Riik plaanib täpsustada kaugtööga seotud tööandja kohustusi

Oleme viimastel aastatel andnud sotsiaalministeeriumile korduvalt teada, et kaugtööga seotud töökeskkonna nõudeid tuleb muuta paindlikumaks. Kuna kaugtöökoha tingimused pole enamasti tööandja kontrolli all, siis ei ole mõistlik tööandjalt nõuda, et kaugtöö korral tuleb täita samasuguseid reegleid nagu töökohal töötamisel.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Sotsiaalministeerium on probleemist aru saanud ning töötanud välja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlus on jõudnud riigikogu sotsiaalkomisjoni. Koda peab väga positiivseks, et eelnõu näeb ette erisused kaugtöö jaoks ja toob senisest selgemalt välja tööandja kohustused kaugtöö korral. Samas näeme murekohana, et osa muudatusi võivad kaasa tuua ülereguleerimise. Seetõttu oleme esitanud sotsiaalkomisjonile ettepanekud eelnõu muutmiseks.

Kaugtöö riskide hindamine ja vähendamine

Eelnõu kohaselt on tööandjal kaugtöö korral seitse peamist kohustust. Esiteks peab tööandja kajastama kaugtööga seonduvad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi arvestades võtma kasutusele abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks.

Koja hinnangul on selline kohustus igati vajalik. Samas ei ole mõistlik tööandjalt nõuda, et ta hindaks riske iga töötaja ja iga kaugtöö tegemise koha lõikes eraldi. Näiteks kui töötaja teeb ühel päeval kaugtööd kodus, teisel päeval suvilas, kolmandal päeval toitlustusettevõttes ja neljandal päeval ühistranspordis, siis ei ole tööandjal võimalik hinnata iga konkreetse töö tegemise koha riske.

Kuna kaugtöö tegemise kohad ei ole tööandja kontrolli all, siis tegime riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku

muuta eelnõu sõnastust selliselt, et tööandjal on lubatud kaugtööga seotud riskid kajastada riskianalüüsis üldistatud kujul. See tähendab, et tööandja ei peaks hindama riske iga kaugtöö tegemise koha ja iga töötaja lõikes, vaid tööandja saaks välja tuua kaugtööga kaasnevad üldised riskid, näiteks halb valgustus, vale tööasend, ning võtta kasutusele meetmeid selliste üldiste riskide maandamiseks.

Töötaja regulaarne juhendamine

Teise kohustusena näeb eelnõu ette, et tööandja peab enne töötaja kaugtööle lubamist teda juhendama. Kaugtöö iseloomust lähtuvalt võib olla vaja töötajat juhendada näiteks tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuete või ergonoomiliselt õigete tööasendite ja -võtete asjus. Eelnõu kohaselt tuleb töötajat juhendada regulaarselt. See tähendab, et vajaduse korral peab tööandja juhendamist kordama, näiteks juhul, kui kaugtöö tegemise kohas on toimunud olulised muudatused.

Kaugtöökoha kujundamine ja sisustamine

Tööandja on kohustatud kaugtöö korral tagama töötajale tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid. Lisaks peab tööandja eelnõu kohaselt kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha. Samas lubab eelnõu tööandjal ja töötajal kokku leppida, et kui töötajal on olemas kaugtöö tegemiseks sobiv töökoht, näiteks kodus või suvilas, või töötaja on valmis ise selle tagama, siis ei pea tööandja eraldi kaugtöö tegemise kohta kujundama.

Eelnõus sisalduv kohustus on mõistlik olukordades, kus tööandja ei paku töötajale kindlat töö tegemise kohta ning töötaja teeb üksnes kaugtööd. Samas enamikul juhtudel kasutatakse kaugtööd olukorras, kus tööandja on loonud oma ruumides töötajale sobivad töötingimused, kuid töötaja eelistab teha tööd vähemalt osaliselt kaugtööna. Sellistes olukordades ei peaks seadusest tulenema miinimumnõuet, et tööandja peab sisustama ühe töötaja jaoks kaks töökohta.

Koja hinnangul on kaugtöö töökoha sisustamisega seotud kohustuse lisamine seadusesse ülereguleerimine ja tekitab segadust. Näiteks jääb ebaselgeks, mida tähendab töökoha kujundamine ja sisustamine. Kas tööandja peab andma töötajale laua ja tooli või ka kardinad ja kööginurga ning looma pesemisvõimaluse?

Tööandja ja töötaja suudavad ka ilma seadusemuudatuseta töökoha sisustamise suhtes kokkuleppele jõuda ning meile teadaolevalt ei ole selles vallas suuri vaidlusi poolte vahel esinenud. Seega puudub vajadus täiendava regulatsiooni järele ning tegime riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku jätta kaugtöö töökoha sisustamisega seotud punkt eelnõust välja.

Tervisekontroll, tööõnnetus ja haigushüvitis

Endiselt jääb kaugtöö korral kehtima põhimõte, et tööandja peab korraldama kaugtööd tegevale töötajale tervisekontrolli sarnaselt tööandja asukohas kohapeal töötavate töötajatega. Lisaks tuleb eelnõu kohaselt tööandjal ka edaspidi uurida kaugtöö korral tööõnnetusi ja kutsehaigestumise juhtumeid. Näiteks kui töötaja saab kodus vigastada töövahendi purunemise tõttu, siis on tegemist tööõnnetusega. Tööajal kodus majapidamistöid tehes juhtunud õnnetus aga tööõnnetuseks ei kvalifitseeru. Eelnõu kohaselt jääb alles ka põhimõte, et tööandja peab töötaja haigestumise korral maksma töötajale haigushüvitist.

Muud tööandja kohustused seoses kaugtööga

Tööandja peab eelnõu kohaselt täitma muid eelnevalt nimetamata töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi ainult siis, kui see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. Kehtivast seadusest puudub selline põhimõte. Näiteks on tööandjal kohustus tagada esmaabiandja ja esmaabivahendid töökohal, kuid kaugtöö korral ei ole tööandjal võimalik esmaabiandja olemasolu tagada. Samas on tööandjal võimalik töötajat juhendada, kuidas käituda õnnetuse korral, ja vajaduse korral anda esmaabivahendeid.

Kaugtööga seotud seadusemuudatuste arutelu on praegu riigikogu sotsiaalkomisjonis pooleli. Seetõttu ei ole praegu teada, kas, millal ja millisel kujul võtab riigikogu kaugtööga seotud seaduseelnõu vastu.