Teataja 16_2010_pisike by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA 85

TEATAJA

NR 16 • 22. SEPTEMBER 2010

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTAL

Eesti konkurentsivõimelisim ettevõte 2010 on Tallink Grupp AS

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu koostatavas Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabelis 2010 sai tiitli Eesti Konkurentsivõimelisim ettevõte 2010 Tallink Grupp AS, kes edestas konkurentsivõime üldedetabelis teisele kohale tulnud Mažeikiu Nafta Trading House’i 1,5 protsendiga. Tallink Grupi müügitulu ja investeeringud on 2010. aasta konkurentsivõime edetabelis konkurentsitult kõige suuremad. Lisaks selgitati välja kõige konkurentsivõimelisemad ettevõtted 12 majandustegevusalas. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt väljaantav Ettevõtluse auhind 2010 läks Ericsson Eesti ASile, kes võttis üle osa Elcoteqi tootmisest, suutis kasvatada eksporti ja on muljetavaldav lisandväärtuselt töötaja kohta, samuti tõi turule uusi tooteid ning näitas korralikku ärikasumit. Kogu info ettevõtluskonkursside ja tulemuste kohta leiate veebilehelt www.konkurents.ee. Kojas on saadaval ka trükis „Eesti parimad ettevõtted 2010”, mis sisaldab kogu infot auhinnanominentidest.

President Toomas Hendrik Ilves andmas Eesti Konkurentsivõimelisim Ettevõte 2010 auhinda üle Tallink Grupp AS juhatuse liikmele Andres Hundile.

TÄNA LEHES: Uuest ühistranspordiseaduse eelnõust Ehitusettevõtjate tegevusalade täpsustamisest

Euroopa siseturu toimimise uuringu tulemustest Taani turg — soovitusi Eesti ettevõtjatele

Koostööst Skandinaaviamaadega Hiina suunal Tagasivaade — Eesti ettevõtjad Hiinas

Iga liige loeb! | www.koda.ee

Auhinnagala 2010

Majanduse tegevusalade kaupa osutusid edetabeli võitjateks järgmised ettevõtted: konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetika-

ettevõte 2010 — BLRT Grupp AS, konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse

ettevõte 2010 — A. Le Coq AS, konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte

2010 — Humana Sorteerimiskeskus OÜ, konkurentsivõimelisim hulgikaubandusettevõte

2010 — Mažeikiu Nafta Trading House OÜ, konkurentsivõimelisim turismiettevõte 2010 —

DenEesti OÜ, konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja

kinnisvaraettevõte 2010 — Riigi Kinnisvara AS, konkurentsivõimelisim transpordi- ja

logistikaettevõte 2010 — AS Vopak E.O.S., konkurentsivõimelisim ehitusettevõte 2010 —

Merko Ehitus AS, konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni-

ja IT-ettevõte 2010 — EMT AS, konkurentsivõimelisim põllu- ja

metsamajandusettevõte 2010 — Markilo OÜ, konkurentsivõimelisim finantsvahendus-

ettevõte 2010 — If Eesti Kindlustus AS, konkurentsivõimelisim teenindusettevõte 2010 —

AS G4S Eesti, konkurentsivõimelisim väike- ja

keskettevõte 2010 — Rentest OÜ.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Toomas Lumani kõne ettevõtlusauhindade galal

Rahvusvahelisus kasvatab konkurentsivõimet Toomas Lumani kõne ettevõtlusauhindade galal.

TOOMAS LUMAN Juhatuse esimees

ustatud härra president,

Viimase kahe aasta jooksul on

Kahjuks näen aga väga tihti ka

proua riigikogu esimees,

paljud ettevõtted saanud harjutada

ametiasutuste omavahelist konku-

ministrid, ekstsellentsid, daamid ja

nii tulu genereerimist kui kulu mini-

rentsi ja soovi betoneerida muga-

härrad, lugupeetud ettevõtlikud

meerimist üsna karmides oludes.

vaks muutunud lahenduskäike ning

inimesed!

Valitsus samuti. Täna siin saalis is-

tundlikkust kriitika suhtes.

tujad on saanud selle ülesandega Eesti ettevõtete käesoleva aasta

hästi hakkama. Aga meid on siin

Ettevõtlusprotsesside mõistmine

Konkurentsivõime Edetabeli koos-

siiski üsna vähe. Kriis on näidanud,

on poliitikakujundajale, kes äris ak-

tamist välja kuulutades oli meil

et kohaliku kapitali kasvatamine

tiivselt ei tegutse, alati raskem kui

palju kõhklusi. Majandusnäitajaid

ainult laenude toel meie lauda pi-

ettevõtjaile endile, kuid see ei

kogumatagi oli selge, et 2009. aas-

kaks ajaks ei kata. Laenukapitalile

tähenda, et me ei peaks selle nimel

ta, mille põhjal oleme ettevõtted

lisaks on äris alati vaja omakapitali,

pingutama. Argumenteeritud dis-

ritta pannud, oli majandusele raske.

ja kui see ei ole rahas, siis peab see

kussiooni vajadus majanduskasvu ja

olema talendis, teadmistes, oskus-

ettevõtluse edendamiseks pole ku-

Kõne all oli isegi metoodika muut-

tes ja mõnikord ka lihtsalt visaduses

hugi kadunud.

mine, et innustada rohkem kahju-

ja positiivses hoiakus. Selle saalitäie rahva teha on märki-

mis ettevõtteid osalema. Otsusta-

On rõõm nentida, et nii suurte kui väikeste ettevõtete hulgas on ka neid, kelle käekäiku kriis kas pole üldse või on vähe mõjutanud. Enamus sellistest on eksportivad ettevõtted. Rahvusvahelisus vaieldamatult kasvatab konkurentsivõimet. Konkurentsivõime ongi ju võime genereerida tulu nii kodu- kui välisturgudel.

sime siiski jääda truuks senisele

Nädalapäevad tagasi toimunud Kau-

misväärne osa nii avaliku arvamuse

arvutuskäigule, et välja selgitada

banduskoja ärihooaja avamisel kuu-

kujundamisest kui ka avaliku dis-

just läbi aastate püsivat, pikaajalist

lutasin, et meie prioriteetideks on

kussiooni kvaliteedist. Ma soovin, et

konkurentsivõimet. Osalejate arvus

ettevõtlikkus, eksport ja kvalifikat-

me ei diskuteeriks ainult toetuste

ei tulnud õnneks pettuda — piisavalt

siooni kasv. Ettevõtliku meelelaadi

mõju üle konkurentsivõimele, vaid

leidus neid, kes oma tulemusi aval-

motiveerimine ja ettevõtlusõpe pole

üha enam selle üle, kuidas Eesti

dada ja kõrvutada soovisid.

ainult haridussüsteemi, vaid kogu

äridel oleks vähem takistusi ja roh-

ühiskonna teemad.

kem võimekust genereerida tulu rahvusvahelistel turgudel ning sa-

On rõõm nentida, et nii suurte kui väikeste ettevõtete hulgas on ka

Me peame välja juurima kõik ette-

muti selle üle, mida teha, et see saal

neid, kelle käekäiku kriis kas pole

võtlikkust pärssivad faktorid nii

jääks tänase ürituse jaoks väike-

üldse või on vähe mõjutanud. Ena-

koolist, kodust, ametiasutustest kui

seks.

mus sellistest on eksportivad ette-

ka seadustest. Julgustust ja hoolt ei

võtted. Rahvusvahelisus vaielda-

vaja ainult töötud, vaid igaüks, kel-

Enne aga, kui tänastele eduka-

matult kasvatab konkurentsivõi-

les tahtmist midagi uut luua.

matele hakkab rohkelt konkurente juurde tekkima, on meil heameel

met. Konkurentsivõime ongi ju võime genereerida tulu nii kodu- kui

See eeldab koostöövaimu ja loobu-

välja kuulutada selle aasta Kon-

välisturgudel.

mist väljakujunenud skeemidest.

kurentsivõime edetabeli võitjad.

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Sisukord

Kalender

Toomas Lumani kõne ettevõtlusauhindade galal

23. september

Rahvusvahelisus kasvatab konkurentsivõimet

23.–24. sept

24.–26. sept

Seadusandlus Valminud on uus ühistranspordiseaduse eelnõu

Ehitusettevõtjate tegevusalade täpsustamine majandustegevuse registris

Euroopa Liidu siseturu toimimise uuringust

Karjääriteenused Tööturuinfo teejuht karjäärispetsialistidele

27. sept – 1. okt 28. september

28. september 30. september 5. oktoober 7. oktoober 8. oktoober

8 30. september

Sotsiaalne ettevõtlus Miks on halb, kui vanemliku hoolitsuse kaotanud laps ei leia uut peret?

4., 5. ja 11. okt

6. oktoober

Välisministeerium Taani turg ja ärikultuur — soovitusi Eesti ettevõtetele

6. oktoober

7. oktoober

Euroopa uudised

11 11. oktoober

Tagasivaade Koostöö Skandinaaviamaadega Hiina suunal on tuure üles võtmas

18., 19. ja 25. okt

Eesti ettevõtted käisid Hiinas uudistamas

19. oktoober

Nõuanne

20. oktoober

R.S.V.P. — mis see on?

Teated

Koostööpakkumised

Riigihanketeated

Liikmelt liikmele

Uued liikmed

25. oktoober

26. oktoober

27. oktoober

28. oktoober

Virumaa metallifirmade kohtumine Tallinna Tehnikakõrgkooli töötajatega Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee Rahvusvaheline Ärifoorum Pihkva 2010/ International Business-Forum Pskov 2010 Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee Euroopa noorte ettevõtjate Kongress Peterburis Registreerimine • E-post: congress-net@jcispb.com • Tel: 521 1733 Ärivisiit Valgevenesse Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee Seminar „Kliendihaldus kaasaegses ettevõttes” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee Seminar „Tere EURO ehk mitmekülgselt rahvusvaluuta vahetusest” Jõhvis (vene ja eesti keeles) Tartus (eesti keeles) Pärnus (eesti keeles) Narvas (vene keeles) Kuressaares (eesti keeles) Osalemine on tasuta. Palume eelnevalt registreeruda. Lea Aasamaa • Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Saksamaal Mart Laanemäe Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee Ekspordiplaani koostamise koolitus Tartus Hotellis Kantri (Riia mnt 195) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Ärihommikusöök Jüri Mõisaga Pärnu Scandic Rannahotellis (Ranna pst 5, Pärnu) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee Seminar „Vahendustegevus väliskaubanduses” Atlantise konverentsikeskus (Narva mnt 2, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas.hansson@koda.ee Seminar „Ekspordi pärastlõuna Ekspordi Akadeemiaga”. Mida peab ettevõtja teadma enne, kui alustab ekspordiga? Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses (Viru väljak 4, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Ekspordi Akadeemia seminar „Millist suhtlust kliendid ootavad?” tippjuhtidele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee Ekspordiplaani koostamise koolitus Jõhvis Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Seminar „Aktuaalsed maksumuudatused ning maksuprobleemid kohtupraktikas” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17; Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee Krediidijuhtimise seminar finants- ja krediidijuhtidele, raamatupidajatele ja teistele antud teemaga kokku puutuvatele isikutele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17; Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0092 Välismessikoolitus Pärnus TÜ Pärnu Kolledžis (Ringi 35) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Turu-uuringute koostamise koolitus Pärnus TÜ Pärnu Kolledžis (Ringi 35) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Ekspordi Akadeemia seminar “Edukas ja efektiivne mainekujundus” tipp- ja keskastmejuhtidele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee Tallinna kohtumised Peterburis Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Valminud on uus ühistranspordiseaduse eelnõu Senise ühistranspordiseaduse kümneaastane kehtivusperiood on piisavalt pikk, et näidata ära ühe seaduse toimivus ja probleemkohad. Kuivõrd vajalike muudatuste maht on kujunenud piisavalt suureks, peeti oluliseks ka koostada seaduse uus terviktekst. MAIT PALTS Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

elnõu peamised eesmärgid

vedu oma kulul, st kui vedaja sõit-

üle kahe korra. Eelnõus on loobutud

miseks, kui ta liiniloa taotlemisel

on muuhulgas:

jate vedamise eest tasu ei saa (sel-

taksoveol vedude eest vastutava

esitatud veotingimuste rakendami-

täpsustada ühistransporti kor-

line vedu on reguleeritud autoveo-

isiku olemasolu nõudest, mis samu-

se võimalikku mõju hinnates leiab,

raldavate asutuste pädevust ja

seaduses). Samuti ei reguleeri eel-

ti vähendab mõnevõrra halduskoor-

et veoteenuse stabiilsuse, sõitjate

ülesandeid;

nõu vedude, mille teostamiseks ei

must.

ohutuse, sõidumugavuste loomise

tagada sõitjate veoteenuse jät-

ole vaja tegevusluba, korraldust.

kuvus, sätestades laeva-, parv-

Selliseks võib näiteks olla sõiduauto

laeva- ning raudteeliikluses ava-

rent koos juhiga (nt limusiin koos

liku teenindamise lepingu ühe-

juhiga). Sellisel juhul tuleb tegevus

poolse pikendamise võimaluse;

eelnõu kohaselt aga registreerida

või muude ühistranspordiseaduse

Taksoveol lisandub täiendava kohustusliku dokumendina taksojuhi teenindajakaart

vähendada halduskoormust ve-

majandustegevuse registris, kuid ei

Tegemist oleks dokumendiga, mis

dajatele; parandada taksoveo-

pea hankima ühistranspordi- või

tõendab õigust töötada taksoveol

teenuse kvaliteeti;

taksoveoluba ega sõidukikaarti.

sõidukijuhina. Eelduslikult aitab see

võimaldada bussiliiniveol konkurentsi suurenemist ning tagada veoteenuse kvaliteedi stabiilsuse;

Seaduse jõustumisel väheneks oluliselt halduskoormus

eesmärkide saavutamise seisukohalt peab vajalikuks seda teha.

Eelnõuga soovitakse tagada veoteenuse kvaliteedi suurem stabiilsus

korrastada taksoveoturgu ning aitab

Samuti püütakse eelnõuga tagada

tagada taksovedu teostavate sõidu-

veoteenuse kvaliteedi suuremat

kijuhtide kindla taseme ja kvaliteedi.

stabiilsust. Selleks soovitakse seada

Näiteks loodavad eelnõu koostajad,

vedajale näiteks kohustus esitada

määratleda teeliikluses sõitja ja

Vaadates eelnõu ülalloetletud ees-

et see aitab vältida eesti keelt mit-

liiniloa taotlemisel veotingimused

sõidukijuhi õigused ning kohus-

märke on neist kindlasti üks olulise-

teoskavate ja varasemalt tõsiseid

(sisuliselt andmed veoteenuse kvali-

tused.

maid seotud üldise halduskoormuse

õigusrikkumisi toime pannud isikute

teedi kohta), millest vedaja peab

vähendamisega. Seaduse jõustumi-

töötamist sõidukijuhina taksoveol.

kahe aasta jooksul liiniloa saamisest

Seadus puudutab eelkõige ettevõtjaid, kes pakuvad tasu eest sõitjateveo teenust

ka kinni pidama. Eesmärgiks sun-

sel väheneksid vedaja poolt bussiveoks vajalike dokumentide taotlemiseks tehtavad rahalised ja ajalised kulutused. Kui kehtiva seaduse

Võimaldatakse konkurentsi suurenemist ka bussiliiniveol

dida vedajaid oma võimalusi ja kavatsusi

veoteenuse

osutamisel

rohkem läbi mõtlema ning hoida

Legaaldefinitsiooni järgi on ühis-

alusel peab vedaja taotlema endale

Nagu mainitud, püütakse eelnõuga

veoteenuste turult eemal juhuslikud

transport tegevusloa alusel korral-

rahvusvahelise juhuveo teostami-

võimaldada konkurentsi suurene-

pakkujad. Liiniloa taotlemisel tuleb

datav tasuline sõitjatevedu ning

seks vähemalt viis erinevat doku-

mist ka bussiliiniveol. Kehtiva sea-

arvestada seega ka asjaoluga, et

laeva-, väikelaeva- ja parvlaevalii-

menti kolmest erinevast asutusest,

duse kohaselt on reegel, et vedaja,

seda ei saa taotleda vähem kui

nidel tasuline sõidukite vedu (ühis-

siis eelnõu järgi piisab ainult kahest

kes taotleb uut liiniluba liinile, mida

kaheks aastaks. Kehtib nõue, mille

transporditeenus). Ühistranspordi-

dokumendist ning neid saab taot-

ta seni on teenindanud, selle ka

kohaselt peab vedaja liiniloa taotle-

teenust osutatakse liiniveo, juhuveo

leda ühest asutusest. Võttes arves-

väidetavalt ilma konkursita saab.

misel esitatud veotingimusi järgi-

või taksoveo korras. Sellest tule-

se riigilõivude suurusi, siis vähe-

Eelnõus on vastavat olukorda muu-

ma vähemalt kaks aastat, st varem

nevalt ei loeta eelnõu tähenduses

neksid eelnõu koostajate arvutuste

detud, ning liiniloa andjale antakse

ei saa veotingimuste muutmist

ühistranspordiks näiteks sõitjate-

kohaselt nimetatud vedajate kulud

võimalus avaliku konkursi korralda-

taotleda. Kui senises praktikas on

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

kerkinud mõningaid vaidluseid sõitjateveo stabiilsuse tagamise üle, siis eelnõus püütakse seda parandada. Nii soovitakse tagada sõitjateveo stabiilsus ja jätkuvus sellistes spetsiifilistes ühistranspordiliikides nagu laeva-, parvlaeva- ning raudteeliiklus, kus vedajaid on reeglina

Eelnõuga soovitakse tagada sõitjateveo stabiilsus ja jätkuvus sellistes spetsiifilistes ühistranspordiliikides nagu laeva-, parvlaeva- ning raudteeliiklus, kus vedajaid on reeglina vähe ning investeeringud suured. vähe ja teenuse osutamiseks vajalikud sõidukid kallid ning investee-

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Ehitusettevõtjate tegevusalade täpsustamine majandustegevuse registris

ajandus- ja kommunikat-

vusalal tegutsevad ehitusettevõt-

eraldi osategevuste kaupa ja-

siooniministeerium koos-

jad on oma tegevusvaldkonnad

gatud ning projekteerimise all

tas määruse „Majandustegevuse

erinevalt täpsustanud, siis ongi

konstruktsioonide projekteerimine

sellistes olukordades olemasoleva-

registris ehituse valdkonnas tegut-

koostatud määruse eelnõu selle

osategevustena liigitatud. Samas

ga analoogse paralleelse infrastruk-

seva ettevõtja tegevusala täpse

segaduse korrastamiseks. Eel-

energiaväljastamise

tuuri loomine ebareaalne. Selleks

liigituse loetelu” eelnõu, millega

nõuga on reguleeritud ainult ehi-

täpsustatult ei liigitata ning ehi-

soovitakse sätestada avaliku tee-

soovitakse saavutada majandus-

tusseaduse reguleerimisvaldkonda

tusjuhtimise tegevusala täpsem

nindamise lepingu ühepoolse piken-

tegevuse registris ehitusvaldkon-

kuuluvate tegevusalade liigitamist

liigitus piirdub vaid ehitise oma-

damise regulatsioon, et võimalike

nas tegevusalade täpsemat liigi-

ning ehitamisega seotud tegevus-

niku ehitustehniline konsulteeri-

vaidluste või muude problemaati-

tust ja vääritimõistmise vähen-

alasid, millel tegutsemist regulee-

mise ja esindamisega.

liste olukordade korral oleks taga-

damist.

ritakse eriseadustega selles mää-

ringud suured. Ka on enamasti

ruses ei käsitleta.

tud liikumisvõimaluste olemasolu

tegevusala

Kuigi määrus plaanitakse jõustada juba 1. oktoobrist, siis hetkel kehti-

sõitjatele. Tuleb rõhutada, et sellisel

Lähtuvalt ehitusseaduse parag-

viisil ühepoolne lepingu pikenda-

rahv 42 lõikest 1 on ettevõtja, kes

Määruse eelnõuga on antud selged

vad liigitused majandustegevuse

mine on igal juhul väga erandlik

soovib ehitada, projekteerida, teha

ja kinnised loetelud, mis tegevused

registris koheselt kehtivust ei kao-

meede ning nii on eelnõus nähtud

ehitusuuringuid, omanikujäreleval-

kuuluvad erinevates ehitusvald-

ta ning ettevõtjatele antakse mää-

ette ka kohustus, et avaliku teenin-

vet, hoonete energiaauditeid ning

konnas tegutsevate ettevõtjate

rusele vastava liigitus registreeri-

damise lepingu ühepoolse piken-

ehitusprojektide või ehitiste eks-

damise korral peab pädev asutus

pertiise, väljastada hoonete ener-

kolme kuu jooksul välja töötama

giamärgiseid või tegeleda ehi-

abinõude programmi avaliku tee-

tusjuhtimisega, kohustatud end

nindamise jätkamiseks pärast ühe-

registreerima majandustegevuse

poolset pikendatud avaliku teenin-

registris. Ehitusseadusesse on aga

damise lepingu kehtivuse lõppe-

lisatud uus säte (paragrahv 42

mist.

lõige 8, jõustub 1. oktoobrist käesoleval aastal), mis annab majandus- ja kommunikatsiooniminist-

Eelnõu on vaatamata muudatuste rohkusele ja mahukusele siiski üsna hästi loetav, mistõttu soovitame sellega tutvuda kõigil, kes sõitjate veoteenusega kokku puutuvad. Eelnõu ning seletuskirja leiate tavapäraselt Koja veebilehelt.

rile õiguse kehtestada ehitusalade

miseks aega kuni 15. aprillini, ehk

Määruse eelnõuga on antud selged ja kinnised loetelud, mis tegevused kuuluvad erinevates ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevusalade alla. Üksikasjalikumalt on liigitatud ehitamine ja projekteerime, mille puhul on omakorda välja pakutud alaliigitused.

ajani, mil ettevõtja peab esitama

tegevusalade alla. Üksikasjaliku-

Eelnõuga on võimalik tutvuda Koja veebilehel www.koda.ee/ ?id=1300 ning oodatud on ka ettepanekud ja kommentaarid eelnõu kohta e-postiaadressile koidu@koda.ee.

majandustegevuse registri haldajale kinnituse registreeringu õigsuse kohta.

täpsema liigituse, kui seda eelpool nimetatud.

malt on liigitatud ehitamine ja Kuna majandus- ja kommuni-

projekteerime, mille puhul on oma-

katsiooniministeerium leidis, et

korda alaliigitused välja pakutud.

praegune registreerimise kord on

Näiteks ehitamise tegevusvald-

registris segane ning samal tege-

konnas on ka üldehituslik ehitus

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Euroopa Liidu siseturu toimimise uuringust Euroopa Komisjoni eestvedamisel viidi läbi uuring, mis vaatles eelkõige tarbijate aspektist ELi siseturu võimaluste kasutamist ja probleeme, mis on takistuseks siseturu efektiivsel toimimisel. Tähelepanu all oli antud uuringus eelkõige tarbijate jaemüüki puudutav. Viimast seetõttu, et enamik EL kodanikke MART KÄGU Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Lühidalt: Kolmel viimasel aastal on piiriüleste tehingute arv olnud stabiilne. Lepingute sõlmimine interneti teel on kujunenud järjest populaarsusemaks viisiks. Piiriüleste online-tehingute kasuks räägivad suurem kaupade ja teenuste valik ja võimalus soetada neid odavamalt. Peamiste miinustena tõid tarbijad esile maksmise ja turvalisuse aspektid, kauba kättesaamise ning tagastamisega seonduvad probleemid ja võimalike kahjuhüvitiste saamise küsitavus.

EL siseturu parema toimimise nimel on vaja kindlasti soodustada piiriüleseid tehinguid. Oluline on interneti teel sõlmitavate piiriüleste tehingutega seonduvate probleemide kõrvaldamine.

osaleb siseturul tarbijatena ning nende probleemide ja trendide kaardistamine on oluline siseturgu puudutavate otsuste langetamisel edaspidi.

ästi toimiv ja integreeritud

oma riigist. Kui rääkida konkreet-

omab üha suuremat mõju. Siinkohal

siseturg on oluline, sest see

setest numbritest, siis 29% EL tar-

võib näiteks tuua turismivaldkonna,

pakub tarbijatele kindlasti laiemat

bijatest tegi 2009. aastal vähemalt

kus suurem osa tehinguid tehaksegi

kaupade ja teenuste valikut, pari-

ühe piiriülese tehingu. Ka jaemüü-

juba interneti vahendusel. Uuringu

maid hindu ning ühtlasi heal

jate puhul oli see protsent sama-

põhjal tellis läbi interneti reisi- ja

tasemel tarbijate õiguste kaitset.

väärne — nii palju oli müüjaid, kes

puhkusemajutust 2009. aasta jook-

Samavõrd oluline on see ka ettevõt-

müüsid ka väljapoole oma asuko-

sul tervelt viiendik EL tarbijatest.

jatele, kes tarbijatele kaupu müü-

hariiki. Võrdluseks 2008. aastaga oli

Kui muudest kaupadest ja teenus-

vad. Siseturu toimimise seisukohast

vastav tarbijate protsent 25% ning

test rääkida, siis nt 17% EL tarbija-

on üks oluline näitaja kindlasti piiri-

2006. aastal 26%.

test ostis riideid ja sporditarbeid, 13% majapidamises tarvilikke va-

üleste tehingute aktiivsus. Antud uuring näitas, et kolmel viimasel aastal on piiriüleste tehingute arv olnud stabiilselt ühel tasemel st, et erilist arengut selles osas pole

Piiriüleste tehingute puhul on suurenenud lepingute sõlmimine interneti teel

hendeid (mööblit, mänguasju jms) ja pileteid erinevatele üritustele ning 12% filme, raamatuid, ajakirju ja ajalehti interneti teel. Uuring näi-

Lepingute sõlmimine interneti teel

tas ka seda, et internet on üha

on kujunenud piiriüleste tehingute

olulisemaks meediumiks saanud

sõlmimisel kõige tavalisemaks ja

digitaalsete kaupade (filmid, õppe-

samas järjest populaarsusemaks

materjalid, arvutitarkvara) müügil.

viisiks. Seda on soodustanud kaht-

Sama trend on täheldatav ka digi-

lemata interneti üha suurem levik,

taalsete teenuste puhul, nt panga-

nt 2/3 EL majapidamistest omas

teenused. Viimase osas on avalda-

2009. aastal internetiühendust.

tud isegi arvamust, et 2020. aastaks

Selle pinnalt on uuringus tehtud ka

kasutab e-pangateenuseid 60% EL

järeldus, et interneti vahendusel

elanikkonnast. Teistest digitaalse-

tehtavad tehingud hakkavad tule-

test teenustest väärib ära märki-

vikus oluliselt kujundama kogu

mist kindlasti nt isetehtud fotode,

jaemüügisektorit. Seetõttu pöörati

videote, muusika üleslaadimise või-

uuringus küllaltki suurt tähelepanu

maluse pakkumine, sest seda kasu-

selgesti riigid, kus on vastavate

just interneti vahendusel sõlmita-

tas 2009. aastal 20% EL tarbijatest.

tehingute tegemine oluliselt ak-

vate tehingute problemaatikale ja

tiivsem kui mujal (nt Luxemburg,

iseloomule.

olnud. Samuti on välja joonistunud

Trend on jätkuvalt selline, et eelkõige ostetakse kaupu ja teenuseid oma riigist. Kui rääkida konkreetsetest numbritest, siis 29% Euroopa Liidu tarbijatest tegi 2009. aastal vähemalt ühe piiriülese tehingu. Ka jaemüüjate puhul oli see protsent samaväärne — nii palju oli müüjaid, kes müüsid ka väljapoole oma asukohariiki.

Piiriüleste online-tehingute kasuks räägivad eelkõige kaks argumenti —

Iirimaa, Taani, Austria). Üldiselt on aga trend jätkuvalt selline, et eel-

Tõepoolest, uuring näitas, et inter-

suurem kaupade ja teenuste valik ja

kõige ostetakse kaupu ja teenuseid

neti tähtsus tehingute sõlmimisel

võimalus soetada neid odavamalt.

Seadusandlus • Karjääriteenused

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Tööturuinfo teejuht karjäärispetsialistidele

Näiteks võib tuua, et Portugali,

kaupleja turu ära jaotanud teatud

Itaalia, Sloveenia, Hispaania, Taani,

osadeks ja sellel põhjusel pole või-

Rumeenia, Läti, Kreeka, Soome,

malik vastava kaupleja kaupu või

Ungari, Küprose ja Malta tarbijatel

teenuseid osta teatud riikidest.

oli võimalik 2009. aastal rohkem

Uuring näitas, et kõige rohkem

kui poolte toodete puhul, mida tar-

kannatavad seetõttu Rumeenia,

bija internetist otsis, leida vähe-

Bulgaaria, Läti ja Malta tarbijad.

malt 10% odavam pakkumine

Uuringus toodi esile ka see, et

mõnest teisest liikmesriigist. Sa-

Euroopa Komisjon (EK) on tähele-

muti aitab interneti vahendusel

panu pööranud interneti teel kaup-

piiriüleste tehingute sõlmimisele

lemisel esinevatele puudujääki-

kaasa asjaolu, et vajalikku toodet

dele, mis vajavad kõrvaldamist.

pole lihtsalt võimalik soetada ko-

Viimast peab EK oluliseks just

duriigis. Kuigi potentsiaal on suur,

seetõttu, et vastavate piiriüleste

on siseturu toimimise seisukohalt

tehingute arv suureneks ja selle

TIIA RANDMA

negatiivne siiski see, et interneti

kaudu aitaks omakorda kaasa sise-

Haridusnõunik

teel sõlmitud tehingute puhul on

turu paremale toimimisele. Nii on

siiski veel enamjaolt tegemist riigi-

EK oluliseks lahendamist vajavaks

siseste tehingutega. Näiteks vii-

probleemiks pidanud just seda, kui

aubanduskoda on järjekind-

tilist materjali, mis võimaldab

lalt püüdnud kaasa aidata

tänasel hetkel majanduses meie

mase aasta jooksul on küll rohkem

tehingu sõlmimise võimalikkus

kui kolmandik (37%) EL tarbijatest

sõltuks üksnes sellest, kust riigist

sellele, et pakutav karjääriinfo suu-

ümber toimuvast küllaltki adek-

kasutanud internetti kaupade ja

soovitakse kaupa või teenust osta.

naks noori paremini mõistma meid

vaatse pildi saada. Kui me soo-

teenuste ostmiseks, kuid üksnes

Samuti on EK hinnangul vaja tõ-

ümbritsevat majanduselu ning

vime, et inimeste karjäärivalikud

8% nendest tehingutest on tehtud

hustada õiguskaitsevahendite ka-

teadlikult kavandama enda tule-

oleksid edukad, siis ei tohiks need

piiriüleselt. Ilmselgelt võiks see

sutamise võimalusi interneti teel

vast rolli selles. Teadlike valikute

põhineda pettekujutelmadel.”

protsent suurem olla.

sõlmitavate tehingute suhtes, sest

tegemisel on üheks abiliseks kar-

kui selles osas on ebakindlus, siis

jäärispetsialistid. Karjäärispetsia-

Trükisest leiab väärt lugemist iga

Eelnevast tulenevalt uuriti ka seda,

mõjub see kahtlemata pärssivalt

listide oskus töömaailma infokildu-

inimene, kes soovib paremini

mida tarbijad ise on kõige olulise-

ka piiriüleste tehingute sõlmimi-

dest noorte nõustamiseks vajalik-

mõista meid ümbritsevat majan-

maks pidanud interneti teel ost-

sele. Muuhulgas leidis EK, et vaja-

ku tervikpilti luua on seni olnud

duselu ning enda rolli selles. Et ole-

mise puhul. Uuring näitas, et olu-

lik oleks lihtsustada jaemüüjate

väga ebaühtlane.

masolevaid tööturu ja hariduse

liseks peetakse eelkõige madala-

käibemaksu deklareerimise ja jäät-

maid hindu, tarbija õiguste kaitse

mete pealt makstavate tasude

SA Innove karjääriteenuste aren-

hõlpsalt kasutatavaks karjääri-

tagatust ja mugavust. Peamised

reegleid kaugmüügi osas. Põhjus

duskeskuse eestvõttel kogunesid

infoks muuta, antakse ülevaade

argumendid, mida tarbijad esile

on selles, et hetkel on vastav reeg-

eksperdid tööturuinfot koguva-

tööturuinfo allikatest ning näpu-

tõid interneti vahendusel kaup-

listik liikmesriigiti küllaltki erinev,

test/töötlevatest organisatsioo-

näiteid statistika ja prognooside

lemise miinusena (st miks nad ei

mistõttu on antud ärikeskkond

nidest ja ühisaruteludes otsiti

tõlgendamise abistamiseks. Trükis

kasuta online ostmise võimalust)

keeruline, kallis ja kohati ettearva-

võimalikku lahendusmudelit kar-

on valminud koostöös Töötukassa,

olid maksmise ja turvalisuse as-

matu ettevõtjatele, kes plaanivad

jäärispetsialistide

toetamiseks.

Kutsekoja, Eesti Kaubandus-Töös-

alustada kauplemisega piiriüleselt.

Rohkem kui aastase töö tulemusel

tuskoja ning Majandus- ja Kommu-

pektid, kauba kättesaamise ja ta-

valdkonna andmeid oskuslikult

on nüüd valminud nii trükis „Töö-

nikatsiooniministeeriumi spetsia-

mid ning võimalike kahjuhüvitiste

Kokkuvõttes saab järeldada seda,

turuinfo teejuht” kui ka uuenenud

listidega. Väljaannet levitatakse

saamise küsitavus. Uuring näitas,

et EL siseturu parema toimimise

on töömaailma rubriigis pakutava

kõikide maakondade teavitamis- ja

et 11% tarbijatest, kes tegid tehin-

nimel on vaja ühe asjana kindlasti

info sisu ja struktuur veebiportaalis

nõustamiskeskuste karjäärispet-

gu interneti teel, kogesid probleeme

soodustada piiriüleste tehingute

Rajaleidja. Valminud trükis on

sialistidele.

seoses kauba või selle kohale-

tegemist, kõrvaldades seda takis-

mõeldud eelkõige karjäärispetsia-

toimetamisega ja internetilehe-

tavad asjaolud. Siinkohal on olulise

listidele, kelle põhitöö on õpilaste

külje tehniliste probleemidega ning

kaaluga just interneti teel sõlmita-

karjäärivalikute toetamine.

2% puutus kokku pettustega.

vate piiriüleste tehingutega seon-

gastamisega seonduvad problee-

duvate probleemide kõrvaldamine,

Majandusanalüütik Janno Järve, kes

Interneti vahendusel kauplemise

kuivõrd just sellisel viisil tehingute

on ka trükise sisuline toimetaja,

puhul ilmnes negatiivse ilminguna

sõlmimine on muutunud ja muu-

tõdeb: „Eestis on viimastel aasta-

ka see, et nii mõnelgi juhul on

tub üha valdavamaks.

tel kogunenud päris palju statis-

Raamatu elektrooniline versioon on kättesaadav SA Innove veebilehel aadressil www.innove .ee/trykised/karjaar ning portaalis Rajaleidja www.rajaleidja .ee/tooturuinfoteejuht.

Sotsiaalne ettevõtlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Miks on halb, kui vanemliku hoolitsuse kaotanud laps ei leia uut peret? Sel suvel täienes Heateo toetusportfell organisatsiooni Oma Pere võrra, milles näeme tulevikus ulatuslikku mõju Eesti ühiskonda vaevavale AGNE TAMM

probleemile: ebatõhusad institutsionaalsed asendushoolduse-mudeld

Heateo Sihtasutus

(nn lastekodud) vanemliku hoolitsuse kaotanud laste üleskasvatamisel.

arase märkamise ja õigeaegse

tanud lapsi perepõhiselt, mitte

Kõik perepõhised hoolekande-

enamatele vanemliku hoolitsuse

sekkumise puudumise tule-

institutsioonides. Alla kolme

tüübid peavad pakkuma kõrgek-

kaotanud lastele võimalust olla

musena eraldatakse Eestis peredest

aasta vanuseid lapsi ei tohi

valiteedilist hooldust, mis aitab

perekonnas. Kahe viimase aasta

ja paigutatakse asendushooldusele

paigutada institutsioonidesse.

kaasa lapse arengule ja turvalis-

jooksul edukalt piloteeritud tege-

rohkem lapsi kui seda kaasaegses

Kui institutsioone tuleb kasu-

usele. Lapsendatavate või hool-

vusmudel sisaldab kasuvanemate

lastega peresid toetavas ühiskon-

tada hädaabinõuna, peab lapsed

dusperedesse

paigutatavate

värbamist, lapse perekonda võtmise

nas olemas peaks. Riigipoolsed

sealt suunama asendusperedes-

laste hooldajaid peab põhjalikult

ettevalmistust ning hilisemat tuge

kulutused asendushooldusele on

se nii ruttu kui võimalik.

hindama, toetama ja jälgima, et

kasvatusväljakutsete lahendami-

ennetada laste halba kasvata-

seks. Ambitsiooniks on kujuneda

mist, väärkohtlemist ja järgmi-

kasuvanemate keskuseks rõhuga

seid paigutusi.

lapsendajatel. Kasuvanem on isik,

suured, mille kõrval ennetavatele ja toetavatele teenustele panustata-

Väikelapsed, keda paigutatakse

vad ressursid on üsna marginaalsed.

hoolivasse perepõhisesse kesk-

Orienteeruvalt kulus asendushool-

konda kuni kuue kuu vanuseni,

dusele 2009. a 265 miljonit krooni,

taastuvad suure tõenäosusega

Kulud: hooldamine institutsioo-

ole selle lapse vanem ega võõras-

vanemlust toetavaid teenuseid ra-

vahepealsetest tagasilöökidest

nides on kallim kui perepõhine

vanem (hooldus-, eestkoste- ja

hastati hinnanguliselt 3 miljoni krooni

ja jõuavad oma füüsilises ning

hooldus. 2005. aastal läbi viidud

lapsendaja pere). Oma Pere tege-

ulatuses („Laste ja perede arengu-

intellektuaalses arengus eakaas-

kolmeteistkümne

vusmudeli väljundiks on rohkem

kava aastateks 2011–2020” koosta-

lastele järele.

Kesk-Euroopa riigi uuring näitas,

elus toimetulevaid noori täiskas-

et institutsionaalne hooldus oli

vanuid, kes on kunagi vanemliku

Lapsed, keda paigutatakse pe-

võrreldes perepõhise hooldusega

hoolitsuse kaotanud ja seejärel üles

rekonda vanemana kui kuus

erivajadustega laste osas kolm

kasvanud kasuperes.

kuud, suure tõenäosusega oma

korda kallim ja erivajadusteta

intellektuaalsetest puudujääki-

laste osas kaks korda kallim. See

dest täielikult ei parane.

järeldus kehtis kõigi riikide koh-

mise ettepanek Vabariigi Valitsusele).

Kokkuvõte institutsioonides toimuva asendushoolduse miinustest*: Laste hooldus institutsioonides

kes last tegelikult kasvatab, kuid ei

Lääne-

ta, sõltumata konkreetses riigis

* Raport „The Risk of Harm to Young Children in Institutional Care” (Kevin Browne;

on laste arengule kahjulik ja mõ-

Institutsionaalse hoolekande ko-

institutsioonidesse investeeri-

jutab negatiivselt nende närvisüs-

gemusega väikelaste närvikava

tava raha absoluutmahust. Üks

teemi toimimist aju arengu kõige

toimimine võib olla negatiivselt

põhjendusi: institutsioonides ei

olulisemal perioodil, põhjustades

mõjutatud sotsiaalse suhtluse ja

puutu 33%-50% palgalisest per-

füüsiliste, intellektuaalsete, käi-

emotsionaalsete sidemete as-

sonalist lastega otseselt kokku.

tumuslike, sotsiaalsete ja emot-

pektides. See toob kaasa suu-

sionaalsete oskuste puudujääke

rema tõenäosuse, et neil esineb

ning aeglasemat arengut.

hilisemas elus kehvemaid intiimsuhteid, antisotsiaalset käitu-

Teadlaste ühene soovitus: hooldada vanemliku hoolitsuse kao-

Better Care Network ja Save the Children UK, 2009).

Lahendus Oma Pere tegevusmudeli kaudu

mist ja vaimse tervise prob-

Oma Pere eesmärk on praegust

leeme.

trendi ümber pöörata, pakkudes üha

Vaata lisa www.omapere.ee.

Välisministeerium

KRISTEL LÕUK Majandusdiplomaat Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Kopenhaagenis

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Taani turg ja ärikultuur – soovitusi Eesti ettevõtetele Taani oma 5,5 miljoni elaniku, kõrge ostujõu ja avatud majandusega on Eesti ettevõtetele atraktiivne sihtturg.

Kasulik: Kasulikud aadressid: • Business In Denmark www.virk.dk/English/busi nessindenmark • Ettevõtete register www.cvr.dk • Taani eksportöörid www.danishexporters.dk • Taani Välisministeeriumi kaubandusnõukogu www.um.dk/da/menu/ Eksportraadgivning • RUT register välismaistele teenusepakkujatele www.virk.dk/English/RUT

Messid ja üritused: • Bella Center www.bellacenter.dk • Forum Copenhagen www.forumcopen hagen.dk • Messecenter Herning www.mch.dk • Odense Congress Center www.occ.dk • Fredericia Messecenter www.dmh.dk • Aalborg Kongres og Kulturcenter www.akkc.dk

ui paljude suuremate turgu-

jaoks jagub koostöövõimalusi rohe-

Ärialane suhtlus taanlastega on

de jaoks ei ole Eesti ette-

lise tehnoloogia, biotehnoloogia ja

eestlastele üldiselt meeldiv. Taani

võtetel piisavaid kaubakoguseid, siis

meditsiinivaldkonna uuenduslikesse

ärikultuuri iseloomustab otsekohe-

Taani turul meie tootjate väiksus

toodete valdkonnas.

sus, täpsus ja egalitaarsus. Kohtumised tuleb pikalt ette planeerida ja

üldiselt takistuseks ei saa. Taani majanduses, erinevalt eestlastele

Tööstus on Taanis küll kõrgelt are-

sinna õigeaegselt ja põhjaliku ette-

tuttavamast Rootsist, on suur osa-

nenud, kuid oma väiksuse ja kõrgete

valmistusega kohale minna. Kohtu-

kaal keskmistel või väikestel ette-

tootmiskulude tõttu on ja jääb Taani

mise teema juurde asutakse ena-

võtetel. Väikeste tegijate ja erine-

sõltuvaks imporditavast toorainest,

masti kohe, arutelud on otsekohe-

vate valdkondade paljusust peetak-

toodetest ja allhankest. Paljudel

sed, niisama pikalt ei lobiseta. Nõu-

segi Taani majanduse tugevuseks,

Taani ettevõtetel on välismaiseid

pidamised võivad siiski kujuneda

tõsiseltvõetavad on ka huvitavaid

partnereid, sealhulgas ka Eestis. Uusi

pikaks, et saavutada konsensust,

tooteid ja teenuseid pakkuvad välis-

võimalusi oma kauba hea hinna ja

parimat lahendust ja kõik detailid

maised väikeettevõtteid.

kvaliteedi suhtega tootmiseks ning

täpselt läbi arutada. Vaatamata

teenuste tellimiseks otsitakse aga

oma sõbralikule olekule ja aususele

Taani väljakujunenud turg oskab

erinevates valdkondades pidevalt.

on taanlased läbirääkimistel väga

nõuda kõrget kvaliteeti. Tähtis on ka

Eelkõige võib välja tuua Eesti info-

head kauplejad. Eeldatakse, et läbi-

toote hind ja disain. Teadlik tarbija

tehnoloogia ettevõtted, kelle teenu-

rääkijal on õigus olulisi otsuseid

peab järjest olulisemaks toodete

sed ja tooted on taanlaste hinnangul

vastu võtta. Räägitakse hästi inglise

keskkonnasäästlikkust, tootmistin-

väga kõrgel tasemel. Võimalusi on ka

keelt ning esialgu piisab too-dete ja

gimusi, päritolumaad ja ettevõtte

mööbli ja puitmajade tootjatel, kuigi

teenuste inglisekeelsest tutvusta-

sotsiaalselt vastutustundlikku käi-

tihtipeale allhankijana. Eesti ette-

misest. Lõpptarbija ootab aga taani-

tumist. Vaatamata valmisolekule

võtted, kes soovivad aga müüa Taani

keelset lähenemist. Kuigi interneti

hea kvaliteedi ja tuntud kaubamärgi

turul päris oma toodet, peaksid

kasutamine on levinud, eelistavad

eest kõrget hinda maksta, on taan-

senisest rohkem panustama mood-

taanlased suhelda telefoni teel.

lasele kõige olulisem siiski hinna ja

sasse põhjamaisesse disaini- ja too-

Tihti palutakse peale vestlust saata

kvaliteedi suhe, mille tõttu valib tar-

tearendusse ning kohandama oma

informatsioon ka meiliga. Esimene

bija võimalusel põhjamaiselt lihtsa

tooted Taani tarbija maitsega.

kontakt taanlastega tasuks kindlasti teha telefoni teel või külastada

ja viimistletud disainiga toote. Turul juba olemasolevat kaupa või tee-

Traditsiooniliste kaupade seas on

messi. Võõralt inimeselt tulnud meil

nust parema hinna ja kvaliteedi

taanlastel väljakujunenud maitse,

läheb tihti kas rämpsposti kausta

suhtega või veidi uudsel viisil müües

eelistatakse kodumaiseid tooteid.

või taanlane jätab selle lihtsalt luge-

võib vaatamata väga tihedale kon-

Võib aga leida ka vastupidiseid näi-

mata. Hinnatakse täpsust lepin-

kurentsile edu saavutada.

teid — Taani televisioonis korralda-

gutest kinnipidamisel ja toote

tud pimetesti võitis hiljuti Eestis

kvaliteeti. Iga eksimus mõjutab eda-

Taani turgu on mõtet testida neil,

toodetud siider ja Eesti kokkade

sist äri. Kõrgeid makse maksma har-

kelle tooted on keskkonnasääst-

valmistatud road osutusid Kopen-

junud taanlased on riigitruud,

likud, loomingulised, uuenduslikud

haageni toidufestivalil väga popu-

alluvad meeleldi kehtestatud reeg-

ja hästi disainitud. Eesti ettevõtete

laarseteks.

litele ning ootavad seda ka oma

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

välismaistelt äripartneritelt isegi juhul, kui reeglid on kohandatud taanlastele. Ühelt poolt põhjamaiselt distsiplineeritud ja täpsed taanlased suhtuvad teisalt aga ellu pingevabalt, armastavad mõnusalt aega veeta, peavad lugu heast toidust, huumorist, oma perekonnast ning vabast ajast. Taanit võib isegi pidada Skandinaavia lõunamaaks. Eestlastega koostööd teinud Taani ettevõtete sõnul on ka nende jaoks koostöö eestlastega meeldiv ja meil on sarnane huumor. Teenuste ja toodete kvaliteediga ollakse üldiselt rahul. Mõnikord sooviksid nad aga veidi paremat hinna-kvaliteedi suhet, kiiremat vastust oma meilidele ning lühemaid tarneaegu. Eesti suursaatkond Kopenhaagenis saab ettevõtteid abistada eelkõige info pakkumise ja nõustamisega ja võimalusel ka esilekerkinud probleemide lahendamisega. Otsene

Digitaalarengu volinik Neelie Kroes külastas Eestit Eestis viibis 13. septembril visiidil Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalarengu volinik Neelie Kroes. Volinik kohtus peaminister Andrus Ansipiga, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsiga ning kaitseminister Jaak Aaviksooga. Samuti külastas pr Kroes Infoja Kommunikatsioonitehnoloogia Demokeskust ja Skype Technologies OÜ-d ning kohtus konkurentsiameti juhi Märt Otsaga,

kuleppel võimalik saatkonna ruume kasutada tootetutvustusteks ning ärikohtumisteks.

tusi nagu Euroopa digitaalraamatukogu Europeana. Projekt CASPAR käsitleb erinevaid teemasid, mis seonduvad igat liiki digitaalselt kodeeritud teabe säilitamisega ja selle edasiste kasutusviisidega. See võimaldab andmeid piisavalt täpselt kirjeldada, nii et tulevikus oleks võimalik välja võtta arve ja mõista ka nendevahelisi seoseid. Vastavaid meetodeid on edukalt testitud mitmesuguste teadusest, kultuuripärandist ja kaasaegsest lavakunstist pärit andmetega. CASPARi avatud lähtekoodiga tarkvara saab tasuta alla laadida ja kaubanduslike rakenduste jaoks edasi arendada.

Euroopa Liit suurendab katseloomade kaitset Euroopa Parlament kiitis heaks katseloomi käsitleva õigusakti läbivaadatud teksti, millega suurendatakse teadusuuringuteks ja ohutuse hindamiseks kasutatavate loomade kaitset. Uue direktiiviga

vähendatakse

oluliselt

katseloomade arvu ning nõutakse võimaluse korral alternatiivsete meetodite kasutamist. Samal ajal jäetakse ELi ettevõtjatele mänguruumi ning parandatakse ELi teadusuuringute kvaliteeti.

tehnilise järelevalve ameti peadirektori Raigo Uukkiviga ja küberkaitse juhi Ilmar Tammega. Volinik andis koos peaminister Andrus Ansipiga Stenbocki majas ka pressikonverentsi.

äritegevusse sekkumine ei ole välisesindusel lubatud, küll aga on kok-

programm hõlmab selliseid alga-

Euroopa Komisjon ootab arvamusi elurikkuspoliitika tuleviku kohta

Uus direktiiv hõlmab hariduses ja koolituses ning alusuuringutes kasutatavaid loomi. Seda kohaldatakse kõigi elus selgroogsete (v.a inimesed) suhtes ning muude liikide suhtes, kellele tekitatakse katsete käigus valu. Õigusaktis

Digitaalsete andmete säilitamine tulevastele põlvedele

Euroopa Komisjon käivitas veebi-

lähtutakse selgelt põhimõttest, et

põhise küsitluse, et koguda kokku

loomkatseid tuleks asendada, nen-

arvamused selle kohta, milline

de arvu vähendada ja katseid

peaks olema Euroopa Liidu elurik-

täiustada. Komisjon toetab jõuli-

kuse strateegia pärast 2010. aas-

selt püüdlusi alternatiivsete mee-

tat. Arvamust saab avaldada järg-

todite leidmiseks.

mistel teemadel: praeguse elurikkuspoliitika puudused, komisjoni

Direktiivis sätestatakse Euroopa

Nüüdsest on avatud lähtekoodiga

ettepanek uue lähenemisviisi koh-

Liidu tasandil referentlabori loo-

tarkvara kujul võimalik kätte saada

ta,

mine, et toetada alternatiivsete

Meelike Palli

selliseid ELi rahaliste vahendite

elurikkus, elurikkuse majandus-

meetodite väljatöötamist. Labor

toel väljatöötatud vahendeid, mil-

likud aspektid ning elurikkuse hal-

hakkab kooskõlastama ja eden-

11. novembril Kaubanduskojas

lega tagatakse digitaalselt salves-

damine ELis ja sellest väljaspool.

dama alternatiivsete meetodite

tatud andmete säilitamine määra-

Vastuseid kasutatakse uue stra-

väljatöötamist ja kasutamist ning

mata ajani, nende mõistmine ja

teegia kujundamiseks. Küsitlus

jätkab Euroopa Alternatiivsete

neile juurdepääs.

kestab 22. oktoobrini 2010.

Meetodite Tõestamise Keskuse

ELi uurimisprogrammis CASPAR

Küsitlusvormi saab täita järgmisel

andeks on määrata kindlaks ja ni-

osalesid Tšehhi Vabariigi, Prantsus-

aadressil: http://ec.europa.eu/en-

metada sobivad laborid ning taga-

maa, Kreeka, Iisraeli, Itaalia ja

vironment/consultations/biode-

da kõnealuste meetodite edenda-

Ühendkuningriigi teadlased ning

cline.htm

mine riigi tasandil.

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Taanis

11. novembril toimub Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) järjekordne hommikukohvi seminar suursaadikuga. Seekord on esinema kutsutud Meelike Palli — Eesti suursaadik Taanis.

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0081 E-post: priit@koda.ee

põllumajandustootmine

(ECVAM) tööd. Liikmesriikide üles-

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Koostöö Skandinaaviamaadega Hiina suunal on tuure üles võtmas PETER GORNISCHEFF Teenuste direktor

ENCH — Beneficial Business

kordselt on nimetatud regioonid

nimelt 100% käitlemisele — energia-

Relations between the Central

võtnud ühiselt ette Hiina „valluta-

tootmiseks ja taaskasutusse.

Baltic Region and China — on pro-

mise”.

Hiina delegatsioonide vastuvõtmise korraldamine (sh BENCH piirkondade tugevuste ja ette-

Projekti tegevused jagunevad

võtjate Hiina-suunalise huvi

Projekti partneriteks on 9 organisat-

kolmeks peamiseks suunaks:

kaardistamine, teiste EL regioo-

siooni Eestist, Rootsist ja Soomest.

Ettevõtjate koostöö soodusta-

nide Hiina kogemuste kaardista-

Hiinast on saamas maailma suurim

Projekti juhtpartneriks on Östergöt-

mine Hiina suunal (sh olemas-

majandus ning hiinlaste elustandard

landi Maavalitsus. Eestist osalevad

olevate kogemuste analüüs,

paraneb pidevalt. See eeldab ka

lisaks Kaubanduskojale partneritena

edulood, koolituste metodoloo-

Projekt kestab 2012. aasta lõpuni.

kiireid lahendusi strukturaalsete ja

Tartu Ülikool ja Tartu Teaduspark

gia väljatöötamine ja läbiviimine,

Projekti finantseeritakse osaliselt

keskkonnaalaste reformide läbivii-

ning kaasatud on ka Majandus- ja

Hiina ühiskülastuse ja ärivisiidi

Euroopa Liidu Interreg Kesk-Lääne-

miseks. Siinkohal on Eestil, Rootsil

Kommunikatsiooniministeerium.

korraldamine);

mere programmist.

jekt, milles Eesti Kaubandus-Tööstuskoda osaleb.

ja Soomel pakkuda heaoluühiskon-

mine).

Hiina investeeringute jõudmise

nale omaseid tooteid ja teenuseid

30. augustist 1. septembrini toimus

toetamine BENCHis osalevates-

Siinkohal kutsun projektis osale-

ning ühtlasi meelitada Hiinast in-

projekti avakoosolek, mille käigus

se piirkondadesse (sh investee-

misest huvitatud ettevõtjaid en-

vesteeringuid. Projekti mõte on n-ö

külastati ka Norrköpingis asuvat

rimisvõimaluste selekteerimine,

dast teada andma teenuste osa-

„põhjadimensiooni” ühiselt pare-

Visualisatsiooni Keskust ning Lin-

Hiina investorite selekteerimine,

konna nõunikule Marju Männikule

mini müüa ning luua seeläbi rohkem

köpingis asuvat prügipõletusjaama.

aktiivne piirkonna turundamine

telefonil 604 0079 või e-postiaad-

lisandväärtust. Võib väita, et esma-

Linköpingi ja Norrköpingi prügi läheb

Hiinas);

ressil marju.mannik@koda.ee.

Norrköpingi aselinnapea Gunnar Bredin (vasakult esimene) räägib projektis osalejatele kaksiklinnade (Linköping-Norrköping) ajaloost.

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Eesti ettevõtted käisid Hiinas uudistamas 21.-27. augustini käis delegatsioon Eesti ettevõtteid tutvumas kahe Hiina linna - Chongqingi ja Shanghaiga.

KRISTY TÄTTAR Teenuste osakonna projektijuht

Eesti ettevõtjate delegatsioon külastamas hot pot´i tehast.

miljoni elanikuga Chong-

kiiret kasvu. Seetõttu oli kõikjal näha

piirkonnast välismaalase pilgu läbi —

Reisikokkuvõtteid tehes tõdesid et-

qingi peetakse Lääne-Hiina

ka hulgaliselt kraanasid ja pooleli-

kuidas hiinlastega suhelda, mis on

tevõtete esindajad, et Hiina on küll

üheks olulisemaks linnaks, mis koos

olevaid ehitisi. Soodustamaks eri-

Hiina kultuuri peamised iseärasu-

suur ja kõigi võimaluste maa — hoopis

Chengdu’ga võistlevad piirkonna

nevate välisettevõtete piirkonda-

sed, kuidas läheneda Hiina turule,

erinev sellest, mis meie kujutlustesse

tähtsaima tööstuspiirkonna tiitli

desse tulekut on palju loodud ka

millised on koostöövõimalused jne.

on tekkinud ajalehti lugedes ja tele-

üle. Kuigi mõlemad linnad asuvad

tööstusparke, mille üle hiinlased ise

keset Hiinat, räägitakse neist siiski

on väga uhked, aga milles tegutse-

Shanghais oli põhirõhk maailmanäi-

tega üldse koostööd teha, peab

kui Lääne-Hiina piirkonnast, sest

vaid ettevõtteid nad siiski seest-

tusel EXPO. Eesti paviljonis toimunud

olema väga kannatlik, tegema ise ära

nendest lääne poole laiub juba suur

poolt eriti tutvustama ei kipu. Meie

ümarlaual osalenud CCPIT Shanghai

väga suure eeltöö, viima ennast

tühjus: pole eriti inimesi, tööstusest

delegatsioonile näidati uhkusega

esindaja andis ülevaate piirkonna ma-

kurssi Hiina kultuuri iseärasuste ja

rääkimata.

suuri plakateid ja makette Dadukou

jandusest ja koostöövõimalustest,

ärimentaliteediga ning „oma hiin-

piirkonna Jianqiao tööstuspargi ja

oma kogemustest rääkis ja häid

lane” riigis on hädavajalik — see tuli

Niinimetatud Lääne-Hiina arenda-

Chayuan Uue tööstuspiirkonna koh-

soovitusi andis juba aastaid Hiinas

ka mitmete mittehiinlaste ettekan-

mine on Hiina Rahvavabariigi valit-

ta, mis andsid küll suurepärase üle-

tegutsenud Soome ärimees Jaani

netest mitmel korral välja.

suse kõrgendatud prioriteediks —

vaate nende ulatuslikkusest, kuid

Heinonen. Oma Hiina tähelepaneku-

sinna on suunatud palju majanduse

ettevõtete fuajeedest me kauge-

test rääkis vastavatud Eesti konsu-

Hiinas käisid: A-Selver AS, Andrese

elavdamise projekte ning töötajate

male ei saanud.

laadi konsul Andre Lipand. Ülejäänud

Klaasi AS, BaltFer Co OÜ, E-Profiil

päeva jooksul oli kõigil võimalus

AS, Energiamaja Konsultatsioonid

koolitamisele pannakse väga suurt

viisorit vaadates. Selleks, et hiinlas-

rõhku. Üheks oluliseks projektiks on

Kohtumisel Chongqingis paikneva

tutvuda nii naabruses paiknevate

OÜ, Ferroline Grupp OÜ, GMP

inimeste toomine maapiirkonda-

Taani Kaubandusnõukogu esindaja

põhjamaade innovaatiliste paviljo-

Investeeringud OÜ, Laas&Laas OÜ,

dest linna, et muuta majandus efek-

ja konsuli Hans Halskoviga oli eest-

nidega kui ka väga võimsate ja

Optiland Eesti OÜ, Skandian Grupp

tiivsemaks ja vähendada rahvastiku

lastel võimalus saada ülevaade

uhkete teiste riikide„majadega”.

OÜ ja Taararing OÜ.

Nõuanne

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

R.S.V.P. — mis see on? Hiljaaegu tuli mu poeg ülikoolist loengult ja ütles: „Kujutad ette, kogu loengus ei olnud peale minu ja mu pruudi mitte kedagi, kes oleks teadnud, mis tähendab R.S.V.P.?”. Tegelikult kujutan ette küll.

ENE RAMMO Finantsdirektor

is selle neljatähelise

toole, nõusid jmt. Tahame teada,

et ma ei saa osaleda. Korraldaja

lühendi taga siis

kes meie kutsututest osalevad üri-

valmistab mulle ette materjalid,

peidus on?

tusel ja ikka selleks, et võimalikult

kohvipausid, isegi lõuna, aga ma

täpselt ettevalmistust korraldada.

olen ju haige ja ei osale. Arvet ka ei

Vastuvõttu korraldades on oluline

Riidlen projektijuhtidega, kui nad on

maksa, sest ma ei osalenud. Korral-

teada osalejate arvu ja koosseisu.

näiteks tellinud liiga palju toitu ja

daja helistab ja nõuab arve maks-

Seetõttu palutakse külalistel oma

see jääb järele. Kogu ettevalmistus

mist, sest ta on kulutused teinud ja

osavõtust eelnevalt teatada. Kõige

maksab raha ja sageli mitte vähe.

mina pole teatanud, et ma ei osale.

rohkem kasutatakse kutsetel prant-

Kõik kutsujad soovivad aga mõist-

Igatahes ebameeldiv olukord mõle-

susekeelset lühendit R.S.V.P. —

likult kulutada.

male osapoolele.

repondez s`il vous plaît (palun vastake). Enamasti kasutatakse sellist väljendit kutsetel, millele on lisatud telefoninumber või e-postiaadress.

Kõige rohkem kasutatakse kutsetel prantsusekeelset lühendit R.S.V.P. — repondez s`il vous plaît (palun vastake). Eestis võib kutsetele kirjutada ka näiteks: „Palume teatada”, „Äraütlevad vastused”, „Eitava vastuse korral” ning lisada telefoninumber või e-postiaadress. Etiketi kohaselt teavitage alati — see pole kohustus, vaid see on viisakus.

Mis juhtub kui ei teata oma tulekust?

Eriti hull on olukord nn „tasuta ürituste“ korral. Panen end kirja ja kui ma ei lähe, siis ei lähe, sest koolitus

Eestis võib kutsetele kirjutada ka

Näiteks on kutsutud 50 inimest, aga

on ju nagunii tasuta. Siinkohal

näiteks: „Palume teatada”, „Ära-

oma osalemisest on teada andnud

tahaksin küsida, kuidas seda ette

ütlevad vastused”, „Eitava vastuse

25. Me oleme tellinud nõud ja toi-

kujutada, et tasuta? Osalejale on

korral” ning lisada telefoninumber

dud, joogid 25-le, valmistanud ette

küll üritus tasuta, kuid igal juhul

või e-postiaadress.

rinnasildid, materjalid nimedega 25-

finantseerib keegi seda nn „tasuta

le. Uksest astub sisse kutse saanud,

üritust” ja katab kõik kulutused

Etiketi kohaselt teavitage alati —

aga oma osalusest teatamata jät-

materjalide jm osas.

see pole kohustus, vaid see on vii-

nud külaline. Vastuvõtja satub piin-

sakus.

likku olukorda, sest esmalt ei leia ta

Kui te pole päris kindel, kas saate

nimesilti, külalisel on ebamugav,

üritusest osa võtta, siis on soovitav

sest teda justkui ei oodatudki. Vas-

teatada mitteosalemisest pigem

tuvõtja pole selle külalisega arves-

kohe kui viimasel hetkel. Elu võib

tanud, sest ta pole oma tulekust

teha plaanidesse ootamatuid kor-

teada andnud. Kõigil on paha olla!

rektiive. Kui viimasel hetkel siiski

Miks ma sellel teemal räägin? Kaubanduskoda korraldab aastas üle

selgub, et te ei saa osaleda üritusel,

100 erineva ürituse ja kõigil neil meie projektijuhid soovivad R.S.V.P.-d.

Lihtne näide koolitusele registree-

kuhu lubasite minna, siis andke sel-

Miks see nõnda oluline on? Me ole-

rimisega — panen end koolitusele

lest kindlasti teada telefoni- või

me kõik korraldanud väiksemat või

kirja ja olen minemas. Arve olen

e-posti teel. Sellega väldite eba-

suuremat üritust, koosviibimist või

isegi kätte saanud, aga siis jõuab

meeldivaid olukordi ja raiskamisi

muud taolist sündmust, kus on vaja

kätte koolituspäev ja olen haige

ning käitute korraldajate suhtes

planeerida sööke, jooke, laudu,

ning ei teavita korraldajaid sellest,

lugupidavalt.

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Esmakordselt selguvad Eesti kõige tervisesõbralikumad tööandjad Ajakiri Tervis Pluss ja Tervise Arengu Instituut koos Tööinspektsiooni ja advokaadibürooga Sorainen kuulutavad välja üle-eestilise konkursi „Tervisesõbralik töökoht 2010”.

Konkurss: Ajakiri TervisPluss ja Tervise Arengu Instituut koos Tööinspektsiooni ja advokaadibürooga Sorainen kuulutavad välja üle-eestilise konkursi „Tervisesõbralik töökoht 2010”. Tervisesõbralik on töökoht, kus arendatakse tervist toetavat keskkonda ning väärtustatakse tervislikku elustiili. Konkursi eesmärk on töötajate tervise tähtsustamine ning töötajate tervisesse panustavate organisatsioonide tunnustamine. Konkursil saavad osaleda kõik tööandjad, kes on tegutsenud vähemalt ühe aasta. Osalemiseks tuleb täita hiljemalt 30. septembriks 2010 ankeet veebiaadressil www.terviseinfo.ee. Parimatele tööandjatele on välja pandud sihtotstarbeline peaauhind 20 000 krooni väärtuses ja eriauhinnad. Auhindade üleandmine toimub töökoha tervisedenduse konverentsil novembris.

Lisainfo aadressil: www.terviseinfo.ee

ervisesõbralik on töökoht,

ses kui ka tööealise elanikkonna

peresõbraliku ettevõttena väärtus-

kus arendatakse tervist toe-

kõrges suremuses.

tab töökeskkonda, inimeste tervist ja teadmisi. Panime õla alla, et juh-

tavat keskkonda ning väärtustatakse tervislikku elustiili. „Konkursi

„Halb tervis vähendab töötundide

tida ka teiste ettevõtete tähelepanu

eesmärk on töötajate tervise täht-

arvu nädalas meestel enam kui 12

nende töötajate tervisele.”

sustamine ning töötajate tervisesse

tunni võrra ja naistel enam kui ka-

panustavate organisatsioonide tun-

heksa tunni võrra ning suurendab

Auhindade üleandmine toimub no-

nustamine,” lausus üks korraldaja-

pensionile mineku tõenäosust 6%

vembris Tallinnas peetaval rahvus-

test, ajakirja Tervis Pluss peatoime-

võrreldes hea tervisega inimestega,”

vahelisel töökoha tervisedenduse

taja Evelin Samuel. „Eri riikide

märkis Tervise Arengu Instituudi

konverentsil. Eestis koordineerivad

näidete alusel tuleb iga töötaja

peaspetsialist Külli Luuk. Ta lisas, et

töökohal tervise edendamisega seo-

tervisesse investeeritud rahaühik

uuringute järgi puudus tervislikel

tud tegevusi Tervise Arengu Insti-

ettevõttele tagasi isegi kuni kahek-

põhjustel 2008. aasta jooksul töölt

tuut ja Tööinspektsioon.

sakordselt, kuid investeering ter-

51% töötajatest, neist 27% kuni

visesse ei pruugigi tähendada

10 päeva ning kümnendik kuni 20

ilmtingimata rahalist kulu.”

päeva.

Sama

aasta

andmetel

Euroopas aga üks töötaja neljast. Eesti inimeste tervisenäitajad on Euroopas ühed kehvemad. Sotsiaal-

Tööandjatel on laialdased võima-

ministeeriumi koostatud raport

lused töötajate füüsilise ja vaimse

näitab, et üle poole ehk 62% Eesti

heaolu mõjutamiseks töökeskkon-

Lisainfo: KÜLLI LUUK Tervise Arengu Instituudi peaspetsialist Tel: 659 3906 E-post: kulli.luuk@tai.ee

na ja -kultuuri kujundamise kaudu.

Tööandjatel on laialdased võimalused töötajate füüsilise ja vaimse heaolu mõjutamiseks töökeskkonna ja -kultuuri kujundamise kaudu. Paljudel juhtudel saab töökohas teha suuri muutusi ka raha kulutamata.

Paljudel juhtudel saab töökohas teha suuri muutusi ka raha kulutamata. Konkurss annab meile hea võimaluse koguda häid praktikaid ning jagada neid teistega, et veelgi rohkem asutusi saaks neid oma töötajate tervise ja heaolu jaoks rakendada,” lisasid korraldajad.

haiguskoormusest langeb tööealisele elanikkonnale (20–64-aasta-

Pere- ja töötajasõbralikumaks vali-

sed). See väljendub nii haiguse tõttu

tud

kaduma läinud töötundides, varases

Soraineni personalijuht Kristiina

pensionilejäämises ja töövõimetu-

Härms kommenteris: „Sorainen

ettevõtte,

advokaadibüroo

EVELIN SAMUEL Tervis Pluss peatoimetaja Tel: 5699 1111 E-post: evelin.samuel@kirjastus.ee MARIS JAKOBSON Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik Tel 5302 2737 E-post: maris.jakobson@tai.ee Lisainfo ja konkursi ankeedi leiab veebilehelt www.terviseinfo.ee. Tegevust rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011”.

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Kontaktkohtumised AgroMatch ja firmakülastused põllumajandusmessi Agromek 2010 raames KRISTY TÄTTAR Teenuste osakonna projektijuht

Mess: AgroMatch 2010 1.-2. detsembrini Herningis, Taanis

30. novembrist kuni 3. detsembrini toimuv AgroMek on Põhja-Euroopa suurim põllumajandusmess. Messil on väljas uuemad energia- ja põllumajandustehnoloogiad. 2010. aastal on lisaks messil stendiga osalevate firmadega tutvumisele võimalust messikülastajatel ka omavahel kohtuda messiga paralleelselt toimuval kontaktkohtumiste üritusel AgroMatch. Lisaks saab külastada mitmeid lähedal asuvaid bioenergiaettevõtteid ja -organisatsioone. AgroMatch kontaktkohtumistel osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee

esti Kaubandus-Tööstuskojal

Lisandväärtusena toimub nimeta-

Valige välja firmad/organisat-

on heameel kutsuda huvilisi

tud messi raames eraldi korraldatud

sioonid, kellega soovite kohtuda

külastama 1.-2. detsembrini Taanis

kontaktkohtumisteüritus 9 riigi et-

ja andke oma kohtumisesoovist

Herningis toimuvat rahvusvahelist

tevõtjate vahel, mille Eestipoolseks

teada.

Põhjamaade suurimat põllumajan-

korraldajaks on Eesti Kaubandus-

Individuaalsed kohtumiste aja-

dusmessi AgroMek ning sellega pa-

Tööstuskoda. Lisaks Eestile osale-

kavad saadetakse osalejatele ca

ralleelselt korraldataval kontakt-

vad kontaktkohtumistel ettevõtjad

nädal enne messi.

kohtumistel.

Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast, Lä-

Lisaks erialamessi külastamisele ja selle eksponentidega tutvumisele annab üritus suurepärase võimaluse ühes kohas väikese aja- ja rahakuluga kohtuda võtmeotsustajatega uute kontaktide loomiseks.

tist, Rootsist, Soomest, Suurbritan-

Igale osalejale saadetakse tema

niast ja Taanist.

kohtumiste ajakava juba enne üritust koju kätte, et jõuaks tutvuda

Miks osaleda?

ettevõtete/organisatsioonidega, kes on avaldanud soovi kohtuda, ja

Lisaks erialamessi külastamisele ja

et saaks ennast kohtumisteks ette

selle eksponentidega tutvumisele

valmistada.

annab üritus suurepärase võimaluse ühes kohas väikese aja- ja rahaku-

Maksumus

30. novembrist 3. detsembrini toi-

luga kohtuda võtmeotsustajatega

muv AgroMek on Põhja-Euroopa

uute kontaktide loomiseks (või-

AgroMatch kontaktkohtumisteüri-

suurim põllumajandusmess, kus on

malus eelnevalt veebilehel välja

tusel osalemine on tasuta. Osaleja

ligi 600 eksponenti ja igal aastal

valitud ettevõtete esindajatega

kanda jäävad lähetuskulud (trans-

külastab messi üle 50 000 huvilise.

personaalselt kohtuda).

port Herningisse, majutus, päevara-

Messil on väljas uuemad energia- ja põllumajandustehnoloogiad. 2010. aastal pakuvad korraldajad

had jmt). Lisaks on see tasuta turunduskanal oma ettevõtte/organisatsiooni tut-

Kasutage suurepärast võimalust

vustamiseks ja arendamiseks.

tutvustada oma ettevõtet, tooteid ja tegemisi ning luua uusi kontakte

lisaks messil stendiga osalevate firmadega tutvumisele võimalust messikülastajatel

omavahel

Kuidas osaleda?

kohtuda. 1.–2. detsembrini korralda-

Registreerige oma ettevõte üri-

takse messiga paralleelselt kon-

tuse veebilehel (www.bioenergy-

taktkohtumiste üritus AgroMatch.

match.eu) hiljemalt 17. novemb-

Lisaks saab külastada mitmeid

riks.

lähedal asuvaid bioenergiaettevõt-

Tutvuge teiste registreerunud

teid ja organisatsioone.

osalejatega.

Herningis!

Lisainfo: www.bioenergy-match.eu

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Uued ekspordikoolitused ärihooajal 2010-2011 Uuel ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks saanud ekspordivaldkonda puudutavate koolituste korraldamisega. Ajavahemikus september 2010, kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”. Koolituse eesmärk on Eesti eksportööride teadmiste kasvatamine. Koolituse tulemusena luuakse eeldused ettevõtete ekspordikäibe ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaalu suurendamiseks. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele.

Koolitusteemasid on neli: • Ekspordiplaani koostamise koolitus (kokku kaheksa kolmepäevast koolitust 2+1, millest kaks on vene keeles) • Välismessikoolitus (kokku kaheksa koolitust, millest üks on vene keeles) • Turu-uuringute koostamise koolitus (kokku kuus koolitust) • Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus (kokku kuus koolitust) Lisaks Tallinnale viiakse koolitused läbi Eestimaa eri paikades – Tartus, Pärnus, Jõhvis, Võrus, Kuressaares. Sellega luuakse ettevõtjatele võimalus valida neile sobiv koht. Infoga koolituste sisu, ajakava ja toimumispaikade kohta saab tutvuda Kaubanduskoja kodulehel (www.koda.ee). Samas on ka võimalik koolitustele registreeruda. „Ekspordivaldkonna koolitused 2010” projekti esimene koolitus leiab aset 13., 14. ja 20. septembril Tallinnas. Tegemist on kahest osast koosneva Ekspordiplaani koostamise koolitusega (2+1). 13. ja 14. septembril toimuvad ka esimesed koolitused Jõhvis: Välismessikoolitus 13. septembril ning Turu-uuringute koolitus 14. septembril. Koolitustes osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid. Ekspordiplaani koostamise koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar. Välismessikoolituse, turuuuringute koolituse ja müügivõrgu koolituse läbiviija on Jakob Saks.

TALLINN • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) 17. jaanuar 2011

Välismessikoolitus

21., 22., 28. veebruar 2011

Ekspordiplaani koostamise koolitus – vene keeles

14., 15., 21. märts 2011

Ekspordiplaani koostamise koolitus

4. aprill 2011

Välismessikoolitus – vene keeles

5. aprill 2011

Müügivõrgukoolitus

2. mai 2011

Välismessikoolitus

3. mai 2011

Müügivõrgukoolitus

TARTU • Hotell Kantri (Riia mnt 195) 4., 5., 11. oktoober 2010

Ekspordiplaani koostamise koolitus

15. november 2010

Välismessikoolitus

16. november 2010

Turu-uuringute koolitus

19. jaanuar 2011

Müügivõrgukoolitus

JÕHVI • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) 18., 19., 25. oktoober 2010

Ekspordiplaani koostamise koolitus

9. veebruar 2011

Müügivõrgukoolitus

7., 8., 14. märts 2011

Ekspordiplaani koostamise koolitus – vene keeles

PÄRNU • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) 25. oktoober 2010

Välismessikoolitus

26. oktoober 2010

Turu-uuringute koolitus

8., 9., 15. november 2010

Ekspordiplaani koostamise koolitus

9. märts 2011

Müügivõrgukoolitus

VÕRU • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) 17., 18., 24. jaanuar 2011

Ekspordiplaani koostamise koolitus

7. märts 2011

Välismessikoolitus

8. märts 2011

Turu-uuringute koolitus

4. mai 2011

Müügivõrgukoolitus

KURESSAARE • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Kuressaare esindus (Tallinna 16)

„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” toimumist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.

7. veebruar 2011

Välismessikoolitus

8. veebruar 2011

Turu-uuringute koolitus

Lisainfo ja registreerimine: LIDIA FRIEDENTHAL • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee HAILI KAPSI • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Kontaktkohtumised säästliku ehitusega tegelevatele ettevõtjatele ja organisatsioonidele

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Saksamaal

23.–24. novembril Västeras, Rootsis

(Toom-kooli 17, Tallinn) järjekordse „Hommikukohvi” lühise-

Mart Laanemäe 30. septembril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Välisministeeriumiga 30. septembril kell 9.00-10.30 Kaubanduskojas minari. Seekordsel üritusel esineb Eesti suursaadik Saksamaal

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub Eesti firmasid ja organisatsioone osalema kontaktkohtumisteüritusel „Säästlik ehitus” (Sustainable Construction), mida korraldatakse Rootsi rahvusliku algatuse Wooden Cities 2012 (www.trastad2012.se) raames 23. ja 24. novembril käesoleval aastal Rootsi linnas Västerås. Kontaktkohtumisteüritus Säästlik ehitus pakub suurepärast võimalust rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks järgmiste sektorite esindajatele:

Mart Laanemäe. Käsitletavad teemad:

Saksamaa ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused; Saksa majanduse väljavaated; Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel; Kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused.

kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid, ehitusmaterjalid ja poolfabrikaadid, säästlik energia, ehituse automatiseerimine, jäätmekäitlus ja taaskasutus, muu ehitussektoriga seonduv

Hommikukohvi osalustasu on 150 krooni/9,58 eurot (hinnale lisandub käibemaks). Vajalik eelregistreerumine. Registreerumise tähtaeg on 28. september!

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Lisaks saab osaleda mitmetel seminaridel ja töötubades. Kohale oodatakse ligi 120 firmat ja orgnisatsiooni 11 Euroopa riigist; lisaks Eestile on esindatud veel Austria, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Malta, Norra, Poola, Rootsi ja Suurbritannia. Kontaktkohtumiste päeva veebileheküljel www.net4biz.se avaldatakse kõikide osalevate firmade tutvustused (tutvustused lisatakse jooksvalt ettevõtete registreerumise järjekorras) ja sellel avatud tööriista Matchmaking abil on võimalik huvipakkuvad firmad välja valida ja individuaalsed kohtumised juba ette kokku leppida. Kontaktkohtumised toimuvad Euroopa Komisjoni poolt rahastatava projekti Net 4Biz raames ja on tasuta. Osalemisepakett sisaldab ettevõtte tutvustuse kataloogi lisamist, CD/paberkataloogi, individuaalsete kontaktkohtumiste organi-

Virumaa metallifirmade kohtumine Tallinna Tehnikakõrgkooli töötajatega 23. septembril Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduses

seerimist, vajadusel tõlketeenuse korraldamist, lõunasööki kahel ürituse päeval, õhtusööki esimese päeva õhtul (osalemistasu igale järgmisele osalejale samast firmast on 175 eurot). Osaleja(te) kanda jäävad lähetuskulud (sh transport, ma-

23. septembril algusega 11.00 toimub Kaubandus-Töös-

jutus, päevarahad jmt).

tuskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Virumaa metallitöötlemisfirmade kohtumine Tallinna Tehnikakõrgkooli

Oma osalemissoovist saab märku anda täites ära Firma profiil — registreerimisleht (http://www.koda.ee/failid/CompanyProfile.doc) ja saates see e-postiaadressile kristy@koda.ee või faksile 604 0061. Palume huvist teada anda hiljemalt 29. oktoobriks. Soovi korral saame aidata hotelli broneerimisel ja lennupiletite organiseerimisel.

Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

mehaanikateaduskonna töötajatega. Arutlusele tulevad ettevõtete täiendkoolituse võimalused ning koostöö erinevate tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks.

Lisainfo ja registreerimine: MARGUS ILMJÄRV Tel: 337 4950 E-post: margus@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Rahvusvaheline Ärifoorum Pihkva 2010/International Business-Forum Pskov 2010

Krediidijuhtimise seminar finants- ja krediidijuhtidele, raamatupidajatele ja teistele antud teemaga kokku puutuvatele isikutele

23.—24. septembril Pihkvas, Venemaal

20. oktoobril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

23.—24. septembril 2010 toimub Pihkvas (Venemaal) Ärifoorum, mille

Lektorid:

raames arutletakse väljavaadete, majandusarengu ja piiriülese koostöö

Ivar Tammemäel on 15-aastane rahvusvaheline krediidijuhtimise

üle Pihkva regiooni ja Euroopa Liidu vahel. Foorumi eesmärk on edendada

kogemus. Ivar on sellel alal ettevõtjate hulgas kõrgelt hinnatud

majanduslikku arengut Pihkva regioonis. Otseste kontaktide loomisega ja

nõuandja ja esineja. Ta on üles astunud mitmetel krediidijuhtimise

investeerimisprojektide esitlemistega tahetakse arendada vastastikku

koolitustel Eestis ja mujal ning pikaajalise praktikuna on tema

kasulikku koostööd. Foorumil osalevad delegatsioonid Eestist, Taanist ja Venemaalt.

esinemisi saatnud alati menu. Alar Jäger on töötanud krediidiriskide hindamise alal 17 aastat. Selle

Foorumi raames toimuvad ka äri- ja kontaktkohtumised, kus firmadel on

aja jooksul on Eesti krediidijuhtimine läbi teinud suure arengu, alus-

võimalus leida koostööpartnereid. Huvi korral ning võimalusel ka firmade

tades töös krediidikomisjonides kuni moodsate integreeritud IT-

külastused. Foorumil saab väga hea ülevaate Pihkva regiooni arengust ja

rakendusteni välja. Alar on alati rõhutanud, et krediidiriskide juh-

suunast, läbi mille saab tundma õppida sealset ärikliimat ning võimalusi.

timine ei ole võitlemine võlgnevuste vastu, vaid on osa müügi tõhustamisest ja efektiivsest ettevõtte juhtimisest.

Teemad:

Mariko Rukholm on tegutsenud krediidikindlustuse valdkonnas

Väljavaated ja prioriteedid rahvusvaheliseks koostööks;

9 aastat. Sellesse aega mahub osalemine SA KredEx riiklike eks-

Makromajanduslik olukord Venemaal ning Põhja-Lääne suunal;

pordigarantiide väljatöötamises ning hiljem ettevõtete nõustamine

Piirialade arenguks soodsad investeerimismehhanismid;

krediidikindlustuslahenduste loomisel Marsh Kindlustusmaakler

Rahvusvaheliseks koostööks tingimuste loomine;

ASis. Marikol on suurepärane ülevaade krediidikindlustusturu aren-

Rahvusvahelised koostööd ja projektid;

gust ja igapäevastest probleemidest, millega ettevõtted krediidi-

Rahvusvaheline kaubandus;

riskide juhtimisel kokku puutuvad.

Soodsate investeerimismehhanismide loomine; Venemaa ja Pihkva regiooni atraktiivsus välispartnerite jaoks:

9.30 9.45-11.15

suund ja tingimused koostööks.

Kohv ja registreerumine Maksekäitumine meil ja mujal Euroopas. Millal on õige aeg pöörduda sissenõudmise osas kolmanda osapoole poole? Rahvusvaheline sissenõudmine, levinumad

Valdkonnad: logistika, turism, põllumajandus, toiduainetetööstus, met-

probleemid ja ettepanekud nende ennetamiseks.

sandus, alternatiivsed energiaallikad, ehitus, väliskaubandus, infrastruktuuri arendamine.

Ivar Tammemäe (Intrum Justitia peadirektor) 11.15-12.45

Krediidiriskide juhtimine. Krediidijärelvalve

Foorumil osalemiseks paneb Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kokku äride-

Alar Jäger (Krediidiinfo asedirektor)

legatsiooni. Palume teil huvi korral võimalikult kiiresti registreeruda. Programm:

Krediteerimisprotsessis osalejad.

12.45-13.45

Lõunapaus

13.45-15.15

Krediidiriskide maandamine kindlustuslahendustega.

Kolmapäev, 22.09 — Sõit Pihkvasse, peatus Tartus, õhtusöök Pihkvas.

Krediidikindlustuse võimalused.

Neljapäev, 23.09 — Foorum, kontaktkohtumised.

Mariko Rukholm (KredEx Krediidikindlustuse ASi juhatuse liige)

Reede, 24.09 — Foorum ja kontaktkohtumised, peale õhtusööki tagasisõit Eestisse, Tallinnasse (peatus Tartus).

15.15-15.45

Päeva kokkuvõte

NB! Korraldajal on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Paketi hind 6500 krooni/415,43 eurot (hinnale lisandub käibemaks). Hinnas sisaldub: bussitransport, majutus hotellis Heliopark 2 ööd

Seminari osalustasu on Kaubanduskoja liikmele 600 krooni/38,35 eurot

(http://www.heliopark.ru/hotel/?id=16), foorumil osalemine, toitlustus

ja mitteliikmele 1200 krooni/76,69 eurot Hinnad sisaldavad käibe-

kogu foorumi vältel (lisaks foorumieelne õhtusöök). Lisatasu eest Vene-

maksu. Osalustasus sisalduvad seminarimaterjalid ning lõuna ja

maa viisa. Ühekordne viisa 700 krooni/44,74 eurot (koos kindlustusega).

kohvipausid.

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Info ja registreerimine: MARJU NAAR Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee • www.koda.ee

Teated

Tallinna kohtumised Peterburis 28.–30. oktoobril 28.–30. oktoobril toimuvad järjekordsed Tallinna kohtumised Peterburis, seekord juba kümnendat korda. Traditsiooniliste Tallinna kohtumiste raames Peterburis toimuvad IT-teemaline seminar, äriseminar, Tallinn — Euroopa Kultuuripealinn 2011 teemaline presentatsioon ja ulatuslik kul-tuuriprogramm.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Äriseminar ja võrgustikuüritus

Nordic Open 2010 8. oktoobril Tallinnas Eesti-Rootsi Kaubanduskoda, Rootsi Kaubanduskoda Eestis ning Taani-Eesti Kaubanduskoda korraldavad 8. oktoobril Tallinnas inglise keelse äriseminari ja võrgustikuürituse Nordic Open 2010. Nordic Open 2010 eesmärk on Baltikumi ja Põhjamaade ettevõtete majanduskoostöö süvendamine. Seminaril arutatakse kultuurierinevusi, ins-

Reedel, 29. oktoobril toimub kahe linna ettevõtjate ühine äriseminar, millele järgnevalt on võimalus luua kontakte ja kohtuda Peterburi

pireeritakse eksportima ja näidatakse ettevõtja kasu innovatsiooniliste ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate rakendamisest.

ettevõtjatega. Tallinna linna delegatsiooni juht, linnapea Edgar Savisaar

Osalejaid tervitavad avakõnedega Trigon Capitali juht Joakim Hele-

kutsub Tallinna ja Eesti ettevõtjaid, kes omavad ärisidemeid Peterburi

nius ning Juhan Bernardt Eesti Ekspordiakadeemiast.

ettevõtjatega, soovivad neid luua või on huvitatud tutvumisest ettevõtluse arendamise võimalustega Peterburis, osalema äridelegatsiooni

Seminari paneelid on ettevõtluskultuur ja ettevõtlusorganisatsioonid,

programmis.

keskkonnasõbralik tootmine, tootmisinnovatsioon ja loomemajanduse klastrite koostöövõimalused. Modereeritud paneelide esinejad

Äriseminaril tutvustatakse mõlema linna ettevõtluskeskkonda ning kuu-

on Põhjala ja Eesti ettevõtjad ning eksperdid. Nordic Open 2010 on

latakse ettekandeid ettevõtjatele huvipakkuvatel teemadel ning vaetakse

rahastatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu ettevõtluse ja tööstuse

ärisidemete tihendamise võimalusi. Vastavalt laekuvatele soovidele

mobiilsusprogrammist.

püüame osalejatele korraldada kontaktkohtumisi ja partneriotsingut. Osalemise hind kujuneb bussikoha ja majutuse maksumuse jms põhjal. Osalemishuvist palume teada anda hiljemalt 8. oktoobriks.

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: www.nordicopen.org

Disainjuhtimise konverents 24. septembril Konverents toimub Disainiöö raames, 24. septembril algusega kell 10.00 Tallinnas, Rotermanni kvartalis Loov Eesti ja Eesti Disainerite Liit kutsuvad 24. septembril disainjuhtimise

Täpsema programmiga saad tutvuda:

konverentsile „Nähtav ja nähtamatu disainjuhtimine”, kus räägime lahti,

www.looveesti.ee/disainjuhtimine/konverents.html.

mis on disainjuhtimine ja kuidas seda kasutades on võimalik edukam olla.

Registreerumine kuni 20. septembrini:

Teeme seda säärase põhjalikkusega esimest korda Eestis.

www.looveesti.ee/disainjuhtimine/registreerumine.html.

Jean Schneider ja Kathryn Best, kes on disainjuhtimise pioneerid Euroopas, annavad ülevaate disainjuhtimise põhimõtetest. Ülelahe

Disainjuhtimisest saab lähemalt lugeda: www.looveesti.ee/disainjuhtimine

põhjanaabrite juurest oleme kutsunud Marco Steinbergi, kes on töötanud 10 aastat ettevõtete disainistrateegiate kallal. Voldemar Kolgale ja Martin Pärnale esitasime väljakutse rääkida lahti disain ja disainjuhtimine Eestis. Oma kogemustest disainjuhtimise rakendamisest räägivad Eesti ettevõtjad Balteco ja Krimelte.

Lisainfo ja registreerimine: www.looveesti.ee/disainjuhtimine

Oled oodatud! Loov Eesti ja Eesti Disainerite Liit

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Tere EURO: ehk mitmekülgselt euro kasutuselevõtust

Eurole ülemineku ettevalmistus ärisektoris eeldab hoolikat planeerimist,

OLULISIMAD TEEMAD:

põhjalikku taustateavet ja vajalike otsuste langetamist. Eesti Kaubandus-

Euro kasutuselevõtu põhimõtted ja ajakava.

Tööstuskoda, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Europe Directi Jõhvi

Hindade kahes vääringus avaldamine,

teabekeskus, SEB, Eesti Pangaliit ja teised koostööpartnerid kutsuvad ettevõtjaid osalema praktilistele eurole üleminekut käsitletavatele infopäevadele, kuhu oleme koondanud kõik olulised esinejad ja teemad alates ühisraha kasutusele võtmise õiguslikest aspektidest äriühingutele, vääringu vahetamise tehnilistest muudatustest erinevates infosüsteemides kuni euro turvaelementide ja sularaha eeljaotuse detailideni.

hindade ümardamise reeglid. Sularahavahetuse põhimõtted ning protsess. €-sularaha „lihtsustatud kaaseeljaotus” ja „kaaseeljaotus”. Valimisolek paralleelkäibeks. Euro pangatähtede turvaelemendid ja võltsingutest hoidumine. €-rakendamine kassasüsteemides, €-kaardimaksed.

ESINEJAD:

Infosüsteemide üleviimine eurole, testimine

Rahandusministeerium, Eesti Pank, SEB, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

(raamatupidamistarkvara, palgaarvestus, CRM lahendused,

Hansab AS, Tarbijakaitseamet, Nixor EE AS

aruandesüsteemid, liidesed eri infosüsteemide vahel). Panga ja ettevõtte vahelise suhtlemise tehnilised aspektid,

Koolitused toimuvad septembris ja oktoobris 6 linnas üle Eesti: 28. septembril Jõhvis (eesti keeles) 28. septembril Jõhvis (vene keeles) 30. septembril Tartus (eesti keeles)

seonduvad muudatused. Aus hinnastamine. Ausa hinnastamise kokkulepe. Liitumine leppega. Eurole ülemineku õiguslikud aspektid, vajalikud

5. oktoobril Pärnus (eesti keeles)

muudatused lepingutes. Vääringu muutmisest tulenevad

7. oktoobril Narvas (vene keeles)

muudatused äriseadustikus: omakapitali ümberarvestus eurodesse,

8. oktoobril Kuressaares (eesti keeles)

uued nimiväärtused ja nimiväärtuseta“ aktsiad. Lahendused sularahakäitlemiseks —

Kõigil toimuvatel koolitustel osalemine ainult läbi eelregistreerimise:

rahakäsitlustehnika, turvaseadmed.

www.koda.ee (valides paremal kalendris sobiva seminari sihtkoha/ kooli-

Ettevõtte sisemine ja väline €-kommunikatsiooniplaan:

tuse). Osavõtt tasuta. Koolituste korraldamist toetab Euroopa Komisjoni

töötajate teadlikkus ja vastutavad isikud ettevõttes

Esindus Eestis, SEB ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

sh koostööpartnerid, tarnijad, kliendid.

Lisainfo ja registreerimine: LEA AASAMA • Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Ekspordi Akadeemia

SEMINARID 2010/2011 Välisturgudele minnes tuleb ettevõtte juhil leida lahendusi

Keskastmejuhtidele:

uute väljakutsetele. Eri turud nõuavad eri lahendusi. Ekspordiakadeemia seminarisari on koostatud eesmärgiga et ettevõte juhatavad isikud saaksid teadmisi, inspiratsiooni ja ideid enda tegevuse konkurentsivõimet arendada. Valgustame võtmetegevusi rahvusvahelistumise perspektiivist kõrgetasemeliste lektorite juhendamisel. Lektoreid on kutsutud nii välismaalt kui Eestist. Kõik on enda valdkonna tunnistatud autoriteedid, mitte ainult teoorias vaid ka praktikas.

EDUKAS JA EFEKTIIVNE MAINEKUJUNDUS (27. oktoober) Väga sageli on peale füüsilise, intellektuaalse, inim- ja finantsressursside üheks tähtsamaks ressursiks ettevõtte MAINE. Tony Aperia on selle ala üks tippspetsialistidest maailmas. Lektorid: Tony Aperia*, Juhan Bernadt. Seminar toimub koos tippjuhtidega. Hind: 800 krooni/51,13 eurot (hinnale lisandub käibemaks). EFEKTIIVSE KOOSTÖÖ KASUMLIKKUS (11. november)

Seminarid tippjuhtidele:

Kuidas koostööd arendada, kuidas olla võrgustikus oluline osapool, kuidas võrgustikke toita? Kuidas toimivad er-

MILLIST SUHTLUST KLIENDID OOTAVAD? (11. oktoober)

inevad võrgustike vormid, näiteks klastrid? Mis on oluline

Kuidas luua tõeliselt väärtuslikke ja tõhusaid kliendisuhteid nii

ühe klastri rajamise ja selles osalemise juures? Lektorid:

nagu kliendid seda tahavad. Lektorid: Magnus Westerberg*, Jakob

Erik M. Bush, Toomas Kuuda, Ott Lumi, Andreas Kaju

Saks. Hind: 800 krooni/51,13 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

(esinejad kinnitamisel), Mait Palts, Jakob Saks. Hind: 300

EDUKAS JA EFEKTIIVNE MAINEKUJUNDUS (27. oktoober)

krooni/ 19,17 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

Väga sageli on peale füüsilise, intellektuaalse, inim- ja fi-

INNOVAATILISED VÕIMALUSED KULUDE

nantsressursside üheks tähtsamaks ressursiks ettevõtte

OPTIMEERIMISEKS (8. detsember)

MAINE. Tony Aperia on selle ala üks tippspetsialistidest

Kulude osas on üks tähtsamaid teemasid tänases majan-

maailmas. Lektorid: Tony Aperia*, Juhan Bernadt. Hind:

dusolukorras kulude vähendamine. Kuidas optimeerida

800 krooni/51,13 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

oma protsesse ja väärtusahelat, et minimeerida kulusid?

EFEKTIIVSE KOOSTÖÖ KASUMLIKKUS (10. november) Tänapäeval on praktiliselt võimatu ühtegi äri teha isoleeritult. Partneritel võib olla teie ärimudelis oluline roll- nad võivad teostada võtmetegevusi teie eest või siis panustada võtmeressurssidesse. Lektorid: Erik M. Bush, Toomas Kuuda,

Lektorid: Jaan Uustalu (Wahlquist), Raidla Lejins ja Norcous esindaja (esinejad kinnitamisel), Jakob Saks, Juhan Bernadt. Seminar toimub koos tippjuhtidega. Hind: 300 krooni/ 19,17 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

www.koda.ee Ekspordi Akadeemia korraldamist

Hind: 300 krooni/19,17 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

kaasrahastatakse

ÕPPEVISIIDID INNOVAATILISED VÕIMALUSED KULUDE Kulude osas on üks tähtsamaid teemasid tänases majandusolukorras kulude vähendamine. Kuidas optimeerida oma protsesse ja väärtusahelat, et minimeerida kulusid? Lektorid: Jaan Uustalu (Wahlquist), Raidla Lejins ja Norcous esindaja (esinejad kinnitamisel), Jakob Saks, Juhan Bernadt. Hind: 300 krooni/19,17 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

EVA MARAN Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

* loeng on ingliskeelne

Ott Lumi, Andreas Kaju (esinejad kinnitamisel), Jakob Saks.

OPTIMEERIMISEKS (8. detsember)

Info ja registreerimine:

Õppepäev Tallinnas — IV kvartal 2010 Õppevisiit Soome — 2.–3. veebruar 2011 Õppevisiit Rootsi — 2.–3. märts 2011 Õppevisiit Eestis — 16.–17. märts 2011 Visiitide käigus tutvume erinevate organisatsioonidega, kes toetavad eksporti ning külastame edukaid eksportijaid, analüüsime nende tegevust. Täpse koolitusprogrammiga saate tutvuda Koja kodulehel: www.koda.ee.

Euroopa Liidu Sotsiaalfondist

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juba 15 korda välja andnud praktilist ja kasulikku raamatut

Estonian Export Directory See on ettevõtjate töövahend, mis aitab Eesti firmadel oma kaupu ja teenuseid välisturgudele viia ja mujalt maailmast partnereid leida. Mahukas väljaanne tutvustab Eestit mujal maailmas, sest lisaks ettevõtete kataloogile sisaldab see ka üldinfot Eesti majanduse kohta, statistikat ning huvitavat ja kasulikku materjali neile, kes soovivad Eestis ettevõtlust alustada. Kogu see teave on raamatus nii inglise, saksa kui ka prantsuse keeles. Väljaanne on saadaval ka CD-l ning veebiaadressil: www.estonianexport.ee. Küsi tasuta raamatut ja CD-d Eesti Kaubandus-Tööstuskojast telefonil 604 0060 või e-postiaadressil koda@koda.ee.

Kasuta võimalust leida uusi turge, kontakte ja partnereid ning avalda väljaandes oma ettevõtte andmed! 2011. aasta väljaande koostamist viiakse läbi 2010. aasta septembrist detsembrini.

Küsi infot reklaami ja andmete avaldamise kohta Kaubanduskoja koostööpartnerilt: Ekspresskataloogide AS Tel: 626 6910 Lisainfo väljaande kohta: Piret Salmistu Tel: 604 0060 E-post: piret@koda.ee

Koostööpakkumised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Koostööpakkumised: Slovakkia jäätise- ja külmutatud

Poola keeltekool otsib koostöö-

Läti ökoloogilisest sojast erine-

Prantsuse paberitootja otsib en-

toiduainete tootja soovib laien-

võimalusi teiste keeltekoolidega.

vate (lõhnastatud, lõhnastama-

da tehasele pabermassiga varus-

dada oma tooteportfelli teiste

Kood 2010-07-05-043

ta, kaunistustega jne) küünalde

tajat (ingl k manufacturers of

valmistaja otsib Eestist ja Lee-

paper pulp capable to transform fibers of annual plants into paper

tootjate külmutatud kookide,

Läti mahetootja otsib edasimüü-

magustoitude ja marjamassiga

jat Lätis kasvatatud ja toodetud

dust edasimüüjat.

(ingl k frozen fruit pulp).

nisu- ja rukkijahule.

Kood 2010-09-06-039

Kood 2010-09-13-005.1

Kood 2010-08-30-002.1

pulp). Kood 2010-09-08-019

Prantsuse pudukaupade ja las-

Saksa spordijookide (ilma kunst-

Korea fiiberoptiliste komponen-

Vene avalike suhete, reklaami- ja

tele/ beebidele mõeldud loodus-

like lisaaineteta ja valmistatud

tide (ingl k fiber optic compo-

marketingiteenuseid pakkuv et-

like ja öko-kangaste hulgimüüja

naturaalse mineraalveega) tootja

nents) tootja otsib edasimüüjaid

tevõte pakub enda teenuseid

otsib kontakti uute edasimüü-

ja müüja otsib vahendajat.

ja pakub end allhangete teosta-

ning pakub reklaamikanalina

jate, aga ka uute varustajatega

jaks. Kood 2010-07-28-005

meditsiiniteenuste tutvustami-

(pakub end vahendajaks toot-

Läti kaasaegse lahendusega ja

sele suunatud portaali.

jatele, kes soovivad siseneda

väga erinevate kasutusaladega

Kood 2010-08-31-008

Prantsuse turule).

erinevate plasttorude (ingl k

Kood 2010-09-06-052

complex of pipeline system)

Poola ettevõte otsib farmaatsiatoodete tootmiseks vajalike kon-

Kood 2010-09-08-033

teinerite valmistajat. Konteiner

Prantsuse innovaatiliste alumii-

peab olema A-klassi sertifikaa-

niumist ja puidust isolatsiooni-

Vene ärireiside korraldaja pakub

tootja otsib ehitusmaterjalide

diga, üks sein pleksiklaasist,

paneelide tootja otsib edasi-

enda teenuseid firmale, kes

müügiga tegelevat vahendajat.

maht 20-25 m3 jne (täpsustused

müüjat. Kood 2010-08-31-045

soovib laiendada oma tegevust

meilile). Kood 2010-09-13-004.1

Vene turu-uuringute firma pakub

Venemaale (reisikorraldus, äriko-

Leedu erinevaid autosid ümber

Saksamaal Baieris asuv konsul-

allhanke korras enda teenuseid.

htumised, kohaliku keskkonna,

ehitav firma (nt minibussid puu-

Kood 2010-09-01-060

äri ja kultuuri tutvustamine

dega autojuhile või reisijatele,

võõramaalastele, tõlketeenused

koolibussid, kiirabid, eskordi-

jne). Kood 2010-09-07-007

autod jne) otsib oma teenustele

tatsioonifirma, mis korraldab

Kood 2010-09-09-004

erinevaid rahvusvahelisi ehitus-

Tšiili reisibüroo, mis korraldab

projekte, otsib haiglaprojekti tar-

Santiago lähistel nii aktiivse kui

beks Vietnamis varustajaid eri-

alternatiivse puhkuse reise (nt

Inglismaa keeltekool pakub in-

nevatele ehitusmaterjalidele: liiv,

mägionni reisid), otsib koostöö-

tensiivseid koolitusvõimalusi äri-

malusi. Kood 2010-09-09-019

kruus, betoon, ehitusteras, tellis-

võimalusi teiste reisibüroodega.

ja erialase keele omandamiseks,

Läti katuselahendusi pakkuv

Kood 2010-09-01-070

samuti koolitusi koolitajatele.

firma (disain, ehitus, parandus,

Keeltekool otsib oma koolitus-

renoveerimine) otsib allhanketööde võimalusi.

kivid, veekindlad isolatsioonimaterjalid, aknad, uksed, haigla-

Itaalia käekellade tootja otsib ko-

voodid, kapid, toolid, lauad,

gemustega edasimüüjat.

tele edasimüüjaid ning erinevaid

kraanikausid, dušid, ventilat-

Kood 2010-09-02-013

koostöövõimalusi teiste keelte-

edasimüüjat ning allhankevõi-

Kood 2010-09-09-021

siooni-, kanalisatsiooni- ja kon-

Vene suveniiritootja (viltsaapad,

koolidega. Kood 2010-09-07-010

Itaalia madala gaasitarbimisega

ditsioneeritorud ning -seadmed.

käsitsi tikitud lambavillased sus-

Läti mittetraditsioonilisi lahen-

ahjude tootja otsib esindajat

Kood 2010-09-13-003.1

sid) otsib edasimüüjat ja pakub

dusi ning puitmööblit (lauad,

ning pakub end ühtlasi suurte

Iisraeli erinevate tööstuste (plas-

enda teenuseid allhankena (nt

kapid, riiulid jne), samuti deko-

kogustega eri tüüpi alumiiniu-

tik, tsement, keemia, toiduained,

erineva disainiga reklaamikingi-

ratiivseid lampe tootev noorte

miga varustajaks.

kosmeetika jne) jaoks värvainete

tuseks). Kood 2010-09-02-045

disainerite ettevõte otsib edasi-

Kood 2010- 09-09-036

ja pigmentide tootja otsib edasi-

Vene erinevate keevitusvarraste

müüjaks väiksemat mööblisa-

müüjat. Kood 2010-08-15-001

(ingl k welding rods) tootja otsib

longi. Kood 2010-09-07-026

Soomes elav pikaajalise rahvus-

edasimüüjat ning pikaajalist

Serbia pikaajalise kogemusega

vahelise ekspordikogemusega

partnerit, kes varustaks toor-

kaablitootja otsib edasimüüjat,

konsultant pakub oma teenuseid

materjalina vajamineva traadiga.

esindajat erinevatesse välisriiki-

ettevõtetele, kes soovivad sise-

Kood 2010-09-02-048

desse, logistikaalast koostööd,

neda Hiina, Ameerika, Aasia vm.

Saksa ravimtaimedega köha-

allhanke- ja ühisettevõtluse või-

turgudele.

kommide tootja otsib laia jao-

malusi ning toormaterjaliga va-

Kood 2010-09-13-002.1

tusvõrguga edasimüüjaid.

rustajat.

Vene loodus-, jahi-, kalastus- jm.

Kood 2010-09-03-011

Kood 2010-09-08-016

erinevaid turismireise korraldav

Poola kvaliteetsete kasutatud

Vene arhitektuuribüroo pakub

agentuur otsib ühisettevõtluse

rõivaste hulgi- ja jaemüüja otsib

end allhangete teostajaks kõrge-

arendamiseks partnerit ja kaas-

edasimüüjaid.

tasemelistes sisekujunduspro-

investorit. Kood 2010-09-03-006

Kood 2010-09-03-028

jektides. Kood 2010-09-13-007.1

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

Riigihanketeated • Liikmelt liikmele

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

Riigihanketeated: Liikmelt liikmele: SOOME

ROOTSI

B-elektrijaama turbiinide hange.

Kooli- ja kontoritarvete hange.

Tähtaeg hankel osalemiseks

28.09.2010.

03.11.2010.

Kood 3322

Kood 3334

Teedele puistatava soola hange.

Liiklusmärkide hange. Tähtaeg

Tähtaeg hankel osalemiseks

hankel osalemiseks 10.09.2010.

26.11.2010.

Kood 3335

Kood 3323

Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulgast, samuti saate soovi korral teha liikmesettevõtetele oma toodete või teenuste sooduspakkumisi. Huvi korral palun saatke oma koostöösoov või sooduspakkumine e-postiaadressile kadri@koda.ee. Lugege koostööpakkumisi Kaubanduskoja veebilehel Teenused – Koostööpakkumised ja info – Liikmelt liikmele aadressil http://www.koda.ee/?id=46026.

Sügavkülmutatud toiduainete ja kuivainete hange. Tähtaeg han-

IURING KONSULT OÜ

galdustarvikute ja kaablite han-

kel osalemiseks 18.10.2010.

Kas Teie ettevõttel on vaja abi lepingute ülevaatamisel ennetamaks

ge. Tähtaeg hankel osalemiseks

Kood 3336

hilisemaid vaidlusi, mis võivad olla kulukad ja närvesöövad? Meie

Elektri- (lambid, patareid), pai-

28.10.2010.

Rõivaste, jalatsite, infoja

eesmärk on olla usaldusväärne partner juriidiliselt pädevate lahen-

Kood 3324

reklaamitoodete, sh reklaam-

duste leidmisel koostöös kliendiga. IURING Konsult OÜ pakub abi

Laborimööbli hange. Tähtaeg

materjali (pastakad jm) hange.

igapäevases õigusnõustamises eelkõige väike- ja keskmise suu-

hankel osalemiseks 21.10.2010.

Tähtaeg hankel osalemiseks

rusega ettevõtetele, kel ei ole oma juristi. Oleme oma püsiklientidele

Kood 3325

19.10.2010.

n-ö juriidiline osakond väljaspool ettevõtet ilma püsikuludeta.

Kood 3337

Juriidilise nõu andmisel on ettevõtte taust oluline ja püsiklient võidab

Ehitustööde hange (Turu). Tähtaeg 27.10.2010.

aega ja raha suheldes oma juristiga. Eristume suurtest advo-

Kood 3326

kaadibüroodest personaalse lähenemise ja paindlikkusega. Meie õigusbüroo tegevusvaldkonnad on:

Pagaritoodete hange. Tähtaeg

lepingud ja läbirääkimised

hankel osalemiseks 01.10.2010.

(sh pikaajaline kogemus IT-alaste lepingutega);

Kood 3327 Elektripaigaldustööde

võlaõigus ja tööõigus;

hange.

äriõigus (äriregistriga seotud toimingud, aktsionäride

Tähtaeg hankel osalemiseks

lepingud, saneerimine, pankrot);

19.10.2010.

lepitusmenetlus

Kood 3328

(ärilepitus kui alternatiivne vaidluste lahendamise viis). Pakume Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele õigusteenust

LEEDU

järgmistel soodustingimustel:

Ravimite hange. Tähtaeg hankel osalemiseks 19.10.2010.

tunnitasu alates 900 kr/tund (lisandub käibemaks);

Kood 3329

täiendavalt esmapöördumisel 1 tund tasuta konsultatsiooni.

Lisainfo: Tiia Raudmägi

Liha ja lihatoodete hange. Täht-

Tel: 518 2810 • E-post: tiia@iuring.ee • www.iuring.ee

aeg 15.10.2010. Kood 3330

HARJUMETALL

Köögiviljade, piima-, leiva- ja lihatoodete hange. Dokumenti-

Oleme metalliga tegelev ettevõte Serhto Projekt OÜ kaubamärgiga

dega tutvumise tähtaeg 19.10.

HARJUMETALL. Meie tegevusvaldkonnad on: roostevabad tööpin-

2010, pakkumiste esitamise täht-

nad, konstruktsioonid, pakkeseadmete valmistamine, seadmete

aeg 25.10.2010.

projekteerimine, roostevabast metallitööd, roostevaba keevitamine,

Kood 3331 Tuletõrjeautode hange. Dokumentidega tutvumise tähtaeg 01.10.2010, pakkumiste esitamise

freesimis- ja treimistööd, üld-metallitööd, sisuliselt tähendab see Täpsem info: LEA AASAMAA

seda, et suudame teha kõike, mis puudutab metalli. Otsime Kauban-

Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee

meie nimekaimad koostööpartnerid näiteks Paulig Baltic ja Santa

duskoja liikmeskonna hulgast koostööpartnereid. Antud hetkel on Maria AS.

tähtaeg 11.10.2010. Kood 3332

Lisainfo: E-post: info@harjumetall.ee GRUUSIA Tee-ehitustööde hange. Tähtaeg hankel osalemiseks 12.10.2010. Kood 3333

Vaata kõiki kehtivaid hanketeateid Koja veebilehelt www.koda.ee teenused valik riigihanketeateid.

Kalev Viidas • Tel: 601 8707, 5663 8166 Ahto Kadanik • Tel: 5552 1030 Lisainfo: KADRI LIIMAL • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

Uued liikmed

Tallinn ja Harjumaa

ABEMI LAOTEENUSED OÜ ASTEROL OÜ

BRANDED ART GROUP OÜ

CENTRALE BALTIC OÜ

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 22. september 2010

www.abemi.ee

637 9479

Kaubaladude töö.

www.asterol.com

645 4337

haljastuse ja maastikukujunduse projekteerimine. Dendroloogilised hinnangud. Haljastuse rajamine ja hooldus.

www.xeniajoost.com

5656 5311 Kunstialane loometegevus: naiste valmisrõivaste disain ja hulgimüük. Stilistika. Ürituste korraldamine.

www.kleo.com

699 0461

Tapeediliimide tootmine.

ECO POINT OÜ

www.ecopoint.ee

601 1556

Soojussõlmede ja soojusvahetite tootmine. Soojussõlmede hooldus- ja automaatikatööd, soojustehniline konsultatsioon, soojusvahetite keemiline läbipesu ja soojussõlmede seadmete müük.

EESTI TRAALPÜÜGI ÜHISTU TuÜ

www.traalpyyk.ee

602 0832

Kalapüük, kala- ja kalatoodete töötlemine ja müük. Muud kalandusega seotud tegevusalad.

EUROPARK ESTONIA OÜ

www.europark.ee

661 0223

Parkimisteenuste osutamine. Kinnisvara investeeringud, konsultatsioon.

MARESTONE GROUP OÜ

www.marestone.ee

602 5535

Rahvusvaheline ja riigisisene autotransport.

SERHTO PROJEKT OÜ

www.harjumetall.ee

5552 1030 Metallitööd. Freesimis- ja treimistööd. Tootmisliinide, konveierite, pakkeseadmete valmistamine. Roostevabad tööpinnad. Tööjõurent (keevitajad, automaatikaseadmete montöörid).

TATPAR V.O. OÜ

www.tatpar.ee

662 0508

Metallkonstruktsioonide valmistamine (saunakerised, konveerid), gaasi-plasmalõikamine, painutamine, metalli lõikamine, keevitamine.

UNICO CONSTRUCTION OÜ

www.unico.ee

607 7072

Projekteerimine. Ehitamine. Kinnisvarateenused.

521 7827

Laoteenused.

521 6455

Terviklahendused lehma- ja seafarmidele (masinad ja seadmed).

Hiiumaa

BRIKETER OÜ

Järvamaa

LINERY OÜ

Pärnumaa

MÖÖBLIPROFF OÜ

www.linery.ee

www.integro.ee

5667 0737 Projektmööbli ja mööbli väikeseeriate tootmine. 5695 8524

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 604 0085 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950