. Välja on toodud kõik liikmes-, kandidaat- ning EFTA riigid. Kaardilt leiab ka üldstatistilisi andmeid EL riikide kohta. Mõõtmed: 87x101 cm Mõõtkava: 1 : 4 740 000 Hind: 370 krooni Foto on illustratiivse iseloomuga, kaart on müügil papist vutlaris.
Info ning tellimine:
JAANIKA VAHER Artikkel ilmub Avatud Eesti Fondi ja Riigikantseleiprojekti raames.
Euroinfo keskus Tel: 644 8079 E-post: jaanika@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
Rahvusvahelised üritused
19
RAHVUSVAHELISTE ÜRITUSTE KALENDER SEPTEMBER 26. septembril Soome seminar 28. septembril St Peterburi firmad Tallinnas OKTOOBER 18. oktoobril Donetski firmade kontaktpäev
29. oktoober – 3. november äridelegatsioon Iirimaale 30. oktoober – 3. november äridelegatsioon Valgevenesse NOVEMBER 1. novembril Rumeenia seminar – Uus eksporditurg Eesti ettevõtjatele
SOOME ÄRIPARTNERINA – PLAANID TEOKS 26. septembril Kaubanduskojas
13.00 Registreerimine ja kohv 13.15 Seminari avamine • Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor 13.20 Soome Vabariigi suursaadiku tervitus Jaakko Kalela, Soome Vabariigi suursaadik Eestis 13.30 Soome Kaubanduskoda Eesti ettevõtte partnerina Jukka Kero Soome Kaubanduskoja direktor (ettekanne inglise keeles) 13.50 Kuidas võita Soomes riigihankeid? Tarja Aarla, EV Rahandusministeeriumi välisnõunik 14.20 Soome ärikeskkond eestlase pilgu läbi. Eesti riigi toetusvõimalustest ettevõtete tegutsemisel välisturgudel Kristi Karelsohn, Eesti Suursaatkonda Helsingis 1. sekretär (majandus ja kaubandus), Valdar Liive, EAS-i Soome esindaja 14.50 Kohvipaus 15.20 Kas asutada firma või osta töötav ettevõte? Uut Soome seadusandluses Kalle Pedak, Advokaadibüroo Hedman Osborne Clarke 15.50 Personali värbamine Soomes – igal maal omad reeglid Pasi Harttunen, tegevdirektor, MPS Eesti 16.10 Kas pangad rahastavad ainult tuumaelektrijaamade ehitusi? Gunnar Okk, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident 16.40 Kuidas müüa Nokia-le? Endrus Arge, tegevdirektor, Wallenium Grupp 17.10 Kokkuvõtted ja seminari lõpetamine 17.30 Vastuvõtt Soome suursaatkonnas, Kohtu 4, Tallinn Seminari moderaator: Valdar Liive, EAS. Seminari töökeeleks on eesti keel.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
6.-12. novembril äridelegatsioon EU-China Partenariaadil Hiinas, Chengdus 8. novembril Hollandi firmade kontaktpäev 14.-17. novembril Eesti ühisstend ELMIA messil
www.koda.ee
20 Rahvusvahelised üritused
Oktoobris külastab Eestit
Donetski Kaubanduskoja delegatsioon
St Peterburgi päevad Tallinnas
Äridelegatsioonis on järgmised ettevõtted:
28. septembril Kaubanduskojas 28.-29. septembril toimuvad Tallinnas St Peterburgi päevad. Selle raames toimub 28. septembril algusega kell 12.00 Kaubanduskoja saalis äriseminar ning on võimalik kohtuda äridelegatsiooni liikmetega. Osavõtt seminarist on tasuta. Seminari kava: • Avasõnad St Peterburgi asekubernerilt ja Tallinna linnapealt • Vene Föderatsiooni saatkond Eestis • Kaubandus-majandussuhted St Peterburgi ja Eesti vahel. Tulevikuvõimalused ja perspektiivid – St Peterburgi välissuhete komitee esimees A.V. Prohorenko • Väike- ja keskmiste ettevõtete toetusprogramm St Peterburgis – Majanduse-, tööstuse- ja kaubanduse arengu komitee aseesimees S.M. Zimin • Perspektiivsed investeeringud St Peterburgi kinnisvarasse – St Peterburgi kinnisvara fondi asedirektor N.P. Varshina • Uued meetodid turistide meelitamiseks St Peterburgi – Investeerimis- ja strateegiliste projektide komitee aseesimees M.M. Ordzonikidze • Kuidas töötada St Peterburgi turul? Praktilised nõuanded – St Peterburgi firma • Äridelegatsiooni tutvustamine Äridelegatsiooni kuuluvad järgmised firmad: Baltiiski Transiit XXI. Tegevusala – turism. Otkrõtõi St Peterburg. Spordiürituste korraldamine. Kindlustusfirma Gaide. Kindlustus. Vostok. Lõbustuspargi teenused. Loode regiooni tööandjate, töösturite ning ettevõtjate ühendus. Elektroenergeetika Teaduslik-Uurimisinstituut. Transmost. Sillaehitus. EGO transleiting. Dokumentide tõlkimine erinevatesse keeltesse. NTM Baltika. Eesti firma AS Esfil Tehno ametlik esindaja Venemaal, toodab filtrimaterjali FNM. • Petroles. Tegeleb kaubanduse ja vahendustegevusega. Samuti kinnisvaraäri ja ehitustegevusega. • Lenmostostroi. Üks suurimatest sillaehitajatest St Peterburgis. • Riiklik ettevõte Gorz ˘ilobmen. Elamispinna vahetuse ning privatiseerimise organiseerimine. Elamispinna müük. • • • • • • • • •
18. oktoobril algusega kell 10.30 on võimalik Kaubanduskojas kohtuda Donetski Kaubanduskoja delegatsiooniga.
1. Putevodnaja Svezda grupp Soov kohtuda firmadega, mis tegelevad toitlustamisega, et vahetada kogemusi. 2. Ukraina Riiklik Mäegeoloogia– ja Geomehaanika Teaduslik Uurimisinstituut Tegelevad maavarade otsimise ja ekspluateerimisega, keskkonnakaitsega. 3. Merkos Toidukaupade hulgimüük. Soovivad müüa pakendatud ja kaalutud kruupe, teraviljahelbeid. Soovivad osta kalatooteid. www.mekros.net 4. Promeksim Vanametalli hulgimüük. Erameditsiinikeskus. Soovivad vahetada kogemusi metallikeskustega, müüa vanametalli. Eesti erameditsiinikeskustega sooviksid vahetada kogemusi, kuidas organiseerida meditsiinikeskust, saada uusi füsioteraapia- ja kosmeetika programme ning tutvuda Eesti kosmeetikatoodetega, reklaamiga meditsiinis. 5. Donbass-Industrija Toiduainete ning muude kaupade hulgimüük. Soovivad müüa pakendatud kruupe. Soovivad osta kalatooteid. Firmade loetelu täieneb veel. Kohtumised Donetski firmadega on individuaalsed ja Eesti ettevõtetele tasuta. Palume eelnevalt registreeruda. Ootame Teie aktiivset osavõttu!
Lisainfo ja registreerimine:
VIIVE RAID Lisainfo ja registreerimine: VIIVE RAID, Tel: 646 0244 • E-post: viive@koda.ee
Teenuste osakonna projektijuht Tel: 644 4230 • E-post: viive@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
Rahvusvahelised üritused
Rumeenia seminar 1. novembril Kaubanduskojas:
Uus eksporditurg Eesti ettevõtjatele Eesti Kaubandus–Tööstuskoda korraldab koostöös Rumeenia Saatkonna majandusnõuniku hr Dan Crisaniga 1. novembril 2006 Kaubanduskojas Rumeenia seminari. Programm 9.30 Registreerimine ja kohv 10.00 Seminari avasõnad Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor 10.10 Rumeenia turu võimalustest Eesti ettevõtjale: ülevaade & ärikliima Rumeenia delegatsiooni juht 10.30 Rumeeniasse investeerimine Rumeenia Välisinvesteeringute Agentuur 11.00 Rumeenia finantsprojektidest 11.15 Rumeenia 2-3 tööstussektori tutvustus Liitude esindajad 11.30 Rumeenia Kaubandus-Tööstuskoja presentatsioon 11.45 Kohvipaus, suupisted 12.00 Kuidas meie Rumeenias alustasime? Peep Aaviksoo, IPC Real Estate AS 12.15 Eesti ettevõtja kogemused Rumeenias Priit Alamäe, Webmedia CEO 12.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja abist Eesti ettevõtjale Rumeenia suunal Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor 12.45 Diskussioon, kokkuvõtted 13.15 Buffee Rumeeniapoolsed esinejad on täpsustamisel, ettekanded on inglise keeles. Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmele 300, mitteliikmele 600 krooni. Hindadele lisandub käibemaks.
21
14.-17. novembril 2006 toimub Jönköpingis iga-aastane allahankemess ELMIA Subcontractor, mis on suurim sedalaadi mess Põhja-Euroopas. Nimetatud mess hõlmab nii masina-, metalli- ja plastmassitööstust kui ka elektroonikat jm. Eelmisel, 2005. aastal osales kokku 17 500 ruutmeetri suurusel messipinnal 1200 eksponenti 31-st riigist ning 15 716 külastajat. Numbrid näitavad tõusutendentsi. Eesti ettevõtjad on riikliku ühisstendiga ELMIA allhankemessil osalenud juba kaheksa korda. Messil on esindatud järgmised valdkonnad: • Toormaterjalid ja pooltooted; • Tooted ja komponendid; • Seadmed ja tööriistad; • Tootmismeetodid ja töötlemine; • Teenused ja organisatsioonid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib käesoleval aastal ELMIA allhankemessil Eesti ettevõtjate ühisstendi hallis B, mille suuruseks on seekord 77 m2. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab osaliselt ühisstendi ekspositsioonipinna, stendi kujunduse ja ülesehituse organiseerimist.
Lisainfo Eelregistreerimine: LIIS LIIVOJA, teenuste osakonna projektijuht Tel: 644 3859 • E-post: liis@koda.ee Palun jälgige muudatsi meie kodulehel www.koda.ee!
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
LIIS LIIVOJA Tel: 644 3859 • E-post: liis@koda.ee www.elmia.se/subcontractor/
www.koda.ee
22 Rahvusvahelised üritused
EL-Hiina kontaktmess Chengdus 9.-10. novembril 2006 Tihendamaks koostööd Euroopa riikidega, korraldatakse Hiina Rahvusvahelise Kaubanduse Nõukogu (China Council for the Promotion of International Trade – CCPIT) eestvedamisel 9.-10. novembril 2006. Chengdus (Edela-Hiinas) rahvusvaheline kontaktmess EU-CHINA Partenariat, millel osaleb 500 firmat Hiinast ja kuhu oodatakse 400 firmat kõigist 25-st Euroopa Liidu liikmesriigist. Kaubanduskojal on võimalus panna kokku Eesti ettevõtete delegatsioon kontaktmessil osalemiseks. Osalemisvõimalust pakutakse meie kuni 10-le (eelkõige väikese ja keskmise suurusega) ettevõttele. Üritusel on võimalik luua kontakte nii Hiina firmadega kui ka teiste EL liikmesriikide külastusfirmadega. Kohtumiste ajagraafikud määratakse spetsiaalse arvutiprogrammi abil, mis eeldab, et kõik üritusel osalejad kantakse oma profiilide ja kohtumissoovidega ühtsesse elektroonilisse andmebaasi. Selleks vajaliku ankeedi saate meilt. Hiina firmad on koondatud järgmiste valdkondade alla: • Põllumajandus ja põllumajandustoodang (ka biotehnoloogia) • Turism (ka restoranid, ostukeskused, suveniirid, rahvusparkide kinnisvara arendamine) • Tervishoid (ravimid, meditsiiniseadmed ja-instrumendid) • Keskkonnatehnoloogia ja -teenused • Erinevad masinad, ehitusmasinad, tööriistad • Ehitus- ja masinatööstus • Infotehnoloogia, arvuti- ja tarkvaratööstus • Elektroonikakomponendid Hiina firmad otsivad erinevaid koostöövõimalusi alustades toodangu müügist kuni ühisfirma loomiseni. Rohkem infot ürituse ja registreerunud Hiina firmade kohta vt www.euchinapartenariat.com. Pakume Hiina kontaktmessi külastamiseks järgmist paketti: 6. nov Lend Tallinnast läbi Helsingi Pekingisse 7. nov Saabumine Pekingisse, kogu päev Pekingis, ööbimine
8. nov 9.-10. nov 11. nov 12. nov kell 17.00
Lend Chengdusse, 3 järgmist ööd majutust Chengdus EU-China Partenariat Lend Shanghaisse, pärastlõuna Shanghais, ööbimine Lend Shanghaist läbi Helsingi Tallinnasse, saabumine
Paketi maksumus (seisuga 15.09.06) ühele inimesele 30 090 krooni (turistiklassi lennupiletid, majutus, transfeerid, galaõhtusöök 9. novembril, eelregistreeritud kohtumised, Hiina viisa, korraldus) osaliselt lisandub käibemaks. Ca 1,3 miljardi elanikuga Hiina Rahvavabariik on üks kiiremini arenevaid turge Aasias ja kogu maailmas. Riigi majandus on kasvanud keskmiselt 9% juba pea viimased paarkümmend aastat, majandus sai oma hoo sisse 1990. aastate alguses. 2005. aastal kasvas EL ja Hiina vaheline kaubavahetus ca 23%, samal ajal on EL Hiina jaoks ka üks tähtsamaid välisinvesteeringute allikaid. 2004. aastal moodustasid välismaised otseinvesteeringud Hiina 64 mld USD. Oma investeeringutega on Hiina jõudnud juba rohkem kui 190 riiki ja regiooni kogu maailmast. Täna on Hiinas levinud veel suured ja ebaefektiivsed riigiettevõtted, laialt on levinud korruptsioon ja bürokraatia. 2003. a moodustas erasektor riigi majandusest vaid 1/3, kuid see on kasvanud kogumajandusest ligi 2 korda kiiremini, moodustades 20% aastas. Peamisteks töökohtade loojaks on erafirmad, kes on 75% ulatuses tööandjad Hiina linnades. 2005. a moodustas erafirmade ekspordi-impordi kasv ca 40%. Peamised ekspordiartiklid 2004. a olid kontori- ja andmetöötlusseadmed, telekommunikatsioonitooted, rõivad, elektriseadmed. Tähtsaimad impordiartiklid aga elektrimasina ning toornafta ja kütused. Eesti kaubandusbilanss Hiinaga on olnud püsivalt negatiivne. 2004. aastal oli Hiina Eestile tähtsuselt 21. ekspordipartner ja 13. impordipartner. (Allikas: Indrek Erikson, EV Välisministeerium)
Lisainfo ja registreerimine: LEA AASAMAA, Euroinfo keskuse nõunik, E-post: lea@koda.ee • Tel: 644 8079
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
Resümee
ä‡ÎẨ‡¸ ÏÂʉÛ̇ӉÌ˚ı ÏÂÓÔËflÚËÈ Ç ÒÂÌÚfl·Â • 26 ÒÂÌÚfl·fl – ÙËÌÒÍËÈ ÒÂÏË̇ • 29 ÒÂÌÚfl·fl – ÔÂÚ·ۄÒÍË ÙËÏ˚ ‚ í‡ÎÎËÌÌÂ Ç ÓÍÚfl·Â • 18 ÓÍÚfl·fl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰Â̸ ‰Ó̈ÍËı ÙËÏ • ë 29 ÓÍÚfl·fl ÔÓ 3 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ-‰Â΄‡ˆËfl ÔÓ‰ÂÚ ‚ àÎ‡Ì‰Ë˛ • ë 30 ÓÍÚfl·fl ÔÓ 3 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ‰Â΄‡ˆËfl ÔÓ‰ÂÚ ‚ ÅÂÎÓÛÒÒ˲ Ç ÌÓfl·Â • 1 ÌÓfl·fl – ÛÏ˚ÌÒÍËÈ ÒÂÏË̇ • ë 6 ÔÓ 12 ÌÓfl·fl - ·ËÁÌÂÒ-‰Â΄‡ˆËfl ̇ Ô‡ÚÂ̇ˇ‰Â Öë-äËÚ‡È ‚ äËڇ • 8 ÌÓfl·fl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰Â̸ „Óη̉ÒÍËı ÙËÏ • ë 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl – Ó·˘ËÈ ÒÚẨ ùÒÚÓÌËË Ì‡ flχÍ ELMIA
ë‡ÌÍÚ-èÂÚ·ۄÒÍË ‰ÌË ‚ í‡ÎÎËÌÌ • 28 ÒÂÌÚfl·fl åÂÓÔËflÚË «ëÚ.èÂÚ·ۄÒÍË ‰ÌË ‚ í‡ÎÎËÌÌ» ÒÓÒÚÓËÚÒfl 28 - 29 ÒÂÌÚfl·fl 2006 „Ó‰‡. 28 ÒÂÌÚfl·fl ‚ 12.00 ‚ Á‡Î íÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ ÒÓÒÚÓËÚÒfl ‰ÂÎÓ‚ÓÈ ÒÂÏË̇. èËÏÂÌ˚È ÒÔËÒÓÍ ‚˚ÒÚÛÔ‡˛˘Ëı ̇ ÒÂÏË̇ «ë‡ÌÍÚ-èÂÚ·ۄ Ë í‡ÎÎËÌ: ÔÂÒÔÂÍÚË‚˚ ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚‡» • ÉÛ·Â̇ÚÓ (‚ˈÂ-„Û·Â̇ÚÓ) ë‡ÌÍÚèÂÚ·ۄ‡ Ë å˝( ‚ˈÂ-Ï˝) „ÓÓ‰‡ í‡ÎÎËÌ̇ (ÓÙˈˇθÌÓ ÓÚÍ˚ÚË «èÂÚ·ۄÒÍËı ‚ÒÚ˜ ‚ í‡ÎÎËÌ – 2006») • èÓÒÓθÒÚ‚Ó êÓÒÒËÈÒÍÓÈ î‰‡ˆËË ‚ ùÒÚÓÌÒÍÓÈ êÂÒÔÛ·ÎËÍ • è‰Ò‰‡ÚÂθ äÓÏËÚÂÚ‡ ÔÓ ‚̯ÌËÏ Ò‚flÁflÏ ë‡ÌÍÚ-èÂÚ·ۄ‡ Ä. Ç. èÓıÓÂÌÍÓ «íÓ„Ó‚Ó-˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍÓ ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚‡ ë‡ÌÍÚ-èÂÚ·ۄ‡ Ë ùÒÚÓÌËË. Ä̇ÎËÁ ̇ÎËÁÓ‚‡ÌÌ˚ı ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚÂÈ Ë ÔÂÒÔÂÍÚË‚˚ ̇ ·Û‰Û˘Â» • á‡Ï. Ô‰Ò‰‡ÚÂÎfl äÓÏËÚÂÚ‡ ˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍÓ„Ó ‡Á‚ËÚËfl, ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÒÚË Ë ÚÓ„Ó‚ÎË áËÏËÌ ë.å. «èÓ„‡ÏÏ˚ ÔÓ‰‰ÂÊÍË Ï‡ÎÓ„Ó Ë Ò‰ÌÂ„Ó ·ËÁÌÂÒ‡ ‚ ë‡ÌÍÚ-èÂÚ·ۄ»
23
• á‡Ï. „ÂÌ. ‰ËÂÍÚÓ‡ éÄé «îÓ̉ ËÏÛ˘ÂÒÚ‚‡ ë‡ÌÍÚ-èÂÚ·ۄ‡» ç. è. LJÊË̇ «èÂÒÔÂÍÚË‚Ì˚ ËÌ‚ÂÒÚˈËË ‚ Ó·˙ÂÍÚ˚ ̉‚ËÊËÏÓÒÚË ë‡ÌÍÚèÂÚ·ۄ‡» • á‡Ï. Ô‰Ò‰‡ÚÂÎfl äÓÏËÚÂÚ‡ ÔÓ ËÌ‚ÂÒÚˈËflÏ Ë ÒÚ‡Ú„˘ÂÒÍËÏ ÔÓÂÍÚ‡Ï – ̇˜‡Î¸ÌËÍ ìÔ‡‚ÎÂÌËfl ÔÓ ÚÛËÁÏÛ å.å.é‰ÊÓÌËÍˉÁ «çÓ‚˚ ÙÓÏ˚ Ë ÏÂÚÓ‰˚ ‡·ÓÚ˚ ÔÓ Ô˂ΘÂÌ˲ ÚÛËÒÚÓ‚ ‚ ë‡ÌÍÚ-èÂÚ·ۄ» • è‰ÒÚ‡‚ËÚÂθ ·ËÁÌÂÒ‡ «ä‡Í ‡·ÓÚ‡Ú¸ ̇ ÔÂÚ·ۄÒÍÓÏ ˚ÌÍÂ. ëÓ‚ÂÚ˚ ËÁ ÓÔ˚Ú‡» • è‰ÒÚ‡‚ÎÂÌË ‚Â‰Û˘ËÏ ÒÂÏË̇‡ ÔÂÚ·ۄÒÍËı ÍÓÏÔ‡ÌËÈ-Û˜‡ÒÚÌËÍÓ‚ ·ËÁÌÂÒ-‰Â΄‡ˆËË Ç ‰Â΄‡ˆËË ÒÎÂ‰Û˛˘Ë ÙËÏ˚: • áÄé « ŇÎÚËÈÒÍËÈ Ú‡ÌÁËÚ ïïI». íÛËÁÏ. • éé « éÚÍ˚Ú˚È ë‡ÌÍÚ-èÂÚ·ۄ». 鄇ÌËÁ‡ˆËfl ÒÔÓÚË‚Ì˚ı ÏÂÓÔËflÚËÈ. • éÄé «ëÚ‡ıÓ‚‡fl ÍÓÏÔ‡ÌËfl «É‡È‰Â»». ëÚ‡ıÓ‚‡ÌËÂ. • éÄé «ÇÓÒÚÓÍ». ìÒÎÛ„Ë Ô‡Í‡ ‡Úڇ͈ËÓÌÓ‚. • åÂÊ„ËÓ̇θÌÓ ӷ˙‰ËÌÂÌË ‡·ÓÚ‡‰‡ÚÂÎÂÈ, ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌËÍÓ‚ Ë Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ ë‚ÂÓ-á‡Ô‡‰ÌÓ„Ó Ù‰‡θÌÓ„Ó ÓÍÛ„‡. ê‡Á‚ËÚË ÏÂÊ„ËÓ̇θÌ˚ı ·ËÁÌÂÒÍÓÌÚ‡ÍÚÓ‚. • éÄé «çàà ÔÓ Ô‰‡˜Â ˝ÎÂÍÚÓ˝Ì„ËË ÔÓÒÚÓflÌÌ˚Ï ÚÓÍÓÏ ‚˚ÒÓÍÓ„Ó Ì‡ÔflÊÂÌËfl». ç‡Û˜ÌÓ-ÚÂıÌ˘ÂÒ͇fl. • éÄé í‡ÌÒÏÓÒÚ» åÓÒÚÓÒÚÓÂÌËÂ. • «ùÉé Ú‡ÌÒÎÂÈÚËÌ„». è‚Ӊ ‰ÓÍÛÏÂÌÚ‡ˆËË Ì‡ ‡ÁÌ˚ flÁ˚ÍË Ïˇ. • ééé çíå ŇÎÚË͇. ᇂӉ ÔÓËÁ‚Ó‰ËÚ ÙËθÚχÚ¡Î˚. • èÂÚÓÎÂÒ. èӂ‰ÂÌË ÚÓ„Ó‚Ó-Á‡ÍÛÔÓ˜Ì˚ı Ë ÔÓÒ‰Ì˘ÂÒÍËı ÓÔ‡ˆËÈ. • íÂÒÚ ãÂÌÏÓÒÚÓÈ Ó‰ÌÓ ËÁ ÍÛÔÌÂȯËı ÏÓÒÚÓÒÚÓËÚÂθÌ˚ı Ô‰ÔËflÚËÈ ë‡ÌÍÚ-èÂÚ·ۄ‡. • ÉÓÊËÎÓ·ÏÂÌ. àÌ‚ÂÒÚˈËÓÌÌ˚ ÔÓÂÍÚ˚, Û˜‡ÒÚË „ÓÓ‰ÒÍËı ÒӈˇθÌ˚ı ÔÓ„‡Ïχı ÔÓ ÊËθ˛. ëÂÏË̇ ‰Îfl ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ ·ÂÒÔ·ÚÌ˚È. èÓÒËÏ Á‡‡Ì Á‡Â„ËÒÚËÓ‚‡Ú¸Òfl! ÇËÈ‚Â ê‡È‰ íÂÎ. 6460 244, ˝Î. ÔÓ˜Ú˚: viive@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
Ç ÓÍÚfl·Â ùÒÚÓÌÒÍÛ˛ ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÛ˛ ԇ·ÚÛ ÔÓÒÂÚËÚ ‰Â΄‡ˆËfl ‰Ó̈ÍÓÈ ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ 18 ÓÍÚfl·fl ‚ 10.30 ÒÓÒÚÓËÚÒfl ‚ÒÚ˜‡ Ò ‰Â΄‡ˆËÂÈ ‰Ó̈ÍÓÈ ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚. Ç ÒÓÒÚ‡‚ ‰Â΄‡ˆËË Ô‰ÒÚ‡‚ËÚÂÎÂÈ ‰ÂÎÓ‚˚ı ÍÛ„Ó‚ ‚ıÓ‰flÚ ÒÎÂ‰Û˛˘Ë Ô‰ÔËflÚËfl: • ÉÛÔÔ‡ «èÛÚ‚Ӊ̇fl Á‚ÂÁ‰‡». è·ÌËÛ˛ÚÒfl ‚ÒÚÂ˜Ë Ò ÙËχÏË, Á‡ÌËχ˛˘ËÏËÒfl Ó„‡ÌËÁ‡ˆËÂÈ Ó·˘ÂÒÚ‚ÂÌÌÓ„Ó ÔËÚ‡ÌËfl Ò ˆÂθ˛ Ó·ÏÂ̇ ÓÔ˚ÚÓÏ. • ì͇ËÌÒÍËÈ „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚ÂÌÌ˚È Ì‡Û˜ÌÓËÒÒΉӂ‡ÚÂθÒÍËÈ ËÌÒÚËÚÛÚ „ÓÌÓÈ „ÂÓÎÓ„ËË Ë „ÂÓÏÂı‡ÌËÍË. àÌÒÚËÚÛÚ Á‡ÌËχÂÚÒfl ÔÓËÒÍÓÏ Ë ‡Á‡·ÓÚÍÓÈ ÔÓÎÂÁÌ˚ı ËÒÍÓÔ‡ÂÏ˚ı, Óı‡ÌÓÈ ÓÍÛʇ˛˘ÂÈ Ò‰˚. • åÂÍÓÒ. éÔÚÓ‚‡fl ÔÓ‰‡Ê‡ ÔÓ‰Ó‚ÓθÒÚ‚ÂÌÌ˚ı ÚÓ‚‡Ó‚. îËχ Ê·ÂÚ ÔÓ‰‡‚‡Ú¸ ‡ÒÙ‡ÒÓ‚‡ÌÌ˚Â Ë ‚Á‚¯ÂÌÌ˚ ÍÛÔ˚, ÁÂÌÓ‚˚ ıÎÓÔ¸fl. Ü·˛Ú ÔÓÍÛÔ‡Ú¸ ˚·ÌÛ˛ ÔÓ‰ÛÍˆË˛ www.mekros.net • èÓÏ˝ÍÒËÏ. éÔÚÓ‚‡fl ÔÓ‰‡Ê‡ ÏÂÚ‡ÎÎÓÎÓχ. ó‡ÒÚÌ˚È Ï‰ˈËÌÒÍËÈ ˆÂÌÚ. Ü·˛Ú Ó·ÏÂÌflÚ¸Òfl ÓÔ˚ÚÓÏ Ò Ô‰ÔËflÚËflÏË, Á‡ÌËχ˛˘ËÏËÒfl ÏÂÚ‡ÎÎÓÏ, ÔÓ‰‡‚‡Ú¸ ÏÂÚ‡ÎÎÓÎÓÏ. ë ωˈËÌÒÍËÏË ˆÂÌÚ‡ÏË ùÒÚÓÌËË Ê·˛Ú Ó·ÏÂÌflÚ¸Òfl ÓÔ˚ÚÓÏ Ó„‡ÌËÁ‡ˆËË Ï‰ˈËÌÒÍÓ„Ó ˆÂÌÚ‡, ÔÓÎÛ˜ËÚ¸ ÌÓ‚˚ ÔÓ„‡ÏÏ˚ ÔÓ ÙËÁËÓÚ‡ÔËË Ë ÍÓÒÏÂÚËÍÂ, ÓÁ̇ÍÓÏËÚ¸Òfl Ò ˝ÒÚÓÌÒÍÓÈ ÍÓÒÏÂÚ˘ÂÒÍÓÈ ÔÓ‰Û͈ËÂÈ, ωˈËÌÒÍÓÈ ÂÍ·ÏÓÈ Ë Ú.‰. • ÑÓÌ·‡ÒÒ-à̉ÛÒÚËfl. éÔÚÓ‚‡fl ÔÓ‰‡Ê‡ ÔÓ‰Ó‚ÓθÒÚ‚ÂÌÌ˚ı Ë ‰Û„Ëı ÚÓ‚‡Ó‚. Ü·˛Ú ÔÓ‰‡‚‡Ú¸ ‡ÒÙ‡ÒÓ‚‡ÌÌ˚ ÍÛÔ˚. Ü·˛Ú ÔÓÍÛÔ‡Ú¸ ˚·ÌÛ˛ ÔÓ‰ÛÍˆË˛. è˜Â̸ ÙËÏ ·Û‰ÂÚ ÔÓÔÓÎÌflÚ¸Òfl. ÇÒÚÂ˜Ë Ò ‰Ó̈ÍËÏË ÙËχÏË ·Û‰ÛÚ ÔÓ‚Ó‰ËÚ¸Òfl ‚ Ë̉˂ˉۇθÌÓÏ ÔÓfl‰ÍÂ, ‰Îfl ˝ÒÚÓÌÒÍËı ÙËÏ – ·ÂÒÔ·ÚÌÓ. èÓÒËÏ Ô‰‚‡ËÚÂθÌÓ Á‡Â„ËÒÚËÓ‚‡Ú¸Òfl. ܉ÂÏ ‚‡¯Â„Ó ‡ÍÚË‚ÌÓ„Ó Û˜‡ÒÚËfl! ÇËÈ‚Â ê‡È‰ TeÎ: 6444 230, ˝Î. ÔÓ˜Ú˚: viive@koda.ee
www.koda.ee
24 Riigihanketeated
Eesti hanketeated • Lükandriiulite ostmise, paigaldustööde ning arhiivikärude hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 10.10.2006. Kood 1199 • 3,6 km maanteelõigu projekteerimise hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 24.10.2006. Kood 1200 • Digitaalse dokumendihaldussüsteemi ostmine. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 02.10.2006. Kood 1201 • Ostetakse pagaritooteid 2007. aastaks, ühe kuu eeldatav vajadus 50 000 kg pagaritooteid. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 13.11.2006. Kood 1202 • Ostetakse uue logistika infosüsteemi loomise teenus vastavalt tehnilistele ja funktsionaalsetele nõuetele. Hanke eesmärk on luua kasutatava ressursi parem haldamine (saadetiste töötlemisel, taara arvestus, transpordi korraldus). Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 03.10.2006. Kood 1203 • Hange projekti elluviimiseks – "Innovatiivne töörehabilitatsiooni metoodika – erivajadustega inimeste tööhõive tõstja ja tööandjate tööpuuduse leevendaja“ elluviimisel. Tähtaeg hankepakkumiste esitamiseks 16.10.2006. Kood 1204 • Ostetakse erinevaid lihatooteid järgmiseks aastaks (riigihanke objektiks on sealiha, veiseliha, maks, keeduvorst, sardell, hakkliha, viinerid, pihvid, frikadellid, suitsupõsk, kanakoivad, poolsuitsuvorst). Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 09.11.2006. Kood 1223
Läti hanketeated • Hange mõõte-, kontroll-, katse- ja navigatsiooniinstrumentide või -seadmete ostmiseks. Pakkumised võib esitada inglise või läti keeles. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 06.11.2006. Kood 1205
• Mitmesuguste äriteenuste tellimine. Tähtaeg 07.11.2006. Kood 1206 • Ostetakse kuvaseadmeid meditsiinis, stomatoloogias ja veterinaarias kasutamiseks. Tähtaeg 06.11.2006. Kood 1207 • Ostetakse käsigranaate. Pakkumised võib esitada inglise või läti keeles. Tähtaeg 09.10.2006. Kood 1208 • Hange laevade teisendusteenuste tellimiseks ja metallpaakide ostmiseks. Tähtaeg 29.09.2006. Pakkumised võib esitada inglise või läti keeles. Kood 1209 • Reklaami- ja turundusteenuste tellimise hange. Tähtaeg 31.10.2006. Kood 1210 • Tellitakse tarkvara programmeerimisja nõustamisteenuseid ning andmekogumis- ja põimimisteenuseid. Tähtaeg 19.10.2006. Kood 1211
• Ostetakse külmutatud kala, kalafileed ja muud kalaliha. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 17.10.2006. Kood 1218 • Ostetakse mitmesuguseid meditsiiniseadmeid. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 31.10.2006. Kood 1219 • Ostetakse mitmesuguseid toiduained liha ja lihatooted, puuvilju, köögivilju ja nendega seonduvaid tooteid, aiandussaaduseid, piimatooteid, jahu ja tangained, tärklist ja tärklisetooteid. Pakkumisi võib esitada erinevatele osadele. Tähtaeg 12.10.2006. Kood 1220 • Mööbli hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 17.10.2006. Kood 1221 • Ostetakse meditsiinilist mööblit (v.a voodid ja lauad). Tähtaeg 03.10.2006. Kood 1222
Nato hanketeated Leedu hanketeated • Ostetakse plasttooteid, paberist või papist registriraamatuid, arveraamatuid, köitjaid, blankette ja muid trükitud kontorikaupu ja liime. Pakkumisi võib esitada erinevatele osadele. Tähtaeg 07.11.2006. Kood 1212 • Hange settekäitluse, ehitustööde ja insenertehniliste tööde teostamiseks. Tähtaeg 15.11.2006. Kood 1213 • Kokkupandavate ehitiste ostmise hange. Tähtaeg 06.11.2006. Kood 1214 • Nisu ostmise hange. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 20.10.2006. Kood 1215 • Ostetakse kaasaskantavaid arvuteid, värviprintereid, IT-seadmeid, tarkvara ja arvuti välisseadmeid. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 07.11.2006. Kood 1216 • Ostetakse põllu-, aia- või metsatöömasinad. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 31.10.2006. Kood 1217
• Mööbli hange (supply of class cupboards and 4-drawer filling cabinets). Tähtaeg 16.10.2006. Kood 1192* • Hanke nimetus: contractor support contracting specialist (research and development). Tähtaeg 06.10.2006. Kood 1193* • Provision of operation and maintenance of the technological plant and utility services (NCISS - Latina, Italy). Tähtaeg 04.10.2006. Kood 1194* • Keeletestide väljatöötamine (contractor support for development of a NATO standardized language tests). Tähtaeg 03.10.2006. Kood 1195*
Lisainfo:
LEA AASAMAA Euroinfo keskuse nõunik Tel: 644 8079 • E-post: lea@koda.ee Hanketeadete lühikirjeldusi on võimalik lugeda ka Kaubanduskoja kodulehel: www.koda.ee > Teenused > Hanked.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
Riigihanketeated • Koostööpakkumised
Lp ettevõtja! a Soovite leida uusi äripartnereid Euroopast? a Euroopa 1000 miljardi euro suurune riigihangete turg tundub Teile atraktiivne? a Omate eelnevaid positiivseid kogemusi avalikule sektorile teenuste ja kaupade müümisel/ tarnimisel ning soovite ettevõtte tegevushaaret laiendada? a Otsite Euroopast allhankevõimalusi? Infot võimalike partnerite kohta pakuvad kohustuslikus korras avaldatavad teated hanke võitjate kohta? a Te ei soovi kulutada aega otsimaks iga päev enam kui 600 avaldatava hanketeate seas? Ent Te pole kindel, kas leidub piisavalt huvitavaid pakkumisi just Teie ettevõtte jaoks, et selle turuga pidevalt kursis püsida? Ära koba pimeduses vaid küsi järele! Nüüd ainulaadne võimalus tellida endale tasuta taustauuring hiljuti avaldatud hanketeadete kohta, just sind huvitavas riigis ja valdkonnas!
Soovid leida uusi äripartnereid Euroopast?
Selleks võta ühendust Euroinfo keskusega!
Ning küsi taustauuringut avaldatud riigihangete kohta Euroopas – huvipakkuvas valdkonnas ja regioonis!
Lisainfo:
LEA AASAMAA E-post: lea@koda.ee Tel: 644 8079
25
• Ts˘ehhi ettevõte, mis tegeleb kompressorjaamade tootmise ja muu suruõhutehnoloogiaga, otsib majanduslikku ja tehnilist koostööd. Kood 11375
• Kreeka määrdeainete ja muude autotoodete (antifriis, pidurivedelik) tootmisega tegelev ettevõte otsib koostööpartnereid. Kood 11387
• Saksa ettevõte, mis tegeleb kasutatud ehitusmasinate, tootmisliinide ning meditsiinitehnika vahendamisega, otsib edasimüüjaid. Kood 11376
• Kreeka pasta ja riisitootja otsib äripartnereid vastastikuseks edasimüügiks. Kood 11388
• Läti kirjatarvete ja lauamängude tootja otsib edasimüüjat. Kood 11377 • Saksa keemiliste puhastusvahendite tootja otsib edasimüüjat Ida-Euroopas. Kood 11378 • Kreeka PVC-torude tootja otsib edasimüüjat. Kood 11379 • Türgi marmoritootja pakub oma tooteid ning otsib kontakte ehitusettevõtetega. Kood 11380 • Leedu konsultatsioonifirma pakub oma teenuseid Leedu turust huvitatud ettevõtetele. Kood 11381 • Saksa tööstuslike kaalude tootja otsib oma toodetele edasimüüjat. Ettevõte täidab ka individuaalseid tellimusi. Kood 11382 • Itaalia oliiviõlitootja pakub tehnoloogilist koostööd ning otsib oma toodetele edasimüüjat. Kood 11383 • Norra ehitusega tegelev väikefirmade võrgustik otsib tarnijat mitmesugustele ehitustoodetele: uksed, aknad, põrandad, katused, laed. Kood 11384
• Türgi sõidu- ja veoautode varuosade tootja otsib edasimüüjat. Kood 11389 • Saksa ratsavarustuse tootmisega tegelev ettevõte otsib edasimüüjat. Kood 11390 • Saksa masinaehitusega tegelev ettevõte otsib allhanke läbiviijat: masinaalused, rullikud. Kood 11391 • Poola laminaatmööbli tootja (köögi- ja elutoamööbel) otsib edasimüüjaid. Kood 11392 • Saksa tööstuslike ventiilide tootmisega tegelev ettevõte otsib edasimüüjat Balti riikides (rõhu-, sulgur-, vooluventiilid ). Kood 11393 • Saksa autovaruosade hulgimüüja otsib koostööpartnereid Balti riikidest. Kood 11394
Täpsem info: • Ida-Eesti firmad Margus Ilmjärv Tel: 337 4950 E-post: idaviru@koda.ee • Pärnu ja Pärnumaa firmad Toomas Kuuda Tel: 443 0989 E-post: parnu@koda.ee
• Vene ettevõte soovib osta suuremates kogustes sealiha. Kood 11385
• Tartu ja Lõuna-Eesti firmad Toomas Hansson Tel: 744 2196 E-post: tartu@koda.ee
• Hispaania ettevõte otsib tööturvalisuse ja töötervishoiu alast koostööd. Kood 11386
• Ülejäänud piirkonnad Taavi Soorm Tel: 646 0244 E-post: taavi@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006
www.koda.ee
26 Uued liikmed • Juubilarid
Tegevliikmetena on Kaubanduskojaga liitunud järgmised firmad: BALTIC JOB SERVICE OÜ BELOG OÜ DNEPROBALT INVEST OÜ MAMETA H OÜ MARLI EESTI AS
Tallinn Tallinn Tallinn Kärdla Tallinn
656 607 555 463 641
NORTH ELEMENT OÜ
Tallinn
565 67153
OLSTER GRUPP OÜ
Tallinn
608 8090
PARSUM OÜ PR PARTNER OÜ
Tallinn Tallinn
646 1211 613 0610
Lääne-Virumaa Tallinn
510 2451 699 8361
RENDIPARK OÜ WILSTONE INTERNATIONAL AS
2150 0130 44818 1204 0286
Tööjõu rent, ehituslik alltöövõtt ja ehitusmaterjalide müük. Veoste ekspedeerimine, rahvusvahelised transporditeenused. Alkoholi (vein) eksport, import ja hulgimüük. Autoremont ja tarvikute müük, autoabi, hindamistööd. Emaettevõttele (Eckes Granini Nordic OY AB) konsultatsiooniteenuse osutamine, toodete müügi edendamine Eestis. Ehitustööde organiseerimine ja ehitusteenuste osutamise korraldamine, üldehitus ja remonditööd, transporditeenused, kinnisvaratehingud. Ehitus, kaevandus ja metallurgia Skandinaavia maades, tööjõu rent Skandinaavia maades. Finantsvahendamine, valuutavahetus. Suhtekorraldus, kriisikommunikatsioon, strateegiline nõustamine kommunikatsiooni ja juhtimise vallas, meedia- ja kriisikommunikatsiooni treeningud. Põllumajandustehnika ja varuosade müük, ehitustehnika ja tööriistade rent. Sünteetilise kauts˘uki eksport-import.
Õnnitleme oma liikmeid, septembrikuu juubilare! 95 JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU liikmeks astunud 1925
60 EML CN AS liikmeks astunud 1999
35 PRINTALL AS liikmeks astunud 1998 TALLINNA LASNAMÄE MEHAANIKAKOOL liikmeks astunud 2002
15 EESTI AGA AS liikmeks astunud 1997 FRENS AS liikmeks astunud 1996 GRAMUS AS liikmeks astunud 2004 HONOR KK OÜ liikmeks astunud 1999 KLEMET AS liikmeks astunud 2001 KOMMEST AUTO AS liikmeks astunud 1996
KRISTENI KÜTUSED AS liikmeks astunud 1998 LABAS AS liikmeks astunud 1997 MALIO OÜ liikmeks astunud 1996 OMNIBUSS AS liikmeks astunud 1997 SG OÜ liikmeks astunud 1992 VIGOLIN AS liikmeks astunud 2000
10 ANRICORP AS liikmeks astunud 2005 ASE EHITUSPROJEKT OÜ liikmeks astunud 1996 BINEMS OÜ liikmeks astunud 1995 BLRT GRUPP AS liikmeks astunud 1989 INTERPAP AS liikmeks astunud 1999 INTRUM JUSTITIA AS liikmeks astunud 1996 IRSERING OÜ liikmeks astunud 2006
LEVST OÜ liikmeks astunud 2005 MARWEL MEREROOG OÜ liikmeks astunud 1995 MEGALET EHITUS OÜ liikmeks astunud 2000 META-PROFIT OÜ liikmeks astunud 2006 MICROLINK EESTI AS liikmeks astunud 2002 OFFICE ECONOMICUS AS liikmeks astunud 1997 PAKEX OÜ liikmeks astunud 2005 SAPA PROFIILID AS liikmeks astunud 2000 SUJA EHITUS OÜ liikmeks astunud 2003 TERASVARA OÜ liikmeks astunud 1997 TOODETE SERTIFITSEERIMISE AGENTUUR OÜ liikmeks astunud 1996 TREILING OÜ liikmeks astunud 2004 TRÜKIMAAILM AS liikmeks astunud 1996
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006