Kaubanduskoja
TEATAJA Eesti Kaubandus-Tööstuskoja häälekandja, asutatud 1925. aastal
Nr 18 • 23. oktoober 2006
JUHTKIRI: VÕRDSED PANUSED
TÄNA LEHES:
Kaubanduskoda toetab sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumäära tõstmist ja võrdsustamist kuupalga alammääraga. Samas märgime, et meie hinnangul tuleks loobuda järk-järgulisest kuumäära tõstmisest ning võrdsustada see Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga kavandatud 2009. aasta asemel juba aastal 2007. Pikas perspektiivis on sotsiaalmaksu tasumise aluseks oleva kuumäära ühtlustamine ettevõtjatele kasulik, kuna aitab ennetada ja vältida üldist sotsiaalmaksu määra tõusu.
Tagasiside Kaubanduskoja gallupi küsimustele Autoritasust ja selle maksustamisest Valmivast Maaelu arengukavast 2007-2013 Välistööjõu Eestisse lubamisest Näited Eesti ettevõtete ühiskondlikust vastutusest Majanduskasvust Euroopas Arengutest kutsehariduses Rumeenia seminar 1. novembril Kaubanduskojas 14 koostööpakkumist ja 21 uut riigihanketeadet
Iga liige LOEB!
www.koda.ee
2
Juhtkiri
Võrdsed panused JUBA MÕNDA AEGA ON OLNUD MUUTMISEL JA KEERELNUD KOOSKÕLASTUSRINGIL SOTSIAALMINISTEERIUMIS VÄLJA TÖÖTATUD SOTSIAALMAKSU SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU. VIIMASEGA NÄHAKSE ETTE SOTSIAALMAKSU TASUMISE ALUSEKS OLEVA KUUMÄÄRA ÜHTLUSTAMINE EELMISE AASTA KUUPALGA ALAMMÄÄRAGA 2009. AASTAKS. 2007. AASTAST PLANEERITAKSE EELNÕU KOHASELT TÕSTA SOTSIAALMAKSU KUUMÄÄRA 50%-ni KEHTIVAST ALAMPALGAST JA 2008. AASTAL 75%-ni KUUPALGA ALAMMÄÄRAST. SEEGA ON JÄRGMISEL AASTAL KAVAS SOTSIAALMAKSU KUU-
SIIM RAIE
MÄÄRA ALAMMÄÄRA TÕSTA PRAEGUSE MÄÄRAGA VÕRRELDES VAID 100
Peadirektor
KROONI EHK 1500 KROONINI KALENDRIKUUS.
K
una viimastel aastatel on palju räägitud tervishoiusüsteemi kroonilisest alarahastatusest, siis Kaubanduskoda toetab sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumäära tõstmist ja võrdsustamist kuupalga alammääraga. Samas märgime, et meie hinnangul tuleks loobuda järk-järgulisest kuumäära tõstmisest ning võrdsustada see Vabariigi Valit-
kehtestatud kuupalga alammäärale vastavat palka ning seega ka sotsiaalmaksu vähemalt nimetatud summalt, oleks jätkuvalt pandud ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste sotsiaalmaksu maksjatega. Täna kehtib seaduses ette nähtud, riigieelarvega kehtestatud madalam
Nõustume eelnõu koostajate väitega, et kuumäära sidumine palga alammääraga on põhjendatud, kuna avaldab pikaajalist mõju riikliku ravikindlustuse ja pensionikindlustuse jätkusuutlikkusele. Positiivse mõju saavutamiseks tuleb astuda kiireid samme juba täna, mitte aga mõne aasta pärast kui ravi- ja pensionikindlustuse jätkusuutlikkus võib olla veelgi halvemas seisus kui praegu. Kavandatud sotsiaalmaksu kuumäära järk-järgulist tõstmist ei saa sellisel kujul aga pidada piisavaks lahenduseks jätkusuutlikkuse tagamisel. suse kehtestatud kuupalga alammääraga kavandatud 2009. aasta asemel juba aastal 2007. Lähtudes solidaarsusprintsiibil põhineva kindlustussüsteemi ja võrdse kohtlemise põhimõtetest, ei saa me pidada põhjendatuks, et tööandja, kes maksab täistööajaga töötavatele töötajatele igal juhul vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt
kuumäär lähemale saja tuhande kindlustatu kohta, kellest suure hulga eest maksab sotsiaalmaksu riik ise. Tänase kiire majanduskasvu ja hea eelarvelaekumise tingimustes on õige aeg vaadata tõele näkku ja teha sotsiaalkindlustussüsteemis muudatusi, mis tagaks, et riik panustaks süsteemi rohkem ka nende eest, kes on kindlustussüsteemist suurimad kasusaajad.
Nõustume eelnõu koostajate väitega, et kuumäära sidumine palga alammääraga on põhjendatud, kuna avaldab pikaajalist mõju riikliku ravikindlustuse ja pensionikindlustuse jätkusuutlikkusele. Positiivse mõju saavutamiseks tuleb astuda kiireid samme juba täna, mitte aga mõne aasta pärast kui ravi- ja pensionikindlustuse jätkusuutlikkus võib olla veelgi halvemas seisus kui praegu. Kavandatud sotsiaalmaksu kuumäära järk-järgulist tõstmist ei saa sellisel kujul aga pidada piisavaks lahenduseks jätkusuutlikkuse tagamisel. Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit on teinud Valitsusele ühispöördumise, mille kohaselt taotlevad nimetatud organisatsioonid, et järgmise aasta sotsiaalmaksu kuumäära tõstetakse 75%-ni kehtivast kuupalga alammäärast. Kaubanduskoda toetab seda kompromissettepanekut juhul, kui meie ettepanek koheseks määra ühtlustamiseks kuupalga alammääraga peetakse ebasobivaks. Pikas perspektiivis on sotsiaalmaksu tasumise aluseks oleva kuumäära ühtlustamine ettevõtjatele kasulik, kuna aitab ennetada ja vältida üldist sotsiaalmaksu määra tõusu.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Teejuht
3
KALENDER
SISUKORD JUHTKIRI
26. okt LK 2
Võrdsed panused
9.00-13.00
TAGASISIDE LK 4
Tagasiside liikmetelt
MUUDATUSED SEADUSANDLUSES LK 5 LK 6-7
Maaelu arengukava 2007 – 2013 valmimas Autoritasust ja sellega kaasnevatest maksudest
26. okt
Infopäev: Kas Hiina turg ahvatleb?
10.00
Lea Aasamaa Tel: 644 8079 • E-post: lea@koda.ee
MAJANDUSPOLIITIKA LK 8
Küsimuse all välistööjõu Eestisse lubamine
30. okt
ÄRIEETIKA 65 näidet Eesti ettevõtete ühiskondlikust vastutusest Lennuliiklusteeninduse AS – Eesti lennuliikluse korraldaja
Infopäev Jõhvis: Ettevõtte ohutus ja juht (vene keeles) Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27) Margus Ilmjärv Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee
LK 10 LK 11-12
10.00-16.00
Seminar: Muudatused tollialastes õigusaktides Haili Kapsi Tel: 644 3067 • E-post: haili@koda.ee
EUROOPA LIIT LK 12 LK 13
Tegevus Euroopas Euroopas viimaste aastate suurim majanduskasv
30. okt 13.00
LIIKME TUTVUSTUS LK 14
Tamrex Ohutuse OÜ
Hea Pärastlõuna kvaliteedijuhtimisega Seminar: Toimemõõtmine – ettevõtte pideva parendamise tõhus tööriist Jaanika Vaher Tel: 644 8079 • E-post: jaanika@koda.ee
HARIDUSPOLIITIKA LK 15 LK 16
Haridusliik, mis mühinal areneb, on kutseharidus! Tudengid pakuvad rahvusvahelistele turgudele minekuks oma abi
1. nov 10.00
Rumeenia seminar: Uus eksporditurg Eesti ettevõtjale Liis Liivoja, Tel: 644 3859, E-post: liis@koda.ee
RAHVUSVAHELISED ÜRITUSED
LK 18-21
RESÜMEE
LK 22-24
JUUBILARID • UUED LIIKMED
LK 24-25
KOOSTÖÖPAKKUMISED • RIIGIHANKETEATED
LK 26
TARTU ESINDUS
LK 27
2. nov 10.00-14.00
Paarisseminari 1. osa: Ülevaade maksukorraldusest ning päevakajalised maksuküsimused (Seminari teine osa toimub 9. novembril) Merle Eller Tel: 646 0244, E-post: merle@koda.ee
Teie Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 646 0244 • Faks: 646 0245 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee Teenuste osakond Tel: 644 3067 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 644 3859 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad • Kölni ja Stockholmi messiesindused Eestis Tel: 644 8079 • Euroinfo keskus • koostööpakkumised • raamatukogu Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Tel: 646 0244 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 646 0244 • liikmeks astumine • liikmeüritused • Teataja • internet • avalikud suhted • Tel: 644 4368 • liikmesuhted Raamatupidamine Tel: 644 1897 Kaubanduskoja Tartu esindus Lai 6, 51005 Tartu • Tel: 744 2196 Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80012 Pärnu • Tel: 443 0989 Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
Toimetaja: Kadri Liimal E-post: kadri@koda.ee Küljendus: Disainikorp Trükk: Iloprint Tiraaz¯: 5000
www.koda.ee
4
Tagasiside
Tagasiside liikmetelt TRADITSIOONILISELT AVALDAME TEATAJA VEERGUDEL KA KAUBANDUSKOJA LIIKMETE VASTUSEID MEIE ESITATUD GALLUPI KÜSIMUSTELE. JÄRGNEVALT LEIATEGI SELLE AASTA III KVARTALIS ÜLEVAL OLNUD KÜSIMUSED JA SAADUD VASTUSED. NEED ON OMAKORDA MEILE SISENDIKS KOJA ARVAMUSTE, SEISUKOHTADE VÕI POSITSIOONIDE KOOSTAMISEL RIIGI ERINEVATELE INSTITUTSIOONIDELE NII EELNÕUDE KUI POLIITIKADOKUMENTIDE KOHTA. VASTANUTE ARVU VAADATES JOONISTUVAD PÄRIS HÄSTI VÄLJA MEIE LIIKMETE
REET TEDER
JAOKS OLULISEMAD JA VÄHEM OLULISED TEEMAD.
Poliitikadirektor
M
illiste töösuhteid puudutavate tingimuste osas peaksid kollektiivlepingud olema laiendatavad nende vahetuks poolteks mitteolevatele isikutele? Vastajaid 11 • Palga ning töö- ja puhkeaja tingimused (kehtiv regulatsioon) – 64% • Lisaks praegu võimalikele ka töölepingu lõpetamise, töötervishoiu jm töötingimused – 9% • Laiendatud kollektiivlepinguga peaksid olema reguleeritavad kõik töösuhte tingimused – 27%
Kui saaksite EL struktuurivahenditest alates 2007. a taotleda toetust uue tehnoloogia (seadmete) soetamiseks, (tulenevalt EL reeglitest 50% seadmete maksumusest), siis vajaksite toetust, kas: Vastajaid 74 • • • • •
50 000 - 300 000 krooni – 7% 300 000 - 1 000 000 krooni – 25% 1 miljon - 3 miljonit krooni – 30% 3 miljonit - 5 miljonit krooni – 14% üle 5 miljoni krooni – 24%
• Jah – 63% • Ei – 20% • Ei oska vastata – 17% Vastuseid kasutasime Kaubanduskoja positsiooni kujundamisel Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Kas Teie ettevõtte nimele on registreeritud kaubamärke, kasulikke mudeleid, patente vm intellektuaalset omandit? Vastajaid 43
Vastuseid kasutasime EL uue finantsperioodi toetusmeetmete planeerimisel ettepanekute tegemisel.
• • • •
Vastustega arvestasime ettepanekute esitamisel Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute laiendamise regulatsiooni kohta.
Kas olete viimase aasta jooksul asutanud või omandanud aktiivse äritegevusega tegelemiseks äriühingu? Vastajaid 47
Mis liiki intellektuaalset omandit on Teie ettevõtte nimele registreeritud? Vastajaid 31
Millised on Teie praktilised kogemused suhtlemisel Venemaa tolliametnikega seoses tollimaksude tasumisega Venemaal? Vastajaid 3
• Jah – 23% • Jah, kuid hetkel aktiivselt veel ei tegutse – 4% • Ei, kuid tulevikus on plaanis – 45% • Ei – 28%
• • • • • •
• Maksud arvutamise aluseks on müügiarvel olev kauba väärtus – 0% • Maksude arvutamise aluseks on tolli kehtestatud miinimumhinnad – 33% • Pole kursis, sest tollivormistuse teeb äripartner Venemaal – 67%
Vastused said sisendiks nii ettevõtlusaktiivsust puudutavatele riigipoolsetele küsimustele kui äriühingute asutamismenetluste lihtsustamise reguleerimisel (Äriseadustiku muudatused).
Vastused on olulised intellektuaalset omandit puudutava töörühma töös. Arutusel on vastavate regulatsioonide võimalik lihtsustamine.
Kas toetate äriühingutele sarnase ja ühtse sotsiaalmaksusüsteemi rakendamist ka FIE-dele? Vastajaid 24
Täname veelkord kõiki vastanuid ja ootame jätkuvalt aktiivset gallupites osalemist.
Riik vajas ettevõtjate tagasisidet tolli puudutavate probleemkohtade väljaselgitamisel suhetes Venemaaga.
On Eestis – 40% On väljaspool Eestit – 19% Ei, aga kavatsen registreerida – 9% Ei – 32%
Patent – 6% Kaubamärk – 72% Kasulik mudel –16% Geograafiline tähis – 0% Tööstusdisainilahendus – 3% Mikrolülituste topoloogia – 3%
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Muudatused seadusandluses
Maaelu arengukava 2007 – 2013 valmimas EELMISES KAHES KAUBANDUSKOJA TEATAJA NUMBRIS ON OLNUD JUTTU EESTI MAAELU ARENGUKAVAST 2007–2013 EHK LÜHIDALT MAK-ist. TÄPSEMALT ON EELMISTES ARTIKLITES TUTVUSTATUD MAK-i TEIST, KOLMANDAT JA NELJANDAT TELGE, MIS PUUDUTAVAD KESKKONNA JA
5
Paarisseminar:
ÜLEVAADE MAKSUKORRALDUSEST JA PÄEVAKAJALISED MAKSUKÜSIMUSED 2. ja 9. novembril 2006 kell 10.00-14.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas
PAIKKONNA SÄILITAMIST, MAAPIIRKONDADE ELUKVALITEEDI JA MAAMAJANDUSE PARANDAMIST NING KOOSTÖÖD KOHALIKE HUVIGRUPPIDE JA
Lektor Maret Ambur (Raidla & Partnerid).
RIIGIASUTUSTE VAHEL (LEADER).
ALAR SÜNT Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna nõunik
S
eekordses Kaubanduskoja Teataja artiklis pööran rohkem tähelepanu MAK-i esimesele teljele, milleks on Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine.
1.7 Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine
Kõnealune MAK-i telg koosneb järgmistest meetmetest ning alammeetmetest:
Toetatavaid tegevusi on väga erinevaid. Samuti on väga palju erinevaid toetuste saajaid. Erinevate meetmete all on toetuste saajateks märgitud põllumajandustootjad (nii FIE-d kui ka äriühingud), erametsaomanikud, nõuandekeskused, koolitajad, ühistud, mittetulundusühingud. Rõhutan, et toetuste saajate ring iga meetme juures on kitsam, kui kõik eelpool mainitud.
1.1 Koolitus- ja teavitustegevused 1.2 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus 1.3 Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine 1.4 Põllumajandustootjate ajakohastamine 1. Alammeede: Investeeringud mikropõllu majandustootjate arendamiseks 2. Alammeede: Investeeringud bioenergia tootmisesse 3. Alammeede: Põllumajandustootjate pikaajalised investeeringud 1.5 Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine 1.6 Põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmine
1.8 Maaparandus
Kokku on Euroopa Liidu ning Eesti riigi struktuurivahenditest paneeritud MAK-i raames kuni 2013. aastani 952 878 666 eurot. Esimesele teljele plaanitakse sellest 365 905 408 eurot, millest 274 429 056 eurot tuleb Euroopa Liidu struktuurivahenditest.
Maaelu arengukava tervikliku tekstiga saab tutvuda Kaubanduskoja kodulehel http://www.koda.ee/?id=1300.
I osa 2. novembril Ülevaade maksukorraldusest • Eesti maksusüsteem: riiklikud ja kohalikud maksud, maksuhalduri ülesanded ja pädevus. • Maksuõiguse üldpõhimõtted: uurimispõhimõte, majandusliku tõlgendamise põhimõte, tõendamiskoormis. • Maksukorralduse seadus, maksuhalduri ja maksumaksja õigused ning kohustused maksumenetluses. • Kontrollimenetluse etapid ning kontrolliobjektide valik. • Maksuvaidluste lahendamine. II osa 9. novembril Päevakajalised maksuküsimused • Kinnisvaratehingutega seotud küsimused: käibemaks kruntide, uusehitiste ja renoveeritud ehitiste müügil, tulumaks kinnisasja võõrandamisel. • Maksukohustus erisoodustustelt: tööandja optsioonid, sõiduautode kasutamisega seotud küsimused. • Siirdehindade maksuregulatsioon, 01.01.2007 jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused. • Päevakajalised maksuküsimused. Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmele 900 krooni ja mitteliikmele 1800 krooni. Soovides osaleda vaid ühel päeval, on osalemistasu liikmele 550 krooni ja mitteliikmele 1100 krooni. Hinnad sisaldavad jaotusmaterjale ja kohvipause.
Lisainfo ja registreerimine: Kõik ettepanekud ja arvamused on oodatud aadressile alar@koda.ee.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
MERLE ELLER Tel: 646 0244 • E-post: merle@koda.ee
www.koda.ee
6
Muudatused seadusandluses
Autoritasust ja sellega kaasnevatest maksudest TEOSE LOOMISEGA TEKIB AUTORIL LOODUD TEOSELE AUTORIÕIGUS. AUTORIÕIGUSI LIIGITATAKSE ISIKLIKEKS JA VARALISTEKS – VARALISTE ÕIGUSTE HULKA KUULUB MUUHULGAS KA ÕIGUS SAADA TASU OMA TEOSE KASUTAMISE EEST TEISTE ISIKUTE POOLT.
URMAS MÄNNA Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
M
is on autoritasu ja mille eest seda makstakse?
Teose loomisega tekib autoril loodud teosele autoriõigus. Autoriõigusi liigitatakse isiklikeks ja varalisteks – varaliste õiguste hulka kuulub muuhulgas ka õigus saada tasu oma teose kasutamise eest teiste isikute poolt. Autoritasude all mõeldaksegi üldjuhul kõiki neid tasusid, mida makstakse autoritele kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest. Tulumaksuseaduses kasutatakse ka mõistet litsentsitasu. Autoritasu makstakse tavaliselt autoriga või autorit esindava organisatsiooniga sõlmitava litsentsilepingu alusel. Lepinguga määratakse kindlaks teose kirjeldus, üleantavate õiguste maht, teose kasutamise viis ja territoorium, autoritasu suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord. Kuni vastavat kokkulepet ei ole saavutatud, on teose kasutamine keelatud. Autoritasu võib olla kokkulepitud näiteks protsendina teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summana või protsendina teose kasutamisel saadavast kasumist. Loomulikult võib autor oma teoseid kasutada anda ka tasu-
ta, kuid selles on vaja siiski eelnevalt kokku leppida. Autoril on õigus saada tasu ka juhul, kui ta on oma varalised õigused loovutanud näiteks audiovisuaalse teose produtsendile või fonogrammitootjale. Sellisel juhul maksab autorile televisiooniorganisatsioon või muud isikud, kes teost kasutavad. Kunstiteose autoril on õigus saada müügihinnal põhinevat tasu pärast teose omandiõiguse esmakordset võõrandamist teose igakordse müügi puhul. Tasu saamise õigus kehtib siiski vaid juhul, kui müügitehinguid tehakse oksjonikorraldaja,
tasu maksmiseta. Eelkõige on need olukorrad, kus teost kasutatakse teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel või isiklikul otstarbel ning selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Teose vaba kasutamine on seaduslik avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu poolt. Autoritasude maksustamine Residendist füüsilise isiku tulu, mida ta saab kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi,
Autoritasude all mõeldakse kõiki neid tasusid, mida makstakse autoritele kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sh kino- ja videofilmi, raadio- ja telesalvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest. kunstigalerii või muu kunstiteoste vahendaja vahendusel. Autoritasu peavad maksma ka salvestusseadmete (magnetofonid, CD-mängijad) ja tühjade salvestuskandjate (kassetid, CD-toorikud) tootjad, müüjad ja maaletoojad. Autoriõiguse seaduses on loetletud need juhud, mil teost võib vabalt kasutada autori nõusolekuta ning ilma autori-
raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest, maksustatakse Eesti Vabariigis tulumaksuga. Sarnaselt residendile maksustatakse Eestis mitteresidendi poolt saadud litsentsitasud. Mitte-
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Muudatused seadusandluses
residendile makstud litsentsitasu maksustatakse Eestis juhul, kui tasu maksja on Eesti resident, mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või Eesti riik või kohalik omavalitsusüksus ning litsentsiga omandatakse näiteks õigus kasutada teoseid, kaubamärki, algoritme või tehnilist know-how-d muul eesmärgil kui oma tarbeks. Litsentsitasude maksustamisel kohaldatakse EL-i intresside ja litsentsitasude direktiivi, mis ei luba pidada tulumaksu kinni litsentsitasult, mille maksja ja saaja on direktiivi mõistes seotud äriühingud. Seotuks loetakse äriühinguid siis, kui nad on vähemalt 2 aastat seotud vähemalt 25% osaluse kaudu või kolmanda äriühingul on sama perioodi jooksul olnud vähemalt 25% osalus nii litsentsitasu maksvas kui ka litsentsitasu saavas äriühingus. Sama kord kehtib lisaks teises EL-i riigis asuvatele äriühingutele ka Sveitsi residendist äriühingute suhtes. Tulumaksu kinnipidamine Makstavatelt litsentsitasudelt peab tasu maksja vastavalt TMS §-le 41 p 7 ja 8 tulumaksu kinni. See kehtib nii residentide kui ka mitteresidentide suhtes. Residendist füüsilisele isikule väljamakstavalt litsentsitasult arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinnipeetud töötuskindlustusmakse ja kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse. Kui mingil põhjusel ei ole mitteresidendile makstud litsentsitasult tulumaksu kinni peetud, siis on mitteresident kohustatud Maksu- ja Tolliametile esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi litsentsitulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Litsentsitasult kinnipeetava tulumaksu määrad Residendist füüsilisele isikule makstud litsentsitasult tuleb tulumaksu maksta üldise määra järgi, mis 2006. aastal on 23%, 2007. aastal aga 22%. Mitteresidendile makstava litsentsitasu pealt on tulumaksumäär aga 15%.
7
Seminar:
EHITAMISE RAKENDUSKÜSIMUSED 7. novembril kell 10.00–16.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) Koolitusel käsitletakse planeerimise, projekteerimise ja ehitamise aktuaalseid ning enim vaidlusi tekitanud küsimusi. Sihtgrupiks on ehitiste tellijad, kinnisvaraarendajad, ehitusettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja teised selle valdkonnaga tegelevad isikud. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • Ehitisele esitatavad üldised nõuded • Ehitise omaniku õigused ja kohustused • Ehitusprojekt ja detailplaneering või projekteerimistingimused, sh mahud ja kõrgused • Ehitusprojekti etapid • Ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt • Ehitusprojekti muudatused, täiendused ja täpsustused • Keskkonnamõjude hindamine • Ehitamisele esitatavad üldised nõuded • Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused planeerimisel ja ehitamisel, sh uute ehitusalade tekke piiramise võimalustest ning detailplaneeringu algatamisest keeldumine • Omaniku, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve vastutus • Riiklik järelevalve – sunni- ja veenmisvahendid • Avaliku võimu vastutus; kas ja kuidas on võimalik esitada nõudeid avaliku võimu vastu? • Küsimused - vastused Lektor on Tuulikki Laesson, Laesson & Partnerid OÜ, ehitusseaduse kaasautor ja ehitusõiguse ekspert. Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmele 650 krooni ja mitteliikmele 1300 krooni, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.
Info ja registreerimine: Toomas Hansson, Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
8
Majanduspoliitika
Küsimuse all välistööjõu Eestisse lubamine MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI JUURDE ON HILJUTI MOODUSTATUD TÖÖGRUPP, MILLE ÜLESANDEKS ON ANALÜÜSIDA VÄLJASTPOOLT EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKE PÄRINEVATE VÄLISTÖÖLISTE TÖÖLUBADE TAOTLUSPROTSESSE NING VAJADUSEL TEHA ETTEPANEKUD VASTAVATE PROTSESSIDE LIHTSUSTAMISEKS.
MAIT PALTS Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
K
uivõrd elanikkonna vananemine ja tootmiskasv on tinginud täiendava vajaduse tööjõu järele, puutuvad tõenäoliselt üha enam ettevõtjaid ka ise kokku küsimusega, kust leida juurde töötajaid. Kas ja kuidas oleks võimalik töötajaid Eestisse tuua välisriikidest sh väljastpoolt EL-i? Need, kes viimaste küsimustega kokku on puutunud, teavad ilmselt ka seda, kuivõrd keeruline ja aeganõudev kogu töölubade hankimisega seotud protsess on.
sioon, sektorisse/majandusharusse kuuluvus, palgakriteerium jne). Kui eelistatakse näiteks sektoripõhist lähenemist, tekitab see paratamatult küsimuse, miks lubatakse just selle konkreetse sektori töölisi, teisi aga teise. Kas sektoripõhine lähenemine õigustaks ennast ning kui jah, siis mille alusel sellised eelistatud sektorid tuleks valida? Samuti on hulga küsimustega seotud võimalik palgakriteerium - kas lubada riiki näiteks
Ettevõtjate huvides on võimalikult lihtsa süsteemi loomine, kus kriteeriumid oleksid selged ja ühtsed kõigile. Võimalik peaks olema juba eelnevalt ja kogu protsessi läbimata hinnata, kas kõik tööloa saamise tingimused on täidetud või mitte. Samuti peab kogu taotlusprotsessi olema võimalik läbida kiiremini kui praegu. Toon alljärgnevalt ära aga mõningad ülalmainitud töögrupis arutluse all olevad teemad ja valikukohad. • Ühtsete aluste puudumine tööjõu sisse lubamisel. Kuivõrd riigil puudub hetkel selge ja ühene kava sellest, milliseid välistöölisi üldse Eestisse võiks lubada või mitte, tulekski alustada ühtse raamistiku loomisest ehk sellest, keda tööle oodatakse ning missugustele tingimustele välistöölised peavad vastama (nt kvalifikat-
vaid neid välistöölisi, kellele siin makstakse vastava sektori keskmist või sellest kõrgemat palka või diskrimineeriks palgakriteeriumi kohaldamine omakorda kohalikke töötajaid? • Töölubade väljastamise protsesside bürokraatlikkus. Hetkel on ettevõtjate mure välistööliste kasutamisega seotud ka kogu vastava süsteemi bürokraatlikkuse ning keerukusega. On selge, et olukorda on vaja paranda-
da. Üks oluliseim samm oleks ühtsete ja läbipaistvate kriteeriumite kehtestamine ning loomulikult töölubade taotlusprotsesside kiirendamine. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus üheks aastaks töötaja riiki toomisele kulub näiteks neli kuud asjaajamist ning ka siis ei saa olla veel kindel, kas tööluba antakse või mitte. Seetõttu on ettevõtjate huvides võimalikult lihtsa süsteemi loomine, kus kriteeriumid oleksid selged ja ühtsed kõigile. Võimalik peaks olema juba eelnevalt ja kogu protsessi läbimata hinnata, kas kõik tööloa saamise tingimused on täidetud või mitte. Samuti peab kogu taotlusprotsessi olema võimalik läbida kiiremini kui praegu. Kuivõrd töögrupis jätkuvad arutelud veel mõnda aega, on kindlasti oodatud ka kõik ideed ja arvamused, mis puudutavad seda, kuidas reguleerida senisest paremini välistööliste töölubadega seonduvat süsteemi ning milliseid lahendusi selle parandamiseks näete. Samuti on oodatud tagasiside selle kohta, milliste probleemidega olete töölubade taotlusprotsessis kokku puutunud ning milliste kriteeriumite alusel peaks välistööliste Eestisse toomine võimalik olema.
Kõik mõtted ja ettepanekud on oodatud e-posti aadressile mait@koda.ee.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Koolitus
9
Koolitus 16. novembril
“Make Trade Simple” – väliskaubandus lihtsaks! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 16. novembril kell 9.30 Kaubanduskojas seminari „Make Trade Simple” – väliskaubandus lihtsaks! Seminari eesmärk on praktiline koolitus väliskaubanduses osalejale ehk õpetus sellest, kuidas lihtsate vahenditega sõlmida siduvaid väliskaubandustehinguid. Make Trade Simple on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) algatus lepingukultuuri parendamiseks rahvusvahelises kaubanduses. Eesmärk on luua olukord, kus väliskaubanduses osaleja (trader) ise suudaks lihtsate vahenditega koostada ja sõlmida siduvaid (vajadusel vahekohtukõlbulikke) lepinguid. Selleks on vaja kasutada ICC tüüplepinguid. Lisaks tuleb orienteeruda tarneklauslites (Incoterms) ning makseviisides ja hea tulemus ongi saavutatav. Lektor on Tiit Tammemägi, Ph.D, EMI EWT juhataja ja lektor, Rahvusvahelise Kaubanduskoja kaubandusõiguse ja –praktika komisjoni liige, Incoterms 1990 ja 2000 eestindaja. Seminari kava 9.15
Osavõtjate registreerimine
9.30
Tüüplepingud väliskaubanduses, nende head ja vead. ICC tüüplepingud. ICC tüüp-kaubamüügilepingu ülesehitus: eri- ja üldtingimused. Kuidas tüüplepingut kasutada?
11.00
Kohvipaus
11.15
ELs kõige levinum lepingute sõlmimise viis – väliskaubanduslepingute sõlmimine oferti (pakkumuse) ja aktsepti (nõustumuse) vormis
12.00
Lõuna
12.30
Tarneklauslid “Incoterms” Millist tarneklauslit valida? Makseviisid ja -vormid väliskaubanduses Ettemaks, kohemakse, kommertskrediit Avatud nõue, inkasso, akreditiiv
14.00
Kohvipaus
14.15
E-lepingute praktiline sõlmimine: ICC – Paction Kokkuvõtted
Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmele 750 krooni, mitteliikmele 1500 krooni. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus. Info ja registreerimine: LIDIA FRIEDENTHAL, Tel: 644 3067 • E-post: lidia@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
MUUDATUSED TOLLIALASTES ÕIGUSAKTIDES 30. oktoobril, kell 10.00-16.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas
Seminari eesmärk on tutvustada aegsasti ettevõtjaid tolliseadustiku muudatustest, anda ülevaade nende mõjudest tolliformaalsuste läbiviimise protsessile ning ettevõtja osa selles. Seminarile ootame väliskaubandusega tegelevaid ettevõtjaid, tolliagente, ekspedeerijaid, tollilaopidajaid, eksport- ja importtehingute eest vastutavad isikuid jt. Lektor on Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla. Seminaril käsitletavad teemad: • Miks muudetakse kehtivat tollseadustikku? • Millist kasu saavad ettevõtjad tehtavatest muudatustest? • Mida tähendab mõiste „volitatud ettevõtja staatus” (AEO Authorized Economic Operator) ja millised õigused tulenevad sellest ettevõtjale? • Kaupade saabumise ja väljumise informatsiooni eelteatamise nõue • Muudatused vabatsoonide ja vabaladude tegevuses • Dokumentide elektroonne edastamine deklarantide ja tolliadministratsioonide vahel • E-tolli otsus Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmele 750 krooni, mitteliikmele 1500 krooni. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.
Info ja registreerimine: HAILI KAPSI, Tel: 644 3067 • E-post: haili@koda.ee
www.koda.ee
10 Ärieetika
65 näidet Eesti ettevõtete ühiskondlikust vastutusest
MERLE ELLER Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht
KAUBANDUSKOJAS JÄTKUB ENDISELT NÄIDETE KOGUMINE EESTI ETTEVÕTETE VASTUTUSTUNDLIKE TEGEVUSTE KOHTA. TUTVUSTAVATE ARTIKLITE KIRJUTAMINE ON POOLELI, KUID KÕIKI JUBA VALMIS ARTIKLEID SAATE VAADATA KAUBANDUSKOJA KODULEHEL WWW.KODA.EE RUBRIIGIST ÄRIEETIKA/EESTI ETTEVÕTJATE NÄITEID.
N
ii Kaubanduskoja kui ka kõigi meie algatuses osalevate ettevõtete ühiseks sooviks on, et eetiline ja vastutustundlik käitumine oleks tulevikus normiks. Tänases Teatajas tutvustame teile Lennuliiklusteeninduse AS-i tegevusi ja algatusi, mis on lisaks ettevõtte enda arendamisele suurendanud ka ühiskonnale antava lisaväärtust. Lennuliiklusteenindus asub Tallinna Lennuvälja territooriumil, seal töötab hetkel 114 töötajat. Ettevõtte juhi Jaan Tamme sõnul hinnatakse tsiviliseeritud maailmas vastutustundlikku käitumist kõrgelt, seda väärtustatakse. Selline äratundmine ja pidev arendamistöö on ettevõttel aidanud ka Eesti Kvaliteediauhinna konkursil saavutada kõrge koha kahel aastal järjest. Lisaks oma põhitegevusele vastutustundlikud ettevõtted: • on head äripartnerid, • panustavad oma töötajate rahulolusse, • edendavad kohalikku või Eesti elu, • lahendavad keskkonnaprobleeme, • arendavad mõnda eluvaldkonda. Küsitluse läbiviimiseks saime toetust Balti-Ameerika Partnerlusprogrammilt, mida finantseerivad ühiselt Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Abi Agentuur ja Avatud Ühiskonna Instituut.
Ootan Teie ettepanekuid ja “vihjeid” eeskujulike ettevõtete kohta: Tel: 646 0244 E-post: merle@koda.ee
Hetkel on Kaubanduskoja ideega, hakata Eestis enam propageerima ärieetikat ja vastutustundlikku ettevõtlust, ühinenud 65 ettevõtet, kelle positiivseid algatusi ja tegevusi on meil algaval ärihooajal Teataja vahendusel plaanis ka teile tutvustada. • ÅF-Estivo AS • A. Le Coq
Tartu Õlletehas AS • ABB AS • Advokaadibüroo Kadak
& Partnerid OÜ • Advokaadibüroo Sorainen • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
Law Offices OÜ Arctic Finland House OÜ Astlanda Hotelli AS Baltiklaas AS Bossa Teeninduse AS Bussireisid AS Coca-Cola HBC Eesti AS Det Norske Veritas Eesti OÜ Dimela AS Eesti Gaas AS Eesti Ehitus AS Eesti Energia AS Elcoteq Tallinn AS Empteezy Baltic OÜ EMT AS Estko AS Frens AS Geometria OÜ Hansab AS Hansapank AS Hobbiton OÜ IB Krates OÜ In Nomine OÜ Jaanioja Mõis OÜ
• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
K & M Projektbüroo OÜ Kaefer Isolatsioonitehnika OÜ Kalev Vesi OÜ Kliko OÜ Krimelte OÜ Lennuliiklusteeninduse AS Lincona Konsult AS Lindström AS maxit Estonia AS NT Logistika AS Peri AS Põltsamaa Felix AS Ragn-Sells AS Rakvere Lihakombinaat AS Rautakesko AS Salvest AS Sampo Pank AS Schöttli Keskkonnatehnika AS Zebra Infosüsteemid AS Tallinna Kaubamaja AS Tarkon AS Tavid AS Tartu Maja Betoontooted AS Teede REV-2 AS TNT Express Worldwide Eesti AS Triip AS Uvic AS VarmaPartner OÜ Vastus OÜ Veetka Talu Metsamoori Perepark Viking Window AS Viru Kalatööstuse OÜ VKG Oil AS Wõro Kommerts AS Ühendus Humana Estonia Ühinenud Ajakirjad AS YIT Ehitus AS
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Ärieetika
11
Lennuliiklusteeninduse AS – Eesti lennuliikluse korraldaja
K
aasaegne organisatsioon
Lennuliiklusteeninduse AS-i missiooniks on osutada oma klientidele ohutut, kvaliteetset ja keskkonnasõbralikku, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ning dünaamiliselt arenevat lennuliikluse juhtimisteenust ja toetada rahvusliku kaitse vajadusi õhuruumi suveräänsuse tagamisel. Ettevõtte põhiväärtusteks on kliendija töötajasõbralikkus. Väärtustatakse personali individuaalset kompetentsust ja mitmekülgsust, panustatakse ühtse kollektiivi ja tõhusa meeskonnatöö tulemuslikkusesse. Jätkusuutliku organisatsioonina taotletakse oma tegevuses ettevõtlikkust ning igakülgset majanduslikku efektiivsust. Usalduslikkusele ja ladusale koostööle orienteeritud kliendisuhete eesmärk on osutada optimaalses mahus kvaliteetseid teenuseid mõistliku hinna eest. Ettevõtte visioon on olla paindlik ja kaasaegne organisatsioon nii kohaliku kui rahvusvahelise lennuliikluse korraldamisel ning toetada õhuruumi suveräänsuse ja julgeoleku tagamist.
Tehes igapäevast tööd väga tihedas läbikäimises lähimate naaberriikide ja Euroopa Liidu riikide lennuliiklusteenindustega ning paljude lennufirmadega üle maailma, suheldes väga erinevate kultuuride esindajatega – selle kõige juures on juhi sõnul vastutustundlik käitumine hädavajalik eeldus oma visiooni ja strateegiliste eesmärkide realiseerimiseks, sh lennuohutuse tagamiseks ja ka majandusliku edukuse saavutamiseks. Osaledes kahel aastal järjest Eesti Kvaliteediauhinna protsessis, tõdeti, et vastutustundlikku käitumist hinnatakse tsiviliseeritud maailmas kõrgelt, seda väärtustatakse. Selline äratundmine aitas saavutada konkursil kõrge koha, oli aga juhtkonna arvates kindlasti väga õpetlik kogemus. Ettevõtte juhi sõnul on alati võimalik käituda eetiliselt, vastupidine väide on pigem odavaks eneseõigustuseks. Ühtne meeskond Töötajate huvidega arvestamine on üks ettevõtte väärtustest, töötajate „põhjalik ja süstemaatiline ärakuulamine” toimub iga-aastaste arenguvestluste käi-
Lennuliiklusteenindus asub Tallinna Lennuvälja territooriumil ja seal töötab 114 töötajat.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
MERLE ELLER Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht
gus. Vestluste tulemused (nt soovid karjääri kujunemiseks, täienduskoolituseks, osalemiseks erialastel konverentsidel, sportimisvõimalused jms) kajastuvad järgmise aasta koolitus- ja tööplaanides ning saavad ajalise ja rahalise katte eelarve koostamisel. Juba aastaid on enne kevadist firmaseminari läbi viidud üldisi rahulolu-uuringuid, et siis tulemused seminaril läbi arutada. Kokkuleppeid püütakse jõudumööda kajastada ettevõtte tegevuskavades. Alates 2002. aastast sertifitseeritakse oma põhitegevusi ISO järgi ja selle iga-aastase auditeerimise kliendiküsitluste käigus uuritakse ka siseklientide ehk oma töötajate arvamusi erinevates tehnoloogilistes küsimustes. Kuna ettevõttes on ööpäevaringne töö, siis arvestatakse vahetuste piiride määramisel võimaluste piires töötajate soovidega. Osalist töökoormust on võimaldatud eelkõige kooliskäijatele. Kodus töötamine pole eriti võimalik, sest lennujuhtimise töövahendid on ju keskuses! Täiendkoolitus on lennunduses tihtilugu kohustuslik ja seega lausa osa tööst ja toimub töö ajal. Tasemekoolitust (bakalaureus, magister) toetatakse nii paindliku tööaja võimaldamisega kui ka kuni 50% ulatuses finantseerides. Ettevõtte 24-tunnise töörez˘iimi ja erinevate vahetuste pikkuse tõttu on soovijatele transport tööle ja koju korraldatud tsentraliseeritult väikebussidega. Töötajate jaoks on pidevalt olemas ka valvebuss nii tööasjade ajamiseks kui ka muudeks ootamatusteks. Sportimise toetuseks finantseeritakse töötajatele 50% ulatuses treenimisvõimalusi mitmetes ujulates, aeroobika-, jõu- ja pallimängusaalides. Juba mitme aasta vältel osaletakse ettevõtte meeskonnaga Firmaspordi suve- ja talimängudel, ergomeetrite sõudevõistlustel jms üritustel. Igal aastal jõulude ajal valivad ettevõtte töötajad 3-5 firma logoga hõbemärgi saajat ehk siis ettevõtte „parimat Jätkub lk 12
www.koda.ee
12 Ärieetika • Euroopa Liit
Algus lk 11
töötajat”. Kevadiste rahulolu-uuringute käigus selgitatakse välja iga osakonna „hea kolleeg”, keda tunnustatakse ettevõtte poolt spetsiaalse auhinnaga, milleks on tavaliselt olnud mõni atraktiivne kunstiese. Iga aasta 31. augustil toimub suvelõpupidu töötajate lastele, kus tutvustatakse ettevõtet, pidutsetakse, võisteldakse jms. Lisaks firmaseminarile korraldatakse ka osakondade seminare, kus töötajad osalevad koos pereliikmetega. Need üritused on põhimõtteliselt kaheosalised, üldkoolituslik pool ja sport, matkamine vms. Töö spetsiifikast lähtuvalt on enamus töötajatele kõrgendatud tervisenõuded. Sellegipoolest oleks mõnedel juhtudel võimalik ka erivajadustega inimesi rakendada, kuid siiani selline kogemus puudub. Küll aga ehitati ümber lennujuhtimiskeskuse sissepääs, mõeldes just ratastoolis liikuvatele inimestele. Lennunduse arendaja ja toetaja Üks peamisi probleeme lennujaama ümber on müra. Ettevõte osales vastavas uuringus ning ollakse ka osapool müramonitooringus. Selgitati välja elamiseks sensitiivsed müra-piirkonnad ja koos maavalitsuse ja kohalike omavalitsustega püütakse seda infot levitada. Kuigi ettevõte on teinud probleemi lahendamiseks kõik endast sõltuva, tõdetakse, et selles protsessis on vastuolulisi huvisid ka asjaosalistel endil. Koos teiste asjasse puutuvate ettevõtete ja organisatsioonidega osaletakse aktiivselt lennundusvaldkonna arendamistöös. Ühiselt korraldatakse näiteks lennundusettevõtete aastaseminari Pühajärvel, kus arutlusel aktuaalsed ühist huvi pakkuvad küsimused. Kohtutakse ja asju arutatakse ka lennundusettevõtete iga-aastasel jalgpalliturniiril. Ettevõtte esindajad osalevad mitmetes nõukogudes ja nõunike kogudes (näiteks Tartu Lennukolledz˘is ja Tallinna Tehnikaülikoolis). Korduvalt on abistatud väikelennujaamade kolleege suuremate lennundusürituste korraldamisel. Ette-
võtte töötajad osalevad vabatahtlikena mitmetes ühendustes, näiteks Eesti Inseneride Liidus, erialaliitudes, (lennu)klubides, kohalike omavalitsuste initsiatiivides. On tehtud koostööd koolide ja kõrgkoolidega. Ettevõtte juhtkond suhtub töötajate ühiskondlike probleemide lahendamises vabatahtlikena osalemisesse positiivselt. Märgitakse, et hea tagasiside aitab mõnikord ka igapäevatööd kergemini korraldada. Riigi äriühinguna on ettevõttele kinnitatud vastav sponsorluse kord, mille alusel 1% kasumist kulutatakse sponsorluseks. Varasemal perioodil olevat see piir olnud 2%, siis toetati peamiselt Tallinna Lastehaiglat, Kalevi Korvpalliklubi ja väikelennujaamade lennus˘õusid. Uuendatud korra järgi ollakse keskendunud rohkem lennundusvaldkonna toetamisele – lennundusmuuseum, lennuklubid, lennundusharidus, lennundust kajastavad trükised, videod jms. Eelpoolmainitud sponsorluse kord reguleerib ka ettevõttepoolset heategevust. Selle alusel on toetatud näiteks vähihaigeid. Jõulupeol korraldatud oksjonil kogutud raha eest osteti arvutikomplekti Nõo Reaalgümnaasiumi edukale õpilasele. Samuti on toetatud lendurite mälestusmärgi rajamist Ämari Lennubaasi. Keskkonnasõbralik Konkreetseks näiteks keskkonnasõbralikkusest on koostöös Soome kolleegidega alates 2005. aasta novembrist rakendatud projekt FIESTA. FIESTA järgi alustatakse Helsingisse maanduvate lennukite järjestamisega juba Eesti õhuruumis meie lennujuhtide poolt. Selle tulemusena maanduvad lennukid optimeeritud kiirustel ja kulutavad senisest vähem kütust. Kütuse- ja ajakulu vähenemisest arvutatud kokkuhoid aastas on 8 miljonit eurot. Müra- ja heitmereostuse vähendamisega on pidevalt tegeletud. Paiknedes Ülemiste järve sanitaartsoonis, on näiteks rakendatud oma veevarustuse ja heitvete jaoks erilahendusi ning sellise keskkonnasõbraliku lahendusega ollakse igati rahul. Keskuse küttesüsteemis kasutatav õhksoojuspump võimaldab mõnevõrra kokku hoida ka ettevõtte küttekulusid.
Tegevus Euroopas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (EMSK) toimub 24.-26. oktoobril plenaaristung. Olulisematest teemadest on arutluse all: • Riigihanked Euroopa Liidus; • Roheline raamat, mis käsitleb EL konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamist; • Praktilised ettevalmistused eurotsooni laienemiseks; • Direktiiv autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste kaitse kohta. Huvilistel on võimalik antud dokumendiga lähemalt tutvuda. Lisainfo:
KRISTINA TSHISTOVA EMSK liige E-post: kristina@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Euroopa Liit
13
Euroopas viimaste aastate suurim majanduskasv
K
õigi eelduste kohaselt suureneb majanduskasv käesoleval aastal tervikuna Euroopa Liidus 2,7%-ni ja euroalal 2,5%-ni peamiselt tänu omamaisele nõudlusele ning eriti investeeringutele. See on suurim majanduskasv alates 2000. aastast. Majanduse elavnemine on tingi-
tud osaliselt ka 10 uue liikmesriigi majanduse arengutest ning elavast kaubavahetusest liikmesriikide vahel. Sellises positiivses õhkkonnas kasvab ka uute töökohtade arv ning juulis langes töötuse määr EL-is 8 ja euroalal 7,8%-ni.
KRISTINA TSHISTOVA Kaubanduskoja esindaja Brüsselis
Kuigi suurenenud energiakulud tõstavad tarbijahindu, püsib inflatsioon kontrolli all tänu tööviljakuse tõusule ning rahvusvahelisele konkurentsile. Prognoositakse, et 2006. aastal on inflatsioon nii EL-is kui ka euroalal 2,3% võrreldes eelmise aasta 2,2%-ga. Värsked andmed kinnitasid ka erainvesteeringute suurenemist, mis olid teises kvartalis kasvanud eelmisega võrreldes 2%. „Selle aasta majanduskasv on prognooside kohaselt parim, mis on olnud pärast 2000. aastat. Kasutame häid aegu, et jätkata edasiste struktuurireformidega ja eelarve konsolideerimisega. Üksnes sel viisil saame tõsta kasvupotentsiaali seal, kus see on madal ning luua rasketeks aegadeks vajaliku kindlusvaru," sõnas majandus- ja rahandusvolinik Joaquín Almunia.
Majanduse elavnemine on tingitud osaliselt 10 uue liikmesriigi majanduse arengutest ning elavast kaubavahetusest liikmesriikide vahel.
Kaugemale vaadates võib majanduskasvu korrigeerimine tuua kaasa ka 2007. aasta prognoosi tõstmise. Kuid 2007. aastasse kõrgema kasvu ülekandmise mõju tuleb hoolikalt hinnata. Komisjoni järgmised igakülgsed majandusprognoosid avaldatakse novembri alguses.
TOIMEMÕÕTMINE – ETTEVÕTTE PIDEVA PARENDAMISE TÕHUS TÖÖRIIST Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Euroinfo keskus korraldab koostöös Tallinna Ettevõtlusameti ning Eesti Kvaliteediühinguga 30. oktoobril algusega kell 13.00 ühisseminari Hea Pärastlõuna kvaliteedijuhtimisega. Infopäev toimub Kaubanduskojas. Osalemistasu on 395 krooni. Seminari eesmärk on tutvustada osalejatele toimemõõtmise olemust, raamistikku ja meetodeid ning jagada ettevõtete kogemusi toimemõõtmissüsteemide rakendamisel.
Käsitletavad teemad: • Toimemõõtmise olemus, raamistik ja meetodid Tiia Tammaru, TTÜ kvaliteeditehnika õppetooli teadur, Eesti Kvaliteediühingu juhatuse aseesimees • Ettevõtete kogemusi toimemõõtmissüsteemide rakendamisel Anni Ruudi, AS Elcoteq Tallinn, pideva parendamise juht, Andrus Kuldkepp, AS Hansab, klienditeeninduse juht
Info ja registreerimine: JAANIKA VAHER, Tel: 644 8079 • E-post: jaanika@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
14 Liikme tutvustus
Tamrex Ohutuse OÜ
Infopäev Jõhvis (vene keeles):
VÄGA SUURED ARVUD EESTIS OHVRITE JA KANNATANUTE REAS NII TULE- KUI TÖÖOHUTUSE ALAL KOHUSTAVAD OTSIMA UUSI JA KAASAEGSEID LAHENDUSI ÕNNETUSTE ENNETAMISEKS NING VÄLTIMISEKS. IGA FIRMA, IGA OMAVALITSUS, IGA KODU – TEISISÕNU IGA INIMENE ON OHUTUSTURUL TARBIJA, KES OOTAB, ET ASJATUNDLIK NÕUANNE, KVALITEETNE LAHENDUS JA SOBIV HIND ANNAKSID KINDLA, USALDUSVÄÄRSE JA TOETAVA TULEMUSE.
Tamrex Ohutuse OÜ tegevdirektor
M
Riskid – loodus-, kodu- ja töökeskkonnas; tuleoht kodus ja ettevõttes; riskid elule ja tervisele ja elukvaliteedile tervikuna, mille maandamisel tekib südamerahu. Kuidas tagada ettevõtte jätkusuutlik tegevus nende võimalike ohtude ja nõuete rägastikus? Vajadused – professionaalse, usaldusväärse ja asjatundliku nõu ning õpetuse järele ehk koostööpartneri järele, kes oleks teejuhiks sellel ohutusmaastikul. Lisaks vajadused vahendite, seadmete ja süsteemide järele, mis tagaks turvalise kompleksuse ja kindlustunde. Nõuded – millised on täpselt ja kaardistatult omanike kohustused ettevõttes, mida esitavad Eurodirektiivid 89/391/ EEC, Päästeseadus, muud tuleohutusalased õigusaktid, Töötervishoiu ja tööohutusseadus (TTOS), Kemikaaliseadus, Hädaolukorraks valmisoleku seadus ja sellest tulenev. Samas nõuab ka kindlustusfirma üldjuhul kahjude korvamise eelduseks, et oleks täidetud kindlustustingimused ja muu seadustest tulenev. Ootused – igaüks tahab kvaliteetset toodet ja on nõus selle eest õiglast hinda maksma. Kui ettevõtja tahab kindlustunnet, peab tööandja olema mõelnud tuleohule, tööõnnetustele, keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele ohtudele, mürale, oma töötajate isikukaitsevahenditele - pea, keha, käte, jalgade, hingamisteede ehk oma töötaja ja töökeskkon-
koostöös Tamrex Ohutuskeskusega 26. oktoobril kell 9.00–13.00, Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27). 9.00
HARRY VOLKE
ida näeb ja vajab ohutusteenuse tarbija – tema vaatenurk?
ETTEVÕTTE OHUTUS JA JUHT
na kaitsele. Kokkuvõtteks aitab maandada riske ja saavutada südamerahu, vaid terviklik riskide teadvustamine ja toimiv ohutuspoliitika ettevõttes või kogu riigis. Kuidas saab Tamrex Ohutuse OÜ olla abiks? Tugeva tootepoliitikaga – üle 2000 pakutava toote kehastavad ohutusala maailma tipptegijate kogemust, mille väljenduseks on ohutusala maailmaturu tuntuimad kaubamärgid - Scott, Peltor, Sievi, Ejendals, Gloria, Ekman, Tyvek, Nokian, Singer, Auer. Need tootjad on tõestanud oma usaldusväärsust maailmaturul hinna ja kvaliteedi parima suhtega. Müügiesinduste lai võrk ja paindlik logistika – meie tänaseks eesmärgiks on olla kliendile kättesaadav nii müügiesinduste (Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus) kui ka inernetikaubanduse kaudu. Meie müügispetsialistid ja logistikaosakond jõuavad Eesti igasse asustatud punkti. Soovime olla hea partner – pakkudes teadmisi ja oskusi hetkeolukorra kaardistamisel, dokumentatsiooni koostamisel päästeala ohutusspetsialistide osalusel, personali koolitusel, evakuatsiooni planeerimisel, vahendite, signalisatsioonisüsteemide ja kustutussüsteemise paigaldamisel ja hooldamisel. Lisaks pakume terviklikku tuleohutushalduse teenust, mille käigus aitame püsipartnerina, kes kergendab ettevõtja vastutust, vähendades riske ja osutab kompleksabi, võttes osa valdaja koormast teenusepakkuja õlgadele.
Osalejate saabumine
9.15 Igor Volke Ohutus – Ettevõtte jätkusuutlikuse tingimus kui osa kvaliteedijuhtimisest – ohutuskultuur. Mis on julgeolekuarhitektuur ja mida see tähendab ettevõtjale? Riigi, omavalitsuse ja ettevõtja rollijaotused ohutuse tagamisel – mida nõuda riigilt? Mis on riskide hindamine. Riskianalüüs – milleks? Mis on valmisoleku planeerimine – Hädaolukordade lahendamise plaan? Riskivaldkonnad – tööohutus, tuleohutus ja teised kriisid (erinevad juhtimistasandid ja kuidas seda korraldada). Nelja meetme pakett igaks elujuhtumiks. Uued trendid, uued võimalused – ohutuspäev, ohutusmonitooring, kriisivaru, päästeformeering, ohutusportaal. Kust saab vahendeid? Kas töötame, et elada? Kas minu kodu on minu kindlus? 11.00 Kohvipaus 11.15 Tamrex Ohutuse tuleohutusspetsialist Reedik Lukas ja tuleohutusosakonna juhataja Priit Rattasepp. Tuleohutuse korraldamine ettevõttes. Ettevõtte tuleohutusdokumentatsioon. Personali koolitus ja õppused. Tuleohutuspaigaldised – automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem, tuletõrje vooliku- ja sprinklersüsteemid, tulekustutid. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku õigused ja kohustused riikliku tuleohutusjärelevalve läbiviimisel. Tamrex Ohutuskeskuse teenused ja tooted. Infopäeval osalemine on Kaubanduskoja liikmele tasuta, mitteliikmele on osalemishind 100 krooni. Lisainfo ja registreerimine:
MARGUS ILMJÄRV Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Hariduspoliitika
15
Haridusliik, mis mühinal areneb, on kutseharidus! JUST SELLISTE SÕNADEGA VÕIB KOKKU VÕTTA ÜLDISE SUHTUMISE, MIDA TELEFONIKÜSITLUSE PÕHJAL ARVAVAD KAUBANDUSKOJA LIIKMED, KES ISE KUTSEÕPPEASUTUSTEGA KOOSTÖÖD TEEVAD.
TIIA RANDMA Haridusnõunik
12.
oktoobril toimus Tallinna Tööstushariduskeskuses kutsehariduse foorum, kus allkirjastati ühise tegevuse kokkuleppe sotsiaalsete partnerite vahel vaagiti senitehtut ning uudistati uuenevat koolimaja. Allkirjastati ka ühise tegevuse kokkulepe kuue partnerorganisatsiooni juhtide ja ministrite poolt – Haridus- ja Teadusministeerium (Mailis Reps), Sotsiaalministeerium (Jaak Aab), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Marika Priske), Eesti Kauban-
dus-Tööstuskoda (Toomas Luman), Eesti Tööandjate Keskliit (Enn Veskimägi) ja Eesti Ametiühingute Keskliit (Harri Tali). Pärast kokkuleppe allkirjastamist toimus asjaosaliste vahel väitluspaneel teemal „Kutseharidus – võrdne võrdsete seas?” Mida on jõutud aastaks 2006 ära teha ühistöö tulemusena kirjapandud „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005-2008“ täitmisel? Põhjaliku
2000/01
2001/02
2002/03
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
19 153 10 762
17 396 10 787 2003/04
2004/05
18 912 10 101
37 328
67 760 36 779
65 659 35 600 16 543 11 552
18 132 11 681
17 714 13 158
18 092 13 055 1999/00
35 073
60 409 34 552
56 437 32 954
49 574 18 896 12 294
32 390
40 621 32 179 1998/99
63 625
Kõrgharidus Gümnaasium Kutseharidus pärast põhiharidust Kutseharidus pärast keskharidust
68 287
Õpilaste arv kesk- ja kõrghariduse tasemel (Allikas: HTM Analüüsiosakond)
2005/06
ülevaatega senitehtust on võimalik tutvuda Kaubanduskoja koduleheküljel www.koda.ee rubriigis Hariduspoliitika teema Aktuaalset all. Kutseõppeasutustega tihedat koostööd tegevad ettevõtted ja haruliidud hindavad suuremate kordaminekutena paindlike õppevormide jõustumist ja täiustunud rahastamispoliitikat, mille tulemusel suurenes just kulumahukate (tehnikatehnoloogia- ja põllumajanduslike) erialade rahastamine ning keskmine õpilaskoha baasmaksumus tõusis 2006. aastal 15 489 kroonini (2005 – 14 577 krooni). Paindlikest õppevormidest tuuakse positiivsena eelkõige esile õpipoisikoolitust, kus 2/3 õppeajast toimub ettevõttes ja koostöö kooli ja ettevõtte vahel peab olema eriti sisukas. Väga oluliseks ja vajalikuks hindavad ettevõtted ka ettevõttepoolsete juhendajate koolitusi. Infovahetuse kasv on suurendanud nii võimalustest kui ka vajadustest arusaamist, koostöö ettevõtete ja koolide vahel on muutunud normiks. Seni veel lahendamata probleemina tõi Toomas Luman väitluspaneelis esile hariduse tervikliku planeerimise teema: „Meie koostöö kutsehariduse korda tegemisel on olnud hea, oleme hästi edenenud, kuid rahuloluks pole veel põhjust,“ sõnas Luman. „Seni kuni riigil puudub selge visioon haridussüsteemi kui terviku tuleviku osas, kestab koolitüübipõhine „teki enda peale tirimine“.
www.koda.ee
16 Hariduspoliitika • Eesti Innovatsiooni Aastakonverents
Tudengid pakuvad oma abi rahvusvahelistele turgudele minekuks PALJUD EESTI ETTEVÕTTED ON ARENGUJÄRGUS, KUS TUNTAKSE HUVI OMA TEGEVUSE LAIENDAMISE VASTU TEISTESSE RIIKIDESSE. SAMAS OLEME TUDENGITEGA LIGIKAUDU KÜMNE AASTA JOOKSUL RAHVUSVAHELISE ÄRI ÕPPEAINE RAAMES GRUPITÖÖNA “MÄNGINUD” ETTEVÕTTE RAHVUSVAHELISE TEGEVUSEGA ALUSTAMIST VÕI ASUTANUD ETTEVÕTTE MÕNES VÄLISRIIGIS.
M
iks mitte ühendada vajalik kasulikuga? Ühelt poolt pakkuda üliõpilastele uurimis- ja mõtlemisainest tänasest Eesti majanduselust ja teisalt toetada ettevõtteid välisturgudele minekul. Kuna sellised mängud toimuvad mitmetes koolides ja erinevates keelerühmades, siis on võimalik läbi mängida mitmeid erinevaid variante ning hinnata nende plusse ja miinuseid. Mis see on? • Tudengid moodustavad 3-4 liikmelised grupid. • Valitakse tegevusvaldkond ja riik, kus “loodav” ettevõte hakkab tegutsema. Projekti käigus valmib äriplaan ja ettevõtte 3 aasta tegevuse prognoos. • Simulatsioonimängu formaat võimaldab läbi proovida ettevõtte asutamise ja tegutsemise erinevate aspektidega seotud tegevused (õiguslik asutamine, ruumide soetamine, personalvalik, materjalid jne), finantsidega seonduvat kajastab kasumiaruanne.
I
nnovatsioon ei ole revolutsioon
Ärge arvake, et innovatsioon on midagi revolutsioonilist, mis muudab ühe hetkega maailma. Väga harva juhtub, kui keegi avastab mõne enneolematu toote. Pidev järk-järguline uuendamine annab märksa parema tulemuse kui harvaesinev murranguline muutus. Murrangulise tähendusega või enneolematud on ainult 6-10% kõigist innovaatilistest projektidest. Seega on eduka arengu aluseks järjepidevus, tehes seda mida alati, aga iga päev paremini. Järk-järguline innovatsioon on ka hästi juhitav, sest me uuendame midagi, mida tunneme ja teame. Murrangulise uuendamisega on ebakindlus kõrgem ja tihti me ei tea, mida uuendada või kuidas uuendada!
Mida see ettevõttele annaks? • Saab infot ja uusi ideesid kuidas oma tegevust arendada rahvusvahelises mõõtmes. • Nii mõnestki tudengist võib saada tulevikus selle ettevõtte töötaja. • See tegevus teenib ka ettevõtte PR ja reklaami huvisid. Mida see õpilastele annaks? • Saab lähtuda konkreetse ettevõtte võimalikest suundumustest. • Saab tutvuda natuke ettevõtte arengu kavandamise köögipoolega. • Võimalik, et leitakse sobiv koht oma tööks ja tegemisteks. Käesoleval aastal alustavad sadakond Tallinna Tehnikaülikooli ärijuhtimise ja logistika magistrandi võistlusemisega novembri alguses. Koostööst huvitatud ettevõtted peaksid endast märku andma hiljemalt 27. oktoobriks.
Mida ettevõttelt oodatakse?
Lisainfo:
• Lähteülesannet, ehk siis infot, milliste toodete või teenustega ning millisesse välisriiki minekust ettevõte on huvitatud.
AVO REINER, PhD Mainori Kõrgkooli ärijuhtimise õppesuuna õppejõud Tel: 507 6881 • E-post: reiner@neti.ee
Millist kasu innovatsioon annab? Innovatsiooni on defineeritud palju kordi ja väga erinevalt. Kõige lühem ja lihtsam, ent seda mõistet kõige täiuslikumalt lahti seletav definitsioon on selline: innovatsioon on uue idee, meetodi või tehnilise lahenduse edukas kasutuselevõtmine kasvu, tootlikkuse, eristumise, kasumlikkuse ja konkurentsivõime parandamise vahendina. Tegelikult teeme me asju pidevalt uut moodi, loome uusi tooteid ja teenuseid, rakendame uusi ideid, loome uusi ettevõtteid, ikka selleks et meie klientidele ja iseendale luua uusi väärtusi. Seda kõike võib nimetada innovatsiooniks. Head innovatsiooni näited on pangateenused ja tasuta telefonikõned internetis, mittekortsuvast materjalist ülikond, kaameraga mobiiltelefon, korgiga piimapakend, autode, kinnisvara ja turismiteenuste müük internetis, mobiilne jälgimissüsteem, arstiteenus kaugjuhtimise teel, jne. Kõik need uued ideed, meetodid ja tehnilised lahendused on võimaldanud tegijatel eristuda, loonud konkurentsieelise ja toonud majanduslikku edu. (Vt “50 Geniaalset innovatsiooni” www.innoeurope.eu.) Väärtuse innovatsioon – suurenda tulu, vähenda kulu Olenemata tegevusvaldkonnast on vabal turul konkurentsis püsimise eeldus
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Eesti Innovatsiooni Aastakonverents
17
Kaks korda suurem Eesti 9.-10. NOVEMBRINI TOIMUB EESTIS INNOVATSIOONI AASTAKONVERENTS INNOESTONIA “KAKS KORDA SUUREM EESTI”, KUS INNOVATSIOONIST RÄÄGITAKSE KUI VAHENDIST, MIDA ETTEVÕTJAD JA AVALIK SEKTOR SAAVAD KASUTADA UUTE TOODETE JA TEENUSTE ARENDAMISEKS, UUTE ÄRIMUDELITE LOOMISEKS JA TOOTLIKKUSE TÕSTMISEKS.
URMAS KÕIV Innovatsioonikeskuse InnoEuorope juht
pidev toodete, teenuste ja protsesside uuendamine. Igasugune uuendus seostub ettevõtte juhil peaaegu alati täiendavate investeeringutega arendustegevusse ehk siis kulude suurendamisega. Aga kas on olemas ka selline valem, mis aitab luua uusi väärtusi ja suurendada tulu, samal ajal vähendades kulu? Jah, selline valem on olemas. Blue Ocean Strategy, millest Eesti Innovatsiooni Aastakonverentsil räägib Blue Ocean Strategy Global Network tippkonsultant Gabor George Burt, ongi see valem. G. G. Burti ettekanne rajaneb konkreetsetel näidetel, mille abil saab selgeks, kuidas väärtuse innovatsiooni abil luua tarbijate seas uut nõudlust ja saavutada tootele/teenusele konkurentsieeliseid; luua uut turuosa ja soodsaid kasvutingimusi ning kus konkurents on tähtsusetu. Robotid tulevad kiiremini kui arvata oskame Robootika on tehnoloogiavaldkond, millele ennustatakse järgmisel aastakümnel väga kiiret kasvu, uusi turusegmente ning rakendusvaldkondi. On oht, et kui Eesti ettevõtjad ei ole teadlikud robootikaturul valitsevatest võimalustest siis lastakse käest võimalus sisenemiseks kõrge kasumlikkusega turule. Robotite kasutusvaldkond laieneb väga kiirest ning hõlmab uusi turusegmente nagu näiteks majapidamisrobotid (robottolmuimejad ja muruniidukid),
kaitse ja päästetööd (näiteks pommi- ja demineerimisrobotid), mänguasjad ja meelelahutus, haridus ja teadus ning edutainment, ja rehabilitatsioon jne. Kaasaegsete robotite head näited on Roomba tolmuimejarobot, minirobot Khepera, mänguasjarobotid (Furby, Pino jne). Robotitest saab rohkem teada 9. novembril Maarja Kruusmaa (Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut) vahendusel. Kes on innovatsiooni kliendid ja millised on nende mõttemallid? Patrick Jordan on Euroopa tunnustatud trendiuurija ning tema arvates mõjutavad toodete arengut ja nende vastuvõtmist inimeste poolt 8 peamist trendi. Mul on heameel neid trende esitleda: • Feminiseerumine. Soorollid liiguvad ühiskonnas teineteisele lähemale. • Hedonism. 1960. aastate mässumeelne põlvkond on vanaks saanud ning nüüd on neil aega ja raha, mida elu nautimisele kulutada. • Spirituaalsus. Eneseabiraamatute müük kasvab üha ning inimesed muutuvad üha religioossemateks. • Kokkupressimine. Aeg on väärtuslikum kui raha. Päev on hakitud pisikesteks tükkideks. Seda kasutavad ära mobiiltelefonide, mp3-mängijate ja sülearvutite müüjad.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
• Hõimlus. Globaliseerumise vastandtrend - inimesed tahavad üha rohkem identifitseerida end mingisse gruppi kuulumise kaudu. • Hirm. Efektiivsem meedia paljastab asju, mis varem jäid varju ja inimesed usaldavad võimu ning suurkorporatsioone üha vähem. Teine hirmu liik on tehnoloogiahirm, millest tulenevalt on tehnoloogiafirmad muutmas süsteeme inimlikumaks ja lihtsamaks. • Ellujäämine. Inimkond vananeb pidevalt ning seetõttu suureneb ka vanusest tingitud puuete hulk. Üha enam tooteid on disainitud nii, et neid saaksid kasutada ka erinevate puuetega inimesed. • Individuaalsus. Inimestel on üha suurem vajadus väljendada oma isikupära. Maailm meie ümber uueneb tohutu kiirusega. Meie ise peame uuenema, meie tooted ja teenused peavad uuenema, meie organisatsioonid peavad uuenema, et klientidele ja iseendale uusi väärtusi luua ja suuremaks saada, kasvõi kaks korda suuremaks.
Lisainformatsioon Eesti Innovatsiooni Aastakonverentsi INNOESTONIA kohta: www.innoeurope.eu.
www.koda.ee
18 Rahvusvahelised üritused
Kas Hiina turg ahvatleb? Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on heameel kutsuda Teid 26. oktoobril toimuvale Hiinateemalisele infopäevale, mis toimub Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17). Meie eesmärk on anda ülevaade tähtsamatest aspektidest, mida peaks silmas pidama Hiina majandusmaastikul tegutsev või Hiinaga koostööd alustada sooviv ettevõte. Samuti räägime sellest, mida tähendab äri tegemine ühel maailma suurimal ja kiiremini areneval turul. Millised on plussid ja miinused, ohud, milline on Hiina ärikultuur? Milline on Hiina tegelik tehnoloogiline areng ja olukord põllumajanduses? Kas maailma iga seitsmes põllumees on hiina talunik? Samuti leiab infopäeval käsitlemist keskkonnatemaatika ning selle tähtsus Hiina majandusõitsengus. Kui Eestis on sagedaselt käibel fraas "kaks Eestit", siis Hiinas on neid koguni "kolm". Infopäeval jagavad soovitusi ja kogemusi kolm Eesti ettevõtjat, kellel on Hiina turul tegutsemisel pikaajaline kogemus. Välisministeeriumi esindaja annab põhjaliku ülevaate Hiina majanduskeskkonnast, ning jagab selgitusi, milline on olnud koostöö Hiinaga tänaseni ja millist infot või abi saab Välisministeerium ja saatkond pakkuda. Ettevõtluskeskkonda Hiinas tutvustab lisaks Välisministeeriumile ka Hiina Saatkonna Majandusbüroo Eestis. Kindlasti ei jää käsitlemata ka Hiina poliitilised ja kultuurilised iseärasused ning ajalooline taust – selgitamaks, miks Hiina Rahvavabariik on tänasel päeval just selline nagu ta on.
RAHVUSVAHELISTE ÜRITUSTE KALENDER
Kava 10.00
10.15
OKTOOBER
11.00
26. oktoobril infopäev: „Kas Hiina turg ahvatleb?”
11.35
NOVEMBER 1. novembril Rumeenia seminar – Uus eksporditurg Eesti ettevõtjatele 6.-12. novembril äridelegatsioon EU-China Partenariaadil Hiinas, Chengdus 8. novembril Hollandi firmade kontaktpäev 14.-17. novembril Eesti ühisstend ELMIA messil
11.55 12.30
13.20 13.40
Tervitussõnavõtt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja rollist ettevõtjate abistamisel rahvusvahelistele turgudele jõudmisel – Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor Hiina Rahvavabariigi majandus ja ärimaastik, maksusüsteem, arenenumad sektorid, saatkonna infokanalid – Liu Mingguo, Hiina Saatkonna Majandus- ja Kommertsbüroo nõunik Praktiline info eksportööridele ja importööridele. Euroopast Hiina – kust alustada? Majandussituatsioon, senine koostöö, praktilised soovitused, Eesti saatkonna võimalused Pekingis – Priit Pallum, Välisministeeriumi välismajanduse- ja arengukoostöö osakonna peadirektor Eesti ettevõtja praktiline kogemus tegutsemisel Hiinas – tekstiili tooraine edukas eksport ja import – Ragnar Toom, Fibertex OÜ Kohvipaus Hiina Rahvavabariigi ajaloolis-poliitiline taust ja tänapäev. Mida tasuks teada ja silmas pidada? – Märt Läänemets, Tartu Ülikooli ajaloo osakonna orientalistikakeskus teadur Eesti ettevõtja praktiline kogemus tegutsemisel Hiinas – kodumasinate import – Rene Pikkat, AS Renerk Eesti ettevõtja praktiline kogemus tegutsemisel Hiinas – klaastooted – Margus Rohula, Glasstone AS
Korraldajal on õigus teha seminari kavas muudatusi. Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmele 495 krooni ning mitteliikmele 990 krooni.
Lisainfo ja registreerimine: LEA AASAMAA, Tel: 644 8079 • E-post: lea@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Rahvusvahelised üritused
19
Rumeenia – Uus eksporditurg Eesti ettevõtjatele Eesti Kaubandus–Tööstuskoda korraldab koostöös Rumeenia Saatkonna majandusnõuniku hr Dan Crisaniga 1. novembril 2006 Kaubanduskojas Rumeenia seminari. 10.00 10.10
10.30
10.50
11.10
11.35
12.00 12.15 12.30
12.45 13.15 14.00
Seminari avasõnad – Merike Kompus van der Hoeven, Kaubanduskoja teenuste direktor Rumeenia riiklik ekspordistrateegia Costin Lianu, Rumeenia Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi peadirektor, Rumeenia delegatsiooni juht Rumeenia keskkonna areng ja koostöövõimalused Olguta Marian, Rumeenia Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi direktor (www.minind.ro, www.dce.gov.ro) Investeerimine Rumeeniasse Oana Nisioi, Rumeenia Välisinvesteeringute Agentuuri nõunik (www.arisinvest.ro, www.investromania.ro) Rumeenia finantsprojektid: • Eximbank-a roll Rumeenia ekspordi ja ärikeskkonna toetamisel Lulian Velicu, Rumeenia Eximbank asepresident (www.eximbank.ro) • Eksport- ja importtegevuse toetamine Petronel Chiva, Rumeenia Arengupanga direktor Ärihuvid Rumeenias ja välisturul Liliana Deac, Rumeenia Kaubandus-Tööstuskoja rahvusvaheliste suhete osakonna direktor (www.ccir.ro) Kuidas me Rumeenias alustasime? Peep Aaviksoo, IPC Real Estate AS Eesti ettevõtja kogemused Rumeenias Priit Alamäe, Webmedia CEO Eesti Kaubandus-Tööstuskoja abist Eesti ettevõtjale Rumeenia suunal Merike Kompus van der Hoeven, Kaubanduskoja teenuste direktor Diskussioon, kokkuvõtted Buffee-lõuna (pakub Rumeenia Saatkond) Kontaktkohtumised Rumeenia ettevõtjatega
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
• Rumeenia Välisinvesteeringute Agentuur: On huvitatud koostööst firmadega, kes soovivad Rumeeniasse investeerida. www.arisinvest.ro • Alessandra Design company SRL: Hõbe- ja merevaigust ehete import/tootmine/müük. • Baduc SA: Ehitus- ja installatsioonimaterjalide tarnija. www.baduc.ro • Banca de Export – Import a Romanie (Eximbank) SA: On huvitatud majanduse ja finantskoostööst sarnaste institutsioonidega ja äripartneritega. www.eximbank.ro • C & C Trading Turism SRL: Tegeleb hulgi- ja jaemüügiga. Soovib kohtuda järgmiste tootjatega: jõuludekoratsioonid ja tooted, mis seotud jõuludega; käsitöö/suveniirid; erinevatest materjalidest valmistatud kodukaunistustooted. www.anatoliancarpet.ro • Nuclearmontaj International SA: On huvitatud koostööst ehitusja tehnikaettevõtjatega ning oma toodangu ekspordist. www.nuclearint.ro, www.get.tender.ro • Primaria Comunei Balotesti: On huvitatud koostööst välisinvestoritega. Rumeeniapoolsed ettekanded on inglise keeles. Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmele 300 krooni, mitteliikmele 600 krooni Hindadele lisandub käibemaks. Huvi korral palume eelnevalt registreeruda! Jätkuprojektina on plaanis 2007. aasta märtsis korraldada visiit Rumeeniasse. Visiidi raames toimuvad kontaktkohtumised Rumeenia firmadega ning seminar, kus käsitletakse põhjalikumalt teemasid, mis on leidnud enim vastukaja.
Eelregistreerimine:
LIIS LIIVOJA Tel: 644 3859 • E-post: liis@koda.ee
www.koda.ee
20 Rahvusvahelised üritused
HOLLANDI FIRMADE KONTAKTPÄEV 8. novembril 2006 8. novembril tuleb Eestisse Hollandi äridelegatsioon, millega seoses korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) kontaktpäeva, kus on võimalik kohtuda järgmiste Hollandi ettevõtetega: • Waste to Energy BV: Jäätmekäitlus. Firma kogub ja töötleb jäätmeid: vaibad, kasu-
•
•
•
•
•
•
•
•
• •
•
tatud autorehvid, puit, ehitus ja lõhkamisjäätmed, tööstuslikud jäätmed, biomass ja mittebiomass. Põhiliselt kõrge kütteväärtusega jäätmed. www.waste-to-energy.nl Brink Climate Systems BV: Toodab, arendab ja turustab õhkkütte- ja ventilatsioonisüsteeme. Firma kuulub Saksa Centrotec organisatsiooni ja on Euroopa turu liider balansseeritud ventilatsiooni valdkonnas. www.brinkclimatesystems.nl Gereedschapmakerij Mutsaers BV: On spetsialiseerunud plastmassi survevalu meetodil õhukese seinaga ja tehniliste toodete valuvormide tootmisele. Eriliste tootmisvõtete kasutamine võimaldab Mutsaers´il välja töötada väga laias valikus vorme. www.mutsaers.nl EMR BV: Tegutseb bioenergia sektoris, autotööstuses ja (kütuse) keemiatööstuses. EMR pakub oma kogemusi. Firma esindab WABIO® Bio-energy kontseptsiooni Belgias, Hollandis, Luksemburgis ja Prantsusmaal. www.emr.nl Drenth Holland BV: Toodab tehnilisi kangaid (metalltraadist, plastikust või mõlema segu), masinakatteid ja filtrikangaid erinevaks tööstuslikuks kasutamiseks. www.drenth-holland.com Flame Guard BV: Toodab laias valikus mittemürgiseid, keskkonna- ja kasutajasõbralikke tuletõkkeid (puidu, juhtmete, tekstiilide, paberi ja dekoratsioonide jaoks), tulekustutusvahendeid jm. www.flameguard.nl J.Kwaspen BV: Meesterõivaste tootja, kes on põhiliselt spetsialiseerunud pükste (muu hulgas jahimeeste ja spordipüksid) tootmisele. Tootmine Lätis, Rumeenias, Hiinas ja Bangladeshis. www.kwaspen.nl Nunner BV: Logistika ja transpordi ettevõte. Eestis huvitab just maanteetransport, mis tegeleb pakitud toodete vedamisega (toiduained, barrelid, kotid, väetised jne. Firma korraldab ise kõik vajalikud paberid sh tolliprotseduurid. www.nunner.nl Rotra Forwarding BV: Pakub logistikateenust – õhu- ja meretransport, kaasaarvatud tolliprotseduurid, ümberpakkimine, sildistamine ja kohale toimetamine; maismaatransport nii renditud kui oma transpordiga; kemikaalide transport õhu kaudu jne. www.rotra.nl Wynmalen & Hausmann: Kasutatud ehitusmasinate müüja (mullatöö-, tee-ehitusja materjalikäsitlusmasinad). www.wynmalenhausmann.nl Ruma Rubber BV: Firma on spetsialiseerunud rullide (uued ja kasutatud) katmisele (kummist ja polüuretaanist) ning valmisrullide tootmisele nii terase-, paberi- kui ka trükitööstusele. Firma soovib Eestist leida kontakte terasetootjate ja -töötlejatega. www.ruma.nl Cu4PS: Firma disainib, rakendab ja kontrollib IT võrke. Cu4PS loob virtuaalseid töökeskkondi, kus tehnika, teenus ja võimalused on üksteisega kooskõlas. Samuti pakub firma uudset siseruumides suusatamise kontseptsiooni (indoor ski concept). www.cu4ps.com
Vestlused toimuvad inglise keeles. Üritus on Eesti ettevõtetele tasuta.
14.-17. novembril 2006 toimub Jönköpingis iga-aastane allahankemess ELMIA Subcontractor, mis on suurim sedalaadi mess Põhja-Euroopas. Nimetatud mess hõlmab nii masina-, metalli- ja plastmassitööstust kui ka elektroonikat jm. Eelmisel aastal osales kokku 17 500 ruutmeetri suurusel messipinnal 1200 eksponenti 31-st riigist ning 15 716 külastajat. Numbrid näitavad tõusutendentsi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib ELMIA allhankemessil Eesti ettevõtjate ühisstendi. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab osaliselt ühisstendi ekspositsioonipinna, stendi kujunduse ja ülesehituse organiseerimist. Tallinna Ettevõtlusametiga koostöös plaanime messi raames korraldada Eestit tutvustava seminari. Registreerime osalemiseks 2006. aasta Elmia allhankemessil Eesti ühisstendil on lõppenud!
Lisainfo
LIIS LIIVOJA Lisainfo ja registreerimine: ANNELI VALGE, Tel: 644 3859 • E-post: anneli@koda.ee
Tel: 644 3859 • E-post: liis@koda.ee www.elmia.se/subcontractor/ www.koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Rahvusvahelised üritused
21
MESSID BERLIINIS
MESSID STUTTGARDIS
MESSID MÜNCHENIS
• 15.-19. november 2006 Import Shop Jõulukaupade, kingituste ja loodustoodete müügimess
• 13.-21. jaanuar 2007 CMT Rahvusvaheline turismimess
• 23.-27. oktoober 2006 Systems Ehituselementide, -gruppide ja elektroonika erialamess
• 19.-28. jaanuar 2007 Grüne Woche Toiduainetetööstuse, põllumajanduse ja aianduse mess • 8.-10. veebruar 2007 Fruit Logistica Rahvusvaheline puu- ja juurviljakaubandusmess
Lisainfo:
ELO SAARI Tel: 627 6946 E-post: stuttgart.ee@ahk-balt.org • 1.-6. veebruar 2007 Spielwarenmesse eG International Toy Fair Nürnberg Maailma suurim rahvusvaheline mänguasjade mess
• 14.-17. november 2006 Electronica Elektroonika komponendid, süsteemid ja rakendused • 2.-10. detsember 2006 Heim + Handwerk Kodusisustuse ja käsitöö ning tööriistade müüginäitus nii proffidele kui huvilistele
Lisainfo: • 7.-11. märts 2007 ITB Rahvusvaheline turismimess
Lisainfo:
ELO SAARI Tel: 627 6946 E-post: spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org
MESSID HANNOVERIS
AIRA KIUDORV Tel: 627 6941 E-post: aira@ahk-balt.org
MESSID HAMBURGIS • 28. oktoober – 5. november 2006 Hanseboot Rahvusvaheline paadinäitus • 18.-26. november 2006 Du und Deine Welt Rahvusvaheline tarbekaupade müügimess – käsitöö, kunst, kinkeartiklid, sport, sisustus • 8.-10. detsember 2006 Mineralien Rahvusvaheline mineraalide, fossiilide ja vääriskivide näitus • 7.– 11. veebruar 2007 Reisen Hamburg Rahvusvaheline turismimess
Lisainfo:
ELO SAARI Tel: 627 6946 E-post: hamburg.ee@ahk-balt.org
• 13.-16. jaanuar 2007 Domotex Vaipade ja põrandakatete maailmamess • 15.-21. märts 2007 CeBIT Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tarkvara ja teenuste maailmamess
• 15.-20. jaanuar 2007 BAU 2007 Ehtitusmaterjalid ja ehitusuuendused • 4.-7. veebruar 2007 ISPO – Winter 2007 Spordivarustus ja spordiriided
Kontakt: TEET KÜNG Tel: 627 6942 E-post: teet@ahk-balt.org
• 16.-20. aprill 2007 Hannover Messe Maailma juhtiv tööstusja tehnoloogiamess • 14.-18. mai 2007 LIGNA+ Metsa- ja puidutööstuse maailmamess • 9.-11. oktoober 2007 Biotechnica Rahvusvaheline biotehnoloogia erialamess
Lisainfo:
KARIN ALLIKSAAR Tel: 627 6944 E-post: karin@ahk-balt.org
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus: Suurtüki 4b, 10133 Tallinn Tel: 627 6940 • Faks: 627 6950 E-post: info.ee@ahk-balt.org www.ahk-balt.org
www.koda.ee
22 Resümee
ä‡ÎẨ‡¸ ÏÂʉÛ̇ӉÌ˚ı ÏÂÓÔËflÚËÈ Ç ÓÍÚfl·Â • 26 ÓÍÚfl·fl – ËÌÙÓ‰Â̸ ‚ â˚ı‚Ë: ÅÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚ¸ Ô‰ÔËflÚËfl Ë ÛÍÓ‚Ó‰ËÚÂθ • 26 ÓÍÚfl·fl – ËÌÙÓ‰Â̸: äËÚ‡ÈÒÍËÈ ˚ÌÓÍ ËÒÍÛ¯‡ÂÚ? • ë 29 ÓÍÚfl·fl ÔÓ 3 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ‰Â΄‡ˆËfl ÔÓ‰ÂÚ ‚ àÎ‡Ì‰Ë˛ Ç ÌÓfl·Â • 1 ÌÓfl·fl – ÛÏ˚ÌÒÍËÈ ÒÂÏË̇ • ë 6 ÔÓ 12 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ-‰Â΄‡ˆËfl ̇ Ô‡ÚÌ¡ڠ«Öë-äËڇȻ ‚ äËڇ • 8 ÌÓfl·fl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰Â̸ „Óη̉ÒÍËı ÙËÏ • ë 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl – Ó·˘ËÈ ÒÚẨ ùÒÚÓÌËË Ì‡ flχÍ ELMIA
àÌÙÓ‰Â̸ ‚ â˚ı‚Ë: ÅÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚ¸ Ô‰ÔËflÚËfl Ë ÛÍÓ‚Ó‰ËÚÂθ ùÒÚÓÌÒ͇fl ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌ̇fl ԇ·ڇ Ë ˆÂÌÚ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË Tamrex Ó„‡ÌËÁÛ˛Ú 26 ÓÍÚfl·fl Ò 9.00 ‰Ó 13.00 ‚ â˚ı‚ËÒÍÓÏ Ô‰ÒÚ‡‚ËÚÂθÒÚ‚Â ùíèè (è‡„Ë 27) ËÌÙÓ‰Â̸. èÓ‚ÂÒÚ͇ ‰Ìfl: 9.00
èË·˚ÚË ۘ‡ÒÚÌËÍÓ‚, ÍÓÙÂ, Á‡ÍÛÒÍË
9.15 ÑÓÍ·‰ „-̇ à„Ófl ÇÓÎÍÂ: • ÅÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚ¸ Ô‰ÔËflÚËfl Í‡Í ˜‡ÒÚ¸ ÛÔ‡‚ÎÂÌËfl ͇˜ÂÒÚ‚ÓÏ, ÍÛθÚÛ‡ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË. • ÄıËÚÂÍÚÛ‡ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË Ë ˜ÚÓ Ó̇ Á̇˜ËÚ ‰Îfl Ô‰ÔËÌËχÚÂÎfl? • ê‡ÒÔ‰ÂÎÂÌË ÓÎÂÈ ‚ Ó·ÂÒÔ˜ÂÌËË ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË – „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚Ó, Ò‡ÏÓÛÔ‡‚ÎÂÌËÂ Ë Ô‰ÔËÌËχÚÂθ. óÚÓ Ú·ӂ‡Ú¸ ÓÚ „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚‡? • éˆÂÌ͇ Ë ‡Ì‡ÎËÁ ËÒÍÓ‚ – Í ˜ÂÏÛ ÓÌË? • è·ÌËÓ‚‡ÌË „ÓÚÓ‚ÌÓÒÚË. èÎ‡Ì Â¯ÂÌËfl ÓÔ‡ÒÌ˚ı ÒËÚÛ‡ˆËÈ. • ëÙÂ˚ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË – ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚ¸ ÚÛ‰‡, ÔÓʇ̇fl ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚ¸ Ë ‰Û„Ë ÍËÁËÒ˚ (‡ÁÌ˚ ÛÓ‚ÌË ÛÔ‡‚ÎÂÌËfl Ë Í‡Í ˝ÚÓ Ó„‡ÌËÁÓ‚‡Ú¸). • è‡ÍÂÚ ˜ÂÚ˚Âı ÏÂÓÔËflÚËÈ Ì‡ ‚ÒflÍË ÒÎÛ˜‡Ë ÊËÁÌË. • çÓ‚˚ ̇ԇ‚ÎÂÌËfl, ÌÓ‚˚ ‚ÓÁÏÓÊ-
ÌÓÒÚË – ‰Â̸ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË, ÏÓÌËÚÓËÌ„ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË, Á‡Ô‡Ò ̇ ÒÎÛ˜‡È ÍËÁËÒ‡, ÒÔ‡Ò‡ÚÂθ̇fl ÍÓχ̉‡, ÔÓڇΠ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË. • éÚ ÍÛ‰‡ ‰ÓÒÚ‡Ú¸ Ò‰ÒÚ‚‡? • ꇷÓÚ‡ÂÏ ÎË ‰Îfl ÚÓ„Ó, ˜ÚÓ·˚ ÊËÚ¸ – fl‚ÎflÂÚÒfl ÎË ‰ÂÈÒÚ‚ËÚÂθÌÓ ÏÓÈ ‰ÓÏ ÏÓÂÈ ÍÂÔÓÒÚ¸˛? 11.00 èÂÂ˚‚ ̇ ÍÓÙ 11.15 Ç˚ÒÚÛÔÎÂÌËfl ÒÔˆˇÎËÒÚ‡ ÔÓ ÔÓʇÌÓÈ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË ê½‰Ë͇ ãÛ͇҇ Ë Á‡‚Â‰Û˛˘Â„Ó ÓÚ‰ÂÎÓÏ ÔÓʇÌÓÈ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË èËÈÚ‡ ê‡ÚÚ‡ÒÂÔÔ‡: • 鄇ÌËÁ‡ˆËfl ÔÓʇÌÓÈ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË Ì‡ Ô‰ÔËflÚËË. • ÑÓÍÛÏÂÌÚ‡ˆËfl ÔÓʇÌÓÈ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË Ì‡ Ô‰ÔËflÚËË • é·Û˜ÂÌË ÔÂÒÓ̇· Ë Û˜Â·‡ • é·ÓÛ‰Ó‚‡ÌË ÔÓʇÌÓÈ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË: ‡‚ÚÓχÚ˘ÂÒ͇fl ÒËÒÚÂχ ÔÓʇÌÓÈ Ò˄̇ÎËÁ‡ˆËË, ¯Î‡Ì„Ó‚˚Â Ë ‰Óʉ‚‡Î¸Ì˚ ÒËÒÚÂÏ˚, Ó„ÌÂÚÛ¯ËÚÂÎË. • 臂‡ Ë Ó·flÁ‡ÌÌÓÒÚË ˜ËÌÓ‚ÌË͇ „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚ÂÌÌÓ„Ó ÔÓʇÌÓ„Ó Ì‡‰ÁÓ‡ ÔË ÓÒÛ˘ÂÒÚ‚ÎÂÌËË ÔÓ‚ÂÍË ÔÓʇÌÓÈ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË Ì‡ Ô‰ÔËflÚËË. • ìÒÎÛ„Ë Ë ÔÓ‰ÛÍÚ˚ ˆÂÌÚ‡ ·ÂÁÓÔ‡ÒÌÓÒÚË Tamrex. ÑÓÔÓÎÌËÚÂθÌÓ ÓÚ „-̇ à„Ófl ÇÓÎÍÂ: ÄÌÓχθÌ˚ fl‚ÎÂÌËfl (çãé, ÔÓÎÚ„ÂÈÒÚ, ÍÓ‰ ч ÇËÌˆË Ë Ô.) – ·ÓΠ¯ËÓÍÓÂ Ë „ÎÛ·ÓÍÓ ÏËÓ‚ÓÁÁÂÌËÂ, Í ˜ÂÏÛ ˝ÚÓ? 옇ÒÚË ‰Îfl ˜ÎÂÌÓ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ ·ÂÒÔ·ÚÌÓÂ, ‰Îfl ÓÒڇθÌ˚ı – 100 ÍÓÌ. ÑÓÔÓÎÌËÚÂθ̇fl ËÌÙÓχˆËfl Ë Â„ËÒÚ‡ˆËfl: 凄ÛÒ àθÏ˙fl‚ TÂÎ. 337 4950, ˝Î.ÔÓ˜Ú‡: margus@koda.ee
àÌÙÓ‰Â̸: äËÚ‡ÈÒÍËÈ ˚ÌÓÍ ËÒÍÛ¯‡ÂÚ? ùÒÚÓÌÒ͇fl ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌ̇fl ԇ·ڇ ‡‰‡ Ô˄·ÒËÚ¸ Ç‡Ò 26 ÓÍÚfl·fl ̇ ÍËÚ‡ÈÒÍËÈ ÒÂÏË̇, ÍÓÚÓ˚È ÒÓÒÚÓËÚÒfl ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú (íÓÓÏ-äÓÓÎË 17). 燯‡ ˆÂθ – ‚‚Ó‰ËÚ¸ Ç‡Ò ‚ ÍÛÒ Ë ‰‡Ú¸ Ó·ÁÓ ‚‡ÊÌÂȯËı ‡ÒÔÂÍÚÓ‚, ÍÓÚÓ˚ ‰ÓÎÊÂÌ ËÏÂÚ¸ ‚ ‚Ë‰Û Ô‰ÔËÌËχÚÂθ,
‰ÂÈÒÚ‚Û˛˘ËÈ ‚ ÍËÚ‡ÈÒÍÓÏ ˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍÓÏ ÔÓÒÚ‡ÌÒÚ‚Â ËÎË Ê·˛˘ËÈ Ì‡˜‡Ú¸ ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚Ó Ò äËÚ‡ÂÏ. ê‡ÒÒ͇ÊÂÏ Ú‡ÍÊÂ Ó ÚÓÏ, ˜ÚÓ Á̇˜ËÚ, ‰Â·ڸ ·ËÁÌÂÒ Ì‡ Ó‰ÌÓÏ ËÁ ÍÛÔÌÂȯËı ‚ ÏËÂ Ë ·˚ÒÚÓ ‡Á‚Ë‚‡˛˘ÂÏÒfl ˚ÌÍÂ, ͇ÍÓ‚˚ ÔβÒ˚ Ë ÏËÌÛÒ˚, „ÓÁfl˘ËÂÒfl ÓÔ‡ÒÌÓÒÚË, ͇ÍÓ‚‡ ‰ÂÎÓ‚‡fl ÍÛθÚÛ‡ ‚ äËÚ‡Â. ä‡ÍÓ ‰ÂÈÒÚ‚ËÚÂθÌÓ ÚÂıÌÓÎӄ˘ÂÒÍÓ ‡Á‚ËÚË äËÚ‡fl Ë ÔÓÎÓÊÂÌË ‚ ÒÂθÒÍÓÏ ıÓÁflÈÒÚ‚Â, ‚‰¸ ͇ʉ˚È Ò‰¸ÏÓÈ ÍÂÒÚ¸flÌËÌ ‚ ÏË – ÍËڇˆ. ÅÛ‰ÂÚ ‡ÒÒÏÓÚÂ̇ Ë ÚÂχ ÓÍÛʇ˛˘ÂÈ Ò‰˚ Ë ÒÍÓθÍÓ ‚ÌËχÌË ۉÂÎflÂÚÒfl ̇ Ì ‚ ˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍÓÏ ‡Òˆ‚ÂÚ‡ÌËË äËÚ‡fl. ÖÒÎË ‚ ùÒÚÓÌËË ˜‡ÒÚÓ ‚ Ó·ËıӉ ÒÎ˚¯Ì‡ Ù‡Á‡ «‰‚ ùÒÚÓÌËË», ÚÓ ‚ äËڇ „Ó‚ÓflÚ ‰‡ÊÂ Ó «ÚÂı „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚‡ı». êÂÍÓÏẨ‡ˆËflÏË Ë ÓÔ˚ÚÓÏ ÔÓ‰ÂÎflÚÒfl ÚË ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËÌËχÚÂÎfl, ÍÓÚÓ˚ ËÏÂ˛Ú ÏÌÓ„ÓÎÂÚÌËÈ ÓÔ˚Ú Ì‡ ÍËÚ‡ÈÒÍÓÏ ˚ÌÍÂ. è‰ÒÚ‡‚ËÚÂθ åàÑ ‰‡ÒÚ ÓÒÌÓ‚‡ÚÂθÌ˚È Ó·ÁÓ ˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍÓÈ Ò‰˚ ‚ äËÚ‡Â, ‡ÒÒ͇ÊÂÚ Ó ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚Â Ò äËÚ‡ÂÏ ‰Ó Ò„ӉÌfl¯ÌÂ„Ó ‰Ìfl Ë Í‡ÍÛ˛ ËÌÙÓχˆË˛ ÏÓ„ÛÚ ‰‡Ú¸ Ë Ó͇Á‡Ú¸ ÔÓÏÓ˘¸ åàÑ Ë ÔÓÒÓθÒÚ‚Ó ‚ äËÚ‡Â. é Ô‰ÔËÌËχÚÂθÒÍÓÈ Ò‰ ‚ äËڇ ‚˚ÒÚÛÔËÚ ÒÓÚÛ‰ÌËÍ ˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍÓ„Ó ·˛Ó ÔÓÒÓθÒÚ‚‡ äËÚ‡fl. ÅÂÁ ‚ÌËχÌËfl Ì ÓÒÚ‡ÌÛÚÒfl Ú‡ÍÊ ÔÓÎËÚ˘ÂÒÍËÂ Ë ÍÛθÚÛÌ˚ ÓÒÓ·ÂÌÌÓÒÚË äËÚ‡fl Ë Ó˜Â̸ ËÌÚÂÂÒÌÓ ËÒÚÓ˘ÂÒÍÓ ÔÓ¯ÎÓÂ, ‰Îfl ÚÓ„Ó, ˜ÚÓ·˚ ÔÓÌflÚ¸, ÔÓ˜ÂÏÛ äËÚ‡ÈÒ͇fl ç‡Ó‰Ì‡fl êÂÒÔÛ·ÎË͇ Ò„ӉÌfl ËÏÂÌÌÓ Ú‡Í‡fl, Í‡Í Ó̇ ÂÒÚ¸. 10.00 èË‚ÂÚÒÚ‚ËÂ. é ÔÓÏÓ˘Ë ùÒÚÓÌÒÍÓÈ ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ Ô‰ÔËÌËχÚÂÎflÏ ÔË Ëı ‚˚ıӉ ̇ ÏÂʉÛ̇ӉÌ˚ ˚ÌÍË. ëËÈÏ ê‡ÈÂ, „Â̇θÌ˚È ‰ËÂÍÚÓ 10.15 ùÍÓÌÓÏË͇ äËÚ‡ÈÒÍÓÈ ç‡Ó‰ÌÓÈ êÂÒÔÛ·ÎËÍË Ë Ô‰ÔËÌËχÚÂθÒÍËÈ ÍÎËχÚ, ̇ÎÓ„Ó‚‡fl ÒËÒÚÂχ, ·ÓΠ‡Á‚ËÚ˚ ÓÚ‡ÒÎË, ËÌÙÓχˆËÓÌÌ˚ ͇̇Î˚ ÔÓÒÓθÒÚ‚‡. ã˲ åËÌ„„ÛÓ, ÒÓ‚ÂÚÌËÍ ˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍÓ„Ó Ë ÍÓÏϘÂÒÍÓ„Ó ·˛Ó ÔÓÒÓθÒÚ‚‡ äËÚ‡fl 11.00 è‡ÍÚ˘ÂÒÍË Á̇ÌËfl ˝ÍÒÔÓÚÂ‡Ï Ë ËÏÔÓÚ‡Ï. àÁ Ö‚ÓÔ˚ ‚ äËÚ‡È – Ò ˜Â„Ó Ì‡˜‡Ú¸? ùÍÓÌÓ-
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Resümee
Ï˘ÂÒ͇fl ÒËÚÛ‡ˆËfl, ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚Ó ‰Ó ÒÂ„Ó ‚ÂÏÂÌË, Ô‡ÍÚ˘ÂÒÍË ÒÓ‚ÂÚ˚, ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚË ÔÓÒÓθÒÚ‚‡ ùÒÚÓÌËË ‚ èÂÍËÌÂ. èËÈÚ è‡ÎÎÛÏ, „Â̇θÌ˚È ‰ËÂÍÚÓ Óډ· ‚̯ÌÂÈ ˝ÍÓÌÓÏËÍË Ë ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚‡ åàÑ 11.35 è‡ÍÚ˘ÂÒÍËÈ ÓÔ˚Ú ˝ÒÚÓÌÒÍÓ„Ó Ô‰ÔËÌËχÚÂÎfl ÓÚ ‰ÂflÚÂθÌÓÒÚË ‚ äËڇ – ÛÒÔ¯Ì˚È ˝ÍÒÔÓÚ Ë ËÏÔÓÚ ÚÂÍÒÚËθÌÓ„Ó Ò˚¸fl. ꇄ̇ íÓÓÏ, Fibertex OÜ 11.55 èÂÂ˚‚ ̇ ÍÓÙÂ. 12.30 àÒÚÓ˘ÂÒÍÓÂ Ë ÔÓÎËÚ˘ÂÒÍÓ ÔÓ¯ÎÓÂ Ë Ò„ӉÌfl¯ÌËÈ ‰Â̸ ‚ äËÚ‡ÈÒÍÓÈ ç‡Ó‰ÌÓÈ êÂÒÔÛ·ÎËÍÂ. óÚÓ ÒÚÓËÎÓ ·˚ Á̇ڸ Ë ËÏÂÚ¸ ‚ ‚ˉÛ. åflÚ ãfl˝ÌÂÏÂÚÒ, Û˜ÂÌ˚È ÓËÂÌڇθÌÓ„Ó ˆÂÌÚ‡ ͇Ù‰˚ ËÒÚÓËË í‡ÚÛÒÍÓ„Ó ÛÌË‚ÂÒËÚÂÚ‡ 13.20 è‡ÍÚ˘ÂÒÍËÈ ÓÔ˚Ú ˝ÒÚÓÌÒÍÓ„Ó Ô‰ÔËÌËχÚÂÎfl ÓÚ ‰ÂflÚÂθÌÓÒÚË ‚ äËڇ – ËÏÔÓÚ ·˚ÚÓ‚˚ı χ¯ËÌ. êÂÌ èËÍ͇Ú, AS Renerk 13.40 è‡ÍÚ˘ÂÒÍËÈ ÓÔ˚Ú ˝ÒÚÓÌÒÍÓ„Ó Ô‰ÔËÌËχÚÂÎfl ÓÚ ‰ÂflÚÂθÌÓÒÚË ‚ äËڇ – ÒÚÂÍÎflÌÌ˚ ËÁ‰ÂÎËfl. 凄ÛÒ êÓıÛ·, Glasstone AS 鄇ÌËÁ‡ÚÓ ËÏÂÂÚ Ô‡‚Ó ‚ÌÂÒÚË ËÁÏÂÌÂÌËfl ‚ ÔÓ„‡ÏÏÛ ÒÂÏË̇‡. è·ڇ Á‡ Û˜‡ÒÚË ‰Îfl ˜ÎÂÌÓ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ – 495 ÍÓÌ, ‰Îfl ÓÒڇθÌ˚ı – 990 ÍÓÌ. ÇÒ ˆÂÌ˚ ÒÓ‰ÂÊ‡Ú çëé. ÑÓÔÓÎÌËÚÂθ̇fl ËÌÙÓχˆËfl Ë Â„ËÒÚ‡ˆËfl: ㇠ć҇χ‡ TÂÎ. 644 3859, ˝Î.ÔÓ˜Ú‡: lea@koda.ee
êÛÏ˚ÌÒÍËÈ ÒÂÏË̇ – çÓ‚˚È ˝ÍÒÔÓÚÌ˚È ˚ÌÓÍ ‰Îfl ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ ùÒÚÓÌÒ͇fl ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌ̇fl ԇ·ڇ ‚ ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚Â Ò ˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍËÏ ÒÓ‚ÂÚÌËÍÓÏ ÔÓÒÓθÒÚ‚‡ êÛÏ˚ÌËË „-ÌÓÏ Ñ‡ÌÓÏ äËÒ‡ÌÓÏ Ó„‡ÌËÁÛÂÚ 1 ÌÓfl·fl 2006 „Ó‰‡ ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú ÛÏ˚ÌÒÍËÈ ÒÂÏË̇.
23
9.30
ê„ËÒÚ‡ˆËfl Ë ÍÓÙÂ
10.00 ÇÒÚÛÔËÚÂθÌÓ ÒÎÓ‚Ó åÂËÍ äÓÏÔÛÒ-‚‡Ì ‰Â ïÓ‚ÂÌ, ‰ËÂÍÚÓ Óډ· ÛÒÎÛ„ ùíèè 10.10 ÉÓÒÛ‰‡ÒÚ‚ÂÌ̇fl ÒÚ‡Ú„Ëfl ˝ÍÒÔÓÚ‡ êÛÏ˚ÌËË äÓÒÚËÌ ãˇÌÛ, „Â̇θÌ˚È ‰ËÂÍÚÓ åËÌËÒÚÂÒÚ‚‡ ÚÓ„Ó‚ÎË Ë ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÒÚË êÛÏ˚ÌËË, ÛÍÓ‚Ó‰ËÚÂθ ÛÏ˚ÌÒÍÓÈ ‰Â΄‡ˆËË 10.30 ê‡Á‚ËÚË Ò‰˚ ‚ êÛÏ˚ÌËË Ë ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚË ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚‡ é΄ÛÚ‡ å‡Ë‡Ì, ‰ËÂÍÚÓ åËÌËÒÚÂÒÚ‚‡ ÚÓ„Ó‚ÎË Ë ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÒÚË êÛÏ˚ÌËË – êÛÏ˚ÌÒÍÓ ‡„ÂÌÚÒÚ‚Ó ‚̯ÌËı ËÌ‚ÂÒÚˈËÈ 10.50 àÌ‚ÂÒÚËÓ‚‡ÌË ‚ êÛÏ˚Ì˲ é‡Ì‡ çËÒËÓÈ, ÒÓ‚ÂÚÌËÍ êÛÏ˚ÌÒÍÓ„Ó ‡„ÂÌÒÚ‚‡ ‚̯ÌËı ËÌ‚ÂÒÚˈËÈ 11.10 é ÙË̇ÌÒÓ‚˚ı ÔÓÂÍÚ‡ı êÛÏ˚ÌËË: Óθ ·‡Ì͇ Exim ‚ ÔÓ‰‰ÂÊÍ ˝ÍÒÔÓÚ‡ Ë ·ËÁÌÂÒ-Ò‰˚ êÛÏ˚ÌËË ä‡ÏÂÌ ê‡‰Û, ÔÂÁˉÂÌÚ ÛÏ˚ÌÒÍÓ„Ó ·‡Ì͇ Exim èÓ‰‰ÂÊ͇ ˝ÍÒÔÓÚ‡ Ë ËÏÔÓÚ‡ èÂÚÓÌÂÎ óË‚‡, ‰ËÂÍÚÓ êÛÏ˚ÌÒÍÓ„Ó ·‡Ì͇ ‡Á‚ËÚËfl 11.35 ÅËÁÌÂÒ-ËÌÚÂÂÒ˚ ‚ êÛÏ˚ÌËË Ë Ì‡ ‚̯ÌÂÏ ˚ÌÍ ãËΡ̇ чÍ, ‰ËÂÍÚÓ Óډ· ÏÂʉÛ̇ӉÌ˚ı ÓÚÌÓ¯ÂÌËÈ êÛÏ˚ÌÒÍÓÈ ÚÓ„Ó‚ÓÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ 11.50 èÂÂ˚‚ (ÍÓÙÂ, Á‡ÍÛÒÍË) 12.00 ä‡Í Ï˚ ̇˜Ë̇ÎË ‚ êÛÏ˚ÌËË? èÂ˝Ô Ä‡‚ËÍÒÓÓ, IPC Real Estate AS 12.15 éÔ˚Ú ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ ‚ êÛÏ˚ÌËË èËÈÚ Ä·Ïfl˝, Webmedia CEO 12.30 é ÔÓÏÓ˘Ë ùÒÚÓÌÒÍÓÈ ÚÓ„Ó‚ÓÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ ˝ÒÚÓÌÒÍËÏ Ô‰ÔËχÚÂÎflÏ ‚ ̇ԇ‚ÎÂÌËË êÛÏ˚ÌËË åÂËÍ äÓÏÔÛÒ-‚‡Ì ‰Â ïÓ‚ÂÌ, ‰ËÂÍÚÓ Óډ· ÛÒÎÛ„ ùíèè 12.45 ÑËÒÍÛÒÒËfl, ËÚÓ„Ë 13.15 Bufee-ӷ‰
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
ÑÓÍ·‰˚ Ò ÛÏ˚ÌÒÍÓÈ ÒÚÓÓÌ˚ ̇ ‡Ì„ÎËÈÒÍÓÏ flÁ˚ÍÂ. è·ڇ Á‡ Û˜‡ÒÚË ‰Îfl ˜ÎÂÌÓ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ – 300 ÍÓÌ+çëé, ‰Îfl ÓÒڇθÌ˚ı 600 ÍÓÌ+ çëé. Ç ÒÎÛ˜‡Â ËÌÚÂÂÒ‡ ÔÓÒËÏ Ô‰‚‡ËÚÂθÌÓ Á‡Â„ËÒÚËÓ‚‡Ú¸Òfl. ãËÈÒ ãËÈ‚Ófl íÂÎ. 644 3859, ˝Î.ÔÓ˜Ú‡: liis@koda.ee
äÓÌÚ‡ÍÚ̇fl flχ͇ Öë-äËÚ‡È, 9 Ë 10 ÌÓfl·fl 2006 „. ‚ ó˝Ì‰Û Ç ˆÂÎflı ·ÓΠÚÂÒÌÓ„Ó ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚‡ Ò Â‚ÓÔÂÈÒÍËÏË „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚‡ÏË ÔÓ‰ ˝„ˉÓÈ ëÓ‚ÂÚ‡ ÏÂʉÛ̇ӉÌÓÈ ÚÓ„Ó‚ÎË äËÚ‡fl (China Council for the Promotion of International Trade – CCPIT) 9 Ë 10 ÌÓfl·fl 2006 „. ‚ „ÓӉ ó˝Ì‰Û (á‡Ô‡‰Ì˚È äËÚ‡È) ·Û‰ÂÚ Ó„‡ÌËÁÓ‚‡Ì‡ ÏÂʉÛ̇Ӊ̇fl ÍÓÌÚ‡ÍÚ̇fl flχ͇ EU-CHINA Partenariat, ‚ ÍÓÚÓÓÈ ÔËÏÂÚ Û˜‡ÒÚË 500 ÍËÚ‡ÈÒÍËı ÙËÏ Ë ÓÊˉ‡ÂÚÒfl ÔËÂÁ‰ 400 ÙËÏ ËÁ ‚ÒÂı 25 „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚-˜ÎÂÌÓ‚ Ö‚ÓÔÂÈÒÍÓ„Ó ÒÓ˛Á‡. íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú Ô‰ÓÒÚ‡‚ÎÂ̇ ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚ¸ ÒÓÒÚ‡‚ËÚ¸ ‰Â΄‡ˆË˛ ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ ‰Îfl Û˜‡ÒÚËfl ‚ ÍÓÌÚ‡ÍÚÌÓÈ flχÍÂ. ÇÓÁÏÓÊÌÓÒÚ¸ Û˜‡ÒÚ‚Ó‚‡Ú¸ Ô‰·„‡˛Ú Ì ·ÓΠ10 ̇¯ËÏ Ô‰ÔËflÚËflÏ, ÔÂʉ ‚ÒÂ„Ó Ï‡Î˚Ï Ë Ò‰ÌËÏ. ç‡ flχÍ ÏÓÊÌÓ ÛÒÚ‡ÌÓ‚ËÚ¸ ÍÓÌÚ‡ÍÚ˚ Í‡Í Ò ÍËÚ‡ÈÒÍËÏË ÙËχÏË, Ú‡Í Ë Ò ÙËχÏË, ÔË·˚‚‡˛˘ËÏË ËÁ „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚-˜ÎÂÌÓ‚ Öë. ɇÙËÍ ‚ÒÚ˜ ÒÓÒÚ‡‚ÎflÂÚÒfl ÍÓÏÔ¸˛ÚÂÓÏ ÔÓ ÒÔˆˇθÌÓÈ ÔÓ„‡ÏÏÂ, ÍÓÚÓ‡fl Ô‰ÛÒχÚË‚‡ÂÚ, ˜ÚÓ ‚Ò ۘ‡ÒÚÌËÍË ÏÂÓÔËflÚËfl ·Û‰ÛÚ Á‡ÌÂÒÂÌ˚ ÔÓ Ò‚ÓËÏ ÔÓÙËÎflÏ Ë ÔÓÊ·ÌËflÏ ‚ ‰ËÌÛ˛ ˝ÎÂÍÚÓÌÌÛ˛ ·‡ÁÛ ‰‡ÌÌ˚ı. çÂÓ·ıÓ‰ËÏÛ˛ ‰Îfl ˝ÚÓ„Ó ‡ÌÍÂÚÛ ÏÓÊÌÓ ÔÓÎÛ˜ËÚ¸ Û Ì‡Ò. äËÚ‡ÈÒÍË ÙËÏ˚ ˢÛÚ ‡Á΢Ì˚ ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚË ‰Îfl ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚‡, ̇˜Ë̇fl Ò ÔÓ‰‡ÊË Ò‚ÓÂÈ ÔÓ‰Û͈ËË ‰Ó ÒÓÁ‰‡ÌËfl ÒÓ‚ÏÂÒÚÌ˚ı Ô‰ÔËflÚËÈ. ÅÓθ¯Â ËÌÙÓχˆËË Ó ÏÂÓÔËflÚËË Ë Á‡Â„ËÒÚËÓ‚‡‚¯ËıÒfl ÍËÚ‡ÈÒÍËı ÙËχı ÏÓÊÌÓ Ì‡ÈÚË Ì‡ Ò‡ÈÚ www.euchinapartenariat.com
www.koda.ee
24 Resümee • Juubilarid
êÂÈÒ ÒÓÒÚÓËÚÒfl Ò 6 ÔÓ 12 ÌÓfl·fl ÒÎÂ‰Û˛˘ËÏ Ó·‡ÁÓÏ: • 6 ÌÓfl·fl ‚ 15.25 ‚˚ÎÂÚ ËÁ í‡ÎÎËÌ̇ ˜ÂÂÁ ïÂθÒËÌÍË ‚ èÂÍËÌ • 7 ÌÓfl·fl ‚ 07.35 ÔË·˚ÚË ‚ èÂÍËÌ, ‚ÂÒ¸ ‰Â̸ ‚ èÂÍËÌÂ Ò ÌÓ˜fi‚ÍÓÈ Ú‡Ï • 8 ÌÓfl·fl ‚ 10.30 ‚˚ÎÂÚ ‚ ó˝Ì‰Û, ‡ÁÏ¢ÂÌË ̇ 3 ÌÓ˜Ë ‚ ó˝Ì‰Û • 9-10 ÌÓfl·fl EU-China Partenariat • 11 ÌÓfl·fl ‚ 09.50 ‚˚ÎÂÚ ‚ ò‡Ìı‡È, ÔÓÒÎÂӷ‰ÂÌÌÓ ‚ÂÏfl Ë ÌÓ˜fi‚͇ ‚ ò‡Ìı‡Â • 12 ÌÓfl·fl ‚ 11.05 ‚˚ÎÂÚ ËÁ ò‡Ìı‡fl ˜ÂÂÁ ïÂθÒËÌÍË ‚ í‡ÎÎËÌÌ, ÔË·˚ÚË ‚ 17.00 ëÚÓËÏÓÒÚ¸ Ô‡ÍÂÚ‡ ‰Îfl Ó‰ÌÓ„Ó ˜ÂÎÓ‚Â͇ 30 090 ÍÓÌ (‡‚ˇ·ËÎÂÚ˚, ‡ÁÏ¢ÂÌËÂ, Ú‡ÌÒÙÂ˚, ÚÓÊÂÒÚ‚ÂÌÌ˚È ÛÊËÌ 9 ÌÓfl·fl, Ô‰‚‡ËÚÂθÌÓ Á‡Â„ËÒÚËÓ‚‡ÌÌ˚ ‚ÒÚ˜Ë, Ó„‡ÌËÁ‡ˆËÓÌÌ˚ ‡ÒıÓ‰˚), ˜‡ÒÚ˘ÌÓ ÔË·‡‚ËÚÒfl çëé. ã˝‡ ć҇χ‡ íÂÎ. 644 3859, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: lea@koda.ee.
ELMIA Subcontractor ë 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl 2006 „. ë 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl 2006 „. ‚ âÂ̘ÂÔËÌ„Â ÒÓÒÚÓËÚÒfl ÂÊ„Ӊ̇fl ÒÛ·ÔÓ‰fl‰Ì‡fl flχ͇ ELMIA Subcontractor (www. elmia.se/subcontractor/), ÍÓÚÓ‡fl fl‚ÎflÂÚÒfl ÍÛÔÌÂȯÂÈ ÔÓ‰Ó·ÌÓÈ flχÍÓÈ ‚ ë‚ÂÌÓÈ Ö‚ÓÔÂ. Ç 2006 „Ó‰Û ùÒÚÓÌÒ͇fl íÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌ̇fl ԇ·ڇ Ó„‡ÌËÁÛÂÚ Ì‡ ÒÛ·ÔÓ‰fl‰ÌÓÈ flχÍ ELMIA, ‚ Ô‡‚ËθÓÌ «Ç» Ó·˘ËÈ ÒÚẨ ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ Ì‡ ÔÎÓ˘‡‰Ë 77 Ï2. ñÂ΂ÓÈ ÙÓ̉ ‡Á‚ËÚËfl Ô‰ÔËÌËχÚÂθÒÚ‚‡ ˜‡ÒÚ˘ÌÓ ÒÛ·ÒˉËÛÂÚ ˝ÍÒÔÓÁËˆË˛ ‚ ˜‡ÒÚË ÔÎÓ˘‡‰Ë, ÒÚÓËÚÂθÒÚ‚‡ Ë ÓÙÓÏÎÂÌËfl ÒÚẨ‡. Ç ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚Â Ò ÑÂÔ‡Ú‡ÏÂÌÚÓÏ Ô‰ÔËÌËχÚÂθÒÚ‚‡ ‚ ‡Ï͇ı ‚˚ÒÚ‡‚ÍË Ï˚ Ô·ÌËÛÂÏ Ó„‡ÌËÁÓ‚‡Ú¸ ÒÂÏË̇, ÍÓÚÓ˚È Ô‰ÒÚ‡‚ËÚ ùÒÚÓÌ˲. ÅÓΠÔÓ‰Ó·ÌÛ˛ ËÌÙÓχˆË˛ Ó ÒÂÏË̇ ‚˚ ÒÏÓÊÂÚ ‚ ÒÍÓÓÏ ‚ÂÏÂÌË Ì‡ÈÚË Ì‡ ̇¯ÂÏ Ò‡ÈÚÂ. ê„ËÒÚ‡ˆËfl Û˜‡ÒÚÌËÍÓ‚ ‰ËÌÓ„Ó ˝ÒÚÓÌÒÍÓ„Ó ÒÚẨ‡ ̇ ÒÛ·ÔÓ‰fl‰ÌÓÈ flχÍ Elmia ‚ 2006 „Ó‰Û Á‡ÍÓ̘Â̇! ãËÈÒ ãËÈ‚Ófl íÂÎ. 644 3859, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: liis@koda.ee
Õnnitleme oma liikmeid, oktoobrikuu juubilare! MERKTRANS AS liige aastast 2000
SVS-L AS liige aastast 2005
RIGOR OÜ liige aastast 1998
KALVERTON OÜ liige aastast 2000
15
KANDUR AS liige aastast 1999
AGIO EHITUS OÜ liige aastast 2005
LENNE OÜ liige aastast 2002
IMG KONSULTANT AS liige aastast 2000
AIROT AS liige aastast 1997
UWEKO AS liige aastast 1993
CCC OÜ liige aastast 2006
K.MET AS liige aastast 1997
FRAAGOS OÜ liige aastast 1997
INFAST OIL AS liige aastast 1997
GALVI-LINDA AS liige aastast 1992
KARU KATUS OÜ liige aastast 2003
TAMSALU VALLAVALITSUS liige aastast 1996
KALTSIIT AS liige aastast 2003
ENIMOR AS liige aastast 1998
AT ARTAL FIE liige aastast 1999
MASS AS liige aastast 1998
MAX 123 AS liige aastast 1998
PERIMEX OÜ liige aastast 1997
E-RIGONDA OÜ liige aastast 1998
INRESTAURAATOR PROJEKT OÜ liige aastast 2001
85 TOBACCOLAND EESTI liige aastast 2002
RENNEKS KAUBANDUS OÜ liige aastast 1996
10
SKINEST EHITUS AS liige aastast 1997
BALMORAL OÜ liige aastast 1998
SPIN TEK AS liige aastast 1998
BEGORES AS liige aastast 1998
EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT liige aastast 1991
REVAL AUTO AS liige aastast 2001
P.A. TRAFFIC AS liige aastast 2000
TARKON AS liige aastast 1991
ALLANDO TRAILWAYS AS liige aastast 1992
BALTIC HOTEL AND RESTAURANT SYSTEMS OÜ liige aastast 1998
HERMES PÄRNU AS liige aastast 2002
AIAMAAILM OÜ liige aastast 1997
TRISTON OÜ liige aastast 1999 KARIA OÜ liige aastast 2005 TAALRI KINNISVARA OÜ liige aastast 1997
R & REEDE OÜ liige aastast 2001 AA ARENDUS OÜ liige aastast 2002 REMEKSI KESKUS AS liige aastast 2000 ONOFF EESTI AS liige aastast 2004 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS liige aastast 2001 TEVALO BÜROOTEHNIKA OÜ liige aastast 1997
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Uued liikmed
25
Tegevliikmetena on Kaubanduskojaga liitunud järgmised firmad: Tallinn Tallinn
655 6110 679 9800
Harjumaa
511 1175
Tallinn Rakvere Tartu
686 8500 324 4344 737 4821
ILMARINE AS
Tallinn
611 7131
LARS KROGIUS BALTIC OÜ
Tallinn
611 6620
ORIGIN AS
Tallinn
621 7023
AEK OÜ ATOY EESTI OÜ CO-TEHNO OÜ DNB NORD BANKA EESTI FILIAAL AS EHITUSTÖÖD JA PUITTOOTED AS FUNDING OÜ
REPSTON OÜ S.A.CITO OÜ STARFISH EST OÜ TEMEKO AS
Harjumaa Ida-Virumaa Saaremaa Harjumaa
635 335 452 654
2833 1555 6124 1530
TRILLIAN INFOSÜSTEEMID OÜ VEIMETOR OÜ
Tartu Tallinn
740 9230 672 1270
VESILUX OÜ
Tallinn
651 7578
VIRTEL GRUPP OÜ
Kiviõli
335 0922
Ventilatsiooni paigaldamine. Sõidukite tagavaraosade ja lisavarustuse ost, müük ja vahendus, jae- ja hulgimüük. Elektro-automaatika, hüdraulika ning mehhaanika valdkonnaga seotud tehniliste lahenduste remont, ehitus ja hooldus. Mujal liigitamata finantsvahenduse abitegevusalad. Üldehitustööd, puidust toodete valmistamine. Konsultatsioon, äriplaanide koostamine ja tasuvusanalüüsid, äritegevuse nõustamine, äriprojektide kirjutamine, äriprojektide hindamine ja audit, äriprojektide juhtimine. Projektitaotluste koostamine projektijuhtimine, uuringute ja analüüside läbiviimine, turu-uuringud, efektiivsuse ekspertiisid, finantsanalüüsid. Metallkonstruktsioonide tootmine, laevaehitusdetailid, sektsioonid, masinaehitus. Ekspertiisid seoses mere- ja maismaatranspordiga, konsultatsioonid, kahjukäsitlus, riskianalüüsid, hindamised. Auto ja raudteekaalude projekteerimine, valmistamine, paigaldamine ja hooldus. Ehituslike ja muude metallkonstruktsioonide valmistamine ja paigaldamine. Metallkonstruktsioonid. Kinnisvara ja puiduvahendus. Kalasaaduste töötlemine, kalatoodete turustamine. Metallkonstruktsioonide valmistamine (sh metalluksed, tuuletõkkeuksed, profiiluksed, trepikojauksed, metallaiad- ja väravad, prügi/jäätmemajad, varikatused), metallkonstruktsioonide paigaldamine. Tarkvara tootmine, müük ja hooldus, inernetikaubandus. Aknalaudade ja värvitud mööblidetailide tootmine, metalli liivapritsi- ja värvimistööd. Katlamajade ja soojussõlmede ehitus ja teenendamine, gaasivarustustööd, kütte, veevarustuse- ja kanalisatsioonitööd. Kütte välistrasside ehitustööd, remonditööd, elektritööd, ventilatsioonitööd ja projekteerimine, kinnisvara haldus ja hooldus, kütte välisvõrkude, soojustehniliste süsteemide projekteerimistööd. Sise- ja väliselektritööd. Elektrimaterjalide müük, tänavavalgustuse hooldus ja ehitus, kaevetööd, küttekaablite paigaldus, elektripaigaldiste käiduteenus, elektriprojektide koostamine, õhuliinide ehitus.
Kaubanduskoda koostöös Kuku Raadioga kutsuvad kuulama saadet
MAJANDUSRUUM kolmapäeval kell 11.00-12.00 kordusega kell 20.00-21.00
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
26 Koostööpakkumised • Riigihanketeated
• Prantsuse sisekujunduse ning mööblitootmisega tegelev ettevõte otsib koostööpartnereid. Kood: 11403 • Bulgaaria seemnetootja otsib koostööpartnereid. Kood: 11404 • Austria tehnilise keraamika tootja otsib edasimüüjaid. Kood: 11405 • Hispaania tööstusliku elektroonika ettevõte (elektromehaanilised releed, tööstuslikud kontrollmoodulid jms) pakub oma tooteid. Kood: 11406 • Poola plastosade tootmisega tegelev ettevõte otsib koostööpartnereid. Kood: 11407 • Hiina konsultatsioonifirma pakub oma teenuseid investeeringute ja partneriotsingu alal (Lääne-Hiina). Kood: 11408 • Poola kudumitega tegelev ettevõte otsib vastastikust koostööd edasimüügi ja allhangete osas. Kood: 11409 • Belgia konsultatsioonifirma pakub oma teenuseid (investeeringud, ettevõtluse alustamist ja Belgias töötamist puudutavad maksu- ja õigusküsimused). Kood: 11410 • Ungari ehitus- ja tööstusettevõte otsib vastastikust koostööd. Kood: 11411 • Belgia elektroonika ja telekommunikatsiooniettevõte otsib allhanke läbiviijaid. Kood: 11412 • Poola masinaehitusettevõte otsib vastastikust koostööd. Kood: 11413 • Rumeenia ettevõte otsib koostööd biodiisli tootmisel. Kood: 11414 • Itaalia ettevõte soovib leida kasutatud polüpropeeni ja kasutatud autoakude tarnijat. Kood: 11415 • Ts˘ehhi aiamööblitootja soovib leida edasimüüjat. Kood: 11416
Täpsem info:
TAAVI SOORM Tel: 646 0244 E-post: taavi@koda.ee
Eesti • Eelarve auditeerimise teenuste hange. Tähtaeg 13.11.2006. Kood 1249 • Riigihange leidmaks koostööpartnerit tootlikkust ja innovatsiooni käsitleva ajakirja väljaandmiseks ja levitamiseks. Tähtaeg 07.11.2006. Kood 1250 • Ostetakse ühistranspordi pesulas tekkiva reovee korduvkasutusseade, tootlikkusega vähemalt 6 m3/h. Korduvkasutuseks mõeldud vee (ca 100 m3/ööpäevas) põhiliseks reostuseks on leotusvahendid. Tähtaeg 02.11.2006. Kood 1251 • Hange lehtterasest detailide, mida kasutatakse mobiilsete purustite valmistamisel, ostmiseks. Tähtaeg 02.11.2006. Kood 1252 • Büroomööbli ostmine – sh töölauad, toolid, kapid, riiulid, diivanilauad ja pehme mööbel mitme korruse tarvis. Tähtaeg 31.10.2006. Kood 1253 • Tarkvara arenduse teenuse ostmine järgmistes valdkondades – projektijuhtimine, tarkvara ja andmebaaside disain, programmeerimine, testimine, dokumenteerimine. Tähtaeg 06.11.2006. Kood 1254 Leedu • Ostetakse suures koguses puu- ja köögivilju. Pakkumisi võib esitada hanke erinevatele osadele. Tähtaeg 12.12.2006. Kood 1255 • Tsiviilehitustööde tehnilise projekteerimise teenused. Tähtaeg 27.11.2006. Kood 1256 • Ostetakse mitmesuguseid tooteid: polte, kruvisid, seibe, kinnitusvahendeid, nelikkantpolte ja -kruvisid, rauast või terasest keermestamata kinnitusvahendeid, splinte. Tähtaeg 05.12.2006. Kood 1257 • Rakendustarkvara programmeerimise teenuse tellimine. Tähtaeg 05.12.2006. Kood 1258 • Hange projekti järelevalveteenuste tellimiseks (v.a ehitus). Pakkumised võib esitada inglise või leedu keeles. Kood 1259
• Ostetakse maastikusõidukeid. Tähtaeg 28.11.2006. Kood 1260 • Ostetakse järgmisi tooteid: värve, lakke, trükivärve ja mastikseid. Tähtaeg 28.11.2006. Kood 1261 • Ehitustööde hange, mis puudutab veeja kanalisatsioonitorustikku ja reovee pumbajaamu. Tähtaeg 11.12.2006. Kood 1262 Inglismaa • Ostetakse mitmesugust kontorimööblit. Osalemistaotluste esitamise tähtaeg 06.11.2006. Kood 1263 • Ostetakse puituksi, puitu ja puittooteid. Osalemistaotluste esitamise tähtaeg 20.11.2006. Kood 1264 • Hange metalli sulatusahju ostmiseks. Pakkumisi võib esitada kõigis EL-i ametlikes keeltes sh eesti keeles. Tähtaeg 15.12.2006. Kood 1265 • Päästeamet ostab erinevat vormirõivastust (ilmastikukindlat ja spordirõivaid) ning rõivamanuseid (jalatseid, sokke jne). Kood 1266 • Hange erinevate puhastusvahendite, puhastusainete ning töörõivaste ostmiseks (sh töörõivaste manused). Tähtaeg 04.12.2006. Kood 1267 • Ostetakse metallist või plastikust mahuteid. Suurus võib varieeruda 660 liitrist kuni 1280 liitrini. Osalemistaotluste esitamise tähtaeg 20.11.2006. Kood 1268 • Hange erinevate kontoritarvete ostmiseks (sh kirjaklambrid, pitsatid, kummist templid, kleebise etiketid, rahakastid, kustutuskummid, rõhknaelad, kirjakorvid, registraatorsüsteemid). Tähtaeg 27.11.2006. Kood 1269
Lisainfo:
LEA AASAMAA Euroinfo keskuse nõunik Tel: 644 8079 E-post: lea@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
www.koda.ee
Tartu esindus
Tartu ettevõtjad kohtusid Vene Föderatsiooni suursaadikuga 5. OKTOOBRIL VIIBIS TARTUS TUTVUMISVISIIDIL VENE FÖDERATSIOONI UUS SUURSAADIK HÄRRA NIKOLAI USPENSKI, TEDA SAATIS SAATKONNA NÕUNIK HR ALEKSANDER MAMAJEV.
T
utvumisvisiidi käigus kohtus suursaadik ka Tartumaa ettevõtjate esindajatega. Lähtudes konkreetsetest näidetest käsitleti ümarlauavestluses Eesti-Vene majandussuhete hetkeseisu ja perspektiive. Kohtumisel osalenud ettevõtjad tutvustasid käimasolevaid äriprojekte ning nendega seonduvaid probleeme ja lootusi. Kohtumisel osalesid hr Ivar Dembovski (AS Rait), hr Juhan Kolk (AS Alexela Terminal), hr Gunnar Kraft (AS Sangar), hr Toomas Kruustük (AS Nõo Lihatööstus), hr Villu Ehrlich (AS Tarkon), hr Eero Mikenberg (AS Tartu Sadam). Vestlusringis osales samuti ettevõtlusküsimustega tegelev Tartu abilinnapea pr Karin Jaanson.
Ülemisel pildil: Suursaadik Nikolai Uspenski (vasakul) ja nõunik Aleksander Mamajev.
Alumisel pildil (vasakult paremale): Tartu abilinnapea Karin Jaanson, Toomas Kruustük (AS Nõo Lihatööstus), Villu Ehrlich (AS Tarkon).
TOOMAS HANSSON Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu einduse juhataja
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 23. oktoober 2006
27