Kaubanduskoja
TEATAJA Eesti Kaubandus-Tööstuskoja häälekandja, asutatud 1925. aastal
Nr 20 • 20. november 2006
JUHTKIRI: KAUBANDUSKODA 81 – VALITSEB KINDLUSE JA PÜSIVUSE TUNNE Riigipiruka küpsetamisel ei tohi ära unustada, et tainas vajab kerkimiseks rahu ja aega. Ehk siis, miski ei taga kasvuks paremaid tingimusi, kui stabiilsus. Minu hea eelkäija Joakim Puhk andis 1939. aastal Riiginõukogus toonastele riigijuhtidele nõu sõnadega: „On arusaadav, et säärases õhkkonnas, kus osaliseltki on kodanike õigusi majandusaladel kärbitud, erakapitali õhutamine, sündigu see või inglite keeles, reaalseid tulemusi ei anna. Seevastu näeme aga riike, kus majanduselu aladel valitseb kindluse ja püsivuse tunne – teiste sõnadega, usaldusväärne õhkkond, neis näeme õitsvat eraettevõtlikkust.”
Toomas Lumani kõne Kaubanduskoja sünnipäeval 9. novembril
TÄNA LEHES: Tarbijakaitseseaduse ja Võlaõigusseaduse muudatustest Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ühisuuringu tulemustest Detsembris algavatest ekspordialastest koolitustest Seminar: Sihtturg – Ukraina Tagasivaade Kaubanduskoja ärivisiitidele Iirimaale ja Valgevenesse
Iga liige LOEB!
www.koda.ee
2
Juhtkiri
Eesti Teaduste Akadeemia saali tulid Kaubanduskoda 81. sünnipäeva puhul õnnitlema head koostööpartnerid, ametnikud, diplomaadid jt.
Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman annab president Arnold Rüütlile üle Kaubanduskoja esimese klassi aumärgi eriti silmapaistvate teenete eest Eesti majanduse arendamisel. President Toomas Hendrik Ilvesega vestlevad Overall Eesti juhatuse esimees Andres Haamer ja Briti-Eesti Kaubanduskoja juhatuse esimees ning Overall Eesti peadirektor Märt Haamer. Jutuhooos on Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja BCS Infra juhatuse esimees Ants Sild.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
www.koda.ee
3
Juhtkiri
Valitseb kindluse ja püsivuse tunne TOOMAS LUMANI KÕNE KAUBANDUSKOJA SÜNNIPÄEVAVASTUVÕTUL
TOOMAS LUMAN Juhatuse esimees
A
ustatud Eesti Vabariigi President, president Rüütel, Peaminister, Kaitseväe juhataja, ministrid, ekstsellentsid, ettevõtjad, head külalised! On saanud traditsiooniks kord aastas – Kaubanduskoja sünnipäeval, kutsuda siia Teaduste Akadeemia saali meie olulisemad koostööpartnerid, riigijuhid, ametnikud ja aktiivsed liikmed ning tuleb rõõmuga nentida, et 81-aastasel Kaubandus-Tööstuskojal on palju häid sõpru. Läbi aegade kiireim majanduskasv ning soodsad tingimused nii kodu kui ka eksporditurgudel annavad põhjust olla täna õhtul rahulolev ning teha julgeid plaane ja arengukavasid. Elame ju lubaduste ajastul, kus parteid lubavad võidu paremat tulevikku, pangad paremat äraelamist nüüd ja kohe ning koolitajad õpetavad hakkama saama pidevate muutustega ning kuidas rohkem saavutada. Suure hulga lubaduste tulemuseks on kõrged ootused ja seda eriti sissetulekute osas, täna ja tulevikus. Seda lubadust saavad reaalselt täita aga ainult ettevõtjad, sest kui pole ettevõtlust, pole ka töökohti ega maksutulusid. Riigipiruka küpsetamisel ei tohi ära unustada, et tainas vajab kerkimiseks rahu ja aega. Ehk siis, miski ei taga kasvuks paremaid tingimusi, kui stabiilsus. Minu hea eelkäija Joakim Puhk andis 1939. aastal Riiginõukogus toonastele riigijuhtidele nõu sõnadega: „On arusaa-
dav, et säärases õhkkonnas, kus osaliseltki on kodanike õigusi majandusaladel kärbitud, erakapitali õhutamine, sündigu see või inglite keeles, reaalseid tulemusi ei anna. Seevastu näeme aga riike, kus majanduselu aladel valitseb kindluse ja püsivuse tunne – teiste sõnadega, usaldusväärne õhkkond, neis näeme õitsvat eraettevõtlikkust.” Siinkohal on heameel tõdeda, et Kaubanduskoja suhtlemine parlamendi, valitsuse, ministeeriumite ja riigiasutustega toimub täna usaldusväärses õhkkonnas ja meil on olemas kindluse ja püsivuse tunne. Meil on loodud kõik eeldused ja võimalused edasiseks arenguks ning majanduskeskkonna stabiilsus on hea kasvustrateegia. Pidevalt muutuvas maailmas on stabiilsuse märgiks kinnipidamine põhimõtetest, mis viimasel ajal sageli ununema kipub nii äris kui riigijuhtimises. Kroonilist ülemeelikust ja tegutsemist lühiajalise kasu nimel ei saa nimetada äriks ja politikaanlust ning populismi poliitikaks. Nende kahe segunemine aga toob kaasa olukordi, mis ei peaks kuuluma meie kultuuriruumi. Parema tuleviku otsingutel kipub meie põhimõttekindlust viimasel ajal kõigutama ka suur välismaiste nõustajate hulk, kes meie konkurentsivõimet ja arengut suunata tahaks. Meiegi Kaubanduskojas oleme aastaid poliitikakujundajatele nõu andnud – et tark on kõik konsultandid
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
ära kuulata, kuid siiski teha otsused oma peaga. Ja teha otsused sellised, mis Eesti mõõtu riigile kõige paremini sobivad. Heameel on märgata ka poliitilise eliidi viimasel ajal avaldatud arvamusi meie riigi kohati väga isepäisest ülesehitusest. Arvan, et meie omapära on väga hea – võib isegi öelda märgilise tähendusega. Kõik Eesti majandust tänaseni oluliselt mõjutavad otsused on olnud erinevad rahvusvaheliste konsultantide arvamustest, kuid sellele vaatamata on meie erastamisest, raha- ja maksusüsteemist saanud eduka majandusreformi musternäidis. Meie tulevased otsused peavad olema sama väärikad. Selleks vajame arukat ja sisulist dialoogi. Näiteks täna väga aktuaalsetes teemades nagu ettevõtete maksusüsteemi de facto säilitamine ning Euroopa struktuurivahendite suunamine tööjõupuudust kompenseerivate ja tootlikust tõstvate tehnoloogiate kasutuselevõtu ergutamiseks. Kaubanduskoja juhatuse esimehena saan lubada - teeme omalt poolt kõik võimaliku selleks, et ettevõtjate huvid oleks esindatud ning seisukohavõtud konstruktiivsed ja tasakaalukad. Loodan, et riik meid ka jätkuvalt sama aktiivselt kaasab ning aktsepteerib. Igal juhul ootame niisama suure põnevusega järgmist viit valimiste-eelset kuud kui ka järgmist seitsmeaastast EL eelarveperioodi ning loodan teid kõiki aasta pärast siin saalis näha veelgi rahulolevamatena.
www.koda.ee
4
Teejuht
KALENDER
SISUKORD
November • Detsember JUHTKIRI Valitseb kindluse ja püsivuse tunne
LK 2-3
22. nov 10.00-16.00
MUUDATUSED SEADUSANDLUSES
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus Tel: 433 0989 • E-post: kati@koda.ee
Kauba ja teenuse müük toimugu ausalt
LK 5-6
Ka töösuhetes tuleb lähtuda võlaõiguse põhimõtetest
LK 6-7
Lepingutele kohalduva õiguse valikust Euroopa Liidus
LK 8
22. nov
LK 19-10
10.00-16.30
LK 11
30. nov
Muudatused hasartmänguvaldkonnas
Seminar Pärnus: Ehitamise rakendusküsimused Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz˘is (Ringi tn 35)
Seminar Tartus: Palgaseadus igapäevatöös Kaubanduskoja Tartu esindus Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee
UURING Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ühisuuring 2007 lõppenud
9.30
Seminar: Sihtturg-Ukraina Viive Raid Tel: 646 0244 • E-post: viive@koda.ee
ÄRIEETIKA Eesti ettevõtete ühiskondlik vastutus
LK 12
Dimela AS – abiks lemmikloomapidajale ja -arstile
LK 13
7. dets
EUROOPA LIIT Gateway to Japan raames toimus sisekujundusmess
LK 14
KOOLITUS
LK 15-16
RAHVUSVAHELISED ÜRITUSED
LK 17-19
RIIGIHANKETEATED • KOOSTÖÖPAKKUMISED
LK 20
JUUBILARID
LK 21
UUED LIIKMED
LK 22
4. 5. 8. 11.
dets dets dets dets
Ärihommikusöök Pärnus: Hardo Pajula Kati Krass Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee Koolitussari: Alustava eksportööri Alustava eksportööri Alustava eksportööri Alustava eksportööri
koolitus koolitus koolitus koolitus
Tallinnas Tartus Jõhvis Pärnus
Merike Kompus Tel: 646 0255 • E-post: merike@koda.ee www.koda.ee
Teie Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 646 0244 • Faks: 646 0245 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee Teenuste osakond Tel: 644 3067 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 646 0255 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 644 3859 • Kölni messid • Tel: 646 0254 • Stockholmi messid Tel: 646 0255 • Euroinfo keskus • koostööpakkumised • raamatukogu Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Tel: 646 0244 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 646 0244 • liikmeks astumine • liikmeüritused • Teataja • internet • avalikud suhted • Tel: 644 4368 • liikmesuhted Raamatupidamine Tel: 644 1897 Kaubanduskoja Tartu esindus Lai 6, 51005 Tartu • Tel: 744 2196 Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80012 Pärnu • Tel: 443 0989 Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
Toimetaja: Kadri Liimal E-post: kadri@koda.ee Küljendus: Disainikorp Trükk: Iloprint Tiraaz¯: 5000
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
www.koda.ee
5
Muudatused seadusandluses
Kauba ja teenuse müük toimugu ausalt KAUBA VÕI TEENUSE PAKKUMINE JA MÜÜK VÕI MUUL VIISIL TURUSTAMINE TARBIJALE PEAB TOIMUMA HÄID KAUBANDUSTAVASID ARVESTADES NING TARBIJA SUHTES AUSALT. SELLISENA KÕLAB SÄTE UUEST EELNÕUST, MILLEGA MUUDETAKSE JA TÄIENDATAKSE TARBIJAKAITSESEADUST JA VÕLAÕIGUSSEADUST. EELNÕUGA (TARBIJAKAITSESEADUSE JA VÕLAÕIGUSSEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU) JA SELLE SELETUSKIRJAGA ON VÕIMALIK TUT-
REET TEDER
VUDA KAUBANDUSKOJA KODULEHEL MAJANDUSPOLIITIKA – AKTUAALSET ALL.
Poliitikadirektor
S
eadusemuudatuste eesmärgiks on üle võtta 11. mail 2005 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid ja millega ühtlasi muudetakse varasemaid ebaausate kaubandustavade kasutamist keelanud ja piiranud direktiive 84/450/ EMÜ, 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004. Selle üle-
võetava direktiivi puhul on tegemist maksimaalset harmoneerimist taotleva direktiiviga, mis tähendab, et liikmesriigid (ja ka Eesti) ei või kehtestada direktiivis sätestatust erinevaid või rangemaid nõudeid. Seda arvestades nähakse eelnõuga Tarbijakaitseseaduses (TKS) ette vastavalt direktiivile ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keeld, loetletakse eksitavad kaubandusvõtted, muudetakse mõningaid seni kehtinud mõisteid, avatakse uute mõistete sisu,
Võrreldes praegu kehtiva Tarbijakaitseseadusega, mis käsitleb kaubana ainult vallasasja, laiendab Tarbijakaitseseaduse ja Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu “kauba” ja “teenuse” mõistet.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
kehtestatakse vastutus ebaausate kaubandusvõtete kasutamise keelu rikkumise eest. Kuna ebaausaid kaubandustavasid käsitlev direktiiv puudutab kõiki neid ettevõtjaid, kelle tegevus on seotud kauba või teenuse reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele, siis laieneb TKS kohaldamisala. Muudetud TKS kohaldub kõigile isikutele, kes oma majandusvõi kutsetegevuses pakuvad tarbijale mistahes kaupa või teenust, sh ka õigused ja kinnisvara. Ei direktiiv ega meie seadus ei kohaldu ettevõtjate vahelistele tehingutele. Muudetud mõisted Võrreldes praegu kehtiva TKS-ga, mis käsitleb kaubana ainult vallasasja, laiendab eelnõu “kauba” ja “teenuse” mõistet. Eelnõu kohaselt käsitletakse kaubana igasugust müügiks pakutavat, müüdavat või muul viisil tarbijale turustatavat asja, sealhulgas ka kinnisasja või õigust. Tarbijale pakutavaks ja müüdavaks õiguseks on näiteks tarkvara kasutamise õigus, ehitise ajutise kasutamise õigus jne. Teenus on tasu eest või tasuta pakutav või osutatav hüve, mis ei ole kaup. St teenuse mõistega on hõlmatud mistahes tarbijale pakutavad või osutatavad hüved. Näiteks ilu- ja isikuteenused, tarbija tellimusel sooritatav hooldus, parandus või muu tellimustöö, panga- ja kindlustusteenused, veoteenused jne. Jätkub lk 6
www.koda.ee
6
Muudatused seadusandluses
Algus lk 5
Uued mõisted Uute mõistete hulgas väärivad kindlasti tähelepanu nii see, mis on ostukutse, mis tarbija tehinguotsus, kauplemisvõte, eksitav kauplemisvõte, agressiivne kauplemisvõte kui see, mida loetakse tarbija ahistamiseks, sunniks ja liigseks mõjutamiseks. Näiteks: kauplemisvõtteks on kauplejapoolne tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale. Eelnõus sätestatakse ebaausa kauplemisvõtte kasutamise üldine keeld. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne tarbija ja kaupleja vahelist lepingulist suhet, kui pärast lepingu sõlmimist ja lepingu täitmise ajal. Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus ametialase hoolsusega ja oluliselt moonutab või tõenäoliselt võib moonutada keskmise tarbija majanduskäitumist. Ebaausad on eelkõige tarbijat eksitavad või tema suhtes agressiivsed kauplemisvõtted. Seletuskirjas selgitatakse, et iga kauplemisvõtet hinnatakse eraldi ja kauplemisvõte on ebaaus, kui mõlemad eelpool nimetatud kaks tingimust on täidetud. Esimese tingimuse puhul hinnatakse, kas kaupleja tegevus on selline, mida tarbija temalt mõistlikult võib eeldada. Teise tingimuse puhul tuleb kindlaks teha, kas kauplemisvõte põhjustab või tõenäoliselt võib põhjustada tarbija tehinguotsuse, mida tarbija muul juhul ei oleks teinud. Eelnõu muudab olulisemaks ka erinevate heade tavade ja käitumiskoodeksite mõju ja tähenduse. Nimelt nähakse eelnõus sõnaselgelt ette, et kaupleja ametialase hoolsuse hindamisel lähtutakse sellisest oskuste ja hoolsuse tasemest, mis on vastavuses heade kaubandustavade ning hea usu põhimõttega vastavas majandus- või kutsetegevuses. Ametialase hoolsuse hindamisel võib kasutada vastavas majandus- või kut-
setegevuses järgitavaid käitumiskoodekseid. Käitumiskoodeks on teatud majandus- või kutsetegevuses kaupleja käitumist kirjeldav õigusaktiga kehtestamata reeglistik või kokkulepe, mida sellega ühinenud kaupleja kohustub järgima. Käitumiskoodeksi koostamise ja hilisema läbivaatamise eest vastutav juriidiline isik, sealhulgas kaupleja või kauplejate grupp, võib kontrollida käitumiskoodeksi täitmist seda järgima kohustunud kauplejate poolt. Kõrvalmärkusena, Eestis olemasolevaid häid tavasid ja erinevaid käitumiskoodekseid võib samuti leida Kaubanduskoja kodulehel klikkides ribamenüül Ärieetika ja selle all Headel tavadel. Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja: „Põhjamaades on ametialase hoolsuse suunamiseks levinud tarbijakaitseameti juhiste väljatöötamine konkreetses majandus- või kutsetegevuses või konkreetse kaubandustava suhtes koostöös vastava tegevusvaldkonna esindajatega. Sellistel juhistel ei ole küll õiguslikku tähendust, kuid traditsiooniliselt aktsepteerivad neid ka kohtud. Analoogset praktikat on kasutanud ka Eesti Tarbijakaitseamet. Ameti veebilehel on avaldatud mitmed ettevõtjatele mõeldud juhendid nagu näiteks juhend riistja tarkvara varustamiseks eestikeelse teabega, juhend kauba müügi- ja ühikuhinnast ning soodustingimustel müügist teavitamiseks jne. Sellistel juhenditel ei ole õiguslikku tähendust, kuid nende praktiline väärtus seisneb ettevõtjate tegevuse positiivses suunamises. Juhendijärgne käitumine annab ettevõtjale teatud kindluse, et tema tegevus on heade kaubandustavadega vastavuses ning tarbija õigustatud eeldusi ja ootusi on arvestatud.“ Lisaks käesolevas artiklis osundatule on eelnõus kindlasti oluline ka eksitavate kaubandusvõtete regulatsioon. Eelnõu on praegu ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil, avaldatud e-Õiguses ja nagu ülalpool nimetatud, ka Kaubanduskoja kodulehel. Kõikide liikmete arvamused ja kommentaarid on oodatud. Seadusemuudatuste jõustumisaeg on, tulenevalt direktiivi kohustuslikust ülevõtmise tähtajast, 12. detsember 2007.
T
ööraamatu kinnipidamine ei pruugi tähendada kahju tekkimist
Kui tööleping lõpetatakse ning tööandja käes on töötaja tööraamat, tuleb see töötajale tagastada. Kui seda õigeaegselt ei tagastata, tuleb töölepingu seaduse § 119 kohaselt maksta töötajale hüvitisena keskmist palka kuni tööraamatu tagastamiseni. Nii ütleb Töölepingu seadus (TLS). Lähtudes aga hiljutisest Riigikohtu lahendist, ei ole hüvitise maksmise kohustus siiski absoluutne. Et selgitada, millal töötajale keskmise palga suurust hüvitist tuleks maksta, peaks kohtu arvates arvestama muuhulgas võlaõiguse üldiste põhimõtetega. Kohtulahendis väljendatu on kahtlemata oluline, sest arvestades senist töösuhete ranget regulatsiooni, on selles kajastatud põhimõtted märgatavalt paindlikumad. Riigikohus asus seisukohale, et kui tööraamatu kinnipidamine on aset leidnud pärast võlaõigusseaduse jõustumist, siis on TLS § 119 lg-st 1 tuleneva vastutuse rakendamisel vaja arvestada VÕS § 1 lg 1, mille kohaselt kohaldatakse Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele lepingutele, muu hulgas töölepingule. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 alusel tuleb kohaldada Võlaõigusseaduse sätteid ka enne 1. juulit 2002. aastal sõlmitud töölepingute suhtes, sest tööleping on kestvusleping. Riigikohus leidis, et pärast Võlaõigusseaduse jõustumist on muutunud ka eeldused, tööraamatu kinnipidamisest tingitud hüvitise maksmiseks. Kohtu hinnangul on praegune olukord võrreldes ajaga, mil Töölepinguseadus jõustus, oluliselt muutunud. Tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista enam töölepingu sõlmimist. Seega ei ole enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju vaid tööraamatu puudumise fakti tõttu. Samas ei saa kahju tekkimist ka välistada. Kohus rõhutas, et alates 1. juulist 2002. aastal tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamisel lähtuda ka Võlaõigusseaduse sätetest. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhi-
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
www.koda.ee
7
Muudatused seadusandluses
Ka töösuhetes tuleb lähtuda võlaõiguse põhimõtetest OMA HILJUTISES OTSUSES RÕHUTAS RIIGIKOHUS JÄRJEKORDSELT VÕLAÕIGUSE ÜLDISTE PÕHIMÕTETE KEHTIVUST KA TÖÖÕIGUSES. VEELGI OLULISEM ON SEE, ET KOHTU JÄRELDUSTE KOHASELT VÕIB MÕNEDE TÖÖLEPINGU SEADUSES SÕNASELGELT NIMETATUD HÜVITISTE NÕUDMISEKS OLLA VAJALIK KA KAHJU OLEMASOLU TÕESTAMINE. VÄIDETAV TÖÖANDJAPOOLNE KOHUSTUSE MITTETÄITMINE EI TOO HÜVITISE MAKSMISE KOHUSTUST KAASA VAID SEETÕTTU, ET SEE ON NII SEADUSES KIRJAS. TEKKINUD PEAB OLEMA KAHJU NING SEE EI TOHI OLLA VABANDATAV.
mõttest lähtuvalt. Kohus leidis, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab ühe õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Samuti märgiti lahendis, et juhul, kui töötaja tõendab, et tal on tekkinud kahju tööraamatu kätteandmise viivitamise tõttu, võib tööandja tugineda VÕS §-le 103 ja tõendada, et tema võimalik kohustuse rikkumine on vabandatav. Kui töötaja lahkub enne etteteatamistähtaja möödumist töölt Samas lahendis käsitles Riigikohus ka olukorda, kus töötaja lahkub töölt enne seadusega nõutud etteteatamistähtaja möödumist. Tööandja käitumisjuhiste kohta sellises olukorras on varasemalt nõu küsinud ka meie liikmed. Seaduse kohaselt on tööandjal vastavalt töölepingu seaduse § 84 lõikele 2 õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitisena keskmist päevapalka etteteatamis-
tähtajast puudujääva iga tööpäeva eest. Täiendavalt ütleb ka TLS § 118 lg 1, et kui töötaja lahkub töölt omavoliliselt, töölepingu lõpetamise kohta avaldust esitamata, on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitust kuni tema ühe kuu keskmise palga ulatuses.
MAIT PALTS Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
(määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine töötaja algatusel), siis ei pidanud kohtud ka võimalikuks töölepingu lõpetamist distsiplinaarkaristusena vaadelda. Ka töötaja avaldusest nähtus tema tahe lõpetada tööleping omal algatusel ning tähtsust ei omanud see, millisest kuupäevast alates soovis töötaja töölepingu lõpetada, sest seadusest tuleneb vähemalt ühekuuline etteteatamise tähtaeg, mida töötaja oleks pidanud järgima. Samuti puudus tööandja kirjalik nõusolek töölepingu lõpetamiseks kokkuleppel. Seega, kuna töötaja lahkus omavoliliselt töölt enne etteteatamistähtaja möödumist ning tööleping lõpetati TLS § 79 lg 1 alusel, on põhjendatud ka töö-
1. juulist 2002. aastal tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamisel lähtuda ka võlaõigusseaduse sätetest. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus leidis, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud. Antud lahendi puhul oli töötaja esitanud tööandjale kirjaliku avalduse, milles teatas, et soovib töölepingu lõpetada samast päevast. Tööandja sellega ei nõustunud. Järgmisest päevast alates töötaja tööle ei ilmunud ning tööandja lõpetas töölepingu. Peamine vaidlus käis kohtus selle üle, kas tööandja poolt töölepingu lõpetamine sellise olukorras on vaadeldav kui distsiplinaarkaristusena lepingu lõpetamine või kui lepingu lõpetamine töötaja algatusel aga etteteatamistähtaega järgimata. Kuna töölepingu lõpetamise aluseks oli sõnaselgelt märgitud TLS § 79 lõige 1
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
andja nõue hüvitise väljamõistmiseks, keskmise päevapalga suuruses, iga etteteatamistähtajast puudu jääva tööpäeva eest.
Kirjeldatud kohtulahendiga on kõigil huvilistel võimalik tutvuda Riigikohtu kodulehel www.nc.ee. Kohtuasja number on 3-2-1-76-06 ning otsus on tehtud 1. novembril käesoleval aastal.
www.koda.ee
8
Muudatused seadusandluses
Lepingutele kohalduva õiguse valikust Euroopa Liidus EUROOPA NÕUKOGU ON ÕIGE PEA VASTU VÕTMAS OTSEKOHALDUVAT MÄÄRUST [EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS LEPINGULISTE KOHUSTUSTE SUHTES KOHALDATAVA ÕIGUSE KOHTA (ROOMA I MÄÄRUS)], MILLEGA KEHTESTATAKSE KÕIKIDELE EL LIIKMESRIIKIDELE REEGLID LEPINGULE KOHAL-
MAIT PALTS
DUVA ÕIGUSE MÄÄRAMISEKS, KUI LEPINGUL ON KOKKUPUUDE MITME RIIGIGA
Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
(NÄITEKS: MÜÜJA EESTIS – OSTJA ROOTSIS).
E
elkõige puudutab määruse regulatsioon neid rahvusvahelisi tehinguid, kus lepingule kohaldatavas õiguses ei ole poolte vahel selgesõnaliselt kokku lepitud. Eraldi reeglid on kavas mitmete lepingu liikide osas s.h tarbija-, töö- ja agendilepingute suhtes. Nii Eestis kui ka mujal kehtib üldreegel – kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole lepingus valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Seda üldreeglit ei muuda ka EL määrus, kuid erandeid siiski on. Kui lepingus on kokku lepitud, millise riigi õigust vaidluste korral aluseks võtta on selline kokkulepe reeglina ka ülimuslik v.a mõningad erandid (nt tarbijalepingud). Üks põhimõttelisem erinevus, mida EL määrus võrreldes kehtiva õigusega kaasa toob, seondub teenust osutamisega. Kui praegu on levinud põhimõte, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud teenuste osutamise leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse või kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tege-
vuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub ehk kus asub teenuse osutamise tegevuskoht. Määruse eelnõu kohaselt oleksid majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud teenuse osutamise lepingud kõige tugevamalt seotud aga riigiga, kus asub teenuse osutaja asukoht. Allpool mõned reeglid, mida määruse eelnõu lepingule kohaldatava õiguse valikul seab. Nagu öeldud, võivad lepingu pooled alati leppida kokku, millise riigi õigust nad lepingule soovivad kohaldada [erandid kehtivad vaid tarbija-, töö- ja agendilepingute (esindajaleping) suhtes], selles osas muudatusi ei ole. Juhul kui õiguse valikut ei ole poolte vahel tehtud, määratakse lepingute suhtes kohaldatav õigus kindlaks aga järgmiselt: • müügileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja alaline eluvõi asukoht; • teenuse osutamise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on teenuse osutaja alaline elu- või asukoht; • veoleping on reguleeritud selle riigi õigusega, mis on vedaja alaline eluvõi asukoht; • leping, mille esemeks on õigus kinnisasjale või õigus kasutada kinnisasja, on reguleeritud selle riigi õigusega, kus kinnisasi asub;
• üürileping, mis on sõlmitud kinnisasja ajutiseks isiklikuks kasutamiseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on omaniku alaline eluvõi asukoht, tingimusel et üürnik on füüsiline isik ja tema alaline elukoht on samas riigis; • intellektuaal- või tööstusomandileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on selle isiku alaline elukoht, kes annab õigused üle või loovutab need; • frantsiisileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on frantsiisivõtja alaline elu- või asukoht; • turustusleping (Distributorship contract) on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on turustaja alaline eluvõi asukoht.
Soovi korral on kogu EL määruse eelnõuga (mis sisaldab ka selgitusi), võimalik tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee rubriigis Majanduspoliitika, aktuaalsete teemade all (tekst on eesti keeles). Samal teemal kirjutasime põgusalt ka käesoleva aasta veebruaris ilmunud Teataja kolmandas numbris.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
www.koda.ee
9
Muudatused seadusandluses
Muudatused hasartmänguvaldkonnas VIIMASEL AJAL KOOSKÕLASTUSRINGILE SAADETUD EELNÕUDE SEAS ON UUS HASARTMÄNGUSEADUSE EELNÕU KAUBANDUSEGA TEGELEVATE ETTEVÕTJATE JAOKS KINDLASTI ÜKS OLULISEMAID. EELNÕUGA LIIDETAKSE SENI ERALDI EKSISTEERINUD LOTERIIDE JA HASARTMÄNGUDE KORRALDAMISE REGULATSIOONID.
URMAS MÄNNA Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
K
aubanduslike loteriide korraldamine on seni seaduste tasandil kesiselt reguleeritud, eelnõuga püütakse ka seda lünka täita ja sätestada eraldi definitsioon kaubandusliku loterii jaoks ja selle korraldamise õiguslikud alused. Konkreetsem regulatsioon on ette nähtud ka hasartmängude korraldamisele
sidevahendi (sealhulgas Interneti, digiTV, telefoni ja mobiiltelefoni) vahendusel. Veel ühe erisusena võrreldes kehtiva seadusega oleksid hasartmängukorraldajatena edaspidi välistatud mittetulundusühingud ja sihtasutused. Alljärgnevalt kõigest pisut põhjalikumalt refereerides eelnõud ja selle seletuskirja.
Hasartmängu mõiste ja nõuded hasartmängukorraldajale Hasartmänguga on tegemist siis, kui korraga esinevad kolm tingimust: • mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; • mängu tulemusel võib mängija saada võidu; • mängu tulemus määratakse täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Uudsena on eelnõus avatud mõiste „panus“. Panuse mõiste on kehtestatud ulatuslikuna, nimelt loetakse panuseks ka hasartmängus osalemise õiguse eest võetavat rahaliselt hinnatavat kohustust nagu seda on näiteks teenuse või kauba ostmise kohustus, kus panus moodustab osa kauba või teenuse hinnast, kuid samas ei pea olema võimalik eristada panuse osa selles hinnas. Seega on hasartmängu kvalifitseerimisel oluline panuse olemasolu, mitte selle suurus.
Õnnemängude tunnuseks ja erisuseks on mängu tulemuse sõltuvus ülekaalukalt juhusest. Osavusmängud on olemuselt meelelahutuslikud mängud, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija osavusest.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
Seni on Hasartmänguseaduse kohaselt hasartmängud jagunenud õnnemängudeks, osavusmängudeks, kihlvedudeks ning totalisaatoriteks. Eelnõu kohaselt on hasartmängudeks õnnemängud, loteriid (juhuslikkusest sõltuva tulemusega hasartmängud), totod ja osavusmängud (mängud, mille tulemus sõltub Jätkub lk 10
www.koda.ee
10 Muudatused seadusandluses
Algus lk 9
osaliselt füüsilistest ning osaliselt vaimsetest isikuomadustest). Õnnemängude tunnuseks ja erisuseks on mängu tulemuse sõltuvus ülekaalukalt juhusest. Mõistete osas olulisemaks praktilist tähendust omavaks muudatuseks kihlvedude, ennustusmängude ja totalisaatorite “toto” mõiste alla ühendamine, ja nende eristamine üksteisest samuti mängusüsteemi kaudu: toto liikidena on mängusüsteemi loogika põhjal eris-
gutel ning sihtasutustel taotleda korraldusluba loteriide läbiviimiseks heategevuslike eesmärkidel, kuid samas oli teenitud tulude heategevuseks kasutamise kontroll oluliselt raskendatud. Kaubanduslik loterii Kaubanduslikku loteriid on seni mingil määral reguleeritud loteriiseaduses - ilma korraldusloata võib läbi viia sellist loteriid, mida korraldatakse kaupluses või muus müügikohas läbimüügi suurenda-
Hasartmänguga on tegemist siis, kui korraga esinevad kolm tingimust: 1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. tatavad kihlveod ja totalisaatorid. Osavusmängud on olemuselt meelelahutuslikud mängud, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija osavusest. Eelnõu annab ka loetelu mängudest, mida ei loeta hasartmängudeks. Nendeks on mäng, mille ainus võimalik võit on võimalus uuesti osaleda samas mängus, spordivõistlus ning loterii, mille võidufond on väärtusega kuni 500 eurot. Üldnõudena kehtib kõikidele hasartmängukorraldajatele lisaks tegevusloa ja korraldusloa olemasolule ka nõue, mille kohaselt peab hasartmängude korraldamine olema korraldaja ainsaks põhitegevusalaks (nõue ei kehti kaubanduslike loteriide puhul). Õnnemängude, totode ja loteriide korraldajate minimaalseks kapitalinõudeks on eelnõuga ette nähtud 1 miljon eurot hetkel kehtiva 2 miljoni krooni asemel. Osavusmängu võib korraldada aktsiaselts või osaühing, mille aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 100 000 eurot. Erinevalt kehtivast seadusest on eelnõust välistatud hasartmängude korraldamine mittetulundusühingute ning sihtasutuste poolt. Eelnõu koostajate arvates võimaldas senine praktika küll mittetulundusühin-
mise eesmärgil, kusjuures võitudeks on samas müüdavad kaubad ja võidufond, on vähemalt võrdne müügile tulevate loteriipiletite tiraaz˘i realiseerimishinnaga. Selline sõnastus on tekitanud segadust seoses müügikoha, aga ka loteriipiletite mõistega. Eelnõu autorite selgituste kohaselt on antud eelnõu eesmärgiks teha vahet tarbijamängudel, milles osalemiseks ei ole vajalik panuse tegemine (jäävad regulatsiooni alt välja ning võib edaspidi vabalt läbi viia) ning kaubanduslikel loteriidel, milles osalemiseks on vajalik panuse tegemine ning mille olemus on sarnane või kattuv tavalise loteriiga. Definitsiooni kohaselt on kaubanduslik loterii kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav loterii. Kaubanduslikus loteriis osalemise õigus omandatakse koos kauba või teenuse omandamisega. Täiendavate varaliste kohustuste võtmise nõudmine kaubanduslikus loteriis osalejalt on keelatud. Kaubandusliku loterii korraldaja ei pea taotlema tegevus- ega korraldusluba, piisab registreeringust majandustegevuse registris. Kaubandusliku loterii võitude kogumaksumus (võidufond) võib olla
kuni 20 000 eurot ning seda on keelatud korraldada alkoholi, tubakatoodete või ravimite müügi, finantsteenuste või hasartmängude edendamiseks või reklaamimiseks. Kaubandusliku loterii korraldamisel tuleb maksta ka hasartmängumaksu. Maksu määraks on 18% kaubandusliku loterii võidufondist. Seega on eelnõuga kaubanduslikule loteriile pandavad piirangud väga suured, mis võib meie hinnangul edaspidi kahtluse alla seada selliste loteriide korraldamise mõttekuse üleüldse. Hasartmängude korraldamine sidevahendi vahendusel Eelnõuga nähakse ette nõuded ja piirangud kaughasartmängu korraldamisele. Seni oli see valdkond Eestis täielikult reguleerimata. Kaughasartmäng on uus mõiste, mis hõlmab igasuguse sidevahendi vahendusel korraldatava hasartmängu, eraldi on nimetatud mobiiltelefoni, Internetti ja ringhäälingut Ringhäälinguseaduse tähenduses. Kaughasartmänguna võib korraldada hasartmänguliikidest õnnemängu, osavusmängu või totot, kui korraldajale on väljastatud vastavad tegevus- ja korraldusload. Eelnõus on pikemalt lahti kirjutatud kaughasartmängu korraldaja kohustused (mängijate registreerimine, meetmed, mis välistaksid alaealiste kaasamise jne), samuti nõuded mänguinventarile. Eelnõu rakendussätetega sätestatakse olemasolevate tegevus- ja korralduslubade kehtivus kuni nende tähtaja möödumiseni. Enamik hasartmängukorraldajaid taotlesid 2005. aasta sügisel/2006. aasta talvel uued tegevusload, mis vastavalt kehtivale seadusele annavad neile õiguse hasartmänge korraldada 10 aastat.
Eelnõu ja seletuskiri on üleval ka Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee rubriigis Majanduspoliitika aktuaalsete teemade all. Ootame Kaubanduskoja liikmete arvamusi ja ettepanekuid aadressile urmas@koda.ee, mis aitaksid kujundada Kaubanduskoja üldist seisukohta.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
www.koda.ee
11
Uuring
Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ühisuuring 2007 lõppenud JUBA MITMENDAT AASTAT VIIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA KOOS EUROOPA KAUBANDUSKODADE ASSOTSIATSIOONIGA LÄBI KÜSITLUSE EESTI MAJANDUSKLIIMA HETKEOLUKORRA NING OOTUSTE VÄLJASELGITAMISEKS.
K
õnealust uuringut on läbi viidud juba 14 korda ning see hõlmab suuremat osa Euroopa Liidu liikmesriike, kandidaatriike ning lähinaabreid. Oma loomult on tegemist kvalitatiivse uuringuga ehk siis osalejatelt ühtegi täpset numbrit ei küsitud. Uuringu põhimõte seisneb selles, et erinevates
seni 2006. aastal ning kuidas arvatakse see aasta kokkuvõttes lõppevat. Teine pool küsimustest keskendus aga ettevõtjate ootustele aastaks 2007. Küsimused ise olid valikvastustega ja nagu eespool mainisin, siis ühtegi täpset numbrit ei küsitud. Küsimusi esitati ettevõtte käibe, müügi, ekspordi, tööjõu ning investee-
2007. aastaks ennustas käibe kasvu tootmisettevõtetest 77%, samas teenindusettevõtetest lausa 93%. Samamoodi ennustas vähem teenindusettevõtteid ka käibe vähenemist järgmisel aastal. Vastavad arvud siis 1,47% ja 1,95%. riikides viivad küsitlusi läbi nende riikide Kaubanduskojad ning seda tegevust koordineerib Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsioon. Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni roll seisneb veel uuringu tarvis ühtse metoodika väljatöötamises, erinevate riikide andmete kogumises ning seejärel nende kirjastamises. Uuringu tulemused avaldatakse igal aastal nii eraldi paberkandjal kui ka Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni kodulehel, mis asub aadressil www.eurochambres.be. Sellelt aadressilt on võimalik leida ka varasemate aastate uuringutulemusi ning ülevaateid. Küsitlus ise koosnes kaheteistkümnest küsimusest, millest pooled palusid ettevõtjatel kirjeldada, kuidas neil on läinud
ringute kohta. Lisaks küsiti veel ettevõtja arvamust üldisest Eesti majanduskeskkonnast. Kokku osales sellel aastal uuringus 256 Eesti ettevõtjat, mis on võrreldes eelmise aastaga (210 ettevõtjat) tuntav edasiminek. Positiivne oli, et osalenud ettevõtjatest olid eksportijaid koguni 223. Uuringus osalesid nii tootjad kui ka teenusepakkujad ning nende andmeid arvestati eraldi. Kutse osaleda uuringus saadeti kõikidele Kaubanduskoja liikmetele, kes on nõustunud meiepoolse info saamisega. Kõigile on teada, et viimastel aastatel on Eesti majanduse areng olnud väga
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
ALAR SÜNT Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna nõunik
hoogne ning see oli väga tugevalt tunda ka ettevõtjate poolt antud vastustes. Siinkohal toon välja mõned andmed. Üllatavalt jäi silma, et pea kõikides punktides olid teenusepakkujad tootmisettevõtetest järgmise aasta suhtes optimistlikumalt meelestatud. Näiteks ennustas 2007. aastaks käibe kasvu tootmisettevõtetest natuke üle 77%, samas teenindusettevõtetest lausa pea 93%. Samamoodi ennustas vähem teenindusettevõtteid ka käibe vähenemist järgmisel aastal. Vastavad arvud siis 1,47% ja 1,95%. Üldiselt olid ettevõtjad positiivselt meelestatud ka ekspordi suurenemise suhtes – pea 70% vastanuist eeldas 2007. aastal suuremat eksporti. Äärmiselt üllatav oli, arvestades hetke tööturu olukorda see, et üle 58% vastanutest plaanib järgmisel aastal töötajaid juurde palgata. Suurem osa ettevõtjad peavad Eesti majanduskeskkonda pigem soodsaks ning muutusi eriti ette ei nähta (66% vastanuist). Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab kõiki, kes leidsid aega küsimustele vastamiseks!
Täpsemat infot kõnealusest uuringust saab e-posti aadressilt alar@koda.ee.
www.koda.ee
12 Ärieetika
Eesti ettevõtete ühiskondlik vastutus
K
aubanduskotta on jõudnud juba 68 Eesti ettevõtte näited nende ühiskondlikult vastutustundlikest tegevustest ja algatustest. Seekord tutvustame teile väikese, Tartus tegutseva aktsiaseltsi Dimela ettevõtmisi. Dimelas töötab 23 inimest ja tegeletakse veterinaariakaupade ja lemmikloomatarvete müügiga. Dimela meeskond tundub eriti ühtne ja rõõmsameelne, ettevõtte juhtkond paistab silma nii paindliku ja töötajakeskse lähenemisega kui loovate ühiskondlike ideedega. "Meil on suurimaks väärtuseks inimene, nii oma töötaja kui klient", märgib ettevõtte juht Kadri Kullmann ja kinnitab, et kollektiivi ühine kokkulepe,
• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
võtta tööle kaasa soovi korral ka oma lemmikloomad, ei ole töömeeleolu sugugi rikkunud, vaid on meeskonnavaimu ainult parandanud.
Lisaks oma põhitegevusele vastutustundlikud ettevõtted: • võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid, • panustavad oma töötajate rahulolusse, • edendavad kohalikku või Eesti elu, • lahendavad keskkonnaprobleeme, • arendavad mõnda eluvaldkonda (kultuur, sport vm).
ÅF-Estivo AS A. Le Coq Tartu Õlletehas AS ABB AS Advokaadibüroo Kadak & Partnerid OÜ Advokaadibüroo Sorainen Law Offices OÜ Arctic Finland House OÜ Astlanda Hotelli AS Baltiklaas AS Bossa Teeninduse AS Bussireisid OÜ Coca-Cola HBC Eesti AS Det Norske Veritas Eesti OÜ Dimela AS Eesti Gaas AS Eesti Ehitus AS Eesti Energia AS Elcoteq Tallinn AS Empteezy Baltic OÜ EMT AS Estiko-Plastar AS Estko AS Frens AS
• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
Geometria OÜ Hansab AS Hansapank AS Hobbiton OÜ IB Krates OÜ In Nomine OÜ Jaanioja Mõis OÜ K & M Projektbüroo OÜ Kaefer Isolatsioonitehnika OÜ Kalev Vesi OÜ Kliko OÜ Krimelte OÜ Lennuliiklusteeninduse AS Lincona Konsult AS Lindström AS maxit Estonia AS NT Logistika AS Peri AS Põltsamaa Felix AS Ragn-Sells AS Rakvere Lihakombinaat AS Rautakesko AS Saku Õlletehase AS
MERLE ELLER Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht
• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
Salvest AS Sampo Pank AS Schöttli Keskkonnatehnika AS Zebra Infosüsteemid AS Tallinna Kaubamaja AS Tarkon AS Tavid AS Tartu Maja Betoontooted AS Teede REV-2 AS TNT Express Worldwide Eesti AS Triip AS Uvic AS VarmaPartner OÜ Vastus OÜ Veetka Talu Metsamoori Perepark Viking Window AS Viru Kalatööstuse OÜ VKG Oil AS WOW Events OÜ Wõro Kommerts AS Ühendus Humana Estonia Ühinenud Ajakirjad AS YIT Ehitus AS
Ootan Teie ettepanekuid ja “vihjeid” eeskujulike ettevõtete kohta: Tel: 646 0244 • E-post: merle@koda.ee Kõiki valminud artikleid saate vaadata Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee rubriigist Ärieetika, teema “Eesti ettevõtjate näiteid” all.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
www.koda.ee
13
Ärieetika
Dimela AS – abiks lemmikloomapidajale ja -arstile
M
eeldiv ja informatiivne teenindus
Dimela missioon on nõudlike loomaarstide ja loomapidajate vajaduste ning ootuste rahuldamine läbi meeldiva ja informatiivse teeninduse. Ettevõtte kõige suuremaks väärtuseks on inimene nii töötaja kui klient. Ühiselt on välja töötatud oma ettevõtte head tavad ja kõik töötajad käituvad nendele vastavalt. Oma tegutsemise ajal on jõutud arusaamisele, et lisaks kasumi teenimisele soovitakse ühiskonnale anda ka muud lisaväärtust. Töötaja on väärtus Väikeses ettevõttes on juhid teadlikud oma ettevõtte töötajate väärtustest ja suhtumistest. Töötaja ise on ettevõtte jaoks suurim väärtus ja seega pakutakse võimalikult paindlikke töötingimusi. Näiteks saab vastavalt kokkuleppele kasutada paindlikku tööaega, osalist töökoormust ja ka kodus töötamise võimalust. Kõigile töötajatele on vabad või-
malused täiendõppeks, samuti tehakse mitmesuguste tähtpäevade puhul kingitusi. Näiteks saab 10. tööaastat tähistav töötaja sel puhul kingituseks kella. Dimelas on juba neli inimest, kellele selline väärtuslik kingitus on tehtud. Samuti on firma poolt töötajatele disainitud kuld- ja hõbetähed, mis kujutavad Dimela logolt pärinevat „edasipüüdlikku meretähte“, nagu firma siseselt seda kutsutakse. Head koostöövaimu ja ühiseid väärtushinnanguid näitab kogu kollektiivi kokkulepe, et kontorisse võib kaasa võtta oma koera(d). Kui jälgida, et neid korraga liiga palju ühte ruumi ei satu, siis on töötajate hinnangul koos oma lemmikutega hoopis mõnusam ja meeleolukam tööd teha. Juhi sõnul on see kokkulepe kollektiivi kõvasti lähendanud ja ka töötulemused ei ole sugugi kannatanud, pigem vastupidi. Igal aastal korraldatakse traditsioonilisi ettevõtte suve- ja talvepäevi. Meeldejäävad on olnud ka stiilipeod, näiteks naistepäev 70. aastate stiilis.
MERLE ELLER Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht
Kogukondlike probleemide lahendamine Juhtkond toetab igati töötajate vabatahtlikku osalemist ühiskondlike probleemide lahendamisel. Näiteks tegutsevad ettevõtte töötajad aktiivselt kodututele loomadele asenduskodude otsimisega. Veel on ettevõttes traditsioon, mida kutsutakse humoorikalt „teoorjuseks“. See tähendab, et igal kevadel on 10 Dimela inimest ühes põllumajandusettevõttes abiks. Firma, kelle juurde „orjusesse“ minnakse, loositakse välja Dimela Aastasümpoosionil, mis toimub juba üheteistkümnendat korda jaanuari neljandal neljapäeval. Sinna kutsutakse kõik ettevõtte põllumajanduskliendid, keda tavaliselt koguneb sadakond. Päeval peetakse seminari erinevatel aktuaalsetel teemadel, õhtul on meelelahutuslik osa. „Teoorjus“ on selle ürituse peaauhind. Dimela töötajad on käinud abiks näiteks Männiku Piimas Tartumaal, Põlva POÜ-s, Selja OÜ-s Pärnumaal ja sel kevadel Saaremaal Kõljala POÜ-s. Tööl on korjatud kive, koristatud farmi ümbrust ja parandatud karjaaedu. Need on olnud alati tõsised tööpäevad, mitte „sheflus“ varasemas mõistes. Ettevõte toetab Eesti Loomaarstide Ühingut ja Eesti Väikeloomaarstide Seltsi. Näiteks on kaetud välislektorite kulusid. Samuti toetatakse loomaarstide ja -kasvatajate ning nende erialade tudengite õpinguid välismaal. Lisaks on ettevõttel oma lemmikloomatoitude ja hooldusvahendite sari Dr Stern, mille igalt müüdud kilolt läheb 1 kroon kodutute loomade abistamiseks. Keskkonnasõbralik
Head koostöövaimu ja ühiseid väärtushinnanguid näitab kogu kollektiivi kokkulepe, et kontorisse võib kaasa võtta oma koera.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
Väikese hulgimüügifirmana ei ole tegutsemise mõju keskkonnale märkimisväärne. Vett ja elektrit tarbitakse kokkuhoidlikult. Ettevõttes ollakse valmis ka muudatusi tegema, kui peaks selguma, et on võimalik kahjulikku mõju keskkonnale veelgi vähendada.
www.koda.ee
14 Euroopa Liit
Gateway to Japan raames toimus sisekujundusmess
TAAVI SOORM Euroinfo keskuse nõunik
26 DISAINIETTEVÕTET KAHETEISTKÜMNEST EUROOPA RIIGIST * OSALESID EELMISEL NÄDALAL EL-i EKSPORDITOETUSPROGRAMMI GATEWAY TO JAPAN (GTJ) RAAMES KORRALDATUD SISEKUJUNDUSMESSIL. MESSIL AVANES NEIL ETTEVÕTETEL VÕIMALUS ESITLEDA OMA TOOTEID JA KOHTUDA JAAPANI ETTEVÕTJATEGA SAMAST SEKTORIST. * Belgia, Holland, Itaalia, Leedu, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani, Läti
„E originaalsuse ja loovuse poolest
uroopa disaini tuntakse Jaapanis
ning Euroopa toodetel on väga positiivne maine. Euroopast importimist peetakse ettevõtte kvaliteedimärgiks – vastandina impordile Aasiast ja teistest regioonidest. GTJ messid annavad ainulaadse võimaluse esitleda oma tooteid otse Jaapani ettevõtetele ning loodetavasti ka toetada nende sisenemist kiiresti kasvavale turule”, kommenteeris Eric Hamelinck, Gateway to Japan projektijuht (Euroopa Komisjoni Välissuhete Direktoraat, Jaapani, Korea, Austraalia, Uus-Meremaa suhete osakond). Mess toimus käesoleva aasta 30. oktoobrist 3. novembrini Tokyos ja on esimene Gateway 3+ kampaania raames korraldatav üritus. Gateway 3+ anti Euroopa Komisjoni poolt käiku aprillis 2006 ning selle raames toimub kuni 2007. aasta keskpaigani veel kuus sarnast messi. Jacqueline Heijs-Pham, Belgia disainiettevõttest “JHP Concept” osaleb sisekujunduse sektori messil teistkordselt. „Ma soovitan seda kogemust kõigile, kes on huvitatud Jaapani turust. Jaapani turule pole võimalik siseneda ilma teadmiste ja arusaamiseta, mida taolised messid pakuvad”. GTJ 3+ mess langes kokku ka teise olulise Jaapani disainisektori üritusega: “Tokyo Designer’s Week (02.–06.11) on
üks tähtsamatest Jaapani disainimessidest, mis tähistab 2006. aastal oma 20. toimumiskorda. 1. novembril jagatakse ka Euroopa Disainiauhindu parimatele Jaapanis elavatele nooretele disaineritele. Need auhinnad on osa EL-i – Jaapani disainivõistlusest, millele pani aluse Euroopa Komisjon Soome eesistumise ajal 2006. aasta aprillis. Kõigi nende programmide eesmärgiks on edendada EL-i ja Jaapani koostööd disaini alal ning tutvustada Jaapanis Euroopa disaini. Rohkem infot programmi kohta: www.gatewaytojapan.org
EU Gateway to Japan – edulugu EU Gateway to Japan programm on edukalt toiminud juba üle 10 aasta. Programmi 3. faasis (Gateway to Japan 3, 2002-2006) korraldati 32 üritust, millel osales rohkem kui 900 ettevõtet. Ligi pooled osalenud ettevõtetest impordivad oma tooteid nüüd regulaarselt Jaapanisse ning kaubavahetuse kogukäive ületab 22 miljonit eurot (andmed kogutud 9 kuud pärast programmis osalemist). EU Gateway to Japan on rahastatud ja organiseeritud Euroopa Komisjoni poolt. Euroopa poolel koordineerib kampaania tutvustamist Euroopa Kaubandus- ja Tööstuskodade Assotsiatsioon.
Programmi koordinaatorid Eurochambers-is: Projekti direktor: DIRK VANTYGHEM Tel: +32 2282 0878 Faks: +32 2280 0191 E-post: vantyghem@eurochambres.eu Pressiinfo: GUENDALINA COMINOTTI Tel: +32 2282 0866 Faks: +32 2280 0191 E-post: cominotti@eurochambres.eu Programmi koordinaator Eestis: TAAVI SOORM Tel: 646 0244
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
www.koda.ee
15
Koolitus
Ekspordialased koolitused Tallinnas ja regioonides 4.-12. detsember 2006
MERIKE KOMPUS Teenuste direktor Euroinfo keskuse juhataja
KAUBANDUSKODA KORRALDAB KOOSTÖÖS ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSEGA KOOLITUSE EKSPORTÖÖRIDELE, KUS ANTAKSE ÜLEVAADE EKSPORDIGA SEOTUD TÄHTSAMATEST KÜSIMUSTEST. KOOLITUS ON SUUNATUD EELKÕIGE EKSPORDIGA ALUSTAVATELE ETTEVÕTJATELE, AGA ANNAB HEA ÜLEVAATE KA JUBA EKSPORDIKOGEMUST OMAVALE ETTEVÕTJALE.
K
oolituse esimesel päeval räägitakse ekspordi võimalustest ja ekspordiplaani koostamisest. Oma kogemusi jagavad: • Siim Raie, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor, kes läbi Koja poolt korraldatud sihtturuseminaride, messikülastuste, koostöö- ja kontaktipäringute, presentatsioonide ning trükiste on nõustanud sadu Eesti ja välisettevõtteid välisturgudele laienemisel • Juhan Bernadt, kes on turunduse ja ekspordiga tegelenud üle 25 aasta sellistes suurkontsernides nagu Eniro, TeleDelta, Telia, Ericsson, Brown Bower jt. Näidispäevakava Koolituse 1. päev Lektorid Siim Raie ja Juhan Bernadt • Kohv ja registreerumine • Tervitussõnad ja sissejuhatus seminari • Milleks eksport? • Milline ettevõte on ekspordiküps? • Kohvipaus • Ekspordi meetodid ja võimalused • Lõuna • Milline on hea ekspordiplaan? • Kust leida infot ekspordituru kohta? • Päeva kokkuvõte, diskussioon
Koolituse teine päev on suunatud igapäevastele ekspordiga seotud küsimustele nagu eksporti reguleerivad õigusaktid ja lepingud, tollimaksud, tarnetingimused, väliskaubanduslepingud ja ekspordi finantseerimine. Päeva käigus antakse ülevaade ka ekspordi tugistruktuurist Eestis – ehk kust on võimalik saada oma ideedele ja projektidele toetust. Koolituse 2. päev • Kohv ja registreerumine • Väliskaubanduse regulatsioon Eestis, Euroopa Liidus ja kolmandates riikides Lidia Friedenthal, Eesti KaubandusTööstuskoda, vanemnõunik väliskaubanduse alal • Ekspordiga seotud levinuimad maksuküsimused ja probleemid Haili Kapsi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, nõunik väliskaubanduse alal • Tarnetingimused – mis need on ja mida reguleerivad? Mait Palts, Eesti KaubandusTööstuskoda, jurist • Peamised lepingud väliskaubanduses Mait Palts, Eesti KaubandusTööstuskoda, jurist • Kohvipaus • Ekspordi finantseerimine ja kindlustus Krediidi ja Ekspordi Arendamise Sihtasutus KredEx • Ekspordi tugistruktuur Eestis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
Väliskaubanduse Liit, AIESEC Eesti jt • Kodu- ja eksporditurul tegutsemise peamised erinevused – ettevõtja praktiline kogemus • Päeva kokkuvõte, diskussioon, osavõtjate tunnustamine
Koolitused toimuvad: • 4.-5. detsembril, Tallinnas, Eesti Kaubandus-Tööstuskojas • 5.-6. detsembril, Tartus, Toome Konverentsimajas • 6.-7. detsembril, Tartus, Draakoni hotellis • 7.-8. detsembril, Tallinnas, Eesti Kaubandus-Tööstuskojas • 8. ja 11. detsembril, Jõhvis, Eesti Kaubandus-Tööstuskojas • 11.-12. detsembril, Pärnus, Hotellis Strand Koolitusele registreerumiseks avage palun meie kodulehel www.koda.ee/ ?id=11502 Teid huvitava koolituse link, kus saate tutvuda päevakavaga ja päevakava lõpus on link registreerimisvormile, mille palume täita. Koolituse maksumuseks on 400 krooni. Lisainfo: Merike Kompus Tel: 646 0255 E-post: merike@koda.ee www.koda.ee
www.koda.ee
16 Koolitus
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 22. novembril 2006 kell 10.00–16.30 Tartus Atlantise konverentsikeskuses seminari
PALGASEADUS IGAPÄEVATÖÖS Koolituse sihtgrupiks on personalitöötajad, personalitööga tegelevad raamatupidajad, palga arvestamisega tegelevad töötajad, eraõiguslike äriühingute juhid, kes tegelevad töölepingute sõlmimisega või palgaarvestusega. Seminar on praktilise suunitlusega, jagatakse soovitusi ja juhendmaterjale, antakse ülevaade kohtulahenditest. Lektor on Heli Raidve, Heli Raidve Tööõigusabi AS. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • Palgaseadus: tasustamise üldised reeglid ja erisused • Kuidas sätestada palgatingimused töölepingus? • Palga arvutamine ja põhilised vead • Palgavaidlused ja vaidluses lubatud tõendid • Palgast kinnipidamiste teostamine • Töötajale ekslikult makstud summade tagasinõudmine • Palgaseadust puudutavad kohtulahendid • Soovitused ja nõuanded • Küsimused-vastused Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmele 700 krooni ja mitteliikmele 1400 krooni, hinnale lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.
Seminar Pärnus 22. novembril:
EHITAMISE RAKENDUSKÜSIMUSED Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus korraldab kolmapäeval, 22. novembril Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz ˘is, Ringi tn 35, kell 10.00–16.00 seminari “Ehitamise rakendusküsimused”. Koolitusel käsitletakse planeerimise, projekteerimise ja ehitamise aktuaalseid ning enim vaidlusi tekitanud küsimusi. Sihtgrupiks on ehitiste tellijad, kinnisvaraarendajad, ehitusettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja teised selle valdkonnaga tegelevad isikud. Lektor on Tuulikki Laesson, Laesson & Partnerid OÜ, ehitusseaduse kaasautor ja ehitusõiguse ekspert Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • Ehitisele esitatavad üldised nõuded • Ehitise omaniku õigused ja kohustused • Ehitusprojekt ja detailplaneering või projekteerimistingimused, sh mahud ja kõrgused • Ehitusprojekti etapid • Ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt • Ehitusprojekti muudatused, täiendused ja täpsustused • Keskkonnamõjude hindamine • Ehitamisele esitatavad üldised nõuded • Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused planeerimisel ja ehitamisel, sh uute ehitusalade tekke piiramise võimalustest ning detailplaneeringu algatamisest keeldumine • Omaniku, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve vastutus • Riiklik järelevalve – sunni- ja veenmisvahendid • Avaliku võimu vastutus; kas ja kuidas on võimalik esitada nõudeid avaliku võimu vastu? • Küsimused-vastused Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmele 700 ja 1400 mitteliikmele krooni. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.
Info ja registreerimine: Kaubanduskoja Tartu esindus Tel: 744 2196 E-post: tartu@koda.ee
Info ja registreerimine: KATI KRASS, Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
www.koda.ee
17
Rahvusvahelised üritused
Eesti ettevõtjate visiidist Iiri Vabariiki ja Põhja-Iirimaale EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA KOOSTÖÖS ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE, TALLINNA ETTEVÕTLUSAMETI, EV VÄLISMINISTEERIUMI JA EV SUURSAATKONNAGA DUBLINIS NING BRITI-EESTI KAUBANDUSKOJAGA KORRALDAS 29. OKTOOBRIST 3. NOVEMBRINI EESTI ETTEVÕTJATELE KÕRGETASEMELISE ÄRIVISIIDI IIRI VABARIIKI JA PÕHJA-IIRIMAALE. DELEGATSIOONI JUHTIS TALLINNA LINNAPEA HR JÜRI RATAS NING DUBLINI SEMINARI AVAS
ANNELI VALGE
EV VÄLISMINISTER HR URMAS PAET.
Teenuste osakonna projektijuht
K
õigis kolmes sihtkohas toimusid Eestit tutvustavad majandusseminarid, millele Belfastis ja Corkis järgnesid kohalike partnerite poolt eelnevalt kokkulepitud kontaktkohtumised. Seminaridel tutvustati Eesti majandust (Suzanne Hill, Export Consulting Belfast), Tallinna ettevõtluskeskkonda (Mart Repnau, Tallinna Ettevõtlusamet) ning innovatiivseid e- ja i- lahendusi Eestis (Aivar Usk, Cybernetika AS). Samuti jagas oma positiivset kogemust
äritegemisest Eestis Gareth McClay firmast Victor Stationery OÜ. Dublinis tutvustas Eesti ja Iirimaa vahelise liiklemise võimalusi Sten Varik Estonian Airist. Kohalikke ettevõtjaid oli vaatamata pühade ja koolivaheaja nädalale siiski piisavalt. Dublinis oleks küll soovinud suuremat kohalikku esindatust. Delegatsiooni võtsid kõikides sihtkohtades vastu kohalikud linnapead. Belfastis oli meil võimalus külastada Raekoda, kus linnapea korraldas meile
väikese vastuvõtu ja ekskursiooni. Dublinis osalesime Tallinna litograafia näituse avamisel Linnavalitsuse fuajees, mille avasid Dublini ja Tallinna linnapea. Corkis pakkus linnapea kõigile üritusel osalejatele piduliku õhtusöögi. Delegatsiooni kuulus 11 ettevõtet: TVS Partnerid AS, Harju KEK AS, Volta AS, Deloitte & Touche Eesti AS, RPM AS, Cybernetica AS, Paekivitoodete Tehase OÜ, Oru Hotell OÜ, Slops OÜ, Tavid AS ja Best Western Hotell Tallink. Delegatsiooniga olid kaasas ka Vennad ja Õde Johansonid, kes esinesid kohalikes pubides ja ka äriprogrammi üritustel. Tagasiside visiidi kohta on olnud positiivne. Ettevõtjad jäid oma visiidiga üldjoontes rahule ning andsid korraldajatele edaspidiseks mõningaid väärtuslikke näpunäiteid. Kõige õnnestunumaks peeti üritust Corkis. Tänan kõiki, kes aitasid seda visiiti ette valmistada ja läbi viia ning loomulikult kõiki osalejaid! Loodan, et pakutud kontaktidest leiate nii mõnegi tõsise koostööpartneri ning ärisidemed Eesti ja Iiri Vabariigi ning Põhja-Iirimaa vahel tihenevad nüüdsest veelgi.
Eesti äridelegatsioon Belfasti raekojas linnapea pidulikul vastuvõtul.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
Peatse kohtumiseni!
www.koda.ee
18 Rahvusvahelised üritused
Kaubanduskoja äridelegatsioon Valgevenes
SIIM RAIE Peadirektor
VÕTSIME KAUBANDUSKOJAS JUBA PIKEMAT AEGA HOOGU, ET TEOSTADA ÜKS ÄRIDELEGATSIOON VALGEVENESSE. VIIMASE PAARI AASTA JOOKSUL ON MEID KÜLASTANUD MITU SEALSET HUVILIST JA GRUPPI NING EESTI ETTEVÕTJATE POOLT ÜLES NÄIDATUD HUVI NENDE VASTU JULGUSTAS SEL SÜGISEL VALGEVENESSE SÕITMA.
M
eie 11-liikmeline delegatsioon jõudis Riia kaudu Minskisse 30. oktoobri pärastlõunal ning sai koheselt osa väikesest linnaekskursioonist, mille käigus tutvusime pealinna olulisemate vaatamisväärsustega. Samas veendusime korraliku infrastruktuuri olemasolus ning üllatusime, kui puhas see linn on. Hämmastust tekitasid ka giidi laiad teadmised ja numbrimälu Teise maailmasõja rinnete, hukkunute ja tehnika kohta. Meie jaoks oli oluline ettevalmistatud äriprogramm – väike seminar Valgevene Kaubanduskoja Minski osakonnas ja kontaktkohtumised. Mõlemad kulgesid edukalt ning sealse koja kolleegide poolt pakutu oli väga kõrge kvaliteediga teenus. Suurt ja konkreetset huvi eestlaste vastu näitas korraldatud kohtumiste
arvukus - seitsmel ettevõttel meie delegatsioonist, kes olid kohtumisi soovinud, oli neid kokku 51. Sarnane programm oli ette valmistatud ka Vitebskis, kuhu järgmisel päeval sõitsime, kuid tuleb mainida, et sealsete ettevõtete huvi oli mõnevõrra tagasihoidlikum. Siiski jäid kõik osalenud ettevõtted kohtumistega rahule ning omal käel organiseeritud ettevõttekülastused andsid veelgi parema pildi kohapeal toimuvast. Kuuldu ja nähtu põhjal on raske teha põhjapanevaid järeldusi või anda üldiseid soovitusi Eesti ettevõtjatele Valgevene turul tegutsemiseks. Pigem laseks teil endal teha järeldusi ja tooks mõned näited, mida kuulsime:
Vitebski ettevõtjad kuulamas ettekannet Eesti majandusest.
• 2005. aasta majanduskasv oli 10%, inflatsioon 8% ning ekspordi kasv 33%; • kuues eksisteerivas erimajandustsoonis on juba neli Eesti investoritega ettevõtet, neist kaks tegutsevad aktiivselt; • maksusoodustused, mida neis tsoonides tehakse on märgatavad – kui muidu on tulumaks 24%, siis erimajandustsoonis 12% ning võimalik vabastus kuni viis aastat alates kasumi teenimise hetkest; • kõrgelt hinnatakse ettevõtteid, kes toodavad n-ö importi asendavaid tooteid; • keelatud on mõningate toormaterjalide eksport ja soositakse kõrgema töötlusastmega toodete väljavedu; • ehitustempo on ca kolm korda aeglasem Eesti omast ja sama öeldi ka asjaajamiskiiruse kohta – kannatlikkus pidavat välismaiste ärimeeste suurim voorus olema; • kasiinooperaatoril tuli sobiva põrandavaiba hankimiseks taotleda ka vaibaimportööri litsents; • jõukuse väljanäitamine ei ole just soovitatav, kuid Minski tänavatel võib näha üsna kalleid autosid; • käib laialdane noorte maale tagasi meelitamise kampaania; • inimesed on sõbralikud ja uudishimulikud. Kaubanduskojaga äridelegatsiooni kuulusid: Sami AS, Flint Kaubandus OÜ, Tõrvik OÜ, Olympic Casino Eesti AS, Krediidi ja Ekspordi Arendamise Sihtasutus KredEx, SFK OÜ, Benito PuitAS, Henkel Makroflex AS.
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
www.koda.ee
19
Rahvusvahelised üritused
Seminar: Sihtturg – Ukraina • 30. novembril Kaubanduskojas Eesti Suursaatkond Kiievis, Ukraina Suursaatkond Tallinnas ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldavad 30. novembril algusega kell 9.30 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) seminari Sihtturg – Ukraina. Seminari toimumist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Moderaator on Margus Solnson.
èÓÒÓθÒÚ‚Ó ùÒÚÓÌËË ‚ äË‚Â, ÔÓÒÓθÒÚ‚Ó ì͇ËÌ˚ ‚ í‡ÎÎËÌÌÂ Ë ùÒÚÓÌÒ͇fl ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌ̇fl ԇ·ڇ Ó„‡ÌËÁÛ˛Ú 30 ÌÓfl·fl ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú ÒÂÏË̇ «ñÂ΂ÓÈ ˚ÌÓÍ – ì͇Ë̇», ̇˜‡ÎÓ ‚ 9.30. ëÂÏË̇ ÔÓ‰‰ÂÊË‚‡ÂÚ ñÂ΂ÓÈ ÙÓ̉ ‡Á‚ËÚËfl Ô‰ÔËÌËχÚÂθÒÚ‚‡. åӉ‡ÚÓ – 凄ÛÒ ëÓÎÌÒÓÌ.
Päevakava 9.30 Tervitussõnad Ukraina suursaadik Eestis Pavel Kirjakov 9.40 Ukraina majandus-kaubandusülevaade Margus Solnson, Eesti Saatkond Ukrainas 10.10 Ukraina poliitiline ja majanduslik olukord Maksim Kravchuk, Ukraina Saatkond Eestis 10.40 Tootmisvõimalustest Ukrainas. Allhanked ja investeeringud Margus Solnson/Maksim Kravchuk 11.00 Tööjõu liikumisest Eesti ja Ukraina vahel Martin Karro, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, osakonnajuhataja 11.30 Kohvipaus 12.00 Ehitusmaterjalide müük Ukraina turule 10 aasta vältel Jaanus Paeväli, AS Krimelte kommertsdirektor 12.20 Investeerimisprojektid Ukraina turul alates 1995. aastast Rain Eisler 12.40 Turismiärist Eesti-Ukraina suunal Marianne Sibul, RKRV Reisid juht 12.50 EAS esindaja Kiievis tutvustus 13.00 Kogemused ettevõtete ostmisest ja ülevõtmisest Ukrainas Eero Erastus, East Partners OÜ juhtivpartner 13.15 Lõuna
èÓ‚ÂÒÚ͇ ‰Ìfl 9.30 èË‚ÂÚÒÚ‚ÂÌÌÓ ÒÎÓ‚Ó – ÔÓÒÓÎ ì͇ËÌ˚ ‚ ùÒÚÓÌËË è‡‚ÂÎ äËflÍÓ‚ 9.40 é·ÁÓ ˝ÍÓÌÓÏËÍË Ë ÚÓ„Ó‚ÎË ì͇ËÌ˚ – 凄ÛÒ ëÓÎÌÒÓÌ, ÔÓÒÓθÒÚ‚Ó ùÒÚÓÌËË ‚ ì͇ËÌ 10.10 èÓÎËÚ˘ÂÒÍÓÂ Ë ˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍÓ ÔÓÎÓÊÂÌË ‚ ì͇ËÌ – å‡ÍÒËÏ ä‡‚˜ÛÍ, ÔÓÒÓθÒÚ‚Ó ì͇ËÌ˚ ‚ ùÒÚÓÌËË 10.40 èÓËÁ‚Ó‰ÒÚ‚ÂÌÌ˚ ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚË ‚ ì͇ËÌÂ Ë ËÌ‚ÂÒÚˈËË – 凄ÛÒ ëÓÎÌÒÓÌ Ë å‡ÍÒËÏ ä‡‚˜ÛÍ 11.00 é Ô‰‚ËÊÂÌËË ‡·Ó˜ÂÈ ÒËÎ˚ ÏÂÊ‰Û ùÒÚÓÌËÂÈ Ë ì͇ËÌÓÈ – å‡ÚËÌ ä‡Ó, ÑÂÔ‡ÚÏÂÌÚ „‡Ê‰‡ÌÒÚ‚‡ Ë ÏË„‡ˆËË 11.30 èÂÂ˚‚ ̇ ÍÓÙ 12.00 èÓ‰‡Ê‡ ÒÚÓËÚÂθÌ˚ı χÚ¡ÎÓ‚ ̇ Û͇ËÌÒÍÓÏ ˚ÌÍ ‚ Ú˜ÂÌË 10 ÎÂÚ – ü‡ÌÛÒ è‡˝‚flÎË, ÍÓÏϘÂÒÍËÈ ‰ËÂÍÚÓ AS Krimelte 12.20 àÌ‚ÂÒÚˈËÓÌÌ˚ ÔÓÂÍÚ˚ ̇ Û͇ËÌÒÍÓÏ ˚ÌÍÂ, ̇˜Ë̇fl Ò 1995 „Ó‰‡ – ê‡ÈÌ ùÈÒΠ12.40 ÅËÁÌÂÒ ÚÛËÁχ ‚ ̇ԇ‚ÎÂÌËË ùÒÚÓÌËfl-ì͇Ë̇ – å‡Ë‡ÌÌ ëË·ÛÎ, ÛÍÓ‚Ó‰ËÚÂθ RKRV Reisid 12.50 è‰ÒÚ‡‚ÎÂÌË Ô‰ÒÚ‡‚ËÚÂÎfl EAS ‚ äË‚ 13.00 éÔ˚Ú ÔÓÍÛÔÍË Ë Ô‰‡˜Ë Ô‰ÔËflÚËfl ‚ ì͇ËÌ – ù˝Ó ù‡ÒÚÛÒ, ÛÔ‡‚Îfl˛˘ËÈ Ô‡ÚÌfi East Partners OU 13.15 é·Â‰
Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmele 472 krooni ja mitteliikmele 944 krooni.
è·ڇ Á‡ Û˜‡ÒÚË ‰Îfl ˜ÎÂ̇ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ – 472 ÍÓÌ Ë Ì ˜ÎÂ̇ – 944 ÍÓÌ.
Info ja eelregistreerimine: VIIVE RAID, Tel: 646 0244 • E-post: viive@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
www.koda.ee
20 Riigihanketeated • Koostööpakkumised
Rootsi üle rahvusvahelise piirmäära hanketeated • Ostetakse saapaid (1500 pairs desert boots, beige, including innersoles and 1 500 pairs extra innersoles for the desert boots). Pakkumised võib esitada inglise või rootsi keeles. Tähtaeg 31.01.2007. Kood 1287 • Hangitakse kinnitusvahendeid, kette, vedrusid, tööriistu, lukke jm peenrauakaupu. Tähtaeg 10.01.2007. Kood 1288 • Hange mootorite ja sõidukite elektriseadmete ostmiseks (sh sõidukite mootori osasid ja lisaseadmeid). Pakkumisi võib esitada erinevatele osadele. Tähtaeg 10.01.2007. Kood 1289 • Ostetakse kiudoptilist materjali ja side infrastruktuuri. Tähtaeg 22.12.2006. Kood 1290 • Ostetakse kutserõivaid, eritöörõivaid ning manuseid. Pakkumisi võib esitada hanke erinevatele osadele. Tähtaeg 16.01.2007. Kood 1291 • Hange mitmesugune mööbli ja sisseseade ostmiseks (va kodumööbel). Kood 22.12.2006. Kood 1292 • Hange erinevate tekstiiltoodete ostmiseks. Tähtaeg 22.12.2006. Kood 1293
Soome kohalikud hanketeated (alla rahvusvahelise piirmäära) • Digitaalset tooteprotsessi puudutav uurimustöö ja arendustööde hange. Tähtaeg 11.12.2006. (selgitav originaaltekst: hankinnan kohteena on selvitys, jonka antamia tietoja käytetään apuna arvioitaessa Tekesin teknologiaohjelman käynnistämisedellytyksiä; tarkoituksena on saada lisätietoa yritysten ja yritysverkostojen tuoteprosessien nykytilasta ja kehitystarpeista tietotekniikan hyödyntämisen näkökulmasta). Kood 1294 • Kutsekool ostab jäätise valmistamise masina. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 29.11.2006. Kood 1295 • Müügikanali arengumudeli väljatöötamisega seotud konsutatsiooniteenuste hange puudutades sh uurimis- ja
arendustöid (originaalkeeles: myyntikanavan kehittämismallin konsultointi). Tähtaeg 27.11.2006. Kood 1296 • Ostetakse tervishoiuasutustele koristusvahendeid, puhastusaineid ning prügikotte (sh suurköökide puhastusaineid). Tähtaeg 04.12.2006. Kood 1297 • Hange mootorkelgu ostmiseks. Hanke orienteeruv maksumus ilma käibemaksuta 25 000 EUR. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 08.12.2006. Kood 1298 • Ettevõtlusega alustamise koolituse tellimise hange (Startti-Yrittäjänä! – valmennus). Koolitus puudutab kuut rühma, ühe kursuse kestvus 10 päeva ning rühma suurus 11 inimest. Hanke orienteeriv maksumus 5000 - 200 000 EUR vahemikus. Tähtaeg 23.11.2006. Kood 1299
Soome üle rahvusvahelise piirmäära hanketeated • Ostetakse plasttorusid. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 02.01.2006. Kood 1300 • Hange kardinate ja sisustustekstiilide ostmiseks. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 02.01.2006. Kood 1301 • Ostetakse malmist piirimärke või tähistusi. Tähtaeg 28.12.2006. Kood 1302 • Ehitustööde hange (peatöövõtt ning kõrvaltööde elluviimine sh elektritööd, ventilatsioonitööd ning torustike paigaldamine). Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 21.12.2006. Kood 1303 • Ostetakse raudteerööpaid (selgitav originaaltekst: 120 m long 60 E1 rails of steel grade R260 according to standard EN 13674-1). Hanke kogumaht orienteeruvalt 5000-7000 tonni. Osalemistaotluste esitamise tähtaeg 20.11.2006. Pakkumisi võib esitada soome või inglise keeles. Kood 1304
• Suurbritannia polüuretaani tootmisega tegelev ettevõte otsib alltöövõtjaid. Kood 11455 • India ettevõte pakub mitmesuguseid tekstiilitööstuses kasutatavaid masinaid ja tagavaraosasid. Kood 11456 • Poola masinaehitusettevõte otsib tehnilist koostööd ning pakub oma tooteid: jäätmekäitlusseadmed, konveierid, põllumajandusmasinad. Kood 11457 • Rootsi ettevõte otsib tekstiilitootjat, kes toodab linast- ja poollinast riiet ning valmistab voodipesu tellija disaini järgi. Kood 11458 • Ungari kummitooteid valmistav ettevõte (kummialused, kummikatted, kummiklotsid) otsib edasimüüjad. Tooted on valmistatud taaskasutatud autokummidest. Kood 11459 • Ts˘ehhi ettevõte, mis tegeleb termoplastist (VC, HDPE, PP, ABS, PSH, PUR) toodete valmistamisega pakub oma tooteid. Kood 11460 • Poola aiatöömasinate tootja (nt oksapurustajad, hekilõikurid jms) otsib kaubanduslikku ja tootmiskoostööd. Kood 11461 • Suurbritannia elektritoodetega (voolutugevuse stabilisaatorid, trafod, UPS süsteemid) valmistamisega tegelev ettevõte otsib edasimüüjaid. Kood 11462 • Poola advokaadibüroo pakub õigusalaseid konsultatsioone Poola turule sisenevatele firmadele. Kood 11463 • Ts˘ehhi kosmeetikatootja (kreemid, geelid, küünelakieemaldid) otsib koostööpartnereid. Pakutakse ka võimalust kasutada oma turustusvõrku kosmeetikatoodete edasimüügiks Slovakkias. Kood 11464
Täpsem info: • Ida-Eesti firmad Margus Ilmjärv Tel: 337 4950, E-post: idaviru@koda.ee • Pärnu ja Pärnumaa firmad Toomas Kuuda Tel: 443 0989, E-post: parnu@koda.ee • Tartu ja Lõuna-Eesti firmad Toomas Hansson Tel: 744 2196, E-post: tartu@koda.ee
Lisainfo:
LEA AASAMAA Euroinfo keskuse nõunik Tel: 644 8079 • E-post: lea@koda.ee
• Ülejäänud piirkonnad Taavi Soorm Tel: 646 0244, E-post: taavi@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
www.koda.ee
21
Juubilarid
Õnnitleme oma liikmeid, novembrikuu juubilare! 90
ELMATIK AS liige aastast 2000
SCHETELIG EV AS liige aastast 1997
GRAPE AS liige aastast 1997
SOVEK AS liige aastast 2003
45
HINKUS AS liige aastast 2000
SPIN PRESS AS liige aastast 1998
BETONEKS AS liige aastast 1989
JUURU VALLAVALITSUS liige aastast 1993
TARTU MAJA BETOONTOOTED AS liige aastast 1999
K & H AS liige aastast 1996
ZEBRA INFOSÜSTEEMID AS liige aastast 1999
EESTI PÕLEVKIVI AS liige aastast 1996
15 AAMI TEENINDUS OÜ liige aastast 1992 ALTIA EESTI AS liige aastast 1995 ALU VEOK AS liige aastast 1998 AMAKS AS liige aastast 1996 AUDIITORBÜROO ELSS AS liige aastast 2002 AVAKS OÜ liige aastast 1997 AVIES AS liige aastast 1996 E.O.MAP AS liige aastast 1995 EESTI MEREAKADEEMIA liige aastast 2001 EESTI METEOROLOOGIA JA HÜDROLOOGIA INSTITUUT liige aastast 2001 ELIORI ÄRITARKVARA OÜ liige aastast 1999
KALEVA TRAVEL AS liige aastast 2004 KIRKE BOUTIQUE OÜ liige aastast 2005 LEOPARD OÜ liige aastast 1998 LÄÄNE AGROVARU OÜ liige aastast 1996 MAGNON OÜ liige aastast 2003 MARET-M AS liige aastast 2001 MINI-LINDA OÜ liige aastast 1997 NUMBER AS liige aastast 1993 POLARIA AS liige aastast 1994 PR FIRMAREKLAAM OÜ liige aastast 2002 RESTA AS liige aastast 2000 RSF OÜ liige aastast 1996 SAARE EPT AS liige aastast 1991 SAINT-GOBAIN ISOVER EESTI AS liige aastast 1992
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006
TAGALAHT AS liige aastast 1996 TALLINNA HULGIKAUBANDUSE KESKUS OÜ liige aastast 1998 TARI AS liige aastast 2000 TEKSER GRUPP OÜ liige aastast 2001 TERG OÜ liige aastast 1989 TRIO LSL AS liige aastast 1994 UNIVA AS liige aastast 1999 VARR AS liige aastast 1999 VIAGEO OÜ liige aastast 1998 VÕTMED LUKUD OÜ liige aastast 2003
CATERING SERVICE OÜ liige aastast 2000 EESTI JÄÄTMEKÄITLEJATE LIIT liige aastast 2003 EST-DOMA OÜ liige aastast 1999 GEOMETRIA OÜ liige aastast 2001 HILLEBERG EESTI AS liige aastast 2001 IRBISTERO AS liige aastast 2005 MAXIT ESTONIA AS liige aastast 1996 MERGERON AS liige aastast 1997 MEVERDON OÜ liige aastast 1999 NORPE EESTI OÜ liige aastast 2004 PROFIIL PLUSS AS liige aastast 2005 REFETRA AS liige aastast 2000 SANBRUNO OÜ liige aastast 2003 SLIIKO OÜ liige aastast 2006
10 AARSPAK OÜ liige aastast 2000
STAKO DILER OÜ liige aastast 2004
ALMO MS OÜ liige aastast 1998
VIKING WINDOW AS liige aastast 1998
ARAGANO OÜ liige aastast 1998
VIVAREC AS liige aastast 1999
www.koda.ee
22 Uued liikmed
Tegevliikmetena on Kaubanduskojaga liitunud järgmised firmad: Tallinn
606 0000
Tallinn Kuressaare Tallinn
610 0301 501 5993 600 7883
Jõhvi
339 5613
Tallinn Narva Tallinn
680 6954 357 1234 678 8600
ESTONIAN, LATVIAN & LITHUANIAN Tallinn ENVIRONMENT OÜ KEMASI PUITAKEN OÜ Ida-Virumaa
611 7690
Tartu Tallinn Jõgevamaa
740 3266 608 0017 774 2523
ALTOM ESTONIA AS
ARVATO SERVICE ESTONIA OÜ ARVENTE OÜ BUCHEN INDUSTRIAL SERVICES BALTIKUM OÜ DIGIINFO SYSTEMS OÜ ELIT-CONSTRUCTION OÜ ESTHAUS WOODFACTORY OÜ FROG GROUP OÜ
LEXTRANS OÜ M.C.C.&PARTNERID AS MERLEN OÜ NORD REVAL APARTMENTS OÜ ROCLA EESTI OÜ SIMM OÜ TIIT TRADE OÜ VITRECON OÜ
VÄRVIKODA OÜ
Tallinn Tallinn Pärnumaa Tallinn Tallinn
Harjumaa
332 2777
652 603 553 502
7072 0580 3761 9283
655 0802
556 88770
Elektri- ja energeetika toodetega ning süsteemidega seonduv äritegevus ja teenused, elektrijaamate turbiinide hooldus ja remont. Investeerimis- ja finantseerimistegevus. Kõne- ja kontaktikäsitlusteenused. Kalatoodete ost-müük, kinnisvara. Tööstuslik puhastus, tööstuslik teenindus, jäätmemajandus. IT- ja reklaamiteenused, programmeerimine, projektijuhtimine, kinnisvara, fotografeerimine. Ehitustööliste rent, personali vahendamine. Puitmajade valmistamine. Lehtmetallist allhanketööde teostamine, pulbervärvimine, 3D projekteerimine. Keskkonnakonsultatsioonid. Puitakende valmistamine, müük ja paigaldus, puidutööstus, mööbliuste valmistamine. Rahvusvaheline transport. Kivisöe hulgimüük. Teede ehitamine, remont ja hooldus, veevarustus- ja kanalisatsiooniteenused, gaasitööd, kultuuriürituste organiseerimine. Majutuse pakkumine, jõusaal, massaaz˘, ruumide rent, autorent. Laotehnika müük ja hooldus, rent. Pakkematerjali hulgimüük, transporditeenused Eesti Vabariigi piires. Ehitus- ja elektritööd, kinnisvaratehingud. Kaubandus- ja vahendustegevus, puhketeenused. Klaasist avatäidete tootmine ja paigaldus, klaasi paigaldustööd, klaaspiirete valmistamine, klaaskonstruktsioonide valmistamine, ehitus- ja remonditööd. Puidu tööstuslik viimistlus, puidutööd, mööbli tootmine. Veoteenused, ruumide rent.
Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaated Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub Teid 7. detsembril kell 9.00–11.00 Pärnusse Scandic Rannahotelli (Ranna pst 5) Ärihommikusöögile, kus Pärnumaa ettevõtjate ja avaliku sektori juhtidega kohtub SEB Eesti Ühispanga majandusanalüütik Hardo Pajula. Hommikusöögi hind on liikmele 120 krooni, mitteliikmele 240 krooni. Info ja registreerimine: Kaubanduskoja Pärnu esindus, Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 20. november 2006