Teataja 18_2009 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA NR 18 • 21. OKTOOBER 2009

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTAL

Taavi Kotka: „Ülesärkamine on depressiivne, aga suurele koostööle tuleb mõelda.” 7. oktoobril toimus Pärnus ettevõtlusnädala raames Ärihommikusöök Taavi Kotkaga, kes on 350 töötajaga infotehnoloogiaettevõtte AS Webmedia tegevjuht ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president. Rahvusvahelisel tasandil ei suudeta siiralt aru saada, miks Eesti ettevõtjad omavahel võistlevad, selle asemel et koostööd teha. Kui ca 15 aasta eest hakati rääkima koostöövajadusest, siis algul olid need sageli vaid tõesti lihtsalt sõnad. Kui kolm aastat tagasi näidati Pärnumaa puiduettevõtjatele slaidi, millel seisis, et „läheb naabril hästi, läheb mul hästi”, siis enamus ettevõtjatest mugistas ehteestlaslikult naerda, arvates, et tegemist oli õnnestunud iroonilise naljaga. Kolme aasta töö vili on meelsuse muutumine ja koostöö laiemast potentsiaalist arusaamine. Kuigi me oleme tee algusosas, siis Taavi Kotka esinemine kinnitas tee õigust ja oli igati inspireeriv ning julgustav. Kotka rääkis, kuidas toimib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris koostöö ettevõtete vahel, erialaliidus ning kõrgkoolidega. Muu maailma praktika on kinnitanud, et hea koostöö on kasulik kõigile osapooltele. Veelgi enam, meie ettevõtete maailmamajanduse konkurentsis püsimiseks on tõusnud päevakorda ettevõtete koostöö ülikoolidega. Selleks, et õppekavad vastaksid paremini tööandjate ootustele ning teaduse ja tehnika uusimad avastused rakenduksid tootmises. Jätkub lk 16

TÄNA LEHES: Teenuste direktiivi kohaldamisest

Võlaõigusseaduse tarbijat puudutavatest muudatustest

Euroopa kaubanduskodade majanduskeskkonna küsitluse kokkuvõte

Iga liige loeb! | www.koda.ee

Eesti kodadest ja ettevõtjate ühendustest välismaal

Juhtkiri

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Äri ühise mere ääres Oktoobrikuu alguses Stockholmis toimunud Baltic Development Forum (www.bdforum.org), mis on suurim sarnane ettevõtluse edendajatele suunatud konverents siinmail, otsis sel aastal vastust küsimusele, miks on globaalse majanduskriisi mõju Läänemeremaades nii tugev.

SIIM RAIE Peadirektor

amas otsiti ka lahendusi kriisi

faktorite kaupa analüüsides võib

Paljude riikide puhul on kriisijärg-

leevendamiseks ja tulevaste

öelda, et viimastel aastatel on meie

seks küsimuseks muidugi ka riigi

šokkide vältimiseks. Sarnaselt vara-

tugevused jäänud samaks või siis

rolli vähendamine ettevõtluses,

semale valmis foorumi ajaks ka ra-

pigem on mõned teised konkuree-

kuna vahepealsed pankade pääst-

port „State of the Region Report”,

rivad regioonid oma olukorda paran-

mised ja ettevõtete väljaostud on

mis vaatab Läänemeremaid tervi-

danud.

suurendanud riikide osalust igapäevases majandustegevuses. Kuna

kuna ning analüüsib regiooni tugevusi ja nõrkusi. Raporti autoriks on

Riikide kaupa analüüsides toob see

seda on paljuski tehtud laenuraha-

tunnustatud

majandusteadlane

uuring välja Eesti nõrkused — meie

ga, siis nüüd on küsimuseks välju-

Harvard Business Schoolist Christian

ettevõtted on väga lihtsakoelised

misstrateegiad. Eestis õnneks või

Ketels. Tänavune uuring võtab olu-

ning teevad vähe koostööd. Eesti

õnnetuseks ei ole riigi roll ja sekku-

korra kokku nii:

tugevusteks on võrreldes mereäär-

mine vahepeal oluliselt kasvanud ja

Läänemeremaad on globaalses

sete naabritega makromajanduslik

seetõttu ei tule meil ka väljumisega

kriisis

ebaproportsionaalselt

keskkond, poliitiline stabiilsus ja

tegeleda.

kannatada saanud. Selle pea-

tootmissisendite hind. Ehk siis

mine põhjus on nende majan-

tingimused edukaks äritegemiseks

Uuringu kokkuvõtte viitab ka Lääne-

duste avatus.

on võrreldes teistega täiesti olemas,

mereäärsete riikide tarbijaturgude

Kriisi tulemusel on arengutase

vaja on ainult rohkem uuenduslikke

väga erinevale arengutasemele ja

regiooni riikide vahel kasvanud —

ja julgeid ettevõtjaid, kes suudaks

erinevustele. Kõik need, kes soovi-

vaesemate riikide mahajäämus

rahvusvahelist äri ajada.

vad olla edukad läänekaldal — Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis,

suureneb. Siiski on rahvusvahelises võrd-

Teine foorumil esinenud majandus-

peavad arvestama, et tarbija eelis-

luses tegemist ühe kiiremini

teadlane Truman Packard rõhutas

tab tooteid, mille kvaliteet on kõrge,

kasvava ja suurt potentsiaali

tulevikust rääkides, et Läänemere-

mis on keskkonna ja tervisetead-

omava turuga.

maad peavad veelgi enam integree-

likult toodetud ning tähelepanu on

ruma Lääne-Euroopa majandusega,

pööratud disainile. Idakalda tarbijad

Rääkides riikide toimetulekust krii-

sest vaatamata Aasia riikide kiirele

on samas aga hinnatundlikumad,

siga lisas Ketels, et majanduslikult

kasvule ja Ameerika turu suurusele

konservatiivsemad uute toodete

edukamad on need riigid, kes on

on Euroopa jätkuvalt kõige rikkam

suhtes ning hoolivad vähem intel-

teinud praktilisi ja pragmaatilisi ot-

piirkond maailmas. Riikide hakka-

lektuaalomandi kaitsest.

suseid ettevõtlussektori stabilisee-

masaamisel kriisidega rõhutas ta

rimiseks ja vähemedukad on olnud

igapäevast riigiinstitutsioonide rolli

Kutsun kõiki neid, kes Läänemere

mingist kindlasti ideoloogiast kan-

ja avalike teenuste võrdset kätte-

ääres ja ümber äri ajavad selle ra-

tud poliitilised otsused. Kogu re-

saadavust. Nende madal ettevõtja-

portiga internetis tutvuma ja omi

giooni

sõbralikkus võib paljusid heidutada.

järeldusi tegema.

riike

konkurentsivõime

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Kalender

Sisukord Juhtkiri Äri ü hise mere ääres

22. oktoober

Heli Raidve loengusari „Põhjalikult uuest töölepinguseadusest” 2. päev — Töö- ja puhkeaeg

Hotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn)

Seadusandlus

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Alla kolme kuu teenuste direktiivi kohaldamiseni

Vahekokkuvõte Euroopa kaubanduskodade iga-aastasest majanduskeskkonna kü sitlusest

Võlaõigusseaduse kavandatavad tarbija lepingulisi õigusi puudutavad muudatused

Euroopa uudised

28. oktoober

Grand Hotel Viljandis (Tartu 11/Lossi 29, Vilijandi) Raili Partvei • Tel 435 4641 • E-post: raili.partvei@tootukassa.ee 29. oktoober

Heli Raidve loengusari „Põhjalikult uuest töölepinguseadusest” 3. päev — Lepingu ülesütlemine Hotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Ettevõtlusharidus Ettevõtlusained Eesti kõrgkoolide õppekavades

Tööandjate teabepäev Viljandis

30. oktoober

Seminar „Uuest töölepinguseadusest raamatupidajatele” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Välisministeerium Eksportöörid — suhelge omavahel ja jagage kogemusi!

Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee 11 24. november

Seminar „Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise võimalused ettevõtluse arendamiseks” (seminar on vene keeles)

Tagasivaade Eesti ü hisstend Soome suurimal allhankemessil „Alihankinta”

Leedu ärikeskkonnast praktikute silme läbi

Taavi Kotka: „Ülesärkamine on depressiivne, aga suurele koostööle tuleb mõelda”

Esmakordne mess „Ettevõtja Eesti” tõi kokku ligi tuhat huvilist

Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

25.—26. november

Kontaktkohtumiste üritus AgroMatch põllumajandusmessil Agromek 2009, Taanis Annika Metsala • Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee

26. november

Seminar „Sihtturg — Ukraina” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Etikett Riietus tööl

Marju Männik • Tel: 604 0079 • E-post: marju.mannik@koda.ee

Innovatsiooniveerg Kuidas olla innovatiivne ja edukas?

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee 1. detsember

Messikoolitus Tartus Raadimõisa hotelis (Mõisavärava 1, Tartu)

Liis Lehesalu • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

Teated

Liikmelt liikmele

Uued liikmed

Riigihanketeated

Koostööpakkumised

2. detsember

Messikoolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Liis Lehesalu • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

3. detsember

Seminar „Sihtturg — Poola” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

Detsembrini 2009

„Mentoripõhine e-õpe” — tasuta ID-kaardi koolitus Toimumiskoht ja aeg vastavalt tellija soovile. Läbiviija BCS Koolitus. Piret Elm • Tel: 699 8155 • E-post: piret.elm@bcs.ee Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Alla kolme kuu teenuste direktiivi kohaldamiseni Teatavasti võeti juba 2006. aasta lõpus Euroopa Liidus vastu n-ö teenuste direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul) ning liikmesriikidel on kohustus direktiivist tulenevad muudatused harmoneerida hiljemalt käesoleva aasta 28. detsembril. Teenuste MAIT PALTS Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

Lühidalt: Teenuste direktiivi eesmärk on tagada ja edendada teenuste vaba liikumist Euroopa siseturul.

MTSÜSiga soovitakse luua majandushaldusõigusele ühtsed põhimõtted, mida Koda küll toetab, kuid sellist suunamuutust ei ole võimalik teostada mõne kuuga ning ettevõtjate või ettevõtlusorganisatsioonidega avalikult läbirääkimata.

Koda toetab MTSÜSi põhimõtteid tagada üheseltmõistetav majandustegevuse vabadus, lähtuda kontsentreerituse põhimõttest, reguleerida teataval ühtsel tasemel majandustegevuse alustamise ja lõppemise põhimõtted ning peab kindlasti oluliseks vastavate teemadega edasi tegeleda.

direktiivi üks vaieldamatu eesmärk on tagada ja edendada teenuste vaba liikumist Euroopa siseturul. See tähendab ettevõtjatele ja tarbijatele Euroopa suurima majandusharu poolt pakutavate võimaluste ärakasutamist ka tegelikkuses.

irektiiv aitab realiseerida Euroopa teenindussektori

arvestatavat majanduskasvu ja

MTSÜSiga luuakse majandushaldusõigusele ühtsed põhimõtted

mitmetes olulistes valdkondades (toiduainetööstus, ehitus, finantssektor jne), et eelnõu regulatsioon ei pruugi olla kohaldatav prob-

uute töökohtade loomise potentMajandustegevuse seadustiku üld-

leemideta

võtmiseks on kohe-kohe saabumas,

osa seaduse eelnõuga soovitakse

reguleerivale seadusandlusele. See-

on paslik küsida, kui kaugel on prot-

luua majandushaldusõigusele ühtne

tõttu on äärmiselt tõenäoline, et

sessiga Eesti. Seda enam, et alles

üldosa — ühtsed põhimõtted. Täna

eriosa koostamise käigus tõusetub

üle-eelmises Teatajas kirjutasime

paiknevad majandustegevust regu-

probleeme, mis tingivad ka üldosa

uuringust, millekohaselt võib arva-

leerivad normid enam kui sajas sea-

põhimõtete muutmise vajaduse.

ta, et koguni 40% liikmesriikidest ei

duses ning nende kehtestamisel ei

Idee võib olla küll igati positiivne,

suuda direktiivi tähtaegselt üle

ole enamasti lähtutud ühtsetest

kuid see peab haakuma ka muude

võtta. Paraku ei ole ka Eesti olukord

põhimõtetest. Kõik see tähendab,

valdkondadega ja olema rakendatav

selles osas kiita.

et ettevõtjal on üsna keeruline

probleemideta.

siaali. Kuna tähtaeg direktiivi üle-

vastavaid

valdkondi

tegutseda. MTSÜSiga soovitakse Viimase kuu jooksul on oma eelnõu

seega reguleerida täpsemalt majan-

Kaubanduskoda toetab MTSÜSis

koostanud nii Justiitsministeerium

dustegevusvabadus ja selle piira-

ning sellele eelnenud kodifitseeri-

(majandustegevuse seadustiku üld-

mise alused. Kaubanduskoda põhi-

miskontseptsioonis

osa seadus — MTSÜS) kui ka Majan-

mõtteliselt toetab ühtset lähene-

põhimõtteid tagada üheseltmõiste-

dus- ja Kommunikatsiooniminis-

mist, kuid sellist suunamuutust ei

tav majandustegevuse vabadus,

teerium (Euroopa Liidu teenuste

ole võimalik teostada mõne kuuga

lähtuda kontsentreerituse põhi-

direktiivi rakendamise seadus).

ning ettevõtjate või ettevõtlus-

mõttest, reguleerida teataval ühtsel

Esimene neist on oma kontsept-

organisatsioonidega avalikult läbi-

tasemel majandustegevuse alus-

sioonilt oluliselt laiem ning peaks

rääkimata. Meile laekunud esmane

tamise ja lõppemise põhimõtted

lisaks direktiivi rakendamisele sisal-

tagasiside ettevõtjatelt MTSÜS

ning peab kindlasti oluliseks vasta-

dama ka kõiki üldiseid ettevõtlu-

kohta näitas hetkel ka selget va-

vate teemadega edasi tegeleda.

sega tegelemise aluspõhimõtteid

jadust menetleda eelnõud koos

Samuti oleme jätkuvalt seisukohal,

nagu seda teeb näiteks tsiviilsea-

eriosadega. Ehk vaadata koostatud

et Eestis kehtivad enam kui pool-

dustiku üldosa seadus tsiviilõiguses.

üldosa seaduse eelnõu valguses üle

teistsada erinevat autoriseerimis-

Teine on aga puhtalt teenuste

ka kõik need üle saja seaduse, mis

skeemi (litsentsi, tegevusloa, nõus-

direktiivi rakendamiseks mõeldud

praegu

olukordades

oleku vms kohustust) vajavad üle-

seadus. Miks nii, et pea kolm

ettevõtjatele nõudeid kehtestavad.

vaatamist ja korrastamist, millega

aastat on direktiivi vastuvõtmisest

Praeguses olukorras puudub eelnõul

tuleb jätkuvalt tegeleda. Samas va-

möödas ning lõpus on meil ikka

eriosa aga täielikult. Samas näi-

javad kõik autoriseerimisskeemiga

väga kiire?

tas just ettevõtjate tagasiside

kaetud valdkonnad analüüsimist

erinevates

väljendatud

Seadusandlus

ning läbiarutamist vastava valdkonna ettevõtjate või erialaorga-

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Tegutsemisõiguse piirangud ja autoriseerimisskeemid

nisatsioonidega. Viimast ei ole praegusel hetkel aga kahjuks

Kõikvõimalikud tegutsemisõiguse

tehtud ning samuti puudub infor-

piirangud

matsioon sellest, kuivõrd valmis

skeemid on üheks tavapärasemaks

on teemaga tegelema erinevad

formaalsuseks, mida kohaldatak-

ministeeriumid, kelle valdkonda

se teenuse osutajate suhtes eri-

erinevad autoriseerimisskeemid

nevates liikmesriikides. Sellisteks

kuuluvad. Üks on aga selge — tee-

autoriseerimisskeemideks on eri-

maga tuleks edasi tegeleda või-

nevad registreeringud, load, lit-

malikult kiiresti, kuid mitte üleöö.

sentsid või muud nõuded, mida

Seetõttu on ka selgunud, et

ettevõtja peab täitma enne, kui ta

konkreetsest eelnõust, vähemalt

võib alustada teenuse osutamist.

hetkel, teenuste direktiivi raken-

Euroopa Kohtu praktika kohaselt

damiseks abi ei ole.

on selliste piirangute puhul tege-

või

autoriseerimis-

mist asutamisvabaduse piirami-

Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus

Vahekokkuvõte Euroopa kaubanduskodade iga-aastasest majanduskeskkonna küsitlusest Nagu juba tavaks on saanud, viis Kaubanduskoda

sega. Seetõttu nähakse teenuste

koostöös Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooniga

direktiiviga ning nüüd ka teenuste

(Eurochambers) septembri esimeses pooles läbi

direktiivi rakendamise seaduse

ettevõtlust puudutava uuringu. Küsitluses esitati meie

Nüüdseks on koostatud Majan-

eelnõuga ette, et Eesti koos teis-

dus- ja Kommunikatsiooniminis-

te Euroopa Liidu liikmesriikidega

liikmetele kaksteist üldise iseloomuga küsimust käibe,

teeriumi poolt ka uus eelnõu —

võib peale direktiivi ja seda raken-

Euroopa Liidu teenuste direktiivi

müügi, ekspordi, investeeringute, töötajate arvu ja

dava seaduse jõustumist kehtes-

rakendamise seadus. Kuigi eelnõu

tada teenuste osutamisele ainult

üldise majanduskeskkonna kohta. Praeguseks oleme

nimi on üsna ebatavaline, ütleb

selliseid nõudeid, mis ei ole diskri-

omapoolsest küsitlusest ka esialgsed kokkuvõtted teinud.

see kõik. Tegemist on konkreet-

mineerivad ning mis on põhjen-

selt teenuste direktiivi raken-

datud olulisest avalikust huvist

damiseks vajalikke muudatusi

tuleneva põhjusega ning on pro-

sisaldava eelnõuga. Lisaks soovi-

portsionaalsed piiranguga taotle-

takse eelnõuga rakendada nn

tava eesmärgi suhtes. Kas ja kui-

ühtse kontaktpunkti põhimõte,

das see ka tööle hakkab, näitab

mis tuleneb samuti teenuste

ilmselt aeg. Rakendamisseadu-

direktiivist. Ühtse kontaktpunkti

sega saame ilmselt direktiivi küll

põhimõtte rakendamine annab

üle võetud, kuid oleme arvamu-

ettevõtjale võimaluse suhelda

sel, et sisulist tööd majanduste-

riigiga n-ö „ühe akna kaudu”, st

gevuse vabaduse saavutamiseks

esitada pädevale asutusele kõik vajalikud teated, taotlused ja

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

una tegemist on Euroopa

Täname kõiki uurimusse panusta-

Kaubanduskodade Assot-

jaid ning võib öelda, et olime meel-

siatsiooni algatatud uuringuga,

divalt üllatunud osavõtmisaktiiv-

ning ettevõtjate halduskoormuse

mida viivad läbi kõik assotsiat-

susest. Vastanuid oli kokku 604.

vähendamiseks tuleb veel teha.

siooni kuuluvad kaubanduskojad,

Kuigi uuringu täistulemused aval-

muud dokumendid mingil tege-

siis olid küsimused võrdluse ees-

datakse ametlikult Eurochambersi

vusalal tegutsemiseks elektroo-

märgil ka kõikides riikides ühesu-

poolt 1. detsembril koos kõikide

gused.

teiste Euroopa kaubanduskodade

niliselt läbi selleks spetsiaalselt loodud veebikeskkonna. Dokumente saaks siiski ka edaspidi esitada paberkandjal ja otse pädevale haldusorganile. Teenuste direktiivi rakendamiseks väljatöötatud eelnõu käsitleb sarnaselt MTSÜSiga nõudeid, mis mõjutavad teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või nõudeid selles valdkonnas tegutsemiseks. Tõsi — oluliselt väiksemas mahus.

Kuivõrd on tõenäoline, et mõlema mainitud eelnõuga tegeletakse edasi, on jätkuvalt oodatud ka igasugune tagasiside nendes sisalduvate muudatuste ja põhimõtete kohta. Nagu tavaliselt on selleks mõlemad eelnõud koos seletuskirjadega avaldatud ka Kaubanduskoja veebilehel majanduspoliitika aktuaalsete teemade rubriigis.

poolt esitatud tulemustega, toome Vahest taoline prognoosimine tule-

ära siiski mõned tulemused meie

vateks aastateks — nt küsimus

enda küsitlusest (lk 7).

„ennustame, et 2010. aastal ekspordi osakaal” — ei pruugi anda kõige faktikindlamaid tulemusi tingituna hetke turusituatsioonist, meediakajastustest ja üldisest meelestatusest, kuid üldpildi ettevõtjate arvamustest ja hoiakutest saab siiski.

Aitäh veelkord kõikidele vastanutele ning nagu ülalpool ka mainitud, saab tervikuuringuga tutvuda detsembri alguses, pärast selle avaldamist Eurochambersi poolt.

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

1. Küsisime ettevõtjatelt hinnan-

2. Prognoosides aastat 2010, arvas

3. Veel küsisime hinnangut eks-

4. Vaadates järgmisse aastasse, on

gut käibe kasvule/langusele võr-

44% vastanutest, et käive püsib

pordi muutuste kohta. Vastus-

2010. aasta ekspordi osakaalu

reldes eelmise aastaga. Üsna

sama, 37% vastanutest arvas,

test nähtus, et võrreldes 2008.

muutust prognoosides 51% vas-

ootuspäraselt ehk umbes 71%

et käive suureneb ning 19%, et

aastaga on ekspordi osakaal (sh

tanutest arvanud, et eksport

ulatuses vastanutest tunnistas,

käive 2010. aastal väheneb.

müük Euroopa Liidus) 2009.

püsib samal tasemel, 36% vas-

et võrreldes 2008. aastaga on

aastal 44% vastanute arvates

tanutest arvanud, et suureneb

käive 2009. aastal vähenenud,

püsinud sama, 38% arvates

ning 12% kartnud, et pigem

16% arvas, et püsib sama ja 13%,

vähenenud ning 18% arvates

väheneb.

et käive on suurenenud.

isegi suurenenud.

Väheneb — 70,40%

Püsib sama — 43,67%

Püsinud sama — 43,92%

Püsib sama — 51,12%

Püsib sama — 16,36%

Suureneb — 37,25%

Vähenenud — 37,73%

Suureneb — 36,46%

Suureneb — 13,24%

Väheneb — 19,08%

Suurenenud — 18,35%

Väheneb — 18,35%

5. Üks küsimustest puudutas ka

6. Üks osa küsitlusest puudutas ka

7. Nagu tavapäraselt, puudutas viimane

ettevõtjate prognoosi tööjõu

investeeringuid. Prognoosides

küsimus ka üldist hinnangut majandus-

osas järgmiseks, 2010. aastaks.

järgmise aasta investeeringuid

keskkonnale. Järgmise aasta majandus-

Vastustest nähtus, et 67% vas-

eeldas 52% vastanutest, et

keskkonna osas arvas 48% vastanutest,

tanute arvates töötajate hulk

2010. aastal investeeringud pü-

et 2010. aastal üldine majanduskeskkond

ettevõttes püsib sama, 19% juh-

sivad käesoleva aastaga samal

püsib sama soodne ning 33% arvates

tudel, et suureneb ning vaid 14%

tasemel ning 25% arvates in-

muutub soodsamaks. Negatiivsemaks

vastanute arvates, et väheneb.

vesteeringud vähenevad. Inves-

muutumist prognoosis vaid 19% vasta-

teeringute kasvu prognoosivad

nutest, arvates, et majanduskeskkond

aga vaid 23% vastanud ette-

muutub 2010. aastal ebasoodsamaks.

võtetest.

Püsib sama — 67,16%

Püsivad sama — 52,42%

Püsib sama — 70,40%

Suureneb — 18,74%

Vähenevad — 25,09%

Muutub soodsamaks — 16,36%

Väheneb — 14,10%

Suurenevad — 22,49%

Muutub ebasootsamaks — 13,24%

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Võlaõigusseaduse kavandatavad tarbija lepingulisi õigusi puudutavad muudatused Justiitsministeerium valmistas ette võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, mille olulisemad kavandatavad muudatused puudutavad tüüptingimuste MART KÄGU

ja viiviseregulatsiooni ning tarbijalepingute puhul ettemaksu regulatsiooni.

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Lühidalt: Võlaõigusseaduse muutmise eelnõu olulisemad muudatused puudutavad tüüptingimuste ja viivisening tarbijalepingute puhul ettemaksu regulatsiooni.

ehtiva seaduse kohaselt loe-

tingimusi, mis on eelnevalt välja

fikseerimiseks? Eelnõu seletuskiri

takse tüüptingimuseks le-

töötatud tüüplepingutes kasuta-

kahjuks seda aspekti ei täpsusta.

pingutingimust, mis on eelnevalt

miseks ja mida pole eelnevalt teise

Välistada ei saa, et selline sõnastus

välja töötatud tüüplepingutes kasu-

poolega üksikasjalikult läbi räägitud.

võib praktikas põhjustada vaidlusi,

pole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimus on kehtiva seaduse kohaselt tühine, kui see kahjustab

Kehtiva seaduse järgi ei või tarbijamüügi puhul ostjat kohustada ettemaksuks enam kui poole ulatuses ostuhinnast. Sellise keelu rikkumise tagajärjeks on kokkuleppe tühisus. Eelnõus pakutakse lahenduseks, et ettemaksu see osa, mis ületab poolt asja maksumust muutuks mittetäielikuks kohustuseks. Alternatiivse lahendusena pakutakse eelnõus välja ettemaksu suuruse piirangu täielik kaotamine.

mis leiavad oma lahenduse alles

tamiseks või mida lepingupooled

teist lepingupoolt ebamõistlikult, st eelkõige juhtudel, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

Soovitakse eristada tüüptingimuste üldmõistet ja tarbijalepinguteks koostatavate tüüptingimuste mõistet. Sellise jaotuse tulemusel muutuks mõiste eelkõige majandus- ja kutsetegevuses tegutsejate jaoks, kes peavad arvestama, et tüüptingimuseks loetakse üksnes neid tingimusi, mis on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ja mida pole eelnevalt teise poolega üksikasjalikult läbi räägitud.

kohtus. Eelnõus kavandatu järgi on tarbija suhtes tüüptingimus iga lepingutingimus, muu hulgas ka üksnes ühekordseks kasutamiseks mõeldud lepingutingimus, mille sisu tarbija kui teine lepingupool ei ole mõjutada saanud.

Soovitakse lihtsustada võla sissenõudmiskulude hüvitamist Kehtiva õiguse järgi võib nõuda vastavat hüvitamist vaid juhul, kui viivistasu suurus seda ei kata. Seega peab võlausaldaja eraldi seda tõen-

Sõnastus „üksikasjalikult läbi rää-

dama. Eelnõuga tahetakse võimal-

kima” ei tähenda seda, et teine le-

dada rahalise kohustuse täitmisega

pingupool peab olema saanud

viivitamisest põhjustatud mõistlike

tingimuse sisu ka reaalselt mõju-

võlgade sissenõudmiskulude hüvi-

tada, vaid piisab üksnes sellest, kui

tamist sõltumata sellest, kas ja kui

Eristamise soov tuleneb eeldusest,

lepingutingimust on teisele lepin-

palju on makstud viivist. Tõendada

et majandus- ja kutsetegevuses

gupoolele põhjalikult selgitatud. Sõ-

tuleb lihtsalt vastavate kulude suu-

osalevad isikud ei vaja tüüptingi-

nastuses „tingimuse üksikasjalik

rus ja mõistlikkus. Kehtiv seadus ei

muste puhul tarbijaga samaväärset

läbi rääkimine” võib näha paraku

võimalda viivist arvestada nii viivi-

kaitset. Sellise jaotuse tulemusel

teatud probleemi. Kuidas tõendada

selt endalt kui ka intressilt. Eel-

muutuks tüüptingimuse mõiste

vajadusel üksikasjalike läbirääki-

nõuga soovitakse võimaldada viivise

eelkõige majandus- ja kutsetege-

miste toimumist? Kas tingimuse

nõudmist intressilt. Vastav ette-

vuses tegutsejate jaoks, kes peavad

kasutaja, kellel ka eelnõu kohaselt

panek on põhjendatav sellega, et

arvestama, et tüüptingimuseks

lasub tõendamiskoormis, peaks te-

intressi näol on tegemist raha kasu-

loetakse eelnõu järgi üksnes neid

gema protokollid vms läbirääkimiste

tamise eest makstava tasuga, mis

Eelnõus soovitakse eristada tüüptingimuste üldmõistet ja tarbijalepinguteks koostatavate tüüptingimuste mõistet

Euroopa Uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

on õiguslikult võrreldav nt ostuhinnaga müügi järgi või üüriga üürilepingu järgi.

Ettemaksu see osa, mis ületab poolt asja maksumust muutuks mittetäielikuks kohustuseks

Alternatiivseks lahenduseks pakutakse ettemaksu suuruse piirangu täielik kaotamine Alternatiivse lahendusena pakutakse eelnõus välja ettemaksu suuruse

Euroopa ühtne e-maanteemaksu kogumine hakkab vähendama ummikuid

dent Antonio Tajani peab seda otsust sõidukijuhtidele kõige olulisemaks uuenduseks pärast piirikontrollide kaotamist. Elektroonilised teemaksu kogumise süsteemid võeti mitmes Euroopa riigis kasutusele 1990. al-

piirangu täielik kaotamine. OlemusKehtiva seaduse järgi ei või tarbija-

likult on ettemaksuks iga raha-

Euroopa Komisjon võttis sel nä-

guses. Enamik kasutab sõidukile

müügi puhul ostjat kohustada ette-

summa tasumine enne vastava

dalal vastu otsuse, millega keh-

paigaldatavat seadet, mis edas-

maksuks enam kui poole ulatuses

kauba kättesaamist. Seega hõlmab

testatakse tehnilised nõuded ELi

tab maantee haldajale sõiduki va-

ostuhinnast. Sellise keelu rikkumise

kõnealune regulatsioon muu hulgas

ühtse elektroonilise maantee-

jalikud näitajad. Seni on paljud

tagajärjeks on kokkuleppe tühisus.

ka nt ajalehe tellimust, diivani ost-

maksu kogumiseks. Lähiaastatel

riiklikud ja kohalikud elektroo-

Problemaatiline on see põhjusel, et

mist nii, et diivani hind makstakse

muudab ühtne süsteem rahvus-

nilised maksukogumissüsteemid

jääb ebaselgeks, kas tühiseks tuleb

täna ja homme toimetatakse diivan

vahelise transpordi mugavamaks

omavahel ühildamatud, mis ta-

lugeda üksnes kokkulepe ette-

tarbijale kätte jne. Sellest tulenevalt

eelkõige suurtele sõidukitele.

kistab eelkõige rahvusvahelist

maksu tasumise kohta või kogu

on ka eelnõu seletuskirja koostajad

leping tervikuna.

tõdenud, et praktikas pole vastava

Elektrooniline

maanteemaksu

miseks Portugalist Taani läheks vaja vähemalt viit sõiduki arma-

maanteetransporti. Näiteks reisi-

piirangu mittejärgimine probleeme

kogumine võimaldab teede kasu-

Võib eeldada, et kui nt tarbija on ta-

tekitanud. Muu hulgas puudub

tajatel lihtsalt tasuda maantee-

tuurlauale paigaldatavat seadet

sunud ettemaksuna enam kui poole

mõistlik ja tõhus eraõiguslik sankt-

maksu kogu Euroopa Liidus. Sel-

ning iga seadme jaoks eraldi le-

asja maksumusest, siis on ta pigem

sioon piirangu järgimiseks ning

leks on vaja tellimuslepingut ühe

pingut eri maanteehaldajaga.

huvitatud selle asja, kui oma raha väl-

rakendatavad on üksnes avalik-

teenuse osutajaga ja spetsiaalset

janõudmisest. Kokkuleppe tühisuse

õiguslikud sanktsioonid Tarbija-

sõidukile paigaldatavat seaded.

Ühtne

korral on tarbijal õigus nõuda üksnes

kaitseameti poolt. Ettemaksu pii-

Ühtne mugav süsteem kahandab

võetakse kasutusele kolme aasta

makstud raha tagastamist.

rangu kehtetuks tunnistamine võib

sularahatehinguid

teemaksu-

jooksul kõigi üle 3,5tonniste maanteesõidukite ning rohkem kui üheksale reisijale mõeldud

maksukogumisteenus

iseenesest olla kõige praktilisem

punktides, parandades liiklusvoo-

Lahenduseks on eelnõus välja paku-

lahendus antud olukorras, sest see

gu ja vähendades ummikuid.

tud muuta ettemaksu see osa, mis

tagab selguse ettevõtjatele, kelle

ületab poolt asja maksumust, mit-

jätkusuutlik tegevus eeldab ette-

Transpordiküsimuste eest vastu-

sõidukitele saab see kättesaa-

tetäielikuks kohustuseks. Tegemist

maksu täies või vähemasti enam

tav Euroopa Komisjoni asepresi-

davaks viie aasta jooksul.

oleks seega kohustusega, mille võlg-

kui poole ulatuses (nt raamatute ja

nik võib täita, kuid mille täitmist ei

ajakirjanduse tellimine, e-kauban-

saa võlausaldaja temalt nõuda. St

dus jne). Ettemaksu piirangu küsi-

pooled saaksid kokku leppida küll

mus soovitakse eelnõu kohaselt

poolt ostusummat ületava ettemak-

reguleerida samamoodi nii tarbijale

su tasumises ja tarbijale jääks sellise

müügi kui ka tarbijatöövõtu lepingu

ettemaksu tasumise võimalus, kuid

puhul.

sõidukite puhul. Kõigile teistele

sealjuures välistatakse kaupleja õigus nõuda ettemaksu seda osa, mis

Eeltoodud muudatusettepanekud

ületab poole ostuhinnast.

loodetakse eelnõu kohaselt jõustada 2010. aasta 1. jaanuaril. Sele-

Muudatusettepaneku

praktiline

tuskirjas soovitatakse jätta ka

väärtus seisnebki selles, et tarbijal

vähemalt 2-kuuline üleminekuaeg

oleks poolt ostuhinda ületava ette-

muudatustega kohanemiseks.

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsuvad kuulama saadet

MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00

maksu korral kohustus ettemaksuna tasuda vaid pool ostusummast ning

Kuku raadio ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum”

kauplejal puuduks õigus nõuda tarbi-

toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad.

jalt enamat või leping lõpetada ehk

Saade on eetris kolmapäeviti kell 11.00−12.00, õhtul kell 20.00−21.00.

erinevalt kehtivast õigusest jääks leping igakülgselt kehtima ja tarbija võiks nõuda lepingu täitmist, nt kauba kohaletoimetamist.

Võlaõigusseaduse muutmise eelnõuga saab lähemalt tutvuda Koja veebilehel www.koda.ee/ ?id=1300.

Saatejuht on Kaileen Mägi. Saateid on tagantjärele võimalik kuulata ka KUKU raadio arhiivist http://akamai.tehnokratt.net/tehnokratt/arhivaar/majandusruum/.

Ettevõtlusharidus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Ettevõtlusained Eesti kõrgkoolide õppekavades Loogiline oleks, et oma ideede ellu viimiseks saab inimene „tööriistad“ kaasa koolist. Mida paremini on vastavate teadmiste-oskuste pakkumine integreeritud haridussüsteemi, seda väiksemaks kahaneb probleem. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on eesmärgiks võtnud ettevõtlusõppe parendamise Eesti kõrghariduses. TIIA RANDMA Haridusnõunik

elle ettevõtmise raames uuriti

Joonis 1.

majandus-

Majandus- ja ettevõtlusainete kättesaadavus Eesti kõrgkoolides mitte-majanduserialadel õppides.

ettevõtlus-

ainete (edaspidi M&E) integreeritust mitte-majanduserialade õppekavades. Analüüsiti 14 kõrgkooli

Kohustuslikud ja valikained — 14%

493 õppekava, valimist jäid välja majandusõppele

Ainult kohustuslikud — 19%

keskendunud

kõrgkoolid (näiteks EBS) ja mõned

Ainult valikained — 22%

kitsama spetsialiseerumisega era-

Puuduvad — 45%

ja avalik-õiguslikud kõrgkoolid. Vaadati majandus- ja ettevõtlusainete kättesaadavust kohustusliku ja valikainena. Analüüsi tulemusel selgus, et 45% bakalaureuse- ja 44% magistrita-

Joonis 2. M&E ainete integreeritus õppekavadesse Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides.

seme õppekavades puuduvad M&E ained täielikult (vaata joonis 1). Parem on olukord rakenduskõrgkoo-

Kohustuslikud ja valikained

Ainult valikained

Ainult kohustuslikud

Puuduvad

lides, kus M&E aineteta oli vaid 13% õppekavadest ja 84% õppekavades

70%

oli M&E kas ainult kohustuslik või kombineeritult nii kohustuslikke kui valikaineid. Sama uuring näitas M&E ainete in-

60% 50% 40%

tegreerituse väga suurt erinevust kõrgkooliti. Kui Tallinna Tehnika-

30%

ülikoolis puudus võimalus M&E ainete õppimiseks 4% õppekavadest, siis Tartu Ülikoolis oli vastav

20% 10%

näitaja 61% ja Tallinna Ülikoolis 63% (vaata joonis 2).

0% Tallinna Tehnikaülikool

Eesti Maaülikool

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Tallinna Ülikool

Tartu Ülikool

Välisministeerium

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

HELE KARILAID Äridiplomaatia ja analüüsi büroo direktor

Eksportöörid – suhelge omavahel ja jagage kogemusi! Sellest, kuidas Eesti Vabariigi saatkonnad ja Välisministeerium saavad Eesti ettevõtete rahvusvahelistumisele kaasa aidata, on olnud juba varem juttu. See töö kindlasti jätkub. Ettevõtted on teretulnud pöörduma Eesti Vabariigi saatkondade poole. Nii need, kes on uute sihtturgude otsingul kui ka need, kel on juba pikaajaline ekspordikogemus, kuid vajavad saatkonna toetust oma tegevuse jätkamiseks välisriigis.

Lühidalt: Eksportööride ja investorite vastastikune kogemuste vahetus välisriikides toimuva kohta lihtsustab uutele turgudele sisenemist ja seal tegutsemist.

Tulemuslikum oleks enne tähtsate otsuste langetamist tutvuda põhjalikult teiste Eesti ettevõtete kogemustega huvipakkuvas sihtriigis. Samuti viia end kurssi sihtriigi ärikeskkonna, -tavade ning välisriigi seadusandlusega.

Eesti saatkonnad on riikides, kus on tekkinud arvestatav kogukond Eesti ettevõtjaid, julgustanud, toetanud ja sageli isegi algatanud Eesti ettevõtjate kooskäimisi. Toimekaid Eesti ettevõtete ühendusi on viimase paari aasta jooksul tekkinud mitmeid ning on tekkimas veelgi.

aatkondade tegevus ei pane

tiivsetesse, kuid sisult ebarentaabli-

Laias laastus jagunevad välisriikides

iseenesest välisriikide rahvaid

tesse äritehingutesse?

Eesti ettevõtjaid ühendavad kooslused kaheks:

Eesti kaupu ostma. Miski ei asenda ettevõtete omavahelist suhtlust ja

Kindlasti tuleb ette olukordi, mil

välisriigis tegutsevad ametlikult

otsest

vahetamist.

Eesti ettevõtjatele tehakse välisrii-

registreeritud Eesti kaubandus-

Eksportööride ja investorite vas-

kides ülekohut või nad satuvad põh-

kojad, assotsiatsioonid;

tastikune kogemuste vahetus välis-

jendamatult ebavõrdsetesse tingi-

välisriigis tegutsevad mitteamet-

riikides toimuva kohta lihtsustab

mustesse võrreldes kohalike ette-

likud Eesti ettevõtjaid koonda-

uutele turgudele sisenemist ja seal

võtjatega. Probleemi lahendamisele

vad klubid ja e-listid.

tegutsemist. Lisaks võib suhtlemi-

aidaks kaasa saatkonna sekkumine,

sest tekkiv sünergia ja teiste ette-

kui sellest aegsasti märku antakse.

võtjate, nende kogemuste vaikne

Samas tuleb ette ka olukordi, mil

läbiseedimine anda selliseid idee-

välisriik või tema esindaja on käi-

sähvakaid, milleni üksiküritaja-

tunud igati korrektselt. Lühidalt, va-

Kojad aitavad edendada ja lihtsus-

eksportöör omaette pusides iial ei

hetu info, kogemused ja kontaktid,

tada ärisidemete tekkimist välis- ja

jõua.

mida välisriigis toimetav Eesti ette-

Eesti ettevõtete vahel ning nõus-

võte jagab oma kaasmaalasega, on

tada Eesti ettevõtteid majandus- ja

Alati on mugavam süü kellegi teise

kokkuvõttes suureks abiks nii igale

kaubandusküsimustes. Pakutakse

peale veeretada, kui välisturgudel

Eesti ekportöörile kui ka Eesti eks-

kaasabi partnerite leidmisel ja turu-

tegutsedes ei saabu kiiret loodetud

pordile ja majandusele tervikuna.

uuringute teostamisel. Samuti kait-

kogemuste

Ametlikult registreeritud Eesti kojad

sevad Eesti kojad oma liikmete

edu. Paraku on märksa tulemuslikum enne tähtsate otsuste lange-

Eesti saatkonnad on riikides, kus on

huvisid välisriigis nii ametkondlikul

tamist tutvuda põhjalikult teiste

tekkinud arvestatav kogukond Eesti

kui ka ühiskondlikul tasandil. Aida-

Eesti ettevõtete kogemustega hu-

ettevõtjaid, julgustanud, toetanud

takse sõlmida kontakte. Sõltuvalt

vipakkuvas sihtriigis. Samuti viia

ja sageli isegi algatanud Eesti et-

välisriigi spetsiifikast, korraldavad

end kurssi sihtriigi ärikeskkonna,

tevõtjate kooskäimisi. Loomulikult

kojad ärivisiite, seminare, kohtumisi

-tavade ning välisriigi seadusand-

eeldab taoliste võrgustike teke

kohaliku äri- ja poliitilise eliidiga jmt.

lusega. Ehk aitaks aktiivsem oma-

piisava arvu Eesti ettevõtjate ole-

Ametlikult on registreeritud Eesti

vaheline (preventiivne) suhtlus ära

masolu välisriigis. On rõõm tõdeda,

ettevõtjaid koondavad kaubandus-

hoida nii mõnegi hilisema pettu-

et saatkondade pingutused on juba

kojad Lätis, Leedus, Rootsis ja

muse

valearvestustega

nii mõneski kohas vilja kandnud.

USAs. Assotsiatsioon on MTÜna

maade kokku ostmisel või kauba

Toimekaid Eesti ettevõtete ühen-

registreerimisel Ukrainas. Huvi kau-

maha müümisel, välismaiste äri-

dusi on viimase paari aasta jooksul

banduskoja loomise vastu on tärka-

partnerite või sihtriigi valikul või

tekkinud mitmeid ning on tekkimas

mas ka Valgevenes. Selgelt eksis-

väsitavat tormlemist vormilt atrak-

veelgi.

teerib seos Eesti investeerimis- ja

seoses

Välisministeerium

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Muud

Paljudes kohtades paraku puudu-

ekspordihuvide ning väliskodade

informaalne suhtlus. Levinumad

tekke ja elujõulisuse vahel. Näiteks

vormid on e-listid, mis koondavad üle

Lätis ja Leedus olevad kojad on ak-

riigi tegutsevaid ettevõtjaid ja/või

Kui välisriikides puuduvad Eesti et-

Põhjuseid on erinevaid — Eesti

tiivseimad. On ju Läti ja Leedu ka

mitteametlikud kohtumised, õlle-

tevõtjaid ühendavad võrgustikud,

ettevõtjate vähesus, nende haju-

olulisimad Eesti välisinvesteerin-

lauad, äriklubid. Kohtumiste sagedus

tasub uurida muid võimalusi — nt

tatus ja suured vahemaad või init-

gute sihtmaad. Üle 60% Eesti ette-

varieerub, enamasti kohtutakse üks-

välisriigis tegutsevad suurriikide

siatiivi ja huvi puudumine. Koh-

võtete poolt tehtud välisinvestee-

kaks korda kuus. Näiteks Kanadas

kaubanduskojad ja kodade ühen-

tades, kus see on võimalik, tasub

ringutest on tehtud just nendesse

tegutseb Eesti Majandusklubi. Peter-

dused või Eestis tegutsevad huvi-

igal juhul välisriigis tegutseval või

riikidesse. Ka kaubavahetusel on

buris on mitteametlikult juba üle 10

pakkuvate riikide kaubanduskojad,

tegutsemist alustaval Eesti et-

Läti ja Leedu kuulunud läbi aegade

aasta koos käinud Eesti ärimeestest

mis on avatud ka Eesti ettevõtja-

tevõtjal võtta ühendust Eesti

Eesti olulisemate partnerite hulka.

koosnev E-klubi. Valgevenes, Bulgaa-

tele. Näiteks võiks Eesti eksportöör

ärimehi

rias, Prantsusmaal toimivad eestlaste

kaaluda ühinemist ELi kaubandus-

siooniga. Vajadusel saab täienda-

ja Eesti ettevõtjate e-nimekirjad ning

kojaga Torontos, Euroopa Kauban-

vat infot vastavas riigis asuvast

käiakse keskmiselt kord kuus koos.

duskojaga Pekingis, AEBga (Asso-

Eesti saatkonnast. Alljärgnevalt on

Mitmes riigis (nt Lätis, Leedus), kus

ciation of European Businesses)

ära toodud Eesti ettevõtjate ühen-

Mitmetes riikides ei ole kodasid küll

koda küll ametlikult registreeritud,

Venemaal või Balti Kaubandus-

duste olulisemad kontaktid välis-

ametlikult registreeritud, kuid toimib

käiakse koos ka mitteametlikult.

kojaga Georgias.

riikides.

EESTI LEEDU

MTÜ EESTI

EESTI-ROOTSI

EESTI ÄRI ASSOTSIATSIOON

KAUBANDUSKODA

KAUBANDUSKODA LÄTIS

KAUBANDUSKODA

UKRAINAS

Liikmeid 15. Registreeritud Leedu

Liikmete arv on 35. Registreeritud

Asutatud 2008. aasta mais.

Liikmeteks on 20 eraisikut ja

ettevõtlusregistris 2009. aasta

Läti ettevõtete registris 2007.

veebruaris. Registreeritud Eestis:

aasta mais.

Mitteametlik ettevõtjate omavaheline suhtlus

MTÜ Eesti Leedu Kaubanduskoda, Peterburi tee 92E, Tallinn 11415.

vad Eesti ettevõtjate ühendused.

Kontakt: Taave Vahermägi

Kontakt:

Tel: +467 0691 1800

ühendava

assotsiat-

ettevõtet. Asutatud Kiievis 2009. aasta märtsis (registreerimisel Ukrainas ja Eestis MTÜna).

Tuuli Mõtsnik

E-post:

Kontakt:

E-post: info@eesti.lv

info@estochamber.se

Denis Priimägi

Kaire Varma-Gilys

Skolas 13, Riia LV-1010

Estniska Huset Wallingatan 34

E-post: denis.priimagi@eas.ee

tegevdirektor

Veeb: www.eesti.lv

Stockholm 111 24

Tel: +380 5031 10123,

Veeb: www.estochamber.se

+372 505 9699

Tel: +370 5278 0205 GSM: +370 6864 4040 E-post: kaire@estcham.lt Veeb: www.estcham.lt

Peamised tegevused (üldkoosolekud, seminarid, külastused)

Senised peamised tegevused

toimuvad 1,5–2 kuu tagant.

hõlmavad loengute läbiviimisi, kuhu on kutsutud esinema erinevaid Eesti majandustegelasi.

Peamised tegevused: ametlike ürituste korraldamine ca 1 kord kuus (nt maakonna-

BALTI KAUBANDUSKODA

visiidid saatkonnaga);

GEORGIAS

asukohariigi väliskodade ühendusse kuulumine, selle töös osalemine ja rotatsiooni korras ürituste korraldamine;

Kontaktisik: Saulius Vaitkevičius Veeb: www.balcham.ge

Margus Solnson E-post: margus.solnson@mfa.ee Tel: +372 5370 0300. Veeb: http://groups.google.ee/ group/EestiAriklubi (Kodulehe testversioon: www.vortexinter.ee/ebau)

EESTI AMEERIKA

Iga kuu esimesel kolmapäeval

KAUBANDUS- JA TÖÖSTUSKODA

ja kolmandal reedel toimuvad

Asutatud 2002. aasta augustis.

äriseminarid-kogunemised, kohtumised võimuesindajatega,

kontaktiotsinguteenuse pakkumine

Kontakt:

Eesti delegatsioonide

asukohariigis; sidemete loomine

Krista Altok Tassa

võõrustamine.

Eesti alaliitudega, koostöö

E-post: katassa@eacci.org

Kaubandus-Tööstuskojaga; uute liikmete kaasamine

E-KLUBI PETERBURGIS

Kaubanduskojas korraldatavatel

Kontakt:

sihtturuseminaridel.

Urho Rättel E-post: urho@spb.ee Tel: +791 1208 08088.

Tel: +171 8747 3805 Veeb: http://eacci.org Peamisteks tegevusteks on turismiüritused ja Eesti äridelegatsioonide vastuvõtmine.

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Eesti ühisstend Soome suurimal allhankemessil 24. novembril Kaubanduskojas venekeelne seminar

„Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise võimalused ettevõtluse arendamiseks” Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 24. novembril kell 10.00–15.00 Kaubanduskoja saalis (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari teemal „Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise võimalused ettevõtluse arendamiseks”. Lektor on dr Angela Melikhova, ECOMEN instituudi prorektor, dotsent, õigus- ja raamatupidamisbüroo ABConsult OÜ jurist. 10.00–11.30 EL regionaalpoliitika ja selle prioriteedid 2007-2013 aastateks. Struktuurifondid EL regionaalpoliitika finantsinstrumentidena. EL struktuurifondidest vahendite eraldamist reguleerivad õigusaktid. Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia aastateks 2007-2013. 11.30–11.45 Kohvipaus 11.45–13.15 EL struktuurifondide rahaliste vahendite jaotusmehhanism vastavalt toetatavatele valdkondadele. EL struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad majanduskeskkonna arendamise rakenduskava raames. Mis on struktuuritoetus? Toetatavad valdkonnad. Kes ja kuidas võib saada EL struktuuritoetust. 13.15–13.30 Kohvipaus 13.30–15.00 EL struktuuritoetuse saamise võimalused ettevõtluse arendamiseks. Kuhu tuleb pöörduda eraettevõtluse arendamise struktuuritoetuse saamiseks. Nõudmised projektidele, mida finantseeritakse eraettevõtluse arendamise struktuuritoetusest.

„Alihankinta” EVA MARAN Teenuste osakonna projektijuht

-10. septembril käesoleval aastal

Marju Liigand ning ehitusfirma

korraldas Kaubanduskoda Eesti

Bruster. Kuigi stendi asukoht ei

ühisstendi „Alihankinta” messil.

olnud väga käidava koha peal, oli

Ühisstendil

järgmised

meie stend silmapaistev ning ka

ettevõtted: Liewenthal Electronics,

osalejad jäid teostusega väga

Paldiski Tsingipada, Temper, BLRT

rahule. Juba praegu taotleme 2010.

Masinaehitus, Nordcast, Laserstuu-

aastaks suuremat ja parema asuko-

dio, Radius Machining, Harry Metall

haga stendi, et pakkuda ettevõt-

ning Fleibel Grupp.

jatele võimalikult head eksponeeri-

osalesid

misvõimalust. „Alihankinta” toimus juba 19. korda ning messikülastajaid oli seekord 16

Lisandväärtusena korraldas Kau-

840 ja eksponente 889. Need num-

banduskoda ühisstendil osalejatele

brid näitavad, et vaatamata kee-

lühikese seminari koostöös Tampere

rulistele majandusoludele on mess

TE-Keskusega. Seminaril esines

endiselt vajalik ja populaarne koht,

Harri Sjöholm, kogenud ärimees

kust leida uusi koostööpartnereid

metallitööstuses ning kompetentne

ning kohtuda ja hoida suhteid juba

allhankesektoris. Sjöholm andis

olemasolevate klientidega. „Alihan-

ülevaate Soome turu hetkeseisust

kinta” on Põhjamaade suuruselt

ning võimalikest tulevikusuunda-

teine allhankemess, kus on võimalik

dest. Osalejate sõnul said nad kasu-

tutvuda metalli-, plasti-, elektroo-

likku infot ning väärtusliku kon-

nikatööstuse ning tööstusliku info-

takti just Harri Sjöholmi näol.

ja kommunikatsioonitehnoloogia uuendustega.

Messikogemus üldiselt andis osalejate sõnul hea võimaluse olemas-

Ühisstendil osalejate paljusus ja

olevate klientidega kohtumiseks,

iseseisvate Eesti eksponentide suh-

oma valdkonna uute toodete/

teliselt suur arv annab kinnitust, et

teenustega tutvumiseks ning uute

„Alihankinta” on oluline ka meie et-

potentsiaalsete koostööpartnerite

tevõtjate seas. Kindlasti on osale-

leidmiseks.

jate suurele numbrile kaasa aidanud

Infopäeva osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 450 krooni ja mitteliikmetele 900 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad loengumaterjalid ja kohvipausid.

ka EASi poolt pakutav välismessi-

Järgmisel aastal, nagu juba maini-

toetus, mida kasutas ühisstendi

tud, taotleme ühisstendiks atrak-

korraldamisel ka Kaubanduskoda.

tiivsema koha ning plaanime korraldada mahukama kõrvalprogrammi

Lisainfo ja registreerimine: LIDIA FRIEDENTHAL • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee MARJU MÄNNIK • Tel: 604 0079 • E-post: marju.mannik@koda.ee

„Alihankinta” messile korraldas

osalejatele. Siinkohal kutsun üles

Kaubanduskoda ühisstendi esma-

ettevõtjaid, kes plaanivad 2010

kordselt, eelnevatel aastatel on

„Alihankintal” osaleda, andma en-

seda teinud EAS. Stendi ülesehi-

dast võimalikult varakult teada,

tusel tegime koostööd oma kaua-

sest kohtade arv on piiratud ja nii on

aegsete partneritega: kujundaja

tagatud sujuv organiseerimine.

Tagasivaade

JAAN REINHOLD 2. sekretär Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Vilniuses

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Leedu ärikeskkonnast praktikute silme läbi Välisministeeriumi ja Kaubandus-Tööstuskoja tiheda koostöö üheks nurgakiviks on sihtturuseminaride korraldamine Eesti ettevõtjatele, tutvustamaks investeerimis- ja kaubandusvõimalusi erinevates riikides. Nii koguneski 24. septembril Kaubandus-Tööstuskotta ligi 40 kuulajat-rääkijat, et tutvustada Eesti ettevõtjatele võimalusi Leedus.

Lühidalt: Leedus on Eesti ettevõtjatel jalad tugevalt maas ning turg uutele tulijatele jätkuvalt huvipakkuv. Samuti on Leedu sobivaks platvormiks sisenemisel Poola turule, võimaluste kompamiseks Valgevenes või Kaliningradi oblastis, kus Leedu on EL riikide seas arvestava teadmistepagasi ja kogemusega.

eedus kui „peaaegu naaber-

Leedu saatkonna majandusnõunik

esimesel poolaastal vähenes Eesti

riigis” on Eesti ettevõtjatel

Mindaugas Pauliukas esitles veri-

eksport 38,2%, import Leedust

jalad tugevalt maas. Kuigi majan-

värsket videoklippi, millega Leedu

27,3%. Need on vaid mõned tagasi-

duses toimuv on ka eestlaste ridu

Arenguagentuur meelitab Leetu

vaatavad numbrid, oluline on vaa-

Leedu ärimaastikul hõrendamas, on

välisinvestoreid. On kurb tõsiasi, et

data, mis saab edasi. Tänavu teise

Leedu turg, mis on laias laastus

tänavu jaanuaris tegevuse lõpeta-

kvartali rekordiline majanduslangus

kolm korda Eesti omast suurem,

nud lennukompanii FlyLAL on

Leedus (-20,6%) ei luba pilvitut

uutele tulijatele jätkuvalt huvi-

muutnud Vilniuse Euroopa taga-

taevast veel lähitulevikuski. Leedu

pakkuv. Lisaväärtusena on Leedu

hooviks — otseühendusi Vilniusega

Rahandusministeerium prognoosib

sobivaks platvormiks sisenemisel

on vaid 16 ning varem reisijatest ki-

tänavust SKP langust 18,2%, mis

hiiglaslikule Poola turule, võima-

hanud Vilniuse lennujaam on täna

jätkub ka 2010. aastal -4,3%. Inflat-

luste kompamiseks Valgevenes või

vajunud letargilisse vaikusse.

sioonitaseme kerkimist ennusta-

EL riikide seas arvestava teadmistepagasi ja kogemusega. Eelviimane Leedu sihtturuseminar

Eesti Leedu Kaubanduskoda saab Leetu tulijaleettevõtjale olla abiks äriühingu registreerimisel, turu-uuringute koostamisel, avalike hangete, maksumuudatuste ja -erisuste ning äriseadusandluse muudatusi puudutava info jagamisel.

Info koja tegevuse kohta ja kontaktid on veebilehel www.estcham.lt.

takse 3,6%le, järgmisel aastal

Kaliningradi oblastis, kus Leedu on

toimus 2008. aasta aprillis ehk majanduse laineharjal, mil huvi seminari vastu purustas tagasihoidlikumadki lootused — osalejaid oli üle

15. septembri seisuga on Leedus registreeritud 265 Eesti kapitalil äriühingut, sektorialase hõivatuse osas on liidriteks finantsvahendus, jae- ja hulgikaubandus ning teenused, oma osa on minetanud ehitus- ja kinnisvarasektor.

nähakse 3% deflatsiooni. Majanduse kasvu ja inflatsioonimäära jõudmist Maastrichti kriteeriumite piiresse ennustatakse alles 2011. aastal. Leedu praegust tööturgu, kus viimase seisuga on ca 225 000 tööealist töötut, iseloomustavad madalad tööjõukulud, aga ka madal tööviljakus. Kuigi 2010. aastal võib

kuuekümne. See innustas seda kordama, kuid Leedu majanduse eba-

Allakirjutanu andis ülevaate Eesti-

ilmselt märgata Leedu ekspordis

selge olukorra tõttu käesoleval

Leedu majandussuhetest ja kau-

kasvumärke, jätkuvad tööturul ja

kevadel otsustasime seminari kor-

bandusvõimalustest. 15. septembri

majanduses laias laastus samasu-

raldada septembris. Tõsi, nüüdki oli

seisuga on Leedus registreeritud

gused protsessid ja töötuse kasv

võimalik vaid spekuleerida Leedu

265 Eesti kapitalil äriühingut, sek-

jätkub, küündides 18%ni ehk kokku

majandust lähiajal tabavate stse-

torialase hõivatuse osas on liidriteks

270 000 töötut. Suurimaks ohuks

naariumite teemal, kuid huvilised

finantsvahendus, jae- ja hulgi-

Leedu majandusele on ennekõike

said

praktikutelt

kaubandus ning teenused, oma osa

uus emigratsioonilaine, mis tabas

kuulda kuldaväärt soovitusi ja

on minetanud ehitus- ja kinnis-

Leedut ka ELiga liitumise järel.

arvamusi ja tutvuda Eesti Leedu

varasektor. Eesti välisinvesteerin-

Maksupoliitikamuudatustena on va-

Kaubanduskoja tegevusega, mis

gute

Leedu

litsusele kavas alates 2010. aastast

pakub kasulikku abi Leetu sisene-

28,1%ga Lätile kandadele. Kauba-

vähendada ettevõtte tulumaksu

vatele ettevõtetele.

vahetusstatistika näitab, et 2009

20%lt tagasi 15%le ja tõsta sotsiaal-

asjatundlikelt

sihtiriigina

astub

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

maksu 2%, kuigi hetkel on ebaselge,

dus, mille osas esitati ka hulgaliselt

tõi Eesti-Leedu organisatsioonikul-

vad Eestis, ühildades need kohalike

kas tööandja või töövõtja kuluna.

küsimusi.

tuure eristavate võtmeelementi-

äritavadega. Plussiks on paljuski ka

dena välja erinevad antonüümid

Baltikumi väiksus, sest pan-Balti

Vaatamata sisepoliitilisele stabiilsusele riigis ei ole valitsus kahjuks

Eesti Leedu Kaubanduskoja (ELKK)

nagu planeerimine-improviseerimi-

klientide baasil on kiiresti võimalik

suutnud täie hooga käima lükata

tegevjuht Kaire Varma-Gilys tutvus-

ne, ratsionaalsus-tunded, praktili-

saavutada korralik kliendibaas. Kuigi

vajalikke ja plaanitud avaliku sektori

tas veebruaris moodustatud koja

sus-visionaarsus, tähtajad-protsess.

kohalike pankadega võib krediidi-

reforme, mis suurendab riske, et riik

tegevust ja lähiaja tööplaane,

Kokkuvõttes võib öelda, et Leedu

küsimuste lahendamine olla aega-

ei suuda enda tegevust rahastada ja

samuti teenuseid Eesti ettevõtjale.

ärikultuuris hinnatakse protsesside

nõudev, aitab see, kui oled usaldus-

on sunnitud laenupoliitika osas as-

Koostöös saatkonnaga on koja liik-

kulgemist, oluliseks on veenmis-

väärne klient mõnes Eesti kom-

tuma samavõrra drastilisi samme,

meid, keda tänaseks on 15, külasta-

oskus ja improviseerimine, ületun-

mertspangas. Mõnevõrra probleem-

kui seda on pidanud tegema Läti.

nud Leedu regiooni kontaktide sõl-

nitööle eelistatakse ajaveetmist

ne võib olla ka usaldusväärse koha-

Olenemata majanduse hetkeseisust

mimise eesmärgil, kohtunud Leedu

pereringis. Kindlasti on oma suur

liku juhi leidmine ja asjaolu, et

on Leedus aga perspektiivsed vald-

Arenguagentuuri ja Energiaminis-

osa leedulastega suhtlemisel Leedu

lepingud, ka kirjalikud, ei pruugi

konnad Eesti ettevõtjale IT-sektor,

teeriumi juhtidega ning usutlenud

kuulsusrikkal ajaloo tundmisel ja

Leedus toimida. Steinbergi soovi-

biotehnoloogia,

saatkonnas peaminister Ansipit.

vene keele oskusel. Samas, eest-

tusel tasub Leedu tütarettevõtte

toiduainetetööstus, mis igaüks too-

Lähiajal on kavas maakonnavisiit

laste kaubamärgina Leedus tuntud

tegevust järjekindlalt kontrollida

davad ca 3–5% Leedu SKPst.

Taurage piirkonda, jaanuaris korral-

„aeglus”, läbimõeldus ja põhimõt-

tihti kohapeal viibides ja ärikultuuri

dame koostöös kohtumise Leedu

telisus on firmakultuuri ülesehita-

nüansside tundmaõppimiseks teki-

rahandusministriga.

misel ka leedulaste seas tunnustust

tada kontakt Eesti saatkonna ja

leidnud.

kohaliku eestlaste kogukonnaga.

uuringute koostamisel, avalike han-

Jüri Ross ASist Infotark kõneles

Omalt poolt soovitan neile, kes tä-

gete, maksumuudatuste ja -erisuste

oma kogemusest Leedus Büroo-

nases majandusolukorras on valmis

ning äriseadusandluse muudatusi

maailma kaubamärgi all kontori-

väljakutseid ja riske võtma, kindlasti

puudutava info jagamisel. Infot ELKK

tarvete- ja tehnika müügi vald-

Leetu tulla. See tasub end ära, sest

tegevuse kohta ja kontakti kojaga

konnas. Ka Rossi poolt teenis krii-

siin on ootamas üle kolme miljoni

saab veebilehel www.estcham.lt.

tikat madal tööviljakus Leedus.

tarbija ja lähedus Kesk-Euroopaga.

elektroonika

Olenemata majanduse hetkeseisust on Leedus aga perspektiivsed valdkonnad Eesti ettevõtjale IT-sektor, biotehnoloogia, elektroonika ja toiduainetetööstus, mis igaüks toodavad ca 3-5% Leedu SKPst. Robert Juodka, Eesti Leedu Kauban-

Koda

saab

Leetu tulijale-ettevõtjale olla abiks äriühingu registreerimisel, turu-

Võrdluseks, Eesti ja Leedu sama

Pealegi, Eesti saatkonna kõrval on

Juodka, Beniušis & Partners advo-

Seminari II paneel oli pühendatud

kaubamärgi ettevõtetes on töövil-

nüüdsest ka eestlaste oma kauban-

kaadibüroo juhtivpartner andis üle-

praktikute

jakus Leedus 3,5 korda madalam.

duskoda nõu ja jõuga uusi tulijaid

vaate Leetu investeerimise õigus-

Metall Lithuania tegevjuhi, ärijuh-

likest ja ärilistest aspektidest.

timise magister Tõnis Vajakase

Tänaseks Leedus lõpetanud Hawaii

Juodka kinnitusel on erasektori ja

ettekanne rääkis ärikultuurist laie-

Express tegevjuht Janek Parti hin-

-isikute

duskoja esimees ja Smaliukas, soovitustele.

ELME

aitamas, millist luksust kõikjal välis-

Leedus

malt, kuid aktsent oli mõistagi ase-

nangul on Leedu turu mahajäämus

(arvestamata finantsinstitutsioone)

tatud aspektidele, mis eristavad

vaba aja ja spordikaupade turul

Balti riikidest väikseim ehk 61,2%

Eesti ja Leedu ärikultuuri iseloomus-

umbes 5 aastat, samuti on hoopis

SKPst, kuid samas on kaupade

tavaid tavasid. Rohkem kui 10 aasta

erinevad ka leedulaste tarbimishar-

eksport langenud 2009 esimesel

pikkuse Leedu-kogemusega Vajakas

jumused, sest Leedus on pigem

laenukoormus

olulisem toote madal hind kui selle

poolaastal 31% ja FDI sissevool 3,2% võrreldes eelmise aastaga. Tööjõuturul on tugev palgalangus, mis erasektoris on viimasel poolaastal olnud ca 10%. Juodka andis ülevaate ka litsentseerimisest ja maksupoliitikast. Leedu üldine maksukoormus 30% SKPst on alates jaanuarist Eestist (30%) kriipsuvõrra madalam. Kuulajatele pakkus suurt huvi Juodka ülevaade äriühingutest Leedus, nende asutamisest, juhtimisest, aktsiakapitali ja dividendide jaotamisest, maa soetamisest ja kinnisasjade registreerimisest Lee-

Leedu ärikultuuris hinnatakse protsesside kulgemist, oluliseks on veenmisoskus ja improviseerimine, ületunnitööle eelistatakse ajaveetmist pereringis. Leedus on pigem olulisem toote madal hind kui selle kvaliteet. Samuti on jaekaubanduses palju probleeme ümbrikupalkade maksmisega, töötajate initsiatiiv ei pruugi alati olla ootuste tasemel ning hierarhia ja bürokraatia on võtmesõnad, millega tasub Leedus arvestada.

kvaliteet. Part märkis, et jaekaubanduses on palju probleeme ümbriku-

turgudel ei kohta. Uute kohtumisteni!

Kontakt: JAAN REINHOLD 2. sekretär (EL ja majandusküsimused) Eesti Vabariigi Suursaatkond Vilniuses

palkade maksmisega, töötajate initsiatiiv ei pruugi alati olla ootuste tasemel ning hierarhia ja bürokraatia on need võtmesõnad, millega tasub Leedus arvestada. Samas on inimesed rohkem avatud, pingevabad ja sõbralikud. Laadur Baltija peadirektor Tauno Steinberg lisas, et Leedusse laienemisel on kindlasti abi kui kopeerida ettevõtte põhiprotsessid, mis toimi-

Info Eesti Leedu Kaubanduskoja liikmelisuse ja teenuste teemal: KAIRE VARMA-GILYS Eesti Leedu Kaubanduskoja tegevjuht Tel: +370 5278 0205 Fax: +370 5278 0201 GSM: +370 6864 4040 E-post: kaire@estcham.lt Postiaadress: A.Mickeviciaus 4a LT-08119 Vilnius, Leedu

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Taavi Kotka: „Ülesärkamine on depressiivne, aga suurele koostööle tuleb mõelda” Kokkuvõte 7. oktoobril Pärnus ettevõtlusnädala raames toimunud Ärihommikusöögist Taavi Kotkaga. Artikli algus on esikaanel.

KATI KRASS Pärnu esinduse projektijuht

lustuseks lõhkus Taavi Kotka avalikkusele tekitatud illu-

siooni Eesti IKT sektorist kui majanduse päästjast, tuues näiteks, et hetkel on kogu Eesti ITK sektori käive võrdne ühe suure ehitusmaterjalide tootja käibega. Ka ekspordikäive on olnud väike, sest siiani on riigisisene nõudlus olnud suurem kui pakkumine, kuid nüüd on neil soov konnatiigist välja saada ja selle nimel tehakse koordineeritud juhtimisega süstemaatilist koostööd. Kotka väidab, et ühistegevus on sektori arendamisel väga oluline. Ka neil on tulnud rinda pista müütide murdmisega. IKT sektoris kostus algusaegadel arvamusi, et kui investeeritakse sektori arengusse, siis

Ühistegevus on sektori arendamisel väga oluline. Sest sageli ei sobi kliendile ükski Webmedia toode, kuid positiivne side saab loodud, pakkudes klienti mõnele teisele Eesti ettevõttele, kes suudab tellimuse täita. Ideaalne on võrdsetel alustel partnerlus — kui üksi ei suudeta kõiki lahendusi eksportida, siis ei lükata tellimust kõrvale, vaid erinevad Eesti firmad teevad igaüks ühe konkreetse osa tööst. Eesti IKT sektori üks eesmärk on suurendada „vihmavarjude” (suurettevõte nt IBM) kasutamise võimalikkust ja võimekust. Teeme ennast atraktiivseks suurtele, kellel on suur koostöövõrgustik.

võidavad ka teised ja milleks üldse

on suurendada nn „vihmavarjude”

on väga oluline, eriti seetõttu, et IT

(vihmavari — suurettevõte nt IBM)

on tugiteenus. Initsiatiiv ja vaja-

kasutamise võimalikkust ja või-

dused tulevad tööstuselt ja mida

mekust. Teeme ennast atraktiivseks

tugevam tööstus, seda tugevam

suurtele, kellel on suur koostöövõr-

saab olla IKT. Sageli on küsimus

gustik.

vahendites, ITL on neid leidnud. Alustuseks on vaja edukamate

Isegi kui ei suudeta teha konkreet-

ettevõtete kogemusi ja soovi liitu

set koostööd, siis läbi hea hariduse

panustada. Raha on saadud EASi

võidavad kõik ja sellesse võrdselt in-

koolitus-, ekspordi- ja tootearen-

vesteerimiseks ei pea olema pari-

dustoetustest, TAKi rahad sekto-

mad sõbrad. Webmedia AS on hari-

rile — rohkem kui 300 miljonit

dusse investeerinud kolm miljonit

krooni, ITLi klaster — ca kolm mil-

krooni. Nad panustavad nii rahaga

jonit krooni, Liidu liikmete panused,

kui annavad koolidele oma spetsia-

demokeskus jms — rohkem kui

liste. Haridusega seotud eesmärki-

10 miljonit krooni.

deks on populariseerida IKT sektorit erialavalikul gümnaasiumites ja

Taavi Kotka tõi näiteid vajadustest,

põhikoolides, tõsta Eesti IKT kõrg-

mis on absoluutselt kõikidele sek-

hariduse kvaliteeti rahvusvaheliselt

tori ettevõtetele olulised, aga kus

konkureerivale tasemele ja suuren-

üksi pole mingit võimalust olukorda

dada Eesti Infotehnoloogia ja Tele-

muuta. Näiteks tööjõuga seotud

investeerida, kui võib sektori aren-

nt e-maksuametit ja siis on meie

kommunikatsiooni Liidu (ITL) liik-

eesmärgid — IKT ettevõtted soovi-

gust niisama osa saada. Edufaktor

kord. Praktikas toimib kokkulepe —

mete täiendkoolituse võimalusi.

vad vähendada tarkade töökohtade

on vähemalt üks hea ettevõte sek-

eduka kontakti vahendamise eest

toris, sest sageli ei sobi kliendile

läheb 1% tellimuse käibest vahen-

ITL on sektori kogunemiskoht ja see

gelt kvalifitseeritud tööjõu Eestisse

ükski Webmedia toode, aga posi-

dajale, veel paremini toimib kokku-

toimib hästi. See on kokkulepete

toomist, hoida IKT tudengite arvu

tiivne side saab loodud ja klienti

lepe kasutada vahendaja töötajaid

tegemise koht. Liit on välja töö-

hoolimata demograafilisest seisust

pakutakse mõnele teisele Eesti

tellimuse täitmisel. Ideaalne on

tanud põhjaliku strateegiakaardi, et

samal tasemel. Selliste algatuste

ettevõttele, kes suudab tellimuse

võrdsetel alustel partnerlus — kui

tegevus ei oleks korrapäratu ja

tegemine ja läbisurumine on Liidu

täita. Tehingu mõte on juba eelpool

üksi ei suudeta kõiki lahendusi

juhuslik. Kotka soovitab stratee-

teema. Lõpetuseks soovitab ta

nimetatud sideme loomine — võib

eksportida, siis ei lükata tellimust

giakaarti ka igale üksikule ettevõt-

kõigil laiemalt ringi vaadata ja kuigi

juhtuda, et see klient ja see riik on

kõrvale, vaid erinevad Eesti firmad

jale, kuna see aitab mõtteid

ülesärkamine on alati depressiiv-

kahe aasta pärast nii arenenud, et

teevad igaüks ühe konkreetse osa

korrastada ja eesmärgile pühen-

ne, siis suurele koostööle tasub

tahavad tellida mõnda meie toodet

tööst. Eesti IKT sektori üks eesmärk

duda. Koostöö teiste erialaliitudega

mõelda.

maksukoormust, lihtsustada kõr-

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

PIRET MALV EASi kommunikatsioonikoordinaator

Messi ettekandeid on võimalik lugeda veebilehel www.ettevotjaeesti.ee.

Esmakordne mess „Ettevõtja Eesti” tõi kokku ligi tuhat huvilist 7. oktoobril toimus lauluväljakul esimest korda teabemess „Ettevõtja Eesti”. Senine suurim ettevõtlusele suunatud mess Eestis pakkus ülevaadet sellest, mida riik ettevõtjate toetamiseks teeb. Messi korraldas EAS koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Kredexiga ning seda rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

igi tuhande külastajaga üri-

janiku Vallo Toometi ja EASi juha-

üksteist paremini leiaksid. Samuti

know-howd kasutades hakkama

tus jagunes kolme ossa. Pea-

tuse liikme Maria Alajõe eestveda-

avaldati arvamust, et ürituselt saadi

oma endise tööandjaga kisklema

saalis käsitleti ettevõtjate üldhuvi-

misel Juhan Parts, Maris Lauri, Leev

infot, mida varem ei osatud küsidagi.

siseturu pärast, vaid minema välis-

teemasid:

Kuum, Ülo Kaasik jt.

olukorda majanduses,

turule ning saama vajadusel partPäeva lõpetas paneeldiskussioon

neriteks, kes mõlemad on tänu koostööle täna edukamad kui eile.

Eesti uut turunduskontsept-

Töötoad, mis käsitlesid eksporti, in-

„Mida peab tegema ettevõtja täna,

siooni ja ettevõtjate kasu sellest,

vesteerimist töötajasse, teadus- ja

et olla edukas”, kus osalejad Ülari

riigi valikuid ettevõtluse toeta-

arendustegevust, koostööd ja fi-

Alamets, Taavi Kotka, Andrus Treier,

Leiti, et vaatamata „kasule või ma-

jana.

nantseerimist, olid kogu päeva kuu-

Aivar Rehe ja Ott Pärna rõhutasid

sule” ei ole kvalifitseeritud töö-

Konkreetseid toetusprogramme, in-

lajaid tihedalt täis. Sama populaar-

taas ekspordi tähtsust, märkides, et

jõudu, sh ambitsioonikaid IT-juhte,

foteenuseid ja muid võimalusi tut-

ne oli eraldi venekeelsele ettevõtjale

eriti on arenemisruumi nii lõpptarbi-

häid insenere ja tootmisjuhte ku-

vustati ettevõtjatele kuues töötoas.

mõeldud töötuba.

jale orienteeritud toodangu eks-

nagi ülearu. Kõlama jäi ka, et tänane

pordis kui ka üleüldises ambitsioo-

noor tuleb ettevõtlusse pigem oma

Vahetut kontakti ettevõtjatele pakkus messiala, kus oli esindatud roh-

Messialadel jagati üldinfot ning

nikuses. Kadedus sihile ei vii — kui

hobi kaudu ning ka meile võiks olla

kem kui 20 organisatsiooni: pangad,

head vastuvõttu leidis ka perso-

välistellimust ei suuda täita, tuleks

õpetlikud USAs tehtud uuringud,

ministeeriumid, patendibürood, Teh-

naalne nõustamine ettevõtluskon-

kutsuda appi teine ettevõte, ja kok-

mille järgi tunduvalt jätkusuutliku-

nopol, Innove, eri riikide ettevõtlust

sultantide poolt. Ettevõtjad leidsid,

kuvõttes tõuseb tulevikus nii mõle-

maks on osutunud oma asja hästi

toetavad esindused jne.

et selliseid sündmusi võiks rohkem-

ma tulu. Seda mõtet illustreeris

tegevad firmad kui vastavalt kon-

Peasaalis arutlesid Eesti majanduse

gi olla, mess aitab kindlasti tõhusalt

seisukoht, et ettevõttest lahkujad ei

junktuurile tegevusalasid vahetavad

üle moderaatorite, majandusajakir-

kaasa, et toetajad ja ettevõtjad

peaks oma ettevõtet asutades ja

ettevõtted.

Tööandjate teabepäev

10.00

Eesti Töötukassa eesmärgid — Meelis Paavel, juhatuse esimees

28. oktoobril Viljandis

10.30

Tööjõuturu olukorrast Viljandi maakonnas —

28. oktoobril toimub Viljandis teabepäev tööandjatele, et tutvustada töötukassa võimalusi tööandjate toetamiseks. Samuti leiab käsitlust töölepingute kollektiivset ülesütlemist ja töölepinguseadust puudutav. Üritus toimub Grand Hotel Viljandis aadressil Tartu 11/Lossi 29. Palume registreeruda hiljemalt 23. oktoobriks: RAILI PARTVEI • E-post: raili.partvei@tootukassa.ee • Tel: 435 4641

Merit Laan, Viljandimaa osakonna juhataja 10.40

Tööturuteenused tööandjatele — Imbi Must, teenusejuht (tööandjate teenused)

11.00

Koondamistele reageerimine — Anu Vassvik, koondamistele reageerimise meeskonna juht

11.15

Töölepinguseadus, töölepingu ülesütlemine — Elina Soomets, Tööinspektsiooni jurist

12.00

Küsimused-vastused

Innovatsiooniveerg

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Kuidas olla innovatiivne ja edukas? „Toota saab kahte moodi — kas jäljendavana või algupärasena. Ühel juhul on vaja teha midagi teistmoodi, paremini, odavamalt, teisel juhul midagi täiesti enneolematut,” ütles Tallinna ettevõtluspäeval innovatsiooniteemalist hommikufoorumit avades abilinnapea Jaanus Mutli. Mõlemal juhul on tegemist innovatsiooniga. PIRET POTISEPP Innovatsiooniaasta partnersuhete juht

Innovatsioon oli ka kogu 5.-9. oktoobrini peetud ettevõtlusnädala peateema.

nnovatsioon on julgus teha teisiti

jad. Rahvuspapude idee autor ning

geeniused, seega saab edukas olla

arendaja Indrek Kaing rääkis, kuidas

vaid parimat meeskonnaga koos

meediat oma toote kasuks ära ka-

asju ellu viies.

Eesti Kunstiakadeemia strateegilise

sutada. Korduvalt rõhutas ta, et

disaini professor Martin Pärna sõnul

peab tegema asju, millesse tegija

Anne Tääkre TERE ASist tõdes, et

on Eesti ettevõtete võimalus maa-

ise usub ning mille suhtes kirglik on.

teadusinnovatsiooni turule toomine

ilmas konkreetsete niššide leid-

Just seda peab Indrek edasiviivaks

on raha- ning ajamahukas protsess.

mises ja kvaliteetsete jätkusuutlike

jõuks ning tõdes, et innovatsioon ei

Lõpuks on nähtud vaev aga kõike

toodete loomises.

saa sündida tühjalt kohalt. Ära mär-

seda väärt! Kõige all pidas ta

kimata ei jätnud ta ka koostöö vaja-

eelkõige silmas ME-3 bakteriga

„Eesti firmad on tegelikult kõik oma

likkust ning kinnitas, et konkurent

toodete müüginumbreid ning klien-

väiksuse tõttu nišifirmad,” ütles

ei pea tingimata vaenlane number 1

tide rahulolu. Seminari lõpetas Mar-

Aquatori disainer, juhataja ja oma-

olema.

gus Potisepp, õpilasfirma Roheline Jälg üks loojatest ning eestvedaja-

nik Villi Pogga. „Nišifirma peab täpselt teadma, mis on ta ressurss

Kirega tegemisest rääkisid ka järg-

test. Ta rääkis, mil viisil jõudis mõt-

ja mida ta on võimeline sellega

mised esinejad — Merike ja Margus

tele luua CO2 jalajälge mõõtev

saavutama.” Tema sõnul on ette-

Mitt. Nende loodud on hiljuti turule

kalkulaator ning mis toimus peale

võtetel võimalik saavutada edu

toodud uued meened — 101 rahva-

toote turuletoomist. Nüüdseks on

ainult siis, kui disainiprotsess on

tarkust. Samuti nagu ka Indrek

õpilasfirmast välja kasvanud MTÜ.

seotud ettevõtte strateegiaga —

Kaing, kes ütles, et üks ajenditest oli

Margus ütles rõõmsalt, et tootega

ainult siis on võimalik saavutada

pakkuda elutervet konkurentsi Eesti

sai kinnitatud, et eetilistele ja uuen-

kvalitatiivselt uus tase. „Disain oma

suveniiridele, s.o matrjoškadele, kin-

duslikele toodetele on turul vajadus

parimas väljundis on innovatsiooni

nitasid sama Merike ja Margus. Nad

ning oma koht olemas.

tööriist,” kinnitas Pogga.

lubasid, et uusi tooteid toovad nad turule veelgi.

Innovatsioon ei sünni tühjalt kohalt Innovatsiooniaasta 2009 meeskond

12. ja 13. novembril toimub Tallinnas IV Eesti Innovatsiooni Aastakonverents „InnoEstonia 2009”.

Loodame, et need edulood inspireerivad osalejaid uusi tooteid ja

Innovatsioon peitub leidlikkuses

teenuseid turule tooma. Samalaadseid edulugusid innovaatilistest ettevõtmistest nii avalikus, era- kui

viis Tallinna Ettevõtluspäeval läbi

Jaanus Põder, Laevapiletid.ee looja

kolmandas sektoris saab kuulda ka

edulugude seminari „Kuidas olla in-

ning tegevjuht rõhutas oma et-

novembrikuus toimuval IV Eesti

novatiivne ja edukas?”. Oma koge-

tekandes leidlikkuse tähtsust. „Ei

Innovatsiooni

musi vahendasid osalejatele erine-

pea olema leidur, vaid lihtsalt leid-

InnoEstonia 2009. Innovatsiooni-

vate innovaatiliste ettevõtete ja et-

lik,” ütles Jaanus. Ta kinnitas, et

konverents leiab aset 12.-13. no-

tevõtmiste loojad ning edasiarenda-

tema meeskonda kuuluvad ainult

vembril Tallinnas.

Aastakonverentsil

Etiketiveerg

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Riietus tööl

tasub

mis

põhjendustest: kui palju on välis-

peavad olema hoolitsetud. Kogu

kontakte ja mis laadi need on; kui

meie isik seisab korralikel kingadel.

lähedal asub ametikoht klientidele;

Tänapäeval on riietumistavad tööl

Esmamuljet silmas pidades pole see

kas ametiga kaasnevad esindusko-

muutunud üsna vabaks, jättes

väljend sugugi liialdus.

hustused jne. Vormirõivas täidab

öö juures

pöörata

kingadele,

lisaks konkreetset rolli eristada

kandja isikule rohkesti ruumi. Kuldreegel on, et tööle sobib riietus, mis

Vaba õhustikuga ettevõtted

teenindajat klientidest.

TIINA TŠATŠUA

soodustab töötamist ja aitab kes-

EBSi õppejõud

kenduda. Eriti tähtis on riietus

Konservatiivsustelje teise otsa jää-

ametites, mis eeldavad suhtlemist,

vad loomingulised asutused, kus

kontaktide loomist ja esindamist.

reeglid on kahanenud peaaegu

Esineja riietus peab täitma kahte

olematuks. Näiteks reklaami-, mee-

vastandlikku eesmärki:

Artiklis on kasutatud käsiraamatut „Etikett tööl ja kodus” (autorid Tiina Tšatšua, Mati Lukas ja Kristina Herodes).

Järgneb 18. novembri Teatajas

Konservatiivsed ettevõtted

dia-, infotehnoloogia-, kunsti- või

äratada kuulajate tähelepanu,

moeinimeste puhul tunduks ülim

mitte juhtida tähelepanu kõrvale

rangus pigem ootamatu kui usal-

teemalt.

Kõigis valdkondades, kus esinda-

dusväärne. Vabamas õhustikus so-

takse võimu, kehtivad konserva-

bib töörõivasteks enamvähem iga

Värvivalikul tasub lisaks oma tüübile

tiivsemad riietumisreeglid. Õigus,

kehakate, milles on mugav ja mis ei

ja kontekstile võtta arvesse ka niisu-

rahandus, poliitika, diplomaatia ja

sega keskendumist.

guseid tähtsaid pisiasju nagu foon (kas taustale jääb hele sein või tume

kaitsejõud on valdkonnad, mille juurde kogu maailmas kuulub so-

Tavad keskmises ettevõttes

tahvel) ja valgustus ruumis. Kergem on jälgida kõnelejat, kelle siluett eris-

liidsus ja mõningane rangus. Äri-

Tänapäeval on riietumistavad tööl muutunud üsna vabaks, jättes kandja isikule rohkesti ruumi. Kuldreegel on, et tööle sobib riietus, mis soodustab töötamist ja aitab keskenduda.

Esinemine

maailma ajatud värvid on must,

Sageli kujundab firma riietumis-

tub foonist selgelt, pimedamas ruu-

meresinine, hall, kaamelibeež ja

tavad juht oma eeskujuga. Posit-

mis tasub eelistada heledamat rõi-

valge. Ka punast loetakse klas-

siooni tõusuga kaasneb enamasti

vast. Et kuulajate silmi mitte väsi-

sikaliste toonide hulka. Turvalisim

rohkem vabadust ja vastutust igas

tada, tasuks hoiduda kontrastsetest

disainilahendus on moodne kos-

valdkonnas, riietus ei ole erand.

mustritest, mis hakkavad silmade

tüüm või ülikond. Aksessuaarid on

Juhtide elu on seetõttu nii kergem

ees justkui elama: peened triibud,

tähtsad. Isegi kirjutusvahend, mil-

kui ka keerukam. Esinduslikkus on

Walesi printsi ruudud, teatud optili-

lega lepinguid allkirjastada, mängib

märksõna, millest mööda ei pääse.

sed mustrid. Oskuslikult valitud rõi-

tervikmulje loomisel ja usalduse

Laias laastus lähtuvad töötaja riie-

vad aitavad ettekande edukusele ja

äratamisel suurt rolli. Tähelepanu

tusele esitatavad nõuded asjalikest

mõjususele tõhusalt kaasa.

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Seminar

„Uuest töölepinguseadusest raamatupidajatele” 30. oktoobril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindus korraldab 30. oktoobril kell 10.30–14.30 Kaubanduskojas (ToomKooli 17, Tallinn) seminari uuest töölepinguseadusest, mis on suunatud raamatupidajatele. Lektor on Regina Valge Baker Tilly Baltics OÜst. Seminari teemad Töötasu: uus keskmise töötasu arvutamise kord; töötasult makstavad maksud ja maksed ning nende korrektne kajastamine töölepingus; töötaja ja tööandja vastutus maksukohustuste täitmata jätmise korral. Uus haigushüvitiste maksmise kord. Muudatused kogumispensioni regulatsioonis. Uut töölähetuste valdkonnas. Töö ja puhkus: puhkuserahade arvestus; uus õppepuhkuste regulatsioon; töö ja puhkuse ühildamine; muud puhkused (rasedusja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, täiendav puhkus jmt). Ülevaade uuemast kohtupraktikast. Osalustasu on liikmetele 600 krooni, mitteliikmetele 1200 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad materjalid, lõuna ja kohvipausid.

Heli Raidve loengusari

„Põhjalikult uuest töölepinguseadusest” Hotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn) 22. oktoober kell 10.00-16.00 2. päev — Töö- ja puhkeaeg, töötasu, puhkus 29. oktoober kell 10.00-16.00 3. päev — Töölepingu ülesütlemine, varaline vastutus, üleminekuaeg

1. juulist jõustus uus töölepinguseadus, veel juuni lõpul tegi Riigikogu seadusesse viimased parandused. Praeguseks on praktikas ilmnenud esimesed uue seaduse rakendamisega seotud probleemid. Paljud Kaubanduskoja liikmed on avaldanud soovi saada põhjalikumat teavet uuest töölepinguseadusest ja sellega seonduvatest aktuaalsetest küsimustest. Seetõttu korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Heli Raidve Tööõigusabiga kolmepäevase loengutsükli „Põhjalikult uuest töölepinguseadusest”. Lektor on Heli Raidve. 2. päev: tööaeg, puhkeaeg, valveaeg, vaba aeg; töö- ja puhkeaja regulatsioon ja piirnormid, täistööaeg, osaline tööaeg, summeeritud tööaeg, õhtutöö, ületunnitöö; tööaja muutmine; palk vs töötasu; õhtutöö, öötöö, ületunnitöö, valveaja tasustamine; tasustamine eritingimustes (n-ö tööseisak, hädavajadus, hinna alandamine); tasaarvestuse alused; puhkuse andmine uue töölepingu seaduse alusel, puhkuse arvestamine ja aegumine, üleminek kalendriaastapõhisele puhkuste arvestamisele, 2010. kalendriaasta kui puhkuste tasaarvelduse aasta. 3. päev: töölepingu lõppemine, ülesütlemine; korraline vs erakorraline ülesütlemine; töölepingu lõppemine surmaga, tähtaja möödumisel (erisus n-ö vanade lepingutega), lõpetamine kokkuleppel; töölepingu ülesütlemine töötaja poolt, korraline ja erakorraline ülesütlemine, enda isikust tulenevatel ja tööandjast tulenevatel põhjustel; töölepingu ülesütlemine tööandja poolt, töötaja isikust ja tööandja majanduslikest põhjustest tulenevatel põhjustel; ülesütlemise kord, tingimused ja tähtajad; poolte õigused ja kohustused töölepingu lõpetamisel, nõuete sissenõutavus, n-ö lõpparve tasumine; töölepingu ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtajad ning õigusvastase ülesütlemise tagajärjed; varaline vastutus, süüline vastutus vs süüst sõltumata vastutus, mis saab n-ö vanadest töölepingutest? Osavõtutasu ühel koolituspäeval on Kaubanduskoja liikmetele 950 krooni, mitteliikmetele 1900

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

krooni. Hinnas sisalduvad loengumaterjalid, lõuna ja kohvipaus (hindadele lisandub käibemaks).

Lisainfo ja registreerimine: KATI KRASS • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Kontaktkohtumised põllumajandusmessil

Agromek 2009, Taanis 24.–28. novembril

Messikoolitus: „Tulemuslik messiturundus – töö enne messi, messi ajal ja pärast messi!” Seminarid toimuvad: 1. detsembril kell 9.00–17.00 Tartus Raadimõisa hotellis, Mõisavärava 1 (eesti keeles)

Taanis, Herningis toimub 2009. aasta novembris PõhjaEuroopa suurim põllumajandusmess Agromek. Agromek on oma 600 eksponendi ja 66 000 külastajaga juhtiv mess põllumajandussektoris ning seda külastavad nii eksponendid kui külastajad kogu maailmast. Agromek 2009 toimub 24.—28. novembril. Selle raames toimub ka kontaktkohtumiste üritus AgroMatch. AgroMatch 2009 (MCH Messecenter Herning ja SAS Arena, Vardvej 1, 7400 Herning, Taani), mis koosneb kuni viieteistkümnest 30-minutilisest kohtumisest ühe ettevõtte kohta kahe päeva jooksul. Üritus toimub Enterprise Europe Networki näituse stendi juures nr 9670, M-paviljonis. Näiteid tüüpilistest kohtumistest: Taani piimandusmasinate tootja kohtub Tšehhi importööriga; Soome automaatsete sõnnikupuhastusmasinate tootja kohtub Taani uurijatega; Poola allhankepakkuja kohtub Saksa söödaautomaatide tootjaga; Rootsi talupidaja kohtub Vene tallivarustuse tootjaga. Valdkonnad: loomapidamine; kariloomade jäätmekäitlus; uued tehnoloogiad loomapidamises; söödamasinad; taastuvenergia tootmine (energy recovery, utilisation of livestock manure; application and utilisation of the ash fraction from combustion). Osavõtutasu on 150 eurot, Agromeki eksponentidele on osavõtt tasuta.

2. detsembril kell 9.00–17.00 Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 17 (eesti keeles) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koolituse koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Koolituste korraldamist rahastab EASi Teadmiste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond. Tooteid ja teenuseid ning nende omadusi peab klientidele järjest rohkem ja täpsemalt selgitama, kuna valik, mis turule jõuab, on väga mitmekesine ja muudab otsuse langetamise kliendile raskeks. Üha tiheneva konkurentsi tingimustes hakkavad äris järjest enam tähtsust omama isiklikud suhted. Ja nende arendamiseks pole paremat kohta, kui messid või näitused, kus on võimalik suhelda ja otsest kontakti saavutada potentsiaalse või ammuse äripartneriga. Et messil osalemine oleks edukas, vastaks ettevõtte ootustele ja tagaks tehtava investeeringu tasuvuse, tuleb kindlasti pikalt ja põhjalikult planeerida messil osalemist, realiseerida messil püstitatud eesmärgid ning teha sihikindlalt järeltööd saadud kontaktidega pärast messi. Antud koolituse käigus antakse põhjalik ülevaade kõikidest etappidest ning jagatakse kasulikke näpunäiteid. Seminari teemad: Konkurentsieelis, sihtturg, messi valik Messi ettevalmistus: eesmärgid, messiboksi planeerimine, meeskond, eelarve, logistika, ühisstendid, kliendisuhted, messiturundus Messiboksis: messiboksis osalemine, töökorraldus, suhtlemine Järeltöö pärast messi: tulemuste analüüs, edasised sammud Messikoolitused viib läbi Jakob Saks, kes on pikaajalise praktilise kogemusega eksportöör, tunnustatud koolitaja ja konsultant. Viimase 6 aasta jooksul on ta organiseerinud erinevatele ettevõtjatele messistende 2-4 rahvusvahelisel messil aastas (sh Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika). Tal on 11 aastat ekspordijuhtimise kogemust (sh 5 aastat väljaspool Eestit töötades) ning magistrikraad Copenhagen Business School’ist. Koolituse osalustasu on 300 krooni (hind sisaldab käibemaksu).

Lisainfo ja registreerimine: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee www.enterprise-europe.dk

Lisainfo ja registreerimine: LIIS LEHESALU Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Seminar

„Sihtturg — Ukraina” 26. novembril Kaubanduskojas

Kutsume osalema Elmia allhankemessil! 10.–13. novembril Jönköpingis, Rootsis

26. novembril kell 10.30–14.30 toimub Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) järjekordne sihturuseminar Ukrainast. Seminari korraldab Eesti Välisministeerium koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. Üritust toetavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Eesti Äri Assotsiatsioon Ukrainas (EBAU). Päevajuht on Margus Solnson, Eesti Välisministeeriumi lauaülem. 10.30 10.32

10.50

11.05

11.20 11.30 11.45 12.15

12.40 12.50 13.40 14.00

Avasõnad Poliitiline olukord Ukrainas Jaan Hein, Eesti Vabariigi suursaadik Ukrainas Pavlo Kirjakov, Ukraina suursaadik Eestis Ukraina majanduspoliitiline olukord, Kiievi kommunaalmajanduse olukorrast Rostislav Karandeejev, Ukraina spordi- ja pereasjade aseminister Vastavushindamise küsimused — muudatused sertifitseerimise korra osas Ukraina Standardiameti esindaja Muudatused tollikorralduses — tariifid, lõivud Ukraina saatkonna esindaja Uued ärivaldkonnad Ukrainas — info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, taastuvenergia Kohvipaus Eesti ärist Ukrainas — riigi võimalused ettevõtete ja ettevõtjate toetamisel Denis Priimägi, EASi esinduse direktor Ukrainas Margus Solnson, lauaülem, Eesti Välisministeerium Eesti Äri Assotsiatsiooni (EBAU) presentatsioon EBAU esimees või juhatuse liige Ettevõtete töökogemustest Ukrainas Küsimused saalile ja seminari lõpetamine Lõuna

Allhankemess Elmia Subcontractor (www.elmia.se/subcontractor) on Põhja-Euroopa suurim omalaadne mess, mis hõlmab masina-, metalli-, plastmassitööstust, elektroonikat jpm. Sellel aastal osalevad Eesti ettevõtjad messil ühisstendiga juba üheteistkümnendat korda. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib ühisstendi B-hallis stendil B03:18, mille suuruseks on 73,5 m². Koostöös oma pikaajaliste partneritega pakume kompaktset paketti, et ettevõtjal oleks võimalikult mugav ja soodne messil osaleda. 2009. aastal messil osalemise tingimused: esialgne hind 40 000 krooni, lisanduvad reisikulud; osaleja ei tohi olla maksuvõlglane või maksuvõlg peab olema ajatatud.

Osavõtutasu on 300 krooni (hinnale lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad koolitusmaterjalid ning lõuna ja kohvipausid. Palume seminarile eelnevalt registreeruda!

Lisainfo ja registreerimine: VIIVE RAID

MARGUS SOLNSON

Tel: 604 0080 E-post: viive@koda.ee

Tel: 637 7217 • GSM: 5370 0300 E-post: margus.solnson@mfa.ee

Lisainfo ja registreerimine: EVA MARAN Tel: 5645 1639 • E-post: eva@koda.ee

Liikmelt liikmele

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Nüüd on Teil võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulgast, samuti saate soovi korral teha liikmesettevõtetele oma toodete või teenuste sooduspakkumisi. Huvi korral palun saatke oma koostöösoov või sooduspakkumine e-postiaadressile kadri@koda.ee. Koostöösoov või sooduspakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile Kaubanduskoja liikmetele. NB! Avaldame ainult Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete pakkumisi. Lugege koostööpakkumisi nüüd ka Kaubanduskoja veebilehel Teenused – Koostööpakkumised ja info – Liikmelt liikmele aadressil http://www.koda.ee/?id=46026. Lisainfo: KADRI LIIMAL Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

KARELL ARSTIKESKUS OÜ

Lisainfo:

Karell Arstikeskus on Eesti üks suuremaid

Edgar Übner

Profood Invest OÜ

haiglaväliseid tervishoiuteenuseid osutavaid

Tel: 5341 2294 • E-post: edgar@eektrade.ee

www.eventcatering.ee Tel: 505 5224 • 5625 0131

eraettevõtteid. Arstikeskus on keskendunud

E-post: info@eventcatering.ee

eriarstiabi ning töötervishoiu teenuste osutamisele, kuid pakume ka üldarstiabi-, manu-

OÜ EXPERT2EXPERT

aalmeditsiini- ja diagnostikateenuseid.

Kas Teie ettevõttel on tekkinud küsimusi uue

Töötervishoid on teenus, mida pakume meie

töölepinguseaduse või personalijuhtimise val-

LINGUAJET OÜ

arstikeskustes Tallinnas ja Tartus. Anname

las? Soovite olla kindlad, et Te ei pea muretse-

Linguajet OÜ Mnemo kool — keeleõpe kiirkeele

kõigile Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele

ma personalidokumentide korrektsuse pärast?

kursus Mnemo25 meetodil. Uus võõrkeel 8 nä-

võimaluse kontrollida oma tervislikku seisundit

Tahate viia oma töötajatega kaasnevad riskid

dalaga koduvideoga! Olete oma aja peremees,

ja selle raames läbida ühtlasi ka Eesti Vabariigi

miinimumini? Kui jah, siis pakume Teile, kui

sest saate õppida kontoris või kodus. Meie

seadustega ettevõtetele kohustuslikuks muu-

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmele, võima-

instruktorid juhendavad Teid õppeprotsessis.

detud töötajate tervisekontroll. Aitame ka läbi

lust saada 1 tund tasuta konsultatsiooni töö-

Koolitusluba 4709 HTM. Inglise, vene, soome,

viia töökeskkonna riskianalüüsi, mõõdistamisi

suhete teemadel Expert2Experdis. OÜ Expert2

saksa, hispaania, itaalia, eesti, läti, prantsuse

ja koolitusi. Kõigile Eesti Kaubandus-Tööstus-

Expert on lahendus ettevõtte igapäevase per-

keeled, erialaprogrammid.

koja liikmetele pakume: töötervishoiu teenust

sonalitöö professionaalseks korraldamiseks.

Perepakett: Kursuse hinda saate ise vähendada

soodushinnaga -20%; gripivastane vaktsinee-

Pakkumine kehtib registreerumisel kuni 1. det-

järgmiselt: mida rohkem pereliikmeid õppimi-

rimine -10%. Pakkumine kehtib kuni 31.12.2009.

sembrini 2009. Kui soovite Expert2Expert paku-

sega liituvad, seda vähem maksab igaüks kur-

Teie ettevõttele sobivat pakkumist küsige

tavatest võimalustest rohkem teada saada, siis

suse eest. Kursuse maksumus 7200 krooni

e-postiaadressil myyk@karell.ee juba täna.

vaadake meie kodulehekülge www.personali

(sisaldab km).

Lisainfo:

juhtimine.ee.

Firmapakett: õpetame Teie töötajaid instruk-

Maiu Helmeste

Expert2Expert — Teie partner töösuhete korral-

toriks (40 aktiivtundi individuaalselt) + üks

Tel: 534 13 398

damisel!

võõrkeele kursus. Seejärel nad õpetavad Teie

E-post: myyk@karell.ee

Lisainfo:

töötajatele kõiki keeli, mis kuuluvad meie va-

www.karell.ee

Kristi Mikiver

likusse. Paketi maksumus on 12 000 krooni.

E-post: kristi.mikiver@personalijuhtimine.ee

Tasuta tutvustustund/seminar: Toimub aadres-

Tel: 505 0617

sil Pärnu mnt 41A Tallinnas. Aega saab bro-

AS EEK-TRADE

neerida telefoni teel, Soovi korral tuleme Teie

AS Eek-Trade otsib koostööpartnereid. Ette-

juurde.

võtte tegevusaladeks on kompaktplaadi ja

EVENT CATERING

Europraktika/praktikakoht: Võtame praktikante

laminaadi müük ning kattematerjali pressimine

Event Cateringil on alanud jõuluhooajal palju

aastaringselt, k.a välisriikidest.

ja toote töötlemine. AS Eek-Trade on 100% Eesti

uusi ja väga maitsvaid pakkumisi, mis toovad

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele soo-

kapitalil põhinev mööblidetaile ja aknalaudu

Teie lauale vanad head jõulutraditsioonid, kuid

dushinnad -20%.

tootev ettevõte, mis on spetsialiseerunud

seda üllatuslikus uues kuues. Kõikidele jõulu-

Lisainfo:

aknalaudade, töötasapindade ning mööbli-

menüü tellimustele, mis on vormistatud enne

Pärnu mnt 41A Tallinn 10119

detailide tootmisele. 2004. aastal omistati

30. novembrit 2009 kehtib hinnasoodustus —

Tel: 514 4679

ettevõttele ISO 9001:2000 kvaliteedisertifi-

10%. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele

E-post: linguajet@excite.com

kaat.

pakume hinnasoodustust -15%.

www.linguajet.ee

Uued liikmed

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Ida-Virumaa

CARGOTEC ESTONIA AS

366 9675

Raplamaa

MARET TAMME — TAMME TALU

510 9501

www.cargotec.ee

Metallist konstruktsioonide ja masinaosade valmistamine. Põllumajandus, lambakasvatus, mahetootmine. Silmkoeesemete valmistamine lambavillast.

Tallinn ja Harjumaa

APL PRODUCTION AS

679 9300

www.apl.ee

Metallkonstruktsioonide ja seadmete tootmine.

A-SCRIPT SERVICE OÜ

613 9727

www.a-script.eu

Tõlketeenused.

EHITUSPLAAT OÜ

653 3739

www.ehitusplaat.ee

Kivex loodusliku kivipuruga kaetud fassaadi- ja sokliplaatide tootmine ja turustamine. Amroc ehitusplaatide ja Cemvin ehitusplaatide turustamine.

ELCOGEN AS

627 8866

www.elcogen.com

Kütuselementide tootmine ja tehnoloogiate väljatöötamine.

ELKDATA OÜ

683 5188

www.veebimajutus.ee

Virtuaalserverite ja privaatserverite rent, domeenide registreerimine.

EU TRADE OÜ

673 5544

Hulgikaubandus — pakendid ja pakkematerjalid.

FLOBERG TRANS OÜ

627 4090

Investeerimine.

FLUIDEXPERT OÜ

650 8140

www.fluidexpert.ee

Tööstusautomaatika seadmete (ventiilid, temperatuuriandurid, gaasiandur, rõhuandur, kontroller jne) maaletoomine ja hulgimüük.

GSMVALVE OÜ

www.valve.ee

Turvatöö ja juurdlus. Tekstiiletikettide printimine.

HOLDA OÜ

644 5729

www.holda.ee

KARLA AUTO O.K. OÜ

605 0250

www.karla.ee

Mootorsõidukite hooldus ja remont. Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük ning hulgimüük.

KIILI BETOON OÜ

672 5591

www.kiilibetoon.ee

Betoonist ehitusmaterjali tootmine.

LDIAMON AS

618 1160

www.ldiamon.eu

Muu meditsiini ja hambaraviinstrumentide tootmine.

NORD COCOA OÜ

622 0101

www.csb.ee

Kakaoubade hulgimüük.

PORT ONE OÜ

679 9500

www.port1.ee

Kütuse ostu-müügi finantseerimine.

RAFARM GRUPP OÜ

662 0705

SANOFI-AVENTIS ESTONIA OÜ

627 3488

Ravimite eksport, import ja hulgimüük. www.sanofi-aventis.com

Farmaatsiatoodete ja teenuste reklaam ning nende müüki toetavate teenuste osutamine. Kliiniliste testide ja uuringute läbiviimine.

SCANFOR EESTI OÜ

654 1970

www.scanfor.eu

Rahvusvaheline kaubavedu autodega. Ekspedeerimis-, transpordi- ja logistikateenused. Kinnisvara ost-müük.

WELL DONE GRUPP OÜ

506 8084

www.welldone.ee

Seifide, turvakappide rent, müük, hooldus ja paigaldus, paberipurustajate müük, hooldus, paigaldus, järjekorrasüsteemide müük, hooldus ja paigaldus, mootoriga trepikärude müük, hooldus. Seifide kolimine.

VINCENT OÜ

613 0650

www.vincent.ee

Kaubamärgi disain, pakendi disain, firmagraafikamanuaalide koostamine, trükiste ja veebilehtede disain, aastaraamatute kujundamine. Tõlketeenused. Trükiteenused.

Tartumaa

BELLFIRE OÜ

641 2412

VTT-NTM OÜ

5901 6617

Kangaste ja mööbli jae- ja hulgimüük. www.vttntm.com

Optikainstrumentide ja fotoseadmete tootmine. Difraktsioonilise interferomeetri tootmine.

TINTER-PROJEKT OÜ

747 5333

www.tinterprojekt.ee

Teede- ja tänavate-, vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimine. Detail- ja üldplaneeringud, geodeetilised tööd, teedeehituse omanikujärelevalve, projektide ekspertiis.

Viljandimaa

KÜLLI SIIMU FIE

433 7745

www.kudumid.ee

Kudumite valmistamine ja müük. Kudumismasinate hooldus ja remont.

TRANSSFERA DR OÜ

5553 7230

www.transsfer.ee

Värvilise vanametalli kokkuost, ehitus, remonditööd.

Riigihanketeated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Riigihanketeated: Soome

Tasuta ID-kaardi koolitused Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projekti „Mentoripõhine e-õpe” raames viib BCS Koolitus alates juunikuust läbi tasuta koolitused kõigile ettevõtlikele inimestele. Koolitus annab praktilised oskused e-keskkonnas olevate teenuste turvaliseks kasutamiseks ja IDkaardiga või Mobiili-IDga digiallkirjastamiseks.

Eesti

Geograafiliste kaartide trüki-

Teenindus- ja Maamajandus-

teenused. Tähtaeg pakkumiste

kool soovib soetada õppeotstar-

esitamiseks 07.12.2009.

bel piimatööstuse liiniseadmeid

Kood 2575

(nt piima ja koore eeltöötlemise

Ehitustööde hange vannitubade

liin, hapupiimajookide valmis-

kaasajastamiseks (sh plaatimis-

tamise kinnised tankid, juustu

tööd). Osavõtutaotluste esita-

valmistamise liin, vaakumkile-

mine 23.10.2009, pakkumuse

tusmasin jne). Tähtaeg pakku-

kutsed esitatakse valitud pak-

miste esitamiseks 30.10.2009.

kujatele 26.10.2009. Kood 2576

Kood 2586

Ostetakse terastooteid (origi-

Ostetakse gaaskromotograaf

naalnimetus: teräslevyjä, putki-

mass-spektomeeter. Tähtaeg

palkkeja). Tähtaeg pakkumiste

09.11.2009. Kood 2587

esitamiseks 30.10.2009.

Büroomööbli ostmine. Tähtaeg

Kood 2577

30.10.2009. Kood 2588

Tõlketeenuste ostmine, hankija

Narva piirkonnas ostetakse 30

Infopankki.fi (originaalnimetus:

lauarvutit. Tähtaeg 30.10.2009.

verkkopalvelun käännöspalve-

Kood 2589

lut). Tähtaeg 20.11.2009.

Spordidresside ostmine (hangi-

Kood 2578

takse kokku 3800 spordidres-

Alumiiniumkerega valveotstar-

sikomplekti 3-aastasel perioo-

belise laeva ostmine. Tähtaeg

dil) 03.11.2009. Kood 2590

24.11.2009. Kood 2579

Tallinna sihtkohakampaania rek-

Ostetakse mitmesugused toi-

laami tellimine Rootsi interneti-

Koolituse õppevorm on mentoripõhine e-õpe. Koolitusklassis on

duaineid ja kuivatatud tooteid.

portaalides. Tähtaeg 28.10.2009.

kohal mentor-koolitaja, kes abistab küsimuste tekkimise korral.

Pakkumisi võib esitada soome

Kood 2591

E-õppematerjal sisaldab videoklippe, teste ja praktilisi harjutusi

või rootsi keeles. Tähtaeg on

ning on nii eesti- kui venekeelne. Mobiilne arvutiklass tuuakse Teie

03.12.2009. Kood 2580

ettevõttesse kokkulepitud ajal kohale, kui teil on vähemalt 40 in-

Pehmete paberitoodete hange

Lennuangaari ehituse hange

imest, kes soovivad läbida ID-kaardi koolituse. Koolitus võtab

(sh tualettpaber, taskurätikud,

Saksamaal

aega 2–4 akadeemilist tundi ja igaüks saab valida endale sobiva

käterätikud ja salvrätikud). Täht-

data, comms and electrical

tempo. Ka üksikutel soovijatel palume oma soovist teada anda.

aeg 25.11.2009. Kood 2581

works). Tähtaeg osavõtutaot-

NB! Selleks, et koolituse käigus saaks praktiliselt läbi teha digiallkirjastamise, tuleb koolitusele kindlasti kaasa võtta ID-kaart või Mobiili-ID koos pin1 ja pin2-ga.

Kood 2592

Erineva mööbli hange. Tähtaeg 25.11.2009. Kood 2582 Ostetakse toiduained (sh tera-

Registreerimiseks saatke kiri e-postiaadressile ekoolitus@bcs.ee.

vili, kartulid, köögiviljad, puu-

Lisage kindlasti sobivaim koolitusaeg, töötajate arv. Vali sobiv

viljad ja pähklid). Tähtaeg on

kuupäev ja pane ennast kirja!

13.11.2009. Kood 2583 Hangitakse teostatavusuuringuid, nõuandeteenuseid, analüü-

Piret Elm BCS Koolituse projektijuht/õpetaja E-post: piret.elm@bcs.ee • Tel: 699 8155

(originaalkeeles:

luste esitamiseks 26.10.2009. Läti

Koolitusele registreerumine toimub läbi ettevõtte kontaktisiku.

Piret Salmistu Kaubanduskoja turundusdirektor E-post: piret@koda.ee • Tel: 604 0060

NATO

se. Tähtaeg 03.11.2009. Pakku-

Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 E-post: lea@koda.ee

miste esitamine inglise ja läti keeles. Kood 2584 Kirjapaberi ja trükipaberi hange. Tähtaeg 03.11.2009. Kood 2585

Vaata kõiki kehtivaid hanketeateid Koja veebilehelt www.koda.ee teenused valik riigihanketeateid.

Koostööpakkumised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. oktoober 2009

Makedoonia ettevõte, mis toodab

Tšehhi ettevõte, mis trükib raa-

Saksa pakendamisettevõte pa-

Inglise märgitootmismasinate ja

peamiselt puuvillaseid rõivaid

matuid, katalooge, ajakirju ja

kub allhankena oma teenuseid —

märkide valmistaja otsib esinda-

(T-särke, pükse jm), otsib potent-

teisi trükiseid, otsib allhanke-

Saksamaale imporditava valmis-

jat Ida-Euroopas.

siaalset ostjat osale firmast.

tööde võimalust.

toidu, maiustuste, kondiitritood-

Kood 2009-08-28-018

Kood 2009-09-29-011

Koos 2009-10-02-011

ete, külmade ja soojade jookide

Türgi sisekujundusettevõte, mis

Hispaania nahahoolduskosmee-

Armeenia erinevate veinide tootja

ümberpakendamine ja hoiusta-

tegeleb ühtlasi ka projektipõhise

tika tootja otsib esindajat.

(7 erinevat veini) otsib vahendajat.

mine.

mööbli ja erinevate puidust ese-

Kood 2009-09-29-014

Kood 2009-10-02-012

Kood 2009-10-05-25

mete tootmisega, otsib partne-

Armeenia ettevõte, mis toodab

Tšehhi ettevõte, mis toodab sar-

Tšehhi ettevõte, mis valmistab

reid koostööks.

meeste ja naiste pükse, vorme,

vedest erinevaid esemeid, otsib

presse, paberi- ja puidutööstuses

Kood 2009-09-29-021

kirurgikitleid ja voodipesu, otsib

vahendajat ja koostöövõimalust.

vajaminevaid masinaid ja metall-

Jordaania ettevõte pakub Surnu-

vahendajat ning võimalust ühis-

Kood 2009-10-02-015

komponentide presse, otsib va-

mere tooteid.

ettevõtluseks.

Taani ettevõte otsib Euroo-

hendajat või pakub end allhan-

Kood 2009-10-22-001

Kood 2009-09-30-001

past vanuritele ja/või pimeda-

gete teostajaks.

Tšehhi ettevõte, mis toodab eri-

tele mõeldud mobiiltelefonide

Kood 2009-10-06-010

nevaid tooteid polüuretaanvahust

tootjat.

Poola ettevõte, mis toodab salv-

(polyurethane foam) — nt kummi-

Kood 2009-10-02-016

rätte haiglatele, hambakliiniku-

paadid, täispuhutavad telgid,

Tšehhi sanitaarkeraamika, vanni-

tele ja teistele meditsiinilistele

madratsid jm, otsib esindajat.

toa tarvikute ja plaatimisvahen-

asutustele, aga ka koduseks ka-

Kood 2009-09-30-021

dite tootja otsib vahendajat.

sutuseks, otsib oma toodetele

Armeenia erinevate autoreleede

Kood 2009-10-02-019

esindajat.

tootja otsib vahendajat ning või-

Poola ettevõte, mis valmistab

Kood 2009-10-07-016

malust ühisettevõtluseks.

kõrgkvaliteetseid elektrilisi testi-

Poola logistikaettevõte otsib äri-

Kood 2009-09-30-022

mis- ja mõõteriistu energiatöös-

partnereid.

Itaalia piimatoodete ja juustu

tuse ja telekommunikatsiooni

Kood 2009-10-07-036

tootja otsib vahendajat ja koos-

ettevõtetele, otsib esindajat EL

Taani prügikogumise ja töötle-

tööpartnerit.

liikmesriikides.

misega tegelev ettevõte otsib

Kood 2009-10-01-003

Kood 2009-10-05-004

suurte teraskonteinerite (namely

Poola ehitusvaldkonnas tegut-

Ungari ettevõte, mis toodab

roll on/roll off containers for hook

sev ettevõte otsib vahendajat

desinfektsioonivahendeid (hy-

lift container trucks and com-

või pakub end allhanketööde

perpure chlorine dioxide), otsib

paction containers) konkurentsi-

teostajaks.

oma toodetele vahendajat.

võimelist valmistajat.

Kood 2009-10-01-017

Kood 2009-10-05-010

Kood 2009-10-11-002

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

Vaata lisainfot Koja tasuta partnerotsinguteenustest ja koostööpakkumiste loetelu veebilehelt www.koda.ee teenused koostööpakkumised ja infoteenused (ülevaade partnerotsinguteenustest) viimased koostööpakkumised (loetelu pakkumistest).

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • Stockholmi messid Tel: 604 0082 • koostööpakkumised • raamatukogu Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • liikmesuhted • avalikud suhted • Tel: 604 0085 Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950