Teataja 19_2010_pisike

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA 85

TEATAJA

NR 19 • 3. NOVEMBER 2010

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTAL

Euroopa Ettevõtjate Parlament: Taas edukas!

14. oktoobril täitus Euroopa Parlamendi plenaaristungite saal Brüsselis enam kui 750 ettevõtjaga erineva suurusega ja erinevates valdkondades tegutsevatest ettevõtetest, kuid ühise ambitsiooniga: teha oma hääl kuuldavaks ELi tasandil mitmes olulises küsimuses.

Juba teist korda toimus Eurokodade (Eurochambres) korraldatud Euroopa Ettevõtjate Parlamendi (European Parliament of Enterprises — EPE) istung.

Avasessioonis kõnelnud Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ütles: „Ma usun, et see on väga kasulik panus meie tööle ja ma ootan põnevusega teie soovitusi.” Euroopa Komisjoni president Herman Van Rompuy lisas: „Ettevõtlus on Euroopa majanduse kandev jõud. Teie kaasamine otsustamisprotsessi on ELi jaoks asendamatu.”

Istungisessioonid kujutasid endast konstruktiivset arvamuste vahetamist ettevõtjate ja Euroopa Parlamendi ja Komisjoni vahel. Istungit kokku võttes lausus Eurokodade president Alessandro Barberis: „Ma olen tänulik, et Euroopa Ettevõtjate Parlamendi liikmed on võtnud tõsiselt oma kohustusi esindades enam kui 20 miljonit Euroopa ettevõtet. Nüüd tuleb vastutus üle meile, Eurokodadele, tagamaks EPE tulemuste ja

Pildil vasakult: Kaubanduskoja peadirektor Siim Raie, Sangar AS juhatuse esimees Gunnar Kraft, Nordic Hotels juhatuse esimees Feliks Mägus, Kaubanduskoja haridusnõunik Tiia Randma, Harju Elektri nõukogu

sõnumite laialdane levik ja efektiivne kasutamine.”

esimees Endel Palla. Ettevõtjatest saadikutena osalesid EPE istungil veel Kaubanduskoja juhatuse esimees Jätkub lk 13

Toomas Luman, Uuemõisa Investi juhataja Koit Uus ja Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi.

TÄNA LEHES: Muudatustest elektrituruseaduses Sotsiaalselt vastutustundlikust restruktureerimisest ELis

ATA märkmikust EMSK 2010-2013 aasta tööprogramm ja prioriteedid

e-CERTIS – uus hankedokumentide andmebaas Trendidest ja tootearendusest toiduainetööstuses

Iga liige loeb! | www.koda.ee

2

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Tööjõupuudus tõmbab ekspordikasvule pidurit Eesti ettevõtjatel napib ekspordi arendamiseks müügitöö oskusi, kuid samas ei pöörata sellele probleemile suurt tähelepanu, selgus Kaubanduskoja ja Konjunktuuriinstituudi Eesti ettevõtjate ekspordiprobleemide uuringust.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja KaubandusTööstuskoja peadirektor Siim Raie tutvustasid 25. oktoobril Konjunktuuriinstituudi ja Kaubanduskoja uuringut Eesti ekspordifirmade probleemidest – küsitleti kokku ligi neljasadat firmat.

K

onjunktuuriinstituudi direk-

firmadest. Sellest võib saada tõsine

ruumi,“ ütles Josing. Ettevõtjad tun-

selgelt välja Eesti eksportijate vähe-

tor Marje Josingu sõnul on

ekspordikasvu takistus, hoiatas

nistavad ka ise, et välisturule mi-

ne koostöövalmidus, mis võimal-

ekspordi arendamisel ettevõtjate

Eesti Konjunktuuriinstituudi direk-

neku teeb raskeks kitsas kontakt-

daks välisturgudel osaleda suure-

suurim mure teadmised-oskused

tor Marje Josing. Kasvuraskused

võrk ja vähene müügialane kompe-

mates hangetes või vastu võtta

müügitöö osas ning kvalifitseeritud

võivad tekkida ka sellest, et juba

tents, kuid viimastel aastatel on

suuremaid tellimusi.

tööjõu puudus. Paremini tulevad

praegu positsioneerib valdav ena-

panustatud siiski rohkem toote-

toime suured rahvusvahelised ette-

mus Eesti eksportööre end kõrge

arendusse ja tootmisseadmetesse,

võtted, väiksemad tootjad peavad

kvaliteedi ja keskmise hinnatase-

mitte müügioskuste arendamisse

aga rohkem omavahel koostööd

mega müüjaks. Segi on Eesti fir-

või vastavate välisekspertide kaa-

tegema.

madel ka konkurentsieeldused ja

samisse.

-eelised. Enamik peab oma peaUuring Eesti ekspordifirmade prob-

miseks konkurentsieeliseks kõrget

Eesti ettevõtjate suurim probleem

leemidest näitas, et kõrgest töö-

kvaliteeti ja paindlikkust, mis para-

on teadmiste ja oskuste puudus

puudusest hoolimata napib oskus-

ku on pelgalt eeldus välisturule

ekspordi arendamisel — mida väik-

töölisi isegi tekstiilitööstuses, rääki-

minekuks. „Brändi ja müügi osas on

sem ettevõte, seda suuremad prob-

mata infotehnoloogiast või metalli-

Eesti ettevõtetel alles palju arengu-

leemid müügiga. Uuringust tuleb

Uuringuga saab tutvuda Koja veebilehel www.koda.ee rubriigist Teenused Toimunud seminarid Eesti ettevõtete ekspordiprobleemide uuring.

Juhtkiri

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

3

Leia endale vajalikud inimesed Talendid koju! portaalist „Kas see pole mitte liiga pretensioonikas üleskutse?”, kuulsime Talendid koju! projekti alustades. „Kas pole meil endil mitte juba piisavalt töötuid, miks uusi inimesi vaja juurde kutsuda?”, kuuleme jätkuvalt.

SIIM RAIE Peadirektor

J

ulgustust selle tegevuse ette-

põhjused ei saa olla nendest eri-

Põhjuse tagasipöördumiseks ei an-

kümnendik meie küsitletud ette-

võtmiseks andis Eesti ette-

nevamad – haridusteele loomulikult

na üksnes tööle asumine sobival

võtetest, kuid algatuseks on meel-

võtete küsitlemine. Puudus

järgnev tööpõld on samasugune

ametikohal, aga ka võimalus alus-

div seegi. Nagu ka fakt, et välis-

kvalifitseeritud tööjõust ning ka

otsuse langetamise koht. Otsuse

tada oma ettevõtlusega. Kõige

maale on mindud õppima just neid

lihtsalt inimestest, kellel on tööle

teeme olemasolevate võimaluste ja

rohkem õpib meie noori just Lääne-

erialasid, mille vastu meie ettevõte-

kaasa tuua rahvusvahelisust kõige

pakkumiste piires. Juba kuus kuud

Euroopa, USA ja Venemaa ülikooli-

tel huvi kõige suurem — tehnoloogia

laiemas mõttes, on suur. Seda kin-

kodust eemal olles säilivad küll side-

des. Ettevõtlusega alustamine on

ja täppisteadused.

nitab ka meie läbi viidud ekspordi-

med perekonnaga ja uudistega ollak-

enamikus neist kaugelt vaevarik-

takistuste uuring. Paljuräägitud

se kursis online-meedia kaudu, kuid

kam kui Eestis. Midagi defitsiitse-

Talendid koju! pole lihtsalt kampaa-

majanduse struktuuri muutmine ja

tööturul toimuv hägustub ja asjad,

mat ja väärtuslikumat, kui alustav

nia — meie soov on sellest kujun-

teadmistepõhisus rahvusvahelises

millest me midagi ei tea jäävad tava-

ettevõtja, täna majanduses pole.

dada pikemaajalisem ja süsteemne

konkurentsis ei ole mõeldavad üks-

liselt meie otsustuste hulgast välja.

Juhtida rahvusvahelist äri just Ees-

tegevus, mis aitab kaasa Eesti orga-

nes kodumaiste teadmiste ja os-

Asju, mida meile ei pakuta me ta-

tist on täiesti võimalik ja mõistlik.

nisatsioonide rahvusvahelise haarde

kuste najal. Üheksakümnendate

valiselt ju ka ei osta.

Mitmed küsitletutest tundsid huvi

laienemisele ning n-ö värske vere ja

just ettevõtte loomist puudutava

ideede jõudmisele maarjamaale läbi

info vastu.

nende, kellele see maa pole võõras.

alguses oli populaarseks sõnaks knowhow, mida välismaalt toomas

Algatatud Talendid koju! portaali

käidi. Täna on samatähenduslikuks

(www.talendidkoju.ee) ülesanne ongi

menukaks väljendiks teadmiste

see tühimik täita — anda välismaal

Ei saa mööda vaadata ka sellest, et

Et tegu pole utoopilisega eesmärgi-

siire. Võib küll arvata, et kõik tead-

pikaajalistelt õppivatele noortele

pikaajaliselt välismaal õppivad noo-

ga, näitab ka fakt, et kolme nädala-

mised on meile kättesaadavad in-

võimalus saada tööpakkumisi, mis

red tõid ise tagasipöördumise argu-

ga on ennast Talendid koju! portaalis

ternetist, ole vaid aktiivne ja am-

sobituks nende varasemate valiku-

mentidena välja perekonna ja sõpra-

registreerinud ligi 300 talenti, kel-

muta, kuid palju suurem mõju on

tega — rahvusvahelise kogemuse,

de asumise Eestis. Pikaajalisel viibi-

lest esimesed on juba ka tööandja-

neil teadmistel, mida andekas koju

uue suhtevõrgustiku, multikultuur-

misel välismaal aetakse juured loo-

tega läbirääkimistesse asunud.

siirdunu ka ellu rakendab.

sete organisatsioonide ja muidugi

mulikult kohalikku mulda ning pere-

enese proovilepanemisega.

kondade tagasi kutsumine sisaldab

Lõppude lõpuks pole isegi füüsiline

juba palju rohkemaid aspekte, kuid

tagasipöördumine see kõige oluli-

Vaadates ringi ja arutledes, kes võiksid meie ettevõtteid rahvusvahe-

Vaid 11% meie küsimustele vasta-

just õpinguid lõpetavate noorte

sem. Kui me suudaks välismaal ela-

lisemaks muuta, jõudsime üsna

nutest ütles, et on jäädavalt välis-

puhul peame oma pakkumiste ja in-

vaid ja õppivaid Eestist pärit inimesi

kiiresti ikkagi siitsamast pärit ini-

maal. Kaks kolmandikku on võrdse

foga õigel ajal õiges kohas olema.

kutsuda tööle meie ettevõtete

mesteni. 500 välismaale õppima ja

pakkumise korral nõus kodumaale

elama suundunud noore inimese

tagasi pöörduma. Siinkohal on olu-

Õpingute käigus on võimalik siduda

taas leidnud võimaluse Eestit laien-

küsitlemine näitas, et kodust kau-

line ka märkida, et „võrdne pakku-

noori ka praktikakohtade (suveks

dada. Kutsun kõiki liikmeid esiteks

gele on mindud lootuses saada

mine” ei tähenda mitte sama palga-

tullakse ikka koju), lõputööteemade

tutvuma portaaliga ning vajadusel

parem haridus ning soovist ennast

numbrit, vaid palka, mis võimaldab

ning stipendiumitega. Viimaseks

ja võimalusel kasutama seda vaja-

proovile panna. Tagasipöördumise

võrreldavat elatustaset.

näitas valmisolekut üles küll vaid

mineva tööjõu otsimisel.

heaks uuel kodumaal, siis oleme

4

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

4. november

Infopäev „Tolli infosüsteemide kasutamine praktikas” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Marju Männik • Tel: 604 0079 • E-post: marju.mannik@koda.ee

8., 9. ja 15. nov

Ekspordiplaani koostamise koolitus Pärnus TÜ Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

10. november

Ekspordi Akadeemia seminar „Efektiivse koostöö kasumlikkus” tippjuhtidele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

11. november

Ekspordi Akadeemia seminar „Efektiivse koostöö kasumlikkus” keskastmejuhtidele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

11. november

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Taanis Meelike Palli Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

11. november

Seminar „Müük ja müügitehnikad” Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas.hansson@koda.ee

15. november

Välismessikoolitus Tartus Hotellis Kantri (Riia mnt 195) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

16. november

Turu-uuringute koostamise koolitus Tartus Hotellis Kantri (Riia mnt 195) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Leia endale vajalikud inimesed Talendid koju! portaalist

3

Konjunktuur Tööjõupuudus tõmbab ekspordikasvule pidurit

2

Seadusandlus Elektrituruseaduse muutmise eelnõust ja taastuvenergiatoetusest

5

Halduskoormuse vähendamisest aktsiaseltside ü hinemise ja jagunemise puhul

6

Sotsiaalselt vastutustundlik restruktureerimine Euroopa Liidus

8

Koja gallupid

9

Euroopa uudised „Üheskoos loome säästva Euroopa”

10

Tagasivaade Euroopa Ettevõtjate Parlament: Taas edukas!

13

Väliskaubandus ATA märkmikust

14

Uus andmebaas e-CERTIS: rahvusvahelistel hangetel nõutavate hankedokumentide kohta

15

16. november

Seminar „Aktuaalsed maksumuudatused ja maksuprobleemid kohtupraktikas” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

16

23. november

Ekspordi Akadeemia seminar „Trendid” tipp- ja keskastmejuhtidele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

23.–24. nov

Kontaktkohtumised säästliku ehitusega tegelevatele ettevõtjatele ja organisatsioonidele Västeras, Rootsis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

1. detsember

Kontaktkohtumised AgroMatch ja firmakülastused põllumajandusmessi Agromek 2010 raames Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

2., 3. ja 9. dets

Ekspordiplaani koostamise koolitus Rakveres Lääne-Viru Maavalitsuse saalis (Kreutzwaldi 5) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

8. detsember

Ekspordi Akadeemia seminar „Innovaatilised võimalused kulude optimeerimiseks” tipp- ja keskastmejuhtidele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

17., 18. ja 24. jaan

Ekspordiplaani koostamise koolitus Võrus Mainori Kõrgkooli Võru õppekskuses (Kreutzwaldi 34) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

17. jaanuar

Välismessikoolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Innovatsiooniveerg Toiduainetööstuse hetkeseis, trendid ning tootearendus

Sotsiaalne ettevõtlus Kuidas pakkuda tuge lapsevanematele laste sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

17

Vastutustundlik ettevõtlus Coca-Cola HBC AS

18

Juhtimisveerg Musta pori näkku. Tagantjärele, aga see-eest mõnuga!

20

Teated Koostööpakkumised Riigihanketeated Liikmelt liikmele Juubilarid

21 24 24 25 26

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

5

Elektrituruseaduse muutmise eelnõust ja taastuvenergiatoetusest Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud taastuvenergiaallikatest toodetud elektrienergia toetamine ehk otsemalt öelduna toetuste vähendamine. Kuigi MAIT PALTS

praegune elektrituruseaduse redaktsioon, mis toetuse määrasid muutis, kehtib alles

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

möödunud talvest, on tänaseks koostatud põhjalik analüüs sellest, miks vähem kui aasta kehtinud toetuse määrad ei ole jätkusuutlikud ja vajaksid muutmist.

Lühidalt: Elektrituruseaduse muutmise eelnõuga soovitakse loobuda fikseeritud toetuse põhimõttest. Uue toetusskeemi kohaselt ei ole toetus enam kindla fikseeritud väärtusega, vaid arvutatakse Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud hinna ja eelmise kalendrikuu kaalutud keskmise börsihinna vahena.

Konkurentsiamet kontrollib tootja taotluse alusel tema majandustulemusi ning kui investeeritud kapitali tootlikkuse määr on alla 10%, võib tootjale kooskõlastada toetuse, mis tagaks tootlikkuse määra 10%. Ehk siis oleks toetust võimalik saada vaid neil tootjatel, kelle kapitali tootlikkuse määr jääb alla 10%.

O

n igati põhjendatud ja vaja-

vastava analüüsi ka koostanud.

nii sagedad muudatused ilmselgelt

lik, et enne iga olulise ma-

Selle kesksemaid järeldus on, et

õiguskindlust halvendavad. Teisest

jandusliku mõjuga eelnõu koosta-

vähem kui aasta tagasi jõustunud

küljest on iga seadus muudetav

mist oleks koostatud analüüs selle

seadusemuudatused on sisuliselt

ning kui mõjuvad põhjused selleks

kohta, millised on praeguse olukorra

riigi huve kahjustavad, tootjate huve

on olemas, tuleb muudatusi aru-

probleemid, lahendusvariandid ning

ebaõiglaselt soosivad ning neid

tada.

millised mõjud kaasneksid nii keh-

tuleks oluliselt muuta. Tekib küsi-

tiva olukorra jätkumisega kui ka

mus, miks ei eelnenud vastavat

muudatustega. Analüüs peaks and-

analüüsi juba viimastele muuda-

ma vastused sellele, mida on vaja

tustele. Valdkonnas, kus investee-

muuta ning millised mõjud kaas-

ringud on väga mahukad nagu need

Kehtiva elektrituruseaduse (ElTS)

neksid seaduse muutmisega või

on energia infrastruktuuri rajamisel

kohaselt lähtutakse taastuvatest

muutmata jätmisega. Kõnealuse

ning kus riigil peaks olema pikaaja-

energiaallikatest energia tootmise

eelnõu puhul on Konkurentsiamet

line plaan turu reguleerimiseks, on

toetuse maksmisel põhimõttest, et

Eelnõuga soovitakse loobuda fikseeritud toetuse põhimõttest

6

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

toetust võib maksta toodetud

Võrreldes kavandatavaid muuda-

elektrienergia ühiku eest 12 aasta

tusi kehtiva seadusega on ilm-

jooksul kindla hinnaga, sõltumata

selge, et muutused oleksid suured.

P

elektri turuhinnast ning investeeringute maksumusest. Ehk siis

ole saladus, et äriühingute

on nii otsustanud. Direktiivi ülevõt-

jaoks kehtib ühinemise ja

misel on vaja otsustada, kas selline

jagunemise läbiviimisel küllaltki

võimalus peaks olema ka Eesti

Paratamatult tekib küsimus sel-

suur hulk teabekohustusi (raama-

seaduses. Tõepoolest, kui tege-

lestki, kas toetuse maksmine vaid

tupidamise vahearuannete koos-

mist oleks formaalsusega, millel

seadus ütleb ära konkreetsed toe-

madala tootlikkusega elektritoot-

tamine, ühinemis- ja jagunemis-

sisuline tähendus või vajadus

tuse summad, mida taastuvatest

misele oleks eelnõus toodud kujul

lepingute kättesaadavaks tege-

puuduks, siis oleks mõistlik selline

energiaallikatest elektri tootjale

ikkagi põhjendatud. Kas see moti-

mine jne), millest nii mõnedki või-

võimalus ette näha. Samas vajab

makstakse. Eelnõuga soovitakse

veeriks ka tootlikkust suurendama

vad tunduda teatud juhtudel

kindlasti täiendavat kaalumist see,

fikseeritud toetuse põhimõttest

või investeerima kõrgema tootlik-

üleliigsed ja koormavad, seda mõ-

kas kõnealune võimalus võib ohus-

aga loobuda. Uue toetusskeemi

kusega infrastruktuuri arendamis-

nel juhul isegi teostamisviisi poo-

tada võlausaldajaid või teisi huvi-

kohaselt ei ole toetus enam kindla

se? Kas selline lähenemine toetus-

lest. Eelviidatud direktiiv püüabki

tatud isikuid või tuua kaasa muid

fikseeritud väärtusega, vaid arvu-

te andmisel vastab võrdse konku-

ühtlustada ja lihtsustada ühine-

negatiivseid tagajärgi.

tatakse Konkurentsiameti otsuse-

rentsi põhimõtetele jne. Juhul, kui

miste ja jagunemiste läbiviimist EL

ga kooskõlastatud hinna ja eel-

süsteemi niivõrd põhimõtteliselt

liikmesriikides. Tuleb rõhutada, et

mise kalendrikuu kaalutud kesk-

muuta, peaksime olema kindlad,

direktiiv 2009/109/EÜ ei näe ette

mise börsihinna vahena. Samuti nähakse ette, et Konkurentsiamet kontrollib tootja taotluse alusel tema majandustulemusi ning kui investeeritud kapitali tootlikkuse määr on alla 10%, võib tootjale kooskõlastada toetuse, mis tagaks tootlikkuse määra 10%. Ehk kokkuvõtvalt oleks toetust võimalik saada vaid neil tootjatel, kelle kapitali tootlikkuse määr jääb alla 10%. Konkurentsiameti poolt toetuse kooskõlastamisel tuleks võtta

ühte ja konkreetset regulatsiooni,

Toetuse maksmine tuleb otsustada iga aasta kohta uuesti ning toetust võib maksta kuni 12 aastat tootmise alustamisest alates. Toetust ei maksta, kui elektrienergia ühe kilovatt-tunni noteeritud börsihinna kalendrikuu kaalutud keskmine on suurem Konkurentsiameti kooskõlastatud toetuse arvutamise aluseks olevast määrast.

arvesse sedagi, et toetuse arvu-

mille kõik liikmesriigid üle peavad võtma, vaid annab võimaluse va-

Võimalik kaotada topeltaruandlus — mitterahalise sissemakse eraldi hindamine ühinemiselvõi jagunemisel

lida erinevate lahenduste vahel.

Kehtiv seadus sätestab, et kui

Oluline on valida see variant, mis

ühendav ühing on aktsiaselts,

sobib meie õiguskeskkonda kõige

mille aktsiakapitali seoses ühine-

paremini.

misega suurendatakse, või kui ühinemisel asutatakse uus aktsia-

Börsiettevõttel kaob vahebilansi koostamise kohustus, kui ta on ette nähtud korras avalikustanud ja teinud kättesaadavaks poolaastaaruande

selts, tuleb aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras hinnata, kas ühendatavate ühingute varast piisab aktsiakapitali suurendamiseks või asutatava aktsiaseltsi aktsia-

tamise aluseks olev summa ei tohi

et seda ei ole vaja aasta või paari

ületada 100 senti, kui tootja ka-

pärast jälle uuesti teha. Nendi-

Kehtiv seadus näeb ette nii ühine-

rahalist sissemakset hinnata olu-

sutab taastuvaid energiaallikaid või

takse ju ka samas Konkurentsi-

mise kui ka jagunemise puhul, et

korras, kui omandav ühing on akt-

66 senti, kui elektrienergiat toode-

ameti analüüsis, et aastal 2013

kui aktsiaseltsi viimane majan-

siaselts, mille aktsiakapitali seoses

takse tõhusa koostootmise režiimil

muutub eeldatavasti CO2 kauple-

dusaasta aruanne on koostatud

jagunemisega suurendatakse, või

(toodetakse soojust ja elektrit koos).

mise süsteem. Ei ole välistatud, et

varem kui kuus kuud enne ühine-

kui jagunemisel asutatakse uus

seejärel jõutakse jällegi olukorrani,

mis- või jagunemislepingu sõlmi-

aktsiaselts. Vastava mitterahalise

kus võib olla vajalik toetuste süs-

mist, koostatakse majandusaasta

sissemakse väärtust hindavad üld-

teemi muuta.

aruande nõuetele vastavalt bilanss

juhul vastavad eksperdid ning hin-

(vahebilanss) viimase veerand-

damist peab omakorda kontrollima

aasta seisuga, mis esitatakse akt-

audiitor.

Toetuse maksmine tuleks otsustada iga aasta kohta uuesti

kapitaliks. Samamoodi tuleb mitte-

Eelnõu kohaselt tuleks toetuse

sionäridele tutvumiseks. Direktiivi

maksmine otsustada iga aasta

kohaselt pole börsiettevõttel vahe-

Direktiiv annab liikmeriikidele õigu-

kohta uuesti ning toetust võib

aruande (vahebilanss) koostamise

se kehtestada regulatsioon, mille

maksta kuni 12 aastat tootmise

kohustust, kui börsiettevõte on

kohaselt ei nõutaks eelkirjeldatud

alustamisest alates. Täiendava

ette nähtud korras avalikustanud

olukordades topeltaruandlust (mit-

piiranguna ütleb eelnõu, et toetust

ja teinud kättesaadavaks poolaas-

terahalise sissemakse eraldi hin-

ei maksta, kui elektrienergia ühe

taaruande. Lisaks annab direktiiv

damist ühinemisel või jagunemi-

kilovatt-tunni noteeritud börsi-

liikmesriikidele õiguse kehtestada

sel) kui koostatakse sõltumatu

hinna kalendrikuu kaalutud kesk-

selline regulatsioon, mille kohaselt

eksperdi aruanne ühinemis- või

pole vahearuande koostamine

jagunemislepingu kohta. Täien-

nõutav, kui kõigi ühinemises osale-

davalt näeb direktiiv ette, et kui

vate aktsiaseltside kõik aktsionärid

liikmesriigi õiguses siiski nõutakse

mine on suurem Konkurentsiameti kooskõlastatud toetuse arvutamise aluseks olevast määrast.

Kõigil, kellel eelnõu osas suurem huvi, võivad sellega tutvuda Koja veebilehel www.koda.ee.

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Halduskoormuse vähendamisest aktsiaseltside ühinemise ja jagunemise puhul Eestis tehakse hetkel ettevalmistusi direktiivi 2009/109/EÜ ülevõtmiseks.

Kõnealuse direktiivi eesmärk on vähendada eelkõige halduskoormust aktsiaseltside MART KÄGU

ühinemisel ja jagunemisel. Sellega seoses muutuvad varasemad direktiivid,

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

mis puudutavad aktsiaseltside aruandlus- ja dokumenteerimisnõudeid.

Muudatused puudutavad ka aktsiaseltside ja osaühingute piiriülest ühinemist.

eraldi aruannete koostamist, siis

tehakse avalikkusele tasuta kätte-

Eelkirjeldatud avalikustamise nõue

koostavad vastavad aruanded sa-

saadavaks aktsiaseltsi veebilehel

arvestaks

mad eksperdid. Ka siin on vaja kind-

vähemalt üks kuu enne vastava

arengut ja võimalusi ning oleks

lasti kaaluda ühelt poolt direktiivis

lepingu üle otsustava üldkoosoleku

vähemkoormav (nii ajaliselt kui ka

pakutud võimalustega arvestamist

kuupäeva. Alternatiivse lahendu-

rahaliselt) aktsiaseltsi ühinemise või

ja teiselt poolt nende vajalikkust keh-

sena näeb direktiiv ette, et avali-

jagunemise läbiviimisel, mistõttu on

tivat regulatsiooni silmas pidades.

kustamine leiaks aset äriregistri

selline muudatus kindlasti tervita-

veebilehel või mõnel muul liikmes-

tav. Omaette kaalumist vajab aga

riigi poolt selleks määratud veebi-

asjaolu, kas dokumentide avalda-

Ühinemise ja jagunemisega seotud dokumentide avalikustamise nõuete lihtsustamine Kehtiv seadus nõuab seda, et vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat

üldkoosolekut

võimaldab

juhatus aktsiaseltsi asukohas aktsionäridel tutvuda ühinemist või jagunemist puudutavate dokumentidega (vastavad lepingud, aruanded). Lisaks tuleb üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitada juhatusel äriregistri pidajale ühinemisleping ning avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teada-

kahtlemata

tehnilist

mine võiks aset leida aktsiaseltsi

Avalikustamise nõude asendab see, kui ühinemis- või jagunemisleping jm seaduses ette nähtud dokumendid tehakse avalikkusele tasuta kättesaadavaks aktsiaseltsi veebilehel vähemalt üks kuu enne vastava lepingu üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva. Alternatiivse lahendusena näeb direktiiv ette, et avalikustamine leiaks aset äriregistri veebilehel või mõnel muul liikmesriigi poolt selleks määratud veebilehel.

poolt valitud veebilehel (nt võimalus valida aktsiaseltsi ja äriregistri veebilehe vahel) või peaks eksisteerima üks ja ainus veebileht, kus avalikustamine saab toimuda.

Direktiivi ülevõtmisel on vaja ana-

lehel. Sealjuures ei või nõuda aktsia-

peab

tutvuda

seltsilt sellise avalikustamise eest

registriosakonnas ja juhatuse poolt

eraldi tasu. Kirjeldatud avalikusta-

määratud kohas. Analoogsed kohus-

mise korral kaoks ära ka kohustus

tused eksisteerivad ka jagunemise

edastada asjaomaste dokumentide

puhul. Direktiiv näeb ette, et ava-

ärakirjad aktsionäridele, kui vasta-

likustamise nõude asendab see, kui

valt veebilehelt on võimalik alla laa-

ühinemis- või jagunemisleping jm

dida ja printida vastavate dokumen-

seaduses ette nähtud dokumendid

tide koopiad.

olema

võimalik

Direktiivi 2009/109/EÜ eesmärk on vähendada eelkõige halduskoormust aktsiaseltside ühinemisel ja jagunemisel. Sellega seoses muutuvad varasemad direktiivid, mis puudutavad aktsiaseltside aruandlus- ja dokumenteerimisnõudeid. Muudatused puudutavad ka aktsiaseltside ja osaühingute piiriülest ühinemist.

lüüsida kehtivat õigust ja direktiivis pakutud lahendusi ning seejärel otsustada, millise lahendusvariandi kasuks otsustada. Kahtlemata on siin oluline ka ettevõtjate arvamus.

anded teade ühinemislepingu sõlmimise kohta. Ühinemislepinguga

Lühidalt:

Arvamusi ja seisukohti ootame aadressil mart@koda.ee. Direktiiviga on võimalik lähemalt tutvuda Kaubanduskoja veebilehel www.koda.ee.

Börsiettevõttel pole vahearuande (-bilanss) koostamise kohustust, kui börsiettevõte on ette nähtud korras avalikustanud ja teinud kättesaadavaks poolaastaaruande. Lisaks annab direktiiv liikmesriikidele õiguse kehtestada selline regulatsioon, mille kohaselt pole vahearuande koostamine nõutav, kui kõigi ühinemises osalevate aktsiaseltside kõik aktsionärid on nii otsustanud.

7

8

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Sotsiaalselt vastutustundlik restruktureerimine Euroopa Liidus Koostöös Euroopa Komisjoniga viidi alates aprillist 2009 kuni käesoleva hetkeni Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide seas läbi uuringud, et teha kindlaks KOIDU MÖLDERSON

erinevad meetmed restruktureerimise ennetamiseks ja juhtimiseks.

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Lühidalt: Riikide tasandil on passiivsete ennetavate meetmete pealt mindud rohkem üle aktiivsematele meetmetele sooviga kui mitte restruktureerimist vältida, siis pehmendada ümberkorralduste mõjusid nii ettevõtetele kui ka töötajatele.

R

iseene-

läbi uute ettevõte alustamise ning

Kindlasti tuleb siin esile tuua väi-

sest ei ole uus mõiste, aga on

meetmed toetusteks ja enneaegne

kese ja keskmise suurusega ette-

pension.

võtted (VKEd), kus võimalused

estruktureerimine

viimastel aastatel võtnud uued jandus- ja finantskriisist — mitmed

Eestis on restruktureerimise enne-

sotsiaalseks dialoogiks, toetusteks

ettevõtted on lõpetanud tegevuse

tava meetmena töötajatele nime-

koondatud töötajatele on tunduvalt

või palju töötajaid koondatud. See,

tatud ennekõike haridust — ehk

kesisemad kui seda on suurette-

Mitme liikmesriigi uurimused tõid välja vajadust keskenduda restruktureerimise protsessidele väikeja keskettevõtetes.

võtetes. VKEd tuginevad pigem

kuidas ennetada ja juhtida restruktureerimist, on olnud mitme debati teemaks Euroopas.

Ehkki Euroopa Liidu tasandil on mitmeid õigusakte antud teema reguleerimiseks ning sellega on restruktureerimise ennetamise ja juh-

Meetmed on üldjuhul jagunenud kolme suuremasse rühma: meetmed info ja nõu jagamiseks tööotsingutel, meetmed tööjõuturul nagu täiendõpe, koolitused, töötajate rotatsioon, töökohtade loomine läbi uute ettevõte alustamise ning meetmed toetusteks ja enneaegne pension.

restruktureerimise ennetamiseks,

mõõtmed tingituna ennekõike ma-

timise üldised põhimõtted kõigis liikmesriikides sarnased, siis täpsemad meetmed on iga riigi enda otsustada ja sellega ka riigiti erinev.

Riikide tasandil on passiivsete en-

Eestis on restruktureerimise ennetava meetmena töötajatele nimetatud ennekõike haridust — ehk läbi taseme- ja täiendõppe oma konkurentsivõime suurendamine. Uuringud on näidanud, et kõrgema haridustasemega inimestel on väiksem tõenäosus töötuks jääda ning samuti on suurem tõenäosus osaleda täiendõppes.

koondamistasudele, kompensatsioonidele, samas kui suurettevõtted kasutavad rohkem täiend- või ümberõpet, töötajate rotatsiooni jms. Mitme liikmesriigi uurimused tõid välja suuremat vajadust keskenduda restruktureerimise protsessidele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes.

Aktiivse meetmena on Eestis muuhulgas kasutusel kollektiivsetele koondamistele reageerimise teenus

netavate meetmete (töötutoetus, töötuskindlustushüvitis, koondami-

läbi taseme- ja täiendõppe oma

Töötukassa poolt, mille peamine

se korral makstavad hüvitised ja

kon-kurentsivõime suurendamine.

eesmärk on pakkuda vahemehe rolli

toimetulekutoetus) pealt mindud

Uuringud on näidanud, et kõrgema

koondamise protsessis: pakkuda

rohkem üle aktiivsematele meet-

haridustasemega inimestel on

koondatud töötajatele piisavat ning

metele sooviga kui mitte restruk-

väiksem tõenäosus töötuks jääda

erinevaid institutsioone hõlmavat

tureerimist vältida, siis pehmen-

ning samuti on suurem tõenäosus

informatsiooni, töötajaid otsivatele

dada ümberkorralduste mõjusid nii

osaleda täiendõppes. Otseselt

tööandjatele infot koondatud töö-

ettevõtetele kui ka töötajatele.

seaduslikku kohustust tööandjal

tajate (saadaoleva tööjõu) kohta

Meetmed on üldjuhul jagunenud

restruktureerimise ennetamisega

ning töötajate ja potentsiaalsete

kolme suuremasse rühma: meet-

tegeleda ei ole, seega oleneb iga-

tööandjate kohtumiste korralda-

med info ja nõu jagamiseks töö-

suguste ennetavate meetmete

mine. Lisaks on riigipoolse meet-

otsingutel, meetmed tööjõuturul

olemasolu suuresti ettevõtte sot-

mena kehtestatud palgatoetus, mis

nagu täiendõpe, koolitused, tööta-

siaalsest vastutusest ning võima-

on toetus tööandjale ning mille

jate rotatsioon, töökohtade loomine

lustest.

raames hüvitatakse tööandjale kuni

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

9

Koja gallupid Eestis on aktiivse meetmena muuhulgas kasutusel kollektiivsetele koondamistele reageerimise teenus Töötukassa poolt, mille eesmärk on pakkuda vahemehe rolli koondamise protsessis: pakkuda koondatud töötajatele piisavat ning erinevaid institutsioone hõlmavat informatsiooni, töötajaid otsivatele tööandjatele infot koondatud töötajate kohta ning töötajate ja potentsiaalsete tööandjate kohtumiste korraldamine. Lisaks on riigipoolse meetmena kehtestatud palgatoetus.

Täname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidi meie küsitlustele Kaubanduskoja veebilehel aktiivselt vastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada oma arvamused ja ettepanekud, mille edastame seadusandjale. Teie arvamusest sõltub palju!

Kas eraisiku võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel peaks eksperdi kohustuslik kaasamine sõltuma nõuete suurusest?

Ei, eksperdi kaasamine peaks olema alati kohustuslik – 22% 50% töötajale makstud palgast

Populaarse meetmena on paljudes

juhul, kui tööle võetud inimene on

Euroopa riikides (Belgia, Soome,

eelnevalt olnud töötu vähemalt kuus

Kreeka, Holland, Leedu, Poola jt) ka-

kuud (kolm kuud juhul kui tegemist

sutusel ka enneaegselt pensionile

on töötuga vanuses 16-24 aastat).

minek, mis on soositud ka töötajate

Ei, eksperdi kaasamine peaks jääma kohtu otsustada sõltumata nõuete suurusest – 50% Jah, eksperdi kaasamine peaks olema kohustuslik, kui nõudeid on üle 200 000 euro – 7%

seas. Ehkki siseriiklikel tasanditel Eri riikides on kasutusel erinevad

(Saksa, Prantsusmaa, Belgia) on

meetmed, et juhtida restrukturee-

enneaegne pension pigem soositud

rimise protsessi. Peamisteks nime-

vaid erandjuhtudel, on mitme suur-

tatuteks olid: palga ja tööaja vä-

ettevõtte eelistuseks nende endi ja

hendamine, osaline tööaeg, aju-

sageli 100% ettevõtte poolt finant-

tised/palgata puhkused, enneaegne

seeritavad

pension, koondamine ja koondamis-

skeemid.

enneaegse

Jah, eksperdi kaasamine peaks olema kohustuslik, kui nõudeid on üle 100 000 euro – 7% Ei oska öelda – 14%

pensioni

(Vastajaid 9)

tasu, vallandamine uue töökoha pakkumisega, ümber- ja täiendõpe

Ennetavaid ja juhtivaid meetmeid

uue töökoha tarvis.

erinevates riikides kasutatakse erineva efektiivsusega, sageli tingi-

Saksamaal (kui restruktureerimine

tuna varasemast regulatsioonist,

muutub vältimatuks) on peamiseks

ajaloost ja praktikast. Näiteks kui

sotsiaalselt

vastutustundlikuks

Prantsusmaal, Taanis, Austrias,

meetmeks „töövahetussüsteem“,

Rootsis, Belgias on muuhulgas sot-

mille puhul pikendatakse töötajate

siaalne dialoog ning ametiühingute

töölepingu lõppemise tähtaega aja

tegevus restruktureerimise protses-

võrra, mis kulub töötajal täiend-

sides väga tugevalt esindatud, siis

õppeks, koolitusteks ja tööotsin-

Eestis, Lätis, Poolas on need vähe

guteks. Austria on loonud tööbörsid

kasutusel.

regionaalsel ja ettevõtete tasemel ja Prantsusmaa ja Belgia asendustöötajate üksused. Samuti on ka Iirimaal ümberõpe ja praktikakohtade loomine pigem tavapärane praktika, mitte kriisisituatsioonides kasutatav meede. Hispaania aga vastupidiselt ei ole tööalast rotatsiooni üldse toetanud.

Täpsemalt on antud teema ja kõikide liikmesriikide uuringutega võimalik tutvuda ARENAS (Anticipating Restructuring in Enterprises: National Seminars) veebilehel http://arenas.itcilo.org.

Kas olete kauplejana kokku puutunud probleemidega e-kaubanduses?

Jah, hästitoimiva internetikeskkonna loomine on keeruline — 43% Jah, kauba transpordiga ostjale on olnud probleeme — 0% Jah, üldine õiguskeskkond ei ole e-kaubanduse jaoks soodne — 14% Jah, järelevalve e-kaubanduses müüdavale kaubale peaks olema tõhusam — 19% Ei ole — 14% Ei oska öelda — 10% (Vastajaid 21)

10

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

„Üheskoos loome säästva Euroopa” Selle pealkirja all alustas oma 2010–2013 aasta tööprogrammi ja prioriteetide tutvustamist Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) uus president Staffan Nilsson. Kavandatav tegevuskava on laiaulatuslik.

Alates kodanikuühiskonna ja sotsiaalse dialoogi tugevdamisest, REET TEDER Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKis

võitlusest vaesuse ja näljaga, kuni 2014–2020 aasta finantsperspektiivini.

M

ajanduses on peamine

otsene mõju majandus- ja sot-

Euroopa tasandile soovitakse kanda

roheline majanduskasv ja

siaalringkondadele ning otsene

üle need sektorid, mis vajavad mär-

seotus nendega.

kimisväärselt ressursse:

majandusarengu tasakaal. Ettevõtluse valdkonnas rõhutakse järjest

infrastruktuur,

rohkem keskkonnahoidlikule ette-

Samas võib ühenduse meetodi all

teadus- ja arendustegevus,

võtlusele. Must–valgel on poliitilis-

olla ka Euroopa Liidu positsiooni-

tööstuspoliitika,

tes deklaratsioonides kirjas: „Ette-

de tugevdamise soov maailmas.

kaitsepoliitika, julgeolek,

võtted peavad tunduvalt rohkem

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomi-

välispoliitika,

juhinduma keskkonna säästmisest

tees mõistetakse, et viimaste aas-

võitlus terviseprobleemidega jne.

ja sotsiaalsest vastutusest.” Järel-

tate jooksul on ühenduse meetod

dus – tasub arvestada, et poliitilisel

(EL) siiski kaotanud osa oma võim-

Samuti soovib EMSK, et Euroopa

tasandil on kurss võetud just rohe-

susest ja tõmbejõust.

Liit määratleks ühenduse meetodi

liste töökohtade loomise jm võima-

Euroopa majandusja sotsiaalkomitee tegevuskava aastateks 2010-2103 on laiaulatuslik.

Alates kodanikuühiskonna ja sotsiaalse dialoogi tugevdamisest, võitlusest vaesuse ja näljaga, kuni 2014–2020 aasta finantsperspektiivini.

Majanduses on peamine roheline majanduskasv ja majandusarengu tasakaal.

Ettevõtluse valdkonnas rõhutakse järjest rohkem keskkonnahoidlikule ettevõtlusele.

uued kohaldamisvaldkonnad. EMSK

likult kesskonnasõbraliku (paraku ka

Tundub, et Euroopa Komisjonil ei ole

taotleb, et Euroopa Komisjon asuks

sellena näiva) tegevuse toetamisele.

just alati vahendeid ega soovi teha

välja töötama Euroopa üldhuvi-

algatusi, mis oleksid väljakutsete ja

teenused järgmistes valdkondades:

ootuste tasemel. Nüüd kutsubki

tsiviilkaitse,

komitee üles ühenduse meetodit

rahvusvaheline hädaabi,

Ühenduse meetod ja EMSK soovid

uuendama, nii et Euroopa saavutaks

tolliteenused,

EL kui sellise eripära ja varasema

oma positsiooni ülemaailmsel ma-

transport,

edu aluseks peetakse nn ühenduse

janduslikul ja poliitilisel areenil.

teaduskeskused,

meetodit. Ühenduse meetodit võib

Komitee soovitused hõlmavad eel-

lairibaühendused jne.

mõista kui reguleerimisviisi, mida

kõige järgmisi põhiküsimusi:

iseloomustavad järgmised aspektid:

Euroopa identiteedi ja üldhuvi

ühised vahendid ühiste eesmärkide teenistuses; üldhuvist lähtuvad projektid; avatud ja demokraatlikud arute-

väärtustamine; eesmärkide ja vahendite ühitamine; kodanikuühiskonna kaasamine.

Nendel uutel alustel võiks edendada üldhuvi pakkuvaid Euroopa kontsessioone avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, et luua üleeuroopalised võrgustikud (transport, energia, telekommunikatsioon), mis tugev-

lud, millesse on kaasatud ka koKui loetelust kaks valdkonda on

daksid ELi ühtekuuluvust ja konku-

häälteenamusega vastu võetud

pigem poliitilis-deklaratiivsed, siis

rentsivõimet.

otsused, mis on kooskõlas sea-

eesmärkide ja vahendite parema

dusega;

ühitamise taga peitub surve kärpida

Selleks, et lihtsustada kodanike ja

liikmesriikide ja suurendada EL pä-

ettevõtete elu ning tõsta nende

devust.

teadlikkust ühtse turu olemasolust,

danikuühiskond;

tõhus haldus- ja juriidiline kontroll otsuste rakendamise üle;

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

tuleks lõpuks ilma viivituseta rakendada teatud algatusi, mille otstarbekus üldhuvi seisukohast on ammu tõestatud. Sellised algatused on: Euroopa tööstuspoliitika, mis suudaks toime tulla globaliseerumisega;

Euroopa Liit on vähendanud heitkoguseid kavandatust suuremas ulatuses

Euroopa põhikiri väikestele ja

11

ohustaks finantsstabiilsust. Raa-

Komisjon selgitab tegevuskavas

mistikuga peaks loodama usaldus-

võimalusi, kuidas koondada liik-

väärne alternatiiv kulukatele pan-

mesriikide vastavad merendus-

gapäästmistele, mida ELis on vii-

asutused, et vahetada nende

maste aastatel nähtud.

käsutuses olevaid mereseireandmeid. Kõnealused ametiasutused

Teatises esitatud raamistiku ees-

tegutsevad näiteks sellistes vald-

märk on anda ametiasutustele

kondades nagu rannavalve, mere-

keskmise suurusega ettevõte-

Euroopa Liit on vähendanud heit-

ühtsed tõhusad vahendid ja voli-

liiklus- ja merekeskkonnaseire,

tele, sihtasutustele ja ühingutele;

koguseid suuremas ulatuses kui

tused pangakriiside lahendami-

merereostuse vältimine, kalandus,

VKEde piiriüleste tehingute

2012. aastaks püstitatud eesmär-

seks võimalikult varases järgus,

piirikontroll, maksu- ja õiguskorra

gis kavandati.

vältides kulusid maksumaksjale.

tagamine, samuti merevägi. Tõhu-

Meetmete seas on näiteks nõue,

sam koostöö aitaks paremini toi-

maksustamise koondsüsteem; ühenduse patent (näiteks on viimase üle peetud läbirääkimisi

Komisjoni iga-aastane aruanne

et ettevõtted ja ametiasutused

me tulla merel parajasti toimuvate

juba 40 aastat).

näitab, et kõik 25 Kyoto protokolli

valmistaksid ette saneerimis- ja

sündmustega.

raames kohustusi võtnud ELi liik-

kriisilahendamiskavad, samuti jä-

Millal aga need soovid ja ettepa-

mesriiki täidavad oma lubadused.

relevalvet teostavate asutuste

ELi merendusvaldkonna seire jaoks

nekud võiksid tegelikkuses raken-

Euroopa Komisjoni kliimameetme-

volitused nõuda ennetavalt juht-

on kavas luua ühine teabejagamis-

duda on teadmata. Osad neist

te volinik Connie Hedegaard ütles:

konna väljavahetamist ning voli-

keskkond CISE, mille loomise tege-

ilmselt lähimate aastate jooksul ja

„Euroopa Liit mitte ainult ei allkir-

tused jõustada raskustes panga

vuskava kuus etappi on edaspidise

osad loodetavasti mitte kunagi.

jastanud Kyoto protokolli ega võt-

või ettevõtte ülevõtmine heas

tegevuse alus. Koostöö pilootpro-

nud endale kohustusi. Meie teod

seisus ettevõtte poolt või kanda

jektidega on juba alanud ning eri

näitavad, et maailm võib Euroopa

kogu äritegevus või osa sellest

mereseiresüsteemide

Liidule kindel olla ja et me täidame

ajutisse üleminekupanka.

täielik teabevahetussüsteem võiks

Käibemaksusüsteem ja hariliku maksumäära miinimumtase EL nõukogu konsulteeris EMSKga

oma lubadused. Kyoto protokolli

valmis saada 2014. aastaks.

puhul liigume me isegi eesmärgi

Komisjoni teatises esitatakse järg-

ületamise suunas.”

misel aastal tehtava õigusakti et-

käibemaksu hariliku maksumäära

tepaneku peamised punktid, mil-

miinimumtaseme järgimise kohus-

leni on jõutud laiaulatuslike kon-

tuse kestuse osas. Probleemi põhisisu on — kuna praegu kehtiv käibemaksumäära miinimumtase (15%), mis kehtestati direktiiviga 1992. aastal, kaotab kehtivuse 31.12.2010, siis tuleb seda nn üleminekusüsteemi pikendada veel viis aastat (kuni 31. detsembrini 2015).

EMSK pidas viieaastast pikendamist igati vajalikuks. Vastasel korral, kui seda ei pikendata, on prognoositav negatiivne mõju siseturu toimimisele. Näiteks praegu erinevad harilikud käibemaksumäärad Euroopa riikides 10% ulatuses (15% Küprosel ja Luksemburgis, 25% Taanis, Ungaris ja Rootsis).

Samuti toetas EMSK Euroopa komisjoni otsust avaldada hiljemalt käesoleva aasta lõpus roheline raamat EL uue käibemaksustrateegia ning maksumäärade järkjärgulise ühtlustamise võimaluste kohta.

Euroopa Komisjon kavandab finantssektori kriisiohje uut raamistikku

vaheline

sultatsioonide käigus. Lisaks eesmärgile kehtestada kõigis liikmesriikides tõhus kriisiohjekord sisaldab teatis pikemaajalisi juhiseid suuremate probleemide lahendamiseks.

Aruanne paljastab bioloogilise mitmekesisuse majandusliku tähtsuse Looduselt tasuta saadavaid hüvesid käsitleva uurimisprojekti (TEEB) lõpparuandest ilmneb, et ühiskond

Euroopa Komisjon töötab välja ELi finantssektori kriisiohjeraamistiku kavad, mis on aluseks 2011. aasta kevadel vastuvõetavale õigusaktile.

Euroopa Komisjon esitas tõhusama mereseire tegevuskava

ei suuda kanda ökosüsteemide nõrgenemise ja bioloogilise mitmekesisuse hävimisega seotud kulusid.

Projektis võetakse kokku tuhanded uuringud ning käsitletakse hindamismeetodeid, poliitikava-

Komisjon on seisukohal, et ükski majandusüksus ei peaks olema

Euroopa Komisjon esitas 21. ok-

hendeid ja meetmenäiteid kogu

pankrotti minekuks liiga suur ning

toobril konkreetsed meetmed

maailmast. Aruandes antakse küm-

kriisiohjeraamistiku esmaülesanne

Euroopa merede tõhusama ja tu-

me soovitust, kuidas kodanikud ja

on tagada, et pankade pankrot ei

lusama mereseire edendamiseks.

poliitiliste otsuste tegijad saaksid

12

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

bioloogilist mitmekesisust oma iga-

mefedroon võib põhjustada akuut-

on olnud probleeme blokeeritud

Vastused aruteluks esitatud küsi-

päevaotsustes arvesse võtta. TEEBi

seid terviseprobleeme ja tekitada

andmesisu ja rakendustega.

mustele tuleks saata hiljemalt

uuringu lõpparuandes keskendutakse

sõltuvust.

8. detsembriks e-postiaadressile Euroopa Komisjoni poolt selle aasta

kolmele valdkonnale — looduslik ökosüsteem (metsad), inimasustus (lin-

Komisjoni ettepanekuga keelataks

mais vastu võetud digitaalarengu

nad) ja ettevõtlus (kaevandamine).

mefedrooni tootmine ja turusta-

tegevuskava üks lennukas eesmärk

mine, nähes selle eest ette krimi-

on tuua lairiba-internetiühendus

Projekti eesmärk on leida majan-

naalkaristused

Euroopa

kõigi Euroopa kodanikeni. Lisaks

duslikke põhjendusi loodusvarade

Liidus. Liikmesriikide valitsusjuhid

sisaldab tegevuskava ka meetmeid

hindamise ja haldamise muutmi-

peavad otsustama, kas need meet-

konkurentsi, interneti usaldusväär-

seks. Väärtuse määramise kaudu

med tuleks jõustada. Mefedrooni

suse ja turvalisuse suurendamiseks.

püütakse muuta ekslikke arusaamu,

levikut kontrollitakse juba 15 liik-

mis on viinud nii praeguse kui ka

mesriigis, sh Eestis.

kõikjal

tulevase põlvkonna heaolu vähendavate otsusteni.

Euroopa Komisjon nõuab mefedrooni keelustamist

Üha rohkem eurooplasi kasutab internetti, kuid muretsetakse kulude ja andmekaitse pärast

Euroopa Komisjon küsib nõu, kuidas parandada Euroopa audititurgu

markt-greenpaper-audit@ec.europa.eu.

Euroopa Komisjon kavandab ELi ohutuseeskirju merealuseks naftapuurimiseks Euroopa Komisjon kavandab esmakordselt naftaplatvorme käsitlevaid laiaulatuslikke Euroopa Liidu õigusakte, et kehtestada maailma rangeimad ohutusstandardid.

Euroopa Komisjon algatas laiapõhjalise arutelu nii kohustusliku auditi

Nafta ja gaasi tootmise ohutust

rolli kui ka auditite teostamise laie-

käsitlevas teatises kaalub komisjon

ma keskkonna üle.

ELi uusi standardeid, mis hõlmavad

Euroopa Komisjon kutsus üles kee-

puurimislubade andmise kriteeriu-

lustama ohtlikku ecstasy-laadset

Eurooplased kasutavad nn digi-

Finantskriisi järel on vaja küsida, kas

me, puurimisplatvormide kontrol-

narkootikumi, mis on ikka veel le-

taalseid teenuseid üha rohkem,

audiitorite rolli saab tugevdada sel-

limist ning ohutuse kontrollimise

gaalne 12 liikmesriigis. Komisjon

selgub Euroopa Komisjoni Euro-

leks, et vähendada tulevikus mis

mehhanisme. Energiavolinik Günther

palus liikmesriikidel lõpetada mefe-

baromeetri uuringust, mille käigus

tahes uusi finantsriske. Kriis tõi

Oettinger ütles: „Ohutuse osas ei

drooni vaba levik ja kehtestada vas-

uuriti 27 000 leibkonna interneti-,

välja ka auditisektori teatavad

saa järeleandmisi teha. Peame

tavad kontrollimeetmed.

telefoni- ja TV-eelistusi üle kogu

puudused, mida on vaja täiendavalt

olema kindlad, et Euroopa vetes ei

Euroopa Liidu.

analüüsida.

juhtuks kunagi sellist õnnetust na-

maal seostatakse seda ainet vähe-

Üha rohkem eurooplasi kasutab

See auditit käsitlev töö on osa

ettepaneku, et Euroopa praegused

malt 37 inimese surmaga. Mefe-

kindla hinnaga teenusepakette, mis

püüdlusest õppida kriisikogemu-

parimad tavad peaksid saama kogu

droon on erguti, mis mõju poolest

sisaldavad nii lairiba-internetiühen-

sest ja reformida finantssektorit.

Euroopa Liidus standardiks.”

sarnaneb ecstasy'le (MDMA) või ko-

dust kui ka digitaaltelevisiooni. Lai-

Eelkõige soovib komisjon arutada

kaiinile. Enamasti müüakse seda

ribateenuste kasvav levik tähendab

seda, kas auditid annavad teavet,

Komisjoni teatis sisaldab soovitusi

pulbrina, mõnikord ka kapslite või

seda, et rohkem eurooplasi kasutab

mis vastab kõigi finantssektoris

naftaplatvorme käsitlevate konk-

tablettidena. Mefedrooni saab osta

internetti — praegu kasutab nt suht-

osalejate vajadustele, kas esineb

reetsete õigusaktide ettepanekute

internetist, uimastitarvete poodi-

lusvõrgustike veebilehekülgi 35%

küsimusi seoses audiitorühingute

kohta, mis tähendab, et ametlikud

dest (head shops) ja tänavakaubit-

eurooplastest. Kasutajatele teevad

sõltumatusega, kas esineb kont-

ettepanekud võidakse teha järgmise

sejatelt.

siiski muret internetikasutusega

sentreeritud turuga seonduvaid

aasta alguses. Selline kogu ELi hõl-

seotud kulud, teenuse kvaliteet,

riske, kas järelevalve teostamine

mav laiaulatuslik lähenemisviis on

Lissabonis asuva Euroopa Narkoo-

andmekaitseküsimused ja tegevus-

Euroopa tasandil võiks olla kasulik

vajalik, kuna avamerel toimuvate

tikumide ja Narkomaania Seire-

vabadus internetis. Üks viiendik

ning kuidas rahuldada kõige pare-

võimalike õnnetuste mõju keskkon-

keskuse koostatud teadusliku ris-

paikse ja mobiilse internetiühen-

mini väikeste ja keskmise suurusega

nale, majandusele ja ühiskonnale

kihindamise tulemusel selgus, et

duse kasutajatest kinnitas, et neil

ettevõtjate vajadusi.

ületab riigipiire.

Ainuüksi Ühendkuningriigis ja Iiri-

gu Mehhiko lahes. Seepärast teeme

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

13

Artikli algus esikaanel

Euroopa Ettevõtjate Parlament: Taas edukas!

PIRET SALMISTU Turundusdirektor

V

äljavõte küsimustest ja hää-

Kas Euroopa Liit peaks tagama

Maksete Direktiivi sätetega, mille

tajate taset paindlikumalt ja rea-

letustulemustest:

Euroopas riiklike digitaalse

osas Euroopa Parlament hääletab

geerida paremini üha kiiremini va-

allkirjastamise süsteemide

oktoobri lõpus.

helduvatele tingimustele turgudel.

Arvestades praeguse majandus-

koostalitlusvõimet takistavate

taustaga, kas toetaksite

asjaolude kõrvaldamise?

Kas hetkel on keerulisem

Kas kohustusliku päritolu

Euroopa Liidu tugevamat

(93% osalenutest vastas JAH)

värvata õigete oskustega

tähistava märgistuse

rolli majanduse juhtimises?

See tulemus kinnitab, et ettevõtted

töötajaid kui viis aastat tagasi?

kasutuselevõtt väljastpoolt

(70% osalenutest vastas JAH)

hindavad digitaalse allkirjastamise

(57% vastas JAH, 36% EI)

Euroopa Liitu imporditud

Poolt hääletades väljendasid ette-

süsteeme kui vahendit kulude vä-

Euroopa ettevõtjad on eriarvamusel

kauba osas on hea mõte?

võtjad oma soovi, et EL omandaks

hendamiseks, protseduuride tõhus-

selles osas, kas viimastel aastatel

(62% vastas JAH)

majandusküsimustes tugevama

tamiseks ja turvalisuse suurenda-

on muutunud keerulisemaks leida

Ettevõtted väljendasid seda, mida

rolli. Poolt hääle andmine toetab

miseks. Samuti kinnitab see, et

sobivate oskustega inimesi või mitte.

päritolu tähistava märgistuse pool-

selgelt majanduse juhtimise osas

ühtne digitaalse allkirjastamise

See peegeldab tõenäoliselt EPE liik-

dajad oma põhiargumentidena esile

hiljuti Euroopa Komisjoni poolt

raamistik kogu Euroopa Liidus on

mete poolt esindatavates valdkon-

on toonud: läbipaistvuse huvides

tehtud õigusandlikke ettepane-

ettevõtetele vajalik selleks, et nad

dades valitsevat erinevat olukorda.

peavad tarbijad teadma, kust välis-

kuid, mille eesmärgiks on koordi-

saaksid rakendada digitaalse allkir-

Sellest hoolimata on poliitikaku-

maal toodetud kaup pärit on ja „too-

neerida paremini makromajanduse

jastamise eeliseid piiriülestes tege-

jundajatele endiselt oluline tegeleda

detud...” silt ei too tootjate jaoks

poliitikat ja tugevdada ELi rahan-

vustes.

nõudmistele vastavate oskuste puu-

kaasa kulustruktuuri olulist tõusu.

dumisega seotud probleemiga.

duseeskirju.

Kas Euroopa liit peaks tänapäeva

Kas hilinenud maksetega seotud Kas Euroopa Liidu poliitika-

regulatsioonid peaksid avaliku

Kas tööseadustest tulenev

globaliseerunud turul tugevdama

kujundamine võtab piisavalt

võimu jaoks olema rangemad

paindumatus on Euroopa Liidus

oma majanduslikku diplomaatiat,

arvesse väikeste ja keskmise

kui ettevõtete jaoks?

oluliseks töötuse põhjustajaks?

et tugevdada ettevõtete ning eriti

suurusega ettevõtete huve?

(75% osalenutest vastas JAH)

(88% vastas JAH)

väikeste ja keskmise suurusega

(83% osalenutest vastas EI)

Vastates sellele küsimusele „jah”,

Sellele küsimusele „jah” vastates

ettevõtete rahvusvahelistumist?

Hääletades selle küsimuse osas

võtsid Euroopa ettevõtjad seisu-

näitasid Euroopa ettevõtjad, et

(94% vastas JAH)

suuresti „ei”, rõhutavad ettevõtjad,

koha, et riigiasutuste suhtes peak-

paindlikkus on töökohtade loomisel

Ettevõtted hääletavad ELi suurema

et „mõtle esmalt väikselt” — põhi-

sid hilinenud maksete osas kehtima

põhiline faktor. Hääletuse tulemus

rolli poolt ettevõtete ning eriti väi-

mõte on ELi institutsioonide jaoks

rangemad eeskirjad kui ettevõtete

kinnitab osalise tööaja, ajutise ja

keste ja keskmise suurusega ette-

pigem kontseptsioon kui igapäe-

suhtes. See seisukoht on kooskõlas

vabakutselise töö olulist sotsiaal-

võtete rahvusvahelistumise toeta-

vane praktika. Seega saadavad EPE

asjaoluga, et riigiasutused on tra-

majanduslikku panust. See on

misel. On selge, et ühised jõu-

osalejad selge sõnumi, et ELi polii-

ditsiooniliselt väga kehvad maksjad,

signaaliks Euroopa Komisjonile ja

pingutused ELi tasandil lisavad

tikakujundamise tulemused ei võta

seda eriti mõnedes liikmesriikides.

riiklikele valitsustele, et nad peaksid

väärtust liikmesriikide tegevustele,

veel piisavalt arvesse väiksemate

Seega on hääletuse tulemus vasta-

kiirendama meetmeid, mis võimal-

eriti selliste liikmesriikide puhul,

ettevõtete vajadusi.

vuses ümberkujundatud Hilinenud

davad ettevõtetel juhtida oma töö-

kelle ressursid on piiratumad, ning

14

Väliskaubandus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

ATA märkmikust

et Euroopa Ettevõtluskeskused ja Euroopa Kaubanduskojad Välismaal (European Chambers Abroad) võivad ELi jõupingutusi selles küsi-

ATA märkmik on rahvusvaheline tollidokument,

muses tõhusalt toetada.

mis võimaldab kaupade ajutist tolli- ja impordimaksuKas ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud vabakaubandus-

vaba liikumist ATA süsteemiga liitunud riikides.

lepingud on Teie ettevõtte jaoks

Liitunud riike on tänase päeva seisuga 67.

olulised, kui otsustate millises rii-

Viimati liitus süsteemiga käesoleva aasta 1. juulil

gis soovite ettevõtlusega tegeleda?

Moldova ning 1. novembril Macao.

(67% vastas JAH) Ettevõtted on selgelt väljendanud, et ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud vabakaubanduslepingud

LIDIA FRIEDENTHAL Väliskaubanduse vanemnõunik

on olulised ekspordi- ja/või impordiotsuste tegemisel. See on peamiselt seotud tänu lepingule vähendatud või puuduvate maksudega. Tiheda konkurentsi maailmas

A

TA süsteemi kuuluvad kõik

riikide poolt välja 85 016 ATA märk-

Kaupade ajutiseks väljaveoks

27 Euroopa Liidu liikmes-

mikku. Kaupade koguväärtus, mis

Euroopa Liidu riikidesse ei ka-

riiki. Eesti liitus ATA süsteemiga

ATA märkmikuga liikusid oli 9,5

sutata ATA märkmikku, sest

da olulist rolli riigi ja/või piirkonna

1996. aastal. Meie idanaabritest

miljardit USA dollarit. Eestis anti

tegemist on EL siseturuga ja

konkurentsivõime tagamisel.

kuuluvad ATA süsteemi Venemaa,

2010. aasta esimesel poolel välja

kehtib kaupade vaba liikumine.

Valgevene, Ukraina ja nüüd siis ka

27 ATA märkmikku ja neid kasutati

Moldova.

muuhulgas ka:

võib vabakaubandusleping mängi-

Eestist osales Euroopa Ettevõtjate

Maailmanäitusel EXPO 2010

Parlamendis kuus ettevõtjat — sa-

2010. aasta juulikuust hakkas Venemaa, Valgevene ja Kasah-

ma palju, kui meil on Europarla-

ATA süsteemiga liitumise aluseks

mendis saadikuid. Brüsselis viibi-

on ühinemine Istanbuli konvent-

Võistlustel: Künni Maailma-

Venemaa ja Valgevene kuulu-

nud Eesti ettevõtjad said rohkem

siooniga. 2010. aastal ratifitseerisid

meistrivõistlused Uus-Mere-

vad mõlemad ATA süsteemi.

teada Euroopa institutsioonide

Istanbuli konventsiooni Brasiilia ja

maal (Eesti võistkonna varus-

Vaatamata loodud tolliliidule,

töökorraldusest ja otsustusprot-

Araabia Ühendemiraadid (AÜE).

tus). Jalgpalli MM Lõuna-

jääb siiski esialgu kehtima

Aafrika Vabariigis (filmimeeste

piirang, mis ei võimalda ATA

varustus). Taliolümpiamängud

märkmiku kasutamist transiidil

Vancouveris Kanadas (suusata-

Valgevene ja Venemaa vahel.

jate varustus). Raskejõustiku

Samuti ei saa ATA märkmikuga

EM Minskis (ülekandejaam).

viia kaupu Kasahstani. Esmalt

Autoralli MM sarja IV etapp

peab Kasahstan ratifitseerima

Istanbulis (ralliautod).

Istanbuli konventsiooni ja lii-

sessidest ning kohtusid Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase, ELi juures asuva Eesti esinduse juhi Raul Mälgu, eurosaadik Ivari Padari ja teiste Brüsselis töötavate ametnikega.

Kõigi küsimuste ja hääletustulemustega saate tutvuda Kauban-

2010. aasta esimesel poolel anti ATA süsteemi kuuluvate liikmesriikide poolt välja 85 016 ATA märkmikku. Kaupade koguväärtus, mis ATA märkmikuga liikusid oli 9,5 miljardit USA dollarit. Eestis anti 2010. aasta esimesel poolel välja 27 ATA märkmikku.

Shanghais .

Näitustel Norras, USAs, Hiinas, Indias, Moskvas, Kiievis.

Teatrite külalisetendustel Venemaal, Türgis, Šveitsis.

stani vahel toimima tolliliit.

tuma ATA süsteemiga ja alles seejärel on võimalik kasutada kaupade ajutiseks väljaveoks ATA märkmikku.

duskoja veebilehel.

Jääb loota, et Brasiilia rakendab ATA süsteem enne järgmist jalgEuroChambres — Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsioon, mis esindab enam kui 20 miljonit ettevõtet Euroopas — millest 93% on väike- ja keskettevõtted — läbi

palli MM, mis toimub 2014. aastal.

ATA märkmikku on lubatud ka-

AÜE puhul on ootused isegi suure-

sutada järgmiste kaupade pu-

mad. Loodetakse, et süsteem

hul: kaubanäidised, professio-

rakendub juba 2010. aasta lõpul või

naalsed töövahendid, näituste

siis 2011. aasta algul.

eksponaadid. ATA märkmikku

oma liikmete 45 riigis ja läbi 2000 regionaalsest ja kohalikust Kojast koosneva võrgustiku.

Praktilisi vihjeid

ei ole lubatud kasutada rikne2010. aasta esimesel poolel anti

vate ja äratarvitavate kaupade

ATA süsteemi kuuluvate liikmes-

puhul.

Lisainformatsiooni ATA süsteemi kohta leiate: www.atacarnets.org www.koda.ee www.emta.ee/index.php?id=958 www.emta.ee/failid/ata_est2.pdf

Väliskaubandus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

15

Uus andmebaas e-CERTIS: rahvusvahelistel hangetel nõutavate hankedokumentide kohta

LEA AASAMAA Nõunik / Enterprise Europe Network koordinaator

Andmebaasis avaldatud info puudutab üldlevinud nõudeid dokumentatsioonile 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, kahes kandidaatriigis (Türgi, Horvaatia) ja kolmes Euroopa Majandusühenduse liikmesriigis (Island, Liechtenstein, Norra).

e

CERTIS on tasuta elektroo-

mesriigis, kahes kandidaatriigis

niline andmebaas, mis loodi Eu-

(Türgi, Horvaatia) ja kolmes Euroo-

roopa Komisjoni poolt abistavaks

pa Majandusühenduse liikmesriigis

tööriistaks rahvusvahelistel hange-

(Island, Liechtenstein, Norra).

tel nii pakkujatele kui hankijatele.

Andmebaas põhineb võrdlusmee-

Kuna andmebaas on mõeldud

todil — näidates ära sihtriigi nõuded

kasutamiseks

pakkuja kvalifikatsiooni tõendava-

võimaldab see pakkujal/hankijal

tele sertifikaatidele ja dokumen-

veenduda, milliseid dokumente

tidele ning kõrvutades neid pakku-

vastava sihtriigi hankes nõutakse/

ja asukohariigis väljastatava doku-

või esitati ja teisalt vastavalt kind-

mendi vastega. Kvalifikatsiooni

laks teha, millised dokumendid

tõendavad dokumendid ja sertifi-

on juriidiliselt võrdväärne vaste.

kaadid tõendavad enamasti pak-

Andmebaas on kättesaadav kõigis

kuja tehnilist ja kutsealast päde-

ametlikes 21 Euroopa Liidu keeles.

kahesuunaliselt,

Abiks ka kogenud pakkujale e-CERTIS aitab riigihangetel osaleda soovijatel orienteeruda piiriüleste hangete tüüpdokumentatsioonis ja nõuetes, kuna ühes liikmesriigis nõutavad sertifikaadid ei pruugi asukohariigis eksisteerida täpselt samas vormis ja mis võib oma keerukusega ja nende hankimiseks võimalike kaasnevate kuludega hirmutada huvitatud pakkujat osalemast teises liikmesriigis toimuval hankel.

vust, kinnitavad majanduslikku ja finantsseisundit ning ametialase ja kriminaalse karistuse puudumist.

Algajale pakkujale e-CERTIS aitab ühelt poolt riigihangete valdkonda esmasisenejal

Andmebaasis avaldatud info puu-

orienteeruda tüüpdokumentides nii

dutab üldlevinud nõudeid dokumen-

oma asukoha riigihangetel kui ka

tatsioonile 27 Euroopa Liidu liik-

teistes huvipakkuvates sihtriikides.

e-CERTIS andmebaas: http://ec.europa.eu/markt /ecertis/login.do Kasulik info Euroopa Komisjoni riigihangete alane kodulehel: http://ec.europa.eu/internal_mar ket/publicprocurement/index_en.htm

16

Innovatsiooniveerg

SIRJE POTISEPP Toiduliidu juhataja

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Toiduainetööstuse hetkeseis, trendid ning tootearendus Missugused on peamised trendid Eesti toiduainetööstuses aastal 2011? Kas ja kuidas on praegune majandusolukord mõjutanud tootearendust toiduainetööstuse ettevõtetes?

Neile kahele küsimusele vastab lühidalt Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

T

oiduainetööstus aastal 2010

muutumine — endiselt müüb pea-

toodangu omahinna alandamine ja

konkurents ning ostujuhtide eelis-

miselt hind, ostetud kogused on

kvaliteedi tõstmine, uute pakendite

tused, tarbijate madal maksevõime,

vähenenud, st tarbijate paremat/

kasutuselevõtt (k.a väikepakendid),

prognoosimatu nõudlus turul inno-

2010. aastat mõjutab tublisti eel-

sunnitud ostude planeerimist, oste-

säilivusaja pikendamine looduslike

vaatiliste kaupade järele, ettevõtte-

mine, 2009. aasta, mis oli ka toidu-

taksegi vähem ja mõeldakse roh-

säilitusainetega jpt. Oluliselt mõju-

väliste rahastamisallikate puhul

ainetööstusele küllalt raske — nii

kem ostud läbi. Loomulikult see oli

tavad tootearendust ja innovat-

omafinantseeringu osa maksmine.

sise- kui välisnõudluse vähenemine

ja on seotud tarbijate sissetulekute

siooni veel maailma makrotrendid

tõi kaasa loomulikult tootmismah-

vähenemisega

töötusega.

(üksi elavate inimeste osakaalu suu-

tude languse. 2009. aastal toodeti

Tänane olukord Eestis erineb olu-

renemine, stress ja muud elustiilist

toiduainetööstustes kokku 15,8 mil-

liselt 90ndate keskpaigast ja meil on

tingitud haigused), muutused ühis-

jardi krooni eest toodangut, mis

tarbijad killustunud – osa tarbijad ei

ning

moodustas töötleva tööstuse kogu-

pea oma sissetulekute pärast mu-

toodangust 21,6%. Võrreldes eelne-

retsema ega seetõttu oma tarbi-

va aastaga vähenes toiduainetöös-

misharjumusi muutma, samal ajal

tuse toodang ~20%, sh eksport

kui suurem osa tarbijaist peab oma

langes 12%. Eestis väikeriigina oli

kulutused toidule väga täpselt üle

majanduslangus üks järsemaid, mis

vaatama.

näitab meie tugevat seotust ja sõl-

andmetel püsis tarbijate eelistus

tuvust maailmaturu olukorrast.

eestimaisel kaubal 70% ulatuses,

2010. aastal ei ole sisetarbimine

mis seisab aastaid neljal alustalal:

tõusnud. Küll aga võib rõõmustada

värskus, maitse, kvaliteet ja usal-

ekspordikoguste kasvu üle. 2010.

dusväärsus.

Konjunktuuriinstituudi

aasta esimesel poolaastal võrrelduna eelmise aastaga on sisetarbimine tõusnud vaid 2%, samal ajal eksport 25%. Võib öelda, et ettevõtetele on leevendust toonud just

Eesti toiduainetööstuse suundumused ja trendid aastaks 2011

Seos ettevõtte edukuse ja tootearenduse vahel Tootearendusega tegelevad reaal-

Arvestades asjaoluga, et toiduainetööstuste tuleviku märksõnadeks on funktsionaalne toit, tervislikkus, heaolu, tarbijapõhisus ja eetilisus, peavad toidutootjad oma tootearenduse suunama just tarbijaile üha tervislikumate ja kasulikumate toiduainete tootmisele.

elus kõige rohkem ikka edukad, jätkusuutlikud ja tulevikku vaatavad ettevõtted. Kuigi Eesti tarbijatena peetakse meid konservatiivseiks, oleme uusi tooteid nõus proovima ja tihti lausa otsime neid kaupluste riiulitelt. Tootearendusega tegeletakse eelkõige tarbijate ootuste ja vajaduste

rahuldamiseks

mitte

tootearenduse enda pärast. Pidev konnas, globaliseerumine, urbani-

tootearendus tagab tarbijate poole-

seerumine (mugavus), muutused

hoiu ja läbi selle ka kindlamalt koha

tarbijate elustiilis ning tarbijate

kaupluse riiulil. Ekspordi puhul on

teadlikkus ühest või teisest toit-

eriti välja toodud erinevate majan-

ainest/toidust. Ka roheline mõtle-

dusteadlaste poolt, et me eks-

mine ja öko- ning mahetoodete

pordime madala lisandväärtusega

ekspordi kas taasavanenud või uued

Arvestades asjaoluga, et toiduaine-

eelistamise kasv mõjutab toote-

tooteid, mille eest makstaksegi

võimalused. Ekspordikasv on põhi-

tööstuste tuleviku märksõnadeks

arendust. Tarbijad ootavad individu-

vähe. Kõrgema lisandväärtusega

liselt meie n-ö endise koduturu Vene-

on funktsionaalne toit, tervislikkus,

aalseid pakendeid, mis oleksid liht-

tooted annavad aga võimaluse

maa arvelt, eriti Loode-Venemaa ja

heaolu, tarbijapõhisus ja eetilisus,

sad käsitleda ja aitaksid paremini

kõrgemat hinda väärt toote eest

just piimatoodetega ning ka naaber-

peavad toidutootjad oma toote-

aega juhtida. Samuti vaadatakse

seda ka küsida. Seetõttu pean tule-

riikidesse müük taastub tasapisi.

arenduse suunama just tarbijaile

toodete puhul eetilist poolt — Fair-

vikus esmatähtsaks teadlaste ja et-

üha tervislikumate ja kasulikumate

Trade ja tööjõu aus kasutamine mõju-

tevõtete koostööd, et luua kõrgema

toiduainete tootmisele. Tootearen-

tavad teatud toodete tarbimist olu-

lisandväärtusega tooteid, sest just

Tarbijate eelistused

duse suunad on seega tervislikkuse

liselt. Tootearendust aga takistavad

nende müümine on oluline, et tee-

Toidutööstused on tihedalt seotud

rõhutamine, uue retseptuuriga too-

siseturu piiratud maht, rahastamis-

nida ettevõttele raha nii tehnoloo-

tarbijatega ning tarbimist mõjutab

dete turuletoomine, töö oma kau-

allikate nappus ettevõtetes, kvalifit-

giliseks arenguks kui tootearendu-

tugevalt tarbijate ostueelistuste

bamärkidega suunatuna tarbijatele,

seeritud personali nappus, tihe

seks.

Sotsiaalne ettevõtlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

LY KASVANDIK Perekeskus Sina ja Mina tegevjuht ja asutajaliige

Kuidas pakkuda tuge lapsevanematele laste sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks

P

idevalt muutuvas ühiskonnas

malt, samuti on neil raske enda

tiivsed suhtlemismustrid omakorda

on viimasel ajal muutunud ka

vanematega muredest rääkida

ka meie laste käitumisse. Eelmise

lastekasvatusele seatud eesmärgid.

(Eesti Kooliõpilaste Tervisekäitu-

sajandi

mise Uuring, TAI 2006).

psühholoog Thomas Gordon töötas

Kui veel paarkümmend aastat

Nii Jesper Juul kui Thomas Gordon väidavad, et probleem pole inimestes, probleem on suhetes. Kui me ei ole saanud teadmisi lastega efektiivsete suhtlemismudelite kasutamiseks, kanduvad ebaefektiivsed suhtlemismustrid omakorda ka meie laste käitumisse. Eelmise sajandi tunnustatud Ameerika psühholoog Thomas Gordon töötas välja koolitusprogrammid lapsevanematele, noortele, juhtidele ja õpetajatele.

Tänaseks on neist Eestis kõige enam levinud Gordoni perekooli nime all tuntud lapsevanemate koolitus, mida pakub programmi ametlik esindaja Perekeskus Sina ja Mina.

17

tunnustatud

Ameerika

tagasi toimus lastes kuulekuse

Koolist sagedasti puudunud las-

välja koolitusprogrammid lapse-

treenimine läbi käskude ja keeldude,

tel esineb tihedamini ka tõsiseid

vanematele, noortele, juhtidele ja

siis nüüd soovime neis kasvatada

õigusrikkumisi, vägivaldset käi-

õpetajatele. Tänaseks on neist Ees-

loovust, enesekindlust ja vastutus-

tumist ning õigusrikkumisi ül-

tis kõige enam levinud Gordoni

tundlikust. See muutus toob lapse-

diselt (Eesti alaealiste hälbiv

perekooli nime all tuntud lapse-

vanemate ette üha sagedamini

käitumine, TÜ Õigusinstituut

vanemate koolitus, mida pakub

küsimusi, kuidas toimida nende

2006).

programmi ametlik esindaja Pere-

uute väljakutsete puhul. Suur on oht

11-15aastaste mitte kunagi suit-

keskus Sina ja Mina. Lisaks vane-

valesti tegutsedes suhteid lastega

su ega alkoholi tarvitanud laste

makoolitustele pakutakse eraldi

rikkuda. Taani pereterapeut Jesper

seas on rohkem neid lapsi, kes

õpetajate koolitusprogrammi. Kõik

Juul on öelnud oma seminaril, et

hindavad

peresuhteid

need koolitused põhinevad efektiiv-

lapsed ei ole koolis ega kodus ammu

heaks. Samuti on neil enda hin-

setel suhtlemisoskustel alustades

enam vaid õppija ega kasvatatava

nangul lihtsam emaga ja isaga

kuulamisoskusega ja lõpetades kon-

rollis, nad pakuvad meile, täiskas-

muredest rääkida (Eesti Kooli-

fliktide lahendamisega. Õpetamise

vanule, ei rohkem ega vähem kui

õpilaste Tervisekäitumise Uuring,

alustalaks on humanistlik mõtteviis,

TAI 2006).

mille kohaselt inimene on eelkõige

võrdväärset suhet iseendaga. See

oma

on täiesti uus olukord nii peda-

Mida paremad on suhted noore

väärikas olend. Väärtuslikkusetunne

googidele kui ka vanematele. Ja sel-

inimese ja tema vanemate vahel,

ja eneseusaldus on hea kapital laste

lega ei ole kerge toime tulla.

seda harvemini esineb tal õigus-

kasvatamisel. Selleks, et ennetada

rikkumisi (Eesti alaealiste hälbiv

laste riskikäitumist tasub tegelda

Lastega seotud sotsiaalsetest prob-

käitumine, TÜ Õigusinstituut

vanematel enesearenguga ja muuta

leemidest suur osa on tihedas seo-

2006).

suhted lastega mõlemale poolele nauditavaks. Läbi toimivate pere-

ses peresuhete kvaliteediga.

Nii on näiteks 11-15aastastest

Kui Jesper Juuli käest küsiti, kuidas

suhete ennetame laste käitumis-

noorukitest depressiivseid epi-

laste riskikäitumist ennetada ja

probleemide tekkimist ning aren-

soode kogenud 33% ja nende

toetavaid peresuhteid luua, et mis

dame nende sotsiaalset kompe-

seas on suurem osa neid lapsi,

siis üldse toimib, vastas peretera-

tentsust.

kes hindavad negatiivseks just

peut: „Minu kogemus näitab, et

oma peresuhteid (Eesti Kooliõpi-

kindlasti toimivad Thomas Gordoni

laste Tervisekäitumise Uuring,

põhimõtted.“ Mõlemad spetsialistid

TAI 2006).

väidavad, et probleem pole ini-

Samuti selgub uuringutest, et

mestes, probleem on suhetes. Kui

ebameeldivaks

me ei ole saanud teadmisi lastega

hinnanud lapsed hindavad ka

efektiivsete suhtlemismudelite ka-

oma peresuhteid negatiivse-

sutamiseks, kanduvad ebaefek-

kooliskäimist

Rohkem infot koolitusprogrammide ja Perekeskuse Sina ja Mina tegevuse kohta leiad veebilehelt www.sinamina.ee.

18

Vastutustundlik ettevõtlus

Küsimustele vastas: PIRET JAAKS Coca-Cola HBC AS avalike suhete juht

Intervjueeris: ANNIKA EESMAA Liikmesuhete osakonna projektijuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Tallinna ettevõtlusauhinnad 2010 kategooria Vastutustundlik ettevõte võitja —

Coca-Cola HBC AS Tallinna ettevõtlusameti poolt korraldatud Tallinna Ettevõtluspäeva raames tunnustati kohalikke ettevõtjaid ja ettevõtluse arendajaid, teiste auhinnakategooriate seas oli üheks konkursiks ka Vastutustundlike ettevõtete väljaselgitamine.

Tallinna ettevõtlusauhinnad 2010 kategooria Vastutustundlik ettevõte võitja oli Coca-Cola HBC AS ja Tallinna Spordi- ja Noorsooameti poolt välja antav laste- ja noortesõbraliku ettevõtte eriauhinna pälvis AS G4S. Kaubanduskoda tunnustab vastutustundlikku ettevõtlust ning õnnitleb võitjaid ning avaldab novembrikuu Teatajates ka intervjuud mõlema kategooria võitjaga.

V

astutustundlik käitumine on

sevasse keskkonda panustame üht-

varustuse. Kingitus ootab töötajat

töötamisest kui ka paindlikust töö-

meie ettevõtte strateegia

lasi laiemasse jätkusuutlikku aren-

ka abiellumise ja juubeli puhul.

ajast. Samuti on mõned ametiko-

osa, oleme oma tegutsemise ajal

gusse. Usume, et rohkem tegemine

Muidugi korraldame ka mitmesugu-

had osalise koormusega.

jõudnud arusaamisele, et lisaks ka-

tasub end pikas perspektiivis ka

seid üritusi, traditsioonilised on

sumi teenimisele soovime ka muud

rohkem ära. Kohalikus kontekstis

suvepäevad ja jõulupeod, viimane

Kas Teie ettevõttes töötab

lisaväärtust anda ühiskonnale. Meie

aitab selline tegutsemisviis kindlasti

eraldi ka lastele. Vahvad ja meelde-

erivajadustega inimesi?

ettevõttel on olemas kõigi poolt

kujundada enda ümber positiivselt

jäävad on olnud ka osakondade eri-

Hetkel erivajadusega inimesi ette-

omaks võetud reeglid (koodeks,

arenevat majanduskeskkonda.

nevad team-building´u üritused, mis

võttes ei tööta, kuid see oleks tea-

aitavad kasvatada ühist meeskon-

tud ametikohtadel põhimõtteliselt

eeskirjad, head tavad) ja töötajad käituvad nendele vastavalt. Otsu-

Milliseid täiendavaid

natunnet. Meie ettevõte pakub vas-

võimalik, kui erivajadus ei takista

seid tehes arvestame alati oma

kõigile töötajatele

tavalt tööstaažile töötajatele ka lisa-

tööl edukalt toimetulekut.

ettevõtte töötajate huvidega, sest

mõeldud võimalusi

puhkepäevi. Lisaks eelnimetatule

meie ettevõte ongi meie töötajad ja

ja toetusi Teie ettevõttel on?

on ettevõtte sööklas töötajatele

Palun kirjeldage

kui huvid lähevad vastuollu, siis ei ole

Ettevõte peab oma töötajaid väga

soodustus, mille osaliselt kompen-

huvitavamaid töötajatele

sellel tegevusel mõtet. Arvestame

oluliseks. Lisaks palgale pakume

seerib tööandja, lisaks tavapärasele

suunatud ja nende poolt

oma töös ka kohaliku kogukonnaga,

oma töötajatele mitmekesist moti-

toidule on eraldi välja toodud ka ter-

positiivseimalt vastu

sest ettevõte ja kogukond töötavad

vatsioonipaketti: toetame oma töö-

vislikud salativalikud. Töötajatele on

võetud algatusi, tegevusi

vastastikku ning ühe heaolu mõjutab

tajate arengut pakkudes erinevaid

mõeldud ka ettevõtte sisekommu-

Suure populaarsuse töötajate seas on

oluliselt ka teise heaolu.

koolitusi ja karjäärivõimalust rah-

nikatsioonikanalid: siseleht, siseaja-

võitnud aktiivse eluviisi edendamine.

vusvahelises ettevõttes. Soodusta-

kiri, sisetelevisioon ja regulaarsed

Ettevõtte töötajad käivad ühiselt

Miks Te oma ettevõttega teete

me töötajate aktiivset elustiili,

koosolekud ja infotunnid juhtkon-

sportimas suurtel spordiüritustel

rohkem, kui on tavaliselt

pakkudes neile võimalust osaleda

naga, et olla kursis ettevõtte tege-

(rahvajooksud, suusa- ja rattamara-

kombeks? Mis on ajendiks

terve suvi kestvatel Stamina jook-

vustega ning teha omapoolseid

tonid jne) ja enne seda tehakse koos

sellistele pingutustele?

sudel, lisaks veel SEB sügismara-

ettepanekuid.

trenni. Suvel osales 5 meeskonda

Tänases ettevõtluskeskkonnas on

tonil, Tartu rattamaratonil ja suu-

ettevõtte maine muutnud üheks

samaratonil. Kompenseerime ka

Milliseid paindlikke töötingimusi

jooksude-kõndide

tema kõige väärtuslikumaks varaks

spordivarustust. Iga kuu saavad

Te oma töötajatele pakute?

treenivad paljud suusaspordihuvilised

ja vastutustundlik käitumine selle

ettevõtte töötajad tasuta kasti et-

Kõik soovid paindlikeks tingimus-

juba kolmandat sügist järjest kaks

vara üks võtmeelemente. Käitudes

tevõtte toodangut — kodujooki.

teks toimuvad otsese juhiga kok-

korda nädalas treeneri juhendamisel

vastutustundlikult ja panustades

Töötajate lapsed, kes lähevad

kuleppel. Selle tulemusena on olnud

Nõmme Spordikeskuses talvisteks

kohalikku kogukonda ning ümbrit-

1. klassi saavad kingituseks kooli-

meie ettevõttes näiteid nii kodus

suusamaratonideks.

kogu suve väldanud Stamina tervisesarjas.

Peagi

Vastutustundlik ettevõtlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

19

Kas teete koostööd kodanike-

abiga võtnud enda südameasjaks

aastal toetasime UNICEFI abil Silla-

(CO2 g/km). Möödunud aastal tõime

ühendustega, ühisprojekte

levitada sõnumit ohutust liiklemi-

mäe lastekodule spordiväljaku ra-

turule keskkonnasõbralikuma plas-

kohaliku omavalitsusega?

sest. Sel suvel startis juba kümnen-

jamiseks ning 2009. aastal toeta-

tikpudeli: 15-grammise „Doonau pu-

Kuna asume Mustamäel, teeb ette-

dat aastat rattaretk, kus lõid

sime Põlvamaa väikekoole spordi-

deli”, millesse on pakendatud meie

võte tihedat koostööd kohaliku lin-

vabatahtlikena kaasa ka Coca-Cola

varustuse ostmisel. Käesoleva aasta

Bonaqua vesi. See on üks kergemaid

naosa valitsusega: üheskoos selgi-

töötajad, et olla eeskujuks ja viia

annetuse objekt on veel täpsus-

pudeleid kogu Euroopa turul ja ta on

tatakse välja vajadused ning Coca-

Eesti maakondadesse sõnumeid

tamisel, kuid üks on kindel – Jõulu-

1/3 võrra kergem kui tema eelkäija.

Cola on pannud õla alla linnaosa

ohutust liiklemisest, kiivri kandmi-

karavan tuleb ka seekord, et palju

Mistõttu kulub selle pudeli toomi-

valitsuse poolt korraldatavatele et-

sest, keskkonnasõbralikkusest ja

rõõmu tuua ning abivajajaid aidata.

seks ka vähem toormaterjali ja nii

tevõtmistele ja üritustele. Lisaks

aktiivsest elustiilist. 2010 aastal sõi-

toimub igal suvel Kalevi staadionil

tis „Tahan sõita ohutult!” rattaretk

Kas tõdete, et koostöö

oleme säästlikumad. Kui toorik on

meie poolt korraldatud tasuta jalg-

Lääne-Virumaa,

kohaliku omavalitsusega ja/või

kergem, siis kulub temast pudeli

pallivõistlus noortele, eesmärgiga,

Tartumaa teedel.

kodanike ühendustega kohalike

tootmiseks ühtlasi ka vähem ener-

probleemide lahendamisel võiks

giat. Samuti on selline pudel tarbijale mugavam.

Jõgevamaa

ja

et noored saaksid sisukalt ja aktiiv-

kasutame vähem loodusressurssi ja

selt veeta oma vaba aega, suhelda

Kui Teie ettevõte tegeleb

olla tihedam või tõhusam?

omavanustega ning et pakkuda

sponsorlusega, siis keda/mida

Kindlasti annab igasugust koostööd

neile sportimisvõimalust. Üritus on

sponsoreerite?

alati veelgi tihedamaks muuta, kuigi

Kas Teie ettevõte on kavandanud

osa ka Tallinna Linnavalitsuse

Meie ettevõtte suund sponsoreeri-

Coca-Cola HBC Eesti jaoks on siiani

oma keskkonnamõjude

„Tallinn liigub” sportlikke eluviise

misel on võetud lähtuvalt meie CSR

koostöö kohalike omavalitsuste või

heastamiseks või loodushoiu

toetavast programmist. Käesoleval

strateegiast, mistõttu toetame oma

kolmanda sektoriga alati olnud väga

huvides sponsorlusprojekte

suvel osalesid jalgpalliturniiril enam

ettevõtte toodanguga heal meelel

positiivne ning sujuv.

või algatanud tegevusi?

kui 700 last vanuses 12-17, kes said

näiteks tudengite haridusüritusi,

aktiivset elustiili harrastada. Coca-

keskkonnaga seotud parenduspro-

Kas teie ettevõtte tegevus,

konna parimad spetsialistid kesk-

Cola HBC Eesti on toetanud ka

jekte ning noorte harrastussporti.

teenused ja tooted on viidud

konnaalasesse koostöösse ning

Coca-Cola HBC on kaasanud vald-

võimalikult keskkonna-

keskkonnaga arvestamine on Coca-

ratastoolis noori, lastekodusid, Tal-

Kas Teie firma on osalenud

sõbralikule tasemele?

Cola HBC taolisele suurkorporat-

linn 2011 noorteprojekte, merepäevi

heategevuses, olete annetanud

Üheks ettevõtte prioriteetideks on

sioonile loomulik osa igapäevasest

jm. Huvitavaks traditsiooniks suu-

kellegi/millegi hüvanguks?

pidev loodusressursside, näiteks vee

äritegevusest. Meie ettevõte on sä-

naga ettevõttest välja on meie iga-

Kuna Coca-Colal on jõuludega väga

ja energia säästlikum kasutamine.

testanud järgmised peamised tege-

aastane rannakoristusüritus. Nimelt

tugev side, siis viime igal aastal ellu

Heaks näiteks on see, et kogu meie

vused keskkonnahoiu vallas: kesk-

juba kuus aastat järjest oleme koos-

traditsioonilist Jõulukaravani toe-

ettevõtte müügimeeskond on läbi-

konnaalase tegevuse edendamine,

töös erinevate linnaosa valitsustega

tusprojekti. Tänavu saab see Eestis

nud ohutu ja keskkonnasäästliku

sh ilma seadusandja surveta, kesk-

viinud ellu rannakoristusüritusi,

juba 12-aastaseks. 1999. aastal toe-

näiteks 2009 aastal Pirita rannas

tas Coca-Cola esimese heategevus-

koos kohalike koolidega ja 2010

projektina

Pikakari rannas koos Põhja-Tallinna

röntgeniaparaadi ostmist. Ka järg-

linnaosa valitsuse, Teeme ära!

misel aastal aidati Lastehaiglat,

meeskonna, Tallinna Vee, tuden-

heategevusürituse „Hea päev” raa-

giorganisatsioonide, koolide ja ko-

mes kogutud raha läks sealse

halike elanikega. Kokku koristas

onkoloogiaosakonna renoveerimi-

sõidustiili koolituse nimega „Eco-

auditeerimise ja vastutuse valdkon-

käesoleval aastal randa ca 100

seks. 2001. aastal loodi Coca-Cola

driving”. Eco-driving koolitus aitab

nad ning tarbitud pakendite taaska-

inimest, kellest pooled olid Tallinna

eestvõttel Tallinna ja Tartu Laste-

vähendada CO2-emissioone, sõita

sutamine. Eesti Pandipakendi kau-

Vee ja Coca-Cola töötajad.

haiglatesse raamatukogunurgad,

keskkonnasõbralikumalt ja ohutu-

du tagatakse oma toodete pakendi-

2002. aastal kogus Coca-Cola raha

malt ning pikendada sõiduki eluiga.

te ringlus. Ettevõte on korraldanud

Kas Teie ettevõtte töötajad on

Tallinna Lastehaigla vastsündinute

Igal aastal töötame müügivaldkon-

ise ja osalenud teiste algatatud

osalenud vabatahtlikena mingite

osakonnale portatiivse kardiomoni-

nas välja ka ökonoomseid kauba-

keskkonnaalastes projektides. Näi-

kogukonna või ühiskonna

tori ostmiseks ning 2003. aastal tegi

ringe, et vähendada kütusekulu ja

teks randade koristamisüritused või

probleemide lahendamisel?

koostööd politseiga, et laste tead-

samas viia kaup kohale õigeaegselt.

koostöö keskkonnaministeeriumi

Kuna igal aastal hukkub Eestimaa

mised liiklusest oleksid paremad.

Aktiivne on koostöö autopargi vald-

projektiga „Taara tark“. Kindlasti

teedel märkimisväärne hulk jalgrat-

2004–2007 viis Eesti lastekodu-

konnas, kus üheks meie valikukri-

ollakse valmis muudatusteks ja in-

tureid siis on meie töötajad koos-

desse jõulurõõmu ehtne Coca-Cola

teeriumiks uute sõidu- ja veoautode

vesteeringuteks ka edaspidi. Ees-

töös Eesti Posti, Politsei- ja Piiri-

veoautodest koosnev jõulukaravan

puhul on eraldunud süsihappegaasi

märk on olla dünaamiline ja vastu-

valveameti, Regio ja Falck Auto-

koos kinkide ja jõuluvanaga. 2008.

hulk ühe läbitud kilomeetri kohta

tustundlik organisatsioon.

UNICEFi abiprojekte, SOS lasteküla,

Tallinna

Lastehaigla

konnajuhtimise süsteemide juuru-

Prioriteetidiks on loodusressursside säästlikum kasutamine.

Heaks näiteks on kogu meie ettevõtte müügimeeskonna läbitud „Eco-driving” koolitus.

tamine ja ettevõtte keskkonnaalase mõju vähendamine. Näiteks on konkreetselt paika pandud eesmärgid vee säästmiseks, tootmisjääkide vähenemiseks ja energia kokkuhoiuks. Samuti on paika pandud

20

Juhtimisveerg

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Musta pori näkku.

Tagantjärele, aga see-eest mõnuga!

Kas pole veider kannatada ülemuse pensionile minekuni, et alles siis kõik välja pursata?

TAIVO PAJU Juhtimisajakirja Director peatoimetaja

T

änavu kevadel juhtus näda-

Ühelt poolt kinnitab see lugu veel-

produtsent või alluvad, kes teda

lalehes The New York Obser-

kord, et netikommentaaride ajast

vihkasid, aga näost näkku midagi

ver järgmine lugu: ühe kuulsa tele-

alates ei jää enam ükski konflikt

öelda ei söandanud?

kanali uudisteprodutsendi kohta

nelja seina vahele ning jõuab ava-

ilmus nupuke, et see kuulus daam

likkuse ette kõige ebasobivamal

Tõsi, ma tean, et ülemusele on pa-

läheb nüüd pensionile. Lugu visan-

hetkel. Teiselt poolt näitab see, kui

ganama raske öelda, et kuule, sa

das naisest pildi kui võimekast spet-

otsene ja võimas on juhtide mõju

oled üks paras tropp. Ja mõnikord on

sialistist (mida ta kahtlemata oli)

inimese psüühikale. Sellepoolest

seda targem mitte teha. Aga siis

ning kenast inimesest, soovides

sarnaneb õhkkond igas kontoris vä-

võiks sul nii palju enda vastu aus-

talle mõnusaid vanaduspäevi.

gagi gorillakarjale: alluvad jälgivad

tust olla, et hääletad jalgadega ning

äärmiselt tähelepanelikult karja juhi

kõnnid minema.

Seda, mis siis juhtus, ei osanud aga

iga sammu. Veel enam — isegi iga

keegi ette näha. Välgukiirusel lae-

tema näoilmet, sest see on maa-

Vastasel juhul on see vastikult kom-

kus umbes 200 netikommentaari,

ilma parim ellujäämise strateegia

munistlik suhtumine. Mäletate: kõi-

peamiselt naise alluvatelt. Neist tuli

igas kollektiivis. Selle tulemusena

gil kõike on, aga keegi ei ole rahul...

välja hoopis teistsugune pilt: proua

lihtsalt on nii, et alluvad tunnevad

Keegi ei ole rahul, aga kõik hääle-

produtsent oli tegelikult jõhkardlik

juhti, sealhulgas tema nõrkusi ja

tavad poolt.

ja kohutava ütlemisega mõrd ning

veidrusi, kindlalt paremini kui juht

lehes ilmunud kiidulaul oli töötajate

ise.

seisukohalt pehmelt öeldes nõme.

Seetõttu olen püüdnud nii hästi kui

Ülemusele on paganama raske öelda, et kuule, sa oled üks paras tropp.

Ja mõnikord on seda targem mitte teha.

Aga siis võiks sul nii palju enda vastu austust olla, et hääletad jalgadega ning kõnnid minema.

Suur osa noist kommentaaridest ei

oskan, järgida, et õhkkond meie

kannata trükimusta, aga seal oli ka

firmas oleks selline, kus inimesed

taolisi: „Need, kes kuulusid tema

ütleksid selle kohe välja, kui nad

väljavalitute seltskonda, võisid tun-

minu käitumisega rahul ei ole. Pole

dide kaupa lõunat pidada ja šoppa-

vahet, kas kõigi kuuldes või nelja

mas käia”, „Kõik need aastad on ta

silma all. Igal juhul pigem üks hea

inimestest lihtsalt üle rullinud...”

tüli kui vilets vindumine.

jne. Räägiti ka ühest naisterahvast, kes nägevat veel nüüd, kümme aas-

Aga mis tolle Observeri loo juures

tat pärast telejaamast lahkumist

kõige rohkem mõtlema paneb, on

unes košmaare. Nii, et elu nagu

küsimus, kes on ikkagi suurem

filmis „Saatan kannab Pradat”.

pahalane: kas karmikäeline proua

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Ekspordi Akadeemia

SEMINARID 2010/2011 Välisturgudele minnes tuleb ettevõtte juhil leida lahendusi uute väljakutsetele. Eri turud nõuavad eri lahendusi.

Ekspordi Akadeemia seminarisari on koostatud eesmärgiga et ettevõte juhatavad isikud saaksid teadmisi, inspiratsiooni ja ideid enda tegevuse konkurentsivõimet arendada. Valgustame võtmetegevusi rahvusvahelistumise perspektiivist kõrgetasemeliste lektorite juhendamisel. Lektoreid on kutsutud nii välismaalt kui Eestist. Kõik on oma valdkonna tunnistatud autoriteedid, mitte ainult teoorias vaid ka praktikas.

KESKASTMEJUHTIDELE JA TIPPJUHTIDELE KOOS:

KESKASTMEJUHTIDELE:

TRENDID (23. november)

EFEKTIIVSE KOOSTÖÖ KASUMLIKKUS (11. november)

Sa kulutad 12% oma ajast, ehk 1 tunni igast 8-tunnisest tööpäevast mõeldes tulevikule.

Kuidas koostööd arendada, kuidas olla võrgustikus oluline osapool, kuidas võrgustikke

Miks mitte kasutada seda tundi konstruktiivselt? Lektor: Magnus Lindkvist* on Rootsi

toita? Kuidas toimivad erinevad võrgustike vormid, näiteks klastrid? Mis on oluline ühe

päritolu tunnustatud futuroloog ja trendide ning Business Intelligence lektor. Magnus on

klastri rajamise ja selles osalemise juures? Lektorid: Erik M. Bush, Toomas Kuuda, Ott Lumi,

raamatu „Everything we know is wrong. The trendspotters handbook” autor. Aastal 2009

Andreas Kaju, Mait Palts, Jakob Saks. Hind: 300 krooni/ 19,17 eurot (lisandub käibemaks).

valiti ta Rootsi aasta parimaks äriteemadel esinejaks. Hind 800 krooni/51,13 eurot (lisandub käibemaks).

VÕTMETEGEVUSED (20. jaanuar 2011) Öeldakse, et ettevõte on kogum protsesse ja, et kett on nii tugev, kui on selle kõige nõrgem

INNOVAATILISED VÕIMALUSED KULUDE

lüli. Kuidas juurutada oma ettevõttes tipptasemel protsessi juhtimist, mis looks eelist ja eris-

OPTIMEERIMISEKS (8. detsember)

tumisvõimalust konkurentide ees? Kui tootmises osas oleme suhteliselt hea tasemel in-

Kulude osas on üks tähtsamaid teemasid tänases majandusolukorras kulude vähen-

vesteeringute osas, siis müük ja turundus on tänaseni pigem vaeslapse osas Eesti

damine. Kuidas optimeerida oma protsesse ja väärtusahelat, et minimeerida kulusid?

eksportööridel. Kuidas arendada välja tõhus müügivõrk ekspordiks, kuidas siseneda uutele

Lektorid: Jaan Uustalu (Wahlquist), Raidla Lejins ja Norcous esindaja (esineja kinnitamisel),

turgudele, kuidas luua tugevat müügiorganisatsiooni? Aga kui ettevõttel on rahvusvaheline

Jakob Saks, Juhan Bernadt.Hind: 300 krooni/19,17 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

müügivõrk juba loodud sihtriikidesse, kuidas see efektiivselt tööle panna? Kuidas müügivõrku juhtida, motiveerida, kontrollida, kuidas saavutada püstitatud eesmärgid ja võrgustiku potentsiaal? Hind: 300 krooni/ 19,17 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

SEMINARID TIPPJUHTIDELE: EFEKTIIVSE KOOSTÖÖ KASUMLIKKUS (10. november)

* loeng on ingliskeelne

Tänapäeval on praktiliselt võimatu ühtegi äri teha isoleeritult. Partneritel võib olla teie ärimudelis oluline roll — nad võivad teostada võtmetegevusi teie eest või siis panustada võtmeressurssidesse. Lektorid: Erik M. Bush, Toomas Kuuda, Ott Lumi, Andreas Kaju, Jakob Saks. Hind: 300 krooni/19,17 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

VÕTMETEGEVUSED (19. jaanuar 2011) Igal ärimudelil on mingid kriitilise tähtsusega võtmetegevused, et väärtuspakkumine saaks klientideni viidud ja ärimudel toimiks. Mis need on Sinu ettevõttes? Konkurentsieelis

ÕPPEVISIIDID: Õppepäev Tallinnas — 15. veebruar 2011 Õppevisiit Soome — 2.–3. veebruar 2011 Õppevisiit Rootsi — 2.–3. märts 2011 Õppevisiit Eestis — 16.–17. märts 2011

ei ole kunagi eraldiseisev asi või omadus, vaid ta tuleneb alati mingite tegevuste paremini

Visiitide käigus tutvume erinevate organisatsioonidega, kes toetavad eksporti ning külas-

tegemisest. Milliste tegevustega on mõtet ise tegeleda, millised on mõtet väljast sisse

tame edukaid eksportijaid, analüüsime nende tegevust. Täpse koolitusprogrammiga saate

osta? Hind: 300 krooni/19,17 eurot (lisandub käibemaks).

tutvuda Koja kodulehel: www.koda.ee.

Info ja registreerimine:

Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist

EVA MARAN • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee www.koda.ee

21

22

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Seminar

Seminar

Müük ja müügitehnikad

Aktuaalsed maksumuudatused ning maksuprobleemid kohtupraktikas

11. novembril Tartus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab esmaspäeval, 11. novembril Tartus Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) kell 10.00–15.45 seminari „Müük ja müügitehnikad”. Lektor on Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor, P. & M. Curie nim. Pariisi Ülikooli erakorraline professor, Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Professorite Nõukogu (ENOP) liige.

Miks on osad ettevõtted teistest tulemuslikumad? Kuidas jõuda kliendini? Kuidas valida õige strateegia ja leida sobivaim müügitehnika? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiab vastused seminarilt, mis on mõeldud müügitegevusega seotud töötajatele, kes soovivad kasvatada tulemuslikkust arendades oma müügioskusi erinevates müügitöö faasides.

Seminari päevakava 10.00–11.30

Müüja isiksus ja oskused — müügiprotsess, müüja isiksuse omadused, kommunikatsiooni ABC, esmaabi läbipõlemise korral, elementaarsed oskused, oskuste arendamine. Müügi eeltööd: enesekindlus, oskuste arendamine, sihipärasus, 80-20 printsiip. Sihtgrupp ja kliendid: klientide leidmine, suhtlemisstrateegia, tähelepanu-huviveendumus-tehing. Müügisituatsioon: kirjalik suhtlemine, telefoni kasutamine, müügikohtumised sh presentatsioon, ostusignaalid, müügikeskkond.

11.30–11.50

Kohvipaus

11.50–13.20

Müügistrateegiad — kasutamine, näited, toimemehhanism: “külm” helistamine, konsulteeriv müük, otsene müük, garantiiga müük, vajadustel põhinev müük, veenmisega seotud müük ehk manipuleeriv müük, käest-kätte müük, südamega müük, hinnal põhinev müük, suhetele põhinev müük, sihtmärki tabav müük.

13.20–14.00

Lõuna

14.00–15.30

Müügitehnikad — kasutamine, näited, toimemehhanism: klassikalised manipuleerimistehnikad, AIDA+S (attention, interest, desire, action + satisfaction), kohustuse võtmise printsiip, jalg ukse vahel, madal pall, peibutus ja ümberlülitus, neli seina, uksega näkku, see pole veel kõik, nimekirja tehnika, lõpmatu keti meetod, autoriteet, peibutise kasutamine, defitsiit, hullud päevad, staatusmüük, massipsühholoogia.

15.30–15.45

Kursuse lõpetamine

Seminari osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmetele 600 krooni/38,35 eurot, mitteliikmetele 1200 krooni/76,69 eurot (lisandub käibemaks).

Hinnas sisalduvad teabematerjalid, tunnistus, lõuna ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON • Tel: 744 2196 • E-post: toomas.hansson@koda.ee

16. novembril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab teisipäeval, 16. novembril 2010 kell 10.00–16.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) ettevõtete juhtidele, finantstöötajatele ja raamatupidajatele seminari aktuaalsetest maksumuudatustest ja –probleemidest kohtupraktikas. Vaadeldakse käibemaksu, tulumaksu ja maksustamisega seotud muudatusi ning probleeme lähtudes kohtupraktikast maksuseaduste tõlgendamisel ja pööratakse tähelepanu sealt tulenevatele võimalustele maksude maksmisel. Lektor on Tõnis Jakob, KPMG Baltics OÜ juhtiv maksukonsultant ja vandeaudiitor.

Käibemaksuseaduse aktuaalsed probleemid: Käibemaksuseaduse kavandatud muudatused alates 2011 (eelnõu Riigikogus) Teenuste käibemaksuga maksustamise uus kord alates 2010 Veoteenuste käibemaksuga maksustamise iseärasused alates 2010 Kinnisvaratehingutega seotud olulised asjaolud – millal maksuvaba, millal kohustuslikult maksustatav, millal rakendada optsiooni, sisendkäibemaksu ümberarvestuse vajadus Mis on põhivara käibemaksu tähenduses ja mida see kaasa toob Teenuste liigitus käibe tekkimise koha järgi ja millal tekib risk muutuda välismaal käibemaksukohustuslaseks Millal rakendub kaupade ja teenuste 0% määr, pöördkäibemaksu arvutamise juhtumid Välisriigis makstud käibemaksu tagastamise uus kord Kaupade käive, mis on aheltehingud ja kuidas neid kasutada ja mis riskid tekivad sellega teistes riikides Ühise käibemaksukohustuslase uus kord Tulumaksu aktuaalsed probleemid: Tulumaksuseaduse kavandatavad muudatused alates 2011 (eelnõu Riigikogus) Erisoodustustega seotud probleeme sh sõiduauto, töölähetus, laenud, nõudeõigusest loobumine Dividendide maksustamine Oma aktsiate ja osade tagasiostmise ja aktsia(osa)kapitali vähendamise maksustamine Likvideerimisjaotiste maksustamise kord ja probleemid Kodukontoriga seotud maksuprobleemid Tulumaksu kinnipidamine ja maksulepingute rakendamisel tekkivad tulumaksu kinnipidamise probleemid Kohtupraktikast tulenevad olulised riskikohad, mille tuleks pöörata erilist tähelepanu koos näidetega maksuasjades ja tehingute tõlgendamisel: tahtlus, majanduslik tõlgendamine, hoolsuskohustus, arved, tehingu hind, kinnisvaratehingud.

Seminari osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele on 950 krooni/60,72 eurot, mitteliikmetele 1900 krooni/ 121,43 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerimine: KATI KRASS • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Kontaktkohtumised AgroMatch ja firmakülastused põllumajandusmessi Agromek 2010 raames

23

Hommikukohv suursaadikuga:

Eesti suursaadik Taanis Meelike Palli 11. novembril Kaubanduskojas

30. novembrist 3. detsembrini Herningis, Taanis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Välisministeeriumiga 11. novembril kell 9.00-10.30 Kaubanduskojas (Toom-kooli 17, Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on heameel kutsuda huvilisi külastama

Tallinn) järjekordse hommikukohvi lühiseminari. Seekordsel üritusel

1.–2. detsembrini Taanis Herningis toimuvat rahvusvahelist Põhja-

esineb Eesti suursaadik Taanis Meelike Palli.

maade suurimat põllumajandusmessi AgroMek ning sellega paral-

Käsitletavad teemad:

leelselt korraldataval kontaktkohtumistel.

Taani ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused;

30. novembrist kuni 3. detsembrini toimuv AgroMek on Põhja-Euroopa

Taani majanduse väljavaated;

suurim põllumajandusmess. Messil on väljas uuemad energia- ja

Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel;

põllumajandustehnoloogiad. 2010. aastal on lisaks messil stendiga

Taani kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused;

osalevate firmadega tutvumisele võimalust messikülastajatel ka

Suhtlemine Taani ärikultuuris ja bürokraatias.

omavahel kohtuda messiga paralleelselt toimuval kontaktkohtumis-

Hommikukohvi osalustasu on 150 krooni/9,58 eurot (lisandub käibe-

te üritusel AgroMatch. Lisaks saab külastada mitmeid lähedal asu-

maks). Vajalik eelregistreerumine on 9. novembriks!

vaid bioenergiaettevõtteid ja -organisatsioone.

Kuidas osaleda?

Registreerige oma ettevõte ürituse veebilehel (www.bioenergy-match.eu) hiljemalt 17. novembriks.

Tutvuge teiste registreerunud osalejatega.

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Valige välja firmad/organisatsioonid, kellega soovite kohtuda ja andke oma kohtumisesoovist teada.

Individuaalsed kohtumiste ajakavad saadetakse osalejatele ca nädal enne messi.

Igale osalejale saadetakse tema kohtumiste ajakava juba enne üritust koju kätte, et jõuaks tutvuda ettevõtete/organisatsioonidega, kes on avaldanud soovi kohtuda, ja et saaks ennast kohtumisteks ette valmistada.

AgroMatch kontaktkohtumisteüritusel osalemine on tasuta. Osaleja kanda jäävad lähetuskulud (transport Herningisse, majutus, päevarahad jmt). Kasutage suurepärast võimalust tutvustada oma

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00

ettevõtet, tooteid ja tegemisi ning luua uusi kontakte Herningis!

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „MajandusLisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee www.bioenergy-match.eu

ruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

24

Koostööpakkumised • Riigihanketeated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Koostööpakkumised: Lõuna-Prantsusmaa kvaliteet-

Itaalia ettevõte, mis valmistab

Poola ettevõte pakub end edasi-

seid Beneluxi maades ning koos-

veinide tootja otsib kogemus-

käsitsi õmmeldud pruutkleite

müüjaks ja vahendajaks ette-

töö tulemusena teenuseid opti-

tega edasimüüjat.

ning muid kõrgmoe kleite, otsib

võtetele, kes soovivad oma

meerida.

Kood 2010-10-18-007

edasimüüjat.

tooteid või teenuseid Poola turul

Kood 2010-10-11-011

Kood 2010-10-13-019

pakkuma hakata.

Itaalia pidžaamade ning meeste ja naiste rõivatootja (ülikonnad, pük-

Itaalia keskkonnasõbralikult kas-

sid, mantlid) otsib edasimüüjat.

vatatud riisi tootja otsib toidu-

Kood 2010-10-18-005

ainete

Sloveenia kvaliteetse ja kaasaegse tänavamööbli ja jalgrattalaenutuse lahenduste tootja otsib

valdkonnas

kogenud

edasimüüjaid.

Kood 2010-10-12-025

Kood 2010-10-11-034 Poola tööriistade ja ehitusmaterjalide hulgimüüja otsib edasimüüjaid.

Kood 2010-10-11-030

Poola ettevõte pakub end agen-

Belgia transpordi- ja logistika-

edasimüüjat.

diks ettevõtetele, kes soovivad

teenuseid korraldav ettevõte

Kood 2010-10-13-030

oma tooteid või teenuseid (nt

otsib kontakti sertifitseeritud et-

Serbia innovaatilise mikrobioloo-

pangateenused, kursused, kind-

tevõtetega järgmistest valdkon-

gilise väetise tootja otsib Euroo-

lustusteenused, kosmeetikatoo-

dadest: transport, ladustamine,

pas edasimüüjaid.

ted) Poola turul pakkuma hakata.

kauba käitlemine, pakendamine,

Kood 2010-10-13-017

Kood 2010-10-11-023

et pakkuda oma vahendusteenu-

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

Riigihanketeated: EESTI Maantee remonditööd ning kergliiklustee ehitamine.

Tähtaeg 30.11.2010. Kood 3384 Veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise tööde hange.

Tähtaeg 22.11.2010. Kood 3385 Koopia- ja faksimasinate ning printerite tindi ja tahma hange.

Tähtaeg 22.11.2010. Kood 3386

Põllutöömasinate hange.

Tähtaeg 1.12.2010. Kood 3392 Sõidukite ja nende mootorite

Soolade hange talveks 2011.

Tähtaeg 25.11.2010. Kood 3403 Raudbetoonkonstruktsioonide

osade ning lisaseadmete hange.

hange. Tähtaeg 22.12.2010.

Tähtaeg 1.12.2010. Kood 3393

Kood 3397

Tähtaeg 30.11.2010. Kood 3394 Tähtaeg 3.12.2010. Kood 3395 Liiklusmärkide hange.

Tähtaeg 3.12.2010. Kood 3396

Kottide hange (ingl k biobags).

Tähtaeg 06.12.2010. Kood 3404 Liha ning lihatoodete hange.

Tähtaeg dokumentidega tutvu-

AUSTRIA

esitamise tähtaeg 16.12.2010.

Tähtaeg 14.12.2010. Kood 3387

Rööbaste hange.

Kood 3405

Tähtaeg 15.11.2010. Kood 3388

Tähtaeg 3.12.2010. Kood 3398 Operatsioonilampide hange.

Tähtaeg 23.11.2010. Kood 3399 Tänavakivide hange.

ŠVEITS Kirjutuslaudade hange.

Tähtaeg 25.11.2010. Kood 3389 Hoolekande sõidukite hange.

Tähtaeg 22.11.2010. Kood 3390 PRANTSUSMAA Veearvestite hange.

Tähtaeg 13.12.2010. Kood 3391

Tähtaeg 13.12.2010. Kood 3409 Lasteaiamööbli hange.

NORRA

di- ja hooldusteenuse hange.

hange (aastaks 2011).

Ortopeediliste implantaatide hange.

miseks 10.12.2010, pakkumiste

Lõuna-Eesti metsateede remon-

Tallinna väliskülastajate uuringu

Tähtaeg 6.12.2010. Kood 3408

Tähtaeg 29.11.2010. Kood 3411

Koolimööbli hange.

Kontoripaberi hange.

Tuletõrjeautode redelite hange.

Tähtaeg 3.12.2010. Kood 3400 Eelteade: Tööstuses kasutata-

Leiva- ja pagaritoodete hange.

Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 10.12.2010, pakkumiste esitamise tähtaeg 16.12.2010.

Kood 3406 Raskeveokite hange (õppesõidu-

vate rõivaste hange (pluusid, kin-

autodeks).

dad, püksid, särgid, vihmajoped,

Tähtaeg 25.11.2010. Kood 3407

Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 E-post: lea@koda.ee

mütsid jne). Eeldatav hankemenetluse alguskuupäev 17.12.2010.

ROOTSI

Kood 3401

Veepudelihoidjate ja kabuuride

Tuletõrjeauto hange.

Tähtaeg 16.12.2010. Kood 3402

hange. Tähtaeg 14.12.2010.

Kood 3410

Vaata kõiki kehtivaid hanketeateid Koja veebilehelt www.koda.ee teenused valik riigihanketeateid.

Liikmelt liikmele

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Liikmelt liikmele: Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või sooduspakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile Kaubanduskoja liikmetele.

COLLIERS INTERNATIONAL ADVISORS OÜ Pakume Teile äri edaspidiste edukate otsuste langetamise abimeheks Colliers International Advisors OÜ poolt 2010. aasta septembri lõpu andmete seisuga koostatud ingliskeelset „Harjumaa tööstuspindade analüüs ja prognoos kinnisvara vaatenurgast”. Töös käsitleme Eesti majanduse väljavaateid ja toome esile olulisemad makromajanduslikud indikaatorid, mis annavad olulisema sisendi tööstuspindade ehitamiseks arendajatele ja tootjatele. Toome välja ajaloolised võrdused Harjumaa eri valdade tööstuskinnisvara arengu, maa hindade ja hilisemate väärtuse osas. Esitatud on Colliersi poolne arvamus tööstuspindade arengu kohta järgmise kolmenelja aasta jooksul. „Harjumaa tööstuspindade analüüs ja prognoos kinnisvara vaatenurgast” koosseisu kuuluvad koondtabelid, graafikud, 33- leheküljeline ingliskeelne raport. Ühendades Colliersi laialdase kogemuse globaalsel ja regionaalsel tasemel on meie eesmärk pakkuda parima kvaliteediga professionaalseid teenuseid, mis vastavad Teie nõudmistele ja vajadustele. Samuti oleme Teie käsutuses, kui vajate kinnisvaraalaste investeeringute nõustamist nii

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juba 15 korda välja andnud praktilist ja kasulikku raamatut

Estonian Export Directory

müügi kui ostu osas, kinnisvarahindamisi kui ka lihtsalt kinnisvara turuanalüüse, samuti kinnisvaraalast maaklerteenust. Töö hind 25 035 krooni

See on ettevõtjate töövahend, mis aitab Eesti firmadel oma

/ 1600 eurot. Koja liikmetele pakume hinnasoodustust 20%.

kaupu ja teenuseid välisturgudele viia ja mujalt maailmast part-

Lisainfo: Avo Rõõmussaar

nereid leida. Mahukas väljaanne tutvustab Eestit mujal maail-

E-post: a.roomussaar@colliers.ee

mas, sest lisaks ettevõtete kataloogile sisaldab see ka üldinfot

Tel: 616 0777, 527 9638

Eesti majanduse kohta, statistikat ning huvitavat ja kasulikku

www.colliers.ee

materjali neile, kes soovivad Eestis ettevõtlust alustada. Kogu see teave on raamatus nii inglise, saksa kui ka prantsuse keeles.

OÜ FORTIS KOOLITUS Meile kuuluv Sotsiaal-Humanitaarinstituut teeb tihedat koostööd Soome Vabariigis vene keeles, 12 korda aastas, välja antava ajalehega „Spektr”. „Spektr“ on äri- ja kultuurileht, mis ei avalda poliitilisi materjale. Levitatakse Soome Vabariigis, Vene Föderatsioonis ja Eesti Vabariigis. Eriti

Väljaanne on saadaval ka CD-l ning elektroonselt leitav veebiaadressil: www.estonianexport.ee. Küsi tasuta raamatut ja CD-d Eesti Kaubandus-Tööstuskojast telefonil 604 0060 või e-postiaadressil koda@koda.ee.

populaarne on Peterburi elanike ja Soome Vabariiki külastavate vene-

Kasuta võimalust leida uusi turge, kontakte ja partnereid ning

keelsete inimeste seas. Tiraaž kolmkümmend tuhat ja enam ajalehte.

avalda väljaandes oma ettevõtte andmed! 2011. aasta väljaande

Ajalehes avaldatu (reklaam oma ettevõttest, informatsioon firma tege-

koostamist viiakse läbi 2010. aasta septembrist detsembrini.

vusest, ülevaatlikud materjalid koostööpartnerite leidmiseks, aga ka ettepanekud oma ettevõttesse investeerimiseks) jõuab kolmes riigis vene keeles suhtlevate äriringkondadeni. Ajalehe „Spektr” volitatud esindaja Eesti Vabariigis on Lembit Allingu.

Lisainfo: Lembit Allingu

Küsi infot reklaami ja andmete avaldamise kohta Kaubanduskoja koostööpartnerilt:

Tel: 616 5173, 5646 0678

Ekspresskataloogide AS • Tel: 626 6910

E-post lembitallingu@hot.ee

Lisainfo: KADRI LIIMAL • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

Lisainfo väljaande kohta: PIRET SALMISTU Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

25

26

Juubilarid

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 3. november 2010

Õnnitleme novembrikuu juubilare!

105 SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTU liige alates 1925

95 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL liige alates 1996

MERX AS liige alates 1996

RELYX OÜ liige alates 2010

STANESTOR OÜ liige alates 2002

REVER OÜ liige alates 1998

ROSENTOR OÜ liige alates 2003

TRENDMARK OÜ liige alates 1999

SAAREK AS liige alates 1998

TEXLIN OÜ liige alates 1998

SMA MINERAL AS liige alates 1996

10

T&T MANG AS liige alates 1996

30 MÖÖBLIMAJA AS liige alates 1987

ADEPTE OÜ liige alates 2006 ADVOKAADIBÜROO KAIDO UDUSTE OÜ liige alates 2003

15

20

AKRIIBIA OÜ liige alates 2007

KAR-GRUPP AS liige alates 1999

B.BRAUN MEDICAL OÜ liige alates 2004

LEVEL AS liige alates 1997

CE TEHNIKA OÜ liige alates 1996

LIEWENTHAL ELECTRONICS OÜ liige alates 2004

CONTIMER OÜ liige alates 1999

MAMMASTE METALL AS liige alates 1996

JANERE OÜ liige alates 2003

MEDIATO AS liige alates 2004

KODUMAJA AS liige alates 2008

MERIS AS liige alates 1995

5 AAS GJENSIDIGE BALTIC EESTI FILIAAL liige alates 2007 COSTAATIK PROJEKT OÜ liige alates 2008 DINARO GRUPP OÜ liige alates 2007

BARONS HOLDINGS OÜ liige alates 2003

EESTI TRAALPÜÜGI ÜHISTU TuÜ liige alates 2010

BDP EESTI OÜ liige alates 2008

EHITUSPLAAT OÜ liige alates 2009

EESTI LOOTS AS liige alates 2002

FIBROTX OÜ liige alates 2009

ENABLE OÜ liige alates 2010

FRUKT KUUBIS OÜ liige alates 2008

IMPREST AS liige alates 2010

LOODUSMAJA OÜ liige alates 2008

MELTIM OÜ liige alates 2000

INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ liige alates 2009

MTS INTERNATIONAL OÜ liige alates 2006

MERKEST OÜ liige alates 1991

METAPRINT AS liige alates 1996

KAPTEN GRANT OÜ liige alates 2005

MERKO EHITUS AS liige alates 1996

PLANSERK AS liige alates 1999

PRINTKONSULT OÜ liige alates 2001

RGB BALTIC OÜ liige alates 2007 UNITED PARTNERS ADVISORY OÜ liige alates 2010

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 604 0085 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Eksportööride koolitused 2010—2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist.

Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”.

Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele.

Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.

• Juhan Bernadt on ligi 30 aastat tegelenud rahvusvahelise müügi-, turunduse- ja brändijuhtimisega nii suurettevõtetes kui väiksemates arenevates ettevõtetesüle maailma. Viiastel aastatel on ta tegelenud ettevõtete konsulteerimisega ning ekspordi- ja turunduskoolituste läbiviimisega Eestis.

EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks.

Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 14., 15., 21. märts 2011 • 21., 22., 28. veebruar 2011 — vene keeles

• Yrjö Ojasaar omandas õigusalase hariduse Ameerika Ühendriikides, kus praktiseeris advokaadina ning seejärel tehnoloogiaettevõttes partnerina. Tema tänane tegevus on seotud ettevõtetele era- ja riikliku riskikapitali kaasamise, rahvusvaheliste strateegiliste partnerite leidmise ning intellektuaalse omandi kaitsmise ja arendamisega.

Hetkel töötab Yrjö Ojasaar OÜ-s Advokaadibüroo Luiga Hääl Mody Boreniuse, kus ta nõustab innovaatilisi firmasid.

Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 3., 4., 10. märts 2011 — vene keeles Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 8., 9., 15. november 2010 Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 17., 18., 24. jaanuar 2011 Rakvere • Lääne-Viru Maavalitsus (Kreutzwaldi 5) • 2., 3., 9. detsember 2010

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 17. jaanuar ja 2. mai 2011 • 4. aprill 2011 – vene keeles

• Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordija messikoolitusi, töötubasid ning õppereise.

Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid.

Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirmade Talavera Consultores S.L. (Madrid) ja Vihje OÜ (Tallinn) tegevjuht ja omanik.

Tartu • Hotell Kantri (Riia mnt 195) • 15. november 2010 Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 25. oktoober 2010 Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 7. märts 2011 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esindus (Tallinna 16) • 7. veebruar 2011

MÜÜGIVÕRGUKOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu.

Koolituste üks päev maksab osalejale 300 krooni/19,17 eurot (hind sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5. aprill ja 3. mai 2011 Tartu • Hotell Kantri (Riia mnt 195) • 19. jaanuar 2011 Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 9. veebruar 2011 Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 9. märts 2011 Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai 2011

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta.

Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Koolituse viib läbi Jakob Saks. „Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 18. jaanuar 2011 Tartu • Hotell Kantri (Riia mnt 195) • 16. november 2010 Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 26. oktoober 2010 Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 8. märts 2011 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esindus (Tallinna 16) • 8. veebruar 2011