Kaubanduskoja Teataja 03 2020 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 3 / 2020

URMAS PAU: Eestis tehakse väga head teadust, kuid seda tuleb paremini rakendada KRIISIAJA ÕPPETUNNID TÖÖSUHETES

KOROONA MUUTIS LUMINORI TOIMIMISVIISI

NUTISEADMETELT HAKKAME VARSTI TASU MAKSMA

25%

TÖÖANDJATEST VÄHENDAS KEVADEL PÕHIPALKU

ETTEVÕTJAD VÄÄRIVAD TUNNUSTUST KA KEERULISEL AJAL!

EESTI SUURIM ETTEVÕTLUSKONKURSS

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL 2020 ETTEVÕTLUSE AUHIND 2020 Mõlema konkursi parimate hulgast valitakse AASTA ETTEVÕTE 2020. Osaledes mõlemal konkursil, suurendad oma ettevõtte võiduvõimalusi!

Osalemine 10. juulini

ettevõtluskonkurss.ee

* Kaubanduskoja liikmete kahe viimase aasta majandusnäitajad võetakse edetabeli tarbeks automaatselt Äriregistrist. Kui Sinu ettevõte ei soovi osaleda, anna sellest meile teada.

JUHTKIRI

Sisukord 4 Est-Agar, maailmas ainulaadne Saaremaa ettevõte 8 Toomas Luman Eesti eelarvepoliitikast 9 Lühidalt 10 Veerand tööandjatest vähendas põhipalku 13 Kohvik Muna asus kriisis tegutsema 14 Statistikaametil valmis uus palgarakendus 15 Millest alustada, kui soovid ettevõtte müüa? 16 Tuleohutuse seaduse muudatused toovad 18 19 20 22 25 26 28 30 32 34 36 38 41 42 44 46 47

ettevõtjale uusi kulusid Sotsiaalmeediaturundus kui ekspordiartikkel Koda kutsub virtuaalüritustele Uus liige: Kindakeskus edendab turvalist töökeskkonda Milliseid muudatusi tegid ettevõtted koroona tõttu? Eesti noorte rahaalased teadmised maailma parimad Kandideeri Eesti ettevõtluskonkursil! Olulisemad muudatused äriseadustikus Äridiplomaatia avab ettevõtjatele uksi Nutiseadmetelt peab varsti hakkama tasu maksma Areng – kriisiaja moeröögatus? Lätis käiakse käraka järel aina vähem Kriisiaja õppetunnid töösuhetes Kuidas koguda sotsiaalset kapitali? Võtke aega oma loovuse arendamiseks Demograafilises kriisis Euroopale pole lihtsaid lahendusi Palju õnne! Enterprise Europe Network

AVASTAME UUESTI EESTIMAA

õenäoliselt ei osanud ükski spaa- ega hotellipidaja oma kõige halvemas unenäos ette näha, et tema turg kukub päevapealt kokku. Aga täpselt nii juhtus. See oli karm reaalsus. Eriolukord on praeguseks küll läbi, aga hotellid on endiselt tühjad. Kui pole turiste, pole ka külalisi. Välisturism taastub äärmiselt visalt. Esiteks on lennuliiklus saanud valusalt lüüa. Teiseks on inimesed ettevaatlikud. Koroonakriis tõestas veel kord, kuivõrd tähtis on panustada teadusesse. Meie kõigi huvi on saada viirus kontrolli alla ning teadlaste osatähtsust selles pole võimalik üle hinnata. Õnneks on teadlased ja eksperdid olnud selle kriisi lahendamisse kaasatud, aga teadust ei saa paraku teha ilma rahata. Nüüd peaks iga koalitsioonipoliitik aru saama, kuivõrd oluline on jõuda tasemele, kus 1% SKT-st kuulub teadusele. Ma olen kahe käega selle poolt, et tänavu peaksime puhkama Eestimaal. Avastame uuesti Haapsalu, Pärnu, Kuressaare, Narva-Jõesuu, aga ka Tartu ja Võru. See on ainuke võimalus, kui tahame oma turismisektorit elus hoida.

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. MAI-JUUNI 2020

URMAS PAU: Eestis tehakse väga head teadust, kuid seda tuleb paremini rakendada KRIISIAJA ÕPPETUNNID TÖÖSUHETES

KOROONA MUUTIS LUMINORI TOIMIMISVIISI

NUTISEADMETELT HAKKAME VARSTI TASU MAKSMA

25%

TÖÖANDJATEST VÄHENDAS KEVADEL PÕHIPALKU

KAANEFOTO Irina Mägi

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

Nüüd peaks iga koalitsioonipoliitik aru saama, kuivõrd oluline on jõuda tasemele, kus 1% SKT-st kuulub teadusele. Ühelt poolt peaksid hotelli- ja spaaettevõtjad vaatama üle oma hinnapoliitika, sest esimene eesmärk on ju ellu jääda. Teisalt saaks taastumisele kaasa aidata ka riik, kelle võimuses on leida vajalikud meetmed. Olgu näiteks kas või Sloveenia, kus riik jagab oma kodanikele 200-euroseid vautšereid, mida saab kohalikes hotellides kasutada. Praeguses olukorras spaa- ja majutusettevõtted paraku üksinda toime ei tule. Seetõttu peame mõtlema kõik koos, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla. Avastame enda jaoks uuesti Eestimaa!

NEINAR SELI AS Estiko nõukogu esimees, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige

PERSOON

Tippteadusest marmelaadini Furtsellaraan on sõna, mis esmakordsel väljaütlemisel ajab keele sõlme ega tähenda tavainimesele eriti midagi. Kui aga mainida marmelaadi, teavad kõik, et seal sees on vetikad, kuid vähestel on aimu, et keerulise nimega punavetikast Furcellaria lumbricalis tuleb furtsellaraan ja see teebki marmelaadist õige marmelaadi.

Milline oli Est-Agari algus? Kõige alguseks võib lugeda 1960. aastat, kui Eesti mereihtüoloogia laboratooriumi töötajad tegid kindlaks, et Eestis leidub Väinameres punavetikat Furcellaria lumbricalis, millest on võimalik toota geelistuvat ainet furtsellaraani. 1964. aastal töötas kondiitritoodete vabrik Kalev välja vastava tehnoloogia ja 1966. aastal alustas tehas Kärlal tööd. Samal ajal võis juba nautida legendaarseid Kalevi marmelaadikomme. Vahepeal vahetus riigikord, Est-Agar muutus väikeettevõtteks ja 1997. aastal ostis AS Saare Kalur ettevõtte Kalevilt ära. Ning siis omandas Vormsi Agar OÜ Est-Agari? Just, 2013. aastal otsustasime sõpradega Vormsil, et peaks hakkama tegelema sinimajandusega – sest meid ümbritses meri. Kuna me kalamehed ei olnud ja vesiviljelus on Eestis nagu ta on, siis oli vaja leida teistsugune väljund. Sealt kasvaski välja idee hakata kasvatama vetikaid ja alguse sai Vormsi Agar. Üpris kiiresti tekkis ka idee läheneda Est-Agarile nende ülesostmise ideega ning juba aastal 2016 ostsime AS-ilt Saare Kalur 100% Est-Agari aktsiatest. Koos sellega saime ligipääsu vetikakvoodile, toimiva tehase ja uusi turge.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Eesti on mereriik, kuid meil on praegu meres ainult üks kalakasvatus.

Praegu jätkame aktiivselt arendusja teadustööga ning uutele turgudele laienemisega. Mis on furtsellaraan ja mida sellest tehakse? See on geelistav ja tekstuuri andev aine, mida saame punavetika Furcellaria lumbricalis töötlemisel. Tõenäoliselt on kõigile paksendava ainena tuttav želatiin, mida kasutatakse koduköökides, paksendavad ained on ka agar-agar, pektiin ja isegi tärklis. Kõigil paksendavatel ainetel on erinevad omadused ning furtsellaraani omad sobivad just magusatööstusele, piimatööstustele

Est-Agari juht Urmas Pau leiab, et riik võiks innovatsiooni rohkem toetada, see aitaks kaasa ülikoolide ja ettevõtete koostööle.

Foto: Irina Mägi

st-Agar on ainulaadne Saaremaa ettevõte, mille toodang on jõudnud iga eestimaalase toidulauale Kalevi kommides või Laima sefiirides. Kellele aga magus ei maitse, võib leida nende toodangut ka kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses. Peamiselt punavetikat töötlev ettevõte võib end uhkusega pidada maailma suurimaks furtsellaraani tootjaks, kes edendab kodumaal teaduspõhist ning loodust säästvat ettevõtlust. Sellest, kuidas vetikas marmelaadi sisse saab ja mis seos on teadusel ning sinimajandusel, rääkis Teatajale Est-Agar AS-i tegevjuht Urmas Pau.

PERSOON

Ekspordite 70–80% toodangust, kuhu see läheb? Meil on kliente üle terve maailma: Indias, Koreas, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Venemaal, Ukrainas, Prantsusmaal ja veel väga paljudes riikides. Ekspordi osakaal kasvab kiiresti, sest uute tehnoloogiate arendamisega muutume veelgi paremaks partneriks näiteks kosmeetika- ja farmaatsiatööstusele ning see hakkab vedama kiiret kasvu. Kas ja millised on eelised furtsellaraani tootmisel Eestis? Meie eelis on see, et punavetikas Furcellaria lumbricalis kasvab peamiselt Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Seda leidub ka mujal Läänemeres, Taanis ja Kanadas, kuid meie oleme ainukesed, kes seda praegu tootmises kasutavad. Teised maailma suurtootjad valmistavad teisi paksendavaid aineid, kuid furtsellaraani mitte. Est-Agar paistab silma teaduspõhisusega. Milline on koostöö ülikoolidega? Meie tootmine ja protsessid põhinevad kõik teadusel, mida tehakse seoses vetikate ja peamiselt Furcellaria lumb-

ricalis’ega. Peaaegu kõik tootmiseks mõeldud masinad ja protsessid on loodud täpselt meie vajaduste jaoks. Seda tehnoloogiat ei ole võimalik kuskilt osta – tõenäoliselt ei ole seda kellelgi teisel sellisel kujul vaja. Ülikoolidega on meil väga tihe ja hea koostöö. Pikka aega oleme koostööd teinud Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli Eesti mereinstituudiga, aga ka Eesti maaülikooliga. Eestis on

Kas teadsid? h Punavetikas Furcellaria

h h h h

lumbricalis kasvab 6–8 meetri sügavusel ja seda traalitakse merepõhjast. Igal aastal toovad saarlased Est-Agarile 200 tonni kuivatatud vetikaid. Furtsellaraani on marmelaadis kuni 2%. Est-Agaris töötab 25 inimest. Furtsellaraani leiab koduturul Kalevi kommides, Karamelle marmelaadis ning Berrichi ja Mukki kosmeetikatoodetes, samuti paljudes teistes toodetes.

teadus üldiselt väga kõrgel tasemel, kuid puudu jääb praktilisest küljest, mis suhestuks otseselt reaalse eluga. Mõistetav on, et meil on vähe tööstust ja seetõttu on olukord keerulisem, kuid kindlasti saaks paremini. Selles vallas on meile suureks toeks ka Taani tehnikaülikool, kus on väga head kompetentsid just teaduse kasutamisel reaalses elus. Est-Agaril ei ole ilma teaduseta võimalik hakkama saada. Usun, et teaduspõhine ettevõtlus tagab eduka tegutsemise ka tulevikus. Kuidas saaksime teaduse päriselule ja ettevõtlusele lähemale? Me oleme kõvasti surunud, et innovatsioonile suunatud toetusmeetmeid võiks rohkem olla, see aitaks kindlasti kaasa ülikoolide ja ettevõtete koostööle. Praegu on üheks murekohaks suured lisakulud. Näiteks kui teha 300 000-eurost uurimistööd koostöös mitme ülikooliga, paisub summa mitmekordseks, sest teadustööle lisatakse „overhead“. Mõistan, et ülikoolidel tuleb katta ka üldkulud, kuid summa on tihti liiga suur. Kindlasti oleks üks lahendus suurem väliskogemuse kaasamine tehnilistes osades, sest siis hoidume ratta uuesti leiutamisest ning saame rakendada koostöömudeleid ettevõtluse ja teaduse vahel ka meie ülikoolidega.

Est-Agar traalib punavetikat Furcellaria lumbricalis Hiiumaa ja Saaremaa vahelt merepõhjast. Triigi sadamas seisvalt laevalt nimega Liina lossitakse vetikas autole.

Foto: Est-Agar

ja kosmeetikatööstusele, kuid kasutust leiab veelgi. Hea näide on Kalevi marmelaadikommid, mis tehakse meie toodetud furtsellaraanist.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

PERSOON

Läänemere-äärsed riigid arendavad sinimajandust: meri annab nii toitu kui ka palju muud tänapäeva eluks vajalikku. Kaks aastat tagasi asusite planeerima ja esitasite taotluse vetikakasvatuse rajamiseks – kuidas sellega läheb? Meil on plaanis hakata vetikaid kasvatama 3–5 aasta pärast, sest näeme, et toodangumaht kasvab suuremaks meie praegusest võimekusest olemasoleva vetikahulga juures keskkonnasäästlikult toota. Taotluse andsime tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametisse sisse nii vara seetõttu, et bürokraatiamasin menetleb merega seotud projekte väga kaua. Bürokraatiarägastik on nii keeruliseks tehtud, et teadaolevalt on taotlejaid, kel on see protsess kestnud kuus aastat ja rohkem. Me soovime kasvatada vetikaid, kuid bürokraatia on sama, nagu ehitaks tuuleparki. Tundub, et kõiki merre ehitamisega seotud projekte vaadatakse kui tuuleparke, mille rajamine on tehtud võimalikult keeruliseks. Kurb on ka see, et Eesti on mereriik, kuid meil on praegu meres ainult üks kalakasvatus. On isegi näide, kus Taani kalakasvatajad soovisid avada Eestis kalakasvatuse, kuid saades teada, kui

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

Mis on sinine majandus või sinimajandus? Sinine majandus tähendab merega seotud majandusharusid. Lisaks traditsioonilisele kalandusele ja merendusele kuuluvad siia ka vesiviljelus (sh kalakasvatus), rannikuturism, merebiotehnoloogia, merepõhjast kaevandamine ja muud tegevused, mis järgivad looduse toimimist ning võimaldavad heitmete ja jäätmete tekitamiseta katta inimeste põhivajadused eelkõige kohalike taastuvate loodusvarade abil.

kaua võtab asjaajamine, läksid hoopis Leetu. Meil on väga hea koostöö kalakasvatajatega, kellega koos saaksime luua ühise kasvatusi teenindava meeskonna ja laeva. Esitatud taotluses soovisime ka koos menetlemist, et võimaldada keskkonnasäästlikumat tootmist. Aga praeguse tempo juures on sinnani veel neli aastat aega. Positiivse külje pealt on maaeluministeerium hakanud väga hästi mõistma vesiviljeluse positiivseid mõjusid, kuid ainult sellest jääb väheks. Riik peaks suutma vaadata laiemat tervikpilti. Põhitegevuse kõrval kasvatate ka karpe. Kas varsti saab restoranis süüa Saaremaal kasvatatud mereande? Seda saaks juba praegu! Kuid kuna meie merevesi on vähesoolane, siis jäävad karbid väikesed ning liha hulk ja karpide avamise vaev oleks pigem sööja narrimine. Kuid karpide kasvatamisega kaasneb ka tehnoloogia arendus, et saaksime toota karpidest

PERSOON Punavetikas Furcellaria lumbricalis.

kalasööta, mis läheb kokku ka meie plaaniga sinimajanduse asjus. Kas ettevõtlus saarel pakub ka proovikive? See oleneb kindlasti sellest, kellelt küsida. Mina leian, et mitte oluliselt rohkem kui ettevõtlus näiteks Võrus – igal juhul oled suurematest keskustest kaugel. Iseasi on ka see, kas suured keskused lihtsustavad ettevõtlust või mitte. Meie valdkonnas ei ole vahemaa oluline probleem ja digitaalses maailmas on takistusi veelgi vähem kui varem. Est-Agar on ka sotsiaalselt aktiivne, ostate vetikaid kohalikelt elanikelt? Jah, see on lausa põlvkondade pikkune traditsioon, kus perekonnad toovad kindlatest randadest korjatud vetikaid. Praegu on aktiivseid korjajaid üle kahekümne ja igal aastal tuuakse meile ligikaudu 200 tonni kuivatatud vetikaid. Vetikate korjamine ja meile toomine ei ole ka nii lihtne, kui võiks arvata, seega tuleb kiita kõiki, kes selle tegevuse igal aastal ette võtavad.

Kuidas on koroonakriis teid mõjutanud? Meil õnneks ühtegi töötajat ei haigestunud ja eriolukorra alguses panime tootmise nädalaks seisma, kuid kuna toidutööstuses on nagunii karmid hügieenireeglid, siis maskide ja desovahendite laiem kasutuselevõtt ei ole olnud meile probleem. Majanduslikult läks meil ka hästi, asusime kohe kriisi alguses aktiivselt koostööpartneritega suhtlema, et mõista paremini nende olukorda ja plaane. Seetõttu oskasime võimalikke muutusi ka paremini vastu võtta. Kuid mõju oli pigem isegi positiivne – hoolimata sellest, et ära jäi üks planeeritud suurem tellimus Koreasse, kasvasid teised tellimused, sest suurenes tarbijate nõudlus toodete järele, milles sisaldub furtsellaraani. Millised on Est-Agari tulevikuplaanid? Oleme oma visiooniks seadnud, et aastaks 2030 on Est-Agar Euroopa juhtiv teaduspõhine kohalikku toorainet kasutav sinise biotehnoloogia ettevõte. Planeerime jätkata tehnoloogiate

arendamisega. Praegu toodame 1970. aastatel loodud tehnoloogiaga, mis võimaldab furtsellaraani valmistada helvestena. See sobib hästi toiduainetööstusele, kuid mitte nii hästi kosmeetikatööstusele. Sellest tulenevalt on meil juba läbi tehtud uue tehnoloogilise protsessi katsetus, mis võimaldab toota furtsellaraani ka pulbrina. See avab uusi kasutusalasid ja turge. Lisaks arendame tehnoloogiaid, et saaksime pakkuda ka teisi vetikapõhiseid tooteid, näiteks toota punast värvipigmenti. Mõtteid on veel, kuid nendest juba siis, kui on midagi päriselt ette näidata. Kaubanduskojal on esindus ka Saaremaal. Kas kohalik esindus on abiks? On ikka. Tänapäeval saab küll peaaegu kõike teha ka digitaalsete kanalite kaudu, kuid meie võtame peamiselt päritolumaa sertifikaate ning nende kättesaamine kohapeal on väga mugav ja kiire. Suuremas plaanis on esindusel kindlasti märgiline mõju, lisaks toob see saarele töökoha ning maksuja rendiraha.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

LÜHIDALT

Toomas Luman osales Riigikogus Eesti eelarvepoliitika arutelul 9. juunil toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu Eesti eelarvepoliitika üle. Arutelul osales ettekandega ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, kes rõhutas, et ettevõtlust toetab kõige rohkem tasakaalus eelarvepoliitika.

amuti osalesid ettekannetega Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi, Eesti Panga president Madis Müller ja eelarvenõukogu esimees Raul Eamets. Toomas Luman rõhutas, et kuna eelarvepoliitika on aluseks majanduses loodud lisandväärtuse kaudu tekkinud maksutulude ümberjagamisele, siis on tegu ettevõtjatele ja ühiskonnale olulise teemaga. Otsused peavad olema ette prognoositavad ja neid ei tohi langetada üleöö, sest kiired muutused tekitavad alati ebastabiilsust ja turutõrkeid.

Riigi rahaga on mänguruumi vähe

Hinnanguliselt on 80% riigieelarve kuludest õigusaktidega broneeritud, mis tähendab, et paindlikult on kasutada vaid 20% riigieelarve mahust. Kui seni laialdaselt investeeringuteks kasutatud Euroopa Liidu eelarvest eraldatud vahendid vähenevad, muutub mänguruum veelgi kitsamaks. Nii praegune kui ka iga järgnev Riigikogu koosseis, samuti koalitsioon peavad arvestama, et kõik varasemad võetud kohustused kuuluvad täitmisele. 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0

100% Riigi tulud SKP-st SKP

39%

Paindlikult kasutatav raha riigieelarves

Joonis 1. Riik saab paindlikult kasutada vähem kui 8% SKP-st

4500 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Toomas Lumani sõnul peaks Riigikogu arutelude ja eelarvepoliitika eesmärk olema mõista ja leida lahendus küsimusele, kuidas kasvatada majandust ja seeläbi maksutulusid nii, et see oleks jätkusuutlik ning aitaks ka ülejärgmisel Riigikogul uusi poliitilisi ideaale ellu rakendada.

Riigivõlg inimese kohta kasvab 3900 euroni

„Laenu võtmine ei ole halb, kui laenurahaga tehakse mõistlikke asju ja aidatakse kaasa sellele, et neile, kes peavad hakkama laenu tagasi maksma, jääks ka muid rõõme peale selle tagasimaksmise. Siiski on riigivõla osakaalu ligi kahekordne kasv SKP-st lühikese aja jooksul märkimisväärne. Selle edasisest kasvatamisest tuleks hoiduda,“ mainis Luman.

Oluliseks muutuvad käendused ja garantiid

Kaubanduskoja hinnangul saab koroonakriisist põhjustatud majanduslangus olema pikem ja sügavam, kui

praegu prognoositud ning seetõttu tuleb senisest rohkem rõhku panna sellistele riigi toetusmeetmetele, millel on suurem efekt kogu majandusele ja mida saame võimalustele vastavalt pakkuda võimalikult suurele hulgale hätta sattunud ettevõtjatele. Toomas Luman tõi näite, et kui ettevõtetele otselaene pakkudes riskib riik sajaprotsendiliselt maksumaksja rahaga, siis käendusi pakkudes oleks risk sõltuvalt tingimustest umbes 5–10 korda väiksem. Sama rahaga saaks toetada mitu korda rohkem ettevõtteid või nende kohustuste täitmist. Kui kuulata pankade analüütikuid, siis praegu pole ette näha probleeme ka raha pakkumisega finantsturgudel.

Ettevõtjate tähtsaimad tähelepanekud h Konservatiivne ja tasakaah h

25 20

ca 3900

22%

1776 Enne kriisi

Peale kriisi

Joonis 2. Riigivõlg inimese kohta kasvab 3900 euroni

5 0

8,4% Enne kriisi

Peale kriisi

Joonis 3. Riigivõla osakaal SKP-st

h h

lus eelarvepoliitika toetab ettevõtlust kõige rohkem. Ülekulu ja laenud tuleb kellelgi alati kinni maksta. Maksukoormuse kasv halvendaks igal juhul meie konkurentsivõimet ja atraktiivsust. Riigi sekkumine ettevõtlusse peab olema minimaalne. Otsetoetused ja laenud sekkuvad igal juhul turu toimimisse, mistõttu tuleks eelistada käendust ja garantiid, mida on võimalik pakkuda rohkematele ettevõtjatele ja riigile väiksema riskiga.

Täielikku kokkuvõtet Toomas Lumani ettekandest vaata koja kodulehelt www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

LÜHIDALT

Esita majandusaasta aruanne juuni lõpuks Statistikaamet ja kaubanduskoda tänavad kõiki ettevõtteid, kes on oma majandusaasta aruande juba esitanud. Tulenevalt eriolukorrast lükati aruande esitamise tähtaega küll nelja kuu võrra edasi, kuid ettevõtted võiksid aruande võimaluse korral esitada siiski 30. juuniks. Ettevõtete edastatavad andmed aitavad saada ülevaate Eesti riigi hetkeseisust, muu hulgas majanduse ja SKP olukorrast, mille põhjal langetavad ministeeriumid meie elu edasi viivaid otsuseid.

Kaubanduskoda on jätkuvalt seisukohal, et kolmandate riikide välisüliõpilaste tööaja piiramine 16 tunnini nädalas on põhjendamatu. Piirangu tulemusena võib riigil jääda saamata aastas kuni kaks miljonit eurot maksutulu ja riik peab hakkama kõrgharidust senisest rohkem finantseerima. Saatsime mai lõpus siseministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile kirja, milles palusime välja tuua, kui palju kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilasi töötab Eestis ning kui paljudel juhtudel on riik tunnistanud kehtetuks elamisloa õppimiseks põhjusel, et välismaalane kasutas seda kattevarjuna Eestis töötamiseks. Seega on meie soov saada teada, kui suur on probleem tegelikkuses, miks ei piisa praegustest võimalustest elamisloa väärkasutajatega tegelemiseks ja miks on vaja piirata kõikide välisüliõpilaste tööaega.

Fotod: Shutterstock

Koja töövõit: pastapliiatsi kohta ei pea ohutusjuhendit koostama Kaubanduskoja ettepanekul jõudis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõusse muudatus, mille kohaselt ei pea tööandja koostama kõikide kasutatavate töövahendite kohta ohutusjuhendit, nt ka pastapliiatsi ja klammerdaja kasutamise kohta. Juhendit on vaja vaid juhul, kui seda nõuab töökeskkonna riskianalüüs. Praegu on ohutusjuhendi koostamise kohustus sätestatud liiga laialt ja võib praktikas tekitada olukordi, kus ettevõtjale ei ole selge, kas läheneda mõistlikult või juhinduda grammatilisest tõlgendusest ja koostada ohutusjuhend kõikide töövahendite (ka nt labida ja klammerdaja) kasutamise kohta. Ministeerium plaanib muudatuse jõustada 2021. aasta 1. märtsil.

Reet Teder.

Foto: Sebastien Pirlet

Välisüliõpilaste tööaja piiramiseks puuduvad mõjuvad põhjused

Koda jätkab Eesti ettevõtjate huvide kaitsmist Brüsselis 28. mail kinnitas Vabariigi Valitsus järgmiseks viieks aastaks Euroopa Majandusja Sotsiaalkomiteesse (EMSK) Eestist seitse liiget, kelle hulgas on ka kaubanduskoja esindaja Reet Teder. Kaubanduskoda esindab Eesti ettevõtjad Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitees aastast 2004. Meie suurimad töövõidud on seotud sõnavabaduse kaitsmisega veebiportaalide regulatsiooni puhul, ettevõtjate huve arvestavate ettepanekute sisseviimine maksuvaldkonda, seismine ettevõtlusvabaduse eest ning tulemuslik ettevõtjate huvide kaitse valeinfo tõkestamisel, tarbijalepingutes ning elektrooniliste dokumentide regulatsiooni puhul. Praegu on Eestist EMSK-is seitse esindajat, kaubanduskoda esindab Reet Teder ja asendusliige on Mait Palts.

2004.

aastast on kaubanduskojal esindaja Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitees.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

PALGAD

VEERAND TÖÖANDJATEST VÄHENDAS PÕHIPALKU Põhipalkade muutus viimaste kuude jooksul. * Varasemates uuringutes küsiti põhipalkade muutuse kohta viimase kuue kuu jooksul, sel kevadel küsiti muutusi viimastel kuudel (veebruar–aprill 2020).

KADRI SEEDER Palgainfo Agentuuri juht

ui tavaliselt vaadatakse aasta alguses töötajate palgad üle, siis sel aastal ei ole üle poole (61%) tööandjatest veebruarist aprillini põhipalku muutnud. 14% on neid tõstnud ja veerand (25%) langetanud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee selle aasta aprillis korraldatud kiirküsitluse tulemustest, millele vastas 698 tööandjat. Palgainfo Agentuur küsitleb koos tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Küsitluste eesmärk on selgitada välja, kui palju on põhipalgad organisatsioonides muutunud ja millist muutust prognoositakse. Varasemates uuringutes on küsitud põhipalkade muutuse kohta kuus kuud tagasi ja edasivaatavalt. Sel kevadel lühendati seda perioodi, kuna palgad on just viimastel kuudel muutunud ja pikemalt kui paar kuud ei oska praegu ilmselt keegi ette näha. Kui varasemates uuringutes olid kevadeks töötajate põhipalku tõstnud tavaliselt üle pooled tööandjad, siis sel kevadel oli vaid 14%. Kui põhipalkade langetajaid on varasemates uuringutes olnud üksikuid, siis sel kevadel märkis 25% tööandjatest, et nende organisatsioonis on põhipalku vähendatud. Üle kolmandiku vastajatest (39%) oli muutnud töötajate töökoormust ja 14% tulemustasude maksmist.

Põhipalka langetati tavaliselt kõigil

Organisatsioonides, kus põhipalku oli viimastel kuudel langetatud, tehti seda üldjuhul kõikide töötajate puhul, teistel juhtudel osas töötajate gruppides, veidi sagedamini juhtidel. Samuti oli põhipalkade tõus puudutanud enamasti kõiki töötajaid. Ametirühmadest oli sagedamini tõstetud spetsialistide põhipalku. Põhipalkade langus jäi sagedamini 21–30% piiresse, aga mitmes ettevõttes oli see ka 31–50% või veelgi suurem. Neis vähestes organisatsioonides, kus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

61%

40% 36% 39%

Ei ole muutunud

14%

59% 61% 60%

On tõusnud

On langenud

0% 1% 1%

Ei tea, ei oska öelda

1% 1% 2% 0%

% 0

 Kevad 2020

25%

 Kevad 2019

 Kevad 2018

 Kevad 2017

Põhipalkade muutus ametirühmades. Vastajate osatähtsus põhipalku muutnute hulgas Kõik töötajad Juhid, sh valdkonnaja projektijuhid

5% 3% 2% 6%

Tippspetsialistid Esmatasandijuhid, sh osakonnajuhid

3% 4% 4% 10%

Spetsialistid Kontoriametnikud

3% 3%

Klienditeenindajad

3% 3%

Oskustöölised, sh sõidukijuhid ja masinaoperaatorid

3% 7% 4% 5% 3% 5%

Lihttöölised Üksikud töötajad %

50%

13%

 Langenud  Tõusnud

PALGAD Põhipalkade muutused tegevusalade järgi. Avaldatud on suurema vastajate arvuga tegevusalade vastused

Majutus, toitlustus ja turism

36%

62%

Kutse-, teadus ja tehnikaalane tegevus

60%

10%

Kaubandus, sh hulgi- ja jaekaubandus

59%

14%

Transport, logistika ja laondus

62%

10%

Muud teenindavad tegevused

67%

Haridus

22%

16%

69% 32%

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

83%

Infrastrukt. ettev. (elekter, gaas, küte, vesi, kanalisatsioon, jäätmed)

79%

16% 13% 16%

63%

Avalik haldus, riigiasutused ja riigikaitse

20%

13% 18%

48%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

23%

11% 21%

63%

Töötlev tööstus

24%

26%

68%

Ehitus ja elektritööd

26%

52%

Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon

28%

33%

% 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

 Ei ole muutunud

 On tõusnud

 On langenud  Ei oska öelda

Põhipalkade kavandatud muutused tegevusalade järgi. Avaldatud on suurema vastajate arvuga tegevusalade vastused

Majutus, toitlustus ja turism Muud teenindavad tegevused Töötlev tööstus Kaubandus, sh hulgi- ja jaekaubandus Ehitus ja elektritööd

33%

40%

Transport, logistika ja laondus

49%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

4% 18% 7% 14%

18% 30%

5% 13% 18%

65%

5% 13% 17%

54%

13%

46%

33%

5%12% 74%

56%

Haridus

26%

63%

Infrastrukt. ettev. (elekter, gaas, küte, vesi, kanalisatsioon, jäätmed) Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon

40% 20%

60%

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

20%

53%

Kutse-, teadus ja tehnikaalane tegevus

Avalik haldus, riigiasutused ja riigikaitse

40%

60% 42%

37% 11% 16%

11%7%

26%

4% 4%

31%

26% 3%

29%

% 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

 Ei kavatse muuta  Kavatseme langetada

 Kavatseme tõsta  Ei oska öelda

oli põhipalku tõstetud, jäi kasv sagedamini 5–10% piiresse. Uuringus osalenud majutus-, toitlustus- ja turismiettevõtetest oli töötajate põhipalku langetanud 62% vastajatest. Rohkem oli põhipalkade vähendajaid ka kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusel ning kaubanduses. Põhipalku tõstnud vastajaid oli rohkem riigiasutustes, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning infotehnoloogia valdkonnas. Kaubanduse puhul ei olnud jaekaubanduse supermarketite kettide seas põhipalkade langetajaid nii palju kui teistes kaubanduse valdkondades – hulgimüügis ja spetsialiseeritud kauplustes.

Palgalangust plaanib 16% tööandjatest

Aprillis–juunis kavatses töötajate põhipalku tõsta 5% tööandjatest ja 16% plaanis palku vähendada. Üle pooled (53%) põhipalku muuta ei kavatsenud ja 27% ei osanud öelda, kas nad muudavad lähiajal põhipalku. Võrreldes varasemate küsitlustega oli sel kevadel märksa vähem neid, kes plaanisid palgatõusu. Kui eelmistes küsitlustes ei ole olnud üldjuhul ühtegi organisatsiooni, kus oleks kavandatud põhipalkade langust, siis sel kevadel oli neid üle kümnendiku. Suurem oli ka vastajate osatähtsus, kes ei osanud öelda, kuidas lähiajal palgad muutuvad. Enamikus organisatsioonides, kus plaaniti põhipalkade langust, puudutab see kõiki töötajaid. Kavandatud langus jääb sagedamini 21–30% piiresse. Tegevusalade järgi oli majutuse, toitlustuse ja turismi valdkonnast kõige enam neid vastajaid, kelle organisatsioonis plaaniti põhipalkade langetamist lähikuudel. Kavandatud langus jäi sel tegevusalal enamasti 21–30% piiresse, aga mitmel juhul oli ka suurem. Tööstuses ei kavatsenud üle poole (53%) tööandjatest põhipalku lähikuudel muuta, 20% kavatses neid langetada ja viiendik (26%) ei osanud öelda, kas põhipalgad muutuvad. Põhipalku plaanisid tõsta üksikud tööstusettevõtted. Kaubanduses kavatsesid põhipalku langetada hulgikaubanduse ja spetsialiseeritud kaupluste tööandjad, jaekaubanduse kettidest enamik põhipalku muuta ei kavatse või ei oska seda veel öelda. Tervishoius mõjutab kavandatavat põhipalkade tõusu 2018. aastal sõlmitud kollektiivkokkulepe.

Käive ja kasum langes üle pooltel

Üle pooltel (63%) tööandjate küsitluses osalejatel oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes käive langenud, ligi kolman-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

PALGAD dikul (29%) oli see oluliselt langenud. Samuti oli üle pooltel (65%) ettevõtetel kasum kahanenud. Paljudel oli vähenenud ka klientide arv ja töömaht. Samas oli 16% ka neid, kes ütlesid, et nende töömaht on kasvanud. Tegevusalade lõikes oli enamikus (93%) majutuse, toitlustuse ja turismiettevõtetes 2020. aasta aprillis käive võrreldes möödunud aasta sama ajaga märkimisväärselt langenud. Käive oli vähenenud suurel määral ka üle pooltes muu teenindusega tegelevates ettevõtetes. IKT valdkonna ettevõtete seas oli kõige enam neid, kelle käive oli kasvanud, ja kõige vähem neid, kelle käive oli langenud. Töötajate arv oli vähenenud 28%-l ja tööjõukulud ligi kolmandikul (32%) vastajatel. Töötajate arv oli üle pooltel (58%) samaks jäänud, üle kümnendikul oli see aga tõusnud. Kõige rohkem oli tänavu aprillis töötajate arv vähenenud majutus-, toitlustus- ja turismiettevõtetes (65% vastajatel) võrreldes möödunud aasta aprilliga. Töötajate arv oli vähenenud ka infrastruktuuriettevõtetes ning muude teenindatavate tegevuste alal. IKT-s, tööstuses, transpordis ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses on ka neid ettevõtteid, kus töötajate arv oli suurenenud.

Värbamine asendub koondamisega

Eriolukorrast tingitud piirangud ja tekkinud majanduskriis on oluliselt mõjutanud ka tööandjate värbamisplaane. Kui veel märtsi alguses oldi uute töötajate tööle võtmise suhtes optimistlikud ja kurdeti töötajate puuduse üle, siis märtsi lõpuks seisid paljud tööandjad silmitsi koondamisvajadusega. Kui enne eriolukorra väljakuulutamist leidis suur osa (74%) vastajatest, et tööturul on neile vajalikke töötajaid puudu, siis pärast eriolukorra kehtima hakkamist märkis vaid 50% tööandjatest, et vajalikke töötajaid on puudu. 38% ütles, et vajalikke töötajaid on piisavalt. Ilmselt on praeguseks arvamused veelgi enam muutunud. Tööandjad on tõmmanud pidurit ka uute töötajate värbamisplaanidele – kui varasemates kevadistes küsitlustes plaanis enamik osalejatest uusi töötajaid tööle võtta, siis 2020. aasta aprillis olid värbamisplaanid vaid 35% vastanutel. Hulk tööandjad on eriolukorra piirangute tõttu sunnitud ka töötajaid koondama – viimastel kuudel oli koondanud 20% aprillis korraldatud küsitluses osalejatest, lähikuudel plaanib seda teha 13% vastajatest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

Uute töötajate tööle võtmise plaanid. *Aasta tagasi kevadel küsiti uute töötajate tööle võtmise kohta lähema kuue kuu jooksul, sel aastal küsiti töötajate töölevõtmise plaanide kohta lähikuudel (aprill–juuni 2020).

59%

Ei kavatse uusi töötajaid tööle võtta

11%

Jah, ajutistele töödele

8% 18%

Jah, ära läinud või ajutiselt eemal olevate töötajate asendamiseks

19% 64% 13%

Jah, uutele töökohtadele

45% 6% 4%

Ei tea, ei oska öelda

 Kevad 2020  Kevad 2019

Organisatsioonide näitajate muutus aprillis 2020/2019 Käive

29%

34%

32%

Kasum Klientide arv

24%

Töömaht

23%

18%

32%

34%

% 0

35%

23%

16% 11%

43%

25%

Muud kulud

58%

29%

Tööjõukulud

19%

28%

25%

Töötajate arv

12%

20%

45% 20

 Oluliselt vähenenud  Suurenenud

20% 60

 Vähenenud  Oluliselt suurenenud

Töösuhete lõpetamised viimastel kuudel.

100

 Jäänud samaks  Ei oska hinnata

Töösuhete lõpetamise plaanid.

Kas Teie organisatsioonis on viimastel kuudel

Kas Teie organisatsioonis kavatsetakse

töötajatega töösuhteid lõpetatud?

lähikuudel töötajatega töösuhteid lõpetada?

Ei ole Jah, töötajaid on koondatud Jah, töösuhteid on lõpetatud muudel põhjustel kui koondamine

52% 20% 35%

Ei kavatseta

57%

Jah, kavatsetakse koondada 13% Jah, kavatsetakse muudel põhjustel kui koondamine 8% Ei tea, ei oska öelda

23%

KÜSIME ETTEVÕTJALT

MILLISEID MUUDATUSI OLETE TEINUD ETTEVÕTTE TÖÖS HOIDMISEKS?

una on Eesti kõige idapoolsem kohvik, mis paikneb Narva Raekoja platsil Tartu ülikooli Narva kolledžis. Meie kliendid olid ja saavad kaugemas tulevikus olema kolledži töötajad, tudengid ning linnarahvas. Ettevõtte igakuisest kogukäibest moodustasid lisaks eespool loetletule umbes 50% mujalt Eestist Narvat mistahes põhjustel külastama sõitnud korporatiivkliendid ja ametkonnad. Isegi üle poole Narvat väisanud välisturistidest olid meie külalised. Küllaltki sagedased külalised olid ministrid, sh president. Seega lisaks kohvikus külaliste võõrustamisele tegelesime usinasti grupitoitlustamisega, seminaride ja kohvipauside pakkumisega ja catering’iga kogu Ida-Virumaal.

Ideid oli, aga teostada ei viitsinud

Kõlab ehk kummastavalt, kuid ettevõtte omanikuna olen kriisiolukorraga päris rahul. Viimaste aastatega olin jäänud pidama mõnusasse ja justkui turvalisesse mugavustsooni. Ideid oli, kuid teostada ei viitsinud. No mis sa tõmbled?! Koroonakriis mõjus kui äratuskell. 13. märts (reede!) oli päev, kui otsustasin hakata tegutsema. Samuti oli see päev pärast eriolukorra väljakuulutamist. Kuna personal on võrdväärselt tähtis kliendi ja külalisega, oli prioriteet personali säilitamine. Sama kindel oli see, et kriisieelse ärimudeliga jätkates saab käive olema lähikuudel null eurot.

barbeque valmistamine selgeks õpetada oli samuti mugavustsooni pidama jäänud. Nüüd tundus see ainuõige lahendusena – narvakatele esimest korda kogu Eesti ajaloo jooksul toidu kojuvedu ja lisaks barbeque! Mitte suitsumaitseainega ülepuistatud toidulaadne asi, vaid ehe liharoog. Tõsi, selle idee elluviimises oli suur panus nii kohviku juhatajal kui ka peakokal. Üllatavalt operatiivselt jõustunud riigi toetusmeetmed ja ülal kirjeldatu aitasid ilusti tagada personali säilitamise pikemaks perioodiks. Kolmeks kuuks töökoormuste vähendamisest siiski ei pääsenud.

Esmakordselt Narvas: kojuvedu ja barbeque

On selge, et tänavune käive ei tule mitte võrreldavgi aastaga 2019 ning illusioone ei tasu ka luua aastaks 2021, kuid tegus kollektiiv ja operatiivne tegutsemine on taganud eesmärkide täitmise: personali säilitamine, ettevõtte mittesulgemine, parim kohvik Ida-Virumaal. Kuu-kahe pärast on aeg avada innovaatiline söögikoht Narva lähistel. Sedalaadi tehisintellektil põhinevaid teenindajavabasid kohti on teadaolevalt kogu maailmas praegu viis, kusjuures Eestis ja meie naabermaades mitte ainsatki. Seniks aga palju tervist ning kohtumiseni Munas!

Olen kunagine Euroopa barbeque-meister, kuid paar aastat tagasi otsustasin, et toidu tegemisest ma enam isiklikult osa ei võta. Idee oma kohviku peakokale

Kõlab ehk kummastavalt, kuid ettevõtte omanikuna olen kriisiolukorraga päris rahul.

Avame teenindajatevaba kohviku

Foto: erakogu

RIHO LEPPIK kohviku Muna juht

Esmaspäevaks ehk kaks päeva pärast „äratuskella“ sai valmis kohviku e-pood ehk e-kohvik. Selle tegemist olin plaaninud juba viimased kaks aastat. Nüüd siis kahe päevaga. Samal päeval oli ka selge, et käte ja pindade desinfitseerimisainest on saanud ülemaailmne defitsiitkaup. Toitlustuses on nende ainete kasutamine ka tavaolukorras igapäevane. Seega telefon kätte ja kõiki puhastusainete tarnijaid läbi helistama! Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Nii ka sellel korral. Tarnija rahul – topelthinnaga kogu oma laojäägist hetkega lahti ja mina ainuke Eestis, kes eraisikutele e-poes desoainet müüb. Ohkasin kergendatult. Vähemalt mõneks ajaks olid personalitasud olemas!

Pilt ajast, kui veel tohtis üksteise lähedal olla: Muna töötajad halloween'i-meeleolus.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

KASULIKKU

Lühidalt palgarakendusest h 121 enam levinud ameti mediaanpalk h 525 182 töötajat soo ja vanuse järgi h palgad üle Eesti, maakondade ja piirkondade kaupa h palgainfo aluseks töötamise registri ja maksudeklaratsiooni TSD andmed h võimalus võrrelda palka ametikaaslaste ja teiste ametikohtadega Vaata ja võrdle palgaandmeid https://andmestikud.stat.ee/ ametipalk.

UUS PALGARAKENDUS

teeb kättesaadavaks andmed, millele seni ligipääs puudus Statistikaamet esitles aprilli lõpus palgarakendust ametipalk.stat.ee. Rakendus aitab Eesti tööturu läbipaistvamaks muuta, tehes kättesaadavaks palgaandmed, millele avalikkusel varem ligipääsu polnud.

KADRI KÜTT statistikaameti meediasuhete juht

tatistikaameti palgarakendus annab võimaluse võrrelda 121 enam levinud ametirühma mediaanpalku. Palgainfo on esitatud joonistel ja kaartidel ning nende abil saab hea ülevaate, kuidas on lood huvipakkuva ameti palgatasemega üle Eesti, piirkondade ja maakondade kaupa. Saab palku võrrelda Palgarakendusega soovib statistikaamet töötamise registrit (TÖR) täitvatele ettevõtjatele midagi vastu anda. Rakendus võimaldab hinnata olukorda tööturul ja võrrelda oma ettevõtte palgataset – on see sarnane, kõrgem või madalam kui

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

üldine palgatase. Palgarakenduses kuvatava info kvaliteet ehk palkade vastavus tegelikkusele sõltub otseselt sellest, kui korrektselt esitavad ettevõtted TÖR-is andmeid ametite, töökoha asukoha, tööaja määra kohta ning muutuste korral ka neid uuendavad. Rakenduses on näha registreeritud täisajaga töötajate brutopalga mediaan, mida tööandjad maksid 2019. aastal ja 2020. aasta esimeses kvartalis. Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja millest vähem teenivaid töötajaid on selles ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju. Mediaanpalk annab tööturu olukorrast täpsema ja adekvaatsema pildi kui keskmine palk, kuna selle lähedast palka saab rohkem inimesi. Haruldasi ametimehi pole Mediaanpalku arvutades jätsid analüütikud välja 2,5% kõige madalamaid ja 2,5% kõige kõrgemaid palku, kuna need võivad olla tehnilised ja sisesta-

mise vead või mõne äratuntava inimese töötasu. Selline käik on palgastatistika tegemisel tavaline, sest mediaani see ei mõjuta. Juhul, kui tegemist on mõne haruldase ametiga või maakonnaga, kus ametikaaslasi on vähem kui 20, siis rakendus nende palgaandmeid ei näita. Küll aga võetakse kõigi ametite mediaanpalga arvutamisel lisaks rakenduses välja toodud sagedasematele ametigruppidele arvesse ka need, mida ametigrupiti näitamiseks on liiga vähe. Rakendust plaanitakse ka edasi arendada. Hiljuti lisati rakendusse 2020. aasta esimese kvartali andmed. Kvartali andmete lisandumine annab tulevikus võimaluse jälgida palkade ja palgajaotuse muutumist ka lühemate perioodide kaupa. Juba sel sügisel lisandub aga koostöös võrdõigusvoliniku, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlastega arendus, et võrrelda naiste ja meeste palgaandmeid.

Foto: Shutterstock

Hea teada

KOGEMUS

NÄPUNÄIDET, MILLEST ALUSTADA, KUI SOOVID OMA ETTEVÕTET MÜÜA?

Covid-19 on muutnud meie kõigi elu, aga vähesed on sellest olukorrast kasu lõiganud. Ettevõtete ostu-müügitehingute aktiivsus on langenud, kuid meie kogemusele tuginedes ei ole osas sektorites hinnad muutunud.

dasikestmiseks on oluline ettevõtete jätkusuutlikkus, konkurentsieelis, innovatsioon, tehnoloogilised lahendused, mis muu hulgas võimaldavad kontaktivaba teenuseosutamist ning samas tekivad nn vana majanduse kõrvale täiesti uued sektorid ja uut tüüpi ettevõtted. Sageli ollakse dilemma ees, kas laieneda välisturgudele ja kaasata uusi investoreid või on otstarbekas kasvava konkurentsi tõttu turult väljuda. Põhjusi ettevõtte müügiks on mitmeid, sh vanus, väsimus (osa ettevõtjaid on üle 30 aasta järjest panustanud!), tervis, vajadus firmasse uut hingamist tuua, leida partner ekspansiivseks laienemiseks, sattumine majandusraskustesse või äratundmine, et ettevõte on saavutanud küpses eas maksimaalse väärtuse. Pärast müüki võib tekkida soov alustada uue äriga. Millest müügisoovi korral alustada? Annan viis nõuannet.

1. Kas on õige aeg müüa?

See sõltub paljudest suurtest ja väikestest asjaoludest, sh majanduse üldisest konjunktuurist, kas ettevõte on kasumis ja kasvav, finantsarvestus hästi korraldatud ja läbipaistev, tegevjuhtkond sõltumatu ja jätkab, ning strateegilised finantsinvestorid aktiivsel ostulainel. Samuti võimalusest müüa konkurentidele, reaalsest hinnaootusest, omaniku otsusest vajaduse korral jätkata.

2. Müügieelsed tegevused ettevõtte müügikorda seadmiseks

Vajaduse korral võiks kaaluda finants-, maksuja juriidilist auditit (nn vendor due diligence). Korrastage kõik dokumendid: eduka müügitehingu eeltingimus on usaldusväärne raamatupidamine ja korrektsed lepingud. Kindlasti edastage need nõustajale.

ANDRES MANDEL Sentio juhtivpartner

3. Nõustaja kaasamine parima lõpptulemuse saavutamiseks

Kogenud professionaalne nõustaja aitab koordineerida kogu protsessi kuni müügini. Nõustaja pühendab oma aja ja ressursi ettevõtte müügile, samas kui ettevõtte juhid tegelevad äri juhtimise, mitte müügiga. Lisaks on ettevõtjal sageli ebamugav pöörduda sama valdkonna tegijate poole. Nõustaja kogemusele ja teadmistele toetudes saavutab omanik oma müügieesmärgi kindlamini.

4. Mis on ettevõtte väärtus?

Püsivalt kasumis, konkurentsieelistega ja hästi juhitud ettevõte on väärtuslik. Sõltuvalt olukorrast kasutame valikuid seitsme meetodi hulgast, sh 1) diskonteeritud rahavoogude (DCF) meetod, 2) diskonteeritud dividendide (DDM) meetod, 3) võrdlusmeetod noteeritud ettevõtetega, 4) võrreldavate tehingute meetod, 5) raamatupidamisväärtuse meetod (lähtutakse bilansilisest omakapitali väärtusest), 6) asendusväärtuse meetod (varadest lahutatakse kohustused) ja 7) likvideerimisväärtuse meetod kahjumlike äride puhul.

5. Ostja leidmine ja müüdava firma presenteerimine

See eeldab ettevõtte asjatundliku lühitutvustuse ja pikema presentatsiooni kokkupanekut, milles esitletakse müüdavat ettevõtet ja võimalikku tehingut. Nõustaja leiab ettevõttele ostuhuvilised, aitab koostöös müüjaga pidada eri pooltega läbirääkimisi (sh võistupakkumise korras) hinna ja muude tehingutingimuste maksimeerimise eesmärgil. Samas on sobiva pakkumise puhul võimalik müük ka ühele ostuhuvilisele. Enne tundliku info väljastamist allkirjastab ostuhuviline konfidentsiaalsuskokkuleppe. Hiljem vormistatakse kavatsuste protokoll, ostja teeb äritegevuse analüüsid ning sõlmitakse ostu-müügileping.

KASULIKKU

Mis on saanud tuleohutuse seaduse

PLAANITAVATEST MUUDATUSTEST? MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist

Juba poolteist aastat tagasi algatatud tuleohutuse seaduse muutmise menetlus on jõudnud Riigikokku. Üks suurematest muudatustest on iga-aastase tuleohutusaruande esitamise kohustuse asendamine tuleohutusülevaatuse esitamisega iga kolme aasta tagant.

oja hinnangul toimib praegune tuleohutuse enesekontrolli süsteem hästi ja see on osa tuleohutustegevusest. Uus olukord tooks ettevõtetele täiendavaid kulusid ja selle tegelikku tõhusust ei ole võimalik eelnevalt hinnata.

Tuleohutusülevaatuse kohustuse kehtestamine

Eelnõuga kavandatava muudatusega vabastatakse tööstus- ja tootmishoonete (pindalaga enam kui 1000 m2), büroohoonete (pindalaga enam kui 750 m2) ja garaažide (pindalaga enam kui 1000 m2) omanikud iga-aastasest tuleohutuse enesekontrolli aruande esitamisest ja see asendatakse tuleohutusülevaatuse kohustusega. Tuleohutusülevaatus tehakse üks kord kolme aasta jooksul ja seda saab teha vaid isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialisti 5. kutsetase. Kõik andmed tuleohutusülevaatuse ja seal tuvastatu kohta esitatakse päästeametile. Tuleohutusülevaatuse kohustusega asutustes ja ettevõtetes tuleb iga hoone kohta koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada neis evakuatsioon ja tulekahju korral tegutsemise õppus. Tuginedes meie liikmete arvamusele, ei poolda kaubanduskoda tuleohutusülevaatuse kehtestamist. Koja hinnangul on tuleohutuse enesekontrolli süsteem ja aruanne jõudnud juurduda, vastutustundlikes ettevõtetes see toimib ning on osa tuleohutustegevusest. Uus olukord toob ettevõtetele täiendavaid kulusid ja selle tegelikku tõhusust ei ole võimalik praegu hinnata. Endiselt jääb kehtima iga-aastane tuleohutusalane enesekontroll, mis tähendab tulekahju korral tegutsemise plaani (tegevuskava ja skeemid) koostamist ja iga-aastast tulekahjuõppuse läbiviimist (teoreetiline ja praktiline osa

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

kõikidele töötajatele). On vaja koostada juhised, skeemid, aruanded, kokkuvõtted jm. See tähendab ettevõtjatele iga-aastast halduskoormust, kulutatud tööaega ja sellega kaasnevaid kulusid. Seega iga-aastase tuleohutuse aruande esitamisest vabastamisega ettevõtted midagi oluliselt ei võida. Muudatus mõjutab kõige rohkem tööstus- ja tootmishoonete, büroohoonete ja garaažide omanikke, kes hetkel ei koosta tuleohutuse enesekontrolli aruannet, kuid pärast muudatuse jõustumist peavad hakkama korraldama

tuleohutusülevaatust ja tegema iga-aastast tuleohutuse enesekontrolli. Nagu on ka paljud ettevõtted välja toonud, hoiab perioodiline aruande koostamine tuleohutuse paremal tasemel, ettevõtted kontrolliksid objekte tuleohutusega seonduvalt tihedamini või jooksvalt. Kui tuleohutusülevaatus toimuks iga kolme aasta tagant, võib see viia selleni, et ettevõtted on motiveeritud tuleohutusega tegelema alles paar kuud enne tuleohutusülevaatuse toimumist. Uus kehtestatav kohustus toob ettevõtetele täiendavaid kulutusi – seda

KASULIKKU nii juhul, kui on vaja sõlmida vajalike kutsetega isikutega töövõtulepingud, kui ka siis, kui tuleb koolitada selleks oma ettevõtte töötajaid. Samuti võivad seadusemuudatuse tõttu kasvada tuleohutusspetsialistide teenuste hinnad, sest tekib suurem nõudlus. Samasugune olukord tekkis kohustusliku pakendiauditi korral. Pakendiauditi hinnad on lühikese ajaga arvestatavalt kasvanud.

Koda toetab ülevaatuse vabatahtlikkust

Koda on teinud eelnõu koostajatele ettepaneku jätta tuleohutusülevaatuse tegemine ettevõtjatele vabatahtlikuks – kas koostada igal aastal enesekontrolli tuleohutusaruanne või kord kolme aasta jooksul tuleohutusülevaatuse aruanne.

MIS MUUTUB? Tööstus- ja tootmishoonete, büroohoonete ja garaažide omanikud peavad hakkama korraldama:

- iga kolme aasta tagant tuleohutusülevaatust.

Kohustuslikku tuleohutusülevaatust saab teha vaid isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialisti 5. kutsetase. See tähendab, et lõviosal ettevõtetel tuleb teenus sisse osta.

Tuleohutuse enesekontroll tähendab tulekahju korral tegutsemise plaani (tegevuskava ja skeemid) koostamist ja tulekahjuõppuse läbiviimist (teoreetiline ja praktiline osa kõikidele töötajatele).

Kas teadsid?

Foto: Shutterstock

- igal aastal tuleohutuse enesekontrolli.

Eelnõu koostajad tuleohutusülevaatuse vabatahtlikuks muutmist ei pooldanud, tuues välja, et tuleohutusülevaatust peaks tegema vaid pädev isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialisti 5. kutsetase. See muudaks tunduvalt sisukamaks nii päästeametile esitatava info kui ka objektil tehtava ülevaatuse kvaliteedi. Koja hinnangul on olulisem, et igas ettevõttes on isik, kes enesekontrolli aruandele isiklikult alla kirjutab, olenemata sellest, kas ta on selle tellinud mõnest tuleohutusteenust pakkuvast ettevõttest või on aruande koostanud ettevõtja töötaja. Tuleohutusaruande koostamine ja selle eest isiklikult vastutamine tekitab suurema motivatsiooni, et iga päev jälgida ettevõttes toimuvat ja hoida ära tulekahju tekkimise võimalus. Iga-aastast tuleohutusalast enesekontrolli tuleb selleks kohustatud objektidel jätkuvalt teha ja aruande esitamise kohustusest vabastamisega oluliselt midagi ei võideta. Samuti kontrollivad kindlustusettevõtete spetsialistid hooneid üle, kui tehakse uus kindlustusleping. Kui omanik ei hooli sellest, kuidas tema vara on hoitud ja kas vara on kindlustatud, siis ei aita tulekahju vastu väga ka ükski aruanne ega ülevaade.

Koja ettepanekud eelnõu muutmiseks: 1. Ettevõtetel võiks olla võimalus valida, kas koostada iga-aastane tuleohutusaruanne või iga kolme aasta tagant toimuv tuleohutusülevaatus. 2. Ettevõtjad võiksid tuleohutusalast tegevust jätkata praegu kehtivate nõuete alusel. Ettevõtetes, kus päästeameti inspektor on avastanud olulisi rikkumisi, on tal õigus teha ettekirjutus ja kehtestada konkreetses ettevõttes tuleohutusspetsialisti poolt kohustuslik tuleohutusülevaatus teatud perioodiks. 3. Oluline oleks üle vaadata aruande või ülevaatuse koostamise sagedus ning see, kas alati on otstarbekas nõuda selle esitamist päästeametile või piisaks vaid aruande/ ülevaatuse koostamisest ja dokumenteerimisest.

Kommentaarid Urmas Mägi, Fein-Elast Estonia OÜ

Igal juhul on tegemist bürokraatia suurenemisega. Samuti ei arvestata eri tööstushoonete puhul tehnoloogiate, materjalide, protsesside võimaliku tuleohu jmt nüanssidega, kõiki käsitletakse või hakatakse käsitlema võrdsuse printsiibil ja võrdsuse määraks ehk standardiks saavad kõige tuleohtlikumad ettevõtted. Teisalt pole 25 aastat toiminud ettevõtte inimestel ilma vastava paberita sellise kokkuvõtte koostamise õigust, kuigi teadmised ettevõtte toimimise ja protsesside pisiasjadest, k.a tuleohust, on majasiseselt olemas. Päästeameti ametnikud oma ettekirjutustes neid aga ignoreerivad. Kehtib nihestunud õigusriigi printsiip: ametnikul on alati õigus.

Sander Soomre, AS Estonian Cell

Enesekontrolliga on ettevõttel vaja endiselt tegeleda ja aruande esitamise kohustusega oluliselt midagi ei võideta. Riik üritab panna oma järelevalvekohustusi ettevõtjate kohustuseks.

Jüri Mölder, Henkel Balti Operations OÜ Reaalselt ei muutu väga midagi, kuna tuleohutusülevaatusel kontrollitakse laias laastus samasid punkte, mida siiani esitati igal aastal tuleohutusaruandes. Ainus märgatav erinevus oleks see, et lisanduks rahaline aspekt, kuna tuleohutusülevaatuse teenust tuleks hakata sisse ostma.

Madis Tago, Boardic Eesti OÜ

Arvestades aruandluse mahtu, mis igal aastal tööstusettevõtteil on, oleks lihtsam, kui mingi aruanne jääks spetsialisti kanda. Enesekontrolli aruanne ei eelda spetsialisti kasutamist, seega võivad asjad/olukorrad, mis reaalsuses kujutavad endast ohtu, jääda kahe silma vahele.

Vootele Zirk, Rait AS

Olen nõus sellega, et tuleohutusülevaatust teeb spetsialist, kes hindab olukorda adekvaatselt ja oskab juhtida vajaduse korral tähelepanu tõhusama tuleohutuse tagamiseks. Laseksin sellist ülevaatust sagedamini teha, näiteks üle aasta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

EKSPORDI EDULUGU

Sotsiaalmeediaturundus kui EKSPORDIARTIKKEL

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Eesti väärtus teenuste eksportijana on asukoht. See annab meie turundajatele võimaluse pakkuda teenuseid nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. NOH on ettevõte, mis ekspordib sotsiaalmeediaturunduse lahendusi Facebookis, Instagramis ja TikTokis tervesse Baltikumi. Teatajale rääkis teenuste ekspordist ja lähiturgude eripäradest NOH Productionsi tegevjuht ja asutaja Birgit Karus. NOH-i meetoditega on kindlasti tuttavad ka koja liikmed, kes on käinud mõnel meie sotsiaalmeediakoolitusel. NOH tegutseb Baltikumi turgudel, kas on plaanis ka laieneda? Meie visioon on olla Skandinaavia ja Baltikumi agentuur. Järgmiste aastate eesmärk on Skandinaavias kanda kinnitada, et pakkuda meie Baltimaade klientidele võimalust teha veelgi edukamalt kampaaniaid ka nendel turgudel. Meid teeb eriliseks võimekus toota Baltikumis sisu kolmes kohalikus keeles ja võttes arvesse iga riigi eripära. Oleme analüütilise lähenemisega ja näitame kliendile alati selgelt, kuidas nad oma ettevõtet ja brändi sotsiaalmeedia abil kasvatada saavad. Miks pakkuda teenuseid välisturgudele just Eestist ja millised on meie eelised? Meie eeliseks on teadmised Baltikumi kohta ja kindel fookus nii teenuse kui ka turgude suhtes. Samuti mängib rolli ka meie hea asukoht. Asume täpselt Skandinaavia ning Läti ja Leedu vahel ning puutume ka igapäevases elus tihedalt mõlema regiooniga kokku. Ka klientidega kohtumine on mõlemal suunal seetõttu lihtsustatud. Küll on meil ka üks asukohast tulenev miinus, kui me räägime Baltikumist – selleks on hind. Meie teenused on sageli kallimad kui näiteks Leedus ja nähtavalt kallimad kui Poolas. Kui aga vaadata Skandinaavia poole, siis on meie teenuste hind kindlasti madalam.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

Kas teadsid? h NOH-i viimane TikToki kampaania tõi kolme videoga üle 15 tunni vaatamist. h 2018. aastal korraldas NOH koostöös Vene turu eksperdi ja ettevõtja Ruslan Goginiga esimese Instagrami konverentsi Eestis, kus astusid üles tuntud esinejad Eestist, Lätist ja Venemaalt. Konverentsi külastas üle 350 ettevõtte. h NOH-i koolitusprogrammi abil kasvatati ühe jaemüügiettevõtte e-poe käivet ligi 30%.

Kas pakutavatel teenustel on ka riigiti erinevusi? Kuigi teenus on sisu poolest üldjoontes peale keelelise erisuse sama, siis on ka mõningaid erinevusi. Näiteks visuaalide loomisel on sageli oluline ka riikide maitse-eelistuste ja trendide jälgimine. Teiseks on kindlasti erinev sotsiaalmeedia kaasatus ehk kuidas inimesed sotsiaalmeedias brändidega suhtlevad. Eestlased on viimase puhul üldiselt passiivsemad kui leedukad või poolakad. Seega on ajakulu sotsiaalmeedia halduse pakkumisel eri turgudel erinev. Asjaajamise poolest on meie kliendid

Lätis ja Leedus eestlastega sarnased nii oma murede kui ka soovide poolest. See lihtsustab klientide leidmist ja koostööd. Kuidas toimus välisturgude valik? Juba üsna agentuuri tegevuse alguses leidsime Leedu kliendi, kel oli vaja tulla Eesti turule. Siis juba Läti turule ning varsti tegutsesimegi kogu Baltikumis. Praegu ekspordime peamiselt Lätti, sest Riias kohtumistel käia on lihtne ning koostööd alustada samuti. Baltikumi ja Skandinaavia klientide jaoks on näost näkku kohtumine oluline, et tekiks koostööks vajalik usaldus.

Mullu mais toimununud koolide ja ettevõtete koostööseminar.

MIDA OODATA KAUBANDUSKOJA KOOLITUSTELT AASTA TEISES POOLES? Viimased kuud on olnud kiirete muutuste aeg ja seega mõtleme ka meie aktiivselt sellele, kuidas saame ettevõtjatele veelgi enam toeks olla.

ea meel on tõdeda, et kevadel edasi lükatud üritused ära ei jää, need toimuvad hiljem, lehtede langemise aegu. Ekspordikonverents „Made in Estonia 2020“ ja naisettevõtjate töötuba koostöös Suurbritannia suursaatkonnaga Eestis on vaid kaks näidet.

Võimalik, et digitaalsed visiidid on osa tulevikust

Suure küsimärgiga on praegu kõrgetasemelised visiidid. Sinna alla kuuluvad nii Eesti tippametnike osalusega visiidid, mis avavad meie ettevõtetele uksi välisturgudel, kui ka sissetulevad visiidid, mis toovad välismaiseid koostööpartnereid koju kätte. Võimalik on, et vähemalt esialgu asendub füüsiline reisimine e-visiitidega, kuid see ei asenda suhtlemist silmast silma. Kuna äri vajab aga tegemist, siis pakume juba õige pea esimesi digitaalseid B2B-kohtumisi.

Veebiseminarid aitavad kaasata kõiki ettevõtjaid

Üks on kindel – veebiseminarid on tulnud, et jääda. Väga positiivsena näeme seda, et saame pakkuda kvaliteetseid

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

koolitusi kogu Eestis, säästes sõiduaega ning asendades selle efektiivse õppimisega. Koostöös suurepäraste partneritega loome jätkuvalt värsket ja asjakohast sisu, seda liikmete jaoks tihti tasuta või väga mõistliku hinnaga.

Digiplatvormide kasutamine annab paindlikkuse Digitaalselt on suheldud ka enne, kuid rohkem kui kunagi varem on suhtlus digitaalsetesse kanalitesse ümber kolinud – millal pidasid sina viimase füüsilise koosoleku koostööpartneriga?

Kevadel edasi lükatud üritused ära ei jää, need toimuvad hiljem, lehtede langemise aegu.

KODA KOOLITAB EE S T I K A UB A NDU S -T ÖÖ S T U S KOD A

Kevadel keskendusime sotsiaalmeediakanalite oskuslikule kasutamisele ja sügisel pakume veelgi detailsemat sissevaadet digiplatvormide võimalustesse. Kas tead, missugust sihtrühma püüda Instagramis ja TikTokis? Kuidas maksimaalselt ära kasutada LinkedIni võimalusi? Kuidas Amazonis oskuslikult müüki korraldada? Või miks on praegu õige aeg liituda TikTokiga, nagu oli Facebookiga kümme aastat tagasi? Kõigile neile ja paljudele teistele küsimustele leiame koos vastused sügisel toimuvates töötubades.

Toome selgust riigihangetesse

Riigihangete maht suureneb lähiajal kindlasti ja mitte ainult Eestis. Seetõttu on riigihangete seaduse praktikasse rakendamine endiselt aktuaalne teema, millest ei saa üle ega ümber. Kas ja missugused on viimased kohtulahendid ja mida neist õppida? Jurist Kristina Laarmaa aitab selgust tuua. Lisaks tutvume ka Euroopa Liidu riigihangetega ning nendest osavõtmisega – ikka selleks, et võimalusi oleks rohkem kui varem. Kosutavat suve ja uute kohtumisteni sügisel!

Foto: Kaubanduskoda

KODA KUTSUB OSALEMA

UUS LIIGE

Kindakeskus AITAB TAGADA OHUTUT TÖÖKESKKONDA Kindakeskus on isikukaitsevahendite turul tegutsenud kümme aastat. Selle ajaga oleme pannud palju rõhku innovatsioonile ning teenustele, mis aitavad meie klientidel tagada turvalise töökeskkonna mugavalt ja kuluefektiivselt.

sikukaitsevahendite kulu ja kasutamise paremaks planeerimiseks ning mugavaks ja kiireks kättesaamiseks pakume innovaatilist väljastusautomaatide teenust. Automaadid saab paigaldada näiteks tootmishoonesse, kus on kaitsevahendeid – nt kindaid, maske jms – kõige sagedamini vaja, ning töötajad saavad vajamineva igal ajal ise võtta. Samal ajal saab isikukaitsevahendite kasutamist reaalajas jälgida ning enne, kui vahendid masinas otsa lõppevad, tuleme ja täidame automaadi. Selline lahendus võimaldab kliendil säästa aega ja raha, sest esiteks tasutakse ainult kasutatavate vahendite eest ning teiseks pole ohtu, et vahendid otsa lõppevad, kui suureneb nende kasutus või unustatakse uusi tellida.

Automaati mahub kuni 2000 eset

Väljastusautomaate pakume kahelt tuntud ja kvaliteetselt tootjalt ACG ja Magex. ACG Pulse on tunnustatud kaubamärk, mille valikust leiab kõige tänapäevasemad ja nutikamad laomajandust abistavad tooted ning RFID-süsteemil põhineva autentimise,

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

JAN JAANIMÄE Kindakeskus

mis võimaldab kliendil väga täpselt jälgida toodete kasutamist ja kulu. Magex Idea seeria automaadid pakuvad väga laia kasutusala, mis sobivad nii tööstus- kui ka toidukaupade jaotamiseks. Näiteks võimaldab Magex ProVisioni jaotusautomaat olenevalt toote eripärast sisestada ligi 2000 eset korraga – seega ei pea muretsema, et mõni vahend automaati ära ei mahu või millestki jääb tihedal tööperioodil puudu.

Muudame isikukaitsevahendid eristavaks

Lisaks isikukaitsevahendite müügile pakume ka lisateenuseid, mis võimaldavad muuta isikukaitsevahendid ettevõtte kuvandi kandjaks. Selleks pakume esemetele sümboolika tikkimist ja trükkimist. Ettevõtte sümboolika lisamine erivahenditele aitab eristada suurtel objektidel eri ettevõtete töötajaid ja kinnistada kuvandit, et ettevõte hoolib tööohutusest.

KINDAD

KUULMISKAITSMED

UUED LIIKMED Aitame koos koostööpartneritega luua klientidel ka ohutut töökeskkonda. Selleks koostame riskianalüüse, mis aitavad luua ühtset ja toimivat süsteemi töötervishoiu ja tööohutuse haldamiseks. Samuti pakume töökeskkonnaspetsialisti teenust, mis võimaldab palgata ettevõttesse pädeva ohutusinseneri – töökeskkonnaspetsialisti. Vajaduse korral mõõdistame ka töökeskkonda sisekliimast kuni vibratsioonini.

HARJUMAA

E-poes kiire teenindus ja tasuta transport

ALSO EESTI OÜ

Oleme loonud mugava e-poe lahenduse, kust saab osta kõiki meie isikukaitsevahendeid alates kinnastest, kiivritest, jalanõudest kuni koormarihmadeni. Pakume kaitsevahendite tasuta kohale toomist üle terve Eesti, hoolimata tellimuse summast – seega ei ole tähtis, kus tellija asub ja kas ta on eraisik või ettevõtja. Alati tasub tulla kohale ka Tartus Turu 41 asuvasse kauplusse, sest aitame välja valida parimad vahendid konkreetsesse töökeskkonda. Hea uudis on ka see, et Kindakeskuse kauplus laieneb – pood läbib juunis uuenduskuuri ning saab olema kaks korda suurem kui varem. Oma tooteid ja teenuseid pakume kõigile klientidele, olgu selleks ettevõte või eraisik, sest tööohutus on tähtis igas tootmises ja kontoris ning kodus ja suvilas.

ABBOTT MEDICAL ESTONIA OÜ

Meditsiiniseadmete, kirurgiriistade ja ortopeediliste abivahendite hulgimüük.

ACORNTRADE OÜ

Euroopa sisekujundusmaterjalide tootjate nõustamine ekspordil KaguAasiasse. Naturaalsest puidust parketi eritellimusel tootmine ja müük.

AGERA TRADE OÜ

Keemiatööstuse toorainete hulgikaubandus. IKT-toodete ja -teenuste hulgimüük.

BEAUTYSHARKS TRADING OÜ

Parfüümide ja kosmeetika hulgimüük.

BENEDIXUS OÜ

Finantsteenuste pakkumine ja konsultatsioonid (liising, aktsiad, virtuaalraha vahetus).

CLEAN SUCCESS OÜ

Ökoloogiliste puhastusvahendite tootmine ja müük.

DEVTAILOR OÜ

TEHNIK24 OÜ

Kütte- ja gaasiseadmete, ventilatsiooni-, jahutus- ja kliimaseadmete paigaldus.

TÄISKASVANUTE KOOLITUSKESKUS OÜ

Koolituste pakkumine täiskasvanutele.

WAMP GROUP OÜ

Puidust ja soojustatud sandwichehituspaneelide tootmine.

VERVO EESTI OÜ

Rahvusvaheline transport ja logistika.

VORMSI EHITUSMEISTRID OÜ

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

HIIUMAA ENKLA OÜ

Töötervishoiu ja tööohutusalased konsultatsioonid, ärikontaktide vahendus.

Programmeerimine.

LÄÄNE-VIRUMAA

GLOBAL NORTH TIMBER 1 OÜ

VISIOLINE INFRA OÜ

Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine.

HINSON CONSULTING OÜ

IT-teenuste pakkumine ja IT-projektide teostamine.

Raamatupidamine ja auditeerimine, maksualane nõustamine.

SAAREMAA

HOLDEAN MANUFACTURING OÜ Mehaanika- ja

Metsamaterjali ost-müük. Tehingud kinnisvaraga.

elektromehaanikatoodete valmistamine allhankena.

KARU TRADE OÜ

Autoosade müük ja remont.

KW MEISTRID OÜ

Masinate, tööstusseadmete vahendamine.

NÄOKAITSMED

SPRING GROUP OÜ

Meditsiiniseadmete tootmine, import ja hulgimüük.

LEHTER OÜ

Digitaalreklaami agentuur. Graafiline disain, kodulehtede ja e-poodide loomine. Tellija sümboolikaga metallist ärimeenete tootmine.

EESTI METSNIK OÜ

TARTUMAA CORPOWEAR OÜ

Tekstiili, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete vahendamine.

DOORDEC OÜ

Metalluste ja -akende tootmine.

MEAT AGRO OÜ

Veepuhastus- ja desinfitseerimisvahendite müük.

NORDWISE BIOTECH OÜ

LOORENT OÜ

Biotehnoloogiaalane tootearendus, tootmine ja edasimüük.

MEDI PLUS ESTONIA OÜ

VILJANDIMAA

Metallkonstruktsioonide tootmine. Meditsiiniteenused ja meditsiiniseadmete müük.

NORDAST MARINEN OÜ

Laevade ja paatide remont ning hooldus.

LKJ OÜ

Erinevast materjalist ehete disainimine ja valmistamine.

VUUMI GRUPP OÜ

OPLEKS KAUBANDUS OÜ

Veebilahenduste, domeenide ja veebimajutuse pakkumine.

PRO MARKETER OÜ

LÄTI

E-kaubanduse keskkonna pakkumine.

Jae- ja hulgimüügi teenuste osutamine. E-kaubandus. Finantsteenuste vahendamine.

CRAYON LATVIA SIA

Konsultatsioonid digiteenuste alal.

QUALITO OÜ

PEAKAITSMED

Infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused.

RÕÕM JA RAHU OÜ

Konsultatsioonid, koolitused, teraapiad, protsesside ja projektide juhtimine.

Aprillis ja mais lisandunud uute liikmete nimekirja näeb

www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

KOGEMUS

Päeva pealt uutmoodi tööle Märtsis välja kuulutatud eriolukord sundis ettevõtteid igapäevatööd peaaegu päeva pealt ümber korraldama. Kuidas kaugtööd tehes uued suhtlemisrutiinid juurutati, virtuaalseid firmapidusid korraldati ja organisatsioonikultuuri hoiti, kirjeldavad Nordeconi ja Luminori personalijuhid.

PEAASI OLI PÜSIDA TERVE JA TÖÖD JÄTKATA JAANA PEDRAS Nordeconi personalijuht

änavune kevad on kahtlemata olnud erinev kõigist varasematest. Kui veel aasta alguses läks meie tähelepanu suures osas parendustegevustele, siis ühtäkki olime kõik koos ootamatus võitluses ellujäämise nimel. Kummaline on seda praegu niimoodi kirjutada, kuid eks tänased hinnangud olukorrale erinevadki väga sellest, millisele infole tuginevalt tegime seda veebruaris-märtsis. Praktiliselt üleöö olid ühtviisi murettekitavaks muutunud nii töötajate tervise hoidmise kui ka majanduse arengutega seotud teemad. Tagantjärele on hea näha, et oleme Nordeconis suutnud kõikide oma sammude puhul käia ametlike nõuetega ühte jalga või olla neist isegi sammu võrra ees. Sel moel on inimestel lihtne mõista, millest üks või teine soovitus või nõue tuleneb, ja sellele reageerida.

Muudatused hakkasid toimuma veebruari lõpust

Tõsisemalt jõudsid koroonaviirusega seotud teemad Nordeconi juhtkonna aruteludesse veebruarikuu teises pooles. Võtsime üsna kohe seisukoha olla pigem ettevaatlikud ja püüda viirusega kokkupuudet iga hinna eest vältida. Meie ehitusplatsidel võib samaaegselt tihedalt koos töötada sadu inimesi ja kasvõi ühe inimese nakatumise korral oleks viiruse levik olnud reaalne oht. Et samal ajal oli koolivaheaeg ja inimesed

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

kasutasid aktiivselt suusapuhkuse võimalusi, palusime riskipiirkondadest naasvatel kolleegidel jääda 14-päevasesse karantiini. Mõne aja pärast lisandus juba kõikidele laienev palve sülearvutid igal õhtul igaks juhuks koju kaasa võtta ja kõigile väljaspool Eestit reisil olnutele kohustus koju naastes järgnevad kaks nädalat kodukontoris

töötada. Nii olime selleks hetkeks, kui valitsus eriolukorra välja kuulutas, tegelikult juba ette valmistatud, et viia edasine töö maksimaalselt elektroonilistesse kanalitesse ja kodukontoritesse. Töökorralduse mõttes oli meie jaoks üheks suuremaks proovikiviks ehitusobjektide töö toimimise ja sealse turvalisuse tagamine. Ehitusprojektide

KOGEMUS

Omavaheline suhtlemine liikus sujuvalt suuresti MS Teamsi keskkonda ja sai nii omaseks, et mobiiltelefoniga helistamisele viidati kui vana kooli lahendusele. ajagraafikud on enamasti väga tihedad ja meie jaoks oli ülioluline tööd jätkata, ent teha seda nii, et meie enda ja meie koostööpartnerite töötajad püsiksid terved. Eriolukorra ajal leidsime lahenduse vahetustega töös, kohtumiste korraldamises välitingimustes ning väga rangetes nõuetes hügieenile ja isikukaitsevahenditele (kaitsemaskid, -kindad, -prillid). Seda rallit, mida saime märtsis ja aprilli alguseski läbi teha kvaliteetsete kaitsemaskide leidmiseks, võiks kirjeldada suisa seiklusfilmi stsenaariumina. Meie jaoks on ehitusobjektide töötajad sõna otseses mõttes eesliinil ja oleme neile väga tänulikud selle eest, et nad eriolukorra ajal järjest keerulisemaks muutunud tingimustes pühendunult töötamist jätkasid. Usun, et olime töökorralduse muutmiseks hästi ette valmistunud. Just aasta eest samal ajal tegelesime kaugtöö teemadega põhjalikumalt – värskenda-

Kaugtöö laabub sama hästi kui töötamine kontoris

Eriolukord näitas meile, et kui tehnilised lahendused on olemas ja toimivad

KUIDAS KAUGJUHTIMISE TEEL ORGANISATSIOONIKULTUURI HOIDA? rganisatsioonikultuuri seisukohast oli proovikivi ka see, kuidas hoida lisaks töisele meeleolule alles vaba suhtlust ja ühist tähistamist, mida kontoris sageli tegime. Nüüd tagasi vaadates võib kahetsusega tõdeda, et organisatsiooniüleseid veebipidusid me korraldada ei jõudnud, ent sünnipäevalaste õnnitlemise, kodukontori meelolude ja tervist turgutavate nippide jagamise seadsime sisse. Sarnaselt kontoris toimetamisega ei osalenud ka nüüd kõik töötajad kõigis ettevõtmistes, kuid meie jaoks oli oluline, et olemas oleksid kanalid, kus kõigil on võimalik soovi korral infot, oma tegemisi ja meeleolusid jagada. Oleme eriolukorra ajal jaganud nii infot, teavitanud inimesi keerulistest otsustest kui ka korraldanud näiteks sisseelamist uutele inimestele. Loomulikult eelistaksime seda kõike teha inimestega ühes ruumis viibides, ent kui see ei ole võimalik, saab tehnilisi lahendusi kasutades käsitleda ka keerulisi teemasid. Oluline on videopildi jagamine ning kohtumiste ja sõnumite ettevalmistamine selliselt, et inimene teisel pool ekraani tunneb, et teda väärtus-

Foto: Shutterstock

O Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix Baltics

Nordecon jätkas Kalaranna kvartalis ehitustöid ka eriolukorra ajal, kuid töökorralduses püüti üheaegselt ehitusplatsil hoida väiksemat arvu inimesi ja kasutati muid asjakohaseid meetmeid. Foto on tehtud aprilli alguses.

sime kokkuleppeid töö korraldamiseks ja õppisime koolituste seeria kaudu põhjalikumalt tundma meie kasutuses olevaid tehnilisi lahendusi. Kui nüüd pidime pooled oma inimesed kodukontoritesse suunama, teadsime, et saame hakkama. Loomulikult said need, kel toetust vaja, väljaõppe ka tekkinud olukorras.

hästi, laabub koostöö kaugtöö perioodil sama hästi kui tavapäraselt kontoris töötades. Muutunud olukorras sai oluliseks omavaheline sage ja avatud infovahetus. Juhtkonna igahommikused kriisikoosolekud, meeskondade senisest märksa sagedasemad omavahelised kohtumised ja ka üleettevõttelised infotunnid toimusid sel aja võimendatud sagedusega. Pidev infovahetus võimaldas muutustele kiirelt reageerida ja tähtsat infot kogu organisatsiooniga jagada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Omavaheline suhtlemine liikuski sujuvalt suuresti MS Teamsi keskkonda ja sai nii omaseks, et näiteks mobiiltelefoniga helistamisele viidati kui vana kooli lahendusele. Usun, et positiivne kogemus eriolukorraaegsest koostööst kandub edasi ka koroonaviiruse järgsesse ellu ja saame kaugtööd edaspidi senisest rohkem rakendada.

tatakse. Samad põhimõtted kehtivad ju ka füüsiliste kohtumiste puhul igal ajal. Eriolukorra ajal saime kogeda ka ühte kaugtööga seotud peamist ohukohta, mida uuringutes sageli välja tuuakse – erinevalt paljude kartusest, et inimesed kaugtööl olles tööd ei tee, kipub rakenduma hoopis vastupidine, tööpäevad venivad pikaks ja võimalus tööst välja lülituda väheneb. Oleme erakordselt tänulikud kõigile oma inimestele, et nad kohanesid muutunud oludega kiirelt ja saime vajalike tegevustega peaaegu ilma katkestusteta jätkata. Meil on kuldaväärt meeskond ja olen kindel, et saame üheskoos panustades kõigist raskustest edukalt üle!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

KOGEMUS

ERILISED INIMESED ERILISES OLUKORRAS

Külas kolleegi köögis

Kõige enam on olnud uuesti lahtimõtestamist pühendumuse ja tulemuslikkuse teemal. Pühendumus on tunne, mitte koht, kus sa viibid. Seetõttu on oluline hoida seda tunnet läbi vajaliku sageduse suhtluses. Eriolukord on aidanud kogemuse kaudu mõista suhtlemissageduse tähtsust ning kui enne seda

Ei pea sugugi igal nädalal kolleegide juurde Vilniusesse või Riiga reisima, rääkimata siis iga päev kodust kontorisse ja tagasi sõitmisest. 24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

Nõupidamised Microsoft Teamsis muutusid Luminoris igapäevaseks.

Foto: Luminor

uminor on ettevõttena väga noor, oktoobris saame kolmeaastaseks. Seepärast on ka kõik alles kujunemas. Meie teekonna ettevõttena teebki põnevaks võimalus luua ja ehitada panka kohalikule ettevõtlikule inimesele siin ja praegu, koos kõigi oma võlude ja valudega, südamest ja üksteist toetades. Uudishimu on üks meie väärtuseid. Ja neid spontaanseid hetki ja sündmusi, mis töötajate initsiatiivina meie organisatsiooni kultuuri kujundavad, tekib siiani. Ega kultuuri iseenesest arendada saagi. See toimub ikka konkreetse sõna, tegevuse ja sündmuse kaudu. Kohe eriolukorra alguses teadvustasime, et nüüd saavad meie väärtused ettevõttena ka päriselt paika. Töötajate ja perede tervis ja heaolu on selles eriolukorras loomulikult esmatähtis. See, millise kiirusega me mobiliseerusime ja 77% töötajatest distantsilt tööle saime, muutis kogu Luminori toimimisviisi. Mõne nädalaga oli selge, et praktiliselt kõik saab tehtud ka virtuaalseid kanaleid kasutades. Ei pea sugugi igal nädalal kolleegide juurde Vilniusesse või Riiga reisima, rääkimata siis iga päev kodust kontorisse ja tagasi sõitmisest. Kui tiim paikneb kolmes riigis, siis paneb juhi virtuaalne suhtlus kõik võrdsesse seisu. Ja mis peamine, see on ka kõige ohutum.

MERIKE KIM Luminori personalijuht

oli veel juhte, kes ei väärtustanud üks ühele kohtumisi oma tiimi liikmetega, siis nüüd enam mitte. Lisaks hommikused check-in-kohtumised, et üksteist voos hoida, virtuaalsed kohvipausid, peod ja isegi üle Baltimaade live-kontsert on Luminori uus reaalsus. Tulemuslikkus ja asjade ärategemine distantsilt nõuavad uusi oskusi, teadlikkust, isiklikku tõhusust ja distsipliini. Tiimi ja juhi vaatest usaldust ja ilma igasuguse valehäbita regulaarset follow up’i. Eriolukorra tõttu oleme olnud sunnitud virtuaalse kohtumise käigus olema külaliseks oma kolleegi köögis või elutoas ja see tähendab ekstra teadlikkust olla lugupidav, hoides samas fookust olulisel. Lihtne küsimus „Kuidas sul läheb?“ ja üksteise päriselt kuulamine kohtumise alguses võtavad rohkem aega kui varem, kuid aitavad tõhusalt vähendada distantsi ja sellega ka suurendada tulemuslikkust.

Endised tegevused uutmoodi

Mitu muudatust on kultuuri mõjutanud tegevuse kaudu, mis toimuvad uues kontekstis. Oleme teinud veebiseminare ja virtuaalseid avatud uste kohtumisi, et eriolukorraga paremini toime tulla ja kohaneda. Kultuuri mõistes on need enim mõjutanud koosolekute struktuuri ja läbiviimise põhimõtteid. Kõik varasemad silmast silma sündmused on kolinud virtuaalsesse vormi, sh

juhtide kevadfoorum, hommikukohvid. Tavaliseks on saanud vestlused tööle soovijatega, kohtumised klientidega ning ükskõik millise tagasiside andmine, eesmärkide kokkuleppimine ning keerulisema olukorra lahendamine virtuaalselt. Kuigi info liikumine ja teavitus on suures organisatsioonis alati väga tähtsal kohal, siis sellises olukorras omandab kommunikatsioon eriti tähtsa rolli. Mai teises pooles olime valmis tagasi kontorisse naasma, kuigi ainult osaliselt – kahemeetrise vahemaa hoidmisega on füüsilisi töökohti lihtsalt vähem. Selle muudatuse abil oleme tutvustanud paindliku tööaja ja -koha mõistet kui uut Luminori reaalsust. Enne eriolukorda töötasime üle aasta piiriüleste tiimidena, kuid kodukontor ja paindlik tööaeg olid pigem erand kui reegel. Uude konteksti panemist ja lahtimõtestamist ootavad suuremad töötajaid kokku toonud sündmused – uusaastapidu, laste jõulupidu, ühisüritused ja -seminarid. Pühendumine ei sõltu küll kohast, kuid emotsionaalsete olenditena toitub meie vajadus kuuluda ja saada inspiratsiooni paljuski ümbritsevatest helidest, lõhnadest ja piltidest ning nende koos kogemisest. Siin seisab meil vajaduse korral uue lähenemise leidmine veel ees. Aga nagu viimaste kuude kogemus näitab, on kõik võimalik. Ettevõtetel on raske, kuid sellest olukorrast on palju ka võita.

KOGEMUS

Eesti noored teavad, KUIDAS RAHAGA ÜMBER KÄIA Mais avalikustatud ülemaailmse OECD PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringu tulemuste põhjal on Eesti noored uuringus osalenud 20 riigi hulgas esikohal. Koguni 95%-l meie 15-aastastest õpilastest on põhiteadmised rahatarkusest ja viimase kuue aastaga on Eesti teinud kõige suurema arenguhüppe.

inantskirjaoskus ehk rahatarkus on teadmised, hoiakud ja käitumine, mis on vajalikud rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ning enda ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks praegu ja tulevikus. Rahatarkuse olemasolu ja kasutamisoskus on oluline järjest noorematele, seda nii vananeva elanikkonna kui ka finantsteenuste ja -võimaluste maailma avardumise pärast. Hakates õpitud teadmisi võimalikult vara rakendama, kinnistuvad mõistliku rahakasutamise hoiakud kiiresti ning tagavad võimaluste avardumise, madalama stressitaseme, paremad suhted ning kindlustunde ootamatute olukordade ees.

Koolitunnid avaliku ja erasektori koostöös

Foto: Shutterstock

Rahatarkuse õpetamine koolides on alates 2012. aastast osa kogu elanikkonna rahatarkuse edendamisest ja seda viiakse ellu Eesti elanike finantskirjaoskuse programmi 2013–2020 raames. Paljude avaliku ja erasektori organisatsioonide koostöös pandi alus süsteemsele õpetamisele koolides ning koostati õppematerjalid. Näiteks Eesti Majandusõpetajate Seltsi eestvõtmisel ja koostöös paljude ainete õpetajatega töötati välja õppematerjalid, mis aitavad kujundada finantskirjaoskust eri õppeainete kaudu. Juba seitse aastat on märtsikuus Eesti

LIISI KIRCH rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator

Pangaliidu eestvõttel antud koolides rahatarkuse tunde. Sel aastal valmis 12 e-külalistunni videot koos tunnikavadega aastaringseks kasutamiseks. Üle 25 aasta on majandusja ettevõtlusharidust, sh rahatarkust jaganud Junior Achievement, eksperte on muu hulgas koolidesse saatnud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, maksuja tolliamet ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. Lisaks on koolitatud õpetajaid koostöös MTÜ-ga Rahatarkus, Investeerimisklubiga ning ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames. Uuest õppeaastast teeme koos võrgustikuga Ettevõtlik Kool algust õpetajate rahatarkuse mentorklubidega. Heade partnerite toel on jagatud rahatarkuse raamatuid nii õpilastele kui ka kõikide maakondade raamatukogudesse, uue

kuue on saanud finantsinspektsiooni hallatav rahatarkuse veebikeskkond minuraha.ee.

Teadmised on, aga neid ei kiputa rakendama

Kuigi PISA testi tulemused on nii 2012. kui ka 2018. aastal näidanud 15-aastaste noorte rahatarkuse kõrget taset, siis eelmisel aastal tehtud uuringu tulemuste järgi need veel hoiakutesse juurdunud ei ole. 2019. aastal korraldatud Eesti elanike finantskirjaoskuse uuring näitas, et 21% 18–19-aastastest vastanutest rahaasjadest ei huvitu ja vaid 27% noortest koostas eelarvet. Saamaks täpselt aru, millest on rahatarkuse õpetamisel puudus, teevad rahandusministeerium ning haridus- ja teadusministeerium uuringu, mille tulemusi võetakse arvesse ka järgmise rahatarkuse programmi koostamisel. Edaspidi tuleb rohkem fookust suunata rahatarkuse hoiakute ja käitumismustrite muutmisele, jätmata tähelepanuta seni edukalt toiminud teadmiste edasiandmist.

Rahaasjade teemaliste ülesannetega koolis ja koolivälises tegevuses kokku puutunud õpilaste osakaal (% valimist) Raport: Eesti õpilaste tulemused PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

GALERII

KAS TÄNAVU PÄÄSED PÜÜNELE

SINA?

Nagu igal aastal, tunnustame ka tänavu Eesti parimaid eri valdkondade ettevõtteid – toimub suurim Eesti ettevõtluskonkurss 2020. Ettevõtted saavad kandideerida kuni 10. juulini ja auhindade üleandmine toimub 8. oktoobril. Ettevõtted saavad osaleda suisa kahel konkursil: kaubanduskoda korraldab konkurentsivõime edetabeli koostamist, kus reastatakse eri valdkondade ettevõtteid ja parimaid suuruse arvestuses. EAS ja Eesti Tööandjate Keskliit annavad välja ettevõtluse auhinda, mille tarvis selgitatakse välja parimad ettevõtted viies valdkonnas ja kandideerida saab järgmistele tiitlitele: aasta eksportöör, aasta uuendaja, aasta välisinvestor, aasta disaini rakendaja ja aasta pereettevõte. Möödunud aastal pärjati aasta ettevõtte tiitliga Kundas asuv puitmassitehas AS Estonian Cell. Galeriis saab näha ülevaadet 11. oktoobril 2019 toimunud auhinnagalast. Uuri lähemalt ja kandideeri ettevotluskonkurss.ee.

Fotod: Silver Gutmann ja Rene Riisalu

Õhtut juhtisid 2018. aasta noor ettevõtja Kristel Kruustük ja Sergo Vares.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

Aasta ettevõtte tiitli sai Estonian Cell, fotol on koos peaminister Jüri Ratasega Estonian Celli esindajad Siiri Lahe ja Lauri Raid.

GALERII Õhtu jätkus lõbusas meeleolus.

Aasta noor ettevõtja Ardo Kaurit tänukõnet pidamas. Galal oli mitmeid muusikalisi numbreid.

Autasustatute ühisfoto.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

KASULIKKU

Merko Ehitus pidas tänavu 6. mail aktsionäride korralise üldkoosoleku Nordic Hotel Forumis. Füüsilise kohaoleku vähendamiseks soovitati aktsionäridel hääletada päevakorrapunktide kohta koostatud otsuste eelnõusid elektrooniliselt enne üldkoosolekut. Mai lõpus jõustunud seadusemuudatus lubab edaspidi koosolekuid ka 100% elektrooniliselt teha.

KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

Ühingute koosolekute korraldamine

MUUTUB PAINDLIKUMAKS Mais jõustusid äriseadustiku muudatused, millega lubatakse ühingu organite koosolekuid – näiteks juhatuse koosolekut või osanike/liikmete üldkoosolekut – pidada elektrooniliselt ning majandusaasta aruande võib esitada hiljem.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

uudatusega laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi teha koosolekuid ja võtta vastu otsuseid tavapärasest erinevatel viisidel, sh elektrooniliste vahendite abil, hääletada enne koosoleku toimumist või üldse ilma koosolekut kokku kutsumata.

KASULIKKU ka kaubanduskoja ettepanekutega, mis muutsid eelnõuga kavandatavat selgemaks. Eelnõu koostamise vajaduse tingis küll märtsis väljakuulutatud eriolukord, kuid selles sisalduvad lahendused on mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu. Ühingutele tekib mitu viisi, kuidas korraldada koosolekuid ja otsuste vastuvõtmist ilma füüsilise kohalolekuta.

Foto: Andras Kralla / Äripäev / Scanpix Baltic

Võimaldatakse täielikult või osaliselt elektroonilisi koosolekuid

31.10 on tähtpäev,

milleks peab olema esitatud 2019. aasta majandusaasta aruanne. Seni kehtinud õiguse kohaselt oli kõikide ühingute liikide (s.o aktsiaseltsi, osaühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse jt) organitel võimalik otsuseid vastu võtta füüsilisel koosolekul. Muul viisil, sh kasutades elektroonilisi võimalusi, oli koosolekute pidamine ja otsuste vastuvõtmine juriidiliste isikute liigiti reguleeritud väga erinevalt. Muudatuste eesmärk ongi kaotada need põhjendamatud erinevused. See tähendab, et nüüd saavad kõik juriidilise isiku liigid võimaluse koosolekuid läbi viia elektroonilisi vahendeid kasutades ja kirjalikult, koosolekut füüsiliselt kokku kutsumata. Kaubanduskoda toetas samuti seda eesmärki. Muudatuste eelnõu varasemates etappides arvestati

Seadusesse loodi üldine reegel, mille kohaselt võib iga juriidilise isiku organi liige osaleda ja hääletada organi koosolekul elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata. Selliselt võib koosolekul osaleda juhul, kui protsess toimub reaalajas kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil. Organi liikmel peab olema võimalus koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Seega peavad säilima kõik samad võimalused, mis kehtivad ka füüsiliste koosolekute puhul. Kaubanduskoja ettepanekul jõudis eelnõu seletuskirja ka täpsustus, et juriidilise isiku organi liikmed saavad otsuseid teha nii osaliselt kui ka täielikult elektrooniliselt. Osaliselt elektrooniline tähendab, et mõned organi liikmed saavad viibida n-ö tavapärasel koosolekul. Juhul, kui ühing soovib, et füüsiliselt kuhugi kohale tulla ei saakski, tuleb see paika panna põhikirjaga. Lisaks saab ühing põhikirjaga täpsustada elektroonilise koosoleku korda või keelata selle võimaluse kasutamise.

Ühtlustub otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

Lisaks ühtlustub ühingu organite otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Nimetatud juhul koosolekut kui sellist üldse ei toimu, vaid toimub üksnes otsuste eelnõude hääletamine. Selline võimalus oli seni kehtinud regulatsioonis ette nähtud vaid osaühingutele, korteriühistutele, aktsiaseltsi nõukogule ja väga piiratult ka mittetulundusühingutele. Nüüd on kõikidel juriidilistel isikutel võimalus korraldada otsuste vastuvõtmine koosolekuid kokku kutsumata ning seda ühtlustatud viisil. Erinevatele ühinguliikidele sätestatakse küll täpsustavad nõuded, kuid üldjoontes hakkab otsuse vastuvõtmine toimuma nii, et koosoleku korraldaja saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel) kõigile organi liikmetele ja määrab tähtaja,

mille jooksul peab liige esitama oma seisukoha. Seisukoht tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ühingud võivad põhikirjaga seda korda täpsustada või selle võimaluse kasutamise välistada.

Ühtlustatakse hääle andmist enne koosolekut

Lisaks füüsilisele kohal viibimisele oli varem nii osaühingul kui ka tavaaktsiaseltsil võimalik põhikirjaga ette näha võimalus hääletada otsuste eelnõusid elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut. Aktsiaseltsi põhikirjas võis ette näha, et aktsionär võib hääletada ka kirjalikult posti teel. Muudatusega asendati posti teel ja elektroonilise hääletamise vorminõue kirjalikku taasesitamist võimaldava vormiga. See tähendab, et nii osaühingu kui ka tavaaktsiaseltsi puhul piisab edaspidi hääle andmiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavast vormist nii, nagu see on ka börsiaktsiaseltsidel. Lisaks ühtlustati regulatsiooni nii, et võimalus enne koosolekut hääletada tekib edaspidi seadusest ja põhikirjas seda eraldi võimaldama ei pea. Küll aga võib põhikirjas võimalust piirata, näiteks sätestada hääletamisele rangem vorminõue või enne koosolekut hääletamine välistada.

Muudeti MTÜ liikmete üldkoosolekul osalejate registreerimise nõudeid

Seni kehtinud korra kohaselt tuli mittetulundusühingu registriandmete muutmiseks saata registripidajale postiga originaalidena üldkoosoleku protokoll ja selle lisad, sh osavõtnute nimekiri. Kusjuures nimekirja pidid allkirjastama kõik koosolekul osalenud. Muudatuste tulemusena allkirjastavad osavõtnute nimekirja ainult need, kes olid füüsiliselt kohal, ning nimekirja võib registripidajale saata ärakirjana.

Pikendatakse majandusaasta aruannete esitamise tähtaega

Eriolukorrast tingitud piirangute tõttu pikendati ühingutele 2019. majandusaasta aruannete esitamise tähtaega kuni oktoobri lõpuni.

Kiirkorras jõustati ka osa võõrandamisega seotud sätted

Lisaks jõustus ka osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel. See on vajalik, kuna tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras keeruliseks riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu, samuti põhjusel, et dokumentide väljastamine ja saatmine nõuab tavapärasest rohkem aega.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

KOGEMUS

Äridiplomaatia avab ettevõtetele suletud uksed välisturgudel Ettevõtted, kes tunnevad huvi välisturgudel tegutsemise vastu, saavad küsida nõu ja personaalset suunamist välisministeeriumilt. Eestil on 47 välisesindust ja 195 aukonsulit üle maailma, kes seisavad ka meie ettevõtete ärihuvide eest, ning nende sihtturgude hea tundmine ja väärtuslikud kontaktid on abiks kõigile ettevõtetele, kes ekspordil tuge vajavad.

MARI KRUSTEN välisministeeriumi äridiplomaatia meedianõunik

ridiplomaatia on suurepärane võimalus välisturgudest huvitatud ettevõtetele, sest välisministeeriumi kaudu on sihtriikides ettevõtete kasutada saatkondade hoitud ja arendatud kontaktid-võrgustikud. Põhimõtteliselt tähendab see, et saatkond saab oma telefoniraamatust juba õiged kontaktid välja otsida ning ettevõte hoiab sellega kokku energiat ja ressurssi, mis muidu kuluks nende suhete nullist ülesehitamisele.

Riigi heakskiit maailmaturule kaasa

Rahvusvaheline kontaktide võrgustik

Eesti saatkondades üle maailma on sisse töötatud tugevad kontaktivõrgustikud – seda nii sihtriigi avaliku sektori kui ka ettevõtetega. Igas saatkonnas

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

Cybernetica AS-i tegevjuht ja kaubanduskoja juhatuse liige Oliver Väärtnõu peaministri delegatsiooniga Jaapanis.

Foto: kaubanduskoda

Samuti võib välisministeeriumi tugi teatud turgudel avada ka selliseid uksi, mis muidu jääksid suletuks – piltlikult öeldes saab ettevõte välisministeeriumi kaudu oma tegevusele riigipoolse heakskiitva pitseri. Eri turgudel toimetatakse erinevate kultuuriliste tõekspidamiste järgi – selleski on sihtriigi saatkonna tugi asendamatu – ja isegi siis, kui riigi tugi ei ole jutule pääsemiseks otseselt vajalik, on see ikkagi hea kindlustunde andja.

KOGEMUS

Hanked, messid, üritused ja personaalne tugi

Majandusdiplomaadid koguvad sihtriikides hulganisti praktilist infot näiteks avalike hangete kohta, aga selgitavad

välja ka muud ekspordivõimalused ja koostööhuvi. Seda infot uuendatakse jooksvalt ning see on kättesaadav ka välisministeeriumi kodulehel. Tavapäraselt hoitakse aktiivselt silma peal ka sihtriikides toimuvatel äriüritustel, messidel jms – loomulikult jätkub see tegevus siis, kui ürituste korraldamine on taas turvaline. Majandusdiplomaadid on abiks uute äripartnerite leidmisel, suheldes otse ettevõtetega ja andes nõu sihtturul tegutsemiseks. Lisaks seisavad Eesti ärihuvide eest rahvusvaheliselt ka aukonsulid, kelle võrgustik ulatub üle maailma ja ka nendesse piirkondadesse, kus Eestil saatkonda ei ole. Mitmed neist on tegelenud ka ise edukalt ettevõtlusega ning tunnevad valdkonda hästi. Aukonsulitega võib otse ühendust võtta, nende kontaktid on leitavad

välisministeeriumi kodulehelt. Äridiplomaatia eriline väärtus Eesti ettevõtetele on kõrgetasemelised rahvusvahelised visiidid. Välisministeerium aitab ettevõtteid välisvisiitidele kaasa osana riiki esindavast kõrgetasemelisest delegatsioonist. Nii on ettevõtetel võimalik saada parem ligipääs sihtriigi otsustajatele ja ärikontaktidele, mis muidu oleks küllaltki keeruline. Praegusel ajal, mil välisvisiitide korraldamine on peatunud, on saanud positiivset tagasisidet veebiseminarid, mis tutvustavad ettevõtjatele võimalusi konkreetsetes riikides ja piirkondades. Näiteks on sellistel seminaridel fookuses olnud Araabia Ühendemiraadid, mida tutvustasid nii suursaadik kui ka sealse turu kogemusega ettevõte. Töös on ka Balkani ja Aafrika piirkondade äriseminarid.

Millised ettevõtted saavad välisministeeriumiga koostööd teha? Välisministeeriumi pakutav tugi ettevõtetele on tasuta ja selle saamiseks ei pea kandideerima või taotlust esitama. Äridiplomaatia bürooga saab ühendust välisministeeriumi kodulehe kaudu. Eeldame sealjuures, et ettevõttel on tehtud esmane kodutöö: mida või keda konkreetsel turul leida soovitakse, millist abi saatkondadelt vajatakse, mis on täpsemad ekspordihuvid, valmis võiksid olla toodet või teenust tutvustavad võõrkeelsed materjalid. Välisministeerium on teinud koostööd ettevõtetega kõikidest sektoritest alates turismist ja toidutööstusest kuni IKT-lahenduste loojateni. Välisministeeriumi tugi ei ole piiratud ainult erialaliitudesse või muudesse organisatsioonidesse koondunutele, ühendust võtma on oodatud kõik ettevõtted, seda kas kodulehe kaudu või aadressil aridiplomaatia@mfa.ee.

Pärnumaal tegutseva Wendre toodete tutvustus Eesti saatkonnas Londonis.

Foto: kaubanduskoda

ja esinduses on ametis majandusteemadega tegelev diplomaat, kelle südameasjaks on Eesti välismajandus ja ettevõtete toetamine rahvusvahelistel turgudel tegutsemisel või sinna sisenemisel. Loomulikult tutvustavad nad ka unikaalseid võimalusi, mida Eesti turg pakub, nagu e-residentsus ja pea olematu bürokraatiaga ärikeskkond, mida meie digiteenused võimaldavad. Näiteks on tänavu maist liitunud suursaatkonnaga Riias ning alalise esindusega Genfis värsked äri- ja investeeringute nõunikud. Peatselt liitub uus nõunik ka suursaatkonnaga Tokyos ning seda võrgustikku on plaanis veelgi laiendada. Saatkondade kaudu hoitakse ja arendatakse suhteid võimalike välisinvestoritega ning tehakse tihedat koostööd EAS-i välisesindajatega, kui need on sihtriigis olemas. Praegu on koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu uutele turgudele sisenemine märksa keerulisem, mistõttu on kvaliteetne sissetöötatud võrgustik olulisem kui kunagi varem. Kriisi ajal on äridiplomaadid olnud Eesti ettevõtetele abiks näiteks e-lahenduste (tervis, haridus ja muud valdkonnad) jõulisel tutvustamisel rahvusvahelistel turgudel. Ka ootab ministeerium ettevõtetelt infot konkreetsete sihtturgude ja toodete kohta, mis võiks praeguses olukorras rahvusvahelist huvi pakkuda.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

KASULIKKU

RIIK PLAANIB HAKATA

nutiseadmetelt tasu koguma Justiitsministeerium on koostanud eelnõu, mille kohaselt tuleb edaspidi maksta nutiseadmete, näiteks arvuti, nutitelefoni ja teleri eest kuni kolmeeurost tasu. Kaubanduskoja hinnangul on eelnõus mitmeid probleeme ja seetõttu tegime ministeeriumile ettepaneku loobuda nutiseadmetele tasu kehtestamisest.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

seadmete (nt CD-kirjutaja, DVD-kirjutaja, videomakk) maaletoojad ja tootjad peavad maksma iga toote pealt tasu. Kuna toodete nimekirja ei ole aastaid

uuendatud, siis ei laeku õiguste omajatele ka hüvitist. Olukorra parandamiseks soovib ministeerium täiendada nende toodete nimekirja, millelt tasu koguda. Näiteks soovib riik eelnõu kohaselt iga arvuti ja nutitelefoni kohta küsida 1,3 eurot, salvestavalt telerilt 2 eurot, digiboksilt 1 euro, mälupulgalt ja mälukaardilt 0,5 eurot ning väliselt kõvakettalt 3 eurot.

Fotod: Shutterstock

uudatuste peamine eesmärk on võimaldada muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele maksta õiglast hüvitist selle eest, et inimestel on lubatud muusikat ja filme salvestada isiklikuks kasutuseks. Praegu on Eestis hüvitise maksmine korraldatud selliselt, et teatud salvestuskandjate (nt CD-plaat, DVD-plaat, videokassett) ja salvestus-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

KASULIKKU Hüvitise maksmise süsteem peab olema läbipaistev ja võimalikult väikese halduskoormusega nii ettevõtetele, riigile kui ka õiguste omajatele. Eelnõu suurendab aga tasu kogumisega seotud administratiivkulu kümnete või isegi sadade tuhandete eurode võrra.

Halduskoormus suureneb kindlasti

Kuna riik soovib märkimisväärselt laiendada salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tasu koguda, siis toob see kaasa halduskoormuse kasvu nendele ettevõtetele, kes toovad vastavaid seadmeid maale. Maaletoojad peavad pidama arvestust tasu alla minevate toodete üle ning maksma nende pealt tasu. Lisaks võib suureneda nende ettevõtete halduskoormus, kes ostavad nutiseadmeid ettevõttes kasutamiseks. Nimelt näeb autoriõiguse seadus ette, et kui ettevõte ekspordib tasu alla minevaid tooteid või kasutab enda tarbeks, siis sellisel juhul on ettevõttel õigus makstud tasu tagasi küsida. Sellisel viisil tasu tagasi nõudmine on aga ebamõistlikult suure halduskoormusega. Ettevõtete halduskoormuse vähendamise eesmärgil tegime justiitsministeeriumile ettepaneku maksta edaspidi muusika- ja filmiteoste õiguste

Lisaks valmistab muret see, et ministeerium on suurendanud viimase paari kuu jooksul eelnõus sisalduvaid tasumäärasid ilma mõjuanalüüsi ja täiendavate selgitusteta. Näiteks selle aasta jaanuaris andis justiitsministeerium teada, et nutitelefonide ja arvutite puhul plaanitakse kehtestada tasu 0,6 eurot seadme kohta, kuid eelnõu viimases versioonis on tasu suurendatud rohkem kui kaks korda ehk 1,3 euroni. Tegime ministeeriumile ettepaneku vähendada eelnõus sisalduvaid tasusid. Lisaks tegime ettepaneku jätta tasu alt välja salvestavad telerid,

digiboksid ja sisemised arvutiga mitteintegreeritud kõvakettad, sest inimesed ei kasuta neid seadmeid peamiselt koopiate tegemiseks. Praeguse ajakava kohaselt plaanib riik nutiseadmete tasuga seonduvad muudatused jõustada 2021. aasta 1. jaanuaril. Nutiseadmetelt tasu kogumise eelnõuga (autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu ning valitsuse 17. jaanuari 2006 määruse nr 14 muutmise eelnõu) ning kaubanduskoja seisukohtadega saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja veebilehel www.koda.ee.

Õiglase hüvitise maksmine eeldab tarbijaharjumuste uuringu tegemist Selleks, et maksta muusika- ja filmiteose õiguste omajatele õiglast hüvitist, on vaja teada, millises ulatuses kasutavad inimesed erinevaid seadmeid muusika ja filmide salvestamiseks. Praegu tugineb ministeerium 2017. aasta uuringule. See uuring on vananenud, sest inimeste tarbimisharjumused on selle aja jooksul märgatavalt muutunud. Viimastel aastatel on Eestis hüppeliselt suurenenud tasuliste voogedastusteenuste kasutamine (nt Netflix, Spotify), mille puhul ei tule autoriõiguse seaduse kohaselt õiguste omajatele täiendavat tasu maksta. Seetõttu tegime ministeeriumile ettepaneku teha enne hüvitise süsteemi muutmist inimeste tarbimisharjumuste uuring, et saada teada, milliseid seadmeid ning kui tihti inimesed kasutavad koopiate tegemiseks. Alles seejärel on võimalik otsustada, kui suurt hüvitist tuleb maksta õiguste omajatele.

Ministeerium on suurendanud viimase paari kuu jooksul eelnõus sisalduvaid tasu määrasid ilma mõjuanalüüsi ja täiendavate selgitusteta. omajatele õiglast hüvitist riigieelarvest. Kui seda ettepanekut ei võeta arvesse, siis palusime tasu maksmise kohustusest vabastada need ettevõtted, kes ekspordivad tasu alla minevaid tooteid või kasutavad neid enda tarbeks.

Tegime ettepaneku vähendada tasumäärasid

Kaubanduskoja hinnangul esineb risk, et eelnõus sisalduvad tasumäärad on liiga kõrged. Muudatuste jõustumisel hakkab tasu laekuma hinnanguliselt 0,9–1,35 miljonit eurot aastas, mida on näiteks ligi 3–5 korda rohkem kui 2007. aastal. Samal perioodil on keskmine palk suurenenud veidi rohkem kui kaks korda.

Nutiseadmete loetelu, millelt plaanitakse tasu koguda

Tasu määr (eurodes tk kohta)

süle-, tahvel- ja lauaarvuti

1,3

nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga telefon

1,3

salvestusfunktsiooniga digiboks

salvestusfunktsiooniga teler

optilisele andmekandjale salvestav heli- või videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed

sisemäluga MP3/MP4-mängija, muu heli- või videomängija

väline kõvaketas

sisemine arvutiga mitteintegreeritud kõvaketas

0,6

USB-mälupulk

0,5

mälukaart

0,5

optiline andmekandja – salvestuseta (CD, DVD ja BD)

0,03

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

JUHTIMINE

Areng – kriisiaja MOERÖÖGATUS? Koroonakriis on toonud moodi arengu kui põhiväärtuse – juhtimisja ettevõtlusvebinare pakutakse praegu rohkem, kui keegi vaadata jõuaks!

KATI TIKENBERG koolitusfirma Aeternum koolitaja, partner

õigile on selge, et meie meeltes mõlgub vaid üks küsimus: „Mida on see kriis tulnud meile õpetama?” Olles nüüd osalenud rohkem kui 20 seminaril, kus sedasama küsimust lahatakse, olen tõeliselt üllatunud, sest kõige populaarsemad on vastused, mille järgi peaks üks 21. sajandi ettevõtja tegutsema juba ammu! Ilmselt ongi meile seesuguseid raputusi vaja, et teoreetilised teadmised praktikasse jõuaksid. Viis põhimõtet, mida kannavad (edukad) tänapäevased juhid ja organisatsioonid, on järgmised:

[¹] Märkan, kuulan, tunnustan!

Sage soovitus kriisi edukaks seljatamiseks on üleskutse pöörata inimestele rohkem tähelepanu ja neid tihemini tunnustada. Tähelepanu- ja tunnustusvajadus on aga meie kõigi baasvajadused, mis on kriitilised ka siis, kui väidame vastupidist. Suurepäraselt tehtud töö võib ju tunduda „normaalsena“, kuid siiski tuleb seda märgata ja tunnustada, et ka töötaja teaks, et sa teda hindad. Me ei pea olema kodukontoris pantvangid, et suhtlemiseks aega võtta!

[2] Parem karta, kui kahetseda!

Korralda oma tegevus nii, et sul on alati olemas rahavaru võimalikeks ootamatusteks. Kuna koolitusäri on hooajaline, siis lähtun ise madalhooajaks säästmisel 50-30-20 põhimõttest, mida on oma raamatus „All Your Worth: The Ultimate

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

Lifetime Money Plan” populariseerinud USA senaator Elizabeth Warren. Selle mudeli järgi kuulub 50% käibest vajaduste rahuldamiseks, 30% soovide täitmiseks ja 20% säästudeks. Ehkki see mudel on mõeldud tarbijale, saab selle edukalt ümber kanda ka ettevõtte rahakotti.

[₃]

Endas kahtlemine ja vigade tunnistamine viib edasi!

Tavapäraselt on juhid pigem enesekindlad ja kahtlevad harva oma otsustes. Kriis võib ka sinus tekitada tunde, et võimatu on teha õigeid otsuseid. See on hea meeldetuletus, et oled siiski inimene, kes on segaduses, kahtleb ning teeb vigu. Tervislik enesekriitika on omal kohal ka nn rahuajal. Kui oledki teinud vea või ei tea, kuidas edasi, siis on oluline seda tunnistada! Paradoksaalsel kombel tõstab selline haavatavus juhina sinu väärtust!

[4] Mantra: paindlikkus ja kiirus

Kriisist väljuvad võitjana organisatsioonid, kes suudavad kiiresti ja operatiivselt muuta seniseid protsesse või tervet ärimudelit. Hetkeolukord on paljudele näidanud, et jätkusuutlikkuse alus on paindlikkus. Analüüsi ausalt, kui suur on sinu organisatsiooni võimekus kohaneda kiiresti muutuvas reaalsuses. Kas sinu e-poes öeldakse kliendile, et see kaup on meil ainult tavapoes – kahjuks ei osanud me seesugust olukorda ette näha – või ollakse valmis operatiivselt tegutsema? Proaktiivsed muudatused, mitte reaktiivsed kärped on see, mis eraldab terad sõkaldest!

[⁵]

Olen liider, mitte juht!

Viimane ja vaat et kõige olulisem: kui usud, et kriisid on hüppelaud tulevikku, siis mõtlevad nii ka sinu inimesed! Viksi kingad ja kammi juuksed isegi siis, kui istud kodukontoris ekraani ees. Usu – sinu inimesed käituvad su tegude, mitte sõnade järgi!

CRAMO

Remo Holsmer, Cramo Estonia tegevjuht.

KRIISIOLUKORD PAKKUS IDEAALSEID VÕIMALUSI E-TEENUSTE KÄIVITAMISEKS Ehitusseadmete rent on valdkond, mida on seni peetud pigem traditsiooniliseks ja mis on jäänud digirevolutsioonist puutumata. Ehitusseadmete rendifirma Cramo tuli kriisi alguses välja digilahendusega, mis võimaldab senisest mugavamalt renditööriistu hallata ja rentida. Teatajale rääkis uuest lahendusest Cramo Estonia tegevjuht Remo Holsmer. Kas digilahenduste poole liikumine oli planeeritud juba enne kriisi algust?

Cramo e-rendi portaali ja äpi loomine on olnud pikem protsess. Soovisime luua keskkonda, mis ei oleks pelgalt e-pood. Meie eesmärk oli luua ehitusettevõtjale digitaalne tööriist, mille kaudu saaks mugavalt hoida silma peal kõikidel rentimisega seotud aspektidel. Portaali kaudu saab vaadata arveid, jälgida, millised seadmed on rendile võetud, millised broneeritud ja tagastatud. Samuti saab meie digilahenduse kaudu tellida tagastustransporti ja anda teada võimalikest tõrgetest. Seega on tegemist olnud pisut suuremat arendust nõudva ettevõtmisega, mis on olnud töös juba mõnda aega. Sellist kriisi ei osanud loomulikult keegi ette ennustada, aga kahtlemata on e-lahenduse käivitamine eriolukorras ideaalne proovikivi.

Milline on olukord IT-teadlikkusega? Enamikul on küll nutitelefonid, kuid kuidas ehitustöötajad on digilahenduse vastu võtnud?

Ehitus on valdkond, kus digiteadlikkus ei ole ehk nii omane kui näiteks IT-s, kuid tõenäosus, et inimesel ei ole nutitelefoni ega arvutit, on pigem väike. Samuti tuleb mõelda, et ka siin on peale kasvamas põlvkonnad, kelle jaoks digitaalne on pigem norm kui midagi erilist. Kindlasti ei kao rendivaldkonnas kuhugi ka kiire kõne projektijuhile, kellega oled aastaid suhtlema harjunud, kuid Cramo e-rent annab võimaluse kõike rentimisega seotut hallata – seega on tegemist

mugavustööriistaga, mida saab kasutada ka näiteks laupäeva õhtul kell kümme, kui töömõtted pähe tulevad.

E-rent vs. äpp, kas neil on ka suuremaid erinevusi?

Sisuliselt on e-rent ja äpp seesama teenus mõne väikese erinevusega. Näiteks on äpis võimalik renditud seadme seerianumbri skaneerimise abil vaadata seadme tehnilisi näitajaid, juhendeid jms. Pigem on meie eesmärk aga pakkuda mugavat lahendust, mis toimiks nii arvutis kui ka telefonis.

Miks peaks kasutama e-kanaleid või äppi, kui nagunii peab kohale tulema?

Tegelikult ei pea kohale tulema. Transpordime seadmeid ka objektile. Klient broneerib e-kanali kaudu ja meie viime kohale. Seni on transporti kasutatud pigem suuremate seadmete rentimiseks, kuid oleme siingi katsetamas uuenduslikumaid lahendusi, et pakkuda kontaktivaba rentimise võimalust ka väiksemate seadmete rentimiseks. Alustasime koostööd Bolt Business Deliveryga, et ka käsitööriistade tellijal oleks võimalus lasta soovi korral seade oma objektile tuua.

Kuidas ehitusseadmete renditurul kriisiajal läheb?

Me oleme otseselt seotud ehitussektori tõusu ja langusega. Kui mõni erand välja jätta, siis kriisiajal töö ehitusobjektidel jätkus ja need ehitatakse valmis. Küsimus on, kas ja kui palju uute projektide algust edasi lükatakse, ning sellel pinnal on tunda teatavat närvilisust. Siinkohal oleks oluline riigi sõnum, et nad on valmis oma tellimusi ja investeerimisobjekte kiiresti avama. See annaks hea signaali ka erasektorile ja suurendaks kindlustunnet. Me Cramos vaatame oma tegemisi pikemas perspektiivis, et olla turu taastumisel klientide teenindamiseks heas vormis. Üks osa sellest plaanist on just eespool räägitud digilahendustesse panustamine.

PIIRIKAUBANDUS

Lätis käiakse

käraka järel aina vähem

MARJE JOSING Eesti konjunktuuriinstituudi direktor ELMAR ORRO Eesti konjunktuurinstituudi ökononomist

 Eesti (Alcostock)  Läti (Alko1000) 18,00

 2016

 2017

 2018

14,00

 2019

25 21

18 14

10,99

10,5 8,99

8,99 7,99

8,00 6,00

6,12

5,57

2,00 0,00

Käis Lätist spetsiaalselt ostmas

Ostis Lätist reisil või läbisõidul olles

Joonis 1. Alkohoolsete jookide ostmine ostuviisi järgi 2016–2019, % vastanutest.

2017

2018

Viru Valge 0,5 liitrit 40%

esti konjunktuuriinstituut (EKI) on 20 aasta jooksul analüüsinud trende Eesti alkoholiturul ja arvutanud välja Eesti elanike alkoholitarbimise. Tarbimise arvutamisel on olnud oluline lahutada Eestis müüdud alkoholikogustest maha need kogused, mida ostsid kaasa ja tarbisid välisturistid. Eestimaalased ise ostsid aga kuni 2016. aastani välismaalt alkoholi kaasa vähe. 2016. aastal muutus olukord järsu aktsiisitõusu tõttu. Alates 2016. aastast hakkas EKI kord aastas tegema kohalike elanike piiriostude uuringut, sest suur osa ostudest oli liikunud siseturult Lätti ja seda mahtu tuleb tarbimise arvutamisel arvesse võtta. Kui 2016. aastal oli EKI piiriostude uuringu andmetel Lätist alkoholi ostnud 21% täiskasvanud Eesti elanikest ja välismaalt toodi 8% Eesti elanike alko-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

2019

nov

veebr

nov

Saku Originaal Export 24 × 0,33 liitrit 5,2%

Joonis 2. Viinapudeli ja õllekohvri jaehinna muutused Eesti ja Läti piiriäärsetes kauplustes 2017., 2018. ja 2019. aasta novembris* (hind eurodes 0,5 l viina ja õllekohvri kohta). * Eesti õllekohvri hind ei sisalda panti

Kui Covid-19 haiguspuhangu mõjul kehtestatud eriolukorrast Eesti majanduse jaoks midagigi positiivset otsida, siis võiks see olla Läti piirikaubanduse järsk vähenemine.

6,49

4,00

0 %

10,00

euro

13,99 11,99

12,00

16,99

13,99

holi tarbimismahust, siis 2017. ja 2018. aastal oli neid inimesi juba 35% ning 2018. aasta tarbimismahust 33% osteti välismaalt.

Murrang 2019. aasta teisel poolel

2019. aasta andmed näitasid juba mõningat piirikaubanduse koomaletõmbumist (Eestis juulis toimunud aktsiisi alanemise mõjul), sest möödunud aastal oli Lätist alkoholi ostnud inimeste osakaal langenud 33%-ni ja tarbimismahust toodi välimaalt 30%. 2019. aasta sisse mahtus kaks väga erinevat poolaastat. I poolaastal jätkus piiriostude kasv ja II poolaastal pärast Eesti aktsiisilangetusi välismaalt ostmine vähenes. Kui vaadata küsitluse andmeid, siis on näha, et vähenenud on eelkõige nende inimeste hulk, kes on spetsiaalselt sõitnud Lätti alkoholi ostma. Sellise

tarbijagrupi osakaal on vähenenud juba paar viimast aastat ja 2019. aastal oli Lätist kas läbisõidul või reisil olles alkoholi ostnuid üle kahe korra enam kui spetsiaalselt alkoholi ostmas käijaid (vt joonis 1). Lätist ostmine algas 2016. aastal ja käivitajaks oli aktsiisitõusust tingitud kange alkoholi jaehindade suur vahe Eestiga. Kuigi ka seni olid Eesti alkoholi aktsiisimäärad võrreldes Lätiga olnud mõnevõrra kõrgemad, siis jaehindades ei olnud vahed suured ja piirikaubandust peaaegu ei eksisteerinud. Alkohoolsete jookide aktsiiside tõstmine 15% võrra 2015. ja 2016. aastal ning täiendavalt õlle ja lahja alkoholi aktsiisi suurendamine vastavalt 87% ja 60% 2017. aastal viisid selleni, et võrreldes aktsiise vähehaaval tõstnud Lätiga kasvasid alkohoolsete jookide jaehinna erinevused. Nii kasvas aasta-aastalt Lätis käimine spetsiaalselt alkoholi ostmise eesmärgil ja kaasa osteti aina suuremaid koguseid. 2018. aastal otsustas valitsus senist kiiret aktsiisimäärade kasvutempot pidurdada ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära suurendati plaanituga võrreldes vaid

PIIRIKAUBANDUS  Toiduained 60

 Mootorikütus

 Ehituskaubad

 Rõivad, jalatsid

 Aianduskaubad

 Mööbel

57 48

 Tubakatooted

40 30

13 8

13 5

Alkoholiostjad kokku

Spetsiaalselt ostmas käinud

Kes ostsid läbisõidul või Lätis reisil olles

Joonis 4. Kaupade kaasaostmine Lätist alkoholi ostes 2019. aastal (% Lätist alkoholi ostnud vastajatest).

100% 80%

3 6 11

60%

40% 20% 0%

7 14 14 24

2 9

5 16

21 27 34

18 15 10 7 2016 2017 2018 2019

 Üle 500 €

 201-500 €

 101-200 €

 51-100 €

 10-50 €

 Kuni 10 €

Joonis 3. Keskmine alkoholiostu summa ühe Läti reisi jooksul aastatel 2016–2019 (% vastanutest, kes ostsid Lätist alkoholi). pooles mahus. 2019. aasta alguses jäid aktsiismäärad muutmata ja sama aasta 1. juulist vähendati kange alkoholi, õlle ja lahja alkoholi aktsiise veerandi võrra. Need meetmed tõid 2019. aasta lõpuks kaasa ka alkohoolsete jookide jaehindade alanemise Eestis (vt joonis 2) .

Põhiliselt ostetakse alkoholi endale

Lätis käivad alkoholi ostmas kõige enam Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti elanikud – spetsiaalselt käis selleks Lätis 2019. aasta küsitluse järgi umbes viiendik nende piirkondade elanikest. Lätis läbisõidul olles ostsid alkoholi sagedamini nooremas ja vanemas keskeas inimesed, spetsiaalselt alkoholi ostmas käinutest oli suurem keskealiste inimeste osakaal. Lätist on alkoholi enam ostnud ka suurema sissetulekuga ja suurema alkoholitarbimisega inimesed. Põhiliselt käiakse Lätis alkoholi ostmas endale. Varem oli levinud ka tuttavatele Lätist raha eest alkoholi kaasatoomine, kuid see on nüüdseks vähenenud ja nende inimeste osakaal, kes seda teevad, on langenud

48%-lt 2018. aastal 28%-ni 2019. aastal. Vähenes ka alkoholi kaasaostmine edasimüümiseks. Võrreldes 2018. aastaga olid 2019. aastal kasvanud kuni 100-eurosed alkoholiostud, samas kui kallimaid oste (üle 100 euro) on jäänud vähemaks (vt joonis 3). Suuremaid summasid kulutasid enam alkoholiostudele spetsialiseerunud käijad – kui kõigist alkoholiostnutest kulutas 2019. aastal Lätis üle 100 euro ühe reisi jooksul 22%, siis spetsiaalselt alkoholi ostmas käinutest 42%.

Enamasti käidi ostureisil paar korda aastas

Läti on eestimaalaste jaoks oluline sihtmaa/transiitmaa ja seal käiakse palju nii puhkamas kui ka ärireisidel. Lätist läbisõidul või reisil olles alkoholi ostmise sagedus 2019. aastal ei muutunud ja kõige enam (44% Lätist alkoholi ostnutest) oli neid vastajaid, kes olid seda teinud kaks-kolm korda aastas. Spetsiaalseid alkoholi ostureise teinud vastanute hulgas oli samuti levinuim

kaks-kolm korda ostmas käimine, samal ajal aga vähenes tuntavalt neli-viis korda aastas alkoholi ostmas käinute osakaal (28%-lt 2018. aastal 8%-ni 2019. aastal). Lätist alkoholi ostmise populaarsuse vähenemist iseloomustab ka see, et eelmiste aastatega võrreldes jäi 2019. aastal märksa vähemaks neid inimesi, kes teadsid korraga mitmeid Lätist alkoholi ostnud inimesi – kui 2017. aastal oli selliseid elanikke 33% ja 2018. aastal 31%, siis 2019. aastal veel vaid 20%. Ligi viiendik elanikest ei teadnud ühtegi Lätist alkoholi ostnut. Lisaks alkoholiostudele tõi piirikaubandus kaasa ka paljude muude kaupade kaasaostmise. Nii tõid Lätist alkoholi ostnud inimesed 2019. aastal kõige sagedamini kaasa toiduaineid ja mootorikütust (vastavalt 57% ja 47%). Spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimesed ostsid sagedamini ka tubakatooteid ja ehituskaupu (vastavalt 27% ja 25%).

Tänavu enam eriti Lätti osturetkele ei minda

2019. aasta novembris tehtud küsitlus näitas, et 2020. aastal kavatseti kindlasti Lätti ostma minna alkohoolseid jooke (7% vastanutest), mootorikütust (6%) ja toiduaineid (7%, vt joonis 4). Samas võrreldes 2018. aasta küsitlusega olid järgmise aasta alkoholi ostuplaanid muutunud tagasihoidlikumaks, kuna siis plaanis 2019. aastal Lätist kindlasti alkoholi osta 14% vastanutest. Praegu saame öelda, et viiruse tõttu piiride sulgemine on inimeste plaane täielikult muutnud. Piiride taasavamisel teatud ostuhuvi kindlasti tekib, kuid piirikaubanduse kuldajad on möödas, sest märkimisväärselt on vähenenud sellise ostmise peamine tõukejõud – väga erinevad jaehinnad. Oma osa mängib kindlasti ka majanduskriisis kasvav töötus ja vähenenud sissetulekud, sest üldjuhul on alkoholi tarbimine suurem headel aegadel ja tarbimine väheneb kriisi ajal.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

TÖÖSUHTED

Kriisiaja õppetunnid töösuhetes

lustuseks väärivad kahtlemata kiitust kõik need tööandjad ja töötajad, kes suutsid erakordselt kiiresti kohaneda, viia ellu muudatused tegevustes ja protsessides ning jätkata kõigele vaatamata ohutult tegevust. Need ettevõtted koos oma meeskondadega on eeskujuks kõigile ning neil on, mida edaspidi jagada ja õpetada. Nende inimesed said rikkamaks väga olulise kogemuse võrra ja saavad edasi minna senisest tugevamate meeskondadena.

Riskid vajasid hindamist

COVID-19 tõi kaasa suure hulga kulusid nii nendele ettevõtetele, kes ei saanud tegevust jätkata või jätkasid vaid osaliselt, kui ka nendele, kes jätkasid tegevust ning isegi senisest suuremas mahus. Kõik algas töökeskkonnaga seotud riskide hindamisest. Paljud ettevõtted täiendasid töökeskkonna riskianalüüsi bioloogilise ohuteguri ehk viiruse võimaliku leviku ja selle ennetamise võimaluste seisukohast. Järgnes maskide, kinnaste, visiiride ost ning vaheseinte ehitus või paigaldus. Lisaks tuli välja töötada töökorralduslikke meetmeid, näiteks kuidas kontaktivabalt pakkide üleandmist korraldada. Leidus ka neid ettevõtteid, kus otsustati alustada ruumide ümberehitusega, et olla vajaduse

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

PIRET KALJULA tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant

MEELI MIIDLAVANATALU tööinspektsiooni peadirektori asetäitja

korral paremini valmis järgmiseks sarnaseks olukorraks. Kuid see on vaid füüsilise töökeskkonna pool.

Kuidas leevendada hirme?

Viiruse levik seadis juhid sageli silmitsi oma inimeste hirmudega, olgu need siis põhjendatud või liigse paanika hõngulised. Väga teravalt tuli esile töökeskkonna psühhosotsiaalne pool ehk vajadus tegeleda inimeste hirmudega, et ka nende vaimne tervis säiliks nii eriolukorra ajal kui ka taas igapäevarutiini naastes. Leidub neidki, kes siiani karda-

Eriolukord sai selleks korraks läbi. Nüüd on aeg mõelda, millised õppetunnid töösuhete ja töökeskkonna vallas edaspidiseks kaasa võtta.

vad oma meeskondade juurde naasta, olgu see tingitud siis töötaja enda või tema lähedaste tervisest. Lisanduvad töökoormuse võimaliku suurenemisega seotud hirmud ning muidugi ka hirm lähikuudel üldse tööta jääda. Paraku oli ka neid juhte, kel tuli langetada koondamisotsus ja seetõttu tekkisid pinged. Nii ostsid paljud ettevõtted oma töötajate emotsionaalseks toetamiseks lisaks muudele töökeskkonna teemadele sisse ka psühholoogi nõustamisteenust. Kõigele siiski korraga ette mõelda ei suuda ja paljudel tööandjatel ootab töökeskkonna uus hindamine alles ees, et tööle naasmine sujuks valutumalt ning viirus mitte mingil juhul ei leviks. Nüüd on õige hetk ka ettevõtte töökorralduse reeglite ülevaatamiseks – ehk on seal kirjas midagi sellist, mis ei ole enam asjakohane? Äkki sisaldub seal isegi nõudeid, mille täitmine ei ole tegelikult üldse vajalik ega eesmärgipärane? Lisaks tööandja ühepoolsetele tegevustele on kindlasti veel terve hulk töötajaga silmast silma läbirääkimisi ootavaid teemasid.

Nüüd on õige hetk ka ettevõtte töökorralduse reeglite ülevaatamiseks – ehk on seal kirjas midagi sellist, mis ei ole enam asjakohane?

TÖÖSUHTED

Segased lood kaugtööga Väga palju küsimusi tekitab kaugtöö, sest see tabas inimesi sageli ootamatult. Praeguseks on selgeks saanud, et paljudele on see täiesti sobiv tööviis ja kontorisse naasmise mõte ei tundugi enam eriti kütkestav. Kahtlemata toob see ettevõtte kulude seisukohalt kaasa küsimuse, kas kontoripinda on üldse vaja, ning kui jah, siis kui suurt pinda on tegelikult tarvis. Sest isegi kui osa töötajaid jäävadki edaspidi suuremas mahus kaugtööle, siis naasvatele töötajatele tuleb vähemalt esialgu tagada piisav distants. Töölepingu seadus eeldab, et pooled sõlmivad kaugtöö tegemiseks kirjaliku kokkuleppe. Kuid nüüd, mil inimene on juba kaks või isegi kolm kuud teinud ainult kaugtööd, on vaatamata kirjaliku kokkuleppe puudumisele faktiline kokkulepe siiski sõlmitud. Ükskõik kummalt initsiatiiv alguse sai, tegi tööandja või töötaja ettepaneku kaugtööks ja teine pool nõustus sellega ehk ei vaielnud vastu ja alustas töötegemist kaugtööna või tööandja võttis kaugtööna tehtud töö vastu. Järelikult on kokkulepe sõlmitud ja jätkuvalt kehtiv.

Paljudel juhtudel jäid tööandja ja töötaja vahel läbi rääkimata järgmised teemad. h Töötaja töötingimused kaugtööl – kas töötajal on kodus korralik tool ja laud ergonoomiliseks istumiseks, samuti kuvar? h Kas edaspidi on mõlemale poolele vastuvõetav, et töösuhe jätkub distantsilt, või on ootus hoopis kontoris kohtuda? Kas igal tööpäeval või mitte? h Millal peab töötaja kindlasti füüsiliselt kohal olema? h Kas ja kuidas kontrollib tööandja töötaja n-ö kohalolu kaugtöö korral, on see talle üldse oluline? Teisisõnu, kas on vaja kokkuleppeid tööaja kohta ning millised on võimalused paindlikuks tööaja korralduseks? h Näiteks töötaja teeb tööandjale ettepaneku, et ta on igal tööpäeval arvuti juures kella 8–10, seejärel perekondlike kohustuste tõttu eemal kuni kella 12-ni ning siis jälle kohal 12–16, seejärel tunni eemal, kuid tegeleb taas tööteemadega kella 17–19.

Ongi kaheksatunnine tööpäev. Kui see mõlemale poolele sobib ja võimaldab tööd korraldada, siis on ju tulemus suurepärane. h Mis saab ületunnitööst ja/või lisandunud töökohustustest? Kas need jätkuvad, mis mahus ja kui kaua ning kuidas need hüvitatakse? h Osalise tööaja jätkumine pärast töölepingu seaduse §-i 37 võimaluste rakendamise lõppu. Kas tuleb teha töötajale ettepanek poolte kokkuleppel veel mõneks ajaks osalise tööajaga jätkamiseks või on vaja püsivalt töölepingut muuta? Mis saab, kui töötaja nõus ei ole? Kui paljud töötajad nõus ei ole? Kokkuvõttes soovitame, et tööandja peaks välja selgitama oma töötajate vajadused, hindama oma võimalusi ja jätkamiseks vajalikku ressurssi ning langetama otsuseid. Kui otsused tehtud, tuleb nendest töötajatele selgelt rääkida ning kaasata nad uute, tulevikuprotsesside kujundamisse.

TEELE PÄIVALILL Omniva personali arendusjuht

Ära möödu must lähedalt! Seoses koroonaviirusega tegime Omniva töökorralduses põhjalikke muudatusi. Kuu aega enne esimese COVID-19 juhtumi kinnitamist Eestis alustasime kätehügieeni kampaaniaga, mille eesmärk oli panna töötajaid tihedamalt käsi pesema ja haigena mitte tööle tulema.

ampaaniat saatis edu, sest haiguslehtede arv, mille trendi jälgisime aasta algusest, vähenes 43%. Esimese kinnitatud haigusjuhtumi avastamisel Eestis alustasime kohe kriisikoosolekutega. Pidime oma igapäevast tööd jätkama, kuid tegema seda turvaliselt. Juhtkond kutsus kõik ärid kokku ja personalijuht oli ette valmistanud tegevuskava, mida raamiks võttes leppisime kiiresti vajalikud toimetused kokku.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

Fotod: Omniva

TÖÖSUHTED

Omnivas pandi koosolekuruumide juurde humoorikad plakatid, mis teavitavad, kui palju inimesi võib selles ruumis korraga viibida. Meie moto oli selge: parem karta kui kahetseda. Palusime püsida kaks nädalat kodukontoris töötajatel, kes olid ükskõik millisest välisriigist saabunud juba nädal varem. Eriolukorras oli teadmatust palju. Seetõttu seadsime fookuse kahele asjale: tagada töötajate ja klientide turvalisus, hankida töötajatele isikukaitsevahendid ning juhendada neid võimalikult ohutult tavapärast tööd jätkama. h Ärikriitilistel ametikohtadel töötavad inimesed saatsime kodukontoritesse. Seejärel ka kõik teised, kelle tööülesanded lubasid. h Eesliinitöötajad said desinfitseerimispakikesed, mida ka tööhoonetest eemal olles kasutada. h Postkontorite teeninduslaudadele paigaldasime eraldusklaasid. h Koostasime ametipõhised käitumisjuhendid, kuidas hoida enda ja klientide tervist. h Ühtlasi jagasime juhendeid, kuidas käituda, kui kolleeg või klient on nakatunud viirusesse. h Mitmes keeles tõlgitud materjale kasutasime sisekommunikatsiooni kanalites, et kõikide töötajateni jõuda. Jagasime ajakohast infot ja juhendeid grupis Omniva Employees (1000-liikmeline töötajate Facebooki grupp) ja siseveebis Omniversum ning tekitasime võimaluse pääseda infole ligi

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

ka töökeskkonna välisest serverist. Eesmärk oli jõuda kõikide töötajateni. h Pikendasime postkontorites kõikide pakkide hoiutähtaegu, et külastatavust ajutiselt vähendada. h Sulgesime tervise- ja sporditoad ning viisime füüsilise kontakti miinimumini: keelasime välislähetused, koolitused kolisime elektroonilistesse keskkondadesse, majade vahel liikumine oli lubatud ainult põhjendatud juhtudel. Tootmispindadel viibimine oli lubatud ainult seal töötavatele inimestele. Töövestlused viisime elektroonilistesse kanalitesse, kohtumised kandidaatidega ja väliskülalistega olid keelatud. h Pakkusime vaimse tervise tuge nii juhtidele kui ka töötajatele. Pärast eriolukorra lõppu lubasime töötajaid etapiviisiliselt tagasi tööruumidesse, jättes riskirühmad viimasteks. Tagasipöördujatel palusime täita terviseankeedi, veendumaks, et töökeskkonda naasjad on terved. Neil, kel oli soov või vajadus jääda kodukontorisse, võimaldasime seda kokkuleppel juhiga.

Meie moto oli selge: parem karta kui kahetseda.

Haiguskollete tekkimise vältimiseks kehtestasime piirangud ruumide täituvusele, juhid hindasid üle kahemeetrise vahemaa hoidmist töötajate vahel ja piisava ruumi puudumisel korraldati vahetustega töö. Ühtlasi leppisime kokku, et üritused tööruumides on lubatud vaid vahemaa hoidmise reeglist kinni pidades ning lahtiseid sööke ja jooke me ei jaga. Ka kätlemised asendasime lehvitustega. Jätkuvalt on kategooriliselt keelatud haigena tööle tulemine ja haigestumisel tuleb kohe töökohalt lahkuda. Tööruumid on tähistatud kahemeetrise distantsi hoidmise meeldetuletustega, nõupidamisruumid on tähistatud maksimaalselt lubatud osalejate arvuga ning ka liftile läks silt soovitusega eelistada treppe. Ühistransporti kasutavatel töötajatel palusime koostöös juhiga leida tipptunde vältivad tööle tulemise ajad. Linnadevahelise ühistranspordi kasutajatel palusime naasta tööle hilisemas etapis. Ekskursioone ei korralda. Ning loomulikult, kui eriolukorras võeti kasutusele uusi lahendusi, mis suurendasid digitaliseeritust või tõhustasid tööd, siis soovitasime nendega jätkata. Praegu võtame olukorda rahulikult, kuid muidugi oleme igaks juhuks endiselt valvel.

VÕRGUSTUMINE

KAPITAL, MILLE VÄÄRTUS AJAS VAID SUURENEB Eestis on palju ettevõtteid, mille omanikud on perekonnad või sõpruskonnad. Iga ettevõtte pikaajalise eduka toimimise üks alus on järjepidevus. Mis juhtub aga siis, kui ei ole oma ettevõtet perekonnas või tutvusringis kellelegi üle anda või müüa? MARJU MÄNNIK kaubanduskoja väliskaubanduse vanemnõunik

12. mail toimus veebiseminar, mis keskendus ühele võimalikule lahendusele – võrgustumisele. Võrgustumisest rääkis lektor Aide Tõnts, kes on töötanud rahvusvahelistes ettevõtetes seitsmes riigis.

Maailm on muutunud suhetepõhiseks

Elu jooksul kohtume 20 000–30 000 uue inimesega eri elualadelt, eri vanusegruppidest ja rahvustest. Meie maailm on muutunud suhetepõhiseks ning selleks, et olla edukas, teeb praegune ettevõtte juht rohkem kui varem koostööd erinevate sidusrühmadega. Ei piisa vaid koostööst oma ettevõttes töötavate inimestega, vaja on ka suhteid väljaspool. Väga suur osa ettevõtete juhtidest (eri uuringute andmetel lausa 70%) tunnistavad, et nende sotsiaalsed oskused vajavad arendamist.

Aina suuremaks konkurentsieeliseks muutub see, kui saame tööalaselt kasutada oma sotsiaalset võrgustikku. Juba praegu on üsna levinud olukorrad, kus ettevõtte uued töötajad lahkuvad vähem kui aasta pärast, sest ei ole saanud ettevõttes oma võrgustikke kasutada.

Võrgustumine annab konkurentsieelise

Igaüks meist peaks läbi mõtlema, milliseid inimesi on hea oma võrgustikus omada ja milliste inimestega soovime tutvuda. Samuti tuleb alati kasuks võimalikult mitmekesine võrgustik, mis tagab terve elukaare jooksul piisavalt valikuvõimalusi, kui soovitakse tööelus muudatusi teha. Sotsiaalne kapital on vajalik ja üks parematest kohtadest, kuhu oma aega ja ressursse panustada.

Kas teadsid? Tinglikult on võrgustikud jagatud kolmeks. h Isiklik võrgustik on sind iga päev ümbritsevatest inimestest koosnev ring. Naisi peetakse isiklike võrgustike loomisel väga edukaks. h Operatiivne võrgustik on seotud tööga. Võrgustik luuakse konkreetse seltskonnaga teatud töö või projekti tegemiseks. Operatiivse võrgustiku loomise oskuselt on mehed ja naised võrdsed. h Strateegiline võrgustik on tuleviku tarbeks ehitatav professionaalne võrgustik. Mehed on selles vallas naistest mõnevõrra paremad. Üks põhjuseid võib olla pärit lapseeast, näiteks hobide valikust. Jalgpallitrennis, kus meeskonnas mängib korraga rohkem lapsi, on suurem tõenäosus alustada endale seda teadvustamatagi võrgustiku loomisega kui näiteks mõne muusikariista mängimise oskuse omandamisel, kus erialatunnis on õpilane vaid koos õpetajaga.

12. mail toimunud veebiseminari „Juhtide Klubi: võrgustike olulisus keerulisel ajal“ on võimalik tasuta kuulata koja kodulehelt: www.koda.ee/et/sundmused/jarelvaadatavad-veebiseminarid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

LOOVUS

Kriis kui väärt proovikivi oma

LOOVUSE ARENDAMISEKS

ANU TÄHEMAA loovate juhtide strateegiline nõustaja

„Lase end vabaks! Ole loov!” Kõlab kui klišee ega ole tõsiseltvõetav. Kuidas loov? Kui kuni ülikoolini peab tegema kõike kooliprogrammi täpsete juhiste järgi, et mitte erineda, teisiti arvata või käituda, siis ettevõtetes eeldatakse äkki loovust?

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

LOOVUS

ida loov üldse tähendab? Ja miks peaks üks juht üldse loovusele mõtlema? Mis kasu sellest ettevõttele on? Nii võis mõelda jaanuaris 2020, aga mitte juunis 2020. Märts lõi segamini inimeste harjumused ja rutiini. Teadmine, et elu on täis muutusi, millega tuleb harjuda, oli olemas, aga et see ka tegelikult nii on ning kuidas täpselt mõjuvad suured seisakud inimestele ja majandusele – paljudel lihtsalt puudub selles vallas isiklik kogemus. Ootamatud piirangud ja mõningane vabadusekaotus tekitasid hirmu, mis on loovuse üks suurematest summutajatest. Kuidas leida loovus eriolukorras ja selle järel, kui tähtajad on lõhki ning teadmatus külvab ebakindlust?

Loo uus rutiin

Jah. Kõik tulebki ümber mõelda. „Head kriisi ei tohi lasta raisku minna,” ütles Winston Churchill. Segaduses on sõnum ja seda suudavad enda kasuks pöörata ettevõtted, mille juhid keskenduvad inimeste juhtimisele, eristumist võimaldavatele lahendustele ja säilitavad tasakaalukuse. Kõik on nagu lennukis: esmalt paigaldame hapnikumaski endale, hoiame tuju üleval, tegevused tasakaalus ning siis jagame seda ka töötajatele. Töötajad vajavad juhti kui inimest, kes oskab kuulata, mõista ja anda tagasisidet nii, et motivatsioon säiliks. Suhtumine nõrgub alati ülevalt alla, ning see ei ole midagi, mida rohujuure tasandilt kasvatada. Ükski lõke ei anna sooja enne süütamist. Märtsis joonistusid selgelt välja juhid, kes võtsid uut reaalsust kui elu loomulikku osa ja mõistsid vajadust tegutseda. Teised kaotasid suuna ja ajataju, kulutades enamuse energiast muretsemisele, süüdlaste otsimisele, lootuse (mitte loovuse) putitamisele. Millise ettevõtte töötajad kohanesid muutustega kiiremini? Ilmselgelt selliste, kus juhid tegid seda, mida neilt oodati – juhtisid. Ennast ja teisi. Loovalt, enesekindlalt. Just enesekindlus on oluline märksõna, mida loovus kasvatab. Loovus on avatus uuele: mõtteviisile, tegutsemisele. Kõik edukad inimesed, sh tippjuhid, keda ma tean, on loovad, avatud uutele võimalustele. Sest see on neile endile ja ka nende töötajatele kasulik. Igas mõttes. Tuleviku tööturgu nähakse robotite suurema kaasatusega – need on kiiremad ja veatud. Kuid masinad ei saa kunagi olema loovad ega leia lahendusi kriitilistes olukordades. Seega võtkem kriisi kui head proovikivi oma loovuse arendamiseks.

Näiteks on end väga kasulik harjutada tööpäeva jooksul teadlikult pause tegema. h Harvard Business Review teavitab mais 2017: „Planeeritud pausid tööpäeva sees aitavad parandada enesetunnet ja tõsta efektiivsust.” Head lahendused saabuvad siis, kui inimene vaimselt lõõgastub. See on hetk, kus aju loobub esmasest ülesandest meid elus hoida ja annab ruumi uuele. h Ka Saksa/Hollandi teadlane Bas Kast kirjeldab oma raamatus „Ja korraga käis KLIKK!” (Und Plötzlich Macht Es Klick, 2015) näidete varal, et tegevus, mis erineb meie igapäevasest rutiinist (näiteks tagurpidi kõnd), aitab ajus luua teistsuguseid ühendusi, sh mõtteid uuteks võimalusteks.

Loovus on avatus uuele: mõtteviisile, tegutsemisele. On teada, et kuulsad loomeinimesed, näiteks Pjotr Tšaikovski ja Haruki Murakami võtsid teadlikult pause päeval jalutamiseks või unistamiseks. Tulemused on kõigile kuulda ja näha.

Rõõm ja kogemused liidavad

Tegevused, mis tõstavad meeskonna toonust, loovad usaldusliku õhkkonna ja toetavad loovuse arengut. Juhtidel on kasulik korraldada meeskonnale koolitusi, mille tegevus viib meeskonna mugavustsoonist välja. Näiteks etenduskunstid (teater, tants, muusika jne). Praegu on eriti lihtne kutsuda hommikuse koosoleku või lõunapausi ajal virtuaalkülalisi, kes seda kõike pakuvad. Silmaringi laienemine on kasulik igas vanuses.

Loo autori COVID-19 karantiini ajal loodud kahekümneminutiline onlineenergiasüst „Take a Break“ koos venitusja reaktsiooniharjutustega on aidanud paljudel tõsta tuju ja parandada enesetunnet keskmiselt 30% võrra. Aju saab puhkust, meeled värskendust ja edasine tegevus on olnud produktiivsem.

Tulemuslikult ja kirega

Enamik juhte unistab loovast meeskonnast, kes teeb tööd tulemuslikult ja kirega. Need ootused väljenduvad selles, et koosolekul võiks olla pidev ideede sadu ja juhti toetav õhkkond. Karantiiniaja veebikoosolekud on andnud juhtidele vastupidise kogemuse ning ekraani kaudu on osalejate emotsioonide ja tunnete tajumine kordades keerulisem. Inimesed on pigem passiivsed ja ootel. Jah, väsimus ja halb internetiühendus mängivad oma osa, aga kui ekraanilt vaatavad iga päev vastu tuimad, osavõtmatud näod, on viimane aeg lugeda Michael Iva artiklit „100 moodust, kuidas lämmatada ettepanekuid”. Või uurida Indrek Maripuu ideetapjate postrit. Paljud juhid suutsid märtsis edukalt aru saada, kuidas internetikohtumine tehniliselt üldse võimalik on. Aga ka osalejate aktiivsena hoidmiseks on rohkelt tööriistu. Nende kasutamine on oluline, sest näib, et virtuaalkohtumised on tulnud, et jääda. Kui soovite, et osalejad oleksid aktiivsed ja tuleksid välja loovate lahendustega, oleks mõistlik need suurepärased võimalused avastada ja õpetada oma töötajaid uusi võimalusi kasutama. Koosoleku pidamine näiteks Zoomi platvormil on nagu telesaate tegemine, mille vaatajad on aktiivselt reaalajas osalemas. Mugavustsoonist väljas? Kahtlemata. Mõned nipid leiate allolevast lisaloost.

Väärt nipid Kuidas pidada tõhusat ja osalejaid kaasavat virtuaalkoosolekut? h Hoidke koosolekud lühikesed, kaasake vaid teemaga seotud inimesed. h Õpetage uusi tööriistu kasutama ja võtke seda kui uut normaalsust. h Leppige kokku käitumisreeglid. Tegu on firmakultuuri uudse osaga (sisselogimise aeg, korraga rääkimine, vestlusakna kasutus, breakout room’i (Zoomi võimalus jagada osalejad aruteluks eraldi gruppidesse ja pärast nad taas ühisesse ruumi kokku võtta – toim) tulemuste esitlus jms). h Kontrollige oma hääletooni ja treenige kaamera ees töötamist. Lindistage koosolek, vaadake seda, konsulteerige ja tehke paremini. h Hoidke suhtlus rahulik ja toetav. Pidev rahulolematus ei too tulemusi. Töötaja soovib ka paremat. Ettevõttele ja ka endale. h Anna edasiviivat tagasisidet. Kuidas? Vaata: inspiratsioon.ee. h Kuula ja kaasa töötajaid, kes mõtlevad teistmoodi. Sõna andmisega annate märku ka teistele, et neil on võimalus kaasa mõelda ja lahendusi pakkuda. Vaata rohkem www.anutahemaa.com.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

EUROOPA UUDISED

Demograafilisi probleeme

SAAB RAVIDA NII SISSERÄNDE KUI KA KOHALIKE TÖÖHÕIVE SUURENDAMISEGA

uidugi on demograafiline olukord ja ränne seotud ning mõnda aega usuti mõnel pool, et ühte saab teisega ravida. Paraku ei ole probleemid kuhugi kadunud, pigem teravnenud, ning teema(de)ga töötavad ja tegelevad erinevad osalised, riigid ja institutsioonid, sh Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK). Tuginedes EMSK-i mai alguses vastu võetud arvamusele „EL-i demograafilised probleemid majandusliku ja arengualase ebavõrdsuse kontekstis“, tutvustan mõningaid mõtteid ja järeldusi, mida EMSK pakub välja demograafilise kriisi ja rände asjus.

Mis seisus oleme?

Rahvastiku suurust mõjutavad sündimus, suremus ja ränne. Kuigi olukord on riigiti erinev, väheneb EL-is nii sündimus kui ka suremus. Hoolimata mõningatest erinevustest riikide vahel on sündimus enamikus liikmesriikides märkimisväärselt ja püsivalt allpool põlvkonnavahetuse taset. Isegi kui arvestada suremuse ja sündimuse vähenemise (demograafiline üleminek) ülemaailmset suundumust, on Euroopa selles suhtes ebaharilik. Aastatel 1950–1989 kasvas Euroopas elavate inimeste arv aastas alati enam

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

kui 2 miljonit. Alates 1990. aastast on kasv jäänud alla 1,5 miljoni inimese aastas. Samal ajal oli mujal maailmas keskmine demograafiline kasv märgatavalt suurem kui Euroopas. Näiteks elas Euroopas 1950. aastal 21,7% maailma elanikkonnast ja 2017. aastal alla 10%. Väidetakse, et Euroopa demograafiline kaal pole kunagi olnud väiksem kui praegu. Kui rääkida sündimusest, siis aastatel 1952–1961 ületas sündide arv Euroopas igal aastal 12 miljonit. See arv vähenes 2000. aastal 7,3 miljoni sünnini. Praegu on toimunud tänu rändele väike kasv, mis tõi Euroopasse suhteliselt noori elanikke ja parandas vähestes EL-i riikides sündimust. Sündide arv kõigub praegu 7 ja 8 miljoni sünni vahel aastas.

Surmad ületavad sünde

Suremus liigub nii üles kui ka alla: ülespoole liikumine on tingitud mitme põlvkonna kõrgesse ikka jõudmisest;

36% EL-i siseturul

liikuvatest töötajatest oli 2018. a kõrge haridustasemega, aga neist vaid 20% töötas kõrge kvalifikatsiooniga kutsealadel.

allapoole liikumise põhjus on aga paranenud sanitaar- ja meditsiinitingimused ning tervislikum eluviis, mis pikendab Euroopas oodatavat eluiga (EL-i riikides 78 aastat meeste ja 83 aastat naiste puhul). Üldiselt on Euroopas alates 1992. aastast registreeritud 8–8,5 miljonit surma aastas. Alates 1994. aastast on Euroopas igal aastal ilmnenud rahvastikukadu: tegemist on negatiivse loomuliku tasakaaluga, mis tuleneb asjaolust, et surmade arv ületab sündide arvu. Rahvastiku vähenemine puudutab Saksamaad, Bulgaariat, Horvaatiat, Hispaaniat, Eestit, Soomet, Kreekat, Ungarit, Itaaliat, Lätit, Leedut, Portugali, Rumeeniat ja Sloveeniat. Vaatamata rändele, milles osalevad põliselanikkonnast nooremad inimesed, on 21. sajandi Euroopas rahvastik vananemas. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal kogu rahvastikust tõusis 12,5%-lt 1989. aastal 18,8%-le 2019. aastal.

„Go West“

Kuigi rahvastik vananeb igal pool Euroopas, on olukord erinev mitte ainult liikmesriigiti, vaid ka piirkonniti. Mõni liikmesriik peab tulema toime suure Euroopa-sisese liikuvusega kõrgema elatustasemega liikmesriikide suunas. See aga suurendab veelgi nende n-ö lähteriikide elanikkonna vananemisega seotud raskusi, kuna peamiselt lahkuvad nooremad vanuserühmad. Liikumise lähteriigid kogevad nii oskustööjõu kui ka ajude äravoolu. Nad on investeerinud haridus- ja koolitussüsteemidesse, millest lõikavad aga kasu teised riigid, kes saavad pakkuda paremaid töö- ja sotsiaalseid tingimusi. 2018. aastal oli 36% liikuvatest töötajatest EL-is kõrge haridustasemega, 40% keskmise ja 23% madalama haridustasemega. Ometi töötas vaid 20% liikunud töötajatest kõrge, 60% keskmise ja 20% madala kvalifikatsioonitasemega

Foto: Shutterstock

Praegu valitseb Euroopas kriiside paljusus. Meil on koroonakriis ja majanduskriis, jätkub rändekriis, peaaegu pärale on jõudnud ka keskkonnakriis. Nende taustal on Euroopas aga tasapisi kasvanud (ja kasvab edasi) veel üks kriis – demograafiline kriis.

EUROOPA UUDISED kutsealadel. Lisaks kiirendab töötajate liikumine majanduslikult tugevamatesse liikmesriikidesse vananemist ja rahvastiku vähenemist just idapoolsetes liikmesriikides. Kui see liikumine jätkub sama tempoga, on Ida-Euroopas üle 65-aastaste inimeste arv peagi suurem kui Lääne-Euroopa riikides. Töötajate liikumine Ida-Euroopa riikidest jõukamatesse liikmesriikidesse on peamiselt põhjustatud palkade, sotsiaalkaitse ja sotsiaalsete standardite erinevusest. Paraku on need Ida-Euroopa riikides (palju) madalamad kui vanades liikmesriikides. Kui enne eelmist majanduskriisi palgaerinevused Ida- ja Lääne-Euroopa vahel vähenesid, siis kriisi ajal Ida-Euroopa palkade ülespoole ühtlustumine peatus. Mõnes idapoolses liikmesriigis on tööjõupuudus muutunud suure väljarände tagajärjel väga teravaks. Tung läände ei ole aga ainult Ida-Euroopa küsimus. Samal ajal (pärast 2008) suurenes ka ränne Lõuna-Euroopast Lääne-Euroopasse. Selle põhjustasid eelkõige tööturu halvad väljavaated, sh suur tööpuudus kõigi töötajate seas, olenemata nende kvalifikatsioonist.

Mis on lahendus?

EL-i kodanike vaba liikumine on liidu põhivabadus. Ent suurem liidusisene ränne võib põhjustada spetsiifilisi probleeme rändajate päritoluriikides: näiteks tööjõu vananemise või tööjõu ja pädevuste kadumise kiirenemise.

Küsimus on selles, kas EL-i sisene liikuvus on pöördumatu või on see vaid ajutine ja päritoluriiki naasmine on reegel. Probleeme tekib ka vastuvõtvates riikides. Küsimus on selles, kas EL-i sisene liikuvus on pöördumatu või on see vaid ajutine ja päritoluriiki naasmine on reegel. Tegelikult pöördub suur osa oma riigist lahkujatest kahe aasta jooksul koju tagasi. Tegemist on korduvliikuvuse vormiga. Sellised liikumised rikastavad asjaomaseid riike vastastikku. Võimaliku lahenduse kohta on öeldud, et on vaja ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist ida ja lääne ning lõuna ja lääne vahel. Praeguse lõhe vähendamine on parim viis tööjõulekke aeglustamiseks. Mis puudutab aga rahvastiku üldise vananemise negatiivseid tagajärgi, siis Euroopa Komisjoni 2019. aasta aruandes „Demographic Scenarios for the EU“ (EL-i demograafilised stsenaariumid) öeldakse, et kõige otstarbekam ja tõhusam vahend rahvastiku vananemise negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks ei ole

mitte suuremale sündimusele ja rändele keskendumine, vaid pigem tööjõus osalemise määra suurendamine.

Ränne väljastpoolt EL-i

Seoses sisserände rolliga demograafiliste probleemidega tegelemisel on EMSK öelnud, et sisseränne avaldab head mõju elanikkonna ja tööjõu kasvule. Kui rahvastiku loomulik iive muutub negatiivseks, aitab sisseränne hoida kogu elanikkonna ja tööjõu stabiilsena. Sellegipoolest ei ole sisseränne parim lahendus Euroopa elanikkonna vananemise tagajärgedega tegelemiseks. See võib siiski leevendada tööjõu ja oskuste puudust, mis ei ole seotud demograafiliste protsessidega. Samuti tuleb hoolitseda selle eest, et ei soodustataks kõrge kvalifikatsiooni ja oskustega töötajate süstemaatilist rännet, süvendades veelgi oskuste nappust arengumaades, mis kahjustaks nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Mina järeldan kõigest eelnevast, et sisseränne ei ole demograafiliste probleemide, sh rahvastiku vananemise puhul lahendus. Küll aga võiks meil tööjõu ja oskuste puuduse leevendamiseks kasutada tööjõu ajutist sisserännet. Siit jõuame sama mõtteni, mida nii kaubanduskoda kui ka paljud ettevõtjad on juba korduvalt öelnud – vaja on ajutist (lühiajalist) välistööjõudu. Ja nagu eelnevast näha võib – me ei ole selle mõttega üksi.

Eesti tööjõuturgu on aastaid mõjutanud Soome, kus töötab kümneid tuhandeid eestimaalasi. Fotol ehitustööd Helsingi kesklinnas.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

JUUBILARID

PALJU ÕNNE! 75

VIRUMAA METSATÖÖSTUS AS Ajaloo jooksul on praegu Virumaa Metsatööstusena tegutsev ettevõte kandnud mitmeid nimesid: 1944–1950 Virumaa Metsatööstuskeskus, 1950–1962 Rakvere Metsatööstuskeskus, 1962–1988 Rakvere Metsakombinaat, 1989–1991 Virumaa Metsatööstuskoondis, 1991 RAS Virumaa Metsatööstus. Oma praeguse nime sai ettevõte pärast 1994. aastal toimunud erastamist. Praegu hööveldab Virumaa Metsatööstus Venemaalt tarnitud kuuse saematerjali ja toodab kasepuidust eluja magamistoamööblit nii kodu- kui ka lähiturgudele.

WENDRE AS

BALTECO AS BALTOSCANDIA TOURS OÜ CURO VILJANDI OÜ FENESTRA AS KEYHOUSE OÜ KRIS GRUPP OÜ MEP TRANS AS NOVARC GROUP AS

ART KONVERENTSITEHNIKA OÜ BALTIC AGRO AS BOARDIC EESTI OÜ BÜROODISAIN OÜ ELOTROI OÜ FISKOSTAR OÜ HARVIKER OÜ HJ-KAUBANDUSE OÜ KRYOS AS PERFETTO STUUDIO OÜ PALGARDI KRAANA OÜ PALMATIN OÜ PERFETTO STUUDIO OÜ RAKENDUSGEODEESIA JA EHITUSGEOLOOGIA INSENERIBÜROO OÜ ROTAKS-R OÜ TELKO ESTONIA AS TRANSITAL AS U JA K RAAMATUPIDAMISBÜROO AS VELMARD AS

KADRI RAIK kaubanduskoja projektijuht

Inglitoolid aitavad Palms Art’il tiibu sirutada

Foto: erakogu

Palms Art Group OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mille 2018. aastal loodud kaubamärgi Wings by Palms Art all disainitakse ja müüakse lastetoasisustust.

Inglitiibadega lastemööbli idee sündis suurest armastusest puutöö vastu ja vajadusest leida tütrele kaunis mööbel.

alms Art Group OÜ looja ja juhatuse liige Karin Palm oli oma väikse tüdrukutirtsuga kodune, kui tekkis vajadus tooli ja laua komplekti järele, et tütar saaks oma esimesi meistriteoseid looma hakata. Kuna kaubandusvõrgus polnud midagi erilist leida, tuligi idee inglitiibade motiive kasutades mööbel ise valmistada. „Inglid on meie kultuuriruumis helguse, õrnuse ja headuse sümbolid, seega sobib selline mööbel igale väikesele tüdrukule. Kui vaatad oma lapsekest seal toolil rahuli-

kult istumas, tekib südamesse helguse tunne,“ tõdes Karin Palm rahulolevalt. Alguses töötati välja tool, laud ja minikapp. Selleks, et tagada keskkonnasäästlikkus ja toolide transportimisel võimalikult väike ökoloogiline jalajälg, tuli luua lahtikäiv tool, mida kliendid saaksid lihtsa vaevaga kokku panna. Tooli arendamine võttis aega üheksa kuud, kuid selle tulemusel loodi kinnitused, mis vineerist seljatuge ja isteplaati tugevalt koos hoiavad. Ühenduste vastupidavust katsetati isegi TalTechi materjalitehnoloogia laboris, kus mööbli

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

omadused roboti abil proovile pandi. Tulevikus on plaanis arendada veel tooteid, mis kõik praegu vaid paberil, sest arendustööks on vaja raha.

Müüakse peamiselt Eestis

Palms Art Group OÜ põhilised kliendid on Eestis. Hiljuti saadi oma müügikanalite hulka ka ON24.ee veebikaubamaja, mille abil laieneti Soome. Edasi on idee liikuda mujale Euroopasse ning sihiks on võetud Saksamaa ja Hispaania, kuid transporditasud vajavad veel optimeerimist. Praegu vajavadki tähelepanu soodsa Euroopa-sisese transpordiettevõtte leidmine, e-poele kasutajamugavuse lisamine ja uute koostööpartnerite/edasimüüjate leidmine nii Eestis kui ka mujal maailmas. „Meie kavatsus on kauni inglitiibadega lastemööbli abil viia rõõmu igasse kodusse, lisaks panustame inspireerivatesse sotsiaalmeedia- ja blogipostitustesse,“ sõnas Palm. Ta lisas, et nad soovivad aidata inimestel rohkem positiivselt mõelda ja taasavastada enda jaoks lihtsad asjad, nagu südamest tulev rõõm ja naer ning väikeste asjade eest tänulik olemine. „Oleme tootekirjelduste juures ka välja hüüdnud, et inglitiibadega mööbel muudab terve pere olemise helgemaks ja kodu harmoonilisemaks. Kes ikka kurjustada saab, kui laps istub toolil, inglitiivad seljas?!“ muigas Karin Palm.

EEN aitas leida kontakte

„Kui otsisime Wings by Palms Art’i inglitiibadega mööblile usaldusväärset valmistajat, põrkusime kõrgete tootmishindade probleemiga ja mõistsime, et parema müügihinna saavutamiseks peame vaatama Eestist väljapoole. Tänu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja EEN-i võrgustikule lõi Palms Art Group OÜ kontaktid Läti mööblivalmistajaga. Praeguseks on sellest arenenud väga head suhted: koostöö on täis usaldust ja tooted inglitele kohaselt väga kõrge kvaliteediga,“ sõnas Palm EEN-i võrgustiku kasutamise kiituseks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

RIIGIHANKED Masinad, seadmed, sõidukid h Taanis hangitakse arvesteid (soojus ja vesi) ning kauglugemissüsteemi seadistamist. Osalemistaotluste tähtaeg 22.06.2020. KOOD 242542 h Lätis hangitakse lastikontrolli röntgeniseadmete remont ja hooldus Riia vabasadama tollikontrollipunktis. Tähtaeg 29.06.2020. KOOD 241104 h Rootsis hangitakse lumesaane (vaatluseks ja raskeveoks, väga laia rööpmega). Tähtaeg 30.06.2020. KOOD 239900 h Rootsi Värmlandi piirkond hangib kiirabiautosid täismassiga üle 3,5 tonni. B-tüüpi kiirabiautod, nn kasti mudel. Tähtaeg 26.06.2020. KOOD 239947 h Leedus hangitakse diagnostikasüsteeme (teadus- ja arendustegevuse tehnika), hankel on mitu osa. Tähtaeg 29.06.2020. KOOD 239872

IKT h Soomes hangitakse lennujaamale tarkvaraarenduse teenust. Raamlepingusse soovitakse mitut teenuseosutajat, et rakendada lennujaamades kohandatud ja uuenduslikku tarkvara Finavia. Tähtaeg 21.06.2020. KOOD 242772 h Soomes hangitakse ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) arendusteenused (objektiks ERP-süsteemi tehnoloogialahendus, juurutamine hangitakse eraldi). Tähtaeg 07.08.2020. KOOD 241121 h Eestis hangitakse valimiste infosüsteemi kolmas etapp. Luua on vaja

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

tulemuste moodul, kaardirakendus jms. Tähtaeg 22.06.2020. KOOD 241103

Teenused h Leedus hangitakse keskkonnaseire uuringud aastatel 2020–2025. Parameetrid: välisõhk, vesi, pinnase seire. Tähtaeg 30.06.2020. KOOD 241499 h Leedus hangitakse suhtekorraldusteenus. Tegemist on 2014–2020 EL-i fondide investeeringutest rahastatavate reklaamiteenustega riiklikus televisioonis, luuakse üks üleriigilise levialaga telesaadete tsükkel (10 + 10 saadet). Tähtaeg 01.07.2020. KOOD 241498 h Leedus hangitakse diplomaatiliste veoste transporditeenuseid. Hankel on kaks osa, veoteenused EL-i piirkonnas ja mujal maailmas. Tähtaeg 25.06.2020. KOOD 241430 h Lätis hangitakse aiandusteenuste osutamine Jurmalas. Tähtaeg 26.06.2020. Kood 241137 h Soomes hangitakse tõlketeenust politseiametile. Tähtaeg 22.06.2020. KOOD 240937

Erinevad tarned h Leedu haigla hangib toiduaineid, hankel on 26 osa, kuhu pakkumisi esitada. Tähtaeg 07.07.2020. KOOD 239945 h Leedus hangitakse eriotstarbelisi töösaapaid (keevitamiseks, asfalteerimiseks, metsaraieks), talve ohutustossud, suvesaapad ja kummist töösaapad (umbes 1350 paari). Tähtaeg 24.06.2020. KOOD 239937

h Maltal hangitakse kinnipidamiskeskuse asukatele keskkonnasõbralikke spordiriideid (tracksuit). Tähtaeg 30.06.2020. KOOD 239855 h Soomes hangitakse polüeteenist jäätme- ja prügikotte (maht kaks miljonit eurot kaheks aastaks). Tähtaeg 22.06.2020. KOOD 239904 h Rootsi sõjavägi hangib laskemoona (signaali-, suitsu-, valguse- ja märgistamise pürotehnilised seadmed/ tarbed, hariduslikuks ja tavatarbeks). Võistlev läbirääkimistega menetlus, inglise või rootsi k. Tähtaeg 22.06.2020, KOOD 239819 h Malta hangib veeldatud naftagaasi (LPG). Tähtaeg 23.06.2020. KOOD 239818 h Lätis hangitakse lainepapist niiskuskindlaid kaste metsataimede ladustamiseks ja transportimiseks. Tähtaeg 30.06.2020. KOOD 239675 h Lätis hangitakse ökovaha. Tähtaeg 30.06.2020. KOOD 239673 h Taanis hangitakse mitme piirkonna tarbeks täiskasvanute mähkmeid, kinnitusmaterjale ja aluspinnamaterjale. Tähtaeg 29.06.2020. KOOD 239588

Kas teadsid? h Täpsemat infot otselinkidega teadetele näeb koja kodulehelt www.koda.ee/et/teenused/riigihanketeated. h Eesti hankeid saab vaadata ka www.riigihanked.riik.ee. h Covid-19 viirusega seotud EL-i riikide hanked leiab veebilehelt www.simap.ted.europa.eu/web/ simap/covid-related-tenders. h Euroopa Liidu riikide hankeid saab vaadata www.ted.europa.eu/TED/ search/search.do. h Soome riigisisesed hanked asuvad www.hankintailmoitukset.fi.

KOOSTÖÖPAKKUMISED TEKSTIIL JA RÕIVATÖÖSTUS Rootsi ettevõte otsib villatekkide tootjat, peab olema villa ketramise ja värvimise kogemus. KOOD: BRSE20200508001 Läti pehmete mänguasjade tootja otsib kvaliteetse PU- ja PVC-kunstnaha ning tekstiilmaterjalide tarnijat. KOOD: BRLV20200429001 Prantsusmaa jalatsidisainer otsib Euroopas naistejalatsite tootjaid tootmislepingute alusel. KOOD: BRFR20200520001 Leedu naisteriiete tootmise ja müügiga tegelev ettevõte pakub turustamisteenuseid naiste ja tüdrukute kleitide, pluuside, T-särkide, seelikute ja aksessuaaride tootjatele. KOOD: BRLT20200508001

FARMAATSIA JA MEDITSIIN Ukraina meditsiinitehnika ja seadmete turustaja otsib uusi tarnijaid Euroopast. KOOD: BRUA20200401001 Katari kirurgia, anesteesia, sünnitusabi ja günekoloogia, pediaatria jm meditsiiniseadmete ning tarvikute müügiga tegelev ettevõte soovib laiendada müügiportfelli KOOD: BRQA20200426001 Rumeenia meditsiiniseadmete, -instrumentide ja -seadmete turustamisele spetsialiseerunud väikeettevõte soovib suurendada tootevalikut ning otsib meditsiinseadmete ja -tarvikute tootjaid. KOOD: BRRO20200423001

MASINATÖÖSTUS JA ELEKTROONIKA Itaalia innovaatiline VKE otsib termoskannerite tarnijat. Termoskannerisse peab olema võimalik integreerida ettevõtte enda tehisintellekt, et saaks jälgida COVID-19 juhtumeid. Toote tarneaeg peaks olema umbes kümme päeva. KOOD: BRIT20200505001

PABER JA PAKEND Hispaania kosmeetikatootja otsib korkide ja jaotuspumpade tarnijaid.

Poola mitmetasandiliste automatiseeritud jalgrattaparklate tootja otsib usaldusväärseid tööstusautomaatika elementide tootjaid või tarnijaid (nt mootorreduktorid, kolmefaasilised mootorid, PLC-kontrollerid, pneumaatilised seadmed jne).

KOOD: BRES20200428001

KOOD: BRPL20200428001

KOOD: BRFI20200511001

Poola LED-disainvalgustite, sise- ja välisvalgustite tootja otsib LED-valgustite jaoks alumiiniumprofiilide tootjat, kel on lai tootevalik ning kes on võimeline tootmislepingu alusel valmistama mitut tüüpi alumiiniumprofiile (laiusega 18–73 mm).

Poola pappkarpide tootja otsib tselluloosija paberitööstussektori ettevõtteid, kes saavad pakkuda lainepapist plaate, mis on 3-kihilised (C, B, E) ja 5-kihilised (BC).

Rumeenia ettevõte otsib taassuletavate ja biolagunevate kilekottide tootjaid. KOOD: BRRO20200326002 Soome ettevõte otsib tselluloosvati, valge krepp-paberi tootjat

KOOD: BRPL20200402001

KOOD: BRPL20200327001

MUU

Portugali ettevõte pakub energiatarbimise juhtimisja nõustamisteenuseid tööstus-, kinnisvara- ja logistikasektoris tegutsevatele ettevõtetele ning otsib oma tooteportfelli uusi innovaatilisi tooteid, nagu juhtimisseadmed ja tarkvara, andurid ja mõõteseadmed.

Saksamaa värbamis- ja koolitusteenuse pakkuja otsib Eestist, Lätist, Leedust, Kasahstanist ja Ukrainast värbamisega tegelevaid ettevõtteid, kes tegelevad mehhatroonika ja elektroonika valdkonna, tervishoiu ja IT-sektori, samuti autojuhtide värbamise ja vahendamisega

KOOD: BRPT20200427001

KOOD: BRDE20200414001

Poola väikeettevõte otsib hüdraulikaseadmete ja -elementide tarnijaid (nt kõrgsurveveepumbad, ventiilid, manomeetrid, liitmikud jne).

Suurbritannia ehtebränd otsib kõrvarõngamudeli tootmiseks koostööpartnerit, kel on õõnesmaterjalist ehete valmistamise kogemus.

KOOD: BRPL20200420001

KOOD: BRUK20200408001

Tšehhi optiliste ja 3D-seadmete müüja pakub turustamisteenuseid innovaatilistele 3D-seadmete tootjatele (nt 3D-skannerid, 3D-printerid, laiendatud virtuaalreaalsuse ja liitreaalsuse tooted, tehisintellekt, robotid, droonid).

Hispaania ettevõte otsib nn tähistamata (white label) nitriilkinnaste tarnijaid Euroopast.

KOOD: BRCZ20200505001 Kreeka ventilatsioonisüsteemide ja filtrite tootmisele spetsialiseerunud ettevõte otsib asünkroonsete elektrimootorite ja nn air-to-air soojusvahetite tootjaid. KOOD: BRGR20200424001 Rumeenia puidutöötlemisseadmete müüja pakub turustusteenuseid puutöötlemisseadmete ja -pinkide tootjatele, kes soovivad siseneda Rumeenia turule. KOOD: BRRO20200326003

KOOD: BRES20200507001 Bulgaaria kipsplaatide ja kipsisegude tootja otsib lubjakivi täitematerjalide ja pappvooderdiste nn PBL-tootjaid. KOOD: BRBG20200320001 Saksamaa tööstuskeemiatoodete turustamisega tegelev ettevõte otsib keemia-, paberi-, klaasitööstuse toorained ning komposiitmaterjale, värvkatteid ja vaike KOOD: BRDE20200514001 Hollandi toiduainete hulgimüüja pakub kaubandusagendi teenust toiduainete tootjatele, sh start-up’id, kel on unikaalsed ja uuenduslikud tooted. KOOD: BRNL20200330001

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

MESSID RAVI, HOOLDUS JA TÖÖSTUS KOOS KOROONA VASTU: UUS KONTAKTIDE LOOMISE VEEBIPLATVORM Avatud koostööks 30.03 –31.12.2020 COVID-19 kriis on aktiveerinud kogu maailmas paljud abivajajate toetamise ja abistamise algatused, ent enamasti tegutsetakse piirkondlikult. Platvormi „Ravi, hooldus ja tööstus koroona vastu” (Care & Industry Together Against CORONA) eesmärk on koondada osalejad üle Euroopa. Platvorm võimaldab järgmist:

h viia kokku pakkumised ja lahenduste soovijad, h jagada teadmisi ja lähenemisviise, h anda ülevaate oma piirkonna tugiteenustest. Platvorm pakub võimalust luua sihipäraselt kontakte tervishoiuja tööstussektoriga, samuti akadeemiliste ringkondade ja valitsustega. Veebiplatvormi kaudu saate luua oma koostööprofiili, mille usaldusväärsuse tagamiseks kinnitab piirkondlik EEN-i organisatsioon (Eestis on nendeks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Tallinna Teaduspark Tehnopol). Lisainfo ja registreerimine: https://care-industry-togetheragainst-corona.b2match.io. Registreerimine kuni 31. detsembrini 2020.

TEHNOLOOGIA- JA ETTEVÕTLUSKOOSTÖÖ KOHTUMISED 2020 VEEBIPLATVORMIL 13.–16.07.2020 veebiplatvormil Hannoveri mess jäi sel aastal ära, aga toimumata ei jää selle raames plaanitud populaarsed ettevõtete vahelised kohtumised. Tulge ja looge oma kontorilaua taga videokonverentsil osaledes uusi kasulikke ärikontakte B2B-kohtumistel. Valdkonnad: h Tööstus 4.0 ja targa tööstuse lahendused h Ressursi- ja energiatõhusad tootmistehnoloogiad h Säästev energia ja liikuvus h Mõõtmisriistad Lisainfo: https://technology-business-cooperation-days-2020. b2match.io. Registreerimine kuni 30. juunini 2020. Kohtumiste kinnitamine kuni 7. juuli 2020 keskpäevani. Profiili loomine ja osavõtt B2B-üritusest on tasuta.

BIOTEHNOLOOGIA ETTEVÕTETE KONTAKTIDE LOOMISE VISIIT JAAPANISSE (alternatiivina võimalikud virtuaalsed formaadid)

h Visiidi toimumise aeg: 13.–16. oktoober 2020 h Osalemistaotluste esitamise tähtaeg: 25. juuni 2020 13. oktoobril toimub Osakas partnerlusüritus „Euroopa biotehnoloogia ja farmaatsia partnerluskonverents“ ja B2B-kontaktkohtumised Kansai regiooni ettevõtetega. 14.–16. oktoobrini on missioonil osalejatel võimalus end eksponeerida messil „BioJapan“ www.ics-expo.jp/biojapan/en, et luua uusi kontakte, saada kasu B2B-kohtumistest ja ammutada olulist teavet Jaapani biotehnoloogia tööstussektori kohta. Visiidi programm on suunatud Euroopa Liidu VKE-dele (kuid osaleda võivad ka suured ettevõtted) ja klastritele, kes tegutsevad meditsiiniga seotud sektorites. Eksponentide kategooriate täieliku nimekirja leiate aadressilt www.ics-expo.jp/biojapan/en/info_exhibitor.html. Lisainfo: www.eu-japan.eu/events/biotech-clustersme-mission. VKE-dele ja klastritele osalustasu puudub, võimalik on taotleda reisikulutoetust 600 eurot.

AVASTAGE JAAPANI LÄHENEMINE MAAILMATASEMEL TOOTMISELE – ÕPPEVISIIT JAAPANISSE (alternatiivina võimalikud virtuaalsed formaadid)

h Visiidi toimumise aeg: 16.–20. november 2020 h Osalemistaotluste esitamise tähtaeg: 2. juuli 2020 Õppereisil tutvustatakse põhimõtteid, kuidas Jaapani ettevõtted saavutavad kõrged tootmisstandardid. Fookuses on uusimate trendide tutvustamine, külastades Jaapani parimaid tootmisettevõtteid. Tutvutakse Jaapani tööstuse tippjuhtidega. Viiepäevane õppevisiit pakub Jaapani tootmismetoodika põhjalikku analüüsi ja on suunatud eranditult EL-ist pärit juhtidele, kellel on teadmised WCM-ist (World Class Manufacturing) ja inseneriharidus. Lisainfo: www.eu-japan.eu/events/world-class-manufacturingnovember-mission. VKE-d saavad taotleda visiidil osalemiseks toetust 600 eurot.

RIIA TOIT 2020 – TOIDUMESS JA KOHTUMISÜRITUS 10. september 2020 Riia Riia toidumess ja selle raames toimuv B2B-kohtumisüritus pakuvad võimalust luua uusi kasulikke ärikontakte toidutööstuse professionaalidele, kes otsivad potentsiaalseid partnereid Lätist ja teistest riikidest, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng ja kasv. Lisainfo ja registreerimine: https://rigafood2020.b2match.io. Kohtumisüritus on tasuta, registreerimine avatud kuni 1. septembrini 2020. Osalejad saavad luua kuni kümme toote või tehnoloogia profiili, mida tutvustada/turundada.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2020

Keskmine kütusekulu 2,2-12,4 l/100 km ja CO2-emissioon 51-283 g/km.

Mercedes-Benz GLC Professional Edition varustuses!

Hinnavõit: 9 420 € Kuumakse: 426,03 €*

GLC-st on saanud Mercedes-Benzi üks populaarseimaid maastureid. GLC jätkab võimsat edulugu koos nendega, kes armastavad olla kiirelt areneva elu keskel. GLC 200 Professional Edition erihind: 46 980 € (hinnakirjajärgne hind: 56 400 €) Professional Edition paketti kuulub: • Mercedes me teenuste valmiduse pakett • Sõiduki jälgimise valmiduse pakett • Nutitelefoni integreerimise pakett, Android Auto/ Apple CarPlay • Metallist põhjakaitse • Haagisepakett, võimaldab sõltuvalt mudelist 2000 2500 kg täismassiga haagise vedamist • Tugevalt toonitud auto tagaosa klaasid, al B-piilarist • Kõrgresolutsiooniga, 10,25" ekraaniga meediaekraan • 64 värvitooni valikuga meeloluvalgustus • Tumedast, mati pinnaga saarepuust sõitjateruumi ehisdetailid

• • • • • • • • •

Aktiivne sõidurea hoidmise ja pimenurga hoiatuspakett Peeglite pakett, sisaldab elektriliselt kokkuklapitavaid küljepeegleid ja pimestamist vältivaid juhi peegleid Navigatsioonipakett, lisafunktsioone võimaldav kõvakettal asuv navigatsiooniseade OFF-ROAD väline disaini- ja varustuspakett 18" 5 kodaraga kergmetallveljed rehvidega 235/60 R18 Varuratas Veluurist sõitjateruumi matid Registreerimispakett 5G pikendatud garantiipakett

www.mercedes-benz.ee/glc_edition * Ärikliendi pakkumine. Teenuse pakkuja on Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga. Krediidi kulukuse määr on 2,87%, vara hind 46 980 km-ga, sissemakse 20%, periood 5 a, jääkväärtus 30%, lepingutasu 350 €, intress 6 kuu Euribor + 2,49% aastas (20.04.2020 oli 6 kuu Euribor -0,195% Euribori negatiivne väärtus loetakse võrdseks nulliga; Euribor võib muutuda iga 6 kuu järel), tagasimaksete summa 35 946,77 €. Krediidi kogukulu on 36 005,33 €. Antud pakkumine on indikatiivne ja võib erineda lõplikest liisingutingimustest.

KU TSU M E OMA LIIK MEID 2020/202 1 ÄRIHOOA JA AVAMISELE TAPA SÕJAVÄELINNAKUSSE LAUPÄEVAL, 29. AUGUSTIL KELLA 12–16 TULE JA OSALE KOGU PEREGA, PÕNEVAID TEGEVUSI JÄTKUB KÕIGILE! TÄPSEMA KAVA LEIAD PEAGI MEIE KODULEHELT WWW.KODA.EE. LISAINFO JA KOOSTÖÖVÕIMALUSED: ANNELI PERNE / ANNELI@KODA.EE / 604 0087