EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA
TEATAJA NR 20 • 18. NOVEMBER 2009
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTAL
Kaubanduskoda tähistas 84. aastapäeva Toomas Lumani kõnest Kaubanduskoja 84. aastapäeval: „Vajadust mobiliseerida end ühise eesmärgi nimel toonitasin ka eelmisel aastal. Ühisraha euro kasutuselevõtust tähtsamat ülesannet meil täna ei ole. Eesti majanduse stabiilsuse ja usaldusväärsuse tõstmine ei ole küsimus, mida võiksime edasi lükata. Selleaastase Baltic Development Forumi jaoks tehtud majandusanalüüs näitab, et kriisi käigus on meie regiooni arenenumate ja arengus järgi jõuda püüdvate riikide vahe suuremaks kärisenud. Meil ei jää muud üle, kui tunnistada, et meie hea käekäik sõltub vahetult Skandinaaviamaade finantsinstitutsioonide, investorite, aga ka valitsuste usaldusest meie vastu. Euro kasutuselevõtt on ainus võimalus lõpetada spekulatsioonid devalveerimise üle ning tõestada, et Eesti vastab Euroopas kokku lepitud stabiilsuskriteeriumitele. Euro on võimalik kasutusele võtta ilma, et peaksime kõvasti laenama hakkama, ohtu seadma oma tulevikku suunatud investeerimisvõime või halvama haldussuutlikkuse.”
TÄNA LEHES: Muudatustest turismiseaduses Uuest investeerimisfondide seadusest
Dokumentide apostilleerimisest Ülevaade investeeringute kaitse lepingutest
Iga liige loeb! | www.koda.ee
Tagasivaade Põhja-Hollandi suurima messi külastusele Etiketiveerg: riietusest pidudel ja vastuvõttudel
2
Kaubanduskoja 84. aastap채ev
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmap채ev, 18. november 2009
Juhtkiri
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
3
Toomas Lumani kõne Kaubanduskoja 84. aastapäeval 12. novembril 2009 TOOMAS LUMAN Juhatuse esimees
A
ustatud härra president, min-
sitoomise võimalused on väikesed.
oskuseid ja hoiakuid parandama
või halvama haldussuutlikkuse.
istrid, ekstsellentsid, daamid
Neile on välja mõeldud erinevaid
ainult ettevõtjad, vaid ka avalik sek-
Peaminister on korduvalt toonita-
ja härrad!
võtteid, kuidas neid ühiskonnaga
tor. Üks heitunud ettevõtja läheb
nud, et ükski Euroopa Liidu liikmes-
sidusana hoida, heitumise süvene-
riigile kokkuvõttes maksma kaugelt
riik pole eelarvepositsiooni paranda-
Tänase ja aastapäevad tagasi pee-
mist takistada ja nende elukvaliteeti
rohkem kui tosinkond töötut.
nud nii palju kui Eesti — 9% SKPst.
tud pidukõne vahele jääb täpselt
parandada.
See on tõsi, et nii see on, kuid tuleb Vajadust mobiliseerida end ühise
öelda, et vaid 5% sellest tuleb
rasket tööpäeva. Novembris 2008
Sarnase ohuna peaksime endale
eesmärgi nimel toonitasin ka eel-
kulude kokkuhoiust ja 4% tulude
ütlesin, et ei tea veel, milliseks ku-
teadvustama ka ettevõtjate heitu-
misel aastal. Ühisraha euro kasu-
suurendamisest, enamasti maksu-
juneb mõned kuud tagasi alanud
mist. Ma ei pea silmas neid, kes on
tuselevõtust tähtsamat ülesannet
tõusude läbi. Ehk siis ei saa täna
kriis, ja et selle tõsidus sõltub sel-
pankroti läbi elanud, või kes tõesti
meil täna ei ole. Eesti majanduse
keegi öelda, et ettevõtlussektor pole
lest, kui palju halbu ning rumalaid
konkurentsivõitlusse mõnikord ka
stabiilsuse ja usaldusväärsuse tõst-
andnud oma panust kriisi mõjude
otsuseid on kasvuaastatel tehtud.
oma tervise jätavad, vaid neid, kelle
mine ei ole küsimus, mida võiksime
leevendamiseks ja ühiste ees-
puhul võib öelda, et neil on olnud
edasi lükata. Selleaastase Baltic
märkide
Täna oleme kõik 12 kuud vanemad ja
õigustatud ootus riigi käitumise
Development Forumi jaoks tehtud
suutsime oma ettevõttes, mis
ilmselt ka targemad. Öeldakse ju, et
suhtes. Üleskutsed oma äri mujale
majandusanalüüs näitab, et kriisi
senigi tundus väga kuluefektiivne,
kui muu ei õpeta, küll siis häda õpe-
viia või lapsed Šveitsi kooli panna ei
käigus on meie regiooni arenenu-
kokku tõmmata kolmandiku admi-
tab. Tuleb tunnistada, et endalgi on
tule ju lihtsalt tühjast kohast. Ena-
mate ja arengus järgi jõuda püüdvate
nistratiivkuludest, siis ma ei näe
tulnud mitmeid investeerimisotsu-
masti on nende taga lootusetus,
riikide vahe suuremaks kärisenud.
ühtegi takistust, et targal juhtimisel
seid ümber vaadata, tõsiselt kulusid
sest poliitikakujundajad kas ei ole
kärpida ja nii mõnigi äriplaan on jää-
suutnud või tahtnud tõsiasju tun-
Meil ei jää muud üle, kui tunnistada,
nud paremaid aegu ootama. Mitmeid
nistada ja neile vajaliku kiirusega
et meie hea käekäik sõltub vahetult
ettevõtjaid, kes veel mõni aeg tagasi
reageerida.
Skandinaaviamaade finantsinstitut-
Et 365 päeva pärast oleks taas põh-
sioonide, investorite, aga ka valit-
just kokku tulla ja siis juba koos
364 päeva — võiks öelda 364 pikka ja
vaid aruandlusega tutvusid ja üld-
täitmiseks.
Kui
meie
ei oleks seda võimalik teha ka avalikus sektoris.
koosolekutel käisid, näen täna taas
Nii nagu ühe ettevõtte konkurentsi-
suste usaldusest meie vastu. Euro
Kaubandus-Tööstuskoja 85. juubelit
oma ettevõtteid igapäevaselt juhti-
võime sõltub lõpuks tema töötajate
kasutuselevõtt on ainus võimalus
tähistada, tuleb meil, ettevõtjail,
mas. Ikka ja jälle tuleb tunnistada et-
individuaalsest sooritusest nii sõl-
lõpetada spekulatsioonid devalvee-
olla piisavalt nutikad ja ettevõtlikud,
tevõtlustalentide puudust — kesk-
tub ka iga nii-öelda riigi esindaja,
rimise üle ning tõestada, et Eesti
et tekiks küllaldaselt ja tänasest
misest kõrgema saavutusvajadusega
olgu see siis vallavanem või mak-
vastab Euroopas kokku lepitud sta-
rohkem lisandväärtust. Poliitikuile ja
ja liidrioskustega julgeid inimesi ei saa
suametnik, suhtumisest ettevõtjas-
biilsuskriteeriumitele.
ametnikele tuleb aga soovida tahet
küll kunagi liiast olema, aga täna
se meie riigi konkurentsivõime (mis
oleks meil neid eriti juurde vaja.
muuseas kõikide riikidevaheliste
Euro on võimalik kasutusele võtta
tust ümber jagada viisil, mis kedagi
võrdluste järgi viimased aastad
ilma, et peaksime kõvasti laenama
heituma ei paneks ja motiveeriks
Kriisi käigus räägitakse tihti heitu-
ainult madalamale langeb). Ehk siis
hakkama, ohtu seadma oma tule-
üha enamaid inimesi tööandjana
nud töötutest, kelle tööturule taga-
kriisi käigus ei pea oma teadmisi,
vikku suunatud investeerimisvõime
ühiskonda aktiivselt panustama.
ja meelekindlust seda lisandväär-
4
Teejuht
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Kalender
Sisukord Juhtkiri Toomas Lumani kõne Kaubanduskoja 84. aastapäeval
19.—20. november
Eesti ettevõtjate ärivisiit Kaunasesse Mindaugas Pauliukas
3
Tel: 631 1025 • E-post: pauliukas@tradeestonia.lt 24. november
Seadusandlus
Seminar „Majanduslik tõlgendamine maksustamisel
Riik soovib suurendada reisiettevõtjate kohustusi
5
ja maksukontrolli läbiviimine”
Uue investeerimisfondide seaduse väljatöötamine
7
Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)
Dokumendi apostille´ga kinnitamine muutub notari ametitoiminguks
8
Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee 24. november
kasutamise võimalused ettevõtluse arendamiseks”
Välisministeerium Ülevaade investeeringute kaitse lepingutest
Seminar „Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite (seminar on vene keeles)
9
Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
Euroopa Liit
Marju Männik • Tel: 604 0079 • E-post: marju.mannik@koda.ee
Rohkem läbipaistvust siseturul läbi koostöö EL äriregistrite vahel
10
Euroopa uudised
11
25.—26. november
Kontaktkohtumiste üritus AgroMatch põllumajandusmessil Agromek 2009, Taanis
26. november
Tagasivaade Suurim mess Põhja-Hollandis
Seminar „Sihtturg — Ukraina” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
12
Etikett Riietus pidudel ja vastuvõttudel
Annika Metsala • Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee
Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee 1. detsember
13
Messikoolitus Tartus Raadimõisa hotellis (Mõisavärava 1, Tartu) Liis Lehesalu • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee
Innovatsiooniveerg Innovatsioon on tõendatult parim viis jätkusuutliku ja loomuliku kasvu saavutamiseks
14
Teated
16
2. detsember
Messikoolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Liis Lehesalu • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee
3. detsember
Riigihanketeated
Seminar „Sihtturg — Poola” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
20
Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee
Koostööpakkumised
20
Liikmelt liikmele
21
Uued liikmed
22
Detsembrini 2009
„Mentoripõhine e-õpe” — tasuta ID-kaardi koolitus Toimumiskoht ja aeg vastavalt tellija soovile. Läbiviija BCS Koolitus. Piret Elm • Tel: 699 8155 • E-post: piret.elm@bcs.ee Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
5
Riik soovib suurendada reisiettevõtjate kohustusi Paratamatult mõjutab üldine majanduskeskkond ka turismisektorit ning on olnud vältimatu, et nii Eestis kui mujal maailmas on mõnedki reisiettevõtjad pidanud oma tegevuse lõpetama. Kahjuks on esinenud ka olukordi, kus on täitmata jäänud pakettreisimüügil tarbija ees võetud kohustused. MAIT PALTS Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja
Lühidalt: Eelnõuga täpsustakse pakettreisi mõistet, kaasajastatakse pakettreisi tagatisega seonduvat regulatsiooni, täiendatakse reisiettevõtja tegevusalade liigitust ning muudetakse reisiettevõtja tegevus tarbijale läbipaistvamaks.
Seadust täiendatakse kohustusega, mille kohaselt reisiettevõtja peab esitama registrile andmed (reisiettevõtja nimi, majandustegevuse registri registreeringu number, aadress jm kontaktandmed) nende reisiettevõtjate kohta, kellele ta on andnud õiguse müüa enda koostatud pakettreise. See suurendab küll reisiettevõtjate halduskoormust, kuid võimaldab tarbijal hinnata, kas reisiettevõtja on ikka usaldusväärne või mitte.
K
uigi praegu on reisiettevõtja
sest tuleb registrit viivitamatult
sellisel ettevõtjal on kohustus esi-
kohustatud omama tagatist,
(5 tööpäeva jooksul) teavitada. Nii-
tada andmed tema poolt vahenda-
et kindlustada rahaliste vahendite
siis soovitakse seadust täiendada
tava pakettreisi koostanud reisi-
olemasolu maksejõuetuse korral, on
kohustusega, mille kohaselt reisi-
ettevõtja või reisiettevõtjate kohta.
siiski esinenud olukordi, kus sellest
ettevõtja, kes on andnud teisele
ei ole piisanud. Samuti on praegu
reisiettevõtjale või mitmele reisi-
Nõue kehtib nii Eesti reisiettevõtjate
jõus olev turismiseadus kehtinud
ettevõtjale õiguse pakkuda müügiks
kui ka välisriigi reisiettevõtjate
juba peaaegu üheksa aastat, mis-
ja müüa tema koostatud pakett-
suhtes, kelle koostatud pakettreisi
tõttu on reisiteenuste arengut sil-
reisi, peab esitama registrile and-
müüakse. Eesti reisiettevõtja osas
mas pidades teatud muudatused
med (reisiettevõtja nimi, majandus-
tuleb märkida nimi, majandustege-
kindlasti seaduse tasandil ka põh-
tegevuse registri registreeringu
vuse registri registreeringu number,
jendatud.
number, aadress ja muud kontakt-
aadress ja muud kontaktandmed. Kui
andmed) nende reisiettevõtjate
tegemist on Euroopa Liidu teise liik-
Neli eelnõu peamist eesmärki on
kohta, kellele ta on selle õiguse and-
mesriigi või ühendusevälise riigi reisi-
kokkuvõtlikult:
nud.
ettevõtja koostatud pakettreisi müügiks pakkumise ja müügiga, märgi-
täpsustada pakettreisi mõistet; kaasajastada
Sellist muudatust, mis ühelt poolt
takse majandustegevuse registri
pakettreisi tagatisega seondu-
ilmselgelt suurendab reisiettevõt-
registreeringu numbri asemel selle
vat regulatsiooni;
jate halduskoormust, põhjendatak-
reisiettevõtja asukohariigi asjakoha-
täiendada reisiettevõtja tege-
se teiselt poolt eelkõige tarbija-
ne identifitseerimistunnus (nt äri- või
vusalade liigitust;
kaitse tugevdamise vajadusega, et
muu asjakohase registri kood).
muuta reisiettevõtja tegevus
tarbijal oleks võimalik majandus-
tarbijale läbipaistvamaks.
tegevuse registrist saada teavet,
täpsustada
ja
kas pakettreisi koostanud ettevõtja
Millist infot peaks sisaldama reisiettevõtja registreering majandustegevuse registris (MTR)? Eelnõu kohaselt täiendatakse reisi-
on ikka seda pakettreisi tarbijale pakkuvale reisiettevõtjale vastava
Kui suur peab olema tagatis, kuidas seda arvestatakse ning mida peab katma?
õiguse andnud. Eelnõu koostajate
Need küsimused on kahtlemata ka
hinnangul võimaldab see tarbijal
eelnõud vaadates olulised. Nii täien-
hinnata, kas reisiettevõtja on ikka
datakse kohustuste loetelu, mille
usaldusväärne või mitte.
tagatis peab maksejõuetuse korral katma, lunastamata pakettreiside
ettevõtja poolt majandustegevuse registri registreeringu tegemiseks
Sarnast eesmärki kandev kohustus
kinkekaartidega. Tõsi, kinkekaardid
esitatavas taotluses sisalduvate
seatakse ka reisiettevõtjale, kes
on viimasel ajal küllaltki levinud ning
andmete loetelu. Ühtlasi on tege-
pakub müügiks ja müüb teise reisi-
seetõttu tundub mõistlik ka seda
mist andmetega, mille muutumi-
ettevõtja koostatud pakettreise. Ka
aspekti seaduses arvestada.
6
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Kas juhatuse liige peaks vastutama isikliku varaga kui tagatisest ei piisa?
Koja gallupid
vanud) minimaalsed kohustuslikud
Eelnõuga soovitakse turismisea-
piirmäärad:
Täname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidi
dusesse lisada üldist äriühingute
Arvestades aga reisiteenuste mitmekesisust, kasvanud riske ning tegevusalade jaotust on eelnõus ette nähtud ka tagatiste uued (kas-
juhtorganite liikmete vastutust täp-
meie küsitlustele Kaubanduskoja veebilehel aktiivselt
Väljaspool Eestit osutatavaid
sustav säte: „Tagatise ebapiisavu-
vastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada
reisiteenuseid ning tellimus- või
sest põhjustatud nõudeid reisiette-
oma arvamused ja ettepanekud, mille edastame
liinilendu sisaldavate reisiette-
võtja juhtorgani liikme vastu ei saa
võtja enda koostatud pakett-
tehinguga välistada ega piirata.
seadusandjale. Teie arvamusest sõltub palju!
reiside müügiks pakkumise ja
Käesolevas lõikes sätestatud keeldu
müügi korral peab tagatis olema
rikkuv tehing on vastavas osas
vähemalt 7 protsenti reisiette-
tühine.” Seletuskirjas on põhjenda-
võtja planeeritavast aastasest
tud, et kuivõrd reisiettevõtja jurii-
Kas toetaksite käibedeklaratsioonide esitamise
pakettreiside kogumüügist, kuid
dilise isikuna saab kohase tagatise
tähtaja pikendamist?
mitte vähem kui 700 000 krooni;
seadmise kohustust täita üksnes
Väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tellimus- või liinilendu sisaldavate reisiettevõtja enda koostatud pakettreiside müügiks pakkumise ja müügi korral peab tagatis olema samuti vähemalt 7 protsenti reisiettevõtja planeeritavast pakettreiside kogumüügist, kuid siiski mitte vähem kui 200 000 krooni;
oma juhtorganite liikmete teel, ongi organi liikme vastutust on piiratud
Jah, kui käive on väga väike — 57%
või välistatud, näiteks põhikirja või
Ei — 33%
juhatuse liikme lepinguga. Sellised
Ei oska öelda — 10%
sätestatud erand juhuks, mil juht-
kokkulepped oleksid seega tühised osas, mil nad on vastava keeluga vastuolus. Seega suurendaks eel-
(Vastajaid 21)
nõu kindlasti juhatuse liikmete vastutust. Eeldatakse, et juhatuse liige igal juhul vastutab tagatise ebapiisavuse eest ning peaks vastutama
Väljaspool Eestit osutatavaid
ka oma vara arvelt. Kuivõrd tege-
reisiteenuseid sisaldavate ELi
mist on üldisest äriõigusest tule-
teise liikmesriigi reisiettevõtja
neva vastutuse piiride laienda-
koostatud pakettreiside müü-
misega, vajab taoline muudatus
giks pakkumise ja müügi korral
kindlasti sügavamat analüüsi kui
peab tagatis katma vähemalt
seda eelnõu seletuskirjast nähtuvalt
3 protsenti reisiettevõtja pla-
praegu tehtud on. Ühelt poolt on
neeritavast pakettreiside kogu-
küsimus kindlasti selles, kas tarbi-
müügist, kuid mitte vähem kui
jate huvide suurema kaitse vajadus
200 000 krooni.
konkreetselt turismisektoris vajab sedavõrd suurt kaitset nagu kavan-
Erinevate tegevusalade korral ko-
datud. Mujal piisab valdavalt äri-
halduvaid tagatise liike on aga
seadustikus sisalduvast regulat-
veelgi. Jätkuval kehtiks erinevatel
sioonist.
tegevusaladel samaaegselt tegele-
Kas ja kui, siis millist automaksu varianti peaksite võimalikuks? Ühekordne CO2-l põhinev maks registreerimisel — 8% CO2-l põhinev perioodiline maks (kord kuus, kvartalis või aastas) — 24% Auto võimsusel (kW) põhinev maks registreerimisel — 5% Auto võimsusel põhinev perioodiline maks (kord kuus, kvartalis või aastas) — 8% Ei toeta automaksu ühelgi juhul — 55%
vatele reisiettevõtjatele nõue, et tagatis ei või olla väiksem kui nõutakse suurima tagatise summaga tegevusalal. Reisiettevõtja on kohustatud tagatise suurust pidevalt hindama ja seda vajadusel suurendama. Tagatise kasutamise üle otsustab maksejõuetuse korral Tarbijakaitseamet.
Eelnõu ning sellele lisatud seletuskirja terviktekstid on kättesaadavad tavapäraselt Kaubanduskoja veebilehelt, majanduspoliitika rubriigist ning nagu ikka on oodatud eelnõu kohta ka kõik Koja liikmete kommentaarid ja arvamused.
(Vastajaid 37)
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
7
Uue investeerimisfondide seaduse väljatöötamine Rahandusministeerium on tänaseks jõudnud seisukohale, et kehtiv investeerimisfondide regulatsioon on lünklik ning vajab edasiarendamist ja täiustamist ning sellest tulenevalt koostas uue investeerimisfondide seaduse väljatöötamiskavatsuse. KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
K
ehtiva investeerimisfondide
fonde teistes riikides, kus regula-
Kokkuvõtteks leiab Rahandusminis-
seaduse struktuur ja sisu on
tiivne keskkond on paindlikum.
teerium, et uue seadusega peaks kaasnema mitmeid positiivseid ma-
välja töötatud juba 1997. aastal ning 2004. aastal oluliselt muudetud.
Nii ongi Rahandusministeerium jõud-
janduslikke mõjusid. Ühelt poolt
Suured muudatused seaduses tulid
nud seisukohale, et üks kehtiva in-
peaks suurenema tänu paindlik-
ennekõike Euroopa Liidu nn UCITS
vesteerimisfondide seaduse põhilisi
kusele ning lihtsustatud nõuetele
direktiivist, mis võeti üle Euroopa
probleeme seisneb eelkõige selles, et
uute investeerimisfondide asuta-
Liiduga liitumisel. Kuna alates liitu-
haldus- ning järelevalvekoormus on
mine ning suurenema ka Eesti
misest Euroopa Liiduga on Eesti in-
erinevate fonditüüpide puhul ebapro-
fondisektori konkurentsivõimelisus
vesteerimisfondide mahud hüppe-
portsionaalne, st nõuded jae- ja kut-
võrreldes teiste riikidega (eelkõige
liselt kasvanud ning eklektiline regu-
selistele
suunatud
naaberriikidega). Teiselt poolt peaks
latsioon ei toeta kasvavat nõudlust,
fondidele ei peaks olema samas ula-
suurenema ka investorite valikuvõi-
siis parimaks lahenduseks hetkel
tuses. Sellise olukorra jätkumine
malused erinevatesse investeeri-
peetakse kehtiva seaduse järjekordse
õõnestab Eesti regulatiivse kesk-
misfondidesse investeerimisel, suu-
parandamis asemel täiesti uue
konna ja fondisektori konkurentsi-
rendades sellega välisinvesteerin-
seaduse väljatöötamist.
võimelisust ja atraktiivsust võrreldes
guid, riigi maksutulu ja uute töö-
riikidega, kus võimaldatakse paind-
kohtade arvu. Konkreetsed numb-
likumaid lahendusi.
rilised mõjud loodetakse aga välja
Investeerimisfond iseenesest on
investoritele
selgitada edaspidises mõjuana-
ühisteks investeeringuteks moo-
Uue seadusega peaks ühelt poolt suurenema tänu paindlikkusele ning lihtsustatud nõuetele uute investeerimisfondide asutamine ning suurenema ka Eesti fondisektori konkurentsivõimelisus võrreldes teiste riikidega (eelkõige naaberriikidega). Samuti peaks suurenema investorite valikuvõimalused erinevatesse investeerimisfondidesse investeerimisel, suurendades sellega välisinvesteeringuid, riigi maksutulu ja uute töökohtade arvu.
lüüsis.
dustatud vara kogum või moodus-
Samuti leidis Euroopa Komisjon, et
tatud aktsiaselts, vastavalt mida või
senine regulatsioon takistab fondi-
mille vara valitseb fondivalitseja.
valitsejal oma arenguvõimalusi täiel
Tegevuskava järgi toimub kuni ke-
Fonde ise aga saab muuhulgas eris-
määral kasutamast ning seetõttu
vadeni uue eelnõu koostamine ning
tada kui jaeinvestoritele või kut-
töötas välja muudatused kehtivasse
kõigi huvitatud osapooltega aru-
selistele investoritele suunatuid.
UCITS direktiivi, mis liikmesriikidel
telude läbiviimine ning vähem kui
Kuna jaeinvestorite puhul on selgelt
tuleb üle võtta 2011. aasta suveks.
aasta pärast sügisel loodetakse
tegemist vähemteadlike investo-
Direktiiviga kaasnevad muudatused
valminud eelnõu saata Riigiko-
ritega, siis on nendele suunatud
on ennekõike seotud piiriüleste
gusse. Taoline seaduse muutmise
tegevuste puhul pigem õigustatud
pakkumiste ja koostööga:
kava koostamine ja eelnev aruta-
rakendada tegevuslubade, inves-
vähendatakse haldusmenetlus-
mine aitab kindlasti kaasa sellele, et
torite kaitse ja järelevalve reegleid.
likke tõkkeid fondide osakute
uus seadus tuleb võimalikult kõiki
Samas, viimasel ajal suurenenud
pakkumisel piiriüleselt;
osapooli arvestav ning muudatusi ei
kutselistele investoritele suunatud
luuakse õiguslikud alused fon-
tehta ootamatult.
pakkumiste osas on samade kar-
dide vaheliseks piiriüleseks ühi-
mide reeglite rakendamine pigem
nemiseks;
mittevajalik ning seadusandlus
võimaldatakse luua uusi fondi-
peaks rohkem arvestama eri tüüpi
struktuure;
fondidega. On isegi täheldatud
tõhustatakse koostööd fondide
suundumust, kus kohalikud et-
üle järelevalvet teostavate asu-
tevõtjad asutavad investeerimis-
tuste vahel.
Kavaga on võimalik tutvuda Kaubanduskoja veebilehel www.koda.ee/?id=1300 ning oodatud on kõik kommentaarid.
8
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Dokumendi apostille’ga kinnitamine muutub notari ametitoiminguks MART KÄGU Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
M
illeks dokumendi apostille’ga kinnitamine (apostilleerimine) üldse vajalik on?
dokumente tuleb käsitleda era-
poole pöörduda. Apostilleerimise
Eelnimetatud kuupäevast alates
dokumentidena ja neid ei apostil-
puhul tuleb silmas pidada seda, et
muutub dokumentide apostillee-
leerita. Välistada ei saa siiski
apostille tunnistus kinnitab doku-
rimine notari ametitoiminguks, st
olukorda, et eradokument ja avalik
mendil oleva allkirja, pitseri või
notarid saavad endale ainupäde-
dokument moodustavad ühe ter-
templi ehtsust ning dokumendile al-
vuse seda toimingut teha. Vastav
Kui isik, olgu ta siis ettevõtja või
viku — nt eradokumendile teeb
lakirjutanud isiku pädevust, kuid ei
muudatus on tervitatav eelkõige
tavakodaniku rollis, soovib ühe riigi
notar märke allkirja õigsuse või van-
kinnita dokumendi sisu õigsust.
seetõttu, et isiku jaoks, kes soovib
asutuse poolt väljastatud doku-
detõlk tõlke õigsuse kinnituseks.
Seega tuleb igal konkreetsel juhul
dokumenti apostille’ga kinnitada,
menti kasutada teises riigis amet-
Sellisel juhul saab neid kinnitus-
välja selgitada, mis dokumendid on
muutub vastava kinnituse saamine
liku dokumendina, on üldjuhul vaja
märkeid apostilleerida.
vaja vormistada ja apostille’ga kin-
lihtsamaks ja tõenäoliselt ka kiire-
tõendada selle dokumendi ehtsust.
nitada, et isik saaks ühes riigis väl-
maks. Viimast tingib juba ainuüksi
Üheks levinumaks võimaluseks
jastatud dokumente kasutada ees-
see asjaolu, et isik võib dokumendi
märgipäraselt teises riigis.
apostilleerimiseks pöörduda temale
seda teha on dokument apostille’ga kinnitada. Näiteks Eestis väljasta-
Apostille’i tähendus ja kasutamine
takse aastas veidi vähem kui 10 000
Kui dokument on apostille’ga kinni-
apostille’i.
tatud, siis tunnustatakse selle ehtsust kõigis teistes apostillikonvent-
kõige lähemal asuva notari poole.
Kuhu tuleb pöörduda dokumendi apostilleerimiseks?
Apostilleerimise toiming notari juures
Apostilleerimisest tuleb eristada
siooniga liitunud riikides ilma
dokumendi legaliseerimist, mis täi-
muude lisaformaalsusteta. Samas
Praegu kehtivate õigusaktide järgi
Notariaadiseaduse muutmise sea-
dab sisuliselt sama eesmärki. Doku-
tuleb rõhutada, et üks asi on doku-
tuleb lähtuda sellest, millise minis-
duse eelnõu seletuskirjas rõhuta-
mendi legaliseerimine on vajalik
mendi ehtsuse tunnustamine, kuid
teeriumi vastutusalasse asjaomase
takse, et notar ei saa kinnitada enda
juhul, kui riik, kus soovitakse doku-
teine asi on selle dokumendi prakti-
dokumendi väljaandja kuulub ja vas-
poolt tõestatud või kinnitatud doku-
menti kasutada, ei ole liitunud apos-
line kasutamine soovitud riigis. Ühe
tavalt sellele pöörduda kas Haridus-
mendil olevat enda allkirja ega pit-
tillikonventsiooniga (Välisriigi ava-
riigi dokumendi teises riigis kasu-
ja Teadusministeeriumi, Siseminis-
satijäljendit. Apostille’i mõte seis-
liku
legaliseerimise
tamiseks võib olla ka lisatingimusi.
teeriumi, Sotsiaalministeeriumi või
neb selles, et üks (vastava päde-
nõude tühistamise konventsioon)
See tuleneb sellest, et igas riigis
Välisministeeriumi poole. Mõnel
vusega) isik kinnitab teise (vastava
või, kui selle riigiga pole Eestil sõlmi-
kehtivad omad reeglid näiteks keel-
juhul on vaja ühe dokumendiga isegi
pädevusega) isiku antud allkirja õig-
tud õigusabilepingut.
te kasutamise suhtes. Kui Eestis
kahe ministeeriumi poole pöörduda.
sust ja seda, et selline ametiisik tõe-
kinnitatakse siin väljaantud eesti-
Selline „tööjaotus” on praktikas
poolest on olemas. Kui üks ja sama
Apostilleerimisele kuuluvad üksnes
keelne dokument apostille’ga, siis
pahatihti segadust külvanud ja nii
isik kinnitaks nii dokumendi kui ka
avalikud dokumendid. Avalik doku-
on see küll teise riigi asutustele
mõnigi kord on pöördutud vale
sellele lisatava apostille’i, muutuks
ment on ametiasutuse või ameti-
tõenduseks dokumendi ehtsuse
ministeeriumi poole. Eelkirjeldatud
selle dokumendile lisamine sisuli-
isiku (nt notar, kohtutäitur, vande-
kohta, kuid suure tõenäosusega
olukorda muudab alates 2010. aasta
selt mõttetuks. Tegemist oleks
tõlk) poolt väljaantud dokument (sh
läheb vaja veel ka dokumendi tõlget.
1. jaanuarist kehtima hakkav nota-
sellisel juhul iseenda kontrollimi-
ametliku registri väljavõte). Muid
Selleks tuleb üldjuhul vandetõlgi
riaadiseaduse uus redaktsioon.
sega. Apostillikonventsiooni mõte
dokumendi
Välisministeerium
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Alates 2010. aasta 1. jaanuarist muutub dokumentide apostilleerimine notari ametitoiminguks, st notarid saavad endale ainupädevuse seda toimingut teha. Muudatus on tervitatav eelkõige seetõttu, et isiku jaoks, kes soovib dokumenti apostille’ga kinnitada, muutub kinnituse saamine lihtsamaks ja tõenäoliselt ka kiiremaks, kuna ta võib pöörduda selleks temale kõige lähemal asuva notari poole.
9
Välisministeerium: Ülevaade investeeringute kaitse lepingutest KAIRI SAAR Välisministeeriumi rahvusvahelise koostöö büroo direktor
kontrolli kohta antaksegi tunnistus
R
mise ja kaitse lepinguid stabiilse
ritele, siis on tegemist lepingu
lubade väljastamine, ülekanded jne)
(apostille). Nimetatud kontroll on
investeerimiskliima tagamiseks ja
tingimuste rikkumisega. Kahe riigi
peavad toimuma kooskõlas selle
võimalik, kui dokumenti vaatleb riigi
seeläbi vastastikuste ärisidemete
vahel sõlmitud investeeringute
poole õigusaktidega, kus investee-
poolt määratud pädev isik, kes ei ole
tihendamiseks ja hõlbustamiseks.
kaitse leping reguleerib vaid hüvitis-
ring tehti. Lepingus võib olla märgi-
seesama isik, kes dokumendi väl-
Ehkki iga leping on unikaalne, järgi-
tega seonduvat ega välista polii-
tud, et investori juhatuse asukoht
jastas.
vad kõik sarnaseid põhimõtteid.
tiliste riskide (sundvõõrandamine,
peab asuma selle lepingupoole terri-
Käesolev artikkel keskendubki print-
revolutsioon, erakordsete meetme-
tooriumil, kust investeering tehti või
Eelmainitud seletuskirjas juhitakse
siipidele, mis kajastuvad kõikides
te rakendamine) realiseerumist.
et seal peab toimuma oluline osa
siiski tähelepanu sellele, et kui mit-
Eesti sõlmitud lepingutes.
seisneb selles, et dokumendid kontrollitakse formaalselt üle ja selle
iigid sõlmivad kahepoolseid
määratakse suuremad kompensat-
rõhutatakse korduvalt, et kõik
investeeringute soodusta-
sioonid kui lepingupartneri investo-
tegevused (näiteks firma loomine,
tema äritegevusest. Antud säte on
mel notaril on ühine büroo, siis on
Ehkki leping näeb ette teise lepin-
lepingusse lisatud selleks, et vältida
võimalik toimida nii, et üks notar
gupoole investorite samamoodi
postkastifirmade hagisid ehk näi-
kohtlemist kui mistahes muu riigi
teks olukordi, mil ettevõtja teeb
kinnitab apostille’ga teise samas
Võrdse kohtlemise põhimõte
büroos tegutseva notari poolt
Üheks investeeringute kaitse le-
investorite, seab leping samas tea-
teises riigis investeeringu, kuid kuna
koostatud dokumendi. Selline la-
pingute alustalaks on võrdse
tud piirangud. Võrdse kohtlemise
tema koduriigil ei ole antud riigiga
hendus ei kujuta ohtu dokumendi
kohtlemise rakendamises kokku
printsiipi ei pea rakendama kui
sõlmitud investeeringute kaitse le-
apostilleerimise usaldusväärsusele
leppimine. See tähendab, et lepin-
soodsamad tingimused tulenevad
pingut, asutab ta riiulifirma mõnes
eelkõige just seetõttu, et iga notar
gupooled kohustuvad kohtlema
majandus- või tolliliidust või kehti-
sellises riigis, millel on leping sõlmi-
vastutab oma toimingute eest ise.
teise poole investoreid samamoodi
vad maksundust puudutava lepingu
tud, ning hakkab oma kodumaalt
Kahtlemata on eelkirjeldatud viisil
kui oma riigi või mistahes muu riigi
kohaselt. Praktikas tähendab see
tehtud investeeringu huve kaitsma
toimimine mõistlik ja mugav ka
investoreid, lähtudes alati sellest,
seda, et ehkki Eestil on näiteks
hoopis muu riigi kaudu, millega te-
dokumendi apostilleerimist sooviva
kumb neist on asjaomasele inves-
Ukrainaga sõlmitud investeeringute
mal ja ta äritegevusel seos puudub.
isiku jaoks.
torile soodsam. Üheski Eesti sõlmi-
kaitse leping, ei pea Eesti laiendama
tud lepingus ei ole ette nähtud
Ukraina investoritele tingimusi, mis
Notari juures dokumendi kinnita-
erisoodustuste või eritingimuste
kehtivad ELi investoritele, kuna
mine apostille’ga hakkab maksma
andmist.
need tulenevad majandus- ja tolli-
Olulise elemendina loob leping või-
liidu liikmelisusest. Samuti kehtivad
malused vaidluste lahendamiseks.
mõnevõrra rohkem kui praegu, st
Vaidluste lahendamine
230 krooni asemel 350 krooni. Tasu
Võrdse kohtlemise põhimõttest läh-
topeltmaksustamise vältimise le-
Ette nähakse eraldi protseduur vaid-
suurenemist põhjendatakse maini-
tutakse ka hüvitiste maksmisel,
pingute tingimused vaid lepingu
luse lahendamiseks siis, kui osa-
tud seletuskirjas vajadusega aren-
näiteks sundvõõrandamise puhul
sõlminud riikide vahel.
poolteks on investor ja riik, kuhu
dada apostilleerimiseks vajalikku
või rahutuste tagajärgede likvidee-
infosüsteemi, kus hakkavad olema
rimisel. Lepingupooleks olev riik ei
Investeeringute kaitse leping ei va-
vaidlevad lepingu osapooled, ehk
pädevate isikute allkirja- ja pitseri-
tohi oma riigi ettevõtteid eelistada
basta investoreid kohalike õigusak-
kaks riiki. Riikidevahelise vaidluse
näidised.
ning kui kohalikele ettevõtjatele
tide täitmisest. Vastupidi, lepingus
puhul on tegemist lahkarvamustega
investeering on tehtud, ning siis, kui
10
Euroopa Liit
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
lepingu tõlgendamisel, investor se-
Investeeringute kaitse lepingud
da tüüpi vaidlust algatada ei saa.
sõlmitakse reeglina pikaks ajaks, tavaliselt saab neid tühistada
Rohkem läbipaistvust siseturul läbi koostöö EL äriregistrite vahel
Kui investor leiab, et riik, kus ta on
kümneaastaste (mõnel juhul ka
investeeringu teinud, on rikkunud
viieaastaste) ajavahemike järel.
lepingu tingimusi — näiteks ei ole
Selleks, et investoritele säiliks
kohelnud välisinvestorit võrdselt
stabiilne investeerimiskliima, keh-
oma riigi ettevõtjatega — siis on tal
tivad lepingus ette nähtud tingi-
võimalik asuda olukorda lahendama
mused lepingu tühistamise het-
investeeringute kaitse lepingu sä-
keni
tete kohaselt. Reeglina näeb leping
reeglina veel 10 aastat. Harilikult
ette, et kõigepealt tuleb püüda
sisaldub lepingus säte, mille koha-
vaidlus lahendada rahumeelselt ja
selt lepingu tingimused laienevad
kui see ei õnnestu (tavaliselt nä-
investeeringutele, mis ühe lepin-
hakse läbirääkimisteks ette pool
gupoole investorid on teise lepin-
aastat) võib pöörduda kohtusse. Ka
gupoole territooriumil lepingu sõl-
siis kui leping seda otsesõnu ei
mimise hetkeks teinud. Samas ei
U
nõua, on soovitav selle riigi esinda-
laiene lepingu tingimused ühelegi
osutada kulukaks, kui näiteks kasu-
Euroopa Komisjoni hinnangul on
jaile, kus probleem tekkis, asjaolu-
lepingu sõlmimise hetkeks esile
tada eraettevõtet, mis pakub taus-
ametliku informatsiooni kättesaa-
dest kirjalikult teada anda. Teates
kerkinud või lahendatud vaidlusele
tauuringuteenust. Usaldusväärset
davus teiste riikide ettevõtete kohta
võiks olla toodud andmed investori
või nõudele. Seega ei saa investor
informatsiooni on võimalik otsida ka
puuduv lüli EL siseturu arendamisel.
kohta, viide rikutud lepinguartiklile,
nõuda oma juhtumi taasavamist
vastava riigi äriregistrist. 18 Euroopa
Äriregistrite suurendatud koostöö
ülevaade olukorrast ning rikkumi-
ning uut läbivaatust lähtuvalt
äriregistrit (Austria, Belgia, Taani,
teenib Komisjoni silmis kahte ees-
sest ja märgitud soovitav lahendus
vastsõlmitud lepingust.
Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksa-
märki: üheks on juurdepääs infor-
maa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Läti,
matsioonile, teiseks ülepiirilised
tehtud
investeeringutele
või kompensatsioon. Kirjaliku teate
JULIA MALEV Poliitikakujundamiseja õigusosakonna nõunik
saldusväärne informatsioon
ühisligipääsu, teiseks keskandme-
potentsiaalse partneri kohta
baasi loomist.
on oluline, kuid selle hankimine võib
edastamine märgib ka üheselt aja,
ELis laiendatakse Lissaboni lepin-
Leedu, Luksemburg, Holland, Slo-
toimingud nagu firmade liitumine,
mil küsimus tõstatati ning hakati
guga ELi ühise kaubanduspoliitika
veenia, Rootsi, Hispaania, Ühend-
maksujõuetuks tunnistamine jne.
otsima rahumeelselt lahendust. See
ulatust ja esmakordselt sätesta-
kuningriik, lisaks mõned teised rii-
tuleks edastada vastava riigi välis-
takse välismaised otseinvestee-
gid) osaleb koostöövõrgustikus, mis
Küsimuseks jääb liikmesriikide
investeeringutega tegelevale üksu-
ringud liidu ühise kaubanduspo-
haldab Euroopa Äriregistrit (Euro-
ametiasutuste roll, kuna Komisjon
sele, soovitatav on saata koopia ka
liitika osana (artikkel 206 ja artikli
pean Business Register, www.rik.ee
soovib hinnata, kas piisab juba
mõlema riigi Välisministeeriumitele.
207 lõige 1). Sel juhul oleks ELi
/e-ariregister/ebr), kuid selle kasu-
olemasoleva koostöövõrgustiku
Õige adressaadi leidmisel saab aida-
ainupädevuses ka ühtne investee-
tamine eeldab abonentlepingu sõl-
(Euroopa Äriregistri, IMI vms) eda-
ta ka Eesti saatkond vastavas riigis.
rimispoliitika nagu juba on kau-
mimist ning ettevõtete andmete
sisest arendamisest või on vajalik
bandus- või põllumajanduspolii-
väljastamine on tasuline.
n-ö keskasutuse loomine, mis hakkab haldama ja kontrollima
Kui läbirääkimised nurjuvad, on in-
tika. Millises vormis pädevuse
vestoril võimalik pöörduda kohtu
üleminek toimub ei ole veel lõp-
Äriregistrite vastutusala ja paku-
poole. Investeeringute kaitse lepin-
likult selge, kuid kindlasti peetakse
tavad teenused erinevad riigiti,
gud näevad ette võimaluse pöör-
esmajoones silmas investorite hu-
kuid miinimumstandardid on ta-
4. novembril käesoleval aastal alus-
duda selle riigi kohtu poole, kus
vide kaitstuse tagamist, st ühtegi
gatud EL tasemel, nimelt alates
tatud avalik konsultatsioon võtab
investeering tehti või rahvusvahe-
olemasolevat kahepoolset lepin-
1. jaanuarist 2007 peab iga liik-
arvesse nii üksikisikute, organisat-
lisse arbitraaži. Valik on investorile
gut ei lõpetata enne, kui ELi poolt
mesriik haldama elektroonilist
sioonide kui avalike asutuste arva-
lõplik, kui otsus kohtu osas on
sõlmitud sarnast kaitset pakkuv
äriregistrit (direktiiv 2003/58/EC).
must Rohelise Paberi (http://ec.
langetatud, siis samas küsimuses
leping on jõustunud.
informatsiooni.
Samas, informatsiooni otsimiseks
europa.eu/internal_market/consul
muu lepingus ette nähtud kohtu
peab ettevõtja kasutama vähe-
tations/docs/2009/interconnection
või arbitraaži poole pöörduda ei
malt 27 erinevat äriregistrit (mõ-
_of_business_registers/green_pape
saa. Eeldatakse, et investor tun-
nes liikmesriigis on kasutusel li-
r_en.pdf) ettepanekute kohta. Kon-
saks regionaalsed äriregistrid), mis
sultatsioon kestab kuni 31.01.2010
on reeglina riigikeeles. See ras-
ning rohkem informatsiooni leiab
kendab asjaajamist lisaks siis, kui
Komisjoni kodulehelt: http://ec.eu
soovitakse luua filiaal või regist-
ropa.eu/internal_market/consulta
reerida ettevõte teises liikmesrii-
tions/2009/interconnection_of_bus
gis. Üheks lahenduseks on pakutud
iness_registers_en.htm.
neb piisavalt selle riigi olusid, kus investeering on tehtud (kohtu erapoolikus, seadusandluse läbipaistvus jne), et suudab valida endale sobivaima vaidluse lahendamise võimaluse.
Eesti kehtivad investeeringute kaitse lepingud leiab Välisministeeriumi veebilehel olevast välislepingute andmebaasist http://vlepingud.vm.ee/et.
Euroopa uudised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
11
Tulevikuinternet teeb Euroopa süsteemid nutikaks ja tõhusaks
Euroopa Liidu tasandil pakutavatele
vaid oma kodupanga arvelduskonto
konnasõbralike linnaasumite esirin-
meetmetele aitab meie piimatootja-
ning ühe pangakaardiga, et teostada
nas. Käesoleva aasta alguses nime-
tel väljuda praegusest keerulisest
kõiki pangatehinguid mis tahes ELi
tati 2010. aasta Euroopa roheliseks
olukorrast,” lisas ta. Riigiabi summas
liikmesriigis. Lisaks ELi 27 liikmes-
pealinnaks Stockholm ja 2011. aasta
Autodest ummistumata teed, ener-
kuni 15 000 eurot ettevõtja kohta
riigile osalevad programmis Island,
linnaks Hamburg. Nüüd otsitakse
gia parem ja tõhusam tarnimine
võib liikmesriik anda kuni 2010.
Norra,
linnu, kellele anda see auväärne tiitel
ning moodsad raviteenused on
aasta lõpuni. Sellest summast tuleb
Monaco.
tavalised näited sellest, mida või-
maha arvestada alates 2008. aasta
maldab tulevikuinternet — vastava
algusest tootjal juba saadud iga-
strateegia abil astub Euroopa
sugune vähese tähtsusega abi.
nutikate internetistatud infrastruk-
Kõnealuse uue rahastamisvahendi
tuuride väljatöötamise eesliinile.
alusel kehtestatud abikavad peavad
Tulevikuinterneti abil ühendatakse
olema avatud kõigile esmatootjatele
niisugused füüsilised objektid nagu
ning täiendama liikmesriikide poolt
autod või mobiilseadmed infra-
juba kehtestatud muid üldisi kriisi-
struktuuridega (näiteks liikluskor-
meetmeid.
raldussüsteemid), nii et reaalajas on võimalik nende töö ja tõhususe parandamiseks kasutada massiivseid andmehulki. 28. oktoobril ava-
tele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile üleskutse kasutada kasvavat nõudlust innovatiivsete internetirakenduste järele ära selleks, et muuta „nutikaks” juba olemasolevaid süsteeme nagu näiteks tervishoiusüsteem, energiavõrgud või liikluskorraldus.
Varsti saab otsekorraldusega maksta arveid mistahes ELi riigis Sel kuul käivitus ELi uus kava, mis võimaldab klientidel maksta otsekorraldusega oma kodupanga kaudu arveid mistahes ELi riigis. Kõik euroalasse kuuluvad pangad peavad piiriülese otsekorralduse kasutusele võtma 2010. aasta novembriks. Euroalasse mittekuuluvatel pankadel on sellega aega 2014. aasta novembrini. Arengust saavad eelkõige kasu võõr-
Euroopa Komisjon andis loa riigiabiks põllumajandustootjatele
Liechtenstein
ja
2012. ja 2013. aastal. Iga-aastase auhinna eesmärk on aidata Euroopa
Euroopa Komisjon kavatseb parandada toiduainete tarneahelat Euroopa Komisjon leppis kokku teatises, mille eesmärk on parandada toiduainete tarneahela toimimist Euroopas. Põllumajandusliku toor-
likustatud Euroopa Komisjoni strateegias esitatakse riikide valitsus-
Šveits,
sil viibivad tudengid, pensionärid ja suvekodude omanikud. Varem said otsekorraldust kasutada vaid kliendi pangaga samas riigis asuvad ettevõtted, kuid uue kava alusel saavad nüüd
28. oktoobril vastuvõetud otsusega
enam kui 2500 panka pakkuda
andis Euroopa Komisjon liikmesrii-
otsekorraldust piiriüleselt. Otsekor-
kidele loa maksta põllumajandus-
raldusega säästetakse pangakliente
tootjatele riigiabina kuni 15 000 euro
rahaülekandest või maksete teos-
aine hiljutine järsk hinnalangus ja toiduainete jätkuvalt kõrged hinnad on tekitanud küsimusi selle Euroopa majanduses olulisel kohal asuva majandussektori tõhususe suhtes. Tarneahelas osalejate kaubandussuhete parandamine on oluline samm tarneahela tõhustamise suunas, mis tooks lõppkokkuvõttes kasu nii kõigile tarneahelas osalejatele kui ka tarbijatele. 28. oktoobril avaldatud teatis sisaldab nii liikmesriikide kui ka ELi tasemel konkreetseid poliitikameetmeid toiduainete tarneahela toimimise parandamiseks Euroopas. Komisjoni ettepanekute järgi tuleb edendada jätkusuutlikke ja turupõhiseid suhteid toiduainete tarneahela sidusrühmade vahel, suurendada toiduainete tarneahela läbipaistvust ja edendada toiduainete siseturu integratsiooni ja toiduainete tarneahela kõikide sektorite konkurentsivõimet.
linnadel muutuda atraktiivsemaks ja tervislikumaks elukeskkonnaks. Kõik ELi linnad, kus on rohkem kui 200 000 elanikku, võivad nüüd taotleda Euroopa rohelise pealinna tiitlit 2012. ja 2013. aastaks. Konkursil võivad osaleda ELi 27 liikmesriiki, kandidaatriigid (Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Horvaatia) ning Euroopa Majanduspiirkonna riigid (Island, Norra ja Liechtenstein).
Läänemere teadusinvesteeringuteks 50 miljonit eurot Euroopa Komisjon tegi ettepaneku toetada Läänemere teadusuuringuid 50 miljoni euroga. Toetus hõlmab kaheksa Läänemere-äärse liikmesriigi, sealhulgas Eesti teadusinvesteeringuid.
Kogumaksumu-
sest, 100 miljonist eurost, katab Euroopa Liit pool. Raha suunatakse peamiselt keskkonnauuringutesse. Läänemerd ja selle rannikut mõjutavad üha enam reostus, kliimamuutus, hapestumine, loodusvarade ülekasutamine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Euroopa Komisjoni teadusvolinik Janez Potočnik ütles: „Läänemeri on sil-
suurust ühekordset toetust. Otsus
tamiseks vajalike tšekkide väljakirju-
on osa piimatootjate olukorra lee-
tamisest. Tavaliselt kasutatakse
vendamisele suunatud meetmetest,
otsekorraldust selliste korduvate
kuid rakendub ka teistele põlluma-
teenuste eest tasumiseks nagu kom-
jandussektoris tegutsevatele toot-
munaalkulud, telefoniarved ning
jatele. Euroopa Komisjoni põlluma-
ajakirjanduse tellimine. Eurooplased
janduse ja maaelu arengu volinik
saavad juba praegu kasutada oma
Mariann Fischer Boel ütles: „Liik-
deebetkaarte
väljavõt-
Taaskord on hakatud välja selgitama
tööle.” Ühise teadusprogrammiga
mesriikidele võimaluse andmine
miseks teistes ELi liikmesriikides.
linnu, mida nimetada järgmisteks
BONUS-169 integreeritakse kaheksa
riigiabi maksmiseks peaks aita-
Järgmiseks sammuks võiks olla piiri-
Euroopa rohelisteks pealinnadeks.
Läänemere-äärse riigi teadustege-
ma ületada põllumajandustootjate
ülene deebetkaardiga ostmise või-
Tallinna
loodud
vus, et suurendada Läänemere piir-
tõsiseid sularahakäibega seotud
malus. Lõpptulemusena peaksid
Euroopa rohelise pealinna auhinnaga
konna teaduspotentsiaali ja tagada
probleeme.” „Usun, et selle lisamine
kliendid saama võimaluse piirduda
tunnustatakse linnu, mis on kesk-
piirkonna säästvam areng.
sularaha
mitsi tõsiste nii looduslike kui ka
Euroopa Komisjon hakkab välja selgitama Euroopa 2012. ja 2013. aasta rohelist pealinna
inimtegevusest põhjustatud raskustega. Teadusuuringud ei ole mitte üksnes ökoloogiliste ja sotsiaalmajanduslike probleemide lahenduse võti, sellega pannakse alus ka Läänemere maade konstruktiivsele koos-
eestvedamisel
12
Tagasivaade
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Suurim mess Põhja-Hollandis 3.-4. novembril toimus Gröningenis mess Põhja-Hollandi promotsioonipäevad „Promotion Days for the Northern Netherlands” või hollandi keeles „Promotiedagen Noord Nederland”.
TIINA TŠATŠUA EBSi õppejõud
F
Nõuandeid daamile:
rakk
Daam kannab pikka õhtukleiti. Elegantne on kõikvõimalik,
Kus kanda: Eriti pidulik vastuvõtt
eelistatult käsitsi valmistatud
või tähtsündmus, akadeemiline
dekoor, hoogsad seljapaljastu-
tseremoonia. Kutsel märge: frakk,
sed, pikad lõhikud jms.
frac, evening dress, white tie.
Kleit on täispikk. Käekell ei sobi.
Ülikond:
PETER GORNISCHEFF Teenuste direktor
T
egemist on Põhja-Hollandi
või investor. Tegemist on väga in-
kõige suurema ettevõtlus-
tensiivse messiga, mis kestab hom-
messiga, kus on esindatud kõikvõi-
mikul kella 10.00-st õhtul 22.00-ni
malikud sektorid alates konsul-
ning kus toimusid temaatilised
tatsioonifirmadest kuni ehituse ja
esitlused ning erinevad networking-
autotööstuseni. Messil oli esindatud
tüüpi kohtumised.
ligi 700 eksponenti, kelle seas olid nii kohalikud kui ka Põhja-Hollandis
Messil oli eraldi ala ka riiklike esin-
kanda kinnitanud rahvusvahelised
duste tarvis. Oma stendidega olid
ettevõtted. Messikülastajate arvuks
kohal Soome, Rootsi, Norra, Taani,
hinnatakse kokku ligi 50 000 ini-
Leedu, Venemaa, Saksamaa ja ka
mest. Kuigi messi eksponendid esit-
Eesti. Eestit esindasid Välisminis-
lesid ennast peamiselt kohalikus
teerium, Ettevõtluse Arendamise
keeles ning ettevõtetel väljastpoolt
Sihtasutus ning Eesti Kaubandus-
Põhja-Hollandit stendiga osaleda ei
Tööstuskoda.
võimaldata (va üksikud erandid) on messi külastamine parim võimalus leida endale Hollandist koostööpartner, klient, eksportija, importija
tatud õla või varrukateta kleidi
kraega must sabakuub,
juurde. Ehete lisamisel kätele
nööbid kaetud atlass-siidiga,
tuleb sel juhul olla ettevaatlik.
sarnaselt kraega,
Ridikül on imeväike ja pidulik,
pükstel siidlampassid.
spetsiaalselt valmistatud või
Vest: Reeglina valge, akadeemilisel
valitud tualeti juurde. Võib olla
tseremoonial must.
valmistatud kleidi kangast.
Särk: Valge frakisärk, spetsiaalse
Traditsiooniliselt kuulus gala-
piduliku püstkrae ja tugevdatud
kleidi juurde ka üles pandud
maniskiosaga. Topeltkätised ja
soeng. Ehkki praegu pole see
luksuslikud pärlmutternööbid.
enam reegel, on see siiski üks
Lips: Valge kikilips peenest puu-
kindlamaid mooduseid mõjuda
villpikeest. Akadeemilisel tsere-
elegantselt ja väärikalt.
moonial must.
Kantakse ainult hinnalisi ja eht-
Sokid: Luksuslikud, mustad, pikad
said ehteid.
ja siidjast materjalist.
Õhtukleidi asemel võib selga
Kingad: Mustad nahktallaga lakk-
panna ka rahvarõivad.
kingad. Nõuandeid:
Täpsem info messi kohta: www.promotiedagen.nl.
Pikki kindaid võib kanda paljas-
siidlameest reväär või sall-
Smoking
Fraki juurde kuulub valge siid-
Kus kanda: Pidulikud sündmused
taskurätt rinnataskus.
algusega pärast kella 18.00 — esi-
Kui kantakse aumärke, siis rin-
etendused, õhtusöögid, kokteili-
narätti ei lisata.
peod jms. Smokingut ei kanta
Kui kutsekaardil on asjakohane
päevasel üritusel ega akadeemili-
märge, siis sobib fraki juurde
sel tseremoonial. Kutsel märge:
kanda aumärke.
smoking, cravate noire, tuxedo,
Frakiga ei kanta käekella, vaid
dinner jacket, black tie.
spetsiaalset rinnauuri. Püksid istuvad paremini, kui
Margus Solnson (Välisministeerium), Riina Leminsky (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) ning Peter Gornischeff (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) Eesti messiboksis.
Ülikond:
kanda neid traksidega.
siidlameest reväär- või sallkrae-
Vesti ja kuue alläärte asetus
ga ühe- või kaherealine pintsak;
sõltub kandja figuurist, üld-
nööbid kaetud samuti atlass-
juhul on kena, kui vesti serv
siidiga;
kuue alt liiga suures ulatuses ei
pükstel siidlampassid;
piilu ja on nähtav eestvaates.
värv: must, tumehall, tume-
Frakki võib asendada tumeda üli-
sinine, tumeroheline või valge
konnaga, soovitavalt mustaga.
ehk troopikasmoking.
Etikett
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
13
Riietus pidudel ja vastuvõttudel Vest: Vest või drapeeritud vöö ehk
Erandiks see, et pintsak ja püksid
likul puhul tuleks hoiduda suure-
Töine ja asjalik kott ei sobi ka
cummerbund on must või kikilip-
võivad olla eri värvi. Spencer on
mustrilisest lipsust. Kindlasti ei ole
tagasihoidlikumale vastuvõtule.
suga sama tooni, sobib ka mustriline,
sageli ka teenindajate rõivaks
sobiv ka ükskõik kui ilusa välimusega
Ehted valitakse vastavalt sünd-
sel juhul on lips ja vöö samast kan-
pidulikel vastuvõttudel.
polüesterlips. Tume lips heledal särgil
muse iseloomule.
gast. Soovitav valida kooskõlas daami
Smokingut võib asendada tume
lisab pidulikkust, kuid mustrita mus-
Silmatorkavad ehted kuuluvad
tualetiga, võib olla valmistatud luk-
ülikond.
ta lipsu loetakse tavaliselt leinalip-
hilisõhtu ehk pärast kella 18.00
suks. Õigesti seotud lips lõpeb alati
algava tseremoonia juurde.
suslikust kleidikangast. Korraga kantakse ühte: kas vesti või vööd.
Nõuandeid daamile:
pükste vööpandla keskel, stiilsel me-
Daam kannab pikka või lühikest
hel ei tohi see olla pikem ega lühem!
õhtukleiti, lubatud on paljasta-
Kaunistusnööbi ja katteliistuga pidu-
valge, soovitavalt püstkrae ja
tud õlad ja avar dekoltee.
liku särgi puhul võib lips puududa.
Kus kanda: Kõikjal enne kella 18.00,
katteliistuga,
Tohib kanda ka kostüümi, kui see
Kingad: Mustad, tagasihoidlikud,
kui kutsel ei ole märgitud teisiti.
ehisnööpidega kinnise või kat-
on valmistatud luksuslikust, hin-
nahktallaga kingad.
Kutsel märge: enamasti puudub,
teliistuga, tihti ka plisseeritud
nalisest materjalist.
rinnaesisega,
Ridikül on väike, harmoneerudes
Särk:
Päevaülikond
tenue de ville, informal. Nõuandeid:
Ülikond: Pintsak ja püksid samast
kingade ning kleidi koloriidi ja
Tumeda ülikonna juurde pole
materjalist, kuid sobib ka kombi-
materjaliga.
üldiselt tavaks kanda aumärke.
neeritud tervik. Talvel on lubatud
Efektsed, hiilgavad ja hinnalised
Särgi tooni (enamasti valge) tas-
kõik tumedamad, tagasihoidliku-
ehted on omal kohal.
kurätt rinnataskus sobib vaid väga
mad toonid ja mustrid, suvel ka
rosett (valmis sõlmega lips).
piduliku sündmuse puhul, näiteks
heledad toonid.
Kingad: Soovitatavalt mustad lakk-
siis, kui tume ülikond asendab
Vest, särk, lips: Võib vabalt kombi-
frakki. Enamasti seda ei lisata.
neerida.
Kus kanda: Kandmisvõimalused on
Tume ülikond võib edukalt asen-
Kingad: Korrektsed ja mugavad.
topeltmansetid
ja
manseti-
nööbid. Lips: Must või vesti värvi kikilips või
kingad.
Tume ülikond
mitmekülgsed: pidulik vastuvõtt nii
dada frakki ja smokingut, kuid
Paksutallalisi tänavakingi tasuks
Rinnataskus võib kanda valget
enne kui ka pärast kella 18.00.
tumedat ülikonda ei asendata
veidi pidulikuma sündmuse puhul
või lipsu värvi taskurätti, mis
Näiteks lõunasöök, teatrietendus,
fraki või smokinguga.
vältida.
korralikult siledaks voldituna
ball vms. Kutsel märge: tume üli-
tohib taskust paista vaid umbes
kond, veston sombre, dark suit.
Nõuandeid:
1 cm ulatuses.
Nõuanded daamile:
Nõuanded:
Olenevalt sündmuse pidulikku-
Eeldusel, et paari riietus moo-
Smokingu juurde ei ole sobiv
Ülikond: Must, tumehall, tumesinine,
sest võib kanda lühikest õhtu-
dustab terviku, võib üsna julgelt
kanda aumärke. Seepärast ei
ka peene mikrostruktuuri, tagasi-
kleiti, pikka õhtukleiti või kos-
kombineerida, sest reeglid on
sobi smoking ka tähtsale vastu-
hoidliku triibu- või ruudumustriga.
tüümi (ka pükskostüümi). Päe-
väga paindlikud.
võtule.
Pidulik tume ülikond on kvaliteet-
vasel ajal ei maksa sügava
Särgi kraetiivad tuleb sättida
sest, hinnalisest materjalist.
dekoltee ega paljaste õlgadega
täpselt lipsu taha. Kui lipsu ja
Vest: Ülikonna ja daami rõivastu-
üle pakkuda.
Üldilme võiks olla asjalik: kleit,
krae korrektses asendis hoid-
sega harmoneeruv. Väga elegantne
Daami tualett võiks värvilt har-
kostüüm vms.
mine valmistab raskusi, on ots-
on ülikonnaga samast või sarnasest
moneeruda saatja lipsu, särgi või
Ei sobi avar dekoltee, paljastatud
tarbekas eelistada pisut laiemat
kangast vest. Vest võib ka puududa.
ka ülikonna tooniga. Paari ter-
õlad, kindad, hinnalised ja silma-
kikilipsu. Enamasti aga seosta-
Särk: Traditsiooniliselt valge, ele-
viklik välimus mõjub alati süm-
torkavad ehted.
takse kitsama lipsuga elegantsi
vandiluu värvi või pastelset tooni.
paatselt.
ja elitaarsust, sest taolise lipsu
Pidulikul puhul võiks valida topelt-
Kott näitab kõige selgemalt üri-
veatu kandmine nõuab teatavat
käiste ja mansetinööpidega särgi.
tuse pidulikkust. Sobib väiksem
kogemust.
Päevasel üritusel on igati kohane ka
elegantne ridikül, mis võib olla
Smokingut võib asendada spen-
värviline või must särk.
efektseks aktsendiks, kui kan-
cer – puusajooneni ulatuv lühike
Lips: Eelistatult pikk lips, mis on
takse tagasihoidlikke ehteid, või
pidulik pintsak, mida täiendavad
valitud kooskõlas pintsaku, särgi ja
märkamatuks lisandiks, kui do-
smokinguga sarnased lisandid.
vestiga ning daami tualetiga. Pidu-
mineerivad juveelid.
Nõuanded daamile:
Artiklis on kasutatud käsiraamatut „Etikett tööl ja kodus” (autorid: Tiina Tšatšua, Mari Lukas ja Kristina Herodes).
14
Innovatsiooniveerg
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Innovatsioon on tõendatult parim viis jätkusuutliku ja loomuliku kasvu saavutamiseks 12.-13. novembril toimus Tallinnas järjekorranumbrilt juba neljas Eesti Innovatsiooni Aastakonverents InnoEstonia 2009. PIRET POTISEPP Innovatsiooniaasta partnersuhete juht
T
im Jones, Innovaro looja ning
lihtsad protsessid,
siooniliidritest. Tim Jones, nagu
toodet kuulajatele maha müüa. Ta
Future Agenda programmi-
asjakohane rollijaotus organisat-
paljud teisedki äriliidrid, tõdes oma
tõdes, et tihtipeale ei ole uuendus-
sioonis.
ettekannet lõpetades, et kriisis
like toodete turuletoomine ning
tuleks näha võimalust.
klientide leidmine lihtne, kuid sa-
juht, väitis, et innovatsioon on tõendatult parim viis jätkusuutliku ja
mas pole see ka võimatu. Seepärast
loomuliku kasvu saavutamiseks.
Mida Tim Jones aga siinkohal eriti
Selle väite tõestuseks võib vaadata
rõhutas, et head näitajad peavad
kõikide Innovaro poolt esile tõstetud
olema kõigi viie nimetatud vald-
innovatsiooniliidrite majandusnäita-
konna puhul, mitte ainult ühes as-
jaid.
pektis. Vajalik on seega ettevõtet
Teine konverentsi peaesineja oli
Werner
näha tervikuna majanduse ökosüs-
Werner Blessing, BIOMETRY.com
„Loodetavasti suudame koosoleku
teemis, mitte üksiküritajana.
looja ja juhatuse esimees, keda
lõpuks jõuda konkreetsete koos-
toovad Eestisse isiklikud kontaktid
töökokkulepeteni Eesti partneritega
„Lisaks kõigele sellele on veel vaja
ning plaan tuua üheskoos Eesti tu-
ja avame ukse uue tehnoloogia
Oma töös on Innovaro kindlaks
osata ette näha tulevikuarenguid ja
rule innovaatiline kõrgtehnoloogi-
maailma.”
teinud 5 võtmevaldkonda, mis või-
järgmisi suuremaid väljakutsed/või-
line toode — biomeetriline auten-
maldavad ettevõtetel tipptasemel
malusi,” meenutas ta saali kogu-
timissüsteem ComBiom.
konkurentsis püsida:
nenud rohkearvulisele kuulajas-
Võtmevaldkondade areng on kriitilise tähtsusega
Teedrajavate toodete taga on visionääridest ettevõtjad
konkreetne strateegiline tuum,
konnale. „Shell, IBM, Nokia jt os-
Oma ettekandes keskendus Werner
kogemuste tõhus rakendamine,
kavad neid asju väga hästi teha,“ tõi
Blessing pigem sellele, kuidas inno-
eeskujulik koostöö,
ta näiteid eeskujulikest innovat-
vaatiline toode sündis, ega püüdnud
Tim Jones InnoEstonia 2009 konverentsil ettekannet pidamas. (Pildi autor: Urmas Kamdron)
julgustaski ta eestlasi uusi novaatorlikke tooteid looma ja turule tooma. Oma ettekande lõpetas Blessing
lootusrikkalt:
InnoEstonia 2009 konverentsi ettekannetega saab tutvuda veebilehel www.innoestonia.ee.
16
Teated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Seminar Tartus
24. novembril Kaubanduskojas venekeelne seminar
„Majanduslik tõlgendamine maksus-
„Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise võimalused ettevõtluse arendamiseks”
24. novembril Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)
tamisel ja maksukontrolli läbiviimine”
Seminar toimub koostöös Advokaadibürooga Luiga Mody Hääl Borenius, lektoriteks on juhtivpartner Marti Hääl ja advokaat Egon Talur. Ajakava: 10.00–11.30
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 24. novembril kell 10.00–15.00 Kaubanduskoja saalis (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari teemal „Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise võimalused ettevõtluse arendamiseks”. Lektor on dr Angela Melikhova, ECOMEN instituudi prorektor, dotsent, õigus- ja raamatupidamisbüroo ABConsult OÜ jurist. 10.00–11.30 EL regionaalpoliitika ja selle prioriteedid 2007-2013 aastateks. Struktuurifondid EL regionaalpoliitika finantsinstrumentidena. EL struktuurifondidest vahendite eraldamist reguleerivad õigusaktid. Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia aastateks 2007-2013. 11.30–11.45 Kohvipaus 11.45–13.15 EL struktuurifondide rahaliste vahendite jaotusmehhanism vastavalt toetatavatele valdkondadele. EL struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad majanduskeskkonna arendamise rakenduskava raames. Mis on struktuuritoetus? Toetatavad valdkonnad. Kes ja kuidas võib saada EL struktuuritoetust. 13.15–13.30 Kohvipaus 13.30–15.00 EL struktuuritoetuse saamise võimalused ettevõtluse arendamiseks. Kuhu tuleb pöörduda eraettevõtluse arendamise struktuuritoetuse saamiseks. Nõudmised projektidele, mida finantseeritakse eraettevõtluse arendamise struktuuritoetusest. Infopäeva osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 450 krooni ja mitteliikmetele 900 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad loengumaterjalid ja kohvipausid.
Lisainfo ja registreerimine: LIDIA FRIEDENTHAL • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee MARJU MÄNNIK • Tel: 604 0079 • E-post: marju.mannik@koda.ee
11.30–12.15 12.15–13.45
13.45
Lubatud maksude planeerimine ja keelatud maksudest kõrvalehoidumine Aktuaalset majandusliku tõlgendamise põhimõttest: üldistavalt maksudest kõrvalehoidumisega seotud uuemast kohtupraktikast; maksudest kõrvalehoidumise ja maksude planeerimise eristamisest; näilike tehingute maksustamisest. Kõrgema riskiga tehingud: mitterahaline sissemakse äriühingu kapitali; väärtpaberite ja kinnisasjade müük; töötasu ja dividendi eristamise vajadusest ja võimalikkusest; juhatuse liikme tasu ja juhtimisteenuste lepingud, töötajate motiveerimine optsioonidega. Lõuna Maksukontroll ja selle edukas läbimine Maksukontrolli läbiviimine: maksude kontrollimise etapid – kontrolli alustamine ja selleks valmistumine, infovahetus, kontrolli lõpetamine, vastuväidete esitamine ning maksukohustuslase võimalused igas etapis aktiivselt osaleda. Menetlusosaliste õigused ja kohustused maksukontrolli läbiviimisel: õiguste kasutamine ja kohustuste täitmine kui võimalus kontrolli kulgu ja tulemust hiljem mõjutada; praktilised näited enda huvide kahjustamise võimalikkusest ning selle vältimine. Menetlustes osalemine muudel juhtudel ning võimalikud kaasnevad ohud maksukohustuslasele. Seminari lõpetamine, küsimused
Seminari osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmetele 500 krooni, mitteliikmetele 1000 krooni. Hindadele lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad materjalid, lõuna ja kohvipausid.
Lisainfo ja registreerimine: Kaubanduskoja Tartu esindus Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Teated
17
Eesti ettevõtjate ärivisiit Kaunasesse 19.—20. novembril Eesti saatkond Vilniuses ja Leedu saatkond Tallinnas korraldavad 19.-20. novembril Eesti ettevõtjate ärivisiidi Kaunasesse. Kahepäevase visiidi raames on planeeritud kohtumised Kaunase linnavalitsuses, Kaubanduskojas, PõllumajandusKaubanduskojas, kontaktkohtumised ettevõtjatele ning kohalike ettevõtete, Kaunase Ülikooli juures asuva Technopolise ja Kaunase vabamajandustsooni külastamine.
Eesti-Poola äriseminar „Sihtturg — Poola” 3. detsembril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) NB! Poola esinejate ettekanded on inglise keeles ning tõlketa. Ülejäänud ettekanded on eesti keeles. Päevajuht on majandusdiplomaat Priit Masing Eesti Vabariigi Suursaatkonnast Varssavis. 10.00 Tervitussõnad — Siim Raie, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Taavi Toom, Eesti Vabariigi suursaadik Poola Vabariigis Tomasz Chłoń, Poola Vabariigi suursaadik Eesti Vabariigis 10.10 Poola majandus- ja ärikeskkonnast Jacek Pękacik, Poola saatkonna majandusnõunik. 10.30 Euroopa toetused välismaistele ettevõtjatele Poolas Anna Tarnawa, Poola Ettevõtluse Arengu Agentuuri (PARP) ekspert 11.00 Eesti-Poola majandussuhted ja ekspordivõimalused: Mida peaks teadma Eesti ettevõtja, kes soovib Poolasse eksportida või investeerida? Priit Masing, Eesti Vabariigi Suursaatkond Varssavis, majandusdiplomaat 11.30 Kohvipaus 12.00 Poola ärikultuurist ja praktikute näpunäited Poola turult ja kohalikust ärikultuurist Kaspar Jänes, Unitree Group OÜ partner Tomi Ranta, raamatupidamisfirma Leinonen Poola büroo tegevjuht Poolas tegutsevate Eesti ettevõtete esindajad 13.45 Küsimused-vastused 14.00 Poola saatkond pakub Poola rahvustoite Seminari osavõtutasu on 300 krooni (hinnale lisandub käibemaks).
Kontaktisik Eestis: MINDAUGAS PAULIUKAS Kaubandusatašee Tel: 631 1025 • GSM: 580 25782 E-post: pauliukas@tradeestonia.lt
Leedu Vabariigi Suursaatkond Tallinnas Uus tn 15, Tallinn 1570 Veeb: www.tradeestonia.lt
Lisainfo ja registreerimine: VIIVE RAID Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee
18
Teated
Messikoolitus: „Tulemuslik messiturundus – töö enne messi, messi ajal ja pärast messi!” Seminarid toimuvad:
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Kontaktkohtumised põllumajandusmessil
Agromek 2009, Taanis 24.–28. novembril
1. detsembril kell 9.00–17.00 Tartus Raadimõisa hotellis, Mõisavärava 1 (eesti keeles) 2. detsembril kell 9.00–17.00 Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 17 (eesti keeles) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koolituse koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Koolituste korraldamist rahastab EASi Teadmiste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond. Tooteid ja teenuseid ning nende omadusi peab klientidele järjest rohkem ja täpsemalt selgitama, kuna valik, mis turule jõuab, on väga mitmekesine ja muudab otsuse langetamise kliendile raskeks. Üha tiheneva konkurentsi tingimustes hakkavad äris järjest enam tähtsust omama isiklikud suhted. Ja nende arendamiseks pole paremat kohta, kui messid või näitused, kus on võimalik suhelda ja otsest kontakti saavutada potentsiaalse või ammuse äripartneriga. Et messil osalemine oleks edukas, vastaks ettevõtte ootustele ja tagaks tehtava investeeringu tasuvuse, tuleb kindlasti pikalt ja põhjalikult planeerida messil osalemist, realiseerida messil püstitatud eesmärgid ning teha sihikindlalt järeltööd saadud kontaktidega pärast messi. Antud koolituse käigus antakse põhjalik ülevaade kõikidest etappidest ning jagatakse kasulikke näpunäiteid. Seminari teemad: Konkurentsieelis, sihtturg, messi valik Messi ettevalmistus: eesmärgid, messiboksi planeerimine, meeskond, eelarve, logistika, ühisstendid, kliendisuhted, messiturundus Messiboksis: messiboksis osalemine, töökorraldus, suhtlemine Järeltöö pärast messi: tulemuste analüüs, edasised sammud Messikoolitused viib läbi Jakob Saks, kes on pikaajalise praktilise kogemusega eksportöör, tunnustatud koolitaja ja konsultant. Viimase 6 aasta jooksul on ta organiseerinud erinevatele ettevõtjatele messistende 2-4 rahvusvahelisel messil aastas (sh Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika). Tal on 11 aastat ekspordijuhtimise kogemust (sh 5 aastat väljaspool Eestit töötades) ning magistrikraad Copenhagen Business Schoolist. Koolituse osavõtutasu on 300 krooni (hind sisaldab käibemaksu).
Taanis, Herningis toimub 2009. aasta novembris PõhjaEuroopa suurim põllumajandusmess Agromek. Agromek on oma 600 eksponendi ja 66 000 külastajaga juhtiv mess põllumajandussektoris ning seda külastavad nii eksponendid kui külastajad kogu maailmast. Agromek 2009 toimub 24.—28. novembril. Selle raames toimub ka kontaktkohtumiste üritus AgroMatch. AgroMatch 2009 (MCH Messecenter Herning ja SAS Arena, Vardvej 1, 7400 Herning, Taani), mis koosneb kuni viieteistkümnest 30-minutilisest kohtumisest ühe ettevõtte kohta kahe päeva jooksul. Üritus toimub Enterprise Europe Networki näituse stendi juures nr 9670, M-paviljonis. Näiteid tüüpilistest kohtumistest: Taani piimandusmasinate tootja kohtub Tšehhi importööriga; Soome automaatsete sõnnikupuhastusmasinate tootja kohtub Taani uurijatega; Poola allhankepakkuja kohtub Saksa söödaautomaatide tootjaga; Rootsi talupidaja kohtub Vene tallivarustuse tootjaga. Valdkonnad: loomapidamine; kariloomade jäätmekäitlus; uued tehnoloogiad loomapidamises; söödamasinad; taastuvenergia tootmine (energy recovery, utilisation of livestock manure; application and utilisation of the ash fraction from combustion). Osavõtutasu on 150 eurot, Agromeki eksponentidele on osavõtt tasuta.
Lisainfo ja registreerimine: ANNIKA METSALA Lisainfo ja registreerimine: LIIS LEHESALU Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee
Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee www.enterprise-europe.dk
Riigihanketeated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Seminar
„Sihtturg — Ukraina” 26. novembril Kaubanduskojas
Välisministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Ettevõtluse Aren-
11.35
narile „Teeviit Ukrainasse”, mis toimub 26. novembril kell 10.00-15.00 Eesti
11.50
Arengukoostöö võimalustest ettevõtetele – Ukraina kogemus Aleksander Podgornõi, Ukraina MTÜ Dobrõhcin juht
Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Üritust toetab Eesti Äri Assotsiatsioon Ukrainas (EBAU). Käesoleval aastal toimub seminar juba
Muudatused tollikorralduses – tariifid, lõivud Petro Kutsenko, Ukraina saatkonna kaubandusmissiooni juht
damise Sihtasutus kutsuvad Teid Ukraina sihtturu traditsioonilisele semi-
12.00 Kohvipaus
seitsmendat korda ning seekord on põhirõhk ekspordivõimalustel ning tolli-, II Kuidas Ukrainas äri tehakse
maksundus-, ärikliima jm küsimustel. Seminari esimeses osas antakse ülevaade riikidevahelistest suhetest ning Ukraina majanduse olukorrast ja
12.30 Eesti ärist Ukrainas – riigi võimalused ettevõtete
ärikliimast. Teises osas avaldavad kogenud Eesti eksportöörid ja investorid
ja ettevõtjate toetamisel
Ukrainas ning Ukraina ettevõtete esindajad oma arvamust ettevõtlusest
Denis Priimägi, EAS Kiievi välisesindaja Margus Solnson, Välisministeeriumi lauaülem
riigis, ning tutvustavad ekspordivõimalusi. Päevajuht on Välisministeeriumi lauaülem Margus Solnson.
12.55 Eesti Äri Assotsiatsiooni Ukrainas (EBAU) presentatsioon
Päevakava:
13.10
Ivo Liiv, EBAU juhatuse liige
Gennadi Pampuha, Euroopa Arbitraažkoja President, Brüssel
10.00 Kogunemine, registreerimine 10.30 Avasõnad
13.25 Kaubavahetus ja logistika ning sellega seotud tolliküsimused
10.35 Poliitiline olukord Ukrainas Jaan Hein, Eesti Vabariigi Suursaadik Ukrainas
Gunnar Aru, Schenker Ukraina 13.40 Maksustamise spetsiifika Nikolay Ochkolda, Legitimus Law Company, Kiiev
Pavlo Kirjakov, Ukraina suursaadik Eestis 10.50 Ukraina majanduspoliitiline olukord ja
13.55 Innovaatilise äri kogemused Ukrainas – mobiilne parkimine
Kiievi kommunaalmajanduse olukorrast
11.20
Conterparty-riskid ja nende maandamine lepingulistes suhetes Ukraina partneritega
I Olukorrast riigis
11.05
19
Kalju Rüütli, NOW! Innovations juhatuse esimees
Rostislav Karandeejev,
14.10
Arutelu, küsimused saalile ja seminari lõpetamine
Ukraina spordi- ja pereasjade aseminister
14.30 Lõuna
Vastavushindamise küsimused – muudatused sertifitseerimise korra osas
Seminari osavõtutasu on 300 krooni (hinnale lisandub käibemaks).
Ukraina Standardiameti esindaja
Palume seminarile eelnevalt registreeruda!
Finants- ja kapitaliturud Ukrainas, valuuta reguleerimine väliskaubanduses Siim Roos, Capitalia juhatuse liige
Lisainfo ja registreerimine: VIIVE RAID • Tel: 604 0080 • E-post: viive@koda.ee MARGUS SOLNSON • Tel: 637 7217 • GSM: 5370 0300 • E-post: margus.solnson@mfa.ee
20
Koostööpakkumised • Riigihanketeated
Koostööpakkumised:
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Riigihanketeated:
Ukraina ettevõte pakub valget
(2D ja 3D kleebised, kaardid,
sertifitseeritud 2.-3.-kategooria
kraabitavad lehed, magnetid jne,
Ostetakse mobiiltelefone. Täht-
hendeid. Tähtaeg pakkumiste
kristallsuhkrut.
mida saab pakendada ümbri-
aeg pakkumiste esitamiseks
esitamiseks 17.12.2009.
Kood 2009-11-09-001
kusse või kilesse).
01.12.2009.
Kood 2614
Portugali sõidukite positsionee-
Kood 2009-10-30-009
Kood 2603
Ostetakse projekteerimis- ja
rimissüsteeme tootev ettevõte
Tuntud Taani oksjonikorraldaja
Ostetakse meditsiinilisi tarbe-
ehitustööde ehitusjuhtimise,
otsib Eestist edasimüüjat ning
(kunst, antiik, disain- ja luksus-
kaupu. Tähtaeg pakkumiste
FIDIC inseneri ja omanikujärele-
koostööpartnerit uudsete lahen-
tooted) pakub vahendusteenust
esitamiseks 30.11.2009.
valve teenust Virumaal. Täht-
duste ühiseks väljatöötamiseks.
ja distributsioonivõimalusi.
Kood 2604
aeg pakkumiste esitamiseks
Kood 2009-11-09-002
Kood 2009-10-29-021
Ostetakse ülerõivaid. Tähtaeg
18.12.2009.
Iisraeli ettevõte soovib importida
Taani ettevõte, mis arendab,
18.12. 2009.
Kood 2615
tsementi. Kood 2009-11-09-004
toodab ja müüb audio- ja HiFi-
Kood 2605
Arhiiv ostab fotonegatiivide,
Iisraeli naturaalsete huulevõiete
tehnikat, otsib pikaaegset part-
Ostetakse ilmastikukindlaid rõi-
diapositiivide ja klaasnegatiivi-
jm kosmeetika tootja otsib va-
nerlust professionaalsete audio-
vaid. Tähtaeg pakkumiste esi-
de digiteerimise teenust. Täht-
hendajat. Kood 2009-11-09-005
ja videotehnika esindustega.
tamiseks 18.12.2009.
aeg pakkumiste esitamiseks
Inglismaa tehniliste kangaste
Kood 2009-10-29-007
Kood 2606
27.11.2009.
ekspertfirma pakub oma koge-
Vene naiste ülerõivaste tootja
Ostetakse sokke. Tähtaeg pak-
Kood 2616
musi polümeeride tootmisega
otsib edasimüüjat ja äripartnerit.
kumiste esitamiseks 18.12.2009.
Ostetakse vee- ja kanalisat-
seonduvate probleemide lahen-
Kood 2009-10-26-025
Kood 2607
sioonitorustike rekonstrueeri-
SOOME
Haigla ostab desinfektsiooniva-
damisel ja otsib võimalusi tehniliseks koostööks ettevõte-
miseks omanikujärelevalve ja Teade
LÄTI
FIDIC Inseneri teenust. Tähtaeg
tega, kes on tegevad sarnases
Inglismaal asuv ettevõte ja kon-
Ostetakse elektriliine. Tähtaeg
12.12.2009.
valdkonnas.
sortsiumi koordinaator otsib
15.12.2009.
Kood 2617
Kood 2009-08-24-021
uusi partnereid 7. raampro-
Kood 2608
Rootsi ettevõte otsib esindajat
grammi projekti „Green Car Ini-
Ostetakse ravimeid. Tähtaeg
kõrgetasemelistele kööginuga-
tiatives”. Täpsem info projekti
22.12.2009.
dele. Kood 2009-11-04-005
kohta e-postaadressil annika.
Kood 2609
Taani ettevõte otsib esindajat
metsala@koda.ee.
põrandahooldussüsteemile, mis kasutab
GRUUSIA
põrandapuhastuses
Raudtee ehitustööde ja üm-
UV-tehnoloogiat, on keskkon-
berehituse hange. Tähtaeg pak-
nasõbralikum ja hinnalt sood-
kumiste esitamiseks 27.11.2009.
sam. Kood 2009-11-03-046
Kood 2610
Taani
hüdrauliliste
presside
arendaja ja tootja otsib kohalikku esindajat Eestist. Kood 2009-11-03-034 Rumeenia mööblitootja soovib
Ostetakse hankedokumentide Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee
hakata siseuksi tootva ettevõtte edasimüüjaks Rumeenias. Kood 2009-11-03-016 Rumeenia puitmajade, aiamajade,
lamineeritud
akende,
garaaži- ja aiamööbli tootja otsib edasimüüjat. Kood 2009-11-03-007 Hispaania pakendite tootja pakub reklaammaterjalide tootmise ja pakendamise teenust
disainiteenust. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 20.11.2009. Kood 2611 EESTI
Vaata lisainfot Koja tasuta partnerotsinguteenustest ja koostööpakkumiste loetelu veebilehelt www.koda.ee teenused koostööpakkumised ja infoteenused (ülevaade partnerotsinguteenustest) viimased koostööpakkumised (loetelu pakkumistest).
Kultuurimaja
ostab
büroo-
mööblit ja sisustust. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks on 23.12.2009. Kood 2612
Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 E-post: lea@koda.ee
Kultuurimaja ostab infotehnoloogia- ja esitlustehnikat. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 21.12.2009. Kood 2613
Vaata kõiki kehtivaid hanketeateid Koja veebilehelt www.koda.ee teenused valik riigihanketeateid.
Liikmelt liikmele
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
21
Nüüd on Teil võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulgast, samuti saate soovi korral teha liikmesettevõtetele oma toodete või teenuste sooduspakkumisi. Huvi korral palun saatke oma koostöösoov või sooduspakkumine e-postiaadressile kadri@koda.ee. Koostöösoov või sooduspakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile Kaubanduskoja liikmetele. NB! Avaldame ainult Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete pakkumisi. Lugege koostööpakkumisi nüüd ka Kaubanduskoja veebilehel Teenused – Koostööpakkumised ja info – Liikmelt liikmele aadressil http://www.koda.ee/?id=46026. Lisainfo: KADRI LIIMAL • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee
VEEBIMAJUTUS.EE / ELKDATA OÜ
matupidajatele, meediatöötajatele jne. Mikro-
Lisainfo:
Veebimajutus.ee teenused Kaubanduskoja liik-
ja väikeettevõtetel ning FIEdel on EASist
Annika Soomre
metele 20% soodsamalt. Kõikidele Kauban-
võimalik taotleda kord aastas kuni 15 000 krooni
Tel: 636 1182 • GSM: 512 5977
duskoja liikmetele on igapäevaselt kasutusel
ulatuses koolitusosaku toetust ILSi koolitustel
E-post: Annika@coffeenews.ee
olev e-posti ja kodulehe majutus ehk virtu-
osalemiseks. Koolitusosak on sihtotstarbeline
www.coffeenews.ee
aalserveriteenus nüüd 20% soodsam.
toetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks,
Koja liikmel on nüüd võimalik:
mille eesmärgiks on tõsta mikro- ja väike-
FERRIT KT OÜ
Registreerida uus või tuua meile üle soovi-
ettevõtete konkurentsivõimet läbi parema
OÜ Ferrit KT-l on ettevõttel on tegevuseload
tud domeen
ligipääsu koolitusteenusele.
gaasi- (A klass) ja ehitusetööde teostamise
Majutuseks valida just vajadustele sobiv vir-
Lisainfo:
valdkondades. Uuringutest projektini, projektist
tuaalserver
Maris Veeremäe
finantseerimiseni, finantseerimisest ehituseni
Liitumisel sisestada kood: KODA
Tel: 627 7173 • E-post: Maris@ilstallinn.com
ja objekti ekspluatatsiooni üleandmine. Teos-
www.ilstallinn.com
tame remonditöid, monteerimist ja tehnoloo-
Liitumine aadressilt: www.veebimajutus.ee/telli.
giaseadmete seadistamist. Meie alltöövõtjad
Elkdata OÜ (Veebimajutus.ee) on tegutsenud serveriteenuste ja domeenide registreerimise
OÜ CAWELL
täidavad elektriremondi- ja monteerimistööd
vallas juba 1998. aastast ning teenusteportfell
Pakume Kaubanduskoja liikmetele 7 päeva
mistahes keerukuse tasemel (üle 20 kv).
on suunatud eelkõige kvaliteetsete ärikliendila-
reklaamipinda väljaandes Coffee News täiesti
Käesoleval ajal koostavad meie kaastöötajad
henduste pakkumisele.
tasuta, maksta tuleks vaid disainerile reklaami
äriplaani uute arvutuslike iseloomustustega
Lisainfo:
kujunduse eest 390 krooni (hinnale lisandub
soojuspumpade tootmiseks Eestis. Otsime rii-
Tel: 683 5188 • E-post: abi@veebimajutus.ee
käibemaks). Tavaliselt maksab ühenädalane
gis ning väljaspool riiki partnereid koostööks
www.veebimajutus.ee
reklaam Coffee Newsis rohkem kui 1000 krooni.
ülalmainitud ja piirnevates tootmisvaldkon-
Reklaam oleks üleval 7 päeva ja ca 80 söögiko-
dades ning kaupade ja teenuste eksportimiseks.
INTERNATIONAL LANGUAGE SERVICES OÜ
has Tallinna kesklinnas ning jõuab mitmete
Lisainfo:
International Language Services OÜ (ILS) pakub
tuhandete lugejateni, nii eesti kui ka vene keeles!
Sergey Orlov
õppeaastal 2009/2010 firmasisest inglise keele
Coffee News on kord nädalas ilmuv väljaanne,
Tel: 5399 9658 E-post: ferritkt@gmail.com
koolitust ja eraõpet hinnasoodustusega -15%.
mida jagatakse tasuta rohkem kui 80 restora-
Koolitustellimus tuleb esitada hiljemalt 31. det-
nis ja kohvikus Tallinna kesklinnas ning selle
CHINEST GROUP OÜ
sembriks 2009. Koolitusele eelneb osalejate
läheduses. Coffee News on suurim kohvikute ja
Chinest Group on kaubandusesindus, mis osu-
testimine ja vajaduste analüüs, mille tulemuste
restoranide ajaleht maailmas ja seda rohkem
tab teenust Euroopa ettevõtetele. Meilt saab
põhjal moodustatakse astmegrupid ning koos-
kui 50 erinevas riigis. Reklaamitellija eeliseks on
abi seoses Hiina partnerite hindamise ja va-
tatakse ettevõtte vajadustele vastav kursuse-
hind, mida võib endale lubada, sest reklaam
likuga, kvaliteedikontrolli teostamisega ning
programm. Koolitust viivad läbi kvalifitseeritud
maksab vähem kui teistes trükimeediaväljaan-
lepingute sõlmimise või juriidiliste probleemide
(Cambridge’i Ülikooli tunnistus CELTA või
netes. Kohvikutes ja restoranides käijad on
lahendamisega. Pakume ka ettevõtte asuta-
diplom DELTA) ja võõrkeeleõpetajad, kelle ema-
kõige suuremad tarbijad ning kohalik lugejas-
misteenust Hiinas. Kaubanduskoja liikmetele
keeleks on inglise keel. ILSi õpetajad omavad
kond on kõige potentsiaalsem tulevane klient.
esimene konsultatsioon tasuta! Pakkumise
pikaajalisi kogemusi erialaste sisekoolituste
Kõigile võrdne reklaampind (50x75mm). Rek-
kehtivusaeg 31.12.2009.
läbiviimisel nii riigiasutustes kui eraettevõtetes.
laamid Coffee Newsis ei ole väga suured, aga
Lisainfo:
Lisaks pakume hinnasoodustust -10% eriala-
nad ei paista väikestena, kuna teised reklaamid
Priit Martinson
keele kursustele avatud gruppides. Pakume kur-
väljaandes on sama suurusega. Lisaks saate ka
Tel: 619 1619
suseid personalijuhtidele, sekretäridele, raa-
kujunduse jätta meie hooleks.
E-post: info@chinest.eu
22
Uued liikmed
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 18. november 2009
Hiiumaa
NORSE WOOD OÜ
Ida-Virumaa Jõgevamaa Raplamaa
KESK-EESTI PÕLLUMAJANDUSÜHISTU TuÜ
485 5096
Pärnumaa
EMPRO GRUPP OÜ
445 5290
www.emprogrupp.ee
Puidust ja plaadist mööbli tootmine. CNC teenus, puidu kuivatus, hööveldusteenus, voodrilaua vannutamine.
STRAM OÜ
449 0788
www.stram.se
Metallmööbli tootmine.
BRITAMARINE EV OÜ
682 9000
www.britamarine.com
Kaatrite tootmine.
EA RENG AS
626 0000
www.eareng.ee
Arhitektuurne ja ehituslik projekteerimine, projektijuhtimine, järelevalve.
RUTILANT OÜ
501 7838
www.rutilant.ee
Kala ost-müük.
BONUS PROJEKT OÜ
520 1872
www.bonusprojekt.ee
Projektijuhtimine. Projekteerimine, omanikujärelevalve, ekspertiisid, ehitustööd, energiaaudit, energiamärgis.
CELLUFUEL OÜ
646 6634
www.cellufuel.eu
Puidugraanulite tootmine. Biomassi gaasistustehnoloogia arendamine. Biomassil põhinevate küttesüsteemide ja CHP-jaamade arendamine.
ELEMENT MAJATEHAS OÜ
472 0841
www.elementhousefactory.ee
Puitkonstruktsioonide tootmine: puitkarkassil seina-, lae-, põranda-, katuse-, terrassi-, rõdupaneelide ja -elementide tootmine, moodulite valmistamine ja paigaldus.
ESTECS ESTONIA OÜ
631 1581
www.estecs.ee
Esmaabi tarvete müük ja import, töörõivaste ja töökaitsevahendite müük.
HELEN CONSULT OÜ
518 8618
MAGNUM AS
650 1901
www.magnum.ee
Valdusfirma.
MASTER AUTOMATION ESTONIA OÜ
698 8100
www.mag.fi
Tööstusautomaatika seadmete projekteerimine ja tootmine.
OPTIMIST GROUP OÜ
502 2911
www.optimist.ee
Reklaam, disain, turundus. Ürituste korraldamine.
IKODOR AS
733 7264
www.ikodor.ee
Betoonist sillutus- ja äärekivide tootmine. Betoonist muude toodete tootmine. Betoonisegu tootmine. Puidu ja ehitusmaterjali müük.
UNITED FISH TRADERS OÜ
518 4999
www.uft.ee
Transporditeenused. Kinnisvaraarendus, haldamine ja hooldamine. Jae- ja hulgikaubandus, kala töötlemine.
PINSKA GRUPP OÜ
435 4121
www.pinska.ee
Voodrilaudade, põrandalaudade, höövelmaterjali tootmine, saematerjali tootmine, värvitud voodrilaudade tootmine, kilpmajade tootmine.
Tallinn ja Harjumaa
Tartumaa
Viljandimaa
5392 7109
www.norsewood.ee
Puhke- ja meelelahutusrajatiste ehitus. Erinevate toodete ja hoonete valmistamine, mis on seotud ümar- või saepalgiga.
SAROS EST OÜ
356 6320
www.sarosest.com
Ripplagede müük, tootmine, paigaldamine.
MONEXEST OÜ
5656 4606
www.monexest.ee
Alumiiniumprofiilidest kasvuhoonete ehitamine ja rekonstrueerimine. Läbipaistvate kattematerjalide müük ja paigaldamine. Põllumajandustarvikute ja saaduste müük, väetised, mürkkelmikaalid. Põllumajandusalane nõustamine.
Täiskasvanute koolitus, raamatupidamisteenus.
Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee Teenuste osakond
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus
Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • Stockholmi messid Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • liikmesuhted • avalikud suhted • Tel: 604 0085 Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950