Teataja 1/2011

TEATAJA EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

NR 1 • 12. JAANUAR 2011

ASUTATUD 1925. AASTAL

IGA LIIGE LOEB!

|

WWW.KODA.EE

Ühisraha ajastu algus 1. jaanuaril võttis Eesti ametliku rahana kasutusele euro.

Eurole üleminek Eestis on sujunud tõrgeteta ja plaanipäraselt.

Ettevõtete roll selles on olnud tohutult oluline. Jaekaubandus ja pangad on vastutusrikka ülesandega väga hästi hakkama saanud. Kui uus raha on tsiviilkäibes juba valdavalt kasutuses, siis ettevõtete jaoks üleminek alles jätkub. Kaubanduskoja poolt ellu kutsutud Ausa hinnastamise kokkuleppega on juba liitunud 530 ettevõtet, kes kokku omavad üle 2800 müügi- ja teeninduskoha. Kampaania kestab kuni hindade kahes vääringus avaldamise kohustuse lõpuni ning sellega on jätkuvalt kõik ettevõtted oodatud liituma.

Majandusaasta aruannete koostamine ja esitamine on alles ees. Samuti pole enamus ettevõtteid veel alustanud oma põhikirjade ja omakapitali eurodesse viimist. Nende ja teiste juriidiliste küsimuste lahendamiseks jätkuvad ka Kaubanduskoja koolitused juba jaanuaris. Ka seekordne Teataja juhtkiri teeb kummarduse nii kroonile kui eurole.

TÄNA LEHES 1. jaanuarist saab OÜ-d asutada sissemakset tegemata

Välismaalaste seaduse rikkumine võib kaasa tuua sundlõpetamise

Rein Lang: CE-märgis Kas arendada majandust aitab Euroopa avaliku või eraõigusega? turul läbi lüüa!

Kaubanduskoda esitleb vastvalminud leksikoni

KES ON KES EESTI MAJANDUSES 2010?

85

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juubeliaastatega, seekord siis 85ndaga, sünkroo-

luse arengusse. Olgu siis ettevõtja, ärijuht, poliitik või ametnik — neid inimesi

nis ilmuv leksikon on katse jäädvustada hetkeseisu Eesti ettevõtluses ja ma-

julgeme esile tõsta ja eeskujuks tuua. Raamatust leiab väärtuslikku informat-

janduses persoonide tasandil. Portreteerida neid, kes igapäevaselt annavad

siooni tänaste majandusliidrite hariduskäigu, karjääri, ärihuvide, hobide ja

oma panuse majandustegevusse või siis ettevõtluskeskkonna ja -seadusand-

ühiskondliku tegevuse kohta.

Tunne Eesti majandustegelasi!

Raamat on välja antud limiteeritud koguses hinnaga 22,37 eurot/350 krooni (sisaldab käibemaksu).

Info ja müük: Annika Eesmaa • Tel: 604 0060 • E-post: annika.eesmaa@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Juhtkiri

3

Euroaja esimesed Oma esimesed euromündid sain poekassast, olles ära andnud oma viimased Eesti kroonid. Tegelikult, mitte päris viimased – üks komplekt paberrahasid ja sente jäid ajaloo huvides koju kapiservale hoiule. Arhiivi. Pannakse ju ikka kõige olulisemad ning väärtuslikumad asjad säilitamiseks arhiivi. Et ei läheks meelest ja oleks faktina alles.

SIIM RAIE Peadirektor

M

a usun, et ei nõua pikka

saama järgmise suure valikuga —

Muidugi ei saa Eesti riik valmis ei

tõestust, et Eesti kroon

Riigikogu valimistega 6. märtsil.

enne ega ka pärast valimisi ja see-

teenis meid hästi. Nüüd on see üles-

Järgneva kahe kuu jooksul valatakse

tõttu oleme just kogumas ühe

anne eurol — olla kokkuleppeline

meid üle lubaduste ja loosungitega.

küsitluse näol ka teie, liikmete,

väärtuse mõõdupuu. Aga mitte

Nii mõnigi kandidaat on juba ka

tagasisidet kõige murettekitava-

enam ainult koduses Eestis, vaid

Kaubanduskoja poole pöördunud,

matest majandus- ja hariduspo-

juba tervelt 17 riigi ühisrahana ja

et korraldada kohtumisi ettevõt-

liitilistest küsimustest. Loodan, et

globaalse arveldusvahendina. Mul

jatega, meie muresid ja rõõme ära

leiate need mõned minutid, et

on hea meel selle üle, et julgeme

kuulata.

postkasti saabunud veebiküsitlusele vastata. Nii saame paremini

ennast panna olukordadesse, mis nõuavad täna ja tulevikus suuremat

Traditsiooniliselt me parteipoliitikas

sättida Koja 2011. aasta prioritee-

pingutust, laiemat vaadet ja vastu-

ja valimiskarusellis kaasa ei löö.

te majanduskeskkonna paranda-

tust kui ainult koduste asjade ees.

Vaatleme asju ettevõtjate seisuko-

misel.

hast — kas üks või teine idee või siht Valimistest pole vabad 2011. aastal

Nüüd on eurotsooni toimimine sama palju meie asi, kui kreeklaste või sakslaste. Veel enam, meil on nüüd ühine raha soomlastega. Kaubandus Soomega moodustab viiendiku meie ekspordist-impordist, sealt pärineb pea neljandik meie otsestest välisinvesteeringutest ning pooled meid külastavad turistid. Ühine raha peaks äriajamist veelgi

Usun, et ei nõua pikka tõestust, et Eesti kroon teenis meid hästi.

Nüüd on see ülesanne eurol — olla kokkuleppeline väärtuse mõõdupuu. Aga mitte enam ainult koduses Eestis, vaid juba tervelt 17 riigi ühisrahana ja globaalse arveldusvahendina.

ka me ise. Aprillikuu keskel kokku kutsutav Kaubanduskoja üldkoosolek peab seekord valima ka juhatuse liikmed ja juhatuse esimehe.

Uuendatud

põhikirja

kohaselt

seekord harjumuspärase kahe aasta asemel järgnevaks neljaks aastaks.

Kõiki ettevõtjate esindusorganisatsiooni ette sobivaid kandidaate saavad liikmed üles seada ja nende

soodustama ja tegelikult lausa sunnib meid põhjanaabrile järele jõud-

on ettevõtlusele kasulik ja ettevõt-

poolt ka üldkoosolekule hääletama

ma, sest nii kulud kui hinnad on

jasõbralik või mitte. Seni kuni

tulla. Eelduseks on muidugi aktiivne

varasemast kergemini võrrelda-

käesolev Riigikogu koosseis koos on

liikmeksolek, ehk iga-aastase liik-

vamad, kuid vahemaa jätkuvalt

ja menetluses olevad eelnõud

memaksu tähtaegne tasumine.

väga väike. Enamasti töötab see

seaduseks vormistatakse, on meil

Liikmemaksu arved saadame teile

meie kasuks, kohati paneb aga

piisavalt tööd nendegagi, sest

seekord jaanuarikuu lõpus, kui uue

mõtlema.

viimases kiirustamise tuhinas on

rahaga on juba veidi aega olnud har-

ootamatult palju praaki ja lausa et-

juda. Liikmemaks 2005. aastast

Niipea, kui euro kasutuselevõtust

tevõtjavaenulikku ministeeriumite

alates muutunud ei ole, kuid

oleme toibunud, peame hakkama

poolt kirja saanud.

seekord on vääringuks euro.

4

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Teejuht

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

17., 18. ja 24. jaan

Euroaja esimesed

Ekspordiplaani koostamise koolitus Võrus Mainori Kõrgkooli Võru õppekskuses (Kreutzwaldi 34, Võru)

3

Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee 17. jaanuar

Seadusandlus 1. jaanuaril jõustunud äriseadustiku muudatustest

5

Välismaalaste seaduse rikkumine võib tulevikus tuua sundlõpetamise

6

Käibemaksuseaduse muudatused

7

Välismessikoolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

18. jaanuar

Seminar „Majandusaasta aruande sõlmküsimused 2010 ja eurole üleminek” Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Koja gallupid

8

18. jaanuar

Turu-uuringute koostamise koolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Euroopa uudised Mida arvab EMSK Euroopa lepinguõigusest

9

19. jaanuar

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Tartus Raadi mõisas (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa)

Väliskaubandus

12 19. jaanuar

Tagasivaade Kas arendada majandust avaliku või eraõigusega?

Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Ekspordi Akadeemia seminar „Võtmetegevused ärimudeli edukaks toimimiseks” tippjuhtidele

14

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Juhtimisveerg Head uut aastat, Eesti – sa väike armas India džungel!

20. jaanuar

Ekspordi Akadeemia seminar „Võtmetegevused ärimudeli edukaks toimimiseks” keskastmejuhtidele

15

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Innovatsiooniveerg In.ee ja Tallinna Ettevõtlusameti Online Nõustamispäevad

16

26. jaanuar

Seminar „Majandusaasta aruande sõlmküsimused 2010 ja eurole üleminek” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Teated

17

Koostööpakkumised

21

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee 27. jaanuar

Seminar „Mis on ärisaladus ja kuidas seda kaitsta?”

Probleeme praktikast tutvustavad Konkurentsiameti ja prokuratuuri esindajad ning praktiseerivad advokaadid

Riigihanketeated

21

Juubilarid

22

Eksportööride koolitused

23

Ekspordi Akadeemia

24

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee 2.-3. veebruaril

Ekspordi Akadeemia õppevisiit Soome Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

7. veebruar

Välismessikoolitus Kuressaares Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinna 16, Kuressaare) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

8. veebruar

Turu-uuringute koostamise koolitus Tallinnas — vene keeles Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

15. veebruar

ECOFIRA kontaktkohtumisteüritus keskkonnasektori asjatundjaile Hispaanias Valencias Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

21. veebruar

Ekspordiplaani koostamise koolitus Tallinnas (vene keeles) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

8. märts

Turu-uuringute koostamise koolitus Võrus Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34, Võru) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Seadusandlus

5

1. jaanuaril jõustunud äriseadustiku muudatustest Suuremaks muudatuseks äriseadustikus on osaühingu asutamise võimaldamine ilma sissemakset tegemata – kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 00 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma, vaid võivad tasuda ka hiljem.

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

S

amuti kaotatakse äriseadus-

se (§ 160 lõige 1), reservkapitali iga

tikust nõue selle kohta, et vä-

majandusaasta jooksul panustami-

hemalt poolte juhatuse liikmete elu-

se kohustust (§ 160 lõige 3) ning re-

koht peab olema Eestis, mõnes teises

servkapitali kasutamist (§ 161).

Euroopa Majanduspiirkonna liikmes-

Osa võõrandamisel ei kehti ostueesõigus

Nagu eespool mainitud, on oluliseks muudatuseks ka võimalus asutada osaühing ilma sissemakset tege-

Senise osaühinguõiguse üheks alus-

mata. Lähtuvalt kooskõlastamisel

põhimõtteks on olnud osanike sea-

tehtud ettepanekutest lisati sea-

riigis või Šveitsis ning kehtestatakse

Sooviga jätta suurem otsustusõigus

dusest tulenev ostueesõigus osa

dustikku ka säte, mille kohaselt

nõue vaid ühele Eestis asuvale kon-

osaühingu asutajatele ja osanikele

võõrandamisel. Lisaks nägi ärisea-

edaspidi kantakse äriregistrisse ka

taktaadressile. Juba tegutsevaid osa-

ning lihtsustada regulatsiooni, on

dustik siiani ette, et põhikirjaga

vastav märkus (st osaühing asu-

ühinguid mõjutavad pigem muudatu-

äriseadustikust (§ 189 lg 1) kaotatud

saab luua olukorra, kus osa võõran-

tatud sissemakset tegemata) B-osa

sed, millega vähendatakse ühingu-

nõue, mille kohaselt osaühingul,

damine kolmandale isikule on seo-

registrikaardile. Pärast seda, kui

õiguslike dokumentide vorminõudeid,

mille osakapital on üle 400 000

tud osanike otsusega. Sooviga liht-

osaühingu põhikirjas ette nähtud

audiitori kaasamise kohustust, liht-

krooni ja mille juhatuses on alla

sustada osanike otsusest sõltuvat

kogu osakapital on osaühingule ära

sustatakse osa võõrandamisel sea-

kolme liikme, peab olema nõukogu.

osa võõrandamist sätestatakse või-

makstud (üle antud), saab taotleda

dusjärgse ostueesõiguse regulat-

Välistatud ei ole aga, et nõukogu

malus (§ 149 lg 3) põhikirjaga ette

äriregistrilt antud märkuse kustu-

siooni ning kaotatakse ära juhatuse

nähakse ette põhikirjaga.

näha, et osa võõrandamisel ostu-

tamist. Sätestatud on, et taolise

eesõigus ei kehti. Lubatud on põhi-

osaühingu asutajaks saab olla ük-

kirjas sätestada ka täiendavad

snes füüsiline isik ning kuni sisse-

tingimused: eelkõige, et osa võõran-

maksete täieliku tasumiseni kõigi

liikme ametiaja tähtajalisus.

Reservkapitali muudeti vabatahtlikuks

Juhatus nimetatakse ametisse tähtajatult

damiseks on vajalik teiste osanike,

osanike poolt ei või osaühing suu-

Äriseadustik nägi siiani ette, et

juhatuse, nõukogu või muu isiku

rendada ega vähendada osakapitali,

juhatuse liikme saab ametisse

nõusolek.

samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset (mis ei

Äriseadustiku uues redaktsioonis on

nimetada kolmeks aastaks ja seda

lisatud põhimõte, mille kohaselt

tähtaega võib põhikirjaga pikendada

Seni võis põhikirjaga ette näha üks-

hõlma osanikule makstavat töötasu

osanikud on vabad otsustama, kas

kuni viie aastani. Siiski ei ole osa-

nes selle tingimuse, et osa võõran-

ega muid tasusid).

nad soovivad osaühingu reservkapi-

ühingu puhul antud regulatsiooni

damisel kolmandale isikule on

tali moodustada või mitte. Sellest

kohaldamine alati põhjendatud ning

vajalik osanike otsus, mille poolt on

johtuvalt on muudetud ka para-

käesoleva äriseadustiku redakt-

antud vähemalt 2/3 häältest, siis

grahv 160 lõiget 2, mille kohaselt

siooniga kehtestatakse, et juhatus

uue redaktsiooniga pakutav sõnas-

nähakse reservkapitali moodusta-

nimetatakse ametisse tähtajatult

tus annab osanikele palju vabamad

mine ja suurus ette põhikirjas ja see

(§ 184 lg 2). Loomulikult säilib või-

käed põhikirja kujundamiseks. Sa-

ei või olla väiksem kui 1/10 osakapi-

malus ka tulevikus ette näha osa-

muti ei seata enam nõusolekule

talist. Kui osanikud on otsustanud

ühingu põhikirjaga teistsugune

mingit häälte arvu piirangut, ka

siiski reservkapitali moodustada,

õiguslik olukord, kui põhikirjas

selles osas saab põhikirjaga näha

siis tuleb silmas pidada millest osa-

sätestada juhatuse liikme ameti-

ette igale ühingule sobivad võima-

ühingu reservkapital moodustatak-

ajale konkreetne tähtaeg.

lused.

Äriseadustikuga saab täpsemalt tutvuda Riigi Teataja veebilehel www.riigiteataja.ee.

Terviktekst: https://www.riigi teataja.ee/akt/131122010019.

Muudatused: https://www.riigi teataja.ee/akt/13364139.

6

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Seadusandlus

Välismaalaste seaduse rikkumine võib tulevikus tuua sundlõpetamise Detsembri alguses Siseministeeriumi poolt ministeeriumitele kooskõlastamiseks saadetud välismaalaste seaduse ja mitme teise seaduse muutmise seaduse eelnõu MAIT PALTS

näeb ette tavatult rangeid karistusi ja tegevuspiiranguid neile ettevõtjatele ja tööandjatele,

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

kes võimaldavad töötada isikul, kellel tegelikult puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks.

Välismaalaste töötamise nõudeid rikkunud ettevõtjal keelatakse osaleda riigihangetel, saada struktuuritoetuseid või tegutseda tegevusalal, mis nõuab eelneva tegevusloa saamist.

Kõigil, kel eelnõu vastu rohkem huvi, leiavad välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Kaubanduskoja veebilehel või e-õiguse infosüsteemist http://eoi gus.just.ee/?act=10&suba ct=1&ESILEHT_W=311008.

Kuivõrd eelnõu osas on mitmeid probleeme tõstatanud ka ministeeriumid, siis tahaks loota, et arutelud ja analüüsid karistuste ja tegevuspiirangute rakendamisel seisavad alles ees, kuigi õigusloome ja kaasamise head tavad näevad ette vastavate toimingute teostamist ikka enne eelnõu ametlikku kooskõlastamist.

S

amuti soovitakse keelata vas-

tes, kes võimaldab Eestis töötami-

kuritegude puhul, mis on seotud

tavat nõuet rikkunud tööand-

seks seaduslikku alust mitteomaval

keelatud laskemoona või relvade

jal osalemine riigihangetel ning

välismaalasel töötamist, kui see on

tootmise ja levitamisega, orjas-

piirata talle tegevuslubade andmist.

toime pandud vähemalt teist korda

tamisega samuti terrorikuritegude

Samas suureneksid ka ettevõtjate

või kui sellega võimaldati töötamist

eest, mitmekordse altkäemaksu

üldised välismaalaste töötamisega

kahele või enamale välismaalasele.

andmise ja võtmise eest ning veel

seotud teavitamiskohustused Polit-

Kriminaalkaristust saaks kohaldada

mõningatel juhtudel.

sei- ja Piirivalveameti ees.

nii füüsilisest isikust tööandja kui ka juriidilisest isikust tööandja suhtes,

Eelpool viidatud direktiivi kohaselt

Kaubanduskoja hinnangul ei ole nii-

kes on välismaalase tööle võtnud.

nõutakse küll, et liikmesriigid võtak-

võrd laiaulatuslikud sanktsioonid

Füüsilisest isikust tööandja suhtes,

sid vajalikud meetmed tagamaks, et

proportsionaalsed ja viitavad pigem

kes nõuet rikub, nähakse ette krimi-

keelu rikkumisel kohaldatakse töö-

ülekriminaliseerimisele. Isegi asja-

naalkaristus (rahaline karistus või

andja suhtes tõhusaid, proportsio-

olu, et karistuste ja tegevuspii-

kuni kolmeaastane vangistus) kui

naalseid ja hoiatavaid karistusi ning

rangute rakendamise võimalusele

tööandja on juriidiline isik, siis on

et kohaldatakse rahalisi karistusi,

viitab Euroopa Liidu vastav direktiiv,

karistusena ette nähtud, kas raha-

mis suurenevad vastavalt ebasea-

ei saa see olla õigustuseks, et Eestis

line karistus või sundlõpetamine.

duslikult töötavate kolmanda riigi

kõik võimalused (mitte kohustused)

Seega võib sundlõpetamine ähvar-

kodanike arvule. Samas jääb pro-

hoobilt maksimaalse rangusega ja

dada ettevõtjat juba siis, kui ta

portsionaalsete ning hoiatavate

igasuguse põhjalikuma analüüsita

võtab tööle vähemalt kaks välis-

sanktsioonide kehtestamine siiski

üle võetakse. Vastavad seisukohad

maalast, kellel tegelikult Eestis töö-

iga liikmesriigi enda otsustada ja va-

oleme ka ministeeriumile esitanud.

tamise õigust ei ole. Seejuures

jadus vastavalt enda riigi olukorrale

välismaalast ennast võib oodata

analüüsida.

Sundlõpetamine võib ähvardada ettevõtjat juba siis, kui ta võtab tööle vähemalt kaks välismaalast, kellel tegelikult Eestis töötamise õigust ei ole

maksimaalset vaid rahatrahv või arest.

Jättes kõrvale asjaolu, et päris selge ei ole seegi, kas ja kuidas saab või

Välismaalase töötamisega seotud nõuete rikkumine võib kaasa tuua tegevuspiirangu

peab tööandja tuvastama isiku

Teisteks olulisteks muudatusteks

õiguse Eestis töötada (olemaks

on need, mis piiravad näiteks välis-

Eelnõu üks olulisemaid muudatusi

kindel, et ta seadust ei riku) on

maalaste töötamise nõudeid rikku-

seisneb kindlasti karistusseadus-

sundlõpetamine karistusena jurii-

nud ettevõtjal osaleda riigihangetel,

tikku täiendavas sättes. Nii soovi-

dilisele isikule üks karmimaid. Het-

saada struktuuritoetuseid või te-

takse eelnõuga kohaldada krimi-

kel näeb karistusseadustik sund-

gutseda tegevusalal, mis nõuab eel-

naalkaristust näiteks tööandja suh-

lõpetamise võimaluse ette näiteks

neva

tegevusloa

saamist.

Nii

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Seadusandlus

7

Käibemaksuseaduse muudatused

soovitakse vastavad piirangud viia sisse ja muuta näiteks turva-, elektrituru-, sotsiaalhoolekande, kindlustustegevuse, krediidiasutuste, autoveo-, hasartmängu-, kaugkütte-, tervishoiuteenuste korraldamise ja ühistranspordi-

1. jaanuarist jõustusid eurole üleminekuga seotud

seadust.

muudatuste kõrval ka mitmed olulised sisulised muudatused paljudes seadustes. Sealhulgas ka

Seega ei tohiks muudatuste jõustumisel autoveoks tegevusluba

käibemaksuseaduses, mille muudatused puudutavad

anda, kui tegevusloa taotleja on isik, keda on karistatud väärteo või kuriteo eest, milleks on tööandja poolt Eestis töötamiseks seadus-

MART KÄGU Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

likku alust mitteomava välismaa-

kahtlemata ka ettevõtjaid. Allpool vaadataksegi lähemalt, mis ja kuidas on muutunud käibemaksuseaduses alates 2011. aasta algusest.

lase töölevõtmine või tööandja poolt välismaalase Eestis töötadamine, sealhulgas välismaalase

K

okkuvõtvalt võib öelda, et seadusemuudatustega

giale, on vastavalt muudetud ka

Kinnisasja ja metallijäätmete käibe maksustamine

poolt seadusliku alusega kindlaks

võeti

üle

käibemaksudirektiivi

käibemaksuseadust. Seega on

Lisaks eeltoodule sätestatakse

määratud tingimustele mittevas-

(2006/112/EÜ) muudatused ning

piiriüleste tehingute korral võrgu

muudatustega kinnisasja (välja ar-

tava töötamise võimaldamine.

sätestati kassapõhise käibemak-

kaudu edastatava maagaasi ning

vatud eluruum) ja metallijäätmete

mise tingimuste rikkumise võimal-

tatavale soojus- ja jahutusener-

suarvestuse erikord tulenevalt

võrgu kaudu edastatava soojus-,

käibemaksuga maksustamise eri-

Muudatus tähendaks seda, et iga

Euroopa Nõukogu 15.12.2009. aasta

jahutus- ja elektrienergia käibe

kord. Erikorra kohaselt maksus-

väiksemgi välismaalase töötami-

otsusest.

tekkimise koht tarbija asukoht.

tatakse kinnisasja ja metallijäät-

Eeltoodu tähendab nt seda, et

mete käive saaja poolt (pöördmak-

sega seotud nõuete rikkumine

Maagaasi ja energia käibe tekkimise koht

võrgu kaudu edastatava maagaasi

sustamine). Pöördmaksustamist

tegevusloa saamise. Vastuseta on

ja energia müügi korral Eestist

rakendatakse üksnes juhul, kui

samas see, kas rikkumine mõjutab

Muudatuste tulemusena täpsus-

teise liikmesriiki on käibe tekkimise

tehing toimub maksukohustus-

ka juba väljastatud tegevusloa ke-

tati maagaasi ning elektri-, soojus-

koht saaja asukohas teises liikmes-

laste vahel. Nimetatud pöördmak-

htivust või ainult uute andmist.

ja jahutusenergia käibe tekkimise

riigis.

sustamist rakendatakse sellise

teeb automaatselt võimatuks

koha määratlemist. Esmalt on olu-

kinnisasja võõrandamise korral, mille maksustamisest on kinnis-

tiivi muudatuse kohaselt käsitle-

Kassapõhine käibemaksuarvestus

kohaldada, eelkõige kui need on

takse aktsiisikaubana alates 2011.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse

maksuseaduse § 16 lõikele 3 mak-

põhjendatud olukorra tõsidusega,

aastast kõiki energiatooteid, st

osas on muutunud see, et alates

suhaldurit teavitanud ning tehin-

tuleks ka Kaubanduskoja arvates

vedelkütuse kõrval ka tahkekütust.

2011. aastast võivad kassapõhist

gutele metallijäätmetega, mis on

eelnevalt hinnata, millistes olukor-

Käibemaksudirektiiv käsitleb akt-

käibemaksuarvestuse erikorda ra-

sätestatud keskkonnaministri 15.

dades (milliste rikkumiste korral,

siisikauba mõistet põhjusel, et

kendada kõik maksukohustusla-

aprilli 2004. a määrusega nr 17

ning milliste tegevusalade puhul)

erandina muust kauba käibest läh-

sed, kelle maksustatav käive ei

„Metallijäätmete täpsustatud ni-

oleksid tegevuspiirangud põhjen-

tutakse aktsiisikauba maksusta-

ületanud eelmisel aastal (antud

mistu”. Pöördmaksustamise korral

datud, kui neid rakendada soovi-

misel sihtriigis ehk tarbimisriigis

juhul 2010. a) ega jooksva kalendri-

müüjal käibemaksu deklareerimise

takse.

maksustamise põhimõttest.

aasta (antud juhul 2011. a) algusest

kohustust ei teki. Ostja arvestab ja

arvates summat 200 000 eurot.

tasub müüja eest käibemaksu ja

Kuna direktiivi kohaselt võib vas-

line mainida, et käibemaksudirek-

tavaid tegevuspiiranguid vajadusel

asja võõrandaja vastavalt käibe-

Praegusel juhul võib tekkida ka

Üldreeglina on kauba käibe tekki-

Käibemaksuarvestuse valikust tu-

samas on tal õigus see ka sisend-

olukordi, kus näiteks ühekordse

mise koht lähteriik. Kuivõrd käibe-

leb kirjalikult teavitada ka maksu-

käibemaksuna maha arvata.

teavitamiskohustuse rikkumise

maksudirektiivi muudatused laien-

haldurit. Varasemalt võis kassa-

eest määratud 100 euro suurune

dasid eelkirjeldatud aktsiisikauba

põhist käibemaksuarvestust pida-

karistus võib endaga kaasa tuua

maksustamise erikorda võrgu kau-

da üksnes füüsilisest isikust et-

Maksukohustuslasena registreerimine

automaatselt märksa olulisemad

du edastatava maagaasi ja elektri-

tevõtja. Kassapõhise käibemaksu-

Laiendatakse

ka

käibemaksu-

tagajärjed ettevõtlusvabaduse pii-

energia käibe tekkimise koha mää-

arvestuse üldpõhimõtted sealjuu-

kohustuslasena registreerimisko-

ramise näol.

ramisel ka võrgu kaudu edas-

res ei muutu.

hustuse piirmäära arvestuse hulka

8

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Seadusandlus

Koja gallupid

arvatavate tehingute loetelu. Re-

tamisel praktikas midagi ei muutu

gistreerimiskohustuse

piirmäära

ja muudatus on pigem teoreetilist

hulka tuleb nüüd arvata lisaks

laadi. Samas teeb käibemaksudi-

kauba ühendusesisesele käibele ka

rektiiv selgelt vahet, kas on tege-

0-%ga maksustatavate teenuste

mist piiriülese pöördmaksustami-

käive, kui teenus osutatakse Eestis

sele kuuluva tehinguga või on

oleva asukoha või püsiva tege-

tegemist konkreetses riigis osuta-

vuskoha kaudu teise liikmesriigi

tava teenusega ning sellest tule-

vastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada oma

maksukohustuslasele või piiratud

nevalt on kehtestatud ka ühendu-

arvamused ja ettepanekud, mille edastame

maksukohustuslasele, kellel tekib

sesisese käibe deklareerimise kord.

seadusandjale. Teie arvamusest sõltub palju!

selle teenuse saamiselt oma asu-

Täname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidi meie küsitlustele Kaubanduskoja veebilehel aktiivselt

kohariigis maksustamise kohustus.

Ühendusesisese käibe deklareerimine

Teenuste käibe tekkimise koht

Ühendusesisese käibe deklareeri-

Kas olete vajalikud ettevalmistused teinud

Lisaks täpsustatakse loetelu tee-

misega seoses tuleb kindlasti rõhu-

ja valmis euro kasutuselevõtmiseks?

nustest, mille käibe tekkimise koht

tada seda, et sarnaselt käibe-

ei ole Eesti. Nimelt sätestatakse,

maksudeklaratsiooniga tuleb ühen-

millal transpordivahendi rendi ning

dusesisese käibe aruanne esitada

restorani- ja toitlustusteenuse osu-

nüüdsest igakuiselt järgneva kuu

tamise koht ei ole Eesti. Transpordi-

20. kuupäeval. Varasemalt tuli see

vahendi lühiajalisele rendile and-

esitada kvartalile järgneva kuu 20.

misel ning restorani- ja toitlustus-

kuupäevaks. Esimene uue korra ko-

teenuse osutamisel teises liikmes-

hane ühendusesisene käibe aru-

riigis ei kohaldu maksustamise

anne tuleb esitada 20. veebruariks

üldreegel ehk teenust ei maksus-

2011.

tata olenevalt teenuse saajast.

Jah, ettevalmistused on olnud piisavad – 45% Toimuvad viimased ettevalmistused ja testid raamatupidamistarkvaraga – 19% Toimuvad viimased ettevalmistused ja testid laoarvestussüsteemidega – 0%

toitlustusteenuse osutamise koht

Käibemaksuseaduse muudatuste foorum

selle teenuse tegeliku osutamise

Siinkohal on asjakohane mainida, et

koha järgi, arvestamata kellele

Maksu- ja Tolliameti kodulehel on

teenust osutatakse (maksukohus-

alates 3. jaanuarist avatud lisaks

tuslasele või mittemaksukohustus-

foorum, kus kõik soovijad saavad

lasele). Samuti tuleb transpordi-

käibemaksuseaduse muudatuste

vahendi lühiajalisele rendile and-

kohta esitada küsimusi, millele vas-

mise kohaks lugeda koht, kus trans-

tavad ühe tööpäeva jooksul Maksu-

pordivahend tegelikult kliendi käsu-

ja Tolliameti spetsialistid. Fooru-

tusse antakse. Kui eelnimetatud

misse saab siseneda Maksu- ja

Mis osas vajab Teie arvates FIE-sid puudutav

teenused osutatakse väljaspool

Tolliameti veebilehe (www.emta.ee

regulatsioon kõige rohkem muutmist?

Eestit, siis võib see mõistagi kaasa

/index.php) kaudu või aadressilt

tuua maksukohustuse teises liik-

http://foorum.emta.ee.

Seega määratakse restorani- ja

mesriigis. Sellise olukorraga on tegemist nt ettevõtjal, kes osutab lihtsalt ühekordselt catering’i teenust mõnel Soomes või mõnes muus liikmesriigis toimuval üritusel. Siinkohal selgitatakse antud muudatustega seotud eelnõu seletuskirjas, et enamus liikmesriike rakendavad ka sellisel juhul pöördmaksustamist ehk ei registreeri välisriigi isikut asukohaga seotud teenuse osutamisel käibemaksukohustuslasena. Seega maksus-

1. jaanuarist jõustusid mitmed muudatused ka teistes maksuseadustes, nt maksukorralduse ja tulumaksuseaduses. Ka nendes seadustes jõustunud muudatused puudutavad suuremal või vähemal määral ettevõtjaid.

Vastavate muudatuste lühikokkuvõtetega on võimalik tutvuda Kaubanduskoja veebilehel www.koda.ee.

Toimuvad ettevalmistused vajamineva sularahaga seoses – 0% Pooleliolevaid tegevusi on mitmeid – 36% (Vastajaid 11)

Maksukoormust tuleks alandada – 33% Aruandluskohustusi tuleks lihtsustada – 15% Tuleks kehtestada võimalus tasuda lihtsalt igakuist fikseeritud tegevusloamaksu – 37% FIE regulatsioon ei vaja muutmist – 11% Ei oska öelda – 4% (Vastajaid 27)

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Euroopa uudised

9

Mida arvab EMSK Euroopa lepinguõigusest

REET TEDER Eesti KaubandusTööstuskoja esindaja EMSKis

Euroopa Liidus peaks olema ja toimima ühtne siseturg. Mingil määral see nii ka on. Euroopa Liidu ühtne turg rajaneb aga lepinguõigusel ja praegu on ELis 27 erinevat lepinguõigust. Erinevustega riikide lepinguõiguses kaasnevad ühtlasi probleemid. Alates täiendavatest tehingukuludest ettevõtjatele kuni tegelike kaubandustõketeni siseturul.

N

ende probleemide ületami-

olemasolus. Vaidlusküsimuseks on

lepinguõigustele ja oleks avalda-

Seega eelistab EMSK EK pakutud eri

se ühe abinõuna on Euroo-

aga see, mida täpselt teha ja kui

tud kõigis keeltes;

võimalustest teatavat segavarianti.

pa Komisjon välja töötamas ühtset

suure regulatiivse ühtluse poole

Euroopa lepinguõigust. Seda kavan-

tuleks Euroopas liikuda.

datavat Euroopa lepinguõiguse ro-

riikide lepinguõiguse ühtlustamine ELi direktiiviga; riikide lepinguõiguse täielik üht-

Sealjuures

peaks

väljatöötatav

Euroopa lepinguõigus esialgu kujunema ühtseks tugiraamistikuks,

helist raamatut on Teataja veergu-

Euroopa Komisjon pakub rohelises

del juba varasemalt tutvustatud

raamatus välja mitu lähenemisviisi

täiemahulise Euroopa tsiviilkoo-

(Koidu Möldersoni artikkel Teatajas

lepinguõiguse ühtsuse suurendami-

deksi loomine, millega asenda-

nr 15/2010). Arutelud selle üle käi-

seks. Strateegilised valikud on, (ja

taks kõik lepinguid käsitlevad

vad ka teistes riikides ja EL institut-

just siin on üks suuremaid vaid-

riiklikud sätted.

sioonides. Järgnevalt tutvustan mõ-

lemise kohti):

ningaid postulaate, mis jäid silma

internetis (mittesiduvate) näi-

Laias laastus jagunevad vaidlevad

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomi-

dislepingu tingimuste avaldami-

pooled vabatahtliku ühtlustamise ja

tee (EMSK) sellesisulisest arutelust.

ne, mida oleks võimalik Euroopa

ühtse lepinguõiguse kohaldamise

Suurendada ühenduse õigustiku

ühtsel turul kasutada;

ettevõtetevaheliste ostu–müügile-

ühtsust lepinguõiguse valdkon-

lustamine ELi määrusega;

millele saaksid piiriüleseid lepinguid sõlmivad ettevõtjad soovi korral tugineda.

Komitee teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku kasutada korraga õiguslikke ja mitteõiguslikke meetmeid:

Taustast veel, et EMSK jaoks oli

(siduv või mittesiduv) tööva-

pingute puhul pooldajateks, kellele

murekoht, et hoolimata ühtse turu

hend, mida ELi seadusandjad

vastanduvad suurema ühtlustamise

Edendada kogu ELis kohaldata-

täieliku väljakujundamise püüetest

saaksid uute õigusaktide vastu-

toetajad, kes näevad üleeuroopalist

vate lepingu tüüptingimuste

on ettevõtetel, eriti väikese ja kesk-

võtmisel kasutada, et tagada

ühtset lepinguõigust just suhetes

koostamist.

mise suurusega ettevõtetel, ikka

paremad ja sidusamad eeskirjad;

tarbija-ettevõtja.

välismaal raske müüa. Ainult 8%

lepinguõigust käsitlev soovitus,

tarbijatest ostavad interneti kaudu

millega soovitataks liikmesrii-

Senistest dispuutidest EMSKs on

vad vajada sektorist sõltumatuid

teisest liikmesriigist kaupu. Praegu

kidel Euroopa lepinguõigust kä-

peale jäänud mõistliku lähenemise

lahendusi.

tähendab erinevate riikide erinev

sitlev õigusakt oma vastavasse

toetajad. Paralleelselt riikide lepin-

lepinguõigus

jaoks

riiklikusse õigussüsteemi üle

guõigusega peaks eksisteerima

Veel tuleb silmas pidada, et kui uus

kõrgemaid tehingukulusid, hiljutiste

võtta, tuginedes osaliselt Amee-

vabatahtlik Euroopa lepingu-õigus,

edasiarendatud vabatahtlik režiim

uuringute kohaselt keskmiselt kuni

rika Ühendriikide eeskujule, kus

millega tagatakse tüüptingimused

lisatakse ELi ja liikmesriikide õigu-

15 000 eurot.

50 osariigist on kõik peale ühe

ja võimalus kohaldada 28. režiimi.

sesse määrusega, siis peaks olema

vabatahtlikult vastu võtnud üht-

Mis puutub ühise töövahendi kohal-

tagatud, et selle kasutamine oleks

se äriseadustiku;

damisala vabatahtlikus Euroopa

vabatahtlik, määrus ise aga lihtsalt

ettevõtjate

Lisaks ebaõnnestub 61% piiriüles-

nas.

Uurida täpsemalt, kas probleemid Euroopa lepinguõiguses või-

test ostutehingutest, sest müüjad

vabatahtlik Euroopa lepingu-

lepinguõiguses ja uut edasiaren-

kohaldatav ja pakuks õiguskindlust

keelduvad kaupa tarbija riiki toime-

õigus (ehk 28. režiim), mille ko-

datud vabatahtlikku reguleerivat

neile lepinguosalistele, kes otsus-

tamast. Selle põhjuseks on ena-

haldamise oma lepingulistele

režiimi, siis leiab EMSK, et peaks

tavad seda piiriülestes äritehingutes

masti regulatiivsed tõkked ja õigus-

suhetele saaksid tarbijad ja et-

alustama katseprojekti kohaldami-

kasutada.

lik ebakindlus kohaldatavate normi-

tevõtjad vabalt valida. See va-

sest kaubanduse valdkonnas, piir-

de suhtes. Kokkuvõtlikult – EMSKs

batahtlik õigus oleks alternatii-

dudes esialgu kaupade piiriüleste

Sellise seisukohaga võime ka meie

ollakse ühel meelel probleemide

viks olemasolevatele riiklikele

ostu-müügi lepingutega.

rahulikult nõustuda.

10

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Euroopa uudised

Euroopa Komisjon ootab lennunduse heitkoguseid käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist

Vabariik, Eesti, Soome, Kreeka,

üleminekut. Pooltel inimestel olid

tagasi juba 92% vahetusrahast. See

Ungari, Luksemburg, Rumeenia,

euro pangatähed ja rohkem kui 60%

näitaja on oluline, kuna Eesti kroo-

Sloveenia ja Hispaania, kes ei ole

hoidsid rahakotis euromünte, mille

nid tuleks käibelt kõrvaldada võima-

komisjonile teatanud kõnealuste

nad olid saanud välisreisidelt või va-

likult kiiresti. Uue raha kasutamise

sätete ülevõtmisest siseriiklikku

hetanud pangas või postkontoris.

teise päeva õhtuks ütles 28% küsit-

õigusse. Seepärast soovitab kesk-

Euro sularaha laialdane valdamine

letutest, et neil on rahakotis ainult

konnavolinik Janez Potočnik saata

juba enne õiget €-päeva aitas suju-

või enamasti euro pangatähed.

neile põhjendatud arvamuse. Kui

vale üleminekule oluliselt kaasa. Su-

Tänu hoolikale ettevalmistustööle

liikmesriigid kõnealuseid sätteid

larahaautomaatide täitmine sujus

on üleminek uuele vääringule ala-

Euroopa Komisjon ootab Küproselt,

sellest hoolimata üle ei võta, võib

tõrgeteta ning peaaegu kõikidest

nud edukalt. Seni ei ole suuremaid

Eestilt, Prantsusmaalt, Kreekalt,

komisjon anda asja Euroopa Koh-

pangaautomaatidest sai euro pan-

probleeme esinenud ning pangad ja

Ungarilt, Poolalt ja Slovakkialt, et

tusse. Direktiiviga 2008/50/EÜ

gatähti juba 1. jaanuari esimestel

jaemüüjad on ülemineku esimeste

nad võtaksid kiiresti vastu õigus- ja

täiendatakse ELi õigusakte, mis on

tundidel. Lisaks sellele oli enamik

päevadega üldiselt hästi hakkama

haldusnormid, mida on vaja lennun-

seotud välisõhu kvaliteediga, et

pangakontoreid sularahatehingu-

saanud.

dussektori lisamiseks ELi heitko-

vähendada õhusaastet niisugusele

teks avatud nii laupäeval, 1. jaa-

gustega

süsteemi.

tasemele, et selle mõju inimeste

nuaril, kui ka pühapäeval, 2. jaa-

Kliimameetmete voliniku Connie

kauplemise

tervisele ja keskkonnale oleks või-

nuaril. Ka kaupluste kaardimak-

Hedegaardi

saadab

malikult väike, ning parandada ela-

seterminalid olid avamise ajaks

komisjon asjaomastele liikmes-

nikkonna teavitamist seonduvatest

1. jaanuaril eurole ümber seadis-

riikidele põhjendatud arvamuse.

ohtudest. Direktiivi kohaselt oleksid

tatud. Pühade tõttu oli äritegevus

Kui selles esitatud nõudmisi ei

liikmesriigid pidanud õigusaktid

eurole ülemineku kahel esimesel

täideta, võib komisjon need juhtu-

siseriiklikku õigusse üle võtma enne

päeval tavapärasest tagasihoid-

mid Euroopa Kohtusse anda. Vas-

11. juunit 2010.

likum. Komisjoni uuringu kohaselt

soovitusel

E-valitsuse tegevuskava parandab avalike teenuste kättesaadavust

tavalt direktiivile 2008/101/EÜ pidid

tegid 1. jaanuaril sisseoste 36% ja 2.

liikmesriigid heitkogustega kaup-

jaanuaril 54% küsitletutest, samal

Euroopa Komisjon tutvustas det-

lemise süsteemiga seotud lennun-

ajal kui tavalisel tööpäeval on see

sembris 2010 uut programmi inter-

näitaja 60-70%. Enamik inimesi, kes

neti kaudu osutatavate teenuste

tegi

sisseoste

laiendamiseks ja täiustamiseks. E-

sularahas, kasutas Eesti kroone, et

valitsuse tegevuskavas nähakse

normid hõlmavad ELi kõiki liikmes-

vabaneda vanast vääringust kaup-

ette meetmed, mis võimaldavad ELi

riike ja neid laiendatakse varsti

1. jaanuaril võttis Eesti ametliku

luses ning mitte minna panka raha

kodanikel ja ettevõtjatel kasutada

ka Norrale, Islandile ja Liechtenstei-

vääringuna kasutusele euro ning

vahetama. Teise üleminekupäeva

ühtseid internetipõhiseid vahendeid

nile.

üleminek

plaanipäraselt.

lõpuks oli aga 26% küsitletutest

näiteks äriühingu registreerimiseks,

Krooni kasutamine lõpetatakse järk-

maksnud juba ainult eurodes ning

toetuste taotlemiseks, ülikooli astu-

järgult kahenädalase üleminekupe-

see näitaja on varem euroga liitunud

miseks või kaupade ja teenuste

rioodi käigus, mil mõlemal vääringul

riikidega võrreldes väga kõrge. Eesti

pakkumiseks. Euroopa Komisjoni

on seadusliku maksevahendi staa-

Pank oli kommertspangad varakult

asepresident ja digitaalarengu voli-

tus. 2. jaanuari õhtuks oli 26% mak-

euromüntide ja pangatähtedega

nik Neelie Kroes: „Tänu e-valitsuse

setest kauplustes tehtud eurodes

varustanud ning need edastasid

tegevuskavale on ametiasutustel

ning üle 90% klientidest sai ka raha

euro sularaha kauplustele ja muu-

info- ja kommunikatsioonitehno-

tagasi eurodes. Pankades ja jae-

dele ettevõtetele lepingu alusel, et

loogia abil võimalik pakkuda pare-

kaubanduses ei ole täheldatud

eurodes saaks makseid teha ja va-

maid teenuseid odavamalt ning samal ajal muuta asjaajamine koda-

dusalased õigusnormid siseriiklikusse õigusesse üle võtma enne 2. veebruari 2010. Kõnealused õigus-

Euroopa Komisjon survestab rakendama õhukvaliteedi alaseid õigusakte

Eesti üleminek eurole on alanud edukalt

sujub

nädalavahetusel

suuremaid probleeme. 1. jaanuaril

hetusraha anda kohe ülemineku

Euroopa Komisjon avaldab survet

sai Eestist 17. euroalaga ühinenud

esimesel päeval. Tänu piisavale

nike ja ettevõtjate jaoks lihtsamaks

üheksale liikmesriigile, et need

liikmesriik. Komisjoni hiljutise uurin-

sularahavarule sai väga suur osa

ja paremaks.” Euroopa e-valitsuse

järgiksid ELi keskkonnaalaste õigus-

gu kohaselt oli suurel osal eest-

jaemüüjatest vahetusraha tagasi

tegevuskavaga toetatakse ülemine-

aktide sätteid õhukvaliteedi vald-

lastest euro sularaha taskus juba

anda täielikult eurodes. Teise üle-

kut uue põlvkonna avatud, paind-

konnas. Need liikmesriigid on Tšehhi

kaks päeva enne uuele vääringule

minekupäeva lõpuks anti eurodes

likele ja integreeritud e-valitsuse

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Euroopa uudised

11

teenustele, tagades teenuste ühe-

kulutavad närve. Seepärast kavat-

setel tingimustel, sõltumata oma

parimal võimalikul viisil tõhustada

taolise toimimise kõikides ELi liik-

sen ma luua ühtse ELi õigusruumi,

päritoluriigist. Euroopa patendi kin-

konkurentsi rändlusteenuste vald-

mesriikides. Ühtlasi saavad kasuta-

kus kõiki avalikke dokumente täie-

nitamine näiteks 13 riigis võib maks-

konnas ning samal ajal kaitsta

jad võimaluse avalikke veebiteenu-

likult tunnustatakse.” Sõltuvalt üld-

ta kuni 18 000 eurot, millest ligi-

Euroopa tarbijate ja ettevõtjate

seid vastavalt vajadusele ise kujun-

susega konsulteerimise tulemus-

kaudu 10 000 eurot moodustavad

huve. Kuni 11. veebruarini 2011 kest-

dada. Komisjoni eesmärk on suuren-

test, kavatseb komisjon esitada

tõlkimiskulud. Selle tagajärjel on

va aruteluga pannakse alus mobiil-

dada e-valitsuse teenuste kasu-

2013. aastal kaks õigusakti ette-

tekkinud olukord, kus Euroopa

side rändlust käsitleva ELi kehtiva

tamist sedavõrd, et 2015. aastaks

panekut: esimene käsitleks avalike

patent on kümme korda kallim kui

määruse läbivaatamiseks, mille

kasutaks neid 50% kodanikest ning

dokumentide vaba ringlust ja teine

USA patent, mis maksab keskmiselt

Euroopa Komisjon peab lõpule viima

80% ettevõtjatest. Algatus moo-

perekonnaseisudokumentide tun-

1850 eurot. Kulutuste tõttu paten-

enne 2011. aasta juunit.

dustab olulise osa digitaalarengu

nustamist.

teerib enamik leiutajaid oma leiutise üksnes üksikutes liikmesriikides.

tegevuskavast.

Komisjoni ettepanek on vastus 12 liikmesriigi, sealhulgas Eesti taotlu-

Euroopa Komisjon soovib vähendada bürokraatiat välisriikide dokumentide tunnustamisel

sele liikuda teemaga edasi nn tõ-

Ühtne ELi patendikaitse liikus sammu võrra edasi 14. detsembril tegi Euroopa Komisjon ettepaneku, mis annab võima-

Miks mesilased surevad?

hustatud koostöö vormis.

Terved mesilased on olulised nii mee tootmiseks kui ka taimede (nt vil-

Euroopa Komisjon algatab arutelu mobiiltelefonide rändlusteenuse üle

japuude) tolmeldamiseks. Viimastel aastatel on mitmelt poolt maailmast tulnud teateid mesilaste suurenenud suremuse kohta. Selleks, et paremini mõista tagamaid, miks mesilaste suremus maailmas on

Väljaspool koduriiki elavad euroop-

luse teha nn tõhustatud koostööd,

lased takerduvad sageli bürokraat-

et luua ELis ühtne patendikaitse.

Euroopa Komisjoni 8. detsembril al-

suur, avaldas Euroopa Komisjon sel

likele takistustele: näiteks püüdes

See võimaldaks kasutusele võtta

gatatud avaliku arutelu käigus soo-

nädalal teatise konkreetsete meet-

tõendada muutunud perekonna-

patendi, mis kehtib kõikides osale-

vitakse koguda tarbijate, ettevõt-

mete kohta. Siiani ei ole teaduslikud

nime, makstes sünni-, abielu- või

vates riikides. Patendi saamiseks

jate, telekommunikatsioonioperaa-

uuringud suutnud selgust tuua ei

surmatõendi tõlke eest või oodates

piisaks ühest taotlusest. Euroopa

torite ja ametiasutuste arvamusi

mesilaste surma täpsete põhjuste

omandiõigust kinnitavale dokumen-

siseturu ja teenuste volinik Michel

ELi mobiiltelefonide rändlusturu

ega ka probleemi täpse ulatuse

dile ametlikku templit. Sellised

Barnier: „Patendi taotlemine Euroo-

kohta. Mobiilside rändlust käsitleva

kohta. Komisjon on algatanud mit-

takistused häirivad ELi vaba liiku-

pas on kulukas ja keeruline, mis-

ELi määrusega on ELi piires kehtes-

meid meetmeid mesindussektori

mise õiguse kasutamist igapäe-

tõttu saavad seda endale lubada

tatud kõnede ja tekstisõnumite

probleemide lahendamiseks ning

vaelus. Euroopa Komisjon tahab

ainult need ettevõtjad, kellel on

rändluse jaehindade piirmäärad,

kavas on veel mitu algatust. Mesi-

need takistused kõrvaldada ja

paks rahakott.” Selline olukord

kuid siiani puudub rändlusteenuste

laste pidamine on Euroopa Liidus

kutsub üldsust üles esitama ette-

pärsib teadusuuringuid, arenduste-

konkurentsivõimeline ühtne turg.

laialt levinud tegevusala. Liidus on

panekuid, kuidas olukorda paran-

gevust ja innovatsiooni ning vä-

Operaatorid kehtestavad rändlus-

umbes 700 000 mesilaste pidajat,

dada. Arvamust saab avaldada kuni

hendab Euroopa konkurentsivõimet.

hinnad üldiselt sarnaselt reguleeri-

kellest enamik peab mesilasi hobi

30. aprillini komisjoni kodulehekül-

Komisjoni ettepanekud ELi ühtse

tud piirhindadega ning säilitavad

korras. 6. detsembril vastuvõetud

jel. Euroopa Komisjoni asepresidendi

patendi kohta on olnud arutlusel üle

rändlusteenuste õigustamatult kõr-

teatis aitab kaasa lahenduste leid-

ning õigusküsimuste voliniku Vivian

kümne aasta. Paraku on nõukogus

ged marginaalid.

misele. Komisjoni teatises selgi-

Redingi sõnul ei tähenda Euroopa

jõutud patiseisu keele-eeskirju puu-

Euroopa digitaalse tegevuskava

tatakse mesilaste tervisega seon-

ühtne turg üksnes tõkete eemal-

dutavates küsimustes. Nüüd tegi

eesmärk on kaotada 2015. aastaks

duvaid suuremaid probleeme ja

damist kaupade ja teenuste vabalt

komisjon ettepaneku võimaldada

hinnavahe rändlus- ja siseriiklike

tuuakse välja algatused, mida

liikumiselt, vaid ka inimeste elu ja

liikmesriikidel soovi korral ühtse

tariifide vahel. Komisjon kutsub hu-

komisjon on käivitanud selle küsi-

ELi piires liikumise hõlbustamist. Ta

patendikaitse suunas edasi liikuda.

vitatud isikuid hindama rändlust

muse lahendamiseks, samuti on ära

ütles: „Inimesed raiskavad iganenud

Ettevõtjaid ei diskrimineerita ja nad

käsitlevaid ELi kehtivaid eeskirju

nimetatud meetmed, mida komis-

formaalsusi täites aega ja raha ning

võivad ELi patenti taotleda võrd-

ning jagama oma ideid, kuidas

jon on juba võtnud.

12

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Euroopa uudised

Noored saavad julgustust omaalgatusele

joonelisema kultuurisündmusena.

Selle raames korraldatavad üritused kuuluvad ELi nähtavaima

Tule saa osa ELi simulatsioonist!

tegevuse hulka ning Euroopa ko-

M

is on CE-märgis?

CE-märgis on vastavusmärk, mis on

danikud hindavad neid kõrgelt.

19.–26. märtsil leiab Euroopa Par-

kasutusel nn Euroopa turul. CE-

Programm Euroopa Noored toetab

Praeguse seisuga on kultuuri-

lamendihoones Strasbourgis juba

märgis tootel näitab, et toode

13-30aastaste noorte omaalgatust

pealinna tiitli kandjad valitud kuni

viiendat korda aset populaarne

vastab antud tooteklassile Euroopa

ja rahvusvahelist koostööd. Pro-

aastani 2019. Kuna valikumenetlus

Euroopa Liidu toimimisel põhinev

Liidu seadusandlusega kehtestatud

gramm pakub rahvusvahelisi ene-

kestab kuus aastat, tuleks praegu

simulatsioon Model European

nõuetele ja on lubatud turustada

setäiendamisvõimalusi ka noor-

mõtlema hakata sellele, kuidas

Union 2011. Euroopa Liidu institut-

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)

sootöötajatele. Taotlusi võivad esi-

algatusega edasi minna. Et suju-

sioonide töö- ja otsustusprotsessi

turul ning lisaks veel Türgis. EMP

tada kõik mittetulundusühingud,

valt 2020. aastasse jõuda, peab

simulatsioonist võtavad osa 180

hõlmab 27 Euroopa Liidu liikmesriiki

avalik-õiguslikud asutused, koha-

Euroopa Komisjon oma ettepaneku

noort üle Euroopa. Simuleeritakse

ja kolme EFTA riiki – Norra, Island ja

likud omavalitsused ja noorte-

esitama 2012. aasta esimeses

Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu,

Liechtenstein. CE-märgis tootel ei

grupid. Järgmine taotlustähtaeg

pooles ning seejärel tuleb see

Euroopa Parlamenti, samuti on

tähenda, et toode on ilmtingimata

on 1. veebruaril 2011. Koolitustege-

nõukogul ja Euroopa Parlamendil

osa noori ajakirjanike või kuluaa-

valmistatud Euroopa Majandus-

ripoliitikute rollis ning noortele

piirkonnas, vaid märgis annab

vuste ja võrgustikuprojektide alaprogrammis soovitakse eelkõige

Komisjon on algatanud inter-

filoloogidele antakse võimalus de-

teada, et toode on enne turule

toetada noorsootöötajate ja noor-

netipõhise konsultatsiooni, mis

batte ja arutelusid tõlkida. See on

toomist hinnatud ja toode vastab

tejuhtide tööpraktika, õppevisiidi,

kestab kuni 12. jaanuarini 2011.

hea võimalus saada aimu, kuidas

asjakohaste direktiividega kehtes-

ettevalmistava ja analüüsikohtu-

Selle eesmärgiks on koguda

Euroopa Liit toimib, kohtuda teiste

tatud nõuetele (tervise-, ohutus-

mise ning seminaride läbiviimise

kultuuripealinnade algatuse tule-

Euroopa noortega ning samal ajal

ja keskkonnakaitsenõuetele). CE-

taotlusi. Noorteseminaride alapro-

viku kohta arvamusi võimalikult

parandada oma inglise keele ja

märgist lubatakse kasutatakse

grammis soovitakse rahastada

laialt inimeste, organisatsioonide

väitlusoskust. Simulatsioonist on

ainult nende toodete puhul, mis

taotlusi, mille abil viiakse järgmisel

ja riigiasutuste ringilt, et teha

oodatud osa võtma 18 kuni 26

kuuluvad ühe või mitme nn uue

Euroopa Noortenädalal (15.-21. mai

kindlaks, kas ja kuidas tuleks

aasta vanused Euroopa Liidu ko-

lähenemisviisi direktiivide kohal-

2011) läbi noortekonsultatsioone

algatuse eesmärke, reegleid

danikud. Osaleda soovijatel tuleb

damisalasse. Selliseid direktiive on

Euroopa noortevaldkonna uuen-

ja tegevuskorda muuta.

ära täita kandideerimisavaldus,

üle 20. Direktiivides on esitatud

kirjutada lühike motivatsioonikiri

põhinõuded, millele tooted peavad

datud koostööraamistiku tegevusvaldkondades. Selleks, et saada

vastu võtta. Komisjon on algata-

ning lühiessee (mitte rohkem kui

vastama. Uue lähenemisviisi direk-

oma projektitaotlusele individuaal-

nud internetipõhise konsultat-

600 sõna) ühel kolmest etteantud

tiivid eeldavad täielikku harmonee-

set nõustamist, tuleb eeltäidetud

siooni, mis kestab kuni 12. jaanua-

teemal. Kandideerimisprotsess on

rimist – ühtlustamist, mis tähen-

taotlusvorm saata elektroonselt

rini 2011. Selle eesmärgiks on

nüüd avatud ning lõppeb järgmise

dab, et samad nõuded on tagatud

hiljemalt 10. jaanuaril vastava ala-

koguda kultuuripealinnade alga-

aasta 3. jaanuari südaööl. Ürituse

kõikides liikmesriikides.

programmi konsultandile.

tuse tuleviku kohta arvamusi või-

osavõtutasu on 120 eurot, lisaks

malikult laialt inimeste, organisat-

tuleb noortel maksta ka oma reis

sioonide ja riigiasutuste ringilt, et

Strasbourgi. Korraldajad võtavad

teha kindlaks, kas ja kuidas tuleks

aga enda kanda kogu ürituse toi-

Uue lähenemisviisi direktiividega

algatuse eesmärke, reegleid ja

mumise ajal nii majutuse, toitlus-

seotud standardeid nimetatakse

tegevuskorda muuta. Lisaks sel-

tuse kui ka transpordi Strasbour-

harmoneeritud standarditeks. Har-

lele toimub 2. märtsil 2011 Brüs-

gis, mille eest noortel pole vaja

moneeritud standardid on eristaa-

selis avalik nõupidamine, millest

eraldi maksta. Rahanappuse tõttu

tusega Euroopa standardid. Nad

saavad osa võtta kõik huvitatud

ei tohiks asjast huvitatud noored

sisaldavad tehnilisi lahendusi direk-

isikud ja organisatsioonid. Nõupi-

kandideerimisest loobuda. 2011.

tiivis sätestatud nõuetele vasta-

damisel jätkatakse arutelu kul-

aasta üritusel on olemas ka sot-

vuse tagamiseks ning kirjeldavad

Euroopa kultuuripealinnade alga-

tuuripealinnade algatuse tuleviku

siaalfond, toetamaks väheste ra-

nõuetele vastavuse tõendamiseks

tus on tänaseks pälvinud üldise

üle, võttes arvesse internetipõhise

haliste võimalustega noorte osa-

vajalikke katseid. Direktiividega

tunnustuse Euroopa ühe suure-

konsultatsiooni esimesi tulemusi.

lemist üritusel.

seotud standardite loetelu aval-

Euroopa Komisjon algatab arutelu Euroopa kultuuripealinnade tuleviku üle

Harmoneeritud standardid

datakse EL ametlikus teatajas. Harmoneeritud standardite rakendamine on vabatahtlik. Tootja valib ise, kuidas nõudeid täita. Harmoneeritud standardeid järgides on

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Väliskaubandus

13

Veelkord CE-märgisest CE-märgis tootel tekitab endiselt küsimusi. Euroopa Komisjon viib 2010-2011 Euroopa Majanduspiirkonna riikides läbi CE-märgist tutvustavat kampaaniat. Eestis toimus vastav CE-märgise seminar 2. detsembril 2010.

Seminaril esinesid Priit Kikas Eesti Standardikeskusest (CE-märgis ja standardid), Karil Tammsaar TÜV Eesti OÜ (CE-märgis ja sertifitseerimine) ja Enno Rebane Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust (CE-märgis ehitusmaterjalidel).

LIDIA FRIEDENTHAL Väliskaubanduse vanemnõunik

vastavushindamine lihtsam. Vas-

vide kohaldamisalasse, siis tagada

tavushindamise nõuded on samuti

toote vastavus direktiivis kehtes-

direktiivis ära toodud. Määratletud

tatud nõuetele. Siinkohal on abiks

on ka nõue, kas CE-märgise saa-

harmoneeritud standardid, mille

mine eeldab volitatud kolmanda

järgimine lihtsustab toote vas-

isiku, osalemist vastavushindamise

tavuse tagamist. Selgitada välja,

protsessis või piisab tootja kinnitu-

kas CE-märgise saamine eeldab

sest. Kolmandateks isikuteks on nn

volitatud kolmand isiku (teavitatud

teavitatud asutused.

asutus) osalemist vastavushindamise protsessis. Tootja üles-

ELis valmistatud toote puhul on

andeks on toodet katsetada ja kon-

tootja see, kes peab tegema vas-

trollida selle vastavust EL õigusak-

tavushindamise, koostama tehni-

tile. Et hinnata toote vastavust

lise kausta ja kandma tootele

asjakohastele nõuetele, peab tootja

CE-märgise. Kui tootja ei asu EL

koostama direktiivide alusel nõu-

võib ta nimetada oma volitatud

tavad

esindaja. Volitatud esindaja võib all-

Nõuetele vastavust tõendatakse

kirjastada vastavusdeklaratsiooni ja

vastavussertifikaadiga (vastavus-

paigaldada CE-märgise. Lühidalt

asutuse kirjalik kinnitus toote

kokku võttes, tuleb uue toote kasu-

nõuetele vastavuse kohta) või vas-

tuselevõtmisel tootjal välja selgi-

tavusdeklaratsiooniga (tootja kirja-

tada, kas tootele on vaja ja tohib

lik kinnitus). CE-märgise tootele kin-

paigaldada CE-märgist. Kui toode

nitab samuti tootja või tema voli-

kuulub uue lähenemisviisi direktii-

tatud esindaja EMP või Türgis.

tehnilised

dokumendid.

CE-märgis on vastavusmärk, mis on kasutusel nn Euroopa turul. CE-märgis tootel näitab, et toode vastab antud tooteklassile Euroopa Liidu seadusandlusega kehtestatud nõuetele ja on lubatud turustada Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) turul ning lisaks veel Türgis. EMP hõlmab 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ja kolme EFTA riiki — Norra, Island ja Liechtenstein.

Uue lähenemisviisi direktiivid:

Madalpingeseadmed (2006/95/EC) Lihtsad surveanumad (87/404/EEC) Mänguasjad (88/378/EEC) Ehitustooted (89/106/EEC) Elektromagnetiline ühilduvus (2004/108/EC) Masinad (2006/42/EC) Isikukaitsevahendid (89/686/EEC) Mitteautomaatkaalud (90/384/EEC) Küttegaasiseadmed (90/396/EEC) Kuumaveeboilerid (92/42/EEC) Tsiviilkäibes olevad lõhkeained (93/15/EEC) Meditsiiniseadmed (93/42/EEC) Meditsiiniseadmed: in vitro diagnostilised (98/79/EC) Meditsiiniseadmed: aktiivsed implantaadid (90/385/EEC) Plahvatusohtliku keskkonna seadmed ja kaitsesüsteemid (94/9/EC) Väikelaevad (94/25/EC) Liftid (95/16/EC) Kodumajapidamise külmutusseadmed (96/57/EC) Surveseadmed (97/23/EC) Raadio ja telekommunikatsiooniterminalide seadmed (99/5/EC) Köisteed (2000/9/EC) Mõõtevahendid (2004/22/EC)

Seminari materjalid on saadaval Eesti Kaubandus-Tööstuskoja veebilehel http://www.koda.ee/?id=51203.

Kasulikud lingid: Uue lähenemisviisi direktiivid ja CE-märgistus http://ec.europa.eu/enterprise/newapproach/index_en.htm http://www.newapproach.org Direktiivide tekstid http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm Standardid Eestis http://www.evs.ee NANDO andmebaas http://ec.europa.eu/enterprise/newapproach/nando/index.cfm

14

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Tagasivaade

Kas arendada majandust avaliku või eraõigusega? Ärihommikusöök justiitsiminister Rein Langiga Pärnus, Ammende Villas.

KATI KRASS

TOOMAS KUUDA

Pärnu esinduse projektijuht

Pärnu esinduse juhataja

V

eel enne jõulupühi ja aas-

lähtub vabadusest, kus igaüks ku-

museks on see, et enam pole reserve

tavahetust, 22. detsembril,

jundab oma õigussuhted ise ja ei

ja majandus sellest ka ei kasvama ei

kohtusid Pärnumaa ettevõtjad Am-

pea oma tegutsemist põhjendama,

hakanud. Või näide probleeme teki-

mende Villas toimunud ärihom-

siis avalik õigus võtab vastutuse

tavast vee hinnast Tallinnas, mille

mikusöögil justiitsminister Rein

teiste eest, tegutsemiseks on vaja

ohjeldamiseks võeti kolme kuuga

Langiga. Minister rääkis ja arutles

seaduse volitust ja kõike tuleb põh-

vastu kuuga monopoliseadus. Langi

teemal, kas majandust tasuks aren-

jendada. Eraõiguse järgi on seadus

arvates ei ole kasu sellest midagi,

dada rohkem avaliku või eraõigu-

isiku käitumise piiriks, kus igaühel

ainult kohtuvaidlused. Küsimus

sega. Nagu ärihommikutel tavaks,

on oma „plaan”, avaliku õiguse järgi

ongi, kas peab avaliku õigusega sel-

tulid jutuks ka muud aktuaalsed

on seadus tegutsemise õigusta-

liseid probleeme lahendama?

teemad, mida seaduste ja õigussüs-

miseks, kus avalik võim tegutseb

teemi abil mõjutada saaks.

„tervikplaani” järgi.

Eraõiguse

lähtepunktideks

on

omandiõiguse kaitstus ja lepin-

Minister tõdes, et teemal „Kas avalik või eraõigus?” diskussioon Eesti riigis veel seni puudub. Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvidest, eraõigus üksikisiku kasust. Selle juures on kahe mõtteviisi ja tegutsemisprintsiipide vahel olemas teatud laadi konflikt. Kui eraõigus lähtub vabadusest, kus igaüks kujundab oma õigussuhted ise ja ei pea oma tegutsemist põhjendama, siis avalik õigus võtab vastutuse teiste eest, tegutsemiseks on vaja seaduse volitust ja kõike tuleb põhjendada.

Rein Lang on hea näide kõrgest

Rein Langi sõnul on tal villand igasu-

guvabadus. Nende kahe instrumendi

riigiametnikust, kes endise ette-

gustest arengukavadest ja tervikli-

aluseks on eeldus, et kui igaüks järgib

võtjana omab kogemust ettevõt-

kest visioonidest, mis on vana mõt-

iseenda huve oma seadusega

luses toimivatest juriidilistest ja

telaadi järgi plaanikomitee rida ehk

kaitstud vara suurendamisel, on

majanduslikest protsessidest. Tänu

plaanimajandus, mis pidavat organi-

tulemuseks kõigi üksikisikute vara

sellele on tal olemas huvitavad

seerijate arvates tooma tõelise õnne

suurenemine

ideed, kuidas õigussüsteemi abil

õuele. „Hetkel kehtib Eestis teadaole-

õiguse puhul tuleb käituda nagu

muuta majandussuhteid lihtsamaks

valt 38 erinevat majandusega seotud

seadus kohustab, ei ole vaja mõelda,

ja efektiivsemaks, mis baseeruksid

arengukava! Eraisiku initsiatiiv oleks

kas see on õige või vale, nii tuleb teha.

isikute vabadusel ja ettevõtlikusel,

siinkohal kindlasti tulemuslikum.

Hüvede päritolu pärast ei pea üksik-

oleksid motiveerivad ettevõtjatele

Eraisikule tuleb anda vabadust oma

isik muretsema, neid saab nõuda.

ning kokkuvõttes annaksid kasu

vabasid lepinguid sõlmida ja neid

kogu riigile.

kohtulikult kaitsta. Eesmärk võiks

Hästi toimiva eraõigusega mobili-

olla vähendada tarbetuid käske ehk

seeritakse ühiskonna liikmete jõud

bürokraatiat,” ütles Lang.

ja motivatsioon kõige paremal viisil.

Minister tõdes, et teemal „Kas ava-

kogumis.

Avaliku

See tähendab, et omandi- ja lepin-

lik või eraõigus?” diskussioon Eesti riigis veel seni puudub. Avalik õigus

Näiteks võib tuua kasvõi Eesti riiki,

guvabadus tagab ühiskonna opti-

on see, mis lähtub riigi huvidest,

kes majanduskriisi olukorras käitus

maalse varustatuse kaupade ja

eraõigus üksikisiku kasust. Selle

targalt ja ei hakanud ettevõtjaid laus-

teenustega, lepinguliste kohustuste

juures on kahe mõtteviisi ja tegut-

subsideerima, seda võrreldes Lee-

maksmapanemise süsteem või-

semisprintsiipide vahel olemas tea-

duga, kus kõik reservid suunati ette-

maldab teha tehinguid võhivõõras-

tud laadi konflikt. Kui eraõigus

võtluse toetamiseks, kuid mille tule-

tega kartmata kanda kahju ning

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Juhtimisveerg

15

Head uut aastat, Eesti – sa väike armas India džungel!

kohtusüsteem tagab vaidluste efektiivse lahendamise. Kokkuvõttes on seni maailmas olnud edukad ühiskonnad, mis on panustanud vabadusele. Eestil ei tasu eneseeksponeerimise nimel võtta ette sotsiaalset eksperimenti tõestamaks vastupidist.

Veel tuli kohtumisel teemaks ajakirjandus, mille suhtes oli Rein Lang

Hiljuti sain jutu peale kolme toreda inimesega, kes

küllalt kriitiline. Ajakirjandus peaks tema hinnangul olema erinevate arvamuste platvorm, paraku on ajakirjanduse enda arvamuse plat-

töötavad Playtechis – firmas, mis internetikasiinodele TAIVO PAJU Juhtimisajakirja Director peatoimetaja

vorm. „Masendav, et sind valitakse

tarkvara kirjutab ja seda väga hästi maailmas müüb.

Kaks neist olid pärit Hollandist, üks Prantsusmaalt.

pressivaenlaseks, kui üritad viisakalt märku anda, et äkki peaks ajakiruidas siis Eestis töötada on

but not least – need inimesed on

See on omamoodi paradoksaalne:

ma. Kui puudub platvorm avalikuks

K

ka, pärisin. Isegi veidi oota-

Eesti suhtes sõbralikult meelesta-

Eestisse tuleb Euroopa IT-agen-

diskussiooniks, siis kanaliseerub see

matu oli nende vastus – ma polnud

tud. Ehkki ei pruugiks. Sest esimesi

tuur, aga see riik pole valmis teinud

teistesse kanalitesse, eelkõige rek-

nii tõsiseks kiituseks valmis. Kõik

Eestis elatud nädalaid meenutavad

ühte korralikku internetikülge, kus

laamindusse ja populismi,” nentis ta.

on tore. Töö on tore ja Eestis elada

kerge vastikustundega vist kõik

inglise, saksa ja prantsuse keelt

on tore. Mõnus maa. Toredad ini-

välismaalased. See on paras ellujää-

kõnelevate inimeste jaoks oleks

Pärnumaal on viimasel aastal kütnud

mesed. Turvaline. Puhas. Ja muidu-

miskursus. „Tundsin end algul nagu

koondatud info, mis on vajalik sel-

kirgi riigihanked, mille markantse-

gi mõnus IT-värk, näiteks mobiilne

mõnes slummis või India džunglis,”

leks, et end siin hästi ja turvaliselt

maks näiteks on Pärnu ümbesõidu

parkimine. Ei salga, et mu rahvus-

kõlab ühe inimese aus vastus.

tunda.

ehitus ehk Ehitajate tee rekonst-

lik uhkus sai meeldivalt kõditatud.

rueerimine. Lisaks veel mõned ehi-

Sest tegu polnud mingi viisakus-

Kõigepealt varastab libataksojuht

See on vähim, mida saame teha

tushanked, kus peatöövõtja poolt

vestlusega, nad olid siirad.

sind paljaks. Kui küsid poes seali-

kohe, et vabaneda Euroopa ühe

ha, avastad tihti pakist loomaliha,

kõige suletuma ja endassetõm-

eest kannatavad hoonete kasutajad.

Mida aasta edasi, seda rohkem

sest müüjate keeleoskus on, nagu

bunuma maa tiitlist, mille maa-

Langi arvamus oli, et riigihangete

asub Eestisse elama välismaalasi.

on. Kohalikul kaubal puuduvad in-

ilma majandusfoorum on Eestile

seaduse kaela ei saa kõike ajada,

See on 5–10 aasta küsimus, kui

gliskeelsed, importkaubal aga var-

kahjuks andnud.

pigem on küsimus inimeste oskus-

igas vähegi suuremas firmas töö-

jab tõlkekleeps tihti kogu info. Aga

tes, kes riigihankeid korraldavad.

tab mõni ameeriklane, eurooplane,

pood ja takso on veel väikesed

Head uut aastat, kõigi jaoks sõbra-

Tuleb lihtsalt targad inimesed tööle

hindu... Need inimesed ei ole siin

asjad. Kuidas rentida head korterit

lik Eesti!

võtta, tõi Lang näiteks Riigi Kinnis-

selleks, et kohalikke kõrvale tõr-

mõistliku üüri eest? Kuidas leida

vara ASi, kus riigihangete korraldus

juda. Vastupidi, nad on oma ala

kooli või lasteaeda, kus räägitakse

sujub ilma suuremate jamadeta.

tipud. Nad teavad ja oskavad mi-

inglise keelt? Kuidas leida arsti?

jandus ka enda tegevust analüüsi-

alltöövõtjatele „külma“ tegemise

dagi, mida meie ei oska. Võtame

Kuidas spetsialisti abikaasa tööd

Räägiti ka tasulisest kõrgharidu-

või Sanguoon Chungi, kes oli varem

leiaks? Rääkimata sellest, millised

sest ja erimärgistatud kütusest,

Samsungi asepresident ja juhtis

on toredad pubid ja klubid ja kas

mille suhtes Rein Lang oma seisu-

aastaid selle tehnoloogiaarendust.

mõni teater pakub inglisekeelset

kohti põhjendas. Erimärgistatud

Nüüd elab ta Tallinnas ning aitab

tõlget?

kütuse kasutamine tuleks lõpetada

firmal Modesat töötada välja teh-

ja tagada sellel eesmärgil kütuse

noloogiat, mille abil kiire internet

Mis üldse selles riigis toimub?

kasutamine teiste vahenditega.

kogu maailma lennukitesse ja kiir-

Need inimesed olid detsembris

Tasuline kõrgharidus võiks olla

rongidesse viia.

samamoodi huvitatud nagu meie isegi sellest, kas inimesed Häda-

efektiivseks vahendiks ülikoolide akadeemilise potentsiaali sidumi-

Neid inimesi on meil lihtsalt hä-

orus külmuvad ära või nad pääste-

seks eraisiku initsiatiivi ja ettevõ-

dasti vaja, kui meie ambitsioon

takse. Aga mida pole, on korralikud

tete huvidega.

ainult kodukülaga ei piirdu. Ja last

inglisekeelsed uudised.

16

PIRET POTISEPP Innovatsioonikeskus InnoEurope tegevjuht

E

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Innovatsiooniveerg

In.ee ja Tallinna Ettevõtlusameti Online Nõustamispäevad ärgitasid ettevõtjaid küsimusi esitama

elmise aasta lõpukuudel vas-

pangas, kus lisaks Online Nõusta-

liiguvad nad internetis vähe ja

rundus on millegi (video, veebileht,

tasid in.ee nõustamispäeva

mispäevade raames esile kerkinud

sotsiaalmeediaga polegi mõtet te-

muusika, raamat, tarkvara, teenus,

raames internetiettevõtja Peep Laja

probleemidele ning lahendustele

geleda. Sama kehtib mõnede B2B

mäng vms) loomine, mis paneb ini-

ning internetiturundaja Priit Kallas

leidub enam kui 3000 ideed. „Loo-

äride puhul: kui sinu ettevõte müüb

mesi sellest rääkima ja selle kohta

ettevõtjate ning ettevõtlusest huvi-

dame, et esitatud vastused on kõi-

metallkonstruktsioone teistele et-

sõnumit levitama. Potentsiaalseks

tatute küsimustele. Peep vastas

gile

ning

tevõtetele, siis klientide leidmine

tulemuseks on see, et sinu sõnum

küsimustele teemal: „Kuidas sotsi-

innustavad noori ettevõtjaid tegut-

sotsiaalmeedia kaudu on vähe-

levib kui viirus inimeselt inimesele ja

aalmeediat kasutada oma uue toote

sema,” lisas Jaanus lõpetuseks. In.ee

tõenäoline. Sotsiaalmeedia on ini-

võib nakatada suuri masse, tuues

või teenuse turundamiseks?” Priit

Idee-pangagas saab esitada ning

mestega suhete loomiseks ja aren-

tootele (mis iganes see ka poleks)

jagas oma nõuandeid teemal: „Kui-

kommenteerida ideid iga www.in.ee

damiseks. Alusta sellest, et loo oma

kuulsust ja mõju. Kõige olulisem läbi

das saada kinnitust turult, et uuele

registreerunud kasutaja.

ettevõttele lehekülg Facebookis:

mõelda, kuidas panna see “midagi”

ideele, tootele või äriplaanile on

http://www.facebook.com/pages/

levima. Lootus, et sinu toode on nii

nõudlus olemas?”

create.php Sinu eesmärk peaks

vinge, et küll ta levib iseenesest, on

olema luua usaldust (kui ei usalda,

naiivne. Viiruslikkus peab olema sel-

ei osta), positsioneerida ennast kui

lesse sisse ehitatud ning sa pead

usaldusväärset

oma

sellele aktiivselt kaasa aitama.

ettevõtte valdkonnas ja arendada

Omale vastavat kampaaniat luues

meeldivaid suhteid. Kui teed seda

on oluline mõelda muuhulgas sel-

edukalt, siis on sinu sõnumid huviga

lele, kuidas selle levitamine aitaks

oodatud ja see mõjutab lõppkokku-

kaasa levitaja reputatsioonile, mis

In.ee ja Tallinna Ettevõtlusameti Online Nõustamispäevad olid suunatud noortele ettevõtjatele ning kõigile neile, kes on huvitatud ettevõtlusest, et minna edasi oma idee arendamise ja teostamisega.

inspiratsiooniallikaks

Valik internetiettevõtja PEEP LAJA vastustest In.ee ja Tallinna Ettevõtlusameti Online Nõustamispäevade raames esitatud küsimustele

nõuandjat

„Nõustamispäevade idee sündis

Facebook on ka Eestis sel aastal

võttes su müüki positiivselt. Sotsi-

kasu on levitajal selle levitamisest,

koostöös in.ee meeskonnaga. Mõle-

rohkelt kasutajaid kogunud ning

aalmeedia ei ole ühekordsete kam-

kui lihtne on seda levitada, kuidas

mad pooled olid veendunud, et

palju räägitakse ning soovitatakse

paaniate teema. Mõtle läbi, kuidas

saaks üht ja sama inimest proovida

eksperdi nõuanded innustavad alus-

kanalit oma klientidega suhtlemisel

saad inimestele läbi huvitava ja

mitu korda nakatada, et viirus kind-

tavaid ettevõtjaid ning annavad

kasutada. Kuna pole FaceBookiga

kaasava sisu luua pidevat väärtust.

lalt külge hakkaks ning kuidas

neile vajalikku lisamotivatsiooni

eelnevalt kokku puutunud, siis mis

Kui kord pihta hakkad, siis teed seda

nakatada mõjukaid inimesi (blogi-

ideede elluviimisega alustamiseks,”

tegevustega peaksin alustama?

kas pidevalt ja pikaajaliselt või üldse

jad, ajakirjanikud, avaliku elu tege-

selgitab nõustamispäevade idee te-

Tõepoolest, ca 300 000 eestlast

mitte. Tulemused tulevad vaikselt,

lased jne), kes omakorda suudaks

ket Jaanus Vahesalu Tallinna Ette-

Facebookis (ligi pool internetikasu-

seega ära lase end heidutada sel-

nakatada väga paljusid inimesi?

võtlusametist. „Kuna in.ee Ideepan-

tajatest) ja arvan, et järgmise kahe

lest, kui kohe alguses kõik ei lähe nii

Alusta oma sihtgrupi määratlemi-

ga näol oli tegemist juba toimiva

aasta jooksul kolib 90% netikasuta-

nagu soovid. Edu!

sest – kes on su kliendid? Siis mõtle,

platvormiga, mis võimaldas nii prob-

jatest Facebooki. Ettevõtte eesmärk

leemide kui lahenduste lisamist,

peaks olema kohaolek samades

Viimasel ajal räägitakse palju Viral

läheb, nende huvi äratab. Ja kui need

võtsime nõuks uutmoodi üritustega

kanalites, kus nende kliendidki. See-

Campaign koraldamisest. Kuidas

raamid on paigas, siis lase loomin-

katsetada,” lisas ta.

ga enne mõtle, kas su kliendid on

seda piiratud ressurssidega Eesti

gulisusel lennata. Ära teostuse

seal või mitte. Kui sihtgrupp on

väikeettevõtja teha saaks?

peale mõtle (nt „aga ma ei oska ju

Esitatud küsimuste ning ekspertide

näiteks 65+ aastased kudumis-

Viirusturunduse tegemiseks ei pea

flash-mänge teha”), sest kui idee on

vastustega saab tutvuda In.ee Idee-

huvilised memmed, siis tõenäoliselt

raha olema, ainult ideed. Viirustu-

paigas ja testgrupp räägib, et see

mis temaatika su klientidele peale

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

oleks ütlemata vinge, saad alati

young/business-ideas.html;

leida kellegi, kes selle teostuse

http://www.500ways.co.uk/

teeks. Paraku siin pole ühest vale-

html/500_ways.html.

mit – muidu kasutaks seda kõik.

Kasutades Googlet inglise keeles ja

Seth Godin on kirjutanud sellest

sisestades märksõna business ideas

ammu aega tagasi tasuta e-raa-

koos mingi huvipakkuva valdkon-

matu Unleashing the Ideavirus, mis

naga peaks päris palju tulemusi

endiselt sisaldab väga palju tarkusi

välja tooma. Nõudluse selgita-

ühe viirusliku kampaania loomiseks:

miseks saab esmalt samuti Googlet

http://www.sethgodin.com/idea

kasutades vaadata, kas inimesed

virus/01-getit.html. Edu!

arutlevad antud teemadel ja kas keegi teine pakub midagi sarnast.

Valik internetiturundaja PRIIT KALLASE vastustest In.ee ja Tallinna Ettevõtlusameti Online Nõustamispäevade raames esitatud küsimustele

Teated

17

ECOFIRA kontaktkohtumisteüritus keskkonnasektori asjatundjaile 15.-16. veebruaril Hispaanias

Meie firma korraldas oma püsiklientide seas tagasiside küsitluse

15.-16. veebruarini 2011. aastal toimub Hispaanias Valencias järjekordne

teada saamaks, mida kliendid

Net4Biz projekti kontaktkohtumisteüritus, mis seekord korraldatakse

toodetest arvavad. Samuti viis

juba kümnendat korda peetava Rahvusvahelise Keskkonnamessi

kogu müügimeeskond oma otse-

ECOFIRA (vee-, maa- ja õhuressursside säästlik kasutamine, jäätme-

kontaktide seas läbi ühe kuu vältel

käitlus jmt — http://ecofira.feriavalencia.com) raames.

nn uuringu, et missugused on

Kontaktkohtumisteüritus annab suurepärase võimaluse lisaks messil

Kuidas esmalt üldse leida äriideid,

nende ootused firma pakutavatele

millele järele võiks olla nõudlust?

toodetele. Küsitlusest tuli välja, et

Tundub, et veebiäris on juba kõik-

kasutajad ja kliendid ootavad meilt

mõeldav tehtud – kuidas millegi

uusi ning innovaatilisi tooteid. Ot-

uue peale tulla? Milliste veebial-

sustasimegi siis need turule tuua

likatega tutvudes võiks saada enim

ning kulutasime sellele tublisti

inspiratsiooni uute äriideede (s.h

aega. Kui tooted lõpuks turule

Kontaktkohtumistepäeva koduleheküljel www.net4biz.se avaldatakse

veebiäri) väljamõtlemiseks?

jõudsid, siis kahjuks ei ostnud neid

kõikide osalevate firmade tutvustused (tutvustused lisatakse jooksvalt

Äriideede leidmine ei ole keeruline.

keegi. Tarbijad eelistasid ikka vane-

ettevõtete registreerumise järjekorras) ja sellel avatud tööriista Match-

Võta pastakas või istu arvuti taha ja

maid ning kauem turul olnud

making abil on võimalik huvipakkuvad firmad välja valida ja indivi-

hakka kirjutama. Üks rida, üks idee.

tooteid. Küsimus - keda siis ikkagi

duaalsed kohtumised juba ette kokku leppida.

Meil kõigil on tulnud häid ideid,

uskuda, kas tarbijaid, kes ütlesid

Lisaks on võimalus külastada paralleelselt toimuvaid populaarseid

mida mõne aja pärast oleme poelet-

tagasiside küsitluses, et ootavad

messe: Egetica-Expoenergetca (rahvusvaheline efektiivse energiama-

tidel näinud. Kui sa ideid kirjutad,

uusi tooteid või...?

janduse ja taastuvenergiamess — www.egetica-expoenergetica.com/

siis võimalikult palju. Head ideed

Selle reha otsa olen isegi astunud.

feria/en) ja EFIAQUA (rahvusvaheline efektiivse veemajanduse

tuleb halbade seast kätte saada.

Peamine probleem on selles, et

mess — efiaqua.feriavalencia.com).

Alustuseks võid vaadata, mis ideid

inimesed ütlevad tihti asju, mis ei

teistel on olnud, mõned mõtted

vasta nende tegelikule käitumisele.

Kontaktkohtumised toimuvad Euroopa Komisjoni poolt rahastatava

leiad

http://www.dreamgrow.ee

Selle probleemi vältimiseks peab

projekti Net 4Biz raames ja on tasuta. Osalemisepakett sisaldab ette-

/16 33-999-ariideed/. Siin on 1000

kliendi vajadustest paremini aru

võtte tutvustuse kataloogi lisamist, CD/paberkataloogi, individuaal-

ideed http://www.sixmonthmba

saama kui ta ise. Coca-Colal oli sel-

sete kontaktkohtumiste organiseerimist, vajadusel tõlketeenuse

.com/2009/02/999ideas.html.

lega kunagi probleeme kui nad tõid

korraldamist, lõunasööki kahel ürituse päeval, õhtusööki esimese

Kõik ei ole kaugeltki tehtud ja ka

turule nn uue Coca-Cola. Ka siis olid

päeva õhtul (osalemistasu igale järgmisele osalejale samast firmast

matusebüroo on tänaseni hea äri-

tarbijad avaldanud arvamust, et uus

on 175 eurot). Osaleja(te) kanda jäävad lähetuskulud (sh transport,

idee. Idee ise ei maksa midagi, selle

on parem, kuid hiljem tekkis suur

majutus, päevarahad jmt).

ärategemine on oluline. Samuti ei

nurin. Üks võimalus on tuua välja

tasu lasta end tagasi hoida sellest,

uus toode ja samal ajal lõpetada

et keegi on juba midagi sarnast

vana toote tarnimine. Suure nurina

teinud. Mõned kohad veel ideede

korral saab alati vana toote tagasi

leidmiseks:

tuua. Olenevalt tootest võib ka jäl-

http://www.entrepreneur.com/

gida kasutajaid toote tarbimisel ja

businessideas/index.html; http://www.zeromillion.com/

üritada tagasisidet koguda nende teadmata.

osalevate firmadega tutvumisele kohtuda ka messi külastavate rahvusvaheliste energeetika spetsialistidega 11 projektis osalevast riigist. Registreerunud osalejate tutvustused lisatakse ürituse veebilehele ja kõigil osalejatel on nende hulgast võimalik eelnevalt välja valida endale huvipakkuvamad ja nendega kohtumine kokku leppida.

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

18

Teated

Välismessikoolitus Tallinnas 17. jaanuaril Kaubanduskojas Kaubanduskoda korraldab 17. jaanuaril 2011 Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) „Ekspordivaldkonna koolitused 2010” raames Välismessikoolituse. Koolituse eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse sihtgrupp on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel on plaanis osaleda välismessidel või kes soovivad täiendada oma teadmisi edukaks osalemiseks tulevastel messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

Koolituse päevakava: 8.30-9.00 Kogunemine ja kohvipaus 9.00-11.00 Sissejuhatus: messid, konkurentsieelis, sihtturg Messi ettevalmistus: eesmärgid, messiboks planeerimine, meeskond 11.00-11.15 Kohvipaus 11.15-12.45 Messi ettevalmistus: eelarve, logistika, ühisstendid, kliendisuhted, messiturundus 12.45-13.30 Lõunapaus 13.30-15.00 Messiboksis: messiboksil osalemine, töökorraldus, klientidega suhtlemine, mida teha, mida mitte 15.00-15.15 Kohvipaus 15.15-15.45 Järeltöö pärast messi: tulemuste analüüs, edasised sammud 15.45-16.15 Kokkuvõte Koolitusel osalemise tasu on 19,17 eurot/300krooni (hind sisaldab käibemaksu, toitlustamist ja seminari materjale). Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Lisainfo ja registreerimine: LIDIA FRIEDENTHAL • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee „Ekspordivaldkonna koolitused 2010” toimumist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.

Liikmelt liikmele: Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubandus-

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Kasutatud masinate ja seadmete müügimess USETEC 2011 6.-8. aprillini Kölnis Eesti Kaubandus-Tööstuskojast saab pileteid messile! Ülipopulaarse tööstusmessi Hannover Messega (4.–8. aprill 2011) samal ajal – 6.–8. aprillini 2011 toimub Saksamaal Kölnis maailma juhtivaim kasutatud masinate ja seadmete mess USETEC 2011 (Supported by RESALE).

Pärast 16 aastat eduka RESALE messi korraldamist alustab Hess GmbH koostööd rahvusvaheliselt tuntud ja edukaid messe korraldava Kölnmessega ning seni tuntud RESALE ühineb Kölnis korraldatava rahvusvahelise messiga USETEC ning kasutatud masinate ja seadmete müügimessi hakatakse läbi viima Saksamaa linnas Kölnis.

Tegemist on rahvusvahelise turuplatsiga, kus kasutatud masinatega kauplejad ja masinatootjad üle maailma tutvustavad oma kaupa ning saavad huvilistega kontakte ja tulevaste ostjatega pikaajalisi suhteid luua. Ettevõtted aga saavad otsida oma mittevajalikele masinatele-seadmetele uusi omanikke. Esindatud on peaaegu kõikide tööstusharude masinad ja seadmed: metalli- ja puutöömasinad, plastmassi- ja kummitöötlemise masinad, pakkeseadmed, toiduainete- ja tekstiilitööstuse seadmed, trüki- ja paberitööstuse masinad, IT- ja kommunikatsiooniseadmed, robotid ja automaatikaseadmed, keemiatööstuse ja farmaatsia seadmed, jäätmetöötlusseadmed, transpordivahendid, ehitus- ja põllumajandusmasinad jpm. Eelmist RESALE messi külastas üle 10 000 huvilise 113 riigist, 28 riiki esindasid 514 eksponenti. 62% messil stendiga osalejatest tegelesid masinate müügiga, 31% oli mitmesuguste teenuste pakkujaid, 15% oli masinatootjad ja 4% eksponentidest olid ettevõtted, kes püüdsid oma kasutatud ja mittevajalikule masinale ostjat leida.

Lisainformatsiooni leiab ja messi online-kataloogi saab sirvida messi veebilehel: www.usetec.com.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pakub Eesti ettevõtjaile võimalust vältida kassajärjekordi messil ja osta messipilet juba Eestis. Kaubanduskojast saab soetada järgmiseid messipileteid (sisaldab ka kataloogi, mille saab kätte pileti registreerimisel messikeskuses): 3-päeva pilet – hind 43 eurot (672,80 krooni) 1-päeva pilet – hind 28 eurot (438,10 krooni)

koja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile Kaubanduskoja liikmetele.

Lisainfo: KADRI LIIMAL • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Teated

Seminar

Seminar Pärnus

Mis on ärisaladus ja kuidas seda kaitsta?

Majandusaasta aruande sõlmküsimused 2010 ja eurole üleminek

Probleeme praktikast tutvustavad Konkurentsiameti ja prokuratuuri esindajad ning praktiseerivad advokaadid 27. jaanuaril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 27. jaanuaril 2011 (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Mis on ärisaladus ja kuidas seda kaitsta?“.

Päevakava 9.00 Tervituskohvi ja registreerimine 9.15 Ärisaladus ja ärisaladuse hoidmise kohustuse reguleerimine – advokaat Klen Laus Mis on ärisaladus?

Milles seisneb ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine?

Kuidas reguleerida ärisaladuse hoidmise kohustust lepingulistes suhetes?

10.15 Rikkumiste kontrolli alla võtmine. Konkreetsete näidete analüüs ärisaladuse kuritarvitamise ja kõlvatu konkurentsi kontekstis — advokaat Villu Otsmann Omaniku lahkumine ja uue konkureeriva ettevõtja teke

11.15 11.30

12.00

13.00

Töötaja lahkumine ja uue konkureeriva ettevõtja teke Töötaja poolt sisseostu korraldamine iseendaga seotud ettevõtjalt Kohvipaus Ärisaladuste kaitse Konkurentsiameti menetlustes — järelvalve osakonna nõunik Triin Antsov Milline teave saab olla ärisaladus? Ärisaladusi sisaldava teabe edastamine ja kasutamine menetlustes Ärisaladusi sisaldava teabe vahetamine teiste riikide konkurentsiasutustega Ärisaladuse ja konkurentsialased kuriteod — riigiprokurör Triin Bergmann Ärisaladuse õigustamatu avaldamine ja kasutamine — karistusõiguslik regulatsioon ja kohtupraktika Konkurentsialased kuriteod ja ärisaladuse karistusõiguslik kaitse Lõppsõnad

Seminari osalustasu on Kaubanduskoja liikmele 19,17 eurot/300 krooni ja mitteliikmele 38,35 eurot/600 krooni (hinnale lisandub käibemaks). Hind sisaldab kohvipause ja seminari materjale. Registreerumise tähtaeg on 24. jaanuar.

Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee www.koda.ee

18. jaanuaril Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis Kaubanduskoja Pärnu esindus korraldab 18. jaanuaril 2011, kell 10.00–16.00 Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis ettevõtete finantstöötajatele ja raamatupidajatele seminari majandusaasta aruande sõlmküsimustest ja eurole üleminekust. Seminaril antakse ülevaade Eesti raamatupidamise hea tava nõuetele vastava 2010. a raamatupidamise aastaaruande sõlmküsimustest. Räägitakse raamatupidamise eurole üleviimise praktilistest küsimustest ja käsitletakse majandusaasta aruande elektroonilise esitamisega seonduvat. Lektor on Maire Otsus vannutatud audiitor, Finantsinspektsiooni regulatsioonide ja aruandluse divisjoni spetsialist.

Seminari teemad: Majandusaasta aruande koostamise üldnõuded Raamatupidamise aastaaruanne – eesmärk ja koostamise üldpõhimõtted Vara ja kohustuste kajastamise sõlmküsimused (nõuete amortiseeritud soetusmaksumus, ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud nõuded, varude neto-realiseerimisväärtus, materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetav väärtus, kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus, eraldiste moodustamine ja hindamine) Omakapitali tehingute kajastamine [ülekurss, oma osad (aktsiad), omakapitali muutuste aruanne] Rahavoogude aruande koostamine (raha ekvivalendid, arvelduskrediidi kajastamine rahavoogude aruandes, äritegevuse rahavoogude kajastamine kaudsel meetodil, intresside ja makstud tulumaksu kajastamine rahavoogude aruandes, olulisemad aspektid investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogude kajastamisel) Koondkasumiaruanne (koondkasumiaruande olemus, koondkasumiaruande esitamise kohustus) Tegevusaruanne Kasumi jaotuse ettepanek ja kasumi jaotus Audiitorkontroll Muutused audiitorkontrollis seoses uue audiitortegevuse seadusega Audiitorkontroll ja finantsinformatsiooni ülevaade Uued audiitorkontrolli kohustuse kriteeriumid Majandusaasta aruande elektrooniline esitamine 2009. a aruande esitamisel tekkinud probleemid Muutused 2010. a aruande esitamisel Eurole üleminek Eurole ülemineku mõju 2010. aasta majandusaasta aruandele Raamatupidamise eurole üleviimise praktilisi küsimusi Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 35,15 eurot/550 krooni, mitteliikmetele 54,32 eurot/850 krooni, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Lisainfo ja registreerimine: KATI KRASS • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

19

20

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Teated

Märka last!

Igal lapsel on õigus õnnelikule lapsepõlvele, ka keerulisematel aegadel ei tohi unustada lapse huve.

Ajakirja teemadering kõnetab meie kõigi igapäevaseid hoiakuid ja suhtumisi vanemaks olemisse, peresuhetesse, inimõigustesse ja haridusse. Iga ajakirja number keskendub mõnele teemale konkreetsemalt.

Hommikukohv suursaadikuga:

Eesti suursaadik Hollandis – Gita Kalmet 10. veebruaril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Välisministeeriumiga neljapäeval, 10. veebruaril kell 9.00-10.30 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) järjekordse Hommikukohvi lühiseminari.

Seekordsel üritusel esineb Eesti suursaadik Hollandis Gita Kalmet. Hommikukohvi seminari osalustasu on 9,59 eurot/150 krooni (lisandub käibemaks). Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 08.02.2011.

Käsitletavad teemad:

Hiljuti ilmunud numbris kirjutatakse kasvatamisest ning kasvatusest.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professor, kolme lapse ema Margit Sutrop arutleb teema üle, kuidas saada heaks lapsevanemaks.

Hollandi ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused Hollandi majanduse väljavaated Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel Hollandi kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused Suhtlemine Hollandi ärikultuuris ja bürokraatias

Lastepsühhiaater Anne Kleinberg räägib oma igapäevaööst ning julgustab vanemaid olema lapsele avatud, sest ainult nii saab kasvada terve närvikavaga laps.

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Kardi Järv-Mändoja kirjutab karistamise alternatiividest. Selgub, miks tekib vanemal soov karistada ja missuguseid muid vahendeid võiks karistamise asemel kasutada.

Balti-Araabia Kaubanduskoda Tallinnas

Perekeskuse Sina ja Mina perenõustaja ja -koolitaja Meelike Saarna annab nõu juhtudeks kui täiskasvanu puutub kokku lapse kohmetuks või nõutukstegevate küsimustega: tahan ka omale suhtlusportaali kontot või mis on porno.

Kirjanik Kerttu Soansi peres veetis kaks nädalat üheteistaastane Narva tüdruk Maria, et eesti keeles kümmelda. Mida õppis Maria? Mida õppis kogemusest eesti pere?

Ajakiri toetab lapse õigusi väärtustavat hoiakut.

Järgmine number ilmub 2011. aasta kevadel.

Tallinnas on loodud Eesti ning teiste Balti riikide ettevõtete Araabia piirkonna ekspordi- ja impordivõimaluste arendamiseks Balti-Araabia Kaubanduskoda. Balti-Araabia Kaubanduskoda (BAKK) on ellu kutsutud eesmärgiga tihendada Balti riikide ning Pärsia lahe äärsete riikide omavahelisi ärilisi, kultuurilisi ja poliitilisi suhteid ning läbikäimist.

Lisaks kontaktivahendusele ning tutvustustele on BAKKi üks peamisi väärtusi ka oma liikmeskonna aktiivne kaasamine arenguprotsessi ning teemakohane infovahendus. BAKK soovib olla liikmeskonnale hea ning toetav partner – seetõttu on BAKKi uue juhatuse poolt ellu kutsutud ka Koja Klubi.

Koja Klubi näol on tegemist regulaarsete liikmeskonna kogunemistega, mida veedetakse töövabas õhkkonnas ning kuhu kutsutakse esinema külalislektoreid ning isikuid, kes räägivad oma ärilistest ning elukogemustest seoses Araabia riikidega. Eesmärgiks on tihendada läbikäimist liikmeskonnas, soodustada uudsete ja ühistegevuslike ideede teket ning selle kaudu tõsta liikmeskonna ja ka üldsuse teadvust.

BAKKi huvi on olla aktiivses koostöös nii era- kui ka riikliku sektoriga. Sestap teeb BAKK Eestis koostööd mitmete erinevate struktuuriüksustega: Eesti Vabariigi Välisministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), EKTK (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), KredEx jpm.

BAKK ootab endaga liituma kõiki ettevõtjaid, kes on huvitatud ärisidemete loomisest, hoidmisest ja arendamisest Araabia suunal või leiavad, et neil oleks pakkuda atraktiivseid investeerimisvõimalusi koduturul. Seoses sellega on BAKK ning EKTK on kokku leppinud ühise tegutsemise antud valdkonna arendamisel.

Pärsia lahe äärsete Araabia riikide ning sõjast taastuva Iraagi riigi turg pakub hulgaliselt võimalusi ekspordiks nii masstoodangule kui ka väga spetsiifilistele nišitoodetele. Viimase aja liberaliseeruma hakanud seaduslik regulatsioon on loonud tänaseks selleks piisavalt võimalusi.

Lisainfo ja tellimine: ajakiri.lastekaitseliit.ee

Lisainfo: www.bacc.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Koostööpakkumised • Riigihankepakkumised

21

Koostööpakkumised: Hiina inimkeha ja konteinerite skänneri (ingl k 3rd generation human body scanner and container inspection system) tootja otsib edasimüüjat.

Kood 2011-01-03-001.1 Vene pakendamise ja märgistamise masinaid tootev ettevõte otsib edasimüüjat.

Kood 2010-12-16-011 Serbia ehitusvärvide ja lakkide tootja otsib edasimüüjat ning koostöövõimalusi ehitusfirmadega.

Kood 2010-12-01-028 Kreeka jäätise ja muude toiduainete tootja otsib edasimüüjat.

Kood 2010-12-08-046 Türgi paneelradiaatorite tootmisliinide valmistaja otsib ostjat oma toodangule.

Kood 2011-01-03-002

Türgi tekstiilitootja (voodilinad, padjapüürid, käterätid koju, hotelli ja haiglatesse) otsib edasimüüjaid ja koostööd hotellidega.

Kood 2011-01-03-003 Türgi vannitoamööbli tootja otsib edasimüüjat.

Kood 2011-01-03-001 Austria puiduettevõte otsib oma vineertoodetele (trepid, uksed, aknalauad jne) edasimüüjat.

Kood 2010-12-20-094 Vene erivajadustega inimeste abivahendite jaemüüja otsib kontakti tootjate ja varustajatega, et oma tootevalikut laiendada.

Kood 2010-12-29-043 Vene sertifitseerimisteenuseid pakkuv ettevõte otsib edasimüüjat ning pakub end allhankijaks.

Kood 2010-12-28-098

Itaalia (Sitsiilia) kvaliteetsete naistekingade tootja otsib edasimüüjat.

Kood 2010-07-13-022 Vene reklaammaterjalide ja -trükiste (plakatid, viidad, valguskastid jne) tootja otsib oma teenustele edasimüüjat.

Kood 2010-12-28-052 Prantsuse mööbliäriga tegutsev ettevõte pakub end edasimüüjaks mööbli- ja mööbliosade tootjatele, kes on huvitatud tegutsemisest Prantsusmaal. Samuti otsib Prantsuse firma allhankijaid spetsiaalsetele mööbliosadele.

Kood 2010-12-13-066 Belgia töörõivafirma otsib alltöövõtjat, kes õmbleb Euroopa normidele ja/või standardile EN471 vastavaid valmisrõivaid.

Kood 2010-12-08-006

Serbia mesilastoidu, mesilaste ravimite ja mesilaste pidamise varustuse tootja otsib edasimüüjat.

Kood 2010-12-22-107 Rumeenia elutoa-, noorte- ja köögimööbli tootja otsib edasimüüjat.

Kood 2010-12-22-128

Busside mootorikütuse hange.

Tähtaeg 28.02.2011. Kood 4009

Spordikaubad Spordikaupade ja -varustuse (välispordivarustus, võimla sisseseadmed, väljakualade varustus) hange.

Tähtaeg 14.02.2011. Kood 4018

Valgustid Lampide ja valgustite hange.

Tähtaeg 15.02.2011. Kood 4025

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

Riigihanketeated: EESTI IT Tervise infosüsteemi tervishoiustatistika mooduli lahenduse loomise hange. Tähtaeg 07.02.2011.

Kood 4001 Ehitus Tartusse lämmastikusüsteemi ehitustööde hange. Tähtaeg 16.02.

2011. Kood 4002 Soojuse ja elektri koostootmisjaama katelseadme hange (koos paigaldamisteenusega). Tähtaeg on 23.02.2011. Kood 4003 Raplamaal vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja rajamine. Tähtaeg 02.02.2011.

Kood 4004 Raamatukogu ja muuseumi arhitektuurivõistlus. Tähtaeg 28.03.

2011. Kood 4005 Masinad ja kütused MAN tüüpi veoautode varuosade hankimine. Tähtaeg 21.02.2011.

Kood 4006 Kerge kütteõli hange. Tähtaeg on 11.02.2011. Kood 4007 24 sõiduauto, 1 veoauto ja 3 maasturi kasutusõiguse ostmise hange.

Tähtaeg 21.02.2011. Kood 4008

Teenused Rakveres haljasalade hooldamise hange. Tähtaeg 03.02.2011.

Kood 4010 Tartus lillepeenarde rajamise ja hoolduse hange aastaks 2011.

Tähtaeg 25.01.2011. Kood 4011 Reisiteenuste hange. Tähtaeg on 22.02.2011. Kood 4012 Isikuvahendid Imiku riide- ja pesuesemete ning imiku hooldusvahendite hange.

Tähtaeg 18.01.2011. Kood 4013 Paberkäterätikute hange. Tähtaeg 19.01.2011. Kood 4014

TAANI Abivahendid ja meditsiinilised tarvikud Vanurite abivahendite hange.

Tähtaeg 07.02.2011. Kood 4015 Trahheostoomikanüülide ja teiste meditsiiniliste tarvikute hange.

Tähtaeg 21.02.2011. Kood 4016 Masinad ja kütused Tuletõrjeautode hange. Tähtaeg on 07.02.2011. Kood 4017

SAKSAMAA Masinad ja kütused Piletiautomaatide hange. Tähtaeg 07.02.2011. Kood 4019 Tuletõrjeautode hange. Dokumentidega tutvumine kuni 19.02.2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks 25.02.2011. Kood 4020 Laevade remondi- ja hooldusteenused. Dokumentidega tutvumine kuni on 31.01.2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks on 08.02.

2011. Kood 4021 Redelautode hange. Dokumentidega tutvumine kuni 11.02.2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks 22.02.2011. Kood 4022 Kaitsevarustus Politseivarustuse hange. Tähtaeg on 28.02.2011. Kood 4023 Kaitsejalatsite hange. Dokumentidega tutvumine kuni 20.01.2011, tähtaeg pakkumiste esitamiseks on 22.02.2011. Kood 4024

NATO Hangitakse kohtvõrgu ühendust (ingl k Ethernet Transport Services) ca 80 sõlme vahel NATO 28 liikmesriigis. Tähtaeg 10.02.2011.

Kood 4026

OECD Otsitakse konsultante rahvusvahelise tudengite hindamise projekti PISA 2015 (ingl k Development of the Cognitive Frameworks for the Sixth Cycle of the Programme for International Student Assessment – PISA 2015). Tähtaeg 04.03.2011.

Kood 4027

Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 E-post: lea@koda.ee

22

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Juubilarid

Õnnitleme jaanuarikuu juubilare!

EPLER & LORENZ AS liige alates 2001

85 VÄLK OÜ liige alates 2001

ESRO AS liige alates 1998 FORSMAN TEE AS liige alates 1999

70 TALLINNFILM AS Liige alates 2001

60

HARKU KARJÄÄR AS liige alates 1997 INFLOT AS liige alates 1997

EESTI MAAÜLIKOOL liige alates 1997

JOHANNA KÕVA FIE liige alates 1996 JOT EESTI OÜ liige alates 1998

50 TEEDE REV-2 AS liige alates 1996

LEMMINKÄINEN AS liige alates 1997

45

MALEKO AS liige alates 1997

VALUMEHAANIKA AS liige alates 1994

PKC EESTI AS liige alates 2003

20 ARC PROJEKT OÜ liige alates 2006 EESTI ENTSÜKLOPEEDIAKIRJASTUSE AS liige alates 1998 EESTI KESKKONNAUURINGUTE KESKUS OÜ liige alates 1999

15

10

5

BALBIINO AS liige alates 1998

ALDRUM OÜ liige alates 1997

BROKMAK OÜ liige alates 2009

BCS KOOLITUS AS liige alates 2002

ARVATO SERVICES ESTONIA OÜ liige alates 2006

DELOITTE ADVISORY AS liige alates 1997

FRISTEBERG OÜ liige alates 2009

DET NORSKE VERITAS EESTI OÜ liige alates 1997

GRT EESTI OÜ liige alates 2006

ELEKTRIMEES OÜ liige alates 2003

KONEKESKO EESTI AS liige alates 2001

ERICSSON EESTI AS liige alates 1998

KUMMI-OTT OÜ liige alates 2009

GREENCARRIER OÜ liige alates 1998

LABELPRINT OÜ liige alates 2002

I.M.C.S. EESTI AS liige alates 1996

PARKWOOD INDUSTRIES OÜ liige alates 2006

IEG AS liige alates 2002

PRONTO GRUPP OÜ liige alates 2002

REGIO AS liige alates 1996

INTERCHEMIE WERKEN DE ADELAAR EESTI AS liige alates 1999

SAARMAS AS liige alates 2001

LAVINTON OÜ liige alates 1998

TAWEST IA INTERNATIONAL AS liige alates 1999

OUTOKUMPU BALTIC OÜ liige alates 1996

TEET GRUPP OÜ liige alates 2002

QUALITEX AS liige alates 1999

TNC COMPONENTS OÜ liige alates 2002

VALMECO AS liige alates 2009

TARFURGO OÜ liige alates 2004

WIENERBERGER AS liige alates 2001

SAARE FISHEXPORT OÜ liige alates 2004 SEMET OÜ liige alates 2004

BPS OÜ liige alates 2006 BROADGATE CAPITAL OÜ liige alates 2007 BUCHEN INDUSTRIAL SERVICES BALTIKUM OÜ liige alates 2006 FROG INDUSTRIAL DESING OÜ liige alates 2006 KSV EKSPERT OÜ liige alates 2010 RAVITEE OÜ liige alates 2008 RL-TRANS BALTIC OÜ liige alates 2010 ROADSERVICE OÜ liige alates 2010 STRATFORD OÜ liige alates 2009 TITANIA TÕLKED OÜ liige alates 2008

STEELMAN OÜ liige alates 2004

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 604 0085 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 15. detsember 2010

Eksportööride koolitused

23

Eksportööride koolitused 2010—2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist.

Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”.

Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele.

Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.

• Juhan Bernadt on ligi 30 aastat tegelenud rahvusvahelise müügi-, turunduse- ja brändijuhtimisega nii suurettevõtetes kui väiksemates arenevates ettevõtetesüle maailma. Viiastel aastatel on ta tegelenud ettevõtete konsulteerimisega ning ekspordi- ja turunduskoolituste läbiviimisega Eestis.

EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks.

Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar.

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 17., 18., 24. jaanuar 2011

• Yrjö Ojasaar omandas õigusalase hariduse Ameerika Ühendriikides, kus praktiseeris advokaadina ning seejärel tehnoloogiaettevõttes partnerina. Tema tänane tegevus on seotud ettevõtetele era- ja riikliku riskikapitali kaasamise, rahvusvaheliste strateegiliste partnerite leidmise ning intellektuaalse omandi kaitsmise ja arendamisega.

Hetkel töötab Yrjö Ojasaar OÜ-s Advokaadibüroo Luiga Hääl Mody Boreniuse, kus ta nõustab innovaatilisi firmasid.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 21., 22., 28. veebruar 2011 — vene keeles • 14., 15., 21. märts 2011 Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 3., 4., 10. märts 2011 — vene keeles

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 17. jaanuar ja 2. mai 2011 • 4. aprill 2011 – vene keeles Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esindus (Tallinna 16) • 7. veebruar 2011

• Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordija messikoolitusi, töötubasid ning õppereise.

Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid.

Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 7. märts 2011

MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Tartu • Raadi mõis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 19. jaanuar 2011 Jõhvi • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 9. veebruar 2011

Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu.

Osalustasu 19,17 eurot/300 krooni üks päev (sisaldab käibemaksu).

Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

85

Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 9. märts 2011 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5. aprill ja 3. mai 2011 Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai 2011

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta.

Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 18. jaanuar 2011 • 8. veebruar 2011 – vene keeles Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 8. märts 2011

24

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Ekspordi Akadeemia

Ekspordi Akadeemia

SEMINARID 2011 Välisturgudele minnes tuleb ettevõtte juhil leida erinevaid lahendusi uutele väljakutsetele. Ekspordi Akadeemia seminarisari on koostatud eesmärgiga, et ettevõtete juhid saaksid teadmisi, inspiratsiooni ja ideid enda konkurentsivõime arendadamiseks.

KESKASTMEJUHTIDELE:

SOOME VISIIDI PROGRAMM

15.00

Väljasõit sadamasse

VÕTMETEGEVUSED ÄRIMUDELI EDUKAKS TOIMIMISEKS

Kolmapäev 2. veebruar 2011

17.30

Laeva väljumine Tallinnasse (Tallink Star)

(20. jaanuar 2011)

6.30

Kogunemine Tallinna sadama D-terminalis

18.00

Kokkuvõte visiidist laeval

Öeldakse, et ettevõte on kogum protsesse ja, et kett on nii tugev, kui

7.30

Laeva väljumine Helsingisse, hommikusöök laeval

19.30

Saabumine Tallinnasse

on selle kõige nõrgem lüli. Kuidas juurutada oma ettevõttes tipp-

9.30

Laeva saabumine Helsingisse

tasemel protsessijuhtimist, mis looks eelist ja eristumisvõimalust

10.00

Väljasõit

Õppevisiidi maksumus on 281,21 eurot / 4400 krooni inimese

konkurentide ees? Kui investeeringutes tootmisse oleme suhteliselt

10.30

Helsingi Kaubanduskoja külastus –

kohta. NB! Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi!

heal tasemel, siis müük ja turundus on tänaseni pigem vaeslapse

presentatsioon, diskussioon – Soome ettevõtete

Registreerimistähtaeg 27. jaanuar.

rollis. Kuidas arendada välja tõhus müügivõrk ekspordiks, siseneda

edukas koostöö välisturgudel, ekspordivõimalustest, suundadest.

uutele turgudele, luua tugevat müügiorganisatsiooni? Kui ettevõttel on rahvusvaheline müügivõrk sihtriikidesse juba loodud, siis kuidas see

12.00

Väljasõit lõunale

ROOTSI VISIIDI PROGRAMM:

efektiivselt tööle panna? Kuidas müügivõrku juhtida, motiveerida,

12.20

Lõuna

Neljapäev 3. märts 2011

kontrollida ning saavutada püstitatud eesmärgid ja võrgustiku

13.20

Väljasõit

6.30

Kogunemine Tallinna Lennujaamas

potentsiaal? Lektorid: Ingrid Kormik (Baltika Grupp), Raul Järve

13.40

Finpro külastus – presentatsioon, diskussioon –

7.55

Lend Stockholmi

(Swedbank), LeeAnne Haworth, Jakob Saks ja Juhan Bernadt. Hind:

täpsem Soome ekspordisuundade ülevaade, nõudlus-

7.30

Saabumine Stockholmi (Rootsi aja järgi)

300 krooni/ 19,17 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

pakkumine välismaal, arusaam ekspordi tulevikust.

8.30

Väljasõit lennujaamast külastustele

15.15

Väljasõit

9.30

16.00

Eesti Maja külastus ja EAS Soome filiaaliga tutvumine

General Electric Company – brändi tähtsus, mainekujundus

SEMINARID TIPPJUHTIDELE:

Äriseminar Soome majanduse, ekspordi ja

12.00

Väljasõit lõunale

VÕTMETEGEVUSED ÄRIMUDELI EDUKAKS TOIMIMISEKS

tulevikuvaadete teemal.

12.20

Lõuna Väljasõit

(19. jaanuar 2011)

17.00

Väljasõit hotelli Cumulus Kaisaniemi

13.20

Igal ärimudelil on mingid kriitilise tähtsusega võtmetegevused, et

17.30

Majutus Cumulus Kaisaneimi

13.40

väärtuspakkumine saaks klientideni viidud ja ärimudel toimiks. Mis

19.00

Õhtusöök

ettevõtte maine kui ressurss.

on need Sinu ettevõttes? Konkurentsieelis ei ole kunagi eraldiseisev asi või omadus, vaid tuleneb alati millegi paremini tegemisest. Milliste

Neljapäev 3. veebruar 2011

tegevustega on mõtet ise tegeleda, millised on mõtet väljast sisse osta?

8.30

Väljasõit hotellist

15.15

Lektorid: Ingrid Kormik (Baltika Grupp), Mattias Mustonen (Swedbank),

9.00

Fiskarsi külastus – presentatsioon, tootmisega tutvumine,

16.00

Absolut külastus – kultuurilised erinevused,

10.30

Väljasõit

ettevõtte maine kui ressurss.

11.00

Pauligi külastus – presentatsioon, tootmisega tutvumine,

Kuidas arendada mainet välisturgudel?

diskussioon – müügi ja turunduse kasutamine

17.30

Väljasõit lennujaama

konkurentsivõime enda poole kallutamisena.

19.50

Lend Stockholm-Tallinn (Rootsi aja järgi)

21.50

Saabumine Tallinna lennujaama (Eesti aja järgi)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja õppevisiidid Soome 2.-3. veebruaril

12.00

Lõuna

ja Rootsi 3. märtsil. Visiitide käigus kinnistame seminaridel

13.00

Väljasõit

saadud teadmisi ning tutvume erinevate praktikutega ja

13.30

Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist

Väljasõit info hankimine trendide kohta tarbijakäitumises,

ÕPPEVISIIDID:

nende kogemusega.

Kuidas arendada mainet välisturgudel?

diskussioon – erinevate ärimudelite analüüs

LeeAnne Haworth, Jakob Saks ja Juhan Bernadt. Hind: 300 krooni/19,17 eurot (lisandub käibemaks).

H&M külastus – kultuurilised erinevused, info hankimine trendide kohta tarbijakäitumises,

Fazeri külastus – presentatsioon, tootmisega tutvumine,

Õppevisiitide maksumus on 287,60 eurot / 4500 krooni

diskussioon – suhtekorraldus välismaal,

inimese kohta. NB! Korraldajatel on õigus teha programmis

pikaajalised kliendisuhted

muudatusi! Registreerimistähtaeg 22. veebruar.

Info ja registreerimine: EVA MARAN • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee www.koda.ee