Teataja 16_2009

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA NR 16 • 23. SEPTEMBER 2009

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTAL

Konkurentsivõimelisimateks osutusid ettevõtted, kes on kriisis käibe säilitanud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja

rentsivõimelisim finantsvahendus-

Eesti Tööandjate Keskliidu koosta-

ettevõte — Swedbank AS, konku-

tavas Konkurentsivõime Edetabe-

rentsivõimelisim teenindusette-

lis sai tiitli Eesti Konkurentsivõime-

võte — Tallinna Vesi AS, konku-

lisim Ettevõte 2009 vedelkütuse

rentsivõimelisim transpordi- ja lo-

müügiga tegelev Mazeikiu Nafta

gistikaettevõte — Tallink Grupp AS.

Trading House OÜ, kes osutus ka kõige konkurentsivõimelisemaks

Ettevõtluse Arendamise Sihtasu-

kaubandusettevõtteks. Sel aastal

tuse (EAS) poolt väljaantav Ette-

kolmandat

koostatavas

võtluse Auhind 2009 läks VKG Oilile,

väike- ja keskettevõtete arves-

kes pälvis ka tiitli Eksportöör 2009.

korda

tuses saavutas esikoha ehitusetRiverside

OÜ.

Lisaks

Swedbanki eriauhinna Parim koha-

selgitati kõige konkurentsivõime-

neja 2009 pälvis Webmedia AS,

lisemad ettevõtted kaheksas ma-

millega Swedbank soovis tõsta

jandustegevusalas: konkurentsi-

esile ettevõtet, kes on hästi koha-

võimelisim tööstus- ja energee-

nenud muutunud keskkonnaga

tikaettevõte — BLRT Grupp AS,

ning leidnud keerulistele aegadele

konkurentsivõimelisim toiduaine-

vaatamata võimalusi oma äri kas-

tööstuse ettevõte — A. Le Coq AS,

vatamiseks.

tevõte

konkurentsivõimelisim ehitusettevõte — Merko Ehitus AS, konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja IT-ettevõte — Eesti Telekom AS, konkurentsivõimeli-

President Toomas Hendrik Ilves andmas Eesti Konkurentsivõimelisim Ettevõte 2009 auhinda üle Mazeikiu Nafta Trading House juhile Tõnu Äärole.

sim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte — EKE Invest AS, konku-

Kogu info ettevõtluskonkursside ja tulemuste kohta leiate veebilehelt www.konkurents.ee. Kojas on saadaval ka mahukas trükis „Eesti parimad ettevõtted 2009”, mis sisaldab kogu infot auhinnanominentidest.

TÄNA LEHES: Pakendiaktsiisiseaduse muudatustest

Makse- ja e-rahaasutustest — mis need on?

Eesti elanike ettevõtlikkusest

Iga liige loeb! | www.koda.ee

Eesti ettevõtete võimalustest osaleda rahvusvahelistes arengukoostöö hangetes

2

Auhinnagala 2009

Konkurentsivõime edetabeli konkurss on andnud suurepärase võimaluse hinnata sadade ettevõtete käekäiku ja seeläbi ka majanduse üldist arengut. Pildil 2009. aasta konkurentsivõimelisimate ettevõtete esindajad koos Eesti Vabariigi Presidendi, peaministri, Riigikogu esimehe, majandusministri ja korraldajatega.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt väljaantav Ettevõtluse Auhind 2009 läks VKG Oilile, kes pälvis ka tiitli Eksportöör 2009. Pildil presidendilt auhinda vastu võtmas VKG Oili juhatuse esimees Nikolai Petrovitš. „Ka majanduse jaoks kõige raskematel aegadel on Eestis ettevõtteid ja ettevõtjaid, kes kõigele vaatamata hästi hakkama saavad ja usuvad tulevikku”, ütles president Toomas Hendrik Ilves ettevõtluskonkursside auhinnaõhtul Estonia Kontserdisaalis. Samuti rõhutas ta, et ka ettevõtjatest sõltub, milline on Eesti majandus homme, aasta pärast ja kümne aasta pärast.

Võitjate laud: vasakult Taavi Kotka — Swedbanki eriauhinna Parim kohaneja 2009 võitja Webmedia ASi juht; Margus Potisepp — Parim õpilasfirma 2009 tiitli võitja Roheline Jälg esindaja; Allar Korjas — EASi ekspordidivisjoni direktor; Priit Koff — Konkurentsivõimelisima teenindusettevõtte 2009 tiitli pälvinud Tallinna Vee kommunikatsioonijuht.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Toomas Lumani kõne ettevõtlusauhindade galal

3

Ettevõtted vajavad täna rohkem kui kunagi varem hästi ja lihtsalt toimivat majanduskeskkonda TOOMAS LUMAN Juhatuse esimees

A

president,

põhjuste ja mõjude analüüsimisele.

kiitust avaldada, sest Eesti on olnud

toimivat majanduskeskkonda. Ma-

Riigikogu esinaine, ministrid,

Püütakse leida süüdlasi ja ennus-

tõesti Euroopas üks edukamaid riike

janduskasvu taastamine eeldab uusi

ekstsellentsid, daamid ja härrad,

tada paremate aegade saabumise

avaliku sektori kulude tasakaalu vii-

töökohti ja investeeringuid. Peame

head ettevõtjad!

algust. Ka laia maailma meediaväl-

misel. Kuid me ei vaja eurot lihtsalt

jaanded on taasavastanud kuna-

sellepärast, et saada eurot ja loomu-

Viimased seitse aastat on ettevõt-

gised Balti ja Ida-Euroopa riigid ning

likult ei saa väita, nagu paljud väi-

lusauhindade gala olnud pidupäev,

meie tänase käekäigu. Ainult et

davad, et kui me eurot ei saa, siis kõik

koht, kus jagatakse tunnustust ja

kommentaaride sisu on varasemast

need pingutused euro nimel on olnud

tänusõnu möödunud aasta eduka-

nukrama tooniga.

asjatud. Ei ole olnud asjatud, sest ega

ustatud

härra

me ju ei pinguta ainult euro nimel,

matele. Ka sel aastal on meil korral-

Eesti ettevõtted vajavad täna rohkem kui kunagi varem hästi ja lihtsalt toimivat majanduskeskkonda.

Majanduskasvu taastamine eeldab uusi töökohti ja investeeringuid.

Peame suutma veenda nii koduseid kui välismaiseid investoreid, et Eesti majandusel on potentsiaali ja kasvuvõimalusi ning inimesed ja tingimused äri ajamiseks on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.

dajatena põhjust olla rahul, et nii

Abiks pole ka äsja avaldatud riikide

vaid ka selle nimel, et riik lihtsalt ei ole

palju ettevõtteid on vastanud kut-

konkurentsivõime edetabel ja äri-

võimeline sellises majandusolukorras

sele mõõta nende konkurentsivõi-

tegemise lihtsuse võrdlus. Eestile

nii suuri kulusid katma kui on olnud

melisust. Vahe on ehk vaid selles, et

juba traditsiooniks saanud langemine

parematel aastatel. Niisamuti ette-

2008. aasta majandustulemuste

riikide võrdluses paar kohta ei paista

võtjad ja üksikisikud. See, mis vast

põhjal on ettevõtete käivete, kasu-

isegi siseriiklikult enam kedagi üllata-

ettevõtjatele muret teeb, ei ole mitte

mite ja investeeringute kasvud

vat ega ka huvitavat. Metoodikast või

niivõrd see, et riik ei pinguta, kuivõrd

varasemast tagasihoidlikumad.

mujalt leitakse alati sobiv põhjus,

see, et majanduses kahjuks ei ole

miks me ei edenenud. Ettevõtjate

olulise tähendusega mitte protsess,

Täna on ehk aktuaalsemgi kui kõiki-

poolelt vaadates oleks meil aga täna

vaid resultaat. Ja kui me juba nõnda

del varasematel aastatel rõhutada,

hädasti vaja maailmale saata positiiv-

palju pingutanud oleme, siis oleks hä-

suutma veenda nii koduseid kui

et konkurentsivõime põhifaktoriks

seid signaale Eesti ärikeskkonna

datarvilik veel pingutada see natuke,

välismaiseid investoreid, et Eesti

on võime genereerida tulu ettevõte-

atraktiivsusest ja elujõulisusest.

et me ikkagi euro saaksime. Vastasel

majandusel on potentsiaali ja

juhul oleks see nagu maratonijooks,

kasvuvõimalusi ning inimesed ja

tevahelises majanduslikus võistluses. Kriisis, kus tarbija pigem sääs-

Jah, meil on e-valitsus ja enam kiire-

kus me läbime ainult 40 kilomeetrit

tingimused äri ajamiseks on rahvus-

tab kui kulutab ning 70 protsenti et-

mini poleks võimalik äriühingut asu-

ja viimane pingutus jääb tegemata. Ei

vaheliselt konkurentsivõimelised.

tevõtjatest kurdab ennekõike nõud-

tada ning samuti uus töölepingu-

saa öelda, et sportlikus mõttes oli see

luse puudumise üle, on käibe säili-

seadus. Aga kas meil on ka teadmis-

40 kilomeetri jooksmine mõttetu,

Meie ettevõtete konkurentsivõime

taminegi raske ülesanne. Need, ke-

tepõhise majanduse jaoks vajami-

kindlasti andis see sportlastele ja

mõõtmise matemaatiliseks eeldu-

da täna tunnustame, on selle üles-

nevaid kompetentse andev hari-

vaatajatele midagi, kuid kahjuks teo-

seks on, et majandusnäitajad oleks

andega hakkama saanud.

dussüsteem, efektiivsed omavalit-

reetilist võimalust pjedestaalile tõus-

plussmärgiga — kasvuga. Kangesti

sused ja jätkusuutlik tervishoid?

ta see ei andnud.

tahaks, et ka tuleval aastal oleks,

ennast globaalse majanduskriisi

Samal ajal aga tuleks minu arvates

Eesti ettevõtted vajavad täna rohkem

esimese aastapäeva tähisel selle

siiski kõigele vaatamata valitsusele

kui kunagi varem hästi ja lihtsalt

mida mõõta ja kellelt mõõtu võtta.

Eelmise nädala meedia pühendas

Soovin Teile kõigile edu!

4

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Kalender

Sisukord Toomas Lumani kõne Ettevõtted vajavad täna rohkem kui kunagi varem hästi ja lihtsalt toimivat majanduskeskkonda

28. september

Seminar „Maksumuudatused, aktuaalteemad ja uuemad kohtulahendid” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

29. september

Seminar „Muudatused ehitusseaduses” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

30. september

Venekeelne seminar „Olulisemad muudatused uues töölepinguseaduses” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

1. oktoober

Venekeelne seminar Jõhvis „Uus Töölepinguseadus – lühidalt olulisest” Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

2. oktoober

Venekeelne seminar Narvas „Uus Töölepinguseadus – lühidalt olulisest” (Kerese 20, Narva) Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

6. oktoober

Seminar „Uuest töölepingu seadusest raamatupidajatele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

3

Seadusandlus Kavandatakse pakendiaktsiisi seaduse muudatusi

5

Makseasutused ja e-raha asutused

6

Koja gallupid

7

Eesti Konjunktuuriinstituut Maailma majandusfoorum avaldas riikide konkurentsi võime edetabeli — Eesti on 35. kohal

8

Välisministeerium vastab Millised on Eesti ettevõtete võimalused osaleda rahvusvahelistes arengukoostöö hangetes?

8

Ettevõtlus Kui ettevõtlikud me oleme?

10

Ülikoolide tugi ettevõtetele

11

7. oktoobril

Seminar „Tark maksumaksja” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

12

8. oktoober

Tallinna ettevõtluspäeva raames läbiviidav seminar „Väliskaubanduse rahastamine” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Marju Männik • Tel: 604 0079 • E-post: marju.mannik@koda.ee

13. oktoober

Messikoolitus Tallinnas (venekeelne) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Liis Lehesalu • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

15. oktoober

Seminar „Soome äripartnerina — mina Sulle, Sina mulle” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

16

15. oktoober

Heli Raidve loengusari „Põhjalikult uuest Töölepinguseadusest” 1. päev Töölepingu sõlmimine Hotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

EL revideerib olmeelektroonika müügiga tegelevaid veebilehekülgi

17

22. oktoober

Heli Raidve loengusari „Põhjalikult uuest Töölepinguseadusest” 2. päev — Töö- ja puhkeaeg Hotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Teated

17

29. oktoober

Liikmelt liikmele

24

Heli Raidve loengusari „Põhjalikult uuest Töölepinguseadusest“ 3. päev — Lepingu ülesütlemine Hotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Riigihanketeated

25

30. oktoober

Koostööpakkumised

25

Seminar „Uuest töölepingu seadusest raamatupidajatele“ Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Uued liikmed

26

Innovatsiooniveerg Kas leiutis ongi innovatsioon?

Tervise Arengu Instituut Tervist edendavate töökohtade võrgustik Eestis

13

Etikett Riietus tööl ja kodus

14

Euroopa Liit Paljud EL kaubanduskojad ei usu, et teenuste direktiiv saab tähtajaks reaalselt ülevõetud

Euroopa uudised

Detsembrini 2009 „Mentoripõhine e-õpe” — tasuta ID-kaardi koolitus Toimumiskoht ja aeg vastavalt tellija soovile. Läbiviija BCS Koolitus.

Piret Elm • Tel: 699 8155 • E-post: piret.elm@bcs.ee Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

5

Kavandatakse pakendiaktsiisi seaduse muudatusi Kuigi Rahandusministeeriumi poolt koostatud eelnõu pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmiseks on esmapilgul lühike ja muudatusi vähe, ei saa nende olulisust (pakendi)ettevõtjatele siiski alahinnata.

MAIT PALTS Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

P

eamised kavandatud muuda-

ga soovitakse nüüd aga reguleerida

nõu koostajate hinnangul on sellis-

duse pakendmaterjali liigitusega.

tused:

aktsiisimaksja ja taaskasutusorga-

tes tingimustes aga maksuhalduril

Eelnõu kohaselt oleksidki aktsiisiga

soovitakse fikseerida aktsiisi-

nisatsiooni vahel sõlmitud lepingu

väga raske kontrollida, kas ja millal

maksustatava pakendmaterjali lii-

maksja ehk ettevõtja ja taaska-

kehtima hakkamise aega. Ühest kül-

on pakendiettevõte aktsiisi maks-

gid: klaas, plastik, metall, paber ja

sutusorganisatsiooni vahel sõl-

jest on tegemist lepinguvabaduse

mise kohustustest vabanenud. Sel-

kartong, kaasaarvatud kihiline kar-

mitava lepingu kehtima hakka-

piiramisega, teiselt poolt väidavad

leks, et üheselt määrata maksu-

tong, puit ning muu materjal. Erine-

mise aeg ning keeld seadusega

eelnõu koostajad, et praegune süs-

kohustuse tekkimise aeg, soovi-

vusi on kaks. Kehtiva seaduse koha-

sätestatud kohustusi tagasiula-

teem võimaldab kuritarvitusi (lepin-

takse välistada tagantjärele kirjaliku

selt maksustatakse keraamikast

tuvalt organisatsioonile üle anda;

gute tagantjärele sõlmimine).

lepingu sõlmimise võimalus. Eelnõu

pakendit sarnaselt klaasiga. Eelnõu

kohaselt on aktsiisimaksja oma

kohaselt käsitletakse keraamikast

muuta soovitakse ka pakendmaterjali liigitust (eraldi liigina

Eelnõu kohaselt annakski aktsiisi-

kohustused taaskasutusorganisat-

pakendit aga „muu pakendina” ning

fikseeritakse puidust pakend).

maksja oma seadusest tulenevad

sioonile üle andnud alates lepingu

seega oleks ka aktsiisi määr senise

kohustuse üle taaskasutusorgan-

sõlmimise kuupäevast.

10 kr/kg asemel 20 kr/kg. Puidust pakendit on seni käsitletud „muu

Teatavasti kehtivad Eestis juba mit-

isatsioonile lepingu sõlmimise kuu-

meid aastaid pakendite taaskasu-

päeval. Lepingu sõlmimise kuupäev

Kuivõrd eelnõule lisatud seletuskir-

pakendina”, mis nüüd soovitakse

tamise sihtarvud, kehtib paken-

määrab kindlaks aja, millest alates

jast ei nähtu, kas ja milliseid alter-

välja tuua aga eraldi pakendimater-

diaktsiisi tasumise kohustus, juhul

läheb aktsiisimaksmise kohustus

natiive on muudatusele lisaks veel

jali liigina. Juhul kui puidust pakendit

kui pakendeid piisavalt ei taaskasu-

üle taaskasutusorganisatsioonile.

kaalutud ning milliseid mõjusid võib

ei taaskasutata pakendiseaduse

tata ning võimalus anda pakendi-

Eelnõule lisatud seletuskirjas on sel-

muudatus kaasa tuua kehtivaid, kuid

§ 36 lõikes 3 sätestatud määral

seadusest

pakendiaktsiisi

gitatud, et kehtiv seadus lubab akt-

tagasiulatuvalt sõlmitud lepinguid

(45% puidujäätmete kogumassist,

seadusest tulenevaid kohustusi üle

siisimaksjal kirjaliku lepinguga anda

silmas pidades, tuleks neid aspekte

kusjuures 20% kogumassist ring-

vastavatele taaskasutusorganisat-

oma kohustus üle taaskasutusor-

ilmselt siiski veel käsitleda. Viimast

lussevõetuna), rakendatakse sellele

sioonidele. Viimane toimub tava-

ganisatsioonile, kuid ei sätesta, mis

arvestades ei saa ka hetkel veel kindel

aktsiisimäära 20 kr/kg kohta.

päraselt organisatsiooni ja ettevõtja

hetkest hakkab leping kehtima,

olla, et eelnõu täpselt sellisel kujul

vahel sõlmitava lepinguga. Eelnõu-

mistõttu ei ole välistatud kohustuse

Riigikogus kunagi vastu võetakse.

ning

üleandmine tagasiulatuvalt. Rahan-

Eelnõuga soovitakse reguleerida aktsiisimaksja ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitud lepingu kehtima hakkamise aega. Ühest küljest on tegemist lepinguvabaduse piiramisega, teiselt poolt väidavad eelnõu koostajad, et praegune süsteem võimaldab kuritarvitusi.

dusministeerium näeb selles prob-

Kehtiva pakendiaktsiisi seaduse ko-

leemi. Juhul kui taaskasutusorga-

haselt on maksustatava pakendi lii-

nisatsioon on täitnud oma kohus-

gid klaas ja keraamika (10 kr/kg),

tused ja kogunud kokku vajalikul

plastik (40 kr/kg), metall (40 kr/kg),

hulgal pakendit ning selle taaskasu-

paber ja kartong, kaasaarvatud kihi-

tanud, on võimalik konkreetse pa-

line kartong (20 kr/kg) ja muu pa-

kendiettevõtjaga tagantjärele sõl-

kend (20 kr/kg). Eelnõuga soovi-

mida leping perioodi eest, mille täit-

takse liigitust pisut muuta ning

mise tähtaeg on juba möödas. Eel-

ühtlustada kooskõlla pakendisea-

Nagu öeldud, on kavandatavad muudatused hetkel alles eelnõu tasandil, mille kohta oodatakse ka ettevõtjate tagasisidet. Eelnõu ning sellele lisatud seletuskiri on leitavad tavapärasel viisil Kaubanduskoja veebilehelt majanduspoliitika aktuaalsete teemade rubriigist ning loomulikult on oodatud selle kohta kõik arvamused.

6

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Makseasutused ja e-raha asutused Rahandusministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga töötas välja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu, mis on vajalik võtmaks üle Euroopa Liidu makseteenuste direktiiv.

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Lühidalt: ELi makseteenuste direktiiv on kavandatud üksnes sularahata arveldusteks ning selle eesmärk on tagada elektrooniliselt täidetavate maksekäsundite ühtne õiguslik raamistik kogu ELis.

Makseteenuste osutamine on lubatud üksnes piiratud hulgal subjektidel nende majandus- või kutsetegevuses. Makseteenuse sisuks on otsekorralduste (sh ühekordsete) täitmine, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, maksetehingu täitmine maksekaardi või muu vahendi abil ning kreeditkorralduse, sh püsikorralduse täitmine.

Makseasutus on äriühing, mille püsiv tegevus on makseteenuste osutamine ning mis võib tegutseda üksnes AS-ina ning finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses.

D

irektiiv on kavandatud üks-

teenus, kes võib osutada makse-

kaardi või muu samasuguse va-

nes sularahata arveldusteks

teenust ning mis on makseasutus?

hendi abil ning kreeditkorralduse täitmine, sealhulgas püsikorral-

ehk välistatud on sularahas või pabertšekkides tehtavad maksete-

Makseteenused

dus. maksevahendite väljaandmine

hingud. Direktiivi eesmärk ongi tagada elektrooniliselt täidetavate

Makseteenused on teenused, mille

ja/või omandamine;

maksekäsundite ühtne õiguslik

osutamine on lubatud üksnes piira-

rahasiire;

raamistik kogu Euroopa Liidus.

tud hulgal subjektidel nende majan-

maksetehingute täitmine, kui

dus- või kutsetegevuses:

maksja nõusolek maksetehingu

Hetkel kehtiv e-raha asutuste sea-

teenused, mis võimaldavad teha

täitmiseks antakse telekommu-

duse regulatsioon on lisatud makse-

sularaha sissemakset makse-

nikatsiooni-, digitaal- või IT-

teenuste regulatsioonile, luues nii

kontole ning kõik maksekonto

seadme abil ning makse tehakse

ühtne seadus sarnase teenuse pak-

toimimiseks vajalikud toimingud;

telekommunikatsiooni- või IT-

kujatele. Kuigi konsultatsioonide

teenused, mis võimaldavad sula-

süsteemi või -võrgu haldajale,

käigus toodi välja asjaolu, et makse-

raha väljavõtmist maksekontolt,

kes tegutseb üksnes vahenda-

asutuste ja e-raha asutuste tege-

ning kõik maksekonto toimimi-

jana makseteenuse kasutaja

vust võiks eraldi reguleerida on

seks vajalikud toimingud;

ning kaupade ja teenuste tarnija

Rahandusministeerium tänaseks

maksetehingu täitmine, sealhul-

vahel.

otsustanud lähenemise kasuks, mis

gas raha ülekanne kasutaja mak-

toetab ühtse seaduse loomist. Seda

seteenuse pakkuja või muu

Lisaks võib makseasutus tegeleda

ennekõike põhjusel, et mitmed

makseteenuse pakkuja juures

makseteenustega vahetult seotud

makseasutusi ja e-raha asutusi regu-

asuvale maksekontole; näiteks

lisateenuste osutamisega, näiteks

leerivad normid kattuvad suures

otsearvelduse täitmine, sealhul-

maksetehingute täitmise tagamise-,

osas (tegevusloa režiim, olulise osa-

gas ühekordne otsearveldus,

valuutavahetuse, andmeturbe ning

luse omandamise kord, järelevalve

maksetehingu täitmine makse-

andmete säilitamise ja töötlemise

jms). Samuti on EL tasandil muut-

kaardi või muu samasuguse

teenustega.

misel e-raha asutuste regulatsioon,

maksevahendi abil ning kreedit-

mis viiakse paljuski samadele alus-

korralduse täitmine, sealhulgas

Keelatud on aga makseasutustel

tele nagu täna kehtiv makseasutus-

püsikorraldus.

võtta kasutajatelt vastu hoiuseid

te regulatsioon.

maksetehingu täitmine, kui raha

ning makseteenuse kasutajatelt

on makseteenuse kasutajale

saadud raha on lubatud kasutada

Põhimõtteliselt täiesti uue makse-

antud krediidiliinina, näiteks: ot-

vaid makseteenuse osutamiseks.

teenuste osutamise mõiste toomisel

sekorralduste täitmine, sealhul-

meie õigusruumi on vaja kõigepealt

gas ühekordne otsekorraldus,

Makseteenuse sisuks on otsekorral-

aru saada, milline teenus on makse-

maksetehingu täitmine makse-

duste, sealhulgas ühekordsete ot-

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

7

Koja gallupid

sekorralduste täitmine, mille ees-

Finantsinspektsioon võib määrata

märk on debiteerida maksja makse-

omavahendite taseme, et see oleks

kontot, maksetehingu täitmine

piisav makseasutuse poolt väljas-

maksekaardi või muu samasuguse

tatud laenudega seotud riskide kat-

vahendi abil ning kreeditkorralduse

miseks vastavalt käesoleva para-

täitmine, sealhulgas püsikorralduse

grahvi lõikes 3 sätestatule. Seega

täitmine.

on Finantsinspektsiooni pädevuses

meie küsitlustele Kaubanduskoja veebilehel aktiivselt

hinnata, kas tegevusluba taotleva

vastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada oma

Makseteenuseid võivad osutada

ettevõtja omavahendite suurus

arvamused ja ettepanekud, mille edastame seadus-

makseasutused, e-raha asutused,

vastab tema poolt võetud riskidele.

krediidiasutused, postiteenuse osu-

Täname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidi

andjale. Teie arvamusest sõltub palju!

taja, Euroopa Keskpank ja Euroopa

Sarnaselt teiste finantsturul tegut-

Majanduspiirkonna lepinguriikide

sevate ettevõtjatega, esitatakse

keskpangad väljaspool nende üles-

makseasutuste ja e-raha asutuste

andeid rahandus- või riigiasutuste-

juhtidele kõrgendatud nõuded võr-

na, lepinguriigid või nende piir-

reldes muude ettevõtluse valdkon-

Kas toetaksite seadusemuudatust, mille kohaselt tööandjaga

kondlikud või kohalikud asutused

dadega. Järelevalveasutus hindab

seotud isiku poolt töötajatele tehtud hüvesid tuleks tööandja

väljaspool nende ülesandeid riigi-

enne tegevusloa väljastamist, kas

poolt maksustada erisoodustusena?

asutustena.

ettevõtte juht vastab seaduses

Makseasutus ja e-raha asutus

sätestatud nõuetele ning nõuetele

Ei toeta — 61%

mittevastavus võib olla ka tegevus-

Toetan, kui seotud isiku poolne soodustus on antud otseselt tööandja arvelt — 9%

loa andmisest keeldumise aluseks.

Makseasutus on äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste

Teises riigis makseasutuse või e-

osutamine ning võib tegutseda

raha asutuse filiaali asutamiseks on

üksnes aktsiaseltsina ning samuti

samuti vajalik Finantsinspektsiooni

finantseerimisasutus krediidiasu-

nõusolek ning erinevates riikides asu-

Ei toeta, kuna tööandja ei pruugi teada, et temaga seotud isik on tema töötajale soodustusi teinud — 24%

tuste seaduse tähenduses. Siin-

vate filiaalide puhul lähtutakse nn

Ei oska öelda — 6%

juures on oluline märkida, et üksnes

ühtse tegevusloa printsiibist, mille

rahasiirde teenust osutavad mak-

kohaselt teostab makseasutuse või

seasutused võivad tegutseda ka

e-raha asutuse üle järelevalvet pärit-

osaühingu vormis.

oluriigi järelevalveasutus.

Makseasutused ja e-raha asutused

Ehkki eelnõu seletuskirjas ei ole

on sarnaselt teiste finantsteenust

välja toodud Eestis tegutsevate

pakkuvate asutustega Finantsin-

ettevõtete hulka, keda seaduse vas-

spektsiooni järelevalve all ning

tuvõtmine võib mõjutada, on eel-

tegevusluba tuleb samuti taotleda

nõuga kiire, kuna direktiivi üle-

Kuivõrd oluliseks peate aastaaruannete audiitorkontrolli nõuet

inspektsioonist. Tegevusluba on

võtmise tähtajaks on 1. november

ettevõtete üldise usaldusväärsuse tagamisel?

tähtajatu ning isiklik, seda ei saa

2009, mis tähendab, et hiljemalt

teisele isikule edasi anda. Tegevus-

1. novembril peab uus maksetee-

Väga oluline — 25%

loa andmise ja selle kehtivuse

nuste regulatsioon ka jõustuma.

Oluline ainult suurte või avaliku huviga ettevõtete osas — 59%

täitmise kriteeriumid on makseasu-

Enne 2009. aasta 1. novembrit mak-

Vähe oluline — 16%

tustele madalamad, kui krediidiasu-

seteenuseid osutanud või e-raha väl-

tustele, kuna makseasutused te-

jastanud ettevõtjad, kes kavatsevad

gelevad rohkem spetsialiseerunud ja

pärast seaduse jõustumist sellel alal

piiratud tegevusvaldkonnas ning

tegutsemist jätkata, peavad esitama

seega on nende riskid madalamad ja

Finantsinspektsioonile tegevusloa

kergemini jälgitavad ja kontrolli-

2010. aasta 1. jaanuariks ning oma

tavad. Ka tuleb klientide raha hoida

tegevuse kohustatud kooskõlla

eraldi makseasutuse rahast, mis on

viima 2010. aasta 1. maiks, jättes

ette nähtud muuks äritegevuseks.

sellega 6-kuuline puhverperiood.

tingimusena

usaldatavusnõuete

Toetan — 0% (Vastajaid 34)

Ei oska öelda — 0% (Vastajaid 44)

8

Eesti Konjunktuuriinstituut

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Maailma majandusfoorum avaldas riikide konkurentsivõime edetabeli —

A

rengukoostöö on muutunud

kord, ajalimiidid ja hindamiskri-

Eesti välispoliitika lahuta-

teeriumite aluseks olevad spetsi-

matuks ja väga oluliseks osaks.

fikatsioonid.

Juba kümme aastat on aktiivselt tegutsetud nii Eesti neljas arengu-

Selleks, et eraettevõte saaks eri-

koostöö prioriteetriigis (Moldovas,

nevate rahvusvaheliste hankekon-

Ukrainas, Gruusias ja Afganistanis)

kursside raames osaleda kas tee-

kui antud humanitaarabi loodus-

nuste osutajana (sh konsultatsioo-

õnnetustes või sõjalistes konflik-

nide ja koolituste pakkumine),

tides kannatanud riikidele. Eesti

materjalide tarnija või tööde teos-

rahastatavad projektid on aga

tajana (konflikti- ja katastroofi-

suhteliselt väikesemahulised ning

järgsed ülesehitusvajadused, koo-

ka erasektori kaasatus seetõttu

limajad, teed jne), tuleb ettevõttel

LEEV KUUM

veel üsna tagasihoidlik. Tunduvalt

end esmalt registreerida vastava

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur

suuremaid võimalusi arengukoos-

organisatsiooni

töö elluviimisel kaasa löömiseks

andmebaasis.

Eesti on 35. kohal

akrediteeritud

pakub Eesti ettevõtetele osalemine erinevatel globaalsetel han-

Näiteks kõik EL institutsioonide,

septembril sai teatavaks

Soome ja Saksamaa, kes kõik on

kekonkurssidel. Euroopa Liit, Maa-

aga ka Europeaidi, mis on Euroopa

Maailma majandusfoorumi

esikümnes, on Leedul 53. koht

ilmapank, ÜRO, NATO, teised

Ühenduse arengukoostöö ette-

raport, millest selgub, et Eesti

(4,30 p), Lätil 68. koht (4,06 p) ja

rahvusvahelised finantsinstitut-

valmistamise, kavandamise ja ra-

konkurentsivõime on tänavu hin-

Venemaal 63. koht (4,15 p).

sioonid ja suured doonorriigid kor-

kendamise eest vastutav Euroopa

raldavad tihti oma arengu- ja

Komisjoni koostöötalitus, teated

8.

natud 4,56 punktiga (7-st võimalikust, esikohal olev riik Šveits —

Maailma majandusfoorumi konku-

humanitaarabi andvate üksuste

avaldatakse elektroonilises and-

5,60 p), mis andis meile 133 riigi

rentsivõime arvestus baseerub n-ö

kaudu erinevaid hankekonkursse,

mebaasis TED (Tenders Electronic

arvestuses 35. koha.

12 sambal. Täna avaldatud rapor-

mis võiksid pakkuda huvi ka Eesti

Daily). Andmebaasist leiab infot nii

tist nähtub, et Eesti tugevusteks

ettevõtetele.

riigihanke tingimuste, pakkumise

Võrreldes eelmise aastaga on Eesti

on tervishoid ja põhiharidus — 5,98

langenud 3 kohta, seda eelkõige

punkti, tehnoloogiline kirjaoskus —

Tulenevalt Euroopa Liidu (EL) han-

makromajandusnäitajate halvene-

5,49 punkti, kõrgharidus ja koolitus

kedirektiividest 2004/18/EÜ ja

mise tõttu. Hindamine tugines

— 5,11 punkti, tööturu efektiivsus —

2004/17/EÜ, on EL liikmesriigi rii-

Kuna on hankeid, mis avaldatakse

riikide 2008. aasta statistilistel

4,86 punkti ja institutsionaalne

gihanked avatud lisaks EL liikmes-

ametlikes väljaannetes ja inter-

andmetel (28 näitajat) ja käesoleva

areng — 4,85 punkti. Kõige vähem

riikide turuosalistele, Euroopa

netis ning hankeid, mis edasta-

aasta märtsis-aprillis läbi viidud et-

punkte andis meile sammas, mis

Majanduspiirkonna lepinguriigi ja

takse ainult eelnevalt kvalifit-

tevõttejuhtide küsitlusel (82 hin-

iseloomustab turu suurust — 3,98

Maailma

Kaubandusorganisat-

seeritud pakkujatele, siis on korra-

nangut, viis läbi Eesti Konjunk-

punkti ja 94. koht.

siooni riigihankelepinguga (Govern-

liku profiili olemasolu vastavas

ment Procurement Agreement)

andmebaasis ülimalt oluline. Pro-

tuuriinstituut). Veel aasta varem

vormistamise kui ka esitamise korra kohta.

(2007. edetabelis) oli Eesti 27. kohal

Töö autorid on kogutud informat-

ühinenud riikidele. Ehk juhul, kui

fiili loomisel täpsustatakse ette-

ja punkte kogunes siis 4,70.

siooni põhjal, lisaks konkurentsi-

hankija ületab hankedirektiivide

võtte spetsiifiline pädevusvald-

võimele, püüdnud kindlaks mää-

kohaselt kehtestatavad rahvus-

kond, tarnete- ja finantsvõimekus,

Täna avaldatud edetabelis on esi-

rata ka riikide arenguastet, lähtu-

vahelised piirmäärad, on ta kohus-

kvaliteedistandardid jms tingimu-

kohale tõusnud Šveits, kellele järg-

des nende erinevast „arengumoo-

tatud kohtlema kõiki EL liikmesriigi

sed. Pakkuja peab reeglina olema

nevad seni püsivalt esikohal olnud

torist”. Viimasteks on (alates

ja

pakkujaid

äriregistris registreeritud, omama

USA ning Singapur, Rootsi, Taani,

primitiivsemast): ressursid, efek-

võrdselt ja mittediskrimineerivalt

piisavat majanduslikku ressurssi ja

Soome, Saksamaa, Jaapan, Kanada

tiivsus ja innovatsioon. Eestile on

ning jälgima, et kõik isikutele

tehnilist kompetentsust hanke ob-

ja Holland (TOP 10). Eesti lähi-

tunnustuseks kuulumine n-ö kõr-

seatavad piirangud ja kriteeriumid

jektiks olevate tööde nõuetekoha-

konkurentidest (punkte 4,6…4,8)

gemasse liigasse ehk innovatsiooni

oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

seks ja õigeaegseks teostamiseks,

on tuntumad Küpros, Hispaania,

poolt juhitud riikide hulka. Olgu

proportsionaalsed, asjakohased ja

samuti peab pakkuja olema täit-

Tšehhi, Hiina ja Saudi Araabia.

veel märgitud, et 35. koha omistas

põhjendatud. Samuti on direktii-

nud kõik kohustused riiklike ja ko-

Kohe meie taga asuvad Tai, Slovee-

Eestile tänavu ka teine tuntud

videga määratletud riigihangetega

halike maksude osas. Enne regist-

nia, Kuveit, Tuneesia, Omaan ja

reitinguagentuur

Lausanne

seotud subjektide õigused ja ko-

reerumist tuleks siiski täpsete

Puerto Rico. Meie peamistest kau-

Juhtimise Arendamise Instituut

hustused, hankekonkursside tea-

osavõtutingimuste, hankemenet-

banduspartneritest, peale Rootsi,

(IMD).

vitamise ning nende teostamise

luste reeglite ning lepingute sõl-

—

lepinguosapoolte

Välisministeerium vastab

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

HELEN POPP Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna arengukoostöö büroo diplomaat

Välisministeerium vastab: Millised on Eesti ettevõtete võimalused osaleda rahvusvahelistes arengukoostöö hangetes?

mimisega seonduva või seda puu-

sarnane, üksnes ehitustööde kohta

Euroopa Komisjon on korduvalt

dutava teabega tutvuda orga-

on riigihangete seaduse ja vastava

nimetanud Eesti ja teiste Ida-Eu-

nisatsioonipõhiselt.

määruse poolt sätestatud täien-

roopa ettevõtete eelisteks rahvus-

davad nõuded. Otsustamisel võivad

vahelistel hankekonkurssidel pare-

Hankemenetlused jagunevad ena-

lisaks pakutava hinna/kvaliteedi

mat idapoolsete sihtriikide riigisüs-

masti kas avatud või piiratud han-

suhtele oluliseks saada veel näiteks

teemi, keele ja töökultuuri tund-

kemenetlusteks (kutse saadetakse

kvaliteedisertifikaatide olemasolu,

mist. Kuna paljud rahvusvahelised

tellija poolt valitud ettevõtetele),

soovitajate ja teostatud tööde

hanked on suuremahulised, nõud-

võistlevaks dialoogiks (võimaldab

nimistu, samuti hanke keskkonna-

mised firma käibele võivad väikese

ja sotsiaalsed aspektid. Lisaks on

või keskmise suurusega ettevõttele

arenguabi raames elluviidavate

ülejõu käia või eeldatakse ühe pro-

hangete puhul suur rõhk ausal

jekti raames paljude erivaldkondade

konkurentsil, rahaliste vahendite

alast kvalifikatsiooni, siis tasub

säästlikul ja ratsionaalsel kasu-

kaaluda rahvusvahelisele hanke-

tamisel ning protseduuride läbi-

turule sisenemist kas mõne kon-

paistvusel.

sortsiumi osana või omakorda all-

Hankemenetlused jagunevad enamasti kas avatud või piiratud hankemenetlusteks (tellija poolt valitud ettevõtetele), võistlevaks dialoogiks (võimaldab tehniliste lahenduste üle konsulteerida) või väljakuulutamisega läbirääkimisteks (kasutatakse juhul, kui avatud pakkumismenetlus ei andnud tulemusi).

hanget teostades. Kvalifitseeritud Kuigi pakkumiste esitamise täht-

pakkujad toimivad sageli katus-

aeg on reeglina lühike, protsess ise

organisatsioonina, kes suurema osa

aeganõudev ja töömahukas, on

töömahust ostavad allhankena sis-

rahvusvaheliste

puhul

se. Lisaks pidevale projektide ja

tegemist suure ja stabiilse turuga,

hangete seirele on seega soovitav

enne lõplike pakkumiste esitamist

mis võimaldab leida uusi väljundeid,

ennast kurssi viia valdkonna suure-

tehniliste lahenduste üle konsul-

turustuskanaleid ning koostööpart-

mate pakkujatega.

teerida) või väljakuulutamisega

nereid. 2008. aastal kujunes näiteks

läbirääkimisteks (kasutatakse juhul,

EL hanketuru mahuks ligikaudu

Eelnevate hangete võitjad ja nende

kui avatud pakkumismenetlus ei

2000 miljardit eurot ehk keskmiselt

kontaktid koos võidetud projekti-

andnud tulemusi). Peale ametliku

16% Euroopa Liidu SKP-st. ÜRO ja

dega kuuluvad sarnaselt hankepak-

teadaande ilmumist on pakkumise

selle

han-

kumistele avaldamisele. Esmase

esitamise tähtaeg olenevalt menet-

kemahud olid samal aastal enam

pakkumise kokkupanemine võib olla

luse formaadist enamasti 1-2 kuud,

kui 13 miljardit dollarit. Euroopa

küll keeruline ja pikk protsess, ent

kiirendatud piiratud pakkumiste

Rekonstruktsiooni- ja Arengupank

kui valdkonna regulatsioon ja tüüp-

puhul aga veelgi lühem. Menetlus-

finantseeris 2008. aastal 124 han-

dokumendid tuttavad, on järgmise

protsess eelpool nimetatud riigi-

kelepingut väärtuses 1,2 miljardit

pakkumise koostamine juba kind-

hangete liigi puhul on suures osas

eurot.

lasti lihtsam.

hangete

allorganisatsioonide

Rahvusvaheliste arengukoostöö hangete kohta saab kõige lihtsamini infot organisatsioonide veebilehekülgedelt. EL hangete elektrooniline andmebaas asub aadressil www.ted.europa.eu, Europeaid veebilehe leiab aadressilt http://ec.europa.eu/euro peaid/index_en.htm. ÜRO hangete kohta leiab rohkem infot http://www.un.org/Depts/ptd/ ja Maailmapanga hangete kohta www.worldbank.org/procure/.

9

10

Ettevõtlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Kui ettevõtlikud me oleme?

100%

TIIA RANDMA

80%

Haridusnõunik

60%

40%

Kumba eelistate, kas palgatööd või olla ise tööandja?

20%

Töötaja Tööandja Mitte kumbki neist 0% EU 25 EU 15 NMS 10 USA Sl BE SE DK NO LU NL AT SK FR FI DE CZ ES UK EE HU MT PL IE EL IT CY PT LV IC LT

Mittevastanud

E

hkki ettevõtlusaktiivsus on

seks Ameerikas oluliselt kõrgem kui

turvalisus, fikseeritud tööaeg), ilmnes

hoiakuid ettevõtlusainete õpeta-

Eestis tõusuteel, oleme pas-

vanas Euroopas keskmiselt. Kui võr-

antud uuringust, et võrreldes teiste

mise ja õppimise osas. Kuna see

siivsemad kui teised Balti riigid. Meie

relda sama näitajat Euroopa vanade

Euroopa riikidega torkavad Eestis

rahvusvaheline uuring ei ole veel

naabrid lätlased on Euroopas kõige

ja uute riikide vahel, siis uute riikide

silma takistavate teguritena: äriidee

ametlikult avaldatud, on hetkel või-

ettevõtlikumad. Eesti inimesed leia-

ettevõtlusaktiivsus on kõrgem. Eel-

puudumine, kehvad finantseerimis-

malik tutvuda Eesti andmetega ja

1

vad, et neil puuduvad teadmised ja

misel aastal avaldatud uuringust sel-

võimalused ning teadmiste ja os-

võrdlus teiste riikidega jääb edas-

oskused ettevõtlusega alustamiseks.

gus, et eestlaste soov olla endale

kuste puudus. Viimase takistusteguri

pidiseks.

Samas on meie tudengitel valmisolek

tööandjaks (ingl k being self-employ-

väärtus Eestis on Euroopa Liidu

ettevõtlusega alustamiseks kõrge,

ed) on madalam kui Euroopa riikides

kõrgeim (21%), mis näitab, et Eesti

aga reaalselt ettevõtlusainete kur-

keskmiselt (vaata joonist). 40%

elanikud tunnevad end ettevõtlus-

sustele jõuab neist väike osa.

Eestis küsitletutest vastas, et soo-

valdkonnas ebakompetentsetena.

Tudengid peavad ettevõtlusainete õppimist väga oluliseks

viksid olla iseendale tööandjaks.

Eestis läbi viidud küsitluses osalesid

Euroopa Komisjon uurib regulaarselt

Euroopa 25 riigi sama keskmine näi-

erinevaid ettevõtlusnäitajaid Euroo-

taja on 49%. Jättes kõrvale ka mujal

pa Liidu riikides, USAs, Islandil ja Nor-

Euroopas nimetatud enimteadvus-

ras. Traditsiooniliselt on inimeste

tatud põhjused palgatöö eelistami-

2008. aastal küsitleti Euroopas üli-

dikku (74%) tudengitest peab erine-

valmisolek ettevõtjana tegutsemi-

sele (regulaarne sissetulek, sotsiaalne

koolide tudengeid2, et uurida noorte

vate ettevõtlusainete pakkumist

Ettevõtlusvalmidus Eesti tudengite seas on kõrge

avalik-õiguslikud ülikoolid. Tulemuste põhjal võib väita, et kolm neljan-

Ettevõtlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

oluliseks, sealhulgas rohkem kui pooled vastanutest väga või äärmiselt oluliseks. Ka ettevõtlusvalmidus on tuden-

11

Ülikoolide tugi ettevõtetele

TIIA RANDMA Haridusnõunik

gite seas kõrge. Vastanutest ligi pooled valiks viis aastat peale lõpetamist ettevõtja karjääri. Sealhulgas oli küsitletutest 5% juba asutanud ettevõtte ja enamik

neist

tegutses

reaalselt.

tudengid. Samuti oli meestudengite

E

takse nende doktorantide õpin-

et tema motivatsioon ja sisse-

nud vähemalt 3 lõppenud majan-

ettevõtlusaktiivsus pea kolmandik kõr-

guid, kelle teadustöö viiakse läbi

tulekud osalise tööajaga töötamise

dusaastat. Ettevõte ei ole majan-

gem naistudengite omast.

ülikooli ja mõne Eestis tegutseva

ajal ei vähene. Kui seoses ühe töö-

duslikes raskustes. Doktorandi

ettevõtte tihedas koostöös. Tege-

taja doktoriõpingutega tekib lisa-

tööleping ettevõttega peab olema

vus on suunatud akadeemiliste

kohustusi ka teistele, saab prog-

sõlmitud vähemalt miinimum-

teadmiste ettevõtetesse toomi-

rammist kompenseerida ka ette-

palga ulatuses.

sele ning uurimustööde sidumi-

võttepoolse juhendaja töötasu.

Kõrgema ettevõtlusaktiivusega paistsid silma kunsti ja ärinduse erialade

Suured käärid valmisolekute ja tehtud valikute vahel

uroopa sotsiaalfondi DoRa

12 000-kroonine igakuine maksu-

Ettevõttes peab olema vähemalt

programmi raames toeta-

vaba stipendium tagab töötajale,

11 töötajat. Ettevõte on tegutse-

Samas küsitluses uuriti ka noorte jõud-

sele ettevõtete vajadustega. Tege-

mist ettevõtlusõppeni. Uuring näitas, et

vuse raames toimub doktorandi

vaatamata ettevõtlusainete väärtus-

õppetöö ülikooli juures, praktiline

Kuidas taotleda?

Kuidas see käib?

DoRa programmi raames on toe-

uurimistöö ettevõtte juures. Toe-

Töötaja võib alustada oma dokto-

tuse taotlejaks ülikool, seega tuleb

susele, on tudengite osalemine nendel

tust saab kasutada doktoriõppeks

riõpinguid mistahes ajahetkel

huvi korral uurida sobiva instituudi

kursustel kooliti väga erinev. Keskeltläbi

Eesti teadus- ja arendustegevuse

olenemata õppeaasta algusest.

või teaduskonna koostöövõimalusi.

ainult veerandik vastajatest on ise osa-

ning innovatsiooni strateegias väl-

Doktorandi võtab vastu ülikool,

Ülikoolidest saavad doktorante

lenud mõnel ettevõtlusaine kursusel.

ja toodud eelisarendatavates vald-

tal on juhendaja ülikoolis ja kaas-

vastu võtta Eesti Maaülikool,

Kõrvutades

kondades, milleks on:

juhendaja ettevõttes.

Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna

tamisele ja kõrgele ettevõtlusaktiiv-

eelnevaga

kõrgkoolide

Ülikool ja Tartu Ülikool, sest ainult

vilistlaste uuringust selgunud tõsiasja,

info- ja kommunikatsiooni-

et ligi pooled Eesti kõrgkoolide lõpeta-

tehnoloogia,

Doktorandi, ülikooli ja ettevõtte va-

neis koolides on võtmevaldkonda-

jatest on leidnud töö avalikus sektoris

materjalitehnoloogia,

hel sõlmitakse kolmepoolne leping,

des doktoriõppe tasemel akredi-

(42%) ja vaid väga väike osa (5% lõpeta-

keskkonnatehnoloogia,

milles sõnastatakse konkreetne

teeritud õppekavad.

jatest) on tööl oma firmas, füüsilisest

biotehnoloogia,

uurimisteema ning kõigi osapoolte

isikust ettevõtjana või vabakutselise-

energeetika,

roll ja panus töö läbiviimisel. Ülikool

Koos taotlusega tuleb esitada ka

tervis.

maksab igakuiselt doktorandile

ülevaade doktorandi planeeritavast

olekute ja tehtud valikute vahel on

stipendiumi ja vajadusel ettevõt-

teadustööst ning selle seostest et-

suured.

tepoolsele juhendajale töötasu.

tevõtte arendustööga. Taotluste

Doktorandi kohustused, õpingute

esitamise tähtajad:

na3, võib väita, et käärid noorte valmis-

Tänase olukorra põhjusi vaagime järgmises Teatajas.

Kuidas on see kasulik ettevõttele?

aeg ja nõuded teadustööle ei erine

oktoober 2009 (õpinguteks al-

Toetus võimaldab ettevõttel suu-

tavapärasest, ent tema uurimistöö

gusega 2009/2010 õ-a);

nata oma spetsialiste erialasesse

peab omama ettevõtte jaoks

veebruar 2010 (õpinguteks al-

doktoriõppesse ettevõttes tööta-

rakenduslikku väärtust.

gusega 2009/2010 õ-a); mai 2010 (õpinguteks alguse-

misega samal ajal. Töötaja saab oma uurimistöö siduda ettevõtte 1 European Commission, Entreprreneurship Survey of the EU (25 members), United States, Iceland and Norway, 2007, http://ec.europa.eu/public_opinion /flash/fl_192_en.pdf.

2 Global University Entrepreneureal Spirit Student’s Survey (GUESS), 2009, TTÜ andmebaas, prof. Urve Venesaare vahendusel. Küsitleti viie Eesti avalik-õigusliku ülikooli tudengeid, enim oli vastanute hulgas ärindus- ja juhtimistudengeid, humanitaar- ja õpetajakoolitus/ hariduserialade tudengeid.

3 Klaris, Kõrgkoolide vilistlaste uuring, 2007, http://www.ut.ee/lykka/240992.

jaoks oluliste väljakutsete lahen-

Millised ettevõtted saavad toetust kasutada?

ga 2010/2011 õ-a).

damisega ning aidata kaasa teadustöö jõudmisele praktilistesse

Ettevõttel peab olema reaalne ja

rakendustesse.

Eestis läbi viidav arendustegevus, mis on suunatud uuenduslike

Lisainfo: PIRET KOLL Sihtasutus Archimedes ettevõtetega koostöös läbiviidava doktoriõppe konsultant Tel: 730 0809 E-post: piret.koll@archimedes.ee

Ettevõttes töötava doktorandi

toodete ja teenuste väljatöötami-

õppe- ja teadustööks eraldatakse

sele või nende väljatöötamiseks

ülikoolile väljaspool üldist riiklikku

olulise teadmise loomisele, toot-

tellimust täiendavad vahendid.

likkuse ja kvaliteedi tõstmisele,

Struktuuritoetuste

säästlikkuse ja keskkonnahoiu

Taoltlemisjuhend:

parandamisele.

www.archimedes.ee/dora

aruandluse

kohustust ettevõttel ei teki.

12

Innovatsiooniveerg

TIIU ALLIKMÄE Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Kas leiutis ongi innovatsioon? „Innovatsioon saab alata alles seal, kus teadlased on oma töö teinud,” ütles septembris peetud Innovatsioonimeedia konverentsil TTÜ bioinformaatika professor, molekuraarbioloog Madis Metsis.

K

uidas aga eristada teadust

ta ka uute toodete juurutamisest

Efektiivsemaid meetodeid, kuidas

Kogu maailmas otsitakse toiduaine-

innovatsioonist? Kas neil on

ruttu kasu saada. Leiutisest selle

luua kvaliteetseid ja „intelligent-

tetööstuse abil teaduspõhist edu

üldse erinevusi? Madis Metsis

ellurakendamiseni ehk innovat-

seid” tarkvarasüsteeme, uurib Tark-

meditsiiniliste probleemide enneta-

võttis siinkohal appi ülikooli rolli —

sioonini on pikk tee. Nõnda võttis

vara

TAK

miseks/vähendamiseks Tervisliku

tegeleda teaduse, õpetamise ja

näiteks penitsilliini leiutamisest 14

arendab tehnoloogiaid vähkkasva-

piima biotehnoloogiate arenduskes-

ühiskonna teenimisega. Tema sõnul

aastat, enne kui suudeti selle abil

jate varaseks diagnostikaks ja otsib

kuse projektides on oma jõud ühen-

tegelevad sealt edasi ettevõtted —

päästa esimene patsient.

uue põlvkonna vähiravimi kandi-

danud lehmade aretajad ja ge-

daate. Elektroonika-, Info- ja Kom-

neetikud, söötmisteadlased, mikro-

tootearenduse ja innovatsiooniga.

TAK.

Vähiuuringute

„Leiutamine on uue produkti esma-

Tööstusele vajalike leiutiste teed

munikatsioonitehnoloogiate TAK

bioloogid, piimatehnoloogid, toitu-

ne avaldumine, innovatsioon aga

innovatsioonini ehk siis elluraken-

uurib sensoorika ja signaalitöötluse

misteadlased, biokeemikud, arstid,

selle esmase avaldumise rakendus,”

datud uuenduseni aitavad sillutada

meetodeid, mis võimaldavad kätte

jt selleks, et teaduslikult läbi töö-

ütles ta.

teadusarenduskeskused, kus koos-

saada informatsiooni mitmesugus-

tada kogu piimatootmise ahel

tööd teevad ettevõtted, uurimis-

te nähtuste ja protsesside kohta

alates lehmade aretusest ja sööt-

Teadlane on oma valikutes vaba ja

asutused ja ülikoolid. Nii tegeleb

ning arendab personaliseeritud and-

misest, kuni tervisliku piimatoote

tema tegevus ei sõltu sellest, kas

näiteks Toidu- ja fermentatsiooni-

meteenuseid — näiteks sisuotsin-

valmimiseni. Avastatud probioo-

turul on parasjagu nõudlust või

tehnoloogia arenduskeskuse toidu-

guid, soovitusi — eeskätt mobiil-

tilise bakteri TENSIA™ kasutamiseks

labor jäätise, kommide, leiva ja

seadmete kasutajatele. Smartmu-

tervise heaks töötasid TAK, TÜ ja

piimatoodete uute tehnoloogiate

seum on juba pälvinud ka avalikkuse

EMÜ teadlased välja biotehnoloogia

arendamisega, et pikendada toidu-

tähelepanu.

laktobatsilli viimiseks juustu, mille

Ettevõtja on turust ja kliendist sõltuv ning orienteeritud kasumi saamisele — seetõttu tahab ta uute toodete juurutamisest ruttu kasu saada. Leiutisest selle ellurakendamiseni ehk innovatsioonini on aga pikk tee.

Tööstusele vajalike leiutiste teed innovatsioonini ehk siis ellurakendatud uuenduseni aitavad sillutada teadusarenduskeskused, kus koostööd teevad ettevõtted, uurimisasutused ja ülikoolid.

abil PÜ E-Piim lõi probiootilise, sü-

ainete säilivusaega ja parandada masinaehituslike

dame veresoonkonna tööd toetava

tootmissüsteemide TAKi teadus-

ja organismi kaitsevõimet suuren-

Nanotehnoloogiate Arenduskeskus

arendustööd toimuvad kolmes

dava Harmony™ Südamejuustu.

(NanoTAK) uurib, kuidas nanoteh-

suunas, mille ühisnimetajaks on

noloogia ja uute materjalide kasu-

tulevikutehase kontseptsiooni ja

Ettevõtete ja teadusasutuste ning

tuselevõtu abil oluliselt parandada

strateegia arendus ning elluvii-

ülikoolide koostööd toetavad veel

toksiliste,

mine.

klastrid, kompetentsikeskused ja

toidu funktsionaalsust.

keskkonnavaenulike,

Innovaatiliste

ülikoolide juures ellu kutsutud tead-

plahvatusohtlike ja ka lihtsalt ebameeldivate gaaside avastamist

Repro-TAK konsortsiumi uuringute

mussiirdekeskused. EAS toetas

keskkonnas. Samuti otsitakse või-

peamiseks sihiks on viljatuse diag-

TAKe ligi 1 miljardi krooniga ning

malusi mitmesuguste nanostruk-

nostika ja ravimeetodite arendami-

selleks, et ettevõtted saaksid enda-

tuuride kombineerimiseks igapäe-

ne ning teiseks suuremaks tegevus-

le arendusteenuseid lubada, pakub

mitte. Ettevõtja aga on turust ja

vaste materjalidega nende mingite

valdkonnaks kariloomade tõuare-

EAS innovatsiooniosakuid — kõik

kliendist sõltuv ning orienteeritud

funktsionaalsete omaduste paran-

tuse efektiivistamise meetodite

ikka selleks, et leiutistest sünniks

kasumi saamisele — seetõttu tahab

damiseks.

leidmine.

innovatsioon.

Tervise Arengu Instituut

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

KÜLLI LUUK Tervise Arengu Instituudi tervist edendavate töökohtade peaspetsialist

13

Tervist edendavate töökohtade võrgustik Eestis 2005. aastal 20 ettevõtte baasil loodud tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustik ühendab erinevaid ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone üle Eesti ning kuulub alates 2006 aastast üle-euroopalisse tervistedendavate töökohtade võrgustikku European Network for Workplace Health Promotion (www.enwhp.org).

V

õrgustiku eesmärk on erineva-

toetamine, füüsilise võimekuse

liikmeid kõikidesse Eesti maakonda-

damine ja arendamine ning võrgus-

te asutuste, ettevõtete ja or-

arendamine, tööga seotud stressi

desse. Ligemale kaks kolmandikku

tikuga liitunud ettevõtete ja asutuste

ganisatsioonide spetsialistide koon-

maandamine, perekeskse töökoha

liikmeist on eraettevõtted (peami-

kontaktisikute koolitamine nagu ka

damine heade kogemuste jagami-

poliitika elluviimine või töötajate

selt tööstus- ja tootmis- ning tee-

tervisejuhtide väljaõppe toetamine

seks; organisatsioonide toetamine

terviseteadlikkuse

parandamine.

nindusettevõtted). Ülejäänud kol-

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis.

töökeskkonna arendamisel ja tööta-

Põhjalikumat infot võrgustiku koh-

mandiku moodustavad avaliku sek-

jate terviseteadlikkuse tõstmisel;

ta on võimalik leida veebilehelt

tori asutused (valitsus- ja järelvalve-

Üheks 2009. aasta sügise tähtsünd-

samuti kutsehaiguste, tööohutuse

www.terviseinfo.ee.

asutused

museks võrgustiku jaoks võib pida-

kohaliku

oma-

valitsuse üksused).

ja tööst põhjustatud haiguste parem ennetamine töökohal.

ning

da 23.–25. septembrini Tallinnas toimuvat rahvusvahelist konverent-

Võrgustiku liikmete hulk Eestis on viimasel paaril aastal jõudsalt kas-

2008. aastal Eestis rakendunud

si „Better food at work — the nordic

TET moto: „Terves organisatsioonis

vanud. Tänaseks kuulub liikmes-

Euroopa Sotsiaalfondi programm

and baltic experience”. Konverents

terved töötajad“ tähendab, et lisaks

konda juba sadakond organisat-

„Tervislikke valikuid toetavad meet-

toob Tallinna mainekad teadlased

ohutu töökeskkonna loomise ja töö-

siooni. Üle poole liikmeskonnast

med 2008–2009” on oluliselt avarda-

üle Euroopa. Tervise Arengu Insti-

tervishoiu nõuete täitmisele tegele-

moodustavad suured tööandjad,

nud nii teavitus- kui koolitusvõi-

tuudi poolt korraldatud konverents

takse töökohal ka töötajate tervise

kus on ametis 100 ja rohkem tööta-

malusi ja jätkub järgmistes etappi-

tähistab nii 27. septembril peetavat

hoidmise ja edendamisega, olgu

jat. Enamik liikmesorganisatsioo-

des kuni aastani 2013. Programmi

maailma südamepäeva, mis on tä-

selleks siis tubakavaba töökeskkon-

nidest paikneb ja tegutseb Tallinnas

eesmärk on ühelt poolt tervist eden-

navu kantud tunnuslausest „Work

na loomine, tervisliku toitumise

ja Harjumaal, samas jagub tegusaid

davate töökohtade võrgustiku laien-

with Heart”.

Tervist edendavate töökohtade võrgustiku baaskoolitus mais 2009 Tartus.

14

Etikett

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Riietus tööl ja kodus Järgneva Tallinna Kaubamaja loovjuhi Kristina Herodese poolt kirjapandu teile vahendamise vajadus tuli hiljaaegu mulle esitatud küsimusest: „Olen sageli kutset lugedes jäänud mõtlema — mida siiski oleks õige selga panna.

Meestel on lihtne (mitte küll alati), neile on riietus kutsele kirja pandud, aga kuidas peaks riietuma daam? Kirjeldage palun lühidalt, kuidas on õige ja mida kohe kindlasti ei tohiks.”

TIINA TŠATŠUA EBSi õppejõud

V

astaksin hea meelega sellele

kõik saame sellega hakkama. Hak-

kõige suuremat poolehoidu võidab

Hea rüht on stiili juures äärmiselt

küsimusele lühidalt ja kes

kama saamine pole veel meisterlik

loomulik välimus. Inimene, kes julgeb

tähtis. Rühikat inimest peetakse

meist ei sooviks saada nt kümmet

õnnestumine. Kui otsida isikupära,

jääda iseendaks, äratab usaldust ja

enesekindlaks, julgeks ja usaldus-

soovitust, et siis alati õigesti käitu-

siis tasub kõigepealt kuulata iseen-

lugupidamist. Riietuse osa on suur

väärseks. Hea rüht on kergesti tree-

da, vestelda, kirju kirjutada ja mui-

nast, sest mitte keegi teine ei tunne

just esmamulje kujundamisel. Pika-

nitav ega maksa midagi.

dugi suurepärane välja näha. Paraku

oma maitset paremini kui inimene

ajalistes suhetes on väljakujunenud

lühidalt seda teemat käsitleda ei

ise. Kui otsida midagi uut, siis tasub

hoiakuid juba raskem mõjutada. Väga

Eneseusaldust on vaja igal elualal.

saa ja ühest vastust küsimusele —

võtta appi moeala asjatundjad ehk

lähedaste inimeste puhul kujuneb

Rõivaid võiks kanda hooletu, loomu-

mida panna selga kell seitse õhtul,

stilistid, kes aitavad rõhutada ini-

sageli välja loomulik lähipimedus: me

liku elegantsiga. Kui mõni komplekt

kui kutsel on kirjas „tume ülikond”,

mese parimaid külgi.

ei märka, mida nad seljas kannavad.

mõjub ahistavalt ega luba tunda end päris iseendana, siis on parem

anda ei ole võimalik. Enne vastamist tuleb teada, mis on ürituse eesmärk

Väline visiitkaart

(ametlik, mitteametlik), kultuuri-

Kiirvalem: kuidas hästi riides käia?

ruumi, keskkonda jne. Kõige lühem

Pakend pole kunagi tähtsam kui

vastus on — külalisel on tark alati

sisu. Ometi on tõsi, et koleda paki

Moemaailmas ei ole reegleid, vaid

kutse tähelepanelikult läbi lugeda ja

seest ei viitsita sageli ilusat hinge

soovitused. Paindlik suhtumine ja

ei ole lubatud oma käitumise ja

otsida. Hoolitsetud välimus, kõige

praktilised kavalused aitavad alati

riietusega varjutada pererahvast.

muu hulgas ka riietus, näitab lugu-

kena välja näha. Et hästi riides käia,

Juhul, kui kutsel kirjapandust ei ole

pidamist iseenda ja teiste suhtes.

on esmajoones vaja:

aru saada, mida pererahvas riietusena näha soovib, tuleb helistada ja

Millal ja mida riietus räägib?

sellest loobuda. Rõivaid on lihtne arvustada ning kindel on, et kõik uus ja huvitav teenib nii positiivset tähelepanu kui ka kriitikanooli.

Miks saada iseendaga tuttavaks?

häid riideid,

Parem läbisaamine endaga. Et

head rühti,

saada kellegagi hästi läbi, tuleb

eneseusaldust.

temaga kõigepealt tutvuda: nii

küsida. Rahvatarkus ütleb: „Küsija

Rõivavaliku tähtsus on võrreldav

suu pihta ei lööda” ning seda

visiitkaardiga. Mida vähem meist

tarkust ei asenda ükski etiketiraa-

teatakse, seda valjemini kõneleb

Saledus, noorus ja hulk vaba raha

nigi märgatud viga võib lähemal

matust loetud „tõetera”.

riietus.

rõivaste hankimiseks — ükski neist

vaatlusel osutuda hoopis isiku-

Riietuse abil saab rõhutada soo-

pole stiilse välimuse vältimatu eel-

päraks. Häid omadusi tasub en-

Riietus annab ümbritsevatele

vitud omadusi, ent ei saa kunagi

dus. Hästi võib riietuda inimene igas

dale üha meelde tuletada.

sõnumi sellest, kes me oleme.

asendada nende puudumist.

kaalus, igas eas ja väga tagasihoid-

Parem läbisaamine teistega.

Korrektne välimus parandab

Riietuse mõju kandjale ja ümb-

liku eelarvega.

Lihtne on suhelda enesekindla

enesetunnet.

ritsevatele on nii kujuteldav kui

Hinnanguid antakse pinnapeal-

ka tajutav.

loomuse kui ka kehaga. Nii mõ-

inimesega, kelle iseloomul on Head riided on kvaliteetsed, koos-

selged piirjooned. Riietus toetab

kõlas inimese elustiiliga ja istuvad

neid ja aitab teistel mõista, kel-

Laval ja moefotol saab inimese stili-

tema figuuriga hästi. Rõiva vastupi-

lega tegu.

Rõivastumine on nagu kodu sisus-

seerida kelleks tahes. Tavaelus pole

davuse tagavad korralik materjal ja

Parem oskus orienteeruda info-

tamine või toidu valmistamine: me

kostümeerimisel erilist mõtet, sest

õige hooldus.

tulvas. Ennast tundes saab nop-

selt — niisiis on pakend tähtis.

Etikett

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

15

Teema jätkub Teataja 21. oktoobri numbris.

Artiklis on kasutatud käsiraamatut „Etikett tööl ja kodus” (autorid Tiina Tšatšua ja Mati Lukas).

pida moeinfo rikkalikust valikust

soovite rõhutada loovust, siis

minna, teinekord on vaja kehakat-

säilib inimese oskus need muretu rõõ-

välja just need palad, mis sobi-

rikkuge mõõdukalt reegleid,

teid, mis lubaksid vabalt ja muga-

muga välja kanda. Moetoonid aitavad

vad meie isikupäraga.

soovite rõhutada korrektsust, siis

valt tantsida, maas istuda, muru

kiirmoes edukalt kombineerida, aga

eelistage konkreetset siluetti,

peal joosta jne. Mugavus on stiilne.

nende seast tasuks teha sobiv valik.

Inimene ise on kõige tähtsam. Tihti

soovite pälvida tähelepanu, siis

küsitakse, mida sobib panna selga

valige puhtad spektrivärvid,

Kultuuriruum. Kuidas midagi nähak-

Enamik moodi luuakse täiskas-

ühe või teise sündmuse puhul, mis

soovite turvaliselt varju jääda,

se ja mõistetakse, sõltub otseselt

vanud inimesele ning peaaegu kõik

on moes, mida kanda. Pole mingit

siis valige neutraaltoonid.

ühiskondlikust taustast ja kollek-

maailma moe- ja stiilisoovitused on

vajadust vormida end mõne sünd-

tiivsest mälust. Mis ühel maal on

mõeldud just neile. Küps iga ei keela

muse järgi või muutuda uute moe-

loomulik, võib teises riigis olla üle-

hästi riietuda ega sunni kandma

pakutud või lausa ebaviisakas.

värvituid ja silmapaistmatuid rõi-

Kontekst

suundade valguses. Lähtuda võiks sellest: mis teile enda juures meel-

Kas valitud rõivad on sobivad või

dib; mis eristab teid teistest; mida

mitte, määrab kontekst. Pikemat

rõhutades tunnete end mugavalt;

läbimõtlemist vajab riietus siis, kui

mis iseloomustab teid kõige pare-

satutakse uude olukorda.

mini? Keskenduge oma plussidele.

vaid. Aastad ei muuda, vaid rikas-

Ilus igas eas

tavad inimese põhiolemust.

Vanus ei määra peaaegu midagi

Lemmik-kapriisid. Uue kümnen-

stiilis, värvivalikus ja siluetis.

di algus ei muuda inimese põhi-

Edukad inimesed julgevad panus-

Teised inimesed. Inimesed meie

Vanusega muutuvad elustiil ja

olemust. Igal inimesel on õigus

tada just neile joontele, mis eris-

ümber on tähtsamad kui kõik muu.

ümbruskonna mõju.

olla isikupärane.

Vanus ei anna riietusküsimustes

Peida parasjagu. Aastate lisan-

tavad neid teistest. Seda inimest, kes peeglist vastu vaatab, võiks

Ruum. Ümbruskond määrab, mil-

eeliseid ega lisa piiranguid. Kel-

dudes tahaks end rohkem katta:

armastada või vähemalt temaga

lisena tajume moodi. Kas valitud rõi-

lelgi pole põhjust mõelda: ma ei

mitte peita, pigem riietega

leppida.

vad peaksid sobima tööle, piknikule,

saa seda kanda, sest olen liiga

kaitsta. Mõõdukus on hea mõte.

klubisse, keeglisaali, teatrisse?

noor või liiga vana.

Avaruses on elegantsi. Iga keha-

Vanus on alati suhteline. Leidub

kuju on kaunis, kui sellel on riiete

Aeg. Kellaaja tähtsus on moeajaloo

väikeseid vanainimesi ja eakaid

sees parasjagu ruumi. Kõige pare-

Meil on eesmärgid nii töös kui ka

jooksul pidevalt vähenenud. Kunagine

noorukeid. Igaüks on just nii vana

mad on lõiked, mis pole ülearu lii-

eraelus, isegi meelt lahutades ja

korrastatud elurütm on asendunud

kui vanana ta ennast tunneb.

buvad ega laiad, jälgivad figuuri.

puhates. Riietus aitab nende saavu-

aktiivse eluviisiga, kus päeval ja ööl

tamisele kaasa. Kui eesmärke on

pole vahet. Etiketipõhiste sündmuste

Noored inimesed ostavad ära suure-

tähtsad. Stiilielemendid lisavad

mitu, tuleks leida kõige tähtsam.

puhul seevastu mõjutab alguskella-

ma osa moerõivaid ning tänu neile on

tervikusse positiivset laengut ja

Kui:

aeg riietust oluliselt.

maailma moeelu mitmekesine, kirev

toniseerivat tähelepanu.

ja aktiivne. Noortele antakse andeks

Värvid. Küpsuse ja elukogemu-

Eesmärk

soovite meelde jääda, siis eri-

Mugavus ja stiil. Mõlemad on

nege,

Tegevus. Mida kavatsete neis riietes

kõik moeapsud, see on parim aeg

sega on suurepärases harmoonias

soovite äratada usaldust, siis

teha? Vahel piisab kostüümist, mil-

stiilikatsetusteks. Stiilivigureid saab

jahedad toonid, mis rahustavad,

sarnanege,

les on kena restorani kohtuma

lubada endale täpselt niikaua, kuni

mõjuvad sõbralikult ja kindlalt.

16

Euroopa Liit

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Paljud EL kaubanduskojad ei usu, et teenuste direktiiv saab tähtajaks reaalselt ülevõetud Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsioon (Eurochambers) on juba mitmel aastal jälginud teenuste direktiivi ülevõtmise protsessi liikmesriikides. Tänavuse uuringu JULIA MALEV

kokkuvõtteks võib öelda, et liikmeriigid tegelevad küll aktiivselt direktiivi

Nõunik

ülevõtmisega, kuid enamus tegevusi ilmselt ei pruugi aasta lõpuks valmis saada.

T

austaks niipalju, et teenus-

40% Euroopa Liidu kaubandus-

le majandusarengule. Euroopa

te direktiiviga soovitakse

kodadest ei usu, et nende liik-

Kaubanduskodade

luua EL teenuste siseturg ning kao-

mesriik saab direktiivi ülevõt-

siooni sõnul peaks direktiivi et-

tada teenuste liikumise ning osu-

misega edukalt ning tähtajaks

tenähtud tegevuste elluviimine

tamisega seotud tõkked. Direktiivi

hakkama.

olema strateegiliseks prioritee-

sfäärist on välja jäetud finantstee-

Kõige rohkem probleeme on

diks liikmesriikide valitsustele.

nused, transporditeenused, tervis-

ühtse kontaktpunktiga seotud

Enamus EL kaubanduskodadest

hoiuteenused, hasartmänguteenu-

e-teenuste pakkumise (nagu

arvab aga, et nende riigi valitsus

sed ning sotsiaalteenused. Peami-

elektroonilise allkirjastamise või-

ei pööra antud küsimusele piisa-

sed tegevused hõlmavad olemas-

malus) ja administratiivsete

valt tähelepanu.

olevate seaduste ja haldustoimin-

toimingute ja struktuuride liht-

Eurochambersi arvamusel on

gute ülevaatamist, analüüsi ning

sustamisega. Uuringus osalenud

vajalik ka direktiivi ja selle

ühtlustamist, samuti luuakse üht-

kojad on samuti suunanud tähe-

eesmärkide laiem tutvustamine,

sed kontaktpunktid. Üheks ees-

lepanu asjaolule, et ühtsed kon-

seda eriti liikmesriigi tasandil.

märgiks on ka halduskoormuse

taktpunktid hakkavad teeninda-

vähendamine ettevõtjatele.

ma enamasti kohalikus keeles,

Eestis peaksid olemasolevate sea-

mis ilmselt vähendab nende ka-

duste muutmisettepanekud valmi-

Teenuste direktiiv (direktiiv 2006/

sutatavust teiste liikmesriikide

ma oktoobriks 2009. Ettepanekute

123/EÜ), mis võeti vastu 2006. aas-

ettevõtjate poolt.

ning seaduste ja haldustoimingute

tal, tuleb liikmesriikidel üle võtta

Probleeme esineb ka juba ole-

ülevaatamisega tegeleb töögrupp,

käesoleva aasta 28. detsembriks.

masolevate seaduste ülevaata-

kus aktiivselt osaleb ka Kauban-

Suve lõpul avaldati Eurochambersi

mise ja analüüsiga seoses tee-

duskoda.

poolt läbiviidud ning 6 kuud kest-

nuste direktiivi ülevõtmisega (nt

nud uuringu kokkuvõte, mis käsit-

Itaalias ja Belgias). Euroopa Kau-

leb EL liikmesriikide teenuste di-

banduskodade Assotsiatsiooni

rektiivi ülevõtmise efektiivsust

peasekretär Arnaldo Abruzzini

kolme aasta jooksul. Euroopa

väitis, et mõned liikmesriigid võ-

Kaubanduskodade Assotsiatsioon

tavad direktiivi üle tähtajaks vaid

küsis kohalike kaubanduskodade

juriidiliselt, mis ei lihtsusta ette-

hinnangut liikmesriikide tegevus-

võtjate pääsemist teiste liikmes-

tele seoses direktiivi ülevõtmisega

riikide teenuste turgudele.

ettevõtjate perspektiivist.

Antud direktiivi üheks eesmärgiks on teenuste sektori kiirem

Järgnevalt uuringu peamised tule-

areng (ühisturu loomise kaudu),

mused:

mis aitaks kaasa ka EL üldise-

Assotsiat-

Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni uuringu tulemusi leiate aadressil: www.euro chambres.be. Teenuste direktiivi ja selle eesmärkidega saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel: www.mkm.ee.

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

EL revideerib olmeelektroonika müügiga tegelevaid veebilehekülgi

9.

septembril tegi Euroopa

teid. Luubi alla võeti 369 veebilehe-

Komisjoni

tarbijakaitse-

külge, mille vahendusel müüakse

volinik Meglena Kuneva teatavaks

kuut ELis kõige populaarsemat

üleeuroopalise uurimuse tulemu -

olmeelektroonika artiklit: digitaalseid

sed, mis näitasid, et olmeelekt-

fotoaparaate, mobiiltelefone, muu-

roonika müügiga tegelevatest

sikamängijaid, DVD-mängijaid, arvu-

veebilehekülgedest enam kui pool-

tiseadmeid ja videomängukonsoole.

tel esines rikkumisi. Eelkõige esi-

ELi tarbijakaitsevolinik Meglena

tati eksitavat teavet tarbijaõiguste

Kuneva ütles: „Me võtsime vaatluse

ja toote kogumaksumuse kohta

alla olmeelektroonikat müüvad vee-

või olid kaupleja kontaktandmed

bileheküljed, sest laekunud kaebus-

puudulikud.

te põhjal on näha, et need põhjus-

Tallinna ettevõtluspäeva raames läbiviidav seminar

„Väliskaubanduse rahastamine” 8. oktoobril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Tallinna Ettevõtlusamet kutsuvad 8. oktoobril osalema Tallinna ettevõtluspäeva raames toimuval seminaril, kus käsitletakse erinevaid rahastamise võimalusi nii ettevõtetele, kes juba tegelevad väliskaubandusega kui ka neile, kes alles alustavad selle valdkonnaga. Põhiesinejad on oma valdkonna spetsialistid EASist, KredEx-ist, SEB Pangast. Neid toetavad ettekannete ja praktiliste näidetega kaubavahetusest kolmandate riikidega ja ettevõtete partnerotsingu erinevatest võimalustest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja spetsialistid.

Seminari ajakava ja käsitletavad teemad 10.00–10.30

10.30–12.00

tavad tarbijatele probleeme. See on 26 ELi liikmesriigi, Norra ja Islandi

üleeuroopaline teema, mis tuleb la-

osalusel püüti tuvastada eksitavat

hendada Euroopa tasandil.”

reklaami ja ebaausaid müügivõt-

12.00–12.30 12.30–13.15

Järgmise sammuna võtavad riiklikud

26 ELi liikmesriigi, Norra ja Islandi osalusel püüti tuvastada eksitavat reklaami ja ebaausaid müügivõtteid. Luubi alla võeti 369 veebilehekülge.

Järgmise sammuna võtavad riiklikud asutused probleemsete ettevõtetega ühendust ning nõuavad veebilehekülgedelehekülje kordategemist või ettevõtte seisukohtade põhjendamist.

Veebilehekülje seadusega kooskõlla viimata jätmise korral võidakse ettevõtteid trahvida või nende veebilehekülg sulgeda.

asutused probleemsete ettevõtetega ühendust ning nõuavad veebile-

13.15–14.00

hekülgede kordategemist või ettevõtte seisukohtade põhjendamist.

Veebilehekülje seadusega kooskõlla viimata jätmise korral võidakse ettevõtteid trahvida või nende veebilehekülg sulgeda.

Kontrolli käigus tuvastatud rikku-

14.00–14.30

Euroopa Liidu ettevõtete kaubavahetus kolmandate riikidega Lidia Friedenthal (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste osakonna väliskaubanduse vanemnõunik) EAS eksporditoetused Mihkel Pukk (EASi ekspordidivisjon vanemkonsultant) Kohvipaus KredEx´i väliskaubanduse tugimeetmed Lehar Kütt (KredEx´i ettevõtlusja ekspordidivisjoni juht) Väliskaubanduse rahastamise võimalused SEB Panga näitel Sven Kööp (SEB väliskaubanduse finantseerimise osakonna juhataja) Praktilised partnerotsinguteenused läbi Kaubanduskoja juures asuva Enterprise Europe Network´i Lea Aasamaa (EEN koordinaator)

Osalemine on tasuta, kuid nõuab kindlasti eelregistreerumist!

miste korrastamiseks jäetakse ettevõtjatele piisavalt aega. Järgmise revideerimisetapi tulemused esitatakse 2010. aasta keskel. Praeguseks on kontrollitud veebilehekülgede nimed avalikustanud kolm riiki — Läti, Island ja Norra.

17

Lisainfo ja registreerimine: MARJU MÄNNIK • Tel: 604 0079 • E-post: marju.mannik@koda.ee

18

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Messikoolitus:

Seminar

„Tulemuslik messiturundus – töö enne messi, messi ajal ja pärast messi!”

„Muudatused ehitusseaduses”

Seminarid toimuvad:

29. septembril kell 10.00–14.00 Kaubanduskojas

13. oktoobril kell 9.00–17.00 Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 17 (vene keeles) 1. detsembril kell 9.00–17.00 Tartus Raadimõisa hotellis, Mõisavärava 1 (eesti keeles) 2. detsembril kell 9.00–17.00 Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 17 (eesti keeles) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koolituse koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Koolituste korraldamist rahastab EASi Teadmiste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond.

Tooteid ja teenuseid ning nende omadusi peab klientidele järjest rohkem ja täpsemalt selgitama, kuna valik, mis turule jõuab, on väga mitmekesine ja muudab otsuse langetamise kliendile raskeks. Üha tiheneva konkurentsi tingimustes hakkavad äris järjest enam tähtsust omama isiklikud suhted. Ja nende arendamiseks pole paremat kohta, kui messid või näitused, kus on võimalik suhelda ja otsest kontakti saavutada potentsiaalse või ammuse äripartneriga. Et messil osalemine oleks edukas, vastaks ettevõtte ootustele ja tagaks tehtava investeeringu tasuvuse, tuleb kindlasti pikalt ja põhjalikult planeerida messil osalemist, realiseerida messil püstitatud eesmärgid ning teha sihikindlalt järeltööd saadud kontaktidega pärast messi. Antud koolituse käigus antakse põhjalik ülevaade kõikidest etappidest ning jagatakse kasulikke näpunäiteid.

Seminari teemad: Konkurentsieelis, sihtturg, messi valik Messi ettevalmistus: eesmärgid, messiboksi planeerimine, meeskond, eelarve, logistika, ühisstendid, kliendisuhted, messiturundus Messiboksis: messiboksis osalemine, töökorraldus, suhtlemine Järeltöö pärast messi: tulemuste analüüs, edasised sammud Messikoolitused viib läbi Jakob Saks, kes on pikaajalise praktilise kogemusega eksportöör, tunnustatud koolitaja ja konsultant. Viimase 6 aasta jooksul on ta organiseerinud erinevatele ettevõtjatele messistende 2-4 rahvusvahelisel messil aastas (sh Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika). Tal on 11 aastat ekspordijuhtimise kogemust (sh 5 aastat väljaspool Eestit töötades) ning magistrikraad Copenhagen Business School’ist.

Koolituse osalustasu on 300 krooni (hind sisaldab käibemaksu).

Lisainfo ja registreerimine: LIIS LEHESALU • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

Eesmärgiks on tutvustada ehitusseaduse muudatusi, mis täpsustavad ehitustegevust reguleerivate kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate dokumentide (kirjalik nõusolek, ehitusluba ja kasutusluba) andmeid ja väljastamise korda, sätestavad mitmed ehitise rajamise ja kasutamisega seonduvad nõuded ja tingimused, samuti täiendavad hoone energiatõhususega seotud regulatsioone.

Koolitusele on oodatud ehitus- ning ehitusega seotud ettevõtjad, projektijuhid, ehitusjärelvalve spetsialistid, juristid, KOV ehitusnõunikud, vallavanemad, vallaarhitektid, hankespetsialistid ning teised ehitustega seotud spetsialistid.

Lektor on Helje Johansoo, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu õigusnõunik.

Käsitletavad teemad: Mõistete täpsustused: ehitis, ehitamine jt Väikeehitise mõiste ja nõuded – täpsustatused ja muudatused Nõuded ehitisele Energiatõhususe miinimumnõuete rakendamine Ehitusluba, väljastamisest keeldumine Nõuded ehitamisele Ehitusettevõtjate pädevus ja registreering Vastutav spetsialist Ehitamise tehnilised dokumendid, säilitamise aeg Ehitise kasutusluba Omanikujärelevalve Ettevõtjate kohustused ja õigused Ehitusjärelevalve ja riiklik järelevalve Vastutus ehitusseaduse rikkumise eest Seminari osalustasu on Kaubanduskoja liikmetele 600 krooni, mitteliikmetele 1200 krooni (hindadele lisandub käibemaks).

Hinnas sisalduvad materjalid ning lõuna ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Seminar

„Uuest töölepinguseadusest raamatupidajatele” 30. oktoobril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindus korraldab 6. oktoobril kell 10.30–14.30 Kaubanduskojas (ToomKooli 17) seminari uuest töölepinguseadusest, mis on suunatud raamatupidajatele. Lektor on Regina Valge Baker Tilly Baltics OÜst.

Soome äripartnerina — mina Sulle, Sina mulle 15. oktoobril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Seminari teemad Töötasu: uus keskmise töötasu arvutamise kord; töötasult makstavad maksud ja maksed ning nende korrektne kajastamine töölepingus; töötaja ja tööandja vastutus maksukohustuste täitmata jätmise korral.

Uus haigushüvitiste maksmise kord.

Muudatused kogumispensioni regulatsioonis.

Uut töölähetuste valdkonnas.

Töö ja puhkus: puhkuserahade arvestus; uus õppepuhkuste regulatsioon; töö ja puhkuse ühildamine; muud puhkused (rasedusja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, täiendav puhkus jmt). Ülevaade uuemast kohtupraktikast.

15. oktoobril toimub Kaubanduskojas juba viiendat korda seminar Soome äripartnerina. Seminari moderaator on Valdar Liive, EAS Helsingi esindaja.

12.30–13.15

Registreerimine, kohv

13.15–13.20

Seminari avamine — Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor

13.20–13.30

Soome Vabariigi suursaadiku tervitus — Jaakko Kalela, Soome Vabariigi suursaadik Eestis

13.30–13.50

Kristi Karelsohn, Eesti Suursaatkond Helsingis 13.50–14.25

Ühiselt uutele turgudele — Heiki Pant ja Marja-Liisa Kruusimäe, EAS ning Mikael Orkomies, Excedea

14.25–14.50

Helsinki Exhibition and Convention Centre — Highlights in 2010 — Jussi Kivikari, The Finnish Fair Corporation (ettekanne on ingliskeelne)

14.50–15.20

Kohvipaus

15.20–15.50

Ettevõte Soome? Kust saada nõu ja abi ettevõtte rajamisel Soome?— Toivo Utso, YritysHelsinki

15.50–16.15

Juriidilisi näpunäiteid Soome turule sisenemiseks— Kalle Pedak, Advokaadibüroo Hedman Partners

16.15–16.40

See tuntud ja tundmatu soomlane ehk kuidas naabritega hakkama saada — Kaja Saksakulm Tampere, Jyväskylä Ülikool

16.40–17.10

Osalustasu on liikmetele 600 krooni, mitteliikmetele 1200 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad materjalid, lõuna ja kohvipausid.

Saatkonna kaudu Soome klientideni—

Kas üksi või kahekümnekesi, kogemusi Soome Elamumessilt— Henri Enniste, Seve Ehitus

17.10–17.20

Kokkuvõtted ja seminari lõpetamine

17.30–19.00

Vastuvõtt Soome suursaatkonnas, Kohtu 4, Tallinn

Täpsema informatsiooni programmi kohta leiate Kaubanduskoja veebilehelt: www.koda.ee sündmuste kalendrist. Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 300 krooni, mitteliikmetele 450 krooni (hindadele lisandub käibemaks). NB! Registreerimine kuni 12. oktoobrini või kohtade lõppemiseni.

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: EVA MARAN • Tel: 5645 1639 • E-post: eva@koda.ee

19

20

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Venekeelne seminar

„Olulisemad muudatused uues töölepinguseaduses” 30. septembril Kaubanduskojas Venekeelne seminar Jõhvis ja Narvas

„Uus Töölepinguseadus — lühidalt olulisest” 1. oktoobril Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27) 2. oktoobril Narvas (Kerese 20)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab kolmapäeval, 30. septembril kell 10.00–14.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) ettevõtte juhtidele, personalitöötajatele, juristidele ja kõigile teistele huvilistele seminari olulisematest muudatustest uues töölepinguseaduses.

Seminari eesmärk on anda ülevaade uue töölepinguseaduse vastuvõtmise vajadusest, samuti sellest, mida tõi uus seadus endaga

Seminarid toimuvad mõlemas kohas kell 12.00–17.00. Lektor on dr Angela Melikhova, ECOMEN ülikooli prorektor, dotsent, õigus-

kaasa tööandjatele ja töötajatele. Seminar toimub vene keeles. Lektor on Niina Siitam (Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja).

ja raamatupidamisbüroo ABConsult jurist.

Seminari teemad: Eesti tööseadusandlus: seisund ja arenduse perspektiivid.

Olulisemate uuenduste ülevaade.

Uue Töölepinguseaduse siht ja ideoloogia.

Tsiviil- ja tööõiguse korrelatsioon töösuhete reguleerimisel – uus lähenemine.

Tööleping ja käsundusleping: sarnasused ja erinevused.

Tähtajalise ja tähtajatu töölepingute sõlmimine.

Alaealistega töölepingu sõlmimise eripära.

Uuendused töölepingu sisu osas.

Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused.

Töötasustamise süsteemi muutmine.

Seaduse uuendused töö- ja puhkeaja osas.

Töötaja varaline vastutus.

Töölepingust ülesütlemine, teatamistähtajad.

Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 450 krooni, mitteliikmetele 900 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Hinnas sisaldu-

Käsitletavad teemad: töölepingu tingimused; kirjalik informatsioon töötingimuste kohta; täiendavad kokkulepped; palk ja muud lisahüved; tööaeg, öötöö piirangud; puhkeaeg tööl igapäevaselt ja iganädalaselt; puhkus ja välja võtmata jäänud puhkus; töölepingu ülesütlemise tingimused, vaidlustamine ja kompensatsioon.

vad teabematerjalid ja kohvipausid.

Osalemistasu Kaubanduskoja liikmetele on 700 krooni ja mitteliikmetele 1400 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad teabematerjalid ning lõuna ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerimine: MARGUS ILMJÄRV Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: KATI KRASS Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 9. september 2009

21

Kutsume taas osalema Elmia allhankemessil!

10.–13. novembril Jönköpingis, Rootsis Allhankemess Elmia Subcontractor (www.elmia.se/subcontractor) on Põhja-Euroopa suurim omalaadne mess, mis hõlmab masina-, metalli-, plastmassitööstust, elektroonikat jpm. Sellel aastal osalevad Eesti ettevõtjad messil ühisstendiga juba üheteistkümnendat korda.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib ühisstendi B-hallis stendil B03:18, mille suuruseks on 73,5 m². Koostöös oma pikaajaliste partneritega pakume kompaktset paketti, et ettevõtjal oleks võimalikult

Tasuta ID-kaardi koolitused

mugav ja soodne messil osaleda.

2009. aastal messil osalemise tingimused: esialgne hind 40 000 krooni, lisanduvad reisikulud; osaleja ei tohi olla maksuvõlglane või maksuvõlg peab olema ajatatud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projekti „Mentoripõhine e-õpe” raames viib BCS Koolitus alates juunikuust läbi tasuta koolitused kõigile ettevõtlikele inimestele. Koolitus annab praktilised oskused e-keskkonnas olevate teenuste turvaliseks kasutamiseks ja IDkaardiga või Mobiili-IDga digiallkirjastamiseks.

Koolituse õppevorm on mentoripõhine e-õpe. Koolitusklassis on kohal mentor-koolitaja, kes abistab küsimuste tekkimise korral.

E-õppematerjal sisaldab videoklippe, teste ja praktilisi harjutusi ning on nii eesti- kui venekeelne. Mobiilne arvutiklass tuuakse Teie ettevõttesse kokkulepitud ajal kohale, kui teil on vähemalt 40 inimest, kes soovivad läbida ID-kaardi koolituse. Koolitus võtab aega 2–4 akadeemilist tundi ja igaüks saab valida endale sobiva tempo. Ka üksikutel soovijatel palume oma soovist teada anda.

NB! Selleks, et koolituse käigus saaks praktiliselt läbi teha digiallkirjastamise, tuleb koolitusele kindlasti kaasa võtta ID-kaart või Mobiili-ID koos pin1 ja pin2-ga.

Koolitusele registreerumine toimub läbi ettevõtte kontaktisiku.

Registreerimiseks saatke kiri e-postiaadressile ekoolitus@bcs.ee.

Vali sobiv kuupäev ja pane ennast kirja!

Piret Salmistu Kaubanduskoja turundusdirektor E-post: piret@koda.ee • Tel: 604 0060 Piret Elm BCS Koolituse projektijuht/õpetaja E-post: piret.elm@bcs.ee • Tel: 699 8155

Lisainfo ja registreerimine: EVA MARAN Tel: 5645 1639 • E-post: eva@koda.ee

22

Teated

Seminar

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Seminar „Tark maksumaksja”

„Maksumuudatused, aktuaalteemad ja uuemad kohtulahendid”

7. oktoobril Kaubanduskojas

28. septembril Kaubanduskojas

1200 krooni (lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad koolitusmaterjalid ning lõuna ja kohvipausid.

Seminar toimub koostöös Advokaadibürooga Luiga Mody Hääl Borenius, lektoriteks on juhtivpartner Marti Hääl ja advokaat Egon Talur. Osalustasu on liikmetele 600 krooni, mitteliikmetele

Ajakava:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab esmaspäeval, 28. septembril 2009 kell 10.00–15.30 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari ettevõtete juhtidele, finantstöötajatele ja raamatupidajatele.

10.00–10.30

Kogunemine ja kohv

10.30–12.00

Lubatud maksude planeerimine ja keelatud maksudest kõrvalehoidumine Aktuaalset majandusliku tõlgendamise põhimõttest: üldistavalt maksudest kõrvalehoidumisega seotud uuemast kohtupraktikast; maksudest kõrvalehoidumise ja maksude planeerimise eristamisest; näilike tehingute maksustamisest.

Kõrgema riskiga tehingud: mitterahaline sissemakse äriühingu kapitali; väärtpaberite ja kinnisasjade müük; töötasu ja dividendi eristamise vajadusest ja või-

Seminaril esinevad KPMG Baltics AS maksunõustajad Aidi Kallavus, Merike Oja ja Erle Laasberg.

Viimasel ajal on toimunud palju avalikke diskussioone maksumuudatuste teemadel.

Mitmed ideed on võtnud juba ka konkreetsema vormi ning jõudnud seadustesse kirja.

Samuti on tulnud mitmeid huvitavaid uusi kohtukaasuseid. Muutunud majandusolud on seega viinud meid muudatuste keerisesse. Seminari käigus anname ülevaate aktuaalküsimustest, mis on esile kerkinud.

Seminari teemad: Erisoodustused Nõuetest loobumine, kuluhüvitised ja kahjuhüvitised Müügikampaaniate maksustamine, sh allahindluste pakkumine Uuemad kohtulahendid maksuvaldkonnas 2009. aastal jõustunud maksumuudatuste mõju tehingute tegemisel 2010. aastaks kavandatavad käibemaksuseaduse muudatused Seminari osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 850 krooni ja mitteliikmetele 1700 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

malikkusest; juhatuse liikme tasu ja juhtimisteenuste lepingud, töötajate motiveerimine optsioonidega.

12.00–12.30

Lõuna

12.30–14.00

Maksukontroll ja selle edukas läbimine Maksukontrolli läbiviimine: maksude kontrollimise etapid — kontrolli alustamine ja selleks valmistumine, infovahetus, kontrolli lõpetamine, vastuväidete esitamine ning maksukohustuslase võimalused igas etapis aktiivselt osaleda.

Menetlusosaliste õigused ja kohustused maksukontrolli läbiviimisel: õiguste kasutamine ja kohustuste täitmine kui võimalus kontrolli kulgu ja tulemust hiljem mõjutada; praktilised näited enda huvide kahjustamise võimalikkusest.

Menetlustes osalemine muudel juhtudel ning võimalikud kaasnevad ohud maksukohustuslasele.

14.00

Seminari lõpetamine, küsimused

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Töötukassa teabepäev tööandjatele

Päevakava

29. septembril Jõgeva Kultuurikeskuses

11.30

Liina Võsaste, Jõgevamaa osakonna juhataja Tööturuteenused tööandjatele — Küllike Roosipõld, tööandjate teenusekonsultant

Jõgeva Kultuurikeskuses (Aia 6, Jõgeva) läbi

12.15

teabepäeva, et tutvustada oma võimalusi

12.30

Kohvipaus Koondamistele reageerimine —

tööandjate toetamiseks. Samuti leiab käsit-

Reet Treial, koondamistele

lust töölepingute kollektiivset ülesütlemist ja

reageerimise meeskonna juht

narile registreerida 25. septembriks!

Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Eesti Töötukassa eesmärgid, tööjõuturg Jõgevamaal —

Töötukassa viib Jõgevamaa tööandjatele

Töölepinguseadust puudutav. Palume semi-

Lisainfo ja registreerimine: KATI KRASS

11.00

12.50

Töölepinguseadus — Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist

Lisainfo ja registreerimine: KÜLLIKE ROOSIPÕLD • Tel: 772 2450 • E-post: kyllike.roosipold@tootukassa.ee

24

Liikmelt liikmele

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Nüüd on Teil võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulgast, samuti saate soovi korral teha liikmesettevõtetele oma toodete või teenuste sooduspakkumisi. Huvi korral palun saatke oma koostöösoov või sooduspakkumine e-postiaadressile kadri@koda.ee. Koostöösoov või sooduspakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile Kaubanduskoja liikmetele. NB! Avaldame ainult Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete pakkumisi. Lugege koostööpakkumisi nüüd ka Kaubanduskoja veebilehel Teenused – Koostööpakkumised ja info – Liikmelt liikmele aadressil http://www.koda.ee/?id=46026.

Lisainfo: KADRI LIIMAL • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

AS AIROT

Lisainfo:

Pakkumine kehtib kuni 31.11.2009. Lisaks sel-

Esinduskaupluses Šveitsi Kell (Šveitsi Maja

Tel: 611 6270

lele pakume kõigile uutele klientidele tulevikus

Roosikrantsi 11, Tallinn) on müügil tuntud

www.raudsepp.ee

12% püsisoodustust. Meie firma loosungiks ja juhtmõtteks on maksimaalne kvaliteet. Praegu

šveitsi firmade kellad – Omega, Longines, Rado, Hamilton ja Tissot. Samas lai valik pärleid ja

VSV BALTIC CONNECTION OÜ

kasutab meie teenuseid üle 500 Eesti, Läti ja

juveelitooteid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

Ilus kingitus eesti kunstivaramust! Eesti 20.

Soome juriidilise isiku. Aitame Teil rõõmuga

liikmetele soodushinnad -15%. Märgusõna:

sajandi tuntuim ja silmapaistvaim graafik on

trükikulusid vähendada ja oleme valmis tegema

„Koda”. Kauplus on avatud esmaspäevast

Eduard Wiiralt. Viibides neliteist aastat eemal

Teile personaalse pakkumise.

reedeni, kell 10.00–18.00.

kodumaast, tegi Eduard Wiiralt endale ja Eestile

Lisainfo:

Lisainfo:

nime rahvusvahelises graafikas. Wiiralti töödel

Jevgeni Nemeržitski

E-post: svheitsikell@hot.ee • airot@airot.ee

on omalaadne aura, mille annab elu- ja kunsti-

Tel: 676 6466 • 5551 9767

Tel: 631 3099

kogemustest küllastunud vaimne tagamaa.

E-post: jevgeni@abiprint.ee

www.airot.ee

Meil on võimalus välja pakkuda koostöös Eesti

www.abiprint.ee

Kunstimuuseumiga Wiiralti reprosid ehtsast ADVOKAADIBÜROO RAUDSEPP & CO

portselanist tassidel kenas kinkekarbis. Kokku

KARELL ARSTIKESKUS

Advokaadibüroo Raudsepp & Co on tsiviil- ja

on valikus neli erinevat teost („Lapsed”, „Lamav

Karell Arstikeskus on Eesti üks suuremaid

haldusõiguse valdkonnas õigusteenust osutav

tiiger”, „Bajadeerid”, „Absindijoojad”). Wiiralti

haiglaväliseid tervishoiuteenuseid osutavaid

ettevõte. Pakume oma klientidele kvaliteetset,

reprodega portselantassid kinkekarbis on igati

eraettevõtteid. Arstikeskus on keskendunud

asjatundlikku ja komplektset õigusteenust, mis

meeldejääv kingitus ja samas ka osake Eestit

eriarstiabi ning töötervishoiu teenuste osu-

hõlmab nii nõustamist ettevõtete igapäevase

tutvustavast kunstist. Idamaa kalendri kohaselt

tamisele, kuid pakume ka üldarstiabi-, manu-

tegevusega seotud küsimustes (äriõigus, lepin-

on järgmine aasta saabumas tiigri aasta.

aalmeditsiini- ja diagnostikateenuseid.

guõigus), vajalike õigusdokumentide koosta-

Wiiralti „Lamav tiiger“ on igati tähenduslik ning

Töötervishoid on teenus, mida pakume meie

mist kui ka esindamist õiguslike probleemidega

ilus kingitus, millega saab üllatada kõige tore-

arstikeskustes Tallinnas ja Tartus. Anname

seotud läbirääkimistes, kohtu – ja vahekoh-

damal moel. Võtke kindlasti ühendust ja

kõigile Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele

tumenetluses ning suhtlemist riigi- ja kohaliku

toetame koos eesti kunsti!

võimaluse kontrollida oma tervislikku seisundit

omavalitsuse asutustega erinevate haldus-

Lisainfo:

ja selle raames läbida ühtlasi ka Eesti Vabariigi

õiguslike teemadega seonduvalt (sh esindus

VSV Baltic Connection OÜ

seadustega ettevõtetele kohustuslikuks muu-

vaide- ja halduskohtumenetluses). Osutame

Paadi 14a–49, Tallinn 10151

detud töötajate tervisekontroll. Aitame ka läbi

teenust nii äriühingutele kui ka eraisikutele.

Keyt Väliste

viia töökeskkonna riskianalüüsi, mõõdistamisi

Advokaadibüroo Raudsepp & Co pakub kõigile

Tel: 661 6920

ja koolitusi. Kõigile Eesti Kaubandus-Tööstus-

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele õigus-

E-post: keyt@vsvbc.eu.

koja liikmetele pakume: töötervishoiu teenust soodushinnaga -20%; gripivastane vaktsinee-

teenust järgmistel soodustingimustel: teenuste osutamisel 20% allahindlust tavahinnast; püsi-

ABIPRINT OÜ

rimine -10%. Pakkumine kehtib kuni 31.12.2009.

teenuse lepingu sõlmimisel kolmel esimesel

Lugupeetud firmajuht! Olete te kokku lugenud,

Teie ettevõttele sobivat pakkumist küsige

kuul 1 tunni ulatuses tasuta õigusteenust.

kui palju teie firma aastas erinevate materjalide

e-postiaadressil myyk@karell.ee juba täna.

Käesolev pakkumine kehtib 31. oktoobrini.

printimisele kulutab? Seda summat on võima-

Lisainfo:

Teenuse saamiseks palume saata e-kiri aadres-

lik vähendada, ilma et see kvaliteeti kuigivõrd

Maiu Helmeste

sil info@raudsepp.ee (märgusõnaks „Koja soo-

mõjutaks. Abiprint OÜ pakub Kaubanduskoja

Tel: 534 13 398

duspakkumine”), vastame hiljemalt kahe töö-

liikmetele allahindlust –44% printerikassettide

E-post: myyk@karell.ee

päeva jooksul.

täitmisele ja laiaformaadilise väljatrükile.

www.karell.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Riigihanketeated • Koostööpakkumised

25

Riigihanketeated: Soome Ostetakse satelliitsidega seotud seadmeid.

Ostetakse ravimeid. Pakkumiste esitamise tähtaeg 13.10.2009. Kood 2546

Ostetakse kütust. Pakkumiste esitamise tähtaeg 30.10.2009. Kood 2553

Pakkumiste esitamise tähtaeg 30.9.2009.

Kood 2539

Leedu

Rootsi

Ostetakse kruusa, liiva, purustatud kivi ja kil-

Otsitakse katuse- ja muude eriehitustööde

lustikku (Espoo piirkond). Pakkumiste esita-

teostajat. Pakkumiste esitamise tähtaeg

mise tähtaeg 14.10.2009. Kood 2540

Uurimiskaatri hange [Rigid Hull Inflatable Boat

19.10.2009. Kood 2547

(RHIB) Survey Vessel]. Tähtaeg hankel osale-

Ostetakse kruusa, liiva, purustatud kivi ja kil-

Ostetakse nõudepesuvahendeid, pesuaineid.

miseks 09.10.2009.

lustikku (Rauma piirkond). Pakkumiste esita-

Pakkumiste esitamise tähtaeg 23.10.2009.

mise tähtaeg 30.10.2009. Kood 2541

Kood 2548

Ostetakse karastusjooke. Pakkumiste esita-

Ostetakse prügikaste, vaagnaid, jäätmetrum-

mise tähtaeg 19.10.2009 Kood 2542

leid. Pakkumiste esitamise tähtaeg 2.11.2009.

Ostetakse toiduaineid (piima-, liha- ja kala-

Kood 2549

tooteid). Pakkumiste esitamise tähtaeg 23.10.

Ostetakse köögitarbeid (erinevad nõud, söö-

2009. Kood 2543

giriistad, restoranisisustus, kodumasinad).

Ostetakse optikainstrumente. Pakkumiste

Pakkumiste esitamise tähtaeg 20.10.2009.

esitamise tähtaeg 16.10.2009. Kood 2544

Kood 2550

Ostetakse mitmesuguseid toiduaineid ja mit-

Ostetakse mänguasju, jalgrattaid, lapse-

tealkohoolseid jooke. Pakkumiste esitamise

vankreid. Pakkumiste esitamise tähtaeg

tähtaeg 15.10.2009. Kood 2545

28.10.2009. Kood 2551

NATO

Vaata kõiki kehtivad hanketeateid meie veebilehelt www.koda.ee teenused valik riigihanketeateid.

Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 E-post: lea@koda.ee

Koostööpakkumised: 2009-09-07-010

2009-09-14-002

Tuletõrjesüsteemide planeerimisele ja instal-

Ukraina allergiavastaste ravimite tootja otsib

leerimisele spetsialiseerunud Poola ettevõte

koostöövõimalust.

pakub allhanketeenuseid.

2009-08-31-022

2009-09-04-007

Saksa plastikdetailide tootja (toodeteks on

Linasest ja puuvillasest materjalist kinke- ja

kosmeetika, ravimi- ja ortopeediliste vahen-

poekotte, voodipesu ning köögitekstiili tootev

dite pakendid) on huvitatud ühistegevusest,

Läti ettevõte otsib vahendajat ja pakub all-

vastastikusest tootmisalasest koostööst ja

hanketeenust.

alltöövõtust.

2009-09-03-010

2009-08-29-005

Raamatupidamisteenuste, maksu- ja EL

Ungari metalliettevõte (terastooted nii see-

projektide raporteerimise konsultatsioonide

riatootmises kui eritellimused) pakub va-

ning tööjõu värbamisega tegelev Poola et-

hendusteenust, transpordi- ning koostöö-

tevõte pakub oma teenuseid ettevõtetele, kes

võimalust.

soovivad alustada oma äritegevust Poolas.

Vaata lisainfot Kaubanduskoja tasuta partnerotsinguteenustest ja koostööpakkumiste loetelu veebilehelt www.koda.ee teenused koostööpakkumised ja infoteenused (ülevaade partnerotsinguteenustest) viimased koostööpakkumised (loetelu pakkumistest).

2009-08-28-004

2009-09-14-001

Aasiast (peamiselt Indiast ja Taist) käsitööna

Iisraeli metallelementide tootja (poldid, seibid,

valminud paber- ja nahktooteid (käsitööpaber,

kruvid, kinnitid jm) pakub oma toodangut elek-

nahkmärkmikud, -albumid) tarniv Poola firma

troonika tootmisega tegelevatele ettevõtetele.

otsib vahendajat.

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annikam@koda.ee

26

Uued liikmed

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 23. september 2009

Ida-Virumaa

TÕNU TOURS OÜ

5662 4522

Lääne-Virumaa

UHTNA PUIT OÜ

528 8224

Läänemaa

RAIT KIKAS FIE

5332 1480

Tallinn ja Harjumaa

A.W.S. OÜ

5692 9003

Puidu saagimine, hööveldamine ja immutamine.

Mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük.

Elektriseadmete ehitus, projekteerimine, -nõustamine, haldusteenindus. Raamatupidamisteenus, puhastusteenindus.

Keevitus ja remonditööd, tööjõurent.

503 9347

www.alfacap.ee

Tootmis- ja kvaliteedi järelevalve, projektijuhtimine, kvaliteedijuhtimine, konsultatisooniteenused.

ALFAHAUS OÜ

555 12679

www.alfahaus.ee

Vundamendi ja betoonitööd, müüritööd.

AVENA TERVIS OÜ

5661 0265

www.tervetoit.ee

Toitlustus, catering, ürituste korraldamine, foto ja videoteenused.

BALTIMIR OÜ

670 0613

www.baltimir.ee

Santehnilised tööd. Tööjõurent.

BUYEST OÜ

516 1909

EUROPLY OÜ

631 1551

www.europlywood.com

Vineeri ja puitplaatide import ja eksport.

HYRLES OÜ

655 7315

www.hyrles.ee

Metalldetailide tootmine.

IDEAALKODU AS

683 8301

www.ideaalkodu.ee

Üldehitus, katuseehitus, santehnika, fasaadid, logistika, laoteenused, transporditeenused.

INTERACT PROJEKTID & KOOLITUS OÜ

619 1370

www.interact.ee

KLARBERG OÜ

633 4882

MK PARTNERS OÜ

653 5111

www.heelys.ee www.mkpartners.ee

Rulliktossude ehk heelyste jae- ja hulgimüük, laste- ja noorteriiete müük.

QFMEAT OÜ

517 6649

www.qfmet.com

Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine.

SKULPTUURISTUUDIO OÜ

641 1002

www.skulptuuristuudio.ee Kunsti valmistamine ja müük, kunstikoolitustegevus.

TOOLMARKETING OÜ

609 6436

www.toolmarketing.ee

Tööriistade ja aiakaupade hulgimüük.

T-PUHTAX OÜ

673 9330

www.t-puhtax.ee

Pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmine, puhastusvahendite hulgimüük.

www.balticloghouses.ee

Palkmajade tootmine ja ehitus.

www.hat.ee

Majandustarkvara lahendused, programmeerimine, juurutamine, konsulteerimine, koolitamine, analüüs, müük, tugi jne.

Spetsiaalprogrammide loomine Net tehnoloogia abil.

www.eurosat.ee

GPS seireteenuste arendus ja müük.

BALTIC LOGHOUSES OÜ HÄT SYSTEMS OÜ

Valgamaa

www.uhtnapuit.ee

www.aws.ee

ALFACAP GRUPP OÜ

Tartumaa

Haljastusteenused.

EUROSAT GROUP OÜ

5664 1191 881 0400

5698 0100

Toiduainete hulgimüük.

Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine.

Metalli ost-müük.

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0081 • Kölni messid • Tel: 604 0082 • Stockholmi messid Tel: 604 0082 • koostööpakkumised • raamatukogu Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • liikmesuhted • avalikud suhted • Tel: 604 0085 Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950