4 minute read

Allahindlust arvutatakse nüüd uut moodi

Kas teadsid?

h Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet on kauplejatele teinud hinnateabe juhendi, mis on leitav ameti kodulehelt.

Advertisement

Juhendis selgitatakse hinnateabe avaldamise nõudeid üksikasjalikult, et hõlbustada nende täitmist. h Kui sul tekib selle teema kohta küsimusi, siis võta ühendust kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

Poes hinnasildile märgitavat allahindlust ei arvutata enam tavahinnast, vaid viimase 30 päeva madalaimalt hinnalt. Foto: Mailiis Ollino / Scanpix

Tarbijakaitseseaduse muudatused tõid kaubandusettevõtetele uusi kohustusi

ANN RAUN kaubanduskoja jurist Tänavu 28. mail jõustusid mitu olulist muudatust tarbijakaitseseaduses. Muu hulgas puudutavad muudatused uusi reegleid kauba hinna alandamisel ja ebaausaid kauplemisvõtteid veebipõhises kaubanduses. Seejuures mõjutavad need muudatused nii kauplejaid, e-poode, internetipõhise kauplemiskoha pidajaid kui ka võrdlusportaalide haldajaid.

Muudatuste eesmärk on tagada tarbijatele suurem kindlustunne kaupade ostmisel nii kaupluses kui ka veebis ning kaitsta tarbijat ebaausate kauplemisvõtete eest.

Kõiki kauplejaid mõjutavad muudatused

Kõik kauplejad, kes müüvad tooteid (teenustele ei kehti), peavad kaubale allahindluse tegemisel allahindluse hinna kõrval ära märkima ka kauba allahindlusele eelnenud 30 päeva madalaima hinna. Allahindlust ei arvutata enam nn tavahinnast, vaid 30 päeva madalaim hind on nüüd võrdlushind, millest allahindlus arvutatakse. Näiteks kui kaupleja soovib nn tavahinnaga 12 eurot maksvale tootele teha allahindluse 10%, siis tuleb kontrollida konkreetses kaupluses sellele tootele eelneva 30 päeva jooksul kehtinud hindu ja kui kaks nädalat tagasi oli toote soodushind 10 eurot, siis tuleb 10% allahindlust arvutada 10 eurost. Hinnasildile tuleb märkida soodushind 9 eurot ja varasem hind 10 eurot. See tähendab, et vastav info tuleb kauplejatel mingil kujul talletada.

Hinna alandamisest teavitamise täpsemad reeglid tulevad 28. mail kehtima hakanud kauba ja teenuse hinna avaldamise määruse nõuete muudatustest. Uue kauba puhul, mis ei ole varem müügis olnud (ka mitte eelmisel hooajal) ja on olnud müügis vähem kui 30 päeva, tuleb näidata 7 päeva varasemat madalaimat hinda. Näiteks kui kaupleja soovib teha 10 päeva müügis olnud uuele tootemudelile allahindluse 20%, siis tuleb kontrollida selle toote eelneva 7 päeva hindu ja kui toote madalaim hind sel perioodil oli 20 eurot, tuleb allahindlus 20% arvutada 20 eurost. Juhul, kui kaup on müügis olnud alla 7 päeva, siis ei ole võimalik allahindlust sel viisil teha. Näiteks uue kaupluse avamisel ei saa toodete hindu 7 päeva varasema hinnaga võrrelda, sest tooted ei ole nii kaua veel müügis olnud, sel juhul on kauplejal võimalik uue poe soodsaid hindu kuvada kui avamishindu või tutvumishindu.

Kui hinda alandatakse ühe kampaania raames järk-järgult, on iga hinna alandamise puhul varasemaks hinnaks enne esimest hinnaalandust kehtinud 30 päeva madalaim hind. Näiteks kui toode on viimased 30 päeva müügis olnud hinnaga 100 eurot ja allahindluskampaania esimesel nädalal on allahindlus 30% ning sellele järgneval nädalal on allahindlus 50% ja kolmandal nädalal on toote allahindlus 70%, siis on kõigil juhtudel võrdlushinnaks 100 eurot ehk esimesele allahindlusele eelnenud 30 päeva madalaim hind.

Kiiresti riknevate või vananevate kaupade puhul, mis eeldatavalt muutuvad enne 30 päeva möödumist müügikõlbmatuks, ei pea allahindlusel 30 päeva varasemat hinda välja tooma (varasem hind on allahindlusele eelnenud hind). Näiteks on kiiresti riknevad tooted kaupluses kohapeal küpsetatud saiakesed, aga hooajakaubad, nagu suvekingad, ei

ole kiiresti vananevad. Lisaks tuleb kauplejal arvestada, et varasema madalaima hinna arvestusse lähevad kõik allahindlused, sh must reede, aga hulgihind ja personaalsed kliendipakkumised (nt püsikliendi sünnipäevasoodus) arvesse ei lähe.

Kui veebipoes on avaldatud kauba või teenuse kohta esitatud arvustused või skoorid, siis tuleb tarbijale anda info ka selle kohta, kas ja kuidas kaupleja kontrollib, et arvustuse on esitanud inimene, kes kauba või teenuse päriselt ostis.

Muudatused veebis kauplejatele

Juhul kui internetipõhine kauplemiskoht (nt osta.ee) või võrdlusleht (hinnavaatlus.ee) pakub tarbijale võimalust otsida eri müüjate pakutavaid kaupu või teenuseid päringu alusel, siis peab veebilehel tarbijale kuvama parameetrid, mille alusel otsingu tulemuste järjestus on esitatud. Parameetrite info tuleb esitada selgelt ja üheselt mõistetaval viisil ning sõltumata sellest, kas otsingu võimalust pakkuvale ettevõttele on makstud otsingutulemustes kõrgema koha saamiseks või mitte. See kohustus ei laiene nendele e-kauplejatele, nagu e-Selver ja e-Coop, kes oma nimel ja enda hallataval veebilehel pakuvad või müüvad kaupu või osutavad teenuseid ning sellel veebilehel saab tarbija otsida ainult kaupleja enda pakutavate kaupade hulgast. Otsingu funktsiooni tulemuste parameetrite mitteväljatoomine on eksitav kauplemisvõte ja sellise rikkumise eest on trahv kuni 400 000 eurot.

Kõik ettevõtted, kes pakuvad võimalust veebipõhiselt otsida kaupu, teenuseid või digitaalset sisu (st internetipõhised kauplemiskohad, otsingumootorid, võrdlusveebisaidid), peavad selgelt ja nähtavalt tarbijale avaldama info, kui ettevõte maksab reklaami eest või kõrgema koha eest otsingutulemustes. See tähendab, et selline teave ei tohi olla peidetud näiteks müügitingimustesse, vaid tuleb kohe otsingutulemuses välja tuua. Juhul kui ei ole infot makstud reklaami või tasulise otsingutulemuse järjekoha kohta välja toodud, siis loetakse see alati eksitavaks kaubandusvõtteks, mille eest võib trahv olla kuni 400 000.

Vaid e-poode mõjutavad muudatused

Juhul kui e-poe kaupleja avaldab tarbijatele oma veebipoes kauba või teenuse kohta esitatud arvustused või skoorid, siis tuleb tarbijale anda info ka selle kohta, kas ja kuidas kaupleja kontrollib, et arvustuse on esitanud inimene, kes kauba või teenuse päriselt ostis. Seejuures peab see info olema tarbijale selgelt nähtav ja üheselt arusaadav. Näiteks võib lisada hüpiknupu „Vaata, kuidas arvustusi käsitleme“ arvustuste juurde, mis viib selgitava kirjelduse juurde, mis tingimustel kaupleja oma lehel arvustusi avaldab.

Kui kaupleja ei ole enne arvustuste avaldamist kontrollinud, et arvustused või hinnangud on andnud kauba ostnud või teenust kasutanud tarbija, siis ei või seda ka väita. Arvustuse kontrollimiseks saab kaupleja näiteks arvustuse kirjutanud tarbija siduda tema tellimuse numbriga. Seega ei tohi kaupleja oma lehel avaldada tarbija poolt sinna ekslikult tehtud arvustust, kui tarbija on tegelikult ostnud toote teiselt kauplejalt, kes sama toodet müüb. Google’i arvustustele see kohustus ei laiene, kuni kaupleja Google'i arvustusi oma veebikeskkonda ei tõsta. Lisaks on kauplejal keelatud e-poes esitada libaarvustusi (nt vale nimega tarbijat mängides ise arvustusi kirjutada) ja väärkasutada tarbijate esitatud arvustusi (nt kustutada halvad arvustused, jättes alles vaid head). Sellisel juhul on tegemist eksitava kauplemisvõttega ja kauplejale võib teha trahvi kuni 400 000 eurot.

This article is from: