Teataja 20_2010_pisike by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA 85

TEATAJA

NR 20 • 17. NOVEMBER 2010

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTAL

Rohkem tähelepanu ettevõtlikele inimestele! Toomas Lumani kõne Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 85. aastapäevale pühendatud vastuvõtul 11. novembril Kadrioru lossis Nii mõnigi meie pikaajaline partner on öelnud, et ta tuleb Koja sünnipäeval kohale selleks, et kuulata, mis ettevõtjaid Eesti riigis kõige rohkem häirib. Tahaksin seekord rääkida sellistest asjadest nagu nõudlus ja nõudlikkus, vastutus ja vastutustundlikkus. Viimase kahe aasta jooksul on kõik ettevõtjad saanud omal nahal tunda, mis asi on nõudlus, selle näiteks 90-protsendiline langus ning sellega kaasnenud vajadus kulusid ja töötajaskonda koomale tõmmata. On selgunud seegi, et mõnede äriplaanide järele puudub nõudlus üleüldse ning on tegevusalasid, kus lisaks nõudlusele on ära kadunud ka pankade poolne valmisolek krediteerimist pakkuda. Olukord muutus Eesti majanduses kiiresti ja kardinaalselt ning taastub moel, mis ei sarnane varasemale. Loodetavasti jõuame siiski seda kaudu uuele, kõrgemale ja efektiivsemale tasemele ettevõtete juhtimises ja majandamises. Võiks ju arvata, et kui muutused majanduses on olnud nii kardinaalsed, siis on see kaasa toonud ka põhjapanevaid muutusi riigijuhtimises ja avalikus halduses. Või kipub meil ikka nii olema, et ametnikkond suudab tekitada nõudlust iseenese tegevuse järele, küsimata kodanikult, kas ühe või teise tegevuse või regulatsiooni järele on olemas reaalne vajadus. Ettevõtjate jaoks on jätkuvalt suurimaks halduskoormusega seotud kuluks seadusemuudatustega kursisolemise kulu.

Jätkub lk 2

TÄNA LEHES: Riigi Teataja uuest elektroonilisest keskkonnast Audiitortegevusest muutunud majandusruumis

Suurte pangatähtede vastuvõtmisest kaubanduses Euroopa autotööstuse probleemidest ja arengusuundadest

Tagasivaade Tallinna kohtumistele Peterburis Ülevaade Kaubanduskoja haridusteemalistest tegemistest

Iga liige loeb! | www.koda.ee

Kaubanduskoja 85. aastapäev

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Algus esikaanel

Rohkem tähelepanu ettevõtlikele inimestele!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitles oma 85. aastapäeva pidulikul vastuvõtul majandustegelaste leksikoni „Kes on kes Eesti majanduses 2010?” Leksikoni koostab ja kirjastab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda iga viie aasta järel oma juubeliaastal. Kaks varasemat raamatut ilmusid aastatel 2000 ja 2005.

riisi jooksul on keskmise et-

mat tähelepanu pöörata ettevõtlike

ditest kasutatakse ära ostude kau-

mist kahtkümmet aastat või võik-

tevõtte suurus kahanenud

inimeste — ettevõtjate — toetami-

du, mis jäävad riigihanke piirmää-

sime selle kitsaskoha avalikus sek-

üheteistkümnelt töötajalt üheksani.

sele ja julgustamisele töökohtade

radest allapoole ja sellel põllul näen

toris likvideerida järgmise aasta

Pange tähele! Keskmine Eesti ette-

loomisel. Oleme küll teinud märki-

ma täna ulatuslikku tegematajät-

jooksul.

võte on niinimetatud mikroette-

misväärseid edusamme ettevõtluse

mist. Kiire väljavõte Riigi Teataja

võte. Ja küsigem nüüd iseendalt,

alustamise barjääride vähendami-

andmebaasist näitab, et 240 oma-

Tuleb tunnistada, et juubeliaasta

head ametnikud ja riigiisad, kas nii

seks, uuest aastast ei nõuta alga-

valitsusest on oma hankepoliitika

jääb meelde nii mõnegi negatiivse

ulatuslikud ja sagedased seaduse-

jatelt kapitalistidelt isegi mitte

selles avaldanud vaid 27. Mõnevõrra

trendiga ka majanduskeskkonna ku-

muudatused on ikka vajalikud, kui-

kapitali olemasolu, kuid halduskoor-

rohkem on neid, kellel vastavad

jundamisel. Tihtipeale on probleem

das küll selle üheksa töötajaga

muse vähendamine tegutsevate et-

juhised dokumendiregistrist leita-

isegi mitte ühe või teise otsuse

ettevõtte juht ja omanik kõigi nende

tevõtete õlult on jäänud laias laas-

vad. See ei tähenda küll üheselt, et

sisus, vaid viisis, kuidas selleni jõu-

muudatustega kursis olla võiks

tus siiski deklaratiivseks.

ülejäänutel need puuduks, küll aga

takse. Siinkohal tuleb otsa vaadata

on see märk läbipaistmatusest.

mitte ainult ametnikkonnale, vaid

tu enda teada seaduskuulekalt käi-

Aastaid oleme rääkinud riigieelarve

Keskvalitusele alluvate ametite ja

ka poliitikutele. Initsiatiivid ja eel-

tunud ettevõtja seaduserikkujaks?

ja kohalike eelarvete vahendite

inspektsioonide puhul on lood sar-

nõud nagu plastikkoti aktsiis või

Samal ajal ärgem unustagem, et sa-

säästlikumast ja efektiivsemast ka-

nased. Kahjuks ei õnnestunud mitte

võlakaitse seadus on jõudnud Riigi-

ma arvu töökohtade loomiseks va-

sutamisest avaliku teenuse pakku-

ühegi ameti või inspektsiooni vee-

kogu menetlusse ilma igasuguse

jame nüüd rohkem ettevõtlikke

misel. Täna, pea kakskümmend aas-

bilehelt leida, millistest põhimõte-

eelneva avaliku aruteluta, mõjude

inimesi kui enne. Kas me mitte selle

tat peale riigi taasiseseisvumist

test hangete korraldamisel lähtu-

analüüsita ning kaasamise põhi-

pideva muutmisega ja seda kaudu

oleme aga sunnitud tõdema, et olu-

takse. Ajakirjanikud, akadeemikud

mõtteid eirates. Me ei taha mingil

halduskoormuse kasvuga ei tapa et-

kord selles vallas on kaugel ideaal-

ja ametnikud on korduvalt viimastel

juhul pärssida seadusandja õigust

tevõtlikkust nii mõneski ettevõt-

sest. Oleme selle aasta jooksul küll

nädalatel kurtnud, et Eestis konku-

seadusandlikku

likus inimeses lõplikult? Ei pea ole-

jõudmas riigihangete seaduse põhi-

rents ei toimi. Avaliku raha läbipais-

näidata, kuid selle juures tuleb

ma nobelist, et aru saada, lisaks iga

mõtteliste muudatusteni ja täpsus-

tev ja konkursipõhine kasutamine

järgida kõiki mängureegleid, mida

üksiku töötuks jäänud inimese eest

tusteni, kuid ärgem unustagem, et

aitaks sellele oluliselt kaasa. Siinko-

seadusandja ise on paika pannud ja

hoolitsemisele tuleb oluliselt suure-

märkimisväärne osa eelarvevahen-

hal küsiksin, et kas me vajame järg-

väärtusi, mida üheskoos demok-

suuta? Kas äkki seda kaudu ei muu-

initsiatiivi

üles

Kaubanduskoja 85. aastapäev

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

raatlikeks saaksime nimetada. Kui

mokraatia mõistet. Nõudlikkus ei

lahkub Eesti tööjõuturult loomulikul

sama meediaväljaanne arutlenud

Riigikogu neist väärtustest lugu ei

saa väljenduda vaid nõudlikkuses

viisil rohkem inimesi, kui sinna

vajaduse üle teha Eestist ja Tallin-

pea, siis on raske kohalikelt omava-

seaduse täitja, vaid ka koostaja või

suundub. Ilmselgelt peavad need

nast piirkonna finantskeskus, pak-

litsustelt nõuda läbipaistvat ja kaa-

järelvalvaja suhtes.

noored tööturule suundujad olema

kudes selleks välja mitmeid ideid.

võimelised enamaks kui sealt lahku-

Kulla arutlejad, see, et Eesti tütar-

jad.

ettevõtted annavad laenu seda ju

savat tegevust kohalike maksude või hankepoliitikate kehtestamisel.

Ministeeriumite vahel toimub sea-

tähendabki, et oleme muutumas

dusloome kooskõlastamise protViimaste nädalate ajakirjandusest

sess, ehk sellest ka see sageli

Tööjõu kõrval on ettevõtjate jaoks

piirkondlikuks

olen lugenud ettepanekut taastada

kohatav mentaalne tõrge kaasata

teine oluline faktor alati maksud.

Samamoodi annavad ju laenu fi-

finantskeskuseks.

ettevõtete võimalus erakondi spon-

ettevõtjaid sisuliselt neid puuduta-

Me ei oleks Eesti Kaubandus-Töös-

nantsettevõtted nii London Citys kui

soreerida, mis teadupärast tänasel

vate seaduste, määruste, juhendite

tuskoda, kui peokõne seda sõna

Frankfurdis. See ongi ju see, mida

päeval on Eestis keelatud. See

väljatöötamisse. Me ei soovi, et

mainimata mööduks. Siinkohal ta-

me taotlesime, et siit toimuks suu-

paneb mind küsima, kas poliitikud

meiega midagi kooskõlastataks või

han aga taas tulla teema nõudlus

rem finantsvarade juhtimine kui ko-

ise ikka saavad aru, kui unikaalse ja

valmis asjale heakskiitu otsitaks.

juurde. Need, kes võtavad nõuks

halikul turul kasutatakse. On ju ka

demokraatliku süsteemiga meil tä-

Me soovime olla kaasatud, algusest

sõna võtta maksude ja maksusüs-

üks suur rahvusvaheline kontsern

na tegemist on. Demokraatia kesk-

peale, ja seda selleks, et ettevõtjad

teemi muutmise teemal, peaks en-

andnud teada suisa oma ühe haru

mes on kodanik ja tema toetus —

mõistaksid muudatuse vajadust

dale selgeks tegema, kas selle järele

finantsjuhtimise Tallinnasse koli-

olgu siis hääl valimistel või annetus

ning tuleks kaasa seaduse mõtte ja

ikka vajadust on. Kriisist taastumise

misest. Nii, et lugupeetud kirjutajad

parteikassasse — see peab olema

sisuga selle täitmisel.

käigus pole olulisemat asja kui mak-

ja arutlejad, analüüsigem enne as-

susüsteemi stabiilsus ja atraktiiv-

jade tegelikku seisu, kui asume igas

vahelise või kodumaise korporat-

Tahaksin rõhutada ühte meie erilist

sus. Ma ei väida, et Eesti maksu-

asjas negatiivset otsima. Tõsi ta on,

siooni võime sekkuda valimiskam-

soovi — olla kaasatud hariduselu

süsteem on vigadeta — ühe või teise

et paraku võttis see kõik aega küm-

paaniasse. Kui poliitikutel on teada

edendamisse. Haridusküsimused on

nurga alt on meil detaile, mis vajak-

me aastat, enne kui uus ettevõtete

kaudseid või varjatud annetusi et-

pidev ja läbiv teema Koja juhatuse

sid kindlasti lihvimist. Kas aga saab

tulumaksusüsteem, mis jõustus

tevõtete poolt parteikassadesse,

istungitel, oleme püüdnud oma

tõsiselt võtta ühe ennast professo-

01.01.2000 need tulemused andis.

nagu nimetatud artiklis viidati, siis

seisukohti selgitada küll ministee-

riks nimetava isiku seisukohavõttu,

Aga seda enam peaksime seda hoid-

tuleks neil pöörduda sellesisulise

riumis, küll parlamendis, kuid aren-

et valitsused on kümne aasta jook-

ma, mitte demagoogilistel argu-

avaldusega õiguskaitseorganeisse,

gud on ikkagi liiga aeglased. Mida

sul jätnud ettevõtte tulumaksuna

mentidel muutma tõttama.

mitte teha ettepanekuid varasema

aeg edasi, seda vähem on meil usku,

kokku korjamata kümneid miljar-

süsteemi, mis paljude ettevõtete

et põhihariduse, mis peaks olema

deid kroone. Vaadakem fakte, 2008.

Head riigiisad ja ametnikud, tahan

suhtes ka surveavaldamiseks sobis,

sama kvaliteetne ja kättesaadav

aastal laekus Saksamaa eelarvesse

siinkohal veelkord toonitada, et et-

taastamiseks. Toonitan veelkord —

igale lapsele kogu riigis, üle otsus-

ettevõtete tulumaksu summas, mis

tevõtjad ja nende esindusorganisat-

Kaubanduskoda ei toeta mingil

tamine saab olla usaldatud valla-

võrdus 0,64 protsendiga Saksamaa

sioonid ei soovi mitte mingil moel

juhul ettevõtetele parteikassasse

valitsuste kätte. Õigem oleks tege-

rahvuslikust koguproduktist. Eestis

asuda parlamendi, valitsuse või riigi-

annetamise võimaluse taastamist,

likult öelda, et oleme täna veen-

aga laekus riigile ettevõtetelt tulu-

asutuste rolli aga samal ajal ei

sest see oleks selge taandareng

dunud selles, et põhihariduse muut-

maksu summas, mis võrdus 1,65

tagane me ka mingilgi moel oma

meie vägagi demokraatlikus ühis-

mine riiklikuks ühtsushariduseks on

protsendiga meie rahvuslikust ko-

seisukohast, et demokraatlikus õi-

konnas.

vältimatu.

guproduktist. Seega protsentuaal-

gusriigis ei tohiks ühtegi seadust või

selt ca 2,6 korda rohkem. Kui me

muud seadusandlikku akti muuta

tugevam kui ükskõik millise rahvus-

Keskkonda kujundavaid ja hea tava

Majanduse taastumise käigus näe-

siin Eestis oleme selle teadmise

põhjaliku analüüsita, mõjude hin-

piirest väljuvaid praktikaid näeme ka

me juba praegu paradoksaalselt nii

juures kellegi arvates midagi jätnud

nanguta ja avaliku ning argumen-

ametkondade juures. Kui ametkond,

suurt töötust kui suurt kvalifitsee-

kokku korjamata, siis tuleb välja, et

teeritud diskussioonita nendega,

kelle kodulehe esiküljel on lause —

ritud tööjõu puudust. Koolide sisse-

teised seal Euroopas ei korja kokku

keda see muudatus puudutab.

„Valvame, et isikuandmete kasu-

astumisstatistikat vaadates on meil

sedagi, nii, et kas meil on ikka põh-

tamisel austataks eraelu ning et riigi

hirm, et toodame struktuurset töö-

just häbeneda? Samuti avaldas üks

Lõpetuseks tahan aga teid kõiki

tegevus oleks läbipaistev” — paneb

puudust täie auruga edasi. Riiklik

meediaväljaanne eelmisel nädalal

veelkord tänada pikaajalise ja tiheda

kokku juhendit tööandjatele ja kait-

koolitustellimus vastab küll majan-

artikli, kus kirjeldas, kuidas rahvus-

koostöö eest ning tuletada meelde,

seb seda eelnõud väljatöötamise

duse struktuurile, aga kui üle poole

vaheliste ettevõtete tütarettevõt-

et ÜRO on meid äsja arvanud väga

ajal templiga „Asutusesiseseks ka-

õppuritest õpivad väljaspool riiklikku

ted on andnud laenu väljapoole

kõrge inimarenguga riikide hulka.

sutamiseks“, siis on tegemist hir-

koolitustellimust ja nende valikud

Eestit oma sidus- ja emaettevõte-

Käitugem siis sellele vastavalt ning

muäratava pretsedendiga. Kartus

on suunamata ning juhuslikud, ei

tele. Sellele tegevusele püüti anda

hoidkem üleval vaid avatud ja argu-

avaliku debati ees muudab selle

ole meil olulist lootust paranemi-

negatiivset varjundit. Tuletaks siin-

menteeritud diskussiooni ühiskonna

olematuks ja diskrediteerib de-

seks. Juba kolme aasta pärast

kohal meelde, et varasemal ajal on

arendamiseks.

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Sisukord

Kalender

Kaubanduskoja 85. aastapäev

23. november

Ekspordi Akadeemia seminar „Trendid” tipp- ja keskastmejuhtidele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

23.–24. nov

Kontaktkohtumised säästliku ehitusega tegelevatele ettevõtjatele ja organisatsioonidele Västeras, Rootsis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

30. november

Seminar: Euro tulekuga kaasnevad muudatused raamatupidaja töös Clarion Hotell Euroopa konverentsikeskuses (Paadi 5, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

1. detsember

Kontaktkohtumised AgroMatch ja firmakülastused põllumajandusmessi Agromek 2010 raames Taanis Herningis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

2., 3. ja 9. dets

Ekspordiplaani koostamise koolitus Rakveres Lääne-Viru Maavalitsuse saalis (Kreutzwaldi 5) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

8. detsember

Ekspordi Akadeemia seminar „Innovaatilised võimalused kulude optimeerimiseks” tipp- ja keskastmejuhtidele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

17., 18. ja 24. jaan

Ekspordiplaani koostamise koolitus Võrus Mainori Kõrgkooli Võru õppekskuses (Kreutzwaldi 34) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

17. jaanuar

Välismessikoolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

18. jaanuar

Turu-uuringute koostamise koolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

19. jaanuar

Ekspordi Akadeemia seminar „Võtmetegevused” tippjuhtidele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

20. jaanuar

Ekspordi Akadeemia seminar „Võtmetegevused” keskastmejuhtidele Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

7. veebruar

Välismessikoolitus Kuressaares Kaubanduskoja Kuressaare esindus (Tallinna 16) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

8. veebruar

Turu-uuringute koostamise koolitus Kuressaares Kaubanduskoja Kuressaare esindus (Tallinna 16) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

15. veebruar

ECOFIRA kontaktkohtumisteüritus keskkonnasektori asjatundjaile Hispaanias Valencias Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

21. veebruar

Ekspordiplaani koostamise koolitus Tallinnas (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

8. märts

Turu-uuringute koostamise koolitus Võrus Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Rohkem tähelepanu ettevõtlikele inimestele!

Seadusandlus Riigi Teataja uues kuues

Auditi poliitikavaldkonna roheline raamat

Audiitortegevus muutunud majandusruumis

Puhkuseosakute regulatsioon Koja gallupid

9 10

Ettevõtjale eurost Selgitus suurte euro pangatähtede vastuvõtmise kohta kaubanduses

Euroopa uudised

Kuhu liigub Euroopa autotööstus? Noppeid probleemidest ja arengusuundadest

Tagasivaade Miski ei lähenda nii nagu ü hine rahateenimine

Hariduspoliitika Tagasivaade Kaubanduskoja haridustemaatilistele tegemistele

Liikmeintervjuu AS PLANSERK — 15 aastat kvaliteeti

Vastutustundlik ettevõtlus Laste- ja noortesõbralik ettevõte 2010 — AS G4S

Teated

Liikmelt liikmele

Koostööpakkumised

Riigihanketeated

Uued liikmed

14., 15. ja 21. märts Ekspordiplaani koostamise koolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

MAIT PALTS Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

Riigi Teataja uues kuues Juba mõne nädala jooksul on olnud kasutusel uus Riigi Teataja elektrooniline keskkond. Kas see on ka lihtne ja kasutajasõbralik?

vades www.riigiteataja.ee on

uues võrguväljaandes tervikteksti-

samini leitavaks ka eelnõude sele-

suse määruste avaldamisega koos

esmamulje positiivne, sest

dele lisatud sisukorrad ning tervik-

tuskirjad on tegemist igati positiivse

terviktekstidega alustatakse piloot-

tegemist tundub olevat lihtsa ja

tekstide erinevaid redaktsioone on

muudatusega sest tihti võibki sea-

projektidena 2011. aastal. 1. jaanua-

loogilise ülesehitusega otsingusüs-

võimalik võrrelda. Viimane on eriti

duseelnõuga koos koostatud sele-

rist 2013 muutub kõigi määruste ja

teemiga, kus varasem funktsionaal-

kasulik, et tuvastada seadusemuu-

tuskirjast olla rohkem kasu kui

nende terviktekstide avaldamine

sus säilitatud ning muudetud visuaal-

datusi ning neid võrrelda. Võimalik

konkreetsest sättest. Avaldamisel

Riigi Teatajas kohaliku omavalitsuse

set ajakohasemaks. Puutudes iga-

on kahte eri hetkel kehtinud sama

lisanduvad lingid ka Euroopa Liidu

üksustele kohustuslikuks.

päevaselt ise kokku õigusaktide ot-

seaduse teksti kõrvuti vaadata ning

õigusaktidele ning moodulpäring

simisega, olgu siis kehtivate või

koos liigutada. Näiteks saab hõlp-

võimaldab otsida teavet teistest

Nagu iga uue asjaga ikka, nii esineb

mingil kindlal ajahetkel kehtinud,

sasti võtta lahti tulumaksuseaduse

õigusteavet sisaldavatest andme-

kindlasti ka uue Riigi Teataja and-

kuid tänaseks kehtetutega, on

täna kehtiva redaktsiooni ja sinna

kogudest. Samuti on moodulpäringu

mebaasiga alguses mõningaid tõr-

oluliseks eelkõige otsingu lihtsus ja

kõrvale 01.01.2011 kehtima hakkava

lehel võimalik avada teiste õigus-

keid, mille kohta samal veebilehel

kiirus. Võrreldes eelmise versiooniga

redaktsiooni ning neid paralleelselt

teavet sisaldavate andmekogude

kohe ka tagasisidet oodatakse. Jul-

on vähemalt otsinguvõimalused

võrrelda. Hea on näiteks vaadata,

otsinguaknaid ja nende abil otsida

gesti võib aga öelda, et Riigi Teataja

hetkel säilinud ja mõned uued või-

milliseid muudatusi euro kasutuse-

vajalikku teavet. Viimased on aga

andmebaas on arenenud ning seda

malused isegi lisandunud. Näiteks

levõtt maksuseadustes kaasa toob.

selgelt pigem juristidele suunatud

on võrdlemisi lihtne kasutada. Kin-

saab kohe avalehelt otsida õigusakti

Muutunud tekstiosad on kergemini

võimalused, mida ettevõtja ilmselt

nitust saab sellele näiteks siis, kui

ka selle ametliku lühendi järgi. Te-

tuvastamiseks ka erinevat värvi.

väga tihti kasutama ei hakka.

tekib vajadus otsida mõnes teises

Tavakasutaja jaoks on kaks positiivsed uuendust. Võrreldes vana elektroonilise Riigi Teatajaga on uues võrguväljaandes terviktekstidele lisatud sisukorrad ning terviktekstide erinevaid redaktsioone on võimalik võrrelda. Viimane on eriti kasulik, et tuvastada seadusemuudatusi ning neid võrrelda.

Hea võimaluse otsida õigusakte,

on loodud küll ka Euroopa E-õigus-

mis kehtivad konkreetses valdkon-

keskkonna portaal www.e-justice.eu,

nas, annab süstemaatiline liigitus.

kust leiab info kõikide liikmesriikide

Sama võimalus oli olemas ka eel-

õigusaktide andmebaaside kohta.

mises versioonis, kuid nüüd on see

Samas tuleb tõdeda, et nii mitmedki

pisut kasutajasõbralikum ning sobi-

riigid omavad kehtivate õigusaktide

vaks valikuks, kui on vaja leida nt

jaoks veel killustatud andmebaase,

asjaõiguse või võlaõiguse valdkonda

millest osad on piiratud või tasulise

kuuluvaid seaduseid.

ligipääsuga. Viimast tasub meeles

riigis kehtivaid õigusakte. Tänaseks

gemist ehk küll eelkõige juristile mõeldud otsimist kiirendava võimalusega, mis kindlasti aja jooksul veel täienema peaks. Viimast seetõttu, et vähemasti praegu vastele ÄS (äriseadustiku ametlik lühend) õiget vastust ei saanud. Samuti ei soovita praegu avalehel oleva lihtsa otsingu kaudu otsida õigusakti, mille nime te täpselt ei tea. Pooliku või osalise pealkirja järgi õigusakti

pidada näiteks juhul, kui soovite Seoses juba suvel jõustunud uue

lepingus kokku leppida kohaldami-

otsingut, mille tulemustest suure-

Lisaks on avaldatavate aktide kohta

Riigi Teataja seadusega on muutu-

sele kuuluvas õiguses nii, et see ei

ma tõenäosusega õige leiab. Näi-

võimalik tellida e-postiaadressile

nud ka õigusaktide avaldamise kord

ole Eesti õigus.

teks sõnadele „mittetulundus” või

teateid koos avaldatud aktide linki-

ja avaldamismärke vorm. Alates

„äriseadus” hetkel lihtsa otsingu abil

dega, mille abil on muudatusi hea

1. juunist ilmub Riigi Teataja nelja-

Eelöeldu kokkuvõttes soovitan kõi-

soovitud vastust ei saanud. Küll aga

jälgida. Meeldetuletuste tellimiseks

osalisena. I osas avaldatakse seadu-

gile, kel vähegi huvi uue Riigi Teataja

leidis täpne otsing mõlema sõna

tuleb aga ennast Riigi Teataja kasu-

sed ja teised õigustloovad aktid, II

keskkonnaga tutvuda ning selle või-

järgi koheselt vastavalt nii mittetu-

tajaks registreerida.

osas välislepingud ja muud välis-

malused üle vaadata. Samas ei tasu

leidmiseks tasub kasutada täpset

suhtlemist käsitlevad aktid, III osas

loomulikult unustada sedagi, et

Avaldamisel uues keskkonnas lisan-

Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja

oma õigusalaste küsimustega, olgu

duvad aktide juurde lingid ka muu-

Vabariigi Valitsuse üksikaktid ning

selleks siis kasvõi soov leida mõnda

Tavakasutaja jaoks on kindlasti väga

datuste menetluse kohta Riigikogus

muud dokumendid. Riigi Teataja IV

õigusakti, võivad Kaubanduskoja

positiivsed kaks uuendust. Võrreldes

ja kooskõlastamise infosüsteemis.

osas avaldatakse kohaliku omavalit-

liikmed alati ka meie juristide poole

vana elektroonilise Riigi Teatajaga on

Kuna seeläbi peaksid muutuma hõlp-

suse määrused. Kohaliku omavalit-

pöörduda.

lundusühingute seaduse kui ka äriseadustiku kehtivad redaktsioonid.

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Auditi poliitikavaldkonna roheline raamat Käesoleval aastal Euroopa Komisjoni (EK) poolt koostatud roheline raamat audiitorteenuseid puudutavast poliitika kujundamisest pöörab suurimat tähelepanu auditi usaldusväärsuse ja audiitorite sõltumatusega seonduvatele küsimustele. Täiendavalt tõstetakse esile MART KÄGU Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

ka auditeid puudutava reeglistiku suuremat ühtlustamisvajadust.

ohelised raamatud on EK

Audiitori roll

did, mis kajastavad arutelu teatavas

Rohelises raamatus tuuakse esile,

finantsteabe kättesaadavust (nt

poliitikavaldkonnas. Eelkõige on need

et auditid keskenduvad hetkel pea-

nende klientideks olnud suurte et-

suunatud huvitatud pooltele, keda

miselt möödunud perioodide tea-

tevõtete finantsteave), vaid tõe-

kutsutakse üles osalema vastavas

bele. Sellest tulenevalt pakutakse

näoliselt ka kahjustada investorite

mõttevahetuses, mis võivad viia

välja, et audiitorid võiksid esitada

usaldust ja kindlustunnet ning

lõpuks ka õigusaktide koostamiseni.

teavet ka ettevõtja majandus- ja

mõjutada kogu finantssüsteemi

finantsväljavaadete kohta. See oleks

stabiilsust. EK peab oluliseks selle riski maandamist ning ühe lahen-

Audit koos järelevalve ja äriühingu üldjuhtimisega peaks olema üks peamistest vahenditest, mis aitab saavutada finantsstabiilsust andes kindluse ettevõtjate finantsseisundi tõepärasusest. See on ka põhjus, miks EK on auditi valdkonna n-ö luubi alla võtnud. Audiitorid peaksid vähen-

Audiitorid võiksid esitada teavet ka ettevõtja majandus- ja finantsväljavaadete kohta, selline audiitori rolli laiendamine on aga EK hinnangul põhjendatud ainult siis, kui sellel on ka reaalselt positiivne mõju.

dusena nähakse auditituru dünaamilisemaks muutmist ja paremate tingimuste loomist väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eelöeldu soodustamiseks pakutakse välja nt suurte ettevõtjate auditite teostamiseks sellise audiitorühingu konsortsiumi (ühisauditi) kohustus-

dama riski, et möödunud perioodide

Eelöeldu on mõeldud eelkõige mõttevahetuse algatamiseks antud valdkonnas ning oma arvamust saavad avaldada kõik soovijad. Antud rohelise raamatuga, kus on ka konkreetsed küsimused ära toodud, saab täpsemalt tutvuda veebiaadressil http:// ec.europa.eu/yourvoice. Kõik kommentaarid on oodatud e-postiaadressile mart@koda.ee.

ühingu võimalik kokkuvarisemine võib mitte ainult piirata auditeeritud

poolt välja antud dokumen-

finantsteave sisaldab olulisi väärka-

ilmselt eriti kohane tegevuse jätku-

likku moodustamist, millesse kuu-

jastamisi. EK on seisukohal, et prae-

vust silmas pidades. Samas on EK

luks vähemalt üks mittesüsteemne

gune tava näib osutavat pigem sel-

seisukohal, et audiitori rolli eelmai-

audiitorühing.

lele, et finantsaruannete koostami-

nitud viisil laiendamine on põhjen-

sel ei keskenduta niivõrd finants-

datud ainult juhul, kui sellel on ka

seisundi õigele ja sisulisele kajasta-

reaalselt positiivne mõju.

misele, kuivõrd rohkem finantsaruandluse vormilisele küljele. Hiljutine panganduskriis näitab eriti

Suurte audiitorühingute positsioon ja mõju

Tõhus järelevalve audiitorühingute üle Rohelises raamatus on oluliseks küsimuseks peetud ka järelevalvet audiitorühingute tegevuse üle. Prob-

ilmekalt, kui oluline on, et finants-

EK juhib tähelepanu sellele, et vii-

leem on selles, et praegu ei teostata

aruanne näitaks sisuliselt ja tõe-

masel kahel aastakümnel on toi-

järelevalvet piiriüleste juhtorganite

päraselt ettevõtte majanduslikku

munud audiitorühingute üha suu-

üle, mis katavad auditivõrgustiku te-

olukorda. Alljärgnevalt pööratakse

rem konsolideerumine, mis on vii-

gevusi eri liikmesriikides, st liikmes-

tähelepanu konkreetsematele küsi-

nud selleni, et juhtiva rolli on endale

riigi tasandil teostatakse järelevalvet

mustele, mida EK kõnealuses rohe-

haaranud loetud arv audiitorühin-

ainult võrgustiku iga siseriikliku

lises raamatus on oluliseks pidanud.

guid. Probleemne on, et ühe sellise

osa üle. Rahvusvaheliste audiitor-

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

võrgustike järelevalve võiks toimu-

muude sidusrühmade ees, kuigi

da Euroopa tasandil. Muuhulgas

audiitoritele maksab tasu auditee-

peab EK võimalikuks ka uue Euroo-

ritav ettevõtja. EK kaalub sellise

pa järelevalveasutuse loomist.

stsenaariumi teostatavust, mille kohaselt on audit üks kohustuslikest kontrollidest, mille korral

Audiitorteenustele ühtne turg

määramine, tasustamine ning töövõtu kestus oleks pigem kellegi

Ühtlustamisest ei räägita mitte

Audiitortegevus muutunud majandusruumis

kolmanda isiku kohustus.

ainult järelevalve, vaid ka audiitorteenuste osutamise reeglite puhul.

EK leiab, et olukord, kus ettevõtja

Rohelises raamatus leitakse, et

on määranud aastakümneid sama

KURMET OJAMAA

tulevikus võiks olla audiitortee-

audiitorühingut, näib olevat vastu-

nuste ühtne turg, mis põhineb

olus sõltumatuse soovitud stan-

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja

eeskirjade suuremal ühtlustamisel

darditega ning ühe lahendusena

ning audiitoritele nn Euroopa loa

sellele võiks kaaluda kohustuslikku

väljatöötamisel, mis võimaldaks

rotatsiooni. Samas möönab EK n-ö

neil osutada teenuseid kogu ELis.

teadmiste kadumise aspekti, mis

See tähendaks üleeuroopalise re-

tekib kohustusliku rotatsiooni tu-

gistreerimise kehtestamist koos

lemusena. Hoolimata sellest soo-

udiitortegevus on äriühingu

heline auditeerimise ja kindlust-

üldjuhtimise ja valitsemise

andvate töövõttude standardite

järel üheks peamistest vahendi-

komitee (IAASB) on välja töötanud rahvusvahelised

kutsekvalifikatsioonide

vib EK uurida sellise rotatsiooni

test, mis aitab saavutada finants-

nõuete ning ühiste valitsemise,

poolt- ja vastuargumente, eelkõige

stabiilsust.

Audiitorkontrolliga

standardid (ISA). IAASB vaatas

omandiõiguse

silmas pidades auditituru objek-

hangitav kindlus vähendab väärka-

ajavahemikul 2006–2009 rahvus-

tiivsuse ja dünaamilisuse süven-

jastamise ohtu ja seega ka kulusid,

vahelised auditeerimise standardid

tavad kogu ELis. Kirjeldatud üht-

damist ja säilitamist. Vältimaks

mida peaks pankroti korral kand-

põhjalikult läbi ning täpsustas

lustamine aitaks suure tõenäo-

seda, et partnerid (vandeaudiito-

ma nii ettevõtte osanikud kui ka

neid. Täpsustatud rahvusvaheliste

susega suurendada konkurentsi

rid) vahetavad audiitorühinguid, et

ühiskond tervikuna. Audit on mää-

auditeerimise standardite alusel

suurte auditite turul, sest see liht-

võtta endaga kaasa teatavaid

rava tähtsusega usalduse ja turu

sustaks Euroopa audiitorvõrgus-

kliente, tuleks rotatsioonieeskir-

usaldusväärsuse taastamisel. See

tike arengut ja vähendaks kulusid,

jade vastuvõtmise korral tagada,

aitab kaasa investorite kaitsele ja

mis tekivad audiitorteenuste üle-

et rotatsioon toimub mitte ainult

vähendab ettevõtjate kapitaliku-

euroopalise osutamisega.

audiitorühingute, vaid ka partneri-

lusid.

ühiste

sõltumatuse

eeskirjadega, mis oleks kohalda-

te (vandeaudiitorite) puhul. Sellise

auditeerimise

Täpsustatud rahvusvaheliste auditeerimise standardite alusel kehtestas Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalve nõukogu 15. septembril 2010. aastal rahvusvaheliste standardite alusel koostatud 44 vandeaudiitori kutsetegevuse standardit, mis on avaldatud veebilehel www.audiitorkogu.ee.

kohustusliku rotatsiooniga peaks

Selle taustal on oluline rõhutada,

kaasnema kohustuslik pakkumiste

et vandeaudiitoritel on oluline roll

esitamine, mille puhul audiitori

ning audiitorettevõtjatel on audii-

Üheks olulisemaks teemaks rohe-

määramise aluseks olev kriteerium

tortegevuse seadusega antud

lises raamatus on audiitorite sõltu-

on läbipaistev. EK hinnangul saab

ülesanne teostada kohustuslikku

matus ja selle tagamine. Selles osas

kohustusliku rotatsiooniga mitte

auditit ja ülevaatust. See ülesanne

peetakse probleemseks huvide kon-

üksnes tugevdada audiitorite sõl-

vastab ühiskondliku rolli täitmi-

kehtestas Audiitorkogu audiitor-

fliktide tekkimist seoses ettevõtja

tumatust, vaid see võiks toimida

sele, mis väljendub arvamuse aval-

tegevuse järelevalve nõukogu 15.

poolt audiitorite määramise ja ta-

ka auditituru dünaamilisuse ja

damises audiitorkontrollile allu-

septembril 2010. aastal rahvus-

sustamisega, audiitorühingute ro-

suutlikkuse katalüsaatorina.

tatud üksuste finantsaruannete

vaheliste standardite alusel koos-

tatsiooni madala tasemega (auditit

õigsuse ja õigluse kohta. Vande-

tatud 44 vandeaudiitori kutsete-

teostab aastakümneid üks ja sama

Täiendavalt soovib EK uurida audii-

audiitori sõltumatuse kontsept-

gevuse standardit. Nimetatud

ühing), audiitorühingute poolt lisaks

torühingute poolt auditiväliste

sioon on auditikeskkonna vunda-

standardid on avaldatud Audiitor-

audiitorteenustele ka muude tee-

teenuste osutamise keelu tugev-

mendiks.

kogu veebilehel www.audiitor-

nuste osutamisega.

damist. Viimast just põhjusel, et

Audiitorühingute valitsemine ja sõltumatus

kuivõrd audiitorid esitavad sõlAudiitorite määramise ja tasusta-

tumatu arvamuse ettevõtjate fi-

mise puhul peetakse häireks asja-

nantsseisundi kohta, ei tohiks neil

olu, et audiitor on vastutav auditeeritava ettevõtja aktsionäride ja

kogu.ee. Enamik Euroopa Liidu

Vandeaudiitori kutsetegevuse standardid

liikmesriike on rahvusvahelised auditeerimise standardid juba vastu võtnud või vastu võtmas

soovitavalt olla auditeeritavas äri-

Rahvusvahelise arvestuseksperti-

ning neid kohaldavad ka peamised

ühingus mistahes ärihuve.

de föderatsiooni (IFAC) rahvusva-

audiitorühingute võrgustikud.

Seadusandlus

Lühidalt: Audiitortegevus on äriühingu üldjuhtimise ja valitsemise järel üheks peamistest vahenditest, mis aitab saavutada finantsstabiilsust.

Vandeaudiitoritel on oluline roll ning audiitorettevõtjatel on audiitortegevuse seadusega antud ülesanne teostada kohustuslikku auditit ja ülevaatust.

Eestis tuleb Audiitorkogu vandeaudiitori kutsetegevuse standardit kohaldada esimest korda 2010. majandusaasta kohta tehtava audiitorkontrolli käigus.

Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on senise kohustusliku auditi kõrval uut liiki kohustuslik audiitorteenus — ülevaatus, mis on kohandatud VKEde vajadustele ja vähendab nende halduskoormust.

Euroopas on audiitorühingute järelevalves keskne roll avalikku huvi järgival järelevalvesüsteemil. Eestis on järelevalvenõukogu liikmed nimetatud Rahandusministeeriumi, Justiits ministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Finantsinspektsiooni, Riigikontrolli ja Audiitorkogu esindajatest.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Eestis tuleb Audiitorkogu vande-

Audit ja ülevaatus on kindlustand-

kõigis olulistes osades kooskõlas

audiitori kutsetegevuse standardit

vad audiitorteenused. Auditi ja üle-

rakendatava finantsaruandluse raa-

kohaldada esimest korda 2010. ma-

vaatuse kohustuse kriteeriumid (vt

mistikuga. Ülevaatus annab piiratud

jandusaasta kohta tehtava audiitor-

tabel 1) on sätestatud audiitortege-

kindluse. Ülevaatuse kokkuvõte

kontrolli käigus. Täpsustatud rah-

vuse seaduse §-s 91 ja 92.

avaldatakse

üldistavas

eitavas

vormis — me ei tuvastanud midagi,

vusvahelisi auditeerimise standardeid võib pidada rangemaks mitmes

Raamatupidamise

aastaaruande

mis sunniks meid uskuma, et fi-

valdkonnas, võrreldes kuni 2009.

audit on kohustuslik igale aktsia-

nantsaruanded ei kajasta kõigis

majandusaasta kohta teostatud

seltsile, riigiraamatupidamiskohus-

olulistes osades õigesti ja õiglaselt

auditite puhul kasutatud standar-

tuslasele, kohaliku omavalitsuse

ettevõtte finantsseisundit.

dite või auditeerimiseeskirjaga.

üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigi-

Halduskoormuse vähendamine

eelarvest eraldist saavale erakonnale. Kohustusliku ülevaatuse võib

Kutsetegevuse järelevalve avalikes huvides Euroopas on audiitorühingute järele-

asendada auditiga.

valves keskne roll avalikku huvi järgi-

Kuigi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) saavad audi-

Finantsaruannete auditi läbiviimisel

val järelevalvesüsteemil. Audiitorte-

tist kasu tänu finantsteabe suure-

on vandeaudiitori eesmärgiks oman-

gevuse järelevalve nõukogu on audii-

male usaldusväärsusele, on kindlaks

dada põhjendatud kindlus selle koh-

tortegevuse seaduse alusel loodud

tehtud, et kohustuslikud auditid on

ta, kas finantsaruanded tervikuna

Audiitorkogu sõltumatu järelevalve-

võimalik halduskoormuse allikas.

on vabad kas pettusest või veast

organ, kelle ülesanne on korraldada

Seetõttu peab Rahandusministee-

tingitud olulisest väärkajastami-

järelevalvet avalikes huvides ning

rium vajalikuks teha tõsiseid pingu-

sest, võimaldades seega avaldada

võtta meetmeid audiitortegevuse

tusi, et luua VKEde audiitorkont-

arvamust selle kohta, kas finants-

arengu eelduste loomiseks, vande-

rolliks soodsam keskkond. Nii on

aruanded on koostatud kõigis olu-

audiitori kutsetegevuse kvaliteedi

alates 2011. aasta 1. jaanuarist se-

listes osades kooskõlas rakendatava

saavutamiseks ja selle kaitsmiseks.

nise kohustusliku auditi kõrval uut

finantsaruandluse

raamistikuga.

Järelevalvenõukogu liikmed on nime-

liiki kohustuslik audiitorteenus —

Audit annab põhjendatud kindluse.

tatud Rahandusministeeriumi, Jus-

ülevaatus. Ülevaatus on kohan-

Auditi arvamus avaldatakse üldis-

tiitsministeeriumi, Eesti Kaubandus-

datud VKEde vajadustele. Ülevaa-

tavas jaatavas vormis — meie arva-

Tööstuskoja, Finantsinspektsiooni,

tuse korral teostavad vandeaudii-

tes kajastavad finantsaruanded

Riigikontrolli ja Audiitorkogu esinda-

torid piiratud protseduure, et avas-

kõigis olulistes osades õigesti ja

jatest. Audiitorkogu on omavalitsus-

tada veast või pettusest põhjus-

õiglaselt ettevõtte finantsseisundit.

likul põhimõttel tegutsev kutseühen-

tatud väärkajastamisi. Ülevaatust

Finantsaruannete ülevaatuse ees-

dus arvestusala audiitortegevuse

kasutatakse Euroopa Majandus-

märk on võimaldada praktiseerijal

korraldamiseks era- ja avalikes hu-

piirkonna liikmesriikidest Eestis ja

teada anda, kas ta on täheldanud

vides ning oma liikmete kutsealaste

Šveitsis. Taani kaalub selle kasu-

midagi, mis sunnib teda uskuma, et

õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu on

tuselevõttu.

finantsaruanded ei ole koostatud

avalik-õiguslik juriidiline isik.

TABEL 1 Auditi ja ülevaatuse kriteeriumid (eurodes, inimest) Täidetud peab olema 2 kriteeriumit 3-st

Audit

Ülevaatus

Müügitulu või tulu

> 2 000 000

> 1 000 000

Varad bilansipäeva seisuga

> 1 000 000

> 500 000

> 30

> 15

Keskmine töötajate arv Täidetud peab olema 1 kriteerium 3-st

Audit

Ülevaatus

Müügitulu või tulu

> 6 000 000

> 3 000 000

Varad bilansipäeva seisuga

> 3 000 000

> 1 500 000

> 90

> 45

Keskmine töötajate arv

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Puhkuseosakute regulatsioon Justiitsministeerium on koostanud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse üle võtta Eesti õigusesse direktiiv tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega ehk uus puhkuseosakute direktiiv.

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

uhkuseosaku mõiste

Kuigi puhkuseosakud on ka varase-

teave tarbijale arusaadavas keeles.

malt ELi tasandil reguleeritud (juba

Nii pikaajalise puhkusetoote lepin-

1994. aastast), siis uue direktiiviga

gu, vahenduslepingu, vahetussüs-

Täpsustuseks kõigepealt, mis üldse

soovitakse tarbijakaitset veelgi tõ-

teemilepingu kui ka ehitise ajutise

on puhkuseosak, mida uute võlaõi-

hustada. Kuna tegemist on tarbi-

kasutamise lepingu puhul kohalda-

gusseaduse sätetega soovitakse

jakaitselise direktiiviga, siis ülevõt-

takse sätteid üksnes majandus- või

reguleerida. Puhkuseosak annab

misel siseriiklikusse õigusesse tõl-

kutsetegevuses tegutsevate isikute

selle omanikule õiguse viibida

gendamisvabadust suurt ei jäeta,

ja tarbija vahelistele lepingutele.

puhkekuurordis kokkulepitud ajava-

mis peaks ennekõike tagama kõigi-

hemiku kokkulepitud ajal kalendri-

le ELi tarbijatele ühesugused õigu-

aastast. Selliseks puhkuseosakuks

sed, sõltumata sellest, kus riigis

võib olla näiteks iga-aastane ranna-

osakuid osteti.

Ehitise ajutise kasutamise lepingu-

majakese kasutusõigus Hispaanias või pikaajaline suusamaja renti-

Eelnõuga tuuakse sisse uued lepin-

ga antakse tarbijale üle õigus kasu-

mine Šveitsi Alpides. Paljudes ELi

guliigid: pikaajalise puhkusetoote

tada ehitist. Eelnõuga täpsusta-

riikides on puhkuseosakute oman-

leping, vahetussüsteemileping ja

takse, et selline ehitise kasutus-

damine väga levinud puhkuse veet-

vahendusleping ning muudetakse

õigus antakse majutamise eesmärgil. Kasutusõigus peab olema aju-

mise viis, nt Ühendkuningriikides, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias on puhkuseosakute ostumüügi poolest esirinnas ning majanduses mängib see ärivaldkond olulist rolli. Ka Tšehhis, Ungaris ja Poolas on puhkuseosakute turuosa kasvamas. Eestis ei ole puhkuseosakud väga

Uue direktiiviga soovitakse tarbijakaitset veelgi tõhustada ning selle ülevõtmine peaks ennekõike tagama kõigile ELi tarbijatele ühesugused õigused, sõltumata sellest, kus riigis osakuid osteti.

Ehitise ajutise kasutamise leping

laialt levinud tooted, aga sellele

Puhkuseosak annab selle omanikule õiguse viibida puhkekuurordis kokkulepitud ajavahemiku kokkulepitud ajal kalendriaastast. Selliseks puhkuseosakuks võib olla näiteks iga-aastane rannamajakese kasutusõigus Hispaanias või pikaajaline suusamaja rentimine Šveitsi Alpides.

tine ning tarbija peab vastava õiguse saama rohkem kui üheks aastaks mitme kasutusperioodi jooksul. Lepinguliik „pikaajaline puhkusetoode” hõlmab selliseid tooteid nagu puhkuseklubid. Toode seisneb selles, et tarbijal on õigus saada soodustusi, eelkõige hinnaalandusi, kas üksnes ehitise kasutamisel või koos reisi või muude teenustega, mille eest tarbija on kohustatud tasuma.

vaatamata on mitmeid küsitavaid juhtumeid osakute müügiga olnud.

ehitise ajutise kasutamise lepingu

Sarnaselt ehitise ajutise kasutamise

Nõnda tutvustame pisut lähemalt,

mõistet. Reguleeritakse puhkuse-

lepinguga kestab pikaajalise puh-

millist toodet ja millistel tingimus-

toodete reklaami ja eelneva teavi-

kusetoote leping kauem kui üks

tel plaanitavate võlaõigusseaduse

tamise regulatsiooni ning tarbija

aasta. Siia ei kuulu püsikliendi-

muudatustega tarbijatele pakkuda

õigust

taganemisel,

soodustused, mille alusel tehakse

võib.

keeldu võtta ettemaksu ja tagada

allahindlusi hotellides või nt suviste

lepingust

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

sooduspakettidena müüdud tooted.

selliste toimingute tegemist, mis

Samuti ei ole krediitkaart pikaaja-

võimaldaksid tarbija krediitkaardi-

line puhkusetoode, ehkki kaardiga

kontole broneeringuid teha.

Koja gallupid

ning tarbija peab kaardi saamiseks

Oluliseks on peetud ka tarbijate pii-

Täname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidi

maksma teatud summa ja lisaks

sav teavitamine enne lepingu sõlmi-

aastamaksu, sest allahindluste pak-

mist, selleks on kehtestatud stan-

meie küsitlustele Kaubanduskoja veebilehel aktiivselt

kumine ei ole kaardi põhieesmärk.

dardinfo teabeleht, mis siis kõigile

vastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada oma

võib saada soodustusi hotellides

EL-i tarbijatele peaks oma lihtsa

arvamused ja ettepanekud, mille edastame

Oluline on nimetatud puhkusetoo-

ülesehituse ja struktuuriga tagama

dete puhul endiselt tarbija põhiko-

teabe võrreldatavuse ja arusaamise.

seadusandjale. Teie arvamusest sõltub palju!

hustus maksta toote kasutusõiguse

Taolisel teabelehel peab puhkuse-

eest, sealjuures on võimalikud eri-

toote pakkuja ära tooma muu-

nevad tasumisvariandid — nt ei pea

hulgas pakkuja kontaktid, toote

maksmise kohustust sätestama

lühikirjelduse, kasutamise perioodi,

kohe lepingu algusesse, tasumist

makstava tasu, võimalikud lisa-

Kas kasutatud kaupade puhul on põhjendatud 2-aastane

võib korraldada ka peale esialgse

kulud (kohalikud maksud, lõivud,

pretensiooni esitamise õigus kauba puuduste kohta?

summa saamist iga majutuskorra

aastamaksud), kommunaaltasud,

eest eraldi lisasummana. Samas

teenused/ehitised (nt ujula), mida

pikaajalise puhkusetoote lepingute

tarbija võib kasutada jne. Taoline

puhul toimub tasumine osamakse-

teabeleht peab olema isiklikult

tena, mis on jagatud võrdse suuru-

adresseeritud, taasesitavas vormis

Jah — 21%

sega makseteks lepingu kestuse iga

ning kättesaadav piisava aja jook-

Ei oska öelda — 11%

aasta kohta ning keelatud on pak-

sul. Info võib olla paberil, e-kirjana,

kujal kohustada tarbijat ebaproport-

DVD-l vms viisil, aga tähelepanu

sionaalselt suurt osa makstavast

tuleb pöörata konkreetse tarbija või-

tasust lühikese perioodi jooksul

malustele infole ligipääsuks ehk kui

tasuma.

on teada, et sellel konkreetsel tarbi-

Ei, see tähtaeg peaks olema üks aasta — 68%

(Vastajaid 19)

jal puudub interneti või arvuti kasu-

Lepingust taganemine Kuna tarbijal on edaspidi õigus le-

tamise võimalus, siis info andmine DVD-l või mälupulgal ei ole asjakohane.

pingust taganeda 14 päeva (kehtivas regulatsioonis 10 päeva) jooksul

Vältimaks olukordi, kus tarbijal võib

ilma põhjust avaldamata, siis enne

tekkida ettekujutus, et taoliseid

taganemistähtaja lõppu on keela-

puhkusetooteid saab lihtsalt ja va-

tud igasugused maksed tarbijalt et-

balt võõrandada ning soovi korral

tevõtjale, tegemist on nn järele-

tootest vabaneda, ei tohi lepingus

mõtlemisajaga. Taganemisõiguse

ega ka toote reklaamis määratleda

kasutamisel ei hüvita tarbija kulusid

ehitise ajutise kasutamisõigust ja

ega kanna vastutust kulutuste eest,

pikaajalist puhkusetoodet investee-

mis kaasnevad teenustega, mida

ringuna.

Kuidas võiks toimuda jagunemislepingu ja ühinemislepingu avaldamine?

Asjaomase ettevõtte interneti kodulehel — 15% Äriregistri kodulehel (tasuta) — 69% Mõnel muul riigi poolt selleks ette nähtud veebilehel (tasuta) — 8%

nemist. Tarbijal ei tule tasuda no-

Ettevõtja valib ise eeltoodud kohtade hulgast avaldamise koha — 0%

taritasusid ja muid avalik-õigusliku

Ei oska öelda — 8%

võidi osutada enne lepingust taga-

suhte alusel makstud tagastamatuid tasusid ning ta ei kanna vastutust lepinguga seotud teenuste eest, lisaks ei või pakkuja nõuda tarbijalt taganemise korral ka asja kasutamise eest kasutuseeliseid. Samuti on keelatud pakkujal või kolmandatel isikutel nõuda tarbijal

(Vastajaid 21)

Täpsemalt eelnõu teksti ja seletuskirjaga saab aga tutvuda Koja veebilehel http://www.koda.ee /?id=1300. Oodatud on kommentaarid ja ettepanekud epostiaadressile koidu@koda.ee.

Ettevõtjale eurost

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Selgitus suurte euro pangatähtede vastuvõtmise kohta kaubanduses MAIT PALTS Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

Lühidalt: Kauplejad kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti sõltumata nende väärtusest ning pangatähti piiranguteta. Kroonimünte tuleb paralleelkäibeperioodil võtta vastu kuni 20 krooni väärtuses.

Ebamõistlik on eeldada, et minnes 100-eurose rahatähega ostma kioskist ajalehte, mille hind on 0,77 eurot, on kauplejal alati olemas vajalik kogus tagastusraha. Eriti oluline on võimalikult täpse raha andmine ühistranspordis pileti ostmisel, et säästa nii sõitja enda kui juhi aega ja tagada ühistranspordi sõidugraafikus püsimine. Tuginedes oma tegevusala praktikale varub kaupleja tagastusraha vajalikus mõistlikus koguses olenevalt kaupleja käibest, müüdavate kaupade sortimendist ja hinnatasemest.

uba mõnda aega on teemana

vastu võtma korraga kuni 50 kehti-

vajalikus mõistlikus koguses olene-

üleval olnud küsimus, kas

vat euromünti sõltumata nende

valt kaupleja käibest, müüdavate

kaupleja peab igal juhul euro

väärtusest ning pangatähti piiran-

kaupade sortimendist ja hinnatase-

kasutusele tulles vastu võtma ka

guteta (§2). Kroonimünte tuleb kau-

mest. Suurema väärtusega raha-

suuri pangatähti (nt 200, 500 euro

plejal paralleelkäibeperioodil võtta

tähtede puhul võib kaupleja tarbijal

kupüürid). Kuigi näiteks 500-euro-

vastu kuni 20 krooni väärtuses. See-

soovitada enne ostmist müüjalt

sed rahatähed kohe alguses panka-

juures tuleb aga arvestada ka võla-

järele küsida, kas vajalik tagastus-

de kaudu käibele ei jõuagi ning ka

õigusseaduses sätestatut, mille

raha on olemas. Näiteks võib kaup-

sularahaautomaatidest saab vähe-

kohaselt võlausaldaja ja võlgnik (ehk

leja välja panna järgmise sisuga

malt alguses vaid 5-, 10-, 20- või 50-

siis kaupleja ja tarbija) peavad

sildid:

euroseid rahatähti, on teoreetiline

teineteise suhtes käituma hea usu

„Palume mõistvat suhtumist,

võimalus tõesti olemas, et suure

ja mõistlikkuse põhimõttest lähtu-

kui tasumisel ilmneb, et kassas

nominaaliga rahatähed jõuavad

valt, arvestades muu hulgas ka

puudub hetkel sobiv kogus ta-

ringlusse näiteks turistide kaudu.

vastava tegevus- või kutseala tava-

gastusraha. Püüame leida lahen-

Kuna aga kauplejate poolt oli soov,

sid ja praktikat (§-d 6 ja 7).

duse parimal võimalikul moel.“ „Tasumisel X eurost suuremate

et suurte pangatähtede teemat selgitataks, koostatigi näidetega juhis,

Seega mõistlikkuse põhimõttest

pangatähtedega ei pruugi olla

mis käsitleb konkreetselt suure no-

lähtuvalt peab ka tarbija arvestama,

piisavas koguses tagastusraha.

minaaliga pangatähtede teemat.

millise rahatähega ta midagi ostma

Vabandame!“

Samas võib aga kohe ka öelda, et

läheb, et maksmiseks kasutatava

„Soovid maksta X või suurema

kõik need kokkulepped või tavad,

rahatähe ja tasumisele kuuluva

kupüüriga? Täpsusta, kas tagas-

mis täna toimivad olukordades, kus

summa suhe oleks mõistlikult pro-

tusraha on piisavalt!“

tarbija soovib maksta 500-krooni-

portsionaalne. Ebamõistlik on näi-

„Maksa võimalikult täpse sum-

sega ning kauplejal ei ole talle tagasi

teks eeldada, et minnes 100-eurose

maga! Tagastusraha hulk võib

anda parajat raha, toimivad ju ka

rahatähega ostma kioskist ajalehte,

olla piiratud!”

pärast 1. jaanuari. Mõistlik käitumi-

mille hind on 0,77 eurot, on kauple-

ne on alati lubatud. Järgnevalt konk-

jal alati olemas vajalik kogus tagas-

reetse selgituse tekst, mis on leitav

tusraha. Eriti oluline on võimalikult

ka euroveebist euro.eesti.ee

täpse raha andmine ühistranspordis pileti ostmisel, et säästa nii sõitja

Suure nominaalväärtusega pangatähtede vastuvõtmine

enda kui juhi aega ja tagada ühistranspordi sõidugraafikus püsimine.

Euro kasutusele võtmise seaduse

Tuginedes oma tegevusala prakti-

kohaselt on kauplejad kohustatud

kale varub kaupleja tagastusraha

Selgitus: X — konkreetse väärtuse osas peab iga kaupleja ise otsustama

Euroopa uudised

Paindlik tööaeg elavdab majandust

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

märtsis ning sellega seoses on plaa-

misjoni siseasjade voliniku Cecilia

panekus palutakse liikmesriikidel

nis avaldada eksperdiaruanne ka

Malmströmi sõnul võiksid kõik

koostada riiklikud programmid,

tööajaeeskirjade sotsiaalse ja ma-

Euroopa Liidu liikmesriigid toetada

milles osutatakse, millal, kus ja

jandusmõju kohta.

sisepiirideta alaga seotud õigusi.

kuidas hakatakse ehitama ja hal-

„Sisepiirideta ala, kus inimesed saa-

dama

vad vabalt liikuda, on Euroopa koos-

lõppladustamiseks, et tagada ran-

töö üks suurimaid saavutusi. Sellest

geimate ohutusnormide järgimine.

saavad kodanikud tõelist kasu. See-

Direktiivi heakskiitmise korral muu-

tõttu on kahetsusväärne, et sisepii-

detakse rahvusvaheliselt kokkulepi-

rideta alaga seotud õigusi ei austata

tud ohutusnormid Euroopa Liidus

kõikjal,” rääkis Malmström. Euroopa

õiguslikult siduvaks ja jõustatavaks.

Komisjon leiab, et olukorra nõuete-

Direktiiviga nähakse muu hulgas

kohaseks jälgimiseks ja kodanike

ette, et liikmesriigid koostavad nelja

probleemide lahendamiseks peavad

aasta jooksul oma riiklikud prog-

26. oktoobril avaldatud Euroopa Komisjoni uuringus leitakse, et paindlik tööaeg ning sooline võrdõiguslikkus on kasulik nii tööandjale kui ka -võtjale. Komisjoni asepresidendi Viviane Redingi sõnul aitavad paindlik tööaeg ning puhkused suurendada tööhõivet ja muuta iivet jätkusuutlikumaks. „Majanduslanguse ajal aitab paindlik tööaeg ini-

Internetikonsultatsioon programmi „Kodanike Euroopa” üle

hoidlaid

tuumajäätmete

mestel säilitada oma töökoha. Me

Euroopa Komisjon käivitas 27. ok-

liikmesriigid esitama rohkem teavet

rammid muu hulgas lõppladusta-

peame jätkama peresõbraliku töö-

toobril ulatusliku internetikonsul-

sisepiirialadel tehtavate kontrollide

mishoidlate ehitus- ja haldus-

turu struktuuri loomisel tehtud edu-

tatsiooni programmi „Kodanike

sageduse ja põhjuste kohta. Mitte-

kavade, ehitustööde täpset ajakava

samme: mõlemad, nii paindlik

Euroopa“ tuleviku üle. Oma panuse

rahuldavate selgituste menetlemi-

ja vahe-eesmärkide kohta. Kaks või

tööaeg kui ka sooline võrdõigus-

arutellu saab anda kuni 5. jaanua-

seks võetakse kasutusele Euroopa

enam liikmesriiki võivad kokku lep-

likkus on majanduse elavdamiseks

rini 2011 interaktiivse poliitikakujun-

Liidu õiguse nõuetekohaseks kohal-

pida, et jäätmete lõppladustami-

olulised,” lisas ta. Avaldatud eksper-

damise portaalis (http://ec.europa

damiseks ettenähtud vahendid.

seks kasutatakse neist ühes riigis

diaruandes „Paindlik töökorraldus ja

.eu/yourvoice/consultations/index_

Schengeni leping tähendab, et inime-

asuvat sama hoidlat. Tuumajäät-

sooline võrdõiguslikkus” esitatakse

en.htm). Osalema on kutsutud kõik

sed võivad kodakondsusest olene-

mete eksportimine EList väljaspool

ulatuslik ülevaade olukorrast 27

huvilised — nii üksikisikud ja koda-

mata ületada sisepiire kõikjal, ilma

asuvatesse riikidesse lõppladusta-

Euroopa Liidu liikmesriigis ja EMP-

nikuühiskonna organisatsioonid kui

et neid kontrollitaks. Politseikohus-

mise eesmärgil on keelatud. Samuti

EFTA riikides (Island, Norra, Liech-

ka riigi- ja teadusasutused.

tuste täitmise raames on liikmes-

peavad liikmesriigid üldsust teavi-

riikide asutustel siiski lubatud

tama ja üldsusel peaks olema või-

inimesi kontrollida kogu liikmesriigi

malus osaleda tuumajäätmete käit-

territooriumil.

lemist käsitlevate otsuste tegemisel.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku tuumajäätmete lõppladustamise ohutusnormide kehtestamiseks

Suunised tuuleenergiatootmine ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ühitamiseks

tenstein ja Šveits). Aruandest selgub, et liikmesriigiti valitseb tööaja paindlikkuse osas endiselt suur erinevus. Säärane töökorraldus on populaarsem Põhja- ja LääneEuroopas, samal ajal kui Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on rohkem

Schengeni piirieeskirjadega on probleeme

levinud 40-tunnine töönädal. Probleemina mainitakse ka seda, et kuni

Euroopa Komisjon avaldas Schen-

organisatsioonides

käsitatakse

geni piirieeskirjade kohaldamise

paindlikkust nn naiste tööajakorral-

aruande, kus pöörab tähelepanu

dusviisina, kinnistab see pigem soo-

kolmele peamisele probleemile, mil-

lisi erinevusi, kui muudab neid. Üle-

lega reisijad Euroopa Liidus kokku

vaade juhib tähelepanu ka sellele, et

puutuvad. Aruandes tuuakse valu-

praegune finants- ja majanduskriis

punktidena välja raskused väideta-

on jätnud endast selge märgi ning

vate korrapäraste ja süstemaatiliste

Komisjon tegi 3. novembril ette-

nädalal suunised, millest juhindudes

paindlikkust nähakse nüüd kui olu-

kontrollidega sisepiirialadel ning

paneku kehtestada ohutusnormid

toota looduskaitsealadel tuuleener-

list poliitilist meedet, millega aidata

sujuvat liiklust takistavad tõkked

tuumaelektrijaamades ning medit-

giat. Suuniseid hakatakse kohal-

töötajatel kohaneda muutuvate

maanteepiiripunktides sisepiiridel.

siinis või teadusuuringute käigus

dama Natura 2000 võrgustiku ala-

majandustingimustega.

Euroopa Komisjon avaldas eelmisel

Euroopa

Samuti on probleemiks see, et kont-

tekkiva kasutatud tuumakütuse ja

del. Natura 2000 võrgustik on ELi

Komisjoni alustas ELi tööajaees-

rolli taaskehtestamisest sisepiiridel

radioaktiivsete jäätmete lõppladus-

bioloogilise mitmekesisuse poliitika

kirjade läbivaatamisega tänavu

teatatakse liiga hilja. Euroopa Ko-

tamiseks. Esitatud direktiiviette-

nurgakivi ja peamine vahend, mille

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

abil püütakse saavutada ELi ees-

miseks Šveitsis suure hadronite põr-

keskendutakse muu hulgas ka sot-

hädaabivahendite vabatahtlik re-

märk peatada bioloogilise mitmeke-

kuri juures või selleks, et lahendada

siaalse ettevõtluse ning ELi ette-

serv ja töötada välja situatsiooni-

sisuse hävimine 2020. aastaks. ELi

meid kõiki puudutavad probleemid,

võtete toetamisele, käibemaksu-

plaanid. Peale selle kavatsetakse

taastuvenergia eesmärgi kohaselt

näiteks leida ravi epilepsiale või luua

raamistiku täiustamisele ning e-

teatise kohaselt luua Euroopa hä-

peaks 2020. aastaks pärinema 20%

taifuunidest hoiatamise süsteem.

kaubanduse kättesaadavuse laien-

daolukordadele reageerimise kes-

kogu Euroopas tarbitavast energiast

Tänu kiiresti arenevale tehnoloo-

damisele. Prioriteetides tuuakse põ-

kus, mis ühendab humanitaarabi ja

taastuvenergiaallikatest ning tuule-

giale, teenustele ja võimsusele on

hiteemadena esile veel kodaniku-

kodanikukaitse kriisikeskused.

energial on selle eesmärgi saavu-

GÉANT kõige parem teadusuurin-

õiguste tegevuskava, Euroopa üle-

tamisel oluline osa. Seega ei saa

gute võrgustik maailmas. Komisjon,

maailmse panuse olulisus ning tähe-

tuuleparkide rajamist Natura 2000

osana Euroopa digitaalsest tege-

lepanu suunamise sisendite asemel

aladele välistada. Selliseid arendus-

vuskavast, on võtnud endale kohus-

mõjule. Koos 2011. meetmete esita-

projekte on vaja aga igal üksikul

tuse toetada ja arendada info- ja

misega antakse tööprogrammis üle-

juhul eraldi hinnata. Euroopa Komis-

kommunikatsioonitehnoloogial

vaade ka 2010. aasta saavutustest.

joni keskkonnavolinik Janez Potočnik

põhinevaid infrastruktuure nagu

sõnas: „Uued suunised annavad liik-

GÉANT, nii et suurt hulka digitaalset

mesriikidele ja ettevõtjatele selgu-

infot saab rakendada nii meie ma-

se, kuidas rajada tuuleparke kooskõ-

janduse kui ka ühiskonna huvides.

las Natura 2000 nõuetega. Õigusakte ega poliitikat ei muudeta, vaid selgitatakse üksnes juba kehtivaid seadusi. Meie eesmärk on tagada, et taastuvenergia eesmärgid saavutatakse nii, et järgitakse täiel määral liikide kaitset käsitlevaid ELi sea-

Euroopa Komisjon võttis vastu 2011. aasta strateegilised prioriteedid

Euroopa Komisjon tegutseb Euroopa katastroofivalmiduse suurendamise nimel

Euroopa Liidu tippfirmad jäävad investeerimises USA konkurentidest maha Euroopa Komisjoni tabel ELis 2010. aastal tööstuslikku teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringute kohta näitab, et 2009. aastal vähenesid ELi tippettevõtete investeeringud teadus- ja arendus-

26. oktoobril astus EL suure sammu

tegevusse 2,6%, kuigi toodete

parema, kiirema ja tõhusama katas-

müük ja kasum vähenesid palju

Euroopa Komisjon võttis 2011. aas-

troofidele reageerimise poole tänu

rohkem — vastavalt 10,1% ja 21,0%.

taks vastu uue tööprogrammi, mis

sellele, et Euroopa Komisjon võttis

USA juhtivate tegijate teadus- ja

sisaldab konkreetseid meetmeid

vastu uue teatise, mille eemärk on

arendustegevusalased investeerin-

majanduslangusest taastumiseks.

tugevdada ELi sellealast suutlikkust

gud vähenesid kaks korda rohkem

Euroopa Komisjoni president José

nii kodanikukaitse kui ka humani-

kui ELis (5,1%), kuid ülemaailmne

Manuel Barroso sõnas, et kuigi

taarabi tagamisel. Uus strateegia

vähenemine oli väiksem (1,9%). Jaa-

Euroopa Liit on näidanud, et ta suu-

pakub kaht lahendust: esiteks suu-

pani firmad säilitasid oma investee-

dab praeguste probleemidega toime

rendatakse ELi senist suutlikkust ja

ringute taseme. Mujal Aasias — Hiinas,

Euroopa Komisjon tähistas ELi ra-

tulla, ei ole vaja enne õhtut hõisata.

tõhustatakse liikmesriikide häda-

Indias, Hongkongis, Lõuna-Koreas ja

hastatava teadusuuringute kiire

Barroso rõhutas, et oluline on pü-

abivahendeid ning teiseks luuakse

Taiwanil — tegutsevad ettevõtted

andmesidevõrgu GÉANT kümnen-

hendumine jätkusuutlikule majan-

hädaolukordadele reageerimise kes-

jätkasid varasemate aastate tormi-

dat sünnipäeva. Tänu GÉANTile

duskasvule ja tööhõive tagamisele:

kus, mis toimib kriisiolukorras tea-

list teadus- ja arendustegevust. Jaa-

saavad teadlased nii Euroopas kui

„Täna vastuvõetud tööprogramm

bevahetuse ja parema ELi tasandi

pani autotootja Toyota on teist

ka kogu maailmas teedrajavate

tagab, et kriisist toibumine jätkub

koordineerimise platvormina. Ette-

aastat järjest maailma suurim teadus-

teadusuuringute kallal reaalajas

järgmisel aastal ja edaspidigi.” Ko-

panekute eesmärk on tõhustada

ja arendustegevusse investeerija

koos töötada. GÉANT annab 40

misjoni püstitatud 2011. aasta töö-

Euroopa Liidu katastroofivalmiduse

(6,8 miljardit eurot). Selliste ette-

Euroopa riigis 40 miljonile teadla-

prioriteedid koosnevad viiest põhi-

koordineerimist nii ELis kui ka väl-

võtete esikümnesse kuulub kolm

sele juurdepääsu andmete töötle-

teemast, muu hulgas pannakse

jaspool seda. Tulemuslikkuse ja

ELi ettevõtet: Euroopas tegutsev

mise võimsusele, mis on väga olu-

rõhku sotsiaalse turumajanduse

järjepidevuse kindlustamiseks tu-

suurim investor Volkswagen 5,8 mil-

line suure andmemahu jagamiseks,

säilitamisele ning majanduskas-

leks tagada valmisolek reageerida

jardi euroga ning Nokia ja Sanofi-

mida on vaja kas või näiteks väiksei-

vu taastamisele, et tagada tööhõi-

Euroopa hädaolukordadele. Samuti

Aventis. Tulemustabel hõlmab 1400

mate teadaolevate osakeste uuri-

ve. Majanduskasvu parandamises

tuleks moodustada liikmesriikide

tippettevõtjat üle maailma.

dusi.”

Teadusuuringute kiire andmesidevõrk GÉANT saab kümneaastaseks

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Kuhu liigub Euroopa autotööstus? Noppeid probleemidest ja arengusuundadest REET TEDER Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKis

Lühidalt: Sisepõlemismootoriga sõidukite strateegia koosneb omakorda kahest osast. Kavandatav areng nõuab traditsiooniliste bensiini- ja diiselmootorite edasist täiustamist ning samuti alternatiivsete kütuste, sealhulgas vedelate biokütuste ja gaaskütuste kasutuselevõttu.

uroopa autotööstusega on

omakorda kahest osast. Kavandatav

Põhiliseks tüliõunaks näib olevat

probleeme. Mitmesuguseid.

areng nõuab traditsiooniliste ben-

biokütuste tarbeks vajamineva maa-

Alates ökoloogilistest ja lõpetades

siini- ja diiselmootorite edasist täius-

kasutuse muutuse mõju maailma

poliitilistega. Ühe enamlevinud

tamist ning alternatiivsete kütuste,

keskkonnale. Alternatiivsete gaas-

prognoosi kohaselt jäävad sisepõle-

sealhulgas vedelate biokütuste ja

kütuste (vedelgaasi, surumaagaasi

mismootoriga sõidukid endiselt kõi-

gaaskütuste kasutuselevõttu.

ja biogaasi) kasutamisel on jällegi omad takistused. Tuleb kohandada

ge tähtsamaks transpordivahendiks järgmise kahekümne aasta jooksul. Samas tuleb hakkama saada probleemidega, mida toovad endaga kaasa vähenevad fossiilkütused, kasvav süsinikdioksiidiheide ja atmosfääri saastamine. Loodetakse ja otsitakse nii uut tehnoloogiat sisepõlemismootorite vallas kui inno-

Olemasoleva autotööstuse jaoks on suhteliselt lihtsam võtta kasutusele alternatiivseid kütuseid sisepõlemismootoritega sõidukitele. Siin aga on teatavad bürokraatlik-poliitilised takistused. Väidetavalt valitseb Euroopa Komisjoni biokütuste programmis segadus.

vaatilisemate mootoritüüpide välja-

Elektrisõidukeid on arendatud juba pea sajandi, kuid endiselt on seal üks tehnoloogiline komistuskivi — aku. Autode kasutamise seisukohalt on peamisteks küsimusteks aku suurus, kaal, võimsus, ohutus, tõhusus, töökindlus ja tööiga. ELi jaoks on strateegiline probleem see, et Euroopas ei ole ühtegi suurt akude tootjat.

ja ümber ehitada sõidukite mootorid ja kütusepaagid ning tarvis läheb uut või uuendatud tankimisinfrastruktuuri.

Elektrisõidukitest Elektrisõidukeid on arendatud juba pea sajandi, kuid endiselt on seal üks tehnoloogiline komistuskivi —

töötamist. Euroopa Komisjon on

Praegune seis ei välista ega eelista

aku. Autode kasutamise seisukohalt

samuti täie tarmukusega asjaga

ühtegi arengusuunda. Igas võima-

on peamisteks küsimusteks aku

tegelemas. Nende vahenditega, mis

likus arengusuunas peituvad omad

suurus, kaal, võimsus, ohutus, tõhu-

on Komisjoni käsutuses st koosta-

probleemid. Olemasoleva autotöös-

sus, töökindlus ja tööiga. ELi jaoks

takse Euroopa strateegiat keskkon-

tuse jaoks on suhteliselt lihtsam

on strateegiline probleem see, et

nahoidlike

energiatõhusate

võtta kasutusele alternatiivseid

Euroopas ei ole ühtegi suurt akude

sõidukite kohta. Strateegiaga püü-

kütuseid sisepõlemismootoritega

tootjat, ehkki Nissan kavandab teha-

takse tugevdada EL autotööstuse

sõidukitele. Siin aga on teatavad

seid Ühendkuningriiki ja Portugali.

konkurentsivõimet maailmas läbi

bürokraatlik-poliitilised takistused.

Akutööstusega on seotud mitmed

asjakohase ja tehnoloogiliselt neut-

Väidetavalt valitseb Euroopa Komis-

aspektid, millega tuleb tegeleda:

raalse poliitikaraamistiku loomise.

joni biokütuste programmis sega-

akude garantiiaeg, asendamine,

dus. Praegust olukorda on iseloo-

vahetus ja liisimine, kasutusaja

Lühiajalises perspektiivis on stra-

mustatud kui võimuvõitlust, mis

lõppemine, kogumine, jäätmekäit-

teegia kahte suunda arendav, hõl-

seab teineteisega vastamisi Euroo-

lus ja ringlussevõtt.

mates nii sisepõlemismootoriga

pa Komisjoni põllumajandus- ja

sõidukeid kui ka akudel töötavaid

kliimaeksperdid

Euroopa

Euroopa Komisjoni nägemuse koha-

elektrisõidukeid. Sisepõlemismoo-

autotööstuse ja põllumajanduse

selt peavad ELi äriühingud selles

toriga sõidukite strateegia koosneb

lobitöötajad ja keskkonnakaitsjad.

tegevusharus esindatud olema.

ning

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Miski ei lähenda nii nagu ühine rahateenimine

Pikemas perspektiivis vajavad elektrisõidukite

juhid

juurdepääsu

laadimisvõrkudele. Kuna peetakse vajalikuks elektrisõidukite varast ja laiaulatuslikku

kasutuselevõttu,

rõhutatakse strateegias vajadust luua liikmesriikidele rahalisi stiimuleid käsitlevad suunised. Komisjon soovib, et elektrisõidukite levik ELis ei jääks maha maailma muudest

Tallinna kohtumised Peterburis

piirkondadest, kus stiimulid on samuti kättesaadavad. Arvestades, et Hiina kavatseb transpordisüsteemi viies linnas elektrifitseerida,

TOOMAS KUUDA Pärnu esinduse juhataja

peab EL tegutsema kiiresti, eriti standardite küsimuses. Selle valdkonna (akud) võtmeküsimuseks võivad muutuda aga tooraine, (mi-

da EK hinnangul Euroopas peaaegu ei ole), tarned. Jaapan ja Lõuna-

ellise mõttega alustas oma

kultuurielu. Suurlinnad on järjest

sõnavõttu Tallinna ja Peterburi

enam riikide majandusarengu moo-

kohtumiste raames toimunud äri-

toriteks ja mainekujundajateks,

Lõuna-Ameerika kontsessioonide ja

seminaril Peterburi asekuberner

mistõttu on oluline linnadevaheline

ühisettevõtete üle. Lõuna-Korea on

Mihhail Ossejevski, hinnates kahe

läbikäimine ja koostöö.

teinud 12 miljardi dollari suuruse

linna ettevõtjate koostöö perspek-

investeeringu Boliiviasse. Paraku

tiive optimistlikeks. Enne teda esine-

Tallinnast 330 km kaugusel asuv ligi

puuduvad tõendid selle kohta, et ELil

nud Tallinna linnapea Edgar Savisaar

5 miljoni elanikuga Peterburi on

oleks sama hea lähtepositsioon.

nentis, et ärimaailmas on mööda-

meile kõige lähemal asuv metropol

pääsmatu lähtuda otstarbekusest ja

ehk maailmalinn, mis oma kultuuri,

koostöövajadusest ning koostööle

teadmiste ja majanduspotentsiaa-

peavad kaasa aitama ka linnad.

lilt ei jää alla Pariisile ega Berliinile.

Korea peavad praegu läbirääkimisi

Kütuseelemendiga sõidukid

Saamaks osa metropolis ja suurtel

EL rahastab võimalikku tulevast vesinikupõhist majandust ja kü-

Tõepoolest, järjest enam globali-

turgudel avanevatest võimalustest,

tuseelemendiga sõidukite väljatöö-

seeruvas maailmas on linnadel jär-

on vajalik ja kasulik igakülgsete

tamist käsitlevaid teadusuuringuid.

jest suurem tähtsus. Linnades elab

sidemete arendamine Peterburi,

Selle valdkonna osas näib aga tea-

üle poole maailma rahvastikust, lin-

Tallinna ja kogu Eesti vahel. Seda

dusalane skepsis olevat kõige suu-

nadesse on koondunud tootmine,

eesmärki täidavadki regulaarselt

rem. Arvatakse, et vesinikupõhise

teenused ja tarbimine, teadmised ja

toimuvad

majanduse kontseptsioon ei hakka tööle. Puudub kergesti kasutatav vesiniku saamise allikas, samuti sobiv viis vesiniku jaotamiseks ja säilitamiseks. Siiski võib konstateerida, et praegu on lõplike otsuste tegemiseks veel liiga vara. Seda strateegiat keskkonnahoidlike ja energiatõhusate sõidukite kohta arutas ka Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, kes on seisukohal, et praeguses etapis tuleb hoida

Peterburi asekuberner

kõik võimalused avatuna ja liiga

Mihhail Ossejevski ja

vara on teha tehnoloogia valikul

Tallinna linnapea Edgar

lõplikke otsuseid.

Savisaar äriseminaril.

Tallinna

kohtumised

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Kaubanduskoja peadirektor Siim Raie kõnelemas Eesti majandusest.

Tiit Vähi tegeles Peterburi visiidil Sillamäe Sadama uute projektidega.

Peterburis koos linnapea ning äri- ja

Neste bensiinijaamu, toidupoodides

Peterburi esindaja Toomas Kästik

rite kalmistust, kus mälestati sinna

kultuuridelegatsioonide visiitide ja

on lai valik Fazeri leiva- ja saiatoo-

rääkis majandussidemete tihenda-

maetud eestlasi, lisaks veel Vene

kohtumistega.

dete portfellist ja Soome tootjate

mise võimalustest Eesti ja Peterburi

Etnograafiamuuseumit ja Kroonlinna.

piimatoodetest.

vahel. Peterburi esindajate sõnavõt-

Saamaks osa suurtel turgudel avanevatest võimalustest, on vajalik igakülgsete sidemete arendamine Peterburi, Tallinna ja kogu Eesti vahel. Seda eesmärki täidavadki regulaarselt toimuvad Tallinna kohtumised Peterburis koos linnapea ning äri- ja kultuuridelegatsioonide visiitide ja kohtumistega.

tudest järeldus igati kaasaegne

Kokkuvõtvalt võib tänaseid majan-

Tallinna linnapeal Edgar Savisaarel

arusaamine nii turumajanduse kui

dussuhteid Tallinna ja Peterburi ning

oli Tallinna kohtumiste käigus lisaks

teadus- ja arendustegevuse põhi-

Eesti ja Venemaa vahel käsitleda

äriseminarile veel mitmeid üritusi ja

väärtustest. Nii ollakse rahul masi-

mitmeti. On Eesti ettevõtteid, kes

kohtumisi. Neist vast kõige olulisem

naehituse tasemega laevanduses,

on Vene turgudel kanda kinnitanud

oli kohtumine Peterburi kuberneri

energeetikas, lennunduses ja kos-

ja teevad seal edukat äri. Samas on

Valentina Matvijenkoga. Kohtumisel

monautikas, samas tõdeti mahajää-

paljudele ettevõtjatele Venemaa

nentisid mõlemad pooled, et arene-

must autotööstuses. Selles suunas

liialt ettearvamatu ja hoomamatu,

ma peavad nii kultuurisidemed kui

on aga juba astutud esimesi olulisi

mille ärikultuur erineb lähedaseks

majanduskoostöö, mille aluseks on

samme, mis väljendub maailma juh-

saanud Skandinaavia või Lääne-

heasoovlikud poliitilised suhted. Mat-

tivate autotootjate tehaste rajami-

Euroopa omast. Ärisuhete loomist

Artikli autori viimasest külaskäigust

vijenko mainis, et kahe riigi suhetes

sega Peterburgi. Tunnistati problee-

mõjutavad nii poliitilised suhted kui

Peterburi on möödas 20 aastat.

on saabunud mitte kivide loopimise,

me vee- ja kanalisatsioonimajan-

asjaajamine ja bürokraatia alates

Paljugi on säilinud endisel kujul, kuid

vaid nende üleskorjamise aeg.

duses, samuti ehituskvaliteedis ja

piiriületusest kuni klientideni.

hoonete soojapidavuses. Ka seal on

samas on muutused linnapildis märgatavad. Rajatud on linna ümb-

Majandusinimestest saatsid Tallin-

lükatud käima mastaapseid projekte,

Edaspidine majandussuhete areng

ritsevad 8-realised automagistraa-

na linnapead tema visiidil infotehno-

nagu heitvete puhastite rajamine

sõltub paljugi poliitilisest taustast.

lid, mis üle- ja mahasõitudel on

loogia spetsialistid ja Kaubandus-

koostöös välispartneritega. Ehitus-

Kas ja kuidas lähenevad Venemaa ja

kohati kolmes tasapinnas. Kaas-

koja äridelegatsioon. Meie IT-spet-

kvaliteedi parandamiseks käib ette-

Euroopa Liit ning kuidas arenevad

aegse väljanägemisega kauplustes

sialistid tutvustasid Tallinnas kasu-

võtete, ülikoolide ja võimuesinda-

Vene-Eesti suhted? Kas Euroopa Liit

on esindatud maailma eksklusiivse-

tatavaid lahendusi oma Peterburi

jate koostöö energia säästmise ees-

ja Venemaa peavad vajalikuks trans-

mad kaubamärgid. Linna servades

kolleegidele, mis nendes üllatust ja

märgil. Näiteks on nanotehnoloo-

pordikanalite väljaehitamist Lääne-

laiuvad hiiglaslikud kaubanduskes-

suurt huvi äratasid. Kohtumisel aru-

giliste ehitusmaterjalide klaster üks

Euroopa ja Peterburi vahel? Kas

kused, kohal on arengu- ja turupo-

tati, kuidas Peterburi, Helsingi, Tallinn

initsiatiiv selles vallas.

selles protsessis võivad Eesti sada-

tentsiaali indikaatoriks peetavad

ja Riia suudaksid selles vallas koos-

IKEA kaubamajad. Ehitatud ja ehi-

tööd teha ja üksteisele kasulikud olla.

mad olla kaubaväravaks Peterburi ja Tallinna linnapead saatev kultuuri- ja

Loode-Venemaale? Tuleb ju arvesse

äritegelaste delegatsioon osales

võtta, et Peterburis ja selle taga-

millel ilutsevad maailma juhtivate

Äriseminaril andis Kaubanduskoja

Peterburi ja Tallinna ühisel vastuvõtul

maaks oleval Loode-Venemaal elab

tootjate nimed. Peterburi turu või-

peadirektor Siim Raie ülevaate Eesti

ja Hortus Musicuse kontserdil Kapella

kokku 13 miljonit inimest ning sel-

malusi on oskuslikult kasutanud

majanduse viimaste aastate aren-

kontserdisaalis, koos Savisaarega

lise turuga arvestamata jätta poleks

soomlased — hulgaliselt on näha

gutest ja hetkeolukorrast. EASi

külastati Levaševo repressiooniohv-

õige.

tamisel on ülisuuri tootmishooneid,

Hariduspoliitika

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Tagasivaade Kaubanduskoja haridustemaatilistele tegemistele Kui Kaubanduskoda osaleb hariduspoliitika kujundamisel, siis mida see tegelikult tähendab? Kuidas ja mida konkreetselt tehakse? Koja liikmetele Koja hariduspoliitiliste TIIA RANDMA

tegemiste ja teemade tutvustamiseks alustab ilmumist ülevaate rubriik.

Haridusnõunik

25. oktoober

õppeliigid väljundipõhiseks, kutse-

tulemuste kohta. Käesoleval aastal

8. november

25. oktoobril toimus Eesti Ener-

õppe kvaliteedikontrolli tagamiseks

osales konkursil 5 õppeasutust.

8. novembril toimus Innoves kohtu-

gia noorte ettevõtlikkusprogrammi

ühe tegevusala sees, käivitatakse

ENTRUM avaüritus Jõhvi kontserdi-

akrediteerimisprotsess jne.

majas.

mine saatesarja Ametilood digitali5. november

seerimishanke võitnud pakkujaga.

5. novembril toimus kohtumine Sta-

Hanke raames digitaliseeritakse

Alanud õppeaastal saavad rohkem

1. november

tistikaameti esindajaga uue ametite

aegunud beetaversioonis saatesarja

kui pooltuhat Ida-Virumaa noort

1. novembril toimus kutsestandardi

klassifikaatori koostamise teemadel.

42 osa ja toodetakse saatesarja baa-

kohtuda ettevõtlike ja tuntud Eesti

ja õppekava ühildamise arutelu.

Ametite klassifikaator on aluseks

sil noortele suunatud filmiklippe,

tegijatega, külastada põnevaid et-

Arutelul osalesid Kutsekoja, hari-

erinevate tööjõuga seotud andmete

mida saab kasutada erinevates vee-

tevõtteid ja projekte, näha lähedalt,

dusministeeriumi ja eksamikeskuse

kogumisel ja analüüsimisel.

bikeskondades kutseõppe ja erine-

kuidas toimivad erinevad tegevus-

ametnikud ning tööturupoole esin-

Hetkel on rahvusvahelise tööorga-

vate ametite propageerimiseks.

alad, saada teadmisi, kuidas käi-

dajad.

nisatsiooni ILO eestvedamisel kaas-

Esimesed videoklipid on kavandatud

vitada ja ellu viia päris oma projekt.

Arutelu põhiteemad olid: Eesti ha-

ajastatud klassifikaator Statistika-

valmima noorte haridusmessi „Tee-

Kaubanduskoda on ENTRUM nõu-

ridustasemete ja kutsete paigutu-

ametis kasutusel piloodina ja sisal-

viida” ajaks.

kogu liige.

mine Euroopa kaheksa-astmelisse

dab hulgaliselt toortõlkeid inglise

Uuri programmi kohta lähemalt vee-

raamistikku, kutsestandardi „tõlki-

keelest. Kohtumisel lepiti kokku, et

9. november

bist: www.entrum.ee.

mine” õppekava keelde, õppe sisu ja

lähiajal korrigeeritakse klassifikaa-

9. novembril toimus toidutööstuse

mahu teemad.

tori eestikeelset versiooni Kutsekoja

kutseõpetajate võrgustikuseminar

26.–27. oktoober

koos-töövõrgustiku toel, et nii ame-

Tartus, kus Kaubanduskoja haridus-

26.–27. oktoobril toimunud Haridus-

4. november

tirühmad kui ka ametinimetused ar-

nõunik esines teemal „Tööjõu raken-

festivalil Jõhvis tutvustas Kauban-

4. novembril toimus kutsehariduse

vestaksid Eesti kohalikke olusid ning

datavust mõjutavad tegurid ja ette-

duskoja haridusnõunik ettevõtlus-

akrediteerismisprotsessi nõukoja

muutunud töö sisu.

võtlusõppe arengud Eestis“.

õppe olemust ja põhimõtteid ning

koosolek.

arutas töötubades ettevõtlusõppe

Akrediteerimist korraldab Eesti

5. november

10. november

kava elluviimise võimalusi.

Kõrghariduse Hindamise Agentuur.

5. novembril toimus kutsehariduse

10. novembril toimus kutseõppe-

Üritusel esitleti veel ka vahvaid et-

Pilootvoor viiakse läbi ehituse ning

populariseerimise programmi nõuko-

asutuste kvaliteedikonverents Õpe-

tevõtmisi, mis Ida-Virumaa koolides

toitlustus- ja majutuserialaõpet

gu koosolek Innoves.

tajate Majas, kus kuulutati välja

ettevõtlikkuse ergutamiseks juba

pakkuvates koolides 2011. aasta

Programmi raames arendatakse kut-

käesoleva aasta konkursi võitja, kel-

tehtud on.

esimesel poolaastal.

semeistrivõistluste süsteemi Eestis

leks sel aastal osutus ülekaalukalt

ja korraldatakse parimate kutse-

Luua Metsanduskool.

28.–29. oktoober

4. november

meistrite osalemist rahvusvahelistel

28.-29.oktoobril toimus Toosikan-

4. novembril toimus kutseõppeasu-

võistlustel; iga-aastaselt koostatakse

nus Kutseõppeasutuse seaduse

tuste kvaliteediauhinna konkursi

trükist kutseõppe võimalustest ning

muutmise töörühma koosolek.

žürii koosolek, et teha ekspertide

levitatakse seda igale põhikooli

Eelnõu kohaselt muutuvad kutse-

skooritabeli alusel otsus konkursi

lõpetajale jne.

Liikmeintervjuu

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

AS PLANSERK – 15 aastat kvaliteeti Pean tunnistama, et enne Planserki külastamist ei teadnud ma geodeetilistest võrkudest ega märkidest praktiliselt mitte midagi. Ma tean, mis on GPS, kasutan seda vähemalt kord nädalas autos või mobiiltelefonis. Samas pole ma kunagi süvenenud sellesse, kuidas või mille alusel GPS toimib — nagu ilmselt KADRI LIIMAL Toimetaja

enamus teisigi inimesi tänapäeva kiirelt arenevas infoühiskonnas ja -müras.

Maa-ameti tellimusel rajatud riigi geodeetiline võrk. Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt.

eptembris perega seenel käies

ka tänapäeval ilma täpsete geodee-

mine, määratakse kinnistute piirid,

komistasime „tundmatu isen-

tiliste mõõtmistulemusteta. Geodee-

kaardistatakse maa-alused insener-

di” otsa — kena post, millel kirjas

tilised võrgud (looduses geodeetiliste

kommunikatsioonid, planeeritakse,

„Eesti Vabariigi kaitse all olev geo-

märkidega kindlustatud ning teatud

projekteeritakse ja rajatakse teid ning

deetiline punkt”. Sai siis selle ümber

liiki mõõtmistega seotud geodeeti-

hooneid jne. Geodeetilised võrgud

silmad imestusest pärani tiireldud ja

liste punktide kogum) on aluseks

leiavad siiani kasutust ka erinevate

isegi paar ülesvõtet tehtud — ikkagi

kõikidele geodeetilistele töödele ning

kaartide tootmisel. Digitaaltehno-

haruldus, kaitse all ja puha! Selgus

neil on tähtis osa riigi ja omavalit-

loogiat, satelliit- ja/või aeropildis-

saabus majja alles kuu aja pärast,

suste infrastruktuuri arengus, mis

tamist kasutavale kaarditootmisele

siis, kui kohtusin AS Planserki peain-

seoses infotehnoloogia kiire aren-

on tänapäeval lisandunud täpne

seneri Andres Rüdjaga ja tema mul-

guga pidevalt kasvab. Riigi geodeeti-

kõrguslik komponent.

jetavaldava kollektsiooniga ajaloo-

line põhivõrk on aluseks kogu riigi

listest geodeetilistest mõõtmisva-

territooriumit

tihendus-

Geodeetilise „vundamendiehitusega”

henditest

võrgule ning linnade ja asulate koha-

on Eestis tänaseks juba 15 aastat

likele geodeetilistele põhivõrkudele.

tegelenud AS Planserk. Oma töödest

Nüüd ma tean, et tegelikult võib geo-

Täpsetest geodeetilistest mõõtmis-

ja tegemistest ning firma ajaloost an-

deetilist võrku võrrelda maja vun-

tulemustest lähtub linnade vee-,

navadki alljärgnevalt ülevaate AS

damendiga. Ja nii nagu ei saa ühtegi

kanalisatsiooni-

Planserki juhataja Rein Lainevool ja

maja ehitada vundamendita, ei saa

teemide projekteerimine ning raja-

katvale

sadeveesüs-

peainsener doktor Andres Rüdja.

Liikmeintervjuu

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Ettevõtte PLANSERK tegevusest

Geodeetiliste võrkude loomise ajaloost Eestis

võrkudeks. Geodeetiliste märkide asukohavalikul arvestati esmakord-

AS PLANSERK:

selt Eesti geoloogilise ülesehituRein Lainevoolu sõnul on ettevõte

Geodeetiliste punktide paiknemine

sega. Töötati välja geodeetiliste

15 tegevusaasta jooksul ära teinud

sõltub maastiku iseloomust, asus-

märkide uus ja oluliselt stabiilsem

suure osa taasiseseisvunud Eesti

tuse tihedusest ja kasutatavatest

konstruktsioon.

geodeetiliste põhivõrkude rajamise

mõõtmistehnoloogiatest. Geodeeti-

töödest olles kogu protsessis osa-

liste võrkude rajamine Eestis algas

2001. aastal alustas AS Planserk

lised projekteerimisest alates: „Meie

19. sajandi esimesel poolel. Ühte

uudse digitaaltehnoloogia rakenda-

spetsialistide poolt on loodud kõrg-

võrkudest, Eestimaalt pärit F. G. W.

mist kõrgtäpsel loodimisel. „Põhja-

täpne riigi 212 punktist koosnev

Struve ja C. Tenneri algatusel ra-

likult sai uuendatud ka kogu tööde

geodeetiline põhivõrk. Aastate jook-

jatud triangulatsiooniahelat (trian-

tehnoloogia, mis siiani pärines aas-

sul oleme osalenud pea kõigi Eesti

gulatsioon — geodeetiline mõõt-

takümnete tagusest ajast. Tehno-

suuremate ning rea väikelinnade

misviis, mõõdetakse nurgad kolm-

loogia on ettevõtte poolt kasutusel

geodeetiliste võrkude rekonstrueeri-

nurkadest moodustatud võrgus

riigi I klassi ning Tallinna I klassi

mistöödel. Ainukesena Eestis kasu-

ning vähemalt ühe kolmnurga ühe

kõrgusvõrgu

tame võrkude ning mõõtmiste

külje pikkus), on UNESCO pidanud

Saavutatud täpsused on paljulu-

projekteerimisel tulemuste statis-

nii oluliseks, et on lisanud selle

bavad, riigi kõrgusvõrgu valmimisel

tilist eelanalüüsi. Meie poolt on välja

2005. aastal maailmapärandi ni-

on tõenäoliselt tegu Euroopa täp-

töötatud tänapäeval laialdaselt ka-

mekirja. Teadaolevalt on Struve

seimaga,” tunneb Andres Rüdja

sutatavate elektronkaugusmõõt-

meridiaanikaar ainuke teaduspro-

kvaliteetselt tehtud tööde üle hea-

jate

metoodika,

jekt UNESCO nimekirjas. Kattes

meelt.

mida kasutatakse linnade ja asu-

vahemaa Põhja–Jäämerelt Musta

late geodeetiliste põhivõrkude ra-

Mereni (2822 km) on meridiaani-

„Mõõtmiste kvaliteet ei sõltu ainult

jamisel ning rekonstrueerimisel. On

kaar Hiina müüri järel ka üks piki-

kõrgtäpsest instrumentaariumist —

teada, et kalibreerimisteks on vaja-

maid kaitsealuseid objekte.

tulemuse määrab ära kogu süstee-

kalibreerimise

rekonstrueerimisel.

mi hea tundmine. AS Planserk eri-

lik täpse ning rahvusvahelistele metroloogiastandarditele vastava

1940. aastal salastas nõukogude

päraks on kogu tehnoloogilise

etaloni olemasolu. Meie poolt

võim antud valdkonna: täpsed kaar-

kompleksi põhjalik tundmine ning

rekonstrueeritud Vääna baasjoon

did kõrvaldati käibelt, geodeetilisi ja

pidev areng. Pöörame võrdset tähe-

on saanud kõrge rahvusvahelise

kartograafilisi töid oli lubatud teha

lepanu nii projekteerimisele, võr-

hinnangu.”

ainult NL Ministrite Nõukogu Geo-

kude ehitamisele, andmetöötlusele

deesia ja Kartograafia Peavalitsuse

kui ka ülevaatlikele aruannetele,”

allasutustel.

võtab kokku Rein Lainevool.

gele kvaliteedile ja kaasaegsele

Pärast Eesti taasiseseisvumist alus-

Ühel õhtul koduseid toimetusi tehes

tehnoloogiale ning välja töötanud

tati uue üleriigilise geodeetilise võr-

satun silmanurgast nägema televii-

tänapäevased geodeetiliste võrkude

gu rajamist ning ühtse koordinaat-

soris saadet „60 sekundit”. Viimane

mõõtmiste tehnoloogiad. „Geodee-

süsteemi loomist. Eesti integreeri-

küsimus puudutab UNESCO päran-

tiliste ülesannete lahendamine hõl-

tud geodeetilise võrgu rajamist

deid Eestis, valikuks pakutakse: a)

mab tihti tervet maakera või konti-

alustas AS Planserk 1996. aastal.

Tallinna vanalinn, b) Struve meri-

nenti. Sellest tulenevalt on meil

Võrk rajati plaanilise, kõrgusliku ja

diaanikaar, c) Käsmu kivikülv.

pikaajalise rahvusvahelise koostöö

gravimeetrilise võrgu integreerimise

Saates osalejad kahtlevad — nad ei

kogemus, meie töötajad on osale-

põhimõttel, s.o teatud viisil ühildati

tea, mis on Käsmu kivikülv, rääki-

nud mitmetes rahvusvahelistes pro-

GPS mõõtmised, kõrgtäpne loodi-

mata Struve meridiaanikaarest —

jektides nagu näiteks BSL (Baltic

mine, gravimeetrilised mõõtmised

sellest pole nad kuulnudki! Paku-

Sea Level) ja EUVN (European

ja merepinna vaatlused. Kontsept-

vad umbropsu kõiki kolme. Ja nad

Vertikal Network), Eesti-Läti riigi-

sioon oli Euroopas uudne, praegu-

kaotavad mängu käigus teenitud

piiri kontrollmõõtmised, merenavi-

seks on sama teed läinud paljud

summa. Mina tunnen varjamatult

gatsiooni vajadustele vastavate

riigid. Loodud võrk jaguneb I klassi

uhkust, sest tänu Planserkile tean

mõõtmismetoodikate väljatööta-

(13 punkti, punktide vahekaugus on

ma nüüd, mis on Struve meridiaani-

mine ja rakendamine.” tutvustas

70–110 km) ja II klassi (199 punkti,

kaar. Olen jälle targem ja loodeta-

Rein Lainevool ettevõtte tegemisi.

punktide vahekaugus ca 15 km)

vasti ka teie.

AS Planserk on alates asutamisest 1995. aastal panustanud just kõr-

Põhitegevus: riiklike ja kohalike geodeetiliste põhivõrkude projekteerimine, ehitamine, mõõtmine, sh kõrgtäpne GPS mõõtmine ja nivelleerimine, tasandamine, andmetöötlus, polügonomeetria mõõtmine ja geodeetiliste märkide asendamine. Ettevõtte spetsialistide poolt loodi aastatel 1996-1998 Eesti Vabariigi kõrgtäpne 212 punktist koosnev geodeetiline põhivõrk ning 2001. aastal lõpetati põhivõrgu tihenduseks loodud 3922 punktist koosnev tihendusvõrk. Lõpetamisel on riigi kõrgusvõrgu I klassi nivelleerimine ja tasandamine. Tagamaks tellijakeskset ja kvaliteetset projektide elluviimist juurutati 2002. aastal ISO 9001 standardile vastav kvaliteedijuhtimissüsteem. Ettevõte on sertifitseeritud firma Lloyd`s Register Quality Assurance Ltd. poolt. Lisaks riigiametitele on suuremateks tellijateks kohalikud omavalitsused sh Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva. Seoses aktiivse infrastruktuuri laiendamisega on lisandunud teedeehitusettevõtted nagu AS Tallinna Teed, AS Merko, AS Nordecon, AS Teede REV-2. AS Planserk kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid on välja töötanud integreeritud geodeetilise võrgu kontseptsiooni, mitmed mõõtmismetoodikad ja tehnoloogiad. EUREF-i (European Reference Frame) komisjon luges ettevõtte poolt rajatud riigi geodeetilise põhivõrgu I klassi vastavaks Euroopa standarditele ja aktsepteeris seda kui Euroopa võrgu koosseisu kuuluvat. AS Planserk on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Geodeetide Ühingu liige.

Vastutustundlik ettevõtlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Laste- ja noortesõbralik ettevõte 2010 — AS G4S

Küsimustele vastas: ANDRES LEMBER AS G4S avalike suhete direktor

Intervjueeris: ANNIKA EESMAA Liikmesuhete osakonna projektijuht

Tallinna ettevõtlusameti poolt korraldatud Tallinna Ettevõtluspäeva raames tunnustati kohalikke ettevõtjaid ja ettevõtluse arendajaid, teiste auhinnakategooriate seas oli üheks konkursiks ka Vastutustundlike ettevõtete väljaselgitamine, mille raames pälvis Tallinna Spordi- ja Noorsooameti poolt välja antava lasteja noortesõbraliku ettevõtte eriauhinna AS G4S.

astutustundlik käitumine on

on „parimad töötajad” ja „kliendi-

Minu jaoks on küsimus ettevõtte

tegevustega, mis pakub lastele vaba

meie ettevõtte teadlik ja

kesksus” võrdsel tasemel esinda-

kultuuri ja ettevõtte ühiskondliku

aja veetmise võimalusi. Üksuste

meie

tud. Toon lihtsa näite: ettevõttena

positsiooni loomises. Selleks, et olla

kaupa korraldatakse ka regulaarselt

tegevus ongi laiemas plaanis suu-

tahaksime oma töötajatele maksta

äriliselt jätkuvalt arenemis- ja kon-

vabaajaüritusi, jõulude puhul pee-

natud sellele, et muuta Eesti

tihti kõrgemat töötasu kui kliendid

kurentsivõimeline, on vaja järjepide-

takse kingiga meeles töötajate lap-

ühiskonda turvalisemaks. Otsuseid

selleks valmis oleksid ja klientidele

valt arendada ja hoida ettevõtte

si, töötajatele makstakse toetusi

tehes arvestame alati oma ette-

vastuvõetav teenuse hind seda või-

kultuuri. Meie oleme oma ettevõtte

lapse sünni või lähedase surma kor-

võtte töötajate huvidega, sest meie

maldaks. Kuskil tuleb leida kokku-

kultuuri loonud ja kasvatanud läbi

ral. G4Sis oleme üles ehitanud ter-

leppepunkt. Kindlasti ei sõlmi me

oma inimestest, klientidest ja ühis-

vikliku töötajate tunnustamise süs-

aga oma klientidega lepinguid, mis

konnast hoolimise.

teemi: kvartaalselt valitakse ja tun-

eesmärgipärane

tegevus,

G4S Eesti sponsortegevuses on kesksel kohal ühiskonna üldise turvalisuse tagamine, lasteja noorteprojektid ning sport. Oma väljundi laste üldturvalisuse alases koolitamises ja võimaluste pakkumises vaba aja veetmiseks oleme leidnud MTÜ G4S Noorteklubi kaudu. G4Si rahastatud klubi tegevusest võtab üle Eesti osa ligi 800 noort. G4Si spordisponsorluses oleme oma tegevused alates 2009. aastast fokuseerinud korvpallile — G4S on Eesti korvpalli suurim toetaja.

nustatakse valdkondade parimaid

meie töötajaid mingilgi viisil diskrimineeriks. Oleme töötajate arvult

Milliseid täiendavaid

töötajaid, aasta lõpus toimuval pi-

üks suurimaid Eesti ettevõtteid.

kõigile töötajatele mõeldud

dulikul galaõhtul antakse teenete-

Meie töötajad moodustavadki ette-

võimalusi ja toetusi Teie

märke ning tänatakse ja premeeri-

võtte ja me ei saa neist mööda vaa-

ettevõttel on?

takse aasta parimaid. 5-, 10-, 15- ja

data. Töötajate huvide parimaks

Täiendkoolitusi viime läbi pidevalt ja

20aastase tööstaaži täitumisel pee-

kaitsmiseks käib regulaarselt koos

püüame ka koolituses rakendada

takse töötajat meeles spetsiaalse

töövõtjate ja tööandjate esindajatest

uusi ja innovaatilisi ideid — nii näi-

tänuüritusega.

koosnev töönõukogu. Otsuseid

teks oleme ellu kutsunud ettevõtte

tehes arvestame kohaliku kogu-

siseülikooli ja juhtide reservi kooli-

Milliseid erinevaid tegevusi

konnaga, sest meie ettevõte ongi

tusprogrammi. Ikka selleks, et pink

olete läbi viinud oma linna,

loodud kohaliku elu parandamise

oleks pikem ja inimestel oleks moti-

valla, maakonna või riigi heaks?

eesmärgil. Ettevõte ja kogukond

vatsiooni ning selge arusaam kont-

Kas Teie ettevõttel on mõni

töötavad vastastikku ning ühe

sernisisestest karjäärivõimalustest.

huvitav traditsioon, mis on

heaolu mõjutab oluliselt ka teise

Kõigil töötajatel on võimalik tagasi-

suunatud ettevõttest välja?

heaolu.

hoidliku tasu eest liituda ettevõtte

Koostöös politseiga ja kohalike

spordiklubiga ja seejärel regulaarselt

omavalitsustega osutame mitme-

huvid lähevad vastuollu, siis ei ole

Miks Te oma ettevõttega

väga soodsaid sportimisvõimalusi

tele valdadele ja linnadele patrull-

sellel tegevusel mõtet. Otsuste

teete rohkem, kui on

kasutada, töötajate spordihuvi tõst-

teenust, mille eesmärk on piirkon-

tegemine on alati kompromisside

tavaliselt kombeks?

miseks toimuvad ettevõttesisesed

nas kuritegevust ennetada ja vaja-

kunst. Loomulikult tahame oma ini-

Nagu öeldud — oleme inimeste et-

regulaarsed spordivõistlused ja -tur-

dusel olla politseile partner erine-

mestele parimat, kuid teeninduset-

tevõte ja oleme Eesti üks suure-

niirid. Kontoritöötajatele korraldame

vate olukordade lahendamiseks.

tevõttena peame leidma tasakaalu

maid. Ses osas võib ju ka öelda, et

igal aastal tervisepäeva vabas loo-

Koostöös politseiga oleme aastaid

oma töötajate ja klientide huvide

kes siis veel või noblesse oblige!

duses. Ettevõtte töötajate lastel

läbi viinud erinevaid ennetuskam-

vahel. Ka meie ettevõtte väärtustes

Kuid küsimus ei ole ainult seisuses.

on võimalik liituda G4S Noorteklubi

paaniaid. Oktoobriski algas üks

ettevõte ongi meie töötajad ja kui

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

kampaania, kus kutsume koostöös

Kui Teie ettevõte tegeleb

politseiga inimesi üles hoolivusele,

sponsorlusega, siis

tähelepanelikkusele ja oskusele abi-

keda/mida sponsoreerite?

vajajaid märgata ja sellest õige-

G4S Eesti sponsortegevuses on

aegselt professionaalseid abiosuta-

kesksel kohal ühiskonna üldise tur-

jaid — politseid, turvatöötajaid —

valisuse tagamine, lasteja noor-

teavitada. G4S Noorteklubi korral-

teprojektid ning sport. Oma väljundi

dab igal aastal Eesti suuremates

laste üldturvalisuse alases koolita-

linnades seikluspordiüritust Suur

mises ja võimaluste pakkumises

Semu Seiklus. Selle eesmärk on

vaba aja veetmiseks oleme leidnud

anda 9-13aastastele noortele või-

MTÜ G4S Noorteklubi kaudu. G4Si

malus veeta põnev pärastlõuna

rahastatud klubi tegevusest võtab

roheluses seigeldes, võistelda ea-

üle Eesti osa ligi 800 noort. G4Si

kaaslastega, panna proovile oma

spordisponsorluses oleme oma te-

teadmised ja oskused ning õppida

gevused alates 2009. aastast fo-

15.-16. veebruarini 2011. aastal toimub Hispaanias Valencias järjekordne

meeskonnatööd ning üksteisest

kusseerinud korvpallile — G4S on

Net4Biz projekti kontaktkohtumisteüritus, mis seekord korraldatakse

hoolimist. Sel aastal osales Suurel

Eesti korvpalli suurim toetaja.

juba kümnendat korda peetava Rahvusvahelise Keskkonnamessi

Semu Seiklusel Tallinnas, Tartus ja

ECOFIRA kontaktkohtumisteüritus keskkonnasektori asjatundjaile 15.-16. veebruaril Hispaanias

ECOFIRA (vee-, maa- ja õhuressursside säästlik kasutamine, jäätme-

Pärnus ligi 1600 last. Ettevõttest

Kas Teie firma on osalenud

väljapoole on suunatud lapselu-

heategevuses, olete annetanud

päästjate tunnustamise traditsioon.

kellegi/millegi hüvanguks?

Kontaktkohtumisteüritus annab suurepärase võimaluse lisaks messil

G4S on alates 2006. aastast au-

Jah ikka, aastate jooksul päris mit-

osalevate firmadega tutvumisele kohtuda ka messi külastavate

tasustanud G4Si teenetemärgiga

metesse kohtadesse. Nt suurpere-

rahvusvaheliste energeetika spetsialistidega 11 projektis osalevast

„Vapruse eest” lapsi ja noori, kes on

dele, lastekodudele ja –haiglatele,

riigist. Registreerunud osalejate tutvustused lisatakse ürituse veebi-

üles näidanud kangelaslikkust ja

puuetega lastele, looduskatastroo-

lehele ja kõigil osalejatel on nende hulgast võimalik eelnevalt välja

päästnud kellegi elu. G4Si teenete-

fis kannatada saanud lindude abis-

valida endale huvipakkuvamad ja nendega kohtumine kokku leppida.

märgi „Vapruse eest” on saanud 14

tamiseks jne. Ühe suurema annetu-

noort.

sena tasuks vast esile tuua aktsiooni, mille korraldasime kaks aas-

käitlus jmt — http://ecofira.feriavalencia.com) raames.

Kontaktkohtumistepäeva koduleheküljel www.net4biz.se avaldatakse kõikide osalevate firmade tutvustused (tutvustused lisatakse jooksvalt ettevõtete registreerumise järjekorras) ja sellel avatud tööriista Match-

Kas teete koostööd kodanike-

tat tagasi. Eesti ärikultuuris on

ühendustega, ühisprojekte

tavaks oma parematele koostöö-

kohaliku omavalitsusega?

partneritele ja klientidele aasta

Oleme mitu aastat toetanud koda-

lõpus

tähelepanuavaldus

Lisaks on võimalus külastada paralleelselt toimuvaid populaarseid

nikuühenduse Minu Eesti kampaa-

teha. Meie otsustasime toona teise

messe: Egetica-Expoenergetca (rahvusvaheline efektiivse energiama-

niat „Teeme ära“. Praegu osaleb G4S

lähenemise valida: annetasime ra-

janduse ja taastuvenergiamess — www.egetica-expoenergetica.com/

aktiivselt heategevuslikus Eesti

ha, mis muidu kliendikingiks oleks

feria/en) ja EFIAQUA (rahvusvaheline efektiivse veemajanduse mess —

krooni mündikogumiskampaanias,

kulunud, loomade varjupaikadele ja

efiaqua.feriavalencia.com).

mille eesmärgiks on üles ehitada

klientidele saatsime sellekohase

puudust kannatavate abistamiseks

meenetahvli, et tema nimel on head

loodav Toidupank. Aastaid oleme

tehtud.

väike

making abil on võimalik huvipakkuvad firmad välja valida ja individuaalsed kohtumised juba ette kokku leppida.

Kontaktkohtumised toimuvad Euroopa Komisjoni poolt rahastatava projekti Net 4Biz raames ja on tasuta. Osalemisepakett sisaldab ettevõtte tutvustuse kataloogi lisamist, CD/paberkataloogi, individuaal-

koostööd teinud ka Naabrivalvega. Kas tõdete, et koostöö Kas Teie ettevõtte töötajad

kohaliku omavalitsusega ja/või

on osalenud vabatahtlikena?

kodanike ühendustega kohalike

Jah, kuna meie professionaalide

probleemide lahendamisel võiks

seas on palju ühiskondlikult aktiiv-

olla tihedam või tõhusam?

seid inimesi, siis on nad oma tead-

Jah, loomulikult, iga samm, mille

miste ja oskustega olnud nõuks ja

saame koos teha ühiskonna hooli-

abiks näiteks kohalikes valla- või

vamaks muutmisel, on vajalik.

linnavolikogudes, samuti väikse-

Leian, et nii KOVid kui ka kolmas

mates kogukondades. Meie tööta-

sektor peaks olema ise aktiivsem ja

jate seas on aktiivseid kaitseliitlasi

nuputama võimalusi, kuidas ette-

ja abipolitseinike.

võtteid paremini kaasata.

sete kontaktkohtumiste organiseerimist, vajadusel tõlketeenuse korraldamist, lõunasööki kahel ürituse päeval, õhtusööki esimese päeva õhtul (osalemistasu igale järgmisele osalejale samast firmast on 175 eurot). Osaleja(te) kanda jäävad lähetuskulud (sh transport, majutus, päevarahad jmt).

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Teated

Kontaktkohtumised AgroMatch ja firmakülastused põllumajandusmessi Agromek 2010 raames 30. novembrist 3. detsembrini Taanis

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Seminar

Kuidas taotleda CE-märgist? 2. detsembril Clarion Hotell Euroopas ELis valmistatud toodete puhul on tootja see, kes peab tegema vastavushindamise ning koostama tehnilise kausta, mida on vaja EÜ vastavusdeklaratsiooni väljaandmiseks ja tootele CE-märgise kandmiseks. Edasimüüjad peavad kontrollima nii CE-märgise kui ka tõendavate dokumentide olemasolu. Kolmandast riigist imporditavate toodete puhul, peab

Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on heameel kutsuda huvilisi külastama 1.–2. detsembrini Taanis Herningis toimuvat rahvusvahelist Põhja-

aga importija kontrollima, kas EList väljaspool asuv tootja on järginud vajalikke õigusnorme ning kas nõutavad dokumendid on olemas.

maade suurimat põllumajandusmessi AgroMek ning sellega paral-

Seminari eesmärk on tutvustada meie ettevõtjatele CE-märgise põhimõt-

leelselt korraldataval kontaktkohtumistel.

teid, et Eesti tootjad, edasimüüjad ning siinsed importijad oleksid teadlikud CE-märgise eelistest, asjakohastest õigusaktidest ning tootele märgise kin-

30. novembrist kuni 3. detsembrini toimuv AgroMek on Põhja-Euroopa suurim põllumajandusmess. Messil on väljas uuemad energia- ja põllumajandustehnoloogiad. 2010. aastal on lisaks messil stendiga osalevate firmadega tutvumisele võimalust messikülastajatel ka omavahel kohtuda messiga paralleelselt toimuval kontaktkohtumiste üritusel AgroMatch. Lisaks saab külastada mitmeid lähedal asuvaid bioenergiaettevõtteid ja -organisatsioone. Kuidas osaleda?

nitamiseks vajalikest sammudest. „Me peame CE-märgise nähtavamaks muutma ja suurendama inimeste usaldust selle vastu. Soovime oma kampaaniaga levitada teadmisi märgise tähenduse ja otstarbe kohta. Inimeste usaldus sõltub ka CE-märgise aluseks oleva süsteemi usaldusväärsusest,” ütles Euroopa Liidu tööstuse ja ettevõtluse volinik, asepresident Antonio Tajani. Seminar on suunatud Eestis tegutsevatele tootjatele, edasimüüjatele ning kolmandast riigist importivatele ettevõtetele. 2. detsembril Tallinnas Clarion Hotell Euroopas (Paadi 5) toimuval seminaril

Registreerige oma ettevõte ürituse veebilehel

tutvustavad CE-märgise aluseks olevat süsteemi Merike Saks ja Ago

(www.bioenergy-match.eu) hiljemalt 17. novembriks.

Pelisaar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Priit Kikas Eesti

Tutvuge teiste registreerunud osalejatega.

Standardikeskusest, Karil Tammsaar TÜV Eesti OÜ-st ja Enno Rebane Eesti

Valige välja firmad/organisatsioonid, kellega soovite

Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust. Üritust korraldab Euroopa Komisjon

kohtuda ja andke oma kohtumisesoovist teada.

kampaania „CE-märgis — Euroopa turu võti!” raames.

Individuaalsed kohtumiste ajakavad saadetakse osalejatele ca nädal enne messi. Igale osalejale saadetakse tema kohtumiste ajakava juba enne üritust koju kätte, et jõuaks tutvuda ettevõtete/organisatsioonidega, kes

Seminari ajakava 9.30 10.00

Tervitus ja kampaania tutvustus (Merike Saks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

on avaldanud soovi kohtuda, ja et saaks ennast kohtumisteks ette valmistada.

Kogunemine ja osalejate registreerimine

10.15

Sissejuhatus CE-märgistusse Ago Pelisaar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AgroMatch kontaktkohtumisteüritusel osalemine on tasuta. Osaleja

10.45

CE-märgis ja standardid (Priit Kikas, Eesti Standardikeskus)

kanda jäävad lähetuskulud (transport Herningisse, majutus,

11.30

Kohvipaus

päevarahad jmt). Kasutage suurepärast võimalust tutvustada oma

11.50

CE-märgis ja sertifitseerimine (Karil Tammsaar, TÜV Eesti OÜ)

ettevõtet, tooteid ja tegemisi ning luua uusi kontakte Herningis!

12.20

CE-märgis ehitusmaterjalidel

12.50

Küsimused ja lõpetamine

(Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit) 13.00

Lõuna

14.00

Seminari ametlik lõpp

Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR

Lisainfo ja registreerimine:

Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee www.bioenergy-match.eu

CEseminar@powerhouse.ee Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Ekspordi Akadeemia

SEMINARID 2010/2011 Välisturgudele minnes tuleb ettevõtte juhil leida lahendusi uute väljakutsetele. Eri turud nõuavad eri lahendusi. Ekspordi Akadeemia seminarisari on koostatud eesmärgiga et ettevõte juhatavad isikud saaksid teadmisi, inspiratsiooni ja ideid enda tegevuse konkurentsivõimet arendada. Valgustame võtmetegevusi rahvusvahelistumise perspektiivist kõrgetasemeliste lektorite juhendamisel. Lektoreid on kutsutud nii välismaalt kui Eestist. Kõik on oma valdkonna tunnistatud autoriteedid, mitte ainult teoorias vaid ka praktikas.

KESKASTMEJUHTIDELE JA TIPPJUHTIDELE KOOS:

KESKASTMEJUHTIDELE:

TRENDID (23. november)

VÕTMETEGEVUSED (20. jaanuar 2011)

Sa kulutad 12% oma ajast, ehk 1 tunni igast 8-tunnisest tööpäevast mõeldes tulevikule.

Öeldakse, et ettevõte on kogum protsesse ja, et kett on nii tugev, kui on selle kõige nõrgem

Miks mitte kasutada seda tundi konstruktiivselt? Lektor: Magnus Lindkvist* on Rootsi

lüli. Kuidas juurutada oma ettevõttes tipptasemel protsessi juhtimist, mis looks eelist ja eris-

päritolu tunnustatud futuroloog ja trendide ning Business Intelligence lektor. Magnus on

tumisvõimalust konkurentide ees? Kui tootmises osas oleme suhteliselt hea tasemel in-

raamatu „Everything we know is wrong. The trendspotters handbook” autor. Aastal 2009

vesteeringute osas, siis müük ja turundus on tänaseni pigem vaeslapse osas Eesti

valiti ta Rootsi aasta parimaks äriteemadel esinejaks. Hind 800 krooni/51,13 eurot

eksportööridel. Kuidas arendada välja tõhus müügivõrk ekspordiks, kuidas siseneda uutele

(lisandub käibemaks).

turgudele, kuidas luua tugevat müügiorganisatsiooni? Aga kui ettevõttel on rahvusvaheline müügivõrk juba loodud sihtriikidesse, kuidas see efektiivselt tööle panna? Kuidas müügi-

INNOVAATILISED VÕIMALUSED KULUDE OPTIMEERIMISEKS (8. detsember)

võrku juhtida, motiveerida, kontrollida, kuidas saavutada püstitatud eesmärgid ja võrgustiku potentsiaal? Hind: 300 krooni/ 19,17 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

Kulude osas on üks tähtsamaid teemasid tänases majandusolukorras kulude vähendamine. Kuidas optimeerida oma protsesse ja väärtusahelat, et minimeerida kulusid? Lektorid: Jaan Uustalu (Wahlquist), Raidla Lejins ja Norcous esindaja (esineja kinnitamisel),

* loeng on ingliskeelne

Jakob Saks, Juhan Bernadt.Hind: 300 krooni/19,17 eurot (hinnale lisandub käibemaks). ÕPPEVISIIDID: SEMINARID TIPPJUHTIDELE: VÕTMETEGEVUSED (19. jaanuar 2011) Igal ärimudelil on mingid kriitilise tähtsusega võtmetegevused, et väärtuspakkumine saaks klientideni viidud ja ärimudel toimiks. Mis need on Sinu ettevõttes? Konkurentsieelis

Õppepäev Tallinnas — 15. veebruar 2011 Õppevisiit Soome — 2.–3. veebruar 2011 Õppevisiit Rootsi — 2.–3. märts 2011 Õppevisiit Eestis — 16.–17. märts 2011

ei ole kunagi eraldiseisev asi või omadus, vaid ta tuleneb alati mingite tegevuste paremini

Visiitide käigus tutvume erinevate organisatsioonidega, kes toetavad eksporti ning külas-

tegemisest. Milliste tegevustega on mõtet ise tegeleda, millised on mõtet väljast sisse

tame edukaid eksportijaid, analüüsime nende tegevust. Täpse koolitusprogrammiga saate

osta? Hind: 300 krooni/19,17 eurot (lisandub käibemaks).

tutvuda Koja kodulehel: www.koda.ee.

Info ja registreerimine:

Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist

EVA MARAN • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee www.koda.ee

Teated • Liikmelt liikmele

Seminar

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Liikmelt liikmele:

Euro tulekuga kaasnevad muudatused raamatupidaja töös

Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste

30. novembril Clarion Hotell Euroopa konverentsikeskuses

soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöö-

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi,

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 30. novembril kell 11.00-16.30

telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning

Clarion Hotell Euroopa konverentsikeskuses (Paadi 5, Tallinn) seminari, kus

pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on

käsitletakse euro kasutuselevõtuga kaasnevaid muudatusi raamatupidaja

selle kehtimine kõigile Kaubanduskoja liikmetele.

töös. Lektorid on Sulev Luiga, BDO Eesti juhtiv partner ja tegevjuht, Audiitorkogu juhatuse liige ja Urmas Võimre, BDO Eesti partner, nõustamisteenuste äriliini juht. Käsitlemisele tulevad teemad:

SERHTO PROJEKT OÜ

• Euro kasutuselevõtt ja raamatupidamisarvestus (Sulev Luiga).

(HARJU METALL)

• Eurole ülemineku protsess. Euro ja lepingud.

Oleme metalliga tegelev ettevõte Serhto Projekt OÜ kaubamärgiga

• Aastaaruannete koostamine. IAS 21/ SIC 7 /RTJ 18.

HARJUMETALL. Meie tegevusvaldkonnad on: roostevabad tööpinnad,

• Majandusaasta lõpp hiljem kui 31.12.2010.

konstruktsioonid, pakkeseadmete valmistamine, seadmete projek-

Sündmused pärast bilansipäeva.

teerimine, roostevabast metallitööd, roostevaba keevitamine, freesi-

• Konsolideerimise piirmääradest. Välisvaluutade ümberarvestamisest.

mis- ja treimistööd, üld-metallitööd, sisuliselt tähendab see seda, et

• Osakapitalide/aktsiakapitalide ümberarvestamine

suudame teha kõike, mis puudutab metalli. Otsime Kaubanduskoja

ja muudatuste registreerimine.

liikmeskonna hulgast koostööpartnereid. Pakume Kaubanduskoja liik-

• Audiitorkontrolli kohustus /ülevaatuse kohustus.

metele soodsamaid metallitöid Eestis. Meie nimekaimad koostöö-

• Euro kasutuselevõtt ja maksustamine (Urmas Võimre).

partnerid on näiteks Paulig Baltic ja Santa Maria AS.

• Erisoodustuste, lähetuste jne. Määrad.

Lisainfo:

• Töötasude ja töötasuga seotud maksude

Kalev Viidas

ja kinnipidamiste ümberarvestamine. • Boonusena - aktuaalsed maksumuudatused ja riigikohtu lahendid 2010.

Tel: 601 8707, 5663 8166 Ahto Kadanik Tel: 55521030

Seminari osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 800 krooni/51,13 eurot

E-post: info@harjumetall.ee

ja mitteliikmetele 1600 krooni/102,26 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas

www.harjumetall.ee

sisalduvad materjalid, lõuna ja kohvipausid. OÜ FORTIS KOOLITUS Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Meile kuuluv Sotsiaal-Humanitaarinstituut teeb tihedat koostööd Soome Vabariigis vene keeles, 12 korda aastas, välja antava ajalehega „Spektr“. „Spektr“ on äri- ja kultuurileht, mis ei avalda poliitilisi materjale. Levitatakse Soome Vabariigis, Vene Föderatsioonis ja Eesti Vabariigis. Eriti populaarne on Peterburi elanike ja Soome Vabariiki külastavate venekeelsete inimeste seas. Tiraaž kolmkümmend tuhat

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

ja enam ajalehte. Ajalehes avaldatu (reklaam oma ettevõttest, infor-

MAJANDUSRUUM

ite leidmiseks, aga ka ettepanekud oma ettevõttesse investeerimi-

kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00

matsioon firma tegevusest, ülevaatlikud materjalid koostööpartnerseks) jõuab kolmes riigis vene keeles suhtlevate äriringkondadeni. Ajalehe „Spektr“ volitatud esindaja Eesti Vabariigis on Lembit Allingu. Lisainfo: Lembit Allingu Tel: 616 5173, 5646 0678 E-post: lembitallingu@hot.ee

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

Lisainfo: KADRI LIIMAL • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

Koostööpakkumised • Riigihanketeated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

Koostööpakkumised:

Riigihanketeated:

Itaalia maantee põrkepiirdeid, silla-

ROOTSI

miseks (Politsei- ja Piirivalve-

Lauanõude hange sisaldades

amet). Tähtaeg 22.11.2010.

piirdeid, müratõkkeid (puust, terasest, alumiiniumist jne), liiklusmärke

tarvikuid

ja tarasid valmistav ettevõte otsib

klaas, kruusid, köögitarvikud,

Suure jäätõrjeauto-korvtõs-

Eestis edasimüüjat ja/või sarnase

taldrikud, söögiriistad. Täht-

tuki ostmine. Tähtaeg 10.01.

tegevusalaga ettevõtet, et ühiselt

aeg pakkumiste esitamiseks

2011. Kood 3420

hangetel osaleda.

14.12.2010. Kood 3412

Kood 2010-11-08-001.1

nagu

savinõud,

Mitmesugused toruliitmikud

Kood 3419

aeg 01.12.2010. Kood 3427 Rahvusvahelist rahalist piirmäära ületav hange: Pehmete pabertoodete ja prügikottide hange. 08.12.2010. Kood 3428

Microsofti tarkvara hankimine. Tähtaeg 04.01.2011.

Tuletõrjujate erirõivaste hange. Tähtaeg 03.12.2010.

Läti väga erinevate telkide (peo-,

seonduvalt kütusega (origi-

reklaami-, matka- ja peretelgid) ning

naalkeeles täpsustus: 358857-

Käsitööriistade ostmine. Rii-

Pagaritooted vanglatele 2011.

kasvuhoonete tootja ja müüja otsib

AI815135 Övergångskopplin-

gihanke esemeks on käsitöö-

aasta perioodiks. Tähtaeg

edasimüüjat Eestis.

gar för drivmedel). Tähtaeg

riistade ostmine materjali-

Kood 2010-11-08-002.1

10.12.2010. Pakkumiste esita-

töötlemise, lukksepatööde,

mine võimalik rootsi ja inglise

elektri- ja nõrkvoolupaigal-

aeg 30.11.2010. Kood 3434

keeles. Kood 3413

diste ning elektroonika õppe-

Rahvusvahelist rahalist piir-

Rootsi kütteseadmete valmistaja on arendanud spetsiaalse kütteseadme

Kood 3432

Kood 3421

30.11.2010. Kood 3433 Ostetakse 4 kaubikut. Täht-

(inglise k PTC — Positive Temperature

Laootstarbeliste telkide han-

Control heater), mis hoiab külmal ajal

ge. Pakkumiste esitamine

Tähtaeg 29.12.2010.

tarvikud ja riided (kummikud,

välistingimustes olevaid elektrikap-

võimalik rootsi ja inglise kee-

Kood 3422

veekindlad riided, kaitseriided

pe külmumast. Ettevõte otsib Ees-

les. Tähtaeg 14.12.2010.

tist tehnilise kogemuse ja elektroonika valdkonna müügivõrgustikuga

Kood 3414 Mitmesuguste toiduainete

töökodade

sisustamiseks.

Õppetöökodade metallmööbli ostmine. Tähtaeg 28.12.2010. Kood 3423

määra ületav hange: Kaitse-

jms kaitsevarustus). Tähtaeg 16.12.2010. Kood 3435 Suvelillede hange perioodile

edasimüüjat.

ostmine (sh lihatooted, toidu-

Laskemoona ostmine (kokku

Kood 2010-10-08-001

ained, kuivatatud tooted, sü-

miljon padrunit). Tähtaeg 22.11.

2011. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 26.11.2010.

Prantsuse mööblikujundamise, -aren-

gavkülmutatud tooted, kon-

damise ja paigaldamisega tegelev

serveeritud kaubad ja kon-

T-särkide ostmine (nt 2012.

Rahvusvahelist rahalist piir-

firma otsib vastastikuseks koos-

servitoosid). Tähtaeg 21.12.

aastal 35 000 maaväe, 4500

määra ületav hange: Maalri-

tööks kontakti mööblitootjatega.

2010. Kood 3415

kõrbe, 1000 mereväe T-särki,

tööd jt seonduvate teenuste

lisandub 2013). Tähtaeg 07.12.

hange. Tähtaeg 30.11.2010.

2010. Kood 3425

Kood 3437

Kood 2010-10-11-018

Erinevate jahutus- ja ventilat-

Kood 3436

2010. Kood 3424

Saksa nõudepesumasinaid tootev,

siooniseadmete hange (sh

müüv ja hooldav ettevõte pakub end

soojusvahetid, jahutus- ja kül-

Kalatoodete ostmine kinnipi-

hooldusfirmaks ja partneriks ette-

mutusseadmete ja soojus-

damisasutusse. Tähtaeg 26.11.

võtetele, kes müüvad hilisemat

pumpade osad, madaltempe-

2010. Kood 3426

tehnilist hooldust vajavaid masinaid

ratuurisüsteemid ja -sead-

Saksamaale.

med). Pakkumiste esitamine

SOOME

Kood 2010-10-21-021

võimalik rootsi ja inglise kee-

(Siseriiklikud hanked,

les. Tähtaeg 15.12.2010.

kui pole märgitud teisiti)

Kood 3416

Rahvusvahelist rahalist piir-

Serbia kogemustega turismiettevõte otsib koostööd teiste turismibüroodega Euroopast.

Erinevate kemikaalide han-

määra ületav hange: Mobiil-

Kood 2010-10-18-050

ge — anorgaanilised ja orgaa-

telefonide hange (soovitata-

Serbia naiste sokkide tootja otsib

nilised põhikemikaalid, hüd-

valt sarnased mudelid). Han-

edasimüüjaid Euroopast.

roksiidid kui põhilised anor-

ke orienteeruv maht 300 000

Kood 2010-10-26-037

gaanilised keemilised ained,

kuni 350 000 eurot. Tähtaeg

veetöötluskemikaalid. Täht-

30.11.2010. Kood 3429

aeg 16.12.2010. Kood 3417

Värske leiva, saia ja küpsiste

Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 E-post: lea@koda.ee

hange. Tähtaeg 22.11.2010. EESTI Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

Otsepostiteenus valijakaartide edastamiseks. Tähtaeg 12.12.2010. Kood 3418 Hange meeste kingade ost-

Kood 3430 Tulekustutite

iga-aastase

kontrollteenuse läbiviimine. Tähtaeg 23.11.2010. Kood 3431 Ehitusmaterjalide hange. Täht-

Vaata kõiki kehtivaid hanketeateid Koja veebilehelt www.koda.ee teenused valik riigihanketeateid.

Uued liikmed

Harjumaa ja Tallinn

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 17. november 2010

A2B GRUPP OÜ

AMEERIKA AUTOTEENINDUSE OÜ

www.a2bgrupp.ee

508 3998

Andmebaaside pidamine. Internetilehekülgede loomine ning nende info- ja andmehaldus. Kaupade müük interneti kaudu. Reklaamindus. Internetiturundus.

www.uscar.ee

699 9229

Autode import, eksport ja müük. Autoremont, tarvikute ja varuosade müük. Raudtee hooldussõidukite ehitus ja hooldus.

ERLEX ÕPPEKESKUS OÜ

658 5974

Täiskasvanute koolitus kõikidele ehitusaladele ja metallitööstusele. Seminaride ja kursuste korraldamine.

FLEBU EESTI OÜ

www.flebu.com

606 1340

Tööstuslike ventilaatorite tootmine, hooldus ja müük.

GAMMA HOLDING OÜ

524 2757

Investeeringud väärtpaberitesse. Stardikapitali- ja kinnisvara investeeringud.

INTOPEX FORWARD OÜ

606 9181

Veoste ekspedeerimine raudteel. Rongivagunite rent ja ost-müük

650 4920

Arvutite ja arvuti välisseadmete tootmine, müük ning remondi ja hooldusteenused.

ML NOVATOR OÜ

www.arvutid.ee

MÖÖBLIMASIN OÜ

www.mooblimasin.ee

PROMOTION FUND OÜ

www.promotionfund.eu

RAHA24 OÜ

www.raha24.ee

TRANSPORTIR FORWARDING OÜ WINWINPARTNER OÜ

5690 1101 Naftasaaduste tootmine. 662 0503

Väikelaenude osutamine.

664 5133

Rahvusvaheline maanteetransport. Tööjõurent.

www.tftak.eu

640 8200

Teadusuuringud toidu biotehnoloogia alal. Tootearendus. Keskkonna biotehnoloogia.

www.transportir.ee

671 5761

Veoste ekspedeerimine.

RL-TRANS BALTIC OÜ TOIDU- JA FERMENTATSIOONITEHNOLOOGIA ARENDUSKESKUS AS

5667 1292 Eritellimusel mööbli tootmine.

www.makeyourownsushi.ee

5647 7181 Külmutatud sushi eksport. Külmutatud kala ja kalatoodete, lihatoodete eksport. Detailplaneeringud.

Ida-Virumaa

NUTIFIKAATOR OÜ

Jõgevamaa

EESTI VILJASALV AS

Läänemaa

SMOKEHOUSE OÜ MARONEST OÜ

Tartumaa

506 7018

Arendusvaldkonna nõustamine ja vastava sisuga koolitus. Leiundusprojektide käivitamine.

www.eviljasalv.ee

776 6976

Teraviljade ost-müük. Söödatoorainete ost-müük. Õliseemnete ost-müük. Ladustamisteenused.

www.smokehouse.ee

551 1382

Kala suitsutamine ja soolamine.

www.noavabrik.ee

501 1687

Puidust köögitarvikute ja suveniiride tootmine.

ESTRUS STEEL OÜ

www.estrus-steel.com

5331 5398 Metallitööd. Keevitustööd. Liivapritsi teenused ja metalli värvimine.

COLUMBIA-KIVI AS

www.columbia-kivi.ee

735 1352

Betoonkivide tootmine ja müük.

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 604 0085 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Eksportööride koolitused 2010—2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.

• Juhan Bernadt on ligi 30 aastat tegelenud rahvusvahelise müügi-, turunduse- ja brändijuhtimisega nii suurettevõtetes kui väiksemates arenevates ettevõtetesüle maailma. Viiastel aastatel on ta tegelenud ettevõtete konsulteerimisega ning ekspordija turunduskoolituste läbiviimisega Eestis.

EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks. Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar. Rakvere • Lääne-Viru Maavalitsus (Kreutzwaldi 5) • 2., 3., 9. detsember 2010

• Yrjö Ojasaar omandas õigusalase hariduse Ameerika Ühendriikides, kus praktiseeris advokaadina ning seejärel tehnoloogiaettevõttes partnerina. Tema tänane tegevus on seotud ettevõtetele era- ja riikliku riskikapitali kaasamise, rahvusvaheliste strateegiliste partnerite leidmise ning intellektuaalse omandi kaitsmise ja arendamisega. Hetkel töötab Yrjö Ojasaar OÜ-s Advokaadibüroo Luiga Hääl Mody Boreniuse, kus ta nõustab innovaatilisi firmasid.

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 17., 18., 24. jaanuar 2011 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 21., 22., 28. veebruar 2011 — vene keeles • 14., 15., 21. märts 2011 Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 3., 4., 10. märts 2011 — vene keeles

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 17. jaanuar ja 2. mai 2011 • 4. aprill 2011 – vene keeles Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esindus (Tallinna 16) • 7. veebruar 2011

• Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordija messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirmade Talavera Consultores S.L. (Madrid) ja Vihje OÜ (Tallinn) tegevjuht ja omanik.

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 7. märts 2011

MÜÜGIVÕRGUKOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tartu • Hotell Kantri (Riia mnt 195) • 19. jaanuar 2011 Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 9. veebruar 2011 Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 9. märts 2011 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5. aprill ja 3. mai 2011

Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Koolituste üks päev maksab osalejale 300 krooni/19,17 eurot (hind sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai 2011

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 18. jaanuar 2011 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esindus (Tallinna 16) • 8. veebruar 2011 Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 8. märts 2011

„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.